31996R2223

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96,

25. juuni 1996,

ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse komisjoni esitatud määruse eelnõu,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) majandus- ja rahaliidu rakendamiseks ja järelevalveks on vaja võrreldavaid, ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid iga riigi ja/või piirkonna majanduse struktuuri ja arengu kohta;

(2) komisjon peab osalema majandus- ja rahaliidu haldamisel ja eelkõige andma nõukogule aru edusammudest, mida liikmesriigid on teinud neile majandus- ja rahaliidu rajamisega seoses pandud kohustuste täitmisel;

(3) rahvamajanduse arvepidamine on riigi ja/või piirkonna majanduse olukorra hindamise põhiline vahend, tingimusel et arvepidamine tugineb ühtsetele põhimõtetele ega ole mitmeti tõlgendatav;

(4) komisjon peab ühenduse haldamise ja eelkõige eelarvega seotud arvutusteks kasutama rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajaid;

(5) 1970. aastal avaldati haldusdokument pealkirjaga "Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem" (ESA), mis hõlmab käesoleva määrusega korraldatavat valdkonda ja mille koostas Euroopa Ühenduste Statistikaamet üksi ja omal vastutusel; kõnealune dokument oli Euroopa Ühenduste Statistikaameti ja liikmesriikide statistikaametite mitmeaastase töö tulemus, mille eesmärk oli välja töötada Euroopa ühenduste majandus- ja sotsiaalpoliitika vajadusi rahuldav rahvamajanduse arvepidamise süsteem, kusjuures see dokument kujutas endast ühenduse versiooni ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemist, mida ühendus oli seni kasutanud;

(6) algupärase teksti ajakohastamiseks avaldati 1979. aastal dokumendi teine väljaanne (edaspidi "ESA teine väljaanne") [4];

(7) ÜRO statistikakomisjon võttis 1993. aasta veebruaris vastu uue rahvamajanduse arvepidamise süsteemi, et kõikide ÜRO liikmesriikide tulemused oleksid rahvusvaheliselt võrreldavad;

(8) keskkonnaga seotud arvepidamise puhul tuleks tähelepanu pöörata Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetud komisjoni 21. detsembri 1994. aasta teatisele "Euroopa Liidu juhised keskkonnanäitajate ja riikliku keskkonnaarvepidamise kohta";

(9) ühendus teeb vastastikuse kasu eesmärgil koostööd kolmandate riikidega, eelkõige Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidega;

(10) majandus- ja rahaliidu vajaduste rahuldamiseks tuleb sisse seada Euroopa arvepidamissüsteem, mida tuleb kasutada ühenduse õigusnormidega ettenähtud rahvamajanduse ja regionaalseks arvepidamiseks;

(11) komisjon peab kasutajatele kindlatel kuupäevadel kättesaadavaks tegema käesoleva määrusega kehtestatava süsteemi kohaselt kõikide liikmesriikide kohta koostatud kontode ja tabelite tulemused, et eeskätt jälgida majanduslikku lähenemist ja võimalikult suures ulatuses kooskõlastada liikmesriikide majanduspoliitikat;

(12) käesoleva määrusega kehtestatav süsteem asendab järk-järgult kõik muud süsteemid, moodustades ühistest standarditest, määratlustest, liigitustest ja arvepidamiseeskirjadest koosneva raamistiku liikmesriikide kontode koostamiseks ühenduse nõuete kohaselt, et oleks võimalik saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi;

(13) läbipaistvuspõhimõtte kohaselt peavad need statistilised tulemused olema kodanikele kättesaadavad;

(14) käesoleva määrusega kehtestatav süsteem, mis kujutab endast liikmestriikide majanduse struktuurile kohandatud teisendit ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemist, peab oma ülesehituselt olema kooskõlas viimase omaga, et ühenduse andmed oleksid võrreldavad tema peamiste rahvusvaheliste kaubanduspartnerite koostatud andmetega;

(15) koostamiskuupäevad tuleb rühmitada kontode ja tabelite pearühmade järgi, kusjuures kindlatel kuupäevadel tuleb koostada ja komisjonile edastada üksnes ühendusele olulised andmed;

(16) asjakohaste kontode mahtu ja tähtsust, üksikasjalikkust ja geograafilist hõlmavust ning liikmesriikide sellealast olukorda silmas pidades antakse liikmesriikidele, kes ei suuda kinni pidada käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest, erandlikult ja ajutiselt lisaaega andmete edastamiseks;

(17) hiljem tuleks langetada otsus, kuidas liigitada kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM);

(18) subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt on võrreldavate andmete koostamist võimaldavate ühiste statistikastandardite väljatöötamine ülesanne, mida saab tõhusalt täita üksnes ühenduse tasandil, kusjuures selliseid standardeid rakendatakse igas liikmesriigis ametliku statistika koostamise eest vastutavate organisatsioonide ja asutuste juhtimisel;

(19) on vaja sisse seada menetlus käesoleva määruse sätete kohandamiseks ja ajakohastamiseks koostöös nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [5] asutatud Euroopa Ühenduse statistikaprogrammi komiteega; kohandamismenetlus piirdub muudatustega, mis ei suurenda omavahendeid;

(20) statistikaprogrammi komitee ja otsusega 91/115/EMÜ [6] asutatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee on teatanud, et nad pooldavad käesoleva määruse eelnõu;

(21) nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiivis 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindades (RKTth) arvutamise ühtlustamise kohta [7] sätestatakse, et RKTth saab olla võrreldav üksnes siis, kui kohaldatakse Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi määratlusi ja arvepidamiseeskirju, ja nõukogu 29. mai 1989. aasta määruses (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 lisandväärtusmaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta [8] sätestatakse, et kaalutud keskmise VAT määra arvutamiseks liigitatakse maksustatavad tehingud Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi kohaselt koostatud rahvamajanduskontode abil, kusjuures nimetatud õigusaktide puhul ja seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamist käsitleva nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3605/93, [9] Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsuse 94/729/EÜ, Euratom [10] ja eelarvedistsipliini käsitleva nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsusega 94/729/EÜ [11] tuleks käesoleva määrusega kehtestatava süsteemi rakendamiseks ette näha üleminekuaeg,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada Euroopa arvepidamissüsteem 1995, edaspidi "ESA 95", sätestades:

a) ühiste standardite, määratluste, liigituste ja arvepidamiseeskirjadega seotud meetodid, mida kasutatakse ühenduses vajalike võrreldavate kontode ja tabelite ning artikli 3 tingimusi täitvate tulemuste koostamisel;

b) programmi ühendusele vajalike, ESA 95 kohaselt koostatud kontode ja tabelite edastamiseks kindlatel kuupäevadel.

2. Võttes arvesse artikleid 7 ja 8, kohaldatakse käesolevat määrust kõikide ühenduse õigusaktide suhtes, mis viitavad ESAle või selle määratlustele.

3. Käesolev määrus ei kohusta liikmesriike kasutama ESA 95 talle endale vajalike kontode koostamiseks.

Artikkel 2

Meetodid

1. Artikli 1 punktis 1a osutatud ESA 95 meetodid on sätestatud lisas A.

2. ESA 95 meetodite muudatused, mille eesmärk on nende sisuline selgitamine ja täiustamine, võetakse vastu komisjoni otsusega artiklis 4 sätestatud korras, tingimusel et need ei muuda põhimõisteid, nende rakendamine ei eelda lisavahendeid ja need ei põhjusta omavahendite suurenemist.

3. Asutamislepingu asjakohaste sätete kohaselt teeb nõukogu hiljemalt 31. detsembril 1997 otsuse lisa A I lisas kirjeldatud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) liigitamissüsteemi kehtestamise kohta ja võtab vajaduse korral sobivad meetmed selle rakendamiseks.

Artikkel 3

Komisjonile edastamine

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile (statistikaametile) lisas B sätestatud kontod ja tabelid igale tabelile kehtestatud tähtaja jooksul.

Teatavatele liikmesriikidele lisa B kohaselt antavad lisatähtajad lõpevad hiljemalt 1. jaanuaril 2005.

Pärast konsulteerimist statistikaprogrammi komiteega annab komisjon nõukogule hiljemalt 1. juulil 2003 aru lisatähtaegade kohaldamise kohta, et kindlaks teha, kas need on veel põhjendatud. Vajadusel lisatakse sellele aruandele komisjoni ettepanek uute lisatähtaegade andmiseks neid vajavatele liikmesriikidele.

2. Liikmesriigid edastavad lisa B tulemused, sealhulgas andmed, mis liikmesriigid on statistika konfidentsiaalsust käsitlevate siseriiklike õigusnormide või tavade kohaselt konfidentsiaalseks kuulutanud, kooskõlas konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamist käsitleva nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90, [12] mis sätestab teabe konfidentsiaalset käsitlemist.

Artikli 2 lõikes 2 sätestatu piires ja artiklis 4 esitatud korras võib komisjon vastu võtta otsuseid liikmesriikidelt nõutavate andmete muutmise kohta (uued tabelid, asjaomased riigid ja/või piirkonnad).

Artikkel 4

Menetlus

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjon võtab meetmed vastu ja neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sel juhul:

a) lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kolme kuu võrra kõnealusest teatamisest;

b) võib nõukogu punktis a sätestatud tähtaja jooksul teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

Artikkel 5

Komitee ülesanded

Komitee vaatab läbi kõik käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimused, mis komitee eesistuja on tõstatanud omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

Artikkel 6

Koostöö muude komiteedega

1. Kõikides monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee pädevusse kuuluvates asjades küsib komisjon selle komitee arvamust otsuse 91/115/EMÜ artikli 2 kohaselt.

2. Komisjon edastab direktiiviga 89/130/EMÜ, Euratom asutatud rahvamajanduse kogutoodangu komiteele kogu käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe, mida viimane vajab oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 7

Jõustumise ja esimese andmeedastuse kuupäev

1. ESA 95 kohaldatakse esimest korda andmete suhtes, mis on koostatud lisa B kohaselt ja mis tuleb edastada 1999. aasta aprillis.

2. Andmed edastatakse komisjonile (statistikaametile) kooskõlas lisas B sätestatud tähtaegadega.

3. Lõike 1 kohaselt jätkavad liikmesriigid esimese ESA 95 põhise edastuseni komisjonile (statistikaametile) ESA teise väljaande kohaste kontode ja tabelite saatmist.

4. Ilma et see piiraks ühenduse omavahendite süsteemi käsitlevat otsust 88/376/EMÜ, Euratom rakendava nõukogu 29. mai 1989. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 [13] artikli 19 kohaldamist, kontrollib komisjon koos asjaomase liikmesriigiga, kas käesolevat määrust kohaldatakse, ja esitab selle kontrolli tulemused käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 nimetatud komiteele.

Artikkel 8

Üleminekusätted

1. Erandina artikli 1 lõikest 2 ja artiklist 7 on eelarve ja omavahendite puhul direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom artikli 1 lõike 1 ja sellega seotud õigusaktide, eelkõige määruste (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 ja nr 1553/89 ning otsuste 94/728/EÜ, Euratom ja 94/729/EÜ kohaseks Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemiks ESA teine väljaanne niikaua, kui kehtib otsus 94/728/EÜ.

2. Määruses (EÜ) nr 3605/93 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel komisjonile edastatavate liikmesriikide teadete puhul on Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemiks 1. septembrini 1999 ESA teine väljaanne.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohane ESA teise väljaande kohaldamine tagatakse nii, et artikli 7 lõike 1 põhjal saadud andmeid kohandatakse ESA 95 põhjal, et võtta arvesse muutusi, mis tulenevad ESA teise väljaande ja ESA 95 vahelistest erinevustest mõistetes, määratlustes või nomenklatuurides.

Selle põhimõtte rakendamine määratakse kindlaks nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom artiklis 6 sätestatud korras hiljemalt 1996. aasta detsembriks.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuni 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Pinto

[1] EÜT C 287, 30.10.1995, lk 114.

[2] Arvamus on esitatud 21.6.1995 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 133, 31.5.1995, lk 2.

[4] "Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem" (ESA), teine väljaanne, Euroopa Ühenduste Statistikaamet, Luxembourg 1979.

[5] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[6] EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19.

[7] EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[8] EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9.

[9] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7.

[10] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9.

[11] EÜT L 293, 12.11.1994, lk 14.

[12] EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[13] EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ, Euratom) nr 2729/94 (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 5).

--------------------------------------------------

A LISA

EUROOPA ARVEPIDAMISSÜSTEEM

ESA 1995

SISUKORD

| | Lehekülg |

1. PEATÜKK | ÜLDTUNNUSED … | 20 |

| ESA KASUTAMINE … | 20 |

| Analüüsi ja poliitika raamistik … | 20 |

| ESA mõistete kaheksa tunnust … | 21 |

| ESA 1995 ja SNA 1993 … | 27 |

| ESA 1995 ja ESA 1970 … | 27 |

| ESA KUI SÜSTEEM … | 28 |

| Statistilised üksused ja nende rühmitamine … | 28 |

| Institutsionaalsed üksused ja sektorid … | 29 |

| Kohalikud tegevusalaüksused ja majandusharud … | 29 |

| Residendist ja mitteresidendist üksused; kogumajandus ja välismaailm … | 29 |

| Vood ja vara seisud … | 30 |

| Vood … | 30 |

| Tehingud … | 30 |

| Tehingute omadused … | 31 |

| Koostoime versus üksustesisesed tehingud … | 31 |

| Rahalised versus mitterahalised tehingud … | 31 |

| Tehingud koos ja ilma vastaspooleta … | 31 |

| Ümberkorraldatud tehingud … | 31 |

| Ümbersuunamine … | 31 |

| Osadeks jaotamine … | 32 |

| Tehingu initsiaatori eristamine … | 32 |

| Piirjuhtumid … | 32 |

| Vara muud muutused … | 32 |

| Vara või kohustuste muud mahumuutused … | 32 |

| Kapitalikasum ja -kahjum … | 33 |

| (Vara) seisud … | 33 |

| Kontode ja koondnäitajate süsteem … | 33 |

| Arvepidamise reeglid … | 33 |

| Kahepoolse arvepidamise terminoloogia … | 33 |

| Kahekordne kanne / neljakordne kanne … | 34 |

| Hindamine … | 34 |

| Spetsiaalne, tooteid puudutav hindamine … | 34 |

| Hindamine püsivhindades … | 35 |

| Kirjendamise aeg … | 35 |

| Konsolideerimine ja netoarvestused … | 35 |

| Konsolideerimine … | 35 |

| Netoarvestused … | 36 |

| Kontod, tasakaalustavad kirjed ja koondnäitajad … | 36 |

| Kontode kogum … | 36 |

| Kaupade ja teenuste konto … | 37 |

| Välismaailma konto … | 37 |

| Tasakaalustavad näitajad … | 37 |

| Koondnäitajad … | 37 |

| Sisend-väljundraamistik … | 37 |

2. PEATÜKK | ÜKSUSED JA ÜKSUSTE GRUPID … | 39 |

| RAHVAMAJANDUSE PIIRJOONED … | 39 |

| INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSED … | 41 |

| INSTITUTSIONAALSED SEKTORID … | 42 |

| Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) … | 44 |

| Allsektor: avaliku sektori kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11001) … | 45 |

| Allsektor: rahvuslikud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad eraettevõtted (S.11002) … | 46 |

| Allsektor: väliskapitali kontrolli all olevad kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11003) … | 46 |

| Finantsinstitutsioonid (S.12) … | 46 |

| Allsektor: keskpank (S.121) … | 48 |

| Allsektor: muud monetaarsed finantsinstitutsioonid (S.122) … | 49 |

| Allsektor: muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.123) … | 50 |

| Allsektor: finantsvahenduse abiettevõtted (S.124) … | 50 |

| Allsektor: kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) … | 51 |

| Valitsemissektor (S.13) … | 52 |

| Allsektor: keskvalitsus (S.1311) … | 52 |

| Allsektor: osariigi / liidumaa valitsus (S.1312) … | 52 |

| Allsektor: kohalik omavalitsus (S.1313) … | 52 |

| Allsektor: sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) … | 53 |

| Kodumajapidamised (S.14) … | 53 |

| Allsektor: tööandjad (kaasa arvatud üksiktöötajad) (S.141+S.142) … | 54 |

| Allsektor: töötajad (S.143) … | 54 |

| Allsektor: omanditulu saajad (S.1441) … | 54 |

| Allsektor: pensionisaajad (S.1442) … | 54 |

| Allsektor: muude siirdetulude saajad (S.1443) … | 54 |

| Allsektor: muud kodumajapidamised (S.145) … | 54 |

| Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15) … | 55 |

| Välismaailm (S.2) … | 55 |

| Tootvate üksuste sektori klassifikaator peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikes … | 56 |

| KOHALIKUD TEGEVUSALAÜKSUSED JA MAJANDUSHARUD … | 58 |

| Kohalik tegevusalaüksus … | 59 |

| Majandusharu … | 59 |

| MAJANDUSHARUDE KLASSIFIKAATOR … | 60 |

| HOMOGEENSED TOOTMISÜKSUSED JA HOMOGEENSED MAJANDUSHARUD … | 60 |

| Homogeenne tootmisüksus … | 60 |

| Homogeenne majandusharu … | 60 |

| HOMOGEENSETE MAJANDUSHARUDE KLASSIFIKAATOR … | 61 |

3. PEATÜKK | TEHINGUD TOODETEGA … | 62 |

| TOOTMINE JA TOODANG … | 63 |

| Põhi-, kõrval- ja abitegevusalad … | 64 |

| Toodang (P.1) … | 64 |

| Toodangu kirjendamise aeg ja hindamine … | 70 |

| VAHETARBIMINE (P.2) … | 75 |

| Vahetarbimise kirjendamise aeg ja hindamine … | 77 |

| LÕPPTARBIMINE (P.3, P.4) … | 77 |

| Lõpptarbimiskulutused (P.3) … | 77 |

| Tegelik lõpptarbimine (P.4) … | 78 |

| Lõpptarbimiskulutuste kirjendamise aeg ja hindamine … | 80 |

| Tegelike lõpptarbimiskulutuste kirjendamise aeg ja hindamine … | 80 |

| KAPITALI KOGUMAHUTUS (P.5) … | 81 |

| Kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51) … | 81 |

| Kapitali kogumahutus põhivarasse — kirjendamise aeg ja hindamine … | 83 |

| Varude muutus (P.52) … | 84 |

| Varude muutuse kirjendamise aeg ja hindamine … | 85 |

| Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53) … | 86 |

| KAUPADE JA TEENUSTE IMPORT JA EKSPORT (P.6 JA P.7) … | 86 |

| Kaupade import ja eksport (P.61 ja P.71) … | 87 |

| Teenuste import ja eksport (P.62 ja P.72) … | 89 |

| TEHINGUD KASUTATUD KAUPADEGA … | 91 |

4. PEATÜKK | JAOTUSTEHINGUD … | 93 |

| HÜVITISED TÖÖTAJATELE (D.1) … | 93 |

| Palk (D.11) … | 93 |

| Rahaline palk … | 93 |

| Mitterahaline palk … | 93 |

| Tööandjate sotsiaalmaksed (D.12) … | 95 |

| Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121) … | 95 |

| Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122) … | 95 |

| TOOTMIS- JA IMPORDIMAKSUD (D.2) … | 96 |

| Tootemaksud (D.21) … | 97 |

| Lisandväärtuse tüüpi maksud (VAT) (D.211) … | 97 |

| Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT (D.212) … | 97 |

| Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud (D.214) … | 98 |

| Muud tootmismaksud (D.29) … | 98 |

| Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksud … | 99 |

| SUBSIIDIUMID (D.3) … | 100 |

| Tootesubsiidiumid (D.31) … | 100 |

| Impordisubsiidiumid (D.311) … | 101 |

| Muud tootesubsiidiumid (D.319) … | 101 |

| Muud tootmissubsiidiumid (D.39) … | 101 |

| OMANDITULU (D.4) … | 103 |

| Intressid (D.41) … | 103 |

| Hoiuste, laenude ning saada- ja makstaolevate arvete intressid … | 103 |

| Väärtpaberite intressid … | 103 |

| Vekslite ja teiste samalaadsete lühiajaliste instrumentide intressid … | 103 |

| Pikaajaliste võlakirjade ja debentuuride intressid … | 103 |

| Intressimäära vahetuslepingud ja tähtpäevakasvikuga lepingud … | 104 |

| Kapitalirendi intressid … | 104 |

| Muud intressid … | 104 |

| Kirjendamise aeg … | 105 |

| Ettevõtete jaotatud tulu (D.42) … | 105 |

| Dividendid (D.421) … | 105 |

| Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D.422) … | 106 |

| Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult (D.43) … | 107 |

| Kindlustuspoliiside omanike omanditulu (D.44) … | 107 |

| Rendid (D.45) … | 108 |

| Maarent … | 108 |

| Maavarade rent … | 108 |

| JOOKSVAD TULUMAKSUD, OMANDIMAKSUD JNE (D.5) … | 108 |

| Tulumaksud (D.51) … | 109 |

| Muud jooksvad maksud (D.59) … | 109 |

| SOTSIAALMAKSED JA -TOETUSED (D.6) … | 110 |

| Sotsiaalmaksed (D.61) … | 112 |

| Tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) … | 112 |

| Arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612) … | 113 |

| Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62) … | 114 |

| Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused (D.621) … | 114 |

| Sotsiaaltoetused erafondidest (D.622) … | 115 |

| Kapitaliseerimata sotsiaaltoetused (D.623) … | 115 |

| Rahalised sotsiaalabi toetused (D.624) … | 115 |

| Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) … | 115 |

| Mitterahalised sotsiaaltoetused (D.631) … | 115 |

| Riiklikud sotsiaalkindlustustoetused, hüvitused (D.6311) … | 116 |

| Muud mitterahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused (D.6312) … | 116 |

| Mitterahalised sotsiaalabi toetused (D.6313) … | 116 |

| Individuaalsete turuväliste kaupade ja teenuste siirded (D.632) … | 116 |

| MUUD JOOKSVAD SIIRDED (D.7) … | 117 |

| Kahjukindlustuse netopreemiad (D.71) … | 117 |

| Kahjukindlustuse nõuded (D.72) … | 118 |

| Valitsemissektori sisesed jooksvad siirded (D.73) … | 118 |

| Rahvusvaheline koostöö (D.74) … | 119 |

| Mitmesugused jooksvad siirded (D.75) … | 120 |

| Jooksvad siirded kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele (KTKTI-dele) … | 120 |

| Kodumajapidamiste vahelised jooksvad siirded … | 120 |

| Trahvid … | 120 |

| Loteriid ja hasartmängud … | 121 |

| Kompensatsioonimaksed … | 121 |

| RKP-l baseeruv oma neljas ressurss … | 121 |

| Muud … | 121 |

| KODUMAJAPIDAMISTE PENSIONIFONDIDE ERALDISTE NETOVÄÄRTUSE MUUTUSE KORRIGEERIMINE (D.8) … | 122 |

| Kapitalisiirded (D.9) … | 123 |

| Kapitalimaksud (D.91) … | 123 |

| Investeeringutoetused (D.92) … | 124 |

| Muud kapitalisiirded (D.99) … | 125 |

5. PEATÜKK | FINANTSTEHINGUD … | 127 |

| FINANTSTEHINGUTE KLASSIFIKAATOR … | 129 |

| Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) (F.1) … | 131 |

| Rahaline kuld (F.11) … | 131 |

| Arveldusühikud (SDRid) (F.12) … | 132 |

| Sularaha ja hoiused (F.2) … | 132 |

| Sularaha (F.21) … | 132 |

| Arveldushoiused (F.22) … | 133 |

| Muud hoiused (F.29) … | 133 |

| Väärtpaberid peale aktsiate (F.3) … | 134 |

| Väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.33) … | 134 |

| Lühiajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.331) … | 135 |

| Pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate, v.a finantstuletisinstrumendid (F.332) … | 135 |

| Finantstuletisinstrumendid (F.34) … | 136 |

| Laenud (F.4) … | 137 |

| Lühiajalised laenud (F.41) … | 137 |

| Pikaajalised laenud (F.42) … | 137 |

| Aktsiad ja muud osakud (F.5) … | 139 |

| Aktsiad ja muud osakud, v.a investeerimisfondide osakud (F.51) … | 140 |

| Noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.511) ja noteerimata aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.512) … | 140 |

| Muud osakud (F.513) … | 141 |

| Investeerimisfondide osakud (F.52) … | 141 |

| Kindlustustehnilised eraldised (F.6) … | 141 |

| Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus (F.61) … | 142 |

| Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus (F.611) … | 142 |

| Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus (F.612) … | 143 |

| Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised (F.62) … | 144 |

| Muud saada- / makstaolevad arved (F.7) … | 144 |

| Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (F.71) … | 145 |

| Muud saada- / makstaolevad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (F.79) … | 145 |

| Memokirje: otsene välisinvesteering (F.m) … | 146 |

| FINANTSTEHINGUTE ARVEPIDAMISE REEGLID … | 146 |

| Hindamine … | 146 |

| Kirjendamise aeg … | 149 |

| Finantstehingute koostamine bilansi muutuste põhjal … | 149 |

| Lisa 5.1: Seos rahanäitajatega … | 149 |

6. PEATÜKK | MUUD VOOD … | 151 |

| PÕHIVARA KULUM (K.1) … | 151 |

| MITTETOODETUD MITTEFINANTSVARA SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (K.2) … | 151 |

| VARA MUUD MUUTUSED (K.3-K12) … | 152 |

| MUUD MAHUMUUTUSED (K.3—K.10 JA K.12) … | 152 |

| MITTETOODETUD VARA MAJANDUSLIK TEKKIMINE (K.3) … | 153 |

| TOODETUD VARA MAJANDUSLIK TEKKIMINE (K.4) … | 153 |

| MITTEKULTIVEERITAVATE BIOLOOGILISTE RESSURSSIDE LOODUSLIK JUURDEKASV (K.5) … | 153 |

| MITTETOODETUD VARA MAJANDUSLIK VÄHENEMINE (K.6) … | 154 |

| KATASTROOFIKAHJUD (K.7) … | 154 |

| HÜVITUSETA VÕÕRANDAMINE (K.8) … | 154 |

| MUJAL KLASSIFITSEERIMATA MITTEFINANTSVARA MUUD MAHUMUUTUSED (K.9) … | 154 |

| MUJAL KLASSIFITSEERIMATA FINANTSVARA JA -KOHUSTUSTE MUUD MAHUMUUTUSED (K.10) … | 155 |

| MUUTUSED KLASSIFITSEERIMISES JA STRUKTUURIS (K.12) … | 156 |

| Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris (K.12.1) … | 156 |

| Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises (K.12.2) … | 156 |

| NOMINAALNE KAPITALIKASUM / -KAHJUM (K.11) … | 157 |

| Neutraalne kapitalikasum / -kahjum (K.11.1) … | 158 |

| Reaalne kapitalikasum / -kahjum (K.11.2) … | 158 |

| Kapitalikasum finantsvara tüübi järgi … | 159 |

| Sularaha ja hoiused (AF.2) … | 159 |

| Laenud (AF.4) ja muud saada- / makstaolevad arved (AF.7) … | 159 |

| Väärtpaberid peale aktsiate (AF.3) … | 159 |

| Aktsiad ja muud osakud (AF.5) … | 160 |

| Kindlustustehnilised eraldised (AF.6) … | 160 |

| Välisvaluutas olev finantsvara … | 160 |

7. PEATÜKK | BILANSID … | 161 |

| VARA LIIGID … | 162 |

| Toodetud mittefinantsvara (AN.1) … | 162 |

| Mittetoodetud mittefinantsvara (AN.2) … | 162 |

| Finantsvara ja -kohustused (AF.) … | 163 |

| KIRJETE HINDAMINE BILANSSIDES … | 165 |

| Hindamise üldprintsiibid … | 165 |

| MITTEFINANTSVARA (AN.) … | 166 |

| Toodetud vara (AN.1) … | 166 |

| Põhivara (AN.11) … | 166 |

| Materiaalne põhivara (AN.111) … | 166 |

| Immateriaalne põhivara (AN.112) … | 166 |

| Varud (AN.12) … | 166 |

| Väärisesemed (AN.13) … | 167 |

| Mittetoodetud vara (AN.2) … | 167 |

| Materiaalne mittetoodetud vara (AN.21) … | 167 |

| Maa (AN.211) … | 167 |

| Maavarad (AN.212) … | 167 |

| Muu looduslik vara (AN.213 ja AN.214) … | 167 |

| Immateriaalne mittetoodetud vara (AN.22) … | 167 |

| Finantsvara ja -kohustused (AF.) … | 168 |

| Rahaline kuld ja SDRid (AF.1) … | 168 |

| Sularaha ja hoiused (AF.2) … | 168 |

| Väärtpaberid peale aktsiate (AF.3) … | 168 |

| Laenud (AF.4) … | 169 |

| Aktsiad ja muud osakud (AF.5) … | 169 |

| Kindlustustehnilised eraldised (AF.6) … | 169 |

| Muud saada- / makstaolevad arved (AF.7) … | 170 |

| Memokirjed … | 170 |

| Tarbekestvuskaubad (AN.m) … | 170 |

| Otsene välisinvesteering (AF.m) … | 170 |

| Finantsbilansid … | 171 |

| Lisa 7.1: Vara kategooriate definitsioonid … | 172 |

| Lisa 7.2: Kirjed algbilansist lõppbilansini … | 180 |

8. PEATÜKK | KONTODE JA TASAKAALUSTAVATE KIRJETE KOGUM … | 183 |

| KONTODE KOGUM … | 186 |

| Jooksevkontod … | 186 |

| Tootmiskonto (I) … | 186 |

| Tulude jaotamise ja kasutamise kontod (II) … | 186 |

| Tulu esmase jaotamise kontod (II.1) … | 188 |

| Tulude moodustamise konto (II.1.1) … | 188 |

| Esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2) … | 188 |

| Ettevõtjatulu konto (II.1.2.1) … | 188 |

| Muude esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2.2) … | 194 |

| Tulude teisese jaotamise konto (II.2) … | 194 |

| Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto (II.3) … | 202 |

| Tulude kasutamise konto (II.4) … | 202 |

| Kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.1) … | 202 |

| Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.2) … | 202 |

| Akumulatsioonikontod (III) … | 204 |

| Kapitalikonto (III.1) … | 204 |

| Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto (III.1.1) … | 204 |

| Mittefinantsvara soetuste konto (III.1.2) … | 204 |

| Finantskonto (III.2) … | 204 |

| Vara muude muutuste konto (III.3) … | 204 |

| Vara muude mahumuutuste konto (III.3.1) … | 211 |

| Ümberhindluskonto (III.3.2) … | 211 |

| Neutraalse kapitalikasumi / -kahjumi konto (III.3.2.1) … | 211 |

| Reaalse kapitalikasumi / -kahjumi konto (III.3.2.2) … | 211 |

| Bilanss (IV) … | 220 |

| Algbilanss (IV.1) … | 220 |

| Bilansimuutused (IV.2) … | 220 |

| Lõppbilanss (IV.3) … | 220 |

| VÄLISMAAILMA KONTOD (V) … | 220 |

| Jooksevkontod … | 225 |

| Kaupade ja teenuste välismajanduskonto (V.I) … | 225 |

| Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto (V.II) … | 225 |

| Välistehingute akumulatsioonikontod (V.III) … | 225 |

| Kapitalikonto (V.III.1) … | 225 |

| Finantskonto (V.III.2) … | 225 |

| Vara muude muutuste konto (V.III.3) … | 225 |

| Bilanss (V.IV) … | 226 |

| KAUPADE JA TEENUSTE KONTO (0) … | 234 |

| MAJANDUSE INTEGREERITUD KONTOD … | 235 |

| KOONDNÄITAJAD … | 245 |

| Sisemajanduse koguprodukt turuhindades (SKP) … | 245 |

| Kogumajanduse tegevuse ülejääk … | 245 |

| Kogumajanduse segatulu … | 245 |

| Kogumajanduse ettevõtjatulu … | 245 |

| Rahvatulu (turuhindades) … | 245 |

| Kasutatav rahvatulu … | 246 |

| Sääst … | 246 |

| Jooksev välismajandusbilanss … | 246 |

| Kogumajanduse neto laenuandmine (+) või -võtmine (−) … | 246 |

| Kogumajanduse netoväärtus … | 246 |

| MAATRIKSESITUS … | 246 |

| ESA kontode maatriksesitus … | 247 |

| Arvestusmaatriksi omadused … | 250 |

| Vähendatud formaadiga maatriksi kohandamine erinevat tüüpi analüüsiks … | 251 |

9. PEATÜKK | SISEND-VÄLJUNDRAAMISTIK … | 266 |

| PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELID … | 270 |

| PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELEID SEKTORIAALSE ARVEPIDAMISEGA ÜHENDAVAD TABELID … | 284 |

| SÜMMEETRILISED SISEND-VÄLJUNDTABELID … | 284 |

10. PEATÜKK | HINNA JA MAHU NÄITAJAD … | 289 |

| HINNA- JA MAHUINDEKSITE ROLL ARVEPIDAMISE SÜSTEEMIS … | 290 |

| Hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteem … | 290 |

| Muude koondnäitajate hinna- ja mahuindeksid … | 291 |

| HINNA- JA MAHUINDEKSITE MÄÄRAMISE ÜLDPRINTSIIBID … | 292 |

| Turutoodete hindade ja mahtude definitsioon … | 292 |

| Kvaliteedi ja hinna erinevused … | 292 |

| Turuväliste teenuste käsitlemise põhimõtted … | 293 |

| Lisandväärtuse ja SKP arvestamise põhimõtted … | 294 |

| PROBLEEMID PÕHIMÕTETE RAKENDAMISEL … | 294 |

| Üldine rakendamine … | 295 |

| Eri voogude kasutamine … | 295 |

| Kaupade ja turuteenuste vood … | 295 |

| Turuväliste teenuste vood … | 296 |

| Tootemaksud ja -subsiidiumid, impordimaksud ja -subsiidiumid … | 297 |

| Põhivara kulum … | 298 |

| Hüvitised töötajatele … | 298 |

| Toodetud põhivara seis ja varud … | 298 |

| Kogumajanduse reaaltulu näitajad … | 299 |

| INDEKSI ARVUTAMISE VALEMI VALIK JA BAASAASTA … | 300 |

| MAJANDUSRUUMIDEVAHELISED HINNA- JA MAHUINDEKSID … | 300 |

11. PEATÜKK | RAHVASTIK JA TÖÖJÕUSISENDID … | 302 |

| KOGURAHVASTIK … | 302 |

| MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE RAHVASTIK … | 303 |

| TÖÖHÕIVE … | 304 |

| Töötajad … | 304 |

| Mittepalgalised töötajad … | 305 |

| Tööhõive ja residentsus … | 305 |

| TÖÖTUS … | 306 |

| AMETIKOHAD … | 307 |

| Ametikohad ja residentsus … | 307 |

| TÖÖTATUD TUNNID … | 307 |

| TÄISTÖÖAJA EKVIVALENT … | 308 |

| TÖÖTAJA TÖÖJÕUKULUD PÜSIVA TASU KORRAL … | 309 |

12. PEATÜKK | KVARTAALNE MAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE … | 310 |

13. PEATÜKK | REGIONAALNE ARVEPIDAMINE … | 312 |

| REGIONAALNE TERRITOORIUM … | 312 |

| ÜKSUSED JA RESIDENTSUS … | 312 |

| REGIONALISEERIMISE MEETODID … | 313 |

| KOONDNÄITAJAD MAJANDUSHARUTI … | 314 |

| KODUMAJAPIDAMISTE ARVEPIDAMINE … | 316 |

LISAD

I LISA KAUDSELT MÕÕDETAVAD FINANTSVAHENDUSTEENUSED (FISIM) … | 317 |

Muudatused, mis tuleb teha ESA peatükkides, juhul kui FISIMi määratlemine toimub. … | 317 |

II LISA KESTVUSKAUPADE RENTIMINE JA JÄRELMAKSUGA OST … | 323 |

Definitsioonid … | 323 |

Rentimine (kasutus- ja kapitalirent) … | 323 |

Kasutusrent … | 323 |

Kapitalirent … | 323 |

Järelmaksuga ost … | 324 |

Käsitlemine kontodes … | 324 |

Kasutusrent … | 324 |

Kapitalirent … | 324 |

Järelmaksuga ost … | 325 |

III LISA KINDLUSTUS … | 327 |

Sissejuhatus … | 327 |

Definitsioonid … | 327 |

Sotsiaalkindlustus … | 327 |

Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid … | 327 |

Eraalgatuslike fondide sotsiaalkindlustusskeemid … | 328 |

Tööandjate poolt juhitavad kapitaliseerimata sotsiaalkindlustusskeemid … | 328 |

Muu kindlustus … | 328 |

Muu elukindlustus … | 328 |

Muu kahjukindlustus … | 328 |

Edasikindlustus … | 329 |

Kindlustuse abiettevõtted … | 329 |

Käsitlemine kontodes … | 329 |

Sotsiaalkindlustus … | 329 |

Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid … | 329 |

Eraalgatuslike fondide sotsiaalkindlustusskeemid … | 330 |

Tööandjate poolt juhitavad kapitaliseerimata sotsiaalkindlustuse skeemid … | 331 |

Muu kindlustus … | 332 |

Muu elukindlustus … | 333 |

Muu kahjuelukindlustus … | 333 |

Edasikindlustus … | 335 |

Kindlustuse abiettevõtted … | 335 |

Kindlustus: arvuline näide … | 336 |

IV LISA KLASSIFIKAATORID JA KONTOD … | 341 |

Klassifikaatorid … | 341 |

Institutsionaalsete sektorite klassifikaator (S) … | 341 |

Tehingute ja muude voogude klassifikaator … | 342 |

Tasakaalustavate kirjete klassifikaator (B) … | 345 |

Vara klassifikaator (A) … | 346 |

Ümbergrupeeritud ja kodeeritud majandusharud (A), tooted (P) ja investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse) (Pi) … | 348 |

Kodumajapidamiste individuaalse lõpptarbimise klassifikaator eesmärgi järgi (Coicop) … | 356 |

Valitsemisfunktsioonide klassifikaator (Cofog) … | 357 |

Kontod … | 359 |

Tabelid

Tabel 2.1. | Sektorid ja allsektorid … | 42 |

Tabel 2.2. | Tootja tüüp, põhitegevusalad ja funktsioonid sektorite kaupa … | 44 |

Tabel 2.3. | Tootjaüksuste sektorklassifikaator peamiste standardsete õiguslike omandivormide lõikes … | 57 |

Tabel 3.1. | Institutsionaalsed üksused turu-, enda lõpptarbeks ja muu turuvälise tootjana … | 66 |

Tabel 3.2. | Institutsionaalsed üksused, kohalikud tegevusalaüksused ja toodang ning turuliste, enda lõpptarbeks ja muude turuväliste tootjate ja toodangute eristamine … | 69 |

Tabel 3.3. | Turuliste, enda lõpptarbeks ja muude turuväliste kohalike tegevusalaüksuste eristamine ja kohalike tegevusalaüksuste toodangu eristamine turuliseks, enda lõpptarbeks ja muuks turuväliseks toodanguks … | 70 |

Tabel 3.4. | Eksporditud kaupade transpordi käsitlemine … | 90 |

Tabel 3.5. | Imporditud kaupade transpordi käsitlemine … | 91 |

Tabel 5.1. | Finantstehingute klassifikaator … | 130 |

Tabel 8.1. | Kontode, tasakaalustavate kirjete ja peamiste agregaatnäitajate kokkuvõtlik esitus … | 184 |

Tabel 8.2. | Konto I: Tootmiskonto … | 187 |

Tabel 8.3. | Konto II.1.1: Tulude moodustamise konto … | 189 |

Tabel 8.4. | Konto II.1.2: Esmaste tulude jaotamise konto … | 191 |

Tabel 8.5. | Kontod II.1.2.1: Ettevõtjatulu ja II.1.2.2: Muude esmaste tulude jaotamine … | 195 |

Tabel 8.6. | Konto II.2: Tulude teisese jaotamise konto … | 198 |

Tabel 8.7. | Konto II.3: Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto … | 201 |

Tabel 8.8. | Konto II.4.1: Kasutatava tulu kasutamise konto … | 203 |

Tabel 8.9. | Konto II.4.2: Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto … | 205 |

Tabel 8.10. | Konto III.1.1: Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto … | 206 |

Tabel 8.11. | Konto III.1.2: Mittefinantsvara soetuste konto … | 207 |

Tabel 8.12. | Konto III.2: Finantskonto … | 209 |

Tabel 8.13. | Konto III.3.1: Vara muude mahumuutuste konto … | 212 |

Tabel 8.14. | Konto III.3.2: Ümberhindluskonto … | 216 |

Tabel 8.15. | Konto IV: Bilansid … | 221 |

Tabel 8.16. | Välismaailma kontode kogum (välistehingute konto) … | 226 |

Tabel 8.17. | Konto 0: Kaupade ja teenuste konto … | 234 |

Tabel 8.18. | Majanduse integreeritud kontod … | 236 |

Tabel 8.19. | Kogumajanduse kontode täiskogumi ja tasakaalustavate kirjete maatriksesitus … | 252 |

Tabel 8.20. | Sotsiaalse Arvepidamise Maatriks (üldine esitus) … | 259 |

Tabel 8.21. | Sotsiaalse Arvepidamise Maatriks (üksikasjalisem näide) … | 262 |

Tabel 8.22. | Allmaatriksi näide: netolisandväärtus (alushindades) … | 264 |

Tabel 9.1. | Pakkumise lihtsustatud tabel … | 266 |

Tabel 9.2. | Kasutamise lihtsustatud tabel … | 266 |

Tabel 9.3. | Kombineeritud pakkumise ja kasutamise lihtsustatud tabel … | 267 |

Tabel 9.4. | Sümmeetriline lihtsustatud sisend-väljundtabel (toodete kaupa) … | 268 |

Tabel 9.5. | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse … | 271 |

Tabel 9.6. | Kasutamise tabel ostjahindades … | 272 |

Tabel 9.7. | Kaubanduslike juurdehindluste ja transpordimarginaalide lihtsustatud tabel … | 276 |

Tabel 9.8. | Lihtsustatud tootemaksude miinus -subsiidiumide tabel … | 277 |

Tabel 9.9. | Impordi kasutamise tabel … | 281 |

Tabel 9.10. | Sisemajanduse toodangu kasutamise tabel alushindades … | 282 |

Tabel 9.11. | Pakkumise ja kasutamise tabeleid sektoriaalse arvepidamisega ühendav tabel … | 284 |

Tabel 9.12. | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades (toodete kaupa) … | 286 |

Tabel 9.13. | Sümmeetriline sisemajanduse toodangu sisend-väljundtabel (toodete kaupa) … | 288 |

Tabel A.I.1. | Institutsionaalsete sektorite kaupa FISIMi jaotamise efekt, kaasa arvatud turuväliste tootjate jaoks toimunud muudatused … | 320 |

Tabel A.I.2. | Efekt FISIMi jaotamisel ainult tinglikku sektorisse … | 321 |

Tabel A.III.1. | Riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid … | 336 |

Tabel A.III.2. | Eraalgatuslike fondide sotsiaalkindlustusskeemid … | 337 |

Tabel A.III.3. | Tööandjate poolt juhitavad kapitaliseerimata skeemid … | 338 |

Tabel A.III.4. | Muu elukindlustus … | 339 |

Tabel A.III.5. | Muu kahjukindlustus … | 340 |

Tabel A.IV.1. | Konto 0: Kaupade ja teenuste konto … | 359 |

Tabel A.IV.2. | Kogumajanduse täielik kontode kogum … | 359 |

Tabel A.IV.3. | Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori täielik kontode kogum … | 373 |

Tabel A.IV.4. | Finantsinstitutsioonide sektori täielik kontode kogum … | 382 |

Tabel A.IV.5. | Valitsemissektori täielik kontode kogum … | 392 |

Tabel A.IV.6. | Kodumajapidamiste sektori täielik kontode kogum … | 403 |

Tabel A.IV.7. | Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori täielik kontode kogum … | 414 |

1. PEATÜKK

ÜLDTUNNUSED

1.01. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem (ESA 1995 või lihtsalt ESA) on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust (regiooni, riiki või riikide rühma), tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega.

ESA 1995 asendab 1970 aastal avaldatud Euroopa Integreeritud Majanduse Arvepidamise süsteemi (ESA 1970; teine, veidi modifitseeritud väljaanne ilmus 1978).

ESA 1995 on täielikult kooskõlas revideeritud ülemaailmse rahvamajanduse arvepidamise juhendiga, Rahvamajanduse Arvepidamise süsteemiga (SNA 1993 või lihtsalt SNA; see juhend töötati välja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, IMFi, Euroopa Ühenduste Komisjoni, OECD ja Maailmapanga koostöös). Siiski on ESA suunatud rohkem Euroopa Liidu tingimustele ja andmete vajadusele. Nagu SNA on ka ESA harmoniseeritud mõistete ja klassifikaatoritega, mida kasutatakse paljudes teistes sotsiaal- ja majandusstatistika valdkondades. Näiteks võib tuua tööhõive-, tööstus- ja väliskaubandusstatistika. Seetõttu võib ESAt käsitleda kui keskset Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide jaoks koostatud sotsiaal- ja majandusstatistika alaste soovituste kogu.

1.02. ESA raamistik koosneb kahest peamisest tabelite komplektist:

a) sektoriaalne arvepidamine; [1] Vt 8. peatükk "Kontode ja tasakaalustavate kirjete kogum".

b) sisend-väljundraamistik [2] Vt 9. peatükk "Sisend-väljundraamistik". ja majandusharuti arvepidamine. [3] Vt 8. peatükk "Kontode ja tasakaalustavate kirjete kogum".

Sektoriaalne arvepidamine kirjeldab süsteemselt majandusprotsesside erinevaid staadiume institutsionaalsete sektorite lõikes: tootmine, tulu moodustamine, tulu jaotamine, tulu ümberjaotamine, tulu kasutamine ja finants- ning mittefinantsakumulatsioon. Sektoriaalne arvepidamine kaasab ka bilansi kirjeldamaks vara, kohustuste ja omakapitali seisu arvestusperioodi alguses ja lõpus.

Sisend-väljundraamistik ja sektoriaalne arvepidamine kirjeldavad detailsemalt tootmisprotsessi (kulude struktuuri, tulu moodustamist ja tööhõivet) ning kaupade ja teenuste vooge (toodangut, importi, eksporti, lõpptarbimist, vahetarbimist ja kapitalimahutust tooterühmade lõikes).

ESA sisaldab rahvastiku ja tööhõive mõisteid. [4] Vt 11. peatükk "Rahvastik ja tööjõusisendid". Need mõisted on olulised nii sektoriaalse arvepidamise kui ka sisend-väljundraamistiku jaoks.

ESA ei ole piiratud aastase rahvamajanduse arvepidamisega, vaid teda kasutatakse ka kvartaalse [5] Vt 12. peatükk "Kvartaalne majanduslik arvepidamine". ja regionaalse arvepidamise [6] Vt 13. peatükk "Regionaalne arvepidamine". jaoks.

ESA KASUTAMINE

Analüüsi ja poliitika raamistik

1.03. ESA raamistikku saab kasutada järgmiste näitajate analüüsimisel ja hindamisel:

a) kogumajanduse struktuur. Asjasse puutuvad juhtumid on:

1) lisandväärtus ja tööhõive majandusharuti;

2) lisandväärtus ja tööhõive regiooniti;

3) tulu jaotamine sektoriti;

4) import ja eksport tooterühmade lõikes;

5) lõpptarbimiskulutused tooterühmade lõikes;

6) kapitalimahutus põhivarasse ja põhivara seis majandusharuti;

7) finantsvara seisu ja voogude kompositsiooni vara liigiti ja sektoriti;

b) kogumajanduse spetsiifilised osad või aspektid. Siin käsitletakse neist järgmiseid:

1) pangandus ja finantsid rahvamajanduses;

2) valitsuse roll;

3) konkreetse regiooni majandus (võrreldes riigi kui tervikuga);

c) kogumajanduse areng ajas. Siin käsitletakse järgmiseid näitajaid:

1) SKP kasvu analüüs;

2) inflatsiooni analüüs;

3) kodumajapidamiste kulutuste sesoonsuse analüüs kvartaalse arvepidamise alusel;

4) erinevate finantsinstrumentide tähtsuse muutumise analüüs ajas, nt optsioonide kasvanud tähtsus;

5) riigi majandusharude struktuuris pikaajalisel perioodil toimuvate muutuste võrdlus, nt (üle) kolmekümne aasta lõikes;

d) kogumajanduse seosed teiste kogumajandustega. Käsitletakse järgnevaid seoseid:

1) valitsuse rollide võrdlus Euroopa Liidu liikmesriikides;

2) Euroopa Liidu riikide majanduse vastastikuse sõltuvuste analüüs;

3) Euroopa Liidu ekspordi struktuuri ja sihtkohtade analüüs;

4) Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani per capita SKP kasvumäärade ja kasutatava tulu võrdlus.

1.04. ELi ja tema liikmesriikide jaoks on need eespool esitatud näitajad sotsiaal- ja majanduspoliitika formuleerimisel ja jälgimisel kõige olulisemad.

Täiendavalt on ESA 95-l veel mõned väga tähtsad kasutusalad:

a) Euroopa rahapoliitika jälgimine ja juhtimine: Euroopa Rahaliiduga liitumise kriteeriumid määratletud rahvamajanduse arvepidamise näitajatega (valitsemissektori defitsiit, valitsemissektori võlg ja SKP);

b) rahalise toetuse tagamine ELi regioonidele: ELi Struktuurifondide kulutused põhinevad osaliselt regionaalsetel rahvamajanduse arvepidamise näitajatel;

c) ELi ressursside määramine. Viimased sõltuvad rahvamajanduse arvepidamise näitajatest kolmel viisil:

1) ELi jaoks on koguressurss määratletud protsendina liikmesriikide rahvuslikust koguproduktist (RKP);

2) ELi kolmas omaressurss on lisandväärtusmaks. Liikmesriikide panused sellesse ressurssi sõltuvad suures osas rahvamajanduse arvepidamise näitajatest, kuna neid kasutatakse lisandväärtusmaksu keskmise määra arvutamiseks;

3) liikmesriikide panuste suhtelised suurused neljandasse omaressurssi põhinevad nende rahvuslikul koguproduktil.

ESA mõistete kaheksa tunnust

1.05. Saavutamaks tasakaalu andmete vajaduse ja nende saamise võimaluste vahel, eristatakse ESA mõistetega seotud kaheksat tähtsat tunnust:

a) rahvusvaheline ühildumine;

b) muu sotsiaal- ja majandusstatistikaga harmoniseeritus;

c) kokkusobivus, st kõik süsteemi osad sobivad üksteisega;

d) kasutatavus;

e) erinevus enamusest teistest administratiivsetest mõistetest;

f) hea sätestatus ja fikseeritus pikaks perioodiks;

g) suunatus majandusprotsesside kirjeldamisele rahalistes ja teistes kergesti järgitavates näitajates;

h) paindlikkus ning võimalus täita erinevaid eesmärke.

1.06. Mõisted on rahvusvaheliselt ühilduvad, kuna

a) ELi liikmesriikides on ESA standardiks rahvamajanduse arvepidamise andmete esitamisel kõikidele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Riikide oma trükistes ei ole täpne ühilduvus ESA-ga kohustuslik;

b) ESA mõisted on kõikides punktides kokkusobivad rahvamajanduse arvepidamise ülemaailmsete juhenditega, st SNAga.

Erinevate riikide statistika võrdlemisel on mõistete rahvusvaheline ühilduvus olulise tähtsusega.

1.07. Mõisted on harmoniseeritud teiste sotsiaal- ja majandusstatistika mõistetega, kuna:

a) ESA kasutab paljusid mõisteid ja klassifikaatoreid (nt NACE versioon 1), mida kasutatakse ka EL liikmesriikide teistes sotsiaal- ja majandusstatistika valdkondades, nt tööstusstatistikas, väliskaubandusstatistikas ja tööhõivestatistikas. Mõistelised erinevused nendega on viidud miinimumi. Peale selle on ELi mõisted ja klassifikatsioonid harmoniseeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt kasutatavatega;

b) ESA nagu ka SNA mõisted on harmoniseeritud teiste majandusstatistika rahvusvaheliste juhenditega, sh IMFi Maksebilansi käsiraamatuga (BPM), IMFi Valitsuse rahandusstatistikaga (GFS), OECD Tulustatistikaga ja ILO resolutsioonidega tööhõive, töötatud tundide ja tööjõu kulude mõistete osas.

Harmoniseerimine muu sotsiaal- ja majandusstatistikaga aitab suuresti kaasa nende näitajate koos kasutamisele ja võrreldavusele. Selle tulemusena saab koostada paremaid rahvamajanduse arvepidamise näitajaid. Peale selle võib nendes spetsiifilistes statistika valdkondades sisalduvat informatsiooni paremini siduda riigi majanduse kohta käiva statistikaga, nt selliste rahvamajanduse arvepidamise näitajatega nagu RKP või lisandväärtus majandusharude või sektorite kohta.

1.08. Samasused arvepidamise raamistikus suurendavad mõistete kooskõla majandusprotsesside erinevate osade (tootmine, tulu jaotamine, tulu kasutamine ja akumulatsioon) kirjeldamisel. Selle sisemise kooskõla tulemusena võib arvepidamise erinevate osade statistikat omavahel siduda. Nii näiteks võib arvutada järgmisi suhtarve:

a) tootlikkuse näitajad, nagu näiteks lisandväärtus töötatud tunni kohta (siin on vaja lisandväärtuse ja töötatud tundide mõiste vastavust);

b) per capita kasutatav rahvatulu (see näitaja nõuab kooskõla kasutatava rahvatulu ja rahvastiku mõiste vahel);

c) kapitalimahutus põhivarasse kui protsent põhivara seisust (see näitaja nõuab kooskõla voogude ja vara seisu definitsiooni vahel);

d) valitsemissektori defitsiit ja võlg kui protsent sisemajanduse koguproduktist (need näitajad nõuavad kooskõla valitsemissektori defitsiidi, valitsemissektori võla ja sisemajanduse koguprodukti mõiste vahel).

Mõistete sisemine kooskõla võimaldab samuti tuletada näitajaid üksteisest (st jääkliikmena), nt säästmist võib hinnata kui kasutatava tulu ja lõpptarbimiskulutuste vahet [7] Vt 8. peatükk "Kontode ja tasakaalustavate kirjete kogum"..

1.09. ESA mõisted on nn töötavad (kasutatavad) mõisted, kuna nad on kujundatud nii, et neid oleks võimalik praktikas ka mõõta. See väljendub mitmel viisil:

a) mõnda tegevust või nähtust tuleb kirjeldada ainult siis, kui need on olulise suurusega. See kehtib näiteks kodumajapidamiste poolt enda tarbeks toodetud kaupade puhul: riidematerjali kudumist ja keraamiliste esemete valmistamist ei arvestata kui tootmist, kuna seda peetakse EL riikide jaoks tähtsusetuks. Samuti arvestatakse väikeseid odavaid tööriistu ja vahendeid ainult siis kapitali kogumahtustena põhivarasse, kui nende soetuskulud ühiku kohta ületavad 500 ECU (1995. a hindades) (või kui neid ostetakse teatud kogus, siis võetakse arvesse selle koguse maksumus); kulutusi alla selle arvestatakse kui vahetarbimist;

b) mõnede mõistete puhul on selgelt näha, kuidas neid tuleb arvestada. Näiteks põhivara kulumit soovitatakse arvestada lineaarse meetodi järgi ja põhivara seisu arvestamiseks soovitatakse pideva inventariseerimise meetodit. Teine näide on omatoodangu hindamine: põhimõtteliselt peaks see olema alushindades, kuid vajaduse korral võib alushindu leida arvestuslikult — liites kokku tootmisega seotud kulud;

c) kasutusele on võetud mõned lihtsustavad kokkulepped. Näiteks arvestatakse valitsuse poolt osutatud kollektiivseid teenuseid lõpptarbimiskulutustena;

d) mõisted on ühilduvad nende sotsiaal- ja majandusstatistika mõistetega, mida kasutatakse sisendina rahvamajanduse arvepidamise koostamisel.

1.10. Samas ei ole neid mõisteid alati kerge kasutusele võtta, kuna nad tavaliselt erinevad mõnes suhtes mõistetest, mida kasutatakse administratiivsetes andmeallikates. Siin võib nimetada ettevõtete raamatupidamist, erinevate maksuliikide andmeid (lisandväärtusmaks, tulumaks, impordilõiv jne), riikliku sotsiaalkindlustuse andmeid ja pankade ning kindlustuse järelvalve ameti andmeid. Neid administratiivseid andmeid kasutatakse sageli rahvamajanduse arvepidamise koostamisel sisendina. Üldiselt tuleb neid teisendada selleks, et nad ühilduksid ESAga.

ESA mõisted erinevad tavaliselt mõnes suhtes oma administratiivsetest vastetest, kuna:

a) administratiivsed mõisted erinevad riigiti. Seetõttu ei ole administratiivsete andmete kasutamisel võimalik saavutada rahvusvahelist võrreldavust;

b) administratiivsed andmed muutuvad aja jooksul. Seepärast ei ole administratiivsete andmete kasutamisel võimalik saavutada võrreldavust ajas;

c) administratiivsete andmete allikate aluseks olevad mõisted ei ole tavaliselt teineteisega kooskõlas. Andmete ühendamine ja võrdlemine rahvamajanduse arvepidamise koostamiseks on võimalik ainult mõistete seostatud kogumi olemasolul;

d) üldiselt ei ole administratiivsed mõisted majandusanalüüsiks ja majanduspoliitika hindamiseks parimad.

Sellele vaatamata rahuldavad administratiivsed andmeteallikad mõnikord rahvamajanduse arvepidamise ja muu statistika vajadusi väga hästi, kuna:

a) mõisteid ja klassifikaatoreid, mis esialgselt töötati välja statistilistel eesmärkidel, võib kohandada ka administratiivsete eesmärkide jaoks, nt valitsuskulutuste klassifikaator;

b) administratiivsed andmeallikad võivad otseselt arvestada statistika andmevajadusega, see kehtib näiteks INTRASTATi süsteemi jaoks vajaliku informatsiooni kogumisel EL liikmesriikide vahelise kaubaveo kohta.

1.11. ESAs on põhimõisted pikaks ajaks hästi sätestatud ja fikseeritud, kuna:

a) nad on kinnitatud kui rahvusvahelised standardid järgmisteks aastakümneteks;

b) järjestikustes rahvusvahelistes rahvamajanduse arvepidamise juhendites on põhimõisteid vähe muudetud.

See kontseptuaalne järjepidevus vähendab vajadust aegridade ümberarvestamise ja uute mõistete kasutusele võtmise järele. Peale selle vähendab see mõistete haavatavust riikide ja rahvusvahelise poliitilise surve poolt. Nendel põhjustel on rahvamajanduse arvepidamise näitajad objektiivse andmebaasina võimelised teenindama majanduspoliitikat ja -analüüsi aastakümneid.

1.12. ESA mõisted on suunatud majandusprotsesside kirjeldamiseks rahalistes ja kergesti järgitavates näitajates. Suur osa vara seisust ja voogudest, mis ei ole rahalises väärtuses otseselt kergesti mõõdetavad või mis ei oma selget rahalist vastet, jäetakse arvestamata.

Seda põhimõtet ei ole rangelt järgitud, kuna arvestada tuleb ka andmete kokkusobivuse nõuet ja erinevaid andmevajadusi. Näiteks nõuab kokkusobivus, et valitsuse poolt toodetud kollektiivsete teenuste väärtus kirjendatakse toodanguna, kuna töötajatele makstavad hüvitised ja igat liiki kaupade ja teenuste ost valitsuse poolt on kergesti mõõdetavad rahalises väärtuses. Peale selle suurendab valitsuse kollektiivse tarbimise kirjeldamine majandusanalüüsi ja -poliitika eesmärkidel rahvamajanduse arvepidamise kui terviku kasulikkust.

1.13. ESA mõistete ulatust võib illustreerida mõningate tähtsate piirjuhtumitega.

Järgmised neist on hõlmatud ESAs kajastatava tootmisega (vt lõigud 3.07-3.09):

a) valitsuse toodetud individuaalsed ja kollektiivsed teenused;

b) omanike-kasutajate poolt enda tarbeks osutatud elamumajandusteenused;

c) kaupade tootmine oma lõpptarbimiseks, nt põllumajanduslik tootmine;

d) oma tarbeks ehitamine, kaasa arvatud kodumajapidamiste poolt;

e) kodumajapidamiste palgatöötajate teenuste tootmine;

f) kalakasvatus kalafarmides;

g) tootmine, mis on seadusega keelatud, nt prostitutsioon ja narkootikumide valmistamine;

h) tootmine, mille tulusid täies mahus fiskaalasutustele ei deklareerita, nt tekstiili (kudumistoodete) salajane tootmine.

Väljapoole ESA piire jäävad järgmised tootmistegevused:

a) majapidamis- ja isikuteenused, mis on toodetud ja tarbitud samas kodumajapidamises, nt koristamine, toiduvalmistamine, haigete ja vanade inimeste hooldamine;

b) vabatahtlikud teenused, mis ei seondu kaupade tootmisega, nt tasuta hooldamine ja koristamine,

c) looduslik kalade kasv avameres.

Üldiselt kirjendatakse ESAs kogu seda tootmist, mis vastab tootmise määratlusele. Samas on sellel reeglil mõned konkreetsed erandid:

a) abitegevusala toodangut ei kajastata; kõiki sisendeid, mida tarbivad abitegevusalad — materjali, tööjõudu, kapitali kogumahutust põhivarasse jne — on käsitletud kui sisendit pea- või kõrvaltegevusalasse;

b) ei kirjendata toodangut, mis on toodetud vahetarbimiseks samas kohalikus tegevusalaüksuses (KAU, vt lõik 1.29); samas on käsitletud toodanguna kogu see toodang, mis on toodetud samasse institutsionaalsesse üksusse kuuluva teise kohaliku tegevusalaüksuse jaoks.

ESA arvepidamise loogika tähendab seda, et kui tegevust peetakse tootmiseks ja selle tulemusena saadud toodang kirjendatakse, siis sellega kaasnevat tulu, tööhõivet, lõpptarbimist jne kirjendatakse samuti. Näiteks, kui omanike-kasutajate poolt enda tarbeks osutatud elamumajandusteenuste tootmine on kirjendatud kui toodang, siis kirjendatakse ka omanike-kasutajate tulu ja lõpptarbimiskulutused. Vastupidine kehtib juhul, kui tegevusi ei kirjendata kui tootmist: samas kodumajapidamises toodetud ja tarbitud majapidamisteenustega ei kaasne tulu ja lõpptarbimiskulutusi ja vastavalt ESA mõistetele ei ole tegemist tegevusega, millega kaasneb tööhõive.

Samuti sisaldab ESA ka paljusid spetsiifilisi kokkuleppeid, nt:

a) valitsuse toodangu hindamine;

b) kindlustusteenuste ja kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste toodangu hindamine;

c) riigi poolt pakutavate kollektiivsete teenuste kirjendamine lõpptarbimiskulutusena ja mitte vahetarbimisena;

d) kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste tarbimise kirjendamine tingliku sektori või tingliku majandusharu vahetarbimisena.

1.14. ESA mõisteid kasutatakse mitmel eesmärgil: suur osa nendest on laialdaseks kasutamiseks vastuvõetavad, ehkki mõningate kasutusalade puhul vajavad nad täiendamist (vt lõik 1.18).

1.15. ESA kontseptuaalse raamistiku detailsus tagab kasutamise paindlikkuse: mõned mõisted ei ole ESAs otseselt esitatud, kuid sellest hoolimata saab neid ESAst kergesti tuletada. Näiteks saab tuletada lisandväärtust tegurikuludes, kui lahutada alushindades väljendatud lisandväärtusest muud netotootmismaksud. Teine näide on seotud uute sektorite moodustamisega, mida saab teha ESAs määratletud allsektorite ümberkorraldamisega.

1.16. Paindlik kasutamine on võimalik ka nende lisakriteeriumide sisseviimisega, mis ei ole vastuolus süsteemi loogikaga. Need kriteeriumid võivad olla näiteks tootmisüksuste tööhõive määr või kodumajapidamiste tulu suurus. Tööhõive puhul võib sisse viia haridustaseme, soo ja vanuse allklassifikaatorid.

1.17. Selline paindlik kasutamine on võimalik ka sotsiaalse arvepidamise maatriksi (SAM) puhul. SAM on maatriksesitus, mis kirjeldab üksikasjaliselt pakkumise ja kasutamise tabelite ja sektoriaalse arvepidamise vahelist seost (vt lõigud 8.133-8.155). Tavaliselt annab SAM täiendavat informatsiooni tööhõive (töötuse) taseme ja struktuuri kohta, jagades hüvitised töötajatele töötajate liigi järgi. Seda alajaotust rakendatakse nii näitaja tööjõu kasutamine majandusharuti nagu on näidatud kasutamise tabelites kui ka näitaja tööjõu pakkumine sotsiaalmajanduslike alajaotuste kaupa puhul nagu on näidatud esmaste tulude jaotamise kontol kodumajapidamiste allsektori osas. Sel viisil on süsteemselt näidatud tööjõu erinevate kategooriate pakkumine ja kasutamine.

1.18. Mõne spetsiifilise andmevajaduse jaoks on parimaks lahenduseks eraldi satelliitarvepidamiste koostamine:

a) turismi rolli analüüs rahvamajanduses;

b) tervishoiukulude ja finantseerimise analüüs;

c) uurimis- ja arendustöö ning inimkapitali analüüs rahvamajanduse seisukohalt;

d) kodumajapidamiste tulude ja kulutuste analüüs tulude ja kulutuste mikrotaseme mõistete alusel;

e) keskkonna ja majanduse koostoime analüüs;

f) kodumajapidamiste tootmise analüüs;

g) heaolu taseme muutuse analüüs;

h) rahvamajanduse arvepidamise ja äriraamatupidamise erinevuste ja nende mõju analüüsiks aktsia- ja valuutaturgudel;

i) maksutulu arvestamine.

1.19. Satelliitarvepidamine täidab ülalnimetatud andmevajadusi järgmisel viisil:

a) vajalike detailide eristamine või liigsest detailsusest loobumine;

b) arvepidamise raamistiku laiendamine mitterahalise informatsiooni lisamisega nt loodusreostuse ja keskkonnavara osas;

c) teatavate baasmõistete muutmine, nt kapitali kogumahutuse mõiste laiendamine uurimis- ja arenduskulutuste või hariduskulutuste võrra.

1.20. Satelliitarvepidamise tähtsaks tunnusjooneks on standardse raamistiku põhimõistete ja klassifikaatorite säilitamine. Muudatused põhimõistetesse viiakse sisse ainult siis, kui satelliitarvepidamise konkreetne eesmärk nõuab täiendusi. Sellistel juhtudel peab satelliitarvepidamine sisaldama tabeleid, mis näitavad erinevust satelliitarvepidamise ja standardse raamistiku põhiliste koondnäitajate vahel. Sellisel teel säilitab standardne raamistik oma osa süsteemi alusena ja samas rahuldab täiendavaid vajadusi.

1.21. Standardses raamistikus ei pöörata eriti palju tähelepanu sellistele vara seisudele ja voogudele, mis ei ole hõlpsasti jälgitavad rahalistes ühikutes (või millel puudub selge rahaline vaste). Tavaliselt saab sellist vara seise ja vooge esitada, kasutades mitterahalistes ühikutes väljendatud arvandmeid, nt:

a) kodumajapidamiste tootmist saab palju kergemini kirjeldada alternatiivtegevustele kulunud tundides;

b) haridust saab kirjeldada haridustüüpide, õpilaste arvu või diplomi saamiseks vajaliku keskmise kooliaastate arvu jne järgi;

c) saastatuse mõju saab kõige paremini kirjeldada muutustega looma- ja taimeliikide arvus, puude seisundiga metsas, prügi hulgaga, CO kogusega, radiatsiooniga jne.

Satelliitarvepidamine võimaldab ühendada mitterahalistes ühikutes väljendatud arvandmeid rahvamajanduse arvepidamise standardse raamistikuga. Ühendamine on võimalik, kui kasutada mitterahaliste arvandmete puhul nii palju kui võimalik samu klassifikaatoreid, mida rakendatakse standardses raamistikus, nt kodumajapidamiste või tootmisliikide klassifikaator. Nii on loodud kooskõlaline laiendatud raamistik. Viimast võib kasutada andmebaasina standardse raamistiku ja selle laiendatud osa erinevate muutujate vaheliste seoste analüüsiks ja hindamiseks.

1.22. Standardne raamistik ja selle peamised koondnäitajad ei kirjelda heaolu muutusi. Võib luua laiendatud arvepidamist, mis sisaldab teatud näitajate arvestuslikku rahalist väärtust:

a) samas kodumajapidamises toodetud ja tarbitud majapidamis- ja isikuteenused;

b) vaba aja ulatuses toimunud muutused;

c) linnaelu mugavused ja puudused;

d) tulude ebavõrdne jaotumine elanike vahel.

Laiendatud kontod võivad ümber klassifitseerida ka otseselt heaolu mittetõstvaid lõppkulutusi (nt kaitsekulutused) vahetarbimiseks, st neid kulutusi, mis ei ole seotud heaolu paranemisega. Sarnaselt klassifitseeritakse üleujutuse kahjud ja muud loodusõnnetused kui vahetarbimine, st (absoluutse) heaolu vähenemine.

Sel teel võib konstrueerida väga algseid ja mittetäielikke heaolu muutuse näitajaid. Siiski on heaolul erinevaid dimensioone, millest enamik ei ole rahalistes ühikutes väljendatav. Seetõttu on parim viis heaolu mõõtmiseks see, kui kasutada igale dimensioonile vastavaid indikaatoreid ja mõõtühikuid. Näitajaid võivad olla laste suremus, keskmine eluiga, täiskasvanute kirjaoskus ja per capita rahvatulu. Neid kõiki võib kaasata satelliitarvepidamisse.

1.23. Saavutamaks rahvusvaheliselt ühilduvat ja kooskõlalist raamistikku, jäetakse ESAs kasutamata administratiivsed definitsioonid mõistete kohta. Samas võivad erinevateks eesmärkideks olla väga kasulikud administratiivsetel mõistetel põhinevad näitajad. Näiteks maksutulu arvestuseks on vajalikud maksustatava tulu andmed. Neid arvandmeid saab luua tehes mõningaid modifikatsioone rahvamajanduse arvepidamise statistikas.

Samasugust lähenemist võib kasutada mõistete korral, mida kasutatakse riigi majanduspoliitikas, nt:

a) inflatsiooni mõiste, millel põhinetakse pensionide, töötuse toetuste või avaliku teenistuse töötajate hüvitiste suurendamisel;

b) maksude, sotsiaalmaksete, valitsuse ja kollektiivse sektori mõisted, mida kasutatakse diskussioonides kollektiivse sektori optimaalse suuruse üle;

c) "strateegilise" sektori / majandusharu mõiste, mida kasutatakse riigi või ELi majanduspoliitikas;

d) äriinvesteeringute mõiste, mida kasutatakse riigi majanduspoliitikas.

Satelliitarvepidamine või lihtsad täiendavad tabelid rahuldavad tavaliselt sellist mingi konkreetse riigi jaoks olulist andmevajadust.

ESA 1995 ja SNA 1993

1.24. ESA (ESA 1995) on täielikult kooskõlas revideeritud Rahvamajanduse Arvepidamise süsteemiga (SNA 1993), mis määrab rahvamajanduse arvepidamise põhisuunad kõikide maailma riikide jaoks. Vaatamata sellele on ESA 1995 ja SNA 1993 vahel mitmeid erinevusi:

a) andmete esituses on näiteks järgnevaid erinevusi:

1) ESAs on eraldi peatükkidena tehingud toodetega, jaotustehingud ja finantstehingud. SNAs on aga need tehingud seletatud seitsmes peatükis vastavate kontode kaupa, nt peatükid tootmiskonto, tulude esmase jaotamise konto, kapitalikonto ja välismaailma konto;

2) ESA kirjeldab mõisteid neid defineerides ja määratledes mida need hõlmavad ja mida mitte. SNA kirjeldab mõisteid tavaliselt palju üldisemalt ja püüab seletada kasutatavate lepete loogikat ja tausta;

3) ESA sisaldab regionaalset ja kvartaalset arvepidamist käsitlevaid peatükke;

4) SNA sisaldab satelliitarvepidamise peatükki;

b) ESA mõisted on mitmel juhul palju konkreetsemad ja täpsemad kui SNA omad, näiteks:

1) SNA ei sisalda eriti täpseid definitsioone, mis eristaksid turutootjaid, enda lõpptarbeks ja muid turuväliseid tootjaid institutsionaalsete üksuste, kohalike tegevusalaüksuste ning nende toodangu lõikes. See tähendab, et neis ei ole toodang defineeritud piisavalt täpselt selle väärtuse hindamiseks ja sektorite klassifitseerimiseks. Seetõttu toob ESA sisse mitmeid lisaselgitusi ja lisab ka mõningatel konkreetsetel juhtudel kriteeriumi, et turutootjate müügitulud peavad katma vähemalt 50 % nende tootmiskuludest (vt tabel 3.1);

2) ESA määratleb konkreetse kirjendamise künnise — nt väikevahendid ja -seadmed kirjendatakse kui vahetarbimine;

3) ESA eeldab, et kodumajapidamiste toodetud mitmed kaupade liigid, nagu riidematerjali kudumine või mööbli valmistamine, ei oma ELi liikmesriikides tähtsust ja seetõttu neid ei kirjendata;

4) ESA teeb üksikasjalikke viiteid konkreetsetele institutsionaalsetele korraldustele ELis, näiteks nagu INTRASTATi süsteem ELi siseste kaubavoogude ning ELile liikmesriikide poolt tehtavate rahaliste osamaksete kirjendamine;

5) ESA sisaldab ELi konkreetseid klassifikaatoreid, nt CPA (toodete klassifikaator) ja NACE versioon 1 (majandusharude klassifikaator, spetsiifiline, kuid harmoniseeritud vastava ÜRO klassifikaatoriga);

6) ESA sisaldab kõikide välismajandustehingute lisaklassifikaatorit: need tehingud peavad olema jaotatud ELi residentide vahelisteks ja väljapool ELi olevate residentidega seonduvateks tehinguteks.

ESA on palju konkreetsem kui SNA, kuna ESA rakendatakse eelkõige ELi liikmesriikides. ELi andmevajaduse tõttu on ESA märksa üksikasjalikum.

ESA 1995 ja ESA 1970

1.25. ESA 1995 erineb ESAst 1970 nii ulatuse kui ka mõistete poolest. Enamus nendest erinevustest vastavad erinevustele SNA 1968 ja SNA 1993 vahel. Mõned peamised erinevused on:

a) bilansi kaasamine;

b) vara muude muutuste kontode kaasamine, st muude mahumuutuste, nominaalse kapitalikasumi ja reaalse kapitalikasumi mõiste sissetoomine;

c) kodumajapidamiste allsektoritesse jaotamise sissetoomine;

d) lõpptarbimise uue mõiste sissetoomine, milleks on tegelik lõpptarbimine;

e) uue, hinnaga kohandatud tulu kontseptsiooni sissetoomine, milleks on reaalne kasutatud rahvatulu;

f) ostujõu pariteedi mõiste sissetoomine.

Mõned põhilised erinevused mõistetes on:

a) kirjandus- ja kunstialased tööd (raamatute kirjutamine, muusika komponeerimine) kirjendatakse nüüd kui tootmist; tasu kirjandus- ja kunstialase töö eest on seetõttu tasu teenuste eest, mitte aga omanikutulu;

b) kindlustusteenuste toodangu hindamine on mõnes suhtes muutunud, nt tulud investeeringutelt tehnilistesse eraldistesse võetakse nüüd kahjukindlustuse toodangu arvestamisel arvesse;

c) kaubandusliku juurdehindluse ja transpordimarginaali käsitlemine on üksikasjalisem;

d) ahelindeksite kasutamine püsivhindade arvutamiseks;

e) kasutatakse kapitalirendi mõistet (SNA 1968 ja ESA 1970 sisaldasid ainult kasutusrendi mõistet);

f) kulutused maavara uurimisele ja arvuti tarkvarale kirjendatakse nüüd kui kapitalimahutust (vahetarbimise asemel);

g) valitsuse infrastruktuuri (teed, tammid jne) põhivara kulum peab samuti olema kirjendatud;

h) uute finantsinstrumentide (näiteks tagasiostu lepingud) ja finantstuletisinstrumentide (näiteks optsioonid) identifitseerimine.

On ka erinevusi, mis ei tulene muutustest SNAs, näiteks:

a) pakkumise ja kasutamise tabelite kasutusele võtmine (SNA 1968 juba sisaldas neid);

b) mõnede kirjendamiskünniste rakendamine ja viitamine ELi konkreetsetele institutsionaalsetele korraldustele (vt lõik 1.24);

c) selge valik selle kasuks, et toodangut hinnatakse alushindades (ESA 1970, SNA 1968 ja SNA 1993 aktsepteerisid hindamist ka tootjahindades);

d) majanduslikult aktiivse rahvastiku ja töötuse mõiste sissetoomine (need mõisted puudusid SNA 1968. a ja 1993. a versioonides).

ESA KUI SÜSTEEM

1.26. Süsteemi peamised tunnusjooned on:

a) statistilised üksused ja nende rühmitamine;

b) vood ja vara seis;

c) kontode ja koondnäitajate süsteem;

d) sisend-väljundraamistik.

STATISTILISED ÜKSUSED JA NENDE RÜHMITAMINE [8] Vt 2. peatükk "Üksused ja üksuste garantiid".

1.27. Süsteemi iseloomulikuks tunnusjooneks on kahte liiki üksuste ja kahe viisi kasutamine majanduse allüksusteks jaotamisel, mis omavahel erinevad ja mida kasutatakse erinevatel analüütilistel eesmärkidel.

Tulude, kulutuste- ja finantsvoogude ning bilansi kirjeldamiseks rühmitatakse süsteemis institutsionaalsed üksused sektoriteks vastavalt nende põhifunktsioonidele, käitumisele ja eesmärkidele.

Tootmisprotsessi kirjeldamiseks ja sisend-väljund analüüsiks rühmitatakse süsteemis kohalikud tegevusalaüksused (kohalikud KAUd) majandusharudeks vastavalt nende tegevuse liikidele. Tegevust iseloomustab sisend toodete näol, tootmisprotsess ja väljund toodete näol.

Institutsionaalsed üksused ja sektorid

1.28. Institutsionaalsed üksused on majandusüksused, mis saavad iseseisvalt omada kaupu ja vara, võtta kohustusi ja teostada majanduslikku tegevust ning tehinguid teiste üksustega. Vastavalt süsteemi eesmärkidele on institutsionaalsed üksused rühmitatud viide institutsionaalsesse sektorisse, mis koosnevad järgmistest üksustest:

a) kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted;

b) finantsinstitutsioonid;

c) valitsemisasutused;

d) kodumajapidamised;

e) kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

Viis sektorit koos moodustavad kogumajanduse. Iga sektor on jaotatud ka allsektoriteks. Süsteem hoolitseb selle eest, et iga sektori, vajadusel ka allsektori, ja majanduse kui terviku kohta koostatakse kõik voogude kontod ja bilanss.

Kohalikud tegevusalaüksused ja majandusharud

1.29. Enamik institutsionaalsetest üksustest tegelevad tootjana rohkem kui ühe tegevusega. Rõhutamaks tehnilis-majanduslikke seoseid, jaotatakse nad osadeks vastavalt tegevuse liigile.

Kohalikud tegevusalaüksused peaksid praktilistest kaalutlustest lähtuvalt sellele nõuetele vastama. Kohalik KAU koondab institutsionaalse üksuse kui tootja kõik osad, mis asuvad ühel või lähedasel asukohal ja mille tegevust saab klassifitseerida ühte klassi tasemel tegevusalasse (4 numbrit) vastavalt NACE versiooni 1 klassifikaatorile.

Põhimõtteliselt peab olema kirjendatud sama palju kohalikke tegevusalaüksusi, kui palju on kõrvaltegevusalasid. Kui selliste tegevuste kirjendamisel vajalikke raamatupidamise dokumente ei ole kasutada, võib kohalik tegevusalaüksus sisaldada ühte või mitmeid kõrvaltegevusalasid.

Kõikide ühte ja samasse tegevusalasse kuuluvate kohalike tegevusalaüksuste rühm moodustab majandusharu.

Institutsionaalsete üksuste ja kohalike tegevusalaüksuste vahel on hierarhiline seos. Institutsionaalne üksus sisaldab ühte või enamat terviklikku kohalikku KAUd; kohalik KAU kuulub ühele ja samale institutsionaalsele üksusele.

Tootmisprotsessi täielikumaks analüüsiks kasutatakse tootmise analüütilist üksust. See üksus, mis ei ole vaadeldav (välja arvatud juhul, kui kohalik KAU toodab ainult ühte liiki toodangut), on homogeenne tootmisüksus ja ei kata vastavalt definitsioonile ühtegi kõrvaltegevusala. Nende üksuste rühmad moodustavad homogeensed majandusharud.

Residendist ja mitteresidendist üksused; kogumajandus ja välismaailm

1.30. Kogumajandus on defineeritud residendist üksuste kaudu (põhjal). Üksus on riigi residendist üksus, kui tal on majanduslike huvide keskus riigi majandusterritooriumil — see tähendab, kui ta on ühendatud teatavaks perioodiks (aasta või enam) antud territooriumi majandustegevusse. Institutsionaalsed sektorid, millele viidati eespool, on residendist institutsionaalsete üksuste grupid.

Residendist üksused teostavad tehinguid mitteresidendist üksustega (see tähendab üksustega, mis on teiste maade residendist üksused). Need tehingud on antud majanduse välistehingud ja nad on rühmitatud välismaailma kontosse. Nii mängib arvepidamise süsteemi struktuuris välismaailm samasugust rolli kui institutsionaalne sektor, olgugi, et mitteresidendist üksused on kaasatud ainult selles ulatuses, kui nad teostavad tehinguid antud riigi majanduse residendist üksustega. Konkreetne artikkel välismaailma jaoks on kodeerimiseks lisatud sektorite klassifikaatori lõppu.

Tinglikke residendist üksusi, mida käsitletakse süsteemis institutsionaalsete üksustena, defineeritakse järgmiselt:

a) need osad mitteresidendist üksustest, millel on majanduslike huvide keskus antud riigi majandusterritooriumil (see tähendab enamusel juhtudel osalemist majanduslikes tehingutes, mille kestvus on aasta või kauem või ehitustegevust perioodil, mis on lühem kui aasta, kui toodang sisaldab kapitali kogumahutust põhivarasse);

b) mitteresidendist üksused kui maa või hoonete omanikud riigi majandusterritooriumil, kuid ainult tehingute osas, mis mõjutavad seda maad või hooneid.

VOOD JA VARA SEISUD

1.31. Süsteem kirjendab kahte põhilist informatsiooni liiki: voogusid ja vara seisu. Vood viitavad tegevusele, mis leiab aset antud perioodil ja vara seisud viitavad positsioonidele antud ajahetkedel.

Vood

1.32. Vood peegeldavad majandusliku väärtuse loomist, ülekandmist, vahetust või hävimist. Nad sisaldavad muutusi institutsionaalse üksuse vara seisus või kohustustes. Majanduslikke vooge on kahte liiki: tehingud ja vara muud muutused. Tehingud esinevad kõikides kontodes ja tabelites, kus esinevad vood, välja arvatud vara muude mahumuutuste konto ja ümberhindluskonto. Vara muud muutused on esindatud ainult nendel kahel kontol.

Algtehingud ja muud vood on loendamatud. Süsteem grupeerib nad suhteliselt vähestesse liikidesse vastavalt nende olemusele.

Tehingud

1.33. Tehing on majanduslik voog, mis on vastastikune seos institutsionaalsete üksuste vahel vastavalt vastastikusele kokkuleppele või tegevus institutsionaalse üksuse sees, mida on kasulik käsitleda kui tehingut, sageli seetõttu, et üksused tegutsevad kahes erinevas osas. Tehinguid on mugav jaotada nelja peamisesse rühma:

a) tehingud toodetega, mis kirjeldavad toote päritolu (kodumaine tootmine või import) ja kasutamine (vahetarbimine, lõpptarbimine, kapitali mahutus või eksport) [9] Vt 3. peatükk "Tehingud toodetega".;

b) jaotustehingud, mis kirjeldavad, kuidas tootmises loodud lisandväärtus on jaotatud tööjõule, kapitalile ja valitsusele ning tulu ja heaolu ümberjaotust (tulumaks, varamaks ning muud siirded) [10] Vt 4. peatükk "Jaotustehingud".;

c) finantstehingud, mis kirjeldavad finantsvara netosoetamist või kohustuste netovõtmist finantsinstrumendi iga liigi kohta. Sageli toimuvad sellised tehingud kui mittefinantstehingute vastandtehingud, kuid nad võivad toimuda ka kui tehingud, milles kasutatakse ainult finantsinstrumente [11] Vt 5. peatükk "Finantstehingud".;

d) tehingud, mis ei kuulu ülanimetatud kolme gruppi: põhivara kulum ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine [12] Vt 6. peatükk "Muud vood"..

Tehingute omadused

Koostoime versus üksustesisesed tehingud

1.34. Enamik tehinguid toimub kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel. Siiski kirjendab süsteem mõningaid institutsionaalse üksuse sees toimuvaid tegevusi kui tehinguid. Selliste üksustesiseste tehingute kirjendamise eesmärgiks on analüütiliselt kasulikuma pildi andmine toodangu, lõppkasutuse ja kulude kohta.

Põhivara kulum, mis süsteemi kohaselt on kirjendatud kui kulu, on tähtis üksustesisene tehing. Enamik ülejäänud üksuste sisestest tehingutest on tehingud toodetega, mida tüüpiliselt kirjendatakse juhul, kui institutsionaalne üksus, mis tegutseb nii tootjana kui ka lõpptarbijana, otsustab tarbida osa enda toodangust. Selline tehing on sageli omane kodumajapidamistele või valitsusele.

1.35. Kogu omatoodang, mida kasutatakse lõpptarbimiseks samas institutsionaalses üksuses, on kirjendatud. Omatoodang, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses vahetarbimiseks, on kirjendatud ainult siis, kui tootmine ja vahetarbimine leiavad aset samasse institutsionaalsesse üksusse kuuluvates, kuid erinevates kohalikes tegevusalaüksustes. Toodangut, mis on toodetud ja mida kasutatakse samas kohalikus tegevusalaüksuses vahetarbimiseks, ei kirjendata.

Rahalised versus mitterahalised tehingud

1.36. Enamik süsteemis kirjendatud tehingutest on rahalised tehingud, kus üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes.

Tehingud, mis ei sisalda sularaha, rahas väljendatud kohustuste või vara vahetust, mille nimi- ehk nominaalväärtus on valuutaühikutes, on mitterahalised tehingud. Üksustesisesed tehingud on tavaliselt mitterahalised tehingud. Mitterahalised tehingud, mis on seotud rohkem kui ühe institutsionaalse üksusega, toimuvad tehingutena toodetega (toodete vahetus ehk barter), jaotustehingutena (mitterahaline töötasu, mitterahalised siirded jne) ja muude tehingutena (mittetoodetud mittefinantsvara vahetus ehk barter).

Süsteem kirjendab kõik tehingud rahaliste tehingutena. Seetõttu peab mitterahaliste tehingute kirjendamiseks nende väärtust mõõtma kaudselt või hindama mõnel muul viisil.

Tehingud koos ja ilma vastaspooleta

1.37. Tehingud, mis hõlmavad rohkem kui ühte üksust, on kas sellised tehingud, mille käigus antakse midagi ära ja saadakse midagi vastu, või sellised tehingud, kus antakse midagi ära ilma midagi vastu saamata. Esimesed on institutsionaalsete üksuste vahelised vahetused, st kaupade, teenuste või vara üleandmine ja selle eest millegi, nt raha, vastu saamine. Teisena mainitud tehing kujutab endast rahalisi või mitterahalisi makseid ühelt institutsionaalselt üksuselt teisele ilma, et oleks midagi vastu saanud). Tehingud, mille käigus antakse midagi ära ja saadakse midagi vastu, toimuvad kõigis neljas tehingute grupis. Tehingud, kus antakse midagi ära ilma midagi vastu saamata, toimuvad peamiselt jaotustehingutes, näiteks kuuluvad siia maksud, sotsiaalabi toetused või kingitused.

Ümberkorraldatud tehingud

1.38. Süsteem käsitleb suuremat osa tehinguid otseselt (üks-üheselt); see tähendab, et tehingud on kirjendatud niisamuti nagu nad vastavate institutsionaalsete üksustega toimuvad. Siiski on mõned tehingud ümber korraldatud selleks, et selgemini välja tuua nende aluseks olevaid majanduslikke seoseid. Tehinguid võib ümber korraldada kolmel viisil: ümber suunates, osadeks jaotades ja tehingu initsiaatorit eristades.

Ümbersuunamine

1.39. Tehingut, mis sellesse kaasatud üksuste jaoks toimub otseselt üksuste A ja C vahel, võib kirjendada kui kaudselt läbi kolmanda üksuse toimuvat tehingut. Seega, üksik tehing A ja C vahel on kirjendatud kui kaks tehingut: üks A ja B vahel ja teine B ja C vahel. Sellisel juhul on tehing ümber suunatud.

Ümbersuunamise hästi tuntud näide on tööandjate sotsiaalmaksed, mida tööandjad maksavad otse sotsiaalkindlustusfondile. Süsteem kirjendab neid makseid kui kahte tehingut: tööandjad maksavad tööandjate sotsiaalmakseid oma töötajatele ja töötajad maksavad neid samu makseid edasi sotsiaalkindlustusfondile. Nagu kõikide ümbersuunamiste korral, on tööandjate sotsiaalmaksete ümbersuunamise eesmärgiks välja tuua tehingu majanduslik olemus. Antud juhul tähendab see seda, et tööandjate sotsiaalmakseid näidatakse kui makseid, mis on makstud töötajatele tasuna töö eest.

Teine ümbersuunamise liik seisneb selles, et tehingud kirjendatakse nagu nad oleksid toimunud kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel, olgugi, et osapoolte seisukohalt tehingut ei toimunudki. Näiteks omanditulu käsitlemine, mis teeniti mingist kindlustusfondist, mida hoiab kindlustusandja. Süsteem kirjendab alguses omanditulu, mida kindlustusandja maksab poliisi omanikule, kes seejärel maksab sama summa kindlustusandjale täiendava preemiana tagasi.

Osadeks jaotamine

1.40. Kui tehing, mis sellesse kaasatud osapoolte jaoks on üksik tehing, on kirjendatud kui kahe või enama erineva klassifitseeritud tehinguna, siis on tegemist tehingu jaotamisega osadeks. Tavaliselt ei tähenda osadeks jaotamine lisaüksuse kaasamist tehingusse.

Kahjukindlustuse preemiate maksmine on tüüpiline osadeks jaotatud tehing. Kuigi poliisiomanikud ja kindlustajad arvestavad neid makseid kui ühte tehingut, jaotab süsteem nad kaheks täiesti erinevaks tehinguks: kahjukindlustuse teenuse eest tehtavad maksed ja kahjukindlustuse netopreemiad. Kaubanduse juurdehindluse kirjendamine on teine tähtis osadeks jaotamise juhtum.

Tehingu initsiaatori eristamine

1.41. Kui üksus teostab tehingut teise üksuse nimel (korraldusel), siis tehing kirjendatakse tehingu initsiaatori kontodes. Reeglina ei tohi seda põhimõtet rikkuda ega katsuda omistada makse või subsiidiumeid lõplikele maksjatele või soodustatud üksustele, põhinedes vaid oletustele.

Piirjuhtumid

1.42. Tehingu definitsioon määrab kindlaks, et institutsionaalsete üksuste koostoime peab olema vastastikuse kokkuleppe tulemus. Kui tehing toimub vastastikuse kokkuleppe tulemusena, siis tähendab see kaasatud institutsionaalsete üksuste eelnevat informeeritust ja tehinguga nõusolekut. Siiski ei tähenda see seda, et kõik institutsionaalsed üksused sõlmiksid tehinguid vabatahtlikult, kuna osa tehinguid on seadusega ette nähtud. Seda kohaldatakse peamiselt teatud jaotustehingute korral nagu maksude ja trahvide maksmine. Samas ei kirjendata vara hüvitamata võõrandamist kui tehingut isegi siis, kui see on seadusega ette nähtud.

Illegaalsed majanduslikud tegevused on tehingud ainult siis, kui kõik kaasatud üksused astuvad tegevusse vabatahtlikult. Seega on illegaalsete narkootikumide ja varastatud omandi ostud ja müügid tehingud, vargus aga ei ole tehing.

Vara muud muutused

1.43. Vara muude muutuste all kirjendatakse muutusi, mis ei ole tehingute tulemus [13] Vt 6. peatükk 6. "Muud vood".. Need on kas:

a) vara või kohustuste muud mahumuutused või;

b) kapitalikasumid või -kahjumid.

Vara või kohustuste muud mahumuutused

1.44. Muutused võib laias laastus jaotada kolme rühma:

a) vara tekkimine ja vara vähenemine teisiti kui läbi tehingute;

b) erakordsetest ja ettenägematutest sündmustest tulenevad vara ja kohustuste muutused;

c) muutused klassifitseerimises ja struktuuris.

1.45. Kategoorias "a" toimunud muutuste näideteks on maavarade avastamine ja ammutamine ning mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik kasv. Kategoorias "b" sisaldavad muutused (tavaliselt vähenemised) on seotud looduskatastroofide, sõdade ja tõsiste kuritegude tagajärjel toimunud vara muutustega [14] Väikeste kuritegude, nagu näiteks poevarguse, tagajärgi võib kirjendada osana varude muutusest ning seega tehinguna.. Võla ühepoolne kustutamine ja vara hüvituseta võõrandamine kuulub samuti kategooriasse "b". Kategooria "c" sisaldab muutusi, mis on seotud institutsionaalsete üksuste või vara ja kohustuste ümberklassifitseerimisega või -struktureerimisega.

Kapitalikasum ja -kahjum

1.46. Kapitalikasum ja -kahjum tuleneb vara hinnamuutusest. Kapitalikasum ja -kahjum esineb kõikide finants- ja mittefinantsvara ning -kohustuste puhul. Vara ja kohustuste omanike kapitalikasum ja -kahjum tuleneb ainult sellest, et neid hoitakse aja jooksul ilma mingil viisil muundamata.

Kapitalikasumit ja -kahjumit, mida mõõdetakse jooksvates turuhindades, nimetatakse nominaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks. Seda saab jaotada neutraalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis on seotud muutustega üldises hinnatasemes ning reaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis on seotud muutustega vara suhtelistes hindades.

(Vara) seisud

1.47. Vara seisud on vara ja kohustuste valdamised antud ajamomentidel. Vara seisud on kirjendatud iga arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kontot, mis näitab vara seise, nimetatakse bilansiks [15] Vt 7. peatükk "Bilansid"..

Ka rahvastiku ning tööhõive seisud on kirjendatud. Neid kirjendatakse arvestusperioodi keskmiste suurustena.

Vara seisud kirjendatakse kogu vara korral, mis asub süsteemi piirides; st toodetud ja mittetoodetud finantsvara ja kohustuste ning mittefinantsvara korral. Kirjendatakse ainult seda vara, mida on kasutatud majanduslikus tegevuses ja mis on omandiõiguse subjekt. Vara seisu ei kirjendata sellise vara korral nagu inimkapital ja omanikuta loodusressursid.

Süsteemi enda piirides on süsteem nii voogude kui ka vara seisude osas täielikult kattev. See tähendab, et vood kirjeldavad kõiki muutusi vara seisus.

KONTODE JA KOONDNÄITAJATE SÜSTEEM [16] Vt 7. peatükk "Bilansid" ja 8. peatükk "Kontode ja tasakaalustavate kirjete kogum".

Arvepidamise reeglid

1.48. Konto on kasutamise, ressursside, arvepidamisperioodil toimunud vara ja kohustuste muutuse või arvestusperioodi alguses ja lõpus oleva vara ja kohustuste seisu kirjendamise abinõu majanduselu teatava aspekti osas.

Kahepoolse arvepidamise terminoloogia

1.49. Süsteem kasutab mõistet "ressursid" jooksevkontode parema poole jaoks, kus on kajastatud üksuste või sektorite majanduslikku väärtust suurendavad tehingud. Konto vasak pool on "kasutamine" ja see on seotud üksuste ja sektorite majanduslikku väärtust vähendavate tehingutega.

Akumulatsioonikontode paremat poolt nimetatakse "muutused kohustustes ja omakapitalis" ja nende vasakut poolt "muutused varas".

Bilansi paremal poolel on "kohustused ja omakapital" (vahe vara ja kohustuste vahel) ja vasakul "vara". Kahe järjestikuse bilansi võrdlemine näitab muutusi kohustustes ja omakapitalis ning varas.

Kahekordne kanne / neljakordne kanne

1.50. Üksuse või sektori korral rakendatakse rahvamajanduse arvepidamises kahekordse kande põhimõtet. Igat tehingut tuleb kirjendada kaks korda, ükskord kui ressurss (või kohustuste muutus) ja teinekord kui kasutamine (või vara muutus). Tehingute summa, mida kirjendatakse kui ressurssi või kohustuste muutust ja tehingute summa, mida kirjendatakse kui kasutamist või vara muutust, peavad olema omavahel võrdsed ja seega võimaldama arvepidamist kontrollida.

Praktikas on aga rahvamajanduse kontod — kõikide üksustega või sektoritega — seotud neljakordse kandega, kuna enamik tehinguid sisaldavad kahte institutsionaalset üksust. Igat seda liiki tehingut tuleb kirjendada kaks korda mõlema tehingus osaleja seisukohast. Näiteks valitsusüksuse poolt sularahas makstud sotsiaaltoetused kodumajapidamistele on kirjendatud valitsuse kontol kui kasutamine siirete all ja negatiivne vara soetamine sularaha ja hoiuste all; kodumajapidamiste kontol on kirjendatud see kui ressurss siirete all ja vara omandamine sularaha ja hoiuste all.

Teiselt poolt, tehingud ühe üksuse sees (sellised nagu samas üksuses toodetud ja tarbitud toodang), nõuavad ainult kahte kannet, mille väärtus tuleb tuletada.

Hindamine

1.51. Süsteem näitab kõiki voogusid ja vara seisu rahalistes ühikutes, välja arvatud mõned rahvastikuga ja tööjõuga seotud näitajad. Süsteemi ülesandeks ei ole määratleda voogude ja vara seisu kasulikkust. Selle asemel on vara seise mõõdetud vastavalt nende vahetusväärtusele, st väärtusele, mis voogudel ja varal tegelikult on või mille alusel neid vahetatakse sularaha vastu. Järelikult on ESA-s turuhinnad peamiseks väärtuse väljendamise aluseks.

1.52. Rahaliste tehingute ja sularaha ning kohustuste puhul on vajalikud väärtused otseselt määratavad. Enamikel muudel juhtudel on arvestamise eelistatumaks meetodiks viitamine analoogsete kaupade, teenuste ja vara turuhindadele. Seda meetodit kasutatakse näiteks vahetustehingute ja eluruumi omanik-kasutajate teenuste korral. Kui analoogsete toodete turuhinnad puuduvad — näiteks valitsuse poolt toodetud turuväliste teenuste puhul, tuleb neid hinnata vastavalt tootmiskuludele. Kui mitte kumbki neist kahest meetodist ei ole sobiv, tuleb voogusid ja vara hinnata oodatava tulu ajaldatud nüüdisväärtuse alusel. Samas sisaldab see suurt määramatust ja järelikult võib antud meetodit soovitada ainult kui viimast abinõud.

1.53. Vara seisu hinnatakse jooksevhindades bilansi koostamise hetkel, mitte aga selle vara seisu koostisesse kuuluvate kaupade ja teenuste tootmise või soetamise hetkel. Mõnikord on vajalik hinnata vara seisu nende mahakandmisel jooksva soetamismaksumuse või tootmiskulude alusel.

Spetsiaalne, tooteid puudutav hindamine [17] Vt 3. peatükk "Tehingud toodetega".

1.54. Tänu transpordikuludele, kaubanduse juurdehindlusele ja tootemaksudele, millest on lahutatud tootesubsiidiumid, hindavad antud toote tootjad ja kasutajad nende väärtust erinevalt. Selleks, et järgida võimalikult paljude tehingu osapoolte vaatepunkte, kirjendab süsteem kõiki kasutusi ostjahindades, mis sisaldab transpordikulusid, kaubanduse juurdehindlust, tootemakse miinus -subsiidiumeid, toodangut aga — alushindades, mis jätab eelpoolnimetatud elemendid välja.

1.55. Toodangu import ja eksport on kirjendatud piirihindades (toodete hinnad, siis kui nad asetsevad piiril). Impordi ja ekspordi kogusummad on hinnatud eksportija tollipiiril ehk franko laeva pardal (FOB). Kaupade väärtuses ei sisaldu importija ja eksportija piiride vahelist välismaist transporti ja kindlustusteenuseid, need on kirjendatud teenuste all. Kui toodete detailseks analüüsiks ei ole võimalik saada FOB väärtust, siis väliskaubanduse detaile sisaldavad tabelid näitavad impordi väärtust, mida hinnatakse importija tollipiiril (CIF väärtus). Kogu transport ja kindlustusteenused importija piiril sisalduvad importkaupade väärtuses. Nii kaua kui need teenused kujutavad endast kodumaiseid teenuseid, korrigeeritakse neid ülemaailmse FOBiga või CIFiga.

Hindamine püsivhindades [18] Vt 10. peatükk "Hinna ja mahu näitajad".

1.56. Voogude ja vara seisu hindamine püsivhindades arvestusperioodil tähendab nende väärtuse hindamist varasema perioodi hindades. Püsivhindades hindamise eesmärgiks on teisendada ajas toimunud voogude ja vara seisu väärtuse muutused hindade ja mahumuutustesse. Vood ja vara seis püsivhindades sisalduvad mahunäitajates.

Paljudel voogudel ja vara seisul, näiteks tulul, ei ole hinna ja mahu dimensiooni. Samas võib nende muutujate ostujõudu leida, jagades jooksevhinna sobiva hinnaindeksiga, nt kodumaise lõpptarbimise hinnaindeksiga, välja arvatud varude muutus. Selliselt leitud vood ja vara seis on reaalsed (st ajas võrreldavad). Selle näiteks on tegelik kasutatav tulu.

Kirjendamise aeg

1.57. Süsteem kirjendab voogusid tekkepõhistena; st kui luuakse, (kantakse üle) muudetakse või kustutatakse majanduslikku väärtust või kui nõuded ja kohustused tekivad, kanduvad üle või nad kustutatakse.

Seega kirjendatakse toodang, kui ta on toodetud, mitte aga siis, kui ta on ostja poolt tasutud ja vara müük kirjendatakse siis, kui ta vahetab omanikku, mitte aga siis, kui vastav makse on tehtud. Intressid kirjendatakse arvestusperioodil, kui nad lisanduvad, hoolimata sellest, kas neid sellel perioodil maksti või mitte. Tekkepõhist kirjendamist rakendatakse kõikide, nii rahaliste kui ka mitterahaliste voogude puhul nii üksustesiseselt kui ka üksustevaheliselt.

Samas on mõnel juhul vaja kirjendamise aja osas ilmutada paindlikkust. See kehtib eriti maksude ja muude valitsusega seotud voogude kohta, mida sageli kirjendatakse kassapõhisena valitsuse kontodes. Mõnikord on raske ellu viia nende voogude täpset teisendamist kassapõhiselt tekkepõhisele arvestusele. Sellistel juhtudel on vaja kasutada ligikaudset hindamist.

Igat voogu tuleb samal ajamomendil kirjendada kõikide asjasse puutuvate institutsionaalsete üksuste kohta ja kõikidel kontodel. See printsiip võib näida lihtsana, kuid tema rakendamine ei ole seda. Institutsionaalsed üksused ei kasuta alati samu arvepidamise reegleid. Isegi kui nad seda teevad, võivad praktilistel põhjustel nagu kommunikatsiooni viivitused, tekkida tegelikul kirjendamisel erinevused. Seega võivad tehingus osalejad kirjendada tehinguid erineval ajahetkel. Neid lahknevusi saab kõrvaldada andmete korrigeerimise abiga.

Konsolideerimine ja netoarvestused

Konsolideerimine

1.58. Konsolideerimist kasutatakse selleks, et elimineerida kasutamisest ja ressursside hulgast tehinguid, mis toimuvad rühmitamise tulemusel ühte rühma sattunud üksuste vahel. Sellega taandatakse omavahel vastava rühma sees olevat vara ja kohustusi.

Allsektorite või sektorite jaoks ei ole osaüksuste vahelised vood ja vara seisud vastavalt sellele põhimõttele osaüksuste vahel konsolideeritud.

Samas võib konsolideeritud kontosid üles ehitada nii, et arvesse võetakse täiendava esituse ja analüüsi vajadust. Analüüsi teatavatel eesmärkidel on teave (all)sektorite tehingute kohta muude sektoritega ja vastav "väline" finantspositsioon palju tähtsam kui ülejäänud koondnäitajad.

Veelgi enam, kontod ja tabelid, mis näitavad kreeditori / deebitori seoseid, annavad detailse pildi majanduse finantseerimisest ja on väga kasulikud saamaks aru kanalist, mille kaudu finantsülejääk liigub lõpplaenuandjalt lõpplaenuvõtjale.

Netoarvestused

1.59. Üksikutel üksustel või sektoritel võib olla sama liiki tehinguid nii kasutamise kui ka ressurssidena (nt nad mõlemad maksavad ja saavad intresse) ja sama liiki finantsinstrumente nii vara kui ka kohustustena.

Süsteem soovitab brutokirjendamist, v.a netoarvestus, mis sisaldub klassifikaatoris endas.

Tegelikult on netoarvestus mitmetes tehingukategooriates kaudselt olemas, mille üheks väljapaistvamaks näiteks on "varude muutus". Viimane rõhutab pigem üldise kapitalimahutuse analüütiliselt tähtsat aspekti kui jälgib igapäevaseid lisandumisi ja väljavõtteid.

Sarnaselt, väheste eranditega, kirjendavad finantskontod ja vara muude muutuste kontol vara ja kohustuste suurenemist netoprintsiibil, tuues välja voogude seda liiki lõpptulemuse arvestusperioodi lõpuks.

Kontod, tasakaalustavad kirjed ja koondnäitajad

1.60. Üksuste (institutsionaalsed üksused, kohalikud tegevusalaüksused) või üksuste rühma (institutsionaalsed üksused sh välismaailm; majandusharud) erinevad allkontod kirjendavad tehinguid või muid voogusid, mis on seotud majanduselu mõne konkreetse aspektiga (näiteks tootmisega). Selline tehingute kogum ei pea tavaliselt olema tasakaalus; kirjendatud saadav kogusumma ja makstav kogusumma on tavaliselt erinevad. Seetõttu tuuakse sisse nn tasakaalustav kirje. Tavaliselt peavad tasakaalustavad kirjed olema sisse viidud ka institutsionaalse üksuse või sektori koguvara ja kogukohustuste vahel. Tasakaalustavad kirjed on ka ise sisukad majandustegevust mõõtvad näitajad. Kui neid summeeritakse kogumajanduses, siis saadakse olulised koondnäitajad.

Kontode kogum

1.61. Süsteem on üles ehitatud omavahel seotud kontode kogumina.

Institutsionaalsete üksuste ja sektorite kontode täielik kogum koosneb jooksevkontodest, akumulatsioonikontodest ja bilansist.

Jooksevkontod kajastavad tootmist, tulu moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist ja selle tulu kasutamist lõpptarbimiseks. Akumulatsioonikontod katavad kõik muutused varas, kohustustes ja omakapitalis (iga institutsionaalse üksuse või üksuste grupi vara ja kohustuste vahe). Bilanss kajastab vara, kohustuste ja omakapitali seisu (olemit).

1.62. Rahvamajanduse arvepidamise kõiki kontosid, kaasa arvatud bilanssi, ei ole võimalik koostada kohaliku KAU jaoks, kuna üldiselt ei suuda selline üksus kaupu ja vara omada või tulusid saada või välja maksta. Kohalike tegevusalaüksuste ja majandusharude kontode kogum on lühendatud esimeste jooksevkontodeni: tootmiskonto ja tulude moodustamise konto, mille tasakaalustav kirje on tegevuse ülejääk.

Kaupade ja teenuste konto

1.63. Kaupade ja teenuste konto näitab koguressursse (toodangut ja importi) nii majanduse kui terviku või ka toodete rühmade osas ning kaupade ja teenuste kasutamist (vahetarbimist, lõpptarbimist, varude muutust, kapitali kogumahutust põhivarasse, väärisesemete soetamist ja realiseerimist ning eksporti).

Välismaailma konto

1.64. Välismaailma konto näitab tehinguid residendist üksuste ja mitteresidendist institutsionaalsete üksuste vahel ja vajadusel vastava vara ja kohustuste seisu vahel.

Kuna välismaailm mängib arvepidamise struktuuris samasugust rolli kui institutsionaalne üksus, on välismaailma konto koostatud lähtudes välismaailma vaatepunktist. Välismaailma ressurss on kogumajanduse jaoks kasutamine ja vastupidi. Kui tasakaalustav kirje on positiivne, siis tähendab see välismaailma ülejääki ja kogumajanduse defitsiiti ja vastupidist negatiivse bilansikirje korral.

Tasakaalustavad näitajad

1.65. Tasakaalustav näitaja on arvestusega seotud konstruktsioon, mis saadakse, lahutades konto ühe poole kirjete koguväärtusest teise poole kirjete koguväärtuse. Seda ei saa mõõta lahus muudest kirjetest. Tuletatud kirjena peegeldab ta konkreetsetele kannetele rakendatud üldisi arvepidamise reegleid mõlemal konto poolel.

Tasakaalustavad näitajad ei ole sisse viidud vaid selleks, et kindlustada kontode tasakaal. Nad sisaldavad suurt hulka teavet ja siia kuuluvad kontode tähtsaimad kirjed. Seda võib näha järgnevate tasakaalustavate näitajate põhjal, milleks on lisandväärtus, tegevuse ülejääk, kasutatav tulu, sääst, neto laenuandmine / -võtmine, netoväärtus.

Koondnäitajad

1.66. Koondnäitajad on summaarsed väärtused, millega mõõdetakse kogumajanduse tegevuse tulemusi teatud vaatepunktist lähtudes: siia kuuluvad toodang, lisandväärtus, kasutatav tulu, lõpptarbimine, sääst, kapitali akumulatsioon jne. Olgugi, et koondnäitajate leidmine ei ole süsteemi ainus ega lõppeesmärk, peab tõdema nende tähtsust ülevaatlike näitajatena ja võtmesuurustena, mida kasutatakse makromajandusliku analüüsi ja võrdluste tegemiseks ajas ja ruumis.

Võib eristada kahte liiki koondnäitajaid:

a) koondnäitajad, mis seonduvad otseselt süsteemi tehingutega, sellistega nagu kaupade ja teenuste tootmine, tegelik lõpptarbimine, kapitali kogumahutus põhivarasse, hüvitised töötajatele jne;

b) koondnäitajad, mis esindavad kontode bilansikirjeid, nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP) turuhindades, kogumajanduse tegevuse ülejääk, rahvatulu, kasutatav rahvatulu, sääst, jooksev välismajandusbilanss, kogumajanduse netoväärtus (rahvuslik rikkus).

1.67. Rahvamajanduse arvepidamisele on lisatud täiendav dimensioon sellega, et neid näitajaid leitakse ühe inimese kohta. Üldistavate koondnäitajate nagu SKP, rahvatulu või kodumajapidamiste lõpptarbimine korral, kasutatakse ühisnimetajana tavaliselt kogurahvastikku (residente). Kui aga kodumajapidamiste sektori kontod või kontode osad on jaotatud allsektoriteks, siis on vajalikud ka andmed nendesse allsektoritesse kuuluvate kodumajapidamiste ja isikute arvu kohta [19] Vt 11. peatükk "Rahvastik ja tööjõusisendid"..

SISEND-VÄLJUNDRAAMISTIK [20] Vt 9. peatükk "Sisend-väljundraamistik".

1.68. Sisend-väljundraamistik koosneb majandusharude pakkumise ja kasutamise tabelitest majandusharuti, tabelitest, mis ühendavad pakkumise ja kasutamise tabelid sektoriaalse arvepidamisega ja sümmeetrilistest sisend-väljundtabelitest homogeensete majandusharude (toodete) lõikes.

1.69. Pakkumise ja kasutamise tabelid on maatriksid (toodete read ja majandusharude veerud), mis näitavad, kuidas majandusharu toodang on jaotatud tooteliigiti ja kuidas kaupade ja teenuste kodumaine pakkumine ning import on jaotatud vahe- ja lõpptarbimise ning ekspordi vahel. Kasutamise tabelid näitavad ka tootmiskulude struktuuri ja tulu moodustamist majandusharuti.

Pakkumise ja kasutamise tabelid on koordineerivaks raamistikuks kõikidele tabelitele, mis on koostatud majandusharuti või toodete kaupa, ning mis sisaldavad andmeid tööjõu sisendi, kapitali kogumahutuse põhivarasse, põhivara seisu ning detailsete hinnaindeksite kohta. Seega kirjeldavad need tabelid detailselt kulude struktuuri, tulu moodustamist, tööhõivet, tööjõu tootlikkust ja kapitalimahukust.

1.70. Pakkumise ja kasutamise tabeleid on võimalik ristklassifitseerimise abil ühendada sektoriaalsesse arvepidamisse toodangu, vahetarbimise ja lisandväärtuse sektorite ja majandusharude lõikes.

2. PEATÜKK

ÜKSUSED JA ÜKSUSTE GRUPID

2.01. Riigi majandus on väga suure arvu tootmise, rahanduse, kindlustuse, ümberjaotamise ja tarbimise eesmärgil tehinguid sooritavate üksuste tegevuse tulemus.

2.02. Rahvamajanduse arvepidamises kasutatavad üksused ja üksuste rühmad peavad olema määratud majandusanalüüsi vajadustest lähtudes määratud, mitte lihtsalt üle võttes statistilistes materjalides kasutatavaid üksuseid. Need viimati mainitud üksused (ettevõtted, valdusettevõtted, tegevusalaüksused, kohalikud üksused, valitsusasutused, kasumitaotluseta institutsioonid, kodumajapidamised jne) võivad rahvamajanduse arvepidamise eesmärke mitte rahuldada, kuna nad tavaliselt on moodustatud juriidilistest administratiivsetest või raamatupidamise kriteeriumidest lähtudes.

Statistikud peavad lähtuma ESA analüüsiüksuste definitsioonidest selleks, et statistiliste uuringutega kogutavatest tegelikest baasandmetest oleks võimalik järk-järgult luua teavet, mis on vajalik ESA analüüsiüksuste jaoks.

2.03. Süsteemi iseärasuseks on kolme liiki üksuste kasutamine, mis vastavad majanduse kahele erinevale jaotuseviisile. Tootmisprotsessi analüüsimiseks on vaja selekteerida üksused, mis toovad esile tehnilis-majandusliku olemuse; sissetulekuid mõjutavate voogude, kapitali- ja finantssiirete ning bilansi analüüsimiseks on vaja selekteerida üksused, mis teevad võimalikuks majandusagentide käitumuslike suhete uurimise.

Vastavalt nendele kahele eesmärgile on antud peatüki lõpus defineeritud institutsionaalsed üksused, mis on sobivad majandusliku käitumise analüüsiks ning kohalikud tegevusalaüksused ja homogeensed tootmisüksused, mis sobivad tehnilis-majanduslike suhete analüüsiks. Praktikas saadakse need kolme liiki üksused statistiliste küsitluste baasüksuste ühendamisel või allosadeks jagamisel. Mõnikord on neid võimalik saada ka otse statistilistest küsitlustest. Enne ESAs kasutatavate kolme liiki üksuste täpsete definitsioonide andmist, on vajalik defineerida rahvamajanduse piirjooned.

RAHVAMAJANDUSE PIIRJOONED

2.04. Institutsionaalsed, kohalikud tegevusala- või homogeensed tootmisüksused, mis määravad riigi majanduse ja mille tehinguid kirjendatakse ESAs, on selle riigi majandusterritooriumil majandushuvide keskust omavad üksused. Need üksused, tuntud kui residendist üksused, võivad omada või mitte omada selle riigi kodakondsust, juriidilist staatust ja võivad olla või mitte selle majandusterritooriumil tehingute teostamise ajal. Defineerides seega rahvamajanduse piirjooned residendist üksuste kaudu, on vajalik defineerida mõisted "majandusterritoorium" ja "majandushuvide keskus".

2.05. Majandusterritoorium tähendab:

a) riigi poolt hallatavat geograafilist territooriumi, kus inimesed, kaubad, teenused ja kapital vabalt liiguvad;

b) igat vabatsooni, kaasa arvatud tollilaod ja tootmisüksused, mis on tollikontrolli all;

c) riiklikku õhuruumi, territoriaalvett ja rahvusvahelistes vetes asuvat mandrilava, mille üle on riigil eriõigused [1] Kalalaevu, teisi veesõidukeid, ujuvaluseid ja õhusõidukeid käsitletakse ESAs nagu iga teist liikuvvahendit kas riigi residendist üksuse omandina ja / või kasutuses olevana või mitteresidendi omandina ja residendist üksuse kasutuses olevana. Tehingud, mis puudutavad seda tüüpi vahendite omamist (kapitali kogumahutus põhivarasse) ja kasutamist (rentimine, kindlustus jne) loetakse kuuluvaks riigi majanduse juurde, kui omanik ja/või kasutaja on resident. Kapitalirendi korral on eeldatud omaniku vahetust.;

d) territoriaalseid enklaave (st riigi valitsusasutuste poolt kasutatavaid geograafilisi territooriume, mis asuvad välismaailmas ja mida kasutatakse vastavalt rahvusvahelistele lepingutele või riikidevahelistele kokkulepetele — saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused jne);

e) nafta, loodusliku gaasi jne leiukohti, mis asuvad väljaspool riigi mandrilava olevates territoriaalvetes ja kus töötavad territooriumi residendist üksused vastavalt esitatud definitsioonile.

2.06. Majandusterritoorium ei sisalda eksterritoriaalseid enklaave (st riigi geograafilise territooriumi osi, mida kasutatakse teiste riikide valitsusasutuste, Euroopa Liidu institutsioonide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastavalt riikidevahelistele lepingutele ja kokkulepetele [2] Territooriumid, mida kasutatakse Euroopa Liidu institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, moodustavad riigi sui generis territooriumid. Sellise riigi tunnusjooneks on see, et ainukeseks residendiks on institutsioonid ise (vaata lõik 2.10.e).).

2.07. Majandushuvide keskuse mõiste näitab, et majandusterritooriumil leidub koht, kus või millest lähtudes üksus tegutseb ja kavatseb jätkata majandustegevust või tehinguid märkimisväärses mahus kas määramata või lõpliku, kuid piisavalt pika ajavahemiku jooksul (vähemalt üks aasta või rohkem). Siit järgneb, et üksused, mis teostavad tehinguid mitme riigi majandusterritooriumil peavad omama majandushuvide keskust igas üksikus riigis. Maa ja ehitiste omamine majandusterritooriumil loetakse iseenesest piisavaks, et omanikul oleks seal majandushuvide keskus.

2.08. Nende definitsioonide baasil, võib riigi residentideks peetavaid üksusi jaotada järgmiselt:

a) üksused, mille kõik tehingud on põhiliselt seotud tootmise, rahanduse, kindlustuse või ümberjaotusega oma tehingute kõikides iseloomulikes detailides, välja arvatud need tehingud, mis on seotud maa ja ehitiste omamisega;

b) üksused, mille peamiseks tegevusalaks on tarbimine [3] Tarbimine ei ole kodumajapidamise ainuke võimalik tegevus. Kodumajapidamine kui ettevõtja võib teostada igat liiki majandustegevust., välja arvatud need tehingud, mis on seotud maa ja ehitiste omamisega;

c) kõik üksused maa ja ehitiste omanikena, välja arvatud omanikud territooriumivälistes enklaavides, mis on osa teiste riikide majandusterritooriumist või on riigid sui generis (vt lõik 2.6).

2.09. Tehingute osas peamiselt tootmise, rahanduse, kindlustuse või ümberjaotusega seotud üksuste korral (v.a nende maa ja ehitiste omamisega seotud tehingud) eristatakse järgmiseid võimalusi:

a) tegevus toimub ainult riigi majandusterritooriumil. Üksused, mis teostavad sellist tegevust on riigi residendist üksused;

b) tegevus toimub vähemalt ühe aasta jooksul erinevate riikide majandusterritooriumil. Sel juhul peetakse residendist üksuseks ainult seda üksuse osa, mis omab majandushuvide keskust riigi majandusterritooriumil. See võib olla:

1) kas institutsionaalne residendist üksus (vt lõik 2.12), mille tegevus välismaailmas aasta või pikema ajavahemiku jooksul jäetakse arvestusest välja ja käsitletakse eraldi [4] Kui tegevus toimub lühema perioodi jooksul kui aasta, siis ei pea tegevus olema eraldatud tootja institutsionaalsest üksusest. Seda võib teha ka siis, kui tegevus, mis on mõeldud aastaks või pikemaks perioodiks, on mitteoluline ja siis, kui tegevuse eesmärk on seadmete installeerimine välismaal. Üksust, mis on teise riigi resident ja mis tegeleb riigis ehitustegevusega lühema perioodi jooksul kui aasta, peetakse seotuks majanduslike huvide keskusega antud riigi majandusterritooriumil, kui ehitustegevuse tulemus on kapitali kogumahtus põhivarasse. Seetõttu tuleb sellist üksust käsitleda kui tinglikku residendist üksust. või

2) tinglik residendist üksus (vt lõik 2.15) oma tegevuse osas, mida teostati riigis aasta jooksul või kauem üksuse poolt, mis on teise riigi resident.

2.10. Kui on tegemist üksustega, mille põhitegevus on tarbimine (välja arvatud nende roll maa ja ehitiste omanikena), siis nende hulka kuuluvaid majanduslike huvide keskusega antud riigis kodumajapidamisi peetakse residentüksusteks isegi siis, kui nad lahkuvad lühemaks ajaks välismaale (lühemaks perioodiks kui üks aasta). Nende hulka loetakse eelkõige:

a) piiriülesed töötajad, st inimesed, kes iga päev ületavad piiri naaberriigis töötamiseks;

b) hooajatöötajad, st inimesed, mis lahkuvad riigist mõneks kuuks, kuid vähemaks kui aasta, et töötada teise riigi sektoris, kus vajatakse ajutiselt lisatööjõudu;

c) turistid, patsiendid, üliõpilased [5] Üliõpilasi käsitletakse alati kui residente, sõltumata sellest, kui kaua nad välismaal õpivad., külalisametnikud, ärimehed, müügimehed, kunstnikud ja meremehed, kes reisivad välismaale;

d) kohapeal värvatud töölised, kes töötavad võõrriigi eksterritoriaalsetes enklaavides;

e) Euroopa Liidu institutsioonide ja tsiviil- või sõjaväe rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikud, kui nende organisatsioonide peakorterid asuvad eksterritoriaalsetes enklaavides;

f) riigi valitsusametnikud, elanikud või sõjaväe esindajad (kaasa arvatud nende kodumajapidamised), mis asetsevad territoriaalsetes enklaavides.

2.11. Kõiki üksuseid kui maa ja / või ehitiste (mis moodustavad majandusterritooriumi osa) omanikke, peetakse selle riigi, kus neile kuuluv maa või ehitised asuvad, residendist üksusteks või tinglikeks residendist üksusteks (vt lõik 2.15).

INSTITUTSIONAALSED ÜKSUSED

Definitsioon: | Institutsionaalne üksus on väikseim majanduslike otsuste tegemise keskus, mida iseloomustab käitumise ühetaolisus ja otsustamise autonoomia oma põhifunktsioonide teostamisel. Residendist üksus moodustab institutsionaalse üksuse, kui tal on otsustamise autonoomia oma peamise funktsiooni osas ja ta kas peab täielikku arvepidamist või peab tema kohta olema võimalik vajaduse korral koostada nii majanduslikust kui ka juriidilisest vaatekohast lähtuvat täielikku arvepidamist. |

2.12. Selleks, et üksus omaks otsustamise autonoomiat oma peamise funktsiooni osas, peab ta:

a) olema võimeline omama kaupu või vara; siis on ta ka võimeline vahetama omandiõigust kaupadele või varale tehingutes teiste institutsionaalsete üksustega;

b) olema võimeline vastu võtma majandusotsuseid ja teostama majandustegevust, mille eest ta ise otseselt vastutab ja seaduse ees aru annab;

c) olema võimeline võtma omapoolseid varalisi kohustusi, vastu võtma teisi kohustusi või tulevasi kohustusi ja sõlmima lepinguid.

Selleks, et saaks öelda, et üksus peab täielikku arvepidamist, peab üksus tegema arvepidamise sissekandeid kõikide oma majandus- ja finantstehingute kohta, mis toimusid arvestusperioodi jooksul, aga samuti peab ta koostama vara ja kohustuste bilanssi.

2.13. Allpool toodud printsiipe rakendatakse siis, kui üksustel puuduvad selged institutsionaalse üksuse tunnused:

a) kodumajapidamistel on alati otsustamise autonoomia tarbimise kui oma peamise funktsiooni suhtes ja peavad seetõttu olema institutsionaalsed üksused, isegi juhul, kui neil ei ole täielikku arvepidamist;

b) üksused, millel ei ole täielikku arvepidamist ja mille jaoks on võimatu või mõttetu koostada täielikku arvepidamist, ühendatakse institutsionaalsete üksustega, mille arvepidamisega nende arvepidamine on seotud;

c) üksused, millel on täielikku arvepidamist, kuid ei oma otsuste autonoomiat oma peamiste funktsioonide suhtes, on ühendatud üksustega, mis neid kontrollivad;

d) institutsionaalse üksuse definitsioonile vastavaid üksuseid käsitletakse nendena isegi juhul kui nad ei avalda oma arvepidamist;

e) üksusi, mis moodustavad osa üksuste rühmast, mis tegutsevad tootmises ja peavad täielikku arvepidamist, peetakse institutsioonilisteks üksusteks isegi siis kui nad on osa oma otsuste autonoomiast loovutanud keskusele (valdusettevõttele), mis vastutab grupi üldjuhtimise eest; valdusettevõtet peetakse tema poolt kontrollitavatest üksustest eraldiseisvaks institutsionaalseks üksuseks kui "b" ei ole kohaldatav;

f) kvaasikorporatiivsed ettevõtted peavad täielikku arvepidamist ja ei oma iseseisvat juriidilist staatust. Siiski on nende majanduslik ja finantsiline käitumine erinev nende omanike käitumisest ja sarnane ettevõtete omale. Seetõttu omistatakse neile autonoomne otsustusvõime ja vaadeldakse kui teistest erinevaid institutsionaalseid üksuseid.

2.14. Valdusettevõtted on institutsionaalsed üksused, mille peamiseks funktsiooniks on tütarettevõtete grupi kontrollimine ja juhtimine.

2.15. Tinglikke residendist üksusi defineeritakse kui:

a) mitteresidendist üksuste neid osi, mis omavad majandushuvide keskust (see tähendab, et enamikul juhtudel nad teostavad majandustehinguid aasta või pikema perioodi jooksul või tegelevad ehitustegevusega aasta või lühema perioodi jooksul kui ehitustegevuse tulemuseks on kapitali kogumahutus põhivarasse) riigi majandusterritooriumil;

b) mitteresidendist üksused maa või ehitiste omanikena riigi majandusterritooriumil, kuid ainult antud maad või ehitisi puudutavate tehingute suhtes.

Tinglikke residendist üksusi, isegi kui nad peavad osalist arvepidamist ja ei oma alati otsustamise autonoomiat, käsitletakse kui institutsionaalseid üksusi.

2.16. Kokkuvõttes peetakse institutsionaalseteks üksusteks:

a) üksusi, mis omavad täielikku arvepidamist ja otsustamise autonoomiat:

1) era- ja avaliku sektori ettevõtteid;

2) kooperatiive või osaühinguid kui tunnustatud iseseisvaid juriidilisi üksusi;

3) eri õigusaktiga iseseisva juriidilise üksusena tunnustatud avaliku sektori tootjaid;

4) iseseisva juriidilise üksusena tunnustatud kasumitaotluseta institutsioone;

5) valitsusasutusi;

b) üksusi, mis omavad täielikku arvepidamist ja millel on otsustamise autonoomia: kvaasikorporatiivsed ettevõtteid (vt lõik 2.13.f);

c) üksusi, mis ei oma tingimata täielikku arvepidamist, kuid mis vastavalt kokkuleppele omavad otsuste autonoomiat:

1) kodumajapidamisi;

2) tinglikke residendist üksusi (vt lõik 2.15).

INSTITUTSIONAALSED SEKTORID

2.17. Koondnäitajate vajadus on tingitud sellest, et individuaalseid institutsionaalseid üksusi on võimatu vaadelda eraldi. Nad tuleb ühendada rühmadesse, mida nimetatakse institutsionaalseteks sektoriteks ehk lihtsalt sektoriteks, millest mõned jaotatakse allsektoriteks.

Tabel 2.1. — Sektorid ja allsektorid

Sektorid ja allsektorid | Avalik sektor ja allsektorid | Rahvuslikud erasektorid ja allsektorid | Väliskapitali kontrolli all olevad sektorid ja allsektorid |

| |

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.11 | S.11001 | S. 11 002 | S. 11003 |

Finantsinstitutsioonid | S.12 | | | |

Keskpank | S.121 | | | |

Muud monetaarsed finantsinstitutsioonid | S.122 | S.12201 | S. 12202 | S. 12203 |

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide | S.123 | S.12301 | S.12302 | S.12303 |

Finantsvahenduse abiettevõtted | S.124 | S.12401 | S. 12402 | S. 12403 |

Kindlustusseltsid ja pensionifondid | S.125 | S.12501 | S.12502 | S.12503 |

Valitsemissektor | S.13 | | | |

Keskvalitsus | S.1311 | | | |

Osariigi / liidumaa valitsus | S.1312 | | | |

Kohalik omavalitsus | S.1313 | | | |

Sotsiaalkindlustusfondid | S.1314 | | | |

Kodumajapidamised | S.14 | | | |

Tööandjad (kaasa arvatud üksiktöötajad) | S.141 + S.142 | | | |

Töötajad | S.143 | | | |

Omanditulu saajad | S.1441 | | | |

Pensionisaajad | S.1442 | | | |

Muude siirdetulude saajad | S.1443 | | | |

Muud kodumajapidamised | S.145 | | | |

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid | S.15 | | | |

Välismaailm | S.2 | | | |

Euroopa Liit | S.21 | | | |

ELi liikmesriigid | S.211 | | | |

ELi institutsioonid | S.212 | | | |

Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid | S.22 | | | |

2.18. Iga sektor ja allsektor koondab endasse sarnase majandusliku käitumisega institutsionaalsed üksused.

Institutsionaalsed üksused rühmitatakse sektoritesse vastavalt sellele, mis liiki tootjatega on tegemist ja sõltuvalt põhitegevusest ning -funktsioonist, mida peetakse määravaks nende majandusliku käitumise jaoks.

Sektor jaotatakse allsektoriteks vastavalt sellele sektorile olulisele kriteeriumile. See võimaldab üksuste majanduslikku käitumist täpsemalt kirjeldada.

Sektorite ja allsektorite kontod registreerivad kõik süsteemiga hõlmatud institutsionaalsete üksuste tegevused, sh nii põhi- kui kõrvaltegevused.

Iga institutsionaalne üksus kuulub ainult ühte sektorisse või allsektorisse.

2.19. Kui institutsionaalse üksuse põhifunktsiooniks on kaupade ja teenuste tootmine, siis on vajalik otsustada, missuguse sektori juurde ta peaks olema paigutatud — kõigepealt tuleb eristada tootja liik.

ESAs on eristatakse kolme liiki tootjaid:

a) era- ja avaliku sektori turutootjad (vt lõik 3.24 ja tabel 3.1);

b) eratootjad enda lõpptarbeks (vt lõik 3.25 ja tabel 3.1);

c) era- ja avaliku sektori muud turuvälised tootjad (vt lõik 3.26 ja tabel 3.1).

Turutootjatest institutsionaalsed üksused klassifitseeritakse kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete (S.11), finantsinstitutsioonide (S.12) või kodumajapidamiste sektorisse (S.14).

Institutsionaalsed üksused, mis on eratootjad enda lõpptarbeks, on klassifitseeritud kodumajapidamiste sektorisse (S.14) koos kodumajapidamistele kuuluvate juriidilise isiku õigusteta üksustega (vt lõik 3.30).

Institutsionaalsed üksused, mis on teised turuvälised tootjad, klassifitseeritakse valitsemissektorisse (S.13) või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektorisse (S.15).

2.20. Tabel 2.2 näitab tootja liiki, põhitegevusala ja igale sektorile iseloomulikke funktsioone.

Tabel 2.2. — Tootja tüüp, põhitegevusalad ja funktsioonid sektorite kaupa

Sektor | Ettevõtja liik | Põhitegevusala ja funktsioonid |

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11) (vt lõik 2.21) | Turutootja | Kaupade ja mittefinantsteenuste tootmine |

Finantsinstitutsioonid (S.12) (vt lõik 2.32) | Turutootja | Finantsvahendus, k.a kindlustus Finantsvahenduse abitegevus |

Valitsemissektor (S.13) (vt lõik 2.68) | Avaliku sektori muu turuväline tootja | Muu turuvälise toodangu tootmine ja pakkumine kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks ning tehingute teostamine, mis on seotud rahvatulu ja -rikkuse ümberjaotamisega |

Kodumajapidamised (S.14)

— kui tarbijad | | Tarbimine |

— kui ettevõtjad (vt lõik 2.75) | Turutootja või eratootja enda lõpptarbeks | Turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodangu tootmine |

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15) (vt lõik 2.87) | Muu turuväline eratootja | Muu turuvälise toodangu tootmine ja pakkumine individuaalseks tarbimiseks |

Välismaailm (S.2) on institutsionaalsete üksuste rühm (vt lõik 2.89), mida ei iseloomusta sarnased eesmärgid ja käitumisliigid; see võtab kokku mitteresidendist institutsionaalsed üksused niivõrd, kuivõrd nad teostavad tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega.

KAUPU JA MITTEFINANTSTEENUSEID TOOTVAD ETTEVÕTTED (S.11)

Definitsioon: | Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor koosneb institutsionaalsetest üksustest, mille jaotus- ja finantstehingud on eristatavad nende omanike vastavatest tehingutest, mis on turutootjad (vt lõigud 3.31, 3.32 ja 3.37) ning mille põhitegevusala on kaupade ja mittefinantsteenuste tootmine. |

Definitsioon: | Avaliku sektori kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete allsektor koosneb kõigist kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatest ettevõtetest ja kvaasikorporatiivsetest ettevõtetest, mis alluvad valitsusüksuste kontrollile (vt lõik 2.26). |

2.29. Avaliku sektori kvaasikorporatiivsed ettevõtted on kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mille otseseks omanikuks on valitsusüksused.

Allsektor: rahvuslikud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad eraettevõtted (S.11002)

Definitsioon: | Rahvuslike kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate eraettevõtete allsektor koosneb kõigist kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatest ettevõtetest ja kvaasikorporatiivsetest ettevõtetest, mida ei kontrolli valitsus või mitteresidendist institutsionaalsed üksused. Sellesse allsektorisse kuuluvad kõik kasumitaotluseta institutsioonid, mis on kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektoris (vt lõik 2.23.d). |

2.30. See allsektor sisaldab otsese välisinvesteeringuga ettevõtteid ja kvaasikorporatiivseid ettevõtteid (vt lõik 4.65), mida ei klassifitseerita väliskapitali kontrolli all olevate kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete allsektoris (S.11003).

Allsektor: väliskapitali kontrolli all olevad kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11003)

Definitsioon: | Väliskapitali kontrolli all olevate kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete allsektor koosneb kõigist kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatest ettevõtetest ja kvaasikorporatiivsetest ettevõtetest, mida kontrollivad mitteresidendist institutsionaalsed üksused (vt lõik 2.26). |

2.31. Sellesse allsektorisse kuuluvad:

a) kõikide mitteresidendist ettevõtete tütarettevõtted;

b) kõik ettevõtted, mida kontrollivad mitteresidendist institutsionaalsed üksused, mis ise ei ole ettevõtted. Näiteks ettevõte, mida kontrollib välisriigi valitsus või ettevõte, mida kontrollib (kooskõlastatult) rühm mitteresidendist üksusi;

c) kõiki juriidilise isiku õigusteta tootjate ning mitteresidendist ettevõtete filiaale ja muid juriidilise isiku õigusteta üksuseid, mis on tinglikud residendist üksused, tuleb käsitleda kui kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvaid kvaasikorporatiivseid ettevõtteid (vt lõik 2.25).

FINANTSINSTITUTSIOONID (S.12)

Definitsioon: | Finantsinstitutsioonid (S.12) koosnevad kõigist ettevõtetest või kvaasikorporatiivsetest ettevõtetest, mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus (finantsvahendusettevõtted) ja / või finantsabitegevused (finantsvahenduse abiettevõtted).. Finantsvahendus on tegevus, mille käigus institutsionaalne üksus omandab finantsvara ja samal ajal võtab endale kohustusi (vt lõik 2.34) omal vastutusel (vt lõik 2.33), astudes turul finantstehingutesse. (vt lõigud 2.37-2.38). Finantsvahendajate varal ja kohustustel on erinevad tunnused, mis tähendab seda, et fonde teisendatakse pakitakse finantsvahenduse protsessis ümber vastavalt nende tagastamistähtajale, skaalale, riskile ja muudele sarnastele tingimustele. Finantsabitegevused on tegevused, mis on lähedalt seotud finantsvahendusega, kuid mis ei ole iseenesest finantsvahendus (vt lõik 2.39). |

Definitsioon: | Allsektor keskpank (S.121) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine funktsioon on kodumaise raha emiteerimine, sise- ja välisväärtuse säilitamine ja riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. |

2.46. Alljärgnevad finantsvahendusettevõtted klassifitseeritakse allsektorisse S.121:

a) rahvuslik keskpank, kaasa arvatud juhul, kui ta kuulub Euroopa keskpangasüsteemi;

b) avaliku sektori poolt asutatud kesksed rahaasutused (nt asutused, mis juhivad börsi või emiteerivad raha), mis peavad täielikku arvepidamist ja mis on oma otsustes valitsusest sõltumatud. Enamasti viiakse selliseid tegevusi ellu keskvalitsuse siseselt või keskpanga siseselt. Sel juhul ei eksisteeri eraldiseisvaid institutsionaalseid üksusi.

2.47. Allsektor S.121 ei hõlma asutusi ja üksusi, välja arvatud keskpank, mis reguleerivad või teostavad finantsinstitutsioonide ja -turgude üle järelvalvet. Need on klassifitseeritud allsektorisse S.124 [10] Siin on erinevus 1993 SNA 4.86 ja 4.101 suhtes selleks, et esineks ühilduvus EMI poolt statistilistel eesmärkidel defineeritud monetaarsete finantsinstitutsioonidega. (vt lõik 2.58.g).

Allsektor: muud monetaarsed finantsinstitutsioonid (S.122)

Definitsioon: | Muude monetaarsete finantsinstitutsioonide allsektor (S.122) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, välja arvatud allsektorisse keskpank kuuluvad, mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus ja mille ülesanne on võtta vastu institutsionaalsetelt üksustelt, mis ei ole muud monetaarsed finantsinstitutsioonid, hoiuseid ja / või sulgeda hoiustele lähedasi asendajaid ning oma vastutusel anda laene ja / või investeerida väärtpaberitesse. |

2.48. 2.49. Monetaarsed finantsinstitutsioonid (MFI) hõlmavad keskpanga (S.121) ja muude monetaarsete finantsinstitutsioonide (S.122) allsektoreid ning langevad kokku EMI poolt statistilistel eesmärkidel defineeritud monetaarsete finantsinstitutsioonidega (vt lõik 2.41).

2.50. MFI-sid ei või kirjeldada lihtsalt kui panku, kuna siia alla võivad kuuluda finantsinstitutsioonid, mis ei nimeta end pangaks ja mõnel juhul võivad viimased olla osades riikides isegi keelatud. Samuti ei pruugi kõik finantsinstitutsioonid, mis nimetavad end pankadeks, olla tegelikult MFId. Üldiselt on klassifitseeritud allsektorisse S.122 järgnevad finantsvahendusettevõtted:

a) kommertspangad, universaalpangad, laiaotstarbelised pangad;

b) hoiupangad (kaasa arvatud usaldusühingute hoiupangad, hoiupangad ja laenuühingud),

c) postkontori žiiroinstitutsioonid, postipangad, žiiropangad;

d) maa krediidipangad, põllumajanduslikud krediidipangad;

e) kooperatiivsed krediidipangad, krediidiühingud;

f) eripangad (nt kaupmeeste pangad, emissioonide korraldajad, erapangad).

2.51. Alljärgnevaid finantsvahendusettevõtteid võib samuti klassifitseerida allsektorisse S.122, kus nende ülesandeks on saada avalikult sektorilt tagasimakstavaid vahendeid kas siis hoiuse või mõnes muus vormis. Näiteks pikaajaliste võlakirjade ja teiste võrreldavate väärtpaberite pidev emiteerimine. Muul juhul tuleb nad klassifitseerida allsektorisse S.123:

a) ettevõtted, mis tegelevad hüpoteeklaenu tagamisega (kaasa arvatud ehitusühingud, hüpoteekpangad ja hüpoteegilaenu institutsioonid);

b) investeerimisfondid (kaasa arvatud investeerimisühingud, usaldusfondid ja muud kollektiivsete investeeringute skeemid, näiteks kollektiivsed üksused ülekantavatesse väärtpaberitesse investeerimiseks — UCITS);

c) munitsipaalsed krediidiinstitutsioonid.

2.52. Allsektor S.122 ei hõlma

a) valdusettevõtteid, mis ainult kontrollivad ja juhivad peamiselt monetaarsetest finantsinstitutsioonidest koosnevat gruppi, kuid mis ise ei ole muud monetaarsed finantsinstitutsioonid. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.123 (vt lõik 2.43);

b) iseseisvate juriidiliste üksustena tunnustatud kasumitaotluseta institutsioone, mis teenindavad muid monetaarseid finantsinstitutsioone, kuid ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.124 (vt lõik 2.44).

Allsektor: muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.123)

Definitsioon: | Allsektor muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide (S.123) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus, mis seisneb selliste kohustuste võtmises, mis ei esine raha, hoiuste ja / või hoiustele lähedaste asendajatena, on seotud selliste institutsionaalsete üksustega, mis ei ole monetaarsed finantsinstitutsioonid ja ei kuulu kindlustustehniliste eraldiste hulka. |

2.53. 2.54. Allsektor S.123 hõlmab erinevat liiki finantsvahendusettevõtteid, eriti aga neid, mis tegelevad peamiselt pikaajalise finantseerimisega. Enamusel juhtudel eristatakse neid domineeriva maksetähtaja alusel muude monetaarsete finantsinstitutsioonide allsektorist. Kindlustustehniliste eraldiste vormis olevate kohustuste puudumine tõmbab piiri, mis eristab seda kindlustusseltside ja pensionifondide allsektorist.

2.55. Täpsemalt klassifitseeritakse allsektorisse S.123 alljärgnevad finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid kui nad ei ole MFId:

a) kapitalirendiga tegelevad ettevõtted;

b) ettevõtted, mille tegevuseks on järelmaksuga ostmine ja personaalse ja kommertsfinantseerimise pakkumine;

c) faktoortehingutega tegelevad ettevõtted;

d) väärtpaberite ja tuletisväärtpaberite (derivaatide) maaklerid (omal vastutusel);

e) spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid, mis hõlmavad riski ja arenduskapitali ettevõtteid, ekspordi ja impordi finantseerimise ettevõtteid;

f) muud finantsvahendusettevõtted, mis on loodud selleks, et hoida vara väärtpaberites;

g) finantsvahendusettevõtted, mis saavad hoiuseid ja / või nende lähedasi asendajaid ainult MFI-delt;

h) valdusettevõtted, mis kontrollivad ja juhivad ainult tütarettevõtete rühma, mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus ja / või finantsabiteenused, aga mis ei ole ise finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.43).

2.56. Allsektor S.123 ei hõlma kasumitaotluseta institutsioone, mida tunnustatakse kui iseseisvaid juriidilisi üksusi ja mis teenindavad teisi finantsvahendusettevõtteid peale kindlustusseltside ja pensionifondide, kuid ei tegele finantsvahendusega. Need on klassifitseeritud allsektorisse S.124 (vt lõik 2.44)

Allsektor: finantsvahenduse abiettevõtted (S.124)

Definitsioon: | Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.124) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamiseks tegevusalaks on finantsabiteenuste osutamine, see tähendab tegevused, mis on finantsvahendusega otseselt seotud, aga ei ole ise finantsvahendus (vt lõik 2.39). |

2.57. 2.58. Täpsemalt klassifitseeritakse allsektorisse S.124 järgnevad finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid:

a) kindlustusagendid, vara ja kahju hindamise eksperdid, kindlustus- ja pensionikonsultandid;

b) laenumaaklerid, väärtpaberimaaklerid, investeeringute konsultandid;

c) väärtpaberite emissiooni teostavad ettevõtted;

d) ettevõtted, mille peamiseks funktsiooniks on garanteerida veksleid ja muid sarnaseid instrumente;

e) ettevõtted, mis tegelevad tuletis- ja riskikindlustusinstrumentidega, nagu vahetuslepingud, futuurid ja optsioonid (ilma neid emiteerimata);

f) ettevõtted, mis loovad infrastruktuuri finantsturgude jaoks;

g) kesksed finantsvahendusettevõtete ja finantsturgude üle järelvalvet teostavad üksused, kui nad on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused;

h) pensionifondide, investeerimisfondide haldurid;

i) ettevõtted, mis tegelevad börsindusega ja kindlustusbörsindusega;

j) kasumitaotluseta institutsioonid, mida tunnustatakse iseseisvate juriidiliste üksustena ja mis teenindavad finantsinstitutsioone, aga ei tegele finantsvahendusega ega finantsabiteenuste osutamisega (vt lõik 2.44).

2.59. Allsektor S.124 ei hõlma valdusettevõtteid, mis ainult kontrollivad ja juhivad tütarettevõtete rühma, mille peamiseks tegevusalaks on finantsabiteenused, kuid mis ei ole ise finantsvahenduse abiettevõtted. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.123 (vt lõik 2.43).

Allsektor: kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Definitsioon: | Kindlustusseltside ja pensionifondide allsektor (S.125) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja -kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamiseks tegevusalaks on finantsvahendus, mis tuleneb riskide ühendamisest (vt lõik 2.35). |

2.60. 2.61. Hallatavad kindlustuslepingud võivad olla seotud eraisikute ja / või gruppidega, hoolimata sellest, kas osalus tuleneb valitsuse poolt kehtestatud üldisest kohustusest. Mõnikord moodustavad sotsiaalkindlustuse lepingud (vt lõigud 4.83-4.91) suure osa hallatavatest lepingutest.

2.62. Allsektor S.125 hõlmab nii ise otseselt kindlustusteenust pakkuvaid kindlustusseltse kui ka edasikindlustuse ettevõtteid.

2.63. Allsektor S.125 ei hõlma:

a) institutsionaalseid üksusi, mis vastavad mõlemale kahest tingimusest, mis on kirjas lõigus 2.74. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.1314;

b) valdusettevõtteid, mis ainult kontrollivad ja juhivad gruppi, mis koosneb peamiselt kindlustusseltsidest ja pensionifondidest, aga mis ise ei ole kindlustusseltsid ja pensionifondid. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.123 (vt lõik 2.43);

c) kasumitaotluseta institutsioone, mida tunnustatakse kui iseseisvaid juriidilisi üksusi ning mis teenindavad kindlustusseltse ja pensionifonde, aga ei tegele finantsvahendusega. Need klassifitseeritakse allsektorisse S.124 (vt lõik 2.44).

2.64. Allsektori kindlustusseltsid ja pensionifondid võib jagada:

a) kindlustusseltsid;

b) (iseseisvad) pensionifondid.

Iseseisvad pensionifondid on pensionifondid, mis peavad täielikku arvepidamist ja millel on otsustamise autonoomia. Seega on nad institutsionaalsed üksused. Mitteiseseisvad pensionifondid ei ole institutsionaalsed üksused ja jäävad selle institutsionaalse üksuse osaks, mis on nad loonud.

2.65. Üksikisikuid ja gruppe puudutavad riskid võivad olla kaetud nii elukindlustuse kui ka kahjukindlustusega tegelevate ettevõtete poolt. Mõned kindlustusseltsid võivad piiritleda oma tegevuse ainult grupisiseste lepingutega. Sellistel ettevõtetel on õigus kindlustada igat gruppi.

2.66. Pensionifonde võib kirjeldada kui institutsioone, mis kindlustavad rühmariske, mis on seotud kindlustatavate inimeste sotsiaalsete riskide ja vajadustega (vt lõik 4.84). Selliseks poliisidega seotud inimeste rühmaks on tüüpiliselt ühe ettevõtte või ettevõtete rühma töötajad, mingi majandusharu töötajad või sama erialaga inimesed. Kindlustuslepingu poolt pakutavad hüvitised (toetused) võivad hõlmata summasid, mida makstakse peale kindlustatu surma lesele ja lastele (puudutab peamiselt surma töökohustuste täitmisel), summasid, mida makstakse peale pensionile jäämist või peale kindlustatu invaliidistumist.

2.67. Mõnedes riikides saab kõiki selliseid riske kindlustada nii elukindlustusseltside kui ka pensionifondide kaudu. Teistes riikides saab osa sellistest riskidest kindlustada vaid läbi elukindlustusseltside. Vastupidiselt elukindlustusseltsidele on pensionifondide kasutamine seadusega piiritletud konkreetsete töötajate rühmaga ja mittepalgalistele töötajatega.

VALITSEMISSEKTOR (S.13)

Definitsioon: | Valitsemissektor (S.13) hõlmab kõiki institutsionaalseid üksusi, mis on muud turuvälised tootjad (vt lõik 3.26). Nende toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks ja seda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused ja / või kõik institutsionaalsed üksused. Põhitegevuseks on nendel üksustel rahvusliku tulu ja rikkuse ümberjaotamine. |

2.68. 2.69. Institutsionaalsed üksused, mida hõlmab sektor S.13 on järgmised:

a) valitsemissektori üksused (välja arvatud avaliku sektori tootjad, mis tegutsevad avaliku sektori ettevõtetena, või mida vastavalt spetsiaalsetele õigusaktidele tunnustatakse sõltumatute juriidiliste üksustena või kvaasikorporatiivsed ettevõtted kui nad on arvatud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete või finantsinstitutsioonide sektorisse) mis juhivad ja finantseerivad peamiselt ühiskonna hüvanguks turuväliseid kaupu ja teenuseid pakkuvaid tegevusi [11] Vastavalt kokkuleppele klassifitseeritakse turu reguleerimisega tegelevad organisatsioonid, mis on kas eksklusiivselt või põhitegevusena lihtsalt subsiidiumide laialijagajad S.13 allsektorisse keskvalitsus S.1311. Samas on need organisatsioonid, mis eksklusiivselt või põhitegevusena tegelevad põllumajandustoodete või toiduainete ostmise, säilitamise ja müümisega, klassifitseeritud S.11 alla. (vt lõik 2.21, lõige 6).;

b) kasumitaotluseta institutsioonid, mida tunnustatakse kui sõltumatuid juriidilisi üksusi ning mis on peamiselt valitsemissektori poolt kontrollitud ja finantseeritud muud turuvälised tootjad;

c) autonoomsed pensionifondid, kui nad vastavad mõlemale lõigus 2.74 toodud tingimusele.

2.70. Valitsemissektor on jagatud nelja allsektorisse:

a) keskvalitsus (S.1311);

b) osariigi / liidumaa valitsus (S.1312);

c) kohalik omavalitsus (S.1313);

d) sotsiaalkindlustusfondid (S.1314).

Allsektor: keskvalitsus (S.1311)

Definitsioon: | Keskvalitsuse allsektor hõlmab kõiki riigi administratiivseid allüksusi ja teisi keskasutusi, mille haldusala ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, välja arvatud riikliku sotsiaalkindlustuse fondide juhtimine. |

2.71. Allsektorisse S.1311 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib ja mille peamiseks finantseerijaks on valitsemissektor ning mille haldusala laieneb tervele majandusterritooriumile.

Allsektor: osariigi / liidumaa valitsus (S.1312)

Definitsioon: | Allsektor osariigi / liidumaa valitsus koosneb osariigi / liidumaa valitsustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone allpool keskvalitsuse taset ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse taset, välja arvatud riikliku sotsiaalkindlustuse fondide juhtimine. |

2.72. Allsektorisse S.1312 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollib ja mille peamiseks finantseerijaks on valitsemissektor ning mille haldusala on piiratud osariigi / liidumaa majandusterritooriumiga.

Allsektor: kohalik omavalitsus (S.1313)

Definitsioon: | Kohaliku omavalitsuse allsektor hõlmab selliseid avaliku halduse liike, mille haldusala laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, välja arvatud riikliku sotsiaalkindlustuse fondide juhtimine. |

2.73. Allsektorisse S.1313 kuuluvad need kasumitaotluseta institutsioonid, mida kontrollivad ja mille peamiseks finantseerijaks on kohalikud omavalitsused ning mille haldusala on piiratud kohaliku omavalitsuse majandusterritooriumiga.

Allsektor: sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)

Definitsioon: | Allsektor sotsiaalkindlustusfondid hõlmab kõiki riiklikke, osariigi / liidumaa ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevusalaks on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile: a)seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;b)valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumatult oma rollist järelvalvet teostava organi või tööandjana (vt lõik 4.89). |

Tavaliselt ei ole otsest seost indiviidi poolt makstava osamakse suuruse ja temale langeva riski vahel.

KODUMAJAPIDAMISED (S.14)

Definitsioon: | Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab indiviide või indiviidide rühmasid kui tarbijaid ja võimalik on, et ka ettevõtjaid, mis toodavad turukaupu ja turulisi mittefinants- ning finantsteenuseid (turutootjaid) tingimusel, et viimasel juhul ei ole tegemist eraldiseisvate üksustega, mida käsitletakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikud inimesed või inimeste rühmad kui kaupade ja mittefinantsteenuste tootjad vaid oma lõpptarbimiseks (vt lõigud 3.20, 3.25 ja 3.30). Koduajapidamisi kui tarbijaid võib defineerida kui väikeseid inimeste rühmasid, kes jagavad sama eluaset ja kasutavad ühiselt üht osa või kogu oma tulu ja rikkust ning teatavat liiki kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu. Lisada võib perekonnasidemete või emotsionaalsete sidemete olemasolu kriteeriumi. Selliste üksuste peamised ressursid on pärit töötaja hüvitistest, omanditulust, siiretest teistelt sektoritelt või turukaupade müügist saadavast tulust või oma lõpptarbimiseks toodetavate toodete arvestuslikust tulust. |

2.75. 2.76. Kodumajapidamiste sektor hõlmab:

a) indiviidid või indiviidide rühmasid, kelle peamine funktsioon on tarbimine;

b) isikuid, kes elavad püsivalt institutsioonides ning kes majanduslikes küsimustes omavad vähe või ei oma üldse tegevuse või otsustamise autonoomiat (nt kloostrites elavad religioossete rühmituste liikmed, pikaajalised patsiendid haiglas, pikaajalist vanglakaristust kandvad vangid, pidevalt vanadekodus elavad vanurid). Selliseid inimesi käsitletakse koos ühe institutsionaalse üksusena, see tähendab ühe kodumajapidamisena;

c) indiviidid või indiviidide rühmad, kelle peamine funktsioon on tarbimine ja kes toodavad kaupu ja mittefinantsteenuseid vaid oma isiklikuks lõpptarbimiseks. Süsteem hõlmab vaid kahte kategooriat oma lõpptarbimiseks loodud teenuseid: teenused seoses omaniku-kasutaja poolt asustatud eluruumiga ja majapidamisteenused, mida osutavad töötajad;

d) füüsilise isiku ettevõtted ning osaühingud, millel puudub iseseisev juriidiline staatus (välja arvatud need, mida käsitletakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena) ja mis on turutootjad;

e) kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, millel puudub iseseisev juriidiline staatus või millel see on olemas, kuid mille osa on vähetähtis (vt lõik 2.88).

2.77. Kodumajapidamiste sektor on jaotatud kuude allsektorisse:

a) tööandjad (kaasa arvatud üksiktöötajad) (S.141+S.142);

b) töötajad (S.143);

c) omanditulu saajad (S.1441);

d) pensionite saajad (S.1442);

e) muude siirdetulude saajad (S.1443);

f) muud (S.145).

2.78. Kodumajapidamised jagatakse allsektoritesse vastavalt kodumajapidamise kui terviku suurimale tuluallikale (tööandja tulu, hüvitised töötajatele jne). Kui antud kategoorias saab kodumajapidamine tulu rohkem kui ühest allikast, peab klassifikatsiooni rakendamisel arvesse võtma kodumajapidamiste kogutulu kõigi tuluallikate lõikes.

Allsektor: tööandjad (kaasa arvatud üksiktöötajad) (S.141+S.142)

Definitsioon: | Tööandjate (kaasa arvatud üksiktöötajad) allsektor koosneb kodumajapidamiste grupist, kelle (sega)tulu (B.3) saadakse kodumajapidamisele kuuluva juriidilise isiku õigusteta üksuse tegevusest turukaupade ja -teenuste tootjana kas töötajate abil või ilma ning mis on kodumajapidamise kui terviku peamine tuluallikas isegi juhul kui see tulu ei ulatu alati pooleni kodumajapidamise kogutulust. |

2.79. Allsektor: töötajad (S.143)

Definitsioon: | Töötajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks töötajate hüvitistest tekkiv tulu (D.1) on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. |

2.80. Allsektor: omanditulu saajad (S.1441)

Definitsioon: | Omanditulu saajate allsektor koosneb kodumajapidamistest, kelle jaoks omanditulu (D.4) on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. |

2.81. Allsektor: pensionisaajad (S.1442)

Definitsioon: | Pensionisaajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks pensionitulu on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. |

2.82. Pensionisaajate kodumajapidamised on need, mille suurima tulu moodustab vanadus- või muu pension, kaasa arvatud pensionid eelmistelt tööandjatelt.

Allsektor: muude siirdetulude saajad (S.1443)

Definitsioon: | Muude siirdetulude saajate allsektor koosneb kodumajapidamiste rühmast, kelle jaoks muudest jooksvatest siiretest saadav tulu on kodumajapidamise kui terviku suurim tuluallikas. |

2.83. Muud jooksvad siirded on kõik jooksvad siirded peale omanditulu, pensioni ning tulu, mida saavad pidevalt institutsioonides elavad inimesed.

Allsektor: muud kodumajapidamised (S.145)

Definitsioon: | Allsektor muud kodumajapidamised koosneb püsivalt institutsioonides elavatest inimestest. |

2.84. Pidevalt institutsioonides elavad inimesed on klassifitseeritud eraldi, kuna suurima tuluallika kriteeriumi kohaselt ei saa neid isikuid klassifitseerida ühtegi eeltoodud allsektorisse.

2.85. Kui kodumajapidamise kui terviku peamist tuluallikat ei ole sektoritesse jagamiseks võimalik määrata, võetakse klassifitseerimise aluseks teine tunnus, milleks on võrdlusisiku tulu. Kodumajapidamise võrdlusisik on üldiselt isik, kelle tulu on kodumajapidamises suurim. Kui selline teave pole kättesaadav, võib allsektoriteks klassifitseerimisel kasutada selle isiku tulu, kes väidab end olevat võrdlusisik.

2.86. Siiski võib osutuda otstarbekaks ja vajalikuks muude kriteeriumite arvestamine, kui soovitakse teostada erinevaid analüüse või luua baasi poliitika väljatöötamiseks. Näiteks võib tuua kodumajapidamiste kui ettevõtjate liigitamise tegevusala järgi: põllumajanduslikud kodumajapidamised ja mittepõllumajanduslikud kodumajapidamised (tööstus, teenused).

KODUMAJAPIDAMISI TEENINDAVAD KASUMITAOTLUSETA INSTITUTSIOONID (S.15)

Definitsioon: | Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (KTKTI-d) (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised üksused ja teenindavad kodumajapidamisi ning on muud turuvälised eratootjad (vt lõik 3.32). Nende peamised ressursid (välja arvatud need, mis tulenevad juhuslikust müügist) tulenevad kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikest rahalistest või mitterahalistest maksetest, valitsemissektori poolt tehtavatest maksetestja omanditulust. |

Definitsioon: | Välismaailm (S.2) on institutsionaalsete üksuste rühm, mida ei iseloomustata sarnaste eesmärkide ja käitumisliikidega. See võtab kokku mitteresidendist institutsionaalsed üksusedniivõrd, kuivõrd nad teostavad tehinguid residendist institutsionaalsete üksustega või omavad muid majandussidemeid residendist majandusüksustega. Tema kontod annavad üleüldise pildi majandussuhetest, mis ühendavad rahvamajandust välismaailmaga. |

TurutootjadStandardne õiguslik kirjeldus | Peamine tegevusala kaupade ja mittefinantsteenuste tootmine | Peamine tegevusala finantsvahendus | Muud turuvälised tootjad |

Avaliku sektori tootjad (vt lõik 3.28) | Eratootjad (vt lõik 3.29) |

Era- ja avaliku sektori ettevõtted | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.a) | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõigud 2.40.a ja 2.40.f) | | |

Kooperatiivid ja osaühingud, mida tunnustatakse kui iseseisvaid juriidilisi üksusi | | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.b) | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.40.b) | | |

Avaliku sektori tootjad, mis vastavalt konkreetsetele õigusaktidele on tunnustatud kui iseseisvad juriidilised üksused | | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.c) | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.40.c) | | |

Avaliku sektori tootjad, keda ei tunnustata iseseisvate juriidiliste üksustena | Kvaasikorporatiivse ettevõtte tunnustega üksused | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.f) | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.40.g) | | |

Muud | | S.13 valitsemissektor (vt lõik 2.69.a) | | |

Iseseisvate juriidiliste üksustena tunnustatavad kasumitaotluseta institutsioonid | | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.d) | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.40.d) | S.13 valitsemissektor (vt lõik 2.69.b) | S.15 kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid(vt lõik 2.87) |

Osaühingud, mida ei tunnustata kui iseseisvaid juriidilisi üksusi Füüsilise isiku ettevõtted Kvaasikorporatiivse ettevõtte tunnustega üksusedMuud | Kvaasikorporatiivse ettevõtte tunnustega üksused | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.f) | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.40.g) | | |

Muud | S.14 kodumajapidamised (vt lõik 2.75) | S.14 kodumajapidamised (vt lõik 2.75) | | |

Valdusettevõtted, mille poolt kontrollitava grupi peamiseks tegevusalaks on | Kaupade ja mittefinantsteenuste tootmine | S.11 kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (vt lõik 2.23.e) | | | |

Finantsteenused | | S.12 finantsinstitutsioonid (vt lõik 2.40.e) | | |

Definitsioon: | Kohalik tegevusalaüksus (kohalik KAU) on osa tegevusalaüksusest, mis vastab kohalikule üksuseleTegevusalaüksus tootjana rühmitab kõik institutsionaalse üksuse osad, mis aitavad kaasa tegevuse läbiviimisele ning mis vastavad ühele või mitmele institutsionaalse üksuse tegevuse põhjal määratud alljaotusele vastavalt klassile (neljakohaline number) NACE versiooni 1 põhjal. Institutsionaalse üksuse teabesüsteem peab olema võimeline eristama kohalikke KAUsid ja iga kohaliku KAU jaoks peab olema võimalik leida või tuletada vähemalt toodangu väärtus, vahetarbimine, hüvitised töötajatele, tegevuse ülejääk, tööhõive ja kapitali kogumahutus põhivarasse. |

Kohalik üksus on institutsionaalne üksus või selle osa, mis toodab kaupu ja teenuseid ning asub geograafiliselt määratletud kohas.

Kohalik KAU võib olla institutsionaalse üksusega seotud kui tootja või selle osa. Teiselt poolt ei saa ta kunagi kuuluda kahe erineva institutsionaalse üksuse alla.

2.107. Kui kaupu ja teenuseid tootev institutsionaalne üksus koosneb põhitegevusalast ja ühest või mitmest kõrvaltegevusalast, peab ta olema jagatud sama mitmeks KAUks ja kõrvaltegevusalad peavad olema klassifitseeritud põhitegevusalast eraldi. Abitegevusi ei eristata põhi- või kõrvaltegevusalast. KAU, mis langeb mingi kindla klassifikaatoripealkirja alla, võib toota tooteid ka väljaspool homogeenset gruppi kõrvaltegevusalana, mida ei saa raamatupidamisdokumentides eraldi identifitseerida. Niisiis võib KAUl olla üks või mitu kõrvaltegevusala.

MAJANDUSHARU

Definitsioon: | Majandusharu koosneb grupist kohalikest KAUdest, mis tegelevad sama või sarnase tegevusalaga. Kõige detailsemal klassifitseerimise tasemel koosneb tootmisharu kõigist kohalikest KAUdest, mis langevad samasse klassi (neljakohaline number) vastavalt NACE versioonile 1 ja mis on seetõttu sama tegevusalaga nagu on määratletud NACE versioonis 1. |

2.108. Majandusharu koondab nii kohalikud turukaupu ja -teenuseid tootvad KAUd kui ka turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad kohalikud KAUd. Definitsiooni kohaselt koosneb majandusharu kohalike KAUde rühmast, mis tegeleb sama liiki tootmisega sõltumata sellest, kas institutsionaalsed üksused, kuhu nad kuuluvad, toodavad turutoodangut või mitte.

2.109. Majandusharusid võib klassifitseerida kolme rühma:

a) turutooteid ja -teenuseid (turumajandusharud) ning kaupu ja teenuseid enda lõpptarbeks tootvad harud; [16] Teenused enda lõpptarbeks puudutavad ainult elamumajandusteenuseid, mida toodavad omanikud-kasutajad ning koduteenindust, mida toodab palgaline tööjõud (vt lõik 3.21).

b) turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad valitsemissektori harud: valitsemissektori turuvälised majandusharud;

c) kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide majandusharud, mis toodavad turuväliseid kaupu ja teenuseid: kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide turuvälised majandusharud.

MAJANDUSHARUDE KLASSIFIKAATOR

2.110. Kohalike KAUde klassifitseerimisel majandusharudeks kasutatakse klassifikaatorit NACE versioon 1.

HOMOGEENSED TOOTMISÜKSUSED JA HOMOGEENSED MAJANDUSHARUD

2.111. Kohalik KAU vastab tootmisprotsessi analüüsi nõudmistele ainult osaliselt (vt lõik 2.105 ja 2.107). Selliseks sisendi-väljundi analüüsiks on optimaalne homogeenne tootmisüksus.

HOMOGEENNE TOOTMISÜKSUS

Definitsioon: | Homogeenset tootmisüksust eristav tunnus on unikaalne tegevus, mida on võimalik määrata kindla sisendi, individuaalse tootmisprotsessi ja väljundi põhjal. Sisendi ja väljundi moodustavaid tooteid eristatakse mitte ainult nende füüsiliste tunnuste ja ümbertöötlemise ulatuse põhjal, vaid ka kasutatava tootmistehnoloogia alusel: neid võib eristada vastavalt toodete klassifikaatorile (vt lõik 2.118). |

2.112. 2.113. Kui kaupu ja teenuseid tootev institutsionaalne üksus tegeleb põhitegevusalaga ja ühe või mitme kõrvaltegevusalaga, siis jagatakse ta samaks arvuks homogeenseteks tootmisüksusteks. Abitegevusi ei eraldata peamisest või kõrvaltegevusalast. Samuti nagu kohalik KAU võib ka homogeenne tootmisüksus vastata institutsionaalsele üksusele või selle osale; teisalt ei saa ta kunagi kuuluda kahte erinevasse institutsionaalsesse üksusesse.

HOMOGEENNE MAJANDUSHARU

Definitsioon: | Homogeenne majandusharu koosneb homogeensete tootmisüksuste rühmast. Homogeense majandusharu poolt kaetav tegevuste ring identifitseeritakse vastavalt toodete klassifikaatorile. Homogeenne majandusharu toodab neid ja ainult neid kaupu ning teenuseid, mis on ära märgitud klassifikaatoris. |

2.114. 2.115. Homogeensed majandusharud on üksused, mis on loodud majandusanalüüsi läbiviimiseks. Homogeenseid tootmisüksusi pole tavaliselt võimalik otseselt jälgida; üksuste kohta statistilistel eesmärkidel kogutavat teavet tuleb teisendada nii, et moodustuksid homogeensed majandusharud.

2.116. Homogeenseid majandusharusid võib klassifitseerida kolme rühma:

a) turukaupu ja -teenuseid (turulised majandusharud) ja kaupu ning teenuseid enda lõpptarbeks tootvad homogeensed majandusharud; [17] Teenused enda lõpptarbeks puudutavad ainult elamumajandusteenuseid, mida toodavad omanikud-kasutajad ning koduteenindust, mida toodab palgaline tööjõud (vt lõik 3.21)

b) valitsemissektoris turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad homogeensed majandusharud: valitsemissektori turuvälised majandusharud;

c) kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta ettevõtete sektoris turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad homogeensed majandusharud: kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide turuvälised majandusharud.

2.117. Turukaupu ja teenuseid ning kaupu ja teenuseid enda lõpptarbeks tootvad homogeensed majandusharud koosnevad ükskõik millise institutsionaalse sektori kõigist homogeensetest tootmisüksustest, mis tegelevad eksklusiivselt turukaupade ja -teenuste või kaupade ja teenuste tootmisega enda lõpptarbeks. Turukaupade ja -teenuste tootmist valitsemissektoris ja kasumitaotluseta institutsioonide sektoris (kaasa arvatud enda tarbeks) käsitletakse kui homogeenseid tootmisüksusi ja klassifitseeritakse sobiva majandusharu alla.

Turuväliseid kaupu ja teenuseid tootvad valitsemissektori turuvälised homogeensed majandusharud koosnevad kõigist valitsemissektori homogeensetest tootmisüksustest, mis toodavad turuväliseid kaupu ja -teenuseid.

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide homogeensed turuvälised majandusharud koosnevad kõigist turuvälistest kaupu ja teenuseid tootvatest homogeensetest tootmisüksustest kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektoris.

HOMOGEENSETE MAJANDUSHARUDE KLASSIFIKAATOR

2.118. Sisend-väljundtabelites kasutatav homogeensete majandusharude klassifikaator põhineb toodete klassifikaatoril tegevusalade kaupa (CPA) [18] CPA: Toodete klassifikaator tegevusalade kaupa vastavalt Nõukogu regulatsioonile nr 3696/93 29. oktoober 1993. CPA on toodete klassifikaator, mille elemendid on struktureeritud vastavalt majandusharu päritolu kriteeriumile. Majandusharu päritolu defineeritakse sealjuures vastavalt NACE versioonile 1.

3. PEATÜKK

TEHINGUD TOODETEGA

Definitsioon: | Tooted on kõik kaubad ja teenused, mis on tootmise teel saadud. Tootmine on defineeritud lõigus 3.07. |

3.01. 3.02. ESAs eristatakse järgmisi toodetega sooritatavate tehingute kategooriaid:

Tehingu kategooriad | Kood |

Toodang | P.1 |

Vahetarbimine | P.2 |

Lõpptarbimiskulutused | P.3 |

Tegelik lõpptarbimine | P.4 |

Kapitali kogumahutus | P.5 |

Kaupade ja teenuste eksport | P.6 |

Kaupade ja teenuste import | P.7 |

3.03. Tehingud toodetega kirjendatakse järgmistel kontodel:

a) kaupade ja teenuste kontol kirjendatakse toodang ja import ressursina ja muud tehingud toodetega kasutamisena;

b) tootmiskontol kirjendatakse toodang ressursina ja vahetarbimine kasutamisena;

c) kasutatava tulu kasutamise kontol kirjendatakse lõpptarbimiskulutused kasutamisena;

d) korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise kontol kirjendatakse tegelik lõpptarbimine kasutamisena;

e) kapitalikontol kirjendatakse kapitali kogumahutus kasutamisena (muutusena varas);

f) kaupade ja teenuste välismajanduskontol kirjendatakse kaupade ja teenuste import kui ressurss, samal ajal kaupade ja teenuste eksport kirjendatakse kasutamisena.

3.04. Pakkumise tabelites kirjendatakse toodangut ja importi kui pakkumist. Kasutamise tabelites kirjendatakse vahetarbimist, kapitali kogumahutust, lõpptarbimiskulutusi ja eksporti kasutamisena. Sümmeetrilistes sisend-väljund tabelites kirjendatakse toodangut ja importi pakkumisena ja muid tehinguid toodetega kasutamisena.

3.05. Toodete pakkumist hinnatakse alushindades (vt lõik 3.48). Toodete kasutamist hinnatakse ostjahindades (vt lõik 3.06). Mõnede pakkumise ja kasutamise liikide, nt kaupade ja teenuste impordi puhul, kasutatakse eraldi hindamisprintsiipe.

Definitsioon: | Ostu momendil on ostjahind see hind, mida toodete eest tegelikult makstakse, k.a tootemaksud miinus -subsiidiumid (kuid välja arvatud mahaarvatavad tootemaksud nagu lisandväärtusmaks) ja koos ükskõik milliste transpordikuludega, mida ostja maksab eraldi kohaletoimetamise eest nõutud ajal ja kohas. Ostjahind on hind peale allahindluse mahaarvamist hulgikoguse või mittesesoonsete ostude standardhinnast või kuludest. Ostjahinnast on välja arvatud vastavalt krediiditingimustele lisatud intressi või teenuste kulud ja ka lisakulud, mis on seotud makse mittetoimumisega algselt kokkulepitud ajahetkel. |

3.06. Kui kasutamisaeg ei kattu ostuajaga, siis tuleb korrigeerimisel võtta arvesse ajast tingitud hinnamuutusi (proportsionaalselt muutustega varude hindades). Sellised korrigeerimised on eriti tähtsad kui toodete hinnad aasta jooksul oluliselt muutuvad.

TOOTMINE JA TOODANG

Definitsioon: | Tootmine on tegevus, mida teostatakse institutsionaalse üksuse kontrolli ja vastutuse all kasutades tööjõu, kapitali, kaupade ja teenuste sisendeid tootmaks kaupu ja teenuseid. Tootmine ei hõlma ilma inimese sekkumise või suunamiseta toimuvaid looduslikke protsesse, nagu näiteks kalavarude mittejuhitav kasv rahvusvahelistes vetes (kalakasvatus on aga tootmine). |

3.07. 3.08. Tootmine hõlmab:

a) kõikide teistele üksustele pakutavate (või pakkuda kavatsetavate) individuaalsete või kollektiivsete kaupade või teenuste tootmist;

b) kõikide kaupade enda tarbeks tootmist, mida tootjad kasutavad oma lõpptarbimiseks või kapitali kogumahutuseks põhivarasse. Enda tarbeks tootmine kapitali kogumahutuseks põhivarasse sisaldab sellist põhivara tootmist nagu ehitus, tarkvara arendamine ja mineraalide uurimine oma kapitali kogumahutuseks põhivarasse (mõistet kapitali kogumahutus põhivarasse vt lõigud 3.100-3.127).

Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmise hulka arvatakse:

1) eluruumide enda tarbeks ehitamine;

2) põllumajanduslike toodete tootmine ja ladustamine;

3) põllumajanduslike toodete töötlemine, nagu jahu jahvatamine, puuvilja konserveerimine või kuivatamine, piimatoodete nagu või ja juust tootmine, õlle, veini ja piirituse tootmine;

4) muude esmaste toodete tootmine, nagu soola kaevandamine, turba lõikamine ja vee transport;

5) muud töötlemise liigid, nagu riiete kudumine, keraamiliste esemete ja mööbli valmistamine.

Kodumajapidamiste enda tarbeks kaupade tootmine tuleb kirjendada sellisel juhul, kui see on tähtis, st kui tootmine on olulise osatähtsusega antud kauba kogupakkumises antud riigis.

Kokkuleppe kohaselt arvestatakse ESAs ainult eluruumide enda tarbeks ehitamist ning põllumajandusliku toodangu töötlemist ja ladustamist; kõiki muid kodumajapidamiste poolt enda tarbeks toodetud kaupu peetakse EL riikides vähetähtsaks;

c) elamumajandusteenuste enda tarbeks tootmine omanike-kasutajate poolt;

d) majapidamis- ja isikuteenuste tootmine kodumajapidamiste palgatöötajate poolt;

e) vabatahtlike tegevust kirjendatakse tootmisena kui selle tulemuseks on kaubad, nt elamu, kirikute või teiste hoonete ehitus. Arvestamata jäetakse vabatahtlike tegevus, mille tulemuseks ei ole kaubad, nt tasuta hooldus ja koristustööd.

Kõiki selliseid tegevusi arvestatakse isegi siis, kui nad on illegaalsed või neid ei registreerita maksuameti, sotsiaalkindlustuse, statistika- ja teiste avaliku sektori asutuste poolt.

3.09. Tootmisena ei käsitleta selliste majapidamis- ja isikuteenuste tootmist, mida toodetakse ja tarbitakse samas kodumajapidamises (välja arvatud teenused, mida osutavad kodumajapidamiste palgatöötajad ja eluruumide omanik-kasutajate teenused). Siia kuuluvad järgmised tegevused:

a) elamute koristamine, remont ja korrashoid nii kaua kui need tegevused on elanike jaoks tavalised;

b) kodumajapidamiste kestvuskaupade puhastamine, teenindamine ja remontimine;

c) toiduvalmistamine ja serveerimine;

d) laste hoidmine, õpetamine ja juhendamine;

e) haigete, põdurate või vanade inimeste hooldamine;

f) kodumajapidamise liikmete või kaupade transport.

PÕHI-, KÕRVAL- JA ABITEGEVUSALAD

Definitsioon: | Kohalike tegevusalaüksuste põhitegevusala on tegevusala, mille lisandväärtus ületab iga teise tegevusala lisandväärtuse, millega samas üksuses tegeletakse. Põhitegevusala määratakse vastavalt NACE versiooni 1 klassifikaatorile, esmalt klassifikaatori kõrgemal tasemel ja siis madalamatel tasemetel. |

Definitsioon: | Kõrvaltegevusala on tegevusala, mida teostatakse üksiku kohaliku tegevusalaüksuse sees lisaks põhitegevusalale. Kõrvaltegevusala toodang on teisene toodang. |

Definitsioon: | Abitegevusalade toodang ei ole mõeldud kasutamiseks väljaspool ettevõtet. Abitegevusala on toetav tegevus, mida tehakse ettevõttes selleks, et luua vajalikke tingimusi kohaliku tegevusalaüksuse põhi- või kõrvaltegevusaladele. Abitegevusala väljundiks on tavaliselt tooted, mis on sisendiks igat liiki, nii suurele kui väiksele, tootmisele. |

3.10. 3.11. 3.12. Abitegevusala võib olla nt ostmine, müük, turundus, arvepidamine, andmetöötlus, transport, ladustamine, korrashoid, koristamine ja turvateenus. Ettevõtted võivad valida, kas teostada ise abitegevusi või osta selliseid teenuseid turult spetsiaalsetelt teenuste tootjatelt.

Kapitali kogumahutust enda tarbeks ei arvestata abitegevusalana.

3.13. Abitegevusalasid käsitletakse nende põhi- ja kõrvaltegevusalade lahutamatute osadena, millega nad on seotud. Selle tulemusena:

a) abitegevusala toodang ei ole otseselt eraldatav ja seda ei kirjendata eraldi. Sellest järeldub, et selle toodangu kasutamist ei ole samuti kirjendatud;

b) kõiki abitegevusala poolt tarbitavaid sisendeid — materjale, tööjõudu, põhivara kulumit jne arvestatakse kui sisendeid nende poolt toetatavatesse põhi- või kõrvaltegevusalasse.

TOODANG (P.1)

Definitsioon: | Toodang koosneb arvestusperioodi jooksul toodetud toodetest. |

3.14. Sinna alla kuuluvad erijuhtumid on:

a) kaubad ja teenused, millega üks kohalik tegevusalaüksus varustab teist kohaliku tegevusalaüksust, kuuludes ise samasse institutsionaalsesse üksusesse;

b) kaubad, mida toodetakse kohaliku tegevusalaüksuse poolt ja mis jäävad varudesse selle perioodi lõpuni, millal nad toodeti, ükskõik milline on nende järgnev kasutamine.

Samas ei identifitseerita eraldi kaupu või teenuseid, mida toodeti ja kasutati samas kohalikus tegevusalaüksuses samal arvestusperioodil. Seetõttu ei kirjendata neid kohaliku tegevusalaüksuse toodangu või vahetarbimise osana.

3.15. Kui institutsionaalne üksus sisaldab rohkem kui ühte kohalikku tegevusalaüksust, siis võrdub institutsionaalse üksuse toodang kohalike tegevusalaüksuste toodangute summaga, sh toodang, mida üks kohalik tegevusalaüksus toodab teise jaoks.

3.16. ESAs eristatakse kolme liiki toodangut:

a) turutoodang (P.11);

b) toodang, mis on toodetud enda lõpptarbeks (P.12);

c) muu turuväline toodang (P.13).

Sellist eristamist rakendatakse ka kohalikele tegevusalaüksustele ja institutsionaalsetele üksustele:

a) turutootjad;

b) tootjad enda lõpptarbeks;

c) muud turuvälised toojad.

Toodangu eristamine turutoodanguks, enda lõpptarbeks ja muuks turuväliseks toodanguks on põhimõttelise tähtsusega, kuna see määrab toodangule rakendatavad hindamisprintsiibid: turutoodangut, toodangut enda lõpptarbeks ja turutootjate ning enda lõpptarbeks tootjate toodangut hinnatakse alushindades, samal ajal kui muude turuväliste tootjate (kohalike tegevusalaüksuste) toodangut hinnatakse kulude alusel. Institutsionaalse üksuse toodangut kokku hinnatakse nende kohalike tegevusalaüksuste toodangute summana. Seega sõltub institutsionaalse üksuse toodang ka eristamisest turutoodanguks, toodanguks enda lõpptarbeks ja muuks turuväliseks toodanguks (vt lõigud 3.54-3.56). Pealegi kasutatakse eristamist ka institutsionaalsete üksuste sektoriti klassifitseerimiseks (vt lõigud 3.27-3.37).

Klassifitseerimine toimub ülalt-alla meetodil, st esmalt klassifitseeritakse institutsionaalsed üksused, siis kohalikud tegevusalaüksused ning siis nende toodang. Selle tulemusena on täpseks eristamiseks toodete tasandil (s.o turutoodangu, enda lõpptarbeks toodangu, muu turuvälise toodangu mõistest) vaja vaadata seda toodangut tootvate institutsionaalsete üksuste ja kohalike tegevusalaüksuste omadusi.

Peale kolme liiki toodangu ja kolme liiki tootjate üldisi definitsioone (vt lõigud 3.17-3.26) on turulise, enda lõpptarbeks ning muu turuvälise eristamine esitatud ülalt-alla viisil.

Definitsioon: | Turutoodang sisaldab toodangut, mida müüakse turul (vt lõik 3.18) või kavatsetakse müüa turul. |

3.17. 3.18. Turutoodang sisaldab:

a) tooteid, mida müüakse majanduslikult olulise hinnaga;

b) bartertooteid;

c) tooteid, mida kasutatakse mitterahalisteks makseteks (kaasa arvatud töötajate mitterahaline palk ja segatulu);

d) tooteid, mida pakutakse ühe kohaliku tegevusalaüksuse poolt teisele kohalikule tegevusalaüksusele samas institutsionaalses üksuses vahe- või lõpptarbimiseks;

e) tooteid, mida lisatakse valmistoodangu või lõpetamata toodangu varudele ja kavatsetakse kasutada ühel või teisel ülalnimetatud viisil (kaasa arvatud loomade või juurvilja toodangu loomulik kasv ja lõpetamata hooned ja rajatised, mille ostja on teadmata).

Definitsioon: | ESAs on toote majanduslikult oluline hind defineeritud osaliselt lähtudes seda toodangu tootnud institutsionaalsest ja kohalikust tegevusalaüksusest (vt lõigud 3.27-3.40). Näiteks kokkuleppe kohaselt müüakse kogu kodumajapidamistele kuuluvate juriidilise isiku õigusteta üksuste toodang muudele institutsionaalsetele üksustele majanduslikult oluliste hindadega, st seda arvestatakse kui turutoodangut. Mõnede muude institutsionaalsete üksuste toodangu puhul on toodang müüdud majanduslikult olulise hinnaga ainult siis kui üle 50 % tootmiskuludest kaetakse müügist saadava tuluga. |

Definitsioon: | Enda lõpptarbeks toodetud toodang koosneb kaupadest või teenustest, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses kas lõpptarbimiseks või kapitali kogumahutuseks põhivarasse. |

3.19. 3.20. 3.21. Tooteid, mida kasutatakse oma lõpptarbimiseks, võivad toota ainult kodumajapidamised. Tüüpilised näited on:

a) talunike poolt tarbitavad põllumajandustooted;

b) omanike-kasutajate toodetud elamumajandusteenused;

c) kodumajapidamiste teenused, mida toodetakse palgatöötajaid kasutades.

3.22. Iga sektor võib valmistada tooteid, mida kasutatakse enda tarbeks kapitali kogumahutuseks põhivarasse. Näiteks:

a) masinaehitusettevõtete poolt toodetud spetsiaalsed tööpingid;

b) kodumajapidamiste poolt rajatud eluruumid või nende juurdeehitused;

c) enda tarbeks ehitamine, kaasa arvatud kodumajapidamiste grupi poolt teostatav kommunaalehitus.

Definitsioon: | Muu turuväline toodang hõlmab toodangut, mida valmistatakse muudele üksustele tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga. |

Definitsioon: | Turutootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa on turutoodang. |

3.23. 3.24. Kui kohalik tegevusalaüksus või institutsionaalne üksus on turutootja, siis tema põhitoodang on definitsiooni kohaselt turutoodang, kuna turutoodangu mõiste on defineeritud lisaks turuliseks, enda lõpptarbeks ja muuks turuväliseks toodanguks jaotamisele ka seda tootnud kohaliku tegevusalaüksuse ja institutsionaalse üksuse kaudu.

Definitsioon: | Enda lõpptarbeks tootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa on toodetud enda lõpptarbeks samas institutsionaalses üksuses. |

Definitsioon: | Muud turuvälised tootjad on kohalikud tegevusalaüksused või institutsionaalsed üksused, mille toodangu põhiosa pakutakse tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga. |

3.25. 3.26. Institutsionaalsed üksused: erinevus turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja muude turuväliste tootjate vahel

3.27. Institutsionaalsete üksuste kui tootjate jaoks on erinevus turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja muude turuväliste tootjate vahel kokku võetud tabelis 3.1. Samuti on esitatud klassifikaator sektorite lõikes.

Tabel 3.1. — Institutsionaalsed üksused turu-, enda lõpptarbeks ja muu turuvälise tootjana

Institutsionaalne üksus | Klassifikatsioon |

Era- või avaliku sektori | | KTI või mitte | Müügid katavad rohkem kui 50 % tootmiskuludest | Tootja liik | Sektor(id) |

1.Eratootjad | 1.1.Kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused (mitte arvestades kodumajapidamiste omanduses olevaid kvaasikorporatiivseid ettevõtteid) | | | 1.1. = Turutootja või enda lõpptarbeks tootja | Kodumajapidamised |

| 1.2.Teised eratootjad (kaasa arvatud kodumajapidamiste omanduses olevad kvaasikorporatiivsed ettevõtted) | 1.2.1.Era-KTId | 1.2.1.1.Jah | 1.2.1.1. = Turutootja | Ettevõtted |

| 1.2.1.2.Ei | 1.2.1.2. = Muu turuvälised tootjad | KTKTI |

| | 1.2.2.Teised eratootjad, kes ei ole KTId | | 1.2.2. = Turutootja | Ettevõtted |

2.Avaliku sektori tootjad | | | 2.1.Jah | 2.1. = Turutootja | Ettevõtted |

| | 2.2.Ei | 2.2. = Muud turuvälised tootjad | Valitsemissektor |

Tabel näitab, et institutsionaalse üksuse klassifitseerimine turutootjaks, tootjaks enda lõpptarbimiseks või muuks turuväliseks tootjaks peab toimuma mitme tunnuse põhjal.

3.28. Esimene jaotus on era- ja avaliku sektori tootjate lõikes. Avaliku sektori tootja on tootja, mida kontrollib valitsemissektor. KTIde puhul on avaliku sektori tootja KTI, mida kontrollib ja mille peamine finantseerija on valitsemissektor. Kõik teised tootjad on eratootjad. Kontrolli defineeritakse kui võimet kindlaks määrata institutsionaalse üksuse üldpoliitika või -programm, mida saab teha vajaduse korral direktoreid või juhatajaid ametisse nimetades. Rohkem kui poolte ettevõtte aktsiate omamine on kontrolliks piisav, kuid mitte tingimata vajalik tingimus (vt lõik 2.26).

3.29. Nagu näitab tabel 3.1, esineb eratootjaid kõikides sektorites, välja arvatud valitsemissektoris. Vastandina esineb avaliku sektori tootjaid ainult ettevõtete sektoris (kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektoris) ja valitsemissektoris.

3.30. Eratootjate spetsiifiline kategooria on kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused, mis on alati turutootjad või tootjad enda lõpptarbeks. Viimane võimalus esineb omanik-kasutaja poolt toodetud elamumajandusteenuste ja kaupade omatarbeks tootmise korral. Kõik kodumajapidamiste omanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksused on klassifitseeritud kodumajapidamiste sektorisse. Erandiks on ainult kodumajapidamiste omanduses olevad kvaasikorporatiivsed ettevõtted. Need on turutootjatena klassifitseeritud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ja finantsinstitutsioonide sektorisse.

3.31. Muude eratootjate korral tuleb vahet teha kasumitaotluseta erainstitutsioonide ning muude eratootjate vahel.

Definitsioon: | KTId on kaupade või teenuste tootmise eesmärgil loodud õiguslikud või sotsiaalsed organisatsioonid, mille seisund ei võimalda neil olla tulu, kasumi või muude finantskasude allikaks neid asutanud, kontrollivatele ja rahastavatele üksustele. Tegelikkuses tekib neis kindlasti kas ülejääki või defitsiit, kuid ühtegi nendes tekkinud ülejääki ei või teised institutsionaalsed üksused omandada. |

Kõik teised eratootjad, mis ei ole KTId, on turutootjad ning on klassifitseeritud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektorisse.

3.32. Era KTIde tootjate liigi ja sektori kindlakstegemiseks tuleb kohaldada 50 % kriteeriumit:

a) kui müükidega on kaetud rohkem kui 50 % tootmiskuludest, siis on institutsionaalne üksus turutootja ja klassifitseeritakse kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektorisse ning finantsinstitutsioonide sektorisse;

b) kui müükidega on kaetud vähem kui 50 % tootmiskuludest, siis on institutsionaalne üksus muu turuväline tootja ja klassifitseeritud KTKTI sektorisse. Muud turuvälised KTId, mida kontrollib ja mille peamiseks finantseerijaks on valitsemissektor, klassifitseeritakse aga valitsemissektorisse.

3.33. Turutootjate ja muude turuväliste tootjate eristamisel 50 % kriteeriumi abil on müük ja tootmiskulud defineeritud järgnevalt:

a) müük sisaldab läbimüüki, millest on välja jäetud tootemaksud. Müük sisaldab kõiki makseid, mis on tehtud valitsemissektori või Euroopa Liidu institutsioonide poolt ja antud ükskõik missugust liiki tootjale sellel tegevusalal, st kõik toodangu mahu või väärtusega seotud maksed arvatakse sisse, kuid maksed üldise defitsiidi katmiseks jäetakse arvestamata.

See müügi definitsioon on vastavuses toodangu definitsiooniga alushindades, välja arvatud:

1) toodang alushindades on defineeritud üksnes peale seda, kui on otsustatud, kas tegemist on turutoodanguga või turuvälise toodanguga: müüki kasutatakse ainult turutoodangu hindamisel; muud turuvälist toodangut hinnatakse kulude alusel;

2) valitsemissektori poolt tehtud maksed avaliku sektori ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete kogudefitsiidi katmiseks on osa muudest tootesubsiidiumitest, nagu on defineeritud lõigus 4.35.c. Järelikult sisaldab turutoodang alushindades ka valitsemissektori poolt kogudefitsiidi katmiseks tehtud makseid;

b) tootmiskulud on vahetarbimise, töötajate hüvitiste, põhivara kulumi ja muude tootmismaksude summa. Selle kriteeriumi korral ei ole muud tootmissubsiidiumid välja arvatud. Müükide ja tootmiskulude mõiste vastavuse tagamiseks 50 % kriteeriumiga peab tootmiskuludest välja jätma kõik omatarbelisteks kapitalimahutusteks tehtud kulud.

50 % kriteeriumit peaks rakendama ajalist perspektiivi silmas pidades: seda peaks rangelt kohaldama üksnes siis, kui kriteerium on mõned aastad kehtiv või kui see on kehtiv käesoleval aastal ja on oodata, et ta on seda ka lähemas tulevikus. Väiksemad kõikumised aastase müügi suuruses ei tee hädavajalikuks institutsionaalsete üksuste (ning nende kohalike tegevusalaüksuste ja toodangu) ümberklassifitseerimist.

3.34. Müük võib koosneda mitmetest elementidest. Näiteks haigla poolt pakutavate tervishoiuteenuste korral võib müügiks olla:

a) tööandja ostud, mis on kirjendatud töötajatele makstud mitterahalise tulu ja nende töötajate lõpptarbimiskulutustena;

b) erakindlustusseltside ostud;

c) riiklike sotsiaalkindlustuse fondide ja valitsemissektori ostud, mis klassifitseeritakse mitterahalise sotsiaaltoetusena;

d) kodumajapidamiste ostudele ilma tagasimaksmiseta (lõpptarbimiskulutused).

Ainult muid tootmissubsiidiume ja (näiteks heategevuselt) saadud kingitusi ei käsitleta müügina.

Sarnaselt võib ettevõtte transporditeenuste müük vastata tootjate vahetarbimisele, tööandjate poolt töötajatele määratud mitterahalisele tulule, valitsemissektori mitterahalistele sotsiaaltoetustele ja kodumajapidamiste ostudele ilma tagasimakseteta.

3.35. Äriettevõtteid teenindavad kasumitaotluseta erainstitutsioonid moodustavad erijuhu. Neid finantseerivad tavaliselt rahaliste toetuste ja tellimuste teel neist huvitatud äriettevõtted. Tellimusi ei käsitleta mitte kui siirdeid, vaid kui makseid osutatud teenuste eest, st neid käsitletakse kui müüki. Need KTId on seetõttu turutootjad ja nad on klassifitseeritud kaupu- ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektorisse ning finantsinstitutsioonide sektorisse.

3.36. 50 % kriteeriumi kohaldamisel era- ja avaliku sektori KTIde müügile ja tootmiskuludele võib mõningatel erijuhtudel kõikide toodangu mahuga seotud maksete lisamine müüki olla eksitav. See võib kehtida näiteks era- ja avaliku sektori koolide finantseerimise kohta: valitsemissektori makseid võib siduda ka õpilaste arvuga vastavalt konkreetsele kokkuleppele rahastava valitsusasutusega. Sel juhul ei arvestata neid makseid kui müüki, kuigi neil on otsene seos toodangu mahu ehk õpilaste arvuga. See tähendab, et peamiselt selliste maksetega rahastatud kool on muu turuväline tootja. Kui kool on avaliku sektori tootja, st kui seda peamiselt finantseerib ja kontrollib valitsemissektor, siis tuleb ta klassifitseerida valitsemissektorisse. Kui kool on muu turuväline eratootja, tuleb ta klassifitseerida KTKTIde sektorisse.

3.37. Avaliku sektori tootjad võivad olla turutootjad või muud turuvälised tootjad. Kui 50 % kriteerium näitab, et institutsionaalset üksust tuleb pidada turutootjaks, siis on see klassifitseeritud kaupu- ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektorisse. Samuti otsustab 50 % kriteerium, millal tuleb valitsusüksust käsitleda kui valitsuse omanduses olevat kvaasikorporatiivset ettevõtet: kvaasikorporatiivne ettevõte tuleks luua ainult siis, kui ta täidab 50 % kriteeriumi nõuet. Kui institutsionaalne üksus on muu turuväline tootja, siis on ta klassifitseeritud valitsemissektorisse. Erinevus KTIde ja muude tootjate vahel ei oma seega avaliku sektorite tootjate klassifitseerimisel tähtsust.

Kohalikud tegevusalaüksused ja nende toodang: turuliste, enda lõpptarbeks ja muude turuväliste tootjate ja toodangute erinevus

3.38. Peale turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja muude turuväliste tootjate vahelise erinevuse kohaldamist institutsionaalsetele üksustele kui tootjatele, võib erinevust kohaldada kohalikele tegevusalaüksustele ja nende toodangutele. Seda seost näitab tabel 3.2.

Tabel 3.2. — Institutsionaalsed üksused, kohalikud tegevusalaüksused ja toodang ning turuliste, enda lõpptarbeks ja muude turuväliste tootjate ja toodangute eristamine

Institutsionaalne üksus | Kohalik(ud) põhitegevusalaüksus(ed) | Kohalik(ud) kõrvaltegevusalaüksus(ed) | Kohaliku põhitegevusalaüksuse põhitoodang | Kohaliku põhitegevusalaüksuse kõrvaltoodang | Kohaliku kõrvaltegevusalaüksuse põhitoodang | Kohaliku kõrvaltegevusalaüksuse kõrvaltoodang |

Turutootja | Turutootja | | Turutoodang | Turutoodang | | |

| | | | Toodang enda lõpptarbeks | | |

| | Turutootja | | | Turutoodang | Turutoodang |

| | | | | | Toodang enda lõpptarbeks |

| | Tootja enda lõpptarbeks | | | Toodang enda lõpptarbeks | Turutoodang |

Tootja enda lõpptarbeks | Tootja enda lõpptarbeks | | Toodang enda lõpptarbeks | Turutoodang | | |

Muu turuväline tootja | Muu turuväline tootja | | Muu turuväline toodang | Turutoodang | | |

| | | | Toodang enda lõpptarbeks | | |

| | | | Muu turuväline toodang | | |

| | Turutootja | | | Turutoodang | Turutoodang |

| | | | | | Toodang enda lõpptarbeks |

| | Muu turuväline tootja | | | Muu turuväline toodang | Turutoodang |

| | | | | | Toodang enda lõpptarbeks |

| | | | | | Muu turuväline toodang |

3.39. Turutootjatena kvalifitseeritud institutsionaalsete üksuste korral on kohalik põhitegevusalaüksus loomulikult ka turutootja. Kohalik kõrvaltegevusalaüksus võib olla turutootja, kuid samuti tootja enda lõpptarbeks. Ent kohalik kõrvaltegevusalaüksus ei saa kokkuleppe kohaselt olla muu turuväline tootja. See tähendab, et kohalikud (kõrval)tegevusalaüksused kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ning finantsinstitutsioonide sektoris on kõik kas turutootjad või tootjad enda lõpptarbeks.

3.40. Kui institutsionaalsed üksused on muud turuvälised tootjad, on ka kohalik põhitegevusalaüksus muu turuväline tootja. Kohalikud kõrvaltegevusalaüksused võivad olla kas turutootjad või muud turuvälised tootjad. See tähendab, et valitsemissektor ja KTKTId võivad sisaldada mõningaid kohalikke (kõrval)tegevusalaüksusi, mis on turutootjad (kuigi kõik institutsionaalsed üksused nendes sektorites on muud turuvälised tootjad). Määramaks kindlaks, kas kohalikud kõrvaltegevusalaüksused on turutootjad või muud turuvälised tootjad, tuleb kohaldada 50 % kriteeriumit.

3.41. Peale turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja muude turuväliste tootjate eristamist institutsionaalsete üksuste ja nende kohalike tegevusalaüksuste lõikes võib eristada ka kohalike tegevusalaüksuste toodangut. Seda seost näitab tabel 3.3.

Tabel 3.3. — Turuliste, enda lõpptarbeks ja muude turuväliste kohalike tegevusalaüksuste eristamine ja kohalike tegevusalaüksuste toodangu eristamine turuliseks, enda lõpptarbeks ja muuks turuväliseks toodanguks

X = suur toodang; x = väike toodang; 0 = toodangut ei ole (kokkuleppe kohaselt).

| Turutootjad | Tootjad enda lõpptarbeks | Muud turuvälised tootjad | Kokku |

Turutoodang | X | x | x | Turutoodangu kogusumma |

Toodang enda lõpptarbeks | x | X | x | Toodangu kogusumma enda lõpptarbeks |

Muu turuväline toodang | 0 | 0 | X | Muu turuvälise toodangu kogusumma |

Kokku | Turutootjate toodangu kogusumma | Enda lõpptarbeks tootjate toodangu kogusumma | Muude turuväliste tootjate toodangu kogusumma | Toodangu kogusumma |

3.42. Kokkuleppe kohaselt ei saa kohalikud tegevusalaüksused kui turutootjad ja kui tootjad enda lõpptarbeks pakkuda muud turuvälist toodangut. Nende toodangut võib seega kirjendada ning vastavalt ka hinnata ainult kui turutoodangut või toodangut enda lõpptarbeks (vt lõigud 3.46-3.52).

3.43. Kohalikud tegevusalaüksused kui muud turuvälised tootjad võivad kõrvaltoodanguna pakkuda turutoodangut ja toodangut enda lõpptarbeks. Toodang enda lõpptarbeks koosneb kapitalimahutustest enda tarbeks. Turutoodangu esinemine tuleks põhimõtteliselt kindlaks määrata individuaalsetele toodetele 50 % kriteeriumi kohaldamisega: turutoodang on toodang, mis on müüdud vähemalt 50 % ulatuses selle tootmiskuludest. See võib esineda näiteks juhul, kui riigihaiglad nõuavad mõnede oma teenuste eest majanduslikult olulisi hindu. Teisteks näideteks on riigimuuseumite reproduktsioonide ja meteoroloogia instituutide ilmaennustuste müük.

3.44. Tegelikkuses võib olla statistiliselt raske selget vahet teha riiklike institutsioonide ja KTKTIde kohalike tegevusalaüksuste erinevate toodete vahel. Eelkõige kehtib see erinevate toodete tootmiskulude kohta. Sel juhul on lihtne lahendus käsitleda muude turuväliste tootjate kõrvaltegevusala(de)st saadud kõiki tulusid kui tulusid üht liiki turutoodangust. See kehtib näiteks muuseumi plakatite ja kaartide müügist saadud tulu kohta [1] Kuigi need sissetulekud ei pruugi olla piisavad, et katta 50 % muuseumi poe kõikidest kulutustest. Näiteks seetõttu, et kulud sisaldavad ka muuseumi poe töötajatele makstavaid hüvitisi..

3.45. Muudel turuvälistel tootjatel võib samuti olla tulu nende muu turuvälise toodangu müügist majanduslikult mitteolulistes hindades, näiteks muuseumi sissetulekud piletitelt. Need sissetulekud kuuluvad muu turuvälise toodangu juurde. Ent kui ühte tulu liiki (tulu piletitelt ning plakatite ja kaartide müügist) on teisest raske eristada, võib neid käsitleda kas tuluna turutoodangult või muult turuvälisest toodangust. Valik nende kahe alternatiivse kirjendamise vahel peaks sõltuma mõlemat liiki tulu (piletitest ning plakatite ja kaartide müügist saadud tulu) eeldatavast tähtsusest.

TOODANGU KIRJENDAMISE AEG JA HINDAMINE

3.46. Toodang tuleb kirjendada ja hinnata siis, kui see on tootmisprotsessiga loodud.

3.47. Kogu toodang tuleb hinnata alushindades, kuid erikokkulepped kehtivad:

a) muu turuvälise toodangu hindamise kohta;

b) muu turuvälise tootja (kohaliku tegevusalaüksuse) toodangu hindamise kohta;

c) institutsionaalse üksuse, mille kohalik tegevusalaüksus on muu turuväline tootja, toodangu hindamise kohta. (Vt lõigud 3.53-3.56).

Definitsioon: | Alushind on hind, mille tootjad saavad ostjalt toodanguna toodetud ühe ühiku kauba või teenuse eest, kust on maha võetud kõik selle ühiku tootmise või müügiga kaasnevad maksud (st tootemaksud) ning kuhu on juurde liidetud kõik selle ühiku tootmise või müügiga kaasnevad subsiidiumid (st tootesubsiidiumid). See ei sisalda tootja poolt eraldi arvele märgitud transpordikulusid, kuid sisaldab kõiki tootja samal arvel nõutavaid transpordimarginaale, isegi kui nad on arvel toodud eraldi reana. |

3.48. 3.49. Toodangut enda lõpptarbeks (P.12) hinnatakse turul müüdavate sarnaste toodete alushindades, mille tagajärjel võib sellise toodangu korral esineda tegevuse netoülejääk või segatulu. Sellist hindamismeetodit rakendatakse ka omanik-kasutaja poolt toodetud elamumajandusteenustele (vt lõik 3.64). Tavaliselt on siiski vajalik hinnata enda tarbeks ehituse toodangut tootmiskulude alusel.

3.50. Lisandused lõpetamata toodangule hinnatakse võrdeliselt valmistoodangu arvestuslikule jooksvale alushinnale.

3.51. Kui lõpetamata toodangu väärtust tuleb ette arvestada, peab see põhinema tegelikult tehtud kuludel, lisades arvestusliku tegevuse ülejäägi või segatulude hinnangu. Esialgsed hinnangud tuleks pärast asendada väärtustega, mis saadakse valmistoodangu tegeliku väärtuse (kui see hiljem selgub) perioodide vahel jaotamise teel. Viimane on järgmiste väärtuste summa:

a) müüdud või vahetatud valmistooted;

b) valmistooted varudesse miinus varude vähenemine;

c) valmistooted enda lõpptarbeks.

3.52. Soetatud lõpetamata hoonete ja rajatiste väärtust arvestatakse tehtud kulude põhjal, lisades arvestusliku tegevuse ülejäägi või segatulu. See arvestuslik suurus saadakse sarnaste hoonete ja rajatiste hindade põhjal. Etapiliste maksete summasid võib kasutada ostja poolt põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuse väärtuse ligikaudseks hindamiseks igal etapil (eeldusel, et ettemaksed või võlgnevus puuduvad).

Kui rajatise omatarbelist osa ei lõpetata ühe arvestusperioodi jooksul, tuleb toodangut ja vastavat põhivarasse tehtud kapitali kogumahutuse väärtust arvestades lisada vastava perioodi jooksul tehtud tootmise kogukulutuste osa jooksva perioodi alushinnale. Kui valmisrajatise alushinda ei ole võimalik leida, tuleb seda arvestada tootmise kogukulude alusel. Kui osa või kogu tööjõud on saadud tasuta, nagu võib esineda kodumajapidamiste poolt teostatava kommunaalehituste korral, siis võib arvestusliku tootmise kogukuludes sisalduva palgatööjõu kulu leidmiseks kasutada läheduses või samas regioonis töötava sarnast liiki tööjõu palgamäärasid.

3.53. Muu turuväline tootja (kohaliku tegevusalaüksuse) toodang tuleb hinnata tootmise kogukuludes, st järgmiste tegurite summana:

a) vahetarbimine (P.2);

b) hüvitised töötajatele (D.1);

c) põhivara kulum (K.1);

d) muud tootmismaksud (D.29) miinus muud tootmissubsiidiumid (D.39).

Muud tootmissubsiidiumid tuleb maha arvata. Siiski peab tähele panema, et muud tootmissubsiidiumid muudele turuvälistele tootjatele tegelikult sageli puuduvad või on väga väikesed (vt lõik 4.36).

Kokkuleppe kohaselt ei kuulu intressimaksed muu turuvälise toodangu kuludesse (kuigi mõningatel juhtudel, näiteks elamumajandusettevõtete korral, võiks neid pidada tähtsaks tootmiskuluks). Muu turuvälise toodanguga seotud kulud ei sisalda omatavate ja muus turuvälises tootmises kasutatavate mitteeluhoonete, rendi arvestuslikku väärtust.

3.54. Institutsionaalse üksuse toodang on selle koostisse kuuluvate kohalike tegevusalaüksuste toodangute summa. See kehtib ka institutsionaalsete üksuste kohta, mis on muud turuvälised tootjad.

3.55. Muude turuväliste tootjate (kohalike tegevusalaüksuste) kõrvalturutoodangu puudumisel tuleb muud turuvälist toodangut hinnata tootmiskulude alusel. Muude turuväliste tootjate kõrvalturutoodangu korral tuleb muud turuvälist toodangut hinnata kui muu turuväline tootja tootmise kogukulu ja nende turutoodangust saadud tulu vahet (st jääkliikmena).

3.56. Põhimõtteliselt tuleb muu turuvälise tootja turutoodang hinnata alushindades. Samas isegi kui muul turuvälisel kohalikul tegevusalaüksusel võib olla müügitulu, hinnatakse selle üksuse toodangut, mis sisaldab nii selle turutoodangut kui ka muud turuvälist toodangut (ning võimalikult ka toodangut enda lõpptarbeks), ikkagi tootmiskulude alusel. Selle turutoodangu väärtus on määratud turutoodete müügist saadud tuluga, muu turuvälise toodangu väärtus saadakse kahe suuruse vahena, millest üks on selle toodangu väärtuse ja teine selle turutoodangu ja enda lõpptarbeks toodangu summa. See tulu, mis on saadud muude turuväliste toodete ja teenuste müügist majanduslikult mittetähenduslike hindadega, jääb muu turuvälise toodangu väärtuse osaks.

3.57. Mõnede toodangu eriliikide korral vajavad toodangu kirjendamise ja hindamise ajad järgmiste täpsustuste ja erandite väljatoomist, vastavalt CPA struktuurile.

3.58.

A. Põllumajandussaadused, jahinduse ja metsamajanduse tooted;

B. Kala

Põllumajandussaaduseid tuleb kirjendada pidevalt terve tootmisperioodi jooksul toodetuna (ja mitte lihtsalt siis, kui viljasaak on koristatud või loomad tapetud).

Põllukultuuride kasvatamist, metsa istutamist ja toidu otstarbel kala- või loomavarude kasvatamist tuleks protsessi jooksul käsitleda kui lõpetamata toodangu varusid ja muuta valmistoodangu varuks, kui protsess on lõpule viidud.

3.59. D. Töötleva tööstuse tooted;

F. Ehitustööd

Kui hoone või muu rajatise müügileping on sõlmitud ette ja ehitamine ulatub üle mitme arvestusperioodi, siis käsitletakse igal perioodil toodetud toodangut kui perioodi lõpus ostjale müüdud toodangut: st pigem ostja kapitalimahutusena põhivarasse kui ehituses lõpetamata toodanguna. Tegelikult käsitletakse toodetud toodangut ostjale müüduna etappides, kus ostja võtab toodangu õiguslikku valdusesse. Kui leping näeb ette etapilisi makseid, siis võib toodangu väärtus tihti olla ümardatud, kuna on saadud vastavalt igal perioodil tehtud etapilistele maksetele. Müügilepingu puudumisel aga kirjendatakse igal perioodil lisandunud ehitise osa lõpetamata toodanguna.

3.60. G. Hulgi- ja jaekaubanduse teenused; mootorsõidukite, mootorrataste ning isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remonditeenused

Hulgi- ja jaemüügi teenuste toodangut mõõdetakse edasimüügiks ostetud kaupadelt saadud kaubandusliku juurdehindluse põhjal.

Definitsioon: | Kaubanduslik juurdehindlus on vahe edasimüügiks ostetud kaubalt saadud tegeliku või arvestusliku hinna ja hinna vahel, mida sama edasimüüja oleks pidanud maksma sama kauba asendamise (sisse ostmise) eest selle müümise või muul viisil edastamise ajal. |

Kokkuleppe kohaselt ei arvestata kaubandusliku juurdehindluse sisse kapitalikasumeid ja -kahjumeid. Kuid tegelikkuses ei pruugi andmeallikad võimaldada kõigi kapitalikasumite ja -kahjumite eraldi eristamist.

3.61. H. Hotellide ja restoranide teenused

Hotellide, restoranide ja kohvikute teenuste toodangu väärtus sisaldab tarbitud toidu, joogi jne väärtust.

3.62. I. Transpordi-, laonduse ja sideteenused

Transporditeenuste toodang mõõdetakse kaupade või indiviidide transportimisest saadavate summade väärtusega. Vedu enda tarbeks kohaliku tegevusalaüksuse piires vaadeldakse abitegevusena ning ei määratleta ega kirjendata eraldi.

Laonduse teenuste toodang mõõdetakse lisandväärtusena lõpetamata toodangule, kas siis lisatoodanguna aja jooksul transportimise (näiteks teise kohaliku tegevusalaüksuse ladustamine) või füüsilise muutuse tähenduses (näiteks veini valmimisel).

Reisibüroode teenuste toodang mõõdetakse agentuuride teenustasu väärtusena (lõivud või komisjonitasud), mitte aga reisija kogukulutustega reisiagentuurile. Viimases võivad sisalduda ka näiteks kolmandate poolte transporditasud.

Reisioperaatorite teenuste toodang mõõdetakse reisijate kogukulutustega reisioperaatorile.

Erinevus reisiagentuuri ja -operaatori teenuste vahel seisneb selles, et reisiagentuuride teenused hõlmavad ainult vahenduse reisijale, samal ajal kui reisioperaatori teenused loovad uue toote, st reisi korraldusel ei ole selle erinevate komponentide (näiteks sõit, majutus ja meelelahutus) hinnad kui sellised reisija jaoks eraldi välja toodud.

3.63. J. Finantsvahendusteenused (see sisaldab ka kindlustus- ja pensionifondide teenuseid)

Finantsvahendusettevõtete toodangut, mille puhul ei nõuta otseselt sisse teenustasusid, mõõdetakse kokkuleppe kohaselt teenuseid pakkuvatelt üksustelt saadud omandi kogutuluna, miinus nende intressi kogumaksed, kust on välja jäetud nende omavahendite investeeringutest saadud tulude väärtus (kuna selline tulu ei teki finantsvahendusest) ja finantsvahendusettevõtte kindlustuse kõrvaltegevusalade korral kindlustustehniliste eraldiste investeeringutest saadud tulud. Selle toodangu mõõtmisel tuleks ignoreerida kapitalikasumeid ja -kahjumeid, kuna süsteemi kõigis osades ei ole kapitalikasumid ja -kahjumid kirjendatud mitte tootmiskontol, vaid selleks eraldi kontol (vara muude muutuste konto). See kehtib ka välisvaluuta ja väärtpaberite kapitalikasumite kohta, mis on saadud professionaalsete maaklerite abil (ehkki nende kapitalikasumid võivad üldjuhul olla positiivsed ja maaklerite endi poolt arvestatud kui osa nende normaalsest tulust). Siiski tuleb välisvaluuta ja väärtpaberite kaubanduslik juurdehindlus (st tavaline erinevus maakleri ostuhinna ja ostja ostuhinna vahel) toodangusse lisada, nagu hulgi- ja jaekaupmeeste puhulgi. Analoogselt võib ka siin esineda andmete puudumise probleem sellise kaubandusliku juurdehindluse eristamiseks kapitalikasumist.

Keskpankade poolt pakutavat finantsvahendusteenuste toodangut tuleb mõõta sama moodi kui muude finantsvahendajate pakutavaid teenuseid.

Ainult omavahendeid laenavate laenuandjate tegevust ei käsitleta teenuste tootmisena.

Finantsvahendusettevõtted võivad pakkuda ka mitmesuguseid finants- ja äriteenuseid, mille eest nad nõuavad otseseid teenus- või komisjonitasusid. Näideteks võivad siin olla valuutavahetus ja investeerimisnõuanded, kinnisvara ostmine või maksunõuanded. Selliste teenuste toodang on hinnatud lõivude või komisjonitasude baasil.

Kindlustusteenuste toodangut (teenustasu) mõõdetakse:

| tegelikult teenitud kogupreemiad |

pluss | preemialisade kogusumma (mis on võrdne kindlustustehniliste eraldiste investeeringutest saadud tuludega) |

miinus | võlgnevuste kogusumma |

miinus | muutused omareservides ja kogumiskindlustuse reservides. |

Kindlustusteenuste toodangu mõõtmisel kapitalikasumeid ja -kahjumeid ei arvestata: neid ei tohi arvestada kui kindlustustehniliste eraldiste investeeringutest saadavat tulu ja neid ei tohi vaadelda kui muutusi omareservides ja kogumiskindlustuse eraldistes.

Kindlustustehnilisi eraldisi võib investeerida kindlustusseltsi kõrvaltegevusaladesse, näiteks eluruumide või kontorite üürile andmisesse. Sel juhul on nende kõrvaltegevusalade tegevuse netoülejääk tulu kindlustustehniliste eraldiste investeeringutest.

Pensionifondide eraldiste toodang on samal põhimõttel mõõdetud kui:

| tegelike pensionimaksete kogusumma |

pluss | lisamaksete kogusumma (mis on võrdne pensionifondide tehniliste eraldiste investeeringutest saadud tuludega) |

miinus | kohustused |

miinus | muutus omareservides. |

3.64. K. Kinnisvara-, rendi- ja äriteenused

Omanik-kasutaja elamumajandusteenuste toodang tuleb hinnata arvestuslikus rendiväärtuses, mida rentnik maksaks samasuguse majutuse eest, võttes lisaks eluruumide endi suurusele ja kvaliteedile arvesse ka selliseid tegureid nagu asukoht, naabruse meeldivus jne. Sarnane arvestus tuleb teha ka eluruumidest eraldi asetsevate garaažide kohta, mida omanik kasutab lõpptarbimise otstarbel koos eluruumidega. Mingit arvestust ei tehta aga garaažide kohta, mida selle eraomanik kasutab ainult töökoha läheduses parkimise otstarbel. Välismaal asuvate omanik-kasutajate eluruumide, näiteks suvilate rendiväärtust, ei tule kirjendada mitte kodumaise tootmise osana, vaid teenuste impordina ja vastav tegevuse netoülejääk välismaailmast saadud esmase tuluna. Analoogsed kanded tuleks teha ka mitteresidentide omanduses olevate omanike-kasutajate eluruumide kohta. Korterite puhul, mida kasutatakse teatud ajajaotusega (time-sharing apartments) tuleks kirjendada võrdelist osa teenustasust.

Mitteeluhoonete kinnisvarateenuste toodang mõõdetakse tegelike rendimaksete väärtusega.

Kasutusrendi teenuste toodang (masinate või seadmete rendile andmine jne) mõõdetakse rendimaksete väärtusega, mida rentnik rentijale maksab. See on selgelt eristatud kapitalirendist, mis on põhivara soetamise finantseerimise meetod, st laenuandmist rentijalt rentnikule. Kapitalirendi korral koosnevad rendimaksed (peamiselt) põhiosa ja intressimaksetest ning teenuste väärtus on võrreldes makstud rendimaksete kogusummaga väga väike (vt II lisa "Kestvuskaupade rentimine ja järelmaksuga ost").

Võimaluse korral tuleb eristada eraldiolev uurimis- ja arendustegevuse kohalik tegevusalaüksus (U&A). Kui see ei ole võimalik, siis tuleb kõik olulise suurusega (võrrelduna põhitegevusalaga) U&Ad kirjendada kohaliku tegevusalaüksuse kõrvaltegevusalana.

U&A teenuste toodang mõõdetakse järgnevalt:

a) spetsialiseeritud kommertslike uurimislaborite või instituutide U&A on hinnatud tavalisel viisil müügist, lepingutest, komisjonitasudest, lõivudest jne saadud tulu alusel;

b) sama ettevõtte piires kasutatav U&A toodang peab põhimõtteliselt olema hinnatud alushindades, mis oleks makstud kui uurimistöö kohta oleks sõlmitud ostuleping. Siiski on tõenäoline, et tegelikkuses hinnatakse seda tootmise kogukulude baasil;

c) valitsusüksuste, ülikoolide, kasumitaotluseta uurimisinstituutide jt U&A on tavaliselt muu turuväline toodang ja on seega hinnatud tootmiskulude baasil. Muude turuväliste U&A tootjate poolt U&A müügist saadud tulu tuleb kirjendada turulise kõrvaltoodangu tuluna.

Kulutusi U&Ale tuleks eristada kulutustest haridusele ja väljaõppele. Kulutused U&Ale ei sisalda tarkvara arendamise kulusid põhi- või kõrvaltegevusalana. Siiski on nende arvepidamise menetlus ligilähedaselt sama; ainus erinevus seisneb selles, et tarkvara vaadeldakse kui immateriaalset toodetud vara ja seda ei patenteerita.

3.65. L. Avaliku halduse ja riigikaitseteenused; kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenused

Avaliku halduse, riigikaitse- ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse teenuseid pakutakse alati kui muid turuväliseid teenuseid ja seega peaks neid ka vastavalt hindama.

3.66. M. Haridusalased teenused;

N. Tervishoiu ja sotsiaalhoolduse teenused

Haridusalaste ja tervishoiuteenuste puhul võib tihti olla vajalik tõmmata täpsed piirjooned turutootjate ja muude turuväliste tootjate ning nende turutoodangu ja muu turuvälise toodangu vahele. Näiteks võivad valitsusasutused nõuda mõnda liiki hariduse ja meditsiinilise ravi eest tinglikku tasu (või muud institutsioonid spetsiifilistest subsiidiumitest tingituna), kuid samas mõnede muude hariduse ja spetsiaalsete raviliikide eest võivad nad nõuda kommertstasumäärasid. Teine asjakohane näide seisneb selles, et samasugust teenuseliiki (näiteks kõrgemat haridust) pakuvad ühelt poolt valitsemissektor (või selle vahendaja) ja teiselt poolt kommertsinstitutsioonid. Sel juhul eksisteerivad sageli suured erinevused hindade ja teenuste kvaliteedi vahel.

Haridusalased- ja tervishoiuteenused ei sisalda U&A tegevusi. Tervishoiuteenused ei sisalda koolitust tervishoius, mida pakuvad näiteks akadeemilised haiglad.

3.67. O. Muud ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused

Raamatute, helisalvestuste, filmide, tarkvara, helilintide, heliplaatide, jne tootmine on kaheastmeline protsess ja vastavalt mõõdetud:

1) originaalide tootmisest saadud toodang (immateriaalne põhivara) on selle müümise korral mõõdetud makstud hinnas, vastasel juhul aga sarnaste originaalide eest makstava hinnaga, tootmiskuludega või selle tootmises kasutamisest oodatavate tulevaste tulude ajaldatud väärtusega;

2) selle vara omanik võib seda otseselt kasutada või toota koopiaid järgnevatel perioodidel. Kui omanik on teistele tootjatele andnud loa originaali tootmises kasutamiseks, siis on tema litsentsidest saadavad lõivud, komisjonitasud, litsentsitasud jne tema teenuste toodanguks. Siiski on immateriaalse vara müük negatiivne kapitalimahutus põhivarasse.

3.68. P. Koduteenindus palgatud isikute poolt

Palgatud isikute toodetud koduteeninduse toodangut hinnatakse kokkuleppe kohaselt töötajatele makstud hüvitistena; see sisaldab kõiki mitterahalisi hüvitisi, nagu näiteks toit või majutus.

VAHETARBIMINE (P.2)

Definitsioon: | Vahetarbimine koosneb tootmisprotsessis sisenditena tarbitud kaupade ja teenuste väärtustest, välja arvatud põhivarast, mille tarbimine on kirjendatud põhivara kulumina. Kaubad ja teenused võivad olla tootmisprotsessis kas töödeldud või muudetud või tarbitud. |

3.69. 3.70. Vahetarbimise hulka loetakse järgnevaid piirjuhte:

a) abitegevusalades sisenditena kasutatud kõikide kaupade ja teenuste väärtus. Tavalisteks näideteks on ostmine, müük, turundus, arvepidamine, andmetöötlus, transportimine, ladustamine, hooldus, julgeolek jne. Neid kaupu ja teenuseid ei eristata kohaliku tegevusalaüksuse põhi- (või kõrval-) tegevusalas tarbitud kaupadest ja teenustest;

b) sama institutsionaalse üksuse teisest kohalikust tegevusalaüksusest saadud kaupade ja teenuste väärtus (ainult siis, kui need vastavad lõigus 3.69 antud ülddefinitsioonile);

c) renditud põhivara kasutamise kulud, näiteks masinate või autode kasutusrent;

d) kasumitaotluseta äriühingule makstud tellimused, toetused või võlgnevused;

e) järgnevalt loetletud punktid, mida ei käsitleta kapitali kogumahutusena:

1) väikevahendid, nagu näiteks saed, haamrid, kruvikeerajad jt käsitööriistad, mis ei ole kallid ja kasutatakse suhteliselt lihtsates operatsioonides; väiksemad töövahendid, nagu näiteks taskuarvutid. Kokkuleppe kohaselt peaksid ESAs kõik kulutused sellistele kestvuskaupadele, mis ei ületa 500 ECUd (1995. a hindades) eseme kohta (kui koguselised ostud, siis täiskoguse kohta), olema kirjendatud vahetarbimisena;

2) tootmises kasutatud põhivara tavaline regulaarne hooldus ja remont;

3) hävitamiseks mõeldud sõjarelvad ja nende kasutamiseks vajalik varustus (mitte aga politsei ja julgeolekujõudude soetatud kerged relvad või soomussõidukid, mida käsitletakse kui kapitali kogumahutust põhivarasse);

4) uurimis- ja arendustegevuse teenused, personali väljaõpe, turu-uuringud ja muud sarnased tegevused, mis on ostetud sisse või pakutud sama institutsionaalse üksuse eraldatud kohaliku tegevusalaüksuse poolt;

f) maksed mittetoodetud immateriaalse vara, nagu patenditud vara, kaubamärkide jne kasutamise eest (välja arvatud maksed selliste omandiõiguste ostmise eest: neid käsitletakse mittetoodetud immateriaalse vara soetamisena);

g) töötajate tehtud ja tööandja poolt kaetud kulutused tootmiseks vajalikele esemetele, nagu näiteks kokkuleppelised kohustused osta enda tarbeks tööriistu või kaitseriideid;

h) tööandjate poolt nii nende endi kui ka nende töötajate heaks tehtud tootmiseks vajalikud kulutused. Näited on:

1) töötajate töökohustuste täitmise kestel tekkinud reisimis-, lahuselu, kolimise ja meelelahutuskulutuste katmine;

2) mugavuste pakkumine töökohal.

Ulatuslikum loetelu on ära toodud peatükis hüvitised töötajatele (D.1);

i) kohalike tegevusalaüksuste makstud kahjukindlustuse teenustasud (vt ka III lisa "Kindlustus"): kirjendamaks ainult teenustasu vahetarbimisena, ei tuleks makstud preemiaid, näiteks väljamakstud nõudeid ja netomuutust omareservides, arvesse võtta. Viimane võib olla jaotatud kohalikule tegevusalaüksusele vastavalt osale makstud preemiates;

j) ainult kogumajanduse kohta: residendist tootjate poolt pakutud kõik kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM).

3.71. Vahetarbimine ei sisalda:

a) järgnevaid kapitali kogumahutusena käsitletavaid punkte:

1) väärisesemed;

2) maavarade uuringud;

3) suuremat põhivara väärtuse juurdekasvu, mis on ulatuslikum selle lihtsalt heas töökorras hoidmiseks vajalikest parandustest, näiteks renoveerimine, rekonstrueerimine või laiendamine;

4) ostetud või enda tarbeks toodetud tarkvara;

b) tööandja kulutusi, mida käsitletakse mitterahalise palgana (vt lõik 4.05);

c) valitsusüksuste pakutud kollektiivsete teenuste kasutamist turuliste või enda tarbeks tootjaüksuste poolt (seda käsitletakse kui valitsemissektori kollektiivset tarbimiskulutust);

d) sama arvestusperioodi jooksul sama kohaliku tegevusalaüksuse piires toodetud ja tarbitud kaupu või teenuseid (neid ei kirjendata ka kui toodangut);

e) riigi litsentside ja lõivude tasumiseks tehtud makseid, mida käsitletakse kui tootmismakse (vt lõigud 4.79-4.80).

VAHETARBIMISE KIRJENDAMISE AEG JA HINDAMINE

3.72. Vahetarbimiseks kasutatud tooted tuleks kirjendada ja hinnata tootmisprotsessi sisenemise hetkel. Nad tuleb hinnata sarnaste toodete või teenuste sel hetkel kehtivates ostjahindades.

3.73. Tootmisüksused tavaliselt ei kirjenda otseselt kaupade tegelikku kasutamist tootmises. Nad kirjendavad oste, mis on määratud sisenditena kasutamiseks ja muutusi selliste varudes hoitavate kaupade kogustes. Vahetarbimise arvestamiseks tuleb seetõttu lahutada ostudest muutused sisendite varudes (viimaste korrektseks hindamiseks vt lõike 3.120-3.124).

LÕPPTARBIMINE (P.3, P.4)

3.74. Kasutusel on kaks lõpptarbimise mõistet:

a) lõpptarbimiskulutused (P.3);

b) tegelik lõpptarbimine (P.4).

Lõpptarbimiskulutused on mõiste, mis viitab sektori kulutustele tarbekaupadele ja -teenustele. Tegeliku lõpptarbimise mõiste viitab aga tarbekaupade ja -teenuste omandamisele. Nende kahe mõiste erinevus tuleb esile teatud kaupade ja teenuste käsitlemises, mida finantseeritakse valitsemissektori või KTKTI poolt, kuid pakutakse kodumajapidamistele mitterahaliste sotsiaalsiiretena.

LÕPPTARBIMISKULUTUSED (P.3)

Definitsioon: | Lõpptarbimiskulutused koosnevad residendist institutsionaalse üksuse kulutustest kaupadele ja teenustele, mida on kasutatud individuaalsete vajaduste, soovide või ühiskonnaliikmete kollektiivsete vajaduste otseseks rahuldamiseks. Lõpptarbimiskulutused võivad leida aset nii kodumaa territooriumil kui ka välismaal. |

3.75. 3.76. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused sisaldavad järgmisi piirjuhte:

a) omanik-kasutaja elamumajandusteenused;

b) mitterahaline tulu, nagu:

1) töötajate mitterahalise tuluna saadud kaubad ja teenused;

2) kodumajapidamiste omanduses olevate juriidilise isiku õigusteta üksuste toodanguna toodetud kaubad ja teenused, mida tarbivad kodumajapidamiste liikmed. Näideteks on siin toit ja muud põllumajanduslikud kaubad, omanike-kasutajate elamumajandusteenused ja palgatöötajate (teenrite, kokkade, aednike, autojuhtide jt) kodumajapidamisteenused;

c) vahetarbimisena ei käsitleta:

1) materjalid eluruumide väiksemateks remonditöödeks ja nende sisekujunduseks, mida tavaliselt teevad nii rentnikud kui ka omanikud;

2) materjalid kestvuskaupade, kaasa arvatud sõidukid, remondiks ja hoolduseks;

d) kapitalimahutusena mittekäsitletavad tehingud, eriti kestvuskaupadega, mis püsivalt täidavad oma funktsiooni mitme arvestusperioodi jooksul; see hõlmab ka mõningate kestvuskaupade omandiõiguse üleminekut ettevõttelt kodumajapidamisele (vt tehingud kasutatud kaupadega, lõik 3.148);

e) otseselt tasutavad finantsteenused;

f) kindlustusteenused kaudsete teenustasude summana (vt lõik 3.63);

g) pensionifondide teenused kaudsete teenustasude summana (vt lõik 3.63);

h) litsentside, lubade jne eest kodumajapidamiste poolt makstavad maksed, mida loetakse teenuste ostmiseks (vt lõigud 4.79-4.80);

i) majanduslikult mitteoluliste hindadega toodangu ostmine, näiteks muuseumi pileti eest tasumine (vt lõik 3.45).

3.77. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustesse ei kuulu:

a) mitterahalised sotsiaalsiirded, milleks võivad olla esialgu kodumajapidamiste poolt tasutud, kuid hiljem riikliku sotsiaalkindlustuse poolt kaetud kulutused, näiteks mõningad meditsiiniteenustega seotud kulutused;

b) vahetarbimise või kapitali kogumahutusena käsitletakse:

1) juriidilise isiku õigusteta üksusi omavate kodumajapidamiste kulutused, mis on tekkinud ärilistel eesmärkidel — näiteks kulutused kestvuskaupadele nagu liiklusvahendid, mööbel või elektrilised seadmed (kapitali kogumahutus põhivarasse), samuti kulutused mittekestvuskaupadele nagu kütus (vahetarbimine);

2) kulutused, mida tavaliselt peab eluruumide sisekujunduseks, hoolduseks ja remondiks tegema omanik-kasutaja, mitte rentnik, (seda käsitletakse kui vahetarbimist elamumajandusteenuste tootmisel);

3) eluruumide ostmine (mida käsitletakse kapitali kogumahutusena põhivarasse);

4) kulutused väärisesemetele (mida käsitletakse kapitali kogumahutusena);

c) mittetoodetud vara omandamisena käsitletavad tehingud, eriti maa ostmine;

d) kõik need kodumajapidamiste maksed, mida tuleb arvestada maksudena, näiteks sõiduvahendi — paadi või õhusõiduki — load, samuti jahi-, laskmise või kalapüügiload (vt lõigud 4.79-4.80);

e) kodumajapidamiste makstud tellimused, toetused või võlgnevused KTKTIdele, näiteks kaubandusliitudele, kutseühingutele, tarbijateliitudele, kirikutele ning ühiskondlikele, kultuuri-, puhke- ja spordiklubidele;

f) kodumajapidamiste vabatahtlikud rahalised või mitterahalised siirded heategevuseks, pääste- ja abiorganisatsioonidele.

3.78. KTKTIde lõpptarbimiskulutused sisaldavad kahte omaette liiki:

a) KTKTIde poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtus, mida ei käsitleta kapitalimahutusena enda tarbeks ega kodumajapidamiste ja muude üksuste kulutusena;

b) KTKTIde kulutused turutootjate poolt toodetud kaupadele ja teenustele, mida pakutakse — ilma mingisuguse töötluse või muutmiseta — mitterahaliste sotsiaalsiiretena tarbimiseks kodumajapidamistele.

3.79. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused sisaldavad kahte kulutuste kategooriat, mis on sarnased KTKTIde kulutustele:

a) valitsemissektori enda poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtus, mida ei käsitleta omaotstarbelise kapitalimahutuse ega müükidena;

b) turutootjate poolt toodetud kaupade ja teenuste ostmine valitsemissektori poolt, mida pakutakse — ilma mingisuguse töötluse või muutmiseta — mitterahaliste sotsiaalsiiretena kodumajapidamistele. See tähendab, et valitsemissektor ainult maksab kaupade ja teenuste eest, mida kodumajapidamistele müüakse (nt ettevõtete poolt).

3.80. Ettevõtted ei tee lõpptarbimiskulutusi. Kodumajapidamiste lõpptarbimiseks kasutatavate kaupade või teenustega samalaadsete kaupade või teenuste oste ettevõtete poolt kasutatakse kas vahetarbimiseks või pakutakse töötajatele mitterahalise hüvitisena, st pannakse kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvele. Isegi kui ettevõtted finantseerivad individuaalset tarbimist, näiteks läbi reklaami, käsitletakse seda vahetarbimisena.

TEGELIK LÕPPTARBIMINE (P.4)

Definitsioon: | Tegelik lõpptarbimine koosneb residendist institutsionaalsete üksuste poolt kas siis individuaalsete või kollektiivsete inimvajaduste otseseks rahuldamiseks omandatud kaupadest ja teenustest. |

Definitsioon: | Kaubad ja teenused individuaalseks tarbimiseks ("individuaalsed kaubad ja teenused") on kodumajapidamise poolt omandatud ja kasutatud selle sama kodumajapidamise liikmete vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Individuaalsetel kaupadel ja teenustel on järgmised tunnused: a)kaupade või teenuste omandamist individuaalse kodumajapidamise või selle liikme poolt ja selle omandamise toimumise aega peab olema võimalik kindlaks teha ja kirjendada;b)kodumajapidamine peab olema nõus kaupade või teenuste omandamisega ja tegema selleks mistahes vajalikke toiminguid, näiteks käima koolis või kliinikus;c)kauba või teenuse omandamine ühe kodumajapidamise, isiku või ka väikese piiratud isikuterühma poolt välistab selle omandamise teiste kodumajapidamiste või isikute poolt. |

Definitsioon: | Teenuseid kollektiivseks tarbimiseks ("kollektiivsed teenused") pakutakse samaaegselt kõigile ühiskonna või ühiskonna üksiku osa liikmetele, nagu näiteks kindlas regioonis elavatele kodumajapidamistele. Kollektiivsetel teenustel on järgmised tunnused: a)teenuseid võib samaaegselt osutada igale ühiskonnaliikmele või ühiskonna üksikutele osadele, näiteks üksikutele regioonidele või paikkondadele;b)teenuste kasutamine on tavaliselt passiivne ja ei nõua üksikasjalikke kokkuleppeid või teenuse kasutajate aktiivset osavõttu;c)ühe isiku varustamine kollektiivse teenusega ei vähenda samas ühiskonnas või ühiskonna osas teisele isikule kättesaadavat kogust. Teenuse kasutamine ei tekita konkurentsi teenuse tarbijate vahel. |

3.84. Kõik kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on individuaalsed. Kokkuleppe kohaselt käsitletakse kõiki KTKTIde poolt pakutud teenuseid individuaalsete teenustena.

3.85. Valitsusüksuste poolt pakutud kaupade ja teenuste puhul tehakse individuaalsete ja kollektiivsete kaupade ja teenuste vahel vahet lähtudes valitsemisfunktsioonide klassifikaatorist (COFOG).

Kokkuleppe kohaselt peab kõiki valitsemissektori lõpptarbimiskulutusi järgnevalt toodud pealkirjade all käsitlema kulutustena individuaalsetele tarbimisteenustele, välja arvatud kulutused üldjuhtimisele, regulatsioonile, uurimistööle jne:

a) | 04 | Haridus; |

b) | 05 | Tervishoid; |

c) | 06 | Sotsiaalkindlustus ja hoolekanne; |

d) | 08.01 | Sport ja puhkus; |

e) | 08.02 | Kultuur. |

Lisaks tuleb ka järgnevate alapealkirjade all välja toodud kulutusi käsitleda individuaalsetena, kui need on piisavalt suured:

a) | 07.11 | Elamispindade hooldus (osa sellest); |

b) | 07.31 | Kodumajapidamise jäätmete kogumine (osa sellest); |

c) | 12.12 | Transpordisüsteemi käigushoidmine (osa sellest). |

Kollektiivsed tarbimiskulutused on ülejääk riigi lõpptarbimiskulutustest. Siia kuuluvad:

a) ühiskonna juhtimine ja reguleerimine;

b) julgeoleku ja kaitse korraldamine;

c) avaliku korra, seadusandluse ja regulatsiooni alalhoidmine;

d) avaliku sektori tervishoiusüsteemi hooldamine;

e) keskkonnakaitse;

f) uurimis- ja arendustöö;

g) infrastruktuur ja majandusareng.

3.86. Erinevate kasutatud mõistete omavaheline seos on näidatud järgnevas tabelis.

| Kulutusi tegev sektor | Omandamine kokku |

Valitsus | KTKTId | Kodumajapidamised |

Individuaalne tarbimine | X (= mitterahalised sotsiaalsiirded) | X (= mitterahalised sotsiaalsiirded) | X | Kodumajapidamiste tegelik individuaalne lõpptarbimine |

Kollektiivne tarbimine | X | 0 | 0 | Valitsemissektori tegelik kollektiivne lõpptarbimine |

Kokku | Valitsuse lõpptarbimiskulutused | KTKTI-de lõpptarbimiskulutused | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused | Tegelik lõpptarbimine = lõpptarbimiskulutuste kogusumma |

3.87. KTKTIde lõpptarbimiskulutused on kokkuleppe kohaselt alati individuaalsed. Järelikult on tegeliku lõpptarbimise kogusumma võrdne kodumajapidamiste ja valitsemissektori tegeliku lõpptarbimise summaga.

3.88. Kokkuleppe kohaselt ei eksisteeri mitterahalisi sotsiaalsiirdeid välismaailmaga (kuigi sellised siirded eksisteerivad rahalises väljenduses). Järelikult on tegeliku lõpptarbimise kogusumma võrdne lõpptarbimiskulutuste kogusummaga.

LÕPPTARBIMISKULUTUSTE KIRJENDAMISE AEG JA HINDAMINE

3.89. Peatükis 1 selgitati, et kaubad ja teenused peaksid olema üldjuhul kirjendatud siis kui tekib maksekohustus, see tähendab kui ostja võtab endale kohustuse müüja ees. Kulutus kaubale tuleb kirjendada selle omandiõiguse ülemineku ajahetkel; kulutus teenusele tuleb kirjendada siis, kui teenuse osutamine on lõpetatud.

3.90. Kulutus järelmaksuga või muu sarnase krediidilepinguga (samuti kapitalirendiga) ostetud kaubale peaks olema kirjendatud kauba üleandmise ajal, isegi siis kui sel hetkel ei toimu omandiõiguse üleminekut.

3.91. Enda tarbeks toodetud toodang tuleb kirjendada tootmise ajal.

3.92. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused on kirjendatud ostjahindades. See on hind, mille ostja ostmise hetkel toote eest tegelikult maksab. Üksikasjalikuma definitsiooni võib leida lõigust 3.06.

3.93. Töötajatele mitterahalise hüvitisena pakutud kaubad ja teenused on hinnatud alushindades, kui need on tööandja poolt toodetud ja ostjahindades, kui need on tööandja poolt sisse ostetud.

3.94. Enda tarbeks mõeldud kaubad ja teenused on hinnatud alushindades.

3.95. Valitsemissektori või KTKTIde lõpptarbimiskulutused nende endi poolt toodetud toodetele on kirjendatud nende tootmise hetkel ning ka samalaadsed teenused kirjendatakse nende valitsemissektori ja KTKTIde poolt osutamise ajal. Turutootjate kaudu pakutud kaupade ja teenuste lõpptarbimiskulutuste jaoks on kirjendamisajaks üleandmise hetk.

3.96. Valitsemissektori või KTKTIde lõpptarbimiskulutused sisaldavad nende toodangute summat, pluss kulutused turutootjate kaudu kodumajapidamistele pakutud toodetele (st mitterahalised sotsiaalsiirded) miinus muude üksuste poolt tehtud maksed miinus omatarbeline kapitalimahutus.

TEGELIKE LÕPPTARBIMISKULUTUSTE KIRJENDAMISE AEG JA HINDAMINE

3.97. Institutsionaalsed üksused on kaubad ja teenused soetanud siis kui nad muutuvad kaupade ja teenuste uuteks omanikeks või kui kaupade või teenuste üleandmine neile on lõpetatud.

3.98. Omandamine (tegelik lõpptarbimine) on hinnatud nende üksuste ostjahindades, kes kannavad kulutusi.

Mitterahalisi siirdeid, välja arvatud valitsuse ja KTKTIde mitterahalised sotsiaalsiirded, käsitletakse sarnaselt rahaliste siiretega. Seega on kaupade ja teenuste väärtused tegelikult kirjendatud neid soetanud institutsionaalsete üksuste või sektorite kulutustena.

3.99. Lõpptarbimiskulutuste ja tegeliku lõpptarbimise koondnäitaja väärtused on ühesugused. Residendist kodumajapidamiste poolt mitterahaliste sotsiaalsiirete kaudu omandatud kaubad ja teenused on seega hinnatud samades hindades, nagu kulutuste koondnäitajates.

KAPITALI KOGUMAHUTUS (P.5)

3.100. Kapitali kogumahutusse kuulub:

a) kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51);

b) varude muutus (P.52);

c) väärisesemete soetamine miinus realiseerimine (P.53).

3.101. Nimetus kapitali kogumahutus viitab selle, et maha on arvestamata põhivara kulum. Põhivara kulumi lahutamisel kapitali kogumahutusest saadakse kapitali netomahutus.

KAPITALI KOGUMAHUTUS PÕHIVARASSE (P.51)

Definitsioon: | Kapitali kogumahutus põhivarasse (P.51) koosneb järgmistest osadest: residendist tootjate põhivara soetamine, miinus põhivara realiseerimine antud perioodi jooksul pluss teatud lisandumised mittetoodetud vara väärtusele, mis on saadud tootja või institutsionaalse üksuse tootlikku tegevuse läbi. Põhivara on tootmisprotsessis toodanguna toodetud materiaalne või immateriaalne vara, mida on tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt üle ühe aasta kasutatud. |

3.102. 3.103. Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb nii positiivsetest kui ka negatiivsetest väärtustest:

a) positiivsed väärtused:

1) ostetud uus või olemasolev põhivara;

2) tootja enda tarbeks toodetud põhivara (k.a veel pooleli oleva või täiesti valmis põhivara enda tarbeks tootmine);

3) bartertehingutega omandatud uus või olemasolev põhivara;

4) mitterahaliste kapitalisiiretena saadud uus või olemasolev põhivara;

5) kasutaja poolt kapitalirendiga omandatud uus või olemasolev põhivara;

6) põhivara ja olemasolevate ajalooliste mälestusmärkide väärtuse suurenemine;

7) korduvat toodangut andvate loodusvarade looduslik juurdekasv;

b) negatiivsed väärtused, st negatiivse soetamisena kirjendatud põhivara realiseerimine:

1) müüdud põhivara;

2) bartertehingutega ära antud põhivara;

3) mitterahaliste kapitalisiiretena ära antud põhivara.

3.104. Põhivara realiseerimine ei sisalda järgmisi elemente:

a) põhivara kulumit (mis sisaldab ka oodatavat normaalset arvestuslikku õnnetusega seotud kahju);

b) erakorralisi kahjusid, mis on tingitud näiteks põuast või teistest loodusõnnetustest (kirjendatud vara muude mahumuutustena).

3.105. Kapitali kogumahutuses põhivarasse võib eristada järgmisi liike:

a) materiaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine:

1) eluruumid;

2) muud hooned ja rajatised;

3) masinad ja seadmed;

4) kultiveeritav vara, näiteks puud ja kariloomad;

b) immateriaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine:

1) maavarade uuringud;

2) arvuti tarkvara;

3) meelelahutus-, kirjandus- või kunstilised algupärandid;

4) muu immateriaalne põhivara;

c) mittetoodetud (eriti maa juurde kuuluva) materiaalse vara oluline parandus; (samas ei ole siia arvatud mittetoodetud vara soetamist);

d) mittetoodetud vara, nagu maa ja patenteeritud vara, omandiõiguse üleminekuga seotud kulud (samas ei ole selle vara enda soetamine siia arvatud).

3.106. Suuremad maa parandused on:

a) maa tekitamine merest kaitsevallide, muulide või tammide ehitamise abil;

b) metsade, kaljurahnude jne eemaldamine, mis teeb võimalikuks maa esmakordset tootliku kasutamise;

c) kaitsevallide, kraavide ja niisutuskanalite ehitamine soode kuivendamiseks või kõrbete niisutamiseks;

d) kaitsemuulide, lainemurdjate või üleujutusbarjääride ehitamine merede või jõgede üleujutuste või erosiooni vältimiseks.

Need tegevused võivad viia oluliste uute rajatiste nagu lainemurdjate, üleujutuste vastaste barjääride ja tammide ehitamisele, mida aga, vastupidiselt enamikele rajatistele, ei kasutata otseselt muude kaupade ja teenuste tootmiseks. Nende ehitamine on ette võetud suurema või parema maa-ala saamiseks ja see on maa, mittetoodetud vara, mida tootmiseks vajatakse. Näiteks on elektri tootmiseks ehitatud tammil hoopis teine otstarve kui tammil, mis on ehitatud kaitseks mere eest. Ainult viimast liiki tammi ehitamist tuleks klassifitseerida kui maa parandust.

3.107. Kapitali kogumahutus põhivarasse sisaldab järgnevaid piirjuhte:

a) kodumajapidamiste elukohana kasutatavate paatmajade, pargaste, furgoonelamute ja haagissuvilate ning igasuguste juurdekuuluvate rajatiste nagu garaažide soetamine;

b) sõjaväelaste poolt kasutatavad rajatised ja seadmed (mis on sarnased tsiviiltootjate kasutuses olevatega), nagu lennuväljad, dokid, teed ja haiglad;

c) mittesõjaväeliste üksuste poolt kasutatavad kerged relvad ja soomussõidukid;

d) mitme aasta jooksul tootmises kasutatavate kariloomadega, nagu aretuskari, piimakari, lambad ja veoloomad, seotud muutused;

e) mitme aasta jooksul kasvatatavate puudega, nagu vilja-, viina-, kautšuki-, palmipuud, seotud muutused jne;

f) olemasoleva põhivara parandused, mis on palju ulatuslikumad tavalisest hooldusest ja remondist;

g) põhivara omandamine kapitalirendiga.

3.108. Kapitali kogumahutus põhivarasse ei sisalda:

a) vahetarbimises sisalduvaid tehinguid, nagu:

1) väikevahendite ostmine tootmise otstarbel (vt lõik 3.70.e);

2) tavaline hooldus ja remont;

3) relvade ja neid toetavate süsteemide ostmine sõjaväele;

4) põhivara ostmine kasutusrendi lepingu alusel (vt ka II lisa "Kestvuskaupade rentimine ja järelmaksuga ost");

b) varude muutusena kirjendatud tehinguid:

1) tapaloomad, kaasa arvatud kodulinnud;

2) ehituspuiduks kasvatatud mets (lõpetamata toodang);

c) kodumajapidamiste poolt lõpptarbimiseks omandatud masinaid ja seadmeid (lõpptarbimiskulutused);

d) kapitalikasumeid ja -kahjumeid põhivaralt (vara muud muutused);

e) põhivara katastroofikahjusid (vara muud muutused), näiteks kultiveeritava vara ja kariloomade hävingut puhkenud haiguste tõttu (mis tavaliselt ei ole kindlustusega kaetud) või ebatavalistest üleujutustest, tuulest või metsatulekahjudest tekkinud kahjusid (vt 6. peatükk ).

3.109. Kapitali kogumahutus põhivarasse olemasoleva põhivara parendamisena tuleb klassifitseerida koos samaliigilise uue põhivara soetamisega.

3.110. Immateriaalne põhivara koosneb tavaliselt uuest teabest, eriteadmistest jne ning hõlmab:

a) maavarade uuringuid, mis sisaldavad tegelike proovipuurimiste kulusid; õhu- või muid uuringuid, transpordikulusid jne;

b) üle ühe aasta tootmises kasutatavat arvutitarkvara ning suuri andmebaase;

c) käsikirjade, tõlgete, mudelite, filmide, helisalvestuste jne originaale kirjanduse ja kunstina.

3.111. Nii põhivara kui ka mittetoodetud mittefinantsvara omandiõiguse üleminekuga kaasnevad uue omaniku jaoks järgmised kulud:

a) (uue või kasutatud) vara õigel ajal õigesse kohta kohaletoimetamise kulud; nendeks kuludeks on transpordi-, monteerimis-, installatsioonikulud jne;

b) spetsialisti teenus- või vahendustasud, näiteks ekspertide, inseneride, juristide, hindajate jt töötasud, kinnisvaramaaklerite, oksjonipidajate jt teenustasud;

c) uue omaniku poolt makstavad vara omandiõiguse üleminekuga seotud maksud.

Kõik need kulud tuleb kirjendada uue omaniku kapitali kogumahutusena põhivarasse. Makse tuleb käsitleda vahendajate teenustega seotud maksudena, mitte kui makse ostetud varale.

KAPITALI KOGUMAHUTUS PÕHIVARASSE — KIRJENDAMISE AEG JA HINDAMINE

3.112. Kapitali kogumahutus põhivarasse kirjendatakse siis, kui põhivara omandiõigus on üle läinud neid tootmises kasutada kavatsevale institutsionaalsele üksusele.

See reegel vajab täiendamist järgnevatel juhtudel:

a) kapitalirendi korral (sel juhul on omanikuvahetus arvestuslik);

b) enda tarbeks toodetud põhivarasse tehtud kapitalimahutuse korral.

Kapitalirendiga omandatud vara on kirjendatud sellisel viisil, nagu muutuks kasutaja kaupade oma valdusse võtmisel omanikuks. Enda tarbeks tehtud kapitalimahutus kirjendatakse selle tootmisel.

3.113. Kapitali kogumahutus põhivarasse hinnatakse ostjahindades, kuhu on lisatud monteerimis- ja muud omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud. Enda tarbeks tootmise korral hinnatakse see sarnase põhivara alushindades (millele lisatakse arvestuslik tegevuse netoülejääk või segatulu) või tootmiskuludes kui sellised hinnad ei ole kättesaadavad.

3.114. Immateriaalse põhivara soetamist hinnatakse erineval viisil:

a) maavarade uuringud hinnatakse tegelike proovipuurimiste kulude ning katsetuste läbiviimist võimaldavate kuludega (näiteks õhust tehtavate vaatluste või muude uuringute kulud);

b) arvutitarkvara hinnatakse turult ostmisel ostjahindades, väljatöötamisel aga arvestuslikus alushinnas (või kui see ei ole võimalik, siis tootmiskuludes);

c) meelelahutus-, kirjandus- või kunstilisi algupärandeid hinnatakse nende müümisel ostja poolt makstud hinnas, muul juhul sarnaste teoste eest makstud alushindades, tootmiskuludes või teose tootmises kasutamise korral oodatavate tulevaste tulude ajaldatud väärtuses.

3.115. Olemasoleva põhivara realiseerimist müügi kaudu hinnatakse alushindades peale müüja poolt kaetavate omanikuõiguse üleminekuga kaasnevate kulude mahaarvamist.

3.116. Omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud võivad kehtida nii toodetud vara, sh põhivara, kuid ka mittetoodetud vara, näiteks maa kohta.

Toodetud vara korral on need kulud lisatud ostjahinda. Maa ja muu mittetoodetud vara korral tuleb need eraldada ostudest ja müükidest ning kirjendada põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse klassifikaatoris eraldi pealkirja all.

VARUDE MUUTUS (P.52)

Definitsioon: | Varude muutust mõõdetakse lisatud varude ja kasutatud varude ning varuna hoitud kaupadega seotud kahjude väärtuse vahega. |

3.117. 3.118. Füüsilisest amortiseerumisest, juhuslikest kahjudest või vargustest tingitud korduvad kahjud võivad esineda igat liiki varuna hoitavatel kaupadel, näiteks:

a) tooraine ja materjali kahjud;

b) kahjud lõpetamata toodangu puhul;

c) valmistoodete kahjud;

d) edasimüüdavate toodete kahjud (näiteks poevargus).

3.119. Varud koosnevad järgmistest elementidest:

a) tooraine ja materjal:

tooraine ja materjal koosnevad kõigist kaupadest, mida hoitakse varuna eesmärgiga kasutada neid tootmise vahesisenditena (vahetarbimisena); siin sisalduvad ka valitsemissektori poolt varuna hoitavad tarbekaubad. Samuti kuuluvad siia sellised artiklid nagu kuld, teemandid jne, kui nad on mõeldud tööstuslikuks kasutamiseks või muuks tootmistegevuseks;

b) lõpetamata toodang:

lõpetamata toodang koosneb toodetud toodangust, mis ei ole veel lõpetatud. See on kirjendatud selle toote tootja varudes. Lõpetamata toodang võib esineda mitmel erineval kujul, näiteks:

1) viljakasvatus;

2) puude ja kariloomade kasvatamine;

3) lõpetamata rajatised (välja arvatud eelnevalt sõlmitud müügilepingu alusel või oma tarbeks toodetud rajatised, mida käsitletakse kapitalimahutusena põhivarasse);

4) muu lõpetamata põhivara, näiteks laevad ja naftapuurimisplatvormid;

5) õiguslike või konsultatsioonitoimingute lõpetamata teostamine;

6) osaliselt lõpetatud filmide tootmine;

7) osaliselt lõpetatud arvutiprogrammid.

Lõpetamata toodang tuleb kirjendada igasuguse tootmisprotsessi kohta, mida ei lõpetata antud perioodi lõpuks. See on eriti tähtis kvartaalses arvestuses kui näiteks põllukultuurid ei ole kvartali piires valminud.

Muutused lõpetamata toodangus leiavad aset siis, kui tootmisprotsess on lõpetatud. Sel hetkel on kõik lõpetamata toodang muudetud valmistoodeteks;

c) valmistooted:

valmistooted kui osa varudest koosnevad toodangust, mida nende tootja ei kavatse enne nende pakkumist edasi töödelda (ka siis kui neid pakutakse teise tootmisprotsessi vahesisendiks);

d) kaubad edasimüügiks:

kaubad edasimüügiks on nende praeguses olekus edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad.

VARUDE MUUTUSE KIRJENDAMISE AEG JA HINDAMINE

3.120. Varude muutuse kirjendamise aeg ja hindamine peab olema kooskõlas teiste toodetega tehtavate tehingute kirjendamise aja ja hindamisega. See puudutab eriti vahetarbimist (näiteks tooraine ja materjal), toodangut (näiteks lõpetamata toodang ja põllumajandussaaduste ladustamisel saadud toodang) ning kapitali kogumahutust põhivarasse (näiteks lõpetamata toodang). Kooskõla on vajalik ka voogude jaoks kui töötlemine toimub vastavalt tellimusele. Näiteks kui kaupu töödeldakse välismaal ja sellega kaasneb kaupade oluline füüsiline muutus, tuleb kaubad arvata välismaale viimisel eksporti (ning hiljem tagasi toomisel importi) (vt lõik 3.135). Selline eksport toob endaga kaasa varude kahanemise ning sellega seonduv import on hiljem kirjendatud varude suurenemisena (kui see ei ole koheselt ära kasutatud või müüdud).

3.121. Varude muutus tuleks hinnata varude lisandumise (varudesse lisanduvate kaupade korral) või nende kasutusele võtmise (varudest välja võetud kaupade korral) ajal.

3.122. Kasutatavad hinnad peaksid olema kooskõlas muude voogude hindadega, mis täpsemalt tähendab seda, et:

a) tootja varudesse lisatud valmistooted hinnatakse jooksvates alushindades, nagu need oleksid sel hetkel müüdud;

b) lisandunud lõpetamata toodang hinnatakse võrdeliselt valmistoodangu arvestusliku jooksva alushinnaga;

c) toodangu varude vähenemine lõpetamata toodangu võrra juhul kui tootmine lõpetatakse hinnatakse jooksvates alushindades;

d) varudest müügiks välja viidud kaubad hinnatakse alushindades;

e) hulgi- ja jaemüüjate jt varudesse lisatud edasimüüdavad kaubad hinnatakse nendega kaupleja tegelikes või arvestuslikes ostjahindades;

f) varudest mahaarvatud edasimüüdavad kaubad hinnatakse ostjahindades, millega neid võib maha arvamise (mitte soetamise) hetkel asendada.

3.123. Füüsilise amortiseerumise, kindlustusega kaetud õnnetuse või varastamise tagajärjel tekkinud kahju kirjendatakse ja hinnatakse järgmiselt:

a) tooraine ja materjalide korral käsitletakse neid kui tegelikult tootmisprotsessis ära kasutamiseks välja võetud toorainet ja materjale (vahetarbimine);

b) lõpetamata toodangu korral käsitletakse neid kui toodetud lõpetamata toodangu vähenemist jooksvates hindades;

c) valmistoodangu ja edasimüüdavate kaupade korral käsitletakse neid kui muutumatul kujul säilinud kaupade vähenemist jooksevhindades.

3.124. Eespool kirjeldati iga üksiku varudes toimunud tehingu teoreetiliselt korrektset hindamist, mis peab tingimata olema kooskõlas toodangu, vahetarbimise ja lõppkasutamise hindamisega. Tegelikkuses on seda aga tihti liiga raske rakendada, mistõttu peaks kasutama ligikaudse arvestuse meetodeid:

a) kui muutused varude koguses on regulaarsed, siis on teoreetilise hindamise põhimõttele ligilähedaseks praktiliseks meetodiks varude koguselise muutuse korrutamine perioodi keskmise hinnaga (ostjahinnaga, kui on tegemist kasutaja, hulgi- või jaemüüja varudega ja alushindadega, kui on tegemist nende tootjate varudega);

b) juhul kui vaadeldavate kaupade hinnad jäävad küllaltki konstantseks, siis on väga lihtsaks lähendiks, mida isegi suured kõikumised varude mahus ei suuda väärtusetuks muuta, mahumuutuse ja keskmise hinna korrutis;

c) kui nii varude maht kui ka hinnad muutuvad arvestusperioodi jooksul olulisel määral, siis on vaja keerukamaid ligikaudse arvestuse meetodeid. Näiteks võib kasutada varude muutuste kvartaalset hindamist või siis eelneva teabe alusel saadud hälvete jaotusi arvestusperioodi jooksul (hälbed võivad olla suurimad kalendriaasta lõpus, viljalõikuse ajal jne);

d) kui kasutatavad on ainult varude väärtused perioodi alguses ja lõpus (näiteks hulgi- ja jaekaubanduse korral, kus varud koosnevad tihti mitmest erinevast tootest), siis tuleks arvestada ka muutusi mahus perioodi alguse ja lõpu vahel. Seda võib teha, hinnates tooteliikide ringluskiirust.

Arvesse tuleb võtta seda, et hindade sesoonsed muutused võivad osaliselt peegeldada erinevusi kvaliteedis, näiteks puu- ja köögivilja lõpumüügi- või hooajaväliste hindade korral. Neid muutusi kvaliteedis peaks käsitlema kui muutusi mahus.

VÄÄRISESEMETE SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (P.53)

Definitsioon: | Väärisesemed on mitterahalised kaubad, mida üldiselt ei kasutata tootmiseks või tarbimiseks, mis aja jooksul normaalsetes tingimustes (füüsiliselt) ei kaota oma omadusi ning mida soetatakse ja hoitakse peamiselt rikkuse säilitamiseks. |

3.125. 3.126. Väärisesemed hõlmavad järgmiseid kaupu:

a) vääriskivid ja -metallid, nagu teemandid, kuld mitte raha kujul, plaatina, hõbe jne;

b) antiikesemed ja muud kunstiobjektid, nagu maalid, skulptuurid jne;

c) muud väärisesemed, nagu vääriskividest ja -metallidest valmistatud väärisehted ning kollektsionääride (kollektsioneeritud) esemed.

Sellist liiki kaubad kirjendatakse väärisesemete soetamise või realiseerimisena järgmistel juhtudel:

a) mitterahalise kulla, hõbeda jne soetamine või realiseerimine (kesk)pankade ja muude finantsvahendajate poolt;

b) nende kaupade soetamine või realiseerimine ettevõtete poolt, kelle põhi- või kõrvaltegevusala ei puutu kokku sellist liiki kaupade tootmise või kaubandusega; järelikult ei sisaldu selline soetamine või realiseerimine nende ettevõtete vahetarbimises või kapitalimahutuses põhivarasse;

c) selliste kaupade soetamine või realiseerimine kodumajapidamiste poolt; järelikult ei sisaldu selline soetamine kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustes.

Kokkuleppe kohaselt on ESAs ka järgmised juhud kirjendatud väärisesemete soetamise või realiseerimisena:

a) soetamine või realiseerimine juveliiride ja kunstikaupmeeste poolt (väärisesemete ülddefinitsiooni järgides tuleks nende kaupade soetamine juveliiride ja kunstikaupmeeste poolt kirjendada varude muutusena);

b) nende kaupade soetamine ja realiseerimine muuseumide poolt (väärisesemete ülddefinitsiooni järgi tuleks see kirjendada kapitalimahutusena põhivarasse).

See kokkulepe väldib sagedast ümberklassifitseerimist kapitalimahutuse kolme põhiliigi vahel, milleks on väärisesemete soetamine miinus realiseerimine, kapitalimahutus põhivarasse ja vara muutused, näiteks kui selliste kaupadega toimuvad tehingud kodumajapidamiste ja kunstikaupmeeste vahel.

3.127. Väärisesemete tootmist hinnatakse alushindades (vt lõik 3.67: originaalide tootmine). Kõik muud väärisesemete soetamised hinnatakse nende eest makstud ostjahindades, kuhu on lisatud kõik vahendajate lõivud või teenustasud. Samuti sisaldavad need hinnad ka kaubanduslikku juurdehindlust kui neid ostetakse vahendajatelt. Väärisesemete realiseerimist hinnatakse müüjate poolt saadud hindades peale kõigi vahendajatele makstud lõivude või komisjonitasude mahaarvamist. Kui agregeeritud tasemel jätta kõrvale väärisesemete tootmine, taandub residendist sektorite vahel välja soetamine miinus realiseerimine ja järgi jääb ainult vahendajate juurdehindlus.

KAUPADE JA TEENUSTE IMPORT JA EKSPORT (P.6 JA P.7)

Definitsioon: | Kaupade ja teenuste eksport koosneb tehingutest kaupade ja teenustega (müügid, bartertehingud, kingid või toetused) residentidelt mitteresidentidele. |

Definitsioon: | Kaupade ja teenuste import koosneb tehingutest kaupade ja teenustega (ostud, bartertehingud, kingid või toetused) mitteresidentidelt residentidele. |

3.128. 3.129. 3.130. Kaupade ja teenuste import ja eksport ei sisalda:

a) ettevõtte kaubandust, st:

1) residendist ettevõtete mitteresidendist filiaalide tarned mitteresidentidele, näiteks residentide omanduses oleva / kontrollitava rahvusvahelise ettevõtte välisfiliaali müük välismaale;

2) mitteresidendist ettevõtete residendist filiaalide tarned residentidele, näiteks välisettevõtte kodumaiste filiaalide müük;

b) esmase tulu vooge välismaailmast või välismaailmale, nagu hüvitised töötajatele, intressid ja tulud otseinvesteeringutelt. Tulud otseinvesteeringutelt võivad sisaldada lahutamatu osana mitmeid teenuseid, näiteks töötajate väljaõpe, juhtimisteenused ning patentide ja kaubamärkide kasutamine;

c) finants- või mittetoodetud vara, nagu maa või patentide müüki või ostu.

3.131. Kaupade ja teenuste import ja eksport tuleb jagada:

a) ELi siseseks;

b) ELi väliseks.

Lihtsuse mõttes viitame järgnevalt mõlemale kui impordile ja ekspordile.

KAUPADE IMPORT JA EKSPORT (P.61 JA P.71)

3.132. Kaupade import ja eksport leiavad aset siis, kui toimub kaupade omandiõiguse üleminek residentide ja mitteresidentide vahel (ei oma tähtsust, kas toimub ka vastav kaupade füüsiline liikumine üle riigipiiri).

3.133. Järgnevatel juhtudel kasutatakse aga erinevat omandiõiguse ülemineku määratlemist:

a) kapitalirent: kaupade kapitalirendi korral tuleb arvestada omandiõiguse üleminekut rentijalt rentnikule; see tuleb kirjendada siis, kui rentnik võtab kauba oma valdusesse (vt II lisa "Kestvuskaupade rentimine ja järelmaksuga ost");

b) filiaalidevahelised (harude või tütarettevõtete või välisfiliaalide) saadetised: omanikuõiguste üleminekut tuleb arvestada siis kui kaubad on ühelt tütarettevõttelt teisele toimetatud;

c) vastavalt tellimusele oluliselt töödeldud või remonditud kaubad kirjendatakse nii impordis kui ka ekspordis, kuigi omandiõiguse üleminekut ei toimu;

d) kaubandus: importi ja eksporti ei kirjendata, kui kaupmehed ja tarbekaupade vahendajad ostavad mitteresidentidelt ja seejärel müüvad mitteresidentidele sama arvestusperioodi jooksul. Sarnast menetlust tuleb rakendada ka mitteresidentide omavahelise kauplemise korral.

3.134. Järgnevatel juhtudel esineb kaupade eksport, ilma et kaubad üldse ületaksid riigipiiri.

a) rahvusvahelistes vetes tegutsevate residendist üksuste poolt toodetud ja välisriikides otse mitteresidentidele müüdud kaubad (nafta, maagaas, kalandustooted, päästeteenused merel jne);

b) transpordivahendid või muud liikuvad seadmed, mis ei ole seotud kindla asukohaga, ei pruugi residendilt mitteresidendile müümise korral ületada eksportiva riigi piiri;

c) kaubad, mis on kadunud või hävinenud peale omandiõiguse üleminekut enne eksportiva riigi piiri ületamist.

Analoogselt käsitletakse ka vastavat kaupade importi.

3.135. Kaupade import ja eksport sisaldavad residentide ja mitteresidentide vahelisi tehinguid järgmiste toodetega:

a) mitterahaline kuld, st kuld, mida ei kasutata rahapoliitika otstarbel;

b) hõbedakangid, teemandid ja muude väärismetallid ja -kivid;

c) ringlusest väljasolev paberraha ja mündid ning emiteerimata väärtpaberid (hinnatud väärisesemetena, mitte nende nimiväärtuse järgi);

d) elekter, gaas ja vesi;

e) üle riigipiiri veetud kariloomad;

f) postisaadetised;

g) valitsemissektori eksportkaubad, kaasa arvatud toetuste ja laenudega finantseeritud kaubad;

h) puutumatu varuna organisatsiooni omandisse või omandist üle viidud kaubad;

i) residendist ettevõtte poolt selle mitteresidendist filiaalidele viidud kaubad;

j) residendist ettevõtte oma mitteresidendist filiaalidelt saadud kaubad;

k) salakaubad;

l) muud mittekirjendatud kaubasaadetised, nagu kingitused ja kehtestatud miinimumväärtusest odavamad kaubakogused;

m) välismaal vastavalt tellimusele töödeldud kaubad kui sellega kaasneb kaupade oluline füüsiline muutus. Samasugused kaubad, mis on töödeldud mitteresidentide poolt kodumaa territooriumil;

n) välismaal remonditud kapitalikaubad, kui sellega kaasnevad olulised rekonstruktsioonitööd või töötlemised. Sarnased kaubad, mis on remonditud mitteresidentide poolt kodumaisel territooriumil.

3.136. Kaupade import ja eksport ei sisalda järgmiseid kaupu, mis siiski võivad riigipiiri ületada:

a) transiidina läbi riigi viidavad kaubad;

b) teise riigi piires asuvatesse saatkondadesse, sõjaväebaasidesse või muudesse enklaavidesse või siis neist välja veetud kaubad;

c) transpordivahendid ja teised liikuvad seadmed, mis viiakse riigist ajutiselt välja ilma omandiõiguse üleminekuta (näiteks ehitusseadmed välismaal teostatavate monteerimis- või ehitustööde jaoks);

d) seadmed ja muud kaubad, mis on välismaale saadetud väiksemaks töötlemiseks, hoolduseks, teeninduseks või remondiks;

e) muud kaubad, mis viiakse ajutiselt riigist välja ning mis üldjuhul aasta jooksul nende algses seisundis ja ilma omandiõiguse üleminekuta tagasi tuuakse (näiteks näitustele või meelelahutuse eesmärgil välismaale viidud kaubad, kasutusrendiga seotud kaubad, sealhulgas ka mitmeks aastaks renditud kaubad, loodetud müügi mitteteostumise tõttu tagasi toodud kaubad);

f) kauba saatmisel peale piiri ületamist, kuid enne omandiõiguse üleminekut kadunud või hävinud kaubad.

3.137. Põhimõtteliselt peaks kaupade import ja eksport olema kirjendatud siis, kui kaupade omandiõigus on üle kantud. Tegelikkuses arvestatakse omandiõiguse muutus toimunuks momendil, kui tehingu osapooled kirjendavad selle oma arveraamatutes või aruannetes. See ei pruugi kokku langeda lepingulise protsessi erinevate astmetega, nagu:

a) kohustuse tekkimise aeg (lepingu kuupäev);

b) kaupade ja teenuste varumisaeg ja maksenõude omandamine (edastamise kuupäev);

c) nõude rahuldamise aeg (maksekuupäev).

3.138. Kaupade importi ja eksporti tuleb hinnata franko laeva pardale eksportiva riigi piiril (FOB). See väärtus koosneb:

a) kaupade väärtusest alushindades;

b) pluss nende kaupadega seotud transpordi- ja jaotusteenused kuni vastava piiripunktini, kaasa arvatud vedaja pealelaadimiskulud edasiseks transportimiseks (kuhu vaja) (vaata tabel 3.4, teine veerg tabeli teises osas);

c) pluss eksporditavate kaupade kõik maksud miinus subsiidiumid; EL siseste saadetiste korral sisaldab see ka eksportivas riigis makstud lisandväärtusmaksu ja muid makse kaupadele.

Pakkumise ja kasutamise ning sümmeetrilistes sisend-väljundtabelites tuleb kaupade import iga tootegrupi jaoks erinevalt hinnata: maksumus-kindlustus-prahiraha (CIF) hindades importiva riigi piiril.

Definitsioon: | CIF hind on importiva riigi piirini toimetatud kauba või residendile osutatud teenuse hind enne impordilõivude või muude impordimaksude või kaubanduse ja transpordi juurdehindluse maksmist riigi piires. |

3.139. FOB väärtuse ligikaudsed või asendatud hinnangud võivad osutuda teatud tingimustes vajalikeks, näiteks:

a) kaupade bartertehinguid tuleb hinnata alushindades, mis oleks saadud kui kaubad oleks müüdud raha eest;

b) tehingud tütarettevõtete vahel: reeglina tuleb kasutada tegelikke siirdeväärtusi. Siiski, kui need erinevad suuresti turuhindadest, tuleb nad asendada arvestusliku turuhindade ekvivalendiga või vähemalt analüütilistel eesmärkidel eraldi määratleda;

c) kapitalirendi all üle kantud kaubad: kaubad tuleb hinnata rentija poolt makstud ostjahinna baasil (mitte aga rendimaksete kumulatiivse väärtusega);

d) kaupade import, mida tuleb arvestada tolliandmete (EL välise kaubanduse korral) või INTRASTATinformatsiooni (EL sisese kaubanduse korral) baasil. Kumbki andmeallikas ei rakenda FOB väärtust, nad kasutavad vastavalt CIF väärtust EL piiril ja CIF väärtust antud riigi piiril. Kuna FOB väärtusi kasutatakse ainult kõige agregeeritumal tasemel ja CIF väärtusi tootegrupi tasemel, saab neid modifikatsioone kohaldada ainult kõige agregeeritumal tasemel, st CIF/FOBiga korrigeerimisega;

e) kaupade ja teenuste import, mida tuleb arvestada vaatluse või mitmesugust liiki ad hoc teabe baasil. Sellistes näidetes võib tavaliselt eristada vaid toodete lõikes jaotatud müügi koguväärtust. Järelikult põhineb hinnang ostjahindadel ja mitte FOB väärtusel.

TEENUSTE IMPORT JA EKSPORT (P.62 JA P.72)

Definitsioon: | Teenuste eksport koosneb kõikidest residentidelt mitteresidentidele osutatud teenustest. |

Definitsioon: | Teenuste import koosneb kõikidest mitteresidentidelt residentidele osutatud teenustest. |

3.140. 3.141. 3.142. Teenuste eksport sisaldab järgnevaid piirjuhte:

a) eksporditud kaupade residendist vedajaga eksportiva riigi piirilt edasi transportimine (näited 2 ja 3 tabelis 3.4);

b) imporditud kaupade residendist vedajaga transportimine:

1) eksportiva riigi piirini, kui kaubad hinnatakse FOBis, et korvata FOB väärtuses sisalduvat transpordiväärtust (näide 3 tabelis 3.5);

2) importiva riigi piirini, kui kaubad hinnatakse CIFis, et korvata CIF väärtuses sisalduvat transpordiväärtust (näited 3 ja 2 CIF tabelis 3.5);

c) kaupade transportimine residentide poolt mitteresidentide jaoks, millega ei kaasne kaupade import või eksport (näiteks riigist ekspordina mitte väljaveetavate kaupade transport või kaupade transport väljaspool kodumaa territooriumi);

d) rahvusvaheline või rahvuslik reisijate vedu mitteresidentide jaoks residendist vedajatega;

e) väiksem töötlus ja remont mitteresidentide heaks;

f) ehitusteenused, kui ehituskrundi kontorit välismaal ei käsitleta kvaasikorporatiivse ettevõttena. See kehtib ehitusprojektide kohta, mis kestavad alla aasta ja mille toodang ei ole kapitali kogumahutus põhivarasse (vaata lõik 2.09, eriti vastavat märget (4));

g) seadmete monteerimine välismaal kui projekt on oma olemuselt lühiajaline;

h) finantsteenused selgelt väljendatud teenustasude ja lõivude kogusummas;

i) kindlustusteenused teenustasude kogusummas;

j) mitteresidendist turistide ja ärireisijate kulutused (kokkuleppe kohaselt klassifitseeritud teenustena; ent pakkumise ja kasutamise ning sümmeetriliste sisend-väljund tabelite jaoks võib olla vajalik ülemaailmne toodete järgi rühmitamine);

k) mitteresidentide kulutused residentide poolt pakutud tervishoiu- ja haridusteenustele; siia kuulub nende teenustega varustamine nii kodumaisel territooriumil kui ka välismaal;

l) mitteresidentidele kuuluvate nende endi kasutuses olevate suvilate teenused (neile endale) (vaata lõik 3.64);

m) litsentsitasud ja -lõivud, tulud, mis on seotud immateriaalse mittetoodetud mittefinantsvara ja omandiõiguste, nagu patendid, autoriõigused, kaubamärgid, tööstuslikud menetlused, frantsiisid jne autoriseeritud kasutusega ning toodetud originaalide või prototüübid, nagu käsikirjad, maalid jne kasutusega litsentsilepingute alusel.

3.143. Teenuste impordi enamik piirjuhte on teenuste ekspordi piirjuhtude peegelpildid; seetõttu on teenuste impordi jaoks vaja ainult piiratud arv spetsiifilisi täpsustusi.

3.144. Transpordi teenuste import sisaldab järgnevaid piirjuhte:

a) eksporditud kaupade transportimine mitteresidendist vedajaga eksportiva riigi piirini, et korvata eksporditud kaupade FOB-väärtuses sisalduvat transpordiväärtust (näide 4 tabelis 3.4);

b) imporditud kaupade transportimine mitteresidendist vedaja poolt:

1) eksportiva riigi piirist eraldi transporditeenusena kui imporditud kaubad hinnatakse FOBis (näited 4 ja 5 FOB tabelis 3.5);

2) importiva riigi piirist eraldi transporditeenusena, kui imporditud kaubad hinnatakse CIFis (antud juhul eksportiva ja importiva riigi piiride vaheline transporditeenus juba sisaldub kaupade CIF väärtuses; näide 4 tabelis 3.5);

c) kaupade transportimine mitteresidentide poolt residentide heaks, millega ei kaasne kaupade import või eksport (näiteks transiitkaupade transport või transport väljaspool kodumaa territooriumi);

d) rahvusvaheline või riigisisene residendist reisijate vedu mitteresidendist vedajate poolt.

Transporditeenuste import ei sisalda eksporditud kaupade transporti mitteresidendist vedaja poolt peale seda, kui nad on eksportiva riigi piirilt ära veetud (näited 5 ja 6 tabelis 3.4). Kaupade eksport hinnatakse FOBis ja kõiki selliseid transporditeenuseid tuleb seega pidada mitteresidentide vahelisteks tehinguteks, st tehinguteks mitteresidendist vedaja ja mitteresidendist importija vahel. See kehtib isegi sel juhul kui need transporditeenused on eksportija poolt tasutud eksport-CIF-lepingute alusel.

3.145. Import residentide otseste ostude suhtes välismaal sisaldab kõiki residendi poolt välismaal äri- või isiklikel eesmärkidel reisimise ajal tehtud kaupade ja teenuste oste. Siinjuures tuleb eristada kahte kategooriat, kuna need vajavad erinevat käsitlemist:

a) ärireisijate kulutused on vahetarbimine;

b) muudel isiklikel eesmärkidel reisijate kulutused on kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused.

3.146. Teenuste importi ja eksporti kirjendatakse pakkumise ajal, mis enamasti kattub teenuste tootmise ajaga. Teenuste importi tuleb hinnata ostjahindades ja eksporti alushindades.

Tabel 3.4. — Eksporditud kaupade transpordi käsitlemine

Selgitus tabeli lugemiseks: tabeli esimene osa näitab, et eksisteerib kuus erinevat eksporditud kaupade transportimise võimalust sõltuvalt sellest, kas on tegemist residendist või mitteresidendist vedajaga ning kus transport aset leiab: asukohast kodumaa territooriumil kuni riigipiirini, riigipiirist importiva riigi piirini või importiva riigi piirist asukohani importiva riigi piires. Tabeli teises osas on kõigi nende kuue võimaluse kohta näidatud, kas need tuleb kirjendada kaupade ekspordi, teenuste ekspordi, kaupade impordi või teenuste impordina.

Kodumaine territoorium | Vahepealne territoorium | Importiva riigi territoorium |

1.residendist vedaja ⇒ | 2.residendist vedaja ⇒ | 3.residendist vedaja ⇒ |

4.mitteresidendist vedaja ⇒ | 5.mitteresidendist vedaja ⇒ | 6.mitteresidendist vedaja ⇒ |

| Kaupade eksport (FOB) | Teenuste eksport | Kaupade import (CIF\FOB) | Teenuste import |

1. | X | — | — | — |

2. | — | X | — | — |

3. | — | X | — | — |

4. | X | — | — | X |

5. | — | — | — | — |

6. | — | — | — | — |

Tabel 3.5. — Imporditud kaupade transpordi käsitlemine

Selgitus tabeli lugemiseks: tabeli esimene osa näitab, et eksisteerib kuus erinevat imporditud kaupade transportimise võimalust sõltuvalt sellest, kas on tegemist residendist või mitteresidendist vedajaga ning kus transport aset leiab: asukohast eksportivas riigis kuni selle eksportiva riigi piirini, eksportiva riigi piirist importiva riigi piirini ja importiva riigi piirist asukohani importiva riigi piires. Tabeli teises osas on kõigi nende kuue võimaluse kohta näidatud, kas need tuleb kirjendada kaupade impordi, teenuste impordi, kaupade ekspordi või teenuste ekspordina. Mõnel juhul (näited 2 ja 5) sõltub kirjendamine imporditud kaupadele kohaldatud hindamisprintsiibist.

Kodumaine territoorium | Vahepealne territoorium | Importiva riigi territoorium |

1.residendist vedaja ⇐ | 2.residendist vedaja ⇐ | 3.residendist vedaja ⇐ |

4.mitteresidendist vedaja ⇐ | 5.mitteresidendist vedaja ⇐ | 6.mitteresidendist vedaja ⇐ |

| Imporditud kaupade hindamine | Kaupade import | Teenuste import | Kaupade eksport (FOB) | Teenuste eksport |

1. | CIF / FOB | — | — | — | — |

2. | FOB | — | — | — | — |

| CIF | X | — | — | X |

3. | CIF / FOB | X | — | — | X |

4. | CIF / FOB | — | X | — | — |

5. | FOB | — | X | — | — |

| CIF | X | — | — | — |

6. | CIF / FOB | X | — | — | — |

Pange tähele, et üleminek imporditud kaupade hindamisel CIFilt FOBile koosneb:

a) CIF/FOB korrigeerimisest, st 2 CIFilt 2 FOBile (vähendab impordi ja ekspordi kogusummasid);

b) CIF/FOB ümberklassifitseerimisest, st 5 CIFilt 5 FOBile (jätab impordi ja ekspordi kogusummad muutumatuks).

TEHINGUD KASUTATUD KAUPADEGA

Definitsioon: | Kasutatud kaubad on kaubad, millel on juba olnud kasutaja (muu kui varud). |

3.147. 3.148. Kasutatud kaupade alla kuuluvad:

a) kasutusel olnud hooned ja muud kapitalikaubad, mida tootjaüksused on müünud muudele üksustele:

1) samal kujul taaskasutamiseks;

2) lammutamiseks või purustamiseks; järelejäävad materjalid muutuvad tavaliselt tooraineks (näiteks vanaraud), mida kasutatakse uute toodete tootmiseks (näiteks teras);

b) ühelt üksuselt teisele müüdud väärisesemed;

c) olemasolevad kestvuskaubad, mida kodumajapidamised või sõjaväe võimud on müünud muudele üksustele:

1) samal kujul taaskasutamiseks;

2) purustamiseks ja lammutusmaterjaliks muutmiseks;

d) olemasolevad mittekestvuskaubad (näiteks makulatuur, kaltsud, kasutatud riided, kasutatud pudelid jne), mis on ükskõik millise üksuse poolt müüdud kas taaskasutamiseks või tooraineks uute (parandatud) kaupade tootmisel.

3.149. Kasutatud kaupade siirded kirjendatakse müüja jaoks negatiivse väljaminekuna (soetamisena) ja ostja jaoks positiivse väljaminekuna (soetamisena).

3.150. Siit tulenevad järgmised erandid:

a) kui olemasoleva põhivara või vääriseseme müük leiab aset kahe residendist tootja vahel, siis põhivarasse tehtavas kapitali kogumahutuses kirjendatud positiivsed ja negatiivsed väärtused, välja arvatud omandiõiguse üleminekuga seonduvad kulud, tasakaalustuvad majanduse kui terviku jaoks;

b) olemasoleva liikumatu põhivara (näiteks hoone) müüki mitteresidendile käsitletakse kokkuleppe kohaselt finantsvara ostmisena, st tingliku residendist üksuse omakapitalina. Seda tinglikku residendist üksust peetakse siis põhivara ostjaks. Selle tulemusel leiab põhivara müük ja ost aset residentide vahel;

c) olemasoleva liikuva põhivara, nagu näiteks laeva või lennuki eksportimisel ei kirjendata müüja negatiivse põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse tasakaalustamiseks positiivset põhivarasse tehtavat kapitali kogumahutust mujal majanduses;

d) mõningaid kestvuskaupu, näiteks liiklusvahendeid, võib sõltuvalt omanikust ja kasutuse otstarbest klassifitseerida põhivaraks või kestvuskaupadeks. Kui seetõttu leiab aset sellise kauba omandiõiguse üleminek ettevõttelt kodumajapidamisele lõpptarbimiseks, siis kirjendatakse ettevõttele negatiivne kapitali kogumahutus põhivarasse ja kodumajapidamisele positiivne tarbimiskulutus. Harvemal juhul kui omandiõiguse üleminek toimub kodumajapidamiselt ettevõttele, kirjendatakse kodumajapidamisele negatiivne lõpptarbimiskulutus ja ettevõttele positiivne kapitali kogumahutus põhivarasse;

e) tehinguid olemasolevate väärisesemetega kirjendatakse väärisesemete soetamisena (positiivse kapitali kogumahutusena) ostja poolt ja väärisesemete realiseerimisena (negatiivse kapitali kogumahutusena) müüja poolt. Juhul, kui tehing toimub välismaailmaga, tuleb see kirjendada kui kauba import või eksport (vt lõik 3.135). Vääriseseme müüki kodumajapidamise poolt ei kirjendata negatiivse lõpptarbimiskulutusena;

f) kui valitsemissektor müüb olemasolevaid sõjalisi kestvuskaupu välismaale, tuleb seda kirjendada kaupade ekspordi ja valitsemissektori negatiivse vahe- (ja lõpp-) tarbimisena.

3.151. Müümisel tekkinud eelmise omaniku kulud (omandiõiguse üleminekuga kaasnevad kulud) kirjendatakse kapitalikahjumina. Sarnane kanne tuleb teha osade tema algsete soetamiskulude kohta, mida ei ole põhivara kulumina kirja pandud.

3.152. Tehingud kasutatud kaupadega tuleb kirjendada omandiõiguse ülemineku ajal. Hindamisprintsiipidena tuleb rakendada neid, mis on kohased vastavate toodetega tehtavate tehingute liikidele.

4. PEATÜKK

JAOTUSTEHINGUD

Definitsioon: | Jaotustehingud on tehingud, mille vahendusel tootmises loodud lisandväärtus jaotatakse töö, kapitali ja riigi vahel, samuti tulu ja vara (rikkuse) ümberjaotamisega seotud tehingud. |

4.01. Süsteem eristab jooksvaid ja kapitalisiirdeid, kusjuures viimaseid peetakse rohkem sääste või vara (rikkust) kui tulu ümberjaotavaks.

HÜVITISED TÖÖTAJATELE (D.1)

Definitsioon: | Hüvitised töötajatele (D.1) defineeritakse kui rahalist või mitterahalist kogutasu, mida tööandja maksab töötajale viimase poolt arvestusperioodi jooksul tehtud töö eest. |

4.02. Töötajatele makstavate hüvitiste alla kuuluvad:

a) palk (D.11):

- rahaline palk;

- mitterahaline palk;

b) tööandjate sotsiaalmaksed (D.12):

- tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121);

- tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122).

PALK (D.11)

Rahaline palk

4.03. Rahaline palk sisaldab kõigi sotsiaalmaksete väärtust, tulumaksu jne, mida töötaja maksab, isegi juhul, kui tööandja nad tegelikult töötaja eest maksab otse sotsiaalkindlustuse süsteemi, maksuametile jne:

Rahaline palk sisaldab järgmisi tasu liike:

a) regulaarselt makstav põhipalk ja -töötasu;

b) kõrgendatud tasumäärad ületunnitöö, öötöö, nädalalõputöö, ebameeldiva või ohtliku töö eest;

c) elukalliduse toetus, kohalik toetus ja väljarändetoetus;

d) tootlikkusel või kasumil põhinevad lisatasud, jõulu- ja uusaastapreemiad, v.a töötaja sotsiaaltoetused (vt lõik 4.07.c), 13. ja 14. kuupalk (iga-aastane täiendav tasu);

e) toetused sõiduks tööle ja töölt koju, v.a toetused või hüvitised töötajatele lähetus-, lahusoleku-, kolimis- (kohavahetuse) ja meelelahutus- (võõrustamise) kulude katteks, mis on seotud nende töökohustuste täitmisega (vt lõik 4.07.a);

f) lisatasud riigipühade või korralise puhkuse puhul;

g) teenustasud, jootraha, töötajaile makstud teenindustasud ja ettevõtte juhatuse preemiad;

h) ad hoc (teatavaks otstarbeks) lisatasud või teised erandlikud väljamaksed, mis on seotud ettevõtte tegevuse üldiste tulemustega ja mille eesmärgiks on töötajate stimuleerimine;

i) tööandjate maksed töötajatele kogumishoiuste skeemide alusel;

j) erandkorras tehtavad maksed firmast lahkuvatele töötajatele, kui need maksed pole seotud kollektiivlepinguga;

k) tööandjate poolt töötajatele makstavad rahalised eluasemetoetused.

Mitterahaline palk

Definitsioon: | Mitterahaline palk koosneb kaupadest ja teenustest või muudest toetustest, mida tööandjad võimaldavad tasuta või soodushinnaga ja mida töötajad võivad kasutada vabal ajal ja oma äranägemise järgi, oma isiklike või kodumajapidamise teiste liikmete vajaduste rahuldamiseks. Need kaubad ja teenused või muud toetused pole tööandjatele vajalikud tootmisprotsessi läbiviimiseks. Töötajate jaoks kujutab mitterahaline palk täiendavat sissetulekut: kui nad oleksid neid kaupu või teenuseid ise ostnud, oleksid nad pidanud nende eest maksma turuhinda. |

4.04. 4.05. Mitterahaline palk esineb kõige rohkem järgmistes vormides:

a) söök ja jook, k.a need, mida tarbitakse ärireisidel (kuna neid tarbitaks igal juhul nagunii), aga välja arvatud erisöök või -jook, mis on vajalikuks osutunud erandlike töötingimuste tõttu. Hinnaalandused, mis on seotud tasuta söögiga või söömisega subsideeritavas sööklas või lõunatalongide eest, tuleb samuti lülitada mitterahalise palga alla;

b) enda poolt osutatud ja ostetud eluaseme- või majutusteenused, mida võivad kasutada kõik selle kodumajapidamise liikmed, kuhu töötaja kuulub;

c) vormiriietus või muud tüüpi eririietus, mida töötaja valib kandmiseks nii väljaspool töökohta kui tööl;

d) liiklusvahendite või teiste kestvuskaupade andmine töötajatele isiklikuks kasutamiseks;

e) kaubad ja teenused, mis on tööandja oma tootmisprotsessi väljundiks nagu tasuta sõit raudtee või lennuliinide töötajatele, tasuta kivisüsi kaevuritele või tasuta toit põllumajandustöötajatele;

f) töötajatele ning nende pereliikmetele soodustuste tegemine sportimiseks, vaba aja või puhkuse veetmiseks;

g) transport tööle ja töölt koju, v.a siis, kui see on organiseeritud tööandja poolt, autode parkimine;

h) lastesõimed töötajate lastele;

i) tööandjate maksed töötajate liitudele või teistele sarnastele organisatsioonidele;

j) töötajatele jagatud boonusaktsiad;

k) mitterahaline tasu võib sisaldada ka tööandjate poolt loovutatud intressi väärtust kui nad võimaldavad töötajatele laenu vähendatud või isegi nullintressiga. Seda väärtust võib arvutada kui summat, mida töötaja oleks pidanud maksma kinnisvaralaenu (maja ostmiseks) või tarbimislaenu (teiste kaupade ja teenuste ostmiseks) keskmise intressimäära järgi, millest on maha arvatud tegelikult makstud intressid. Töötaja arvestuslik makse suunatakse tulude esmase jaotamise konto kaudu tööandjale tagasi.

4.06. Kaupu ja teenuseid või teisi soodustusi tuleb hinnata alushindades, kui neid toodab tööandja ja ostjahindades, kui neid ostab tööandja (st tööandja poolt tegelikult makstud hinnas).

Kui kaubad ja teenused on saadud tasuta, arvutatakse nende kui mitterahaliste palkade väärtus vastavalt kõnealuste kaupade ja teenuste või teiste soodustuste alushindadele (või tööandja poolt makstud ostjahindadele kui ta neid ise ostab).

Kui kaupu ja teenuseid saadakse alandatud hinnaga, siis leitakse nende väärtus ülaltoodud arvutuse ja töötaja poolt makstud summa vahena.

4.07. Palga alla ei kuulu:

a) tööandjate nii omaenese kui oma töötajate huvides tehtud kulutused kui need on vajalikud tootmisprotsessi jaoks:

1) toetused või tagasimaksed töötajatele lähetus-, lahusoleku-, kolimis- (kohavahetuse) ja meelelahutuse (võõrustamise) kulude katteks, mis on seotud nende töökohustuste täitmisega;

2) kulutused mugavuste loomiseks töökohal, töö iseloomust tingitud arstlikeks läbivaatusteks, tööriietuse muretsemiseks, mida kantakse üksnes või põhiliselt töö ajal;

3) majutusteenused töökohal, mida ei saa kasutada kodumajapidamised, millesse töötajad kuuluvad — kajutid, magamisruumid, barakid jne;

4) erisöögid ja -joogid, mis on vajalikud erandlike töötingimuste tõttu;

5) töötajatele makstud toetused tööriistade, seadmete või üksnes (või põhiliselt) tööks vajaliku eririietuse ostmiseks või see osa töötajate palgast, mida nad vastavalt oma töölepingule peavad selliste ostude tegemiseks kasutama.

Neid kulutusi kaupade ostmiseks ja teenuste osutamiseks, mida tööandjad peavad oma töötajatele võimaldama, et viimased saaksid oma tööd teha, käsitletakse kui tööandjate vahetarbimist;

b) palk või töötasu, mille maksmist tööandjad ajutiselt jätkavad oma töötajatele nende haiguse, emaduse, tööstusliku trauma, töövõimetuse, vallandamise jne korral. Neid makseid käsitletakse kui kapitaliseerimata sotsiaaltoetusi (D.623), mida samas mahus näidatakse tööandjate arvestuslike sotsiaalmaksete all (D.122);

c) muud kapitaliseerimata sotsiaaltoetused, mis esinevad laste-, abielupaaride-, perekonna-, haridus- või muude toetustena töötajate poolt ülalpeetavatele inimestele ja tasuta meditsiiniliste teenuste osutamise vormis (v.a need, mis on vajalikud töö iseloomu tõttu) töötajatele või nende perekondadele;

d) tööandja poolt töötasult makstavad maksud — näiteks palgafondimaks. Selliseid makse käsitletakse kui muid tootmismakse.

TÖÖANDJATE SOTSIAALMAKSED (D.12)

4.08. Tööandjate poolt tehtud sotsiaalmakseid, millega tagatakse oma töötajate õigus sotsiaaltoetustele, tuleb vaadelda kui töötajatele makstavaid hüvitisi. Tööandjate sotsiaalmaksed võivad olla nii tegelikud kui arvestuslikud.

Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121)

Definitsioon: | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121) koosnevad tööandjate poolt oma töötajate huvides kindlustusandjatele (sotsiaalkindlustuse fondid ja eraalgatuslike fondide skeemid) tehtud maksetest. Need maksed kujutavad endast seadusega kindlaks määratud, traditsioonilisi, kokkuleppekohaseid ja vabatahtlikke makseid töötaja kindlustamiseks sotsiaalsete riskide või vajaduste vastu (vt lõik 4.92.a). |

4.09. Kuigi tööandjad maksavad neid otse kindlustusandjatele, käsitletakse neid makseid kui töötajate hüvitiste osa, mida töötajad peaksid maksma kindlustusandjatele.

Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122)

Definitsioon: | Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122) kujutavad endast kapitaliseerimata sotsiaaltoetuste vastet (miinus lõplikud töötajate sotsiaalmaksed), mida tööandjad maksavad otseselt oma töötajatele või endistele töötajatele ja teistele selleks sobivatele isikutele,kaasamata kindlustusandjat või autonoomset pensionifondi ja spetsiaalset fondi või eraldi reservi sel eesmärgil loomata. |

4.10. Asjaolu, et teatud sotsiaaltoetusi maksavad tööandjad otse ja mitte sotsiaalkindlustuse fondide või teiste kindlustusandjate kaudu, ei muuda nende kui sotsiaalhoolekande toetuste olemust. Kuna kulutused nendeks toetusteks kujutavad endast osa tööandjate tööjõukuludest, tuleb nad samuti lülitada töötajate hüvitiste koosseisu.

4.11. Sektorite kontodel kajastuvad otseste sotsiaaltoetuste kulud töötajatele makstud hüvitiste osana, kõigepealt tulude moodustamise konto kasutamise poolel ja teist korda tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel kui sotsiaaltoetused. Viimase konto tasakaalustamiseks eeldatakse, et töötajate kodumajapidamised maksavad tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed, mis koos töötajate lõplike sotsiaalmaksetega finantseerivad otseseid sotsiaalhoolekande toetusi, mida töötajad saavad nendelt samadelt tööandjatelt, tööandjate sektoritele tagasi. Selline tinglik ringlus sarnaneb tööandjate tegelike sotsiaalmaksete ringlusele, mis läbivad kodumajapidamiste kontod ja mida töötajad peaksid seejärel kindlustusandjatele maksma.

Mõõtmaks tööandjate arvestuslikke sotsiaalmakseid, mille suurus ei pea tingimata kokku langema otseste sotsiaaltoetuste suurusega, tuleb kasutada viidet definitsioonile D.612.

4.12. Töötajate hüvitiste kirjendamise aeg:

a) palk (D.11) kirjendatakse sel perioodil, mille jooksul töö on tehtud. Teatava otstarbega lisatasud või muud erandlikud väljamaksed, 13-nda kuu tasu jne kirjendatakse siis, kui nad tuleb välja maksta;

b) tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.121) kirjendatakse sel perioodil, mille jooksul töö on tehtud;

c) tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.122):

1) kui need on sarnased kohustuslikele otsestele sotsiaaltoetustele, kirjendatakse sel perioodil, mille jooksul töö on tehtud;

2) kui need on sarnased vabatahtlikele otsestele sotsiaaltoetustele, kirjendatakse ajal, millal neid toetusi jagatakse.

4.13. Töötajate hüvitiste alla võivad kuuluda:

a) residendist töötajatele residendist tööandjate poolt makstud hüvitised;

b) residendist töötajatele mitteresidendist tööandjate poolt makstud hüvitised;

c) mitteresidendist töötajatele residendist tööandjate poolt makstud hüvitised.

Need erinevad näitajad kirjendatakse ESAs järgmiselt:

1) residendist ja mitteresidendist töötajatele residendist tööandjate poolt makstud hüvitised koosnevad näitajatest "a" ja "c" ning kajastuvad nende sektorite ja tegevusharude tulude moodustamise konto kasutamise poolel, kuhu tööandjad kuuluvad;

2) residendist töötajatele residendist ja mitteresidendist tööandjate poolt makstud hüvitised koosnevad näitajatest "a" ja "b" ning kajastuvad kodumajapidamiste esmase tulu jaotamise konto ressursside poolel;

3) näitaja "b", residendist töötajatele mitteresidendist tööandjate poolt makstud hüvitised, kajastuvad esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto kasutamise poolel;

4) näitaja "c", mitteresidendist töötajatele residendist tööandjate poolt makstud hüvitised, kajastuvad esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto ressursside poolel.

TOOTMIS- JA IMPORDIMAKSUD (D.2)

Definitsioon: | Tootmis- ja impordimaksud (D.2) koosnevad kohustuslikest, vastuteenustega kompenseerimata rahalistest või mitterahalistest maksetest, mida valitsemissektor või Euroopa Liidu institutsioonid koguvad kaupade ja teenuste tootmiselt ja impordilt, tööhõivelt, maa, ehitiste või muu tootmises kasutatud vara omandiõiguselt või kasutamiselt. Need maksud tuleb tasuda, sõltumata sellest, kas kasumit saadakse või ei. |

4.14. 4.15. Tootmis- ja impordimaksud jagunevad:

a) tootemaksud (D.21):

1) lisandväärtuse tüüpi maksud (VAT) (D.211);

2) impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT (D.212):

- impordilõivud (D.2121),

- impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud (D.2122);

3) tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud (D.214);

b) muud tootmismaksud (D.29).

TOOTEMAKSUD (D.21)

Definitsioon: | Tootemaksud (D.21) on maksud, mida makstakse teatud kauba või teenuse toodetud või vahendatud ühikult. Maks võib olla teatav rahahulk kauba või teenuse koguseühikult või ta võib olla arvutatud ad valorem (vastavalt hinnale, väärtusele) kui teatav protsent toodetud või vahendatud kauba või teenuse ühiku hinnast või väärtusest. Üldjuhul tuleb tootele määratud maksud, sõltumata sellest, missugune institutsionaalne üksus maksu maksab, lülitada tootemaksude koosseisu, kui ta pole spetsiifiliselt lülitatud mõne teise kategooria alla. |

4.16. Lisandväärtuse tüüpi maksud (VAT) (D.211)

Definitsioon: | Lisandväärtuse tüüpi maks (VAT) on kaupadele ja teenustele kehtestatud maks, mida ettevõtted koguvad erinevatel etappidel või perioodidel ja mis lõppkokkuvõttes kandub täies mahus üle lõppostjatele. |

4.17. Lisandväärtuse tüüpi maksude kategooria (D.211) hõlmab seda lisandväärtusmaksu, mida kogub valitsemissektor ja mida rakendatakse kodumaistele ja importtoodetele, samuti muid hinnalt arvutatavaid makse, mida rakendatakse lisandväärtusmaksuga sarnanevate reeglite alusel ja mida seepärast lihtsuse huvides nimetatakse lisandväärtusmaksuks (VAT).

Tootjad on kohustatud tasuma ainult oma müügilt arvutatud lisandväärtusmaksu ja nende vahetarbimiseks või kapitali kogumahutuseks põhivarasse tehtud ostude pealt makstud lisandväärtusmaksu vahe.

Lisandväärtusmaksu kirjendatakse netomaksuna selles mõttes, et:

a) kaupade ja teenuste toodangut ning importi hinnatakse deklareeritud lisandväärtusmaksu arvesse võtmata;

b) kaupade ja teenuste ostu kirjendatakse koos lisandväärtusmaksuga, mida ei saa maha arvestada. Lisandväärtusmaks kirjendatakse, kui tema tekitajaks on ostjad, mitte müüjad, ja ka siis ainult need ostjad, kel pole võimalik teda maha arvata. Seepärast kirjendatakse süsteemis suurem osa lisandväärtusmaksust makstuna lõppkasutusel, peamiselt kodumajapidamiste tarbimise puhul. Osa lisandväärtusmaksust võib aga olla makstud ka ettevõtete poolt, peamiselt nende poolt, kes ei ole lisandväärtusmaksu kohuslased.

Kogumajanduse puhul võrdub lisandväärtusmaks kogu deklareeritud lisandväärtusmaksu ja kogu mahaarvestatud lisandväärtusmaksu vahega.

Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT (D.212)

Definitsioon: | Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT (D.212) hõlmavad kohustuslikke makseid (v.a lisandväärtusmaks), mida valitsemissektor või Euroopa Liidu institutsioonid koguvad importtoodetelt, et lasta nad majandusterritooriumil vabasse ringlusse, ja mitteresidendist üksuste poolt residendist üksustele osutatud teenustelt. |

4.18. Nende maksete alla kuuluvad:

a) impordilõivud (D.2121): need koosnevad tollilõivudest või muudest impordimaksudest, mida makstakse vastavalt tollilõivu tariifidele teatud tüüpi kaupade eest, kui nad sisenevad selle riigi majandusterritooriumile, kus neid kasutatakse;

b) impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud (D.2122).

Siia kuuluvad:

1) imporditud põllumajandustoodete lõivud;

2) impordile kohaldatud rahalised kompensatsioonid;

3) teatud importtoodete aktsiisimaksud jt spetsiaalsed maksud. Kui sellised maksud on ka samasugustel kodumaistel kaupadel, siis maksab neid tootmisharu ise;

4) üldised müügimaksud, mida makstakse importkaupadelt ja -teenustelt;

5) maksud spetsiifilistele teenustele, mida residendist üksustele osutavad majandusterritooriumil mitteresidendist ettevõtted;

6) teatud kauba või teenuse impordimonopoli omavate avaliku sektori ettevõtte kasumid, mis riigile üle kantakse.

Netoimpordimaksud ja -lõivud, v.a VAT arvutatakse, lahutades impordisubsiidiumid (D.311) impordimaksudest ja -lõivudest v.a VAT (D.212).

Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud (D.214)

Definitsioon: | Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud (D.214) koosnevad maksudest kaupadele ja teenustele, mida makstakse seoses nende tootmise, ekspordi, müügi, üleandmise, rentimise või kohaletoimetamisega või seoses nende kasutamisega oma tarbeks või oma kapitalimahutuseks. |

4.19. 4.20. Eelkõige kuuluvad siia:

a) aktsiisimaksud ja tarbimismaksud (va need, mis kuuluvad impordimaksude ja -lõivude alla);

b) teatud toodete, nagu alkohoolsed joogid või tubakas, müümise tempel(märgistamis)maksud ja juriidiliste dokumentide või tšekkide tempelmaksud;

c) finants- ja kapitalitehingute maksud, mida makstakse mittefinants- ja finantsvara k.a välisvaluuta, ostu või müügi korral. Neid makstakse kui maa või muu vara omandiõigus muutub, v.a kapitalisiirete (peamiselt pärandused ja kingitused) korral. Neid käsitletakse kui makse vahendajate teenustele;

d) auto registreerimismaksud;

e) meelelahutusmaksud;

f) loteriide, hasartmängude ja kihlvedude maksud, erinevalt neist maksudest, mis on seotud võitudega;

g) maksud kindlustuspreemiatelt;

h) muud maksud spetsiifilistele teenustele: hotellid või ööbimiskohad, majutusteenused, restoranid, transport, side, reklaam;

i) üldised müügi- või käibemaksud (v.a lisandväärtuse tüüpi maksud): siia kuuluvad tootjate hulgi- ja jaemüügimaksud, ostumaksud, käibemaksud;

j) riiki üle kantud fiskaalmonopolide kasumid, v.a teatud kaupa või teenust riiki importiva monopoli kasumid (mis kuuluvad D.2122 alla). Fiskaalmonopolid on avaliku sektori ettevõtted, millele on tagatud seaduslik monopoolne võim teatud liiki kauba või teenuse tootmise või jaotamise üle selleks, et saada tulu ja mitte selleks, et edendada avaliku sektori majanduse või sotsiaalpoliitika huve. Kui avaliku sektori ettevõttel on tahtliku majandus- või sotsiaalpoliitika tulemusena monopoolne võim seoses kauba või teenuse olemuse või tootmistehnoloogiaga, siis ei kujuta ta endast fiskaalmonopoli. Näiteks käib see kommunaalettevõtete, postkontorite ja telekommunikatsiooni, raudtee jne kohta. Üldreeglina on fiskaalmonopolid seotud kaupade või teenuste tootmisega, mis võivad teistes riikides olla kõrgelt maksustatud; enamasti on tegemist teatud tarbekaupade (alkohoolsed joogid, tubakas, tikud jne) või kütuse tootmisega;

k) lõivud ekspordile ja ekspordilõive korvav raha hulk.

4.21. Netotootemaksud leitakse lahutades tootemaksudest (D.21) tootesubsiidiumid (D.31).

MUUD TOOTMISMAKSUD (D.29)

Definitsioon: | Muud tootmismaksud (D.29) koosnevad kõigist maksudest, mida ettevõtted tasuvad seoses tootmistegevusega, sõltumata toodetud või müüdud kaupade ja teenuste hulgast või väärtusest. |

4.22. Need maksud võivad olla seotud maaga, põhivaraga või tootmisprotsessi teostamiseks palgatud tööjõuga või teatud tegevuste või tehingutega.

4.23. Esmajoones sisaldavad muud tootmismaksud (D.29) järgmisi makse:

a) maksud maa, ehitiste või muude ettevõtete poolt tootmises kasutatavate struktuuride omandiõiguse või kasutuse pealt (k.a eluruumide omanikud-kasutajad);

b) maksud tootmiseks kasutatavalt põhivaralt (liiklusvahendid, masinad, seadmed) kui see vara kuulub omanikule või on renditud;

c) maksud kogu töötasufondilt;

d) maksud tootmise eesmärgil tehtud rahvusvahelistelt tehingutelt (reisimine välismaal, välisraha ülekanded või sarnased tehingud mitteresidentidega);

e) ettevõtete poolt makstud maksud selleks, et saada äri- ja erialaseid litsentse, kui sellised litsentsid tagatakse automaatselt pärast vastava summa maksmist. Kui aga litsentsi saamine on seotud valitsuse poolt välja antavate dokumentidega äripindade vastavuse või ohutuse kohta, kasutatavate seadmete töökindluse või ohutuse kohta, palgatud töötajate erialase kompetentsuse kohta või toodetud kaupade või teenuste kvaliteedi või standarditele vastavuse kohta, siis käsitletakse neid makseid kui osutatud teenuste oste juhul kui litsentsi eest nõutav summa ei ole seotud valitsuse poolt väljaantavate dokumentide vormistamise rahalise kuluga;

f) tootmistegevusest tingitud reostusmaksud. Need koosnevad maksudest, mida tuleb maksta keskkonna saastamise eest mürgiste gaaside, vedelike või muude kahjulike ainetega. Siia ei kuulu maksed, mida avaliku sektori võimuorganid jäätmete või mürgiste ainete kogumiseks või kõrvaldamiseks teevad. Viimane kujutab endast ettevõtete vahetarbimist;

g) ühtlasest maksumäärast tingitud lisandväärtusmaksu seadusega ettenähtust väiksem tagasimaksmine, mida tuleb tihti ette põllumajanduses.

4.24. Siia ei kuulu maksud liiklusvahendite jne isikliku kasutamise eest kodumajapidamiste poolt. Need kirjendatakse kui jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne.

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELE MAKSTAVAD TOOTMIS- JA IMPORDIMAKSUD

4.25. Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad tootmis- ja impordimaksud on järgmised:

a) residendist tootmisüksuste poolt otse Euroopa Liidu institutsioonidele makstavad maksud (Euroopa Söe ja Terase Ühenduse (ECSC) lõiv mäetööstusele ja rauda ning terast tootvatele ettevõtetele);

b) maksud, mida Euroopa Liidu institutsioonide nimel koguvad riikide valitsused:

1) tulud Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast:

imporditud põllumajandustoodete lõivud, ekspordi- ja impordilõive korvav raha hulk, suhkrutootmise lõivud ja isoglükoosi maks, kaasvastutuse maksud piimale ja teraviljale;

2) tulud kaubavahetusest kolmandate riikidega: Euroopa Liidu integreeritud (tolli)tariifide (-lõivude) (TARIC) alusel kehtestatud tollilõivud;

3) tulud lisandväärtusmaksust igas liikmesriigis.

4.26. Tootmis- ja impordimaksude kirjendamine: tootmis- ja impordimaksud kirjendatakse, kui maksukohustust põhjustavad tegevused, tehingud või muud sündmused aset leiavad.

4.27. Siiski on maksuametite tähelepanu alt väljas mõned majandustegevused, tehingud või sündmused, mis vastavalt maksuseadustele peaksid antud üksustele maksumaksmise kohustuse panema. Oleks ebareaalne eeldada, et sellised tegevused, tehingud või sündmused suurendavad kreditoorse või debitoorse võla vormis esinevat finantsvara või -kohustusi. Seepärast tuleb süsteemis kirjendada summad, mida tuleb maksta üksnes siis, kui neid saab tõendada maksukohustuste, deklaratsioonidega või muude instrumentidega, mis maksumaksjat selgesti kohustavad maksu maksma. Ei eeldata selliste maksude maksmist, mille kohta pole maksukohustust.

Vastavalt maksukohustusele nõutud makse, mida pole tasutud (näiteks pankroti tõttu), käsitletakse kui makstud makse. Siin on kaks võimalust:

a) lootusetu võla mahakandmine valitsuse poolt, mis tunnistab, et selle nõude täitmist enam ei nõuta; võla mahakandmine kirjendatakse valitsuse ja võlgniku vara muude mahumuutuste kontol;

b) võla kustutamine valitsuse ja võlgniku vastastikuse kokkuleppe alusel. Sellist kustutamist käsitletakse kui valitsuse kapitalisiiret võlgniku kapitalikontole koos nõude samaaegse kustutamisega finantskontol.

4.28. Kirjendamisele kuuluv maksude kogusumma sisaldab kõiki intresse hilinenud maksudelt ja kõiki trahve, mille maksmist maksuametid nõuavad, kui selliseid intresse ja trahve on võimatu kirjendada maksudest eraldi. Samuti sisaldab summa kõiki kulusid, mida võib sisse nõuda seoses tasumata maksude kogumise või hüvitamisega. Samamoodi vähendatakse makse summa võrra, mis vastab majanduspoliitikast tulenevale valitsuspoolsele maksude alandamisele või maksude tagastamisele ülemaksmise korral.

4.29. Arvepidamise süsteemis kajastuvad tootmis- ja impordimaksud (D.2) järgmiselt:

a) kogumajanduse tulude moodustamise konto kasutamise poolel;

b) valitsemissektori esmaste tulude jaotamise konto ressursside poolel ning esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskontol.

Tootemaksud kirjendatakse kui ressursid kogumajanduse kaupade ja teenuste kontol. See võimaldab ilma maksudeta arvestatavaid kaupade ja teenuste ressursse tasakaalustada nende kasutusega, mida arvestatakse koos maksudega.

Muud tootmismaksud (D.29) kajastuvad makse maksvate tegevusharude või sektorite tulude moodustamise konto kasutamise poolel.

SUBSIIDIUMID (D.3)

Definitsioon: | Subsiidiumid (D.3) kujutavad endast jooksvaid ühepoolseid makseid, mida teevad residendist tootjatelevalitsemissektor või Euroopa Liidu institutsioonid eesmärgiga mõjutada nende tootmistaset, hindu või kompenseerida tootmisteguritega seotud kulutusi. Muud turuvälised tootjad võivad saada muid tootmissubsiidiume üksnes juhul kui need maksed sõltuvad üldistest regulatsioonidest, mida rakendatakse nii turutootjatele kui ka turuvälistele tootjatele. Kokkuleppe kohaselt ei kirjendata tootesubsiidiume muu turuvälise toodangu (P.13) puhul. |

Definitsioon: | Tootesubsiidiumid (D.31) on subsiidiumid, mida makstakse toodetud või imporditud kauba- või teenuseühiku kohta. Subsiidium võib olla teatav rahahulk kauba või teenuse koguseühiku kohta või ta võib olla arvutatud ad valorem (vastavalt hinnale, väärtusele) kui teatav protsent ühiku hinnast. Subsiidiumi võib arvutada ka kui erinevust konkreetse taotlushinna ja ostja poolt tegelikult makstud turuhinna vahel. Tootesubsiidiumi makstakse tavaliselt siis, kui kaup on toodetud, müüdud või imporditud. Kokkuleppe kohaselt võib tootesubsiidiume maksta ainult turutoodangule (P.11) või enda lõpptarbeks mõeldud toodangule (P.12). |

Impordisubsiidiumid (D.311)

Definitsioon: | Impordisubsiidiumid (D.311) koosnevad subsiidiumidest kaupadele ja teenustele, mida makstakse, kui kaubad ületavad piiri kasutamiseks majandusterritooriumil või kui residendist institutsionaalsetele üksustele osutatakse teenuseid. Nad võivad sisaldada kahjumeid, mis tekivad teadliku valitsuspoliitika tulemusena nendes riiklikes kaubandusorganisatsioonides, mille tegevuseks on osta kaupu mitteresidentidelt ja müüa neid siis madalama hinnaga residentidele. |

4.34. Muud tootesubsiidiumid (D.319)

4.35. Muud tootesubsiidiumid (D.319) sisaldavad:

a) tootesubsiidiume, mida kasutatakse kodumaal: need koosnevad residendist tootjatele makstavatest subsiidiumidest majandusterritooriumi siseselt kasutatava või tarbitava toodanguga seoses;

b) nende riiklike kaubandusorganisatsioonide kahjumeid, mille tegevuseks on osta tooteid residendist tootjatelt ja müüa neid siis madalamate hindadega residentidele või mitteresidentidele, juhul kui kahjumid tekivad valitsuse teadliku majandus- või sotsiaalpoliitika tulemusena;

c) subsiidiume avaliku sektori ettevõtetele ja kvaasikorporatiivsetele ettevõtetele nende tootmistegevuse püsivate kahjumite kompenseerimiseks, mida nad saavad valitsuse või Euroopa teadliku majandus- ja sotsiaalpoliitika tulemusena kui nende hinnad on keskmistest tootmiskuludest madalamad;

d) otseseid ekspordisubsiidiume, mida makstakse otse residendist tootjatele, kui kaubad väljuvad majandusterritooriumilt või kui teenuseid osutatakse mitteresidentidele, v.a residentide poolt varem tasutud maksude tagasimaksed tollipiiril, mis kuuluksid tasumisele kui kaupu müüdaks või kasutataks majandusterritooriumi siseselt.

MUUD TOOTMISSUBSIIDIUMID (D.39)

Definitsioon: | Muud tootmissubsiidiumid (D.39) koosnevad subsiidiumidest, millest on maha arvatud tootesubsiidiumid, mida residendist tootjaüksused võivad saada tootmises osalemise puhul. Muid tootmissubsiidiume võivad muud turuvälised tootjad valitsemissektorilt saada muule turuvälisele toodangule ainult siis kui need maksed sõltuvad nii turutootjate kui turuväliste tootjate suhtes rakendatavatest üldistest regulatsioonidest. |

4.36. 4.37. Siia kuuluvad esmajoones:

a) subsiidiumid palgale või tööjõule: need koosnevad subsiidiumidest, mida makstakse kogu töötasufondile või kogutööjõule või teatud tüüpi isikute hõivele, nagu füüsilise puudega või kaua aega tööta olnud inimesed, või ettevõtete poolt organiseeritud või finantseeritud koolituse kuludele;

b) subsiidiumid reostuse vähendamiseks: need koosnevad jooksvatest subsiidiumidest, mis on ette nähtud sellise täiendava tegevuse mõne või kõigi kulude katmiseks, mille eesmärgiks on vähendada või lõpetada keskkonna reostamine;

c) intressikergenduse toetused residendist tootjaüksustele, isegi kui nad on mõeldud julgustama kapitalimahutust. [3] Kui toetus teenib kahesugust eesmärki: finantseerida nii võla tagasimaksmist kui ka selle intressimakset ja kui teda pole võimalik nende kahe elemendi vahel jaotada, siis käsitletakse toetust tervikuna kui investeeringutoetust. Tegelikult on need jooksvad siirded, mille eesmärk on vähendada tootjate tootmiskulusid. Arvepidamises käsitletakse neid kui subsiidiume tootjatele, kes neist kasu saavad. Seda isegi juhul, kui tegelikult maksab valitsus intressi vahe otse laenu andnud krediidiinstitutsioonile;

d) ühtlasest maksumäärast tulenev lisandväärtusmaksu seadusega ettenähtust suurem tagasimaksmine, mida tuleb tihti ette põllumajanduses.

4.38. Subsiidiumidena ei käsitleta:

a) valitsemissektori jooksvaid siirdeid kodumajapidamistele kui tarbijatele. Neid käsitletakse kui sotsiaaltoetusi või mitmesuguseid jooksvaid siirdeid (D.75);

b) jooksvaid siirdeid valitsemissektori erinevate osade kui turuväliste kaupade ja teenuste tootjate vahel, v.a muud tootmissubsiidiumid (D.39). Jooksvad siirded kirjendatakse valitsemissektori siseste jooksvate siiretena (D.73);

c) investeeringutoetusi (D.92);

d) erakorralisi makseid sotsiaalkindlustuse fondidesse, niivõrd kuivõrd need maksed on mõeldud fondide kindlustuseraldiste suurendamiseks. Neid makseid näidatakse muude kapitalisiirete all (D.99);

e) valitsemissektori siirdeid kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele ja kvaasikorporatiivsetele ettevõtetele mitme finantsaasta jooksul tekkinud kahjumite või selliste erandlike kahjumite katmiseks, mida on põhjustanud ettevõttest mitteolenevad tegurid. Need siirded kuuluvad muude kapitalisiirete alla (D.99);

f) selliste võlgade kustutamist, mida tootjaüksustele on tekitanud riik (näiteks võlg, mis on tekkinud valitsusasutuse poolt edastatud laenudest kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele, millel on kogunenud kahjumid mitme finantsaasta jooksul). Üldiselt käsitletakse selliseid tehinguid arvepidamises kui muid kapitalisiirdeid (D.99) (vt lõik 4.165.f);

g) valitsemissektori või välismaailma makseid kapitalikaupade vigastuste või kahjude puhul sõjategevuse, muude poliitiliste sündmuste või üleriigiliste katastroofide tõttu. Neid makseid näidatakse muude kapitalisiirete all (D.99);

h) valitsemissektori poolt ostetud korporatiivsete ettevõtete aktsiaid ja muid osakuid. Neid näidatakse aktsiate ja muude osakute all (AF.5);

i) avaliku sektori ettevõtteid mõjutavate ebatavaliste pensionikulutuste eest vastutava valitsusasutuse poolt tehtavaid makseid. Need maksed tuleb kirjendada mitmesuguste jooksvate siirete all (D.75);

j) valitsemissektori makseid turutootjaile, et täielikult või osaliselt maksta nende kaupade ja teenuste eest, millega viimased varustavad otseselt ja individuaalselt kodumajapidamisi sotsiaalsete riskide või vajadustega seoses (vt lõik 4.84) ja millele kodumajapidamistel on seaduslik õigus. Need maksed lülitatakse valitsemissektori individuaalsete tarbimiskulutuste alla (P.31) ning seejärel mitterahaliste sotsiaaltoetuste (D.631) ja kodumajapidamiste tegeliku individuaalse tarbimise alla (P.41).

4.39. Kirjendamise aeg: subsiidiumid kirjendatakse, kui toimub subsiidiumi saamist võimaldav tehing või sündmus (toodang, müük, import jne).

Üksikjuhud:

a) ostuhinna ja valitsuse kaubandusettevõtte poolt kehtestatud müügihinna vahet kujutavaid subsiidiume kirjendatakse siis, kui ettevõte ostab kaubad (juhul kui müügihind on sel ajal teada);

b) tootja kahjumi katmiseks mõeldud subsiidiumid kirjendatakse ajal, kui valitsusasutus otsustab kahjumi katta.

4.40. Arvepidamise süsteemis kajastuvad subsiidiumid järgmiselt:

a) kogumajanduse tulude moodustamise konto kasutamise poolel miinusmärgiga;

b) valitsemissektori esmaste tulude jaotamise konto ning välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside poolel miinusmärgiga.

Tootesubsiidiumid kirjendatakse kogumajanduse kaupade ja teenuste kontol negatiivse ressursina. See võimaldab kaupade ja teenuste ressursse tasakaalustada nende kasutusega.

Muud tootmissubsiidiumid (D.39) kajastuvad subsiidiumi saavate majandusharude või sektorite tulude moodustamise konto kasutamise poolel miinusmärgiga.

Erinevate valuutakursside süsteemist tulenevad tagajärjed tootmis- ja impordimaksudele ning subsiidiumidele: erinevad valuutakursid pole EL liikmesriikides praegu kasutusel. Sellise süsteemi korral:

a) kaudseid impordimakse käsitletakse kui impordimakse, v.a VAT ja impordilõivud (D.2122);

b) kaudseid ekspordimakse käsitletakse kui tootemakse, v.a VAT ja impordimaksud (D.214);

c) kaudseid impordisubsiidiume käsitletakse kui impordisubsiidiume (D.311);

d) kaudseid ekspordisubsiidiume käsitletakse kui muid tootesubsiidiume (D.319).

OMANDITULU (D.4)

Definitsioon: | Omanditulu (D.4) on tulu, mida finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara omanik saab vastutasuks oma finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara teise institutsionaalse üksuse käsutusse andmise eest. |

4.41. Omanditulusid klassifitseeritakse süsteemis järgmiselt:

a) intressid (D.41);

b) ettevõtete jaotatud tulu (D.42):

1) dividendid (D.421);

2) kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D.422);

c) reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult (D.43);

d) kindlustuspoliiside omanike omanditulu (D.44);

e) rent (D.45).

INTRESSID (D.41)

Definitsioon: | Osapoolte vahel kokkulepitud finantsinstrumentide kestvuse ajal kujutavad intressid (D.41) endast rahahulka, mida deebitor on kohustatud maksma kreeditorile teatud perioodi jooksul, kusjuures tasumata põhivõla summa suurus selle tulemusel ei vähene. |

4.42. 4.43. Kreeditorid laenavad deebitoridele raha, mis viib ühe või teise alltoodud finantsinstrumendi tekkeni.

Intressitulu saavad järgmise finantsvara omanikud:

a) hoiused (AF.2);

b) väärtpaberid peale aktsiate (AF.3);

c) laenud (AF.4);

d) muud saadaolevad arved (AF.7).

Hoiuste, laenude ning saada- ja makstaolevate arvete intressid

4.44. Sellelt finantsvaralt ja kohustustelt saadaolevad ja finantskohustustelt makstaolevad intressid määratakse sellisel viisil, et kogu arvestusperioodi jooksul iga ajamomendi tasumata põhivõlale kohaldatakse vastavat intressimäära.

Väärtpaberite intressid

Vekslite ja teiste samalaadsete lühiajaliste instrumentide intressid

4.45. Nimi- ehk nominaalväärtuse ja emissiooni ajal makstud hinna vahe (st diskonteerimine) mõõdab veksli kehtivuse ajal maksmisele kuuluvaid intresse. Arve väärtuse kasv seoses tekkepõhise (lisandunud) intressi akumuleerumisele ei tekita kapitalikasumit, kuna selle aluseks on tasumata põhivõla suurenemine, mitte vara hinna muutus. Muid veksli väärtuse muutusi käsitletakse kui kapitalikasumit / -kahjumit.

Pikaajaliste võlakirjade ja debentuuride intressid

4.46. Pikaajaline võlakiri ja debentuurid on pikaajalised väärtpaberid, mis annavad nende omanikule tingimusteta õiguse: fikseeritud või lepinguliselt kindlaks määratud muutuvale rahalisele sissetulekule intressimaksete (kupongitasude) vormis või eelnevalt kindlaks määratud fikseeritud summale teatud kindlal ajal või väärtpaberi lunastamise aegadel, või neil mõlemal tingimusel:

a) pikaajalised nullvõlakirjad: intressimakseid ei tehta. Intressid, mis põhinevad tagasiostuhinna ja emissioonihinna erinevusel, tuleb jaotada aastate vahel enne pikaajalise võlakirja tagasimakse tähtaega. Igal aastal lisanduvad intressid reinvesteeritakse selle omaniku poolt pikaajalisse võlakirja. Seega vastandkirjed, mis võrduvad tekkepõhiste (lisandunud) intresside väärtusega, tuleb teha finantskontos kui suurema arvu pikaajaliste võlakirjade soetamine omaniku poolt ja kui suurema arvu pikaajaliste võlakirjade edasine emissioon emiteerija või deebitori poolt (s.o kui esialgse võlakirja "mahu" kasv);

b) muud pikaajalised võlakirjad, k.a suure diskontomääraga pikaajalised võlakirjad. Intressidel on kaks komponenti:

1) rahaline sissetulek, mis saadakse iga perioodi intressimaksetest;

2) intressid, mis lisanduvad iga perioodi tagasiostuhinna ja emissioonihinna erinevuse tõttu ja mis arvutatakse samuti nagu pikaajaliste nullvõlakirjade intressid;

c) indeksiga seotud väärtpaberid: intressimaksed ja / või tasumata põhivõlg seotakse hinnaindeksiga. Vastava indeksi liikumisest tingitud tasumata põhivõla väärtuse muutust teatud arvestusperioodi alguse ja lõpu vahel käsitletakse kui sel perioodil lisanduvat intressi, täienduseks kõigile antud perioodil makstavatele intressidele. Intressid, mis lisanduvad indekseerimise tulemusena, reinvesteeritakse tegelikult väärtpaberisse ja nad tuleb kirjendada tema omaniku või emiteerija finantskontol.

Intressimäära vahetuslepingud ja tähtpäevakasvikuga lepingud

4.47. Vahetuslepingud on lepingulised kokkulepped kahe institutsionaalse üksuse vahel, kes nõustuvad omavahel vahetama maksta olevaid summasid perioodi võlgnevusega samas mahus. Vahetuslepingute tavalised liigid on intressimäära ja valuuta vahetuslepingud.

Vahetuslepingutest tulenevad intressimaksete vood tuleb kirjendada vahetuslepingu kahe osapoole maksetest eraldi; kõik maksed kolmandale osapoolele, nagu näiteks spetsialiseeritud vahendajale vahetuslepingu sõlmimise eest, kirjendatakse kui teenuste ostud.

Sama põhimõtet kasutatakse tähtpäevakasvikuga lepingutega seotud tehingute puhul.

Kapitalirendi intressid

4.48. Kapitalirent on masinate ja seadmete ostu finantseerimise alternatiivne meetod laenu andmisele. See on kokkulepe, mis suunab raha laenuandjalt laenuvõtjale: rendileandja ostab seadmed ja rendilevõtja kohustub maksma renti, mis võimaldab rendileandjal lepingu kehtivuse ajal katta kõik või peaaegu kõik oma kulud, k.a intressid.

Rendileandjat käsitletakse kui laenuandjat rendilevõtjale. Laen võrdub ostja poolt vara eest makstud hinnaga ja see makstakse täies mahus järk-järgult kogu liisimisperioodi jooksul tagasi. Seepärast käsitletakse rendilevõtja poolt igal perioodil makstavat rendimaksu kahest komponendist koosnevana: põhisumma tagasimakse ja intressimakse. Laenu eest tasutav intressimäär määratakse vara ostuhinnast sõltuva kogusummaga, mida rendina makstakse kogu liisimisperioodi jooksul. Rendi osa, mis kujutab intresse, väheneb kogu liisimisperioodi jooksul järk-järgult sedamööda, kuidas põhisummat tagasi makstakse. Rendilevõtja esialgne laen koos põhisumma järgnevate tagasimaksetega kirjendatakse rendileandja ja rendilevõtja finantskontol. Intressimaksed kirjendatakse vastavalt intresside all tulude esmase jaotamise kontol.

Muud intressid

4.49. Intressidena käsitletakse samuti järgmiseid makseid:

a) panga arveületusele kehtestatud intressid: täiendavad intressid, mida makstakse kauemaks kui algselt kokku lepitud ajaks jäetud hoiustele ja makseid teatud pikaajaliste võlakirja omanikele, kes on selgunud loterii käigus;

b) intressid, mida on saanud investeerimisfondid (vt lõik 2.51.b) nende poolt tehtud investeeringutelt ja mis on määratud aktsiaomanikele, isegi siis, kui nad on kapitaliseeritud. Siia ei kuulu investeerimisfondide nende finantsinstrumentide kapitalikasum või -kahjum, mida ei kirjendata kui omanditulu.

Kirjendamise aeg

4.50. Intresse kirjendatakse tekkepõhiselt: st intresse kirjendatakse kreeditorile tasumata põhivõlale aja jooksul pidevalt lisanduvatena. Igal arvestusperioodil lisanduvad intressid tuleb kirjendada sõltumata sellest, kas neid tegelikult maksti, lisati tasumata põhivõlale või mitte. Kui neid tegelikult ei makstud, tuleb põhivõla kasv samuti kirjendada finantskontol kui sellist liiki finantsvara edaspidine soetamine kreeditori poolt ja sama suure finantskohustuse omandamine deebitori poolt.

4.51. Intressid tuleb kirjendada enne ükskõik missuguse neile kehtestatud maksu mahaarvamist. Saadud ja makstud intressid kirjendatakse alati koos intressi vähendavate toetustega. Seda isegi siis kui neid toetusi makstakse otse finantsinstitutsioonidele ja soodustatud üksustele (vt subsiidiumid).

Finantsvahendusettevõtete poolt osutatud teenuste erinevate tarbijate vahel jaotamata väärtust, finantsvahendusettevõtetele tehtud tegelikke maksed või neilt saadud intressitulusid ei korrigeerita sellise juurdehindluse maha arvamiseks, mis on seotud finantsvahendusettevõtete poolt kaudselt sisse nõutud teenustasudega. Tasakaalustav näitaja on vajalik finantsvahendusettevõtete ja selle tingliku majandusharu esmaste tulude jaotamise kontol, mis on kokkuleppe kohaselt finantsvahendusettevõtete toodanguks vahetarbimise kujul.

4.52. Kontode süsteemis näidatakse intresse järgmiselt:

a) sektorite esmaste tulude jaotamise konto ressursside ja kasutamise poolel; [4] See praktika erineb äriraamatupidamisest, kus makstud intressi näidatakse tavaliselt fikseeritud maksena nagu teisigi tootmiskulusid.

b) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside ja kasutamise poolel.

ETTEVÕTETE JAOTATUD TULU (D.42)

Dividendid (D.421)

Definitsioon: | Dividendid (D.421) on omanditulu liik, mida aktsiaomanikud (AF.5) saavad ja millele nad omandavad õiguse andes oma raha ettevõtete käsutusse. Omakapitali muretsemine aktsiate emiteerimise teel on alternatiiviks raha saamisele laenu kaudu. Erinevalt laenukapitalist ei tekita omakapital rahalisel kujul fikseeritud kohustust ja ta ei anna ettevõtte aktsiate omanikele õigust fikseeritud või varem kokku lepitud tulule. |

4.53. 4.54. Siia kuuluvad ka:

a) aktsiaomanikele dividendide maksmiseks finantsaasta eest emiteeritud aktsiad. Siia ei kuulu aga nende boonusaktsiate emissioonid, mis on seotud omavahendite kapitaliseerimisega reservide ja jaotamata kasumi kujul ning võimaldavad aktsiaomanikel saada uusi aktsiaid proportsionaalselt neile kuuluvale aktsiaportfellile;

b) intressid, mida on saanud investeerimisfondid (vt lõik 2.51.b) nende poolt tehtud investeeringutelt ja mis on määratud aktsiaomanikele isegi siis kui nad on kapitaliseeritud. Siia ei kuulu investeerimisfondide nende finantsinstrumentide kapitalikasum või -kahjum, mida ei kirjendata kui omanditulu;

c) iseseisvate juriidiliste üksustena käsitletavate avaliku sektori ettevõtete poolt valitsemissektorile makstud tulu, kuigi need üksused formaalselt ei ole ettevõtted.

4.55. Dividendid kirjendatakse sel ajal kui nad vastavalt ettevõtte poolt vastu võetud otsusele kuuluvad väljamaksmisele.

Arvepidamise süsteemis kajastatakse dividende järgmiselt:

a) nende sektorite esmaste tulude jaotamise konto kasutamise poolel, kuhu ettevõtted kuuluvad;

b) nende sektorite esmaste tulude jaotamise konto ressursside poolel, kuhu aktsionärid kuuluvad;

c) välismajanduskonto esmaste tulude ning jooksvate siirete kasutamise ja ressursside poolel.

Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D.422)

Definitsioon: | Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad (D.422) koosnevad neist summadest, mida ettevõtjad oma isiklikeks vajadusteks neile kuuluvate kvaasikorporatiivsete ettevõtete kasumi arvelt tegelikult välja võtavad. |

4.56. 4.57. Need summad tuleb kirjendada enne äriomanike poolt makstavate jooksvate tulumaksude, varamaksude jne mahaarvamist.

4.58. Kui kvaasikorporatiivne ettevõte saab kasumit, siis võib seda omav üksus kas osa või kogu kasumi jätta ettevõttesse, esmajoones investeeringuteks. Ettevõttesse jäetud tulu kajastatakse kui kvaasikorporatiivse ettevõtte säästu ja ainult seda kasumiosa, mida omanikuüksused on tegelikult välja võtnud, kirjendatakse arvepidamises nimetuse all — kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad.

4.59. Kui kasumit on teeninud residendist ettevõtete välismaailmas asuvad harukontorid, agentuurid jne ja kui neid käsitletakse kui mitteresidendist üksusi, siis kajastatakse jaotamata kasumit kui otsesteks välisinvesteeringuteks reinvesteeritud tulu (D.43). Ainult emaettevõttesse üle kantud tulu kajastatakse arvepidamises kui kvaasikorporatiivsete ettevõtete välismaailmast saadud tulust väljavõetud summasid. Samu põhimõtteid kasutatakse majandusterritooriumil tegutsevate harukontorite, agentuuride jne ning selle mitteresidendist emaettevõtte suhetes, mille juurde nad kuuluvad.

4.60. Siia kuulub tegevuse netoülejääk, mida saavad residendid kui välismaailmas asuva maa ja ehitiste omanikud või mitteresidendid kui majandusterritooriumil asuva maa ja ehitiste omanikud. Kõigi riigi majandusterritooriumil mitteresidendist üksuste poolt maa ehitistega seotud tehingute puhul peetakse viimaseid vastavalt ESA kokkulepetele tinglikeks residendist üksusteks, kus omakapital kuulub mitteresidendist omanikele.

Omanik-kasutaja välismaal asuvate eluruumide rendiväärtus kirjendatakse kui teenuste import ja vastav tegevuse netoülejääk kui välismaailmast saadud esmane tulu; mitteresidentidele kuuluvate omanik-kasutaja eluruumide rendiväärtus kirjendatakse kui teenuste eksport ja vastav tegevuse netoülejääk kui välismaailmale makstud esmane tulu.

4.61. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust väljavõetud summad ei sisalda järgmisi nende omanike poolt saadavaid sissetulekuid:

a) tulu olemasoleva põhivara müügist;

b) tulu maa ja immateriaalse vara müügist;

c) tulu kapitali väljavõtmisest (s.o nende omakapitali täielik või osaline likvideerimine kvaasikorporatiivses ettevõttes).

Neid summasid käsitletakse finantskontol kui väljavõetud omakapitali. Vastupidi, raha, mida kvaasikorporatiivse ettevõtte omanik(ud) kasutab (kasutavad) vara soetamiseks või ettevõtte kohustuste vähendamiseks, käsitletakse kui omakapitali juurdekasvu. Kui aga kvaasikorporatiivne ettevõte kuulub riigile ja tal on pidev tegevuse puudujääk valitsuse teadliku majandus- või sotsiaalpoliitika tulemusena, siis tuleb kõiki regulaarseid kahjumi katteks ettevõttele tehtavaid riigi rahasiirdeid käsitleda kui subsiidiume.

4.62. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust väljavõetud summad kirjendatakse sel ajal kui omanikud neid teevad.

4.63. Arvepidamise süsteemis kajastatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust väljavõetud summad järgmiselt:

a) nende sektorite esmaste tulude jaotamise konto kasutamise poolel, kuhu kvaasikorporatiivsed ettevõtted kuuluvad;

b) omanike sektorite esmaste tulude jaotamise konto ressursside poolel;

c) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete kasutamise ja ressursside poolel.

REINVESTEERITUD TULU OTSESELT VÄLISINVESTEERINGULT (D.43)

Definitsioon: | Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult (D.43) võrdub: |

otsese välisinvesteeringuga ettevõtte tegevuse ülejääk |

pluss | kõik saadavad omanditulud või jooksvad siirded |

miinus | kõik makstavad omanditulud või jooksvad siirded, k.a tegelikud ülekanded otsestele välisinvesteerijatele ja kõik jooksvad maksud, mis tuleb maksta otsese välisinvesteeringuga ettevõtte tulult, varalt jne. |

4.64. 4.65. Otsese välisinvesteeringuga ettevõte on inkorporeeritud või juriidilise isiku õigusteta üksus, kus teises riigis residendiks olevale investorile kuulub 10 % või rohkem tavalistest aktsiatest või hääleõigus (inkorporeeritud korral) või selle ekvivalent (juriidilise isiku õigusteta üksuse korral). Otsese välisinvesteeringuga ettevõtted hõlmavad majandusüksusi, mis kujutavad endast tütarettevõtteid (investorile kuulub rohkem kui 50 %), ühisettevõtteid (investorile kuulub 50 % või vähem) ja haruettevõtteid (täielikus või ühisomanduses olevad juriidilise isiku õigusteta üksusi), mis otseselt või kaudselt kuuluvad investorile. Järelikult on "otsese välisinvesteeringuga ettevõtted" on laiem mõiste kui "väliskapitali kontrolli all olevad ettevõtted".

4.66. Tegelikke eraldisi otsese välisinvesteeringuga ettevõtte ettevõtlustulust võib teha dividendidena või kvaasikorporatiivsete ettevõtete tulust väljavõetud summana.

Lisaks käsitletakse jaotamata kasumit nii nagu ta oleks jaotatud ja üle kantud otsestele välisinvesteerijatele vastavalt neile kuuluva omakapitali osa suurusele ettevõttes ning seejärel nende poolt reinvesteeritud.

Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult võib olla nii positiivne kui negatiivne.

4.67. Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult kirjendatakse sel ajal kui tulu teenitakse.

Arvepidamise süsteemis kajastatakse reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult järgmiselt:

a) sektorite esmaste tulude jaotamise konto kasutamise ja ressursside poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ning jooksvate siirete kasutamise ja ressursside poolel.

KINDLUSTUSPOLIISIDE OMANIKE OMANDITULU (D.44)

Definitsioon: | Kindlustuspoliiside omanike omanditulu vastab kindlustustehniliste eraldiste investeeringult saadud esmaste tulude kogusummale. Kindlustustehnilisi eraldisi investeerivad kindlustusandjad ja pensionifondid finantsvarasse või maasse (millelt saadakse omandi netotulu, s.o tulu pärast kõigi intresside mahaarvamist) või ehitistesse (mis loovad tegevuse netoülejääki). Välja jäetakse kindlustusandjate omavahendite investeerimisest saadud netotulu. Seda arvutatakse omavahendite ning omavahendite ja kindlustustehniliste eraldiste summa suhte põhjal. |

4.68. 4.69. Kuna tehnilised eraldised on kindlustuspoliiside omanike vara, siis näidatakse nende investeerimisest saadud tulu arvepidamises nii nagu kindlustusandjad ja pensionifondid oleksid seda maksnud kindlustuspoliiside omanikele omandituluna.

Kuna tegelikult on seda tulu hoidnud kindlustusandjad ja pensionifondid, siis käsitletakse seda nii nagu ta oleks kindlustusandjatele ja pensionifondidele tagasi makstud preemiate ja lisamaksetena lisaks tegelikult makstavatele preemiatele ja maksetele.

Sotsiaalkindlustuse skeemidest välja võetud kahjukindlustuspoliiside ja elukindlustuspoliiside preemiad ja lisamaksed kirjendatakse koos tegelike preemiate ja maksetega vastavate üksuste tulude teisese jaotamise kontol.

Individuaalse elukindlustuse lisapreemiad, mida pole sotsiaalkindlustuse skeemidest välja võetud nagu tegelikke preemiaid, ei kujuta endast jooksvaid siirdeid ja seepärast ei kirjendata neid tulude teisese jaotamise kontol. Nad võetakse otseselt arvele kodumajapidamiste elukindlustus- ja pensionifondide eraldiste netoväärtust muutva koostisosana, mida kirjendatakse vastavate üksuste finantskontol.

4.70. Kindlustuspoliiside omanike omanditulu kirjendatakse sel ajal kui tulu tekib.

4.71. Arvepidamise süsteemis kajastatakse kindlustuspoliiside omanike omanditulu järgmiselt:

a) poliisiomanike esmaste tulude jaotamise konto ressursside poolel;

b) kindlustajate esmaste tulude jaotamise konto kasutamise poolel;

c) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside ja kasutamise poolel.

RENDID (D.45)

Maarent

4.72. Maaomaniku poolt rentnikult saadav rent on üks omanditulu liike.

Siia kuulub ka sisevete ja jõgede omanikele makstav rent õiguse eest ekspluateerida neid veekogusid puhke- või muul otstarbel, k.a kalastamine.

Maaomanikul võib olla kohustus tasuda maamakse või teha üksnes teatud hoolduskulusid, mis tulenevad maa omamisest. Kokkuleppe kohaselt käsitletakse selliseid makse ja kulutusi maa kasutusõigust omava isiku poolt makstavatena, kes vähendab nende võrra tema poolt maaomanikule makstavat renti.

4.73. Maarent ei sisalda ehitiste ja sellel maal asuvate eluruumide renditasu. Sellist renditasu käsitletakse kui makset turuteenuse eest, mida ehitise või eluruumi rentnikule osutab selle omanik. Arvepidamises kajastatakse seda kui rentniku vahe- või lõpptarbimist. Kui puudub objektiivne alus makse jaotamiseks maarendiks ja sellel maal asuvate ehitistega seotud renditasuks, käsitletakse kogu summat rendina kui arvatakse, et maa väärtus ületab sellel asuvate ehitiste väärtuse. Vastupidisel juhul käsitletakse kogu summat renditeenusena.

Maavarade rent

4.74. Siia kuuluvad tasud mineraalide või kivistunud kütuste (kivisüsi, nafta või looduslik gaas) varude omanikele, kes annavad need rendile teistele institutsionaalsetele üksustele ja võimavad neil sellega neid varusid teatud aja jooksul ekspluateerida või ammutada.

4.75. Rent kirjendatakse tema maksmise ajal.

4.76. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse renti järgmiselt:

a) sektorite esmaste tulude jaotamise konto ressursside ja kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ning jooksvate siirete ressursside ja kasutamise poolel.

JOOKSVAD TULUMAKSUD, OMANDIMAKSUD JNE (D.5)

Definitsioon: | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5) sisaldavad kõiki kohustuslikke, vastuteenustega kompenseerimata rahalisi või mitterahalisi makseid, mida perioodiliselt koguvad institutsionaalsete üksuste tulult ja varalt valitsemissektor ja välismaailm ning mõningaid perioodilisi makse, mis pole seotud ei tulu ega varaga. |

4.77. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne jagunevad:

a) tulumaksud (D.51);

b) muud jooksvad maksud (D.59).

TULUMAKSUD (D.51)

Definitsioon: | Tulumaksud (D.51) koosnevad tulu-, kasumi- ja kapitalikasumi maksudest. Nendega maksustatakse indiviidide, kodumajapidamiste, ettevõtete või kasumitaotluseta institutsioonide tegelikku või eeldatavat tulu. Nad sisaldavad omandi-, maa- või kinnisvaramakse kui seda vara kasutatakse nende omanike tulude hindamise alusena. |

4.78. Tulumaksude alla kuuluvad:

a) üksikisiku või kodumajapidamise tulumaks (tööhõive-, omandi-, ettevõtlus-, pensioni- jne tulult), k.a tööandjate poolt mahaarvatud maksud (töötasult kinni peetud maksud). Siia kuuluvad ka juriidilise isiku õigusteta üksuste omanike tulumaksud;

b) ettevõtte tulu- või kasumimaksud;

c) maksud kapitalikasumilt;

d) loterii- või hasartmänguvõitude maksud, mida võitja maksab saadud summalt. Seda eristatakse hasartmänge või loteriisid organiseerivate tootjate poolt käibelt makstavast maksust, mida käsitletakse tootemaksuna.

MUUD JOOKSVAD MAKSUD (D.59)

4.79. Muude jooksvate maksude (D.59) hulka kuuluvad:

a) jooksvad kapitalimaksu, mida perioodiliselt maksavad maa või ehitiste omamise või kasutamise eest nende omanikud ning jooksvad maksud netovaralt ja muult rikkuselt (juveelidelt, teistelt jõukuse välistelt märkidelt), v.a D.29 all mainitud maksud (mida maksavad ettevõtted seoses tootmistegevusega) ja D.51 all mainitud maksud (tulumaksud);

b) peamaksud, mida makstakse täiskasvanu või kodumajapidamise pealt (ühiku pealt) sõltumata tulu või vara suurusest;

c) maksud kulutustelt, mida makstakse isikute või kodumajapidamiste kogukulutustelt;

d) kodumajapidamiste maksed mitteärilistel eesmärkidel kasutatavate liiklusvahendite, paatide või lennukite omamise või kasutamise litsentside eest või jahipidamise, kalastamise- jne tegevuslubade eest; [5] Maksude ja valitsuse poolt osutatavate teenuste ostude erinevust defineeritakse sama kriteeriumi alusel, mida kasutatakse ettevõtete poolt tehtud maksete korral: kui litsentsid tagatakse automaatselt pärast vastava summa maksmist, käsitletakse neid makseid kui makse. Kui aga valitsus kasutab litsentside väljaandmist organiseerimaks mõnda oma reguleerivat funktsiooni (nagu kompetentsuse või vastava isiku kvalifikatsiooni kontrollimine), tuleb tehtud makseid käsitleda kui valitsuse teenuste oste ja mitte kui maksude tasumist, kui maksed on selgelt väiksemad kui nende teenuste osutamisega seotud kulud.

e) rahvusvaheliste tehingutega seotud maksud (reisimine välismaal, välisülekanded, välisinvesteeringud jne), v.a tootjate poolt makstavad maksud ja kodumajapidamiste poolt makstavad impordilõivud.

4.80. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne ei sisalda:

a) pärandusvara makse, pärandilõive või inter vivos kingituste makse, millega maksustatakse soodustatud isiku kapital ja mida näidatakse kapitalimaksude (D.91) all;

b) tavalisi või erandlikke kapitali või vara lõive, mida näidatakse kapitalimaksude (D.91) all;

c) ettevõtetele kuuluva või renditava ja nende poolt tootmiseks kasutatava maa-, ehitiste või muu vara makse. Neid käsitletakse kui muid tootmismakse (D.29);

d) kodumajapidamiste makseid muude litsentside kui liiklusvahendite, paatide või lennukite kasutamise litsentsid või jahipidamise, kalastamise- jne tegevusload eest. Siia kuuluvad juhilubade või piloodilitsentside, televisiooni- või raadiolitsentside, tulirelvalitsentside muretsemiseks, sissepääsuks muuseumi või raamatukokku, prügi mahapaneku tasudeks tehtud kulutused jne. Enamikul juhtudel käsitletakse neid kui valitsuselt ostetud või tema poolt osutatud teenuseid. [6] Maksude ja valitsuse poolt osutatavate teenuste ostude erinevust defineeritakse sama kriteeriumi alusel, mida kasutatakse ettevõtete poolt tehtud maksete korral: kui litsentsid tagatakse automaatselt pärast vastava summa maksmist, käsitletakse neid makseid kui makse. Kui aga valitsus kasutab litsentside väljaandmist organiseerimaks mõnda oma reguleerivat funktsiooni (nagu kompetentsuse või vastava isiku kvalifikatsiooni kontrollimine), tuleb tehtud makseid käsitleda kui valitsuse teenuste oste ja mitte kui maksude tasumist, kui maksed on selgelt väiksemad kui nende teenuste osutamisega seotud kulud.

4.81. Kirjendatavate maksude kogusumma sisaldab kõiki intresse hilinenud maksudelt ja kõiki maksuameti poolt peale pandud trahve kui neid intresse ja trahve pole võimalik eraldi kirjendada. Samuti sisaldab see summa kõiki kulusid, mida võib sisse nõuda seoses tasumata maksude hüvitamise ja määramisega. Vastavalt majanduspoliitikast tulenevale valitsuspoolsele maksude alandamisele või enamtasutud maksude tagastamisele vähendatakse selle summa võrra maksude kogusummat.

4.82. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne kirjendatakse ajal kui maksukohustust tekitavad tegevused, tehingud või muud sündmused aset leiavad.

Samas on mõned majandustegevused, tehingud või sündmused, mis vastavalt maksuseadustele peaksid kõnealustele üksustele panema maksumaksmise kohustuse, pidevalt maksuametite tähelepanu alt väljas. Oleks ebareaalne eeldada, et sellised tegevused, tehingud või sündmused suurendavad kreditoorse või debitoorse võla vormis esinevat finantsvara või finantskohustusi. Seepärast tuleb süsteemis kirjendada summad, mida tuleb maksta üksnes siis, kui neid saab tõendada maksukohustuste, deklaratsioonidega või muude instrumentidega, mis maksumaksjat selgesti kohustavad maksu maksma. See süsteem ei eelda selliste maksude maksmist, mille kohta pole maksukohustust.

Vastavalt maksukohustusele nõutud makse, mida aga pole tasutud (näiteks pankroti tõttu), käsitletakse kui makstud makse. Selleks on kaks võimalust:

a) lootusetu võla mahakandmine valitsuse poolt, mis tunnistab, et selle nõude täitmist enam ei nõuta; see mahakandmine kirjendatakse valitsuse ja võlgniku vara muude mahumuutuste kontol;

b) võla kustutamine valitsuse ja võlgniku vastastikuse kokkuleppe alusel. Sellist kustutamist käsitletakse kui valitsuse kapitalisiiret võlgniku kapitalikontole, koos samaaegse nõude kustutamisega finantskontol.

Mõningatel juhtudel võib tulumaksu maksmise kohustust peale panna üksnes hilisemal arvestusperioodil kui sellel, millal tulu tekkis. Seepärast on selliste maksete kirjendamise aja osas vajalik teatud paindlikkus. Oma allikast kohe maha arvatavat tulumaksu (nagu töötasult kinni peetud maksud) ja tulumaksude regulaarseid ettemakseid võib kirjendada ajal kui neid makstakse ja ükskõik missugust lõplikku tulumaksu kohustust võib kirjendada ajal kui kohustus määratakse.

Arvepidamise süsteemis kirjendatakse jooksvaid tulumakse, varamakse jne järgmiselt:

a) nende sektorite, kuhu maksumaksjad kuuluvad, tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel;

b) valitsemissektori tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel;

c) välismajanduskonto esmaste tulude ning jooksvate siirete kasutamise ja ressursside poolel.

SOTSIAALMAKSED JA -TOETUSED (D.6)

Definitsioon: | Sotsiaaltoetused on kollektiivselt organiseeritud skeemide kaudu või väljaspool neid skeeme valitsusüksuste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTIde) poolt kodumajapidamistele tehtavad rahalised või mitterahalised siirded vabastamaks nad teatud riskide või vajadustega seotud rahalisest koormusest. Nad sisaldavad valitsemissektori selliseid makseid tootjatele, mis annavad kodumajapidamistele individuaalselt kasu ja mida tehakse sotsiaalsete riskide või vajaduste kontekstis. |

4.83. 4.84. Sotsiaaltoetuste maksmiseks alust andvate riskide või vajaduste loetelu on järgmine:

a) haigus;

b) invaliidsus, töövõimetus;

c) tööõnnetus või kutsehaigus;

d) vanadus;

e) ülalpeetavad;

f) emadus;

g) perekond;

h) tööhõive soodustamine;

i) töötus;

j) elamumajandus; [7] Elamumajanduse korral on avaliku sektori võimuorganite maksed rentnikele, nende rendimaksete vähendamiseks, sotsiaaltoetused. Erandiks on need spetsiaalsed toetused, mida nimetatud võimuorganid maksavad kui tööandjad.

k) haridus;

l) üldine abivajadus.

4.85. Sotsiaaltoetused sisaldavad:

a) sotsiaalmakseid saavate skeemide jooksvaid ja kindlasummalisi siirdeid, mis hõlmavad kogu ühiskonda või ühiskonna suurt osa ning mida kehtestavad ja kontrollivad valitsusüksused (sotsiaalkindlustuse skeemid);

b) ettevõtete poolt oma töötajate, endiste töötajate või ülalpeetavate huvides organiseeritud skeemide (eraalgatuslike fondide skeemide ja kapitaliseerimata skeemide) jooksvaid ja kindlasummalisi siirdeid. Makseid võivad teha töötajad või tööandjad; neid võivad teha ka mittepalgalised töötajad;

c) selliseid jooksvaid siirdeid valitsusüksustelt ja KTKTIdelt, mis ei ole tingitud varasemate sotsiaalmaksete ja -toetuste maksmisest.

4.86. Sotsiaaltoetused ei sisalda:

a) kindlustusnõudeid, mis põhinevad üksnes kindlustatu omal algatusel tööandjast või valitsusest sõltumatult võetud poliisidel;

b) kindlustusnõudeid, mis põhinevad üksnes allahindluse saamiseks võetud poliisidel, isegi kui need poliisid tulenevad kollektiivlepingust.

4.87. Selleks, et individuaalset poliisi käsitletaks kui sotsiaalkindlustuse skeemi osa, peavad võimalikud juhtumid või asjaolud, mille vastu osavõtjad on kindlustatud, vastama lõigus 4.84 loetletud riskidele või vajadustele. Lisaks peab täidetud olema üks või rohkem järgnevatest tingimustest:

a) skeemist osavõtt on teatud töötajate kategooria jaoks (tegemist võib olla nii töötajatega kui mittepalgaliste või mittetöötavatega) kohustuslik kas seaduse järgi või töötaja või töötajate grupi tööle võtmise tähtaegade ja tingimuste alusel;

b) skeem on kollektiivne ja tema eesmärgiks on kindla töötajate rühma (tegemist võib olla nii töötajatega, mittepalgaliste või mittetöötavatega) kasu ning skeemist võivad osa võtta ainult selle rühma liikmed;

c) tööandja teeb töötaja nimel skeemile sotsiaalmakse (tegeliku või arvestusliku), sõltumata sellest, kas töötaja samuti neid makseid teeb.

4.88. Sotsiaalkindlustuse skeemid on sellised skeemid, mille korral tööandjad või valitsemissektor kohustab või julgustab töötajaid võtma kindlustust teatud võimalike juhtumite või asjaolude vastu, mis võivad nende või nende poolt ülalpeetavate heaolu ebasoodsalt mõjutada.

Sotsiaalkindlustuse skeeme võib rühmitada alljärgnevalt:

a) sotsiaalkindlustuse skeemid, mis hõlmavad kogu ühiskonda või ühiskonna suurt osa ning mida kehtestavad, kontrollivad ning finantseerivad valitsusasutused;

b) eraalgatuslike fondide skeemid, mis koosnevad:

1) skeemidest, kus sotsiaalmakseid makstakse kolmandale osapoolele (kindlustusandjad, autonoomsed pensionifondid);

2) skeemidest, kus tööandjad hoiavad spetsiaalseid eraldisi, mis on eraldatud nende muudest reservidest, isegi kui sellised skeemid ei kujuta endast tööandjatest eraldiseisvat institutsionaalset üksust. Neid käsitletakse kui mitteautonoomseid pensionifonde. Eraldisi käsitletakse kui kasusaajatele, mitte tööandjatele kuuluvat vara;

c) kapitaliseerimata skeemid, kus tööandjad maksavad oma töötajatele, endistele töötajatele või nende poolt ülalpeetavatele sotsiaaltoetusi oma ressurssidest tegemata selleks otstarbeks spetsiaalseid eraldisi.

4.89. Sotsiaalkindlustuse skeeme, mida valitsusüksused organiseerivad oma töötajate jaoks, käsitletakse vastavalt võimalusele kas eraalgatuslike fondide skeemidena või kapitaliseerimata skeemidena, kuid mitte riikliku sotsiaalkindlustuse skeemidena.

4.90. Sotsiaalmaksed võib jaotada tegelikeks makseteks, mida teevad lõigus 4.88 mainitud kaks esimest kategooriat ja arvestuslikeks makseteks, mida teevad kapitaliseerimata skeemid.

4.91. Sotsiaalmakseid võib jaotada kohustuslikeks (seadusega kehtestatud) ja mittekohustuslikeks.

SOTSIAALMAKSED (D.61)

Tegelikud sotsiaalmaksed (D.611)

4.92. Tegelikud sotsiaalmaksed sisaldavad:

a) tööandjate tegelikke sotsiaalmakseid (D.6111). Need vastavad rahavoole D.121.

Tööandjate tegelikke sotsiaalmakseid maksavad tööandjad riikliku sotsiaalkindlustuse fondidele, kindlustusandjatele või autonoomsetele ning mitteautonoomsetele pensionifondidele, mis haldavad sotsiaalkindlustuse skeeme. Nende maksetega tagavad tööandjad oma töötajatele sotsiaaltoetused.

Kuna tööandjate tegelikke sotsiaalmakseid tehakse nende töötajate kasuks, kirjendatakse nende maksete väärtust töötajate hüvitiste ühe koostisosana koos rahaliste ja mitterahaliste palkadega. Sotsiaalmaksed kirjendatakse seega nii nagu töötajad oleksid neid maksnud kui jooksvaid siirdeid riikliku sotsiaalkindlustuse fondidele, kindlustusandjatele või nii autonoomsetele kui mitteautonoomsetele pensionifondidele;

b) töötajate sotsiaalmakseid (D.6112).

Need on sotsiaalmaksed, mida töötajad maksavad riiklikule sotsiaalkindlustuse, eraalgatuslike fondide ja kapitaliseerimata skeemidele. Töötajate sotsiaalmaksed koosnevad tegelikest maksetest pluss, kui tegemist on eraalgatuslike fondide skeemidega, täiendavatest maksetest kindlustuspoliiside omanike omanditulult, mida saavad skeemides osalevad töötajad, miinus teenustasud. Kõiki teenustasusid käsitletakse kui tasusid, mis on seotud töötajate, mitte tööandjate maksetega;

c) mittepalgaliste töötajate ja mittetöötavate isikute sotsiaalmakseid (D.6113).

Need on sotsiaalmaksed, mida enese huvides maksavad isikud, kes pole töötajad — nimelt, mittepalgalised töötajad (tööandjad või üksiktöötajad) või mittetöötav isik. Need sotsiaalmaksed sisaldavad samuti täiendavate maksete väärtust kindlustuspoliiside omanike omanditulult, mida saavad skeemides osalevad indiviidid. Seda tulu kirjendatakse nii nagu makstaks seda kindlustusandjatele tagasi lisaks muudele maksetele.

4.93. Tegelike sotsiaalmaksete tegemine võib põhikirja või õigusakti põhjal olla kohustuslik või neid võib teha kollektiivlepingu tulemusena teatavas majandusharus või tööandja ja töötajate vaheliste lepingute tulemusena teatud ettevõttes või seetõttu, et tööleping kohustab neid makseid tegema. Teatud juhtudel võivad maksed olla vabatahtlikud.

Nimetatud vabatahtlikud maksed hõlmavad:

a) sotsiaalmakseid, mille tegemist riikliku sotsiaalkindlustuse fondile jätkavad isikud, kes pole või pole enam seaduslikult kohustatud makseid tegema;

b) sotsiaalmakseid, mida makstakse kindlustusandjatetele (või samas sektoris tegutsevatele vastastikuse abistamise ühingutele ja pensionifondidele) kui täiendava kindlustuse skeemide osale, mida ettevõtted on organiseerinud oma töötajate huvides ja millega viimased vabatahtlikult ühinevad;

c) maksed vastastikuse abistamise ühingutele, mille liikmeks võivad saada töötajad või mittepalgalised töötajad.

4.94. Kohustuslike ja mittekohustuslike sotsiaalmaksete eristamiseks on klassifikaatoris sisse toodud täiendav tasand:

a) tööandjate tegelikud kohustuslikud sotsiaalmaksed (D.61111);

b) tööandjate tegelikud vabatahtlikud sotsiaalmaksed (D.61112);

c) töötajate kohustuslikud sotsiaalmaksed (D.61121);

d) töötajate vabatahtlikud sotsiaalmaksed (D. 61122);

e) mittepalgaliste ja mittetöötavate isikute kohustuslikud sotsiaalmaksed (D.61131);

f) mittepalgaliste ja mittetöötavate isikute vabatahtlikud sotsiaalmaksed (D.61132).

4.95. Tegelikke sotsiaalmakseid riikliku sotsiaalkindlustuse fondidele või muudele valitsusasutustele kirjendatakse brutona kui jaotustehinguid.

Teiselt poolt, sotsiaalmakseid, mida makstakse kindlustusandjatele ja samasse sektorisse kuuluvatele vastastikuse abistamise ühingutele ning iseseisvatele pensionifondidele eraalgatuslike fondide skeemide kaudu, kirjendatakse netona, st pärast selle osa maksete mahaarvamist, mis kujutab endast (residendist ja mitteresidendist) kodumajapidamistele osutatud kindlustusteenuse väärtust. Kokkuleppe kohaselt kujutab see osa maksetest endast tegelikku makset turuteenuse eest, mis moodustab kodumajapidamiste lõpptarbimise koostisosa või juhul kui makseid on teinud mitteresidendist kodumajapidamised, moodustab osa teenuste ekspordist.

Mitteiseseisvate eraalgatuslike fondide sotsiaalkindlustuse skeemide korral, kus tööandjad hoiavad nende enda poolt eraldatud reserve, ei arvestata töötajate poolt tehtud maksetelt maha teenustasu. Kuna sellised skeemid ei kujuta endast tööandjatest eraldi seisvaid institutsionaalseid üksusi, ühendatakse fondide juhtimiskulud tööandjate üldiste tootmiskuludega.

4.96. Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111) ja töötajate sotsiaalmaksed (D.6112) kirjendatakse ajal, kui sotsiaalmaksete tegemise kohustust esile kutsuvat tööd tehakse. Mittepalgaliste töötajate ja mittetöötavate isikute sotsiaalmaksed (D.6113) kirjendatakse siis, kui maksmiskohustused tekivad.

4.97. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse tegelikke sotsiaalmakseid järgnevalt:

a) kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete kasutamise poolel (mitteresidendist kodumajapidamiste korral);

c) residendist kindlustusandjate või tööandjate tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel;

d) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside poolel (mitteresidendist kindlustusandjate või tööandjate korral).

Arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612)

4.98. Arvestuslikud sotsiaalmaksed (D.612) kujutavad endast sotsiaaltoetuste vastet (miinus töötajate lõplikud sotsiaalmaksed), mida tööandjad otseselt maksavad (st need maksud pole seotud tööandjate tegelike sotsiaalmaksetega) oma praegustele või endistele töötajatele ning teistele isikutele, kellel on õigus neid makseid saada. Need maksed vastavad rahavoole D.122. Põhimõtteliselt peaks nende väärtus tuginema kindlustushüvitistest, arvutamise üldistest põhimõtetest lähtuvalt, tuletatud summadel.

4.99. Kui tööandjate poolt otse jaotatud sotsiaaltoetused tuleb kontodel kajastada sotsiaaltoetuste nimetuse all ja kui nende toetuste kulud (selles osas, mida ei kata töötajate tegelikud maksed) tuleb kanda tööandja poolt töötajatele makstud hüvitiste alla, siis tuleb kasutusele võtta arvestuslike sotsiaaltoetuste mõiste.

Kui tööandjad annavad otse sotsiaaltoetusi oma töötajatele, endistele töötajatele või nende poolt ülalpeetavatele omaenese ressurssidest, kasutamata selleks riikliku sotsiaalkindlustuse fondi, kindlustusandjat või autonoomset pensionifondi ja loomata spetsiaalset fondi või eraldiseisvaid reserve, võib kasusaajaid pidada kaitstuks erinevate spetsiifiliste vajaduste või asjaolude eest, isegi kui nende katmiseks pole tehtud mingeid makseid.

Sellisel juhul tuleb töötajate vastav töötasu leida arvestuslikult. See peab olema võrdne sotsiaalmaksete suurusega, mida oleks vaja maksta, et katta töötajate poolt de facto saadavad sotsiaaltoetusi. Need summad ei sõltu mitte ainult jooksvalt makstavate toetuste tasemest, vaid ka viisist, kuidas nende skeemide korral tööandjate kohustused peaksid tulevikus arenema selliste tegurite tulemusena, nagu oodatavad muutused nende praeguste ja endiste töötajate arvus, vanuselises koosseisus ja eeldatava eluea pikkuses. Seega, arvestuslike maksete suurus peaks põhimõtteliselt põhinema samasugustel kindlustuspreemiatest lähtuvatel arvestusviisidel nagu kasutatakse kindlustusseltsides. Kui poliitiliste sündmuste või majanduslike muutuste tulemusena praegu töötavate ja pensionisaajate arvu suhe märkimisväärselt muutub ja muutub ebanormaalseks, tuleb hinnata nende arvestuslike maksete suurust praeguste töötajate jaoks, mis erineb makstavate pensionide tegelikust väärtusest. Selleks otstarbeks võib kasutada mõistlikku osa praegustele töötajatele makstavast palgast.

Tegelikkuses võib siiski olla raske otsustada, kui suured sellised arvestuslikud maksed peaksid olema. Ettevõte võib ise teha arvestusi, võib-olla samasugustele fondide skeemidele tehtud maksete alusel, et oma võimalikke kohustusi tulevikus välja arvutada. Teisisõnu, ainuke tegelik alternatiiv võib olla kasutada kapitaliseerimata sotsiaaltoetusi, mida ettevõte maksab samal arvestusperioodil (pärast töötajate endi poolt tehtud tegelike maksete mahaarvamist), hindamaks arvestuslike maksete katmiseks vajaliku arvestusliku tasu suurust. Kuna ilmselt on mitmeid põhjusi nagu ettevõtete tööjõu koosseisu ja vanuselise struktuuri muutumine, miks vajatavate arvestuslike maksete suurus, mida vajataks, võib erineda kapitaliseerimata sotsiaaltoetustest, mida samal perioodil tegelikult makstakse, siis võivad jooksval perioodil tegelikult makstavad toetused (miinus töötajate sotsiaalmaksed) sellegipoolest anda piisava aluse toetuste ja nendega seotud arvestusliku tasu suuruse hindamiseks.

4.100. Tulude moodustamise kontol kirjendatakse tööandjaid nii nagu nad maksaksid oma olemasolevatele töötajatele nende hüvitiste koostisosana summa, mida käsitletakse kui arvestuslikke sotsiaalmakseid ja mille kogusumma väärtus võrdub hinnanguliselt sotsiaalmaksetega, mida oleks vaja teha kapitaliseerimata sotsiaaltoetuste maksmiseks, millele töötajatel on õigus. Töötajaid kirjendatakse tulude teisese jaotamise kontol nii nagu nad maksaksid oma tööandjatele tagasi arvestuslike sotsiaalmaksete sama summa (s.o jooksvad siirded), mida nad oleksid maksnud eraldiseisvale sotsiaalkindlustuse skeemile.

4.101. Arvestuslikke sotsiaalmakseid, mis kujutavad endast kohustuslike otseste sotsiaaltoetuste vastet, kirjendatakse ajal kui tekib toetuste maksmise kohustus.

Arvestuslikke sotsiaalmakseid, mis kujutavad endast vabatahtlike otseste sotsiaaltoetuste vastet, kirjendatakse ajal, kui toetusi makstakse.

4.102. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse arvestuslikke sotsiaalmakseid järgmiselt:

a) kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto ja välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete kasutamise poolel;

b) nende sektorite tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel, kuhu tööandjad kuuluvad ja välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside poolel.

SOTSIAALTOETUSED, V.A MITTERAHALISED SOTSIAALSIIRDED (D.62)

4.103. Nimetuse D.62 all on neli alljaotust:

Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused (D.621)

Neid toetusi maksavad kodumajapidamistele riiklikud sotsiaalkindlustuse fondid (v.a hüvitused, vt D.6311).

Neid toetusi maksavad riikliku sotsiaalkindlustuse skeemid.

Sotsiaaltoetused erafondidest (D.622)

Neid (rahalisi või mitterahalisi) toetusi maksavad kodumajapidamistele kindlustusandjad või muud sotsiaalkindlustuse skeeme haldavad institutsionaalsed üksused.

Kapitaliseerimata sotsiaaltoetused (D.623)

Neid (rahalisi või mitterahalisi) toetusi maksavad oma töötajatele ja nende ülalpeetavatele tööandjad, kes haldavad kapitaliseerimata sotsiaalkindlustusskeeme. Tavaliselt hõlmavad need:

a) normaalse või vähendatud palga jätkuvat maksmist töölt puudutud aja eest haiguse, õnnetuse, emaduse jne tõttu;

b) perekonna-, haridus- või muude toetuste maksmist töötajate poolt ülalpeetavatele inimestele;

c) väljatöötatud aastate pensioni või toimetulekuraha maksmist oma endistele töötajatele või nende ülalpeetavatele ja teatud toetuste maksmist töötajatele või nende ülalpeetavatele töötajate koondamise, töövõimetuse, surmaga lõppenud õnnetuse jne korral (kui see on kollektiivlepingus ette nähtud);

d) üldisi meditsiinilisi teenuseid, mis pole seotud töötaja tööga;

e) taastusravi keskuseid ja vanadekodusid.

Tööandjate poolt oma endistele töötajatele või teistele selleks sellel õigust omavatele isikutele maksavad kapitaliseerimata sotsiaaltoetusi tuleb kirjendada koos tööandjate tegelike sotsiaalmaksetega, st tööandjate poolt kindlustusandjatega seotud isikute kasuks tehtud väljamaksetena.

Rahalised sotsiaalabi toetused (D.624)

Neid toetusi maksavad kodumajapidamistele valitsusüksused või KTKTId samade vajaduste rahuldamiseks milleks makstakse ka sotsiaalkindlustuse toetusi, kuid nad pole tehtud sotsiaalmakseid ja sotsiaalkindlustuse toetusi ühendava sotsiaalkindlustuse skeemi poolt. Need toetused ei sisalda jooksvaid siirdeid, mida makstakse sündmuste või asjaolude puhul, mida tavaliselt korvavad sotsiaalkindlustuse skeemid (st siirdeid, mida tehakse loodusõnnetuste korral ja mida kirjendatakse muude jooksvate siirete või muude kapitalisiirete all).

MITTERAHALISED SOTSIAALSIIRDED (D.63)

Definitsioon: | Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) koosnevad individuaalsetest kaupadest ja teenustest, mida individuaalsetele kodumajapidamistele pakuvad mitterahaliste siiretena valitsusüksused ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTId), kusjuures kaubad ja teenused on kas turult ostetud või valitsusüksuste ja KTKTIde toodetud turuväline toodang. Neid võib finantseerida maksude, valitsuse muude tulude või riikliku sotsiaalkindlustuse maksete abil või annetustest ja omanditulust kui tegemist on kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonidega. |

4.104. Kuigi mõningatel KTKTIde poolt osutatud turuvälistel teenustel on teatud kollektiivsete teenuste tunnused, käsitletakse lihtsuse huvides kokkuleppe kohaselt kõiki KTKTIde poolt osutatud turuväliseid teenuseid oma olemuselt kui individuaalseid. Kodumajapidamistele tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga osutatavaid teenuseid käsitletakse kui individuaalseid teenuseid eristamaks neid kollektiivsetest teenustest, mida osutatakse tervele ühiskonnale või suurele osale ühiskonnast. Individuaalsed teenused koosnevad peamiselt haridus- ja terviseteenustest, kuigi sageli osutatakse ka teist liiki teenuseid nagu elamumajanduse-, kultuuri- ja puhketeenused.

Kirje mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) hõlmab mitterahalisi sotsiaaltoetusi ning individuaalsete turuväliste kaupade ja teenuste siirdeid.

Mitterahalised sotsiaaltoetused (D.631)

4.105. Mitterahalised sotsiaaltoetused on sellised mitterahalised sotsiaalsiirded, mille eesmärgiks on vabastada kodumajapidamised teatud sotsiaalsete riskide või vajaduste rahuldamise rahalisest koormusest (vt lõik 4.84). Neid võib omakorda jaotada sellisteks siireteks, mille korral soodustatud kodumajapidamised teevad tegelikult kaupade ja teenuste ostud ise, mis seejärel hüvitatakse, ning sellisteks teenusteks, mille puhul vajalikke teenuseid osutatakse otse kasusaajatele. Viimasel juhul toodavad või ostavad kaupu ja teenuseid, osaliselt või täielikult, valitsemissektori üksus või KTKTId.

Riiklikud sotsiaalkindlustustoetused, hüvitused (D.6311)

Need toetused koosnevad riikliku sotsiaalkindlustuse fondide hüvitustest teatud kaupadele või teenustele tehtud kulutuste eest, mida on teinud kodumajapidamised.

Kui kodumajapidamine ostab kauba või teenuse, mida riikliku sotsiaalkindlustuse fond talle pärastpoole kas täielikult või osaliselt hüvitab, võib kodumajapidamist käsitleda kui riikliku sotsiaalkindlustuse fondi nimel tegutsejat. Tegelikult annab kodumajapidamine riiklikule sotsiaalkindlustuse fondile lühiajalist krediiti, mis loetakse tasutuks niipea kui kodumajapidamine on hüvituse saanud.

Hüvitatud kulutuste summa kirjendatakse nii nagu neid kulutusi oleks teinud riikliku sotsiaalkindlustuse fond otseselt ajal, kui kodumajapidamine sooritas ostu, samal ajal kui ainus kulutus, mida kodumajapidamisega seoses kirjendatakse (kui seda üldse tehakse), on erinevus makstud ostuhinna ja hüvitatud summa vahel. Seega ei käsitleta hüvitatud kulutust kui jooksvat rahalist siiret riiklikult sotsiaalkindlustuse fondilt kodumajapidamisele.

Muud mitterahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused (D.6312)

Need koosnevad mitterahalistest sotsiaalsiiretest, v.a riikliku sotsiaalkindlustuse fondi hüvitused kodumajapidamistele. Enamik muudest riiklikest mitterahalistest sotsiaalkindlustustoetustest hõlmavad toetusi arstiabiks või hambaraviks, haiglas viibimiseks, prillide või kontaktläätsede muretsemiseks, meditsiinitarvikute või -varustuse hankimiseks ning teistest samalaadsetest kaupadest ja teenustest, mis on seotud sotsiaalsete riskide või vajadustega. Teenust osutavad turutootjad või turuvälised tootjad ilma hüvitust saamata otse kasusaajale, sellele vastavalt tuleb hinnata teenuse väärtust. Kõik kodumajapidamiste endi poolt tehtud maksed tuleb maha arvata.

Mitterahalised sotsiaalabi toetused (D.6313)

Need toetused hõlmavad kodumajapidamistele valitsusüksuste või KTKTIde poolt tehtavaid mitterahalisi siirdeid, mis oma olemuselt sarnanevad riiklikele sotsiaalkindlustustoetustele, kuid mida ei osutata sotsiaalkindlustuse skeemiga. Siia kuuluvad järgmised toetused, juhul, kui nad ei ole kaetud sotsiaalkindlustuse skeemiga: sotsiaalmajutus, elamuaseme toetus, lastesõimed, kutseõpe, sõidupiletite hinnaalandus (ainult sotsiaalsetel eesmärkidel) ning teised samalaadsed kaubad ja teenused, mis on seotud sotsiaalsete riskide või vajadustega. Kõik kodumajapidamiste endi poolt tehtud maksed tuleb maha arvata.

Individuaalsete turuväliste kaupade ja teenuste siirded (D.632)

Definitsioon: | Individuaalsete turuväliste kaupade ja teenuste siirded (D.632) koosnevad valitsusüksuste või KTKTIde (turuväliste tootjate) poolt individuaalsetele kodumajapidamistele tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga pakutavatest kaupadest ja teenustest. Nad vastavad KTKTIde ja valitsemissektori individuaalsetele tarbimiskulutustele (vt lõik 3.85), millest on lahutatud kodumajapidamistele riikliku sotsiaalkindlustuse poolt või sotsiaalabina tagatavad mitterahalised sotsiaaltoetused (D.631). |

4.106. 4.107. Sotsiaaltoetuste kirjendamise aeg:

a) rahalised sotsiaaltoetused kirjendatakse siis, kui toetuste nõuded kehtestatakse;

b) mitterahalised sotsiaaltoetused kirjendatakse ajal, kui teenuseid osutatakse või ajal, kui turuväliste tootjate poolt otseselt kodumajapidamistele pakutud kaupade omandiõigus muutub.

4.108. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), järgmiselt:

a) toetusi andvate sektorite tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete kasutamise poolel (kui tegemist on välismaailma poolt antavate toetustega);

c) kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel;

d) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside poolel (kui tegemist on mitteresidendist kodumajapidamistele antavate toetustega).

Mitterahalised sotsiaalsiirded (D.63) kirjendatakse järgmiselt:

a) toetusi andvate sektorite mitterahalise tulu ümberjaotamise konto kasutamise poolel;

b) kodumajapidamiste mitterahalise tulu ümberjaotamise konto ressursside poolel.

Siiratud kaupade ja teenuste tarbimine kirjendatakse korrigeeritud kasutatava tulu kontol.

Kokkuleppe kohaselt pole olemas välismaailma mitterahalisi sotsiaalsiirdeid (nad kirjendatakse D.62 all: sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded).

MUUD JOOKSVAD SIIRDED (D.7)

KAHJUKINDLUSTUSE NETOPREEMIAD (D.71)

Definitsioon: | Kahjukindlustuse netopreemiad (D.71) on preemiad, mida makstakse institutsionaalsete üksuste poolt väljavõetud poliiside alusel. Individuaalsete kodumajapidamiste poolt väljavõetud poliisid on sellised, mida võetakse välja nende enda initsiatiivil ja nende endi huvides, sõltumata tööandjatest või valitsusest ja väljaspool ükskõik missugust sotsiaalkindlustuse skeemi.Kahjukindlustuse netopreemiad on tegelikud preemiad, mida poliisiomanikud maksavad, et saada kindlustuskatet arvestusperioodiks (teenitud preemiad) ja lisapreemiad, mida makstakse kindlustuspoliiside omanike omanditulult pärast kindlustust korraldava kindlustusandja teenustasude mahaarvamist. |

4.109. Kahjukindlustuse netopreemiad on rahalised vahendid, mis pakuvad kaitset mitmesuguste sündmuste või õnnetusjuhtumite korral, mis põhjustavad kaupade või omandi kahjustusi või tekitavad indiviididele looduslike või inimlike põhjuste tulemusena kahju (tulekahjud, üleujutused, varingud, kokkupõrked, uputused, vargused, vägivald, õnnetused, haigus jne) või kaitsevad selliste sündmuste nagu haigus, töötus, õnnetused jne tekitatud rahaliste kaotuste puhul.

4.110. Kahjukindlustuse netopreemiad kirjendatakse siis kui neid teenitakse.

Kindlustuspreemiad, millelt teenustasud on maha arvatud, on kogupreemiate sellised koostisosad, mida makstakse jooksval perioodil või eelnenud perioodidel ja mis katavad jooksval perioodil väljamaksmata riske või annavad kindlustuse nende riskide vastu, mida jooksval perioodil pole rahuldatud.

Jooksval perioodil teenitud preemiaid tuleb eristada neist preemiatest, mis tuleb jooksval perioodil välja maksta ja mis peavad andma kindlustust nii tulevaste kui ka jooksva perioodi riskide vastu.

4.111. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse kahjukindlustuse netopreemiaid järgmiselt:

a) residendist poliisiomanike tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete kasutamise poolel (kui tegemist on mitteresidendist poliisiomanikega);

c) residendist kindlustusandjate tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel;

d) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside poolel (kui tegemist on mitteresidendist kindlustusandjatega).

KAHJUKINDLUSTUSE NÕUDED (D.72)

Definitsioon: | Kahjukindlustuse nõuded (D.72) on nõuded, mis kuuluvad maksmisele vastavalt kahjukindlustuse lepingutele,st summad, mida kindlustusandjad on kohustatud maksma inimeste või kaupade vigastuste või kahjustuste korral (k.a põhivara). |

Definitsioon: | Valitsemissektori sisesed jooksvad siirded (D.73) koosnevad valitsemissektori erinevate allsektorite (keskvalitsus, osariigi valitsus, kohalik omavalitsus, riikliku sotsiaalkindlustuse fondid) omavahelistest siiretest, v.a maksud, subsiidiumid, investeeringutoetused ja muud kapitalisiirded. |

4.118. Valitsemissektori siseste jooksvate siirete alla ei kuulu tehingud teise üksuse nimel. Need kirjendatakse kontodel ainult üks kord selle soodustatud üksuse ressursside poolel, mille nimel tehing tehti. Selline olukord tekib esmajoones siis, kui valitsusasutus (näiteks keskvalitsuse struktuuriüksus) korjab makse, mis automaatselt, täielikult või osaliselt, kantakse üle teisele valitsusasutusele (näiteks kohalikule võimuorganile). Sel juhul näidatakse teisele valitsusasutusele määratud maksutulusid nii, nagu neid oleks otseselt kogunud see valitsusasutus ise ja mitte kui valitsemissektori siseseid jooksvaid siirdeid. Selline otsus rakendub a fortiori juhul, kui maksud, mis on määratud teisele valitsusasutusele, kujutavad endast keskvalitsuse poolt kehtestatud maksudele täiendavalt lisatud maksumäärasid. Maksude ülekandmisel ühelt valitsusüksuselt teisele esinevad viivitused kajastatakse finantskontol kannetega "muud saada- / makstaolevad arved".

Teiselt poolt, maksutulude siirded, mis moodustavad osa keskvalitsuse siirete kogumist teisele valitsusasutusele, lülitatakse valitsemissektori sisestesse jooksvatesse siiretesse. Need siirded ei vasta ühelegi konkreetsele maksukategooriale ja neid ei tehta automaatselt, vaid peamiselt teatud fondide kaudu (maakonna ja kohalike omavalitsuste) vastavalt keskvalitsuse poolt kehtestatud jaotusskaalale.

4.119. Valitsemissektori siseseid jooksvaid siirdeid kirjendatakse ajal kui kehtivad õigusaktid nende tegemist nõuavad.

4.120. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse valitsussektori siseseid jooksvaid siirdeid valitsemissektori allsektorite tulude teisese jaotamise konto kasutamise ja ressursside poolel [10] Valitsemissektori sisesed jooksvad siirded on valitsemissektori sisesed vood ja neid ei kajastata sektori kui terviku konsolideeritud kontol..

RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ (D.74)

Definitsioon: | Rahvusvaheline koostöö (D.74) hõlmab kõiki rahalisi ja mitterahalisi siirdeid valitsemissektori ja välismaailma valitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonidevahel, v.a investeeringutoetused ja muud kapitalisiirded. |

Definitsioon: | Kodumajapidamiste vahelised jooksvad siirded koosnevad kõigist residendist kodumajapidamiste poolt teistele residendist või mitteresidendist kodumajapidamistele tehtud või neilt saadud jooksvatest rahalistest või mitterahalistest siiretest. Esmajoones hõlmavad nad emigrantide või alaliselt või kestvalt (aasta või pikema perioodi jooksul) välismaal elavate töötajate rahaülekandeid oma kodumaal elavatele perekonna liikmetele või vanemate rahaülekandeid mujal elavatele lastele. |

4.130. Kirjendamise aeg on siirde tegemise aeg.

4.131. Kontode süsteemis kirjendatakse kodumajapidamiste vahelisi jooksvaid siirdeid järgmiselt:

a) kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto kasutamise ja ressursside poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ning jooksvate siirete kasutamise ja ressursside poolel.

Trahvid

Definitsioon: | Kohtu või kvaasijuriidiliste institutsionaalsete üksuste poolt sissenõutavaid trahve käsitletakse kui kohustuslikke jooksvaid siirdeid. |

4.132. 4.133. Siia ei kuulu:

a) maksuameti poolt maksude maksmisest kõrvalehoidmise või hilinenud maksmise eest sissenõutavad trahvid, mida tavaliselt ei saa eristada maksudest endist;

b) maksed litsentside omandamiseks. Sellised maksed on kas muud tootmismaksud või maksed valitsusüksuste poolt osutatud teenuste eest (vt D.29 ja D.59).

4.134. Trahvid kirjendatakse ajal kui kohustused tekivad.

Loteriid ja hasartmängud

4.135. Loteriipiletite eest makstud või kihlvedudesse paigutatud summad koosnevad kahest elemendist: teenustasu maksmine loteriid või hasartmänge korraldavale üksusele ja järelejääv jooksev siire, mis võitjatele välja makstakse. Teenustasu võib olla küllalt suur ja katta hasartmängude kui teenuste korraldamise maksud. Siirdeid käsitletakse süsteemis nii nagu nad leiaksid aset otse loteriist või hasartmängudest osavõtjate vahel, seega — kodumajapidamiste vahel. Kui neist võtavad osa mitteresidendist kodumajapidamised, võivad kodumajapidamiste sektori ja välismaailma vahel tekkida märkimisväärsed netosiirded. Jooksvad siirded kirjendatakse ajal kui neid tehakse.

Kompensatsioonimaksed

Definitsioon: | Kompensatsioonimaksed on institutsionaalsete üksuste poolt põhjustatud inimeste vigastuste või omandi kahjustuste eest teistele institutsionaalsetele üksustele kompensatsiooniks makstavad jooksvad siirded. Siia ei kuulu kahjukindlustuse nõuete väljamaksed. Kompensatsioonimaksed võivad olla nii kohustuslikud, mida nõuab kohus või ex gratia maksed, mis on kohtuväliselt kokku lepitud. Siia kuuluvad valitsusüksuste või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt tehtavad ex gratia maksed, millega kompenseeritakse loodusõnnetuste tõttu tekkinud vigastusi või kahjustusi ja mida ei käsitleta kui kapitalisiirdeid. |

4.136. 4.137. Kirjendamise aeg: kompensatsioonimakseid kirjendatakse siis, kui neid tehakse (ex gratia maksed) või siis, kui neid tuleb teha (kohustuslikud maksed).

RKPl baseeruv oma neljas ressurss

4.138. Nõukogu otsusega 24. juunist 1988 ühenduste oma ressursside süsteemis loodud RKPl baseeruv neljas omaressurss on liikmesriikide valitsemissektorite poolt Euroopa Liidu institutsioonidele makstav jooksev siire.

See on iga riigi RKP taseme põhjal eelnimetatud institutsioonide eelarvetesse määratud osamaks.

RKP-l baseeruv neljas omaressurss kirjendatakse siis kui ta tuleb maksta.

Arvepidamise süsteemis kajastub RKP-l baseeruv neljas omaressurss järgmiselt:

a) valitsemissektori tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ning jooksvate siirete ressursside poolel.

Muud

4.139. a) Sellised jooksvad siirded kodumajapidamisi teenindavatelt kasumitaotluseta institutsioonidelt valitsemissektorile, mis pole maksud;

b) valitsemissektori maksed kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete sektorisse kuuluvatele avaliku sektori ettevõtetele, mille eesmärgiks on katta tavalisest erinevad pensionimaksed;

c) reisitoetused ja tasud, mida maksavad residendist või mitteresidendist kodumajapidamistele valitsemissektor või kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid;

d) valitsemissektori poolt kodumajapidamistele aeg-ajalt garanteeritavad lisatasud säästudelt, et premeerida neid perioodi jooksul toimunud säästmise eest;

e) kodumajapidamiste tagasimaksed kulutuste eest, mida nende heaks on teinud sotsiaalhoolekande organisatsioonid;

f) kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide jooksvad siirded välismaailmale;

g) ettevõtete sponsorlus, kui kõnealuseid makseid ei saa käsitleda kui reklaami või teiste teenuste oste (näiteks hea tahte avaldusena tehtud ülekanded või stipendiumid);

h) valitsemissektori jooksvad siirded kodumajapidamistele kui tarbijatele juhul kui neid siirdeid ei kirjendata sotsiaaltoetustena.

4.140. Need siirded kirjendatakse siis, kui neid tegelikult tehakse, v.a need valitsemissektori poolt või valitsemissektorile tehtavad siirded, mida kirjendatakse siis kui neid tuleb teha.

Arvepidamise süsteemis kajastuvad mitmesugused jooksvad siirded järgmiselt:

a) kõigi sektorite tulude teisese jaotamise konto ressursside ja kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside ja kasutamise poolel.

KODUMAJAPIDAMISTE PENSIONIFONDIDE ERALDISTE NETOVÄÄRTUSE MUUTUSE KORRIGEERIMINE (D.8)

Definitsioon: | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine (D.8) kujutab endast parandust, mis on vajalik kindlustuseraldiste reservides toimunud muutuste kirjendamiseks kodumajapidamiste säästudes, kuna kodumajapidamistel on teatud ulatuses õigus (nõue) nendele reservidele (nõue, mis uuesti ilmub finantstasandil vara F.61 nimetuse all) ja mis kaetakse sotsiaalmaksetena tulude teisese jaotamise kontol kirjendatavate preemiate ja maksetega. |

4.141. 4.142. Kuna kodumajapidamisi käsitletakse süsteemi finantskontodel ja bilansis nii nagu kuuluksid nii autonoomsete kui mitteautonoomsete eraalgatuslike fondide skeemide eraldised neile, siis on tasakaalustav näitaja vajalik kindlustamaks, et ükskõik missugune pensionimaksete ületus pensionituludest (st makstavate "siirete" ületus saadavatest "siiretest") ei mõjutaks kodumajapidamise säästmist.

Et seda efekti neutraliseerida, lisatakse parandus:

| tegelike sotsiaalmaksete koguväärtus eraalgatuslike fondide pensioniskeemidesse makstavate pensionide suhtes |

pluss | nende lisamaksete koguväärtus, mida makstakse kindlustuspoliiside omanike omanditulult |

miinus | seonduvate teenustasude väärtus |

miinus | pensionide koguväärtus, mida makstakse eraalgatuslike fondide pensioniskeemidest kui sotsiaalkindlustuse toetusi kodumajapidamiste kasutatavale tulule või korrigeeritud kasutatavale tulule tulude kasutamise kontodes enne säästu. |

Selliselt on kodumajapidamiste sääst sama suur, nagu ta oleks siis, kui pensionimakseid ja pensionitulusid ei kirjendataks kui jooksvaid siirdeid tulude teisese jaotamise kontol. See tasakaalustav kirje on vajalik selleks, et viia kodumajapidamiste säästud kooskõlla kodumajapidamiste netoväärtuse muutusega nende pensionifondide eraldistes, mida kirjendatakse süsteemi finantskontol. Vastupidised parandused on muidugi vajalikud kindlustusandjate või autonoomsete pensionifondide või mitteautonoomseid pensionifonde omavate tööandjate tulude kasutamise kontodes.

4.143. Korrigeerimine kirjendatakse koos rahavoogudega, mille alusel seda tehakse.

4.144. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimist järgmiselt:

a) kindlustusandjate sektori ja teiste mitteautonoomseid pensionifonde haldavate sektorite tulude kasutamise kontode kasutamise poolel;

b) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete kasutamise poolel (kui tegemist on mitteresidendist institutsioonidega);

c) kodumajapidamiste sektori tulude kasutamise kontode ressursside poolel;

d) välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete ressursside poolel (kui tegemist on mitteresidendist kodumajapidamistega).

KAPITALISIIRDED (D.9)

4.145. Kapitalisiirded erinevad jooksvatest siiretest selle poolest, et nad on seotud vara soetamise või käsutamisega vähemalt tehingu ühe osapoole poolt. Sõltumata sellest, kas nad on rahalised või mitterahalised, peaksid nad lõppkokkuvõttes tagama finants- või mittefinantsvara sama suure muutuse, mida näidatakse tehingu ühe või mõlema osapoole bilansis.

4.146. Mitterahaline kapitalisiire hõlmab vara, v.a varud ja sularaha, omandiõiguse üleminekut või kohustuse kustutamist kreeditori poolt, mille eest ei saada mingit vastutasu.

Rahaline kapitalisiire hõlmab sularaha siiret, mille on esile kutsunud esimene osapool vara (v.a varud) käsutamisega või sellist sularaha siiret, mida teine osapool loodab või vajab vara (v.a varude) soetamiseks. Teine osapool, kapitalisiirde saaja, on sageli kohustatud kasutama sularaha vara soetamiseks. See on kapitalisiirde tegemise tingimuseks.

4.147. Kapitalisiirded hõlmavad kapitalimaksusid (D.91), investeeringutoetusi (D.92) ja muid kapitalisiirdeid (D.99).

KAPITALIMAKSUD (D.91)

Definitsioon: | Kapitalimaksud (D.91) on maksud, mida ebaregulaarselt ja väga harva kogutakse institutsionaalsetele üksustele kuuluva vara väärtuselt või omakapitalilt või sellise vara väärtuselt, mida institutsionaalsete üksuste vahel päranduse, inter vivos kingituste või muude siirete tulemusel üle kantakse. |

4.148. 4.149. Kapitalimaksude alla kuuluvad:

a) maksud kapitalisiiretele: pärandusmaksud, pärandilõivud ja inter vivos kingituste maksud, mida nõutakse sisse kasusaajate kapitalilt (v.a vara müügimaksud, kuna need pole siirded);

b) kapitalilõivud: institutsionaalsetele üksustele kuuluva vara või nende omakapitali juhuslikud ja erandlikud lõivud [14] Maksud kapitalikasumilt näidatakse arvepidamises nimetuse jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne all.. Need hõlmavad paranduslõivusid, s.o makse, millega on maksustatud põllumajandusliku maa väärtuse tõus tänu loale kasutada maad kaubanduslikel või elamuehituslikel eesmärkidel.

4.150. Kapitalimaksud kirjendatakse ajal, kui maksukohustused tekivad.

4.151. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse kapitalimakse järgmiselt:

a) nende sektorite kapitalikonto kohustuste ja omakapitali muutustes (−), kuhu maksumaksjad kuuluvad;

b) valitsemissektori kapitalikonto kohustuste ja omakapitali muutustes (+);

c) välismaailma kapitalikonto kohustuste ja omakapitali muutustes.

INVESTEERINGUTOETUSED (D.92)

Definitsioon: | Investeeringutoetused (D.92) on riikide valitsuste või välismaailmarahalised või mitterahalised kapitalisiirded teistele residendist või mitteresidendist institutsionaalsetele üksustele, et finantseerida nende põhivara soetamise kulutusi (kõiki või osaliselt). |

Definitsioon: | Muud kapitalisiirded (D.99) hõlmavad siirdeid, v.a investeeringutoetused ja kapitalimaksud, mis iseenesest tulu ümber ei jaota, vaid jaotavad ümber sääste või vara (rikkust) majanduse erinevate sektorite või allsektorite või välismaailma vahel. |

4.165. Muud kapitalisiirded sisaldavad järgmisi tehinguid:

a) valitsemissektori või välismaailma maksed selliste kapitalikaupade omanikele, mida on purustanud või kahjustanud sõjategevus, teised poliitilised sündmused või loodusõnnetused (üleujutused jne);

b) valitsemissektori siirded kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele ja kaupu ning mittefinantsteenuseid tootvatele kvaasikorporatiivsetele ettevõtetele, et katta mitme finantsaasta jooksul tekkinud kahjumid või ettevõttest mitteolenevail põhjustel tekkinud erandlikud kahjumid;

c) valitsemissektori allsektorite vahelised siirded, mis on ette nähtud ettenägematute kulutuste või kogunenud defitsiidi katmiseks [17] Need siirded keskvalitsuse allsektorite vahel on valitsemissektori sisesed vood ja neid ei kajastata sektori kui terviku konsolideeritud kontol.;

d) valitsemissektori ühekordsed lisatasud kodumajapidamistele säästmise eest, et premeerida neid sellega mitme aasta jooksul tehtud tegevuse eest;

e) pärandused, suured inter vivos kingitused ja annetused erinevatesse sektoritesse kuuluvate üksuste vahel, k.a pärandused või suured kingitused kasumitaotluseta institutsioonidele (näiteks kingitused ülikoolidele, et katta kolledžite uute hoonete, raamatukogude, laboratooriumite jne ehituskulusid);

f) erinevatesse sektoritesse või allsektoritesse kuuluvate institutsionaalsete üksuste vastastikuse kokkuleppe alusel toimuva võla kustutamise vastandtehing (näiteks välisriigi poolt valitsusele antud võla kustutamine valitsuse poolt; maksed garantiide loomiseks, mis vabastavad võlgniku oma kohustustest). Selliseid võla kustutamisi vastastikuse kokkuleppe alusel käsitletakse kui kapitalisiiret kreeditorilt deebitorile, mille väärtus võrdub tasumata võla väärtusega kustutamise ajal. Täpselt samuti on võla enda kanda võtmise vastandtehing teine kapitalisiire. Sellegipoolest, siia ei kuulu:

1) kvaasikorporatiivsetele ettevõtetele esitatavate finantsnõuete kustutamine ja nende kohustuste enda kanda võtmine kvaasikorporatiivsete ettevõtete omanike poolt. Seda käsitletakse kui tehinguid aktsiate ja muude osakutega (vt lõik 5.16);

2) süsteemis institutsionaalse üksusena esineva avaliku sektori ettevõtete võla kustutamine ja võla enda kanda võtmine valitsuse poolt. Seda kirjendatakse vara muude mahumuutuste kontol (vt lõigud 5.16, 6.29 ja 6.30);

3) avaliku sektori ettevõtete võla kustutamine ja võla enda kanda võtmine valitsuse poolt kui osa jätkuvast lühiperioodil läbiviidavast privatiseerimisprotsessist. Seda käsitletakse kui tehinguid aktsiate ja muude osakutega (vt lõik 5.16).

Võla mahakandmine ei ole institutsionaalsete üksuste vaheline tehing ja seepärast ei kajastata seda ei süsteemi kapitalikontol ega finantskontol. Kui kreeditor otsustab sellise mahakandmise kasuks, siis tuleb see kirjendada kreeditori ja deebitori vara muude mahumuutuste kontol (vt lõik 6.27.d). Lootusetu võla provisjone käsitletakse kui raamatupidamislikke kirjeid, mis on institutsionaalse tootja sisesed kirjed ja neid ei kajastata süsteemis. Deebitori ühepoolne võla tasumisest keeldumine pole samuti tehing ja seda ei kajastata süsteemis;

g) realiseeritud kapitalikasumi (või -kahjumi) see osa, mis teisele sektorile ümber jaotatakse nagu näiteks kindlustusandjate poolt kodumajapidamistele ümber jaotatud kapitalikasum. Sellegipoolest, valitsemissektorile kaudselt (näiteks läbi valdusettevõtete) tehtud privatiseerimistulude siirete vastandtehingud tuleb kirjendada kui finantstehingud aktsiate ja muude osakutega (F.5) ja seetõttu pole neil mingit otsest mõju keskvalitsuse neto laenuandmise / -võtmise tasemele;

h) sellise ulatusliku kahju või tõsiste traumade põhilised kompensatsioonimaksed, mida kindlustuspoliisid ei kata (v.a punktis "a" kirjeldatud valitsemissektori või välismaailma maksed). Makseid võidakse nõuda nii kohtu korras kui ka kohtuväliselt. Nad sisaldavad kompensatsioonimakseid suurte plahvatuste, naftalekete, narkootikumide kõrvalefektide jne poolt põhjustatud kahju kompenseerimiseks;

i) tööandjate (k.a valitsus) või valitsuse (kui tegemist tema sotsiaalse funktsiooniga) erakorralised maksed sotsiaalkindlustuse fondidesse seni kui need maksed on ette nähtud nende fondide kindlustuseraldiste suurendamiseks. Sellega kaasnev muutuste korrigeerimine sotsiaalkindlustuse fondidest kodumajapidamistele tuleb samuti kirjendada kui muud kapitalisiirded (D.99) (vt III lisa "Kindlustus" lõik 20).

4.166. Kirjendamise aeg:

a) rahalised muud kapitalisiirded kirjendatakse siis, kui makse tuleb teha;

b) mitterahalised muud kapitalisiirded kirjendatakse siis, kui vara omandiõigus on üle kantud või kui kreeditor on kohustuse tühistanud.

4.167. Arvepidamise süsteemis kirjendatakse muud kapitalisiirded sektorite ja välismaailma kapitalikonto kohustuste ja omakapitali muutustes.

5. PEATÜKK

FINANTSTEHINGUD

Definitsioon: | Finantstehingud on tehingud finantsvara ja -kohustustega institutsionaalsete üksuste vahel ning institutsionaalsete üksuste ja välismaailma vahel. |

5.01. 5.02. Tehingu definitsiooni (vt lõik 1.33) järgi on finantstehing institutsionaalsete üksuste vastastikune mõjutamine või institutsionaalse üksuse ja välismaailma vastastikune mõjutamine pooltevahelise lepingu alusel ning on seotud samaaegselt finantsvara ja vastavate kohustuste loomise või likvideerimisega, muutusega finantsvara valdamises või -kohustuste enda kanda võtmises.

5.03. Finantsvara on majandusvara, mille hulka kuuluvad maksevahendid, finantsnõuded ja olemuselt finantsnõuetele sarnane majandusvara.

5.04. Maksevahendid koosnevad rahalisest kullast, arveldusühikutest (Special Drawing Rights — SDR), sularahast ja arveldushoiustest.

Finantsnõuded annavad õiguse nende omanikele kelleks on kreeditorid, saada makseid või makseseeriaid ilma vastuvaidlemisõiguseta teistelt institutsionaalsetelt üksustelt, deebitoridelt, kellel lasuvad vastavad kohustused.

Oma olemuselt rahalistele nõuetele sarnaseks majandusvaraks on näiteks aktsiad ja muud osakud ning osa tingimuslikust varast. Sellist finantsvara emiteerivat institutsionaalset üksust vaadeldakse kui üksust, mis on võtnud endale samaväärse kohustuse.

5.05. Tingimuslik vara on lepingulised korraldused institutsionaalsete üksuste vahel ning institutsionaalsete üksuste ja välismaailma vahel, milles on sätestatud üks või mitu tingimust, mis peavad olema täidetud enne finantstehingu toimumist. Näideteks on kolmanda osapoole maksegarantii, akreditiivid, krediidiliin, allkirjastatud perioodilise väärtpaberite emissiooni leping (NIF) ja paljud tuletisinstrumendid. Arvepidamise süsteemis on tingimuslik vara finantsvara siis kui lepinguline korraldus ise kaubeldavuse või turul hüvitatuse tõttu omab turuväärtust. Muul juhul tingimuslik vara süsteemis ei kajastu [1] Kindlustustehnilised eraldised (AF.6) on kindlustusseltside ja pensionifondide tingimusteta kohustused. Siiski on individuaalse kindlustuspoliisi omaniku ja soodustatud isiku vastav finantsvara enamikel juhtudel tingimuslik vara..

5.06. Eristatakse seitset finantsvara kategooriat: rahaline kuld ja SDR (AF.1), sularaha ja hoiused (AF.2), väärtpaberid v.a aktsiad (AF.3), laenud (AF.4), aktsiad ja muud osakud (AF.5), kindlustustehnilised eraldised (AF.6), muud saada- / makstaolevad arved (AF.7).

5.07. Süsteemis seisab iga finantsvara vastaspoolel kohustus. Erandiks on kategoorias rahaline kuld ja SDR (AF.1) klassifitseeritud finantsvara. Eristatakse kuut kategooriat kohustusi, millest igaüks on vastava finantsvara vastaspoolel.

5.08. Finantstehingute klassifikaator vastab finantsvara ja -kohustuste klassifikaatorile. Eristatakse seitset finantstehingute kategooriat: tehingud rahalise kulla ja SDRidega (F.1), tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), tehingud väärtpaberitega v.a aktsiad (F.3), tehingud laenudega (F.4), tehingud aktsiate ja muude osakutega (F.5), tehingud kindlustustehniliste eraldistega (F.6), tehingud muude saada- / makstaolevate arvetega (F.7).

5.09. Bilansis kajastatakse (vastava sektori või välismaailma) finantsvara ja -kohustusi kindlal ajahetkel (vt peatükk 7). Finantstehingud kajastuvad lõpptulemusena muutustena bilansis. Siiski võivad muutused alg- ja lõppbilansi vahel sisaldada ka muid voogusid (vt peatükk 6). Need vood ei tulene institutsionaalsete üksuste vahelistest või institutsionaalsete üksuste ja välismaailma vahelistest lepingutest. Muud vood on jaotatud üheltpoolt finantsvara ja -kohustuste ümberhindamise tõttu tekkivateks muutusteks ning teiseltpoolt sellisteks muutusteks finantsvara ja kohustuste mahus, mis ei ole tingitud finantstehingutest. Esimene kajastatakse ümberhindluse kontos ja teine muu vara mahumuutuse kontos selliste kategooriate all nagu kahjum katastroofide tõttu, hüvituseta võõrandamine, mujal klassifitseerimata finantsvara ja -kohustuste mahumuutused ning muutused klassifitseerimises ja struktuuris.

5.10. Institutsionaalsete üksuste vahelisi finantstehingud kajastatakse vastavate sektorite finantskontodes. Finantstehingud institutsionaalsete üksuste ja välismaailma vahel kajastatakse vastavate sektorite finantskontodes ja välisfinantskontos, s.o välismaailma finantskontos (vt peatükk 8).

(Sektori või välismaailma) finantskonto vasak pool näitab finantsvara soetamise ja realiseerimise vahet parem pool aga kohustuste võtmise ja tagasimaksmise vahet. Finantskonto tasakaalustav kirje finantsvara netosoetamine miinus kohustuste netovõtmine, on neto laenuandmine (+) / -võtmine (−) (B.9).

5.11. Sektori finantskonto võib olla konsolideeritud või konsolideerimata. Sektori konsolideerimata finantskonto näitab muutusi finantsvaras ja -kohustustes, mis on seotud kõigi selle sektori institutsionaalsete üksustega toimunud finantstehingutega. Sektori konsolideeritud finantskonto näitab muutusi finantsvaras ja -kohustustes, mis on seotud ainult vaatluse all oleva sektori institutsionaalsete üksuste ja muude institutsionaalsete üksuste või välismaailma vahel toimuvate finantstehingutega. Konsolideerimata finantskonto erineb konsolideeritud finantskontost selle poolest, et konsolideerimata finantskontos vaatluse all olevad finantstehingud ühe sektori institutsionaalsete üksuste vahel on konsolideeritud finantskontos välja jäetud. Välisfinantskonto on definitsiooni järgi konsolideeritud konto.

5.12. Finantstehing kahe institutsionaalse üksuse vahel suurendab neto laenuandmist / -võtmist ühes institutsionaalses üksuses ja vähendab sama summa võrra neto laenuandmist / -võtmist teises institutsionaalses üksuses. Finantstehing ühe ja sama sektori institutsionaalsete üksuste vahel ei muuda sektori laenuandmise / -võtmise netoväärtust. Konsolideeritud ja konsolideerimata finantskonto näitavad ühte ja sama laenuandmise / -võtmise netoväärtust. Institutsionaalsete üksuste vahelised finantstehingud ei muuda kogumajanduse laenuandmise / -võtmise netoväärtust. Välisfinantskontol on laenuandmise / -võtmise netoväärtus sama suur kui kogumajanduse finantskonto laenuandmise / -võtmise netoväärtus, kuid vastandmärgiga. Seega on kõigi institutsionaalsete üksuste ja välismaailma laenuandmise / -võtmise netoväärtus null.

5.13. (Sektori või välismaailma) finantskonto deebitori / kreeditori [2] SNA 1993 (11.103-11.111) kasutab terminit detailiseeritud fondivoogude konto. järgi on finantskonto laiendus, mis näitab veel lisaks finantsvara netosoetamise jaotumist deebitori sektori järgi ja netokohustuste võtmise jaotumist kreeditori sektori järgi. Järelikult annab see konto informatsiooni deebitori / kreeditori suhete kohta ja on kooskõlas deebitori / kreeditori finantsbilansiga (vt lõik 7.69). Kui aga tegemist on finantstehingutega järelturul, ei anna see informatsiooni institutsionaalsete üksuste kohta, kellele finantsvara müüdi või kellelt osteti. Seega ei saa finantskontost deebitori / kreeditori järgi täielikku vastust küsimusele, kes keda arvestusperioodil finantseerib.

5.14. Finantskonto on tehinguid kirjendavate kontode kogumis viimane konto (vt 8. peatükk ). Seetõttu ei ole finantskontos teise kontosse edasikantavat tasakaalustavat kirjet. Süsteemis on finantskonto tasakaalustav kirje identne kapitalikonto omaga. Tegelikkuses on need arvud sageli erinevad, kuna nad on arvutatud erinevate statistiliste andmete põhjal.

5.15. Süsteemis on finantstehingul alati vastastehing. Need vastastehingud võivad olla nii finantstehingud kui mittefinantstehingud.

Samaaegne ja -suurune finantsvara ja kohustuste suurenemine või vähenemine või ühe finantsvara muutumine mõneks muuks finantsvaraks kirjendatakse tervenisti (sektori või välismaailma) finantskonto sees. Juhul kui tehing ja tema vastastehing on mõlemad finantstehingud, muudavad nad finantsvara ja kohustuste koostist ja võivad muuta vastavate institutsionaalsete üksuste või välismaailma finantsvara ja kohustuste kogusuurust, kuid ei muuda neto laenuandmist / -võtmist ega omakapitali.

Finantstehingute vastastehingud võivad olla tehingud toodetega (vt 3. peatükk ), jaotustehingud (vt peatükk 4), või tehingud mittetoodetud mittefinantsvaraga (vt lõik 6.06). Juhul kui finantstehingu vastastehing ei ole finantstehing, siis seda puudutava institutsionaalse üksuse või välismaailma neto laenuandmise / -võtmise väärtus muutub.

5.16. Finantstehingu vastastehing võib olla (jooksev- või kapitali-) siire (vt 4. peatükk). Sellisel juhul on finantstehing seotud muutusega finantsvara omamises või kohustuste omamises (võla enda kanda võtmine) või samaaegselt finantsvara ja vastava kohustuse likvideerimises (võla kustutamine või võla tühistamine). Vastav võla enda kanda võtmise ja võla kustutamise tehing klassifitseeritakse kui kapitalisiire (D.9) ja kirjendatakse kapitalikontos.

Kui kvaasikorporatiivse ettevõtte omanik võtab enda kanda kvaasikorporatiivse ettevõtte kohustusi või tühistab finantsnõuded kvaasikorporatiivsete ettevõtte vastu, siis vastav võla enda kanda võtmise või võla kustutamise tehing on tehing aktsiate ja muude osakutega (F.5).

Kui valitsus kustutab või võtab enda kanda võla avaliku sektori ettevõttelt, mis ei kajastu süsteemist institutsionaalse üksusena, siis ei teostata kapitali- või finantskontol mingit tehingut. Sellisel juhul kirjendatakse voog vara muude mahumuutuste kontos (vt 6. peatükk "Muud vood").

Kui valitsus kustutab või võtab enda kanda avaliku sektori ettevõtte võla osana edasisest lähitulevikus teostatavast erastamisprotsessist, siis vastav tehing on tehing aktsiate ja muude osakutega. Erastamine tähendab avaliku sektori ettevõtte üle oleva kontrolli üleandmist (vt lõik 2.26), aktsiate ja muude osakute müümise teel. Selline võlgade kustutamine või enda kanda võtmine viib omavahendite suurenemisele (vt lõik 7.05) olenemata sellest, kas see omavahendite suurenemine on või ei ole tingitud aktsiate ja muude osakute emiteerimisest.

Lootusetu võla mahakandmist või allahindamist kreeditori poolt ja deebitori kohustuse ühepoolset annulleerimist (võla tasumisest keeldumist) ei klassifitseerita kui finantstehingut, kuna nad ei puuduta pooltevahelisel lepingul põhinevaid institutsionaalsete üksuste vahelisi või institutsionaalsete üksuste ja välismaailma vahelisi tehinguid. Kreeditori poolne lootusetu võla mahakandmine või ebatõenäoliselt laekuva võlgnevuse allahindamine kirjendatakse vara muude mahumuutuste kontol (vt lõik 6.27.d). Võla tasumisest keeldumist süsteemis ei kajastata.

5.17. Finantstehingu vastastehing võib olla intress (D.41). Kreeditoride poolt saadaolev ja deebitoride poolt makstaolev intress on teatud finantsnõue, mida klassifitseeritakse kategooriates sularaha ja hoiused (AF.2), väärtpaberid peale aktsiate (AF.3), laenud (AF.4) ja muud saada- / makstaolevad arved (AF.7). Süsteemis kirjendatakse intressi tekkepõhiselt, st kui pidevalt kreeditorile tekkivat lepingulist tasumata põhivõlga (vt lõik 4.50). Intressi kirjendi vastastehing on alati finantstehing, mis loob kreeditori täiendava finantsnõude deebitori vastu. Selle finantstehingu tulemuseks on intressi reinvesteerimine. Tegelikku intressi maksmist ei kirjendata real Intressid (D.41), vaid see kajastatakse maksevahendite omamise muutumise tehinguga. Vastastehing on finantstehing, mis vähendab kreeditori neto finantsnõudeid deebitori vastu. Kui tekkinud intressi ei maksta siis, kui see kuulub maksmisele, tekitab see intressivõla suurenemise. Kuna tekkinud intress kajastub alati Süsteemis, siis intressivõlg ei muuda finantsvara või kohustuste kogusuurust, kuid on võimalik, et neid klassifitseeritakse erinevalt (vt lõik 5.131).

5.18. Finantstehingu vastastehing võib olla eraldatud, kuid jaotamata tulu varalt. Näiteks saadud intressid (D.41) ja dividendid (D.421) investeerimisfondi investeeringutelt, mis on veel osanike vahel jaotamata (vt lõigud 4.49 ja 4.54.b); reinvesteeritud sissetulekud otsestelt välisinvesteeringutelt (D.43); kindlustuspoliiside omanike omanditulu (D.44) juhul kui individuaalsed elukindlustuspoliisid ei kuulu sotsiaalkindlustuse skeemi alla. Vastasfinantstehingu tulemuseks on (positiivne või negatiivne) varalt saadud tulu reinvesteerimine.

FINANTSTEHINGUTE KLASSIFIKAATOR

5.19. Finantstehingud on klassifitseeritud kategooriatesse, mis on jaotatud alamkategooriatesse ja mõnel juhul veel edasi alampositsioonidesse. Tehingud finantsvara ja kohustustega on klassifitseeritud samamoodi kui finantsvara ja -kohustused (vt lõigud 5.06-5.08). Seetõttu on kategooriate, alamkategooriate ja alampositsioonide definitsioonid ja lisaseletused ESAs kirjas ainult üks kord — käesolevas finantstehingute peatükis. Bilansside peatükk ei korda definitsioone ega nende seletusi oma põhitekstis, kuid lisas 7.1 on antud kõigi Süsteemis defineeritud vara / kohustuste liikide kokkuvõte.

5.20. Finantstehingute ning finantsvara ja -kohustuste klassifikaator põhineb eelkõige finantsvara likviidsusel ja õiguslikel tunnustel. Klassifikaator ei sisalda funktsionaalseid kategooriaid, erandiks on memokirje otseste välisinvesteeringute kohta. Kategooriate, alamkategooriate ja alampositsioonide definitsioonid on üldiselt sõltumatud institutsionaalsete üksuste klassifikaatoritest. Vajaduse korral saab finantsvara ja -kohustuste klassifikaatorit edasi detailiseerida, andes vastavad näitajad institutsionaalsete üksuste lõikes. Näiteks võiksid hoiused olla jaotatud monetaarsete finantsinstitutsioonide lõikes ning kirjendatud vastava klassina. Finantsvara ja -kohustuste klassifikaatori detailsus sõltub analüüsitavast institutsionaalsest sektorist.

Tabel 5.1. — Finantstehingute klassifikaator

Finantstehingute klassifikaator | Kood |

| | |

Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | F.1 | | |

Rahaline kuld | | F.11 | |

Arveldusühikud (SDRid) | | F.12 | |

Sularaha ja hoiused | F.2 | | |

Sularaha | | F.21 | |

Arveldushoiused | | F.22 | |

Muud hoiused | | F.29 | |

Väärtpaberid peale aktsiate | F.3 | | |

Väärtpaberid peale aktsiate, v.a finantstuletisinstrumendid | | F.33 | |

Lühiajalised | | | F.331 |

Pikaajalised | | | F.332 |

Finantstuletisinstrumendid | | F.34 | |

Laenud | F.4 | | |

Lühiajalised | | F.41 | |

Pikaajalised | | F.42 | |

Aktsiad ja muud osakud | F.5 | | |

Aktsiad ja muud osakud, v.a investeerimisfondide osakud | | F.51 | |

Noteeritud aktsiad | | | F.511 |

Noteerimata aktsiad | | | F.512 |

Muud osakud | | | F.513 |

Investeerimisfondide osakud | | F.52 | |

Kindlustustehnilised eraldised | F.6 | | |

Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus | | F.61 | |

Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus | | | F.611 |

Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus | | | F.612 |

Kindlustuspreemiate ettemaksed ja eraldised rahuldamata nõueteks | | F.62 | |

Muud saada- / makstaolevad arved | F.7 | | |

Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | | F.71 | |

Muud | | F.79 | |

Memokirje: Otsesed välisinvesteeringud | F.m |

5.21. Rahapoliitika mõjutuskanalite analüüs võib vajada rahanäitajate kindlakstegemist bilansis ning ka sektorite ja välismaailma finantskontodel. Siiski erinevad rahanäitajate definitsioonid riigiti ja läbi aegade. Lisaks sellele on need koostatud komponentidest, mis enamasti ei vasta Süsteemis defineeritud finantsvara ja -kohustuste kategooriatele, alamkategooriatele ega alampositsioonidele. Veelgi enam, raha loovad, raha hoidvad ja raha suhtes neutraalsed sektorid sõltuvad vaatluse all oleva rahaagregaadi definitsioonist. Seetõttu pole rahanäitajad Süsteemis defineeritud. Sellest hoolimata on lisas 5.1 ära toodud meetod, mis võimaldab bilansis ja finantskontos ära näidata igasugust rahanäitajat.

5.22. Uuendused finantsturgudel on vähendanud finantsvara ja -kohustuste lühi- ja pikaajalisuse eristamise otstarbekust. Siiski, kui tähtaegade lõikes analüüs on tähtis kasvõi selleks, et analüüsida intressitaset ja vara tootlikkust, võib tähtaegade lõikes rühmitamine olla vajalik. Seega vaadeldakse tähtajalist eristamist kui sekundaarset klassifikaatori kriteeriumit, mida on võimalik vajaduse korral kasutada.

Definitsioon: | Lühiajaline finantsvara (-kohustused) on selline finantsvara (-kohustused), mille lepinguline tähtaeg on üks aasta või vähem, erijuhtudel maksimaalselt kaks aastat. Pikaajaline finantsvara (-kohustused) on selline finantsvara (-kohustused), mille lepinguline tähtaeg on üle ühe aasta, erijuhtudel vähemalt kaks aastat. |

5.23. Paljud finantsvara ja -kohustuste kategooriad, alamkategooriad ja alampositsioonid võivad olla omakorda jaotatud üksuste järgi, kus nad on nomineeritud.

Definitsioon: | Finantsvara (-kohustused) kodumaises rahas on selline finantsvara (-kohustused), mis mõõdetakse riigi ametliku rahaühiku vääringus. Finantsvara (-kohustused) välisvaluutas on selline finantsvara (-kohustused), mis ei mõõdeta riigi ametliku rahaühiku vääringus. |

Finantsvara välisvaluutas sisaldab ka finantsvara, mis on nomineeritud valuutakorvi kaudu, näiteks eküü või SDR ja kullas nomineeritud finantsvara. Kodu- ja välismaise raha eristamine on eriti oluline kategoorias sularaha ja hoiused (AF.2).

RAHALINE KULD JA ARVELDUSÜHIKUD (SDRid) (F.1)

5.24. Kategooria F.1 koosneb kahest finantstehingute alamkategooriast:

a) rahaline kuld (F.11);

b) arveldusühikud (SDRid) (F.12).

5.25. Kategoorias rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) (AF.1) klassifitseeritud finantsvara on ainuke finantsvara, millel ei ole süsteemis vastaspoolel kohustusi. Seetõttu on tehingud rahalises kullas ja arveldusühikutes (SDRides) (F.1) alati seotud muutustega finantsvara omamises (vt lõik 5.02).

Rahaline kuld (F.11)

Definitsioon: | Alamkategooria rahaline kuld (F.11) sisaldab kõiki tehinguid rahalises kullas (AF.11). See on kuld, mida hoitakse rahaorganite või muude võimuorganite tõhusa kontrolli all olevate institutsioonide välisreservide osana. |

5.26. 5.27. Funktsionaalsel kontseptsioonil põhinev rahaorganite sektor sisaldab alamsektorit keskpank (S.121) ja tavaliselt keskpanga ülesanneteks peetavaid operatsioone teostavaid keskvalitsuse institutsioone. Sellised operatsioonid on kodumaise raha emiteerimine, rahvusvaheliste reservide säilitamine ja juhtimine ning rahavahetuse stabiliseerimisfondide toimimise juhtimine.

Seetõttu võib kuld olla finantsvara ainult keskpangale või keskvalitsusele. Siiski, mõningatel kindlatel asjaoludel võib muudel finantsettevõtetel olla õigus kulda hoida ja nad võivad seda müüa rahaorganite eriloal. Sellise eriolukorra puhul võib kulla hoidmise efektiivse kontrolli kontseptsioon olla laiendatud teistele finantsinstitutsioonidele, mis ei ole keskpangaks.

5.28. Rahaline kuld on tavaliselt kangides, millel on puhtus vähemalt 995/1000.

5.29. Tehingud rahalise kullaga koosnevad peamiselt rahaorganite vahelisest rahalise kulla ostust ja müügist. Rahalise kulla ost kirjendatakse kodumaiste rahaorganite finantskontol finantsvara suurenemisena. Vastaskirje on välismaailma finantsvara vähenemine.

5.30. Tehinguid mitterahalises kullas, s.o rahalise kulla hulka mittekuuluvas kullas, vaadeldakse kui väärisesemete soetamise ja realiseerimise vahet (kui müügi ainus eesmärk on rikkuse säilitamine) ja muul juhul kui lõpp- või vahetarbimist ja / või muutust laoseisus. Tehingud mitterahalise kullaga hõlmavad rahaorganite tehinguid välisreservide koostisse mittekuuluva kullaga.

5.31. Kui rahaorganid tõstavad oma rahalise kulla hulka lisades sinna mitterahalist kulda või kasutavad rahalist kulda mitterahalistel eesmärkidel, peavad nad oma kulla vastavalt monetariseerima või demonetariseerima. Kulla monetariseerimine või demonetariseerimine ei suurenda finantskonto kirjeid, vaid muutus toimub vara mahumuutuste kontol ümberklassifitseerimisega seotud kannete kaudu, st toimub kulla ümberklassifitseerimine väärisesemetest (AN.13) rahaliseks kullaks (AF.11) (vt lõik 6.32). Kulla demonetariseerimine toimub vastupidiselt.

5.32. Kullas väljendatud hoiuseid, väärtpabereid ja laene käsitletakse finantsvarana muu kui rahaline kuld ja klassifitseeritakse koos teiste välisvaluutas väljendatud finantsvaradega.

Mitterahalise kulla vahetuslepinguid (kokkuleppeid mitterahalise kulla ajutise hoiuseks vahetamise kohta) käsitletakse kui tagatisega laene (vt lõik 5.81.e).

Arveldusühikud (SDRid) (F.12)

Definitsioon: | Alamkategooria arveldusühikud (SDR) (F.12) sisaldab kõiki tehinguid SDRides (AF.12) s.o IMFi poolt loodud rahvusvahelise reservvaras, mis on eraldatud IMFi liikmetele nende olemasoleva reservvara täiendusena. |

5.33. 5.34. SDRid ei ole IMFi kohustused ja IMFi liikmed, kellele SDRid on eraldatud, ei oma tegelikku (tingimusteta) kohustust maksta tagasi neile määratud SDRe. SDRe hoiab üksnes nende depositaar, kelleks on tavaliselt keskpank ja tehingud nendega tehakse liikmete või teiste IMFi poolt määratud depositaaride vahel (teised keskpangad ja teatud rahvusvahelised agentuurid) IMFi Eriarveldusõiguste osakonnas. SDRid esindavad iga nende depositaari kindlat ja tingimusteta õigust omandada muud reservvara, eriti välisvaluutat.

5.35. Muutused rahaorganite SDRides võivad toimuda tehingute kaudu SDRides, mis puudutavad väljamakstavaid või saadaolevaid nõudeid SDRides IMFilt, teistelt IMFi Eriarveldusõiguste Osakonna liikmetelt või teistelt depositaaridelt. Need kajastatakse vastavalt rahaorganite ja välismaailma finantskontol. Muutused SDRides võivad toimuda ka muutuste tõttu SDRide väärtuses, mida kajastatakse ümberhindluse kontol või SDRide jaotamise või annulleerimise tõttu, mida kajastatakse vara muude mahumuutuste kontol (vt lõik 6.27.a).

SULARAHA JA HOIUSED (F.2)

Definitsioon: | Kategooria sularaha ja hoiused (F.2) sisaldab kõiki tehinguid sularaha ja hoiustega (AF.2) s.o ringluses olevat sularaha ja kõiki hoiuste liike nii kodumaises rahas kui välisvaluutas. |

5.36. 5.37. Kategooria F.2 on jaotatud kolmeks finantstehingute alamkategooriaks:

a) sularaha (F.21);

b) arveldushoiused (F.22);

c) muud hoiused (F.29).

Arveldushoiuste ja mittearveldushoiuste eristamine võib olla raske ja mõningates maades analüütiliselt mitte eriti otstarbekas (hoiuste ja laenude eristamist vaata lõikudes 5.74-5.76).

Sularaha (F.21)

Definitsioon: | Alamkategooria sularaha (F.21) sisaldab kõiki tehinguid sularahas (AF.21), s.o ringluses olevat paberraha ja münte, mis on kasutusel üldtunnustatud maksevahenditena. |

5.38. 5.39. Alamkategooria AF.21 sisaldab:

a) kohalike rahaorganite poolt emiteeritud ja käibivad paberraha ja mündid;

b) mitteresidendist rahaorganite poolt emiteeritud ja residentide käes olevad ning käibivad paberraha ja mündid.

5.40. Alamkategooria AF.21 ei sisalda:

a) paberraha ja münte, mis ei ole käibes, näiteks keskpangas olev raha või paberraha erakorralised varud;

b) mälestusmündid (juubelimündid), mida maksete tegemiseks tavaliselt ei kasutata.

5.41. Kõik sektorid ja välismaailm võivad hoida sularaha. See on välja antud keskpanga, keskvalitsuse, välismaailma ja mõningatel juhtudel muude monetaarsete finantsinstitutsioonide poolt. Sularaha vaadeldakse kui seda emiteerinud institutsionaalse üksuse kohustust.

Arveldushoiused (F.22)

Definitsioon: | Alamkategooria arveldushoiused (F.22) sisaldab kõiki tehinguid arveldushoiustega (AF.22) s.o hoiuseid (kodumaises rahas või välisvaluutas), mis on vahetult konverteeritavad sularahaks tšekkide, ülekannete, deebetkaartide või muude sarnaste vahendite kaudu ilma, et sellega kaasneks märkimisväärset karistust või piiranguid. |

5.42. 5.43. Alamkategooria AF.22 sisaldab vahendite arveldushoiuseid residendist ja mitteresidendist monetaarsetes finantsinstitutsioonides. Siia alla kuuluvad monetaarsete finantsinstitutsioonide omavahelised arveldushoiused, näiteks muude monetaarsete finantsinstitutsioonide poolt keskpangas hoitavad kohustuslikud reservid juhul, kui need on arveldatavad, või muude monetaarsete finantsinstitutsioonide vahelised likviidsed saldod ning vahetustehinguteks kasutatavad välisvaluutahoiused.

5.44. Arveldushoiuseid võivad omada välismaailm ja kõik sektorid. Valdavalt on need monetaarsete finantsinstitutsioonide ja välismaailma, mõnikord ka valitsemissektori kohustused.

Muud hoiused (F.29)

Definitsioon: | Alamkategooria muud hoiused (F.29) sisaldab kõiki tehinguid muude hoiustega (AF.29) s.o hoiuseid (kodumaises rahas või välisvaluutas), mis ei ole arveldushoiused. Muud hoiused ei ole alati maksete sooritamiseks kasutatavad ning neid ei saa ilma märkimisväärsete piiranguteta või kulutusteta sularahaks või arveldushoiusteks konverteerida. |

5.45. 5.46. Alamkategooriasse AF.29 kuuluvad:

a) tähtajalised hoiused. Siia kuulub näiteks see osa hoiustest keskpangas kui kohustuslikust reservist, mida hoiustaja ei saa kasutada ilma ette teatamata või piiranguteta;

b) säästuhoiused, säästuraamatud, säästusertifikaadid või hoiusertifikaadid, mis ei ole rahaks vahetatavad või mille rahaks vahetatavus on teoreetiliselt võimalik, kuid väga piiratud;

c) säästuprogrammist või -lepingust tulenevad hoiused. Sellised hoiused on sageli seotud hoiustajapoolse kohustusega teha regulaarseid makseid ettenähtud perioodi jooksul, kusjuures makstud kapital ning tekkinud intressid ei ole kasutatavad teatud kindlaks määratud ajavahemiku jooksul;

d) hoiusetõendeid, mis on väljastatud hoiu-laenuühistute, ehitusettevõtte või krediidiühingu poolt ja mida mõnikord kutsutakse ka osakuteks ning mis on tagasiostetavad kohe peale vastava nõude esitamist või lühiajalise etteteatamisega;

e) monetaarsete finantsinstitutsioonide kohustusteks olevatest finantstuletisinstrumentidest tulenevad marginaaltagasimaksed (vt lõik 5.81.c);

f) lühiajalised repolepingud, mis on monetaarsete finantsinstitutsioonide kohustused [4] SNA 1993 (11.32, 11.72 ja 11.83) liigitab repolepingud laenudena, välja arvatud siis kui need puudutavad panga kohustusi ja on seotud riigi laiendatud rahapakkumisega. Viimasel juhul klassifitseeritakse repolepingud muude hoiuste all. (vt lõik 5.81.d).

5.47. Alamkategooria AF.29 ei sisalda müüdavaid hoiu- ega säästusertifikaate. Need on klassifitseeritud kategoorias väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.33).

5.48. Alamkategooria AF.29 sisaldab veel:

a) keskpangas hoiul olevad ametlikud eküüd. See finantsvara koosneb eküüdest, mis on välja antud EMI poolt liikmesmaa keskpanga rahareservide vastu eesmärgiga täita EMS kokkulepet. EMI ja Liikmesmaa keskpank võivad neid eküüsid omavahelistes arveldustes ning tehingutes. EMI võib lubada kolmandate riikide rahaorganitele ja rahvusvahelistele monetaarinstitutsioonidele staatust Muud Eküü Depositaarid [5] Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisa "Euroopa Monetaarinstituudi põhikiri" artiklid 6.2 ja 6.3.;

b) keskpanga finantsnõudeid ja kohustusi, mis tekivad väga lühiajalises finantsmehhanismis ja lühiajalises monetaarabimehhanismis kasutamise tõttu. Neid juhib EMI [6] Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisa "Euroopa Monetaarinstituudi põhikiri" artikli 6.1 teine lõik.;

c) finantsnõudeid IMFi vastu, mis on rahvusvaheliste reservide komponendid ja mis pole laenudena vormistatud. Need koosnevad IMFi liikme reservtranspositsioonist (reserve tranche position), mis tekib reservvarasse kuuluva osaliselt tasutud kvoodimakse ning fondi poolse liikmesriigivaluuta netokasutuse vahena;

d) kohustusi IMFi vastu, mis ei ole vaadeldavad laenudena. Need hõlmavad fondi krediidiressursi kasutamist IMFi Peamiste Ressursside Konto (General Resources Account) arvelt, mis näitab IMFi käes olevat rahvusliku valuuta kogust, mida vastav liikmesriik on kohustatud tagasi ostma.

5.49. Muid hoiuseid võivad omada kõik sektorid ja välismaailm. Need on põhiliselt monetaarsete finantsinstitutsioonide ja välismaailma kohustused. Samuti võivad need olla ka teiste sektorite kohustused, näiteks valitsemissektori kohustused (vt lõigud 5.74-5.76).

VÄÄRTPABERID PEALE AKTSIATE (F.3)

Definitsioon: | Kategooria väärtpaberid peale aktsiate (F.3) sisaldab kõiki tehinguid väärtpaberitega peale aktsiate (AF.3), s.o siia kuuluvad esitajainstrumendid, mis on enamasti rahaks vahetatavad (konverteeritavad) ning kaubeldavad või realiseeritavad teisesel turul, kusjuures need instrumendid ei anna nende omandajale omandiõigust emitendiks olevas institutsionaalses üksuses. |

5.50. 5.51. Kategooria AF.3 hõlmab finantsvara, mis on tüüpiliselt esindatud ringluseks mõeldud dokumentidega, mille nimi- ehk nominaalväärtus on määratletud nende väljaandmisel. See sisaldab veksleid, pikaajalisi võlakirju, hoiusesertifikaate, äriveksleid, tagatiseta võlakohustusi, finantstuletisinstrumente ja muid sarnaseid instrumente, millega tavaliselt kaubeldakse finantsturgudel (väärtpaberite, mille hulka ei kuulu aktsiad ja laenude eristamise kohta vt lõigud 5.77-5.80).

5.52. Väärtpabereid peale aktsiate võivad finantsvarana hoida kõik sektorid ja välismaailm. Need on peamiselt finantsinstitutsioonide või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektori, keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja välismaailma kohustused.

5.53. Kategooria F.3 on jaotatud kaheks finantstehingute [7] SNA 1993 (11.79, 11.80 ja 11.81) soovitab mittekohustuslikku väärtpaberite, v.a aktsiad, tehingute kestvuse järgi alamklassifitseerimist lühiajalisteks (F.31) ja pikaajalisteks (F.32). Samas näeb SNA 1993 (11.82) ette mittekohustuslikku lisa-alamklassifitseerimist tehingutes väärtpaberitega peale aktsiate, näidates eraldi tehingud finantstuletisinstrumentidega seal kus see on tähtis analüüsi ja poliitilika vaatenurgast. See teine võimalus on kasutusele võetud ESAs. See hõlbustab sidet alamkategooriaga võlaväärtpaberid, nagu on defineeritud "Maksebilansi käsiraamatus 1993", mis jagab võlaväärtpaberid pikaajalisteks võlakirjadeks, rahatähtedeks, rahaturuinstrumentideks ja finantstuletisinstrumentideks. Koode F.31 ja F.32 ESAs ei kasutata vältimaks segiminekut SNA 1993 koodidega. alamkategooriaks:

a) väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.33);

b) finantstuletisinstrumendid (F.34).

Väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.33)

Definitsioon: | Alamkategooria väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.33) sisaldab kõiki tehinguid väärtpaberitega peale aktsiate, välja arvatud tehingud finantstuletisinstrumentidega (AF.33), s.o väärtpaberid peale aktsiate, mis annavad nende hoidjale tingimusteta õiguse saada fikseeritud või lepinguliselt määratud rahalist sissetulekut kupongimakse (intressi) kujul ja / või saada fikseeritud summa kindla(te)l kuupäeva(de)l või alates kuupäevast, mis on määratud vastava väärtpaberite emiteerimise ajal. |

5.54. 5.55. Alamkategooria F.33 võib vajaduse korral jagada kahte tehingute alampositsiooni:

a) lühiajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.331);

b) pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.332).

Lühiajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.331)

Definitsioon: | Alampositsioon lühiajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (F.331) sisaldab kõiki tehinguid lühiajaliste väärtpaberitega peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.331). Siia kuuluvad kõik lühiajalised väärtpaberid peale aktsiate (vt 5.22), välja arvatud finantstuletisinstrumendid. |

5.56. 5.57. Lühiajalised väärtpaberid peale finantstuletisinstrumentide lastakse tavaliselt välja alla nimi- ehk nominaalväärtuste.

5.58. Alampositsioon AF.331 sisaldab:

a) riigikassa võlatähti ja teisi valitsemissektori poolt välja antud lühiajalisi veksleid, k.a selliseid, mis on välja makstud teiste monetaarsete finantsinstitutsioonide poolt täitmaks oma kohustuslike reservide nõudeid;

b) finantsinstitutsioonide ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete poolt välja antud rahaks vahetatavaid lühiajalisi veksleid. Selle dokumendi kohta kasutatakse palju erinevaid termineid: äripaber, äriveksel, lihtveksel, kaubaveksel, käskveksel ja hoiusesertifikaat;

c) lühiajalised väärtpaberid, mis on välja antud koos pikaajaliste perioodiliselt emiteeritavate väärtpaberite lepingutega (NIFid);

d) pangaaktsept (PA). PA puudutab kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete poolt välja antud trattide (käskvekslite), ärivekslite või kaubavekslite aktsepteerimist finantsinstitutsioonide poolt ja viimaste tingimusteta lubadust maksta teatud summa teatud kuupäeval. PA on tingimusteta finantsnõudeks hoidja poolele ja tingimusteta kohustuseks seda aktsepteeriva finantsettevõtte poolele. Finantsinstitutsioonide vastastehing on tehing finantsettevõtte poolt antud lühiajalistes laenudes oma kliendile. Seetõttu soovitatakse, et PAd käsitletakse kui aktsepteeriva finantsettevõtte tegelikku kohustust ja hoidja finantsvara, isegi siis, kui ei toimu fondide (väärtpaberite) vahetamist. Selle soovituse rakendamine eeldab paindlikkust, et saaks võtta arvesse erinevates riikides kasutatavat praktikat ja nende instrumentide erinevusi.

5.59. Alampositsioon AF.331 ei sisalda väärtpabereid, millede rahaks vahetatavus on teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas väga piiratud ja mis on seetõttu klassifitseeritud alamkategooriates muud deposiidid (AF.29) või lühiajalised laenud (AF.41) (vt lõigud 5.74-5.76).

Pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate, v.a finantstuletisinstrumendid (F.332)

Definitsioon: | Alampositsioon pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate, v.a finantstuletisinstrumendid (F.332) sisaldab kõiki tehinguid pikaajaliste väärtpaberitega peale aktsiate, v.a finantstuletisinstrumendid (AF.332). Siia kuuluvad kõik pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate (vt 5.22), v.a finantstuletisinstrumendid. |

5.60. 5.61. Pikaajalised väärtpaberid antakse välja peamiselt koos kupongidega.

5.62. Alampositsiooni AF.332 alla kuuluvad:

a) esitaja pikaajalised võlakirjad;

b) eesõigusnõudeta pikaajalised võlakirjad, sageli nimetatud ka kui eesõigusnõudeta pikaajalised võlakohustused;

c) pikaajalised võlakirjad valikulise aegumistähtajaga, millede pikkus on vähemalt aasta;

d) tähtajatud või pidevaid / lõputud pikaajalised võlakirjad;

e) muutuva intressimääraga võlakirjad (FRNe);

f) indekseeritud väärtpaberid, kus tasumisele kuuluva võla põhiosa (ilma intressideta) on seotud hinnaindeksiga, kauba või teenuse hinnaga või valuutakursiga;

g) pikaajalised oluliselt diskonteeritud võlakirjad (pikaajalised võlakirjad, mille väärtus on suuresti alla nimi- ehk nominaalväärtuse) ja pikaajalised null-kupongiga võlakirjad;

h) pikaajalised eküüvõlakirjad. Selliseid pikaajalisi võlakirju emiteeritakse vähemalt kahel maal korraga ja need võivad algselt olla noteeritud valuutas, mis ei ole ühegi emiteeriva maa valuuta. Nende emiteerijaks sageli rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide sündikaadid;

i) eraviisiliselt emiteeritud pikaajalised võlakirjad, s.o pikaajalised võlakirjad, mis on investorite kahepoolse kokkuleppega piiratud, kuid on vähemalt potentsiaalselt edasimüüdavad. Kui nad seda ei ole, siis käsitletakse neid kui pikaajalisi laene;

j) laenud, mis on de facto muutunud edasimüüdavateks, mis tähendab seda, et need on kaubeldavad üksnes organiseeritud järelturul ehk teisesel turul (vt lõik 5.79);

k) väärtpaberid, mis on tekkinud laenude konverteerimisest. Konverteerimine sisaldab kahte finantstehingut: laenu likvideerimist ja uute väärtpaberite loomist;

l) tagatiseta võlakohustused ja laenujäägid, mida saab konverteerida osakuteks — kas emiteeriva korporatsiooni või mõne muu korporatsiooni osakuteks — enne seda kui nad on konverteeritud. Konverteerimine sisaldab kahte finantstehingut: tagatiseta võlakohustuse või laenujäägi likvideerimist ja osaku emiteerimist. Vahetusoptsiooni — kui seda on võimalik eraldada pikaajalisest baasvõlakirjast — tuleks vaadelda kui eraldiseisvat finantsaktivat, mis on klassifitseeritud alamkategoorias finantstuletisinstrumendid (AF.34) (vt lõigud 5.67 ja 5.67.b);

m) osakud ja aktsiad, mis annavad fikseeritud sissetuleku, kuid ei anna õigust osalemiseks ettevõtte likvideerimisel toimuvas jääkväärtuse jagamises, kaasaarvatud osalusõigust mitteandvad eelisaktsiad.

5.63. Alampositsioon AF.332 sisaldab veel finantsvara, mis on välja lastud kui osa laenude, hüpoteeklaenude, krediitkaartide deebetsaldode, saadaolevate arvete ja muu vara väärtpaberistamisest. Mõnikord on selline uus väärtpaber välja antud asendamaks algset vara, mis on seeläbi edukalt likviidseks varaks muudetud. Teine võimalus on see, et algne vara on üle viidud mõnda teise institutsionaalsesse üksusesse ja need uued väärtpaberid asendavad algset vara esimese institutsionaalse üksuse bilansis. Sellisel juhul tuleb algset vara kirjendada selle uue institutsionaalse üksuse bilansis, kus see on arvel.

5.64. Alampositsioon AF.332 ei sisalda:

a) tehinguid väärtpaberitega kui osa repolepingutest. Repolepingud on klassifitseeritud alamkategoorias muud hoiused (vt lõik 5.46.f) või kategoorias laenud (vt lõik 5.81.d) sõltuvalt sellest, millist institutsionaalset üksust nad puudutavad. Laenatud või tagasiostetav vara ei muuda bilanssi ja jääb klassifitseerituks AF.332-s;

b) tehinguid mittekaubeldavate väärtpaberitega. Need on klassifitseeritud alamkategoorias pikaajalised laenud;

c) tehinguid mittekaubeldavate laenudega — kaasa arvatud sellised, mis on müüdud kolmandale osapoolele — kuid mille jaoks ei eksisteeri organiseeritud teisest turgu (vt lõik 5.79).

Finantstuletisinstrumendid (F.34)

Definitsioon: | Alamkategooria finantstuletisinstrumendid (F.34) sisaldab kõiki tehinguid finantstuletisinstrumentidega (AF.34) s.o finantsvara, mis põhineb või on tuletatud erinevatest alusinstrumentidest. Alusinstrument on tavaliselt mõni teine finantsvara, kuid selleks võib olla ka kaup või indeks. |

5.65. 5.66. Finantstuletisinstrumente vaadeldakse kui sekundaarinstrumente ja kuna nende loomise sagedane põhjus on riski vältimine, vaadeldakse neid ka kui riskikindlustusinstrumente. Ainult sellised sekundaarinstrumendid, millel on turuväärtus selle tõttu, et nad on kaubeldavad või võivad olla paigutatavad turule, on Süsteemi järgi finantsvara ja on klassifitseeritud alamkategoorias AF.34 (vt 5.05).

5.67. Alamkategooria AF.34 alla kuuluvad:

a) kaubeldavad ja vabavahetusturu optsioonid (OTC). Optsioonid on tinglik vara, mis annab nende hoidjale õiguse, kuid mitte kohustuse osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) optsiooni emitendile finants- või mittefinantsaktivaid (baasobjekti) ettemääratud hinnaga (optsioonihinnaga) antud ajavahemiku jooksul (Ameerika optsioon) või antud kuupäeval (Euroopa optsioon). Optsiooni ostja maksab preemia (optsiooni hinna), et optsiooni kirjutaja kohustuks müüma või ostma määratud koguse alusvara või soetama — ostja nõudel — vastava tasu. Kokkuleppe kohaselt käsitletakse sellist kohustust kui optsioonikirjutaja kohustust, sest optsioonihind esindab optsioonikirjutaja tingliku kohustuse väljaostuga seotud jooksvaid kulusid;

b) garantiikirjad. Need on kaubeldavate optsioonide selline vorm, mis annab nende hoidjale õiguse osta garantiikirja emitendilt (tavaliselt on selleks ettevõte) kindla arvu aktsiaid või pikaajalisi võlakirju kindlatel tingimustel kindlal ajaperioodil. Siia kuuluvad ka valuutagarantiikirjad, mille väärtus baseerub ühe valuuta kogusel ostmaks mingit muud valuutat garantiikirja aegumistähtajal või enne seda ning ka ristvaluutagarantiikirjad, mis on seotud kolmanda valuutaga. Kokkuleppe kohaselt tekib garantiikirja emitendile kohustus, mis on võrdne emitendi jooksvate kuludega seoses tingliku kohustuse väljaostmisega;

c) futuurid, kuid ainult juhul kui nad omavad turuväärtust seetõttu, et nad on kaubeldavad või võivad olla hüvitatavad. Futuurid on kohustused toimetada kohale või lasta kohale toimetada kindlaks määratud kogus standardset kaubaliiki; valuutavahetuskohustused; fikseeritud hinnaga väärtpaberid kindla kohaletoimetamise kuupäevaga või perioodiga. Futuurid võivad põhineda pigem indeksitel kui kindlatel finants- või mittefinantsaktivatel;

d) vahetuslepingud, kuid ainult juhul kui nad omavad turuväärtust seetõttu, et nad on kaubeldavad või võivad olla hüvitatud. Vahetuslepingud on lepingud kahe osapoole vahel, kes on nõustunud vahetama mingi aja jooksul ja vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud reeglitele sama võlasummaga seotud maksevooge. Kaks kõige levinumat on intressi-vahetuslepingud ja valuutavahetuslepingud. Intressi-vahetuslepingud on intressimaksete vahetus erinevate intressitasemete alustel, nagu näiteks fikseeritud tase ujuvale tasemele, kaks erinevat ujuvat taset, fikseeritud tase ühel valuutal ja ujuv tase teisel valuutal jne (vt lõik 4.47). Valuutavahetuslepingud on seotud kahe erineva valuuta kindla koguse vahetusega koos hilisemate tagasimaksetega kusjuures viimased hõlmavad nii ajaliselt varem kindaks määratud intresside kui valuuta tagasimaksete voogusid;

e) tähtajakasvikuga lepingud (FRA), kuid ainult juhul kui neil on turuväärtus seetõttu, et nad on kaubeldavad või võivad olla hüvitatavad. Tähtajakasviku lepingud on lepingud kahe osapoole vahel nõusolekuga maksta kindlaksmääratud kuupäeval teatud määraga intresse tingliku põhiara eest, mida kunagi pole tegelikult vahetatud. Lepingu eesmärgiks on kaitsta end intressimäärade muutuse eest. Maksed on sõltuvuses tähtajakasviku lepingus oleva intressimäära ja tegeliku, kokkuleppes määratud kuupäeva turumäära taseme erinevusest. Neid kajastatakse Süsteemis kui tulu omandilt (vt lõik 4.47).

5.68. Alamkategooria AF.34 ei sisalda:

a) alusinstrumente, millel finantstuletisinstrumendid baseeruvad;

b) finantstuletisinstrumentidega seotud tagasimakstavaid marginaalseid makseid. Need klassifitseeritakse muude deposiitide (AF.29) (vt lõik 5.46.e) või laenude (AF.4) (vt lõik 5.81.c) alla, sõltuvalt sellest, millist institutsionaalset üksust nad puudutavad;

c) teiseseid instrumente, mis ei ole turul kaubeldavad ega saa olla hüvitatavad turul.

LAENUD (F.4)

Definitsioon: | Kategooria laenud (F.4) sisaldab kõiki tehinguid laenudega (AF.4), s.o finantsvara, mis on loodud, kui kreeditorid laenavad ressursse kas otse või läbi vahendajate deebitoridele ning mis on kinnitatud mitteedasimüüdavate dokumentidega või ei ole dokumentidega kinnitatud. |

5.69. 5.70. Laenu iseloomustavad peamiselt järgmised omadused:

a) laenutingimused on kas fikseeritud laenu andva finantsettevõtte poolt või on tekkinud läbirääkimise käigus laenu andja ja -võtja vahel otse või läbi vahendaja;

b) laenu alustaja on valdavalt laenuvõtja;

c) laen on tingimusteta võlgnevus laenuandjale, mis tuleb tagasi maksta laenu aegumistähtajal ja mis kannab intressi.

5.71. Kategooria F.4 võib jagada vajaduse korral kaheks finantstehingute alamkategooriaks:

a) lühiajalised laenud (F.41);

b) pikaajalised laenud (F.42).

Lühiajalised laenud (F.41)

Definitsioon: | Alamkategooria lühiajalised laenud (F.41) sisaldab kõiki tehinguid lühiajaliste laenudega (AF.41). Siia kuuluvad lühiajalise tähtajaga laenud (vt 5.22) ja nõudmisel tagasimakstavad laenud. |

5.72. Pikaajalised laenud (F.42)

Definitsioon: | Alamkategooria pikaajalised laenud (F.42) sisaldab kõiki tehinguid pikaajaliste laenudega (AF.42). Siia kuuluvad pikaajalise tähtajaga laenud (vt 5.22). |

5.73. 5.74. Laenutehingute (F.4) eristamine hoiustega seotud tehingutest (F.22, F.29) võib tihti põhineda selle määratlemisel, kes on tehingu algataja. Juhul kui algatajaks on laenuvõtja, klassifitseeritakse tehing kategooria laenud all. Kui algatajaks on aga laenuandja, klassifitseeritakse tehing ühes kahest hoiuste alamkategoorias. Siiski, algatajaks olemine on tihti tõlgendamise küsimus.

5.75. Kokkuleppe kohaselt on lühiajalised laenud, mis on antud residendist või mitteresidendist monetaarsetele finantsinstitutsioonidele, klassifitseeritud ühes hoiuste alamkategoorias (AF.22, AF.29), ja lühiajalised hoiused, aktsepteeritud muude residendist või mitteresidendist institutsionaalsete üksuste poolt kui monetaarsed finantsinstitutsioonid, on tavaliselt klassifitseeritud alamkategoorias lühiajalised laenud (AF.41). Seega, hoiused on ülekaalukalt residendist ja mitteresidendist monetaarsete finantsinstitutsioonide kohustused (vt lõigud 5.44 ja 5.49), samal ajal kui monetaarsed finantsinstitutsioonid ei oma tavaliselt lühiajalisi laenukohustusi Süsteemisiseselt.

5.76. Nimetatud lepetele on kasulik lubada mõningaid erandeid. Näideteks on valitsemissektori säästuhoiused ning mitterahalise kulla vahetuslepingud monetaarsete finantsinstitutsioonide vahel (vt lõik 5.81.e) [8] Vahetuslepingud keskpanga ja muude monetaarsete finantsinstitutsioonide vahel mille puhul keskpank ostab teistelt monetaarsetelt finantsinstitutsioonidelt välisvaluutat vastutasuks hoiuse eest keskpangas koos kohustusega soovitada hilisemal kuupäeval vastupidine tehing. Sellised tehingud ei ole klassifitseeritud kateegooria laenud all. See on erinevus 1993 SNAst (11.33)..

5.77. Laenutehingute (F.4) eristamine tehingutest väärtpaberitega peale aktsiate (F.3) võib baseeruda finantsvara kaubeldavuse ulatusel või viisil.

5.78. Väärtpaberite emiteerimine on seotud paljude sarnaste dokumentidega, millest igaüks esindab kindlat summat ning mis kõik koos annavad kogulaenusumma. Võrreldes eelnevaga tõestab laenu tavaliselt üks dokument ja tehing laenudega toimub ühe kreeditori ja ühe deebitori vahel. Siiski, sündikaatlaenude korral on tegemist mitme kreeditoriga.

5.79. Eksisteerib ka laenudega kauplemine. Siiski, individuaallaenudega kaubeldakse vähe. Juhul kui laen muutub kaubeldavaks organiseeritud turul, tuleb seda klassifitseerida kategoorias väärtpaberid peale aktsiate. Tavaliselt on see seotud algse laenu täieliku ümberkonverteerimisega (ümberlaenustamisega) (vt lõigud 5.62.j ja 5.62.k).

5.80. Standardseid laene pakuvad enamasti finantsinstitutsioonid ja need antakse tihti kodumajapidamistele. Finantsinstitutsioonid dikteerivad tingimused ja kodumajapidamistel jääb üle neid ainult kas aktsepteerida või mitte. Mittestandardse laenu tingimused on tavaliselt kreeditori ja deebitori vahelise läbirääkimise tulemus. See on tähtis kriteerium, mis aitab eristada mittestandardseid laene ja väärtpaberiteid peale aktsiate. Avalikult müüdavate väärtpaberite emiteerimisel dikteeritakse emiteerimistingimused laenu võtja poolt, võimalik, et pärast konsulteerimist pangaga / juhtivasjatundjaga. Väärtpaberite eraviisilisel emiteerimisel peavad kreeditor ja deebitor siiski läbirääkimisi emiteerimistingimuste üle (vt lõik 5.62.i).

5.81. Kategooria AF.4 sisaldab:

a) jooksevkonto saldosid, näiteks grupisiseseid kontosid kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ja nende mitteresidendist tütarettevõtete vahel, kuid ei sisalda jääke, mis on monetaarsete finantsinstitutsioonide kohustused ja sealjuures klassifitseeritud hoiuste alamkategooria all;

b) töötajate kontosid, mis on seotud nende osalusega ettevõtte kasumi jaotamises;

c) finantstuletisinstrumentide tagasimakstavaid marginaalmakseid, mis on institutsionaalsete üksuste, v.a monetaarsete finantsinstitutsioonide, kohustused (vt lõik 5.46.e);

d) lühiajalisi repolepinguid, mis on institutsionaalsete üksuste, v.a monetaarsete finantsinstitutsioonide, kohustused (vt lõik 5.46.f), ja pikaajalisi repolepinguid;

e) laene, mis tekivad mitterahalise kulla vahetuslepingutega seoses. Need lepingud puudutavad mitterahalise kulla ajutist vahetust hoiusteks. Nende majanduslik sisu on sarnane tagatisega laenudele, mille puhul kulla ostja varustab müüjat lepingu perioodil ettemaksetega, mis tagatakse kullaga ning kes vastutasuks saab kindla tasu kui kuld on tagasi ostetud;

f) laene, mis on pangaaktseptide vastandiks (vt lõik 5.58.d);

g) kapitalirenti ja järelmaksulepinguid [9] Vt II lisa "Kestvuskaupade entimine ja järelmaksuga ost".;

h) laene kaubanduskrediitide finantseerimiseks;

i) hüpoteeklaene;

j) tarbijakrediite;

k) automaatkrediite;

l) osamakselaene;

m) laene, mida makstakse teatud kohustuste täitmise tagatiseks.

5.82. Kategooria AF.4 sisaldab veel:

a) finantsnõudeid või -kohustusi, mis tekivad keskpika tähtajaga finantsabist liikmesmaade maksebilansile. Neid laene juhib EMI [10] Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisa "Euroopa Monetaarinstituudi põhikiri" artikli 6.1 kolmas lõik.;

b) finantsnõuded IMF vastu, mis on seotud laenudega laenuvõtmise üldlepingu (GAB) alusel või liikmetele antavate eriliste tingimustega (SBA).

Kohustused IMF vastu, mis on seotud laenudega Struktuurimuudatuste Krediidiliini (SAF), Struktuurimuudatuste Laiendatud Krediidiliini (ESAF) või Usaldusfondi (Trust Fund) alusel.

5.83. Kategooria AF.4 ei sisalda:

a) muid saada- / makstaolevaid arveid (AF.7), kaasa arvatud kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (AF.71);

b) finantsvara ja -kohustusi, mis tekivad kinnisvara omamisest mitteresidentide poolt, näiteks maa ja ehitised. Need on klassifitseeritud alampositsioonis muud osakud (AF.513) (vt lõik 5.95.f).

5.84. Laenud võivad olla kõikide sektorite ja välismaailma finantsvara või -kohustused. Siiski, monetaarsed finantsinstitutsioonid ei oma Süsteemis tavaliselt lühiajalisi laenukohustusi.

5.85. Alamkategooriad lühiajalised laenud ja pikaajalised laenud ei ole Süsteemis jaotatud alampositsioonideks. Sellest hoolimata võib olla kasulik jaotada pikaajalised laenud tarbijakrediidiks [11] Tarbijakrediit on laen, mis on antud kodumajapidamistele, mis selliste tehingute korral tegutsevad väljaspoole nende äri ja elukutset jäävatel eesmärkidel. Hüpoteeklaene finantseerimaks maja ehitust või ostu (nende hulgas sildlaenud) siia ei loeta. Selle mõte on, et tarbijakrediit on ainult kodumajapidamiste poolt individuaalselt tarbitavate kaupade või teenuste ostmiseks kasutatud krediit. Riikide praktika võib vajaduse korral tingida erineva definitsiooni., hüpoteeklaenuks [12] Hüpoteeklaenud on pikaajalised laenud, mis on tagatud maja — mida kasutab laenu võtja isiklikult — pantimisega. Riikide praktika võib tingida vajaduse korral erineva definitsiooni. ja muudeks laenudeks.

AKTSIAD JA MUUD OSAKUD (F.5)

Definitsioon: | Kategooria aktsiad ja muud osakud (F.5) sisaldab endas kõiki tehinguid aktsiate ja muude osakutega (AF.5) s.o finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. See finantsvara annab omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning ettevõtte likvideerimisel osa selle netovarast. Süsteem ei kajasta müügiks pakutud, kuid emissiooni käigus märkimata jäänud aktsiaid. Aktsiad ja muud osakud eemaldatakse käibest, kui emitent ostab need tagasi või kui need vahetatakse ettevõtte likvideerimisel ettevõtte netovara vastu. |

Definitsioon: | Alamkategooria aktsiad ja muud osakud, v.a investeerimisfondide osakud (F.51) sisaldab kõiki tehinguid aktsiate ja muude osakutega, v.a investeerimisfondide osakutega (AF.51), s.o finantsvaraga peale investeerimisfondide aktsiate, mis esindavad ettevõtete või kvaasikorporatiivsete ettevõtte omandiõigust. See finantsvara annab nende omanikule õiguse saada osa ettevõtete või kvaasikorporatiivsete ettevõtte kasumist ning korporatsiooni likvideerimisel osa selle netovarast. |

5.89. Alamkategooria F.51 võib vajaduse korral jagada finantstehingute alampositsioonideks:

a) noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.511);

b) noteerimata aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.512);

c) muud osakud (F.513).

Noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.511) ja noteerimata aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.512)

Definitsioon: | Alampositsioon noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide osakud (F.511) sisaldab endas kõiki tehinguid noteeritud aktsiatega, v.a investeerimisfondide osakutega (AF.511) ja alampositsioon noteerimata osakud, v.a investeerimisfondide osakud (F.512) sisaldab kõiki tehinguid noteerimata aktsiatega, v.a investeerimisfondide osakutega (F.512). Sisuliselt kaubeldavate väärtpaberite vormis esinevad aktsiad peegeldavad soodustatud isikute omandilist huvi ettevõtte põhikapitalis. Alampositsioon AF.511 katab sellised aktsiad, mille hind on noteeritud tunnustatud väärtpaberibörsil või mõnel muul teisesel turul, ja alampositsioon AF.512 hõlmab selliseid aktsiaid, mis ei ole noteeritud. |

5.90. 5.91. Alampositsioonide AF.511 ja AF.512 alla kuuluvad:

a) piiratud vastutusega ettevõtete kapitali aktsiad. Need on väärtpaberid, mis annavad nende hoidjale kaasomaniku staatuse ja õiguse nii osale kogu jaotatavast kasumist kui likvideerimise korral osale netovarast;

b) lunastatud aktsiad piiratud vastutusega ettevõtetes: need on aktsiad, mille kapital on tagasi makstud, kuid mis on jäetud omanike kätte kes jätkavad kaasomanikena ning mis annavad õiguse järele jäänud kasumile peale seda, kui dividendid on makstud registreeritud kapitalile. Samuti annavad need õiguse osale ettevõtte likvideerimisel tekkida võivast ülejäägist, st netovara miinus järgi jäänud registreeritud kapital;

c) piiratud vastutusega ettevõtete poolt emiteeritud dividendi aktsiad. Need on väärtpaberid, mis:

1) olenevalt riigist ja tekkimise asjaoludest omavad suurt arvu nimetusi, nagu asutajaaktsia, kasumiaktsia, dividendiaktsia jne ning mis ei ole registreeritud kapitali osa;

2) ei anna nende omanikele kaasomaniku staatust selle otseses tähenduses (õigust registreeritud kapitali tagasimaksetele, õigust kapitalihüvitusele, hääleõigust aktsionäride koosolekul);

3) annavad nende omanikule õiguse igasugusele kasumile, mis jääb järgi peale registreeritud kapitalile makstud dividende ning samuti osale likvideerimisel moodustunud ülejäägist;

d) eelisaktsiaid või -osakuid, mis annavad õiguse osaleda jääkväärtuse jaotamisel ettevõtte likvideerimise korral. Need võivad olla noteeritud või noteerimata tunnustatud väärtpaberibörsil.

5.92. Alampositsioonid AF.511 ja AF.512 ei sisalda:

a) aktsiaid, mida pakutakse müügiks siis kui neid pole veel emiteeritud. Neid süsteemis ei kajastata;

b) aktsiateks konverteeritavaid laenuosakuid ja tagatiseta võlakohustusi. Neid näidatakse alamakategoorias AF.33 kui nad on konverteeritud (vt lõik 5.62.l);

c) täisühingu osakuid inkorporeeritud osaühingutes. Need on klassifitseeritud alampositsioonis AF.513;

d) valitsuse investeeringud nende rahvusvaheliste organisatsioonide kapitali, mis on õiguslikult asutatud aktsiaseltsidena. Need on klassifitseeritud alampositsioonis AF.513 (vt lõik 5.95.c).

5.93. Alampositsioonid F.511 ja F.512 ei sisalda boonusaktsiaid, s.o uute aktsiate ülekandmist aktsiate omanikele vastavalt nende portfellide suurusele. Sellist emiteerimist, mis ei muuda ettevõtte kohustusi osanike vastu ega osanike vara osa proportsiooni ettevõttes, ei loeta finantstehinguks ega kajastata süsteemis (vt lõik 6.56). Sama kehtib ka aktsiate splittimise kaudu toimuva emissiooni korral.

Muud osakud (F.513)

Definitsioon: | Alampositsioon muud osakud (F.513) sisaldab kõiki tehinguid muude osakutega (AF.513) s.o kõiki osakute muid liike, mida ei ole klassifitseeritud alampositsioonides AF.511 ja AF.512 ning alamkategoorias AF.52. |

5.94. 5.95. Alampositsioon AF.513 sisaldab:

a) kõiki ettevõtete osakute liike, mis ei ole aktsiad:

1) piiramatu vastutusega äripartnerite omakapital täisühingus;

2) piiratud vastutusega ettevõtete osakuid, mille omanikud on partnerid kuid mitte osanikud;

3) iseseisva juriidilise isikuna käsitletava liht- või piiratud osaühingusse investeeritud kapitali;

4) iseseisva juriidilise isikuna käsitletavasse ühistusse investeeritud kapitali;

b) valitsemissektori poolt tehtud investeeringuid selliste avaliku sektori ettevõtete kapitali, mille kapital ei ole jagatud aktsiateks ja mis on vastava õigusaktiga määratletud kui iseseisvad juriidilised isikud. (vt lõik 2.16.c);

c) valitsuse investeeringuid rahvusvaheliste ja riikidevaheliste organisatsioonide kapitali, ainuerandina IMF, isegi kui need on juriidiliselt määratletud kui aktsiakapitaliga ettevõtted (näiteks Euroopa Investeerimispank);

d) riikide keskpankade osamakseid EMI-le (Euroopa Rahainstituut) [14] Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisa "Euroopa Monetaarinstituudi põhikiri" artikkel 16.2.;

e) kvaasikorporatiivsetesse finantsinstitutsioonidesse ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatesse kvaasikorporatiivsetesse ettevõtetesse investeeritud kapitali (vt lõik 2.13.f). Selliste investeeringute summa vastab uutele investeeringutele (rahas või natuuras), millest lahutatakse igasugused kapitali mahaarvamised (vt lõik 4.61);

f) sellist finantsvara, mida mitteresidendist üksusel on tinglike residendist üksuste vastu (vt lõik 2.15) ja vastupidi.

Investeerimisfondide osakud (F.52)

Definitsioon: | Alamkategooria investeerimisfondide osakud (F.52) sisaldab kõiki tehinguid investeerimisfondide osakutega (AF.52), s.o osakutega, mis on emiteeritud spetsiifiliste finantsinstitutsioonide poolt, millede ainueesmärk on kogutud vara investeerida raha- ning kapitaliturgudel ja / või kinnisvarasse. |

5.96. 5.97. Alamkategooria AF.52 sisaldab finantsinstitutsiooni poolt emiteeritud osakuid, mida olenevalt riigist, kutsutakse investeerimisfondideks (ingl k mutual funds) (siia kuuluvad ka investeerimisühingud, ingl k investment trusts) ja usaldusfondid (ingl k unit trusts) ja muudeks kollektiivseteks investeerimisskeemideks (nt UCITS). Need fondid võivad olla avatud, poolavatud või kinnised. Nende osakud võivad olla noteeritud või noteerimata. Kui nad on noteerimata, siis on nad tavaliselt nõude korral tagasiostetavad väärtuses, mis vastab nende osatähtsusele selle finantsettevõtte omavahendites. Need omavahendid on regulaarselt ümberhinnatud nende erinevate komponentide turuhinna põhjal.

KINDLUSTUSTEHNILISED ERALDISED [15] Vt III lisa "Kindlustus", sotsiaalkindlustuse ja muu kindlustuse kirjeldust. (F.6)

Definitsioon: | Kategooria kindlusetustehnilised eraldised (F.6) sisaldab kõiki tehinguid kindlustustehniliste eraldistega (AF.6), s.o kindlustusseltside ning (iseseisvate ja mitteiseseisvate) pensionifondide tehnilisi eraldisi (provisjone) kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute vastu, nagu on määratud Nõukogu Direktiiviga 91/674/EMÜ 19. detsembrist 1991 kindlustustegevuse aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta. |

Definitsioon: | Alamkategooria kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus (F.61) sisaldab kõiki tehinguid kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtusega (AF.61). See on antud alal tegutsevates ettevõtetes ja kvaasikorporatiivsetes ettevõtetes olev vara, mis on talletatud nõuete maksmiseks ja kahjude korvamiseks juhul kui kindlustusnõuete maksmise tingimused on täidetud. |

5.105. Alamkategooria F.61 on jagatud kaheks tehingute alampositsiooniks:

a) kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus (F.611);

b) kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus(F.612).

Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus (F.611)

Definitsioon: | Alampositsioon kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus (F.611) koosneb kõikidest tehingutest kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtusega (AF.611). Need on kahjukindlustuseraldised ja kogumiskindlustuseraldised, mille väärtus lisatakse kogumiskindlustusele või sarnasele kindlustusskeemile tähtpäev saabumisel. |

5.106. 5.107. Alampositsioon AF.611 sisaldab elukindlustuseraldisi, eraldisi elukindlustuspreemiateks ja elukindlustusmaksete allahindlusteks ning elukindlustustehnilisi eraldisi juhul kui investeeringute risk lasub kindlustusvõtjatel, nagu on määratletud artiklites 27, 29 ja 31 nõukogu direktiivis 91/674/EMÜ 19. detsembrist 1991 kindlustustegevuse aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta.

5.108. Tehingud kodumajapidamiste netoväärtusega elukindlustuseraldistes koosnevad lisandunud summad miinus mahaarvatud summad ja need tuleb eristada sellistest nominaalsetest kapitalikasumitest / -kahjumitest, mis saadakse kindlustusseltsi investeeringutest (vt lõik 6.57).

Lisandunud summad on:

a) jooksval arvestusperioodil reaalselt kogutud kindlustuspreemiad;

b) pluss see osa lisandpreemiatest, mis saadakse kodumajapidamistest kindlustusvõtjate kindlustuseraldiste investeeringutest;

c) miinus elukindlustuse teenustasud.

Vähendused koosnevad:

a) kogumiselukindlustuse ja sarnaste kindlustuste kindlustusvõtjatele kindlustuse tähtpäeva saabumisel maksta olevad summad ning soodustatud isikuile kindlustusvõtja surma korral makstavad summad;

b) pluss summad, mis on makstud poliisi tagasiostu korral enne tähtpäeva saabumist.

5.109. Elukindlustuseraldised on residendist ja mitteresidendist kodumajapidamiste finantsvara ning residendist või mitteresidendist kindlustusseltside kohustused.

Kui näiteks ettevõte teeb oma töötajaile grupikindlustuse, siis on töötajad — mitte tööandja — kreeditorideks, sest neid vaadeldakse kui tegelikke kindlustusvõtjaid.

Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus (F.612)

Definitsioon: | Alampositsioon kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus (F.612) koosneb kõikidest tehingutest kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtusega (AF.612). S.o tööandjate ja / või töötajate poolt või grupi mittepalgaliste töötajate poolt loodud iseseisvate ja mitteiseseisvate pensionifondide tehnilised eraldised kindlustamaks palga eest töötavaid töövõtjaid või mittepalgalisi töötajaid pensioniga. |

5.110. 5.111. Tehingud kodumajapidamiste netoväärtusega pensionifondide eraldistes koosnevad lisandunud summadest ja mahaarvatud summadest, mis tuleb eristada sellistest nominaalsetest kapitalikasumitest / -kahjumitest, mis saadakse pensionifondi investeeringutest (vt lõik 6.57).

Lisandunud summad on:

a) arvestusperioodil tööandjate, palga eest töötavate töövõtjate, mittepalgaliste töötajate või muu institutsionaalse üksuse poolt tegelikult makstud pensionimaksed üksikisikute või kodumajapidamiste eest, kellel seejärel tekivad nõuded pensionifondi vastu;

b) pluss lisatulu, mis saadakse pensionisaaja kodumajapidamise pensionifondide eraldiste investeerimisest;

c) miinus fondi juhtimisperioodi teenustasud.

Mahaarvamised on:

a) pensionäridele või nende ülalpeetavatele makstavad perioodilised maksed või muud soodustused;

b) pluss pensionile jäämise puhul makstavad ühekordsed toetused.

5.112. Mitteiseseisvate pensionifondide vara ülekandumine sektoris iseseisvad pensionifondid ja kindlustusseltsid (S.125) klassifitseeritud iseseisvatesse pensionifondidesse ei ole tehing kodumajapidamiste netoväärtusega pensionifondide eraldistes sel juhul, kui tulemuseks on ühe fondi muutumine teiseks. Selliseid sündmusi kajastatakse muu vara mahumuutuse konto kategoorias muutused sektori klassifitseerimises ja struktuuris (K.12.1) (vt lõik 6.30).

5.113. Pensionifondide eraldised on residendist ja mitteresidendist kodumajapidamiste finantsvara, mitte aga neid juhtivate institutsionaalsete üksuste finantsvara.

Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised (F.62)

Definitsioon: | Alamkategooria kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised (F.62) koosneb kõikidest tehingutest kindlustuspreemiate ettemaksetega ja rahuldamata nõuete eraldistega (AF.62). Need on kindlustusseltside ning (iseseisvate ja mitteiseseisvate) pensionifondide tehnilised eraldised, mis sisaldavad: a)seda osa brutopreemiatest, mis järgmisel arvestusperioodil läheb väljajagamisele (kindlustuspreemiate ettemaksed);b)arvestusperioodi lõpuks toimunud sündmuste maksimaalset hinnangulist nõuete — esildatud või mitte — rahuldamise kogumaksumust miinus need summad, mis on juba välja makstud. |

5.115. Kindlustuspreemiate ettemaksed on tingitud sellest, et üldjuhul makstakse kindlustusmaksed kindlustusperioodi alguses ja kindlustusperiood ning arvestusperiood on üldiselt erinevad. Seetõttu kui arvestusperioodi lõpus koostatakse lõppbilanss, siis osa eelneval arvestusperioodil makstud kindlustuspreemiatest katavad tuleva perioodi riske. Kindlustuspreemiate ettemaksed määratakse olemasoleva kindlustusriski ja järgi jäänud kindlustusperioodi suhte abil.

Kindlustuspreemiate ettemaksed kindlustusvõtjate ja kindlustusseltside vahelisi tehinguid kirjendaval finantskontol koosnevad nendest arvestusperioodil makstud maksetest, mille eesmärk on katta järgmise perioodi riske.

5.116. Kindlustuspreemiate ettemaksed on kindlustusvõtjate finantsvara. Kui need ettemaksed on seotud elukindlustusega, siis kindlustusvõtjateks on residendist või mitteresidendist kodumajapidamised. Kui need ettemaksed on seotud kahjukindlustusega, siis kindlustusvõtjad võivad kuuluda ükskõik millisesse sektorisse (k.a välismaailm). Kindlustusvõtjate poolt makstud kindlustuspreemiad või sotsiaalmaksed võib võtta selleks kriteeriumiks, mille alusel jagada kindlustuspreemiate ettemaksed sektorite ning välismaailma vahel.

5.117. Eraldised rahuldamata nõuete katmiseks on loodud selleks, et neid kasutada selliste maksmata nõuete rahuldamiseks, mille suhtes pole veel saavutatud kokkulepet, näiteks seetõttu, et nõue on vaidlustatud. Kindlustusseltside poolt heakskiidetud nõuete rahuldamist käsitletakse vahetult sündmuse toimumise järel toimunud maksena, olenemata sellest kui kaua kestab vaidlustatud nõude rahuldamine.

5.118. Eraldised rahuldamata nõuete katteks on soodustatud isikute — kes võivad kuuluda ükskõik millisesse sektorisse (k.a välismaailm) — finantsvara.

5.119. Alamkategooria sisaldab ettemakstud preemiate eraldisi, muid tehnilisi eraldisi, rahuldamata nõuete ja tasanduseraldisi, nagu on määratletud artiklites 25, 26, 28 ja 30 Nõukogu Direktiivis 91/674/EMÜ 19. detsembrist 1991 kindlustustegevuse aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta.

MUUD SAADA- / MAKSTAOLEVAD ARVED (F.7)

Definitsioon: | Kategooria muud saada- / makstaolevad arved (F.7) koosneb kõikidest tehingutest muude saada- / makstaolevate arvetega (AF.7). Siia kuuluvad finantsnõuded, mis tekivad kui finants- või mittefinantstehingute vastastehingud seoses ajalise erinevusega tehingu ja tehinguga seotud makse vahel. |

5.120. 5.121. Kategooria F.7 sisaldab tehinguid finantsnõuetega, mis tulenevad kauba või teenuse saamise, jaotustehingu või finantsvara teisese turustamisega seotud enneaegsest või hilinenud maksest. Need nõuded koosnevad sellistest maksetest, millede tähtaeg on saabunud, kuid mis pole veel laekunud. Siia kuuluvad ka võlgnevused, mis on seotud tulude tekkepõhise arvestusega ning hilinenud väljamaksetega.

5.122. Kategooria F.7 ei sisalda:

a) statistilisi vahesid, v.a ajastatuse tingitud vahed kaupade või teenustega seotud tehingute, jaotustehingute või finantstehingute ja nendele vastavate maksete vahel;

b) makseid, mille klassifitseerimiseks puudub vajalik informatsioon. Klassifitseerimine peab põhinema mingil kasutataval informatsioonil;

c) makseid, mille olemusest ei ole midagi teada;

d) maksebilansi rida muud, kus kajastatakse neto vigu ja vahesid;

e) mingisse muusse kategooriasse kui F.7 kuuluva vara loomise või kohustuste eest tasumisega seotud varased ja hilinenud maksed (kaasa arvatud maksuvõlad). Need jäävad klassifitseerituks neile vastavas kategoorias.

5.123. Kategooria F.7 jagatakse kahte alamkategooriasse:

a) kaubanduskrediit ja -ettemaksed (F.71);

b) muud saada- / makstaolevad arved v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (F.79).

Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (F.71)

Definitsioon: | Alamkategooria kaubanduskrediit ja -ettemaksed koosneb kõigist tehingutest kaubanduskrediidi ja -ettemaksetega (AF.71). Need on finantsnõuded, mis tekivad ostja ja pakkuja vahel kauba või teenuse eest tasumisel mingil ajaperioodil ning ettemaksed töö eest, mis pole lõpetatud või mida alles alustatakse ja mis on seotud selliste tehingutega. |

5.124. 5.125. Alamkategooria AF.71 sisaldab:

a) finantsnõudeid, mis on seotud kauba või teenuse saatmisega, kuid mille eest pole veel tasutud;

b) faktooringettevõtte poolt aktsepteeritud kaubanduskrediit, kuid mitte siis kui seda krediiti vaadeldakse laenudena;

c) jooksvalt arvestatavat hoonete renti;

d) maksevõlad kaupade ja teenuste eest, juhul kui need ei ole vormistatud laenudena.

5.126. Alamkategooria AF.71 ei sisalda kaubanduskrediite finantseerivaid laene. Need on klassifitseeritud kategoorias AF.4 (vt lõik 5.81.h).

5.127. Kaubanduskrediit ja -ettemaksed võivad olla kõikide sektorite ja välismaailma finantsvara või kohustus.

Muud saada- / makstaolevad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (F.79)

Definitsioon: | Alamkategooria muud saada- / makstaolevad v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (F.79) sisaldab kõiki tehinguid muude saada- / makstaolevate arvetega peale kaubanduskrediidi ja -ettemaksete (AF.79). Need on jaotustehingute või järelturu finantstehingute arvestamise ja nendele vastavate maksete teostamise vahelisest ajalisest erinevusest tekkivad nõuded. Siia kuuluvad ka tulude pideva tekkepõhise arvestuse kasutamise tõttu tekkivad nõuded. |

5.128. 5.129. Alamkategooria AF.79 sisaldab finantsnõudeid, mis tulenevad tehingu tekkepõhise arvestuse ja makse sooritamise vahelisest ajalisest erinevusest, näiteks järgnevate tehingute puhul:

a) maksud;

b) sotsiaalkindlustusmaksed;

c) palk;

d) maa ja maavarade rent;

e) dividendid;

f) intressid

g) tehingud finantsvaraga järelturul.

5.130. Soovitavalt peaks finantsvaral tekkinud intressi (5.17) vastandtehing olema intressi reinvesteerimine sellesse finantsvarasse. Intressi kirjendamisel peab siiski järgima antud riigi praktikat. Kui tekkepõhist intressi ei kirjendata kui finantsvara reinvesteeringut, siis tuleb see klassifitseerida alamkategoorias F.79.

5.131. Intressimakse tähtpäeval kirjendatakse kaks tehingut (5.17): esiteks, kui toimub maksmine — tehing maksmiseks kasutatud finantsvaras, kui aga maksmist ei toimu, siis intressi kasvu maksuvõlana alamkategoorias F.79; teiseks, vastasfinantstehing vähendab kreeditori netofinantsnõudeid deebitori vastu.

MEMOKIRJE: OTSENE VÄLISINVESTEERING (F.m)

Definitsioon: | Otsene välisinvesteering (F.m) koosneb kõigist tehingutest otsese välisinvesteeringuga (AF.m). Need investeeringud on pikaajalised ja peegeldavad residendist institutsionaalse üksuse (otseinvestori) pikaajalist huvitatust teises riigis (majanduses) asuva institutsionaalse üksuse (otseinvesteeringu ettevõtte) vastu. Otseinvestori eesmärgiks on olulise mõju omandamine teise riigi residendist ettevõtte juhtimises. Otseseks investeeringuks loetakse nii otseinvestori ja otseinvesteeringu ettevõtte vahelisi algtehinguid kui ka kõiki hilisemaid omavahelisi ja konsolideerimisgrupi ettevõtetega seotud — nii aktsiakapitali kajastavaid kui mittekajastavaid — kapitalitehinguid. |

Rahahoidvate sektorite finantsvara | | Rahaloovate sektorite kohustused |

Kokku | Jaotus sektorite kaupa | Jaotus sektorite kaupa | Kokku |

| | AF.1 | | |

| | AF.2 | | |

| | millest | MX2 | |

| | MX−2 | |

| | AF.3 | | |

| | AF.33 | | |

| | millest | MX33 | |

| | MX−33 | |

| | AF.34 | | |

| | millest | MX34 | |

| | MX−34 | |

| | AF.4 | | |

| | AF.41 | | |

| | millest | MX41 | |

| | MX−41 | |

| | AF.42 | | |

| | millest | MX42 | |

| | MX−42 | |

| | AF.5 | | |

| | AF.51 | | |

| | millest | MX51 | |

| | MX−51 | |

| | AF.52 | | |

| | millest | MX52 | |

| | MX−52 | |

| | AF.6 | | |

| | AF.7 | | |

| | AF.71 | | |

| | millest | MX71 | |

| | MX−71 | |

| | AF.79 | | |

| | Finantsvarad ja -kohustused kokku millest MX | |

6. PEATÜKK

MUUD VOOD

6.01. Muud vood on põhivara kulum (K.1), mittetoodetud mittefinantsvara soetamine ja realiseerimine (K.2) ja vara muud muutused (K.3-K12).

Vara muud muutused sisaldavad mitmesuguseid muutuseid varas, kohustustes ja omakapitalis, mis ei ole nende tehingute tulemuseks, mida kirjendatakse kapitali- ja finantskontol. Nad hõlmavad muid mahumuutusi (K.3-K.10 ja K.12) ning kapitalikasumit ja -kahjumit (K.11).

PÕHIVARA KULUM (K.1)

Definitsioon: | Põhivara kulum on põhivara kasutamise (-kulutamise) maht vaatlusperioodi jooksul tulenevalt normaalsest kasutamisest ja ettenähtavast vananemisest. Põhivara kulumi hulgas on juba ette arvesse võetud põhivara võimalik hävimine õnnetuste tõttu, mille vastu on võimalik kindlustada. |

6.02. 6.03. Põhivara kulumit peab arvestama kogu põhivara puhul (v.a loomad), sh nii materiaalse kui ka immateriaalse põhivara puhul, nagu näiteks maavarade otsimisega seotud kulud ja kulutused tarkvarale. Põhivara kulumit peab arvestama ka mittetoodetud vara oluliste paranduste ning mittetoodetud vara omandi üleminekuga seotud kulude osas.

6.04. Põhivara kulumit (mida peab eristama maksumaksmise eesmärgil arvestatud põhivara kulumist ehk ettevõtete raamatupidamises kajastuvast põhivara kulumist) peab arvestama lähtudes põhivara seisust ja erineva vara tõenäolisest keskmisest majanduslikust elueast. Kui põhivara seisu kohta puudub otsene info on põhivara seisu arvestamisel soovitav kasutada pideva inventariseerimise meetodit (PIM). Põhivara tuleb hinnata jooksva perioodi ostjahindades.

Kaupade tööea arvutamisel võetakse arvesse ka õnnetustest tulenevad põhivara võimalikud kahjud, mille vastu on võimalik kindlustada. Kogu majanduse lõikes võib eeldada, et tegelikud normaalsed põhivara kahjud aruande perioodil on võrdsed keskmisega või sellele ligilähedased. Tegelikkuses võivad üksikute üksuste ja üksuste rühmade tegelikud ja keskmised normaalsed õnnetustest tulenevad kahjud erineda. Sellisel juhul kirjendatakse (institutsionaalsete) sektorite puhul seda muude põhivara mahumuutustena.

Põhivara kulumit arvestatakse püsiva väärtuse vähenemise meetodiga, mille kohaselt väheneb põhivara väärtus kauba eluea jooksul lineaarselt.

Siiski võib olenevalt põhivara efektiivsuse langemise iseloomust põhivara amortisatsiooni arvestamisel osutuda vajalikuks kasutada ka geomeetrilist meetodit.

6.05. Rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kirjendatakse põhivara kulum nii, et see asub tasakaalustavate kirjete all. Viimaseid näidatakse vastavalt koos ja ilma põhivara kulumita. Kui tasakaalustava kirje ette on lisatud "kogu", siis tähendab see, et vastav näitaja sisaldab põhivara kulumit. Kui aga "neto", siis mitte.

MITTETOODETUD MITTEFINANTSVARA SOETAMINE MIINUS REALISEERIMINE (K.2)

Definitsioon: | Mittetoodetud mittefinantsvarahõlmab maad ja muud materiaalset mittetoodetud vara, mida saab kasutada kaupade ja teenuste tootmisel, ja ka immateriaalset mittetoodetud vara. |

Definitsioon: | Vara muud muutused on vood, mis ei ole kapitali- ja finantskontol kajastatavate tehingute tulemus. Eristatakse kahte liiki muid muutusi varas. Esimene neist on vara muud mahumuutused. Teine on vara, kohustuste ja omakapitali väärtuse muutused tingituna hinnataseme ja -struktuuri muutustest, mille tulemusena tekib kapitalikasum või -kahjum. |

MUUD MAHUMUUTUSED (K.3-K.10 JA K.12)

6.15. Muud mahumuutused on erinevate funktsioonidega vood. Üheks oluliseks ülesandeks on kirjeldada vara Süsteemi sisenemist ning sealt väljumist nii nagu toimuvad vastavad sündmused nt loodusvarade puhul. See on oluline loodusvarade avastamise ja kahanemise kirjendamiseks. Teiseks ülesandeks on arvestada erakordseid ettenägematuid sündmusi, mis mõjutavad varast saadavat majanduslikku tulu.

6.16. Muud mahumuutused hõlmavad üheksat kategooriat:

a) mittetoodetud vara majanduslik tekkimine (K.3);

b) toodetud vara majanduslik tekkimine (K.4);

c) mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik juurdekasv (K.5);

d) mittetoodetud vara majanduslik vähenemine (K.6);

e) katastroofikahjud (K.7);

f) hüvituseta võõrandamine (K.8);

g) mujal klassifitseerimata mittefinantsvara muud mahumuutused (K.9);

h) mujal klassifitseerimata finantsvara ja kohustuste muud mahumuutused (K.10);

i) muutused klassifitseerimises ja struktuuris (K.12).

MITTETOODETUD VARA MAJANDUSLIK TEKKIMINE (K.3)

6.17. Mittetoodetud vara majanduslik tekkimine (K.3) on selline vara mahu suurenemine, mis ei ole tootmistegevuse tulemus.

Siia arvatakse:

a) kasutatavate maavarade ressursside koguse suurenemine: kindlalt teada olevad söe, nafta, gaasi, metalsete ja mittemetalsete maakide varud, mis on majanduslikult kasutatavad. Siia hulka loetakse ka selliste varude suurenemine, mida saab hakata kasutama tulenevalt tehnoloogia arengust või hindade suhtelisest muutumisest;

b) muude loodusvarade muutumine majandustegevuses kasutatavaks: looduslik vara, mis muutub kasutatavaks majandusvaraks. St selliseks varaks muutumine, mille üle institutsionaalsel üksusel tekib omandiõigus ja mille omanikud saavad sellelt majanduslikku tulu (nt põlismetsade kasutuselevõtt, metsiku või reostatud maa muutmine majanduslikult kasutatavaks maaks, maaparandus);

c) mittetoodetud vara kvaliteedimuutused tulenevalt majandusliku kasutusviisi muutumisest. Kvaliteedimuutusi käsitletakse kui mahumuutusi. Siin kajastatavad kvaliteedimuutused on vaste majandusliku kasutamise muutumisele, mida näidatakse muutused klassifitseerimises all (vt lõik 6.33) — nt kultiveeritud maa muutumine ehitiste aluseks maaks;

d) immateriaalse mittetoodetud vara tekkimine. Immateriaalne mittetoodetud vara tekib siis, kui võetakse patente või kui kirjutatakse üleantavaid lepinguid. Samuti kui ettevõtteid müüakse hinnaga, mis ületab nende omavahendite väärtuse (vt lõik 7.05). Omavahendite maksumuse ja tegeliku ostuhinna vahet nimetatakse "ostetud ettevõttemaine väärtuseks". Ettevõttemaine väärtus, mis ei leia kajastamist ostu-müügitehingus, ei ole majandusvara.

TOODETUD VARA MAJANDUSLIK TEKKIMINE (K.4)

6.18. Toodetud vara majanduslik tekkimine (K.4) toimub selliste kaupade puhul, mida ei ole veel bilansis kirjendatud. Seda vaadeldakse kui olulise ja erilise tähtsusega voogu ja kirjendatakse muude mahumuutuste all.

Toodetud vara majandusliku tekkimise hulka loetakse:

a) väärisesemed, nagu näiteks vääriskivid ja kunstiväärtused kui varem arvepidamises kajastamata kunstiväärtus võetakse bilansis esmakordselt arvele;

b) ajaloolised monumendid kui varem arvepidamises kajastamata ajalooline või kultuuriväärtus võetakse bilansis esmakordselt arvele.

MITTEKULTIVEERITAVATE BIOLOOGILISTE RESSURSSIDE LOODUSLIK JUURDEKASV (K.5)

6.19. Mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik juurdekasv (K.5) ei ole institutsionaalse üksuse otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all ning seega ei ole see tootmistegevus. Sellise majandusvara juurdekasvu nagu mets või kalavarud jõesuudmetes käsitletakse kui majanduslikku tekkimist.

6.20. Looduslikku juurdekasvu peab kajastama kui ressursside suurenemist (K.5) ja nende ressursside kahanemist kui majanduslikku kahanemist (K.61). Praktikas saab looduslikku suurenemist või vähenemist näidata ainult neto muutusena kuna füüsilise mahu muutumine ei võimalda enamat.

MITTETOODETUD VARA MAJANDUSLIK VÄHENEMINE (K.6)

6.21. Mittetoodetud vara majandusliku vähenemise (K.6) hulka loetakse:

a) loodusliku majandusvara vähenemine (K.61), mis hõlmab maavarade vähenemist ja mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside kahanemist, mida loetakse vara hulka kuuluvaks (vt lõik 6.19);

b) mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine (K.62):

1) muu kasutuskõlblike maavarade varude kahanemine (kasutuskõlblikkuse ümberhindamine seoses muutustega tehnoloogias või suhtelistes hindades);

2) mittetoodetud vara kvaliteedimuutus majandusliku kasutusviisi muutumise tõttu;

3) mittetoodetud vara kahanemine majandustegevuse tõttu. Sinna hulka loetakse maa degradeerumine, veeressursside ja põhimõtteliselt ka muude loodusvarade kahanemine;

4) ostetud ettevõttemaineväärtuse mahakandmine, üleantavate lepingute tühistamine ja patendikaitse eemaldamine.

KATASTROOFIKAHJUD (K.7)

6.22. Vara muude mahumuutustena kirjendatavad katastroofikahjud (K.7) on selliste märkimisväärsete sündmuste tulemus, mis võivad tekitada kahju kõikidele vara liikidele (nii finants- kui ka mittefinantsvarale).

6.23. Sellisteks sündmusteks on suured maavärinad, vulkaanipursked, tõusulained, väga tugevad tormid, põuad ning muud loodusõnnetused. Siia hulka kuuluvad ka sõjad, mässud ja muud poliitilised sündmused ning tehnoloogilised õnnetused, nagu näiteks mürgireostused või radioaktiivsete ainete sattumine õhku.

Eraldi tuleks veel märkida järgmiseid sündmusi:

a) maa kvaliteedi halvenemine seoses ebatavaliste (mitteootuspäraste) üleujutustega või tuulekahjustustega;

b) kultiveeritava vara hävimine seoses põua või haiguspuhanguga;

c) ehitiste, seadmete või väärisesemete hävimine seoses metsatulekahjude või maavärinatega;

d) sularaha või väärtpaberite hävimine looduskatastroofides või poliitiliste sündmuste tõttu.

HÜVITUSETA VÕÕRANDAMINE (K.8)

6.24. Hüvituseta võõrandamine (K.8) leiab aset siis kui valitsused või muud institutsionaalsed üksused võõrandavad vara teistelt institutsionaalsetelt üksustelt (sh mitteresidendist üksustelt) ilma täieliku kompensatsioonita mingitel muudel põhjustel kui maksude, trahvide või sarnaste lõivude maksmisega seotud küsimused. Sellise ühepoolse võõrandamise mittekompenseeritud osa ei ole kapitalikontol kajastatav kapitalisiire.

MUJAL KLASSIFITSEERIMATA MITTEFINANTSVARA MUUD MAHUMUUTUSED (K.9)

6.25. Mittefinantsvara muude mahumuutuste all (K.9) kajastatakse ettenägematute asjaolude mõju varalt saadavatele tuludele.

Sinna hulka loetakse:

a) ettenägematu vananemine. Põhivara kulum ei võta arvesse põhivahendite ettenägematut vananemist ja tegelik vananemine võib olla erinev eeldatud normaalsest vananemisest. Seega tuleb seoses uute parendatud tehnoloogiate rakendamisega arvesse võtta põhivara väärtuse vähenemist;

b) erinevused põhivara kulumisse arvestatud normaalsete kahjude ja tegelikult tekkinud kahjude vahel. Põhivara kulum ei võta arvesse ettenägematut kahju ja tegelikult toimunud kahju võib olla erinev normaalsest ettenähtud arvestuslikust kahjust. Selliste ettenägematute sündmuste tõttu toimunud põhivahendite väärtuse muutused peavad olema arvesse võetud;

c) põhivahendite degradeerumine, mida ei arvestata põhivara kulumi puhul: näiteks ettenägematu põhivahendite väärtuse vähenemine tulenevalt happelise õhu või happevihma toimest ehitiste või sõidukite pindadele;

d) tootmisvahendite mahajätmine (hülgamine) enne nende valmimist või majanduslikku kasutusele võttu;

e) laovarudes tekkinud erakordsed kahjud (nt tulekahju, varastamine, putukad viljasalvedes);

f) alg- ja lõppbilansi vahelised statistilised vead mittefinantsvara osas.

MUJAL KLASSIFITSEERIMATA FINANTSVARA JA -KOHUSTUSTE MUUD MAHUMUUTUSED (K.10)

6.26. Siin peavad olema kirjendatud kõik muutused finantsvaras ja -kohustustes, mis ei ole kajastatud kui: finantstehingud finantskontol, kapitalikasum/-kahjum ümberhindluskontol, muutused klassifitseerimises ja struktuuris, katastroofikahjud ja hüvitamata võõrandamised.

6.27. Rühm K.10 hõlmab:

a) SDRide jaotamine ja tühistamine (AF.12) (vt lõigud 5.33-5.35):

nende SDRide puhul, mille osas ei eksisteeri isegi tinglikku kohustust. Niisiis ei käsitleta SDRide loomise ja kustutamise mehhanismi tehinguid tekitavana vaid seda kajastatakse vara muude mahumuutuste kontos. SDRide jaotamine suurendab rahaorganite finantsvara hulka, kustutamine vastupidi vähendab seda;

b) kindlaksmääratud tuluga pensioniskeemidega seotud muud mahumuutused.

Kindlaksmääratud tuluga pensioniskeemid on sellised pensioniskeemid, mille puhul on lubatud pensionitoetuste määrad selle skeemiga seotud töötajatele garanteeritud. Toetuste hulk on seotud skeemis osalejate teenistusaja pikkusega ja palgaga (lähtuvalt mingist kindlast valemist) ning ei ole täielikult sõltuv fondi vara hulgast. Kindlaksmääratud tuluga pensioniskeemi puhul kajastab sissekanne vara muude mahumuutuste kontos muutuseid aktuaarselt määratud kohustustes, mis tulenevad muutustest toetuste struktuuris. Viimaseid tuleb eristada vanuse ja teenuste struktuuriga seotud muutustest toetustes. Toetuste struktuuri muutuste näidetena võib tuua muutused valemis, pensioniea vähendamine, tulevikupensionide või kõikide vastavalt maksmisele tulevate pensionide aastase finantseerimise kasv (tavaliselt mingi fikseeritud aastase protsendi x võrra);

c) erandlikud sularaha või väärtpaberite kahjud seoses tulekahjude või vargustega;

d) lootusetute võlgade mahakandmine või allahindamine kreeditoride poolt.

Ühepoolne tunnistamine kreeditori poolt, et mingil finantsvaral ei ole enam katet deebitori pankroti või mõne muu teguri mõjul ning sellest tulenev kreeditori poolne vara kustutamine bilansist ja peab olema kirjendatud siin koos samaaegse deebitori poolse vastandkohustuse kustutamisega. Juhul kui võlgnev institutsionaalne üksus (deebitor) on kreeditori kontrolli all, kirjendatakse laenude mahakandmine või allahindamine (v.a pankrotist tulenev) akumulatsioonikontodel;

e) alg- ja lõppbilansi vahelised statistilised vahed finantsvara ja -kohustuste osas.

6.28. Kategooria K.10 hulka ei loeta:

a) võla kustutamine kreeditori ja deebitori vastastikusel kokkuleppel (võla tühistamine ja võla kustutamine): seda käsitletakse kui tehingut kreeditori ja deebitori vahel (vt lõigud 4.165.f ja 5.16) ja mitte kui muud mahumuutust;

b) võlgnevuse mittetunnustamine deebitori poolt. Ühepoolset kohustusest lahtiütlemist deebitori poolt Süsteem ei tunnista.

MUUTUSED KLASSIFITSEERIMISES JA STRUKTUURIS (K.12)

6.29. Muutused klassifitseerimises ja struktuuris (K.12) hõlmavad muutusi institutsionaalsete üksuste sektorklassifitseerimises ja struktuuris (K.12.1) ning muutusi vara ja kohustuste klassifitseerimises (K.12.2).

MUUTUSED SEKTORILISES KLASSIFITSEERIMISES JA STRUKTUURIS (K.12.1)

6.30. Institutsionaalse üksuse ümberklassifitseerimisel ühest sektorist teise läheb üle terve tema bilanss. Näiteks kui kodumajapidamiste sektoris olev institutsionaalne üksus muutub kvaasikorporatiivseks ettevõtteks ning läheb üle kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektorisse.

Muutused institutsionaalsete üksuste struktuuris hõlmab teatud finantsvara ja -kohustuste tekkimist ja kadumist, mis kaasneb ettevõtete restruktureerimisega. Kui ettevõte kui sõltumatu juriidiline isik kaob tulenevalt ülevõtmisest ühe või mitme ettevõtte poolt, siis kõik finantsvara ja -kohustused (sh aktsiad ja muud osakud), mis eksisteerisid antud ettevõtte ja üle võtnud ettevõtte, vahel kaovad Süsteemist. Samas peab ettevõtte aktsiate ja muude osakute ost olema ettevõtete liitumisel näidatud finantstehinguna ostva ettevõtte ja eelmise omaniku vahel. Olemasolevate aktsiate vahetamine uue ettevõtte tekkimise või ettevõtte ülevõtmise puhul peab olema kirjendatud kui aktsiate väljaost seoses uute aktsiate emiteerimisega. Finantsvara ja -kohustused, mis eksisteerisid "allaneelatud" ettevõtte ja kolmandate osapoolte vahel lähevad üle ülevõtva(te)le ettevõttele (ettevõtetele).

Kui aga ettevõte jaguneb juriidiliselt kaheks institutsionaalseks üksuseks peavad analoogiliselt ülalkirjeldatule olema kirjendatud selles kategoorias (K.12.1) tekkiv uus finantsvara ja -kohustused (finantsvara tekkimine).

MUUTUSED VARA JA KOHUSTUSTE KLASSIFITSEERIMISES (K.12.2)

6.31. Kategooria K.12.2 jaguneb kulla monetariseerimiseks / demonetariseerimiseks (K.12.21) ning muutusteks vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetariseerimine / demonetariseerimine (K.12.22).

6.32. Kulla monetariseerimine / demonetariseerimine (K.12.21) kirjendatakse rahaorganite vara muude mahumuutuste kontos, st allsektorite keskpank (S.121) või keskvalitsus (S.1311) all.

Kulla monetariseerimine leiab aset siis, kui rahaorganid reklassifitseerivad kulla väärisesemetest rahaorganite poolt hoitavaks reservvaraks. Vara muude mahumuutuste kontos näidatakse siis vähenemist väärisesemete osas ja rahalise kulla hulga suurenemist.

Rahalise kulla oste otse teistelt rahaorganitelt klassifitseeritakse tehingutena rahalise kullaga (F.11). Kõik muud ostud, sh finantsvahendajatelt või organiseeritud kullaturu kaudu, peavad olema kirjendatud kui väärisesemete ostud koos sellele järgneva muutusega klassifitseerimises.

Kulla demonetariseerimine leiab aset siis, kui rahaorganid paigutavad kulla reservvarast ümber väärisesemetesse. Siis väheneb kulla hulk rahaorganites ja suureneb väärisesemete osa. Rahalise kulla otsemüügid teistele rahaorganitele klassifitseeritakse tehingutena rahalise kullaga (F.11). Kõik muud müügid, sh finantsvahendajatele või organiseeritud kullaturu kaudu, peavad olema kirjendatud kui väärisesemete müügid koos eelneva muutusega klassifitseerimises.

6.33. Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetariseerimine / demonetariseerimine (K.12.22): on näiteks muutused maakasutuses ja eluruumide muutmine äriruumideks ja vastupidi. Maa puhul peab kategoorias K.12.22 tegema mõlemad kirjendamised (negatiivne sissekanne vana kategooria osas ja positiivne uue puhul) ühesuguse väärtusega. Maa väärtuse muutust tulenevalt muutusest maakasutuses tuleb kirjendada majandusliku tekkimisena (vt lõik 6.17.c) või mittetoodetud vara kadumisena (vt lõik 6.21.c), milliseid vaadeldakse mahumuutustena.

K.12.22 hulka ei loeta pikaajaliste võlakirjade konversiooni aktsiateks. Seda konversiooni kirjendatakse kahe finantstehinguna (vt lõik 5.62.l).

6.34. Muude mahumuutuste (K.3-K10 ja K.12) sissekanded tehakse sektorite, kogumajanduse ja välismaailma vara muude mahumuutuste kontos.

NOMINAALNE KAPITALIKASUM / -KAHJUM (K.11)

6.35. Nominaalseks kapitalikasumiks on muud väärtuse muutused varas, kohustustes ja seega ka omakapitalis, mis peegeldavad nende hinnataset ja -struktuuri. Nominaalsed kapitalikasumid [3] Terminit "kapitalikasum" kasutatakse nii kapitalikasumi kui ka -kahjumi puhul pidades silmas seda, et kapitalikasum võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Samamoodi kasutatakse terminit "vara", hõlmates sellega nii vara, kui ka kohustusi. jagunevad neutraalseteks ja reaalseteks kapitalikasumiteks.

Definitsioon: | Mingi kindla vara hulga kohta tekkivat nominaalset kapitalikasumit (K.11) defineeritakse kui selle vara väärtuse muutust selle vara omaniku jaoks tulenevalt hinnamuutusest. Kohustuse nominaalset kapitalikasumit defineeritakse kui kohustuse väärtuse muutumist hinnamuutuse tõttu kasutades sealjuures miinusmärki. |

6.36. 6.37. Positiivne kapitalikasum tekib vara väärtuse suurenemisest või kohustuse väärtuse vähenemisest. Negatiivne kapitalikasum ehk kapitalikahjum tekib vara väärtuse vähenemisest või kohustuse väärtuse suurenemisest.

6.38. Ümberhindluskontol kirjendatavad nominaalsed kapitalikasumid tekivad nii sellele varale ja kohustustele, mis realiseeritakse, kui ka nendele, mida ei realiseerita. Öeldakse, et kapitalikasum realiseeritakse siis, kui mingi vara on müüdud, lunastatud, ärakasutatud või muud moodi realiseeritud või kohustus tasutud. Mitterealiseeritud kasum tekib varale, mis jääb arvestusperioodi lõpuks omaniku valdusse või kohustusele, mis jääb kuni arvestusperioodi lõpuni tasumata. Realiseeritud kapitalikasumi all mõeldakse tavaliselt kasumit, mis on realiseeritud kogu selle perioodi kestel, mille jooksul vara või kohustust omatakse sõltumata sellest, kas see periood kattub arvestusperioodiga või mitte. Kuna kapitalikasumit kirjendatakse süsteemis tekkepõhiselt, siis ei toimu eristamist realiseeritud ja realiseerumata kapitalikasumi vahel (mis võib mõningatel juhtudel siiski vajalikuks osutuda) ja see ei kajastu ka klassifikaatorites ja kontodes.

6.39. Kapitalikasum hõlmab kasumit kõikide varaliikide osas: toodetud ja mittetoodetud mittefinantsvara ja finantsvara. Seega on kaetud ka kapitalikasumid tootjate poolt omatavate kõikide toodete varude osas, sh pooleliolev toodang.

6.40. Nominaalne kapitalikasum tekib vara puhul, mida omatakse ükskõik kui pika aja vältel arvestusperioodi jooksul ning mitte ainult selle vara puhul, mida kajastavad alg- ja lõppbilanss. Mingil ajavahemikul konkreetse vara või spetsiifilise vara hulgale tekkiv nominaalne kapitalikasum defineeritakse kui:

vara väärtus ajavahemiku lõpus

miinus

vara väärtus ajavahemiku alguses,

eeldades, et vara ise ei muutu kvalitatiivselt või kvantitatiivselt selle perioodi jooksul. Ajahetkede 0 ja t vahel mingi vara hulgale tekkiv nominaalne kapitalikasum (G) väljendatakse järgnevalt:

G =

q

kus pt ja po on vara hind vastavalt ajahetkedel 0 ja t. Fikseeritud väärtusega finantsvara puhul on definitsiooni järgi pt ja po võrdsed ning nominaalne kapitalikasum on siis alati null.

6.41. Nominaalse kapitalikasumi arvestamiseks peavad vara soetused ning realiseerimised olema hinnatud samamoodi nagu kapitali- ja finantskontol ning vara seis peab olema hinnatud samamoodi nagu bilansis. Põhivara puhul on soetusväärtuseks see summa, mille ostja maksab tootjale või müüjale, pluss ostja poolt tehtavad omandiõiguse üleminekuga seotud kulutused. Olemasoleva põhivara realiseerimisväärtuseks on ostja poolt müüjale makstav summa miinus müüja poolt tehtavad omandiõiguse üleminekuga seotud kulutused.

Eristatakse nelja erinevat situatsiooni, kus tekib nominaalne kapitalikasum:

1) vara omatakse kogu arvestusperioodi jooksul: arvestusperioodi jooksul tekkiv nominaalne kapitalikasum on võrdne selle vara lõppbilansis kajastatud väärtuse ja algbilansis kajastatud väärtuse vahega. Need on arvestuslikud soetusväärtused lõppbilansi ja algbilansi koostamise hetkel. Sellisel juhul öeldakse, et nominaalne kapitalikasum ei realiseeru;

2) vara omatakse perioodi alguses ning müüakse perioodi jooksul: tekkiv nominaalne kapitalikasum on võrdne tegeliku või arvestusliku realiseerimisväärtuse ning algbilansis kajastatud väärtuse vahega. Nominaalne kapitalikasum realiseerub;

3) vara soetatakse perioodi jooksul ning omatakse perioodi lõpus: tekkiv nominaalne kapitalikasum on võrdne lõppbilansis kajastatud väärtuse ning tegeliku või arvestusliku soetusväärtuse vahega. Nominaalne kapitalikasum ei realiseeru;

4) vara soetatakse arvestusperioodi jooksul ning müüakse sama perioodi jooksul: tekkiv nominaalne kapitalikasum on võrdne tegeliku või arvestusliku realiseerimisväärtuse ning tegeliku või arvestusliku soetusväärtuse vahega. Nominaalne kapitalikasum realiseerub.

6.42. Arvestatakse nii realiseeritud kui ka realiseerimata kapitalikasumit. Kapitalikasumit kirjendatakse sektorite, kogumajanduse ja välismaailma ümberhindluskontol.

NEUTRAALNE KAPITALIKASUM / -KAHJUM (K.11.1)

Definitsioon: | Varale tekkiv neutraalne kapitalikasum / -kahjum (K.11.1) defineeritakse kui kapitalikasum, mis tekib, vara hinna muutumisel samas proportsioonis üldise hinnatasemega. |

6.43. Neutraalset kapitalikasumi mõistet kasutatakse reaalse kapitalikasumi tuletamisel. Viimane jaotab tegelikku ostujõudu sektorite vahel.

6.44. Tähistame üldise hinnaindeksi r-ga. Ajahetkede 0 ja t vahel mingi vara hulgale tekkiv neutraalne kapitalikasum (NG) väljendatakse järgmiselt:

NG = p

q

kus po x × q on vara väärtus ajahetkel 0 ning näitaja rt / r0 on üldise hinnaindeksi muutus ajahetkede 0 ja t vahel. Ühte ja sama näitajat rt / ro kohandatakse kogu varale ja kohustustele.

6.45. Puudub ideaalne üldine hinnaindeks, mille abil arvutada neutraalset kapitalikasumit. Kokkuleppe kohaselt kohandatakse üldise hinnaindeksina neutraalse kapitalikasumi arvestamisel ilma varude muutuseta leitud riigi lõpptarbimise hinnaindeksit.

6.46. Neutraalne kapitalikasum kirjendatakse neutraalse kapitalikasumi/ -kahjumi kontol, mis on sektorite, kogumajanduse ja välismaailma ümberhindluskonto allkonto.

REAALNE KAPITALIKASUM / -KAHJUM (K.11.2)

Definitsioon: | Varale tekkivat reaalset kapitalikasumit / -kahjumit (K.11.2) defineeritakse kui sellele varale tekkiva nominaalse ning neutraalse kapitalikasumi erinevust. |

6.47. Ajahetkede 0 ja t vahel mingi vara hulgale tekkiv reaalne kapitalikasum (RG) väljendatakse järgmiselt:

RG = G − NG

või

RG =

p

q

Vara reaalse kapitalikasumi suurus vaadeldaval perioodil sõltub seega vara hinnamuutustest sellel perioodil teiste hindade keskmise muutuse suhtes mõõdetuna üldise hinnaindeksiga.

6.48. Reaalne kapitalikasum kirjendatakse reaalse kapitalikasumi / -kahjumi kontol, mis on sektorite, kogumajanduse ja välismaailma ümberhindluskonto allkonto.

KAPITALIKASUM FINANTSVARA TÜÜBI JÄRGI

Sularaha ja hoiused (AF.2)

6.49. Kodumaises rahas oleva sularaha ja hoiuste väärtus on ajas muutumatu. Sellise vara "hind" on alati püsiv samas kui selle kogus antakse vääringu aluseks olevates valuutaühikutes. Sellise vara nominaalne kapitalikasum on alati null. Seetõttu on erinevused sellise vara algseisu ja lõppseisu väärtuses täielikult kirjendatud vara tehingute väärtuse juures, v.a vara muud mahumuutused. See on üks juhtumitest, kus on tavaliselt võimalik viimane bilansi näitaja maha arvata.

6.50. Selleks, et arvutada fikseeritud väärtusega vara neutraalset ja reaalset kapitalikasumit, on siiski vajalikud andmed tehingute aja ja väärtuse ning alg- ja lõppbilansi väärtuse kohta. Oletame näiteks, et võeti laen ja see maksti tagasi arvestusperioodi jooksul, mil üldine hinnatase tõusis. Kreeditori vaatenurgast on laenu neutraalne kapitalikasum positiivne ja tegelik kapitalikasum negatiivne. Viimase suurus sõltub ajaperioodi pikkusest, mille jooksul laen on laekumata ning inflatsiooni määrast. On võimatu mõõta selliseid tegelikke kahjumeid ilma andmeteta arvestusperioodil võetud ja tagasi makstud laenude väärtuse kohta ning ilma teabeta, millal need laenud võeti ja tagasi maksti. Üldiselt võib järeldada, et kui positiivsete ja negatiivsete tehingute absoluutväärtus tervikuna on suur võrreldes alg- ja lõppbilansis kirjendatud tasemega, siis bilansi andmetest saadud fikseeritud väärtusega finantsvara ning -kohustuste neutraalse ja reaalse kapitalikasumi ligikaudsed arvestused ei pruugi olla piisavad. Isegi finantstehingute mõõtmine brutopõhimõttel, st võetud laenude ja nende tagasimaksmise eraldi kirjendamine, mis on erinev sellisest kirjendamise viisist, kus lahutatakse võetud laenude kogusummast maha tagasimaksed (see on nn netopõhimõte), ei pruugi olla piisav ilma teabeta laenuvõtmise ja tagasimaksmise aja kohta.

Laenud (AF.4) ja muud saada- / makstaolevad arved (AF.7)

6.51. Kõik see, mis kehtib sularaha ja hoiuste puhul, kehtib ka laenude ja muude saada- / makstaolevate arvete osas, mis ei ole kaubeldavad. Kui aga olemasolev laen või kaubanduskrediit müüakse teisele institutsionaalsele üksusele, siis erinevus laenu lunastushinna ning tehinguhinna vahel peab olema kirjendatud müüja ja ostja ümberhindluskontol tehingu toimumise hetkel.

Väärtpaberid peale aktsiate (AF.3)

6.52. Kui pikaajalisi võlakirju emiteeritakse üle- või allahindlusega, sh pikaajalisi suure diskontomääraga võlakirju ja nullvõlakirju, siis erinevus tema emiteerimishinna ja nimi- ehk nominaalväärtuse või repoväärtuse vahel mõõdab tagasiostu kuupäeva saabumisel intressi, mida emitent on kohustatud maksma võlakirja terve "eluea" jooksul. Selline intress kirjendatakse kui pikaajalise võlakirja emitendi poolt makstav ning pikaajalise võlakirja hoidja poolt saadav omanditulu lisaks kõigile emitendi poolt pikaajalise võlakirja "eluea" jooksul kindlate intervallidega tegelikult makstud kupongikasvikutele. Tekkiv intress kirjendatakse finantskontol nagu oleks samaaegselt reinvesteeritud pikaajalisse võlakirja selle võlakirja hoidja poolt (vt lõik 5.17). Seega on see kirjendatud finantskontol kui vara soetamine, mis lisatakse olemasolevale varale [4] Süsteem soovitab sellist käsitlust, kuid lubab sellist intressi kirjendada ka muude saada- / makstaolevate arvete (AF.7) all siis, kui on vajalik saavutada kooskõla riigi oma praktikaga (vt lõik 5.130).. Seega peegeldab tekkinud ja reinvesteeritud intressiga seotud järkjärguline pikaajalise võlakirja turuväärtuse suurenemine pidevalt tekkiva (perioodilise) tasumata põhivõla kasvu, mis on teisisõnu vara suuruse kasv. See on oma olemuselt mahu ja mitte hinna kasv ning ei too kaasa mitte mingisugust kapitalikasumit pikaajalise võlakirja hoidjale ja kapitalikahjumit võlakirja emitendile. Situatsioon on sarnane veini küpsemisele (laagerdumisele), kui seda hoitakse mingi aeg. Veini hinna tõus, mis on seotud tema kvaliteedi paranemisega, peegeldab kasvu mahu, aga mitte hinna osas. Pikaajalised võlakirjad muutuvad ajas kvalitatiivselt kui nad "küpsevad" ja siin on oluline märkida, et nende väärtuse suurenemine tulenevalt tekkinud intressi kogunemisele, ei kujuta endast hinnamuutust ning seega ei ole siin tegemist kapitalikasumiga.

6.53. Koos intresside turumäärade muutumisega muutuvad ka fikseeritud intressimääraga pikaajaliste võlakirjade hinnad. Samas aga muutuvad hinnad pöördvõrdeliselt intressimäärade muutumisega. Intressimäära muutumise mõju konkreetse pikaajalise võlakirja hinnale on seda väiksem, mida lähemal on võlakiri "küpsusele". Intressi turumäärade muutumisega seotud pikaajaliste võlakirjade hinnamuutused on oma olemuselt hinna- ja mitte mahumuutused. Seega loovad nad nominaalset kapitalikasumit ja -kahjumit nii pikaajaliste võlakirjade emitentidele kui ka hoidjatele. Kasv intressimäärades loob kapitalikasumi pikaajalise võlakirja emitendile ja sama suure kapitalikahjumi võlakirja hoidjale ning vastupidine toimub intressimäärade languse korral.

Nominaalne kapitalikasum ja -kahjum tekib veksli puhul samamoodi nagu pikaajaliste võlakirjade puhul. Kuna aga vekslid on lühiajalised väärtpaberid, millel on märksa lühem "küpsemise" aeg, siis on intressimäärade muutuste tõttu tekkinud nominaalne kapitalikasum üldjuhul tunduvalt väiksem samasuguse nimi- ehk nominaalväärtusega võlakirjade omast.

6.54. Pikaajaliste võlakirjade konversiooni aktsiateks kirjendatakse kui kahte tehingut (vt lõik 5.62.l). See toimub tavaliselt aktsiate turuhinnast madalama hinnaga ja tehingu tulemusena tekkiv kapitalikasum tuleb kirjendada ümberhindluskontol hinnamuutusena.

6.55. Finantstuletisinstrumentide (AF.34) väärtus võib muutuda tulenevalt baasinstrumendi väärtuse muutusest, baasinstrumendi hinna muutlikkusest (volatiilsusest) või "küpsuse" kuupäeva lähenemisest. Kõiki selliseid väärtuse muutusi peab käsitlema kui hinnamuutusi ja kirjendama K.11 all.

Aktsiad ja muud osakud (AF.5)

6.56. Boonusaktsiad (vt lõik 5.93.) suurendavad aktsiate arvu ning emiteeritud aktsiate nimi- ehk nominaalväärtust, kuid ei muuda teoreetiliselt aktsiate kogusumma turuväärtust. Kokkuleppe kohaselt neid ei käsitletagi arvepidamises. Samas tehakse selliseid emissioone parandamaks aktsiate likviidsust turul, millest tulenevalt võib kõikide emiteeritud aktsiate turuväärtus tervikuna suureneda. Kõik sellised muutused tuleb kirjendada ümberhindlusena.

Kindlustustehnilised eraldised (AF.6)

6.57. Muutused kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtuses (AF.61), mis toimuvad arvestusperioodi alguse ja lõpu vahel ning millest tuleneb kapitalikasum või -kahjum investeeritud eraldistes, kirjendatakse ümberhindluskontol samuti nagu kapitalikasumist või -kahjumist tulenevad kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised (AF.62).

VÄLISVALUUTAS OLEV FINANTSVARA

6.58. Välisvaluutas oleva finantsvara väärtust mõõdetakse konverteerides selle välisvaluutas väljendatud jooksva turuhinna ümber kodumaisesse rahasse kehtiva vahetuskursi alusel. Nominaalne kapitalikasum võib tekkida mitte ainult vara hinna muutuse tõttu kodumaises rahas, vaid ka valuutakursi muutuste tõttu. Summaarset arvestusperioodi jooksul tekkinud kapitalikasumit saab arvutada tavalisel viisil, st lahutades tehingute väärtuse alg- ja lõppbilansi väärtuse erinevusest. Selleks peab välisvaluutas väljendatud finantsvara väärtuse konverteerima kodumaisesse rahasse kasutades tehingute hetkel kehtivaid kursse. Samas tuleb alg- ja lõppbilansi väärtused konverteerida kasutades neid kursse, mis kehtisid hetkedel kui koostati bilansid. Siit järeldub, et tehingute koguväärtus — st soetamine miinus realiseerimine — väljendatuna välisvaluutas on sisuliselt konverteeritud kaalutud vahetuskursiga, kus kaaludeks on erinevatel ajahetkedel toimunud tehingute väärtused.

7. PEATÜKK

BILANSID

Definitsioon: | Bilanss on aruanne, millega fikseeritakse olemasoleva vara ja kohustuste väärtus kindla ajahetke seisuga. Tasakaalustav kirje on omakapital (netoväärtus) (B.90). Bilansis kajastatavad vara ja kohustused hinnatakse bilansi koostamise kuupäeval kehtivates turuhinnas. |

7.01. 7.02. Bilansid koostatakse sektorite, kogumajanduse ja välismaailma kohta.

Antud sektori bilanss näitab kogu vara — toodetud, mittetoodetud ja finantsvara — ning kohustuste väärtust ja sektori omakapitali. Kogumajanduse bilansis sisaldub tasakaalustav kirje, mida tihti nimetatakse rahvuslikuks rikkuseks — mittefinantsvara ja netofinantsvara summa välismaailma suhtes.

Välismaailma majandustegevust kajastav bilanss, mida nimetatakse ka välisvara ja väliskohustuste arvepidamiseks, koosneb ainult finantsvarast ja -kohustustest.

7.03. Ettevõttel on peale aktsiate ja muude osakute veel ka omakapital. Kvaasikorporatiivsete ettevõtete omakapital on null, kuna eeldatakse, et nende omakapital on võrdne nende vara ja kohustuste vahega. Mitteresidendist ettevõtte haruettevõtteks oleva residendi otseinvesteeringuettevõte, mida käsitletakse kvaasikorporatiivse ettevõttena, omakapital on seetõttu null.

7.04. Finantsvara ja -kohustuste kogusumma vahet nimetatakse netofinantsvaraks (vt lõik 7.67).

7.05. Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete ja finantsinstitutsioonide sektori omavahendite leidmine annab analüütiliselt olulise indikaatori.

Omavahendid on omakapitali (B.90) ning emiteeritud aktsiate ja muude osakute (AF.5) summa.

7.06. Bilanss võtab kontode kogumi kokku, näidates tootmis-, jaotus-, tulude kasutamise- ja akumulatsioonikontode sisendite alusel saadud lõplikku tulemust (vt 8. peatükk "Kontode ja tasakaalustavate kirjete kogum").

7.07. Bilanss näitab vara ja kohustuste väärtust kindlal ajahetkel. Bilansid koostatakse arvestusperioodi alguses (mis on ekvivalentne möödunud perioodi lõpu omaga) ja perioodi lõpus.

7.08. Lihtne raamatupidamisvõrrand ühendab algbilansi lõppbilansiga:

Kindlat tüüpi vara varude väärtus algbilansis; |

pluss | tehingud: kogu soetatud vara väärtus miinus realiseeritud vara väärtus tehingutes, mis toimusid arvestusperioodi jooksul; tehingud mittefinantsvaraga kirjendatakse kapitalikontos, finantsvaraga aga finantskontos |

miinus | põhivara kulum |

pluss | muud mahumuutused: muu olemasoleva vara mahu positiivsete või negatiivsete muutuste väärtus (näiteks maavarade leidmise tulemusena või vara hävinemine sõja või looduskatastroofi tulemusena); need muutused kajastatakse vara muude mahumuutuste kontos |

pluss | ümberhindlused: vara hinna muutusest tulenev positiivne või negatiivne nominaalse kapitalikasumi / -kahjumi väärtuse muutus perioodi jooksul; need muutused kirjendatakse ümberhindluskontos |

võrdub vara väärtus lõppbilansis. |

Arvepidamisseosed alg- ja lõppbilansi vahel — läbi tehingute ja vara muude muutuste (muud muutused mahus ja kapitalikasumis / -kahjumis) — on näidatud kokkuvõtlikult lisas 7.2.

VARA LIIGID

7.09. Bilanssides kirjendatud vara on majandusvara.

Definitsioon: | Majandusvara moodustavad objektid, mis toimivad väärtuse säilitajatena ning mille üle kehtivad institutsionaalsete üksuste individuaalsed või kollektiivsed omandiõigused ja millest võivad nende omanikud neid ajaperioodi jooksul hoides või kasutades saada majanduslikku kasu. |

7.10. 7.11. Majanduslikud tulud koosnevad esmastest sissetulekutest (mida nimetatakse tegevuse ülejäägiks kui vara kasutatakse ise või omandituluks kui seda kasutavad teised), mis tulenevad vara kasutamisest. Lisaks eespool nimetatud juhtudele saadakse majanduslikku tulu veel ka väärtusest, mis koosneb võimalikust kapitalikasumist / -kahjumist, mida võib realiseerida varast loobumise või selle likvideerimise teel.

7.12. Ülevaade majandusvara klassifikaatorist ja kaetusest on antud tabelis 7.1. Iga vara üksikasjalik definitsioon on toodud lisas 7.1.

Välja on arvatud vara piirjuhtumid:

a) inimkapital;

b) looduslik vara, mis ei ole majandusvara (näiteks õhk, vesi, jõgi);

c) tingimuslik vara, mis ei ole finantsvara (vt lõik 7.22).

7.13. Eristatakse kolme vara kategooriat:

a) toodetud mittefinantsvara;

b) mittetoodetud mittefinantsvara;

c) finantsvara.

TOODETUD MITTEFINANTSVARA (AN.1)

Definitsioon: | Toodetud vara (AN.1) on mittefinantsvara, mis on tekkinud tootmisprotsesside tulemusena. |

7.14. 7.15. Toodetud vara klassifikaator on loodud eristamaks vara tema rolli põhjal tootmises. Klassifikaator sisaldab: põhivara [2] Kahte liiki tootjate poolt kasutatavad kestvuskaubad on välja jäetud põhivara kulumist: väikevahendid ja osa sõjalisest varustusest. Põhivaraks ei loeta ka kodumajapidamiste poolt lõpptarbimiseks soetatud transpordivahendeid ja muid masinaid. Need on bilansi memokirjes "tarbekestvuskaubad" (vt lõik 7.63)., mida kasutatakse tootmises korduvalt ja pidevalt enam kui üks aasta; laovarud, mis kasutatakse tootmises ära kui vahetarbimine, mida müüakse või millest vabanetakse muul moel, ning väärisesemed. Viimaseid ei kasutata tootmises ega tarbimises, vaid soetatakse ja hoitakse kui väärtuse säilitajaid.

MITTETOODETUD MITTEFINANTSVARA (AN.2)

Definitsioon: | Mittetoodetud vara (AN.2) on majandusvara, mis tekib muude protsesside, välja arvatud tootmisprotsessi, käigus. See koosneb materiaalsest ja immateriaalsest varast, nagu allpool on defineeritud. |

7.16. 7.17. Klassifikaator on loodud eristamaks vara selle tekkimise viisi järgi. Osa vara tekib looduses, teist osa aga võib vaadelda kui ühiskonna poolt loodud moodustist, mis on tekkinud tänu juriidilisele või arvepidamislikule tegevusele.

7.18. Kogu materiaalne mittetoodetud vara on looduslik vara. See, milline looduslik vara kaasatakse, on määratud vastava majandusvara ülddefinitsiooniga. Liigitamise aluseks on see kas vara on võimalik omada ja kas see vara on võimeline looma omanikule majanduslikku eelist olemasoleva tehnoloogia, teadmiste, majanduslike võimaluste, ressursside suhteliste hindade abil. Looduslikku vara, mille suhtes omandiõigust ei saa rakendada või ei ole rakendatud, näiteks avameri või õhk, ei arvestata.

7.19. Immateriaalne mittetoodetud vara sisaldab patente, siirdatavaid lepinguid, ostetud ettevõtte maine väärtust jne. Juriidiliste või arvepidamislike tegevuste kaudu tõestamata juhtumeid, näiteks patendi laenamist või mingi majandusliku eelise üleandmist kolmandale osapoolele, ei arvestata.

FINANTSVARA JA -KOHUSTUSED (AF.)

Definitsioon: | Finantsvara (AF.) on majandusvara, mille hulka kuuluvad maksevahendid, finantsnõudeid ja majandusvara, mis on olemuselt sarnane finantsnõuetele. |

7.20. 7.21. Maksevahendid koosnevad rahalisest kullast, arveldusühikutest, sularahast ja arveldushoiustest. Finantsnõuded annavad õiguse nende omanikele — kreeditoridele — saada üksikuid või korduvaid makseid ilma neid vaidlustamata teistelt institutsionaalsetelt üksustelt — deebitoridelt — kellel lasuvad vastavad kohustused.

Aktsiad ja muud osakud ning osaliselt ka tingimuslik vara on näideteks majandusvarast, mis on olemuselt sarnane rahalistele nõuetele. Institutsionaalset üksust, mis emiteerib sellist finantsvara, vaadeldakse kui institutsionaalset üksust, mis on võtnud endale ka samaväärse kohustuse.

7.22. Tingimuslikuks varaks on lepingulised korraldused institutsionaalsete üksuste vahel ning institutsionaalsete üksuste ja välismaailma vahel, millega sätestatakse üks või rohkem tingimust, mis peavad olema täidetud enne, kui finantstehing toimub. Näited on kolmanda osapoole maksegarantii, akreditiivid, krediidiliin, allkirjastatud perioodilise väärtpaberite emissiooni leping (NIF) ja paljud tuletisinstrumendid. Süsteemis on tingimuslik vara finantsvara juhul, kui lepinguline korraldus ise omab turuväärtust kaubeldavuse või turul saadava hüvituse tõttu. Muul juhul tingimuslikku vara Süsteemis ei kajastata [2] Kindlustustehnilised eraldised (AF.6) on kindlustusseltside ja pensionifondide tingimusteta kohustused. Siiski on enamikel juhtudel individuaalse kindlustuspoliisi omaniku ja soodustatud isiku vastav finantsvara tingimuslik vara..

7.23. Süsteemis on igal finantsvaral vastav kohustus. Erandiks on selline finantsvara, mis on klassifitseeritud kategoorias rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) (AF.1).

7.24. Finantsvara ja kohustuste klassifikaator vastab finantstehingute klassifikaatorile. Seetõttu on finantsvara ja kohustuste kategooriate, alamkategooriate ja alampositsioonide definitsioonid ning lisaseletused toodud ESAs ainult üks kord — finantstehingute peatükis. Bilansside peatükk ei korda neid definitsioone ega nende seletusi oma põhitekstis, vaid näitab I lisas kogu süsteemis defineeritud vara ja kohustuste loetelu.

Tabel 7.1. — Vara klassifikaator

AN. | MITTEFINANTSVARA (AN.1. + AN.2.) |

AN.1 | Toodetud vara |

AN.11 | Põhivara |

AN.111 | Materiaalne põhivara |

AN.1111 | Eluruumid |

AN.1112 | Muud hooned ja rajatised |

AN.11121 | Mitteeluhooned |

AN.11122 | Muud rajatised |

AN.1113 | Masinad ja seadmed |

AN.11131 | Transpordivahendid |

AN.11132 | Muud masinad ja vahendid |

AN.1114 | Kultiveeritav vara |

AN.11141 | Lüpsi-, tõu-, tööloomad |

AN.11142 | Viinamarjakasvatused, puuviljaaiad ning muud korduva (mitmeaastase) saagiga puude istandused |

AN.112 | Immateriaalne põhivara |

AN.1121 | Mineraalide otsimine |

AN.1122 | Arvutitarkvara |

AN.1123 | Meelelahutus-, kirjandus- või kunstilised algupärandid |

AN.1129 | Muu immateriaalne põhivara |

AN.12 | Varud |

AN.121 | Tooraine ja materjalid |

AN.122 | Lõpetamata toodang |

AN.1221 | Lõpetamata kultiveeritav vara |

AN.1222 | Muu lõpetamata toodang |

AN.123 | Valmistooted |

AN.124 | Kaubad edasimüügiks |

AN.13 | Väärisesemed |

AN.131 | Väärismetallid ja -kivid |

AN.132 | Antiik ja muud kunstiesemed |

AN.139 | Muud väärisesemed |

AN.2 | Mittetoodetud vara |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara |

AN.211 | Maa |

AN.2111 | Hoonete ja rajatiste alune maa |

AN.2112 | Kultiveeritav maa |

AN.2113 | Puhkealad koos pinnaveega |

AN.2119 | Muu maa koos pinnaveega |

AN.212 | Maavarad |

AN.2121 | Kivisöe-, nafta- ja maagaasivarud |

AN.2122 | Metallimineraalide varud |

AN.2123 | Mittemetallimineraalide varud |

AN.213 | Mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid |

AN.214 | Veevarud |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara |

AN.221 | Patendid |

AN.222 | Rendi- ja muud üleantavad lepingud |

AN.223 | Ostetud ettevõttemaineväärtus |

AN.229 | Muu immateriaalne mittetoodetud vara |

AF. | FINANTSVARA(AF.1 + AF.2 + AF.3 + AF.4 + AF.5 + AF.6 + AF.7) |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) |

AF.11 | Rahaline kuld |

AF.12 | Arveldusühikud (SDRid) |

AF.2 | Sularaha ja hoiused |

AF.21 | Sularaha |

AF.22 | Arveldushoiused |

AF.29 | Muud hoiused |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate |

AF.33 | Väärtpaberid peale aktsiate, v.a finantstuletisinstrumendid |

AF.331 | Lühiajalised |

AF.332 | Pikaajalised |

AF.34 | Finantstuletisinstrumendid |

AF.4 | Laenud |

AF.41 | Lühiajalised |

AF.42 | Pikaajalised |

AF.5 | Aktsiad ja osakud |

AF.51 | Aktsiad ja osakud, välja arvatud investeerimisfondide osakud |

AF.511 | Noteeritud aktsiad |

AF.512 | Noteerimata aktsiad |

AF.513 | Muud osakud |

AF.52 | Investeerimisfondide osakud |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised |

AF.61 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus |

AF.611 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus |

AF.612 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus |

AF.62 | Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised |

AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved |

AF.71 | Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed |

AF.79 | Muud saadad/maksta olevad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed |

KIRJETE HINDAMINE BILANSSIDES

HINDAMISE ÜLDPRINTSIIBID

7.25. Bilansi kirje tuleb anda sellise väärtusega, nagu ta oleks soetatud bilansi koostamise kuupäeval ning see peab sisaldama mittefinantsvara soetamise korral ka omanikuvahetusega seotud kulutusi. Sellest tulenevalt peab vara ja kohustusi kirjendama bilansi koostamise kuupäeva jooksvates turuhindades.

See tähendab, et vara tuleb hinnata

a) ostjahindades, kui nad on ostetud;

b) alushindades, kui nad on toodetud enda tarbeks. Kui aga alushind ei ole teada, siis samalaadse kauba alushindades või tehtud kulutuste summana.

7.26. Ideaalsel juhul saab neid hindu tuvastada turul. Kui aga turul ei ole antud varale võrdlushinda — juhul, kui sarnast vara ei ole turul lähiajal müüdud / ostetud — tuleb proovida hinnata seda väärtuses, mis oleks võimalik selle vara eest turul saada bilansi koostamise kuupäeval.

7.27. Lisaks sellele, et hindu saab leida turul, tuletada sarnase vara turuhindadest või määrata tehtud kulutuste põhjal, võib neid veel ligikaudselt tuletada järgmiselt:

a) ümberhinnates ja akumuleerides soetuste ning realiseerimiste vahet;

b) tulevaste tulude nüüdis- või diskontoväärtuse kaudu.

7.28. Üldiselt on turuhinnad kättesaadavad enamuse finantsvara kohta, olemasolevale kinnisvarale (hooned ja muud rajatised pluss nende all olev maa), transpordivahenditele, saagile ja kariloomadele, samuti ka uuele toodetud põhivarale ja varudele.

7.29. Mõninga vara puhul tehakse nende ümberhinnatud soetusmaksumusele mahahindlus vastavalt selle vara oodatavale kasutusajale. Sellise vara väärtus mingil ajahetkel on selle jooksva soetusmaksumuse ja kogunenud mahahindluste vahe. Enamuse põhivarast saab kirjendada bilanssides jooksvate ostjahindade jääkväärtuses. See on vajalik kogunenud põhivara kulumi (kogunenud asendusmaksumuse) [3] Kõikide veel kasutuses olevate põhivarade jääkväärtuste summat vaadeldakse kui kapitali netovaru. Kapitali koguvaru sisaldab kogunenud põhivara kulumi väärtust. arvutamiseks.

7.30. Kui varalt saadakse tulu mõne aja möödudes (näiteks puit) või tulu on jaotatud pikale perioodile (näiteks maavarad), tuleb tulevikus saadava tulu nüüdisväärtuse arvutamiseks kasutada diskonteerimist.

Diskontomäär peaks olema tuletatud pigem antud varaga — mets, kaevandused ja karjäärid — sooritatud tehingute kohta saadud teabe põhjal kui üldisest intressimäärast.

7.31. Välisvaluutas esitatud vara ja kohustuste väärtuse peab konverteerima kodumaisesse rahasse bilansi moodustamise kuupäeva turukursi alusel. See vahetuskurss peaks olema valuuta ostu- ja müügitehingutes kasutatud kursside keskmine.

7.32. Alternatiivid jooksvale turuhinnale võivad olla kasulikud mõnedel analüütilistel eesmärkidel ja võivad olla näidatud bilansis kui memokirjed. Selliste alternatiivsete hindade näideteks on pikaajaliste võlakirjade nimi- ehk nominaalväärtus ning ettevõtte omakapitali ümberhinnatud sissemakstud ja ekvivalentväärtus.

MITTEFINANTSVARA (AN.)

TOODETUD VARA (AN.1)

Põhivara (AN.11)

Materiaalne põhivara (AN.111)

7.33. Materiaalne põhivara tuleb võimaluse korral kirjendada turuhindades (või alushindades kui on tegemist enda tarbeks toodetud uue varaga). Kui see ei ole võimalik siis tuleb kirjendamine teha jooksvates ostjahindades, millest tuleb maha arvata akumuleerunud põhivara kulum. Ostjapoolsed selle vara omanikuvahetusega seotud kulutused, mis on korrektselt jäädvustatud, lisatakse bilansis kajastatavale väärtusele.

Immateriaalne põhivara (AN.112)

7.34. Maavarade otsimist tuleb hinnata kas nende kulutuste põhjal, mis on makstud teistele maavarade otsimisega tegelenud institutsionaalsetele üksustele või omavahendite arvel selleks otstarbeks tehtud kulutuste põhjal. Eelmistel perioodidel tehtud kulutused, mis on jäänud arvesse võtmata, tuleb ümberhinnata jooksva perioodi hindade ja kulutuste põhjal.

7.35. Arvutitarkvara tuleb hinnata ostjahindade baasil kui osteti turult, hinnangulise alushinna alusel kui toodeti kodus, kui aga hinnad ei ole kättesaadavad, siis tootmiskulude alusel. See osa eelnevatel aastatel soetatud tarkvarast, mis ei ole veel kontodel täielikult kirjendatud, tuleb ümber hinnata jooksevhindadesse (mis võivad olla algsetest hindadest madalamad).

7.36. Meelelahutus-, kirjandus- või kunstilised algupärandid ja muu immateriaalne põhivara peab olema hinnatud selle vara soetamishindades juhul, kui selle varaga turul tegelikult kaubeldakse. Kui immateriaalne vara on toodetud enda tarbeks, võib muutuda vajalikuks seda hinnata tootmiskulude baasil, asjakohaselt ümber hinnata jooksva perioodi hindadesse ning siis kirjendada. Vastasel juhul võib muutuda vajalikuks kasutada selle vara omanike poolt oodatavate tulevaste tulude hinnangulist nüüdisväärtust.

Varud (AN.12)

7.37. Varud tuleb kirjendada bilansi koostamise kuupäeva hindades, aga mitte hindades, millega need tooted arvati varude hulka.

7.38. Tooraine ja materjalide varud tuleb hinnata ostjahindades, valmis- ja lõpetamata toodangu varud tuleb hinnata alushindades. Kaupade varud, mis on mõeldud hulgi- ja jaemüüjate poolt edasimüügiks ilma nendepoolse edasise töötluseta, hinnatakse bilansi koostamise kuupäeva hindades, ilma hulgi- või jaemüüja poolt tehtud transpordikuludeta. Lõpetamata toodangu varule arvutatakse lõppbilansi hinnad sel teel, et võrreldakse lõpetamata toodangu valmistamiseks tehtud kulutusi samasuguse valmistoodangu bilansi koostamise päeva alushinnaga. Kui valmistoodangu hind ei ole teada, siis saab lõpetamata toodangu hinda arvutada hinnates toodangu valmistamiseks tehtud kulutuste väärtust ja lisades sellele oodatava neto tegevuse ülejäägi või (oodatava neto-) segatulu.

Kasvava, üks kord korjatava saagi (välja arvatud puit) ja lihakariloomade hindamiseks saab kasutada vastavaid turuhindasid. Mets ja muu kasvav puit hinnatakse diskonteerides metsalt tulevikus saadavad tulud jooksvatesse hindadesse, millest on eelnevalt lahutatud metsa kasvatamisega seotud kulud, langetamise kulud jms.

Väärisesemed (AN.13)

7.39. Väärisesemed (kunstiteosed, antiikkaubad, väärisehted, vääriskivid, mitterahaline kuld (vt lõik 5.30) ja muud metallid) peavad olema hinnatud jooksevhindades. Kui sellisele varale on olemas organiseeritud turud, siis tuleb see vara hinnata kas tegelikes või oodatavates hindades, mis oleks makstud nende eest turul, kaasa arvatud kõik vahendus- ja komisjonitasud, bilansi koostamise kuupäeval. Vastasel korral peaks see vara olema hinnatud jooksvale hinnatasemele ümberhinnatud soetusmaksumuses.

MITTETOODETUD VARA (AN.2)

Materiaalne mittetoodetud vara (AN.21)

Maa (AN.211)

7.40. Kapitalikontol kirjendatakse maaparanduskulud ja maa omaniku vahetusega seotud kulud kui kapitali kogumahutus põhivarasse, eraldi maa enda hinnast.

Kui maa hinda ei saa eraldada selle peal seisvate hoonete ja muude ehitiste hinnast, siis vara tuleb klassifitseerida selle baasil, kumb neist (maa või ehitised) omab suuremat väärtust.

Bilansis kajastatakse maad jooksvas turuhinnas.

See hind ei pruugi olla kõikide soetushetkel tehtud maa soetamisega seotud kulutuste summa. Võib olla nii, et jooksev turuhind ei sisalda neid omaniku vahetusega seotud kulutusi ega maaparanduskulusid, mis ei ole veel täielikult kustutatud. Seega võib muutuda vajalikuks kirjendada need summad, osaliselt või täielikult, kui kapitalikahjum ümberhindluskontol.

Maavarad (AN.212)

7.41. Sellised uuringutega tõestatud maa pinnal või maa all asuvad maavarad, mida tänapäevase tehnoloogia ja hinnataseme juures on majanduslikult otstarbekas kaevandada, tuleb hinnata selle vara ärilisel eesmärgil kaevandamise käigus oodatava netotulemi nüüdisväärtusega.

Muu looduslik vara (AN.213 ja AN.214)

7.42. Kuna jälgitavaid hindu sellele varale tõenäoliselt ei ole, siis tuleb see hinnata tulevikus oodatava tulu nüüdisväärtusega.

Immateriaalne mittetoodetud vara (AN.22)

7.43. Immateriaalne mittetoodetud vara (patendid, rendi- või muud müüdavad lepingud ja ostetud ettevõttemaineväärtus) peab olema hinnatud jooksevhindades siis, kui nendega tegelikult turul kaubeldakse. Vastasel juhul tuleb hinnata selle vara omanike poolt tulevikus saadava oodatava tulu nüüdisväärtus.

FINANTSVARA JA -KOHUSTUSED (AF.)

7.44. Finantsvara ja -kohustused peaks põhimõtteliselt olema esitatud jooksevhindades. Nad peaksid olema sama väärtusega, sõltumata sellest, kas nad ilmnevad finantsvara või kohustustena. Teenustasud, lõivud, komisjonitasud ja muud sarnased maksed, mida vaadeldakse kui tehingu läbiviimiseks osutatud teenuseid, ei peaks hindades sisalduma.

Rahaline kuld ja SDRid (AF.1)

7.45. Rahalise kulla (AF.11) hind määratakse ametlikel kullaturgudel kehtiva hinnaga.

Arveldusühikute (SDRide) (AF.12) väärtus määratakse iga päev IMFi poolt ja vahetuskurss rahvusliku valuuta suhtes on kättesaadav valuutabörsidelt.

Sularaha ja hoiused (AF.2)

7.46. Sularaha (AF.21) väärtuseks on rahvusliku valuuta nimi- ehk nominaalväärtus.

Hoiuste (AF.22, AF.29) bilanssides kajastatavaks väärtuseks on see summa, mida deebitor on lepingujärgselt kohustatud kreeditorile maksma siis, kui hoiused tuleks tagasi maksta bilansi koostamise kuupäeva seisuga. See summa võib sisaldada tekkinud intresse (vt lõik 5.130).

Väärtpaberid peale aktsiate (AF.3)

7.47. Kasutatav hindamisviis peab olema kooskõlas tekkepõhise intressi käsitlemisega ja selle intressi varakirjenditeks klassifitseerimisega (vt lõigud 5.128, 5.130, 5.138). Kui tekkepõhist intressi käsitletakse finantskontos kui vastavatesse väärtpaberitesse tehtud reinvesteeringut, siis väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.33), peavad bilanssides olema jooksvates turuhindades näidatud sellisel viisil, et nad sisaldaksid tekkepõhise intressi väärtust. Nende väärtpaberite summaarne jooksev turuväärtus koosneb kahest eristatavast komponendist: esimene on põhisumma ja teine tekkepõhine intress. Seega globaalne kogumaht sisaldab tekkepõhist intressi (st see on nende väärtpaberiühikute arv pluss tekkepõhisest intressist tekkinud lisamaht, vt lõik 6.52) ja üheski selles mahuühikule rakendatavas hinnas endas tekkepõhist intressi ei sisaldu.

Kui finantskontos tekkepõhise intressi väärtus on kirjendatud F.33 (väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid) asemel F.79-s (muud saada- / makstaolevad arved), siis tekkepõhise intressi väärtus peaks olema ka bilansis F.79 all.

7.48. Lühiajalisi väärtpabereid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.331), hinnatakse nende jooksvas turuväärtuses.

Kui jooksvat turuväärtust ei ole teada, siis:

a) nimi- ehk nominaalväärtusega emiteeritud lühiajalised väärtpaberid peavad olema hinnatud nimi- ehk nominaalväärtuse ja maksmata või maksmisele mittekuuluva tekkepõhise intressi summana;

b) diskonteeritud väärtpaberid peavad olema hinnatud emiteerimishinna ja tekkepõhise intressi summana.

Selline lähenemine ei laiene väärtpaberitele, mille lepinguline tähtaeg ei ületa kolme kuud.

7.49. Pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.332) hinnatakse alati nende jooksvas turuväärtuses, olenemata sellest, kas nad on pikaajalised võlakirjad, mille intressi tasutakse regulaarselt, pikaajalised suure diskontomääraga võlakirjad või pikaajalised väikese intressiga või ilma intressita null-võlakirjad.

7.50. Finantstuletisinstrumendid (AF.34) peavad olema bilanssides oma jooksvas turuhinnas. Kui eksisteerib aga noteerimata turuhind (näiteks vabavahetusoptsioon), peab finantstuletisinstrumendi hindama kas väljaostuks vajaliku summa, lepingu nõuete tasaarvelduse või makstud preemiate alusel.

Kokkuleppe kohaselt loob emitent finantstuletisinstrumendi emiteerimisel ka vastava passivakirje.

Laenud (AF.4)

7.51. Bilanssides nii kreeditorile kui deebitorile kirjendatav väärtus peab olema see põhisumma, mida deebitorid peavad lepingujärgselt kreeditorile maksma isegi sellistel juhtudel kui laen oli müüdud alla- või ülehindlusega.

Aktsiad ja muud osakud (AF.5)

7.52. Aktsiad ja muud osakud tuleb kirjendada nende jooksevhindades. Sedasama jooksevhinda rakendatakse nii vara kui kohustuste poolel, kuigi aktsiad ja muud osakud ei ole juriidiliselt emitendi kohustuseks, vaid omandiõigus korporatsiooni likvideerimisväärtusele, mille hind ei ole ette teada.

7.53. Noteeritud aktsiad (AF.511) kirjendatakse väärtpaberiturul või muul ametlikul finantsturul tuvastatavas keskmises turuhinnas.

7.54. Noteerimata aktsiate (AF.512), mis ei ole regulaarselt kaubeldavad ametlikel turgudel, kirjendamisel peab väärtuse määramisel arvesse võtma noteeritud aktsiate hinda. Siiski peab vastavate hinnangute puhul arvesse võtma ka erinevusi noteeritud ja noteerimata aktsiate vahel, eriti erinevusi likviidsuses, vaatlema ettevõtte akumuleeritud reserve ja seda äritegevusharu üldse.

7.55. Rakendatud hindamismeetod sõltub oluliselt kasutatavast baasstatistikast. See meetod võib näiteks arvesse võtta noteerimata aktsiatesse puutuvaid ettevõtete liitumiste andmeid. Veelgi enam, juhul, kui noteerimata aktsiaid emiteerinud ettevõtete reservid erinevad oma nominaalkapitali poolest keskmise suuruse põhjal ja proportsionaalselt noteeritud aktsiaid emiteerinud ettevõtetest, on kohane arvutada noteerimata aktsiate jooksevhind proportsionaalselt näitajatega, mis hõlmavad ka reservid, nagu omakapital ettevõtte bilansi aruandes, või nagu ESA reeglite põhjal arvutatud omavahendid:

noteerimata aktsiate jooksevhind = noteeritud aktsiate jooksevhind ×

Jooksevhinna ja omavahendite suhe võib äritegevusharuti erineda. Seetõttu on soovitav arvutada noteerimata ettevõtte aktsiate jooksevhind harude kaupa. Võib olla muidki erinevusi noteeritud ja noteerimata ettevõtete vahel, mis võivad mõjutada hindamismeetodit.

7.56. Muud osakud (AF.513) on väga sageli spetsiifilise institutsionaalse üksuse (kvaasikorporatiivse ettevõtte, riigi omanduses oleva ettevõtte, rahvusvahelise organisatsiooni, tingliku üksuse jms) kohustus. Üldiselt tuleb need hinnata vastavalt spetsiifilistele meetoditele, nagu omavahendite või nimi- ehk nominaalväärtuse kaudu. Omavahendite meetodit tuleks eriti kasutada kvaasikorporatiivsete ettevõtete korral, sest nende omakapital on kokkuleppe kohaselt võrdne nulliga.

7.57. Investeerimisfondide osakuid (AF.52) hinnatakse nende jooksva väärtpaberibörsi hinna alusel, juhul kui nad on noteeritud, või nende jooksva lunastushinna alusel, kui nad on fondi enda poolt tagasiostetavad.

Kindlustustehnilised eraldised (AF.6)

7.58. Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtuse (AF.611) korral saab tuvastada indiviidi kindlustusstatistiliselt piiritletud kapitali- või sissetulekumaksete nõuete hetkeväärtuse. See väärtus sisaldab elukindlustusseltside kohustusi rahuldamata nõuete eraldiste ja kasumitaotlusega kindlustuse eraldiste alusel, mis lisandub kasumitaotlusega kapitalikogumiskindlustuse või sarnase poliisi väärtuse lunastustähtpäeval. Kasumitaotlusega kindlustuse korral sisaldavad eraldised kapitalikasumit.

7.59. Kodumajapidamiste pensionifondide netoväärtuse (AF.612) korral nende fondide kohustused — ja kodumajapidamiste vara — sõltuvad pensioniskeemi liigist.

Kindlaksmääratud tuluga pensioniskeemid on sellised skeemid, kus osalejatele garanteeritakse kokkulepitud pensioni väljamaksete tase. Kindlaksmääratud tuluga pensioniskeemide kohustus on võrdne lubatud väljamaksete jooksva väärtusega. Kuna see skeem võib ajutuselt olla üle- või alafinantseeritud, siis kindlaksmääratud tuluga pensioniskeem võib omada positiivset või negatiivset netoväärtust.

Sissetulekute põhjal määratavad pensioniskeemid on sellised skeemid, kus väljamaksed sõltuvad otseselt fondi aktivatest. Sissetulekute põhjal määratav pensioniskeemi kohustus on võrdne selle fondi aktivate jooksva turuväärtusega. Fondi netoväärtus on alati null.

7.60. Kindlustuspreemiate ettemaksete väärtuse, mis on osa AF.62-st, määramisel võetakse riski arvesse proportsionaalselt lepingu üldise kestvuse ja antud hetkel lepingu lõppemiseks jääva ajaperioodi suhtele. Rahuldamata nõuete eraldise väärtus, mis samuti on osa AF.62-st, on selle summa hetkeväärtus, mis on oodatav nõuete — kaasa arvatud vaieldavate nõuete — rahuldamisel.

Muud saada- / makstaolevad arved (AF.7)

7.61. Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (AF.71) või muud saada- / makstaolevad arved (AF.79) hinnatakse nii kreeditoridele kui deebitoridele selles väärtuses, mida deebitor on lepinguliselt kohustatud kreeditorile maksma lepingu lõppemisel.

MEMOKIRJED

7.62. Selleks, et näidata paremini konkreetsete sektorite jaoks suuremat analüütilist huvi pakkuvaid artikleid, lisatakse bilanssidesse kaks memokirjet:

a) tarbekestvuskaubad (AN.m);

b) otsene välisinvesteering (AF.m).

Tarbekestvuskaubad (AN.m)

7.63. Tarbekestvuskaubad on kodumajapidamistes lõpptarbimiseks kasutatavad üle ühe aastase kasutusajaga kestvuskaubad. Nende lisamine bilansi komponendina oleks otstarbekas kui Süsteemis eeldataks, et kestvuskaupu kasutatakse järk-järgult erinevate teenuste loomise protsessis. Tarbekestvuskaupu nii aga ei käsitleta.

7.64. Kodumajapidamiste käes olevad tarbekestvuskaubad — transpordivahendid ning muud masinad ja seadmed — peavad olema kirjendatud jooksevhindades, nii bruto kui netona ehk põhivara kulumit vastavalt sisse lugedes ja välja jättes. Bilansis memokirjena esitatavad arvud näidatakse netona.

7.65. Juriidilise isiku õigusteta üksuste omanike käsutuses olevad kestvuskaubad võivad olla osaliselt kasutatud tootmises ja osaliselt kodumajapidamise liikmete lõpptarbimises. Ettevõtte bilansis kirjendatav väärtus peab näitama proportsionaalselt seda osa, mida kasutatakse ettevõtluses.

Otsene välisinvesteering (AF.m)

7.66. Otsene investeering koosneb finantsvarast, mitte füüsilisest kapitalist, sest otsese investeeringu teinud ettevõtteks on ettevõte või kvaasikorporatiivne ettevõte, mis on teise riigi resident. Finantsvara ja kohustused, mis moodustavad otsese investeeringu, peavad olema kirjendatud vastavalt finantsvara liigile kategooriates aktsiad ja muud osakud, laenud ning muud saada- / makstaolevad arved. Igas üksikus kategoorias näidatav otsene investeering tuleb näidata ka memokirjes eraldi.

FINANTSBILANSID

7.67. (Välismaailma) finantsbilanss näitab oma vasakul poolel finantsvara ja paremal poolel kohustusi. Tasakaalustavaks kirjeks on finantsbilansis netofinantsvara (BF.90).

7.68. Sektori finantsbilanss võib olla konsolideeritud või konsolideerimata. Mittekonsolideeritud finantsbilanss näitab sektoris klassifitseeritud institutsionaalsete üksuste finantsvara ja kohustusi. Konsolideeritud finantsbilanss erineb konsolideerimata bilansist selle poolest, et seal on vara ja kohustuste osas sektorisiseste institutsionaalsete üksuste vahelised seosed elimineeritud. Välisvara ja kohustuste konto, s.o välismaailma finantsbilanss (vt lõik 8.77), on definitsiooni järgi konsolideeritud.

7.69. (Sektori või välismaailma) deebitoride / kreeditoride järgi jaotatud finantsbilanss on finantsbilansi laiendus, millega näidatakse täiendavalt finantsvara jagunemist deebitori sektoris ja kohustuste jagunemist kreeditori sektoris. Seetõttu annab see informatsiooni deebitori / kreeditori suhetest ja on kooskõlas deebitori / kreeditori finantskontoga (vt lõik 5.13)

Lisa 7.1.

Vara kategooriate definitsioonid

Vara klassifikaator | Definitsioon |

MITTEFINANTSVARA (AN.) | Vara, mis on institutsionaalsete üksuste individuaalses või kollektiivses omandis ning mille omamisest või kasutamisest võib saada majanduslikku kasu. Mittefinantsvara koosneb nii toodetud kui mittetoodetud materiaalsest varast ning enamikust immateriaalsest varast, millel ei ole vastavaid kohustusi. |

Toodetud vara (AN.1) | Mittefinantsvara, mis on tekkinud tootmisprotsessi tulemusena. Toodetud vara koosneb põhivarast, varudest ja väärisesemetest, nagu allpool defineeritud. |

Põhivara (AN.11) | Toodetud vara, mida kasutatakse tootmisprotsessis korduvalt või pidevalt rohkem kui üks aasta. Põhivara koosneb materiaalsest ja immateriaalsest põhivarast, nagu allpool defineeritud. |

Materiaalne põhivara (AN.111) | Põhivara koosnevad eluruumidest, muudest hoonetest ja rajatistest, masinatest ja seadmetest ning kultiveeritavast varast, nagu allpool defineeritud. |

Eluruumid (AN.1111) | Hooned, mida kasutatakse ainult või põhiliselt elamiseks, koos kõigi sidushoonetega, nagu garaažid ja kõik jäävalt paigaldatud struktuurid, mis hoone juurde tavapäraselt kuuluvad. Siia kuuluvad ka paatmajad, kaatrid, furgoonelamud ja haagissuvilad, mida kasutatakse kodumajapidamise põhilise elukohana, samuti ajaloolise tähtsusega mälestusehitised, mida põhiliselt siiski kasutatakse eluasemena. Siia kuuluvad ka eluruumi asukoha puhastamiseks ning remontimiseks kuluvad summad. Näitena võib nimetada eluasemeid nagu ühe- ja kahepereelamud ning muud eluasemed, mis on mõeldud püsivaks kasutamiseks. Pooleliolevad eluruumid võetakse arvesse sellisel määral, kuivõrd lõppkasutaja neid omab omavahenditest ehitamise või ostmüügilepingu tõttu. Siia kuuluvad ka sõjaväelaste eluruumid, sest neid kasutatakse majutusteenuste osutamiseks nagu tsiviilelanike eluruume. |

Muud hooned ja rajatised (AN.1112) | Mitteeluhooned ja muud rajatised nagu allpool defineeritud. Pooleliolevad mitteeluhooned ja rajatised võetakse arvesse sellisel määral, kuivõrd lõppkasutaja neid omab omavahenditest ehitamise või ostmüügilepingu tõttu. Sõjaväelaste mitteeluhooned ja rajatised kuuluvad siia, kui nad sarnanevad tootmiseks hangitud tsiviilehitistega ning neid ka kasutatakse samal viisil. |

Mitteeluhooned (AN.11121) | Hooned, mis ei ole eluruumid ja sisaldavad hoonete lahutamatu osana konstruktsioone, rajatisi ja seadmeid ning asukoha puhastamiseks ja korrashoiuks tehtavaid kulutusi. Siia kuuluvad ka ajaloolise väärtusega ehitised, mida põhiliselt kasutatakse mitteeluruumidena. Näitena võib tuua laohooned ja tööstushooned, ärihooned, meelelahutushooned, hotellid, restoranid, koolimajad, haiglad jne. |

Muud rajatised (AN.11122) | Rajatised, mis ei ole elu- ega mitteeluhooned, koos teede-, kanalisatsioonikulutuste, koha puhastamise ja korrashoiukulutustega. Samuti kuuluvad siia ajaloolise väärtusega rajatised, mida ei saa määratleda elu- või mitteeluhoonetena, šahtid, tunnelid ja muud maavarade kaevandamisega seotud rajatised (maa parandusega seotud kulutused, nagu kaitsetammide ehitamine üleujutuste vältimiseks lisatakse maa hinnale). Näitena võib tuua maanteed, tänavad, raudteed ja lennukite stardi- / maandumisrajad, sillad, maapinnast kõrgemal kulgevad maanteed, tunnelid ja metrooteed, veeteed, sadamad, tammid ja muud vee liikumise seadmiseks loodud ehitised, pikamaa veetorustikud, kommunikatsioonid ja vooluvõrk, kohalikud torustik ning kaablid. Samuti kaevandamiseks ja tootmiseks vajalikud abirajatised ning spordi- ja meelelahutusrajatised. |

Masinad ja seadmed (AN.1113) | Transpordivahendid ja muud masinad ning seadmed, nagu allpool defineeritud, mis ei ole kodumajapidamiste poolt omandatud lõpptarbimiseks. Tööriistad, mis on suhteliselt odavad ja mida ostetakse perioodiliselt enam-vähem samades kogustes (nagu käsitööriistad), võib välja jätta. Samuti ei kuulu siia masinad ja seadmed, mis on elu- ja mitteeluhoonete lahutamatud osad. Lõpetamata masinad ja seadmed siia ei kuulu (välja arvatud enda tarbeks toodetud), sest lõpptarbija saab vara omanikuks alles siis kui see on kohale toodud. Sõjaväe käsutuses olevad masinad ja seadmed kuuluvad siia kui nad sarnanevad tootmise eesmärgil tsiviilüksustele kuuluvate masinate ja seadmetega ning neid kasutatakse tootmiseks. Masinaid ja seadmeid, mis on kodumajapidamise poolt omandatud lõpptarbimiseks, ei loeta varaks. Need on selle asemel lisatud memokirjesse "tarbekestvuskaubad" kodumajapidamiste bilansis. Paatmajad, kaatrid, furgoonelamud ja haagissuvilad, mida kodumajapidamised kasutavad kui põhilist elukohta, lisatakse eluruumide alla. |

Transpordivahendid (AN.11131) | Seadmed inimeste ja objektide transportimiseks. Näidetena võib tuua tooted, mis ei ole CPAsalamsektoris DM "transpordivahendid" kirjeldatud: mootorsõidukid, haagised ja poolhaagised, laevad, rongide ning trammide vedurid ja veerevkoosseis, õhusõidukid ja kosmosesõidukid, mootorrattad ja jalgrattad jne. |

Muud masinad ja seadmed (AN.11132) | Mujal klassifitseerimata masinad ja seadmed. Siia kuuluvad tooted, millest on maha arvatud osad, installatsiooni-, parandus- ja ülalpidamisteenused, mis kuuluvad CPA gruppidesse 29.1 "Mehhaanilise jõu tootmiseks ja kasutamiseks ettenähtud masinad, v.a lennukite, sõidukite ja mootorrataste mootorid", 29.2 "Muud üldkasutatavad masinad", 29.3 "Põllu- ja metsatöömasinad", 29.4 "Masintööpingid", 29.5 "Muud erimasinad", CPA jaotustesse 30 "Kontorimasinad ja arvutid", 31 "Mujal klassifitseerimata elektrimasinad ja aparaadid", 32 "Raadio-, televisiooni- ja sideseadmed ning -aparatuur" ja 33 "Meditsiini-, täppis- ja optikainstrumendid; ajanäitajad". Muudeks näideteks on tooted, millest on maha arvatud osad, installatsiooni-, parandus- ja ülalpidamisteenused, mis kuuluvad CPA kategooriasse 23.30.2 "Tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata", CPA gruppidesse 36.1 "Mööbel", 36.3 "Muusikainstrumendid", 36.4 "Spordivahendid", 28.3 "Aurugeneraatorid, v.a keskkütte kuumaveeboilerid". |

Kultiveeritav vara (AN.1114) | Lüpsi-, tõu-, tööloomad jne, viinamarjakasvatused, puuviljaaiad ning muud korduva (mitmeaastase) saagiga puude istandused, mis on institutsionaalse üksuse otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all, nagu allpool defineeritud. Siia ei kuulu ebaküps kultiveeritav vara, kui see ei ole toodetud enda tarbeks. |

Lüpsi-, tõu-, tööloomad (AN.11141) | Eluskari, mida peetakse, et saada aastast aastasse toodangut. See sisaldab tõukarja (kaasa arvatud kala- ja linnukasvatus), piimakarja, veoloomi, lambaid või muid loomi villa tootmiseks ning loomi, mida kasutatakse transpordis, võiduajamistes või meelelahutuses. |

Viinamarjakasvatused, puuviljaaiad ning muud korduva (mitmeaastase) saagiga puude istandused (AN.11142) | Puud (kaasa arvatud ronitaimed ja põõsad), mida kasvatatakse, et nad annaksid aastast aastasse saaki, kaasa arvatud need taimed, mida kasvatatakse viljade ja pähklite, mahla ja vaigu, koore ning lehtede kujul esineva saagi saamiseks. |

Immateriaalne põhivara (AN.112) | Põhivara, mis koosneb mineraalide otsimisest, arvutitarkvarast, meelelahutus-, kirjandus- või kunstilistest algupäranditest ning muust immateriaalsest põhivarast, nagu allpool defineeritud, mida on mõeldud kasutada kauem kui aasta. |

Mineraalide otsimine (AN.1121) | Nafta, maagaasi ja muude maavarade leiukohtade otsimiseks tehtavad kulutused. Need kulutused sisaldavad kaevandamisloa saamisele eelnevaid kulusid, litsentsi- ja soetuskulusid, hindamiskulusid ja kulusid testpuurimisele ja -kaevandamisele, samuti kulusid õhu- ja muudele vaatlustele, transpordikulusid ja muid kulusid, mis on tekkinud proovide teostamisega. |

Arvutitarkvara (AN.1122) | Arvutiprogrammid, programmi selgitused ja tugimaterjal nii süsteemi- kui rakendustarkvarale. Sisaldab nii ostetud tarkvara kui enda tarbeks toodetud tarkvara juhul kui kulutused on suured. Samuti on siin rohkem kui aasta kasutatavate arvutiandmebaaside ostuks, arendamiseks või laiendamiseks — olenemata sellest, kas neid hiljem turustatakse või mitte — tehtud suured kulutused. |

Meelelahutus-, kirjandus- või kunstilised algupärandid (AN.1123) | Algupärased filmid, helikandjad, käsikirjad, lindid, mudelid ja muu taoline, millele on salvestatud või muul moel talletatud teatrietendused, raadio- ja televisiooniprogrammid, muusikateosed, spordisündmused, kirjanduslik ja kunstilooming. Siia kuuluvad ka enda tarbeks tehtud tööd. Mõnel juhul, näiteks filmide korral, võib olla mitu algupärandit. |

Muu immateriaalne põhivara (AN.1129) | Siia liigitatakse uued teadmised ja erioskused jms, mis on mujal klassifitseerimata ja mille kasutamine tootmises on lubatud nendele üksustele, mis on hankinud varale omandusõiguse või kellel on vara kasutamisõigus. |

Varud (AN.12) | Toodetud vara, mis koosneb kaupadest ja teenustest ning mis on tekkinud jooksval perioodil või eelnevatel perioodidel ja mida hoitakse müügiks, kasutamiseks tootmises või muuks kasutuseks eeloleval ajal. Nad koosnevad materjalidest ja varudest, lõpetamata toodangust, valmistoodangust ja toodetest edasimüügiks, nagu allpool defineeritud. Sisaldab kõiki valitsuse varusid, kaasa arvatud kõiki strateegilisi materjale nagu vili ja muud kaubad, mis omavad riigi seisukohalt erilist tähtsust. |

Tooraine ja materjalid (AN.121) | Kaubad, mida nende omanikud kavatsevad kasutada vahetarbimisena oma toodete tootmisel, mitte aga edasimüügiks. |

Lõpetamata toodang (AN.122) | Kaubad ja teenused, mis on osaliselt valmis, kuid mida ei anta tavaliselt üle teistele üksustele ilma edasise töötlemiseta või mis ei ole küpsed ja mille tootmine jätkub sama tootja juures veel mingil järgneval ajaperioodil. Siia ei kuulu lõplikult komplekteerimata struktuurid, mis on juba üle läinud lõppomanikule kas enda tarbeks tootmise või olemasoleva ostu / müügi lepingu tõttu. Lõpetamata toodang koosneb lõpetamata kultiveeritavast varast ja muust lõpetamata toodangust, nagu allpool defineeritud. |

Lõpetamata kultiveeritav vara (AN.1221) | Loomad, mida kasvatatakse vaid liha saamise eesmärgil — nagu kommertseesmärkidel kasvatatav linnukari ja kalad — puud ja muud taimed, mida kõike kasutatakse ainult ühekordseks saagiks ja see korduvalt saaki andev kultiveeritav vara, mille saak ei ole veel valmis. |

Muu lõpetamata toodang (AN.1222) | Kaubad peale kultiveeritava vara ja teenused, mis on tootja poolt ainult osaliselt töödeldud, viimistletud või kokku pandud, kuid mida tavaliselt ei müüda, transpordita ega anta üle enne lisatöötlemist. |

Valmistoodang (AN.123) | Kaubad, mis on tootjapoolselt valmis müügiks või välja saatmiseks. |

Kaubad edasimüügiks (AN.124) | Kaubad, mis on ettevõtete (nagu hulgi- ja jaemüüjad) poolt ostetud eesmärgiga need edasi müüa edasise töötlemiseta (see tähendab, pole tehtud mingeid muid kulutusi peale tarbijatele esitlemise kulude). |

Väärisesemed (AN.13) | Toodetud vara, mis ei ole kasutatav esmajärjekorras tootmiseks või tarbimiseks ning millelt oodatakse reaalväärtuse tõusu või vähemalt mitte kahanemist, mis ei rikne normaalsetes tingimustes aja jooksul ja mida hoitakse peamiselt kui väärtuse hoidjat. Väärisesemed koosnevad väärismetallidest ja -kividest, antiikesemetest ja muudest kunstiobjektidest ning muudest väärisesemetest, nagu allpool defineeritud. |

Väärismetallid ja -kivid (AN.131) | Väärismetallid ja -kivid, mida ei hoita ettevõtete poolt selleks, et neid kasutada kui tootmisprotsessi sisendeid. |

Antiikesemed ja muud kunstiobjektid (AN.132) | Maalid, skulptuurid jms, mida vaadeldakse kui kunstitöid ja antiikesemeid. |

Muud väärisesemed (AN.139) | Mujal klassifitseerimata väärisesemed, nagu näiteks kollektsioonid ja väärismetallidest valmistatud olulise väärtusega ehted. |

Mittetoodetud vara (AN.2) | Mittefinantsvara, mis luuakse muul moel kui läbi tootmisprotsessi. Mittetoodetud vara koosneb materiaalsest ja immateriaalsest varast, nagu allpool defineeritud. Samuti kuuluvad siia selle vara omanikuvahetusega seotud kulud ja märkimisväärsed parandused. |

Materiaalne mittetoodetud vara (AN.21) | Mittetoodetud loodusvarad, mida võib omada ja mille omandiõigust võib üle anda. Siia ei kuulu sellised loodusvarad, mille üle omandiõigust ei ole või ei saa omada (avameri, õhk). Materiaalne mittetoodetud vara koosneb maast, maavaradest, bioloogilistest looduslikest ressurssidest ja veevarudest, nagu allpool defineeritud. |

Maa (AN.211) | Maa-ala, koos seda katva pinnase ja pinnaveega, mille üle saab rakendada omandiõigust. Samuti kuuluvad siia märkimisväärsed parandused, mida ei saa füüsiliselt maast eraldada. Siia ei kuulu hooned ja muud struktuurid selle peal või sees, kasvatatavad põllukultuurid, puud ja loomad, maavarad ja bioloogilised looduslikud ressursid ning maa-alused veevarud. Maa koosneb maast hoonete ja struktuuride all, kultiveeritavast maast, puhkealadest koos pinnaveega ning muust maast koos pinnaveega, nagu allpool defineeritud. |

Hoonete ja rajatiste alune maa (AN.2111) | Maa, millele elamud, mitteeluhooned ja rajatised on ehitatud või millesse nende vundament on kaevatud, kaasa arvatud lahutamatult talupidamiste ja mittetalupidamiste juurde kuuluvad õued ja aiad ning talupidamiste juurdesõiduteed. |

Kultiveeritav maa (AN.2112) | Maa, millel teostatakse ärilise või elatuseesmärgiga põllumajandus- või aiandustootmist, kaasa arvatud üldjuhul ka istanduste, viljapuuaedade ja viinamarjaistanduste all olev maa. |

Puhkealad koos pinnaveega (AN.2113) | Eraomanduses olevad ajaviitealad, pargimaa, puhkealad ning avaliku sektori omandis olevad pargid ja meelelahutusalad, koos pinnaveega. |

Muu maa koos pinnaveega (AN.2119) | Mujal klassifitseerimata maa, kaasa arvatud eraaiad ja krundid, mida ei harita ärilise või elatuseesmärgiga, ühiskasutuses olevad rohumaad. Siia kuulub ka elumaju ümbritsev maa peale lahutamatult talupidamiste ja mittetalupidamiste juurde kuuluvate õuede ja aedade ning nende juurde kuuluv pinnavesi. |

Maavarad (AN.212) | Olemasolevad mineraalide varud maa sees või pinnal, mida tänapäevase tehnika ja suhteliste hindade juures on majanduslikult kasulik kaevandada. Maavarade ja maa enda omandiõigust on võimalik üldjuhul eraldi vaadelda. Maavarad koosnevad kivisöe-, nafta- ja maagaasivarudest, metallimaagi ja mittemetalsete maakide varudest, nagu allpool defineeritud. |

Kivisöe-, nafta- ja maagaasivarud (AN.2121) | Antratsiidi, bituminoosse kivisöe ja pruunsöe varud, nafta ja maagaasi varud ning väljad. |

Metallimineraalide varud (AN.2122) | Mustmetalli, mittemustmetalli ja väärismetalli maakide varud. |

Mittemetallimineraalide varud (AN.2123) | Kivimurrud, savi- ning liivakaevandused, keemiliste ja väetismineraalide leiukohad, soolalademed, kvartsivarud, kips, looduslikud vääriskivid, asfalt ja bituumen, turvas ja muud mittemetallimineraalid peale söe ja nafta. |

Mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid (AN.213) | Loomad ja taimed, mille saak on ühe- või mitmekordne ning millede üle saab rakendada omandiõigust, kuid millede looduslik kasv ja / või taastekkimine ei ole institutsionaalse üksuse otsese kontrolli, vastutuse ja juhtimise all. Siia kuuluvad riigi territooriumil asuvad põlismetsad ja kalavarud. Siia loetakse vaid need varud, mida käesoleval hetkel või suure tõenäosusega lähitulevikus hakatakse majanduslikel eesmärkidel ekspluateerima. |

Veevarud (AN.214) | Põhjavett juhtivad kihid ja muud põhjavee varud kui nende vähesus toob kaasa omandi- ja / või kasutusõiguse sisse seadmise, turuväärtuse määramise ja mingil määral ka majandusliku kontrolli rakendamise. |

Immateriaalne mittetoodetud vara (AN.22) | Mittetoodetud vara, mis on ühiskondlike suhete poolt tekitatud. See on tõestatav juriidiliste või arvepidamislike toimingute alusel, nagu patendi väljaandmine või mingi majandusliku eesõiguse loovutamine kolmandale osapoolele. Osa sellest varast lubab nende omanikel tegeleda teatud kindlate tegevustega, mis on keelatud teistel institutsionaalsetel üksustel ilma selle vara omaniku loata. Immateriaalne mittetoodetud vara koosneb patentidest, rendi- ja muudest üleantavatest lepingutest, ostetud ettevõttemaineväärtusest ja muust immateriaalsest mittetoodetud varast. |

Patendid (AN.221) | Sellised tehniliste uuenduste valdkonda kuuluvad leiutised, mida seaduse või kohtuotsuse alusel kaitstakse patendiga. Näiteks aine koostis, valmistuskäik, mehhanism, elektrilised ja elektroonilised vooluringid ja seadmed, farmatseutilised valemid ning tehislikult alguse saanud eluvormid. |

Rendi- ja muud üleantavad lepingud (AN.222) | Rendi- või muud lepingud, mida rendileandja võib rentijast sõltumata edasi anda kolmandale osapoolele. Näideteks on maa, hoonete ja muude ehitiste rent, kasutusluba või eriõigus ekspluateerida mineraalide leiukohti või kalastuspiirkondi, sportlaste ja autorite loovutatavad lepingud ja eelisostuõigused veel tootmata materiaalsele varale. Masinate rent ei kuulu immateriaalse mittefinantsvara hulka. |

Ostetud ettevõttemaineväärtus (goodwill) (AN.223) | Ettevõtte ostuhinna ja netovara (vara miinus kohustused, millede iga artikkel on identifitseeritud ja hinnatud) vaheline erinevus. Ettevõttemaineväärtuse hind sisaldab seega kogu ettevõtte pikaajalisest tegevusest oodatavat tulu, mida ei ole eraldi identifitseeritud kui vara. Samuti ka seda, et vara vaadeldakse tervikuna, mitte aga üksikute varakomponentide kogumina. |

Muu immateriaalne mittetoodetud vara (AN.229) | Mujal klassifitseerimata immateriaalne mittetoodetud vara. |

FINANTSVARA JA KOHUSTUSED (AF.) | Finantsvara on majandusvara, mis sisaldab maksevahendeid, finantsnõudeid ja majandusvara, mis on oma olemuselt sarnane finantsnõuetele. Maksevahendid koosnevad rahalisest kullast, arveldusühikutest (SDR), sularahast ja arveldushoiustest. Finantsnõuded annavad õiguse nende omanikele — kreeditoridele — saada makseid või makseseeriaid ilma igasuguse vastuvaidlemisõiguseta teistelt institutsionaalsetelt üksustelt — deebitoridelt — kellel lasuvad vastavad kohustused. Näited majandusvarast, mis on olemuselt sarnased finantsnõuetele, on finantstuletisinstrumendid ning aktsiad ja muud osakud. |

Rahaline kuld ja SDRid (AF.1) | Selles kategoorias klassifitseeritud finantsvara on süsteemi ainuke finantsvara, millel ei ole vastanduvaid passivakirjeid. |

Rahaline kuld (AF.11) | Rahapoliitikat ellu viivate institutsioonide või nende poolt reaalselt kontrollitavate rahaorganite poolt välisreservide ühe osana hoitav kuld. |

Arveldusühikud (SDRid) (AF.12) | IMFi poolt loodud ja IMFi liikmetele jaotatud rahvusvaheline reservvara täiendamaks olemasolevat reservvara. |

Sularaha ja hoiused (AF.2) | Ringluses olev sularaha ning igat liiki hoiused, nii rahvuslikus kui välisvaluutas. |

Sularaha (AF.21) | Ringluses olevad rahatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete sooritamiseks. |

Arveldushoiused (AF.22) | Hoiused (nii rahvuslikus kui välisvaluutas), mis on koheselt muudetavad sularahaks või mis on ülekantavad tšeki, ülekande, deebetkaardi või muu sarnase vahendi kaudu ja millega ei kaasne märkimisväärseid piiranguid või trahve. |

Muud hoiused (AF.29) | Kõik muud hoiused (nii rahvuslikus kui välisvaluutas), mis ei ole arveldushoiused. Muid hoiuseid ei saa kasutada suvalisel ajamomendil maksete sooritamiseks ja nad ei ole muudetavad sularahaks või arveldushoiusteks ilma, et see tooks kaasa märkimisväärseid piiranguid või trahve. |

Väärtpaberid peale aktsiate (AF.3) | Müüdav finantsvara ja ettenäitaja instrumendid, mis on kaubeldavad järelturul ja ei anna selle omanikule omandiõigust neid emiteerinud institutsionaalse üksuse üle. |

Väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.33) | Väärtpaberid peale aktsiate, mis annavad nende hoidjale tingimusteta õiguse saada fikseeritud või lepinguga piiritletud muutuva rahalise sissetuleku kupongidega maksmise (intressi) kujul ja / või kindlaksmääratud fikseeritud summa maksmise kindlal kuupäeval või kuupäevadel või alates emiteerimisel määratud kuupäevast. |

Lühiajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.331) | Väärtpaberid peale aktsiate, mille lepinguline tähtaeg on aasta või vähem, erandjuhtumitel maksimaalselt kaks aastat. Siia ei kuulu finantstuletisinstrumendid. |

Pikaajalised väärtpaberid peale aktsiate, välja arvatud finantstuletisinstrumendid (AF.332) | Väärtpaberid peale aktsiate, millede lepinguline tähtaeg on aasta või enam, erandjuhtudel minimaalselt kaks aastat. Siia ei kuulu finantstuletisinstrumendid. |

Finantstuletisinstrumendid (AF.34) | Finantsaktivad, mis põhinevad või on tuletatud erinevast baasinstrumentidest. Baasinstrument on tavaliselt mõni muu finantsvara, kuid võib olla ka tarbekaup või indeks. |

Laenud (AF.4) | Finantsvara, mis tekib kui kreeditor laenab reserve deebitorile, kas otse või läbi maaklerite ja mis on tõestatav mitteüleantavate dokumentidega või ei ole tõestatud dokumentidega. |

Lühiajalised laenud (AF.41) | Laenud, millede lepinguline tähtaeg on aasta või vähem, erandjuhtudel maksimaalselt kaks aastat ning laenud, mis tuleb tagasi maksta nõude korral. |

Pikaajalised laenud (AF.42) | Laenud, millede lepinguline tähtaeg on aasta või rohkem, erandjuhtudel minimaalselt kaks aastat. |

Aktsiad ja muud osakud (AF.5) | Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõtetes või kvaasikorporatiivsetes ettevõtetes. Põhiliselt annab see finantsvara selle hoidjale õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivsete ettevõtte kasumist ning ettevõtte likvideerimisel osa jagamisele kuuluvatest netovarast. |

Aktsiad ja muud osakud, välja arvatud investeerimisfondide osakud (AF.51) | Finantsvara, peale investeerimisfondide aktsiate, mis esindavad omandiõigust ettevõtetes või kvaasikorporatiivsetes ettevõtetes. Põhiliselt annab see finantsvara selle hoidjale õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning ettevõtte likvideerimisel osa jagamisele kuuluvatest netovarast. |

Noteeritud aktsiad, välja arvatud investeerimisfondide osakud (AF.511) | Aktsiad esindavad huvitatust saada osa ettevõtte kapitali kasvikust põhimõtteliselt turul kaubeldavate väärtpaberite kujul. Noteeritud aktsiate hulka kuuluvad need aktsiad, mille hind on noteeritud tunnustatud väärtpaberiturul või mõnel muul järelturu vormil. |

Noteerimata aktsiad, välja arvatud investeerimisfondide osakud (AF.512) | Noteerimata aktsiad on need aktsiad, mille hind ei ole noteeritud. |

Muud osakud (AF.513) | Kõik muud osakute vormid, mis ei ole klassifitseeritud alampositsioonide AF.511 ja AF.512 ning alamkategooria AF.52 all. |

Investeerimisfondide osakud (AF.52) | Osakud, mis on emiteeritud selliste finantsinstitutsioonide poolt, mille ainutegevus on rahaturul kogutud reservide investeerimine kapitaliturul või kinnisvarasse. |

Kindlustustehnilised eraldised (AF.6) | Kindlustusseltside ja (autonoomsete ning mitteautonoomsete) pensionifondide tehnilised eraldised poliisiomaniku ja soodustatud isiku vastu nagu on sätestatud Nõukogu Direktiivis 91/674/EMÜ 19. detsembril 1991 kindlustusteenuste pakkujate aastakontodel ja konsolideeritud kontodel. |

Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide netoväärtus (AF.61) | Ettevõttes kõrvale pandud eraldised, selleks, et maksta — juhul kui teatud tingimused on täidetud — ettenähtud nõuded ja toetused. |

Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus (AF.611) | Rahuldamata nõuete ja kasumitaotlusega kindlustuse eraldised, mis lisanduvad kasumitaotlusega kapitalikogumiskindlustuse või sarnase poliisi väärtusele selle lunastamistähtajal. |

Kodumajapidamiste pensionifondide netoväärtus (AF.612) | Tööandjate ja / või töötajate või mittepalgaliste töötajate poolt loodud autonoomsete ja mitteautonoomsete pensionifondide eraldised kindlustamaks töötajaid või mittepalgalisi töötajaid pensioniga. |

Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised (AF.62) | Kindlustusseltside ja (autonoomsete ja mitteautonoomsete) pensionifondide poolt loodud eraldised, et: määrata see kogus brutopreemiatest, mis läheb jagamisele järgmisel arvestusperioodil (kindlustuspreemiate ettemaksed),määrata arvestusperioodi lõpuks toimunud kindlustussündmuste maksimaalne hinnanguline nõuete — teadaolevate ja veel mitte teadaolevate — rahuldamise maksumus miinus need summad, mis on juba välja makstud (rahuldamata nõuete eraldis). |

Muud saada- / makstaolevad arved (AF.7) | Finantsvara, mis on tekkinud finants- või mittefinantstehingu vastastehinguna seoses ajalise erinevusega tehingu ja selle eest maksmise vahel. |

Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (AF.71) | Finantsvara, mis on tekkinud seoses ostjapoolse kauba või teenuse ostutehingu sooritamise ja kauba või teenuse pakkuja poolse krediidi avamisega ning avansilised maksed tööde eest, mis on pooleli või ette võetud ja seostuvad selliste tehingutega. |

Muud saada- / makstaolevad arved v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed (AF.79) | Finantsaktivad, mis tekivad seoses ajalise erinevusega jaotustehingu või järelturu finantstehingu ja neile vastavate maksete vahel. Siia kuuluvad ka sissetulekutest tekkinud finantsnõuded. |

Memokirjed | Süsteem on välja toonud mitmeid memokirjeid, näitamaks vara, mis ei ole välja toodud põhiraamistikus, kuid mis pakub huvi analüütilisest seisukohast. |

Tarbekestvuskaubad (AN.m) | Kestvuskaubad, soetatud kodumajapidamiste poolt lõpptarbimiseks (s.o need kaubad, mida ei kasutata kodumajapidamises vara säilitamiseks või kaubad, mida ei kasutata kodumajapidamise omanduses olevate juriidilise isiku õigusteta üksuste tootmise eesmärgil). |

Otsene välisinvesteering (AF.m) | Otsene välisinvesteering puudutab pikaajalist suhet peegeldades ühe riigi residendist institutsionaalse üksuse ("otseinvestor") kestvat huvi teise riigi institutsionaalse üksuse vastu ("otseinvesteeringu ettevõte"). Otseinvestori eesmärk on avaldada teise riigi residendist ettevõtte juhtimisele märkimisväärset mõju. |

AN. …, AF. … on vara klassifikaatorist.

Vara, kohustuste ja omakapitali klassifikaator | IV.1 Algbilanss | III.1 ja III.2 Tehingud | III.3.1 Muud mahumuutused | III.3.2 Kapitalikasum | IV.3 Lõppbilanss |

III.3.2.1 Neutraalne kapitalikasum / -kahjum | III.3.2.2 Reaalne kapitalikasum / -kahjum |

Mittefinantsvara | AN. | P.5, K.1, K.2 | K.3, K.4, K.5, K.6, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN. |

Toodetud vara | AN.1 | P.5, K.1 | K.4, K.7, K.8, K.9, K. 12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.1 |

Põhivara | AN.11 | P.51, K.1 | K.4, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.11 |

Materiaalne põhivara | AN.111 | P.511, K.1 | K.4, K.7, K.8, K.9, K. 12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.111 |

Eluruumid | AN.1111 | P.511, K.1 | K.4, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.1111 |

Muud hooned ja rajatised | AN.1112 | P.511, K.1 | K.4, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.1112 |

Masinad ja seadmed | AN.1113 | P.511, K.1 | K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.1113 |

Kultiveeritav vara | AN.1114 | P.511, K.1 | K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.1114 |

Immateriaalne põhivara | AN.112 | P.512, K.1 | K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.112 |

Varud | AN.12 | P.52 | K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.12 |

Väärisesemed | AN.13 | P.53 | K.4, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.13 |

Mittetoodetud vara | AN.2 | K.2, P.51, K.1 | K.3, K.5, K.61, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.2 | K.11.1 | K.11.2 | AN.2 |

Materiaalne mittetoodetud vara | AN.21 | K.21, P.513, K.1 | K.3, K.5, K.61, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.2 | K.11.1 | K.11.2 | AN.21 |

Maa | AN.211 | K.21, P.513, K.1 | K.3, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.211 |

Maavarad | AN.212 | K.21, P.513, | K.3, K.61, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.212 |

Mittekultiveeritavad bioloogilised ressursid | AN.213 | K.21, P.513, | K.3, K.5, K.61, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.213 |

Veevarud | AN.214 | K.21, P.513, | K.3, K.61, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.214 |

Immateriaalne mittetoodetud vara | AN.22 | K.22, P.513, | K.3, K.62, K.7, K.8, K.9, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AN.22 |

Finantsvara / -kohustused | AF. | F. | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.21, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF. |

Rahaline kuld ja SDRid (ainult vara) | AF.1 | F.1 | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.21, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.1 |

Sularaha ja deposiidid | AF.2 | F.2 | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.2 |

Väärtpaberid peale aktsiate | AF.3 | F.3 | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.3 |

Laenud | AF.4 | F.4 | K.7, K.8, K.10, K.12.1.K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.4 |

Aktsiad ja osakud | AF.5 | F.5 | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.5 |

Kindlustustehnilised eraldised | AF.6 | F.6 | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.6 |

Muud saada- / makstaolevad arved | AF.7 | F.7 | K.7, K.8, K.10, K.12.1, K.12.22 | K.11.1 | K.11.2 | AF.7 |

Netoväärtus | B.90 | B.10.1 | B.10.2 | B.10.31 | B.10.32 | B.90 |

Tasakaalustavad kirjed

B.10.1 | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |

B.10.2 | Vara muust mahumuutusest tingitud muutused netoväärtuses |

B.10.31 | Neutraalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |

B.10.32 | Reaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |

B.90 | Netoväärtus |

Tehingud finantsvara ja -kohustustega

F. | Tehingud finantsvara ja -kohustustega |

F.1 | Rahaline kuld ja SDRid |

F.2 | Sularaha ja hoiused |

F.3 | Väärtpaberid peale aktsiate |

F.4 | Laenud |

F.5 | Aktsiad ja osakud |

F.6 | Kindlustustehnilised eraldised |

F.7 | Muud saada- / makstaolevad arved |

Tehingud toodetes ja teenustes

P.5 | Kapitali kogumahutus |

P.51 | Kapitali kogumahutus põhivarasse |

P.511 | Materiaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine |

P.512 | Immateriaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine |

P.513 | Mittetoodetud mittefinantsvara väärtusele lisandumine |

P.52 | Varude muutus |

P.53 | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine |

Muud akumulatsioonikirjed

K.1 | Põhivara kulum |

K.2 | Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine |

K.21 | Maa ja muu materiaalse mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |

K.22 | Immateriaalse mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine |

K.3 | Mittetoodetud vara majanduslik teke |

K.4 | Toodetud vara majanduslik teke |

K.5 | Mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik juurdekasv |

K.61 | Loodusliku majandusvara kahanemine |

K.62 | Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine |

K.7 | Katastroofikahju |

K.8 | Hüvituseta võõrandamine |

K.9 | Mujal klassifitseerimata mittefinantsvara muud mahumuutused |

K.10 | Mujal klassifitseerimata muud finantsvara ja kohustuste mahumuutused |

K.11 | Nominaalne kapitalikasum / -kahjum |

K.11.1 | Neutraalne kapitalikasum / -kahjum |

K.11.2 | Reaalne kapitalikasum / -kahjum |

K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris |

K.12.1 | Muutused sektori klassifitseerimises ja struktuuris |

K.12.21 | Kulla monetariseerimine / demonetariseerimine |

K.12.22 | Muud muutused vara või kohustuste klassifitseerimises peale kulla monetariseerimise / demonetariseerimise |

8. PEATÜKK

KONTODE JA TASAKAALUSTAVATE KIRJETE KOGUM

8.01. ESA kajastab voogusid ja vara seisu kontode korrastatud kogumina. Kontod kirjeldavad majandustegevuse tsüklit alates tulude moodustamisest kuni selle jaotamise ja ümberjaotamise ning akumuleerimiseni varana.

8.02. Iga konto kirjeldab tasakaalustuvaid tehinguid. Viimased on tasakaalus kas definitsiooni kohaselt või seetõttu, et tasakaal kandub edasi järgmisele kontole.

8.03. Majanduselu loogilisel analüüsil põhineva tehingute struktureeritud kajastamise tulemusena saadakse koondnäitajad, mida on vaja tegevusala, institutsionaalse sektori või allsektori ning kogumajanduse uurimiseks. Kontode liigendamisel lähtuti vajadusest esile tuua kõige olulisem majanduslik informatsioon.

8.04. Kontod jaotatakse kolme rühma:

a) jooksevkontod;

b) akumulatsioonikontod;

c) bilanss.

Jooksevkontod kajastavad tulude moodustamist, jaotamist ja ümberjaotamist ning selle kasutamist lõpptarbimises. Samuti on nende põhjal võimalik leida sääste, millel on oluline osa akumulatsioonis.

Akumuleerimist kajastavate kontode abil analüüsitakse erinevate üksuste varas ja kohustustes toimunud muutusi ning tehakse võimalikuks omakapitali (vara ja kohustuste vahe) muutuste kirjendamine.

Bilanss näitab erinevate üksuste koguvara ja -kohustusi ning omakapitali arvestusperioodi lõpus ja alguses. Akumulatsioonikontol kirjeldatud iga vara või kohustuse näitajaga seotud vood on nähtavad ka bilanssides toimuvate muutustena.

8.05. Kontode kogum hõlmab, osaliselt või täielikult, institutsionaalseid üksusi, institutsionaalseid sektoreid ja allsektoreid, tegevusalasid ning kogumajandust.

8.06. Tasakaalustamiseks kasutatakse nii neto- kui kogunäitajaid. Kogunäitajad on arvutatud enne ning netonäitajad peale põhivara kulumi mahaarvamist. Tasakaalustavaid kirjeid on olulisem väljendada netokujul.

8.07. Kontosid esitatakse erineval kujul:

a) integreeritud kontodena andes ühes tabelis kontosid kõigi institutsionaalsete sektorite, kogumajanduse ja välismaailma kohta;

b) detailsemat informatsiooni andva kontode kogumina. Iga kontot kirjeldavad tabelid on esitatud käesoleva peatüki osas "KONTODE KOGUM";

c) maatriksite kujul, kus iga konto on esitatud rea ja veeru paarina.

8.08. Järgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud kontod, tasakaalustavad kirjed ja peamised koondnäitajad (vt tabel 8.1).

Tabel 8.1. — Kontode, tasakaalustavate kirjete ja peamiste agregaatnäitajate kokkuvõtlik esitus

Kontod | Tasakaalustavad kirjed | Peamised agregaatnäitajad |

Institutsionaalsete sektorite kontode kogum |

| | | | |

Jooksevkontod | I.Tootmiskonto | I.Tootmiskonto | | | B.1Lisandväärtus | Sisemajanduse produkt (SKP/SNP) |

II.Tulude jaotamise ja kasutamise kontod | II.1.Tulude esmase jaotamise kontod | II.1.1.Tulude moodustamise konto | | B.2Tegevuse ülejääk |

| B.3Segatulu |

II.1.2.Esmaste tulude jaotamise konto | II.1.2.1.Ettevõtjatulu konto | B.4Ettevõtjatulu |

II.1.2.2.Muude esmaste tulude jaotamise konto | B.5Esmaste tulude bilanss | Rahvatulu (KRT, NRT) |

II.2.Tulude teisese jaotamise konto | B.6Kasutatav tulu | Kasutatav rahvatulu |

II.3.Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto | B.7Korrigeeritud kasutatav tulu |

II.4.Tulude kasutamise konto | B.8Sääst | Rahvuslik sääst |

II.4.1.Kasutatava tulu kasutamise konto |

II.4.2.Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto |

Akumulatsioonikontod | III.Akumulatsioonikontod | III.1.Kapitalikonto | III.1.1.Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto | | B.10.1Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | |

III.1.2.Mittefinantsvara soetuste konto | | B.9Neto laenuandmine / -võtmine | |

| B.9Neto laenuandmine / -võtmine | |

III.2.Finantskonto | III.3.1.Vara muude muutuste kontod | | B.10.2Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses | |

III.3.Vara muude mahumuutuste konto | | |

III.3.2.Ümberhindluskontos | III.3.2.1.Neutraalne kapitalikasum / -kahjum | B.10.3Nominaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | |

III.3.2.2.Reaalne kapitalikasum / -kahjum | |

B.10.31Neutraalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | |

B.10.32Reaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | |

Bilansid | IV.Bilansid | IV.1.Algbilanss | | | B.90Netoväärtus | Rahvuslik rikkus |

IV.2.Bilansimuutused | | | B.10Muutus omakapitalis, kokku | Muutused rahvuslikus rikkuses |

IV.3.Lõppbilanss | | | B.90Netoväärtus | Rahvuslik rikkus |

0.Kaupade ja teenuste konto | Tehingute kontod | | |

0.Kaupade ja teenuste konto | | |

| Välismaailma konto (välistehingute konto) |

Jooksevkontod | V.Välismaailma konto | V.I.Kaupade ja teenuste välismajanduskonto | | | B.11Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss | Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss |

| | Akumulatsioonikontod |

V.II.Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduse konto | | | B.12Jooksev välismajandusbilanss |

Jooksev välismajandusbilanss | V.III.Välismaailma akumulatsioonikontod | V.III.1Kapitalikonto | V.III.1.1.Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses konto | B.10.1Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses |

V.III.1.2.Mittefinantsvara soetuste konto | B.9Neto laenuandmine / -võtmine | Neto laenuandmine / -võtmine |

B.9Neto laenuandmine / -võtmine |

V.III.2Finantskonto |

V.III.3Vara muude muutuste konto | V.III.3.1.Vara muud mahumuutused | B.10.2Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses |

V.III.3.2.Ümberhindluskontos |

Bilansid | V.IV.Välisvara ja kohustuste konto | V.IV.1Algbilanss | B.10.3Nominaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses |

V.IV.2Bilansimuutused |

| | V.IV.3Lõppbilanss |

| | B. 90Netoväärtus |

| | B. 10Muutused netoväärtuses | Rahvusvaheline investeerimispositsioon |

| | B. 90Netoväärtus | Rahvusvaheline investeerimispositsioon |

KONTODE KOGUM

8.09. Kontode kogum koosneb nende kolmest põhiliigist:

a) jooksevkontod:

1) tootmiskonto (I);

2) tulude jaotamise ja kasutamise kontod (II);

b) akumulatsioonikontod (III);

c) bilanss (IV).

JOOKSEVKONTOD

Tootmiskonto [1] Vt 3. peatükk "Tehingud toodetega" (I)

8.10. Tootmiskonto (I) näitab ainult tootmisprotsessiga seotud tehinguid. Seda koostatakse institutsionaalsete sektorite ja tegevusalade kaupa. Selle konto ressursside poolel kajastub toodang ja kasutamise poolel vahetarbimine.

8.11. Tootmiskonto võimaldab leida kõige olulisemad tasakaalustavad kirjed — lisandväärtuse või iga tootmistegevusega seotud üksuse poolt loodud väärtuse — ja sisemajanduse koguprodukti kui koondnäitaja. Lisandväärtus on majanduslikult oluline nii institutsionaalsete sektorite kui tegevusalade jaoks.

8.12. Samuti nagu järgnevalt kirjeldatavate kontode tasakaalustavate kirjete puhul võib lisandväärtust, mis on antud konto tasakaalustavaks kirjeks, arvutada enne või pärast põhivara kulumi mahaarvamist, st kogu- või netonäitajana. Eeldusel, et toodang on antud alushindades ja vahetarbimine ostjahindades, ei sisalda lisandväärtus tootemaksude ja -subsiidiumide vahet.

8.13. Kogumajanduse tootmiskonto sisaldab ressursside poolel lisaks toodete ja teenuste väärtusele ka tootemaksude ja -subsiidiumide vahet. See teeb võimalikuks sisemajanduse koguprodukti (turuhindades) kui tasakaalustava kirje leidmise.

8.14. Kuna kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) ei jaotata kasutajasektorite vahel, käsitletakse nende teenuste koguväärtust kui tingliku sektori vahetarbimist, mille toodangu väärtus on null ning lisandväärtus on absoluutsummalt võrdne vahetarbimisega, kuid vastupidise märgiga (kui vahetarbimine on positiivne siis lisandväärtus on negatiivne). Sellisel viisil vähendatakse kõigi sektorite ja tegevusalade lisandväärtuse summat eespool kirjeldatud viisil leitud FISIMi lisandväärtuse võrra. Kontode esituse hõlbustamiseks on võimalik vältida omaette veeru lisamist antud tingliku sektori jaoks ning selle asemel võib vastava suuruse arvesse võtta kogumajanduse veerus.

Tulude jaotamise ja kasutamise kontod (II)

8.15. Tulude jaotamist ja kasutamist analüüsitakse neljal tasemel: esmane jaotamine, teisene jaotamine, mitterahalise tulu ümberjaotamine ja tulu kasutamine.

Esimene tase hõlmab otseselt tootmisprotsessi tulemusena loodavat tulu ja selle jaotamist tootmistegurite (töö, kapital) ning valitsemissektori vahel (tootmis- ja impordimaksude ning subsiidiumide kaudu). See teeb võimalikuks tegevuse ülejäägi (või kodumajapidamiste puhul segatulu) ja esmase tulu määratlemise.

Teisel tasemel käsitletakse tulu ümberjaotamist ülekannete kaudu, mis ei hõlma mitterahalisi sotsiaalseid siirdeid. See võimaldab välja tuua kasutatava tulu.

Kolmandal tasemel kirjeldatakse ümberjaotamist mitterahaliste sotsiaalsete siirete kaudu ja välja tuuakse korrigeeritud kasutatav tulu.

Neljandal tasemel kirjeldatakse tulu tarbimist ja säästmist ning välja tuuakse sääst.

Tabel 8.2. — Konto I: Tootmiskonto

P.11 Finantsinstitutsioonid: 102 sh FISIM 48 (P.119).

P 2 Kogumajandus: 1904, vastab institutsionaalsete sektorite (1856) ja FISIMi (48) summale.

B.1g Kogumajandus: 1824, on institutsionaalsete sektorite summa (1739), pluss tootemaksude ja -subsiidiumide vahe (133) miinus FISIM (48).

Kasutamine | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | Ressursid |

Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | | | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTId | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed | Kokku |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos |

3595 | 3595 | | P.1 | Toodang | 1753 | 102 | 434 | 1269 | 37 | 3595 | | | 3595 |

3048 | 3048 | | | | | | | | P.11 | Turutoodang / FISIM | 1722 | 102 | 74 | 1129 | 21 | 3048 | | | 3048 |

171 | 171 | | | | | | | | P.12 | Toodang enda lõpptarbeks | 31 | 0 | 0 | 140 | 0 | 171 | | | 171 |

376 | 376 | | | | | | | | P.13 | Muu turuväline toodang | | | 360 | | 16 | 376 | | | 376 |

1904 | | | 1904 | 6 | 694 | 246 | 29 | 881 | P.2 | Vahetarbimine / FISIM | | | | | | | | 1904 | 1904 |

133 | 133 | | | | | | | | D.21-D.31 | Tootemaksud miinus -subsiidiumid | | | | | | 133 | | | 133 |

1824 | | | 1824 | 31 | 575 | 188 | 73 | 872 | B.1b/B.1 * b | Kogulisandväärtus / Sisemajanduse koguprodukt | | | | | | | | | |

222 | | | 222 | 3 | 42 | 30 | 10 | 137 | K.1 | Põhivara kulum | | | | | | | | | |

1602 | | | 1602 | 28 | 533 | 158 | 63 | 735 | B.1n/B.1 * n | Netolisandväärtus / Sisemajanduse netoprodukt | | | | | | | | | |

Tulu esmase jaotamise kontod (II.1)

Tulude moodustamise konto (II.1.1)

Tulude moodustamise konto skeem institutsionaalsete sektorite kaupa on esitatud tabelis 8.3.

8.16. Tulude moodustamise kontot majandusharude kaupa kirjeldatakse pakkumise ja kasutamise tabelite veergudes.

8.17. Tulude moodustamise kontoga kirjeldatakse sektoreid, allsektoreid ja majandusharusid, mis on pigem esmase tulu allikad kui selle kasutamisega seotud.

8.18. Konto abil analüüsitakse, millises ulatuses katab lisandväärtus hüvitisi töötajatele ning muude tootmismaksude ja -subsiidiumide vahet. Mõõdetakse tegevuse ülejääki, mis on ülejääk (või defitsiit) tootmistegevuste lõikes enne intresside, renditasude või lõivude arvesse võtmist, mida tootmisüksus:

a) peab tasuma finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara eest, mis on laenatud või renditud;

b) peab saama finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara eest, mille omanik ta on;

Tegevuse ülejääk on vastavuses tuluga, mida üksused saavad kui nad kasutavad oma tootmisseadmeid ise. See on viimane tasakaalustav kirje, mida on võimalik arvutada nii majandusharude kui institutsionaalsete sektorite ja allsektorite kohta.

8.19. Kodumajapidamiste sektorisse kuuluvate juriidilise isiku õigusteta üksuste puhul sisaldab tulude moodustamise konto tasakaalustav kirje kaudselt elementi, mis vastab omaniku või tema pere liikmete töötasule, kuid mida pole võimalik eristada tema kui ettevõtja kasumist. Seda kajastatakse kui "segatulu".

8.20. Omanik-kasutaja kodumajapidamise poolt enda tarbeks osutatavate majutusteenuste puhul on tulude moodustamise konto tasakaalustavaks kirjeks tegevuse ülejääk.

Esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2)

8.21. Erinevalt tulude moodustamise kontost puudutab esmaste tulude jaotamise konto residendist üksuseid ja institutsionaalseid sektoreid, mis on pigem esmase tulu saajad kui selle tootjad.

8.22. "Esmane tulu" on tulu, mida saavad residendist üksused oma otsese osalemise tõttu tootmisprotsessis ja finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara omanikud oma vara teiste institutsionaalsete üksuste käsutusse andmise eest.

8.23. Esmaste tulude jaotamise kontot (II.1.2) on võimalik leida ainult institutsionaalsete sektorite ja allsektorite kaupa. Võimatu on aga osadeks jaotada mõningaid finantseerimisega (kapitalilaenu andmine ja võtmine) ning varaga seotud voogusid tegevusalati.

8.24. Kuna kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) ei ole jaotatud kasutajasektorite vahel, siis on intresside osas näidatud tegelikke makstavaid ja saadavaid intresse. Ressursside osas on parandus tehtud finantsinstitutsioonide veergu (miinusmärgiga) ja tingliku sektori (FISIM) veergu (plussmärgiga). Kontode esituse hõlbustamiseks on võimalik vältida omaette veeru lisamist tingliku sektori jaoks ning selle asemel võib vastava suuruse esitada kogumajanduse veerus.

8.25. Esmaste tulude jaotamise konto on jaotatud ettevõtjatulu kontoks (II.1.2.1) ja muude esmaste tulude jaotamise kontoks (II.1.2.2).

Ettevõtjatulu konto (II.1.2.1)

8.26. Ettevõtjatulu konto otstarve on sellise tasakaalustava kirje leidmine, mis vastab äriraamatupidamises jaotamata kasumile enne maksude mahaarvamist.

Tabel 8.3. — Konto II.1.1: Tulude moodustamise konto

Kasutamine | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | Ressursid |

Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | | | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTId | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed | Kokku |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos |

| | B.1b/B.1*b | Kogulisandväärtus / Sisemajanduse koguprodukt | 872 | 73 | 188 | 575 | 31 | 1824 | | | 1824 |

| | | | | | | | | B.1n/B.1 * n | Netolisandväärtus / Sisemajanduse netoprodukt | 735 | 63 | 158 | 533 | 28 | 1602 | | | 1602 |

762 | | | 762 | 23 | 39 | 140 | 15 | 545 | D.1 | Hüvitised töötajatele | | | | | | | | | |

569 | | | 569 | 12 | 39 | 87 | 10 | 421 | D.11 | Palk | | | | | | | | | |

193 | | | 193 | 11 | 0 | 53 | 5 | 124 | D.12 | Tööandjate sotsiaalmaksed | | | | | | | | | |

174 | | | 174 | 10 | 0 | 48 | 4 | 112 | D.121 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | | | | | | | | | |

19 | | | 19 | 1 | 0 | 5 | 1 | 12 | D.122 | Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed | | | | | | | | | |

235 | | 0 | 235 | 0 | 3 | 2 | 3 | 86 | D.2 | Tootmis- ja impordimaksud | | | | | | | | 0 | |

141 | | 0 | 141 | | | | | | D.21 | Tootemaksud | | | | | | | | 0 | |

121 | | 0 | 121 | | | | | | D.211 | Lisandväärtuse tüüpi maksud | | | | | | | | 0 | |

17 | | 0 | 17 | | | | | | D.212 | Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT | | | | | | | | 0 | |

17 | | 0 | 17 | | | | | | D.2121 | Impordilõivud | | | | | | | | 0 | |

0 | | 0 | 0 | | | | | | D.2122 | Impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud | | | | | | | | 0 | |

3 | | 0 | 3 | | | | | | D.214 | Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud | | | | | | | | 0 | |

94 | | 0 | 94 | 0 | 3 | 2 | 3 | 86 | D.29 | Muud tootmismaksud | | | | | | | | 0 | |

− 44 | | 0 | − 44 | 0 | − 1 | 0 | 0 | − 35 | D.3 | Subsiidiumid | | | | | | | | 0 | |

− 8 | | 0 | − 8 | | | | | | D.31 | Tootesubsiidiumid | | | | | | | | 0 | |

0 | | 0 | 0 | | | | | | D.311 | Impordisubsiidiumid | | | | | | | | 0 | |

− 8 | | 0 | − 8 | | | | | | D.319 | Muud tootesubsiidiumid | | | | | | | | 0 | |

− 36 | | 0 | − 36 | 0 | − 1 | 0 | 0 | − 35 | D.39 | Muud tootmissubsiidiumid | | | | | | | | 0 | |

429 | | | 429 | 8 | 92 | 46 | 55 | 276 | B.2g | Tegevuse koguülejääk | | | | | | | | | |

442 | | | 442 | | 442 | | | | B.3g | Segatulu, kokku | | | | | | | | | |

217 | | | 217 | 5 | 60 | 16 | 45 | 139 | B.2n | Tegevuse netoülejääk | | | | | | | | | |

432 | | | 432 | | 432 | | | | B.3n | Segatulu, neto | | | | | | | | | |

Tabel 8.4. — Konto II.1.2: Esmaste tulude jaotamise konto

Kogumajanduse (0) FISIMiga korrigeerimine võrdub finantsinstitutsioonide sektori (+48) ja tingliku sektori (+48) summaga.

Kasutamine | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | Ressursid |

Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | | | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed | Kokku |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos |

| | B.2g | Tegevuse koguülejääk | 276 | 55 | 46 | 92 | 8 | 429 | | | 429 |

| | | | | | | | | B.3g | Segatulu, kokku | | | | 442 | | 442 | | | 442 |

| | | | | | | | | B.2n | Tegevuse netoülejääk | 139 | 45 | 16 | 60 | 5 | 217 | | | 217 |

| | | | | | | | | B.3n | Segatulu, neto | | | | 432 | | 432 | | | 432 |

6 | | 6 | | | | | | | D.1 | Hüvitised töötajatele | | | | 766 | | 766 | 2 | | 768 |

6 | | 6 | | | | | | | D.11 | Palk | | | | 573 | | 573 | 2 | | 575 |

| | | | | | | | | D.12 | Tööandjate sotsiaalmaksed | | | | 193 | | 193 | 0 | | 193 |

| | | | | | | | | D.121 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | | | | 174 | | 174 | 0 | | 174 |

| | | | | | | | | D.122 | Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed | | | | 19 | | 19 | 0 | | 19 |

| | 0 | | | | | | | D.2 | Tootmis- ja impordimaksud | | | 235 | | | 235 | 0 | | 235 |

| | 0 | | | | | | | D.21 | Tootemaksud | | | 141 | | | 141 | 0 | | 141 |

| | 0 | | | | | | | D.211 | Lisandväärtuse tüüpi maksud | | | 121 | | | 121 | 0 | | 121 |

| | 0 | | | | | | | D.212 | Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT | | | 17 | | | 17 | 0 | | 17 |

| | 0 | | | | | | | D.2121 | Impordilõivud | | | 17 | | | 17 | 0 | | 17 |

| | 0 | | | | | | | D.2122 | Impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud | | | 0 | | | 0 | 0 | | 0 |

| | | | | | | | | D.214 | Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud | | | 3 | | | 3 | 0 | | 3 |

| | 0 | | | | | | | D.29 | Muud tootmismaksud | | | 94 | | | 94 | 0 | | 94 |

| | 0 | | | | | | | D.3 | Subsiidiumid | | | − 44 | | | − 44 | 0 | | − 44 |

| | 0 | | | | | | | D.31 | Tootesubsiidiumid | | | − 8 | | | − 8 | 0 | | − 8 |

| | 0 | | | | | | | D.311 | Impordisubsiidiumid | | | 0 | | | 0 | 0 | | 0 |

| | 0 | | | | | | | D.319 | Muud tootesubsiidiumid | | | − 8 | | | − 8 | 0 | | − 8 |

| | 0 | | | | | | | D.39 | Muud tootmissubsiidiumid | | | − 36 | | | − 36 | 0 | | − 36 |

446 | | 66 | 380 | 7 | 44 | 46 | 138 | 145 | D.4 | Omanditulu | 78 | 160 | 30 | 134 | 5 | 407 | 39 | | 446 |

222 | | 16 | 206 | 7 | 17 | 39 | 77 | 66 | D.41 | Intressid | 25 | 125 | 12 | 33 | 5 | 200 | 22 | | 222 |

0 | | | 0 | | | | | | P.119 | FISIMiga korrigeerimised | | − 48 | | | | 0 | | | 0 |

120 | | 36 | 84 | 0 | | 0 | 36 | 48 | D.42 | Ettevõtete jaotatud tulu | 3 | 25 | 18 | 57 | 0 | 103 | 17 | | 120 |

60 | | 0 | 60 | | | | 36 | 24 | D.421 | Dividendid | 3 | 25 | 5 | 13 | 0 | 46 | 14 | | 60 |

60 | | 36 | 24 | | | | 0 | 24 | D.422 | Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad | | | 13 | 44 | 0 | 57 | 3 | | 60 |

14 | | 14 | 0 | 0 | | 0 | 0 | 0 | D.43 | Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult | 4 | 7 | 0 | 3 | 0 | 14 | 0 | | 14 |

25 | | | 25 | | | | 25 | | D.44 | Kindlustuspoliiside omanike omanditulu | 5 | 0 | 0 | 20 | 0 | 25 | 0 | | 25 |

65 | | | 65 | 0 | 27 | 7 | 0 | 31 | D.45 | Rent | 41 | 3 | 0 | 21 | 0 | 65 | | | 65 |

1855 | | | 1855 | 6 | 1390 | 221 | 29 | 209 | B.5g/B.5 * g | Esmaste kogutulude bilanss / Kogurahvatulu | | | | | | | | | |

1633 | | | 1633 | 3 | 1348 | 191 | 19 | 72 | B.5n/B.5 * n | Esmaste netotulude bilanss / Netorahvatulu | | | | | | | | | |

8.27. Valitsemissektori ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul kajastuvad sellel kontol ainult nende turutegevused.

8.28. Ettevõtjatulu vastab tegevuse ülejäägile või segatulule (ressursside poolel):

pluss | finantsvaralt ja muult ettevõttele kuuluvalt varalt saadav omanditulu (ressursside poolel) |

miinus | ettevõtte poolt laenudelt makstavad intressid ja maa ning muu mittetoodetud materiaalse vara eest makstavad rendid (kasutamise poolel). |

Ettevõtjatulust ei arvata maha dividendide või otsestesse välisinvesteeringutesse reinvesteeritud tulu vormis makstavat omanditulu.

Muude esmaste tulude jaotamise konto (II.1.2.2)

8.29. Muude esmaste tulude jaotamise konto kaudu pöördutakse ettevõtjatulu kontseptsioonilt tagasi esmase tulu kontseptsiooni juurde. Seetõttu sisaldab see konto esmase tulu elemente, mida ettevõtjatulu konto ei kajasta:

a) ettevõtete jaotatud dividendid ja reinvesteeritud tulu välisinvesteeringutelt (kasutamise poolel);

b) kodumajapidamiste puhul:

1) tasutav omanditulu, v.a ettevõtlustegevusega seotud rendid ja intressid (kasutamise poolel);

2) hüvitised töötajatele (ressursside poolel);

3) saadav omanditulu, v.a ettevõtlustegevusega seotud rendid ja intressid (ressursside poolel);

c) valitsemissektori puhul:

1) makstav omanditulu, v.a turutegevustega seotud rendid ja intressid (kasutamise poolel);

2) tootmis- ja impordimaksude ning subsiidiumide vahe (ressursside poolel);

3) saadav omanditulu, v.a turutegevustega seotud rendid ja intressid (ressursside poolel).

Tulude teisese jaotamise konto (II.2)

8.30. Tulude teisese jaotamise konto näitab, kuidas jaotub institutsionaalse sektori esmane tulu ümberjaotamise käigus: jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, sotsiaalmaksed ja -toetused (v.a mitterahalised sotsiaalsiirded) ning teised jooksvad siirded.

8.31. Selle konto tasakaalustavaks kirjeks on kasutatav tulu, mis kajastab jooksvaid tehinguid ja jätab arvesse võtmata kapitalisiirded, reaalse kapitalikasumi ja -kahjumi ning niisuguste sündmuste tagajärjed nagu loodusõnnetused.

8.32. Sotsiaalmaksed kirjendatakse kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel [2] Kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto kasutamise poolel näidatud sotsiaalmaksed on ilma pensionifondide ja kindlustusseltside teenustasudeta, mille osa või kõik ressursid on moodustunud sotsiaalmaksetest. ning sotsiaalkindlustuse juhtimise eest vastutavate institutsionaalsete sektorite tulude teisese jaotamise konto ressursside poolel. Kui sotsiaalmaksed peab töötajate eest kinni tööandja, siis lülitatakse need maksed kõigepealt tööandja tulude moodustamise konto kasutamise poolele kuna nad moodustavad osa hüvitistest töötajatele. Sotsiaalmakseid kirjendatakse sel juhul ka kodumajapidamiste tulude esmase jaotamise konto ressursside poolel kuna neid võib käsitleda kodumajapidamiste poolt saadava tuluna.

Tabel 8.5. — Kontod II.1.2.1: Ettevõtjatulu ja II.1.2.2: Muude esmaste tulude jaotamine

Kasutamine | Ressursid | Kontod | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed | Kokku | Kontod |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos |

II.1.2.1.Ettevõtjatulu | | | B.2g | Tegevuse koguülejääk | 276 | 55 | 46 | 92 | 8 | 429 | 429 | II.1.2.1.Ettevõtjatulu |

| | | | | | | | | B.3g | Segatulu, kokku | | | | 442 | | 442 | | | 442 | | |

| | | | | | | | | B.2n | Tegevuse netoülejääk | 139 | 45 | 16 | 60 | 5 | 217 | | | 217 | | |

| | | | | | | | | B.3n | Segatulu, neto | | | | 432 | | 432 | | | 432 | | |

244 | | 27 | 217 | 2 | 7 | 9 | 102 | 97 | D.4 | Omanditulu | 78 | 160 | 4 | 5 | 0 | 247 | 21 | | 268 | | |

160 | | 13 | 147 | 2 | 0 | 2 | 77 | 66 | D.41 | Intressid | 25 | 125 | 0 | 0 | 0 | 150 | 16 | | 166 | | |

0 | | | 0 | | | | | | D.119 | FISIMiga korrigeerimised | | − 48 | | | | 0 | | | 0 | | |

| | | | | | | | | D.42 | Ettevõtete jaotatud tulu | 3 | 25 | 4 | 5 | 0 | 37 | 5 | | 42 | | |

| | | | | | | | | D.421 | Dividendid | 3 | 25 | 4 | 5 | 0 | 37 | 5 | | 42 | | |

| | | | | | | | | D.422 | Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | | |

14 | | 14 | | | | | | | D.43 | Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult | 4 | 7 | 0 | | | 11 | | | 11 | | |

25 | | | 25 | | | | 25 | | D.44 | Kindlustuspoliiside omanike omanditulu | 5 | 0 | 0 | 0 | | 5 | | | 5 | | |

45 | | | 45 | 0 | 7 | 7 | 0 | 31 | D.45 | Rent | 41 | 3 | 0 | | | 44 | | | 44 | | |

901 | | | 901 | 6 | 532 | 41 | 65 | 257 | B.4b | Ettevõtja kogutulu | | | | | | | | | | | |

679 | | | 679 | 3 | 490 | 11 | 55 | 120 | B.4n | Ettevõtja netotulu | | | | | | | | | | | |

II.1.2.2.Muude esmaste tulude jaotamine | | | | | | | | | | B.4g | Ettevõtja kogutulu | 257 | 65 | 41 | 532 | 6 | 901 | | | 901 | II.1.2.2.Muude esmaste tulude jaotamine | | |

| | | | | | | | | | B.4n | Ettevõtja netotulu | 120 | 55 | 11 | 490 | 3 | 679 | | | 679 | | | |

| 6 | | 6 | | | | | | | D.1 | Hüvitised töötajatele | | | | 766 | | 766 | 2 | | 768 | | | |

| 6 | | 6 | | | | | | | D.11 | Palk | | | | 573 | | 573 | 2 | | 575 | | | |

| | | | | | | | | | D.12 | Tööandjate sotsiaalmaksed | | | | 193 | | 193 | 0 | | 193 | | | |

| | | | | | | | | | D.121 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | | | | 174 | | 174 | 0 | | 174 | | | |

| | | | | | | | | | D.122 | Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed | | | | 19 | | 19 | 0 | | 19 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.2 | Tootmis- ja impordimaksud | | | 235 | | | 235 | 0 | | 235 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.21 | Tootemaksud | | | 141 | | | 141 | 0 | | 141 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.211 | Lisandväärtuse tüüpi maksud | | | 121 | | | 121 | 0 | | 121 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.212 | Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT | | | 17 | | | 17 | 0 | | 17 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.2121 | Impordilõivud | | | 17 | | | 17 | 0 | | 17 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.2122 | Impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud | | | 0 | | | 0 | 0 | | 0 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.214 | Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud | | | 3 | | | 3 | 0 | | 3 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.29 | Muud tootmismaksud | | | 94 | | | 94 | 0 | | 94 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.3 | Subsiidiumid | | | − 44 | | | − 44 | 0 | | − 44 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.31 | Tootesubsiidiumid | | | − 8 | | | − 8 | 0 | | − 8 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.311 | Impordisubsiidiumid | | | 0 | | | 0 | 0 | | 0 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.319 | Muud tootesubsiidiumid | | | − 8 | | | − 8 | 0 | | − 8 | | | |

| 0 | | 0 | | | | | | | D.39 | Muud tootmissubsiidiumid | | | − 36 | | | − 36 | 0 | | − 36 | | | |

| 202 | | 39 | 163 | 5 | 37 | 37 | 36 | 48 | D.4 | Omanditulu | | | 26 | 129 | 5 | 160 | 18 | | 178 | | | |

| 62 | | 3 | 59 | 5 | 17 | 37 | | | D.41 | Intressid | | | 12 | 33 | 5 | 50 | 6 | | 56 | | | |

| 120 | | 36 | 84 | | | | 36 | 48 | D.42 | Ettevõtete jaotatud tulu | | | 14 | 52 | 0 | 66 | 12 | | 78 | | | |

| 60 | | 0 | 60 | | | | 36 | 24 | D.421 | Dividendid | | | 1 | 8 | 0 | 9 | 9 | | 18 | | | |

| 60 | | 36 | 24 | | | | 0 | 24 | D.422 | Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad | | | 13 | 44 | 0 | 57 | 3 | | 60 | | | |

| 0 | | | 0 | | | | 0 | 0 | D.43 | Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult | | | | 3 | 0 | 3 | | | 3 | | | |

| | | | | | | | | | D.44 | Kindlustuspoliiside omanike omanditulu | | | | 20 | 0 | 20 | | | 20 | | | |

| 20 | | | 20 | 0 | 20 | | | | D.45 | Rent | | | | 21 | 0 | 21 | | | 21 | | | |

| 1855 | | | 1855 | 6 | 1390 | 221 | 29 | 209 | B.5g/B.5 * g | Esmaste kogutulude bilanss / Kogurahvatulu | | | | | | | | | | | | |

| 1633 | | | 1633 | 3 | 1348 | 191 | 19 | 72 | B.5n/B.5 * n | Esmaste netotulude bilanss / Netorahvatulu | | | | | | | | | | | | |

Tabel 8.6. — Konto II.2: Tulude teisese jaotamise konto

Kasutamine | Ressursid | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.5g/B.5 * g | Esmaste kogutulude bilanss / Kogurahvatulu | 209 | 29 | 221 | 1390 | 6 | 1855 | 1855 | | |

| | | | | | | | | B.5n/B.5 * n | Esmaste netotulude bilanss / Netorahvatulu | 72 | 19 | 191 | 1348 | 3 | 1633 | | | 1633 | | |

213 | | 1 | 212 | | 178 | | 10 | 24 | D.5 | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne | | | 213 | | | 213 | | | 213 | | |

204 | | 1 | 203 | | 176 | | 7 | 20 | D.51 | Tulumaksud | | | 204 | | | 204 | | | 204 | | |

9 | | | 9 | | 2 | | 3 | 4 | D.59 | Muud jooksvad maksud | | | 9 | | | 9 | | | 9 | | |

322 | | | 322 | | 322 | | | | D.61 | Sotsiaalmaksed | 14 | 39 | 268 | | 1 | 322 | | | 322 | | |

303 | | | 303 | | 303 | | | | D.611 | Tegelikud sotsiaalmaksed | 2 | 38 | 263 | | | 303 | | | 303 | | |

174 | | | 174 | | 174 | | | | D.6111 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 1 | 18 | 155 | | | 174 | | | 174 | | |

160 | | | 160 | | 160 | | | | D.61111 | Kohustuslikud tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 1 | 15 | 144 | | | 160 | | | 160 | | |

14 | | | 14 | | 14 | | | | D.61112 | Vabatahtlikud tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | | 3 | 11 | | | 14 | | | 14 | | |

97 | | | 97 | | 97 | | | | D.6112 | Töötajate sotsiaalmaksed | 1 | 20 | 76 | | | 97 | | | 97 | | |

85 | | | 85 | | 85 | | | | D.61121 | Kohustuslikud töötajate sotsiaalmaksed | 1 | 15 | 69 | | | 85 | | | 85 | | |

12 | | | 12 | | 12 | | | | D.61122 | Vabatahtlikud töötajate sotsiaalmaksed | | 5 | 7 | | | 12 | | | 12 | | |

32 | | | 32 | | 32 | | | | D.6113 | Mittepalgaliste töötajate ja mittetöötavate isikute sotsiaalmaksed | | | 32 | | | 32 | | | 32 | | |

22 | | | 22 | | 22 | | | | D.61131 | Kohustuslikud mittepalgaliste töötajate ja mittetöötavate isikute sotsiaalmaksed | | | 22 | | | 22 | | | 22 | | |

10 | | | 10 | | 10 | | | | D.61132 | Vabatahtlikud mittepalgaliste töötajate ja mittetöötavate isikute sotsiaalmaksed | | | 10 | | | 10 | | | 10 | | |

19 | | | 19 | | 19 | | | | D.612 | Arvestuslikud sotsiaalmaksed | 12 | 1 | 5 | | 1 | 19 | | | 19 | | |

332 | | | 332 | 1 | | 289 | 29 | 13 | D.62 | Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded | | | | 332 | | 332 | | | 332 | | |

232 | | | 232 | | | 232 | | | D.621 | Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused | | | | 232 | | 232 | | | 232 | | |

29 | | | 29 | | | | 28 | 1 | D.622 | Sotsiaaltoetused erafondidest | | | | 29 | | 29 | | | 29 | | |

19 | | | 19 | 1 | | 5 | 1 | 12 | D.623 | Kapitaliseerimata sotsiaaltoetused | | | | 19 | | 19 | | | 19 | | |

52 | | | 52 | | | 52 | | | D.624 | Rahalised sotsiaalabi toetused | | | | 52 | | 52 | | | 52 | | |

278 | | 9 | 269 | 2 | 71 | 139 | 46 | 11 | D.7 | Muud jooksvad siirded | 10 | 49 | 108 | 36 | 36 | 239 | 39 | | 278 | | |

45 | | 2 | 43 | | 31 | 4 | | 8 | D.71 | Kahjukindlustuse netopreemiad | | 45 | | | | 45 | | | 45 | | |

45 | | | 45 | | | | 45 | | D.72 | Kahjukindlustuse nõuded | 6 | | 1 | 35 | | 42 | 3 | | 45 | | |

96 | | | 96 | | | 96 | | | D.73 | Valitsemissektori sisesed jooksvad siirded | | | 96 | | | 96 | | | 96 | | |

32 | | 1 | 31 | | | 31 | | | D.74 | Rahvusvaheline koostöö | | | 1 | | | 1 | 31 | | 32 | | |

56 | | 2 | 54 | 2 | 40 | 8 | 1 | 3 | D.75 | Mitmesugused jooksvad siirded | 4 | 4 | 10 | 1 | 36 | 55 | 1 | | 56 | | |

1826 | | | 1826 | 40 | 1187 | 382 | 32 | 185 | B.6g | Kasutatav kogutulu | | | | | | | | | | | |

1604 | | | 1604 | 37 | 1145 | 352 | 22 | 48 | B.6n | Kasutatav netotulu | | | | | | | | | | | |

Tabel 8.7. — Konto II.3: Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto

Kasutamine | Ressursid | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.6g | Kasutatav kogutulu | 185 | 32 | 382 | 1187 | 40 | 1826 | 1826 | | |

| | | | | | | | | B.6n | Kasutatav netotulu | 48 | 22 | 352 | 1145 | 37 | 1604 | | | 1604 | | |

219 | | | 219 | 13 | | 206 | | | D.63 | Mitterahalised sotsiaalsiirded | | | | 219 | | 219 | | | 219 | | |

162 | | | 162 | 0 | | 162 | | | D.631 | Mitterahalised sotsiaaltoetused | | | | 162 | | 162 | | | 162 | | |

78 | | | 78 | | | 78 | | | D.6311 | Riiklikud sotsiaalkindlustustoetused, hüvitused | | | | 78 | | 78 | | | 78 | | |

65 | | | 65 | | | 65 | | | D.6312 | Muud mitterahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused | | | | 65 | | 65 | | | 65 | | |

19 | | | 19 | 0 | | 19 | | | D.6313 | Mitterahalised sotsiaalabi toetused | | | | 19 | | 19 | | | 19 | | |

57 | | | 57 | 13 | | 44 | | | D.632 | Individuaalsete turuväliste kaupade ja teenuste siirded | | | | 57 | | 57 | | | 57 | | |

1826 | | | 1826 | 27 | 1406 | 176 | 32 | 185 | B.7b | Korrigeeritud kasutatav kogutulu | | | | | | | | | | | |

1604 | | | 1604 | 24 | 1364 | 146 | 22 | 48 | B.7n | Korrigeeritud kasutatav netotulu | | | | | | | | | | | |

Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto (II.3)

8.33. Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto annab ulatuslikuma pildi kodumajapidamiste tulust sel viisil, et sinna lülitatakse kodumajapidamiste poolt tasuta saadavaid kaupu ja teenuseid kirjeldavad voonäitajad, st mitterahalised sotsiaaltoetused ja individuaalseks kasutamiseks mõeldud turuvälised kaubad ja teenused. Need kaks voonäitajat on koondatud mõiste "mitterahalised sotsiaalsiirded" alla. Sellega muutub võimalikuks erinevaid ajalisi perioode hõlmavate võrdluste tegemine, määramaks kindlaks majanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes toimunud muutuseid, ning täiendav analüüs valitsemissektori osa kohta tulude ümberjaotamises.

8.34. Mitterahalisi sotsiaalsiirdeid kirjendatakse kodumajapidamiste puhul mitterahalise tulu ümberjaotamise konto ressursside poolel ning valitsemissektori ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul sama konto kasutamise poolel.

8.35. Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto tasakaalustavaks kirjeks on korrigeeritud kasutatav tulu.

Tulude kasutamise konto (II.4)

8.36. Lõpptarbimisega institutsionaalsete sektorite korral näitab tulude kasutamise konto seda kuidas kasutatav tulu (või korrigeeritud kasutatav tulu) jaguneb lõpptarbimiskulutuste (või tegeliku lõpptarbimise) ja säästmise vahel.

8.37. Süsteemis on lõpptarbimine ainult valitsusel, kodumajapidamisi teenindavatel kasumitaotluseta institutsioonidel ja kodumajapidamistel. Lisaks sellele sisaldab tulude kasutamise konto kodumajapidamiste ja pensionifondide jaoks tasakaalustavat kirjet (D.8 Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine), mida koostatakse sõltuvalt viisist, kuidas registreeritakse kodumajapidamiste ja pensionifondide vahelisi tehinguid [3] Vt 4. peatükk "Jaotustehingud"..

Kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.1)

8.38. Kasutatava tulu kasutamise konto sisaldab lõpptarbimiskulutusi, mida finantseerivad erinevad sektorid: kodumajapidamised, valitsus ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

8.39. Kasutatava tulu kasutamise konto tasakaalustavaks kirje on sääst.

Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto (II.4.2)

8.40. Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto sisaldab tegelikku lõpptarbimist, mis leitakse kodumajapidamiste lõpptarbimiseks tegelikult kasutuses olevate kaupade ja teenuste väärtuse põhjal, kusjuures nende omandamine võib olla rahastatud valitsemissektori või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt. Seetõttu hõlmab valitsemissektori tegelik lõpptarbimine ainult kollektiivset lõpptarbimist. Kuna kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide tarbimist käsitletakse ainult individuaalsena, siis on nende tegelik lõpptarbimine null.

8.41. Kogumajanduse tasemel on lõpptarbimiskulutused ja tegelik lõpptarbimine võrdsed. Erineb ainult nende jaotus institutsionaalsete sektorite vahel. Sama kehtib kasutatava tulu ja korrigeeritud kasutatava tulu kohta.

8.42. Sääst on tasakaalustavaks kirjeks mõlemat tüüpi tulu kasutamise kontodes. Selle väärtus ei sõltu sellest, kas sääst arvutati kasutatava tulu ja lõpptarbimiskulutuste või korrigeeritud kasutatava tulu ja lõpptarbimise vahena.

Tabel 8.8. — Konto II.4.1: Kasutatava tulu kasutamise konto

Kasutamine | Ressursid | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.6g | Kasutatav kogutulu | 185 | 32 | 382 | 1187 | 40 | 1826 | 1826 | | |

| | | | | | | | | B.6n | Kasutatav netotulu | 48 | 22 | 352 | 1145 | 37 | 1604 | | | 1604 | | |

1371 | | | 1371 | 13 | 996 | 362 | | | P.3 | Lõpptarbimiskulutused | | | | | | | | 1371 | 1371 | | |

1215 | | | 1215 | 13 | 996 | 206 | | | P.31 | Individuaalsed tarbimiskulutused | | | | | | | | 1215 | 1215 | | |

156 | | | 156 | | | 156 | | | P.32 | Kollektiivsed tarbimiskulutused | | | | | | | | 156 | 156 | | |

11 | | 0 | 11 | 0 | | 0 | 11 | 0 | D.8 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine | | | | 11 | | 11 | 0 | | 11 | | |

455 | | | 455 | 27 | 202 | 20 | 21 | 185 | B.8g | Kogusääst | | | | | | | | | | | |

233 | | | 233 | 24 | 160 | − 10 | 11 | 48 | B.8n | Netosääst | | | | | | | | | | | |

− 41 | | − 41 | | | | | | | B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | | | | | | | | | | | |

8.43. Sääst (positiivne või negatiivne) on jooksvate tehingute põhjal saadud näitaja, mille põhjal luuakse side akumulatsiooniga. Kui sääst on positiivne, siis läheb kulutamata jäänud tulu vara soetamiseks või võlgade kustutamiseks. Kui sääst on negatiivne, siis realiseeritakse teatud vara või suurenevad võlad.

AKUMULATSIOONIKONTOD [4] Vt 5. peatükk "Finantstehingud" ja 6. peatükk "Muud vood". (III)

8.44. Akumulatsioonikontod on voogusid kirjeldavad kontod. Nendes kajastuvad erinevatel põhjustel üksuste varas ja kohustustes ning omakapitalis toimunud muutused.

8.45. Varas toimunud muutusi kirjendatakse konto vasakul poolel (plussi või miinusega tähistatult). Muutusi kohustustes ja omakapitalis kirjendatakse konto paremal poolel (samuti tähistatud plussi või miinusega).

Kapitalikonto (III.1)

8.46. Kapitalikontol kirjendatakse residendist üksuste mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahet ning mõõdetakse säästmise ja kapitalisiirete tõttu toimunud muutusi netoväärtuses (lõplik jooksvate kontode tasakaalustav kirje).

8.47. Kapitalikonto võimaldab kindlaks teha, millises ulatuses on soetamise ja realiseerimise vahe finantseeritud säästudest ning millises ulatuses kapitalisiirete abil. Samuti näidatakse neto laenude ulatust, mida üksus või sektor saab otseselt või kaudselt kasutada teiste üksuste või sektorite finantseerimiseks või neto võlgnevusi, mida üksus või sektor on kohustatud teistele üksustele või sektoritele tasuma.

Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto (III.1.1)

8.48. Selle konto abil on võimalik määrata säästmise ja kapitalisiirete tõttu netoväärtuses toimunud muutusi, mis võrduvad netosääst pluss saadavad kapitalisiirded miinus tasumisele kuuluvad kapitalisiirded.

Mittefinantsvara soetuste konto (III.1.2)

8.49. Sellel kontol kirjendatakse mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahet, et liikuda netoväärtuses antud säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutustelt neto laenuandmise ja -võtmise juurde.

Finantskonto (III.2)

8.50. Finantskontol kirjendatakse finantsinstrumentide kaupa finantsvaras ja -kohustustes toimunud muutusi, mille tulemusena kujuneb neto laenuandmine või -võtmine.

8.51. Finantskonto vara ja kohustuste klassifikaator on identne bilansikonto klassifikaatoriga.

Vara muude muutuste konto (III.3)

8.52. Vara muude muutuste kontos kirjendatakse need muutused üksuste varas ja kohustustes, mis ei ole toimunud säästmise ja vara (rikkuse) vabatahtlike siirete tulemusena ning kui muutused on kirjendatud kapitali- ja finantskontodel. Käsitletav konto jagatakse kaheks: vara muude mahumuutuste konto (III.3.1) ja ümberhindluskonto (III.3.2).

Tabel 8.9. — Konto II.4.2: Korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto

Kasutamine | Ressursid | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.7g | Korrigeeritud kasutatav kogutulu | 185 | 32 | 176 | 1406 | 27 | 1826 | 1826 | | |

| | | | | | | | | B.7n | Korrigeeritud kasutatav netotulu | 48 | 22 | 146 | 1364 | 24 | 1604 | | | 1604 | | |

1371 | | | 1371 | | 1215 | 156 | | | P.4 | Tegelik lõpptarbimine | | | | | | | | 1371 | 1371 | | |

1215 | | | 1215 | | 1215 | | | | P.41 | Tegelik eratarbimine | | | | | | | | 1215 | 1215 | | |

156 | | | 156 | | | 156 | | | P.42 | Tegelik kollektiivne tarbimine | | | | | | | | 156 | 156 | | |

11 | | 0 | 11 | 0 | | 0 | 11 | 0 | D.8 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine | | | | 11 | | 11 | 0 | | 11 | | |

455 | | | 455 | 27 | 202 | 20 | 21 | 185 | B.8g | Kogusääst | | | | | | | | | | | |

233 | | | 233 | 24 | 160 | − 10 | 11 | 48 | B.8n | Netosääst | | | | | | | | | | | |

− 41 | | − 41 | | | | | | | B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | | | | | | | | | | | |

Tabel 8.10. — Konto III.1.1: Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.8n | Netosääst | 48 | 11 | − 10 | 160 | 24 | 233 | 233 | | |

| | | | | | | | | B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | | | | | | | − 41 | | − 41 | | |

| | | | | | | | | D.9 | Kapitalisiirded, saadavad | 33 | | 6 | 23 | | 62 | 4 | | 66 | | |

| | | | | | | | | D.91 | Kapitalimaksud, saadavad | | | 2 | | | 2 | | | 2 | | |

| | | | | | | | | D.92 | Investeerimistoetused, saadavad | 23 | | | | | 23 | 4 | | 27 | | |

| | | | | | | | | D.99 | Muud kapitalisiirded, saadavad | 10 | | 4 | 23 | | 37 | | | 37 | | |

| | | | | | | | | D.9 | Kapitalisiirded, makstavad | − 16 | − 7 | − 34 | − 5 | − 3 | − 65 | − 1 | | − 66 | | |

| | | | | | | | | D.91 | Kapitalimaksud, makstavad | | | | − 2 | | − 2 | | | − 2 | | |

| | | | | | | | | D.92 | Investeerimistoetused, makstavad | | | − 27 | | | − 27 | | | − 27 | | |

| | | | | | | | | D.99 | Muud kapitalisiirded, makstavad | − 16 | − 7 | − 7 | − 3 | − 3 | − 36 | − 1 | | − 37 | | |

192 | | − 38 | 230 | 21 | 178 | − 38 | 4 | 65 | B.10.1 | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | | | | | | | | | | | |

Tabel 8.11. — Konto III.1.2: Mittefinantsvara soetuste konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.10.1 | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | 65 | 4 | − 38 | 178 | 21 | 230 | − 38 | 192 | | |

376 | | | 376 | 19 | 61 | 37 | 9 | 250 | P.51 | Kapitali kogumahutus põhivarasse | | | | | | | | 376 | 376 | | |

303 | | | 303 | 14 | 49 | 23 | 8 | 209 | P.511 | Materiaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | 303 | 303 | | |

305 | | | 305 | 13 | 50 | 24 | 7 | 211 | P.5111 | Uue materiaalse põhivara soetamine | | | | | | | | 305 | 305 | | |

11 | | | 11 | 1 | 4 | 1 | 1 | 4 | P.5112 | Kasutatud materiaalse põhivara soetamine | | | | | | | | 11 | 11 | | |

− 13 | | | − 13 | | − 5 | − 2 | | − 6 | P.5113 | Kasutatud materiaalse põhivara realiseerimine | | | | | | | | − 13 | − 13 | | |

51 | | | 51 | 5 | 12 | 12 | 1 | 21 | P.512 | Immateriaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | 51 | 51 | | |

53 | | | 53 | 10 | 9 | 12 | 1 | 21 | P.5121 | Uue immateriaalse põhivara soetamine | | | | | | | | 53 | 53 | | |

6 | | | 6 | | 3 | 2 | | 1 | P.5122 | Kasutatud immateriaalse põhivara soetamine | | | | | | | | 6 | 6 | | |

− 8 | | | − 8 | − 5 | | − 2 | | − 1 | P.5123 | Kasutatud immateriaalse põhivara realiseerimine | | | | | | | | − 8 | − 8 | | |

22 | | | 22 | | | 2 | | 20 | P.513 | Mittetoodetud mittefinantsvara väärtusele lisandumine | | | | | | | | 22 | 22 | | |

5 | | | 5 | | | 2 | | 3 | P.5131 | Mittetoodetud mittefinantsvara olulised parandused | | | | | | | | 5 | 5 | | |

17 | | | 17 | | | | | 17 | P.5132 | Mittetoodetud mittefinantsvara omandiõiguse üleminemise kulu | | | | | | | | 17 | 17 | | |

− 222 | | | − 222 | − 3 | − 42 | − 30 | − 10 | − 137 | K.1 | Põhivara kulum | | | | | | | | | | | |

28 | | | 28 | | 2 | | | 26 | P.52 | Varude muutus | | | | | | | | 28 | 28 | | |

10 | | | 10 | | 5 | 3 | | 2 | P.53 | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | 10 | 10 | | |

| | | | 1 | 4 | 2 | | − 7 | K.2 | Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | 1 | 3 | 2 | | − 6 | K.21 | Maa ja muu materiaalse mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | | 1 | | | − 1 | K.22 | Immateriaalse mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | − 38 | 38 | 4 | 148 | − 50 | 5 | − 69 | B.9 | Neto laenuandmine (+) / -võtmine (−) | | | | | | | | | | | |

Tabel 8.12. — Konto III.2: Finantskonto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTId | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTId | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

| | B.9 | Neto laenuandmine (+) / -võtmine (−) | − 69 | 5 | − 50 | 148 | 4 | 38 | − 38 | 0 | | |

691 | | 50 | 641 | 32 | 181 | 120 | 237 | 71 | F | Finantsvara netosoetamine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | F | Neto kohustuste võtmine | 140 | 232 | 170 | 33 | 28 | 603 | 88 | | 691 | | |

| | 1 | − 1 | | | | − 1 | | F.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | |

130 | | 11 | 119 | 12 | 68 | 7 | 15 | 17 | F.2 | Sularaha ja hoiused | | 130 | 2 | | | 132 | − 2 | | 130 | | |

37 | | 3 | 34 | 2 | 10 | 2 | 15 | 5 | F.21 | Sularaha | | 35 | | | | 35 | 2 | | 37 | | |

64 | | 2 | 62 | 7 | 41 | 4 | | 10 | F.22 | Arveldushoiused | | 63 | 2 | | | 65 | − 1 | | 64 | | |

29 | | 6 | 23 | 3 | 17 | 1 | | 2 | F.29 | Muud hoiused | | 32 | | | | 32 | − 3 | | 29 | | |

143 | | 5 | 138 | 12 | 29 | 26 | 53 | 18 | F.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 6 | 53 | 64 | | | 123 | 20 | | 143 | | |

254 | | 10 | 244 | | 5 | 45 | 167 | 27 | F.4 | Laenud | 71 | | 94 | 28 | 24 | 217 | 37 | | 254 | | |

86 | | 3 | 83 | | 3 | 1 | 63 | 16 | F.41 | Lühiajalised | 16 | | 32 | 11 | 17 | 76 | 10 | | 86 | | |

168 | | 7 | 161 | | 2 | 44 | 104 | 11 | F.42 | Pikaajalised | 55 | | 62 | 17 | 7 | 141 | 27 | | 168 | | |

46 | | 2 | 44 | | 3 | 36 | 3 | 2 | F.5 | Aktsiad ja muud osakud | 26 | 13 | | | 4 | 43 | 3 | | 46 | | |

36 | | | 36 | | 36 | | | | F.6 | Kindlustustehnilised eraldised | | 36 | | | | 36 | | | 36 | | |

33 | | | 33 | | 33 | | | | F.61 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus | | 33 | | | | 33 | | | 33 | | |

22 | | | 22 | | 22 | | | | F.611 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus | | 22 | | | | 22 | | | 22 | | |

11 | | | 11 | | 11 | | | | F.612 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus | | 11 | | | | 11 | | | 11 | | |

3 | | | 3 | | 3 | | | | F.62 | Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised | | 3 | | | | 3 | | | 3 | | |

82 | | 21 | 61 | 8 | 40 | 6 | | 7 | F.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | 37 | | 10 | 5 | | 52 | 30 | | 82 | | |

36 | | 18 | 18 | | 11 | 1 | | 6 | F.71 | Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | 8 | | 6 | 4 | | 18 | 18 | | 36 | | |

46 | | 3 | 43 | 8 | 29 | 5 | | 1 | F.79 | Muud saada- / makstaolevad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | 29 | | 4 | 1 | | 34 | 12 | | 46 | | |

Vara muude mahumuutuste konto (III.3.1)

8.53. Vara muude mahumuutuste kontol kirjendatud muutused mõjutavad vastavate üksuste, sektorite ja allsektorite bilansikontol kajastatud omakapitali. Muudest vara mahumuutustest tingitud omakapitali muutused on konto tasakaalustavaks kirjeks.

Ümberhindluskonto (III.3.2)

8.54. Ümberhindluskontol kirjendatakse vara ja kohustuste väärtuses nende hinnamuutuste tagajärjel toimunud teisenemised.

Iga vara või kohustuse osas mõõdetakse seda muutust:

a) arvestusperioodi lõpu ja alguse väärtuse vahega või väärtuse vahega arvestusperioodi lõpus ja kuupäeval, millal vara või kohustus võeti bilansis arvele;

b) väärtuse vahega, mis saadakse lahutades väärtusest kuupäeval, millal vara või kohustus bilansist maha kanti, selle väärtuse arvestusperioodi alguses või kuupäeval, millal vara või kohustus bilansis arvele võeti.

See väärtuse vahe on "nominaalne kapitalikasum (või -kahjum)".

Nominaalne kapitalikasum saadakse vara positiivse ümberhindluse või (finants-) kohustuse negatiivse ümberhindluse tulemusena.

Nominaalne kapitalikahjum saadakse vara negatiivse või (finants-) kohustuse positiivse ümberhindluse tulemusena.

8.55. Ümberhindluskontos kirjendatud vood muudavad antud üksuse bilansis kajastatud omakapitali. Nimetatud "nominaalse kapitalikasumi (-kahjumi) tagajärjel omakapitalis toimunud muutus" on konto tasakaalustavaks kirjeks. Seda kirjendatakse muutusena kohustuste ja omakapitali poolel.

8.56. Ümberhindluskonto on jagatud kaheks allkontoks: neutraalse kapitalikasumi / -kahjumi konto (III.3.2.1) ja reaalse kapitalikasumi / -kahjumi konto (III.3.2.2).

Neutraalse kapitalikasumi / -kahjumi konto (III.3.2.1)

8.57. Neutraalse kapitalikasumi / -kahjumi kontol registreeritakse vara ja kohustuste väärtuses toimunud muutused vastavalt üldises hinnatasemes toimunud muutustele. See rahuldab ümberhindluse eesmärki, milleks on vara ja kohustuste ostujõu säilitamine. Vajalikeks arvutusteks kasutatakse kodumaise lõppkasutamise (varudes toimunud muutusi arvesse võtmata) hinnaindeksit.

Reaalse kapitalikasumi / -kahjumi konto (III.3.2.2)

8.58. Reaalse kapitalikasumi ja -kahjumi kaudu mõõdetakse nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumi ning neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi vahet.

8.59. Kui antud vara puhul nominaalse kapitalikasumi ja -kahjumi netosumma on suurem kui neutraalse kapitalikasumi ja -kahjumi netosumma, siis on tegemist seda vara omava üksuse reaalse kapitalikasumi suurenemisega. See suurenemine tuleneb asjaolust, et vara tegelik hind on keskmiselt kasvanud kiiremini kui üldine hinnatase. Vastupidisel juhul tähendab vara reaalne kapitalikahjum seda vara omavale üksusele kahjumit.

Sama loogika järgi põhjustab kohustuse suhtelise hinna tõus reaalset kapitalikahjumit ning suhtelise hinna langus reaalset kapitalikasumit.

Tabel 8.13. — Konto III.3.1: Vara muude mahumuutuste konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTId | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud, muud vood ning tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos | Kokku |

10 | 10 | | − 2 | 12 | AN | Mittefinantsvara | | | | | |

− 7 | | | − 7 | | | − 3 | − 2 | − 2 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

3 | | | 3 | | | 3 | | | K.4 | Toodetud vara majanduslik tekkimine | | | | | | | | | | | |

− 9 | | | − 9 | | | − 4 | | − 5 | K.7 | Katastroofikahjud | | | | | | | | | | | |

| | | | | | 1 | | − 1 | K.8 | Hüvituseta võõrandamine | | | | | | | | | | | |

1 | | | 1 | | | | | 1 | K.9 | Mujal klassifitseerimata mittefinantsvara muud mahumuutused | | | | | | | | | | | |

− 2 | | | − 2 | | | − 3 | − 2 | 3 | K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | | | | | | | | | | | |

| | | | | | − 3 | | 3 | K.12.1 | Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris | | | | | | | | | | | |

− 2 | | | − 2 | | | | − 2 | | K.12.2 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises | | | | | | | | | | | |

− 2 | | | − 2 | | | | − 2 | | K.12.21 | Kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | K.12.22 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | millest: | | | | | | | | | | | |

− 4 | | | − 4 | | | − 3 | | − 1 | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | |

− 1 | | | − 1 | | | | | − 1 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | |

− 2 | | | − 2 | | | | − 2 | | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | |

17 | | | 17 | | | 3 | | 14 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

24 | | | 24 | | | | | 24 | K.3 | Mittetoodetud vara majanduslik tekkimine | | | | | | | | | | | |

4 | | | 4 | | | 4 | | | K.5 | Mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik juurdekasv | | | | | | | | | | | |

− 9 | | | − 9 | | | − 2 | | − 7 | K.6 | Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine | | | | | | | | | | | |

− 8 | | | − 8 | | | − 2 | | − 6 | K.61 | Loodusvarade kahanemine | | | | | | | | | | | |

− 1 | | | − 1 | | | | | − 1 | K.62 | Mittetoodetud vara muu majanduslik vähenemine | | | | | | | | | | | |

− 2 | | | − 2 | | | − 2 | | | K.7 | Katastroofikahjud | | | | | | | | | | | |

| | | | | | 4 | | − 4 | K.8 | Hüvituseta võõrandamine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | K.9 | Mujal klassifitseerimata mittefinantsvara muud mahumuutused | | | | | | | | | | | |

| | | | | | − 1 | | 1 | K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | | | | | | | | | | | |

| | | | | | − 1 | | 1 | K.12.1 | Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | K.12.2 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | K.12.22 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | millest: | | | | | | | | | | | |

17 | | | 17 | | | 3 | | 14 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

5 | | | 5 | | 2 | 1 | | 2 | AF | Finantsvara/Kohustused | − 3 | 2 | − 1 | | | − 2 | | | | | |

| | | | | | | | | K.7 | Katastroofikahjud | | | | | | | | | | | |

| | | | | | 3 | − 3 | | K.8 | Hüvituseta võõrandamine | | | | | | | | | | | |

3 | | | 3 | | 2 | | 1 | | K.10 | Mujal klassifitseerimata finantsvara ja kohustuste muud mahumuutused | − 4 | 2 | | | | − 2 | | | | | |

2 | | | 2 | | | − 2 | 2 | 2 | K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | 1 | | − 1 | | | | | | | | |

| | | | | | − 2 | | 2 | K.12.1 | Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris | 1 | | − 1 | | | | | | | | |

2 | | | 2 | | | | 2 | | K.12.2 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises | | | | | | | | | | | |

2 | | | 2 | | | | 2 | | K.12.21 | Kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | K.12.22 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | millest: | | | | | | | | | | | |

7 | | | 7 | | | | 7 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | AF.2 | Sularaha ja hoiused | | | | | | | | | | | |

| | | | | | 3 | − 3 | | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | | | | | | | | | | | |

− 4 | | | − 4 | | | | − 4 | | AF.4 | Laenud | − 3 | | − 1 | | | − 4 | | | | | |

| | | | | | − 2 | | 2 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | | | | | | | | | | | |

2 | | | 2 | | 2 | | | | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | | 2 | | | | 2 | | | | | |

| | | | | | | | | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | B.10.2 | Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses | 17 | − 4 | 2 | 2 | | 17 | | | | | |

Tabel 8.14. — Konto III.3.2: Ümberhindluskonto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses | Kontod | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Teised vood ja tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed | Kokku | Kontod |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos |

III.3.2Ümberhindluskonto | | | K.11 | Nominaalne kapitalikasum / -kahjum | | | | III.3.2.Ümberhindluskonto |

280 | | | 280 | 8 | 80 | 44 | 4 | 144 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | |

126 | | | 126 | 5 | 35 | 20 | 2 | 63 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

111 | | | 111 | 5 | 28 | 18 | 2 | 58 | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | |

7 | | | 7 | | 2 | 1 | | 4 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | |

8 | | | 8 | | 5 | 1 | | 1 | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | |

154 | | | 154 | 3 | 45 | 23 | 2 | 81 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

152 | | | 152 | 3 | 45 | 23 | 1 | 80 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

2 | | | 2 | | | | | 1 | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

91 | | 7 | 84 | 1 | 16 | 2 | 57 | 8 | AF | Finantsvara / kohustused | 18 | 51 | 7 | | | 76 | 3 | | 78 | | |

12 | | | 12 | | | 1 | 11 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | AF.2 | Sularaha ja hoiused | | | | | | | | | | | |

44 | | 4 | 40 | 1 | 6 | | 30 | 3 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 1 | 34 | 7 | | | 42 | 2 | | 44 | | |

| | | | | | | | | AF.4 | Laenud | | | | | | | | | | | |

34 | | 3 | 31 | 1 | 10 | | 16 | 5 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 16 | 17 | | | | 34 | | | 34 | | |

| | | | | | | | | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | B.10.3 | Nominaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | 134 | 10 | 38 | 96 | 10 | 288 | 4 | | 292 | | |

III.3.2.1.Neutraalse | | | | | | | | | | K.11.1 | Neutraalne kapitalikasum / -kahjum | | | | | | | | | | III.3.2.1.Neutraalse | | |

198 | | | 198 | 6 | 56 | 32 | 3 | 101 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | |

121 | | | 121 | 5 | 34 | 20 | 2 | 60 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

111 | | | 111 | 5 | 28 | 18 | 2 | 58 | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | |

5 | | | 5 | | 2 | 1 | | 2 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | |

5 | | | 5 | | 4 | 1 | | 1 | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | |

78 | | | 78 | 2 | 22 | 12 | 1 | 41 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

76 | | | 76 | 2 | 22 | 12 | 1 | 40 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

1 | | | 1 | | | | | 1 | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

147 | | 11 | 136 | 3 | 36 | 8 | 70 | 18 | AF | Finantsvara / kohustused | 36 | 68 | 14 | 6 | 2 | 126 | 6 | | 132 | | |

15 | | | 15 | | | 2 | 14 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | |

32 | | 2 | 30 | 2 | 17 | 3 | | 8 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 1 | 26 | 2 | | 1 | 29 | 2 | | 32 | | |

28 | | 3 | 25 | 1 | 4 | | 19 | 2 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 1 | 21 | 4 | | | 26 | 2 | | 28 | | |

29 | | 1 | 28 | | | 2 | 24 | 1 | AF.4 | Laenud | 18 | | 7 | 3 | 1 | 29 | | | 29 | | |

28 | | 2 | 26 | | 8 | | 13 | 4 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 14 | 14 | | | | 28 | | | 28 | | |

8 | | 1 | 7 | | 6 | | 1 | 1 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | | 7 | | | | 7 | 1 | | 8 | | |

7 | | 3 | 5 | | 1 | | | 3 | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | 3 | | | 2 | 1 | 6 | 1 | | 7 | | |

| | | | | | | | | B.10.31 | Neutraalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | 82 | 5 | 26 | 87 | 8 | 208 | 6 | | 214 | | |

III.3.2.2.Reaalse kapitalikasumi konto | | | | | | | | | | K.11.2 | Reaalne kapitalikasum / -kahjum | | | | | | | | | | III.3.2.2.Reaalse kapitalikasumi konto | | |

81 | | | 81 | 2 | 24 | 12 | 1 | 43 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | |

5 | | | 5 | | 1 | | | 3 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | |

3 | | | 3 | | | | | 3 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | |

2 | | | 2 | | 1 | | | | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | |

77 | | | 77 | 2 | 22 | 12 | 1 | 40 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

76 | | | 76 | 2 | 22 | 12 | 1 | 40 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

1 | | | 1 | | | | | | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

− 57 | | − 5 | − 52 | − 2 | − 20 | − 6 | − 13 | − 10 | AF | Finantsvara / kohustused | − 18 | − 17 | − 7 | − 6 | − 2 | − 50 | − 3 | | − 54 | | |

− 3 | | | − 3 | | | | − 3 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | |

− 32 | | − 2 | − 30 | − 2 | − 17 | − 3 | | − 8 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | − 1 | − 26 | − 2 | | − 1 | − 29 | − 2 | | − 32 | | |

17 | | 1 | 15 | | 2 | | 11 | 1 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 1 | 13 | 3 | | | 16 | 1 | | 17 | | |

− 29 | | − 1 | − 28 | | | − 2 | − 24 | − 1 | AF.4 | Laenud | − 18 | | − 7 | − 3 | − 1 | − 29 | | | − 29 | | |

6 | | | 5 | | 2 | | 3 | 1 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 3 | 3 | | | | 6 | | | 6 | | |

− 8 | | − 1 | − 7 | | − 6 | | − 1 | − 1 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | | − 7 | | | | − 7 | − 1 | | − 8 | | |

− 7 | | − 3 | − 5 | | − 1 | | | − 3 | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | − 3 | | | − 2 | − 1 | − 6 | − 1 | | − 7 | | |

| | | | | | | | | B.10.32 | Reaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | 51 | 5 | 12 | 9 | 2 | 80 | − 1 | | 78 | | |

BILANSS5 (IV) [5] Vt 7. peatükk "Bilansid".

8.60. Bilansi ülesanne on anda pilt üksuste varast, kohustustest ja omakapitalist arvestusperioodi alguses ja lõpus ning nendes toimunud muutustest. Bilanss koosneb järgmistest osadest:

a) algbilanss (IV.1);

b) bilansimuutused (IV.2);

c) lõppbilanss (IV.3).

Algbilanss (IV.1)

8.61. Algbilansis kirjendatakse üksuste vara ja kohustused arvestusperioodi alguses.

Vastavad näitajad rühmitatakse vara ja kohustuste klassifikaatori alusel.

Need näitajad on antud arvestusperioodi alguse jooksevhindades.

Bilansi tasakaalustav kirje — omakapital — on vara ja kohustuste vahe arvestusperioodi alguses.

Bilansimuutused (IV.2)

8.62. Sellel kontol kirjendatakse arvestusperioodi jooksul vara ja kohustuste väärtuses toimunud muutused ja agregeeritakse erinevatel akumulatsioonikontodel kirjendatud muutused, nt säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused omakapitalis, muudest vara mahumuutustest tingitud muutused omakapitalis, nominaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tulenevad muutused omakapitalis.

Lõppbilanss (IV.3)

8.63. Lõppbilansis kirjendatakse üksuste vara ja kohustuste väärtust arvestusperioodi lõpus. Vastavad näitajad on rühmitatud sama klassifikaatori põhjal, mida kasutatakse algbilansis, ning esitatud arvestusperioodi lõpu jooksevhindades.

Vara ja kohustuste vahe on arvestusperioodi lõpu omakapital.

8.64. Vara või kohustuse väärtus lõppbilansis on võrdne selle algbilansis kajastatud väärtuse ning antud vara või kohustuse kohta bilansis registreeritud muutuste summaga.

VÄLISMAAILMA KONTOD (V)

8.65. Välismaailma kontodel kirjendatakse residendist üksuste ja mitteresidendist üksuste vahelisi tehinguid. Välismaailm ei moodusta omaette institutsionaalset sektorit, kuid Süsteemi struktuuris on tal viimasega sarnane osa.

8.66. Välismaailma kontode kogum on sama koostisega kui institutsionaalne sektoriaalne arvepidamine, st sinna kuuluvad:

a) jooksevkontod;

b) akumulatsioonikontod;

c) bilanss.

8.67. Need kontod on koostatud lähtudes välismaailma vaatepunktist. Seetõttu, mis on välismaailma jaoks ressursiks, on kogumajanduse jaoks kasutamiseks ja vastupidi. Sama loogika järgi on välismaailmale kuuluv finantsvara kogumajanduse jaoks kohustuseks ja vastupidi (v.a rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid)).

Tabel 8.15. — Konto IV: Bilansid

Vara muutused | Kohustused ja netoväärtus | Kontod | Kokku | Vastavad kirjed | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Tehingud, muud vood, vara seisud ning tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Vastavad kirjed | Kokku | Kontod |

kaupade ja teenuste kontos | välismaailma kontos | | | välismaailma kontos | kaupade ja teenuste kontos |

IV.1.Algbilanss | 9922 | 9922 | 324 | 2822 | 1591 | 144 | 5041 | AN | Mittefinantsvara | | | | |

| 6047 | | | 6047 | 243 | 1698 | 1001 | 104 | 3001 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 5544 | | | 5544 | 231 | 1423 | 913 | 99 | 2878 | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | | |

| 231 | | | 231 | 2 | 97 | 47 | | 85 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | | |

| 272 | | | 272 | 10 | 178 | 41 | 5 | 38 | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | | |

| 3875 | | | 375 | 81 | 1124 | 590 | 40 | 2040 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 3809 | | | 3809 | 81 | 1124 | 578 | 37 | 1989 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 66 | | | 66 | | | 12 | 3 | 51 | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 7365 | | 573 | 6792 | 172 | 1819 | 396 | 3508 | 897 | AF | Finantsvara / Kohustused | 1817 | 3384 | 687 | 289 | 121 | 6298 | 297 | | 6595 | IV.1.Algbilanss | | |

| 770 | | | 770 | | | 80 | 690 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | | |

| 1587 | | 105 | 1482 | 110 | 840 | 150 | | 382 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 40 | 1281 | 102 | 10 | 38 | 1471 | 116 | | 1587 | | | |

| 1388 | | 125 | 1263 | 25 | 198 | | 950 | 90 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 44 | 1053 | 212 | 2 | | 1311 | 77 | | 1388 | | | |

| 1454 | | 70 | 1384 | 8 | 24 | 115 | 1187 | 50 | AF.4 | Laenud | 897 | | 328 | 169 | 43 | 1437 | 17 | | 1454 | | | |

| 1409 | | 113 | 1296 | 22 | 411 | 12 | 651 | 200 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 687 | 715 | 4 | | | 1406 | 3 | | 1409 | | | |

| 396 | | 26 | 370 | 4 | 291 | 20 | 30 | 25 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 12 | 335 | 19 | | 5 | 371 | 25 | | 396 | | | |

| 361 | | 134 | 227 | 3 | 55 | 19 | | 150 | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | 137 | | 22 | 108 | 35 | 302 | 59 | | 361 | | | |

| | | | | | | | | | B.90 | Netoväärtus | 4121 | 268 | 1300 | 4352 | 375 | 10416 | 276 | | 10692 | | | |

IV.2.Bilansimuutused | | | | | | | | | | | Vara muutused kokku / Kohustused: | | | | | | | | | | | | |

| 482 | | | 482 | 25 | 110 | 56 | 1 | 290 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | | |

| 289 | | | 289 | 21 | 61 | 25 | − 1 | 182 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 239 | | | 239 | 21 | 47 | 20 | 1 | 150 | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | | |

| 34 | | | 34 | | 4 | 1 | | 29 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | | |

| 16 | | | 16 | | 10 | 4 | − 2 | 3 | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | | |

| 193 | | | 193 | 4 | 49 | 30 | 2 | 108 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 191 | | | 191 | 4 | 48 | 30 | 1 | 108 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 2 | | | 2 | | 1 | | | | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 787 | | 57 | 730 | 33 | 199 | 123 | 294 | 81 | AF | Finantsvara / Kohustused | 155 | 285 | 176 | 33 | 28 | 677 | 91 | | 767 | IV.2.Bilansimuutused | | |

| 19 | | 1 | 18 | | | 1 | 17 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | | |

| 130 | | 11 | 119 | 12 | 68 | 7 | 15 | 17 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | | 130 | 2 | | | 132 | − 2 | | 130 | | | |

| 187 | | 9 | 178 | 13 | 35 | 29 | 80 | 21 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 7 | 87 | 71 | | | 165 | 22 | | 187 | | | |

| 250 | | 10 | 240 | | 5 | 45 | 163 | 27 | AF.4 | Laenud | 68 | | 93 | 28 | 24 | 213 | 37 | | 250 | | | |

| 80 | | 5 | 75 | 1 | 13 | 34 | 19 | 9 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 42 | 30 | | | 4 | 77 | 3 | | 80 | | | |

| 38 | | | 38 | | 38 | | | | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | | 38 | | | | 38 | | | 38 | | | |

| 82 | | 21 | 61 | 8 | 40 | 6 | | 7 | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | 37 | | 10 | 5 | | 52 | 30 | | 82 | | | |

| | | | | | | | | | B.10 | Muutus omakapitalis, kokku | 216 | 10 | 2 | 276 | 31 | 535 | − 34 | | 501 | | | |

| | | | | | | | | | B.10.1 | tulenevalt järgmistest voogudest:Säästmine ja kapitalisiirded: | 65 | 4 | − 38 | 178 | 21 | 230 | − 38 | | 192 | | | |

| | | | | | | | | | B.10.2 | Vara muud mahumuutused | 17 | − 4 | 2 | 2 | | 17 | | | 17 | | | |

| | | | | | | | | | B.10.3 | Nominaalne kapitalikasum / -kahjum | 134 | 10 | 38 | 96 | 10 | 288 | 4 | | 292 | | | |

| | | | | | | | | | B.10.31 | Neutraalne kapitalikasum / -kahjum | 82 | 5 | 26 | 87 | 8 | 208 | 6 | | 214 | | | |

| | | | | | | | | | B.10.32 | Reaalne kapitalikasum / -kahjum | 51 | 5 | 12 | 9 | 2 | 80 | − 1 | | 78 | | | |

IV.3.Lõppbilanss | 10404 | | | 10404 | 349 | 2932 | 1647 | 145 | 5331 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | | |

| 6336 | | | 6336 | 264 | 1759 | 1026 | 103 | 3183 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 5783 | | | 5783 | 252 | 1470 | 933 | 100 | 3028 | AN.11 | Põhivara | | | | | | | | | | | | |

| 265 | | | 265 | 2 | 101 | 48 | | 114 | AN.12 | Varud | | | | | | | | | | | | |

| 288 | | | 288 | 10 | 188 | 45 | 3 | 41 | AN.13 | Väärisesemed | | | | | | | | | | | | |

| 4068 | | | 4068 | 85 | 1173 | 620 | 42 | 2148 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 4000 | | | 4000 | 85 | 1172 | 608 | 38 | 2097 | AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 68 | | | 68 | | 1 | 12 | 3 | 51 | AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | | |

| 8152 | | 630 | 7522 | 205 | 2018 | 519 | 3802 | 978 | AF | Finantsvara / Kohustused | 1972 | 3669 | 863 | 322 | 149 | 6975 | 388 | | 7362 | IV.3.Lõppbilanss | | |

| 788 | | | 788 | | | 81 | 707 | | AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | | |

| 1717 | | 116 | 1601 | 122 | 908 | 157 | 15 | 399 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 40 | 1411 | 104 | 10 | 38 | 1603 | 114 | | 1717 | | | |

| 1575 | | 134 | 1441 | 38 | 233 | 29 | 1030 | 111 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 51 | 1140 | 283 | 2 | | 1476 | 99 | | 1575 | | | |

| 1704 | | 80 | 1624 | 8 | 29 | 160 | 1350 | 77 | AF.4 | Laenud | 965 | | 421 | 197 | 67 | 1650 | 54 | | 1704 | | | |

| 1489 | | 118 | 171 | 23 | 424 | 46 | 670 | 209 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 729 | 745 | 4 | | 4 | 1483 | 6 | | 1489 | | | |

| 434 | | 26 | 408 | 4 | 329 | 20 | 30 | 25 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 12 | 373 | 19 | | 5 | 409 | 25 | | 434 | | | |

| 443 | | 155 | 288 | 11 | 95 | 25 | | 157 | AF.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | 174 | | 32 | 113 | 35 | 354 | 89 | | 443 | | | |

| | | | | | | | | | B.90 | Netoväärtus | 4337 | 278 | 1302 | 4628 | 406 | 10951 | 242 | | 11193 | | | |

JOOKSEVKONTOD

Kaupade ja teenuste välismajanduskonto (V.I)

8.68. Kaupade ja teenuste importi kirjendatakse konto ressursside poolel ning eksport kasutamise poolel. Ressursside ja kasutamise vahe on konto tasakaalustavaks kirjeks ning seda nimetatakse "kaupade ja teenuste välisbilansiks". Kui see tasakaalustav kirje on positiivne, siis on välismaailma jaoks tegemist ülejäägiga ja kogumajanduse jaoks defitsiidiga ning vastupidise olukorraga on tegemist kui see kirje on negatiivne.

8.69. Saavutamaks kooskõla residentüksuste toodangu mõõtmisviisiga arvestatakse import samuti alushinnas, st ilma impordimaksudeta, kuid arvesse võttes impordisubsiidiume.

Kaupade ja teenuste kontol kirjendatud kaupade import hinnatakse FOB, st väärtuses, mis kaubal on seda eksportiva maa piiril. Eksport hinnatakse samuti FOB.

Kui imporditud kaupade FOB väärtuses sisaldub transpordi ja kindlustusteenuste maksumus (st eksportiva maa tehasest piirini osutatavate teenuste maksumus) ja need teenused on osutatud residendist üksuste poolt, tuleb nende teenuste maksumus lülitada kaupu importiva maa teenuste ekspordi väärtusesse. Vastupidisel juhul, kui transpordi- ja kindlustusteenuste maksumus on lülitatud kaupade ekspordi FOB väärtusesse ja neid teenuseid osutavad mitteresidendist üksused, tuleb nende teenuste maksumus lülitada kaupu eksportiva maa teenuste impordi hulka.

Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto (V.II)

8.70. Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto otstarbeks on kindlaks teha jooksev välismajandusbilanss, mis süsteemi üldises struktuuris vastab institutsionaalsete sektorite säästmisele. See konto kujutab endast lühendatud vormi institutsionaalse sektori kontode kogumist, millega jõutakse esmaste tulude jaotamise konto juurest tulude kasutamise kontoni.

8.71. Ressursside poolel näidatakse esmaste tulude ja jooksvate siirete konto abil kaupade ja teenuste ekspordi ning impordi bilanssi. Samuti kajastatakse, kas ressursside või kasutamise poolel, kõiki ümberjaotamisega seotud tehinguid (v.a kapitalisiirded), milles osaleb välismaailm.

VÄLISTEHINGUTE AKUMULATSIOONIKONTOD (V.III)

Kapitalikonto (V.III.1)

8.72. Välismaailma kapitalikontol kirjendatakse mitteresidendist üksuste mittetoodetud mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahet ning näidatakse säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutusi.

8.73. Kapitalikonto tasakaalustavaks kirjeks on välismaailma neto laenuandmine või -võtmine. See kirje on absoluutväärtuselt võrdne residendist institutsionaalsete sektorite neto laenuandmise või -võtmise summaga, kuid vastupidise märgiga.

Finantskonto (V.III.2)

8.74. Välismaailma finantskonto struktuur on identne institutsionaalse sektori vastava kontoga.

Vara muude muutuste konto (V.III.3)

8.75. Samuti nagu institutsionaalsete sektorite korral, määratakse selle konto abil kindlaks muutused omakapitalis, mis tulenevad muudest mahumuutustest ning nominaalsest kapitalikasumist / -kahjumist. Sealjuures on kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused omakorda jagatud neutraalseks ja reaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks.

8.76. Toodetud vara puudumine välismaailma akumulatsioonikontol ja bilansis on seotud kokkuleppega, mille kohaselt luuakse tinglik institutsionaalne üksus, mille finantsvara nagu oleks soetanud välismaailm — ning vastupidi, laenanud nende juhtudel kui residendist üksustel on vara välismaal.

BILANSS (V.IV)

8.77. Välismaailma bilanss hõlmab finantsvara ja kohustusi. Vara poolel kirjendatakse mitteresidendist ja residendist üksuste vahelise rahalise kulla ning arveldusühikute (SDR) soetamise ja realiseerimise kogusummade vahet.

Tabel 8.16. — Välismaailma kontode kogum (välistehingute konto)

V.I: Kaupade ja teenuste välismajanduskonto

Kasutamine | Ressursid |

P.6 | Kaupade ja teenuste eksport | 536 | P.7 | Kaupade ja teenuste import | 497 |

P.61 | Kaupade eksport | 462 | P.71 | Kaupade import | 392 |

P.62 | Teenuste eksport | 74 | P.72 | Teenuste import | 105 |

B.11 | Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss | − 39 | | | |

V.II: Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto

Kasutamine | Ressursid |

D.1 | Hüvitised töötajatele | 6 | B.11 | Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss | − 39 |

D.11 | Palk | 6 | | | |

| | | D.1 | Hüvitised töötajatele | 2 |

D.2 | Tootmis- ja impordimaksud | 0 | D.11 | Palk | 2 |

D.21 | Tootemaksud | 0 | D.12 | Tööandjate sotsiaalmaksed | 0 |

D.211 | Lisandväärtuse tüüpi maksud | 0 | D.121 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 |

D.212 | Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT | 0 | D.122 | Tööandjate arvestuslikud sotsiaalmaksed | 0 |

D.2121 | Impordilõivud | 0 | | | |

D.2122 | Impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud | 0 | D.2 | Tootmis- ja impordimaksud | 0 |

| | | D.21 | Tootemaksud | 0 |

D.214 | Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud | | D.211 | Lisandväärtuse tüüpi maksud | 0 |

D.29 | Muud tootmismaksud | 0 | D.212 | Impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT | 0 |

| | | D.2121 | Impordilõivud | 0 |

D.3 | Subsiidiumid | 0 | D.2122 | Impordimaksud, v.a VAT ja impordilõivud | 0 |

D.31 | Tootesubsiidiumid | 0 | | | |

D.311 | Impordisubsiidiumid | 0 | D.214 | Tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud | 0 |

| | | D.29 | Muud tootmismaksud | 0 |

D.319 | Muud tootesubsiidiumid | 0 | | | |

D.39 | Muud tootmissubsiidiumid | 0 | D.3 | Subsiidiumid | 0 |

| | | D.31 | Tootesubsiidiumid | 0 |

D.4 | Omanditulu | 66 | D.311 | Impordisubsiidiumid | 0 |

D.41 | Intressid | 16 | | | |

D.42 | Ettevõtete jaotatud tulu | 36 | D.319 | Muud tootesubsiidiumid | 0 |

D.421 | Dividendid | 0 | D.39 | Muud tootmissubsiidiumid | 0 |

D.422 | Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad | 36 | | | |

D.43 | Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult | 14 | D.4 | Omanditulu | 39 |

| | | D.41 | Intressid | 22 |

D.5 | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne | 1 | D.42 | Ettevõtete jaotatud tulu | 17 |

D.51 | Tulumaksud | 1 | D.421 | Dividendid | 14 |

D.59 | Muud jooksvad maksud | 0 | D.422 | Kvaasikorporatiivsete ettevõtete tuludest väljavõetud summad | 3 |

| | | D.43 | Reinvesteeritud tulu otseselt välisinvesteeringult | 0 |

D.61 | Sotsiaalmaksed | 0 | D.44 | Kindlustuspoliiside omanike omanditulu | 0 |

D.611 | Tegelikud sotsiaalmaksed | 0 | | | |

D.6111 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 | D.5 | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne | 0 |

D.61111 | Kohustuslikud tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 | D.51 | Tulumaksud | 0 |

D.61112 | Vabatahtlikud tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 | D.59 | Muud jooksvad maksud | 0 |

D.6112 | Töötajate sotsiaalmaksed | 0 | | | |

D.61121 | Kohustuslikud töötajate sotsiaalmaksed | 0 | D.61 | Sotsiaalmaksed | 0 |

D.61122 | Vabatahtlikud töötajate sotsiaalmaksed | 0 | D.611 | Tegelikud sotsiaalmaksed | 0 |

D.612 | Arvestuslikud sotsiaalmaksed | 0 | D.6111 | Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 |

| | | D.61111 | Kohustuslikud tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 |

D.62 | Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded | 0 | D.61112 | Vabatahtlikud tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | 0 |

D.622 | Sotsiaaltoetused erafondidest | 0 | D.6112 | Töötajate sotsiaalmaksed | 0 |

D.623 | Kapitaliseerimata sotsiaaltoetused | 0 | D.61121 | Kohustuslikud töötajate sotsiaalmaksed | 0 |

D.7 | Muud jooksvad siirded | 9 | D.61122 | Vabatahtlikud töötajate sotsiaalmaksed | 0 |

D.71 | Kahjukindlustuse netopreemiad | 2 | D.612 | Arvestuslikud sotsiaalmaksed | 0 |

D.74 | Rahvusvaheline koostöö | 1 | D.62 | Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded | 0 |

D.75 | Mitmesugused jooksvad siirded | 2 | D.621 | Rahalised riiklikud sotsiaalkindlustustoetused | 0 |

| | | D.622 | Sotsiaaltoetused erafondidest | 0 |

D.8 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine | 0 | D.624 | Rahalised sotsiaalabi toetused | 0 |

| | | D.7 | Muud jooksvad siirded | 39 |

| | | D.72 | Kahjukindlustuse nõuded | 3 |

| | | D.74 | Rahvusvaheline koostöö | 31 |

| | | D.75 | Mitmesugused jooksvad siirded | 1 |

| | | D.8 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine | 0 |

B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | − 41 | | | |

V.III: Akumulatsioonikontod

V.III.1: Kapitalikontod

V.III.1.1: Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto

Kasutamine | Ressursid |

B.10.1 | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | − 38 | B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | − 41 |

| | | D.9 | Kapitalisiirded, saadavad | 4 |

| | | D.91 | Kapitalimaksud | 0 |

| | | D.92 | Investeerimistoetused | 4 |

| | | D.99 | Muud kapitalisiirded | 0 |

| | | D.9 | Kapitalisiirded, makstavad | − 1 |

| | | D.91 | Kapitalimaksud | 0 |

| | | D.92 | Investeerimistoetused | 0 |

| | | D.99 | Muud kapitalisiirded | − 1 |

V.III.1.2: Mittefinantsvara soetuste konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses |

K.2 | Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine | 0 | B.10.1 | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | − 38 |

K.21 | Maa ja muu materiaalse mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine | 0 | | | |

K.22 | Immateriaalse mittetoodetud vara soetamine miinus realiseerimine | 0 | | | |

B.9 | Neto laenuandmine (+)/-võtmine (−) | − 38 | | | |

V.III.2: Finantskonto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses |

F | Finantsvara netosoetamine | 50 | F | Neto kohustuste võtmine | 88 |

F.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 1 | | | |

F.2 | Sularaha ja hoiused | 11 | F.2 | Sularaha ja hoiused | − 2 |

F.21 | Sularaha | 3 | F.21 | Sularaha | 2 |

F.22 | Arveldushoiused | 2 | F.22 | Arveldushoiused | − 1 |

F.29 | Muud hoiused | 6 | F.29 | Muud hoiused | − 3 |

F.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 5 | F.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 20 |

F.4 | Laenud | 10 | F.4 | Laenud | 37 |

F.41 | Lühiajalised | 3 | F.41 | Lühiajalised | 10 |

F.42 | Pikaajalised | 7 | F.42 | Pikaajalised | 27 |

F.5 | Aktsiad ja muud osakud | 2 | F.5 | Aktsiad ja muud osakud | 3 |

F.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 | F.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 |

F.61 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus | 0 | F.61 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste ja pensionifondide eraldiste netoväärtus | 0 |

F.611 | Kodumajapidamiste elukindlustuseraldiste netoväärtus | 0 | F.612 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus | 0 |

F.62 | Kindlustuspreemiate ettemaksed ja rahuldamata nõuete eraldised | 0 | | | |

| | | F.7 | Muud makstavad arved | 30 |

F.7 | Muud saadaolevad arved | 21 | F.71 | Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | 18 |

F.71 | Kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | 18 | F.79 | Muud makstavad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | 12 |

F.79 | Muud saadaolevad arved, v.a kaubanduskrediidid ja -ettemaksed | 3 | | | |

| | | B.9 | Neto laenuandmine (+)/ -võtmine (−) | − 38 |

V.III.3: Vara muude muutuste kontod

V.III.3.1: Vara muude mahumuutuste konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses |

AN | Mittefinantsvara | 0 | AF | Kohustused | 0 |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | K.7 | Katastroofikahjud | 0 |

K.8 | Hüvituseta võõrandamine | 0 | K.8 | Hüvituseta võõrandamine | 0 |

K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | 0 | K.10 | Mujal klassifitseerimata finantsvara ja kohustuste muud mahumuutused | 0 |

K.12.2 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises | 0 | K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | 0 |

K.12.22 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | 0 | K.12.1 | Muutused sektorilises klassifitseerimises ja struktuuris | 0 |

millest: AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | K.12.2 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises | 0 |

K.12.22 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | 0 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | millest: AF.2 | Sularaha ja hoiused | 0 |

AF | Finantsvara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 0 |

K.7 | Katastroofikahjud | 0 | AF.4 | Laenud | 0 |

K.8 | Hüvituseta võõrandamine | 0 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 0 |

K.10 | Mujal klassifitseerimata finantsvara ja kohustuste muud mahumuutused | 0 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 |

K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | 0 | AF.7 | Muud makstavad arved | 0 |

K.12.2 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises | 0 | | | |

K.12.22 | Muutused vara ja kohustuste klassifitseerimises, v.a kulla monetiseerimine / demonetiseerimine | 0 | | | |

millest: AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 0 | | | |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | 0 | | | |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 0 | | | |

AF.4 | Laenud | 0 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 0 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | 0 | | | |

| | | B.10.2 | Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses | 0 |

V.III.3.2: Ümberhindluskonto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses |

K.11 | Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−): | | K.11 | Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−): | |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | AF | Kohustused | 3 |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 0 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 2 |

| | | AF.4 | Laenud | 0 |

AF | Finantsvara | 7 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 0 |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 0 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | 0 | AF.7 | Muud makstavad arved | 0 |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 4 | | | |

AF.4 | Laenud | 0 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 3 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | | | | |

| | | B.10.3. | Nominaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | 4 |

V.III.3.2.1: Neutraalse kapitalikasumi / -kahjumi konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses |

K.11.1 | Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−): | | K.11.1 | Neutraalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−): | |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | AF | Kohustused | 6 |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 2 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 2 |

| | | AF.4 | Laenud | 0 |

AF | Finantsvara | 11 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 0 |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 0 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 1 |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | 2 | AF.7 | Muud makstavad arved | 1 |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 3 | | | |

AF.4 | Laenud | 1 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 2 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 1 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | 3 | | | |

| | | B.10.31 | Neutraalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | 6 |

V.III.3.2.2: Reaalse kapitalikasumi / -kahjumi konto

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses |

K.11.2 | Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−): | | K.11.2 | Reaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−): | |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | AF | Kohustused | − 3 |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | − 2 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 1 |

| | | AF.4 | Laenud | 0 |

AF | Finantsvara | − 5 | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 0 |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 0 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | − 1 |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | − 2 | AF.7 | Muud makstavad arved | − 1 |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 1 | | | |

AF.4 | Laenud | − 1 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 0 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | − 1 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | − 3 | | | |

| | | B.10.32 | Reaalsest kapitalikasumist / -kahjumist tingitud muutused netoväärtuses | 4 |

V.IV: Välisvara ja kohustuste konto

V.IV.1: Algbilanss

Vara | Kohustused ja netoväärtus |

AN | Mittefinantsvara | 0 | AF | Kohustused | 297 |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 116 |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 77 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.4 | Laenud | 17 |

| | | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 3 |

AF | Finantsvara | 573 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 25 |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 0 | AF.7 | Muud makstavad arved | 59 |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | 105 | | | |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 125 | | | |

AF.4 | Laenud | 70 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 113 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 26 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | 134 | | | |

| | | B.90 | Netoväärtus | 276 |

V.IV.2: Bilansimuutused

Vara | Kohustused ja netoväärtus |

| Vara muutused kokku | | | Kohustuste muutused kokku | |

AN | Mittefinantsvara | 0 | AF | Kohustused | 91 |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | − 2 |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 22 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.4 | Laenud | 37 |

| | | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 3 |

AF | Finantsvara | 57 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 1 | AF.7 | Muud makstavad arved | 30 |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | 11 | | | |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 9 | | | |

AF.4 | Laenud | 10 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 5 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | 21 | | | |

| | | B.10 | Muutus omakapitalis, kokku tulenevalt järgmistest voogudest: | − 34 |

| | | B.10.1 | Säästmine ja kapitalisiirded | − 38 |

| | | B.10.2 | Vara muud mahumuutused | 0 |

| | | B.10.3 | Nominaalne kapitalikasum / -kahjum | 4 |

| | | B.10.31 | Neutraalne kapitalikasum / -kahjum | 6 |

| | | B.10.32 | Reaalne kapitalikasum / -kahjum | − 1 |

V.IV.3: Lõppbilanss

Vara | Kohustused ja netoväärtus |

AN | Mittefinantsvara | 0 | AF | Kohustused | 388 |

AN.2 | Mittetoodetud vara | 0 | AF.2 | Sularaha ja hoiused | 114 |

AN.21 | Materiaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 99 |

AN.22 | Immateriaalne mittetoodetud vara | 0 | AF.4 | Laenud | 54 |

| | | AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 6 |

AF | Finantsvara | 630 | AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 25 |

AF.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | 0 | AF.7 | Muud makstavad arved | 89 |

AF.2 | Sularaha ja hoiused | 116 | | | |

AF.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 134 | | | |

AF.4 | Laenud | 80 | | | |

AF.5 | Aktsiad ja muud osakud | 118 | | | |

AF.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 26 | | | |

AF.7 | Muud saadaolevad arved | 155 | | | |

| | | B.90 | Netoväärtus | 242 |

Kaupade ja teenuste konto (0)

8.78. Kaupade ja teenuste konto ülesandeks on näidata kaupade kasutamist nii kaubagruppide lõikes kui kogumajanduses.

8.79. Seetõttu näidatakse nii kaubagruppide kaupa kui kogumajanduse kohta ressursse (toodang ja import) ning kaupade ja teenuste kasutamist (vahetarbimine, lõpptarbimine, kapitali kogumahutus põhivarasse, varude muutus, väärisesemete soetamise ja realiseerimise vahe, eksport).

8.80. Arvestades seda, et toodangut mõõdetakse alushindades ning kasutamist ostjahindades, tuleb ressursside osas väärtusesse lülitada ka tootemaksude ja -subsiidiumide vahe.

8.81. Kaupade ja teenuste kontol kirjendatakse kasutamist paremal poolel ja ressursse vasakul poolel, st vastupidiselt institutsionaalsete sektorite jooksevkontodega. Põhjuseks on asjaolu, et toodete vood on vastandiks rahavoogudele.

8.82. Kaupade ja teenuste konto on definitsiooni kohaselt tasakaalus ning seetõttu puudub ka tasakaalustav kirje.

Tabel 8.17. — Konto 0: Kaupade ja teenuste konto

Ressursid | Kasutamine |

P.1 | Toodang | 3595 | P.2 | Vahetarbimine | 1904 |

P.11 | Turutoodang | 3048 | | | |

P.12 | Toodang enda tarbeks | 171 | P.3/P.4 | Lõpptarbimiskulutused / Tegelik lõpptarbimine | 1371 |

P.13 | Muu turuväline toodang | 376 | P.31/P.41 | Individuaalsed tarbimiskulutused / Tegelik eratarbimine | 1215 |

D.21 | Tootemaksud | 141 | P.32/P.42 | Kollektiivsed tarbimiskulutused / Tegelik kollektiivne tarbimine | 156 |

D.31 | Tootesubsiidiumid | − 8 | | | |

| | | P.51 | Kapitali kogumahutus põhivarasse | 376 |

P.7 | Kaupade ja teenuste import | 497 | P.511 | Materiaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine | 303 |

P.71 | Kaupade import | 392 | P.5111 | Uue materiaalse põhivara soetamine | 305 |

P.72 | Teenuste import | 105 | P.5112 | Kasutatud materiaalse põhivara soetamine | 11 |

| | | P.5113 | Kasutatud materiaalse põhivara realiseerimine | − 13 |

| | | P.512 | Immateriaalse põhivara soetamine miinus realiseerimine | 51 |

| | | P.5121 | Uue immateriaalse põhivara soetamine | 53 |

| | | P.5122 | Kasutatud immateriaalse põhivara soetamine | 6 |

| | | P.5123 | Kasutatud immateriaalse põhivara realiseerimine | − 8 |

| | | P.513 | Mittetoodetud mittefinantsvara väärtusele lisandumine | 22 |

| | | P.5131 | Mittetoodetud mittefinantsvara olulised parendused | 5 |

| | | P.5132 | Mittetoodetud mittefinantsvara omandiõiguse üleminemise kulu | 17 |

| | | P.52 | Varude muutus | 28 |

| | | P.53 | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | 10 |

| | | P.6 | Kaupade ja teenuste eksport | 536 |

| | | P.61 | Kaupade eksport | 462 |

| | | P.62 | Teenuste eksport | 74 |

MAJANDUSE INTEGREERITUD KONTOD

8.83. Majanduse integreeritud kontod annavad kokkuvõtliku ülevaate majandust kirjeldavatest kontodest: jooksevkontodest, akumulatsioonikontodest ja bilansist.

Need kontod võimaldavad tuua ühte tabelisse kõigi institutsionaalsete sektorite, kogumajanduse ja välismaailma kontosid ning tasakaalustada kõiki voogusid, vara ja kohustusi. Nende kontode abil on võimalik saada otsest ülevaadet kõigist koondnäitajatest.

8.84. Majanduse integreeritud kontode tabelites kirjendatakse kasutamine, vara ja muutused varas vasakul pool ning ressursid, kohustused, muutused kohustustes ja omakapitalis paremal pool.

8.85. Tabeli loetavuse huvides on kogu majandusprotsess kirjeldatud kõige kõrgema agregeerituse astmega näitajate abil.

8.86. Tabeli veergudes kirjeldatakse järgmiseid institutsionaalseid sektoreid: kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, finantsinstitutsioonid, valitsemissektor, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja kodumajapidamised. Samuti on tabelis vastav veerg kogumajanduse ja välismaailma kohta ning kaupade ja teenuste ressursside ning kasutamise tasakaalustamiseks.

8.87. Tabeli veerud kirjeldavad erinevat tüüpi tehinguid, vara ja kohustusi, tasakaalustavaid kirjeid ning mõningaid koondnäitajaid.

Tabel 8.18. — Majanduse integreeritud kontod

JOOKSEVKONTOD

Kasutamine | Ressursid | Kontod | Kokku | Kaubad ja teenused (ressursid) | Välismaailm | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Kood | Tehingud, muud vood, vara seisud ning tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Välismaailm | Kaubad ja teenused (kasut.) | Kokku | Kontod |

I.Tootmine / Kaupade ja teenuste välismajanduskonto | 497 | 497 | | | | | | | | P.7 | Kaupade ja teenuste import | | | | | | | 497 | | 497 | I.Tootmine / Kaupade ja teenuste välismajanduskonto | | |

536 | | 536 | | | | | | | P.6 | Kaupade ja teenuste eksport | | | | | | | | 536 | 536 | | |

3595 | 3595 | | | | | | | | P.1 | Toodang | 1753 | 102 | 434 | 1269 | 37 | 3595 | | | 3595 | | |

1904 | | | 1904 | 6 | 694 | 246 | 29 | 881 | P.2 | Vahetarbimine | | | | | | | | 1904 | 1904 | | |

133 | 133 | | | | | | | | D.21-D.31 | Tootemaksud miinus -subsiidiumid | | | | | | 133 | | | 133 | | |

1824 | | | 1824 | 31 | 575 | 188 | 73 | 872 | B.1g/B.1*g | Kogulisandväärtus / Sisemajanduse koguprodukt | 872 | 73 | 188 | 575 | 31 | 1824 | | | 1824 | II.1.1.Tulude moodustamise konto | | |

222 | | | 222 | 3 | 42 | 30 | 10 | 137 | K.1 | Põhivara kulum | | | | | | | | | | | |

1602 | | | 1602 | 28 | 533 | 158 | 63 | 735 | B.1n/B.1*n | Netolisandväärtus / Sisemajanduse netoprodukt | 735 | 63 | 158 | 533 | 28 | 1602 | | | 1602 | | |

− 39 | | − 39 | | | | | | | B.11 | Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss | | | | | | | − 39 | | − 39 | | |

II.1.1.Tulude moodustamise konto | 768 | | 6 | 762 | 23 | 39 | 140 | 15 | 545 | D.1 | Hüvitised töötajatele | | | | 766 | | 766 | 2 | | 768 | II.1.2.Esmaste tulude jaotamise konto | | |

191 | | 0 | 191 | 0 | 2 | 2 | 3 | 51 | D.2-D.3 | Tootmis- ja impordimaksud miinus subsiidiumid | | | 191 | | | 191 | 0 | | 191 | | |

133 | | 0 | 133 | | | | | | D.21-D.31 | Tootemaksud miinus -subsiidiumid | | | 133 | | | 133 | 0 | | 133 | | |

58 | | 0 | 58 | 0 | 2 | 2 | 3 | 51 | D.29-D.39 | Muude tootemaksude ja -subsiidiumide vahe | | | 58 | | | 58 | 0 | | 58 | | |

429 | | | 429 | 8 | 92 | 46 | 55 | 279 | B.2g | Tegevuse koguülejääk | 276 | 55 | 46 | 92 | 8 | 429 | | | 429 | | |

| 442 | | | 442 | | 442 | | | | B.3g | Segatulu, kokku | | | | 442 | | 442 | | | 442 | | | |

| 217 | | | 217 | 5 | 60 | 16 | 45 | 139 | B.2n | Tegevuse netoülejääk | 139 | 45 | 16 | 60 | 5 | 217 | | | 217 | | | |

| 432 | | | 432 | | 432 | | | | B.3n | Segatulu, neto | | | | 432 | | 432 | | | 432 | | | |

II.1.2.Esmaste tulude jaotamise konto | 446 | | 66 | 380 | 7 | 44 | 46 | 138 | 145 | D.4 | Omanditulu | 78 | 160 | 30 | 134 | 5 | 407 | 39 | | 446 | | | |

1855 | | | 1855 | 6 | 1390 | 221 | 29 | 209 | B.5g | Esmaste kogutulude bilanss / Kogurahvatulu | 209 | 29 | 221 | 1390 | 6 | 1855 | | | 1855 | II.2.Tulude teisese jaotamise konto | | |

1633 | | | 1633 | 3 | 1348 | 191 | 19 | 72 | B.5n/B.5*n | Esmaste netotulude bilanss / Netorahvatulu | 72 | 19 | 191 | 1348 | 3 | 1633 | | | 1633 | | |

II.2.Tulude teisese jaotamise konto | 213 | | 1 | 212 | 0 | 178 | 0 | 10 | 24 | D.5 | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne | | | 213 | | | 213 | 0 | | 213 | | |

322 | | 0 | 322 | | 322 | | | | D.61 | Sotsiaalmaksed | 14 | 39 | 268 | 0 | 1 | 322 | 0 | | 322 | | |

332 | | 0 | 332 | 1 | 0 | 289 | 29 | 13 | D.62 | Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded | | | | 332 | | 332 | 0 | | 332 | | |

278 | | 9 | 269 | 2 | 71 | 139 | 46 | 11 | D.7 | Muud jooksvad siirded | 10 | 49 | 108 | 36 | 36 | 239 | 39 | | 278 | | |

1826 | | | 1826 | 40 | 1187 | 382 | 32 | 185 | B.6g | Kasutatav kogutulu | 185 | 32 | 382 | 1187 | 40 | 1826 | | | 1826 | II.3.Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto | | |

1604 | | | 1604 | 37 | 1145 | 352 | 22 | 48 | B.6n | Kasutatav netotulu | 48 | 22 | 352 | 1145 | 37 | 1604 | | | 1604 | | |

II.3.Mitterahalise tulu ümberjaotamise konto | 219 | | | 219 | 13 | | 206 | | | D.63 | Mitterahalised sotsiaalsiirded | | | | 219 | | 219 | | | 219 | | |

1826 | | | 1826 | 27 | 1406 | 176 | 32 | 185 | B.7g | Korrigeeritud kasutatav kogutulu | 185 | 32 | 176 | 1406 | 27 | 1826 | | | 1826 | II.4.Tulude kasutamise konto | | |

1604 | | | 1604 | 24 | 1364 | 146 | 22 | 48 | B.7n | Korrigeeritud kasutatav netotulu | 48 | 22 | 146 | 1364 | 24 | 1604 | | | 1604 | | |

II.4.Tulude kasutamise konto | | | | | | | | | | B.6g | Kasutatav kogutulu | 185 | 32 | 382 | 1187 | 40 | 1826 | | | 1826 | | |

| | | | | | | | | B.6n | Kasutatav netotulu | 48 | 22 | 352 | 1145 | 37 | 1604 | | | 1604 | | |

1371 | | | 1371 | | 1215 | 156 | | | P.4 | Tegelik lõpptarbimine | | | | | | | | 1371 | 1371 | | |

1371 | | | 1371 | 13 | 996 | 362 | | | P.3 | Lõpptarbimiskulutused | | | | | | | | 1371 | 1371 | | |

11 | | 0 | 11 | 0 | | 0 | 11 | 0 | D.8 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine | | | | 11 | | 11 | 0 | | 11 | | |

455 | | | 455 | 27 | 202 | 20 | 21 | 185 | B.8g | Kogusääst | | | | | | | | | | | |

233 | | | 233 | 24 | 160 | − 10 | 11 | 48 | B.8n | Netosääst | | | | | | | | | | | |

− 41 | | − 41 | | | | | | | B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | | | | | | | | | | | |

AKUMULATSIOONIKONTOD

Vara muutused | Muutused kohustustes ja netoväärtuses | Kontod | Kokku | Kaubad ja teenused (ressursid) | Välismaailm | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Kood | Tehingud, muud vood, vara seisud ning tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Välismaailm | Kaubad ja teenused (kasut.) | Kokku | Kontod |

III.1.1.Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto | | | | | | | | | | B.8n | Netosääst | 48 | 11 | − 10 | 160 | 24 | 233 | | | 233 | III.1.1.Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud netoväärtuse muutuste konto | | |

| | | | | | | | | B.12 | Jooksev välismajandusbilanss | | | | | | | − 41 | | − 41 | | |

| | | | | | | | | D.9 | Kapitalisiirded, saadavad | 33 | 0 | 6 | 23 | 0 | 62 | 4 | | 66 | | |

| | | | | | | | | D.9 | Kapitalisiirded, makstavad (−) | − 16 | − 7 | − 34 | − 5 | − 3 | − 65 | − 1 | | − 66 | | |

192 | | − 38 | 230 | 21 | 178 | − 38 | 4 | 65 | B.10.1 | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | 65 | 4 | − 38 | 178 | 21 | 230 | − 38 | | 192 | III.1.2.Mittefinantsvara soetuste konto | | |

III.1.2.Mittefinantsvara soetuste konto | 376 | | | 376 | 19 | 61 | 37 | 9 | 250 | P.51 | Kapitali kogumahutus põhivarasse | | | | | | | | 376 | 376 | | |

− 222 | | | − 222 | − 3 | − 42 | − 30 | − 10 | − 137 | K.1 | Põhivara kulum (−) | | | | | | | | | | | |

28 | | | 28 | 0 | 2 | 0 | 0 | 26 | P.52 | Varude muutus | | | | | | | | 28 | 28 | | |

10 | | | 10 | 0 | 5 | 3 | 0 | 2 | P.53 | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | 10 | 10 | | |

0 | | 0 | 0 | 1 | 4 | 2 | 0 | − 7 | K.2 | Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | | | | | |

0 | | − 38 | 38 | 4 | 148 | − 50 | 5 | − 69 | B.9 | Neto laenuandmine (+) / -võtmine (−) | − 69 | 5 | − 50 | 148 | 4 | 38 | − 38 | | | III.2.Finantskonto | | |

III.2.Finantskonto | 691 | | 50 | 641 | 32 | 181 | 120 | 237 | 71 | F | Finantsvara netosoetamine | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | F | Neto kohustuste võtmine | 140 | 232 | 170 | 33 | 28 | 603 | 88 | | 691 | | |

0 | | 1 | − 1 | | | 0 | − 1 | | F.1 | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDRid) | | | | | | | | | | | |

130 | | 11 | 119 | 12 | 68 | 7 | 15 | 17 | F.2 | Sularaha ja hoiused | 0 | 130 | 2 | 0 | 0 | 132 | − 2 | | 130 | | |

143 | | 5 | 138 | 12 | 29 | 26 | 53 | 18 | F.3 | Väärtpaberid peale aktsiate | 6 | 53 | 64 | 0 | 0 | 123 | 20 | | 143 | | |

254 | | 10 | 244 | 0 | 5 | 45 | 167 | 27 | F.4 | Laenud | 71 | 0 | 94 | 28 | 24 | 217 | 37 | | 254 | | |

46 | | 2 | 44 | 0 | 3 | 36 | 3 | 2 | F.5 | Aktsiad ja muud osakud | 26 | 13 | 0 | | 4 | 43 | 3 | | 46 | | |

36 | | 0 | 36 | 0 | 36 | 0 | 0 | 0 | F.6 | Kindlustustehnilised eraldised | 0 | 36 | 0 | | 0 | 36 | 0 | | 36 | | |

82 | | 21 | 61 | 8 | 40 | 6 | 0 | 7 | F.7 | Muud saada- / makstaolevad arved | 37 | 0 | 10 | 5 | 0 | 52 | 30 | | 82 | | |

III.3.1.Vara muude mahumuutuste konto | 15 | | | 15 | 0 | 2 | 1 | − 2 | 14 | K.3-10 ja K.12 | Muud mahumuutused kokku | − 3 | 2 | − 1 | 0 | 0 | − 2 | 0 | | − 2 | III.3.1.Vara muude mahumuutuste konto | | |

24 | | | 24 | 0 | 0 | 0 | 0 | 24 | K.3 | Mittetoodetud vara majanduslik tekkimine | | | | | | | | | | | |

3 | | | 3 | 0 | 0 | 3 | 0 | 0 | K.4 | Toodetud vara majanduslik tekkimine | | | | | | | | | | | |

4 | | | 4 | 0 | 0 | 4 | 0 | 0 | K.5 | Mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik juurdekasv | | | | | | | | | | | |

− 9 | | | − 9 | 0 | 0 | − 2 | 0 | − 7 | K.6 | Mittetoodetud vara majanduslik vähenemine | | | | | | | | | | | |

− 11 | | 0 | − 11 | 0 | 0 | − 6 | 0 | − 5 | K.7 | Katastroofikahjud | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | | |

0 | | 0 | 0 | 0 | 0 | 8 | − 3 | − 5 | K.8 | Hüvituseta võõrandamine | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | | |

1 | | | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 1 | K.9 | Mujal klassifitseerimata mittefinantsvara muud mahumuutused | | | | | | | | | | | |

3 | | 0 | 3 | 0 | 2 | 0 | 1 | 0 | K.10 | Mujal klassifitseerimata finantsvara ja kohustuste muud mahumuutused | − 4 | 2 | 0 | 0 | 0 | − 2 | 0 | | − 2 | | |

0 | | 0 | 0 | 0 | 0 | − 6 | 0 | 6 | K.12 | Muutused klassifitseerimises ja struktuuris | 1 | 0 | − 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | | |

| | | | | | | | | millest: | | | | | | | | | | | | |

10 | | 0 | 10 | 0 | 0 | 0 | − 2 | 12 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | |

− 7 | | | − 7 | 0 | 0 | − 3 | − 2 | − 2 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

17 | | 0 | 17 | 0 | 0 | 3 | 0 | 14 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

5 | | 0 | 5 | 0 | 2 | 1 | 0 | 2 | AF | Finantsvara / Kohustused | − 3 | 2 | − 1 | 0 | 0 | − 2 | 0 | | − 2 | | |

| | | | | | | | | B.10.2 | Muudest vara mahumuutustest tingitud muutused netoväärtuses | 17 | − 4 | 2 | 2 | 0 | 17 | 0 | | 17 | | |

III.3.2.Ümberhindluskonto | | | | | | | | | | K.11 | Nominaalne kapitalikasum / -kahjum | | | | | | | | | | III.3.2.Ümberhindluskonto | | |

280 | | 0 | 280 | 8 | 80 | 44 | 4 | 144 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | |

126 | | | 126 | 5 | 35 | 20 | 2 | 63 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

154 | | 0 | 154 | 3 | 45 | 23 | 2 | 81 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

91 | | 7 | 84 | 1 | 16 | 2 | 57 | 8 | AF | Finantsvara / Kohustused | 18 | 51 | 7 | 0 | 0 | 76 | 3 | | 78 | | |

| | | | | | | | | B.10.3 | Nominaalsest kapitalikasumist (+) / -kahjumist (−) tingitud muutused netoväärtuses | 134 | 10 | 38 | 96 | 10 | 288 | 4 | | 292 | | |

BILANSID

Vara | Kohustused | Kontod | Kokku | Kaubad ja teenused (ressursid) | Välismaailm | S.1 Kogumajandus | S.15 KTKTI-d | S.14 Kodumajapidamised | S.13 Valitsemissektor | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | Kood | Tehingud, muud vood, vara seisud ning tasakaalustavad kirjed | S.11 Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted | S.12 Finantsinstitutsioonid | S.13 Valitsemissektor | S.14 Kodumajapidamised | S.15 KTKTI-d | S.1 Kogumajandus | Välismaailm | Kaubad ja teenused (kasut.) | Kokku | Kontod |

IV.1.Algbilanss | 9922 | | 0 | 9922 | 324 | 2822 | 1591 | 144 | 5041 | AN. | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | IV.1.Algbilanss | | |

6047 | | | 6047 | 243 | 1698 | 1001 | 104 | 3001 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

3875 | | 0 | 3875 | 81 | 1124 | 590 | 40 | 2040 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

7365 | | 573 | 6792 | 172 | 1819 | 396 | 3508 | 897 | AF | Finantsvara / Kohustused | 1817 | 3384 | 687 | 289 | 121 | 6298 | 297 | | 6595 | | |

| | | | | | | | | B.90 | Netoväärtus | 4121 | 268 | 1300 | 4352 | 375 | 10416 | 276 | | 10692 | | |

IV.2.Bilansimuutused | | | | | | | | | | | Vara muutused kokku | | | | | | | | | | IV.2.Bilansimuutused | | |

482 | | 0 | 482 | 25 | 110 | 56 | 1 | 290 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | | |

289 | | | 289 | 21 | 61 | 25 | − 1 | 182 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

193 | | 0 | 193 | 4 | 49 | 30 | 2 | 108 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

787 | | 57 | 730 | 33 | 199 | 123 | 294 | 81 | AF | Finantsvara / Kohustused | 155 | 285 | 176 | 33 | 28 | 677 | 91 | | 767 | | |

| | | | | | | | | B.10 | Muutus omakapitalis, kokku | 216 | 10 | 2 | 276 | 31 | 535 | − 34 | | 501 | | |

| | | | | | | | | B.10.1 | Säästmine ja kapitalisiirded | 65 | 4 | − 38 | 178 | 21 | 230 | − 38 | | 192 | | |

| | | | | | | | | B.10.2 | Vara muud mahumuutused | 17 | − 4 | 2 | 2 | 0 | 17 | 0 | | 17 | | |

| | | | | | | | | B.10.3 | Nominaalne kapitalikasum (+) / -kahjum (−) | 134 | 10 | 38 | 96 | 10 | 288 | 4 | | 292 | | |

IV.3.Lõppbilanss | | | 0 | 10404 | 349 | 2932 | 1647 | 145 | 5331 | AN | Mittefinantsvara | | | | | | | | | | IV.3.Lõppbilanss | | |

6336 | | | 6336 | 264 | 1759 | 1026 | 103 | 3183 | AN.1 | Toodetud vara | | | | | | | | | | | |

4068 | | 0 | 4068 | 85 | 1173 | 620 | 42 | 2148 | AN.2 | Mittetoodetud vara | | | | | | | | | | | |

8152 | | 630 | 7522 | 205 | 2018 | 519 | 3802 | 978 | AF | Finantsvara / Kohustused | 1972 | 3669 | 863 | 322 | 149 | 6975 | 388 | | 7362 | | |

| | | | | | | | | B.90 | Netoväärtus | 4337 | 278 | 1302 | 4628 | 406 | 10951 | 242 | | 11193 | | |

KOONDNÄITAJAD

8.88. Koondnäitajad esitavad summaarselt kogumajandust iseloomustavaid suurusi ning on majandusanalüüsis ja erinevaid ajaperioode ning geograafilisi piirkondi hõlmavates võrdlustes olulise tähtsusega.

SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT TURUHINDADES (SKP)

8.89. Definitsioon: Sisemajanduse koguprodukt turuhindades on residendist tootmisüksuste tootmistegevuse lõpptulemus. Seda on võimalik määrata kolmel viisil:

a) SKP on erinevate institutsionaalsete sektorite või majandusharude kogulisandväärtus, millele on liidetud maksud ja millest on lahutatud subsiidiumid (viimased ei ole jaotatud sektorite ja tegevusalade vahel). SKP on samuti kogumajanduse tootmiskonto tasakaalustavaks kirjeks;

b) SKP on residendist institutsionaalsete üksuste kaupade ja teenuste lõppkasutuse summa (tegelik lõpptarbimine ja kapitali kogumahutus), millele on liidetud kaupade ning teenuste eksport ja millest on lahutatud nende import;

c) SKP on kogumajanduse tulude moodustamise konto kasutamise poole summa (hüvitised töötajatele, tootmis- ja impordimaksude ning -subsiidiumide vahe tegevuse ülejääk ja segatulu kogumajanduses).

8.90. Lahutades SKPst põhivara kulumi saame sisemajanduse netoprodukti turuhindades (SNP).

KOGUMAJANDUSE TEGEVUSE ÜLEJÄÄK

8.91. Tegevuse kogu- (või neto-) ülejääk kogumajanduses on erinevate majandusharude või institutsionaalsete sektorite tegevuse kogu- (või neto-) ülejääkide summa.

KOGUMAJANDUSE SEGATULU

8.92. Kogumajanduse kogu- (või neto-) segatulu on võrdne kodumajapidamise sektori kogu (või neto-) segatuluga.

KOGUMAJANDUSE ETTEVÕTJATULU

8.93. Kogumajanduse kogu- (või neto-) ettevõtjatulu on erinevate sektorite ettevõtjatulu summa.

RAHVATULU (TURUHINDADES)

8.94. Kogu- (või neto-) rahvatulu (turuhindades) on residendist institutsionaalsete üksuste poolt saadav esmane tulu kokku: hüvitised töötajatele, tootmis- ja impordimaksude ning subsiidiumide vahe, omanditulu (saadav tulu miinus omandi eest tasumisele kuuluvad summad), (kogu- või neto-) tegevuse ülejääk ja (kogu- või neto-) segatulu.

Kogurahvatulu (turuhindades) võrdub SKP miinus residendist üksuste poolt mitteresidendist üksustele makstav esmane tulu pluss residendist üksuste poolt välismaailmast saadav esmane tulu.

Kogurahvatulu (turuhindades) on kontseptuaalselt samane rahvusliku koguproduktiga (RKP) (turuhindades), nagu seda üldiselt tänapäeval rahvamajanduslikus arvepidamises mõistetakse.

Samas, RKPd arvutati 1979. a ESAs erinevalt [6] ESA 1979. a variandis arvutati RKP (turuhindades) nii, et sisemajanduse koguproduktile (turuhindades) lisati välismaalt saadud hüvitised töötajatele ja omanditulu ning lahutati välismaailmale makstud sama liiki tulud..

Rahvatulu ei ole tootmisega seotud mõiste vaid tuludega seotud mõiste, mida on parem väljendada netokujul, st lahutades põhivara kulumi.

KASUTATAV RAHVATULU

8.95. Kasutatav kogu- (või neto-) rahvatulu on institutsionaalsete sektorite kasutatavate kogu- (või neto-) tulude summa. Kasutatav kogu- (või neto-) rahvatulu võrdub kogu- (või neto-) rahvatulu (turuhindades) miinus jooksvad siirded (jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne, sotsiaalmaksed ja -toetused ning teised jooksvad siirded), mida tuleb maksta mitteresidendist üksustele, pluss residendist üksuste poolt välismaailmast saadavad jooksvad siirded.

SÄÄST

8.96. Selle koondnäitajaga mõõdetakse kasutatava rahvatulu seda osa, mida ei kasutata lõpptarbimiseks. Rahvuslik kogu- (või neto-) sääst on erinevate institutsionaalsete sektorite kogu (või neto) säästude summa.

JOOKSEV VÄLISMAJANDUSBILANSS

8.97 Esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto tasakaalustav kirje näitab kogumajanduse välismaailmaga toimuvate jooksvate tehingutega (kaupade ja teenustega kauplemine, esmased tulud ja jooksvate siirded) tekkivat ülejääki (kui see kirje on negatiivne) või defitsiiti (kirje on positiivne).

KOGUMAJANDUSE NETO LAENUANDMINE (+) VÕI -VÕTMINE (−)

8.98. Kogumajanduse neto laenuandmine (+) või -võtmine (−) on kõigi institutsionaalsete sektorite neto laenuandmise või -võtmise summa. Selle näitajaga kirjeldatakse neto ressursse, mida kogumajanduse poolt antakse välismaailma käsutusse (kui see näitaja on positiivne) või saadakse välismaailmast (näitaja on negatiivne). Neto laenuandmine (+) või -võtmine (−) kogumajanduses on absoluutväärtuselt võrdne välismaailma neto laenuvõtmise või -andmisega, kuid vastupidise märgiga.

KOGUMAJANDUSE NETOVÄÄRTUS

8.99. Kogumajanduse netoväärtus on institutsionaalsete sektorite netoväärtuste summa. See näitab kogumajanduse mittefinantsvara väärtust, millest on maha arvatud välismaailma finantsvara ja kohustuste bilanss.

MAATRIKSESITUS

8.100. Selle peatüki eelmistes osades esitati (T-) kontode kogum. Süsteemi mõisted ja definitsioonid võimaldavad samal ajal aga ka teiste esitusmeetodite kasutamist. See võimaldab täiendada vaatlusviisi ja loob eeldused erinevat tüüpi analüüsiks.

8.101. Sisend-väljundtabel on levinud maatriksvorm, mille abil on võimalik saada detailset ja seostatud teavet kaupade ja teenuste voogude ning tootmiskulude struktuuri kohta. See maatriks sisaldab rohkem teavet kui kaupade ja teenuste, tootmise ja tulude moodustamise (T-) kontod. Näiteks esitatakse lõpptarbimiskulutused tootegrupiti või päritolumajandusharu järgi ning vahetarbimine tootegrupiti või päritolumajandusharu järgi ja tootegrupiti või sihtmajandusharu järgi. Nende kontode vahelisi disagregeeritud seoseid on edasi käsitletud ESA pakkumise ja kasutamise tabelites näidates tootegruppide toodangut majandusharuti.

8.102. Selle alajaotuse ülejäänud osas näidatakse, esiteks, et kogu kontode ja tasakaalustavate kirjete kogumi saab esitada samuti maatriksi kujul. Selles tabelis esitatakse kõik tehingud nii kogumajanduse kui välismaailma kohta. Samuti lisatakse agregeeritud kaupade ja teenuste konto.

8.103. Järgnevalt kirjeldatakse arvestusmaatriksi üldist otstarvet. Erilise tähtsusega on arvukad võimalused seda tüüpi maatriksi laiendamiseks või lühendamiseks, sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest või vajadustest. Lõpuks näidatakse kuidas maatriksit saab praktiliselt kasutada. Eriti pööratakse tähelepanu seostele pakkumise ja kasutamise tabelite vahel ning selleks, et jõuda Sotsiaalse Arvepidamise Maatriksini (SAM), luuakse tööjõuarvepidamise sisestamise kaudu sektoriaalne arvepidamine. SAM võimaldab muuhulgas analüüsida majandus- ja sotsiaalpoliitika probleeme, sh tööpuudust.

ESA KONTODE MAATRIKSESITUS

8.104. Kontode kogumist ja tasakaalustavatest kirjetest koosnev maatriks on esitatud tabelis 8.19. Tulu esmase jaotamise, tulu kasutamise ja vara muude muutuste kontod pole siin peenemalt lahti jaotatud. Sealjuures on jäetud võimalus omavahel ühildada mitterahalise tulu ümberjaotamise konto ja tulu teisese jaotamise konto. Lisatud on netoväärtuses toimunud muutusi kajastav konto.

8.105. Selle alajaotuse tabelites esitatud arvud on samad, mis sama peatüki eelmises osas esitatud numbrilises näites. Kõigis maatriksites on tasakaalustavat kirjet sisaldavad lahtrid raamistatud rasvase joonega.

8.106. Maatriksesitus võimaldab anda iga tehingu ühe sissekandega ning tehingu iseloom on määratud selle sissekande paiknemisega. Iga konto on esitatud rea ja veeru paariga ning kokkuleppeliselt on ressursid näidatud reana ja kasutamine veeruna. Näiteks on sisemajanduse netoprodukt (1602) loodud antud majanduse tootjate poolt ning läheb tulu esmase jaotamise kontole. Tabelis 8.19 näitab seda lahter (3,2), st tegemist on reaga 3 ja veeruga 2. Kuna selles tabelis on eraldi kontol välja toodud tehingud välismaailmaga, siis sisaldavad tabeli diagonaalil asuvad lahtrid (3,3), (4,4), (5,5), (6,6), (7,7) ja (8,8) ainult residendist institutsionaalsete üksuste omavahelisi tehinguid.

8.107. Ridade ja veergude summadele pole nimetusi antud. Nende põhiline ülesanne maatriksis on tagada, et tõepoolest oleks tegemist täieliku bilansiga selles mõttes, et sisendite (ridade) summa võrduks väljundite (veergude) summaga. Sisulise tähendusega erinevaid järjestikuseid kontosid ühendavate tasakaalustavate kirjete tuletamine on võimalik ainult selle tingimuse täidetuse korral.

8.108. Reas 1 on näidatud antud kaupade ja teenuste kasutamine ostjahindades: vahetarbimine (1904) veerus 2, lõpptarbimine (1371) veerus 5, kapitali kogumahutus (414) veerus 7 ja eksport (536) veerus 14.

8.109. Rea 1 elemendid annavad liidetuna kaupade ja teenuste kasutamise kokku, ostjahindades (4225). Veerg 1 annab kaupade ja teenuste pakkumise (mis samuti on 4225). Toodang (alushindades) pluss tootemaksud miinus -subsiidiumid (3728) on näidatud ristumiskohas reaga 2. Import (497) on pärit kaupade ja teenuste välismajanduskontolt (rida 14).

8.110. Rida 2 näitab toodangut (alushindades) pluss tootemaksud miinus -subsiidiumid. Hindamisviisi tõttu sisaldavad rea 2 summa (3728) ja vastav summa veerust 2 tootemaksude ja -subsiidiumide vahet. See tagab, et konto 2 tasakaalustav kirje, milleks on sisemajanduse netoprodukt (SNP), sisaldab neid makse, vt lahter (3,2). Enamust tasakaalustavatest kirjetest võib arvutada nii kogu- kui netonäitajana. Selles maatriksis on kõik tasakaalustavad kirjed netokirjetena. Põhivara kulum (222) on paigutatud otse kapitalikonto mittefinantsvara soetamise allkontole (rida 7 ja veerg 2).

8.111. Rida 3 näitab esmast tulu kogumajandusest: sisemajanduse netoprodukti lahtris (3,2), omanditulu muudest residendist sektoritest (341) diagonaalil ja esmast tulu välismaailmast (72) lahtris (3,15). Kuna selles maatriksis ei liigendata tulu esmase jaotamise kontot osadeks, ei ole võimalik välja tuua tootjate poolt makstava lisandväärtuse erinevaid liike nagu tehakse tulude moodustamise kontol.

8.112. Lisaks diagonaalil esitatud näitajale sisaldab veerg 3 välismaailmale makstavat esmast tulu (41) lahtris (15,3) ja tasakaalustavat kirjet, milleks on seda ja järgmist kontot ühendav netorahvatulu (1633).

8.113. Selles maatriksis on jäetud lahti võimalus, kas omavahel ühildada mitterahalise tulu ümberjaotamise kontot ja tulu teisese jaotamise kontot. Kui mitterahalise tulu ümberjaotamist pole näidatud, siis sisaldab diagonaalil asuv lahter residendist sektorite vahelisi jooksvaid siirdeid, millest on maha arvatud mitterahalised sotsiaalsiirded (1096). Need siirded sisaldavad jooksvaid tulumakse, omandimakse jne, sotsiaalmakseid ja -toetuseid, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, ning muid jooksvaid siirdeid. Kui mitterahalise tulu ümberjaotamine on sisse lülitatud, siis kajastab konto 4 diagonaal ka mitterahalisi sotsiaalsiirdeid. Agregeerides seda muude jooksvate siiretega saame 1315. Mõlemal juhul annab rida 4 netorahvatulu. Jooksvad siirded välismaailmast (10) on kirjendatud lahtris (4,15). Veerg 4 annab, lisaks diagonaalil esitatud näitajale, jooksvad siirded välismaailmale (39) lahtris (15,4). Samal ajal on tasakaalustav kirje, (korrigeeritud) kasutatav netotulu (1604), paigutatud (korrigeeritud) kasutatava tulu konto kasutamise poolele.

8.114. Kui mitterahalise tulu ümberjaotamine on sisse lülitatud, siis on konto 5 korrigeeritud kasutatava tulu kasutamise konto. Vastasel juhul on see kasutatava tulu kasutamise konto. Agregeeritud tasemel on see ainult terminoloogia küsimus, sest kogu kasutatav tulu on võrdne kogu korrigeeritud kasutatava tuluga ja kogu lõpptarbimiskulutus võrdub kogu tegeliku lõpptarbimisega. Lahus kasutatavast tulust, salvestab selle konto rida kodumajapidamiste netoväärtuse muutuse korrigeerimise residendist pensionifondide eraldistes (11) diagonaalil ja kodumajapidamiste netoväärtuse muutuse korrigeerimise mitteresidendist pensionifondide eraldistes (0) veerus 15. Veerg sisaldab, lisaks lõpptarbimisele (1371) ja diagonaalil asuvale elemendile, ka mitteresidendist kodumajapidamiste netoväärtuse muutuse korrigeerimise residendist pensionifondide eraldistes (0), vt lahter (15,5), ja tasakaalustava kirje netosäästu (233), mis läheb esimesse kapitali allkontosse (konto 6).

8.115. Kapitalikonto puhul eristatakse kahte allkontot. Esiteks, säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuse konto real, kus netosäästu on suurendatud residendist sektoritest ja välismaailmast saadavate kapitalisiirete võrra, vastavalt (61), lahter (6,6) ja (1), lahter (6,16).

Selle konto veerus on näidatud residendist sektoritele ja välismaailmale makstavad kapitalisiirded (4), lahter (16,6). Siit saame tasakaalustava kirje säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses (230), mis kantakse üle kontole muutused bilansis (konto 11).

8.116. Järgmine rida, mittefinantsvara soetamine, annab põhivara kulumi (lahter 7,2), residendist üksuste mittetoodetud mittefinantsvara soetuste ja realiseerimise vahe (0), vt lahter (7,7), ja sama mitteresidendist üksuste kohta (0), vt lahter (7,17), ning säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused varas (833), vt lahter (7,12). Siit saame kogusumma, mida residentidel on võimalik kasutada vara soetamiseks. Soetamist on näidatud kahes osas: esiteks, selle konto veerus on näidatud mittefinantsvara soetamist ning järgmise konto veerus finantsvara soetamist (kaasa arvatud välismaine finantsvara) Seega sisaldab selle konto veerg kapitali kogumahutuse (lahter 1,7), eespool kirjeldatud diagonaalil asuva näitaja (7,7), säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused kohustustes (603), vt lahter (12,7), ja tasakaalustav kirje kogumajanduse neto laenuandmine (38). Viimane on paigutatud järgmisele, finantstehingute kontole.

8.117. Konto 8, finantsvara, algab neto laenuandmisega kogumajanduses (lahter 8,7), millele lisanduvad residendist sektorite vahelised finantstehingud (553) diagonaalil ja samuti väliskohustuste võtmine, neto (50), vt lahter (8,18). Veerg sisaldab diagonaalil esitatud näitajat ja välismaise finantsvara netosoetusi (88), lahtris (18,8). Kuna väliskohustuste netovõtmine pluss kogumajanduse neto laenuandmine võrdub teatavasti välise finantsvara netosoetustega, siis on ka selle konto puhul säilitatud tasakaal rea ja veeru summade vahel.

8.118. Vara muude muutuste konto numbriga 9 kirjendab real muudest muutustest tingitud vara muutusi (379), vt lahter (9,12). Veerus on kirjendatud muudest muutustest tingitud muutused kohustustes (74), vt lahter (12,9), ja tasakaalustav kirje, milleks on muudest muutustest tingitud muutused omakapitalis (305), vt lahter (11,9).

8.119. Viimased neli kontot kogumajanduse kohta on bilanss ja nendel kajastatakse muutuseid vastavates näitajates. Esiteks, algbilanss annab real vara algseisu (16714), vt lahter (10,12), ja veerus kohustuste algseisu (6298), vt lahter (12,10) ja algomakapitali (10416), vt lahter (13.10). Teiseks kirjeldatakse bilansi muutuste konto real nende muutuste mõlemat elementi, vt lahtrid (11,6) ja (11,9), ning veerus omakapital toimunud muutuseid omakapitalis, kokku (535), vt lahter (13,11). Edasi, lõppbilanss kirjendab real kohustuste algseisu (lahter 12,10), mõlemat kohustustes toimuvate muutuste elementi (lahtrid 12,7 ja 12,9), ning lõplikku omakapitali (10951), vt lahter (12,13). Nende elementide summa võrdub vara lõppseisuga, mis samuti on arvutatud selle konto veerus: vara algseis (lahter 10,12) pluss mõlemad varas toimunud muutuste elemendid, vt lahtrid (7,12) ja (9,12). Lõpuks, eraldi lisatud omakapitali konto annab algomakapitali (lahter 13,10) ja muutused omakapitalis, kokku (lahter 13,11) real ja lõpliku omakapitali veerus (lahter 12,13).

8.120. Välismaailma jaoks kasutatakse samu kontosid, mida kogumajanduse jaoks, kuigi agregeerituna veidi erinevas vormis. Esiteks, kaupade ja teenuste välismajanduskonto esitab real kogumajanduse importi (lahter 14,1) ja veerus eksporti (lahter 1,14) ning tasakaalustavat kirjet (lahter 15,14), milleks on kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi bilanss (−39). Olgu märgitud, et välismaailma kontode tasakaalustavad kirjed on antud välismaailma seisukohast lähtudes. Seega on nendest tuletatud koondnäitajaid kogumajanduse kohta vastupidise märgiga.

8.121. Teiseks, esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskonto jäädvustab eelmise konto tasakaalustava kirje ja samuti välismaailmast tulevad ja sinna minevad esmased tulud, jooksvad siirded ja kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimise. Neid näitajaid käsitleti juba eespool. Siit saadakse jooksev välismajandusbilanss (-41), mida on näidatud lahtris (16,15).

8.122. Kolmandaks, välismaailma kapitalikonto on samuti jaotatud kaheks allkontoks: üks kirjeldab jooksvat välismajandusbilanssi, mõlemasuunalisi kapitalisiirdeid välismaailmaga ning tasakaalustavat kirjet, milleks on jooksvast välismajandusbilansist ja kapitalisiiretest tingitud muutused rahvusvahelises netoinvesteerimispositsioonis (−38), vt lahter (21,16); teine allkonto kirjeldab muutusi varas tingituna jooksvast välisbilansist ja kapitalisiiretest (50), vt lahter (17,22), mitteresidendist üksuste mittetoodetud mittefinantsvara soetamise ja realiseerimise vahet, vt lahter (7,17), jooksvast välismajandusbilansist ja kapitalisiiretest tingitud muutusi väliskohustustes (88), vt lahter (22,17), ning tasakaalustavat kirjet, milleks on järgmisse kontosse ülekanduv välismaailma neto laenuvõtmine (−38), vt lahter (18,17).

8.123. Neljandaks, välismaailma finantskonto annab real välise finantsvara netosoetused (lahter 18,8) ja välismaailma neto laenuvõtmise (lahter 18,17) ning veerus väliskohustuste netovõtmise (lahter 8,18). Viiendaks, vara muude muutuste konto esitab real vastavad muutused varas (7), vt lahter (19,22), ja veerus vastavad muutused kohustustes (3), vt lahter (22,19), ning samuti tasakaalustava kirje, milleks on muudest muutustest tingitud muutused rahvusvahelises neto investeerimispositsioonis (4), vt lahter (21,19).

8.124. Lõpuks, välismaailma bilanss on analoogiline vastava kogumajanduse bilansiga. Eespool nimetamata elemendid on järgmised: välisvara algseis (573), vt lahter (20,22); väliskohustuste algseis (297), vt lahter (22,20); välismaailma algne rahvusvaheline neto investeerimispositsioon kogumajanduse suhtes (276), vt lahter (23,20); kokku muutused välismaailma rahvusvahelises neto investeerimispositsioonis (−34), vt lahter (23,21); ja välismaailma lõplik rahvusvaheline investeerimispositsioon kogumajanduse suhtes (242), vt lahter (22,23).

8.125. Järgmise sammuna võib selle vähendatud formaadiga maatriksi disagregeerida näitamaks kontode täielikku kogumit, k.a detailid tehingute sooritajate ja tehinguliikide kohta. Siiski realiseerub maatriksarvestuse potentsiaal täielikult eelkõige juhul, kui kõiki kontosid ei detailiseerita samal viisil, vaid selle asemel valitakse iga konto jaoks kõige kasulikum rühmitusviis. Seda probleemi käsitletakse pikemalt järgmises allosas.

ARVESTUSMAATRIKSI OMADUSED

8.126. Iga sissekannet agregeeritud maatriksisse, nagu seda on tabel 8.19, tuleb käsitleda kui allmaatriksi üldist kokkuvõtet, kus on esitatud vaadeldavate tehingute jada alustavad ja lõpetavad tehingute sooritajad. Kontode maatriksesituse väga kasulikuks omaduseks on see, et erinevat tüüpi tehingute sooritajad ja nende rühmad on iga konto jaoks võimalik valida sellisel viisil, et säilub kogu arvestussüsteemi järjepidevus ja integreeritus. See tähendab, et tegevusi ja sektoreid on võimalik rühmitada erinevalt valides iga konto puhul üksused ja nende rühmitamisviisi, mis on kõige sobivam uuritavate majandustegevuse voogude puhul.

8.127. Põhimõtteliselt võib iga konto osadeks jagada kahel üsna erineval viisil: rühmitades kogumajanduse üksuste kaupa või jagades kontol esitatud tehingud erinevate allkontode vahel. Näiteks võib kogumajanduse jaotamine esimese viie konto kaudu toimuda järgmiselt:

a) kaupade ja teenuste kontol eristatakse tooteid ning rühmitatakse need tooterühmade kaupa;

b) tootmiskontol eristatakse kohalikke tegevusalaüksuseid ning rühmitatakse need majandusharude kaupa;

c) tulu esmase ja teisese jaotamise ning tulu kasutamise kontol eristatakse institutsionaalseid üksuseid ja rühmitatakse need institutsionaalsete (all)sektorite kaupa.

8.128. Nendest alljaotustest tuleneb kaks olulist järeldust. Esiteks, iga nendes kontodes omaette lahtrina esitatud tehingute rühma jaoks on selge, mida ükskõik milline tasu maksvate üksuste rühm on vahetanud ükskõik millise tasu saavate üksuste rühmaga. Teiseks, erinevate majandustegevust kirjeldavate voogude vastastikused seosed tuuakse esile detailsete kattuvate klassifikaatoritega. Eelmises lõigus kirjeldatud näites on lihtne tuluringlus esitatud vahetasemel (mesotasandil) järgmiste seoste kaupa:

a) allmaatriks (3,2) näitab, milline institutsionaalne allsektor saab millistest majandusharudest netolisandväärtust;

b) allmaatriksid (4,3) ja (5,4) näitavad, millised institutsionaalsed allsektorid saavad millistest allsektoritest esmase ja kasutatava tulu (loomulikult võib tulu jaotamise ja tulu kasutamise kontodel rakendada erinevaid klassifikaatoreid ning need allmaatriksid ei paikne diagonaalil);

c) allmaatriks (1,5) näitab, millist toodete rühma milline institutsionaalne allsektor tarbib;

d) allmaatriks (2,1) näitab, millist toodete rühma milline majandusharu valmistab.

8.129. Niisuguse maatriksi koostamisel on sobiv alustada sellise arvestusstruktuuri loomisest, mis on vastavuses kavandatud rakendustega. Järgnevalt valitakse iga konto jaoks kõige sobivamad üksused ja nende rühmitamise viisid. Tegelikult on need kaks sammu omavahel seotud. Oletame näiteks, et tehingute liigi kohta on teada ainult tehingu sooritajate saadavate ja tasutavate maksete summad (allmaatriksi rea ja veeru summad), kuid mitte see, kes kellele tasus (allmaatriksi sisemine struktuur). Seda probleemi saab lahendada tingliku konto sisseviimisega.

8.130. Kontode maatriksesituse üldised omadused on järgmised:

a) detailne maatriksesitus on sobiv maatriksalgebrat kasutava matemaatilise lähenemise jaoks; sellest võib samuti kasu olla kontode tasakaalustamisel;

b) detailne maatriks esitab tasu maksvate ja saavate üksuste vastastikku seotud tehingud samaaegsetena. Seetõttu on see sobivaks vormiks majandustegevust kirjeldavate voogude vastastikuse seotuse esile toomiseks kesktasemel. Maatriks sisaldab neid voogusid, millega on seotud kahte erinevat tüüpi üksused (st erinevate kaupade ja teenuste rühmade lõpptarbimiskulutused teatud arvu kodumajapidamiste allsektorite lõikes);

c) kontode hulga kirjeldamiseks, mida kasutatakse tehingute jaotamiseks makseid tasuvate ja saavate üksuste vahel, on maatriksesitus kokkuvõtlikum kui teised meetodid.

8.131. Kogumajanduse agregeeritud maatriksit saab kasutada järgnevate detailsemate tabelitega võrdlemiseks. Niipea kui lugejat on tutvustatud süsteemi osade detailse esitusega (pakkumise ja kasutamise tabelid, sektoriaalne arvepidamine jne), on süsteemi koodi kaudu kohe selged ka detailsete allmaatriksite ja agregeeritud maatriksi suhted. Maatriksvorm on eriti kasulik siis kui kõigi kontode puhul pole võimalik või soovitav rakendada ühtse detailiseeritusega rühmitamist.

8.132. Maatriksesitus on sobiv vahend uurimaks süsteemi paindlikkust. Näiteks on võimalik edasi arendada vastastikuseid seoseid süsteemi sotsiaalse ja majandusliku osa vahel ning välja jõuda Sotsiaalse Arvepidamise Maatriksini (SAM). SAMi ülesehitust on kirjeldatud ja näitlikustatud selle peatüki järgmises osas.

VÄHENDATUD FORMAADIGA MAATRIKSI KOHANDAMINE ERINEVAT TÜÜPI ANALÜÜSIKS

8.133. Pakkumise ja kasutamise tabelid võimaldavad ridade ja veergude rühmitamist analüüsitava majandusprotsessi, toodete tootmise ja kasutamise, kirjeldamiseks sobivaimal viisil. Siiski ei hõlma need maatriksid seoseid lisandväärtuse ja lõppkulutuse vahel. Laiendades pakkumise ja kasutamise tabelit või sisend-väljund tabelit näitamaks tulu täielikku ringlust vahetasemel, jõuamegi Sotsiaalse Arvepidamise Maatriksi (SAM) võimaluste juurde.

8.134. SAM on defineeritud siin järgmiselt: see on ESA kontode esitamine maatriksis, mis arendab edasi seoseid pakkumise ja kasutamise tabelite ning sektoriaalse arvepidamise vahel. SAM-s keskendutakse tavaliselt inimeste rollile majanduses, mida muuhulgas peegeldab kodumajapidamise sektori täiendav liigendamine ja tööjõuturgu puudutavate üksikasjade disagregeeritud esitus (st erinevate töötajate rühmade esiletoomine).

8.135. Tähtsaks sotsiaalseks probleemiks on tööhõive ja töötuse tase ning struktuur. SAM annab selle probleemi kohta täiendavat informatsiooni jaotades töötajatele makstava hüvitise erinevat liiki hõivatud isikute vahel. See jaotamine puudutab nii töötajate rakendamist majandusharuti, mida on näidatud pakkumise ja kasutamise tabelites, kui ka tööjõu pakkumist sotsiaal-majanduslike allrühmade poolt, mida on näidatud kodumajapidamiste esmase tulu jaotamise kontol. See tähendab, et maatriks ei kirjelda ainult erinevat tüüpi tooterühmade pakkumist ja kasutamist, vaid ka erinevat tüüpi tööjõuteenuste pakkumist ja kasutamist.

8.136. Töötajate ja mittepalgaliste isikute rühmitamine võib põhineda tausta kirjeldavate ja (põhilise) töökohaga seotud tunnuste kombinatsioonil. Nendeks võivad olla sugu, haridustase, vanus ja elukoht, üheltpoolt, ning elukutse, töölepingu tüüp (täis- või osaajaga, alaline või ajutine) ja piirkond ning tööhõive allsektor, teiseltpoolt. Lisaks tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et suhteliste palkade muutumises on grupisisesed variatsioonid väiksemad kui gruppidevahelised. Tööhõive klassifitseerimine majandusharude lõikes on vähem tähtis, kuna seda on juba näidatud SAMis lisandväärtuse jaotumist kirjeldava klassifikaatori abil.

8.137. Nii mitteresidendist ettevõtetes töötavad residendist isikud kui residendist ettevõtetes töötavad mitteresidendid ja ajutiselt välismaal töötavad isikud tuleb kõrvale jätta. Sel viisil saab hinnata tööhõivet loendades (riigis) hõivatud töötajaid. Ilmselt sisalduvad sel viisil saadud tööhõives ka mittepalgalised töötajad, kelle tööpanus ja saadud tulu tuleks SAMis eraldada muust netosegatulust.

Tabel 8.19. — Kogumajanduse kontode täiskogumi ja tasakaalustavate kirjete maatriksesitus

Kontod | 0. Kaubad ja teenused | I-IV KOGUMAJANDUS | V. VÄLISMAAILM | Kokku |

| 1 | I. Tootmine | II.1 Tulude esmane jaotamine | II.2/3 Mitterahalise tulu teisene (ümber)jaotamine | II.4 (Korrigeeritud) kasutatava tulu kasutamine | III.1.1 Säästmine ja kapitalisiirded | III.1.2 Mittefinantsvara soetused | III.2 Finantskonto | III.3 Vara muud muutused | IV.1 Algbilanss | IV.2 Bilansimuutused | IV.3 Lõppbilanss | Netoväärtus | V.1 Kaupade ja teenuste eksport ja import | V.2 Välismaailma esmased tulud ja jooksvad siirded | V.3.1.1 Säästmine ja kapitalisiirded | V.3.1.2 Mittefinantsvara soetused | V.3.2 Finantskonto | V.3.3 Vara muud muutused | V.4.1 Algbilanss | V.4.2 Bilansimuutused | V.4.3 Lõppbilanss | Netoväärtus |

| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |

0. Kaubad ja teenused | 1 | Kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid | Vahetarbimine | | | Lõpptarbimine | | Kapitali kogumahutus | | | | | | | Kaupade ja teenuste eksport | | | | | | | | | |

| 0 | 1904 | | | 1371 | | 414 | | | | | | | 536 | | | | | | | | | | 4225 |

KOGUMAJANDUS | I. Tootmine | 2 | Toodang & Tootemaksud miinus -subsiidiumid | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

| 3728 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 3728 |

II.1 Tulude esmane jaotamine | 3 | | Sisemajanduse netoprodukt | Omanditulu | | | | | | | | | | | | Esmane tulu välismaailmast | | | | | | | | | |

| | 1602 | 341 | | | | | | | | | | | | 72 | | | | | | | | | 2015 |

II.2/3 Mitterahalise tulu teisene (ümber)jaotamine | 4 | | | Netorahvatulu | Jooksvad siirded (1315) | | | | | | | | | | | Jooksvad siirded välismaailmast | | | | | | | | | |

| | | 1633 | 1096 | | | | | | | | | | | 10 | | | | | | | | | 2739 |

II.4 (Korrigeeritud) kasutatava tulu kasutamine | 5 | | | | (Korrigeeritud) kasutatav netotulu | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine | | | | | | | | | | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse korrigeerimine välismaailmast | | | | | | | | | |

| | | | 1604 | 11 | | | | | | | | | | 0 | | | | | | | | | 1615 |

III.1.1 Säästmine ja kapitalisiirded | 6 | | | | | Netosääst | Kapitalisiirded | | | | | | | | | | Kapitalisiirded välismaailmast | | | | | | | | |

| | | | | 233 | 61 | | | | | | | | | | 1 | | | | | | | | 295 |

III.1.2 Mittefinantsvara soetused | 7 | | Põhivara kulum | | | | | Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine | | | | | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused varas | | | | | Mittetoodetud mittefinantsvara soetamine miinus realiseerimine | | | | | | | |

| | 222 | | | | | 0 | | | | | 833 | | | | | 0 | | | | | | | 1055 |

III.2 Finantskonto | 8 | | | | | | | Kogumajanduse neto laenuandmine | Finantsvara netosoetused (= Neto kohustuste võtmine) | | | | | | | | | | Väliskohustuste võtmine, neto | | | | | | |

| | | | | | | 38 | 553 | | | | | | | | | | 50 | | | | | | 641 |

III.3 Vara muud muutused | 9 | | | | | | | | | | | | Muudest muutustest tingitud vara muutused | | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | 379 | | | | | | | | | | | | 379 |

IV.1 Algbilanss | 10 | | | | | | | | | | | | Vara algseis | | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | | | 16714 | | | | | | | | | | | | 16714 |

IV.2 Bilansimuutused | 11 | | | | | | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused netoväärtuses | | | Muudest muutustest tingitud muutused netoväärtuses | | | | | | | | | | | | | | | |

| | | | | | 230 | | | 305 | | | | | | | | | | | | | | | 535 |

IV.3 Lõppbilanss | 12 | | | | | | | Säästmisest ja kapitalisiiretest tingitud muutused kohustustes | | Muudest muutustest tingitud muutused kohustustes | Kohustuste algseis | | | Netoväärtuse lõppseis | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | 603 | | 74 | 6298 | | | 10951 | | | | | | | | | | | 17926 |

Netoväärtus | 13 | | | | | | | | | | Netoväärtuse algseis | Muutus omakapitalis, kokku | | | | | | | | | | | | | |

| | | | | | | | | | 10416 | 535 | | | | | | | | | | | | | 10951 |

8.138. Eriti oluline on, et võrreldes (1) kõigi hõivatud isikute poolt saadud tulu, nagu seda on kirjeldatud SAMis, (2) jagades selle tulu töötatud tundide summaks ning keskmiseks tunnitasuks, (3) võttes arvesse potentsiaalset tööjõupakkumist isikutüüpide ja kodumajapidamise rühmade lõikes (väljendatuna täistööaja ekvivalendis) saame detailset teavet töötuse struktuuri kohta ning agregeeritud näitaja (töötus täistööaja ekvivalendis), mis on nii numbriliselt kui sisuliselt kooskõlas teiste makroökonoomiliste näitajatega. Seda näitajat on võimalik tuletada samuti SAMst. Edasi, võrreldes hõivatute arvu (va välismaalased) potentsiaalse tööjõuga, on võimalik iseloomustada töötust.

8.139. Siin on nähtavasti otstarbekas kirjeldada SAMi näidet. Tabel 8.20 annab SAMi, kus on kirjeldatud kõik süsteemis eristatavad tehingud (st kõik vood, v.a vara muud muutused). Peamine uudsus seisneb siin tulude moodustamise kontole antud uues tähenduses, mille otstarve on seose loomine detailse tööjõuturu analüüsi ja rahvamajanduse arvepidamise vahel. Siin näidatud agregeeritud SAM on antud summaarse tabelina, millele võib viidata detailsemates tabelites. Iga konto puhul on rea ja veeru päises sulgudes näidatud võimalikud klassifikaatori tüübid.

8.140. Kontode kogum on selles maatriksis sama, mis tabelis 8.19. Selle maatriksi teisendamine siin esitatud agregeeritud SAMiks tähendab, et:

a) lahutada tuleb vara muude muutuste konto, algbilanss, muutused bilansis, lõppbilanss ja omakapitali nii kogumajanduse kui ka välismaailma kohta ning samuti tuleb lahutada välismaailma finantskonto;

b) allosadeks tuleb jaotada tulude esmase jaotamise konto ja teine kapitali allkonto;

c) tuleb ühendada mõlemad kapitali allkontod (jättes välja kapitalimahutuse põhivarasse) ning samuti kaupade ja teenuste välismajanduskonto esmaste tulude ja jooksvate siirete välismajanduskontoga.

8.141. Tabeli 8.20 kaks esimest rida ja veergu sisaldavad agregeeritud versiooni pakkumise ja kasutamise tabelist, mis siin on otseselt seotud teiste süsteemi kontodega. Silmas tuleb pidada seda, et pakkumise tabeli read ja veerud (lahter II,I) on ümber paigutatud.

8.142. Kolmas konto kirjendab tulude moodustamist ning sellel on samuti tähtis osa. Sellel kontol kasutatakse rühmitamist peamiste esmase tulu liikide lõikes: (1) hüvitised erinevatele töötajate rühmadele, (2) muud tootmismaksud miinus -subsiidiumid, (3) neto tegevuse ülejääk, (4) netosegatulu.

8.143. Sellel kontol leiavad aset tehingud kahte erinevat tüüpi üksuste vahel. Muuhulgas viidatakse siin töötajate hüvitistele, mida kirjendatakse tehinguna (töö vastutasuks hüvitise eest) institutsionaalse üksuse (tööandja) ja isiku (töötaja) vahel. Selles SAMis käsitletakse hõivatud isikuid kui eraldi üksuseid, kes saavad töötajate hüvitisi tulude moodustamise kontol ja jaotavad selle tulu oma kodumajapidamisele esmase tulu jaotamise kontol. Need üksused klassifitseeritakse hõivatud (mittepalgaliste) isikute rühmadeks. Selline esitus aitab kaasa tööjõuturu analüüsi ja rahvamajandusliku arvepidamise integreerimisele.

8.144. (Jäägina leitud) segatulu ja tegevuse ülejääk jäävad seotuks tootmisüksusega, kuid tootmisüksuste klassifitseerimine ei pruugi olla sama, mis tootmiskonto korral. Tegelikult on institutsionaalsete allsektorite lõikes rühmitamine eriti olulise mõjuga tegevuse ülejäägile ja segatulule. See tähendab nende lisandväärtuse elementide kattuvat klassifitseerimist SAMis majandusharude ja institutsionaalsete allsektorite kaupa.

8.145. Kuna tasakaalustav kirje lahtris (III,II) võrdub kogu sisemajanduse lisandväärtusega, hõlmavad esmase sisendi kategooriad kõiki residendist ettevõtetes hõivatud isikuid. Veerus III esitatud residendist ettevõtetes hõivatud mitteresidendist isikute hüvitised lähevad välismaailmale. Oluline rahvamajanduse tasakaalustav kirje saadakse alles kontol III kui mitteresidendist ettevõtetes hõivatud residendist isikute hüvitised lisatakse esmakordselt. Seda tehakse real III ja selleks otstarbeks võib olla loodud eraldi kategooria, mitteresidendist üksustes hõivatud residendist isikud. Täiendav kasu selle kategooria kasutusele võtmisest on seotud võimalusega saada üldkasutatavale definitsioonile vastav tööhõive näitaja.

8.146. Tulemuseks on see, et tulude moodustamise konto lõpeb uue tasakaalustava kirjega (1473), mis on netolisandväärtuse ja netorahvatulu vahel. See tasakaalustav kirje, mida nimetatakse moodustatud netotulu kokku alushindades, annab residendist institutsionaalsete üksuste poolt tootmises hõivatuse tulemusena teenitud kogutulu.

8.147. Detailse SAMi esmase tulu jaotamise konto esitab kodumajapidamiste töötasu kui ühe või mitme tööga hõivatud (mittepalgalise) kodumajapidamise liikme panust. Muuhulgas on selle põhjal võimalik määrata, millises ulatuses sõltub iga kodumajapidamiste rühm erinevat tüüpi (tööga seotud) tuluallikast. Eespool toodut arvestamata on tehingute kategooriad tulu jaotamise ja kasutamise kontol samad, mis eelmises tabelis.

8.148. Selle SAMi koostamisel on kapitali- ja finantskontod pandud kokku ning rühmitamist pole finantskontol tehtud mitte institutsionaalsete sektorite vaid finantsvara liikide kaupa. Tulemuseks on see, et SAMi disagregeerimisel saame institutsionaalsete allsektorite kaupa nii erineva finantsvara soetamise ja realiseerimise vahe, vt lahter (IX,VII); kui ka erinevat liiki kohustuste võtmise ja tagasimaksmise vahe, vt lahter (VII,IX). Need kaks tehingute liiki on olnud ühendatud siis kui tegemist on olnud välismaailmaga. Seetõttu on vaja tabelisse 8.20 lülitada tasakaalustav kirje netolaenuandmine, sealjuures selle käsitlemine rahvamajanduse seisukohalt tingib vajaduse vastupidise märgi järele (lahter IX,XI).

8.149. Suure osa omakapitali mahumuutustest moodustab tõenäoliselt põhivara suurenemine. Kui ollakse eriliselt huvitatud majanduse dünaamikast, on oluline näidata, millistes majandusharudes on tootmispotentsiaal laienenud. Seda saab teha SAMi konto kapitalimahutus põhivarasse abil (konto VIII). Detailsem tabel esitab:

a) nimetatud konto ridadel, kes kuhu investeeris — lahter (VIII,VII);

b) konto veergudel, millesse keegi kusagil investeeris — lahter (I,VIII).

Antud juhul on investeerija institutsionaalne allsektor, investeerimise siht on majandusharu ja investeeriti toodete rühma. Selle kapitalimahutus põhivarasse konto abil näitab SAM vahetasemel kapitalimahutuse põhivarasse vahelisi seoseid institutsionaalsete sektorite lõikes nagu see on kapitalikontol, ning kapitalimahutust põhivarasse tootegrupiti, nagu see on pakkumise ja kasutamise tabelites.

8.150. Tabeli 8.21. otstarve on kirjeldada, mis tüüpi teavet on võimalik tuletada detailsemast SAMist. Selle peamised ülesanded on järgmised:

a) tuluringlus, k.a tulu tööst mõningate töötajate kategooriate lõikes; see võimaldab detailsemalt analüüsida sidemeid majandusharude lisandväärtuse ja kodumajapidamise all-liikide esmase tulu vahel;

b) vastastikune sõltuvus tulu jaotamise ja tootmise struktuuri vahel; muuhulgas on see seotud erinevate kodumajapidamiste all-liikide iseloomulike nõudlusmustritega;

c) all-sektorite vahel jaotatud sääst, k.a kapitalimahutus põhivarasse jaotatuna investeerivate majandusharude vahel; see võimaldab detailsemalt analüüsida seoseid allsektorite vahelises kapitalimahutuses põhivarasse ja kapitalimahutust põhivarasse tooterühmade lõikes.

Esituse huvides on igas kontos toodud rühmade arv hoitud minimaalsena. Ilmselt peab täismahulises SAMis olema igas kontos enam kategooriaid eraldi väljatoodud.

8.151. Kuna SAM ühendab nii tulude ja kulutuste voogusid kui pakkumise ja kasutamise tabeleid vahetasemel, siis võib seda kasutada kui vormi suure hulga kontode arvestuseks. SAMi lähenemine on eriti kasulik kui tahetakse kooskõlastada detailset informatsiooni näiteks tootmise ja väliskaubanduse kohta tööjõu-uuringu, leibkonna eelarve uuringu ja majandusharude investeeringute uuringu põhiliste andmetega. Lisaks nõuab kontode viimine SAMi vormi maatriksalgebra rakendamist nende tasakaalustamiseks.

8.152. Suurema hulga põhiliste andmete ühildamine annab võimaluse arvukamate poliitikaga seotud probleemide seireks ja analüüsiks, kusjuures on võimalik arvesse võtta ka probleemide vastastikuseid seoseid. Kõige olulisem on, et tööhõive ja tulude jaotamise probleemide seotus enam makrotasemel asuvate eesmärkide nagu sisemajanduse netoprodukt, maksebilansi tasakaal, stabiilne hinnatase jne muutub SAMiga käsitletavaks. Lisaks pakub SAM raamistikku ja kooskõlas olevaid (baasaasta) andmeid majandust tervikuna hõlmavate (üldise tasakaalu) mudelite jaoks, mis kasutavad osalejate, nagu majandusharud, tööjõu tüübid ja kodumajapidamiste all-liigid, detailseid klassifikaatoreid.

8.153. Tabelis 8.22. esitatakse osa täismahulise SAMi teabest. Vaadeldakse netolisandväärtust kokku, st andes tabeli 8.20. lahtri (3,2) koondnäitaja nagu läbi suurendusklaasi. Vastastikuse viitamise hõlbustamiseks pakkumise ja kasutamise tabelitega klassifitseeritakse majandusharusid ainult kooskõlas NACE versiooniga 1. Meeste ja naiste tulud tööst on jaotatud tegevusala kategooriate ja hõivatud töötajate elukoha järgi. Tegevuse netoülejääk on näidatud vastavalt ettevõtte (all)sektorile, kuhu vastav kohalik tegevusalaüksus kuulub ja neto segatulu vastavalt kodumajapidamise ettevõtte asukohale. Selles näites sisaldab segatulu ikkagi veel mittepalgaliste töötajate arvestuslikku töötasu. On üsna iseenesestmõistetav, et selles tabelis esitatud numbrid annavad kokku liidetuna summad, mis on näidatud tabelites 8.20 ja 8.21. Näiteks netolisandväärtuste summa on paremas alumises nurgas.

8.154. Niisuguse tabeli poolt võimaldatavad täiendavad andmed on järgmised:

a) naistele makstava töötasu osa majandusharude ja piirkondade lõikes;

b) naiste töötasu kontsentratsiooni määr teatud kutsealadel, majandusharudes ja piirkondades;

c) töötasu koosseis kutsealade kaupa erinevates majandusharudes ja piirkondades mõlema soo lõikes;

d) segatulu jaotus piirkondade ja majandusharude lõikes;

e) avaliku sektori ettevõtete ja välismaiste ettevõtete osakaal iga majandusharu tegevuse ülejäägis.

8.155. Selle tabeli detailne teave hüvitistest töötajatele on pärit tööjõustatistikast. Teabe integreerimine rahvamajanduse arvepidamise raamistikku parandab mõlema andmeallika usaldusväärsust.

Töötasu, nagu see on esitatud antud tabelis, on võimalik lahti lüüa tööjõu tüübi ja majandusharu lõikes mahu- ja hinnaelementideks: vastavalt täistööaja ekvivalendiks ümberarvutatud tööhõiveks ja (kaalutud, täistööaja ekvivalendis) palgamääraks. Lisaks sellele sisaldab täismahuline SAM tabelit, mis näitab töötasu ja tööhõive jagunemist kodumajapidamiste rühmade kaupa. Samu tehinguid on võimalik näidata mittepalgaliste töötajate arvestusliku töötasu osas.

Andmehulk, mis sisaldab mittepalgaliste töötajate arvestusliku töötasu hinnangut, samuti kogu töötasu jaotatuna mahu- ja hinnaelementideks, võimaldab saada detailseid andmeid tööhõive kohta. Nendest andmetest on suur kasu erinevat tüüpi analüüsis, mis on otseselt seotud kõigi oluliste makroökonoomiliste koondnäitajatega, k.a tööhõive (st töötavate isikuühikute kogusumma) ja täistööajaga ekvivalentne tööhõive (st tööjõusisendi maht kokku).

Tabel 8.20. — Sotsiaalse Arvepidamise Maatriks (üldine esitus)

KONTO | 0. Kaubad ja teenused (tooted) | KOGUMAJANDUS | VÄLISMAAILM | KOKKU |

| I = 1 | I. Tootmine (tegevusalad) | II.1.1 Tulude moodustamine (esmased sisendikategooriad) | II.1 Esmaste tulude jaotamine (institutsionaalsed sektorid) | II.2 Tulude teisene jaotamine (institutsionaalsed sektorid) | II.4 Kasutatava tulu kasutamine (institutsionaalsed sektorid) | Kapitalikonto (institutsionaalsed sektorid) | Kapitali kogumahutus põhivarasse (tegevusalad) | III.2 Finantskonto (finantsvara) | Jooksevkonto | Kapitalikonto |

| II = 2 | III = 3a | IV = 3b | V = 4 | VI = 5 | VII = 6/7a | VIII = 7b | IX = 8 | X = 14/15 | XI = 16/17 |

0. Kaubad ja teenused (tooted) I = 1 | I = 1 | Kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid | Vahetarbimine | | | | Lõpptarbimine | Varude muutus | Kapitali kogumahutus põhivarasse | | Kaupade ja teenuste eksport | |

| 0 | 1904 | | | | 1371 | 38 | 376 | | 536 | | 4225 |

KOGUMAJANDUS | I. Tootmine (tegevusalad) | II = 2 | Toodang | | | | | | | | | | |

| 3595 | | | | | | | | | | | 3595 |

II.1.1 Tulude moodustamine (esmased sisendikategooriad) | III = 3a | | NETOLISANDVÄÄRTUS (ALUSHINDADES) | | | | | | | | Töötajate hüvitised välismaailmast | | |

| | 1469 | | | | | | | | 6 | | 1475 |

II.1.2 Esmaste tulude jaotamine (institutsionaalsed sektorid) | IV = 3b | Tootemaksud miinus -subsiidiumid | | MOODUSTATUD NETOTULU (ALUSHINDADES) | Omanditulu | | | | | | Omanditulu ja tootmismaksud miinus -subsiidiumid välismaailmast | | |

| 133 | | 1473 | 341 | | | | | | 66 | | 2013 |

KONTO | 0. Kaubad ja teenused (tooted) | KOGUMAJANDUS | VÄLISMAAILM | KOKKU |

| | | | Ia | Ib | Ic | I. Tootmine (tegevusalad) | II.1.1 Tulude moodustamine (esmased sisendikategooriad) | II.1. Esmaste tulude jaotamine (institutsionaalsed sektorid) | II.2. II.2 Tulude teisene jaotamine (institutsionaalsed sektorid) | II.4. Kasutatava tulu kasutamine (institutsionaalsed sektorid) | Kapitalikonto (institutsionaalsed sektorid) | Kapitali kogumahutus põhivarasse (tegevusalad) | III.2 Finantskonto (finantsvara) | Jooksevkonto | Kapitalikonto |

| | | | IIa | IIb | IIc | IIIa | IIIb | IIIc | IIId | IIIe | IIIf | IIIg | IVa | IVb | IVc | IVd | Va | Vb | Vc | Vd | VIa | VIb | VIc | VId | VIIa | VIIb | VIIc | VIId | VIIIa | VIIIb | VIIIc | IXa | IXb | IXc | X | XI |

0. Kaubad ja teenused (tooted) Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted (0)IaMaagid ja mineraalid, elektrienergia, töötleva tööstuse ja ehituse tooted (1-5)IbTeenused (6-9)Ic | Põllumajandus-, metsandus- ja kalandustooted (0) | Ia | | | 3 | 71 | 14 | | | | | | | | | | | | | | | | 16 | 12 | - | 2 | - | 1 | - | - | 2 | - | - | | | | 7 | | 128 |

Maagid ja mineraalid, elektrienergia, töötleva tööstuse ja ehituse tooted (1-5) | Ib | | | | | | 36 | 969 | 246 | | | | | | | | | | | | | | | | 339 | 269 | - | 3 | 2 | 4 | 28 | 3 | 9 | 109 | 233 | | | | 435 | | 2685 |

Teenused (6-9) | Ic | | | | 2 | 76 | − 78 | 7 | 209 | 349 | | | | | | | | | | | | | | | | 208 | 152 | 13 | 357 | - | - | - | - | - | 23 | - | | | | 94 | | 1412 |

KOGUMAJANDUS | I. Tootmine (tegevusalad) Põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus (A-B)IIaMäetööstus, töötlev tööstus, energeetika ja ehitus (C-F)IIbTeenused (G-P)IIc | Põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus (A-B) | IIa | | | 87 | 2 | - | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 89 |

Mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika ja ehitus (C-F) | IIb | | | - | 2112 | 11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 2123 |

Teenused (G-P) | IIc | | | - | 39 | 1344 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 1383 |

II.1.1 Tulude moodustamine (esmased sisendikategooriad) | Hüvitised töötajatele | Sisemajandus | Residendid, mehed | IIIa | | | | 8 | 311 | 153 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 472 |

Residendid, naised | IIIb | | | | 1 | 95 | 192 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 288 |

Mitteresidendid | IIIc | | | | - | 1 | 1 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 2 |

Residendid välismaal | IIId | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 6 | | 6 |

Muude tootemaksude ja -subsiidiumide vahe | IIIe | | | | | | − 2 | 49 | 11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 58 |

Tegevuse netoülejääk | IIIf | | | | | | 11 | 64 | 142 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 217 |

Segatulu, neto | IIIg | | | | | | 14 | 262 | 156 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 432 |

II.1.2 Esmaste tulude jaotamine (institutsionaalsed sektorid) | Kodumajapidamised, töötajad | IVa | | | | | | | | | 452 | 278 | - | 6 | - | - | 16 | - | - | 15 | 11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | - | | 778 |

Kodumajapidamised, muud | IVb | | | | | | | | | 20 | 10 | - | - | - | 60 | 416 | - | - | 52 | 24 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 32 | | 614 |

Ettevõtted ja KTKTId | IVc | | | | | | | | | - | - | - | - | - | 141 | - | 3 | 28 | 174 | 11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 27 | | 384 |

Valitsemissektor | IVd | | | 2 | 111 | 20 | | | | - | - | - | - | 58 | 16 | - | - | - | 23 | - | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 7 | | 237 |

II.2 Tulude teisene jaotamine (institutsionaalsed sektorid) Kodumajapidamised, töötajadVaKodumajapidamised, muudVbEttevõtted ja KTKTIdVcValitsemissektorVd | Kodumajapidamised, töötajad | Va | | | | | | | | | | | | | | | | 771 | | | | - | - | 56 | 197 | | | | | | | | | | | | | | | - | | 1024 |

Kodumajapidamised, muud | Vb | | | | | | | | | | | | | | | | | 577 | | | - | - | 23 | 92 | | | | | | | | | | | | | | | - | | 692 |

Ettevõtted ja KTKTId | Vc | | | | | | | | | | | | | | | | | | 94 | | 58 | 59 | 16 | 12 | | | | | | | | | | | | | | | 4 | | 243 |

Valitsemissektor | Vd | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 191 | 320 | 134 | 37 | 92 | | | | | | | | | | | | | | | 6 | | 780 |

II.4 Kasutatava tulu kasutamine (institutsionaalsed sektorid) | Kodumajapidamised, töötajad | VIa | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 646 | | | | - | - | 2 | - | | | | | | | | | | | - | | 648 |

Kodumajapidamised, muud | VIb | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 499 | | | - | - | 9 | - | | | | | | | | | | | - | | 508 |

Ettevõtted ja KTKTId | VIc | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 107 | | - | - | - | - | | | | | | | | | | | - | | 107 |

Valitsemissektor | VId | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 352 | - | - | - | - | | | | | | | | | | | - | | 352 |

Kapital (institutsionaalsed sektorid) Kodumajapidamised, töötajadVIIaKodumajapidamised, muudVIIbEttevõtted ja KTKTIdVIIcValitsemissektorVIId | Kodumajapidamised, töötajad | VIIa | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 85 | | | | - | - | - | - | | | | - | - | 1 | | - | 86 |

Kodumajapidamised, muud | VIIb | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 75 | | | - | - | 16 | 7 | | | | - | 28 | 4 | | - | 130 |

Ettevõtted ja KTKTId | VIIc | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 83 | | - | 4 | 4 | 25 | | | | 130 | 95 | 175 | | - | 516 |

Valitsemissektor | VIId | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | − 10 | 1 | 4 | - | - | | | | 2 | 94 | 74 | | 1 | 166 |

Kapitali kogumahutus põhivarasse (majandusharud) Põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus (A-B)VIIIaMäetööstus, töötlev tööstus, energeetika ja ehitus (C-F)VIIIbTeenused (G-P)VIIIc | Põllumajandus, jahindus, metsandus ja kalandus (A-B) | VIIIa | | | | | | 11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | - | - | - | - | | | | | | | | | 11 |

Mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika ja ehitus (C-F) | VIIIb | | | | | | | 92 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | - | 4 | 36 | - | | | | | | | | | 132 |

Teenused (G-P) | VIIIc | | | | | | | | 119 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 1 | 14 | 92 | 7 | | | | | | | | | 233 |

III.2 Finantskonto (finantsvara) Sularaha ja hoiusedIXaLaenudIXbMuu finantsvaraIXc | Sularaha ja hoiused | IXa | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 56 | 12 | 44 | 7 | | | | | | | | 13 | 132 |

Laenud | IXb | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | - | 5 | 194 | 45 | | | | | | | | − 27 | 217 |

Muu finantsvara | IXc | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 26 | 82 | 102 | 68 | | | | | | | | − 24 | 254 |

VÄLISMAAILM | Jooksevkonto | X | | | | 37 | 345 | 115 | | | | | | 2 | | | | | 4 | 9 | 26 | - | - | - | 4 | 35 | - | - | - | - | | | | | | | | | | | | | 577 |

Kapitalikonto | XI | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | - | - | - | 4 | | | | | | | − 41 | | − 37 |

Kokku | | | | | | 128 | 2685 | 1412 | 89 | 2123 | 1383 | 472 | 288 | 2 | 6 | 58 | 217 | 432 | 778 | 614 | 384 | 237 | 1024 | 692 | 243 | 780 | 648 | 508 | 107 | 352 | 86 | 130 | 516 | 166 | 11 | 132 | 233 | 132 | 217 | 254 | 577 | − 37 | |

Tabel 8.22. — Allmaatriksi näide: netolisandväärtus (alushindades)

(Tabel 8.20, lahter 3,2) | TEGEVUSALAD (NACEI järgi) | Kokku |

| | | | Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus | Kalandus | Mäetööstus | Töötlev tööstus | Elektri-, gaasi-, ja veevarustus | Ehitus | Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont | Hotellid ja restoranid | Veondus, laondus, side | Finantsvahendus | Kinnisvara-, rendi- ja äriteenindus | Riigivalitsemine ja -kaitse; sotsiaalkindlustus | Haridus | Tervishoid ja sotsiaaltöö | Muud riigi-, sotsiaal- ja isikuteeninduse liigid | Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused | II |

| | | | IIa1 | IIa2 | IIb1 | IIb2 | IIb3 | IIb4 | IIc1 | IIc2 | IIc3 | IIc4 | IIc5 | IIc6 | IIc7 | IIc8 | IIc9 | IIc10 |

Hüvitised töötajatele | SISEMAJANDUS | Residendid, mehed | Põllumajanduse oskustöölised | Maa | IIIa1 | 6,2 | 0,5 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | | 6,8 |

Linna | IIIa2 | 0,2 | 0,2 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | | 0,5 |

Oskus- ja käsitöölised | Maa | IIIa3 | 0,2 | 0,0 | 3,2 | 21,1 | 0,6 | 12,4 | 1,9 | 0,1 | 2,8 | 0,6 | 0,1 | 0,2 | 0,8 | 0,2 | 1,8 | | 46,0 |

Linna | IIIa4 | 0,0 | 0,0 | 1,8 | 105,3 | 9,8 | 27,4 | 4,0 | 0,4 | 7,9 | 1,5 | 0,4 | 0,9 | 1,0 | 0,8 | 4,7 | | 165,9 |

Ametnikud, müügi- ja teenindustöötajad | Maa | IIIa5 | 0,2 | 0,0 | 0,5 | 5,9 | 0,0 | 0,9 | 3,0 | 0,2 | 0,5 | 3,7 | 0,6 | 1,5 | 0,6 | 0,0 | 2,4 | | 20,0 |

Linna | IIIa6 | 0,0 | 0,1 | 1,5 | 35,6 | 2,1 | 3,7 | 6,6 | 0,5 | 1,8 | 6,9 | 3,0 | 5,8 | 0,6 | 0,4 | 7,3 | | 75,9 |

Tippspetsialistid, juhid jne | Maa | IIIa7 | 0,1 | 0,0 | 1,7 | 17,7 | 0,2 | 2,6 | 0,7 | 0,2 | 0,3 | 1,8 | 1,3 | 2,7 | 14,0 | 1,0 | 1,8 | | 46,1 |

Linna | IIIa8 | 0,0 | 0,0 | 2,5 | 47,7 | 2,7 | 4,4 | 1,3 | 0,4 | 1,0 | 5,6 | 5,9 | 10,6 | 20,1 | 4,1 | 4,7 | | 111,0 |

Residendid, naised | Põllumajanduse oskustöölised | Maa | IIIb1 | 1,0 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | | 1,1 |

Linna | IIIb2 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | | 0,0 |

Oskus- ja käsitöölised | Maa | IIIb3 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 5,7 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 | 0,1 | 0,0 | 0,1 | 0,4 | 0,2 | 0,8 | | 7,5 |

Linna | IIIb4 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 13,6 | 0,0 | 0,1 | 0,2 | 0,2 | 0,1 | 0,3 | 0,2 | 0,3 | 0,4 | 0,8 | 2,6 | | 18,8 |

Ametnikud, müügi- ja teenindustöötajad | Maa | IIIb5 | 0,0 | 0,0 | 0,4 | 5,6 | 0,1 | 1,3 | 6,2 | 0,6 | 0,4 | 1,6 | 0,8 | 1,8 | 4,3 | 0,6 | 24,2 | | 47,8 |

Linna | IIIb6 | 0,0 | 0,0 | 1,2 | 49,6 | 2,9 | 4,6 | 14,3 | 2,5 | 1,0 | 8,8 | 4,7 | 9,0 | 4,9 | 2,0 | 36,6 | | 142,1 |

Tippspetsialistid, juhid jne | Maa | IIIb7 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 1,3 | 0,0 | 0,1 | 0,2 | 0,0 | 0,0 | 1,0 | 0,3 | 0,9 | 9,3 | 2,4 | 5,5 | | 21,0 |

Linna | IIIb8 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 7,3 | 0,1 | 0,3 | 0,3 | 0,1 | 0,0 | 3,6 | 1,1 | 4,8 | 10,6 | 9,8 | 11,2 | | 49,3 |

Mitteresidendist töötajad | IIIc | | | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,9 | 0,0 | 0,2 | 0,2 | 0,0 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,3 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | | 2,0 |

Residendid mitteresidendist ettevõtetes | IIId | | | | − 2,0 | 0,0 | − 2,0 | 41,1 | 4,9 | 5,0 | 0,0 | 0,0 | − 6,0 | 8,3 | 3,7 | 1,0 | 0,0 | 0,0 | 4,0 | | 58,0 |

Muude tootemaksude ja -subsiidiumide vahe | IIIe | | | | | | | | | | | | | | | 60,0 | | | | | | 60,0 |

Tegevuse netoülejääk | Kodumajapidamised (omanik-kasutajate elamumajandus) | IIIf1 | | | | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | 21,0 | | 21,0 |

KTKTId ja valitsemissektori juriidilise isiku õigusteta üksused | IIIf2 | | | | 0,1 | 0,0 | 2,7 | 8,0 | 9,0 | 1,1 | − 12,1 | 0,1 | 3,6 | 1,5 | 1,0 | | 0,0 | 6,2 | 10,1 | − 5,0 | 26,3 |

Ettevõtted | Avaliku sektori ettevõted | IIIf3 | | | 10,7 | 0,2 | 0,4 | 13,0 | 0,1 | 21,9 | 6,0 | 2,7 | 7,1 | 14,8 | 49,0 | | 0,0 | 1,3 | 11,5 | − 35,0 | 103,7 |

Kodumaised eraettevõtted | IIIf4 | | | 0,0 | 0,0 | 1,4 | 6,0 | 0,0 | 0,4 | 0,5 | 0,3 | 1,8 | 2,2 | 1,5 | | 0,0 | 0,0 | 0,0 | − 8,0 | 6,1 |

Välisettevõtted | IIIf5 | | | 12,3 | 1,4 | 0,0 | 65,4 | 0,0 | 9,4 | 10,7 | 0,5 | 0,5 | 3,0 | 32,9 | 0,0 | 0,0 | 3,4 | 2,1 | | 141,6 |

Segatulu, neto | Maa | IIIg1 | | | | 0,2 | 0,2 | 0,0 | 161,6 | 0,0 | 25,6 | 20,4 | 4,3 | 2,5 | 2,0 | 61,1 | 0,0 | 0,0 | 7,6 | 4,9 | | 290,4 |

Linna | IIIg2 | | | | 8,0 | 1,0 | 13,0 | 317,3 | 18,5 | 58,0 | 39,0 | 5,3 | 15,9 | 35,5 | 18,4 | 39,1 | 67,0 | 22,3 | 103,6 | | 761,8 |

Allsumma kokku: | Hüvitised töötajatele (residendist tootvate üksuste poolt makstavad) | | | | | 6,9 | 0,8 | 11,1 | 233,3 | 15,4 | 51,4 | 17,5 | 1,8 | 14,3 | 20,1 | 11,3 | 21,9 | 37,1 | 6,5 | 22,7 | | 472,2 |

—Residendid, mehedIIIa | IIIa | | | | 1,0 | 0,1 | 1,7 | 83,1 | 3,0 | 6,4 | 21,3 | 3,5 | 1,5 | 15,4 | 7,1 | 16,9 | 29,9 | 15,8 | 80,9 | | 287,6 |

—Residendid, naisedIIIb | IIIb | | | | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,9 | 0,0 | 0,2 | 0,2 | 0,0 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | 0,3 | 0,0 | 0,0 | 0,0 | | 2,0 |

—MitteresidendidIIIc | IIIc | | | | 23,2 | 1,8 | 4,5 | 254,0 | 9,1 | 58,4 | 25,5 | 8,0 | 15,5 | 23,5 | 205,5 | 0,0 | 0,0 | 18,5 | 49,6 | − 48,0 | 649,1 |

Segatulu ja tegevuse ülejääk | | | | | 10,8 | 0,2 | 4,5 | 27,0 | 9,1 | 23,4 | − 5,6 | 3,1 | 12,5 | 18,5 | 111,5 | 0,0 | 0,0 | 7,5 | 42,6 | − 48,0 | 217,1 |

—Tegevuse netoülejääkIIIf | IIIf | | | | 12,4 | 1,6 | 0,0 | 227,0 | 0,0 | 35,0 | 31,1 | 4,9 | 3,0 | 5,0 | 94,0 | 0,0 | 0,0 | 11,0 | 7,0 | | 432,0 |

—Segatulu, netoIIIg | IIIg | | | | 29,2 | 2,8 | 15,5 | 612,4 | 32,5 | 121,4 | 64,5 | 13,3 | 25,4 | 67,3 | 227,6 | 40,1 | 67,0 | 40,8 | 157,2 | − 48,0 | 1468,9 |

9. PEATÜKK

SISEND-VÄLJUNDRAAMISTIK

9.01. Sisend-väljundraamistik sisaldab kolme tüüpi tabeleid:

a) pakkumise ja kasutamise tabelid;

b) pakkumise ja kasutamise tabeleid sektoriaalse arvepidamisega ühendavad tabelid;

c) sümmeetrilised sisend-väljundtabelid.

9.02. Pakkumise ja kasutamise tabelid on majandusharude ning toodete kaupa moodustatud maatriksid, mis kirjeldavad detailselt kodumaiseid tootmisprotsesse ja rahvamajanduse tehinguid toodetega. Need tabelid näitavad:

a) tootmiskulude struktuuri ja tootmisprotsessis moodustatud tulu;

b) rahvamajanduses toodetud kaupade ja teenuste voogu;

c) kaupade ja teenuste voogusid välismaailmaga.

9.03. Pakkumise tabel näitab kaupade ja teenuste pakkumist toodete ja pakkujate lõikes, eristades kodumaiste harude toodangut ja importi. Lihtsustatud näide on tabelis 9.1.

Tabel 9.1. — Pakkumise lihtsustatud tabel

Pakkumine | Majandusharud | Välismaailm | Kokku |

| | (1) | (2) | (3) |

Tooted | (1) | Toodang toodete ja majandusharude kaupa | Import toodete kaupa | Kogupakkumine toodete kaupa |

Kokku | (2) | Majandusharude toodang | Import kokku | Kogupakkumine |

9.04. Kasutamise tabel näitab kaupade ja teenuste kasutamist toodete ja kasutajate lõikes, st vahetarbimist (majandusharuti), lõpptarbimist, kapitali kogumahutust või eksporti. Veelgi enam, tabel näitab kogulisandväärtuse elemente, st hüvitisi töötajatele, muid tootmismakse miinus -subsiidiume, neto segatulu, tegevuse netoülejääki ja põhivara kulumit. Lihtsustatud näide on esitatud tabelis 9.2.

Tabel 9.2 — Kasutamise lihtsustatud tabel

Kasutamine | Majandusharud | Välismaailm | Lõpptarbimine | Kapitali kogumahutus | Kokku |

| | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted | (1) | Vahetarbimine toodete ja majandusharude kaupa | Eksport | Lõpptarbimiskulutused | Kapitali kogumahutus | Kogukasutamine toodete kaupa |

Lisandväärtuse elemendid | (2) | Lisandväärtus elementide ja majandusharude kaupa | | | | |

Kokku | (3) | Kogukulud majandusharude kaupa | | | | |

9.05. Pakkumise ja kasutamise tabelites on kahte liiki samasusi, mis on seotud kaubaga (eeldusel, et pakkumise tabelis ja kasutamise tabelis esitatud kaubad on hinnatud samadel põhimõtetel, vt tabelid 9.5 ja 9.6):

a) majandusharu samasus: Majandusharu toodang (väljund) = majandusharu kogukulud (sisend). Lihtsustatud pakkumise ja kasutamise tabelite tingimustel tähendab see, et reavektor lahtris (2,1) tabelis 9.1 peab võrduma reavektoriga lahtris (3,1) tabelis 9.2.

Niisiis, iga majandusharu puhul:

Toodang = vahetarbimine + lisandväärtus;

b) toote samasus: Toote kogupakkumine = toote kogukasutamine.

Lihtsustatud tabelite tingimustel tähendab see, et veeruvektor lahtris (1,3) tabelis 9.1 peab võrduma veeruvektoriga lahtris (1,5) tabelis 9.2.

Niisiis, iga toote puhul:

Toodang + import = vahetarbimine + eksport + lõpptarbimiskulutused + kapitali kogumahutus.

Neid majandusharude ja toodete lõikes kehtivaid samasusi saab kasutada hinnangute järjekindluse ja täpsuse kontrollimiseks ning parandamiseks (vt lõik 9.11).

9.06. Pakkumise ja kasutamise tabelid on kesksed kõigi majandusharude lõikes moodustatud tabelite jaoks, st hõivet, kapitali kogumahutust põhivarasse ja kapitalivaru kirjeldavate tabelite jaoks.

9.07. Pakkumise ja kasutamise tabelid sisaldavad järgmiste kontode kõiki voogusid:

a) kaupade ja teenuste konto;

b) tootmiskonto;

c) tulude moodustamise konto.

9.08. Pakkumise ja kasutamise tabeleid on võimalik ka ühendada ning ühes tabelis esitada. Seda saab teha lisades kasutamise tabelisse kaks rida ja veeru, toodangu ja impordi jaoks (vt tabel 9.3). Olgu märgitud, et lõigus 9.03 esitatud pakkumise tabeli read ja veerud on siin ümber paigutatud.

Tabel 9.3. — Kombineeritud pakkumise ja kasutamise lihtsustatud tabel

| | Tooted | Majandusharud | Välismaailm | Lõpptarbimine | Kapitali kogumahutus | Kokku |

| | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) |

Tooted | (1) | — | Vahetarbimine | Eksport | Lõpptarbimiskulutused | Kapitali kogumahutus | Kogukasutamine toodete kaupa |

Majandusharud | (2) | Toodang | — | — | — | — | Majandusharude toodang |

Lisandväärtuse elemendid | (3) | — | Lisandväärtus | | | | |

Välismaailm | (4) | Import | — | | | | |

Kokku | (5) | Kogupakkumine toodete kaupa | Kogukulud majandusharude kaupa | | | | |

9.09. Sümmeetriline sisend-väljundtabel on toodete või majandusharude järgi koostatud maatriks, kus suure detailsusega kirjeldatakse kodumaiseid tootmisprotsesse ja rahvamajanduse tehinguid toodetega. Sümmeetrilises sisend-väljundtabelis paigutatakse nii pakkumine kui kasutamine ühte tabelisse. Ühendatud pakkumise ja kasutamise tabeli ning sümmeetrilise sisend-väljundtabeli vahel on üks oluline erinevus: kui esimeses luuakse statistiliste näitajate abil seosed toodete ja majandusharude vahel, siis teises luuakse seosed tootelt tootele ja majandusharust majandusharru. Seetõttu kasutatakse sümmeetrilises sisend-väljundtabelis nii ridade kui veergude jaoks kas ainult toodete või üksnes majandusharude kaupa rühmitamist (vt tabel 9.4).

Tabel 9.4. — Sümmeetriline lihtsustatud sisend-väljundtabel (toodete kaupa)

| | Tooted | Välismaailm | Lõpptarbimiskulutused | Kapitali kogumahutus | Kokku |

| | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted | (1) | Vahetarbimine | Eksport | Lõpptarbimiskulutused | Kapitali kogumahutus | Kogukasutamine toodete kaupa |

Lisandväärtuse elemendid | (2) | Lisandväärtus | — | — | — | — |

Välismaailm | (3) | Import | — | — | — | — |

Kokku | (3) | Kogupakkumine toodete kaupa | — | — | — | Kogupakkumine = Kasutamine kokku |

9.10. Suurem osa tootjaüksustest saadud statistilist informatsiooni kirjeldab nende poolt valmistatud / müüdud tooteid ja tavaliselt on informatsioon ostetud / kasutatud toodete kohta väiksema detailsusega. Pakkumise ja kasutamise tabelite vorm on kohandatud seda tüüpi statistikaga (st majandusharu on seotud tootega). Vastupidiselt sellele pole toodete või majandusharude järgi teave, mida vajatakse sümmeetrilistes sisend-väljundtabelites, sageli kättesaadav. Näiteks annavad majandusharude kohta tehtud vaatlused tavaliselt teavet kasutatud ja valmistatud toodete kohta. Samal ajal ei ole iga valmistatud toote kogukulude kohta teavet kasutatud toodete ja lisandväärtuse elementide lõikes. Ideaalsel juhul võib ettevõtte juhtkond näidata kõiki kulutusi jaotatuna erinevat liiki toodangule ja, paralleelselt, anda teavet vahetarbimise kohta tooteliikide kaupa. Praktiliselt on pakkumise ja kasutamise tabeli kujul esitatud informatsioon tegelikuks lähtekohaks analüütiliste sümmeetriliste sisend-väljundtabelite koostamisel. Pakkumise ja kasutamise tabelites toodete ja majandusharude järgi esitatud teave on teisaldatav toodete ja majandusharude järgi statistikale lisades täiendavat informatsiooni kogukulude struktuuri kohta või eeldades toote või majandusharu kogukulude muutumatut struktuuri (vt lõigud 9.54-9.60).

9.11. Pakkumise ja kasutamise tabelitel on nii statistilised kui analüütilised ülesanded.

Olulised statistilised ülesanded on:

a) puuduste ja mitteühilduvuse leidmine baasandmeallikates;

b) indeksite kaalumine ja arvutamine, hinna- ning mahunäitajate väärtuse leidmine;

c) muutuja väärtuse määramine jääkliikmena (muutuja väärtuse leidmine sel teel, et kõigepealt mõõdetakse kõigi teiste samasusvõrrandis olevate muutujate väärtused ja nende kaudu määratakse jääkliikme väärtus), s.o teatud eriliste toodete tootmise või lõpptarbimise kohta;

d) pakkumise ja kasutamise tabelite andmete ning tuletatud andmete (tootmiskontolt) kooskõla, usaldusväärsuse ja täielikkuse kontrollimine ning parandamine. Selleks ei saa tasakaalustamise protsess piirduda jooksevhindades esitatud pakkumise ja kasutamise tabelitega:

1) koostades pakkumise ja kasutamise tabeleid jooksev- ja püsivhindades kaheks ja rohkemaks aastaks saab samaaegselt tasakaalustada koguste, väärtuste ja hindade muutuste hinnanguid. Võrreldes ainult üheks aastaks koostatud integreeritud pakkumise ja kasutamise tabelitega avaldub just selles integreeritud raamistiku kasutamise efektiivsus;

2) seoseid sektoriaalse arvepidamisega näitavate tabelite abil saab nendest kontodest pärit teavet kasutades teha otseseid võrdlusi, st saab kasutada andmeid tulude jaotamise, säästmise ja netolaenuandmise (arvutades selle finantstehingute põhjal) kohta. Sellega tagatakse vähemalt, peale tasakaalustamise protsessi, kooskõla pakkumise ja kasutamise tabelite ning sektoriaalse arvepidamise vahel;

3) sisend-väljundtabelite tuletamine pakkumise ja kasutamise tabelitest võib välja tuua viimastes esinevat kooskõlastamatust ja muid puuduseid. Nimetatud protseduuriga kaasneb seega ka tagasiside sisend-väljundtabelitest pakkumise ja kasutamise tabelitesse;

e) numbrite saamine perioodide kohta, mille osas teave on vähem usaldusväärne. Näiteks kui mingi aasta numbrilisi väärtusi saadakse hinnangutena mingi baasaasta detailsete pakkumise ja kasutamise näitajate põhjal või kui kvartaalseid hinnanguid arvutatakse aasta kohta koostatud pakkumise ja kasutamise tabelite põhjal.

9.12. Pakkumise ja kasutamise tabelid ning sümmeetrilised sisend-väljundtabelid annavad detailse pildi kaupade, teenuste ning tööjõu pakkumise ja kasutamise elementidest ning esmasest tulust. Need tabelid ja nende andmete põhjal tuletatud suhtarvud, näiteks tootlikkus, on olulised majandusanalüüsis.

9.13. Pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilisi sisend-väljundtabeleid saab samuti kasutada majandusanalüüsi vahenditena. Üks või teine tabel on eelistatud erinevatel juhtudel. Otseste või kaudsete mõjude arvutamiseks tuleb pakkumise ja kasutamise tabeleid täiendada kas spetsiifiliste eelduste või täiendava statistikaga. Kõige kriitilisemad on täiendavad eeldused või täiendavate andmete vajadus edasi kanduvate mõjude arvutamisel. Tegelikult ulatuvad nõuded edasi kanduvate mõjude arvutamisel pakkumise ja kasutamise tabeli põhjal selleni, et tuleb koostada sümmeetriline sisend-väljundtabel. Seetõttu on selliste mõjude arvutamisel eelistatud vahendiks sümmeetriline sisend-väljundtabel. Siiski on otseste ja esmastaseme mõjude arvutamisel üldiselt eelistatud valitud hulga eelduste või statistikaga täiendatud pakkumise ja kasutamise tabelid, sest:

a) arvutamine sõltub vähem eeldustest;

b) pakkumise ja kasutamise tabel annab detailsemat teavet kui sümmeetriline sisend-väljundtabel;

c) pakkumise ja kasutamise tabelite teavet on parem seostada teist tüüpi statistiliste andmetega.

Need omadused on kasulikud siis kui pakkumise ja kasutamise tabeleid ühildatakse makroökonoomilise mudeliga: mudeli tulemused on lähedasemad tegelikele statistilistele näitajatele, võimalik on näidata suurt hulka detaile ning tulemusi on võimalik seostada valdkondadega, mille kohta saab kasutada teisi andmeid, näiteks tööturg või keskkond.

9.14. Pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilisi sisend-väljundtabeleid saab kasutada selleks, et arvutada:

a) hindades või maksumäärades toimunud muutuste mõju pakkumise või kasutamise väärtusele;

b) mahtude muutuste mõju pakkumise või kasutamise väärtusele;

c) pakkumise hindades toimunud muutuste mõju kasutamise hindadele;

d) kasutamise mahus toimunud muutuste mõju pakkumise mahule;

e) pakkumise mahus toimunud muutuste mõju kasutamise mahule.

Arvutused võivad näidata nii kaudseid kui otseseid mõjusid. Näiteks mõjutab järsk energiahindade tõus mitte ainult intensiivselt energiat kasutavaid majandusharusid, vaid ka neid majandusharusid, kus kasutatakse energiamahukat toodangut. Mõningate eelduste toetusel võib hinnanguid nende kaudsete mõjude kohta tuletada pakkumise ja kasutamise ning sümmeetrilisest sisend-väljundtabelist. Üldiste eelduste näited on järgmised:

a) konstantne kulude struktuur väärtuselises väljenduses;

b) konstantne toodangu väärtuse koosseis majandusharude ja toodete lõikes;

c) kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuse väärtuse konstantne koosseis toodete lõikes.

Need eeldused on üsna ranged, kuna see tähendab suhteliste hindade muutumatust, tootmisprotsessi jäämist tehniliselt samaks ja asenduse puudumist kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste erinevate liikide vahel. Siiski on neid üldiseid eelduseid võimalik modifitseerida lubades kõigepealt muutusi suhtelistes hindades, st Leontiefi hinnamudelit. Samuti võib kasutada ökonomeetriliselt või muul viisil saadud hinnanguid suhtelistes hindades ja teistes parameetrites toimunud muutuste mõju ülekandumise kohta tehnika kasutamist iseloomustavatele koefitsientidele või kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustele.

Arvutused ei peaks piirduma ainult kaupade ja teenuste pakkumise ning kasutamisega. Neid saaks rakendada samuti tööjõu pakkumise ja kasutamise ning lisandväärtuse elementide analüüsimisel.

9.15. Pakkumise ja kasutamise tabeleid ning sümmeetrilist sisend-väljundtabelit saab ühendada makroökonoomilistes mudelites tagades viimaste jaoks detailsed majanduse vahetaseme andmed, millele tugineda. Pakkumise ja kasutamise tabelite ning sümmeetrilise sisend-väljundtabeli poolt võimaldatavad spetsiifilise analüüsi liigid on järgmised:

a) tootmise, kulude struktuuri ja tootlikkuse analüüs;

b) hindade analüüs;

c) tööhõive analüüs;

d) kapitalimahutuse struktuuri, lõpptarbimise, ekspordi jne analüüs;

e) kodumaise tootmise ja keskkonna vaheliste seoste analüüs (sh keskendudes teatud spetsiifiliste toodete nagu kütus, paber ja klaas kasutamisele);

f) tingimata vajaliku energia impordi analüüs;

g) uute tehnoloogiate mõju analüüs;

h) maksumäärades ja õigusaktides toimuvate muutuste mõju tundlikkuse analüüs.

PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELID

9.16. Pakkumise ja kasutamise tabelid on detailsemalt esitatud tabelites 9.5 ja 9.6.

9.17. Majandusharude klassifikaator on NACE versioon 1 ja toodete klassifikaator on CPA. Need klassifikaatorid on omavahel täielikus vastavuses: igal agregeeritud tasemel näitab CPA vastava NACE versiooni 1 majandusharu põhilisi tooteid.

9.18. Pakkumise ja kasutamise tabelites on toodete rühmitamine vähemalt sama detailne kui majandusharude rühmitamine, st CPA klassifikaatori kolmekohalise numbri tasemel ja NACE versioon 1 klassifikaatori kahekohalise numbri tasemel.

9.19. Näitajaid turutoodang, toodang enda lõpptarbeks ja muu turuväline toodang eristatakse ainult majandusharu toodangu tasemel, nimetatud vahe tegemine ei ole nõutav iga tootegrupi tasemel.

9.20. Vahetegemist turule tootjate ja enda lõpptarbeks tootjate vahel üheltpoolt ning muude turuväliste tootjate jaoks teiseltpoolt, tuleb kasutada majandusharu kohta kui mõlemat liiki tootjad kuuluvad ühte majandusharru. Üldiselt saab seda vahetegemist kasutada ainult väga piiratud arvus majandusharudes, näiteks tervishoius ja hariduses (vt lõik 3.66).

9.21. Import ja eksport tuleb jagada:

a) ELi siseseks kaubanduseks;

b) teiste maade impordiks ja ekspordiks.

Tabel 9.5. — Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 4 … … n | ∑ (1) | Import CIF | Kogupakkumine alushindades | Kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid | Tootemaksud miinus -subsiidiumid | Kogupakkumine ostjahindades |

| | | | |

| | | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) | (7) |

| Tooted (CPA) | | 1 | (1) | Toodang toodete ja majandusharude kaupa alushindades | | | | | | |

| 2 | | | | | | | | |

| 3 | | | | | | | | |

| 4 | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| m | | | | | | | | |

(Korrigeerimiskirjed) | | | (2) | Majandusharude toodang | | | | 0 | | |

∑ (1) | | | (3) | | | | | | | | |

| Kokku, millest: | | | | | | 0 | | 0 | | |

Turutoodang | | | | | | 0 | | 0 | | |

Tabel 9.6. — Kasutamise tabel ostjahindades

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | | |

| | | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

| Tooted (CPA) | | 1 | (1) | Vahetarbimine ostjahindades toodete ja majandusharude kaupa | | Lõppkasutamine ostjahindades, FOB: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport (FOB) | | |

| 2 | | | | | | |

| 3 | | | | | | |

| 4 | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| m | | | | | | |

(Korrigeerimiskirjed) | | | (2) | Vahetarbimine majandusharude kaupa, kokku | | Lõppkasutamine liikide kaupa, kokku | | Kasutamine kokku |

∑ (1) | | | | (3) | Lisandväärtuse elemendid majandusharude kaupa | | | | |

| Hüvitised töötajatele | | | (4) | Lisandväärtus majandusharude kaupa | | | | |

Muud neto tootmismaksud | | | (5) | Toodang alushindades majandusharude kaupa | | | | |

Põhivara kulum | | | (6) | | | | | |

9.22. Pakkumise tabelites hinnatakse kaupade ja teenuste voogusid alushindades. Kasutamise tabelites on kaupade ja teenuste vood antud ostjahindades. Pakkumise ja kasutamise vahel samasuse saavutamiseks näidatakse tabelis 9.5. samuti alushindades antud pakkumise üleviimist ostjahindades antud pakkumisele. Kuna kasutamine peab võrduma pakkumisega, siis tuuakse tabelis välja ka üleminek ostjahindades antud kasutamiselt alushindades antud kasutamisele. Nendest üleminekutest on võimalik tuletada kaks võrdust:

a) ostjahindades antud pakkumine võrdub ostjahindades antud kasutamisega;

b) alushindades antud pakkumine võrdub alushindades antud kasutamisega.

9.23. Lisandväärtus kirjendatakse alushindades. See on alushindades antud toodangu ja ostjahindades antud vahetarbimise vahe.

9.24. Tegurikulude kaudu antud lisandväärtust ESAs ei kasutata. Siiski on see tuletatav alushindades antud lisandväärtusest kui viimasest lahutada muud tootmismaksud miinus -subsiidiumid.

9.25. SKP on antud turuhindades. Selle koondnäitaja saab pakkumise ja kasutamise tabelitest tuletada kolmel viisil:

a) agregeeritud toodang alushindades majandusharuti miinus agregeeritud vahetarbimine ostjahindades majandusharuti pluss netotootemaksud (tootmise meetodil). Majandusharuti arvestatud vahetarbimine sisaldab kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kasutamist, mida kirjendatakse tinglikus majandusharus (vt lõik 9.33);

b) agregeeritud lisandväärtus erinevate elementide lõikes alushindades majandusharuti miinus kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kasutamine (kirjendatakse tinglikus majandusharus, vt lõik 9.33) pluss netotootemaksud (sissetulekute meetodil);

c) lõppkasutuse liikide summa miinus import: eksport — import + lõpptarbimiskulutused + kapitali kogumahutus (kõik ostjahindades) (tarbimise meetodil).

9.26. Tabelis 9.6 antud kasutamine sisaldab samuti mõningat täiendavat teavet: kapitali kogumahutust põhivarasse, põhivara seisusid ning tööjõukulusid majandusharude kaupa. See teave on väga tähtis tootlikkuse analüüsi jaoks ning seda saab kasutada ka mujal, näiteks tööhõivega seotud probleemide käsitlemisel.

9.27. ESAs on põhivara seis antud bilansi koostamise kuupäeva turuhindades. Varasematel aastatel ostetud põhivara osas tingib see vajaduse lahutada eelnevate aastate kulum sama liiki ja sama kvaliteediga uue vara jooksvast turuhinnast. Seda põhivara netoväärtuse kontseptsiooni võib kasutada kapitalimahukuse arvutamisel. Siiski kasutatakse tootlikkuse analüüsis sagedamini spetsiaalset kogu põhivara seisu kontseptsiooni. Selle kohaselt tuleb kogu põhivara esitada sama liiki ja sama kvaliteediga uue põhivarana jooksvates turuhindades. Mingeid mahaarvamisi seoses varasemate aastate põhivara kulumisega pole vaja teha. Kogu põhivara seisu kontseptsioon ei ole ESA standardiks, kuid sellele vastavat põhivara seisu on kerge leida kasutades pideva inventariseerimise meetodit. Arvestades sellise kogunäitaja (st koos põhivara kulumiga) laialdast kasutamist, soovitatakse kaasata täiendava teabena põhivara seisu näitaja nii põhivara kulumiga koos kui ka ilma.

9.28. Tootlikkuse analüüsi jaoks on tööjõu kasutamise eelistatud näitajaks töötunnid. Leidmaks hõivatud töötajate arvu võib vajalikuks osutuda ka töökohtade arv. Mõlema näitaja lõikes võib koostada alljaotusi, näiteks eristades töötajaid ja mittepalgalisi töötajaid.

9.29. Pakkumise ja kasutamise tabelite õigemaks koostamiseks ning nende paremaks mõistmiseks on oluline meenutada mõningaid ESAs kasutatavaid majandusarvestuse reegleid:

a) abitegevuste toodangut eraldi ei kajastata. Kõiki abitegevuse kulusid käsitletakse põhi- või kõrvaltegevuste kulutustena, mida selle abitegevusega toetatakse. Abitegevusteks võivad olla näiteks turundus, raamatupidamine, laondus ja koristustööd (vt lõigud 3.12 ja 3.13);

b) kohaliku tegevusalaüksuse sees samal arvestusperioodil toodetud ja tarbitud kaupu ning teenuseid ei tooda eraldi välja. Seetõttu ei kirjendata neid kui kohaliku tegevusalaüksuse toodangu või vahetarbimise osa. Siia alla võivad kuuluda:

1) külvamiseks ja istanduste rajamiseks kasutatud seemned ja istikud;

2) kivisöebriketi tootmiseks kasutatud kivisöe lähtematerjal;

3) elektrijaamades tarbitud elektrienergia;

c) teiste kohalike tegevusalaüksuste poolt osutatud teisejärgulisi töötlemise, säilitamise, hoolduse või remondiga seotud teenuseid näidatakse netokujul, st jättes arvesse võtmata nende tegevustega seotud kaupade väärtuse. Vastupidisel juhul aga kui kaupade füüsilises olekus esineb olulisi muutuseid, kajastatakse tehinguid kogunäitajaga, st hõlmates nii kaupade ostu kui müüki;

d) kestvuskaupu saab üürida või võtta kasutusrendile. Sel juhul kirjendatakse neid kapitalimahutusena põhivarasse ja põhivara varu suurenemisena selles majandusharus, kuhu kuulub nende omanik. Kestvuskaupa kasutavas majandusharus kajastatakse rent vahetarbimises;

e) ajutiste agentuuride kaudu töötavad isikud registreeritakse hõivatutena majandusharus, kuhu kuulub vastav agentuur, mitte harus, kus nad tegelikult töötavad. Selle tulemusena kirjendatakse makseid nendele isikutele kui vahetarbimist ja mitte kui hüvitisi töötajatele. Samuti kajastatakse ka lepingulist tööd;

f) tööhõive ja hüvitised töötajatele on ulatuslikud mõisted:

1) sotsiaalse otstarbega hõivet käsitletakse samuti kui tööhõivet. Siia alla kuuluvad näiteks töövõimalused invaliididele, tööhõiveprogrammid pikaajaliselt tööta olnud isikutele ja noortele tööotsijatele. Selle tulemusena on nende programmidega seotud inimesed töötajad ja saavad töötajatele makstavaid hüvitisi (mitte sotsiaalsiirdeid), kuigi nende tootlikkus on (palju) madalam kui teistel töötajatel;

2) tööhõivena käsitletakse ka mõningaid juhtumeid, kus hõivatud isikute puhul ei eeldata üldse töötegemist, näiteks vallandatud töötajad, kellele endine tööandja maksab teatud aja jooksul hüvitist. Siiski ei muuda need kokkuleppelised erijuhud töötatud tundides arvestatud tööjõukulusid, sest tegelikult pole siis ühtegi tundi töötatud.

9.30. Pakkumise ja kasutamise tabelitesse tuleb lisada kaks tasakaalustavat näitajat sobitamaks kokku impordi hindamist pakkumise ja kasutamise tabelites ning sektoriaalses arvepidamises (vt samuti tabeleid 9.5 ja 9.6).

Pakkumise tabelis on imporditud kaubad hinnatud CIF väärtuses. Sellega hinnatakse import üle juhul kui CIF väärtuses arvestatud transpordi- ja kindlustusteenuseid osutavad residendid (näiteks omal kulul transport või transport residendi erivahendiga). Õige tasakaalu saavutamiseks impordi ja ekspordi vahel tuleb teenuste eksporti suurendada nii palju kui import oli ülehinnatud. Sektoriaalses arvepidamises on kaupade import antud FOB väärtuses. Sel juhul on samuti tegemist impordi ülehindamisega nagu CIF väärtuse puhul. FOB väärtuse puhul on aga ülehindamine väiksem, mis tähendab seda, et tuletatud ekspordi juurdekasv on samuti väiksem. Erinevate hindamispõhimõtete rakendamise tulemuseks on see, et neto impordi kogusumma on mõlemal juhul sama, aga nii impordi kui ekspordi kogusummad on suuremad CIF väärtuse puhul. Pakkumise ja kasutamise tabelites tuleb kahe erineva hindamisviisiga saadud tulemused ühtlustada võttes nii impordi kui ekspordi jaoks kasutusele tasakaalustava näitaja. Tasakaalustavad näitajad peavad olema võrdsed residentide poolt osutatud transpordi- ja kindlustusteenuste maksumusega, mis on arvutatud CIF, kuid mitte FOB väärtuses, st arvestades transpordi ja kindlustuse maksumust eksportiva maa piirilt importiva maa piirini. Tasakaalustavad näitajad, kui need on juba pakkumise ja kasutamise tabelites arvesse võetud, ei vaja sisend-väljund arvestustes eraldi käsitlemist.

9.31. Tehinguid kasutatud kaupadega kirjendatakse kasutamise tabelis negatiivse kulutusena müüjale ja positiivse kulutusena ostjale. Ülekantava tooterühma osas on sinna kuuluva kasutatud kauba ümberpaiknemine võrdne kasutamise poolel toimuva kauba ümberpaiknemisega tooterühmade lõikes. Ainult nende tehingukulud ei lähe ühest rühmast teise: neid kajastatakse kui äri- või erialaste teenuste kasutamist. Kirjeldamise või analüüsi huvides on mõne tooterühma kohta kasulik eraldi näidata ümberpaigutatud kasutatud kaupade suhtelist osakaalu, näiteks kasutatud autode või ümbertöödeldud paberi puhul.

9.32. Residentide otsesed ostud välismaal ja mitteresidentide ostud kodumaisel territooriumil leiavad spetsiaalses statistiliste andmete koostamise protsessis ühise käsitluse. Neid oste arvestatakse korrektsioonina esialgses impordis, ekspordis, ja välismaal tehtud ostudes nende tarbitud ulatuses, ka lõpptarbimiskulutustes. Tasakaalustamaks toodete kaupa pakkumist ja kasutamist, tuleb kõik need ostud jaotada erinevate tooterühmade vahel, kuhu vastavad kaubad kuuluvad. Nende tooterühmade puhul, kus seda tüüpi ostud on olulised, tuleb viimased näidata omaette allrühmana, näiteks majutuskulutused.

9.33. Kasutamise ja pakkumise tabelite kaudu laiendatakse NACE versiooni 1 majandusharude klassifikaatorit tingliku majandusharuga, mis hõlmab kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid. Pakkumise tabelis ei kajastata ühtegi selle haru tehingut. Kasutamise tabelis kirjendatakse kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid kui selle tingliku majandusharu vahetarbimist. Kuna selle tingliku haruga ei kaasne ühtegi teist tehingut, siis on selle haru tegevuse netoülejääk absoluutväärtuselt sama suur kui vahetarbimine, aga negatiivse märgiga. Kõik teised selle haru lisandväärtuse elemendid võrduvad nulliga. Tulemuseks on see, et selle haru kogulisandväärtus võrdub selle haru (negatiivse) tegevuse netoülejäägiga.

9.34. Üleminek alushindades antud pakkumiselt ja kasutamiselt ostjahindades antud pakkumisele ja kasutamisele on seotud:

a) kaubandusliku juurdehindluse ümberjaotamisega;

b) transpordimarginaali ümberjaotamisega;

c) maksude lisamisega toodetele (ei kehti mahaarvatava lisandväärtuse maksu kohta);

d) tootesubsiidiumide mahaarvamisega.

Selle üleminekuga seotud väärtuste hindamine on tasakaalustamise protsessi oluliseks osaks. Eraldi tabelid näitavad seda üleminekut detailsemalt (vt tabelid 9.7 ja 9.8). Need tabelid võivad täita ka olulist analüütilist ülesannet, näiteks toodete hindades ja maksumäärades toimuvate muutuste mõju analüüsimisel.

9.35. Üldiselt tuleb pakkumise ja kasutamise tabelite koostamisel, eriti kui püütakse neid omavahel tasakaalustada, statistiliste andmete osas valida kahe vastandliku võimaluse vahel:

a) iga toote alushindades pakkumist saab viia ostjahindadesse läbi kasutamise tasakaalustamise ostjahindades;

b) iga ostjahindades antud toote kasutamist saab viia alushindadesse sellisel viisil, et see läheb kokku alushindades antud pakkumisega.

9.36. Tegelikult võib pakkumise ja kasutamise tabelite koostamisel vaja minna mõlemat liiki bilansse. Alternatiivide puhul viiakse korrigeerimine läbi või kasutatakse selleks sarnaseid näitajaid, st tootemaksud miinus -subsiidiumid ning kaubanduslikku juurdehindlust ja transpordimarginaali. Esimene alternatiiv ei olegi võimalik ilma teiseta, sest tavaliselt ei saada pakkumise tabeli veergude jaoks teada tootemakse ja -subsiidiume ning kaubanduslikku juurdehindlust ja transpordimarginaali toodete lõikes enne kui kasutamise tabelist on teada ostjahindades antud üksikute toodete jaotumine erinevate kasutuste vahel (tabel 9.6).

9.37. Niisiis on tasakaalustamisega seotud järgmised tabelid:

a) pakkumise ja kasutamise tabelid 9.5 ja 9.6, mis näitavad toodete lõikes ostja- ja alushindades pakkumist ja kasutamist tasakaalustavate summaarsete kirjete lõplikke väärtusi;

b) tabelid, kus on esitatud kaubanduslik juurdehindlus ja transpordimarginaal ning tootemaksud miinus -subsiidiumid (tabelid 9.7 ja 9.8).

9.38. Pakkumise ja kasutamise üleviimine alushindadest ostjahindadesse (vt lõik 9.34) tingib kaubandusliku juurdehindluse ümberjaotamist: väärtus alushindades tähendab seda, et kaubanduslikku juurdehindlust kirjendatakse omaette näitajaga, ostjahindade puhul aga jaotatakse need kulud toodete vahel, millega nad on seotud. Samasugune on olukord ka transpordimarginaali puhul.

9.39. Toodete lõikes arvutatud kaubandusliku juurdehindluse summa võrdub kaubanduslik juurdehindlus kaubanduses pluss kaubanduslik juurdehindlus teistes majandusharudes. Samasugune seos kehtib ka transpordimarginaali kohta.

Tabel 9.7. — Kaubanduslike juurdehindluste ja transpordimarginaalide lihtsustatud tabel

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......m | 1 | (1) | Vahetarbimise kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid toodete ja majandusharude kaupa | | Lõppkasutamise kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport | | | |

2 | | Vahetarbimise kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid majandusharude kaupa | | Lõppkasutamise kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid liikide kaupa | | Kaubanduslikud juurdehindlused ja transpordimarginaalid kokku | |

Tabel 9.8. — Lihtsustatud tootemaksude miinus -subsiidiumide tabel

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......m | 1 | (1) | Tootemaksud miinus -subsiidiumid vahetarbimises toodete ja majandusharude kaupa | | Tootemaksud miinus -subsiidiumid lõppkasutamises: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport | | | |

2 | | Tootemaksud miinus -subsiidiumid vahetarbimises majandusharude kaupa | | Tootemaksud miinus -subsiidiumid lõppkasutamises liikide kaupa | | Tootemaksud miinus -subsiidiumid kokku | |

9.40. Transpordimarginaal sisaldab eraldi kauba ostja poolt makstud transpordiga seotud kulutusi ning on lülitatud toodete kasutamisse ostjahindades, kuid ei kuulu töötlejate toodangu alushindadesse või jae- ja hulgimüüjate kaubanduslikku juurdehindlusesse. Niisugune transpordimarginaal katab järgmiseid väljaminekuid:

a) kaupade transport kohast, kus neid töödeldi, kohta, kus ostja võtab nende kaupade saadetise vastu juhul, kui töötleja maksab kolmandale osapoolele transpordi eest ning ostjale esitatakse eraldi samas mahus arve;

b) kui kaupade transport on töötleja, jae- või hulgimüüja poolt järjestatud sel viisil, et ostja peab eraldi maksma transpordikulude eest isegi juhul kui töötleja, jae- või hulgimüüja ise neid kaupu transpordib.

Kõiki teisi kaupade transpordiga seotud kulusid ei kirjendata kui transpordimarginaali, st:

a) kui töötleja transpordib kaupu ise, arvatakse need transpordikulud töötleja toodangu alushindadesse. See transport kujutab abitegevust ning üksikuid transpordiga seotud väljaminekuid ei eristata kui transpordikulusid;

b) kui töötleja korraldab kaupade transpordi ilma eraldi arveta transporditeenuste eest, arvatakse need transpordikulud töötleja toodangu alushindadesse. Need transpordikulud on eristatavad ja neid kirjendatakse kui töötleja vahetarbimist;

c) kui jae- ja hulgimüüjad korraldavad kaupade liikumist kohast, kus nad neid kaupu sisaldava saadetise vastu võtsid, kohta, kus selle saadetise võttis vastu teine ostja, siis arvatakse need kulud kaubandusliku juurdehindluse hulka juhul kui ostjale ei koostata transportimise eest eraldi arvet. Samuti nagu töötlejate puhul, võivad need kulud olla hulgi- või jaekaupleja abitegevuse või vaheteenuste ostuga seotud, ning seetõttu lähevad need arvesse kaubanduslikus juurdehindluses, kuid mitte transpordimarginaalis;

d) kui kodumajapidamine ostab kaupu lõpptarbimiseks ja korraldab transpordi kolmanda osapoole abil, siis kirjendatakse neid transpordikulusid kui transporditeenustega seotud lõpptarbimiskulutusi ja ei arvata kaubandusliku juurdehindluse või transpordimarginaali hulka.

9.41. Tabelis 9.7 näidatakse mõnevõrra lihtsustatud kaubandusliku juurdehindluste ja transpordimarginaalide maatriksit, sest:

a) ei ole tehtud otsest vahet kaubandusliku juurdehindluse ja transpordimarginaali vahel. Iga tooterühma kohta saab näidata mõlemat liiki juurdehindlust. Üheks võimaluseks on ka kahe eraldi tabeli kasutamine: üks kaubandusliku juurdehindluse ja teine transpordimarginaali jaoks;

b) kaubandusliku juurdehindluse osas tuleb vahet teha hulgi- ja jaekaubanduse vahel võtmaks arvesse hulgi- ja jaehindade erinevusi. Tabelite koostamisel tuleb arvestada seda, et ka hulgimüüjad võivad müüa otse kodumajapidamistele (näiteks mööblit jms) ja jaemüüjad võivad müüa majandusharudele (näiteks kohvikud ja restoranid);

c) kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustega seotud toodete kaubandusliku juurdehindluse arvutamisel ja analüüsimisel võib iga tooterühma jaoks eristada kõige olulisemad jaotuskanalid võtmaks arvesse nende hinnaerinevusi. Tegelikult jääb hulgi- ja jaekaubanduse eristamine liiga üldiseks. Näiteks võivad kodumajapidamised kaupu ja teenuseid osta supermarketist, toidupoest, kaubamajast, välismaalt või saada mitterahalise tuluna. Veelgi enam, mõnede toodete puhul on oluline müük kõrvaltegevusena. See puudutab näiteks kohvikutes, restoranides ja bensiinijaamades müüdavaid sigarette. Muidugi on detailsemaid eristusi võimalik saada ainult siis, kui kasutatavad andmeallikad annavad piisavat teavet iga jaotuskanali osatähtsuse kohta vähemalt üldiste hinnangute langetamiseks;

d) transpordimarginaali arvutamisel võib väga kasulikuks osutuda transpordiliikide eristamine (näiteks raudtee-, õhu-, mere- / sisevee- või maanteetransport).

9.42. Tootmis- ja impordimaksud sisaldavad:

a) tootemaksud (D.21):

1) lisandväärtuse tüüpi maksud (VAT) (D.211);

2) impordimaksud ja -lõivud, v.a VAT (D.212);

3) tootemaksud, v.a VAT ja impordimaksud (D.214);

b) muud tootmismaksud (D.29).

Samasuguseid rühmasid võib eristada tootmis- ja impordisubsiidiumide osas. Subsiidiume käsitletakse nagu negatiivseid tootmis- ja impordimakse.

Kõik need rühmad on defineeritud lõikudes 4.14-4.39.

9.43. Alushindades pakkumine sisaldab muid netotootmismakse, st maha on arvatud muud tootmissubsiidiumid. Selleks, et minna alushindadelt ostjahindadele (või vastupidi, vt lõik 9.34), tuleb erinevad tootemaksud liita ja tootesubsiidiumid lahutada (või vastupidi).

9.44. Lisandväärtusmaks võib olla mahaarvatav, mittemahaarvatav või mitterakendatav:

a) mahaarvatav lisandväärtusmaks on tavaliselt rakendatav suuremale osale vahetarbimisest ja kapitali kogumahutusest põhivarasse ning osale muutustele varudes;

b) mittemahaarvatav lisandväärtusmaks on sageli seotud lõpptarbimiskulutustega, osaga kapitali kogumahutusest põhivarasse, muutustest varudes ja vahetarbimises;

c) lisandväärtusmaksu ei saa üldiselt rakendada:

1) ekspordile (vähemalt mitte sellele, mis läheb väljaspoole ELi maid);

2) igale null lisandväärtusmaksumääraga kaubale või teenusele, sõltumata nende kasutamisest;

3) lisandväärtusmaksu registreerimisest vabastatud tootjatele, näiteks väikeettevõtetele ja usuühingutele.

9.45. Lisandväärtusmaksu kirjendatakse ESAs netokujul: kogu pakkumine on alushindades, st ilma sissenõutud lisandväärtusmaksuta. Vahe- ja lõppkasutamist kirjendatakse ostjahindades, st ilma mahaarvatava lisandväärtusmaksuta.

9.46. Tabelit 9.8, kus on esitatud tootemaksud miinus -subsiidiumid, on lihtsustatud järgmiselt:

a) erinevat liiki maksusid toodetele pole võimalik eristada ning subsiidiume eraldi ei näidata;

b) erinevate jaotuskanalite korral võivad olla rakendatud erinevad maksumäärad ja subsiidiumid. Seepärast tuleb vastava teabe olemasolul vahet teha ka jaotuskanalite lõikes.

9.47. Tootemaksud ja -subsiidiumid on antud tasutava või tegelikult makstud summana ainult siis kui selle kohta on maksutõendeid, deklaratsioone jm kirjalikke materjale (vt lõik 4.27). Tavaliselt arvutatakse tootemakse (ja -subsiidiume) nii, et toodete voog korrutatakse läbi maksu (subsiidiumi) määraga. Hilisema analüüsiga tuleb kindlaks teha saadud tulemuse erinevus maksutõenditel kajastatud või tegelikult makstud maksudega.

a) Mõned nendest erinevustest näitavad, et toodetelt arvutatud maksude esialgne hinnang ei ole vastavuses ESA definitsioonidega:

1) maksuvabastuse korral peab toodetelt arvutatud maksude esialgset hinnangut vähendama;

2) toodetelt arvestatud maksude vältimise korral (st maksude maksmine on kohustuslik, kuid ei ole maksutõendeid) peab maksude hinnangut vähendama;

3) trahvide korral tuleb toodetelt arvutatud laekuvate maksude hinnangut suurendada.

Muudatustel toodetelt arvutatud maksude hinnangutes on kaasnev mõju nendele näitajatele, mille väärtus leitakse kas tootemaksu lisades või seda väärtust tootemaksu võrra vähendades. Näiteks võib teatud tooterühma toodangu väärtust alushindades leida nii, et tootemaksud lahutatakse kasutamisest ostjahindades. Samuti võib toodangut alushindades ühendada toodetelt arvutatud maksude hinnanguga ja sel viisil jõuda ostjahindades antud kasutamiseni.

b) Mõningaid muud liiki erinevusi ei pea pakkumise ja kasutamise tabelis arvesse võtma:

1) ajastamise erinevused, st laekumised võivad olla seotud erinevatel aastatel arvutatud maksudega;

2) maksujõuetud ettevõtted (pankrotid): neid tuleb kirjendada kui muud muutust finantsvara ja -kohustuste mahus, st mitte pakkumise ja kasutamise tabelis.

c) Mõnel juhul võib erinevus näidata seda, et esialgne tootemaksude ja -subsiidiumide hinnang sisaldab olulist viga, st mõnede toodete maht on hinnatud liiga väikeseks. Sel juhul on õigustatud ka kauba- ja teenustevoogude hinnangu muutmine.

Üleminekul toodete kasutamiselt ostjahindades samale näitajale alushindades tuleb esialgset tootemaksude ja -subsiidiumide hinnangut esitada omaette näitajana. Siiski tuleb kõigi sisendi-väljundi arvutuste jaoks see moodustatud näitaja jaotada toodete lõikes isegi sel juhul, kui seda saab teha nii lihtsa vahendi abil nagu proportsionaalne jaotamine.

9.48. Kasutamise tabel 9.6 ei näita, millises ulatuses on kasutatud kodumaiseid kaupu ja teenuseid ning millises ulatuses importi. See teave on aga vajalik igasuguse kaupade ja teenuste pakkumise ja kasutamise seoseid rahvamajandusega käsitleva analüüsi jaoks. Oluline on antud juhul analüüsida ekspordis või lõpptarbimiskulutustes toimunud muutuste mõju impordile, kodumaisele tootmisele ja sellega seotud muutujatele nagu tööhõive. Tegelikult kehtib see suurema osa lõikudes 9.14 ja 9.15 esitatud analüüsi kohta. Sisend-väljundraamistik sisaldab selleks importtoodete kasutamise tabelit ning teist tabelit kodumaiste kaupade ja teenuste kohta (vt tabelid 9.9 ja 9.10).

9.49. Imporditud toodete kasutamise tabelite koostamisel tuleb arvesse võtta kogu impordi kasutamise kohta teada olev informatsioon, st mõnede toodete osas võib olla ülevaade peamistest importivatest ettevõtetest ning mõnede tootjate osas võib teada olla impordi maht. Üldiselt on aga otsene statistika impordi kasutamise kohta napp. Seda teavet tuleb enamasti täiendada hinnangutega üksikute tooterühmade osas.

9.50. Kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamise tabeli võib seejärel saada, lahutades impordi kasutamise tabeli üldisest kasutamise tabelist.

Tabel 9.9. — Impordi kasutamise tabel

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......m | 1 | (1) | Imporditud toodete vahetarbimine, CIF väärtuses toodete ja majandusharude kaupa | | Imporditud toodete lõppkasutamine ostjahindades, CIF väärtuses: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport | | | |

2 | | Imporditud toodete vahetarbimine majandusharude kaupa, kokku | | Imporditud toodete lõppkasutamine liikide kaupa, kokku | | Import kokku | |

Tabel 9.10. — Sisemajanduse toodangu kasutamise tabel alushindades

| | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23.....m | 1 | (1) | Sisemajanduse toodangu vahetarbimine alushindades toodete ja majandusharude kaupa | | Sisemajanduse toodang: lõppkasutamine alushindades: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport | | |

2 | | Sisemajanduse toodangu vahetarbimine alushindades majandusharude kaupa, kokku | | Sisemajanduse toodangu lõppkasutamine alushindades | | Sisemajanduse toodang kokku |

3 | | Imporditud toodete vahetarbimine majandusharude kaupa, kokku | | Imporditud toodete lõppkasutamine alushindades | | Import kokku |

. | | Neto tootemaksud vahetarbimises majandusharude kaupa | | Neto tootemaksud lõppkasutamises | | Neto tootemaksud, kokku |

. | | Vahetarbimine ostjahindades majandusharude kaupa, kokku | | Lõppkasutamine liikide kaupa, kokku | | Kasutamine kokku |

. | | Lisandväärtuse elemendid majandusharude kaupa | | | | |

. | | Lisandväärtus majandusharude kaupa | | | | |

. | | Toodang alushindades majandusharude kaupa | | | | |

9.51. Muude eriliste eesmärkide järgimisel võib eespool esitatud pakkumise ja kasutamise tabeleid muuta kasutades neis alternatiivseid ja täiendavaid klassifitseerimisviise. Olulised võimalused on siin järgmised:

a) detailsem toodete ja majandusharude klassifikaator, mis põhineb rahvamajanduses kasutatavatel klassifikaatoritel või milles võetakse arvesse erilisi vajadusi, näiteks analüüsitakse teadusuuringute ja arendustööde osa rahvamajanduse arengus;

b) detailsem impordi ja ekspordi geograafiline jaotus, näiteks riikide lõikes rühmitatud ELi sisene kaubandus ja ELi väline kaubandus, rühmitatuna majanduspiirkondade ning mõnede eri maade, nagu USA ja Jaapan, lõikes;

c) impordi rühmitamine:

1) importtooted, mida toodetakse ka kodumaiselt ("konkureeriv import");

2) importtooted, mida kodumaiselt ei toodeta ("täiendav import").

Erinevat liiki impordi suhted ja mõju rahvamajandusele ei ole sama. Konkureerivat importi analüüsitakse ja selle suhtes rakendatakse majanduspoliitilisi meetmeid pidades silmas asjaolu, et see asendab kodumaist toodangut. Seetõttu võib konkureeriva impordi lülitada omaette rühmana (võimalikku) lõppkasutusse kasutamise tabelites. Täiendava impordi puhul keskendutakse põhiliselt selle analüüsimisele, kuidas nende toodete hindades või kogustes toimuvad muutused (näiteks naftakriis) mõjutavad rahvamajandust;

d) töötajatele makstavate hüvitiste rühmitamine selliste kriteeriumide järgi nagu haridustase, osalise või täisajaga töötamine, vanus ja sugu. Sellist rühmitamist saab juurutada samuti tööhõive osas saadud täiendava teabe suhtes. Sel viisil saab pakkumise ja kasutamise tabeleid rakendada tööturu igakülgseks analüüsiks;

e) töötajatele makstava hüvitise jaotamine:

1) palk, milles sisaldub

- töötajate sotsiaalmaksed [1] Selle mõiste puhul võib vajalikuks osutuda globaalne käsitlus, kuna sotsiaalmaksed ei sõltu ainult palga ja töötasu suurusest, vaid ka näiteks töötajate muudest tuludest, vanusest ja perekonnaseisust.;

2) tööandjate sotsiaalmaksed.

Selline jaotus võimaldab analüüsida sotsiaalmaksu osa tööjõuhinnas ning võimalusi selle nihutamiseks kogutegevuse ülejääki;

f) lõpptarbimise klassifikaator eesmärgi järgi (kodumajapidamise puhul COICOP ja valitsemissektori puhul COFOG). Nende kulutuste funktsionaalne klassifitseerimine võimaldab hinnata iga funktsiooni mõju ülejäänud majandusele. Näiteks saab hinnata avaliku- ja erasektori kulutuste osatähtsust tervishoius, transpordis ja hariduses. Teiseks analüüsi valdkonnaks nimetatud käsitlusega seoses on mõnede kodumaiste majandusharude kaitseks tehtud valitsemiskulutuste hindamine. Siia võivad kuuluda eelkõige need harud, mis on seotud lennukite, veoautode ja relvade tootmisega;

g) kapitali mahutuse põhivarasse ja põhivara seisu ümberrühmitamine nende põhivahendite osas, mis on omaniku poolt välja üüritud, näiteks antud kasutusrendile: põhivara võib kirjendada ka nii, nagu kuuluks see kasutajale (erinevalt ESA standardkäsitlusest). Selle ümberrühmitamise eesmärgiks on põhivara rentivate ja seda omavate majandusharude kulustruktuuride võrreldavaks muutmine. Järjekindla majandusarvestusliku käsitluse jaoks tuleb sellise ümberrühmitamise puhul muuta ka põhivara eest makstud rendi ulatuses rendilevõtja vahetarbimist ja rendileandja toodangut;

h) tööhõive ja töötajatele makstud hüvitiste ümberrühmitamine selles osas, mis puudutab lepinguga väljaantud tööd ning ajutiste tööjõuagentuuride kaudu töötavaid isikuid: selle ümberrühmitamise eesmärk on muuta erinevate majandusharude kulustruktuurid paremini võrreldavaks sel teel, et isikuid kirjendatakse töötajatena majandusharudes, kus nad tegelikult töötavad. Selle ümberrühmitamisega peab samuti kaasnema vastavate majandusharude vahetarbimise ja toodangu muutmine.

PAKKUMISE JA KASUTAMISE TABELEID SEKTORIAALSE ARVEPIDAMISEGA ÜHENDAVAD TABELID

9.52. Pakkumise ja kasutamise tabelites olevat teavet tuleb siduda sektoriaalse arvepidamisega nende omavahelise kooskõla tagamiseks. Selle saavutamiseks kasutatakse tabelit, mis sisaldab nii majandusharude kui sektorite lõikes rühmitatud muutujaid (vt tabel 9.11).

+++++ TIFF +++++

SÜMMEETRILISED SISEND-VÄLJUNDTABELID

9.53. ESAs on toodete kaupa koostatud sisend-väljundtabel kõige olulisem sümmeetriline sisend-väljundtabel ning järgnevalt seda kirjeldataksegi.

9.54. Toodete kaupa sisend-väljundtabeli (vt tabelid 9.4 ja 9.12) saab koostada alushindades antud kasutamise ja pakkumise tabelite teisendamise teel. Sellega kaasneb vormi muutus, mille juures kahest asümmeetrilisest tabelist moodustatakse üks sümmeetriline tabel (vt lõik 9.09). Ülemineku võib jagada kolme etappi:

a) kõrvaltegevuse toodete jaotamine pakkumise tabelites nende majandusharude vahel, mille jaoks on tegemist põhitoodetega;

b) kasutamise tabeli veergudes antud majandusharude kulude ümberpaigutamine homogeensete majandusharude kuludeks (ilma ridasid ühendamata);

c) kasutamise tabeli detailsete toodete (ridade) agregeerimine veergudes esitatud homogeenseteks majandusharudeks vastavalt jaotamise tulemustele.

9.55. Samm "a" hõlmab pakkumise tabelis kõrvaltegevuse toodete kujul antud toodangu ümberpaigutamist. Kuna kõrvaltegevuse tooted avalduvad pakkumise tabeli väljaspool diagonaali paiknevate sissekannetena, siis on selliste ümberpaigutuste teostamine suhteliselt lihtne ülesanne. Neid tooteid käsitletakse täiendusena majandusharudele, mille jaoks nad on põhitoodeteks ning vastavad sissekanded võetakse maha nendest harudest, kus nad toodeti.

9.56. Samm "b" on keerulisem, kuna baasandmed kulude kohta on antud majandusharude lõikes ning iga toote kohta pole eraldi näidatud, millises majandusharus see on toodetud. See muudatus on seotud kõrvaltegevuse toodangu valmistamiseks kasutatud kulude ümberpaigutamisega majandusharust, kus vastav kõrvaltegevuse toodang valmistati, majandusharusse, kuhu selline toodang põhimõtteliselt (tunnuste järgi) kuulub. Selle ümberpaigutuse sooritamiseks saab kasutada kahte erinevat lähenemist:

1) kasutatakse täiendavat statistilist ja tehnilist teavet;

2) kasutatakse üldiseid eelduseid.

9.57. Täiendavat statistilist ja tehnilist teavet tuleb kasutada nii palju kui võimalik. Näiteks võib olla võimalik teave selle kohta, milliseid kulutusi on vaja teatud toote valmistamiseks. Siiski on seda liiki teave tavaliselt ebatäielik. Seetõttu tuleb ümberpaigutuse sooritamiseks abiks võtta mõningad lihtsad eeldused.

Tabel 9.12. — Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades (toodete kaupa)

| | | Tooted (CPA) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......n | 1 | (1) | Vahetarbimine alushindades toodete kaupa | | Lõppkasutamine alushindades: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport | | |

2 | | Vahetarbimine alushindades toodete kaupa, kokku | | Lõpptarbimine alushindades liikide kaupa | | Lõppkasutamine alushindades, kokku |

3 | | Neto tootemaksud toodete kaupa | | Neto tootemaksud lõppkasutamise liikide kaupa | | Neto tootemaksud, kokku |

. | | Vahetarbimine ostjahindades toodete kaupa, kokku | | Lõppkasutamine liikide kaupa ostjahindades, kokku | | Lõppkasutamine ostjahindades, kokku |

. | | Lisandväärtuse elemendid toodete kaupa | | | | |

. | | Lisandväärtus toodete kaupa | | | | |

. | | Toodang alushindades toodete kaupa | | | | |

. | | Import CIF toodete kaupa | | | | |

. | | Pakkumine alushindades toodete kaupa | | | | |

9.58. Toodang ja sellega seotud kulude ümberpaigutamisel kasutatavad eeldused põhinevad kahte tüüpi tehnoloogiat puudutavatel asjaoludel:

a) majandusharu tehnoloogia, mille puhul eeldatakse, et kõik kohalike tegevusalaüksuste poolt toodetud tooted on valmistatud põhinedes samale kulustruktuurile;

b) toote tehnoloogia, mille puhul eeldatakse, et tootegrupi igal tootel on sama kulude struktuur, sõltumata majandusharust, kus see valmistati.

Parima eelduse valik iga juhtumi jaoks ei ole kerge ülesanne. Valik peaks sõltuma riigi majandusharude struktuurist, st spetsialiseerituse astmest ja selles riigis ühe tooterühma toodete valmistamiseks kasutatavate tehnoloogiate homogeensusest. Näiteks saab saapaid teha nahast ja sünteetilistest materjalidest. Sama tootega seotud tehnoloogia eeldamine kõigi saabaste valmistamisel (või kõrgema agregeerituse taseme korral kõigi jalanõude jaoks) võib osutuda probleemseks. Paremaks alternatiiviks võib olla sel juhul majandusharu tehnoloogia eeldusest lähtumine.

Toote tehnoloogia eelduse lihtne rakendamine on sageli viinud vastuvõetamatute tulemusteni, mis avalduvad ebatõenäoliste või isegi võimatute (näiteks negatiivsete) sisend-väljundkoefitsientide genereerimises. Ebatõenäolised koefitsiendid võivad olla tingitud mõõtmisvigadest või selle majandusharu toodete heterogeensusest, kus ümberpaigutatud toode on põhiline. Neid probleeme saab ületada täiendaval teabel põhinevate korrektiivide või hinnangute abil. Muidugi on veel üheks võimaluseks majandusharu tehnoloogia eelduse kasutamine. Tavaliselt on sümmeetriliste sisend-väljundtabelite koostamisel parimaks strateegiaks mõlema tehnoloogia eelduse üheaegne ning koos täiendava teabega kasutamine.

9.59. Eelduste osas tehtava valiku mõju sõltub kõrvaltoodangu ulatusest, mis omakorda sõltub mitte ainult tootmise organiseerimisest, vaid ka üksikute toodete eristamisest. Detailsema toodete eristamise korral on eeldatavasti ka rohkem kõrvaltooteid.

9.60. Samm "c" hõlmab toodete ühendamist uues kasutamise tabelis majandusharudesse, milles nad on loodud vastavalt sammu "a" realiseerimisele ning sellega jõutakse sümmeetrilise sisend-väljundtabelini, kus on kasutatud ka kaasnevaid tooteid hõlmavat toodete rühmitamist. Kui nende muudatuste puhul lähtutakse kohalike tegevusalaüksuste andmetest, siis tehakse võrdlevaid sissekandeid kontrollimaks "homogeensete tootmisüksuste" andmete liitmisel saadud tulemusi.

9.61. Sümmeetrilise sisend-väljundtabeli klassifikaator ühtib pakkumise ja kasutamise tabelite klassifikaatoriga, kuna esimene on viimase teisendamise tulemusena saadud (välja arvatud muidugi rühmitamine majandusharu / homogeense majandusharu lõikes).

9.62. Sümmeetrilise sisend-väljundtabeliga 9.12 peavad kaasas käima vähemalt kaks tabelit:

a) impordi kasutamist näitav maatriks. Selle maatriksi vorm on sama, mis pakkumise ja kasutamise tabeleid täiendaval impordi tabelil (vt tabel 9.10), v.a see, et kasutatud on tootekaupa rühmitamist;

b) sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel (tabel 9.13).

Viimast tabelit saab kasutada edasi kanduvate koefitsientide arvutamiseks, näiteks Leontiefi pöördmaatriksi koostamiseks. Tabelis 9.13 antud mõistetest lähtuvalt on Leontiefi pöördmaatriks samasusmaatriksi I ja maatriksist (1), (1) tuletatud tehniliste koefitsientide maatriksi vahe pöördmaatriks. Leontiefi pöördmaatriksit on samuti võimalik arvutada sisemajanduse toodangu ja konkureeriva impordi kohta (vt lõik 9.51). Sealjuures tuleb lähtuda eeldusest, et konkureeriv import on toodetud samal viisil kui sellega võistlev kodumaine toodang.

Tabel 9.13. — Sümmeetriline sisemajanduse toodangu sisend-väljundtabel (toodete kaupa)

| | | Tooted (CPA) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a) b) c) d) e) f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......n | 1 | (1) | Sisemajanduse toodang: vahetarbimine alushindades toodete kaupa | | Sisemajanduse toodang: lõppkasutamine alushindades: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamiste —b)kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide —c)valitsemissektori —Kapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarasse ja väärisesemede)varude muutusf)eksport | | |

2 | | Sisemajanduse toodangu vahetarbimine alushindades toodete kaupa, kokku | | Sisemajanduse toodangu lõppkasutamine alushindades liikide kaupa | | Sisemajanduse toodang kokku |

3 | | Imporditud toodete vahetarbimine toodete kaupa | | Imporditud toodete lõppkasutamine alushindades liikide kaupa | | Import kokku |

. | | Neto tootemaksud vahetarbimises toodete kaupa | | Neto tootemaksud lõppkasutamises | | Neto tootemaksud, kokku |

. | | Vahetarbimine ostjahindades toodete kaupa, kokku | | Lõppkasutamine liikide kaupa, kokku | | Kasutamine kokku |

. | | Lisandväärtuse elemendid toodete kaupa | | | | |

. | | Lisandväärtus toodete kaupa | | | | |

. | | Toodang alushindades toodete kaupa | | | | |

10. PEATÜKK

HINNA JA MAHU NÄITAJAD

10.01. Majandusliku arvepidamise süsteemis väljendatakse kõiki voogusid ja vara seise rahaühikutes. Rahaühik on ainus ühine vääring, mida võib kasutada kontodel kirjendatud äärmiselt erinevate tehingute hindamisel ja olulise tähtsusega tasakaalustavate kirjete tuletamisel.

Rahaühiku kasutamisel mõõtühikuna on probleem selles, et nimetatud ühik ei ole stabiilne ega vasta ka rahvusvahelisele standardile. Majanduslikus analüüsis on oluline mõõta mahtude majanduslikku kasvu erinevate perioodide vahel. Teatud majanduskoondnäitajate väärtuste muutustes tuleb eristada puhtalt hinnamuutusest tingitud muutusi ülejäänutest, mida nimetatakse "mahu" muutuseks.

Majanduslik analüüs tegeleb ka võrdlustega ruumis, st erinevate rahvamajanduste vahel. Nendeks on rahvusvahelised tootmise ja sissetulekute tasemete võrdlused, samuti on huviorbiidis hinnatasemed. Seetõttu on vajalik välja tuua erinevused majanduslike koondnäitajate väärtustes maade rühmade või paaride vahel komponentides, mis peegeldavad erinevusi mahtudes ja hindades.

10.02. Voogude ja vara seisude võrdlemisel ajas tuleb võrdselt tähtsaks pidada hinna- ja mahumuutuste täpset mõõtmist. Lühematel perioodidel on hinnamuutuste vaatlus sama huvitav kui nõudmise ja pakkumise mahu mõõtmine. Pikematel perioodidel tuleb majanduskasvu uurimisel võtta arvesse erinevat tüüpi kaupade ja teenuste suhteliste hindade liikumist.

Esmane eesmärk on mitte lihtsalt sooritada süsteemi peamiste koondnäitajate hindade ja mahtude muutuste laiahaardelisi mõõtmisi, vaid panna kokku rida vastastikku sõltuvaid näitajaid, mis võimaldavad süstemaatiliselt ja detailselt analüüsida inflatsiooni ja majanduskasvu ning kõikumisi.

10.03. Üldine reegel ruumiliste võrdluste jaoks on, et majanduslike koondnäitajate mahu ja hinna komponentide mõõtmised peavad olema täpsed. Kuna ruumiliste võrdluste korral on Laspeyres'i ja Paasche'i valemi abil saadud tulemuste vahel sageli märkimisväärne erinevus, on sel eesmärgil ainsana vastuvõetav Fisheri indeksi valem.

10.04. Majanduslikul arvepidamisel on eelis mahu- ja hinnaindeksite süsteemi konstrueerimiseks sobiva raamistiku loomisel, samuti statistiliste andmete vastavuse kindlustamisel.

Arvepidamisliku lähenemise eelised võib kokku võtta järgmiselt:

a) kontseptuaalsel tasemel — arvepidamise põhimõtete kasutamine kogu majandussüsteemi katmiseks nõuab süsteemis olevate erinevate toodete ja voogude hindade ja füüsiliste ühikute järjekindlat spetsifitseerimist. Siinkohal on oluline, et näiteks antud toodete grupi jaoks oleksid hinna ja mahu mõisted defineeritud ühtmoodi nii ressursside kui kasutamise poolel;

b) statistilisel tasemel — arvepidamise põhimõtete kasutamine eeldab teatud arvestuslikke piiranguid, mida tuleb arvestada nii jooksev- kui püsivhindade puhul. Hindade ja mahtude andmete vastavuse kindlustamiseks tuleb tavaliselt teha mõningaid korrektuure;

c) hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteemi loomine majandusliku arvepidamise süsteemi kontekstis annab rahvamajanduse arvepidajatele võimalused lisakontrolliks. Eeldades pakkumise ja kasutamise tabelite tasakaalustatud süsteemi olemasolu jooksevhindades, tähendab sellise tasakaalustatud tabeli ülesehitus püsivhindades, et kaudsete hinnaindeksite süsteem on automaatselt tuletatav. Selliste tuletatud indeksite usaldusväärsuse kontroll võib viia püsivhindades olevate andmete ning mõningatel juhtudel isegi jooksevhindades antud väärtuste läbivaatamisele ja korrigeerimisele;

d) arvepidamislik lähenemine lubab teistest arvepidamise elementidest tuletatud definitsioonide abil mõõta arvepidamises esinevate kindlate tasakaalustavate kirjete hinna- ja mahumuutusi.

10.05. Hoolimata kaupade ja teenustega tehtavate tehingute bilansil baseeruva integreeritud süsteemi eelistest, seda nii üldiselt kui majandusharude järgi, tuleb endale teadvustada, et selliselt saadud hinna- ja mahuindeksid ei vasta kõigile vajadustele ega anna vastust kõigile võimalikele hinna- ja mahumuutust puudutavatele küsimustele. Arvepidamine seab piiranguid ning tihedalt seotud süsteemi ülesehitamiseks olulise hinna- ja mahuindeksi valemi valik võib olla mõnikord takistatud. Samuti vajatakse informatsiooni lühemate perioodide nagu kuud ja kvartalid kohta. Sel juhul võivad osutuda kasulikuks teised hinna- ja mahuindeksite vormid.

HINNA- JA MAHUINDEKSITE ROLL ARVEPIDAMISE SÜSTEEMIS

10.06. Majanduslikus arvepidamises jooksevhindades esitatud voogudest on mõned sellised (põhiliselt tooteid puudutavad), mille puhul erinevus hinna- ja mahumuutuste vahel on analoogiline sellele, mis esineb mikroökonoomilisel tasemel. Paljude teiste süsteemi voogude puhul pole erinevus nii ilmne.

Esimesena nimetatud juhul hõlmavad vood kaupade ja teenustega tehtavate elementaarsete tehingute rühma, kus iga toote väärtus on ekvivalentne füüsiliste ühikute hulga ja neile vastava ühiku hinnaga. Sellisel juhul on hindade ja mahtude keskmiste variatsioonide määramiseks piisav teada elementaarseid tehinguid puudutavate voogude alajaotusi.

Viimasena nimetatud juhul, mis puudutab jaotamise ja finantsvahenduse valdkonda kuuluvaid tehinguid, samuti tasakaalustavaid kirjeid nagu lisandväärtus, on jooksevväärtustes raske või isegi võimatu otseselt eraldada hinna ja mahu komponente ning selleks tuleb kasutada spetsiaalseid vahendeid.

Samuti eksisteerib vajadus mõõta paljude koondnäitajate, nagu hüvitised töötajatele, kodumajapidamiste poolt kasutatav tulu või rahvatulu, reaalset ostujõudu. Seda on võimalik teha kui jagada vastavad näitajad läbi ostetud kaupade ja teenuste hinnaindeksiga.

10.07. Tuleb rõhutada, et reaalse ostujõu mõõtmisel on eesmärk ja järgitavad protseduurid põhimõtteliselt erinevad neist, mida järgitakse kaupade ja teenuste ning tasakaalustavate kirjete hinnamuutuste mõju ellimineerimisel. Selleks võib luua hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteemi, mis on kasulik ka majanduskasvu hindamisel. Viimase ülesande täitmiseks vajalike voogude hindamisel reaalväärtuses kasutatakse teisi hinnaindekseid kui ülalpool käsitletud voogude puhul. Indeksite valik sõltub analüüsi eesmärgist. See saab põhineda ainult kokkuleppel ning hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteemis pole võimalik valida ühte unikaalset lahendit.

HINNA- JA MAHUINDEKSITE INTEGREERITUD SÜSTEEM

10.08. Jooksevväärtuste muutuste süstemaatiline jaotamine "hinnamuutuse" ja "mahumuutuse" komponendiks on piiratud kaupade ja teenuste kontodel (0) ning tootmiskontodel (1) kirjendatud tehinguid esindavate voogudega. Seda tehakse nii individuaaltegevusalasid kui ka kogumajandust puudutavate andmetega. Voogusid, mis esindavad tasakaalustavaid kirjeid, näiteks lisandväärtust, ei ole võimalik otseselt jaotada hinna- ja mahu komponentideks. Seda saab teha üksnes kaudsel teel, kasutades nendega seotud tehingute voogusid.

Arvepidamise põhimõtete kasutamine seab arvutustele kaks piirangut:

a) kaupade ja teenuste konto tasakaal iga kahe järjestikuse aasta kohta peab olema tagatud nii püsiv- kui jooksevhindades;

b) iga voog kogumajanduse tasemel peab olema võrdne erinevate majandusharude vastavate voogude summaga.

Kolmas piirang, mis ei tulene küll otseselt arvepidamise põhimõtete kasutamisest, kuid on samas peale sunnitud, on see, et iga muutus tehingute väärtuses peab olema seotud kas hinna- või mahu- või nende mõlema muutusega.

Kui nimetatud kolm nõuet on täidetud, tähendab püsivhindades antud väärtuseliste näitajate kasutamine kaupade ja teenuste ning tootmiskontodel seda, et on võimalik tuletada terviklik hinna- ja mahuindeksite süsteem.

10.09. Tervikliku süsteemi koostamisel tuleb arvesse võtta järgmiseid näitajaid:

| |

| |

Tehingud toodetega

Toodang | P.1 | |

Turutoodang | | P.11 |

Toodang enda lõpptarbeks | | P.12 |

Muu turuväline toodang | | P.13 |

Vahetarbimine | P.2 | |

Lõpptarbimiskulutused | P.3 | |

Individuaalsed lõpptarbimiskulutused | | P.31 |

Kollektiivsed lõpptarbimiskulutused | | P.32 |

Tegelik lõpptarbimine | P.4 | |

Tegelik individuaalne lõpptarbimine | | P.41 |

Tegelik kollektiivne lõpptarbimine | | P.42 |

Kapitali kogumahutus | P.5 | |

Kapitali kogumahutus põhivarasse | | P.51 |

Varude muutus | | P.52 |

Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | | P.53 |

Kaupade ja teenuste eksport | P.6 | |

Kaupade eksport | | P.61 |

Teenuste eksport | | P.62 |

Kaupade ja teenuste import | P.7 | |

Kaupade import | | P.71 |

Teenuste import | | P.72 |

Tootemaksud ja -subsiidiumid

Tootemaksud, v.a VAT | | D.212 ja D.214 |

Tootesubsiidiumid | | D.31 |

Lisandväärtuse tüüpi maksud (VAT) | | D.211 |

Põhivara kulum | K.1 | |

Tasakaalustavad kirjed

Lisandväärtus | B.1 | |

Sisemajanduse koguprodukt | B.1*g | |

MUUDE KOONDNÄITAJATE HINNA- JA MAHUINDEKSID

10.10. Lisaks ülalpool kirjeldatud hinna ja mahu näitajatele, võib järgnevad koondnäitajad samuti jagada nende endi hinna ja mahu komponentideks. Nende määramise eesmärk võib varieeruda.

Varud | AN.12 |

Toodetud põhivara seis | AN.11 |

Hüvitised töötajatele | D.1 |

Perioodi jooksul toimunud varude muutuse arvestamiseks võib olla vajalik arvutada varude suurus püsivhindades eraldi iga perioodi alguses ja lõpus.

Selleks, et arvestada kapitali tootlikkuse suhtarve ja saada baas põhivara kulumi arvestuseks püsivhindades, peab arvestama toodetud põhivara seisu püsivhindades.

Hüvitised töötajatele tuleb arvutada püsivhindades tootlikkuse mõõtmiseks ning mõningatel juhtudel ka siis, kui toodangu hindamiseks on kasutatud sisendkulude püsivhindasid.

10.11. Hüvitised töötajatele on sissetulekute üks osa. Ostujõu määramise eesmärgil võib reaalväärtuste saamiseks neid läbi jagada töötajate poolt ostetud toodete hindu peegeldava indeksiga. Teiste sissetuleku elementide, nagu kodumajapidamiste poolt kasutatav tulu ja rahvatulu, reaalväärtust saab mõõta üldiselt samal viisil.

HINNA- JA MAHUINDEKSITE MÄÄRAMISE ÜLDPRINTSIIBID

TURUTOODETE HINDADE JA MAHTUDE DEFINITSIOON

10.12. Hinna- ja mahuindeksite tervikliku süsteemi loomine põhineb eeldusel, et ühe homogeense kauba või teenuse tasemel on väärtus (v) võrdne ühiku hinna (p) ja ühikute hulga (q) korrutisega. Seega

Definitsioon: | Hinda defineeritakse kui ühe tooteühiku väärtust, mille parameetrid on täielikult homogeensed mitte ainult füüsilises tähenduses, vaid ka lõigus 10.16 kirjeldatud mitmete muude iseloomulike tunnuste osas. Selleks, et hulgad oleksid majanduslikus mõttes liidetavad, peavad nad olema identsed ja neil peab olema sama ühikuhind. Iga kontodel kirjendatud kaupade ja teenustega tehtud tehingu koondnäitaja jaoks peavad hinna ja koguse määrajad olema konstrueeritud järgmiselt: väärtusindeks = hinnaindeks × mahuindeksSee tähendab, et iga muudatus antud voo väärtuses peab olema omistatud kas hinna- või mahumuutusele või nende kahe kombinatsioonile. |

10.13. 10.14. Kaupadega tehtavate tehingute puhul on sellega seotud kaupade füüsilise ühiku ning ühiku hinna määramine paljudel juhtudel lihtne. Mõningatel juhtudel, näiteks spetsiifiliste kapitalikaupade puhul, on see raskem ning tuleb otsida spetsiaalseid lahendusi.

Teenustega tehtavate tehingute puhul on sageli raskem kirjeldada iseloomulikke tunnuseid, mille abil määrata füüsilisi ühikuid ning kasutatavate kriteeriumide osas võivad tekkida eriarvamused. See võib puudutada tähtsaid majandusharusid nagu finantsvahendusteenused, hulgi- ja jaemüük, ettevõtetele osutatavad teenused, haridus, uurimis- ja arendustegevus, tervishoid või puhkus. Arvestades teenustega seonduvate majandusharude tähtsuse kasvu, on oluline leida üldiseid lahendusi füüsiliste ühikute valiku probleemile, isegi kui need lahendused on ainult formaalsed.

KVALITEEDI JA HINNA ERINEVUSED

10.15. Toodete põhimõtteliste kvalitatiivsete erinevuste identifitseerimisel on olulised arvesse võetavad füüsilised ja muud iseloomulikud tunnused, mis tekitavad samas keerulisi statistilisi probleeme.

Tegelikkuses on olemas lai valik erineva kvaliteediga ning erinevate hindadega eriotstarbelisi kaupu ja teenuseid.

10.16. Kvaliteedierinevusi kajastatakse järgmiste tegurite abil:

a) füüsilised omadused;

b) kättetoimetamised erinevates paikkondades;

c) kättetoimetamised erinevatel kellaaegadel või erinevatel perioodidel aasta jooksul;

d) erinevused müügi- või keskkonnatingimustes, milles kaupu või teenuseid pakutakse.

Antud füüsiliste omaduste puhul viitavad teiste tegurite erinevused sellele, et majanduslikus mõttes ei ole füüsilised ühikud identsed ning ühikute väärtus on erinev. Seda ühiku väärtuse erinevust peetakse mahu, mitte hinna erinevuseks.

Tegelikult katab kauba ostmisel tehtud makse mitte ainult kauba hinna, vaid ka kauba pakkumisega kaasnevate teenuste hinna. See tähendab, et põhimõtteliselt identseid kaupu, mida müüakse erinevate hindadega ja erinevates tingimustes, tuleks käsitleda erinevate toodetena. Seda järeldust kasutatakse pakkumise ja kasutamise tabelites, kus kaubandusliku juurdehindluse ja transpordimarginaali (mis esindavad peamisi kaupadega varustamisega seotud teenuseid) väärtus kirjendatakse eraldi.

10.17. Antud turu siseselt ja ühel kindlal perioodil võib mitmete ühiku väärtuste samaaegset eksisteerimist, välja arvatud lõigus 10.19 kirjeldatud juhud, pidada tõendiks kvaliteedierinevuste olemasolust. Niisiis tuleb auto erinevaid mudeleid ning isegi sama mudeli erinevaid variante käsitleda kui erinevaid tooteid, samuti tuleb eristada esimese ja teise klassi raudteetransporti.

Hinna ja mahu määrade arvutamisel tuleb kasutada võimalikult detailset toodete klassifikaatorit, et iga identifitseeritud toode oleks maksimaalselt homogeenne, hoolimata tulemuste esitamisel kasutatavast detailsuse astmest.

10.18. Kvaliteeti tuleb arvestada ka siis, kui on vaja kirjendada muutusi ajas. Näiteks toote füüsiliste omaduste modifitseerimisest tingitud kvaliteedimuutus tuleb lugeda mahu, mitte hinna muutuseks. Samuti tuleb arvestada agregeerimisel tekkivat efekti. Näiteks tuleb erinevused voo koostises, mis viitavad nihetele kõrgema keskmise kvaliteedi suunas, kirjendada kui mahu suurenemist ja mitte kui hinnatõusu. Siit järeldub, et toodangu puhul tuleb erinevate hindadega turgude vahel tekkiva nihke, nt kodumaine versus välisturg, või tööstuslikud kasutused versus tarbekaupade turud, efekti käsitleda kui mahu, mitte hinna muutusena. Samuti järeldub siit, et antud voo hinnamuutus võib ilmneda ainult üksiktehingute tasemel toimunud hinnamuutustest.

Definitsioon: | Ühiku väärtuste erinevusi ei peeta kvaliteedi erinevuse indikaatoriks kui on tegemist informatsiooni puudusega, esinevad valikuvabadust piirav hinnadiskrimineerimine ja paralleelturud. Sellistel juhtudel käsitletakse ühiku väärtuse erinevusi kui hinnaerinevusi. |

10.19. 10.20. Informatsiooni puudus tähendab, et ostja ei pruugi alati olla täielikult informeeritud olemasolevatest hinnaerinevustest ning võib seetõttu tahtmatult osta kõrgema hinnaga. Samasugune või vastupidine olukord võib tekkida ka juhul, kus üksikostja ja müüja peavad läbirääkimisi või kauplevad hinna üle. Samas tuleks erinevust turult või laadalt ostetud kaupade keskmiste hindade, kusjuures tulemusele jõutakse seal sageli kauplemise läbi, ning jaemüügikohtades nagu kaubamaja müüdud samade kaupade hindade vahel harilikult käsitleda kui erinevatest müügitingimustest tingitud kvaliteedierinevuste peegeldust.

10.21. Hinnadiskrimineerimine tähendab, et müüja võib ostjate erinevatelt kategooriatelt küsida erinevat hinda täpselt samades tingimustes müüdud täpselt sama kauba eest. Sellistel juhtudel pole erikategooriasse kuuluvatel ostjatel valikuvabadust või on see piiratud. Kui täpselt samades tingimustes müüdud identsete tooteühikute eest võetakse erinevat hinda selgelt eraldatavates turuosades, siis käsitletakse hinnaerinevusi kui hinnadiskrimineerimist. Sellest tingitud hindade erinevused ei põhjusta mahu erinevusi.

Kaupade edasimüügi võimalus antud turul tähendab, et seda tüüpi toodetele ei ole hinnadiskrimineerimise mõju märkimisväärne. Kaupade jaoks loetakse erinevate hindade olemasolu põhjuseks tavaliselt informatsiooni puudust või paralleelsete turgude olemasolu.

Teenuste puhul, näiteks transpordis, võivad tootjad pakkuda madalamaid hindu tavaliselt madalama sissetulekuga rühmadele nagu pensionärid või üliõpilased. Kui soodustus kehtib mistahes nende poolt valitud ajal, on tegemist hinnadiskrimineerimisega. Kui madalamaid hindu rakendatakse ainult kindlatel kellaaegadel, harilikult väljaspool tipptundi, pakutakse neile madalamakvaliteedilist transporti.

10.22. Paralleelsed turud võivad eksisteerida mitmetel põhjustel. Ostjatel võib puududa võimalus osta madalamate hindadega nii palju kui nad tahaksid, sest pakkumine sellise hinnaga on ebapiisav või on olemas kõrgemate hindadega paralleelne turg. Samuti on võimalus, et eksisteerib paralleelne turg, kus müüjad saavad küsida madalamat hinda, kuna nad hoiavad kõrvale teatavate maksude maksmisest. Ka sellisel juhul kujutab hinnaerinevus erinevust hindades, mitte mahus.

10.23. Voo koguväärtust mõjutavad muutused voo struktuuris võivad ilmneda juhul, kui informatsiooni puudumise tingimustes, hinnadiskrimineerimisel või paralleelsete turgude olemasolu korral müüakse identseid tooteid erinevate hindadega.

Oletame, et kindel kogus teatud kaupa või teenust müüakse teatud ostjate kategooriale madalamate hindadega ilma mistahes erinevuseta pakutavas kaubas või teenuses endas, asukohas, kellaajas, müügitingimustes või muudes faktorites. Järgnev madalamate hindadega müüdud kaupade osatähtsuse vähenemine tõstab ostja poolt kaupade ja teenuste eest makstud keskmist hinda. Seda tuleb kirjendada kui hinna, mitte kui mahu kasvu.

TURUVÄLISTE TEENUSTE KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED

10.24. Kaupade ja teenuste pakkumist ja kasutamist katva laiahaardelise hinna- ja mahuindeksite süsteemi loomine on eriti raske just turuväliste teenuste toodangu mõõtmise osas. Need teenused erinevad turuteenustest selle poolest, et neid ei müüda turuhindadega ja nende väärtus jooksevhindades arvutatakse kokkuleppe kohaselt nendele teenustele tehtud kulutuste summana. Nendeks kulutusteks on vahetarbimine, hüvitised töötajatele, muude tootmismaksude ja -subsiidiumide vahe ja põhivara kulum.

10.25. (Toote)ühiku turuhinna puudumisel võib turuvälise teenuse "ühiku maksumuse" (kulutused teenuse "ühikule") muutust käsitleda kui ligikaudset hinnamuutust. Kui turuväliseid teenuseid tarbitakse individuaalselt, on põhimõtteliselt võimalik hinnata homogeenseid koguseid, mis kajastavad nende teenuste tarbimist, ning viia andmed püsivhindadesse kasutades baasaasta ühiku maksumust. Seda tüüpi toodangu mõõtmisel on võimalik analüüsida individuaalsete turuväliste teenuste tootlikkuse muutust. Kollektiivselt tarbitavate teenuste puhul ei ole ühiku maksumuse ja tarbimist kajastavate mahtude määramine tavaliselt võimalik. Kui kollektiivselt tarbitavate teenuste tootlikkuse muutust on püütud arvestada kaudsete meetoditega, peaksid kasutajad olema sellest teadlikud.

10.26. Majanduslike arvestuste kontekstis on oluline tunnustada põhimõtet, et turuväliste teenuste tootmine ja tarbimine, nagu ka turukaupade ja -teenuste tootmine ja tarbimine, peab olema määratletud nende kaupade ja teenuste tegelike voogude, mitte nende kasutamisest saadud lõpptulemuse alusel. Kuna tulemused sõltuvad ka mitmetest muudest faktoritest, pole võimalik mõõta näiteks õpetamisteenuse mahtu haridustaseme kasvuga või tervishoiuteenuste mahtu rahvastiku tervise paranemisega.

LISANDVÄÄRTUSE JA SKP ARVESTAMISE PÕHIMÕTTED

10.27. Lisandväärtus, tootmiskonto tasakaalustav kirje, on ainuke tasakaalustav kirje, mis moodustab osa hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteemist. Siiski tuleb rõhutada selle näitaja väga erilisi omadusi, kuna ta on suure tähtsusega temaga seotud mahu- ja hinnaindeksite jaoks.

Erinevalt mitmesugustest kaupade ja teenuste voogudest ei esinda lisandväärtus ainsatki tehingute kategooriat. Seetõttu ei ole ta otseselt jaotatav hinna ja mahu komponentideks.

Definitsioon: | Lisandväärtus püsivhindades defineeritakse kui püsivhindades oleva toodangu ja püsivhindades oleva vahetarbimise vahe. VA = ∑P0Q1 − ∑p0q1kus P ja Q on vastavalt toodangu hinnad ja kogused ning p ja q vahetarbimise hinnad ja kogused. Teoreetiliselt on püsivhindades lisandväärtuse arvutamiseks õige meetod kahekordne deflateerimine (hinnaindeksiga jagamine), st kahe tootmiskonto voo (toodang ja vahetarbimine) eraldi deflateerimine ning nende kahe ümberhinnatud voo vahe arvutamine. |

10.28. 10.29. Mõningatel juhtudel kui statistilised andmed jäävad puudulikuks või ei ole piisavalt usaldusväärsed, võib osutuda vajalikuks kasutada ainult ühte näitajat. Kui on olemas korralikud andmed lisandväärtuse kohta jooksevhindades, on üheks alternatiiviks kahekordsele deflateerimisele jooksevhindades lisandväärtuse deflateerimine toodangu hinnaindeksiga. See eeldab, et vahetarbimise hinnad muutuvad samal määral kui toodangu hinnad. Teine võimalus on ekstrapoleerida baasaasta lisandväärtust toodangu mahuindeksiga. Selle mahuindeksi võib arvutada kas otse mahu andmetest või deflateerides jooksevhindades toodangu väärtust vastava hinnaindeksiga. See meetod eeldab, et toodangu ja vahetarbimise mahumuutused on samad.

Teatud turuteenuste ja turuväliste teenuste majandusharude kohta, nagu rahandus, äriteenused, haridus või kaitse, võib olla rahuldavate näitajate saamine toodangu hinna- ja mahumuutuste kohta raske. Sel juhul saab lisandväärtuse muutusi püsivhindades hinnata töötajate hüvitiste muutusega püsipalgamäärades ning põhivara kulumiga püsivhindades. Andmetöötlejad võivad olla sunnitud kasutama selliseid abinõusid, isegi kui ei ole põhjust eeldada, et tootlikkus jääb pikema või lühema perioodi jooksul muutumatuks.

10.30. Just oma olemuse poolest on lisandväärtuse mahu ja hinna indeksid erinevad vastavatest kaupade ja teenuste voogude indeksitest.

Sama kehtib tasakaalustavateks kirjeteks olevate koondnäitajate, nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt, hinna- ja mahuindeksite kohta. Viimane on ühelt poolt võrdne kõigi lisandväärtuste summaga miinus kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM), s.o tasakaalustavate kirjete summaga, pluss tootemaksude ja -subsiidiumide vahe ning teiselt poolt võrdne kogu lõppkasutuse ja impordi vahega.

PROBLEEMID PÕHIMÕTETE RAKENDAMISEL

10.31. Süsteemi erinevatele voogudele hinna ja mahu põhimõtete rakendamisel on vajalik üksikasjalikult leida vastuvõetavad lahendused hulgale sellega seoses üles kerkivatele probleemidele.

ÜLDINE RAKENDAMINE

10.32. Vajadus kindlaks teha, millised eelmises peatükis kirjeldatud faktorid kirjeldavad hindade erinevust, tekib alati ning see sunnib eristama hinna- ja mahumuutusi. Siit järeldub, et isegi detailse jaotuse korral võivad koguste aegread anda ainult üldise hinnangu mahtude muutuste mõõtmiseks kuna nad ei peegelda korralikult kvaliteedierinevustest tulenevaid muutusi. See tähendab näiteks, et ühe kindla hulga füüsiliste ühikute mõõtmisega alahinnatakse mahumuutust juhul kui voo koostis on muutunud kõrgema kvaliteediga ühikute kasuks. See nihe osutab keskmise kvaliteedi muutumisele ja peab olema kirjendatud kui mahuindeksi kasv. Üldiselt on parim viis kaupade ja teenuste voogude mahumuutuste arvestamiseks väärtusandmete deflateerimine hinnaindeksitega. Kuni kõik keskmise kvaliteedi muutused on väärtusseeriates korrektselt kajastatud, annab jagamine esindusliku hinnaindeksiga, mida on korrigeeritud kvaliteedi muutuste suhtes, korrektse mahuindeksi.

10.33. Praktiliselt ei pruugi deflateerimine hinnaindeksitega alati anda parimat tulemust ning tuleb kasutada muid meetodeid. Näiteks võivad väärtusseeriad olla saadud hinna ja koguse korrutamisel ning siis saadakse püsivhindades andmed kasutades baasaasta hindu. Samuti võivad mõned väärtusseeriad olla halvema kvaliteediga ja võib tekkida raskusi usaldusväärsete hinnaindeksite saamisega. Sel juhul võib hinnanguid anda koguseliste näitajate põhjal, kus tooted, mille koguseid kasutatakse, peavad olema võimalikult homogeensed. Kui ükski ülalkirjeldatud meetoditest pole rakendatav, võivad püsivhindades toodangu andmed põhineda püsivhindades sisendkulude hindamisel.

10.34. Turuväliseid teenuseid pole võimalik hinnaindeksiga deflateerida ja seega tuleb rakendada muid lahendusi. Neid kirjeldatakse allpool olevates lõikudes 10.41-10.46.

ERI VOOGUDE KASUTAMINE

Kaupade ja turuteenuste vood

10.35. Kaupade ja turuteenuste voogude väärtuste muutused on kõigist majanduslikest voogudest kõige kergemini jagatavad hinna- ja mahumuutusteks. Selles kontekstis tuleb teha selget vahet järgmiste voogude vahel:

a) turul kindla hinnaga tegelikult tehtud tehinguid esindavad vood;

b) vood, mis esindavad toodangut enda lõpptarbeks (näiteks põllumajandussaaduste tootmine enda tarbeks või omaniku kasutuses oleva eluaseme teenused);

c) vood, mille väärtus defineeritakse kui kaupade ja teenustega tehtavate tehingute vahe (näiteks kaubanduslikud juurdehindlused);

d) vood, mille väärtus defineeritakse kui jaotus- ja / või finantstehingute vaheline erinevus (näiteks kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused ja kindlustusteenused).

10.36. Punktis "a" kirjeldatud vood on kõige arvukamad ja tavalisemad. Tulenevalt nende iseloomust, saab nende voogude väärtusi jagada mahu ja hinna muutusteks. Selliste voogude jooksevväärtuste deflateerimine hinnaindeksite abil püsivväärtusteks on rakendatav kõigil juhtudel, kus kaubad ja teenused on väljendatavad ühikutes, millest enamik on homogeensed ühest aastast järgmisesse aastasse.

10.37. Punktis "b" kirjeldatud vood on tinglikud tehingud, millele on tüüpiline tehingu tegeliku hinna puudumine. Sellisteks kaupadeks on enda lõpptarbeks kasutatavad põllumajandussaadused ja enda tarbeks tehtav kapitali kogumahutus. Teenuste osas on kõige tähtsamad omaniku kasutuses oleva eluaseme teenused. Selliste arvestuslike voogude väärtused saadakse rakendades samasuguste turustatavate toodete hindu ning seetõttu peaks deflaator olema sama. Kuna harilikult tuleb enda tarbeks ehituse toodang väärtustada tootmise kulude ja mitte hinna abil, tuleb deflaatorit selles suhtes korrigeerida.

10.38. Kõige tähtsamad vood punktis "c" on need, mille väärtus jooksvates hindades on saadud kahe kaubavoo väärtuste vahena. Näiteks kaubanduslike juurdehindluste puhul, mille väärtus jooksvates hindades on defineeritud erinevusena hulgi- või jaekaubanduse poolt edasimüügiks ostetud kaupade realiseerunud tegeliku või arvestusliku hinna ja selle hinna vahel, mida turustaja oleks pidanud maksma kauba asendamiseks ajal kui see müüdi või muul viisil kasutusse läks. Ühe meetodi järgi võib kaubanduslike juurdehindluste hinnanguid püsivhindades saada ka vahe abil, mis saadakse, lahutades edasimüügiks ostetud kaupade püsivhindade väärtusest kaubanduse poolt edasimüüdud kaupade püsivhindade väärtuse. Alternatiivne mõõtmismeetod oleks baasaasta kaubanduslike hinnalisandite ekstrapoleerimine kas müügimahtude või hulgi- ja jaekaubanduse ostude mahuga. Et olla korrektne, tuleb selle alternatiivi puhul arvestada fakti, et kaubanduslikud hinnalisandid varieeruvad erinevate toodete ja kasutuste vahel. Seda on arvestatud pakkumise ja kasutamise tabelites.

10.39. Punkt "c" sisaldab veel reisiagentuuride teenuste toodangut, mis on hinnatud agentuuride poolt teenuste eest võetava tasu (teenustasu ja komisjonitasu) väärtusega. Samuti võib neid teenuseid määratleda kahe voo, s.o ostja poolt tehtud täismakse ja tootja poolt transpordile ja majutusele tehtud kulutuste vahena. Mahtu saab mõõta kui kahe püsivhindades arvutatud voo vahelist erinevust. Teenus- või komisjonitasu võib defineerida ka kui korraldatud transpordi või majutuse liigi ühiku hinda. Teenuse eest võetava tasu mahu näitaja muutuks seejärel samal viisil kui need vood.

10.40. Punktis "d" kirjeldatud vood koosnevad finantsvahendusteenustest, kindlustuse ning pensionifondide teenustasudest. Finantsvahendusteenuseid pakuvad pangad ja muud finantsinstitutsioonid ning nende sisuks on ettevõtlusele või kodumajapidamistele raha laenamine, säästmiseks kindlate ja mugavate vahendite pakkumine, raha ja muude väärisesemete kaitse, välisvaluutade ost ja müük, arveldustšekkide vormistamine, üldise majandusteabe pakkumine, tegelemine vara ja pikaajaliste võlakirjadega ning investeerimisalaste nõuannete andmine. Mõningatel juhtudel on need teenused kergesti defineeritavad ning nende eest on võimalik eraldi tasuda. Näiteks on see nii pangahoidlates pindade rentimisel või vara, pikaajaliste võlakirjade ja laenu andmisel seoses arvestatavate teenustasudega. Võimalik on defineerida tehingu jooksev väärtus, nagu ka hinna ja mahu määramiseks vajalikud hinnad ja kogused. Tavaliselt on kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste ja kindlustusteenuste jagamine hinna ja mahu komponentideks tehtud kaudselt ning see peaks põhinema kokkuleppel.

Turuväliste teenuste vood

10.41. Valitsemissektori ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTI) poolt toodetavad turuvälised teenused katavad suures ulatuses ühiskonnale vajalikud ja kasulikud teenused. Need jagunevad kahte põhikategooriasse:

a) indiviidile osutatavad teenused, st tarbijad või kasusaajad on individuaalselt identifitseeritavad. Nende teenuste tarbimine nõuab individuaalset initsiatiivi nende poolt, kes sellega on seotud;

b) puhtad avalikud teenused, st teenused, mida tarbitakse ühiselt kogurahvastiku poolt.

10.42. Indiviididele osutatavaid teenuseid võib osutada kas üksikisikule (nt tervishoid) või üksikisikute rühmale (nt õpetamine). Tulenevalt selliste teenuste olemusest saab neid pakkuda kas turuteenusena või turuvälise teenusena. Indiviid võib paljudel juhtudel saada seda tüüpi teenuseid kas pöördudes turuüksuse poole (st makstes teenuse eest) või valitsemissektori turuvälise üksuse või kodumajapidamisi teenindava kasumitaotluseta institutsiooni (KTKTI) poole (saamaks teenuseid tasuta või peaaegu tasuta).

Turuüksuste puhul tuleb jooksvaid väärtusi deflateerida hinnaindeksitega, kuna see võimaldab näidata variatsioone erinevate hindadega toodete kogumis korrektselt mahtude ja mitte hinnamuutuste mõjuna. Indiviididele pakutavate turuväliste teenuste kogutoodangu hinnanguid saab teha koguseliste näitajate põhjal. Hariduses võib neid seostada õpilaste poolt klassis veedetud või individuaalõppe tundide hulgaga; turuväliste tervishoiuteenuste puhul peaks näitaja peegeldama haiglaravi või arstide ning õdede juurde tehtavaid visiite. Mõlemal juhul peegeldub kvalitatiivne mõõde õpilase või patsiendi kohta kulutatud ressursside mahus. Ettevaatlik peab olema detailse alajaotusega andmete kasutamisel, et iga näitaja, mille kohta arvestusi tehakse, oleks kulude osas nii homogeenne kui võimalik. Ainult niiviisi saab sellise toodete kogumi puhul mahumuutusi näidata korrektselt.

Indiviididele pakutavate teenuste puhul peaksid nende toodangu mahu ja tarbimise muutused olema põhimõtteliselt mõõdetud nende teenuste kasutamise alusel. Sellega hoitakse ära erinevate kriteeriumide rakendamine samadele teenustele, sõltuvalt sellest, kas nad on turuteenused või turuvälised teenused. Muidugi tuleb iga kvaliteedimuutust käsitleda kui mahumuutust, aga seda nii turuteenuste kui üksikisikutele pakutavate turuväliste teenuste osas.

10.43. Puhtad avalikud teenused on toodetud valitsemissektori poolt kogurahvastiku hüveks. Faktiliselt katavad need väga suure osa tegevusaladest nagu üldised avaliku sektori teenused, riigikaitse, välissuhted, õigusmõistmine ja politsei, linnaplaneerimine ja keskkond, majanduspoliitika jne. Kuna neid teenuseid tarbitakse kollektiivselt, kaudselt ja pidevalt, ei saa nende toodangu mahtu mõõta nende kasutamise ulatusega.

10.44. Praktiliselt ei ole võimalik saada usaldusväärseid koguselisi näitajaid üksikisikutele pakutavate turuväliste teenuste jaoks ning seetõttu tuleb neid mõõta samade meetoditega kui puhtaid avalikke teenuseid — mahu baasil. Seega tuleb alustada toodangu erinevate elementide maksumuse hindamisest püsivhindades. Need toodangu elemendid on:

a) vahetarbimine;

b) hüvitised töötajatele;

c) muud tootmismaksud miinus muud -subsiidiumid;

d) põhivara kulum.

Sisendkuludest lähtuva mõõtmisviisi kasutamine toodangu ligikaudseks määramiseks tähendab seda, et tootluse analüüs pole võimalik.

10.45. Vahetarbimise arvutamine püsivhindades ei tekita erilisi teoreetilisi probleeme, kuni tegemist on kaupade ja turuteenustega. Seda võib teha kas jooksvaid väärtusi vahetarbimise hinnaindeksiga deflateerides või hinnates koguseid baasaasta hindadega.

10.46. Turuväliste teenuste puhul tehakse töötajate hüvitiste ja põhivara kulumi arvestus püsivhindades kasutades lõikudes 10.53 ja 10.54 kirjeldatud üldiseid meetodeid. Muud tootmismaksud on sageli seotud mahu näitajatega, milleks on näiteks töötajate või kasutatavate autode arv.

Tootemaksud ja -subsiidiumid, impordimaksud ja -subsiidiumid

10.47. Kuigi hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteem on põhiliselt piiratud kaupu ja teenuseid käsitletavate tehingutega, ei välista see mõningate teiste tehingute hinna- ja mahumuutuste määra arvutamise võimalust. See puudutab eelkõige teatud tehingute objektiks olevate kaupade ja teenuste koguse või väärtusega otseselt seotud makse ja subsiidiume. Pakkumise ja kasutamise tabelites näidatakse viimaste väärtus üksikasjaliselt. Allpool kirjeldatud reegleid rakendades on võimalik kaupade ja teenuste kontodel kirjendatud maksude ja subsiidiumide kategooriatele leida hinna ja mahu mõõte. Nimelt:

a) tootemaksud, v.a VAT (D.212 ja D.214);

b) tootesubsiidiumid (D.31);

c) lisandväärtusmaks toodetele (D.211).

10.48. Lihtsaim on olukord maksudega, mis kujutavad endast fikseeritud summat tehingu objektiks oleva toote mahuühiku kohta. Sellistelt maksudelt laekunud summa sõltub:

a) tehinguga hõlmatud toodete kogusest;

b) maksustamise summast ühikule kehtestatud maksumäärast, st maksustamishinnast.

Väärtuse muutumise jagamine nende kahe komponendi vahel ei ole tegelikkuses raske. Mahu varieerumine määratakse maksustatavate toodete koguste muutusega; hinna varieerumine vastab ühikule kehtestatud maksumäära muutusele, st maksustamishinna muutusele.

10.49. Sagedasem on olukord, kus maks vastab kindlale protsendile tehingu väärtusest. Sellistelt maksudelt laekunud summa sõltub sel juhul:

a) tehinguga hõlmatud toodete kogusest;

b) tehinguga hõlmatud toodete hinnast;

c) maksumäärast (protsendist).

Maksustamishind saadakse maksumäära rakendamisel toote hinnale. Maksudest laekuva summa muutus sellist tüüpi maksudest on jagatav mahumuutuseks, mis on määratud maksustatavate toodete koguste muutusega, ja hinna muutuseks, mis vastab maksustamishinna muutusele (b × c).

10.50. Näitaja tootemaksud, v.a VAT (D.215 ja D.214), mahu mõõtmiseks kasutatakse toodetud või imporditud tootekoguste puhul baasaasta maksustamishinda või rakendatakse baasaasta hindadesse ümberarvestatud toodangu või impordi väärtusele baasaasta maksumäärasid. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et maksustamishinnad võivad erinevate kasutuste puhul erineda. Seda võetakse pakkumise ja kasutamise tabelites arvesse.

10.51. Samamoodi toimub ka näitaja tootesubsiidiumid mahu mõõtmine. Selleks arvestatakse toodetud või imporditud tootekoguste korral baasaasta subsiidiumide suurust või rakendatakse baasaasta hindadesse ümberarvestatud toodangu või impordi väärtusele baasaasta subsiidiumide määrasid — samal ajal arvesse võttes erinevaid subsiidiumide suurusi erinevate kasutuste puhul.

10.52. Lisandväärtusmaks toodetele (D.211) arvutatakse nii kogu majanduse kui üksikute majandusharude ja muude kasutajate puhul netopõhiselt ja see puudutab ainult mittemahaarvatavat lisandväärtusmaksu. Viimane leitakse kui tootele arvestatud lisandväärtusmaksu ja selle toote kasutajate poolt mahaarvestatud lisandväärtusmaksu vahe. Samuti on lisandväärtusmaksu tootele võimalik määratleda kui kõigi mittemahaarvatavate väärtuste summat, mis kasutajatel tuleb maksta.

Mittemahaarvatavat lisandväärtusmaksu püsivhindades saab arvutada kui rakendada baasaastal kehtinud lisandväärtusmaksu määrasid baasaasta hindades väljendatud voogudele. Iga muutus jooksva aasta lisandväärtusmaksu määras peegeldub seetõttu mittemahaarvatava lisandväärtusmaksu hinna-, mitte mahuindeksis.

Mahaarvatava lisandväärtusmaksu osakaal kogu lisandväärtusmaksus ning seega ka mittemahaarvatav lisandväärtusmaks võivad muutuda:

a) tulenevalt lisandväärtusmaksu mahaarvamise korra muutusest (muudatused maksuseadustikus), mis võib jõustuda kas kohe või teatud hilinemisega;

b) tulenevalt muutusest toote kasutuses (nt selliste kasutuste osatähtsuse suurenemine, mille puhul lisandväärtusmaksu võib maha arvata).

Kirjeldatud meetodi järgi käsitletakse mahaarvatava lisandväärtusmaksu mahumuutust lisandväärtusmaksu mahaarvamise korra muutumise tulemusel kui muutust maksustamishinnas või kui arvestatud lisandväärtusmaksu määra muutust.

Teisalt näitab toote kasutuse muutusest tuleneva mahaarvatava lisandväärtusmaksu hulga muutus mahaarvatava lisandväärtusmaksu mahumuutust, mis peegeldub toote lisandväärtusmaksu mahuindeksis.

Põhivara kulum

10.53. Põhivara kulumi mahu näitajate arvutamine ei tekita probleeme, kui on olemas informatsioon kapitalikaupade seisu struktuuri kohta. Paljude riikide poolt kasutatav pideva inventariseerimise meetod viitab sellele, et põhivara kulumi arvestust jooksevhindades tuleb teha nii, et kapitalikaupade arvestus viiakse püsivhindadesse. Soetusmaksumusest asendusmaksumuse tuletamiseks tuleb esiteks erinevatel perioodidel omandatud kapitalikaubad hinnata ühtsel alusel, s.o baasaasta hindades. Protsessi käigus saadud hinna- ja mahuindekseid saab seejärel kasutada põhivara kulumi arvestamiseks püsivhindades ning vastava hinnaindeksi leidmiseks.

Kui kapitalikaupade seisu jaoks ei kasutata pidevat inventariseerimist, võib põhivara kulumi muutuse püsivhindades saada kui deflateerida jooksevhindades esitatud andmed, mis on saadud kapitali kogumahutuse moodustavate toodete lõikes. Sel juhul tuleb arvesse võtta ka nende kapitalikaupade vanuselist struktuuri.

Hüvitised töötajatele

10.54. Töötajate tööjõukulude mõõtmisel võib töötajate hüvitiste koguse mõõtühikuks pidada üht tundi kindlat tüüpi ja teatud oskuste taset nõudvat tööd. Nagu kaupade ja teenuste puhul, tuleb ka siin eristada töö erinevat kvaliteeti ja arvutada kvantitatiivsed suhtarvud iga erinevat liiki töö kohta. Igale tööle vastav hind on tunni kohta makstav hüvitis, mis võib loomulikult erinevat liiki tööde korral varieeruda. Tehtud töö mahu võib arvutada erinevat liiki tööde kvantitatiivsete suhtarvude kaalutud keskmisena. Kaaludena võib sel juhul kasutada eelmise aasta või fikseeritud baasaasta töötajate hüvitiste väärtuseid. Samuti võib töö palgamäära indeksi leida erinevat liiki tööde hüvitiste tunnipalgamäärade suhteliste muutuste kaalutud keskmisena. Kaaludena võib jällegi kasutada hüvitisi töötajatele. Kui Laspeyres'i-tüüpi mahuindeks arvutatakse kaudselt, deflateerides muutusi töötajate hüvitistes jooksvates hindades tunnihüvitise keskmise muutuse indeksiga, peab viimane olema Paasche'i-tüüpi indeks.

10.55. Töötajate hüvitiste reaalse ostujõu mõõtmiseks võib seda voogu deflateerida nende töötasude kasutamist peegeldava indeksiga. Tavaliselt on sel eesmärgil valitud hinnaindeks individuaalsete tarbimiskulutuste kaudne deflaator või tarbijahinnaindeks.

Toodetud põhivara seis ja varud

10.56. Püsivhindades esitatud andmeid vajatakse nii toodetud põhivara seisu kui varude kohta. Toodetud põhivara seisu näitamiseks on sellised andmed olemas siis, kui on kasutatud pideva inventariseerimise meetodit. Need andmed on vajalikud kapitalitootluse suhtarvude leidmiseks. Muudel juhtudel võib informatsiooni vara seisu väärtuse kohta koguda tootjatelt ja deflateerida kapitalimahutuste puhul kasutatavate hinnaindeksitega arvestades varude vanuselist struktuuri.

Varude muutust mõõdetakse varudesse lisatud ja varudest välja võetud väärtuste kohta tehtud sissekannete vahega ning antud perioodi vältel varudes hoitud kaupade korduvate kahjude väärtusega. Püsivhindades antud näitajad saadakse nende komponentide deflateerimise teel. Kui varude mahu ja hinna muutused on küllalt regulaarsed, võib varude muutuse näitaja saada ka varude mahumuutuse korrutamisel kas jooksva aasta või baasaasta keskmiste hindadega. Teise alternatiivina ning kontrollvõimalusena võib varude muutust arvestada kui vastavate varude perioodi lõpu ja alguse seisu vahet. Selleks tuleb varude väärtus miinus tootjate raamatupidamisele vastav ümberhindlus ümber hinnata ja väljendada kas jooksva aasta või baasaasta keskmistes hindades. Kui kasutatakse jooksva aasta hindu, mõõdab väärtus varude mahumuutust jooksvates hindades. Kui tegemist on baasaasta keskmiste hindadega, vastab väärtus varude mahumuutusele baasaasta hindades.

Kogumajanduse reaaltulu näitajad

10.57. Tulu voogusid ei saa jagada hinna ja mahu komponentideks ning sel põhjusel ei ole hinna ja mahu näitajaid võimalik defineerida samal viisil kui eespool kirjeldatud voogude ja varude puhul. Reaaltulu voogusid on võimalik mõõta ainult juhul, kui valitakse välja kaupade ja teenuste "korv", millele sissetulekud tüüpiliselt kulutatakse ning selle "korvi" hinnaindekseid kasutatakse jooksva tulu deflaatoritena. Valik on alati subjektiivne seetõttu, et tulu kulutatakse harva ostudeks just vaatlusaluse perioodi jooksul. Osa sellest võidakse säästa hilisema perioodi ostudeks või võivad perioodi jooksul tehtud ostud olla osaliselt finantseeritud varasematest säästudest.

10.58. Sisemajanduse koguprodukt püsivhindades mõõdab kogumajanduse kogu tootmismahtu (ilma vahetarbimiseta). Residentide reaalset kogutulu mõjutab mitte ainult toodangu maht, vaid ka ekspordi määr välismaailmast tuleva impordi suhtes. Kaubandustingimuste paranedes vajatakse väiksemat osa ekspordist antud impordi mahu eest tasumiseks nii, et kodumaiste kaupade ja teenuste tootmise teatud taseme juures on osa sellest võimalik ekspordist ümber paigutada tarbimisse või kapitalimahutusse.

10.59. Sisemajanduse reaalne kogutulu on võimalik tuletada nii, et lisades sisemajanduse koguprodukti andmetele lisatakse niinimetatud käibetulu. Käibetulu või ka kahjum defineeritakse kui:

T =

−

X

P

M

P

s.o jooksev ekspordiimpordi bilanss deflateeritud hinnaindeksiga P, millest on lahutatud ekspordi ja impordi deflateeritud väärtuste vahe. Jooksvale kaubandusbilansile sobiva deflaatori valik tuleks jätta iga riigi statistikaspetsialistide otsustada. Sealjuures tuleks arvesse võtta maa eripärasid. Kui deflaatori valik tekitab probleeme, on tõenäoliselt sobivaks deflaatoriks impordihinnaindeksi ja ekspordihinnaindeksi keskmine.

10.60. Erinevaid reaaltulu koondnäitajaid identifitseeritakse ja defineeritakse järgnevas tabelis näidatud viisil.

Sisemajanduse koguprodukt püsivhindades |

pluss | kaubandustingimuste muutumisest tulenev käibetulu või -kahjum |

võrdub | sisemajanduse reaalne kogutulu |

pluss | välismaailmast saadav reaalne esmane tulu |

miinus | välismaailmale makstav reaalne esmane tulu |

võrdub | reaalne kogurahvatulu |

pluss | välismaailmast saadavad reaalsed jooksvad siirded |

miinus | välismaailmale makstavad reaalsed jooksvad siirded |

võrdub | reaalne kasutatav kogurahvatulu |

miinus | põhivara kulum püsivhindades |

võrdub | reaalne kasutatav netorahvatulu |

Rahvatulu koondnäitajate reaalseks väljendamiseks tuleks välismaailmast saadav ja välismaailmale makstav esmane tulu ning saadavad ja makstavad siirded deflateerida sisemajanduse kogulõppkulutuste indeksiga. Reaalne kasutatav rahvatulu tuleb väljendada netona arvates sellest maha põhivara kulumi koguväärtuse püsivhindades.

INDEKSI ARVUTAMISE VALEMI VALIK JA BAASAASTA

10.61. Hinna- ja mahuindeksite integreeritud süsteemi ülesehitus seab kasutatavate indeksitüüpide valimisele piirangud.

10.62. Eelistatav mahu aastamuutuse näitaja on Fisheri mahuindeks, mida defineeritakse Laspeyres'i ja Paasche'i indeksite geomeetrilise keskmisena. Mahumuutused pikemate perioodide jooksul saadakse järjestikuse ühendamise, s.o mahu aastamuutuste akumuleerimise teel.

10.63. Samuti on eelistatav aastase hinnamuutuse näitaja Fisheri hinnaindeks. Hinnamuutused pikemate perioodide jooksul saadakse järjestikuste aastamuutuste ühendamise teel.

10.64. Ahelindeksid, mis kasutavad mahumuutuse määramiseks Laspeyres'i mahuindekseid ja aastase hinnamuutuse määramiseks Paasche'i hinnaindekseid, on Fisheri indeksitele arvestatavaks alternatiiviks.

10.65. Ehkki ahelindeks on eelistatav mahu ja hinna muutuse näitaja, tuleb tunnistada, et liidetavate komponentide puudumine selles võib olla tõsine miinus mitmete analüüside tegemisel.

Koondnäitaja defineeritakse kui oma komponentide summa. Liidetavus nõuab, et mahuindeksite abil nii koondnäitaja kui tema komponentide võrdlusperioodi väärtusi ajas ekstrapoleerides peab vastavate näitajate identifitseeritavus jääma kehtima.

10.66. Seetõttu soovitatakse lisaks peamiste koondnäitajate ahelindeksitele kokku panna püsivhindades esitatud agregeerimata andmed, s.o jooksvate koguste otsene väärtus baasaasta hindades.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete arvestus püsivhindades tuleb teha viimasel võimalikul detailsustasemel, kus andmed veel vastavad hinna ja mahu mõõtmise integreeritud süsteemi nõuetele. Pakkumise ja kasutamise tabelid kujundavad tsentraalse, kontseptuaalse ja statistilise põhja kõigi püsivhindades esitatud mõõtmiste jaoks. Täiendavad andmed on lisatabelites.

Siiski tuleb püsivhindades olevad aegread aja jooksul ümber arvestada (ümberbaseerida). ESA poolt on heaks kiidetud baasaasta muutmise põhimõte igal viiendal aastal alustades 1995. aastast. Baasaasta muutmise korral on tavaline ühendada vanal baasil olevad andmed ja uuel baasil olevad andmed, selle asemel, et viia ümberbaseerimist ajas tagasi. Baasaasta ajakohastamise tulemusena kaotatakse ühendamise tulemusel liidetavus.

10.67. Kui baasaasta väärtusi ekstrapoleeritakse mahu ahelindeksitega, tuleb kasutajatele seletada, miks tabelites ei ole liidetavust.

Püsivhindades olevad "mitteliidetavad" andmed avaldatakse ilma igasuguste parandusteta. Meetod on arusaadav ja näitab kasutajatele probleemi ulatust.

See ei välista võimalust, et teatud tingimustes võivad koostajad pidada paremaks vastuolud elimineerida andmete üldise kooskõla parandamiseks.

MAJANDUSRUUMIDEVAHELISED HINNA- JA MAHUINDEKSID

10.68. Riikidevaheliste hindade ja mahtude võrdlemisel tuleb ületada probleem, mis tekib erinevate rahvuslike valuutade kasutamisest. Kuna vahetuskursid ei ole selleks piisavalt stabiilsed ega peegelda korrektselt erinevusi ostujõus, tuleb kasutada samasugust metoodikat kui perioodidevaheliste võrdluste tegemisel ühel maal. Seega tuleb arvutada hinna- ja mahuindeksid maade paaride vahel, kasutades sama liiki indeksi valemeid kui perioodidevaheliste muutuste mõõtmisel. Ükskõik kumma kahest maast, A või B, andmeid võib kasutada kaaludena ja, maa A vaatenurgast, arvutada Laspeyres-tüüpi indeksi kasutades maa A kaalusid ning samuti Paasche'i tüüpi indeksi kasutades maa B kaalusid.

10.69. Kui kahe maa majandused erinevad üksteisest palju, võib vahe nende kahe indeksi vahel olla üsna suur ning tulemus sõltuks liiga palju sellest, millised kaalud on valitud. Seetõttu nõuab ESA kahepoolsete võrdluste puhul nende kahe keskmist Fisheri indeksi vormis.

10.70. Teineteisega vähe ühist omavate majandussituatsioonide otsesed kvantitatiivsed võrdlused on juba loomult keerulised ning jooksvate väärtuste deflateerimine hinnaindeksite abil on seetõttu parim alternatiiv. Rahvusvaheliste võrdluste puhul kehtib see isegi rohkem kui perioodidevaheliste võrdluste puhul. Toodete hoolika spetsifitseerimise ja identifitseerimise puhul on hinnasuhted arvutatavad kasutades selleks igal maal läbi viidud hinnavaatluse tulemusel saadud informatsiooni. Kuna saadud hinnad on rahvuslikes valuutades, toob hinnasuhete interpreteerimine endaga kaasa ostujõu pariteetide (PPP) kontseptsiooni. Antud tootele defineeritakse kahe maa A ja B valuutadevaheline ostujõu pariteet kui maa B valuutaühikute hulk, mis on vajalik maal B sama koguse toote ostmiseks kui seda saab ühe ühiku maa A valuuta eest maal A. Ostujõu pariteedid tootegruppidele ja sealt edasi kõrgematele agregatsiooniastmetele kuni SKPni välja saadakse toodete ostujõu pariteetide kaalumisel nende osakaaluga kulutustes. Kahe maa vahelise hinnatasemeindeksi saamiseks tuleb ostujõu pariteet jagada kahe maa valuutade vahelise jooksva vahetuskursiga.

10.71. Turuväliste teenuste osas seisavad rahvusvahelised võrdlused sama probleemi ees kui perioodidevahelised võrdlused. See tähendab, et toodangut mõõdetakse sisendite summaga. Praegu kasutatav majandusruumide vaheliste võrdluste meetod seisneb ostujõu pariteetide arvutamises sisendite oluliste elementide kohta hinnasuhete baasil. See meetod, mis tähendab sisendite mahu võrdlust, ei arvesta võrreldavate maade tootlikkuse erinevust turuväliste teenuste tootmisel. Seetõttu on oluline välja töötada meetodid, mis võimaldaksid turuväliste teenuste toodangu mahu võrdlemist. Individuaalsete turuväliste teenuste osas peaks see põhimõtteliselt olema teostatav samal viisil kui perioodidevaheliste võrdluste puhul.

10.72. Vajadus teha rahvusvahelisi hindade ja mahtude võrdlusi riikide vahel on ESA poolt omaks võetud. Peamine eesmärk on SKP ja tema kasutuste mahtude võrdlused ning sealjuures peab olema tagatud transitiivsus. Transitiivsus tähendab, et maade C ja A otsene suhe on võrdne tuletatud suhtega, mis saadakse maade B ja A ning maade C ja B otseste suhete korrutamisel.

10.73. ESAs heaks kiidetud lähenemine mitmepoolsete mahunäitajate kogumi ja ostujõu pariteetide arvutamiseks on alustada kahepoolsetest võrdlustest kõigi arvessevõetavate maade võimalike paaride vahel. Selleks kasutatavad Fisheri indeksid ei ole transitiivsed. On olemas võimalus nendest transitiivsete indeksite kogumi tuletamiseks, mis sarnanevad algsete Fisheri indeksitega nii palju kui võimalik. Selleks kasutatakse traditsioonilist vähimruutude meetodi kriteeriumi. Hälvete minimeerimine algsete Fisheri indeksite ja soovitavate transitiivsete indeksite vahel viib niinimetatud EKS valemini.

10.74. EKS indeks kasutab kõiki maad i ja maad k ühendavaid kaudseid indekseid, samuti otsest nendevahelist indeksit. Maade i ja k vahel on see maade i ja k vahelise otsese indeksi ja iga võimaliku maid i ja k ühendava kaudse indeksi geomeetriline keskmine. Otsesele indeksile antakse iga kaudse indeksi kahekordne kaal. Transitiivsus saavutatakse kõigi teiste maade kaasamisega EKS indeksisse iga antud maadepaari jaoks.

11. PEATÜKK

RAHVASTIK JA TÖÖJÕUSISENDID

11.01. Teatud võrdlused riikide vahel või sama riigi majandusharude ja -sektorite lõikes omavad mõtet üksnes siis, kui rahvamajanduse arvepidamise koondnäitajaid (näiteks, sisemajanduse koguprodukt, kodumajapidamiste lõpptarbimine, majandusharu lisandväärtus, hüvitised töötajatele) seostatakse elanike arvuga ja tööjõusisendite näitajatega. Seepärast on vajalik defineerida sellised mõisted nagu kogurahvastik, tööhõive, ametikohad, töötatud tunnid, täistööaja ekvivalent ja töötaja tööjõusisend püsiva tasu korral, mis on tihedalt seotud rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate mõistetega.

11.02. Neid mõisteid defineeritakse Süsteemis majandusterritooriumi ja huvide keskuse mõistete alusel.

11.03. Tööjõusisendeid tuleb klassifitseerida samade statistiliste üksuste alusel nagu tootmise analüüsiski. Nendeks on kohalikud tegevusalaüksused ja institutsionaalsed üksused.

11.04. Koondnäitajad, millega rahvastiku ja tööjõusisendite andmed on seotud, kujutavad endast aasta kogunäitajaid. Seetõttu tuleb kasutada rahvaarvu ja tööjõusisendite aasta keskmist.

Kui vaatlusi on aasta jooksul läbi viidud mitu korda, siis kujutab saadav arv endast erinevatel aegadel saadud tulemuste keskmist.

Kui on teostatud üksainus vaatlus, siis on oluline välja selgitada, kas kasutatud periood on täielikult representatiivne; aasta kui terviku andmete arvestamisel tuleb aasta jooksul toimunud muutuste kohta kasutada viimast kättesaadavat informatsiooni. Näiteks, keskmise tööhõive arvestamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et teatud inimesed ei tööta kogu aasta jooksul (juhutöölised ja / või hooajalised töötajad).

KOGURAHVASTIK

Definitsioon: | Antud ajahetkel koosneb riigi kogurahvastik kõigist inimestest, antud riigi kodanikest või välismaalastest, kes alaliselt paiknevad riigi majandusterritooriumil, isegi kui neid ajutiselt seal ei ole. Mõnel juhul loob aasta keskmine inimeste arv sobiva aluse rahvamajanduse arvepidamise näitajate arvutamiseks või ühisnimetajana võrdlustes kasutamiseks. |

11.05. 11.06. Rahvamajanduse arvepidamise jaoks defineeritakse kogurahvastikku vastavalt residentsuse mõistele (vt 2. peatükk "Üksused ja üksuste grupid").

Isikut, kes elab või kavatseb elada riigi majandusterritooriumil ühe aasta või pikema perioodi jooksul, loetakse alaliseks elanikuks.

Isikut peetakse ajutiselt äraolevaks, kui ta elab riigis alaliselt, kuid viibib või kavatseb viibida välismaal vähem kui aasta.

Kõik indiviidid, kes kuuluvad samasse kodumajapidamisse [1] Kodumajapidamise mõiste definitsiooni vt 2. peatükk "Üksused ja üksuste grupid")., on residendid seal, kus asub kodumajapidamise majandushuvide keskus: s.o seal, kus kodumajapidamisel on eluruumid või eluruumide õigusjärglus, mida kodumajapidamise liikmed käsitlevad ja kasutavad kui oma põhilist elukohta. Residendist kodumajapidamise liige jääb residendiks ka siis, kui ta ajutiselt reisib väljapoole majandusterritooriumi, kuna tema majandushuvide keskuseks jääb endiselt majandusruum, kus kodumajapidamine on residendiks.

11.07. Riigi kogurahvastiku alla kuuluvad:

a) antud riigi kodanikud, kes riigis elavad;

b) antud riigi tsiviilelanikud, kes elavad välismaal vähem kui aasta (riigipiiri ületavad töötajad, hooajatöölised, turistid, patsiendid jne);

c) välismaalased, kes asuvad riigis aasta või pikema perioodi jooksul (k.a riigi geograafilisel territooriumil paiknevate Euroopa Ühenduse institutsioonide ja rahvusvaheliste tsiviilorganisatsioonide personal [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed.);

d) välismaalastest sõjaväelased [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed., kes töötavad riigi geograafilisel territooriumil paiknevates rahvusvahelistes sõjaväelistes organisatsioonides;

e) pikaajalisi kohustusi täitev välismaalastest tehniline abipersonal [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed., kes riigis töötab ja keda valitsuse nimel on palganud välisriigi valitsus või rahvusvaheline organisatsioon, mis nende tööd tegelikult finantseerib.

Kokkuleppe kohaselt kuuluvad kogurahvastiku alla, sõltumata nende inimeste väljaspool riiki viibimise aja kestusest, ka:

a) antud riigi üliõpilased, ükskõik kui kaua nad välismaal õpivad;

b) riigi relvajõudude liikmed [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed., kes asuvad välismaailmas;

c) antud riigi kodanikud [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed., kes töötavad riigi teaduslikes baasides, mis paiknevad väljaspool riigi geograafilist territooriumi;

d) antud riigi kodanikud [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed., kes töötavad diplomaatilistes missioonides välismaal;

e) antud riigi kodanikud [2] Kaasa arvatud nende kodumajapidamiste ülejäänud liikmed., kes on osaliselt või täielikult väljaspool majandusterritooriumi asuvate kalalaevade, muude laevade, lennukite ja ujuvplatvormide meeskondade liikmed.

11.08. Vastupidi, riigi kogurahvastiku hulka ei kuulu:

a) välismaalastest tsiviilelanikud, kes elavad antud riigis vähem kui aasta (riigipiiri ületavad töötajad, hooajatöölised, turistid, patsiendid jne);

b) antud riigi tsiviilelanikud, kes elavad välismaal ühe aasta või enam;

c) antud riigi sõjaväelased, kes töötavad välismaailmas paiknevates rahvusvahelistes organisatsioonides;

d) pikaajalisi kohustusi täitev antud riigi kodanikest koosnev tehniline abipersonal,2 kes välismaal töötab ja keda valitsuse nimel on palganud välisriigi valitsus või rahvusvaheline organisatsioon, kes nende tööd tegelikult finantseerib.

Kokkuleppe kohaselt ei kuulu kogurahvastiku alla samuti:

a) välistudengid, ükskõik kui kaua nad antud riigis õpivad;

b) välisriigi relvajõudude liikmed, kes asuvad antud riigis;

c) välismaalased, kes töötavad riigi geograafilisel territooriumil paiknevates välismaistes teaduslikes baasides;

d) antud riigis paiknevate välisriikide diplomaatiliste missioonide liikmed.

11.09. Ülaltoodud definitsioon erineb kohalolevast (või de facto) rahvastikust, mis koosneb nendest isikutest, kes tegelikult antud ajahetkel riigi geograafilisel territooriumil viibivad.

MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE RAHVASTIK

Definitsioon: | Majanduslikult aktiivne rahvastik hõlmab kõiki mõlemast soost teatud vanuses isikuid, kes kindla perioodi jooksul pakuvad oma tööjõudu tootmistegevusaladele (olles seega ESA süsteemi kohaselt hõlmatud tootmise mõistega). Siia kuuluvad kõik isikud, kes vastavad neile nõudmistele, mis võimaldavad neid lülitada hõivatute (töötajate või mittepalgaliste) või töötute alla. |

11.10. "Töötajad" ja "mittepalgalised töötajad" defineeritakse alljaotuses "tööhõive".

"Töötud" defineeritakse alljaotuses "töötus".

TÖÖHÕIVE

Definitsioon: | Tööhõive hõlmab kõiki indiviide — nii töötajaid kui ka mittepalgalisi töötajaid — kes on hõivatud mingi tootmistegevusalaga, mis on ESA süsteemi kohaselt hõlmatud tootmise mõistega. |

11.11. TÖÖTAJAD [3] "Töötajad" vastab Rahvusvahelise Töörganisatsiooni definitsioonile "tasustatav tööhõive".

Definitsioon: | Töötajaid defineeritakse kui kõiki isikuid, kes vastavalt kokkuleppele töötavad mingi teise institutsionaalse residendist üksuse jaoks ja saavad selle eest tasu (mida registreeritakse D.1 all töötajate hüvitistena). |

11.12. Tööandja ja töötaja omavaheline suhe eksisteerib siis, kui ettevõtte ja indiviidi vahel on mõlema poolt vabatahtlikult sõlmitud formaalne või mitteformaalne kokkulepe, mille kohaselt isik töötab ettevõtte heaks kas rahalise või mitterahalise tasu eest.

Töötajateks klassifitseeritakse need töötajad, kes oma põhitegevusala järgi pole samal ajal ka mittepalgalised: viimasel juhul peetakse neid mittepalgalisteks.

11.13. Töötajate alla kuuluvad järgmised kategooriad:

a) isikud (käsi- ja mittekäsitöölised, juhtivtöötajad, kodumajapidamiste töötajad, inimesed, kes vastavalt tööhõive programmidele on seotud tasustatava tootmistegevusega), keda tööandja on tööle võtnud vastavalt töölepingule;

b) avaliku teenistuse töötajad ja teised valitsuse töötajad, kelle hõivatuse tähtajad ja tingimused on kehtestatud seadusega;

c) relvajõud, kes on värvatud nii lühi- kui pikaajaliste lepingutega ja samuti kutsealused (k.a tsiviilaladel töötavad kutsealused);

d) vaimulikud, kui neile makstakse tasu otse valitsemissektori või kasumitaotluseta institutsiooni poolt;

e) ettevõtete ja kvaasikorporatiivsete ettevõtete omanikud kui nad töötavad nendes ettevõtetes;

f) üliõpilased, kellel on formaalne kohustus oma tööjõudu osaliselt rakendada ettevõtte tootmisprotsessis tasu ja / või haridusteenuste eest;

g) lepingulised üksiktöötajad [4] Lepinguline üksiktöötaja on isik, kes nõustub töötama teatud ettevõttes või pakkuma teatud ettevõttele kindlat kaupade või teenuste kogust eelneva korralduse või selle ettevõttega sõlmitud lepingu alusel, kuid kelle töökoht ei asu ettevõttes., kui eksisteerib üksikasjalik kokkulepe, et lepingulise üksiktöötaja saab tasu tehtud töö eest, st töö hulga eest, mis kujutab endast mõne tootmisprotsessi sisendit;

h) invaliidid kui tööandja ja töötaja vahel eksisteerib formaalne või informaalne seos;

i) isikud, kes on hõivatud ajutiste tööhõiveagentuuride poolt ja kes tuleb lülitada sellesse majandusharusse, millesse vastav agentuur kuulub, kes neid palkab, aga mitte sellesse majandusharusse, kuhu kuulub ettevõte, kus nad tegelikult töötavad. Kuid sisend-väljundanalüüsi jaoks võib kõne alla tulla nende inimeste ja kõigi nendega seotud kulude ümberklassifitseerimine (vt lõik 9.51).

11.14. Isikuid, kes ajutiselt ei tööta, peetakse samuti töötajateks kui neil on formaalne töösuhe. Seda formaalset suhet peaks määratlema vastavalt ühe või enama järgneva kriteeriumiga:

a) pidev palgatulu;

b) kinnitus tööle tagasituleku kohta pärast juhuslike asjaolude lõppemist või kokkulepe tagasituleku tähtaja kohta;

c) töölt puudumise mööduv kestus, mis võib olla ajavahemik, mille eest töötajatele makstakse kompensatsiooni, kui see on vajalik, et nad ei peaks tegema mõnda teist tööd.

See hõlmab isikuid, kes ajutiselt ei tööta haiguse või trauma, pühade või puhkuse, streigi või töösulu, haridus- või väljaõppe puhkuse, emaduse või lapsepuhkuse, majandustegevuse vähenemise või töö ajutise katkestusega seotud põhjustel nagu halb ilm, mehaaniline või elektriline avarii, tooraine või kütuse puudus. Samuti hõlmatakse inimesi, kellel esinevad muud ajutised puudumised töölt lahkumata või lahkumisega.

MITTEPALGALISED TÖÖTAJAD

Definitsioon: | Mittepalgalisi töötajaid defineeritakse kui inimesi, kes on selle juriidilise isiku õigusteta üksuse ainuomanikud või ühisomanikud, kus nad töötavad, v.a need juriidilise isiku õigusteta üksused, mida peetakse kvaasikorporatiivseteks ettevõteteks. Mittepalgalisteks töötajateks klassifitseeritakse indiviide, kes pole kaasatud palgatöösse, mis kujutab nende põhitegevusala: viimatinimetatud juhul klassifitseeritakse nad töötajate alla. |

11.15. Nad võivad ajutiselt aruandeperioodil ükskõik missugusel kindlal põhjusel mitte töötada. Mittepalgaliste isikute hüvitised on segatulu.

11.16. Mittepalgaliste töötajate alla kuuluvad ka järgmised kategooriad:

a) palgata peretöötajad, k.a need, kes töötavad juriidilise isiku õigusteta üksustes, mis on täielikult või osaliselt seotud turule tootmisega;

b) lepingulised üksiktöötajad, kelle tulu on seotud mõne sellise tootmisprotsessi väljundi väärtusega, mille eest nad vastutavad, olenemata sellest kui suur või väike see töö on olnud;

c) töötajad, kes on seotud individuaalselt või kollektiivselt organiseeritud tootmisega täielikult enda lõpptarbimiseks või enda kapitalimahutuseks.

Palgata vabatahtlikud töötajad on ka mittepalgalised töötajad, kui nende vabatahtliku tegevuse tulemus on kaupade tootmine, näiteks eluruumide, kiriku või muude objektide ehitamine. Kui aga nende vabatahtliku tegevuse tulemus on teenuste osutamine, näiteks tasuta hoolitsemine või puhastamine, siis ei lülitata neid tööhõive alla, kuna need vabatahtlikud teenused ei kuulu tootmise alla (vt lõik 3.08).

Eluruumide omanik-kasutaja poolt osutatud teenustes pole tööjõusisendit; eluruumide omanik-kasutajaid kui selliseid ei peeta mittepalgalisteks töötajateks.

TÖÖHÕIVE JA RESIDENTSUS

11.17. Tootjaüksuste tegevuse tulemusi võib tööhõivega võrrelda ainult siis kui viimane hõlmab nii residendist kui mitteresidendist töötajaid, kes töötavad residendist tootjaüksuses.

Seetõttu hõlmab tööhõive ka järgmiseid kategooriaid:

a) mitteresidendist riigipiiri ületavaid töötajaid, st isikuid, kes ületavad iga päev piiri, et riigi majandusterritooriumil töötada;

b) mitteresidendist hooajatöölisi, st isikuid, kes tulevad majandusterritooriumile ja jäävad sinna lühemaks ajaks kui üks aasta selleks, et töötada majandusharudes, mis perioodiliselt vajavad täiendavat tööjõudu;

c) riigi relvajõudude liikmed, kes asuvad välismaailmas;

d) antud riigi kodanikud, kes töötavad riigi teaduslikes baasides, mis paiknevad väljaspool riigi geograafilist territooriumi;

e) antud riigi kodanikud, kes töötavad diplomaatilistes missioonides välismaal;

f) residendist üksuste poolt juhitavate kalapaatide, muude laevade, lennukite ja ujuvplatvormide meeskondade liikmed;

g) väljaspool riigi majandusterritooriumi paiknevate valitsemissektori asutuste kohalikud töötajad.

11.18. Teiseltpoolt, tööhõive alla ei kuulu järgmised kategooriad:

a) residendist riigipiiri ületavad või hooajalised töötajad, st need, kes töötavad teise riigi majandusterritooriumil;

b) antud riigi kodanikud, kes on mitteresidendist üksuste poolt juhitavate kalapaatide, muude laevade, lennukite ja ujuvplatvormide meeskondade liikmed;

c) riigi majandusterritooriumil paiknevate välisriigi valitsusagentuuride kohalikud töötajad;

d) riigi geograafilisel territooriumil paiknevate Euroopa Ühenduse institutsioonide ja rahvusvaheliste tsiviilorganisatsioonide personal (k.a otse värvatud kohalikud töötajad);

e) riigi geograafilisel territooriumil paiknevate rahvusvaheliste sõjaväeliste organisatsioonidega koostööd tegevate relvajõudude liikmed;

f) antud riigi kodanikud, kes töötavad riigi majandusterritooriumil loodud välismaistes teaduslikes baasides.

11.19. Võimaldamaks üleminekut mõistetele, mida tööjõustatistikas üldiselt kasutatakse (tööhõive riigi tasandil), soovitatakse ESAs eraldi kajastada järgmiseid näitajaid:

a) kutsealused (ei kajastata tööjõustatistikas, aga on lülitatud ESAsse valitsemissektori teenuste all);

b) mitteresidendist tootjaüksuste residendist töötajad (kajastatakse tööjõustatistikas, aga ei ole lülitatud tööhõive alla, nagu seda defineeritakse ESAs);

c) residendist tootjaüksuste mitteresidendist töötajad (ei kajastata tööjõustatistikas, aga on lülitatud tööhõive alla, nagu seda defineeritakse ESAs);

d) mingis institutsioonis püsivalt elavad residendist töötajad;

e) sellises vanuses residendist töötajad, keda arvestatakse tööjõustatistikas.

TÖÖTUS

Definitsioon: | Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt kehtestatud normidele (13. Tööjõustatistikute Rahvusvaheline Konverents) hõlmavad "töötud" kõiki teatavasse vanusesse jõudnud isikuid, kes aruandeperioodi jooksul: a)olid "ilma tööta", st ei kuulunud palgatöö või mittepalgaliste alla;b)olid "valmis kohe tööd alustama", st olid aruandeperioodi jooksul valmis palgatöö või mittepalgaliste hulka hõivamiseks; jac)"otsisid tööd", st astusid vastavaid samme teatava hiljutise perioodi jooksul, et leida palgatööd või saada mittepalgaliseks. |

Need sammud võivad seisneda avaliku sektori või era tööbörsil registreerimises; taotluste esitamises tööandjatele; ehitusplatsidel, farmides, vabrikuväravais, turul või muudes kogunemispaikades "passimises"; ajalehekuulutuste avaldamises või neile vastamises; sõpradelt või sugulastelt abi otsimises; maa, ehitiste, masinate või seadmete otsimises, et luua oma isiklik ettevõte; rahaliste vahendite muretsemises; lubade ja litsentside hankimises jne.

Definitsioon: | Töötuse määr väljendab töötute isikute protsentuaalset suhet majanduslikult aktiivsesse rahvastikku. |

11.21. Tavaliselt arvutatakse seda määra soo- ja vanusgrupiti ning mõnikord hinnatakse teda ka teiste demograafiliste näitajate järgi, nagu perekonnaseis, kvalifikatsioon või rahvus.

AMETIKOHAD

Definitsioon: | Ametikohta defineeritakse üksikasjaliku või suusõnalise kokkuleppegaisiku ja institutsionaalse residendist üksuse vahel tööteostamiseks vastava tasueest kindlal perioodil või kuni edasise korralduseni. |

11.22. See definitsioon hõlmab nii töötaja kui mittepalgalise töötaja ametikohta: st töötaja ametikohaga on tegemist siis, kui töötaja kuulub teise institutsionaalsesse üksusesse kui tööandja ja mittepalgalise isiku ametikohaga on tegemist juhul, kui isik kuulub samasse institutsionaalsesse üksusesse kui tööandja.

11.23. Ametikoha mõiste erineb eespool defineeritud tööhõive mõistest järgmiste omaduste osas:

a) ametikoht hõlmab ühe ja sama isiku teist, kolmandat jne ametikohta. Need isiku teine, kolmas jne ametikoht võivad edukalt üksteisele järgneda teatava perioodi (tavaliselt nädala) jooksul või kui inimesel on nii õhtune kui päevane ametikoht, võib ta neil töötada paralleelselt;

b) teiseltpoolt, ta ei hõlma isikuid, kes ajutiselt ei tööta, kuid kellel on "formaalselt side oma tööga", näiteks "kindel garantii" tööle tagasipöördumise kohta või kokkulepe "tagasituleku kuupäeva suhtes". Sellist kokkulepet tööandja ja isiku vahel, kes on sundpuhkusel või väljaõppel, ei peeta süsteemis ametikohaks.

AMETIKOHAD JA RESIDENTSUS

11.24. Ametikoht riigi majandusterritooriumil on üksikasjalik või suusõnaline kokkulepe isiku (kes võib olla resident mõnel teisel majandusterritooriumil) ja riigi institutsionaalse residendist üksuse vahel.

Tööjõusisendi mõõtmisel majandustegevuses on tähtis üksnes institutsionaalse tootjaüksuse residentsus, kuna sisemajanduse koguprodukti annavad oma osa ainult residendist tootjad.

11.25. Veelgi enam:

a) ametikohad kuuluvad riigi majandusterritooriumi ametikohtade arvestusse, kui residendist tootja töötajad töötavad ajutiselt teise riigi majandusterritooriumil ja kui tegevuse iseloom ning kestus ei õigusta tema käsitlemist selle teise territooriumi tingliku residendist üksusena;

b) ametikohad ei kuulu riigi majandusterritooriumi ametikohtade arvestusse, kui tööd tehakse institutsionaalse mitteresidendist üksuse jaoks, st üksuste jaoks, mille huvide keskus on teises riigis ja mis ei tahagi tegutseda kodumaisel territooriumil aasta või enam;

c) arvestusse ei kuulu rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisuliste töötajate ametikohad ja kohalike inimeste hulgast välissaatkondadesse värvatute ametikohad, kuna tööandjate üksused pole residendid.

TÖÖTATUD TUNNID

Definitsioon: | Töötatud tundide koguarv väljendab töötaja või mittepalgalise töötaja poolt arvestusperioodil tegelikult töötatud tundide koguarvu, kui nende toodang on vastavuses tootmise mõistega. |

11.26. Kuna töötajate definitsioon on lai, sest ta hõlmab ajutiselt mittetöötavaid, kuid formaalset kinnitust omavaid isikuid ja osatööajaga töötajaid, siis soovitatakse ESAs tootlikkuse arvutamisel kasutada mitte isikute arvestust, vaid töötatud tundide koguarvu.

Töötatud tundide koguarv on süsteemi tööjõusisendite eelistatuim näitaja.

11.27. Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt kehtestatud normidele (10. Tööjõustatistikute Rahvusvaheline Konverents) hõlmavad tegelikult töötatud tunnid:

a) normaalse tööaja jooksul tegelikult töötatud tunde;

b) lisaks normaalse tööaja jooksul töötatud tundidele täiendavalt töötatud tunde, mida tavaliselt tasustatakse normaalsest kõrgema määraga (ületunnitöö);

c) aega, mis on kulutatud töökohal sellisteks ülesanneteks nagu platsi ettevalmistamine, parandus- ja hooldustöö, tööriistade ettevalmistamine ja puhastamine, kviitungite, arvete, töötatud aja kestuse aruannete ja muude ettekannete kirjutamine;

d) jõudeaega, mis on kulutatud töökohal ootamiseks või valmisolekuks näiteks töö ajutise puudumise tõttu, masinate tööseisaku või õnnetuste tõttu või aega, mis on kulutatud töökohal, mille jooksul mingit tööd ei tehtud, kuid mille eest maksti tasu vastavalt garanteeritud töölepingule;

e) aega, mis vastab lühikestele puhkeperioodidele töökohal, k.a einestamise vaheajad.

11.28. Teiseltpoolt, töötatud tundide alla ei kuulu:

a) tunnid, mille eest maksti, kuid ei töötatud. Siia kuuluvad iga-aastane puhkus, riiklikud pühad või haiguspuhkus;

b) lõunaaeg;

c) kodu ja töökoha vahel liikumiseks kulutatud aeg, isegi kui selle eest makstakse (ehitustöölised). Siiski, tööandja organiseeritud samasugune liikumine lülitatakse töötatud tundide alla.

11.29. Töötatud tundide koguarv väljendab töötaja ja mittepalgalisel ametikohal arvestusperioodil tegelikult töötatud tundide koguarvu riigi majandusterritooriumil:

a) siia kuulub töö väljapool riigi majandusterritooriumi nende residendist tööandjate institutsionaalsete üksuste jaoks, mis ei oma seal mingit majandushuvide keskust;

b) siia ei kuulu töö välismaiste tööandjate institutsionaalsete üksuste jaoks, mis ei oma mingit majandushuvide keskust antud riigi majandusterritooriumil.

11.30. Mitmed ettevõtete vaatlused kajastavad makstud, kuid mitte töötatud tunde.

Neil juhtudel tuleb töötatud tunde hinnata iga ametikohtade rühma kohta eraldi, kasutades mistahes kättesaadavat informatsiooni mittetöötatud aja tasu jne kohta.

11.31. Äritsükli analüüsimiseks võib töötatud tundide koguarvu korrigeerida, kasutades selleks aasta standardset tööpäevade arvu.

TÄISTÖÖAJA EKVIVALENT

Definitsioon: | Täistööajaga ekvivalentne tööhõive, mis võrdub täistööajaga ekvivalentsete ametikohtade arvuga, kujutab endast töötatud tundide koguarvu ja riigi majandusterritooriumil täistööajaga ametikohadel töötatud aasta keskmise tundide arvu jagatist. |

11.32. 11.33. See definitsioon ei näita tegelikult alati, kuidas seda näitajat arvutatakse: kuna täistööaja pikkus on aja jooksul muutuv ja on eri majandusharudes erinev, tuleb kasutada meetodeid, millega määratakse iga ametikohtade rühma osas suhe keskmisesse ning täistööaja ekvivalenti ning ka seda, milline on keskmine täistööajast vähem töötatud tundide arv. Kõigepealt peab igas ametikohtade rühmas kindlaks määrama normaalse täistöönädala. Kui võimalik, siis võib majandusharus määratleda ametikohtade rühma vastavalt inimeste soole ja / või töö iseloomule. Nende näitajate väljaselgitamisel töötaja ametikohtade jaoks on sobivaks kriteeriumiks lepingus kindlaksmääratud tunnid. Täistööaja ekvivalent arvutatakse igas ametikohtade rühmas eraldi ja siis liidetakse kokku.

11.34. Kuigi töötatud tundide koguarv on tööjõusisendite parim näitaja, on täistööaja ekvivalendil siiski mõningaid eeliseid: seda saab kergemini leida ja see hõlbustab rahvusvahelisi võrdlusi nende maadega, mis saavad välja arvutada üksnes täistööaja ekvivalendi.

TÖÖTAJA TÖÖJÕUKULUD PÜSIVA TASU KORRAL

Definitsioon: | Töötaja tööjõusisend püsiva tasu korral mõõdab jooksvaid tööjõusisendeid, mida arvutatakse valitud baasperioodi jooksul töötaja ametikohtade tasu alusel. |

11.35. 11.36. Jooksvates hindades väljendatud töötajate tasu ja püsivhindades väljendatud töötaja tööjõusisendi jagatis annab tasu kaudse hinnaindeksi, mida saab võrrelda lõpptarbimise kaudse hinnaindeksiga.

11.37. Mõiste — töötaja tööjõusisend püsiva tasu korral — eesmärgiks on kajastada muudatusi tööjõu koosseisus, näiteks madalamalt tasutud töötajate liikumist kõrgemalt tasutavate töötajate hulka. Efektiivse analüüsi võimaldamiseks, tuleb teda teha majandusharu tasandil.

12.PEATÜKK

KVARTAALNE MAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE

12.01. Kvartaalne majanduslik arvepidamine on rahvamajanduse arvepidamise süsteemi koostisosa, mis lisaks muudele kasutusaladele on väga tähtis jooksva aasta analüüsimiseks ja esialgsete näitajate arvutamiseks antud aasta kohta. Kvartaalne majanduslik arvepidamine kujutab endast tehingute, kontode ja tasakaalustavate kirjete tihedalt seotud kogumit, mis on kirjendatud kvartaalselt nii mittefinants- kui ka finantsarvepidamise kujul. Arvestus põhineb samadel põhimõtetel, definitsioonidel ja struktuuril nagu aasta arvepidamine, kuid on teatud ulatuses modifitseeritud seoses vastava perioodiga.

12.02. Kvartaalse majandusliku arvepidamise tähtsus tuleneb põhiliselt asjaolust, et ta kujutab endast ainukest selliste näitajate kogumit, mis on kättesaadav lühikese aja jooksul ja mis võimaldab saada kiiresti täieliku ettekujutuse nii mittefinants- kui ka finantstegevustest majanduses.

12.03. Perioodi pikkusest, mida kvartaalne arvepidamine katab ja vajadusest saada usaldusväärset informatsiooni nii ruttu kui võimalik, tulenevad tema tüüpilised iseärasused. Need on seotud arvestuse koostamise statistiliste meetoditega, hooajalisusega ja sellest tuleneva käsitlemisega, kvartaalse ja aastase arvepidamise põhimõttelise ühtsusega ja mõningate arvepidamise iseärasustega, mis on seotud vaadeldava perioodiga. Neid tüüpilisi iseärasusi on põhjalikumalt analüüsitud kvartaalse arvepidamise käsiraamatus, mida Eurostat kavatseb avaldada enne selle metodoloogia kasutuselevõttu.

12.04. Statistilised meetodid, mida kasutatakse kvartaalses arvepidamises, võivad küllalt palju erineda neist, mida kasutatakse aasta arvepidamises. Neid võib klassifitseerida kahte põhikategooriasse: otsesed toimimisviisid ja kaudsed toimimisviisid. Otsesed toimimisviisid põhinevad kvartaalsete intervallide järel kättesaadavatel, veidi lihtsustatud andmetel, mis sarnanevad aasta arvepidamises kasutatavatega. Teiseltpoolt, kaudsed toimimisviisid põhinevad aastase arvepidamise andmete ajalisel disagregeerimisel, milleks kasutatakse vastavaid matemaatilisi või statistilisi meetodeid. Vastavad indikaatorid võimaldavad andmete ekstrapoleerimist jooksva aasta kohta. Valik erinevate kaudsete toimimisviiside vahel peab eelkõige arvesse võtma jooksva aasta kohta tehtava prognoosivea minimeerimist, et esialgsed aastanäitajad vastaksid nii täpselt kui võimalik lõppandmetele. Valik nende lähenemisviiside vahel sõltub muuhulgas ka kvartaalselt kättesaadavast informatsioonist.

12.05. Kvartaalse arvepidamise aegread peegeldavad küllalt tihti väga lühiajalisi ilmastikust, harjumustest, õigusaktidest jne tingitud muutusi, mida tavaliselt defineeritakse kui sesoonseid kõikumisi. Kuigi sesoonsus on kvartaalsete andmete koostisosa, takistab see sageli tsükli trendikomponendi korrektset identifitseerimist ja analüüsi. Sellest tuleneb vajadus koostada nii töötlemata kui sesoonselt korrigeeritud arvepidamist. Sesoonselt korrigeeritud andmete arvestuslik kooskõla peab olema tagatud. Sesoonse korrigeerimisega tihedalt seotud probleem on tööpäevade korrektsioon, mis vajab lähemat käsitlemist Eurostati vastavas käsiraamatus.

12.06. Kuna kvartaalne arvepidamine kasutab aasta arvepidamisega sama raamistikku, siis peab ta viimasega kooskõlas olema. See tähendab, et voo tüüpi muutujate korral on kvartaalsete andmete summa igal aastal võrdne aastaandmetega. Tegelikult pole ühtki põhjust, miks ei peaks see nii olema ka eelmiste aastate suhtes. Ometi, jooksva aasta puhul on probleemiks ajaline prioriteet kvartaalsete ja aasta andmete vahel, kuna kvartaalsed andmed on tavaliselt varem kättesaadavad kui aasta andmed. Seda probleemi saab lahendada, kui kokku leppida, et aasta andmete esialgsed näitajad saadakse kvartaalsete andmete agregeerimise teel. Kui muutub kättesaadavaks uus aastainformatsioon, mis toob kaasa esialgsete andmete täpsustamise vajaduse, tuleb ka kvartaalseid andmeid vastavalt muuta. Ühesuguste süsteemide piires on aasta arvepidamine kvartaalse süsteemi kõrvalprodukt ja eraldiseisvat aasta arvestust pole olemas.

12.07. Lähteandmete ning samuti ka sesoonse korrigeerimise protseduuride osas peab olema tagatud ajaline ühilduvus, et ka korrigeeritud näitajad oleksid ühilduvad.

12.08. Kui enamik tegevusi ja tasakaalustavaid kirjeid on põhimõtteliselt jaotatud teatava regulaarsusega kõigi kvartalite peale, on sellegipoolest mõned tegevused, mis kontsentreeruvad aasta ühte või kahte kvartalisse. See kehtib tulumaksu, dividendide, intresside jne kohta. Selliste juhtumite käsitlemine sõltub loomulikult nende aluseks olevatest protsessidest.

12.09. Teoreetilisest vaatevinklist pole ühtki takistust, mis keelaks kvartaalse arvepidamise jaoks sama väljundvormi kasutamist, mida kasutatakse ka aasta arvepidamise jaoks. Ometi on tegelikkuses kasulik seda skeemi lihtsustada ja agregeerida, et saada usaldusväärsed kvartaalsed andmed nii ruttu kui võimalik (vt tabelid ja andmed, mida peab edastama vastavalt ESA 95-le).

13. PEATÜKK

REGIONAALNE ARVEPIDAMINE

13.01. Regionaalne arvepidamine kujutab endast kogumajanduse arvepidamise regionaalset versiooni. Regionaalses arvepidamises kasutatakse kogumajanduse arvepidamises kasutatavaid mõisteid, juhul, kui selles peatükis ei ole teisiti märgitud.

13.02. Kontode täiskogum regionaalsel tasandil tähendab iga regiooni käsitlemist eraldi majandusüksusena. Selles kontekstis muutuvad tehingud teiste regioonidega välistehinguteks. Loomulikult tuleb regiooni välistehingud jaotada tehinguteks riigi teiste regioonidega ja tehinguteks välismaailmaga.

13.03. Kontseptuaalsed raskused (vt lõigud 13.10-13.14) selgitavad osaliselt, miks regionaalne arvepidamine piirdub tootmistegevuse kirjendamisega majandusharude kaupa ja ainult mõningate institutsionaalsete sektorite, nagu kodumajapidamised, arvepidamisega.

REGIONAALNE TERRITOORIUM

13.04. Regionaalne majandus on osa antud riigi kogumajandusest. Kogumajandust defineeritakse institutsionaalsete üksuste kaudu. Ta koosneb kõigist institutsionaalsetest üksustest, mille huvide keskus asub riigi majandusterritooriumil (vt lõik 2.04). Majandusterritoorium, mis peamiselt kattub geograafilise territooriumiga, ei lange viimasega täpselt kokku (vt lõik 2.05). Riigi majandusterritooriumi võib jaotada regionaalseteks territooriumideks ja regioonideväliseks territooriumiks.

13.05. Regionaalse territooriumi alla kuuluvad:

a) regioon, mis on riigi geograafilise territooriumi osa;

b) kõik vabatsoonid, k.a tollilaod ja regiooni tolliameti kontrolli all olevad tootmisüksused.

13.06. Regioonideväline territoorium koosneb riigi majandusterritooriumi osadest, mida ei saa otseselt siduda ühegi regiooniga. Siia alla kuuluvad:

a) rahvuslik õhuruum, territoriaalveed ja kontinentaalne mandrilava, mis asetseb rahvusvahelistes vetes ja millele riigil on ainuõigus;

b) territoriaalsed enklaavid (s.o geograafilised territooriumid, mis asetsevad välismaailmas ja mida vastavalt rahvusvahelistele lepetele või riikidevahelistele lepingutele kasutavad riigi valitsusagentuurid (saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduslikud baasid jne));

c) nafta, maagaasi jne varud rahvusvahelistes vetes väljaspool riigi kontinentaalset mandrilava, mida töötlevad residendist üksused.

13.07. Territoriaalüksuste statistiline nomenklatuur (NUTS) võimaldab Euroopa Liidu majandusterritooriumi ühetaoliselt liigendada. NUTS on territoriaalne klassifikaator regionaalse arvepidamise koostamiseks.

ÜKSUSED JA RESIDENTSUS

13.08. Eristatakse kahte tüüpi üksusi. Kõigepealt kohalikke tegevusalaüksusi (KAU), et analüüsida voogusid, mis tekivad tootmisprotsessis ning kaupade ja teenuste kasutamisel. Teiseks, institutsionaalsed üksused, analüüsimaks tulu, kapitali ja finantstehingute voogusid, muid voogusid ja bilansse.

13.09. Kohalikud tegevusalaüksused on osa tegevusalaüksustest, mis vastavad kohalikule üksusele. Kohalik üksus võib olla institutsionaalne üksus, mis valmistab kaupu ja teenuseid või institutsionaalse üksuse osa, mis asub geograafiliselt eristatavas kohas (vt lõik 2.106). Põhimõtteliselt saab seetõttu kohaliku tegevusalaüksuse regionaalse residentsuse üheselt kindlaks määrata.

Mis puutub tootmistegevusega seotud tehingutesse, siis oluline on kirjendada selliste kohalike tegevusalaüksuste vahelised vood, mis kuuluvad samasse institutsionaalsesse üksusesse ja asuvad erinevates regioonides. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis (ESA) soovitatakse kohalike tegevusalaüksuste vahelised transpordikulud toodangu hulka lülitada ja see on regionaalses arvepidamises eriti tähtis.

13.10. Regionaalse arvepidamise kontekstis tuleb institutsionaalsete üksuste puhul arvestada kahte tüüpi institutsionaalsete üksustega. Esiteks, uniregionaalsed üksused, mille majandushuvide keskus on ühes regioonis ja mille tegevusest suurem osa toimub selles regioonis. Uniregionaalsete üksuste alla kuuluvad kodumajapidamised, ettevõtted, mille kohalikud tegevusalaüksused asuvad kõik samas regioonis, kohalikud omavalitsused ja osariigi / liidumaa valitsus, vähemalt osa riiklikust sotsiaalkindlustusest ja paljud kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

Teiseks, multiregionaalsed üksused, mille majandushuvide keskus on rohkem kui ühes regioonis. Siia kuulub palju ettevõtteid ja hulk kasumitaotluseta institutsioone. Laiemas tähenduses puudutab see ka institutsionaalseid üksusi, mille tegevus on jaotunud üle kogu riigi, nagu keskvalitsus ja mõned ettevõtted, enamasti monopolid või kvaasi-monopolid, nagu riiklik raudtee või riiklik elektrivõrk.

13.11. Uniregionaalsete institutsionaalsete üksuste kõik tehingud on seotud regiooniga, kus asub nende majandushuvide keskus. Kodumajapidamiste majandushuvide keskus asub regioonis, kus nad elavad, mitte selles regioonis, kus nad töötavad. Teiste uniregionaalsete üksuste majandushuvide keskus asub selles regioonis, kus nad paiknevad.

13.12. Mõningaid multiregionaalsete üksuste tehinguid ei saa siiski täpselt regionaliseerida. See puudutab enamikku jaotus- ja finantstehinguid. Sellest tulenevalt ei saa multiregionaalsete üksuste tasakaalustavaid kirjeid regionaalsel tasandil üheselt kindlaks määrata.

13.13. Põhimõtteliselt võib proovida jaotada multiregionaalsete üksuste vahelisi tehinguid mingi lihtsustatud meetodiga. Sellegipoolest ei tohiks seda pidada lihtsalt praktiliseks lihtsustuseks. Siin oleks tegemist juba ESA kontseptuaalse muutmisega, kuna reegel, et kohalike tegevusalaüksuste / majandusharude kohta ei saa süsteemi keskse raamistiku kohaselt koostada kontode täiskogumit, keelab ka kõigi institutsionaalsete üksuste (mille hulgas on ka multiregionaalsed) arvepidamise jaotamise regioonide vahel. Viimane tähendaks põhimõtteliselt täieliku kontode kogumi koostamist kohalike tegevusalaüksuste kohta.

13.14. Ülaltoodud kaalutlustest lähtuvalt piirdub regionaalse arvepidamise süsteem järgnevaga:

a) majandusharude regionaalsed tootmistegevuse koondnäitajad:

1) kogulisandväärtus;

2) hüvitised töötajatele;

3) tööhõive;

4) töötajad;

5) kapitali kogumahutus põhivarasse;

b) regionaalne sisemajanduse koguprodukt (SKPR);

c) kodumajapidamiste regionaalne arvepidamine.

REGIONALISEERIMISE MEETODID

13.15. Regionaalne arvepidamine põhineb regionaalse territooriumi residendist üksuste tehingutel. Üldiselt võib regionaliseerimiseks kasutada alt-üles meetodit, ülalt-alla meetodit või segameetodit. Meetodeid võib iseloomustada järgmiselt:

a) alt-üles meetodid:

alt-üles arvestusmeetodid seisnevad regiooni residendist üksusi puudutava informatsiooni kasutamises ja andmete kokkuliitmises, kuni jõutakse regionaalse koondnäitajani. Regionaalsete väärtuste summa peab võrduma vastava, kogu riigi kohta arvutatud, väärtusega;

b) ülalt-alla meetodid:

ülalt-alla meetodid seisnevad riigi näitaja jagamises regioonide vahel, kusjuures püütakse mitte ühtki residendist üksust välja jätta, jaotusviisi abil, mis peegeldab arvestatava näitaja jaotust nii täpselt kui võimalik. Neid meetodeid nimetatakse ülalt-alla meetodeiks seepärast, et koondnäitaja jaotatakse regioonide, mitte üksikute üksuste vahel. Sellegipoolest vajatakse residendist üksuse mõistet, et kasutatava jaotusviisi puhul oleks tagatud regiooni täielik kaetus;

c) segameetodid:

alt-üles meetodeid nende puhtal kujul kasutatakse harva. Seepärast võib kaaluda ka segameetodite kasutamist. Näiteks, võib ilmneda, et koondnäitajat saab alt-üles meetodiga regionaliseerida ainult NUTS-1 tasemel. Edasiseks regionaliseerimiseks NUTS-2 või NUTS-3 tasemel tuleb kasutada ülalt-alla meetodit.

13.16. Põhimõtteliselt on alt-üles meetodite eelis see, et nad kasutavad vajalikke andmeid otse regiooni tasemel. Ülalt-alla meetodite eelis on garanteeritud arvuline kooskõla riikliku ja regionaalse arvepidamise vahel. Puuduseks on see, et näitajate aluseks pole otsesed andmed, vaid kaudne arvestusviis, mis eeldatavasti on seotud mõõdetava nähtusega.

13.17. Kui vähegi võimalik, tuleb regionaalsed väärtused, mis on otseselt seotud vastavate riigi tasandi väärtustega, arvutada otse alt-üles meetodi abil. Ülalt-alla meetodi puhul on raske hinnata mõõdetavate näitajate täpsust, samal ajal kui alt-üles meetodite puhul on tähelepanu suunatud võimalikele erinevustele rahvamajanduse näitajatest.

KOONDNÄITAJAD MAJANDUSHARUTI

13.18. Regiooni majandusharu koosneb kohalike tegevusalaüksuste grupist, mis tegeleb ühesuguse või sarnase tegevusalaga (vt lõik 2.108). Kohalik tegevusalaüksus on üksus, millel põhinevad tootmistegevusega (toodang, vahetarbimine jne) seotud andmed.

13.19. Üldiselt tuleks tootmistegevuse koondnäitajad siduda regiooniga, kus vastavaid tehinguid teostav üksus on resident. Kohaliku tegevusalaüksuse residentsus on põhiline kriteerium nende koondnäitajate regioonide vahel jagamisel.

13.20. Kapitali kogumahutuse põhivarasse regioonide vahel jaotamine toimub omandi põhimõttel nagu ka kogumajanduse arvepidamises (vt lõik 2.05, märkus 1). Multiregionaalsete üksuste põhivara seostatakse kohaliku tegevusalaüksusega, kus seda vara kasutatakse. Nagu ka rahvamajanduse arvepidamises, kirjendatakse kasutusrendi kaudu omandatud põhivara omaniku regioonis ja kapitalirendi abil saadud põhivara kasutaja regioonis.

13.21. Tegelikkuses võib juhtuda, et informatsioon on kättesaadav ainult nende üksuste tasandil, mis hõlmavad mitut kohalikku tegevusalaüksust, mis tegutsevad erinevates valdkondades ja / või regioonides. Sel juhul tuleb kasutada kättesaadavaid näitajaid (näiteks, hüvitised töötajatele, regiooni tööhõive), et regionaliseerida andmeid majandusharuti.

13.22. Kohaliku tegevusalaüksuse määratlemisel tuleb eristada kolme situatsiooni:

a) tootmistegevus koos märkimisväärse tööjõusisendi [1] Märkimisväärseks tööjõusisendiks peetakse antud juhul minimaalselt ühe poolepäevase tööajaga töötaja aasta ekvivalenti. kasutamisega antud fikseeritud asukohas ei tekita mingeid probleeme. Sellegipoolest, mõnel juhul on vajalikud täiendavad täpsustused (vt lõigud 13.24-13.27);

b) tootmistegevust märkimisväärse tööjõusisendita antud asukohas ei peeta eraldiseisvaks kohalikuks tegevusalaüksuseks ja toodang tuleb seostada kohaliku üksusega, mis vastutab tootmise juhtimise eest;

c) fikseeritud asukohata tootmistegevuse suhtes tuleb rakendada riiklikul tasandil kasutatavat residentsuse mõistet.

13.23. Abitegevusalasid ei käsitleta eraldiseisvate majandusüksustena ja ei eraldata põhi- või kõrvaltegevusalast või majandusüksustest, mida nad teenindavad (vt lõik 2.104). Vastavalt sellele tuleb abitegevusalad ühendada kohaliku tegevusalaüksusega, mida nad teenindavad.

Abitegevust võib teostada eraldi asukohas, mis paikneb teises regioonis kui see kohalik tegevusalaüksus, mida ta teenindab. Abitegevusalade geograafilise jaotamise ülalmainitud reegli täpne järgimine võib viia koondnäitajate alahindamisele regioonis, kuhu on koondunud palju abitegevusi. Seepärast tuleb nad vastavalt residentsuse printsiibile seostada regiooniga, kus abitegevus toimub, ning nad jäävad samasse majandusharusse nende kohalike tegevusalaüksustega, mida nad teenindavad.

13.24. Mõnes majandusharus vajavad regionaliseerimismeetodid edasist selgitamist. Need harud on:

a) ehitus;

b) transport, laondus ja side;

c) finantsvahendus.

13.25. Ehituses tuleb ehitusplatse käsitleda kui iseseisvaid kohalikke tegevusalaüksusi kui tegevus on märkimisväärne (vt lõik 2.09, märkus 4). Kui mõningaid seadmeid, näiteks ramme ja kraanasid, kasutatakse ühe ja sama tegevusalaüksuse kohalike üksuste poolt ja kui ehitusplatsi tasandil ei ole vastavat informatsiooni, soovitatakse selliste seadmete kapitali kogumahutus põhivarasse siduda tegevusalaüksuse peakorteriga.

13.26. Transpordis, k.a torujuhtmetransport, on vajalik määratleda kohalikud tegevusalaüksused, millega tootmine ja kapitalimahutus tuleks siduda. Maapealse transpordi (v.a raudteed) korral tuleb tootmine ja kapitalimahutus siduda depoode või teiste sarnaste kohalike tegevusalaüksustega, kus seadmed paiknevad. Veetranspordi toodang ja liikuvad seadmed tuleb seostada üksuse kodubaasiga (sadamad). Torujuhtmetranspordi võrgustik tuleb siduda kohaliku tegevusalaüksusega, mis seda kasutab.

Raudteede ja õhutranspordi korral tuleks kasutada ülalt-alla meetodeid, jaotades riigi tasandi koondnäitajad sobivate indikaatoritega. Hüvitised töötajatele tuleks seostada regiooniga, kus inimesed töötavad. Tegevuse koguülejääk tuleb jagada regioonide vahel vastavalt näitajatele, mis on seotud rongide või õhuliinide tegevusega.

Mis puudutab sideteenuseid, siis mitmesugused seadmed (telefonivõrgu seadmed, telekommunikatsiooni liinid jne) etendavad üksnes abistavat rolli. Seetõttu ei moodusta nad eraldiseisvaid majandusüksusi ja nad tuleb seostada kohaliku tegevusalaüksusega, mis neid juhib. Ka investeeringud infrastruktuuri tuleb nende kohalike üksuste vahel ära jaotada.

13.27. Finantsvahenduse korral tuleb lisandväärtus jaotada vastavalt sissetulekute meetodile. Hüvitised töötajatele tuleb jaotada nende kohalike tegevusalaüksuste vahel, kus inimesed töötavad. Krediidiinstitutsioonide tegevuse koguülejääk tuleb jagada kohalike tegevusalaüksuste vahel proportsioonis laenude ja deposiitide summaga ja kindlustusinstitutsioonide tegevuse koguülejääk — proportsioonis saadud preemiatega. Kapitali kogumahutus põhivarasse koosneb peamiselt ehitistest; seetõttu tuleb ta jaotada regioonide vahel, kus need ehitised paiknevad.

13.28. Toodangut tuleb hinnata alushindades (vt lõik 3.47). Vahetarbimiseks kasutatud tooteid tuleb hinnata ostjahinnas ajal kui nad sisenevad tootmisprotsessi (vt lõik 3.72). Seetõttu hinnatakse haru kogulisandväärtus alushindades.

Kapitali kogumahutust põhivarasse hinnatakse ostjahinnas, k.a paigalduskulud ja muud omandiõiguse ülemineku kulud. Kui toodetakse enda tarbeks, siis hinnatakse seda samasuguse põhivara alushindades või kui need hinnad pole kättesaadavad, siis hinnatakse tootmiskulude alusel (vt lõik 3.113).

13.29. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) regionaalne vaste (ekvivalent) on regionaalne sisemajanduse koguprodukt (SKPR). SKPRi hinnatakse turuhindades, liites alushindades väljendatud regionaalsete väärtuste summale regionaalsed maksud ja lahutades toote- ja impordisubsiidiumid. Regioonide SKPRide summa turuhindades, k.a regioonide välise territooriumi SKPR, võrdub SKP-ga turuhindades.

KODUMAJAPIDAMISTE ARVEPIDAMINE

13.30. Regionaalne sisemajanduse koguprodukt on regiooni residendist kohalike tegevusalaüksuste tootmistegevuse tulemus. Tulu jaotamis- ja ümberjaotamisprotsessi tulemuseks on teised olulised tasakaalustavad kirjed, nimelt esmased tulud ja kasutatav tulu. Lõikudes 13.10-13.14 mainitud kaalutluste tõttu piirduvad need tulu mõisted üksnes kodumajapidamistega.

13.31. Kodumajapidamiste regionaalne arvepidamine kujutab endast rahvamajanduse arvepidamise regionaalset versiooni. Praktilistel kaalutlustel piirduvad kontod üksnes:

a) esmaste tulude jaotamise kontoga;

b) tulude teisese jaotamise kontoga.

Üldiselt on nende kontode koostamise eesmärgiks regiooni residendist kodumajapidamiste esmaste tulude ja kasutatava tulu mõõtmine.

13.32. Kodumajapidamiste regionaalne arvepidamine põhineb regiooni residendist kodumajapidamistel. Kodumajapidamise kui institutsionaalse üksuse ja kodumajapidamiste institutsionaalse sektori definitsioonid on toodud lõikudes 2.13, 2.16, 2.75 ja 2.76. Residendist kodumajapidamiste liikmete arv annab kokku regiooni residendist kogurahvastiku.

13.33. Üldiselt kasutatakse riiklikul tasandil rakendatavaid kodumajapidamiste residentsuse määramise reegleid ka kodumajapidamiste regionaalses arvepidamises. Siiski, erand tehakse üliõpilaste ja pikaajaliste patsientide residentsuse määramisel kui regioon, kus nad viibivad, asub samas riigis. Regionaalses arvepidamises käsitletakse neid selle regiooni (kus nad ajutiselt viibivad) residentidena siis, kui nad on seal rohkem kui üks aasta.

13.34. Kodumajapidamiste regionaalses arvepidamises tuleb arvestada kaht asjaolu, kui tegemist on kodumajapidamisega, kellele kuulub teises regioonis asetsev juriidilise isiku õigusteta üksus, maa ja / või teine eluruum:

a) teises regioonis juriidilise isiku õigusteta üksust (mida ei peeta kvaasikorporatiivseks ettevõtteks riigi tasandil) omav kodumajapidamine:

juriidilise isiku õigusteta üksust peetakse residendiks (tinglikuks üksuseks) asukoharegioonis. Tagajärjeks on, et majandusharuti arvestatud koondnäitajate baasil saadud segatulu on asukoharegiooni segatulu koostisosa. Siiski, segatulu, kirjendatuna regiooni kodumajapidamiste esmaste tulude jaotamise kontol, peab võrduma regiooni residendist kodumajapidamiste poolt saadava kogu segatuluga, sõltumata sellest, millises regioonis see tulu loodi (seega ei ole need kahest erinevast aspektist vaadeldud regionaalsed segatulud identsed);

b) teises regioonis maad ja / või teist eluruumi omav kodumajapidamine:

ka siin peetakse maad ja / või teist eluruumi asukoharegiooni tinglikeks residendist üksusteks. Järelikult, maa ja / või eluruumi rentnike poolt makstav rent ja rendimaksud makstakse tinglikule üksusele. Kui teist eluruumi kasutab omanik oma lõpptarbimiseks, tuleb renditeenuste väärtus kirjendada kui regioonide vaheline eksport regioonist, kus eluruum asub, regiooni, kus omanik on resident. Seega, viimatimainitud regioon impordib teenust ja kasutab seda kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusteks. Nagu ka segatulu korral, erineb sellest tootmisprotsessist tulenev tegevuse ülejääk tegevuse ülejäägist kodumajapidamiste esmaste tulude jaotamise kontol; kogumajanduse seisukohalt on mõlemad ühesugused.

--------------------------------------------------

B LISA

RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE ANDMETE EDASTUSPROGRAMM

Ülevaade tabelitest

t Baasaasta.

Esimene edastus | Viive t + kuud | Edastus aastatel | Tabeli teema | Tabeli nr |

1999 | 4 | 95—98 | Peamised koondnäitajad, aastased | 1 |

1999 | 4 | 95—98 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | 1 |

1999 | 8 | 95—98 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | 2 |

2000 | 9 | 95—99 | Tabelid majandusharude kaupa | 3 |

2000 | 9 | 95—99 | ELi ja kolmandate riikide eksport ja import | 4 |

2000 | 9 | 95—99 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärkide kaupa | 5 |

2000 | 9 | 95—99 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | 6 |

2000 | 9 | 95—99 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | 7 |

2000 | 12 | 95—99 | Muud kui finantskontod sektorite kaupa | 8 |

2000 | 12 | 95—99 | Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | 9 |

2000 | 24 | 95—98 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | 10 |

2001 | 12 | 95—00 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | 11 |

2001 | 24 | 95—99 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | 12 |

2001 | 24 | 95—99 | Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II | 13 |

2001 | 24 | 95—99 | Põhivara kogumajanduses ja toote kaupa, Pi3 | 14 |

2002 | 36 | 95—99 | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse, A60 × P60 | 15 |

2002 | 36 | 95—99 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | 16 |

2002 | 36 | 95 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | 17 |

2002 | 36 | 95 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | 18 |

2002 | 36 | 95 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | 19 |

2003 | 36 | 00 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × Pi3, iga viies aasta | 20 |

2003 | 36 | 00 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60×(S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | 21 |

2003 | 36 | 00 | Kapitali kogumahutuse põhivarasse ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × P60, iga viies aasta | 22 |

Vt tabel | Vt tabel | Vt tabel | Tagasiulatuvad arvutused | 23 |

+Kui jaotust ei ole märgitud, peetakse silmas kogumajandust.**A6 ainult riigi territooriumi järgi.(x)Reaalne.

Kood | Muutujate loend | Jaotus + | Jooksevhinnad | Püsivhinnad |

Lisandväärtus ja sisemajanduse koguprodukt

B.1g | 1.Kogulisandväärtus alushindades | A6 | x | x |

D.21—D.31 | 2.Tootemaksud miinus tootesubsiidiumid | | x | x |

P.119 | 3.Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) | | x | x |

B.1*g | 4.Sisemajanduse koguprodukt turuhindades | | x | x |

Sisemajanduse koguprodukti kulutused

P.3 | 5.Lõpptarbimise kogukulutused | | x | x |

P.3 | 6. a)Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused (riigi territooriumi järgi) | | x | x |

P.3 | 6. b)Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused (residentide põhjal) | | x | x |

P.3 | 7.KTKTIde lõpptarbimiskulutused | | x | x |

P.3 | 8.Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused | | x | x |

P.31 | a)Individuaalsed tarbimiskulutused | | x | x |

P.32 | b)Kollektiivsed tarbimiskulutused | | x | x |

P.4 | 9.Kodumajapidamiste tegelik lõpptarbimine | | x | x |

P.41 | a)Tegelik individuaalne tarbimine | | x | x |

P.5 | 10.Kapitali kogumahutus | | x | x |

P.51 | a)Kapitali kogumahutus põhivarasse | Pi6 | x | x |

P.52 | b)Muutus | | x | x |

P.53 | c)Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | | x | x |

P.6 | 11.Kaupade (FOB) ja teenuste eksport | | x | x |

P.7 | 12.Kaupade (FOB) ja teenuste import | | x | x |

Tulu, sääst ja netolaenuandmine

B.5 | 13.Esmaste tulude bilanss välismaailmaga | | x | x |

B.5*g | 14.Kogurahvatulu turuhindades | | x | (x) |

K.1 | 15.Põhikapitali kulum | | x | x |

B.5*n | 16.Netorahvatulu turuhindades | | x | x |

D.5, D.6, D.7 | 17.Jooksvad netosiirded välismaailmaga | | x | |

B.6n | 18.Kasutada jääv netotulu | | x | (x) |

B.8n | 19.Rahvuslik netosääst | | x | |

D.9 | 20.Kapitali netosiirded välismaailmaga | | x | |

B.9 | 21.Riigi netolaenuandmine või -võtmine | | x | |

Rahvastik, tööhõive, töötajate hüvitised

| 22.Rahvastiku ja tööhõive andmed | | | |

| a)Kogurahvastik (1000) | | | |

| b)Töötud (1000) | | | |

| c)Tööhõive, residentide põhjal ja riigi territooriumi järgi (1000) | | | |

| —füüsilisest isikust ettevõtjad | A6 ** | | |

| —töötajad | A6 ** | | |

D.1 | 23.Töötajate hüvitised, residentide põhjal ja riigi territooriumi järgi | A6 ** | x | |

D.11 | a)Brutopalgad | A6 ** | x | |

Tabel 2 — Valitsemissektori peamised koondnäitajad

P.1 | Toodang |

P.11 + P.12 | —Turutoodang ja toodang oma tarbeks |

P.13 | —Muu turuväline toodang |

P.2 | Vahetarbimine |

B.1g | Kogulisandväärtus |

K.1 | Põhikapitali kulum |

B.1n | Netolisandväärtus |

D.1 | Töötajatele makstud hüvitised |

D.29—D.39 | Makstud muud tootmismaksud miinus saadud muud tootmissubsiidiumid |

B.2n | Tegevuse netoülejääk |

D.2 | Saadud tootmis- ja impordimaksud |

D.4 | Saadud omanditulu |

D.3 | Makstud subsiidiumid |

D.4 | Makstud omanditulu |

D.41 | —Intressid |

D.42 + D.43 + D.44 + D.45 | —Muud |

B.5n | Esmaste netotulude bilanss |

D.5 | Saadud jooksvad tulu- ja omandimaksud |

D.61 | Saadud sotsiaalmaksed |

D.611 | —Tegelikud sotsiaalmaksed |

D.612 | —Arvestuslikud sotsiaalmaksed |

D.7 | Saadud muud jooksvad siirded |

D.5 | Makstud jooksvad tulu- ja omandimaksud |

D.62 | Makstud rahalised sotsiaaltoetused |

D.7 | Makstud muud jooksvad siirded |

B.6n | Kasutada jääv netotulu |

P.3 | Lõpptarbimiskulutused |

P.31 | —Individuaalsed tarbimiskulutused |

P.32 | —Kollektiivsed tarbimiskulutused |

D.8 | Kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtuse muutuse korrigeerimine |

B.8 | Netosääst |

K.1 | Põhikapitali kulum |

D.9 | Saadud kapitalisiirded |

D.91 | —Kapitalimaksud |

D.92 + D.99 | —Muud |

D.9 | Makstud kapitalisiirded |

P.5 | Kapitali kogumahutus |

P.51 | —Kapitali kogumahutus põhivarasse |

P.52 + P.53 + K.2 | —Varude muutus ja väärisesemete soetamine miinus realiseerimine ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine |

B.9 | Netolaenuandmine (+) / -võtmine (−) |

Tabel 3 — Tabelid majandusharude kaupa — aastased

Kood | Muutujate loend | Jaotus | Jooksevhinnad | Püsivhinnad |

Lisandväärtus

P.1 | 1.Toodang alushindades majandusharude kaupa | A31 | x | |

P.2 | 2.Vahetarbimine ostjahindades majandusharude kaupa | A31 | x | |

B.1g | 3.Kogulisandväärtus alushindades majandusharude kaupa | A31 | x | x |

K.1 | 4.Põhikapitali kulum majandusharude kaupa | A31 | x | x |

Kapitalimahutus

P.5 | 5.Kapitali kogumahutus majandusharude kaupa | | | |

P.51 | a)Kapitali kogumahutus põhivarasse majandusharude kaupa | A31 | x | x |

P.52 | b)Muutused varudes majandusharude kaupa | A31 | x | x |

P.53 | c)Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine majandusharude kaupa | A31 | x | x |

Tööhõive ja töötajate hüvitised, riigi territooriumi järgi

| 6.Tööhõive majandusharude kaupa (1000) | | | |

| a)füüsilisest isikust ettevõtjad majandusharude kaupa | A31 | | |

| b)töötajad majandusharude kaupa | A31 | | |

| c)töötatud tunnid majandusharude kaupa | A31 | | |

D.1 | 7.Töötajate hüvitised majandusharude kaupa | A31 | x | |

D.11 | a)Palk majandusharude kaupa | A31 | x | |

Kood | Muutujate loend | Jaotus | Jooksevhinnad | Püsivhinnad |

P.6 | 1.Kaupade ja teenuste eksport | Kogumajandus | x | x |

a)ELi riigid | x | x |

b)kolmandad riigid | x | x |

P.7 | 2.Kaupade ja teenuste import | x | x |

a)ELi riigid | x | x |

b)kolmandad riigid | x | x |

Tabel 5 — Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi

Kood | Muutujate loend | Jaotus | Jooksevhinnad | Püsivhinnad |

P.3 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | COICOP 2 kohta | x | x |

Tabel 6 — Finantskontod sektorite kaupa (tehingud), konsolideeritud ja konsolideerimata

+++++ TIFF +++++

Tabel 7 — Finantsvara ja -kohustuste bilanss, konsolideeritud ja konsolideerimata

+++++ TIFF +++++

Tabel 8 — Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Tabel 9 — Üksikasjalik maksude laekumise sektor

| SNA-kood | Valitsemissektor | Keskvalitsus | Osariigi/ liidumaa valitsus | Kohalik omavalitsus | Sotsiaalkindlustusfondid | ELi institutsioonid | Kokku |

| Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | | | | | | | |

D.5 | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne | | | | | | — | |

D.51 | Tulumaksud | | | | | | — | |

D.51a | Üksikisikute või kodumajapidamiste tulumaksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.51b | Ettevõtete tulumaksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.51c | Kapitalikasumi maksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.51d | Loterii- või hasartmänguvõitude maksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.59 | Muud jooksvad maksud | | | | | | — | |

D.59.1 | Jooksvad kapitalimaksud | | | | | | — | |

D.59.1a | Jooksvad maa- ja hoonete maksud | | | | | | |

… | | | | | | — | |

D.59.1b | Jooksvad netovara maksud | | | | | | |

… | | | | | | — | |

D.59.1c | Muu vara jooksvad maksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.59.2 | Mitmesugused jooksvad maksud | | | | | | — | |

D.59.2a | Peamaksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.59.2b | Maksud kulutustelt | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.59.2c | Kodumajapidamiste maksed mitmesuguste litsentside ja lubade eest | | | | | | |

… | | | | | | — | |

D.59.2d | Rahvusvaheliste tehingutega seotud maksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.2 | Tootmis- ja impordimaksud | | | | | | |

D.21 | Tootemaksud | | | | | | |

D.211 | Lisandväärtusmaksu tüüpi maksud | | | | | | |

… | | | | | | |

D.212 | Impordimaksud ja imporditollimaksud, v.a lisandväärtusmaks | | | | | | |

D.2121 | Imporditollimaksud | | | | | | |

… | | | | | | |

D.2122 | Impordimaksud, v.a lisandväärtusmaks ja tollimaksud | | | | | | |

D.2122a | Üldised müügimaksud või kumuleeruvad käibemaksud | | | | | | |

… | | | | | | |

D.2122b | Aktsiisimaksud | | | | | | |

… | | | | | | |

D.2122c | Teatud teenuste maksud | | | | | | |

… | | | | | | |

D.2122d | Impordimonopolist saadav kasum | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.2122e | Erinevatest valuutakurssidest tulenevad maksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.214 | Tootemaksud, v.a lisandväärtusmaks ja impordimaksud | | | | | | | |

D.214a | Üldised müügimaksud või kumuleeruvad käibemaksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.214b | Aktsiisimaksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.214c | Teatud teenuste maksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.214d | Finants- ja kapitalitehingute maksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.214e | Fiskaalmonopolide kasumid | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29 | Muud tootmismaksud | | | | | | | |

D.29a | Maksud töötasufondilt ja tööjõult | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29b | Maa-, hoonete ja muude rajatiste korduvad maksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29c | Äri- ja erialaste litsentside maksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29d | Maksud tootmiseks kasutatavalt põhivaralt või muudelt tegevustelt | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29e | Tempelmaksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29f | Reostusmaksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.29g | Rahvusvaheliste tehingutega seotud maksud | | | | | | | |

… | | | | | | | |

D.91 | Kapitalimaksud | | | | | | — | |

D.91a | Kapitalilõivud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

D.91b | Kapitalisiirete maksud | | | | | | — | |

… | | | | | | — | |

Maksude kogusumma | | | | | | |

D.611 | Tegelikud sotsiaalmaksed | | | | | | — | |

D.6111 | —Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed | | | | | | — | |

D.6112 | —Tööandjate sotsiaalmaksed | | | | | | — | |

D.6113 | Füüsilisest isikust ettevõtjate ja mittetöötavate isikute sotsiaalmaksed | | | | | | — | |

Maksude ja sotsiaalmaksete kogusumma | | | | | | |

Tabel 10 — Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa (NUTS II), jooksvad hinnad

Kood | Muutujate loend | Jaotus | t + kuu |

B1.g | 1.Kogulisandväärtus alushindades | A17 | 24 |

B1.g | 2.Kogulisandväärtus alushindades | — | 18 |

D.1 | 3.Töötajate hüvitised | A17 | 24 |

P.51 | 4.Kapitali kogumahutus põhivarasse | A17 | 24 |

| 5.Tööhõive | | |

| —Kokku | A17 | 24 |

| —Töötajad | A17 | 24 |

Tabel 11 — Valitsemissektori kulud funktsioonide lõikes

+++++ TIFF +++++

Tabel 12 — Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa (NUTS III), jooksvad hinnad

Kood | Muutujate loend | Jaotus | t + kuu |

B1.g | 1.Kogulisandväärtus alushindades | A3 | 24 |

| 2.Tööhõive | | |

| —Kokku | A3 | 18 |

| —Töötajad | A3 | 18 |

Tabel 13 — Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi (NUTS II), jooksvad hinnad

Kodumajapidamiste esmaste tulude jaotamise konto

| Kasutamine | | Vahendid |

D.4 | Omanditulu | B.2/B.3 | Tegevuse ülejääk / segatulu |

| | D.1 | Töötajate hüvitised |

B.5 | Esmane tulu | D.4 | Omanditulu |

Kodumajapidamiste tulude teisese jaotamise konto

| Kasutamine | | Vahendid |

D.5 | Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne | B.5 | Esmane tulu |

D.61 | Sotsiaalmaksed | D.62 | Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |

D.7 | Muud jooksvad siirded | D.7 | Muud jooksvad siirded |

B.6 | Kasutatav tulu | | |

Tabel 14 — Põhivara kogumajanduses ja toote kaupa, Pi3

Kood | Muutujate loend | Jaotus |

AN.11 | Põhivara | Pi3 |

Tabel 15 — Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse

Hinnad: jooksvad ja püsivhinnad

n = 60, m = 60

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 4 … … n | ∑ (1) | Import, CIF | Kogupakkumine alushindades | Kaubandus- ja transpordimarginaalid | Tootemaksud miinus tootesubsiidiumid | Kogupakkumine ostjahindades |

| | | | |

| | | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | (6) | (7) |

| Tooted (CPA) | | 1 | (1) | Toodang toote ja majandusharu kaupa alushindades | | a)EL siseneb)EL väline | | | | |

| 2 | | | | | | | | |

| 3 | | | | | | | | |

| 4 | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| . | | | | | | | | |

| m | | | | | | | | |

(Korrigeerimiskirjed) | | | (2) | Kogutoodang majandusharu kaupa | | | | 0 | | |

∑ (1) | | | | (3) | | | | | | | |

| Kokku, millest: | | | | | | 0 | | 0 | | |

Turutoodang | | | | | | 0 | | 0 | | |

Tabel 16 — Kasutustabel ostjahindades

Hinnad: jooksvad ja püsivhinnad

n = 60, m = 60

| | | | Majandusharud (NACE) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a), b), c), d), e), f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | | |

| | | | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

| Tooted (CPA) | | 1 | (1) | Vahetarbimine ostjahindades toodete ja majandusharude kaupa | | Lõppkasutamine ostjahindades: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamisedb)kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (t+12 koos punktiga a)c)valitsemissektorKapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarassee)muutused varudes ja väärisesemedf)eksportEL siseneEL väline | | |

| 2 | | | | | | |

| 3 | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| . | | | | | | |

| m | | | | | | |

(Korrigeerimiskirjed) | | | (2) | Kogu vahetarbimine majandusharude kaupa | | Kogu lõppkasutamine liikide kaupa | | Kasutamine kokku |

∑ (1) | | | | (3) | Lisandväärtuse elemendid majandusharude kaupa | | | | |

| Töötajate hüvitised | | | (4) | Lisandväärtus majandusharude kaupa | | | | |

Tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed | | | (5) | Toodang alushindades majandusharude kaupa | | | | |

Tabel 17 — Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades (toodete järgi)

Hinnad: jooksvad ja püsivhinnad

n = 60

| | | Tooted (CPA) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a), b), c), d), e), f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......n | 1 | (1) | Vahetarbimine alushindades (toodete järgi) | | Lõppkasutamine alushindades: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamisedb)kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonidc)valitsemissektorKapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarassee)muutused varudes ja väärisesemedf)eksportEL siseneEL väline | | |

2 | | Kogu vahetarbimine alushindades | | Lõppkasutamine alushindades liikide kaupa | | Kogukasutamine alushindades |

3 | | Neto tootemaksud toodete kaupa | | Neto tootemaksud lõppkasutamise liikide kaupa | | Neto tootemaksud kokku |

. | | Kogu vahetarbimine ostjahindades toodete kaupa | | Kogu lõppkasutamine liikide kaupa ostjahindades | | Kogukasutus ostjahindades |

. | | Lisandväärtuse elemendid toodete kaupa | | | | |

. | | Lisandväärtus toodete kaupa | | | | |

. | | Toodang alushindades toodete kaupa | | | | |

. | | Import CIF toodete kaupa | | | | |

. | | Pakkumine alushindades toodete kaupa | | | | |

Tabel 18 — Sümmeetriline sisemajanduse toodangu sisend-väljundtabel alushindades (toodete järgi)

Hinnad: jooksvad ja püsivhinnad

n = 60

| | | Tooted (CPA) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a), b), c), d), e), f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23......n | 1 | (1) | Sisemajanduse toodang: Vahetarbimine alushindades (toodete järgi) | | Sisemajanduse toodang: Lõppkasutamine alushindades: Lõpptarbimiskulutuseda)kodumajapidamisedb)kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonidc)valitsemissektorKapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarassee)muutused varudes ja väärisesemedf)eksportEL siseneEL väline | | |

2 | | Kogu sisemajanduse toodangu vahetarbimine alushindades toodete kaupa | | Sisemajanduse toodangu lõppkasutamine | | Sisemajanduse kogutoodang |

3 | | Imporditud toodete koguvahetarbimine toodete kaupa, CIF | | Imporditud toodete lõppkasutamine, CIF | | Import kokku |

. | | Neto tootemaksud vahetarbimises toodete kaupa | | Neto tootemaksud lõppkasutamises | | Neto tootemaksud kokku |

. | | Kogu vahetarbimine ostjahindades toodete kaupa | | Kogu lõppkasutamine liikide kaupa ostjahindades | | Kasutus kokku |

. | | Lisandväärtuse elemendid toodete kaupa | | | | |

. | | Lisandväärtus toodete kaupa | | | | |

. | | Toodang alushindades toodete kaupa | | | | |

Tabel 19 — Sümmeetriline impordi sisend-väljundtabel alushindades (toodete järgi), CIF

Hinnad: jooksvad ja püsivhinnad

n = 60

| | | Tooted (CPA) 1 2 3 … … n | ∑ (1) | Lõppkasutamine a), b), c), d), e), f) | ∑ (3) | ∑ (1) + ∑ (3) |

| | | (1) | (2) | (3) | (4) | (5) |

Tooted (CPA) 1(1)23.....n | 1 | (1) | Import: vahetarbimine alushindades (toodete järgi) | | Import: Lõppkasutamine alushindades: Lõpptarbimiskulutused:a)kodumajapidamisedb)kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonidc)valitsemissektorKapitali kogumahutus:d)kapitali kogumahutus põhivarassee)muutused varudes ja väärisesemedf)EksportEL siseneEL väline | | |

2 | | Imporditud toodete koguvahetarbimine alushindades toodete kaupa | | Imporditud toodete lõppkasutamine alushindades | | Import kokku |

Tabel 20 — Põhivarade ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa

Majandusharud: | A31 NACE Rev. 1 |

Tooted: | Pi3 CPA |

Muutujad: | Põhivara brutoväärtuses Põhivara netoväärtuses |

Hinnad: | Jooksvad asendushinnad Soetusmaksumus Püsivad asendushinnad |

Tabel 21 — Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa

Majandusharud: | A60 NACE Rev. 1 |

Sektorid: | S11 S12 S13 S14 S15 |

Muutujad: | Toodang TurutoodangOma lõpptarbimiseksMuu turuväline toodangVahetarbimine Kogulisandväärtus Töötajate hüvitisedMuud maksud miinus tootesubsiidiumidTegevuse netoülejääkPõhikapitali kulum |

Hinnad: | Jooksevhinnad |

Tabel 22 — Põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa

Majandusharud: | A31 NACE Rev. 1 |

Tooted: | P60 CPA |

Muutuja: | Kapitali kogumahutus põhivarasse |

Hinnad: | Jooksev- ja püsivhinnad |

Tabel 23 — Tagasiulatuvad arvutused

Ümberarvutusteks ettenähtud tabelid | Aastased | Kvartaalsed |

Ajavahemikud | Teabe edastamine | Ajavahemikud | Teabe edastamine |

| 88—94 | Aprill 99 | 88—94 | Aprill 99 |

| | 70—87 | Detsember 99 | 80—87 | Detsember 99 |

Tabel 1: | Koondnäitajad | 70—94 | Detsember 99 | | |

Tabel 2: | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | 70—94 | Detsember 00 | | |

Tabel 3: | Tabelid majandusharude kaupa | 80—94 | Detsember 00 | | |

Tabel 5: | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärkide kaupa | 90—94 | Detsember 99 | | |

| | 80—89 | Detsember 00 | | |

Tabel 8: | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | 90—94 | Detsember 01 | | |

ESA 95 RIIGIKOHASE KÜSIMUSTIKU RAAMES ESITATAVAID TABELEID KÄSITLEVAD ERANDID

1. AUSTRIA

1.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Viive: t + 9 kuud | 1999 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 88-94 esitada detsembris 00 | 2000 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 70-87 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Viive: t + 12 kuud | 1999 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 88-94 esitada detsembris 00 | 2000 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-87 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Viive: t + 9 kuud | 1999 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Viive: t + 12 kuud | 1999 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 90-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

12 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | Esimene edastus 2002 | 2002 |

13 | Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II | Esimene edastus 2005 | 2005 |

15 | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse, A60 × P60 | Esimene edastus 2003 ja ainult iga teine aasta | 2003 |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | Esimene edastus 2003 ja ainult iga teine aasta | 2003 |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2003 | 2003 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2003 | 2003 |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2003 | 2003 |

1.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Individuaalsed tarbimiskulutused | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kollektiivsed tarbimiskulutused | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik individuaalne tarbimine | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kogurahvastik | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Individuaalsed tarbimiskulutused | Viive: t + 12 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kollektiivsed tarbimiskulutused | Viive: t + 12 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t + 12 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2003 | 2003 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kogurahvastik | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Põhikapitali kulum majandusharude või sektorite kaupa | Esimene edastus 2002 | 2002 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | | |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Ettevõtete jaotus omanike järgi | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Kodumajapidamiste jaotus gruppide järgi | Esimene edastus 2005 | 2005 |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | Põhikapitali kulum majandusharude kaupa | Esimene edastus 2003 | 2003 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

2. TAANI

2.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Viive: t + 13 kuud | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Viive: t + 13 kuud | 2005 |

20 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × Pi3, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

2.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Tööhõive | Ainult riigi territooriumi järgi | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Palk majandusharude kaupa | Ei tehta teatavaks | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Põhikapitali kulum majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Kapitali kogumahutus põhivarasse majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Muutused varudes majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Füüsilisest isikust ettevõtjad majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Töötajad majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Töötatud tunnid majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Töötajate hüvitised majandusharude kaupa | Viive: t + 36 kuud | 2005 |

9 | Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | Üldised müügimaksud või kumuleeruvad käibemaksud (impordimaksud) Üldised müügimaksud või kumuleeruvad käibemaksud (tootemaksud) | Mõlemad muutujad koos | 2005 |

9 | Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | Aktsiisimaksud (impordimaksud) Aktsiisimaksud (tootemaksud) | Mõlemad muutujad koos | 2005 |

9 | Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | Maksud spetsiifilistele teenustele (impordimaksud) Maksud spetsiifilistele teenustele (tootemaksud) | Mõlemad muutujad koos | 2005 |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Põhikapitali kulum, tegevuse netoülejääk | Mõlemad muutujad koos P60 all | 2005 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

21 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | | | |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Kapitalimahutus põhivarasse | Ainult P31 | 2005 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Põhivara varud | Ei tehta teatavaks | 2005 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

21 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | Kodumajapidamiste sektor KTKTI de sektor | Mõlemad sektorid koos | 2005 |

3. SAKSAMAA

3.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | t + 9 kuud ainult A17, A31 viibega t + 21 kuud | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Osaliselt ainult üks numbrikoht | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

9 | Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | Koodi lõpus tähekohad puuduvad | 2005 |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Ainult NUTS I ja A6 | 2005 |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 91-94 | 2005 |

12 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | Viive: t + 30 kuud, ainult iga teine aasta | 2005 |

13 | Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II | Viive: t + 30 kuud, ainult NUTS I | 2005 |

15 | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse, A60 × P60 | Ainult iga teine aasta | 2005 |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | Ainult iga teine aasta | 2005 |

21 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | Püsivhinnad puuduvad | 2005 |

3.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Kapitali kogumahutus põhivarasse | Pi6: kvartaliandmed puuduvad, aastaandmed viibega t + 12 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Kogurahvastik | Viive: t +12 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine majandusharude kaupa Muutused varudes majandusharude kaupa | Mõlemad muutujad koos, mitte majandusharude kaupa | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Valitsemissektor | S.1311/S.1312 ja S.1313 ainult koos | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | | |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Kapitali kogumahutus põhivarasse | Viive: t +30 kuud | 2005 |

4. KREEKA

4.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Esimene edastus 2000 | 2000 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 88-94 esitada detsembris 00 | 2000 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-87 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Esimene edastus 2000 | 2000 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Esimene edastus vastus hetkel ebaselge | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Viive: vastus hetkel ebaselge | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-89 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 88-94 | 2005 |

20 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × Pi3, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

4.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Töötatud tunnid majandusharude kaupa | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Ettevõtete jaotus omanike järgi | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Kodumajapidamiste jaotus gruppide järgi | Esimene edastus 2005 | 2005 |

5. HISPAANIA

5.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Viive: t +21 kuud | 2005 |

5.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | KTKTIde lõpptarbimiskulutused | Ei esitata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste jaotus individuaalseteks ja kollektiivseteks tarbimiskulutusteks | Ei esitata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik lõpptarbimine | Ei esitata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik individuaalne tarbimine | Ei esitata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Koos muutustega varudes | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | KTKTIde lõpptarbimiskulutused | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste jaotus individuaalseteks ja kollektiivseteks tarbimiskulutusteks | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tegelik lõpptarbimine | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Põhikapitali kulum majandusharude kaupa | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine majandusharude kaupa | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Töötatud tunnid majandusharude kaupa | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

9 | Üksikasjalik maksude laekumine sektorite kaupa | Jooksvate tulu-, omandi- jms maksude jaotus, impordimaksud ja imporditollimaksud, v.a lisandväärtusmaks ja muud osariigi/liidumaa valitsuse (S.1312) ja kohaliku valitsuse (S.1313) allsektorite tootmismaksud | Viive: t +21 kuud | 2005 |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | Põhikapitali kulum majandusharude kaupa (A60) | Esimene edastus 2005 | 2005 |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Põhikapitali kulum (P60) | Esimene edastus 2005 | 2005 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Põhivara varud (P60) | Esimene edastus 2005 | 2005 |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | | | |

6. PRANTSUSMAA

6.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Viive: t +36 kuud | 2005 |

12 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | Viive: t +36 kuud | 2005 |

13 | Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II | Viive: t +42 kuud | 2005 |

6.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Kõik muutujad | Majandusharude jaotus arvestatuna homogeensete majandusharude järgi | 2005 |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | | | |

12 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | | | |

15 | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse, A60 × P60 | | | |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | | | |

20 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × Pi3, iga viies aasta | | | |

21 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | | | |

22 | Kapitali kogumahutuse põhivarasse ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × P60, iga viies aasta | | | |

7. IIRIMAA

7.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Esimene edastus 2002 | 2002 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 88-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-87 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Viive: t +6 kuud | 2002 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 85-94 | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 85-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 70-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 85-94 | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Esimene edastus 2005 | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 90-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-89 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

15 | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse, A60 × P60 | Esimene edastus 2005 | 2005 |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | Esimene edastus 2005 | 2005 |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

18 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

20 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × Pi3, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

21 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

22 | Kapitali kogumahutuse põhivarasse ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

7.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | KTKTIde lõpptarbimiskulutused | Ei esitata | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | P52 + P53 + K2 | Ei esitata | 2003 |

8. ITAALIA

8.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Viive: t +6 kuud | 1999 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 80-87 esitada detsembris 00 | 2000 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 70-87 esitada detsembris 00 | 2000 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 70-94 ei ole vaja esitada | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 80-94 esitada detsembris 01 | 2001 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

20 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × Pi3, iga viies aasta | Ei arvutata | 2005 |

22 | Kapitali kogumahutuse põhivarasse ristklassifikatsioon majandusharude ja toodete kaupa, A31 × P60, iga viies aasta | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused | Viive: t +16 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kollektiivsed tarbimiskulutused | Viive: t +16 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik lõpptarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Koos muutustega varudes | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Põhikapitali kulum | Esimene edastus detsembris 01 | 2001 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Netorahvatulu | Esimene edastus detsembris 01 | 2001 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Valitsemissektori individuaalsed tarbimiskulutused | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kollektiivsed tarbimiskulutused | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tegelik lõpptarbimine | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Koos muutustega varudes | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Põhikapitali kulum majandusharude kaupa | Jaotus A17, esimene edastus 2002 | 2002 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Põhikapitali kulum majandusharude kaupa | Jaotus A31, esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine majandusharude kaupa | Koos muutustega varudes | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine majandusharude kaupa | Koos muutustega varudes | 2005 |

9. LUXEMBURG

9.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 95-98 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 88-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-87 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 80-87 | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 90-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 80-94 | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Esimene edastus 2005 | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 90-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 80-89 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Ei arvutata | 2005 |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Tagasiulatuvad arvutused: aastaid 90-94 ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

12 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | Ei arvutata | 2005 |

13 | Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II | Ei arvutata | 2005 |

9.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kapitali kogumahutus põhivarasse | Jaotus Pi3 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Esmaste tulude bilanss välismaailmaga | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kogurahvatulu turuhindades | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Põhikapitali kulum | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Netorahvatulu turuhindades | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Jooksvad netosiirded välismaailmaga | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kasutada jääv netotulu | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Rahvuslik netosääst | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Kapitali netosiirded välismaailmaga | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Riigi netolaenuandmine või -võtmine | Viive: t + 9 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kapitali kogumahutus põhivarasse | Jaotus Pi3 puudub | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Põhikapitali kulum | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Netorahvatulu turuhindades | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Jooksvad netosiirded välismaailmaga | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kasutada jääv netotulu | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Rahvuslik netosääst | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kapitali netosiirded välismaailmaga | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Riigi netolaenuandmine või -võtmine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Kapitali kogumahutus põhivarasse majandusharude kaupa | Viive: t +36 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | S11, S12, S14 + 45, S211, S212 | Esimene edastus 2005 | 2005 |

20 | Põhivara ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | Tabel soetusväärtustes | Esimene edastus 2005 | 2005 |

10. MADALMAAD

10.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 86-94 esitada oktoobris 01 | 2001 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 80-85 esitada märtsis 02 | 2002 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 86-94 esitada juulis 01 | 2001 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 70-85 esitada detsembris 01 | 2001 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 86-94 esitada juulis 02 | 2001 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 70-85 esitada detsembris 01 | 2001 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 86-94 esitada juulis 01 | 2001 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 70-85 esitada detsembris 01 | 2001 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 86-94 esitada juulis 01 | 2001 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 80-85 esitada detsembris 01 | 2001 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Viive: t +19 kuud | 2003 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 86-94 esitada juulis 01; aastad 80-85 esitada detsembris 01 | 2001 |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Viive: t +30 kuud | 2005 |

13 | Kodumajapidamiste kontod piirkonna järgi, NUTS II | Viive: t +36 kuud | 2005 |

10.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Kapitali kogumahutus põhivarasse piirkondade kaupa | Ei arvutata | 2005 |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Kogu tööhõive piirkondande kaupa | Ei arvutata | 2005 |

12 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS III, A3 | | | |

11. PORTUGAL

11.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 88-94 esitada detsembris 99 | 1999 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 77-87, esitada detsembris 00 | 2005/2000 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 77-94, esitada detsembris 00 | 2005/2000 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 77-94 | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Viive: t +12 kuud | 2005 |

5 | Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused eesmärgi järgi | Tagasiulatuvad arvutused: ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Viive: t +12 kuud | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Viive: t +12 kuud | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: aastad 90-94 esitada detsembris 99 | 1999 |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Tagasiulatuvad arvutused: ei ole vaja uuesti arvutada | 2005 |

12. SOOME

12.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 75-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 75-94 | 2005 |

12.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Individuaalsed tarbimiskulutused | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Kollektiivsed tarbimiskulutused | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik individuaalne tarbimine | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Tegelik lõpptarbimine | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, kvartaalsed | Varude muutus | Ei arvutata | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Ei arvutata | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Ei arvutata | 2005 |

15 | Pakkumise tabel alushindades koos teisendusega ostjahindadesse, A60 × P60 | Kõik | Jaotus A31 ja P31 ainult jooksevhindades | 2005 |

16 | Kasutamise tabel ostjahindades, A60 × P60 | Kõik | | |

17 | Sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Kõik | | |

18 | Sisemajanduse toodangu sümmeetriline sisend-väljundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Kõik | | |

19 | Impordi sümmeetriline sisend-väjundtabel alushindades, P60 × P60, iga viies aasta | Kõik | | |

21 | Tootmiskonto ristklassifikatsioon majandusharude ja sektorite kaupa, A60 × (S11, S12, S13, S14, S15), iga viies aasta | Kõik | Jaotus A31 | 2005 |

13. ROOTSI

13.1. Tabelitega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Erandid | Aastani |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 80-94 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Viive: t +12 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Tagasiulatuvad arvutused: uuesti arvutada ainult aastad 80-94 | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Viive: t +12 kuud | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Viive: t +12 kuud | 2005 |

11 | Valitsemissektori kulud ülesannete lõikes | Viive: t +16 kuud | 2005 |

13.2. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste jaotus individuaalseteks ja kollektiivseteks tarbimiskulutusteks | Viive: t +16 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Kodumajapidamiste tegelik lõpptarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste jaotus individuaalseteks ja kollektiivseteks tarbimiskulutusteks | Viive: t +16 kuud | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Kodumajapidamiste tegelik lõpptarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

2 | Valitsemissektori peamised koondnäitajad | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Jaotus A31 | Viive: t +12 kuud | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Esimene edastus 2005 | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste jaotus individuaalseteks ja kollektiivseteks tarbimiskulutusteks | Viive: t +16 kuud | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Kodumajapidamiste tegelik lõpptarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Tegelik individuaalne tarbimine | Viive: t +16 kuud | 2005 |

14. ÜHENDKUNINGRIIK

14.1. Tabelites olevate üksikute muutujatega/sektoritega seotud erandid

Tabel nr | Tabel | Muutuja/sektor | Erandid | Aastani |

1 | Peamised koondnäitajad, aastased ja kvartaalsed | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine ning kaupade ja teenuste eksport ja import | Välja arvatud monetaarfinantsasutuste tehingud kulla kui väärtuse säilitajaga | 2005 |

3 | Tabelid majandusharude kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine | Välja arvatud monetaarfinantsasutuste tehingud kulla kui väärtuse säilitajaga | 2005 |

4 | ELi ja kolmandate riikide eksport ja import | ELi ja kolmandate riikide eksport ja import | Välja arvatud monetaarfinantsasutuste tehingud kulla kui väärtuse säilitajaga | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDR) | Kaasa arvatud monetaarfinantsasutuste tehingud kulla kui väärtuse säilitajaga | 2005 |

6 | Finantskontod sektorite kaupa (tehingud) | Finantsvahenduse abiettevõtted | Lisada kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektorisse | 2002 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Rahaline kuld ja arveldusühikud (SDR) | Kaasa arvatud monetaarfinantsasutuste tehingud kulla kui väärtuse säilitajaga | 2005 |

7 | Finantsvara ja -kohustuste bilanss | Finantsvahenduse abiettevõtted | Lisada kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektorisse | 2002 |

8 | Muud kontod kui finantskontod sektorite kaupa | Väärisesemete soetamine miinus realiseerimine ning kaupade ja teenuste eksport ja import | Välja arvatud monetaarfinantsasutuste tehingud kulla kui väärtuse säilitajaga | 2005 |

10 | Tabelid majandusharude ja piirkondade kaupa, NUTS II, A17 | Sisemajanduse kogutoodang | NUTS II-le ainult A17 | 2001 |

--------------------------------------------------