31998R1434

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1434/98,

29. juuni 1998,

millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades, et:

nõukogu 27. septembri 1977. aasta määruse (EMÜ) nr 2115/77, millega keelatakse heeringa vahetu püük ja lossimine muuks tööstuslikuks otstarbeks kui inimtoiduks, [3] põhjuseks oli ülepüük, mida paljudes geograafilistes piirkondades enam ei esine;

Läänemere, Beltide ja Sundi heeringavarusid ei ähvarda hetkel miski; nende varude paranenud majanduslik kasutamine võimaldab nende püüki muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks, nende varude tööstuslikuks otstarbeks lossimist ei ole vaja piirata;

heeringa tööstuslik püük Läänemeres võib sisaldada olulisi noore tursa kaaspüüke; seepärast ei tohi sellist püüki lubada aladel, kus noort turska on rikkalikult;

heeringavarude olukord Põhjameres, Skagerrakis ja Kattegatis on tõsiselt murettekitav;

muude Kirde-Atlandi heeringavarude praegune tavapärane püügieesmärk ehk püük inimtoiduks põhjustab küllalt kõrge kalavarude kasutustaseme; seetõttu ei ole soovitav nimetatud varude tavapärast püügieesmärki muuta;

heeringa kaaspüükide taset tuleks muude liikide tööstuslikul püüdmisel piirata; selliste piirangute kohaseid kaaspüüke võib kasutada tööstuslikuks otstarbeks;

nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta [4] nähakse alates 1. juulist 1998 ette tööstuslikuks otstarbeks kala püüdvate laevade jälgimine satelliidi abil;

nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 88/98, millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Beltide ja Sundi vete kalavarude kaitseks, [5] nähakse ette heeringapüügi tingimused nendes vetes;

nõukogu 29. aprilli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 894/97, millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks, [6] nähakse ette sellise heeringa pardal hoidmist ja lossimist käsitlevad tingimused, mis on püütud piirkondades 1 ja 2 püügivahenditega, mida antud hetkel kasutatakse kalapüügiks muuks tööstuslikuks otstarbeks kui inimtoiduks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmiseid vete määratlusi:

Piirkond 1:

Kõik veed, mis asuvad põhja ja lääne pool joont, mis kulgeb punktist 48o põhjalaiust ja 18o läänepikkust otse põhja kuni 60o põhjalaiuseni, sealt otse itta kuni 5o läänepikkuseni, sealt otse põhja kuni 60o 30' põhjalaiuseni, sealt otse itta kuni 4o läänepikkuseni, sealt otse põhja kuni 64o põhjalaiuseni, sealt otse itta kuni Norra rannikuni.

Piirkond 2:

Kõik 48o põhjalaiusest põhja pool asuvad veed välja arvatud piirkonda 1 ja ICES rajoonidesse IIIb, IIIc ja IIId kuuluvad veed.

Piirkond 3:

Kõik ICES alapiirkondadesse VIII ja IX kuuluvad veed.

2. ICES rajoonid IIIb, IIIc ja IIId jagunevad üheteistkümneks alarajooniks numbritega 22-32, mis on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 88/98 I lisas.

Artikkel 2

1. Heeringat, mis on püütud:

- piirkondades 1 ja 2 võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 32 mm või

- piirkonnas 3 võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 40 mm,

ei tohi pardal hoida, välja arvatud juhul, kui saak:

i) on püütud ICES alapiirkonnas IV, sisaldab heeringat ja muid liike, on sorteerimata ja heeringa kaal on maksimaalselt 20 % kõnealuste püügivahenditega püütud ja pardal hoitava heeringa ja muude liikide kogukaalust või

ii) on püütud ICES rajoonis IIIa, sisaldab üksnes kilu ja heeringat, on sorteerimata ja heeringa kaal on maksimaalselt 10 % kõnealuste püügivahenditega püütud ja pardal hoitava heeringa ja kilu kogukaalust või

iii) on püütud ICES rajoonis IIIa, sisaldab heeringat ja muid liike, mille hulka võib kuuluda ka kilu, on sorteerimata ja heeringa kaal on maksimaalselt 5 % kõnealuste püügivahenditega püütud ja pardal hoitava heeringa ja muude liikide kogukaalust või

iv) on püütud väljaspool ICES alapiirkonda IV või ICES rajooni IIIa, sisaldab heeringat ja muid liike, on sorteerimata ja heeringa kaal on maksimaalselt 10 % kõnealuste püügivahenditega püütud ja pardal hoitava heeringa ja muude liikide kogukaalust.

2. Heeringat, mille ühenduse kalalaevad on püüdnud ICES rajoonides IIIb või IIIc või ICES rajooni IIId osas, mis asub 16o idapikkusest lääne pool, võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 32 mm, ei tohi pardal hoida, välja arvatud juhul, kui kõnealused loomused sisaldavad heeringat ja muid liike, on sorteerimata ja heeringa kaal on maksimaalselt 20 % kõnealuste püügivahenditega püütud ja pardal hoitava heeringa ja muude liikide kogukaalust.

3. Heeringat, mille ühenduse kalalaevad on püüdnud:

- 16o idapikkusest ida pool ICES rajooni IIId alarajoonides 25-27 võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 32 mm või

- ICES rajooni IIId alarajoonis 28 või ICES rajooni IIId alarajooni 29 selles osas, mis asub 59o 30' põhjalaiusest lõuna pool, võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 28 mm või

- ICES rajooni IIId alarajoonides 30-32 või ICES rajooni IIId alarajooni 29 selles osas, mis asub 59o 30' põhjalaiusest põhja pool, võrkudega, mille väikseim silmasuurus on kuni 16 mm,

ei tohi pardal hoida, välja arvatud juhul, kui kõnealused loomused sisaldavad heeringat ja muid liike, on sorteerimata ja heeringa kaal on maksimaalselt 45 % kõnealuste püügivahenditega püütud ja pardal hoitava heeringa ja muude liikide kogukaalust.

Artikkel 3

1. Heeringat, mis on püütud:

- piirkondades 1 ja 2 veetavate püünistega, mille väikseim silmasuurus on vähemalt 32 mm või

- piirkonnas 3 veetavate püünistega, mille väikseim silmasuurus on vähemalt 40 mm või

- ICES rajoonides IIIb või IIIc veetavate püünistega, mille väikseim silmasuurus on vähemalt 32 mm või

- ICES rajooni IIId alarajoonis 24 või selles alarajooni 25 osas, mis asub 16o 00' idapikkusest lääne pool, veetavate püünistega, mille võrgusilma miinimusuurus on vähemalt 32 mm või

- piirkondades 1, 2 või 3 või ICES rajoonides IIIb või IIIc või selles ICES rajooni IIId osas, mis asub 16o 00' idapikkusest lääne pool, mis tahes muu püügivahendiga kui veetavate püünistega,

ei tohi lossida muul eesmärgil kui vahetult inimtoiduks, välja arvatud juhul, kui neid loomuseid on pakutud müügiks vahetult inimtoiduks ja ostjat pole leitud.

2. Heeringat, mis on püütud:

- ICES rajoonis IIId, 16o 00' idapikkusest ida pool mis tahes püügivahendiga või

- artiklis 2 nimetatud tingimustel mis tahes püügivahendiga,

võib siiski lossida muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

Artikkel 4

Nõukogu teeb komisjoni aruande ja ettepaneku põhjal hiljemalt 31. detsembril 2002 käesolevasse määrusesse tehtavate muudatuste osas otsuse.

Artikkel 5

Käesolevaga tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 2115/77 kehtetuks.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. juuni 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Cook

[1] EÜT C 25, 24.1.1998, lk 19.

[2] Arvamus avaldati 19. juunil 1998 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 247, 28.9.1977, lk 2.

[4] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrus, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2205/97 (EÜT L 304, 7.11.1997, lk 1).

[5] EÜT L 9, 15.1.1998, lk 1.

[6] EÜT L 132, 23.5.1997, lk 1.

--------------------------------------------------