31996R2200

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/96,

28. oktoober 1996,

puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) praegusel ajal asetavad mitmesugused muudatused puu- ja köögiviljasektori uude olukorda, millega tootjatel tuleb kohaneda; seetõttu on paratamatu selle sektori turukorralduse põhireeglite ümberkorraldamine; pidades silmas arvukaid muudatusi, millele turukorraldus on pärast selle esialgset kehtestamist allunud, tuleks selguse saavutamiseks võtta vastu uus määrus;

(2) sellesse uude määrusse on soovitav liita põhisätted nõukogu 14. novembri 1983. aasta määrusest (EMÜ) nr 3285/83, mis sätestab puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide poolt väljaantud teatavate eeskirjade laiendamise üldeeskirjad, [4] nõukogu 23. mai 1985. aasta määrusest (EMÜ) nr 1319/85 puu- ja köögivilja käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamise jälgimise tõhustamise kohta, [5] nõukogu 19. juuli 1988. aasta määrusest (EMÜ) nr 2240/88, millega kinnitatakse määruse (EMÜ) nr 1035/72 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta artikli 16b kohaldamise eeskirjad virsikute, sidrunite ja apelsinide suhtes, [6] nõukogu 27. aprilli 1989. aasta määrusest (EMÜ) nr 1121/89 sekkumiskünnise kehtestamise kohta õunte ja lillkapsaste puhul, [7] ning nõukogu 7. mai 1990. aasta määrusest (EMÜ) nr 1198/90, millega kehtestatakse ühenduse tsitrusekasvatuse register; [8] seetõttu need määrused tunnistatakse kehtetuks;

(3) nii ühenduses turustatava kui kolmandatesse riikidesse eksporditava puu- ja köögivilja ühiseid kohustuslikke standardeid kasutav klassifikatsioon loob taustsüsteemi, mis soodustab ausat kaubandust ja turu läbipaistvust ning kõrvaldab samuti turult ebarahuldava kvaliteediga tooted; nende standardite järgimine aitab lisaks suurendada tootmise tasuvust;

(4) lihtsuse mõttes oleks soovitav turule suhteliselt suurt mõju avaldava puu- ja köögivilja puhul vastu võtta standardid, mis arvestavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni vastuvõetud standardeid; tarvis on sätestada tingimused nende rahvusvaheliste standardite kohandamiseks ühenduse erivajadustele;

(5) standardimine ei saa olla täiesti tõhus, kui seda võimalike eranditega ei kohaldata kõigil turustusjärkudel ja juba tootmispiirkonnast alates; ometi võib ette näha erandi teatavatele toimingutele, mis on kas tähtsusetud või siis toimuvad jaotusahela alguses, või töötlemiseks mõeldud toodete puhul; lisaks tuleks arvesse võtta erakordselt vähese või erakordselt suure pakkumise võimalust; standarditega nõutava kvaliteedi tagamiseks peab toote valdaja vastutama nende järgimise eest; eeskätt tähendavad tarbija nõudmised puu- ja köögivilja omaduste puhul seda, et sildil peab kuni viimase jaemüügijärguni ja selle ajal leiduma toote päritolu;

(6) puu- ja köögivilja tootmine ning turustamine peaks igati arvestama keskkonnaprobleeme, sealhulgas viljelustavasid, jäätmekäitlust ja turult kõrvaldatud toodete hävitamist, eeskätt vee kvaliteedi kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja maapiirkondade korrashoiu seisukohalt;

(7) tootjaorganisatsioonid on ühise turukorralduse põhilised osad, tagades omal tasemel selle detsentraliseeritud toimimise; nõudmise üha suureneva kontsentratsiooni tõttu on pakkumise rühmitamine nende organisatsioonide kaudu majanduslikult vajalikum kui kunagi varem, et tugevdada tootjate positsiooni turul; niisugune rühmitumine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel ning tõestama oma kasulikkust tootjaorganisatsioonide liikmetele pakutavate teenuste ulatuse ja tõhususega; toodete tarnimist enne käesoleva määruse jõustumist olemasolevatele spetsialiseerunud tootjaorganisatsioonidele ei käsitleta;

(8) liikmesriik võib tunnistada tootjaorganisatsiooni võimeliseks ühise turukorralduse eesmärkide saavutamisele kaasa aitama, kui tema põhikirjas on sätestatud talle ja tema liikmetele teatud nõuded; käesolevale määrusele vastava tootjaorganisatsiooni seisundit saavutada soovivatel tootjate rühmadel peaks olema võimalus kasutada üleminekuperioodi, mille kestel rühm saab teatavate kokkulepete alusel riigilt ja ühenduselt rahalist toetust;

(9) vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1035/72 [9] tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, kes ei suuda kohe täita käesoleva määruse tunnustamistingimusi, tuleks võimaldada üleminekuperiood; sellised organisatsioonid peavad näitama, et on võimelised vajalikke muudatusi tegema;

(10) eeskätt tootjaorganisatsioonidele suurema vastutuse andmiseks oma rahaliste otsuste eest ja neile määratud riiklike ressursside ettevalmistamiseks tulevaste nõudmiste jaoks tuleks nende ressursside kasutamisele seada tingimused; tootjaorganisatsioonide asutatud rakendusfondide ühine rahastamine on sobiv lahendus;

(11) rakendusfondide asutamine ja ladus toimimine nõuab, et tootjaorganisatsioonid juhiksid kogu oma liikmete asjaomast puu- ja köögiviljatoodangut;

(12) ühenduse kulude kontrollimiseks peaks rakendusfonde asutavatele tootjaorganisatsioonidele antaval abil olema piir;

(13) piirkondades, kus tootmise organiseeritus on madal, tuleks lubada täiendavate riiklike rahaliste toetuste andmist; liikmesriikide puhul, millel on struktuuri tõttu erilisi raskusi, peaks ühendus need toetused hüvitama ühenduse abiraamprogrammi kaudu;

(14) tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste mõju täiendavaks suurendamiseks ja turu soovitava tasakaalu tagamiseks tuleks liikmesriikidel teatavatel tingimustel võimaldada laiendada oma piirkonna mitteliikmetest tootjatele eeskätt tootmist, turustamist ja keskkonnakaitset käsitlevaid eeskirju, mille on oma liikmete jaoks vastu võtnud selle piirkonna tootjaorganisatsioon või nende ühendus; piisava põhjenduse korral tuleks teatavad sellest laiendamisest tekkivad kulud sisse nõuda asjaomastelt tootjatelt, kuna nemad saavad laiendamisest kasu;

(15) üksikute või juba ühinenud ettevõtjate tootmisharudevahelised organisatsioonid, kui neisse kuulub märkimisväärne osa puu- ja köögiviljasektori eri ametirühmade liikmetest, võivad aidata kaasa turutegelikkuse paremale arvestamisele ja hõlbustada ärilist lähenemist, mis parandab toodangu aruandlust, see tähendab tootmise, tooteesitluse ja turustamise korraldust; kuna nende organisatsioonide töö suudab aidata kaasa üldjoontes asutamislepingu artikli 39 ja eriti käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, peaks pärast vastavate tegevusvormide määratlemist olema võimalik tunnustada eriti neid organisatsioone, kes tõestavad vajalikku esindatust ja tegutsevad tegelikult eespool nimetatud eesmärkide nimel; tootjaorganisatsioonide või nende liitude vastuvõetud eeskirjade laiendamise ja sellisest laiendamisest tulenevate kulude jagamise sätteid tuleks eesmärkide sarnasust arvestades kohaldada samuti tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes;

(16) hindade tasakaalustamiseks on soovitav, et tootjaorganisatsioonidel oleks turul sekkumisvõimalus, eriti otsustada konkreetsetel perioodidel mitte müüki panna konkreetseid koguseid; neid kõrvaldamistoiminguid ei tohiks käsitleda alternatiivina turustamisele; seetõttu tuleks kõrvaldamise ühendusepoolne rahastamine piirata kindlaksmääratud protsendiga toodangust ja anda ühenduse toetust vähendatud tasemel, kuigi rakendusfondide kasutamine sellel eesmärgil peaks olema lubatud; lihtsuse mõttes peaks ühenduse toetus iga toote jaoks olema üks kindlaksmääratud summa; kõigi toodete võrreldava hinnaalanduse saavutamiseks on vaja teatavaid erinevusi;

(17) sekkumine saab olla täiesti tõhus ainult siis, kui turult kõrvaldatud tooteid ei saadeta tagasi tavalisse turustuskanalisse; neile tuleks määrata mitmesuguseid eri kasutusvõimalusi, et võimaluse korral vältida nende hävitamist;

(18) see uus kõrvaldamise korraldamise viis võimaldab jõusolevad sätted künnise ületamise tagajärgede kohta viivitamata kehtetuks tunnistada; mõistlik on aga üleminekuperioodil säilitada nende sätete põhimõtted ja anda komisjonile võimalus nende põhimõtete kohaselt tegutseda, kui selleks tekib vajadus;

(19) määrusega (EÜ) nr 3290/94 [10] võttis nõukogu vastu põllumajandussektoris kohandused ja üleminekumeetmed, mida nõuab mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud kaubanduskokkulepete rakendamine, eeskätt kaubandust kolmandate riikidega puu- ja köögiviljasektoris käsitlevad uued korraldused; määruse (EÜ) nr 3290/94 XIII lisa sätted on lisatud käesolevasse määrusse; toodete impordi puhul ühendusse tööstuslikuks töötlemiseks ei müüda neid siiski kaubasaadetisena; sisenemishinda saab seega kontrollida muudel alustel kui ühtse väärtuse põhjal; seetõttu tuleks asjakohaseid sätteid selles osas täiendada;

(20) ühise turukorralduse eeskirju peaksid järgima kõik ettevõtjad, kelle suhtes neid kohaldatakse, muidu moonutatakse nende mõju koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega nii riiklike vahendite kasutamise kui ka ettevõtjatevahelise konkurentsi alal; selles sektoris tuleks luua ühenduse inspektorite eriüksus; nii eelarve kui tõhususe kaalutlustel peaks see üksus koosnema komisjoni ametnikest ja võib-olla ka muust personalist; samuti on vaja ette näha ühenduse sanktsioonid tagamaks uute eeskirjade ühtse rakendamise kogu ühenduses;

(21) üks turu ühise korralduse õige juhtimise möödapääsmatuid osi on üksikasjalikud teadmised turust; seetõttu tuleks sel eesmärgil ette näha meetmed;

(22) teatava abi andmine ohustaks ühtse turu toimimist; seetõttu tuleks asutamislepingu sätteid, mis võimaldavad liikmesriikide antavat abi uurida ja ühisturuga sobimatut abi keelata, laiendada käesolevas määruses käsitletavale sektorile;

(23) turu ühine korraldus selles sektoris peab samal ajal koheselt arvesse võtma asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke;

(24) käesoleva määruse sätete rakendamise hõlbustamiseks tuleks sisse seada menetlus, mille abil korralduskomitee viiks ellu tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel;

(25) sarapuupähklite sektori eriti ebasoodsa olukorra lahendamiseks tuleks anda kindla summaga toetust 1997/98., 1998/99. ja 1999/2000. turustusaastal korjatud sarapuupähklitele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolev määrus kehtestab puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse.

2. Ühine korraldus hõlmab järgmisi tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

070200 | Tomatid, värsked või jahutatud |

0703 | Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk ja muud laugud, värsked või jahutatud |

0704 | Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu toiduks kasutatav kapsas, värske või jahutatud |

0705 | Salat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud |

0706 | Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms juurvili, värske või jahutatud |

070700 | Kurk või salatikurk, värske või jahutatud |

0708 | Kaunvili, poetatud või mitte, värske või jahutatud |

ex0709 | Muu köögivili, värske või jahutatud, välja arvatud köögivili alamrubriikidest 07096091, 07096095, 07096099, 07099031, 07099039 ja 07099060 |

ex0802 | Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või mitte, kooritud või mitte, välja arvatud beetlipähkel ja koolapähkel alamrubriigist 08029030 |

08030011 | Värsked jahubanaanid |

ex08030090 | Kuivatatud jahubanaanid |

08042010 | Värsked viigimarjad |

08043000 | Ananassid |

080440 | Avokaadod |

08045000 | Guajaavid, mangod ja mangustanid |

0805 | Tsitrusvili, värske või kuivatatud |

08061021080610290806103008061040080610500806106108061069 | Värsked lauaviinamarjad |

0807 | Värsked melonid, arbuusid ja papaiad |

0808 | Värsked õunad, pirnid ja küdooniad |

0809 | Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (kaasa arvatud nektariinid), ploomid ja laukaploomid |

0810 | Muu värske puuvili |

0813503108135039 | Segud, mis koosnevad ainult CN-koodi numbrite 0801 ja 0802 alla kuuluvatest kuivatatud pähklitest |

12121010 | Jaanikaunad |

3. Lõikes 2 loetletud toodete puhul kinnitatakse turustusaastad vajaduse korral artiklis 46 sätestatud korras.

I JAOTIS

Toodete liigitus

Artikkel 2

1. Värskelt tarbijale tarnitavaid tooteid võib liigitada vastavalt standardite kogumile.

2. I lisas loetletud värske puu- ja köögivilja standardid võetakse turgude ühise korralduse rakendamiseks vastu artiklis 46 sätestatud korras. Selleks võetakse arvesse Euroopa majanduskomisjoni kergesti riknevatele toodetele kvaliteedinõuete esitamist ja kvaliteedi parandamist käsitleva töörühma poolt soovitatud ECE/ÜRO nõudeid.

Uute standardite vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 2 kohaselt määratud standardeid.

3. Komisjon võib artiklis 46 sätestatud korras lisada I lisa nimekirja teisi tooteid.

Artikkel 3

1. Vastuvõetud kvaliteedistandardiga toote valdaja ei tohi ühenduses neid tooteid näidata ega müügiks pakkuda, tarnida ega turustada ühelgi muul viisil kui nende standarditega vastavuses. Tootevaldaja vastutab selle vastavuse järgimise eest.

Liikmesriigid võivad siiski vabastada kvaliteedistandardite või mõne nende sätte järgimisest:

a) tooted, mida kasvataja näitab või pakub müügiks, müüb, tarnib või mis tahes teisel moel turustab hulgiturul, eriti tootmispiirkonnas asuvatel tootjaturgudel;

b) tooted, mis veetakse neilt hulgiturgudelt samas tootmispiirkonnas asuvatesse ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse või ladudesse.

Kui kohaldatakse teist lõiku, teatab asjaomane liikmesriik sellest ja võetud meetmetest komisjonile.

2. Konkreetses tootmispiirkonnas ei nõuta vastavust kvaliteedistandarditele toodete puhul:

a) mida kasvataja müüb või tarnib ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse või ladudesse või mis tema talumajapidamisest sinna veetakse;

b) mis veetakse ladudest ettevalmistus- ja pakkimiskohtadesse.

3. Kvaliteedistandardite järgimist ei nõuta toodete puhul:

a) mis veetakse töötlemisettevõtetesse, kui artiklis 46 sätestatud korras pole ette nähtud minimaalseid kvaliteedinõudeid tööstuslikuks töötlemiseks määratud toodetele;

b) mille tootja annab oma talumajapidamisest tarbijale isiklikuks kasutamiseks;

c) konkreetses piirkonnas, mille kohta komisjon on liikmesriigi taotluse põhjal artiklis 46 nimetatud korras vastu võtnud otsuse ja mida müüakse selle piirkonna jaekaubanduses üldtuntud traditsiooniliste tarbimistavade alusel kohalikuks tarbimiseks.

4. Tuleb tõendada, et lõikes 2 ja lõike 3 punktis a nimetatud tooted täidavad sätestatud tingimusi, eriti kavatsetava kasutamise alal.

Artikkel 4

Kui kvaliteedistandarditele vastavate toodete kogus on pärast erakordselt väikest või erakordselt suurt pakkumist tarbijate vajaduste rahuldamiseks ebapiisav või ületab selle märkimisväärselt, võetakse piiratud ajavahemikuks nende kohaldamisest erinevaid meetmeid kooskõlas ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ja artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 5

1. Kvaliteedistandardite jaoks nõutava teabe märgistus peab olema loetavalt ja nähtavalt pakendi ühel küljel või otse pakendile trükitud või kindlalt pakendile kinnitatud.

2. Lahtiselt veetavate ja otse transpordivahendile laaditud kaupade puhul kantakse lõikes 1 nimetatud märgistus kaupade saatelehele või saatelehele, mis on transpordivahendis pandud nähtavasse kohta.

Artikkel 6

Jaemüügis pakitult müüdavate toodete puhul peab nõutav märgistus olema loetav ja nähtav.

Direktiivi 79/112/EMÜ [11] tähenduses pakendatud kaupadel tuleb lisaks ühiste kvaliteedistandarditega ettenähtud teabele näidata ka netokaal. Tavaliselt tükikaupa müüdavate toodete puhul ei kohaldata kaalu märkimise nõuet, kui ühikute arv on väljastpoolt selgelt nähtav ja kergesti loendatav või vastasel juhul sildil näidatud.

Tooteid võib esitleda pakkimata, juhul kui jaemüüja paneb müüdavate kaupade juurde sildi, kus nähtavalt ja loetavalt on kirjas järgmine kvaliteedistandardites nõutav teave:

- sort,

- toote päritolu,

- klass.

Artikkel 7

Et kindlaks teha, kas tooted, millele on ette nähtud kvaliteedistandard, vastavad artiklite 3 kuni 6 nõuetele, kontrollib iga liikmesriigi määratud ametiasutus neid vastavalt VI jaotisele pisteliselt kõigil turustusetappidel ja veo ajal.

Soovitavalt toimub see kontrollimine enne tootmispiirkonnast väljavedu, kui tooteid pakitakse või laaditakse.

Liikmesriigid edastavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile ametiasutuste nimed, kelle nad on määranud kontrolli eest vastutama.

Artikkel 8

1. Tooted, millele on ette nähtud kvaliteedistandard, võetakse kolmandatest riikidest impordiks vastu ainult siis, kui need vastavad kvaliteedistandardile või vähemalt samaväärsetele standarditele.

2. Artikleid 3 kuni 7 kohaldatakse ühendusse imporditud toodete puhul pärast impordiformaalsuste lõpuleviimist vastavalt kehtivatele ühenduse eeskirjadele.

Artikkel 9

1. Tooted, millele on ette nähtud kvaliteedistandard, lubatakse importida kolmandatesse riikidesse ainult siis, kui need vastavad nimetatud standarditele.

Artiklis 46 sätestatud korras võib siiski teha erandeid, et kohaneda määratud turgude nõudmistega.

2. Kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete vastavust kvaliteedistandarditele kontrollitakse enne nende väljumist ühenduse tolliterritooriumilt.

Artikkel 10

Meetmed käesoleva jaotise sätete ühetaolise kohaldamise tagamiseks võetakse artiklis 46 sätestatud korras.

Ühendusse impordiks määratud toodete puhul võivad need meetmed seisneda eksportiva kolmanda riigi ametlike inspektsiooniasutuste loas.

II JAOTIS

Tootjaorganisatsioonid

Artikkel 11

1. Käesolevas määruses tähendab "tootjaorganisatsioon" iga juriidilist isikut:

a) mis on moodustatud järgmiste artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete kategooriate kasvatajate algatusel:

i) puu- ja köögivili

ii) puuvili

iii) köögivili

iv) töötlemiseks mõeldud tooted

v) tsitrusviljad

vi) pähklid

vii) seened;

b) mille eesmärk on:

1) tagada, et tootmine kavandataks ja kohandataks vastavalt nõudmisele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi puhul;

2) edendada pakkumise kontsentreerimist ja oma liikmete toodetud toodete viimist turule;

3) vähendada tootmiskulusid ja tasakaalustada omahindu;

4) edendada viljelustavade, tootmistehnoloogia ja keskkonnaohutu jäätmekäitluse kasutamist, eriti vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja/või arendamiseks;

c) mille põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eriti:

1) tootjaorganisatsioonis vastuvõetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut ennast, turustamist ja keskkonnakaitset;

2) kuulumist konkreetses talumajapidamises toodetava ühe punktis a loetletud tootekategooria puhul ainult ühte punktis a nimetatud tootjaorganisatsioonidest;

3) kogu oma vastava toodangu turustamist tootjaorganisatsiooni kaudu.

Kui aga tootjaorganisatsioon lubab ja kooskõlas tema sätestatud tingimustega võivad tootjaliikmed:

- müüa kuni 25 % oma toodangust, kui nad on punkti a alapunktis i nimetatud puu- ja köögivilja tootjaorganisatsioonide liikmed, ja kuni 20 % oma toodangust, kui nad on teist laadi tootjaorganisatsioonide liikmed, otse oma talumajapidamisest tarbijatele nende isiklikeks vajadusteks, lisaks

- turustada ise või oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on nende organisatsioonis turustatavatega võrreldes tähtsusetud;

- turustada oma organisatsiooni poolt määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis asjaomase organisatsiooni äritegevuse alla nende omaduste tõttu tavaliselt ei kuulu;

- saada artiklis 46 sätestatud korras erandina ja vähenevalt üleminekuperioodi jooksul, kuni 31. detsembrini 1999 loa sõlmida teatavate toodete puhul töötlemisettevõtetega otselepinguid;

4) teabe esitamist, mida tootjaorganisatsioon vajab statistilistel eesmärkidel, eriti viljeluspiirkondade, saagikoguste, saagikuse ja otsemüügi kohta;

5) selle põhikirjas sätestatud rahalise toetuse maksmist artiklis 15 sätestatud rakendusfondi asutamiseks ja rahastamiseks;

d) mille põhikiri näeb ette:

1) punkti c alapunktis 1 nimetatud eeskirjade kindlaksmääramise, vastuvõtmise ja muutmise korra;

2) liikmetelt tootjaorganisatsioonile antava rahalise toetuse;

3) eeskirjad, mis võimaldavad tootjatest liikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;

4) sanktsioonid põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eriti rahalise toetuse maksmata jätmise, ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

5) uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, eriti minimaalse liikmeksoleku aja ja

6) organisatsiooni tegevuseks vajalikud raamatupidamise ja eelarve eeskirjad;

e) mida asjaomane liikmesriik on vastavalt lõikele 2 tunnustanud.

2. Liikmesriigid tunnustavad käesoleva määruse tähenduses tootjaorganisatsioonidena kõiki seda tunnustust taotlevaid tootjate rühmi tingimusel, et:

a) nad vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele ja esitavad sellekohase tõenduse, sealhulgas tõendi, et neil on minimaalne arv liikmeid ja nad hõlmavad minimaalse osa turustatavast toodangust, mis määratletakse artiklis 46 sätestatud korras;

b) on piisavalt tagatisi, et nad suudavad korralikult tegutseda pikema aja jooksul ja tõhusalt;

c) nad võimaldavad oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

d) nad varustavad tõhusalt oma liikmeid tehniliste vahenditega toodangu ladustamiseks, pakkimiseks ja turustamiseks ning tagavad oma tegevuse õige äri- ja raamatupidamiskorralduse.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tähenduses tootjaorganisatsioonidena tunnustada ka lõike 1 punktis a nimetamata organisatsioone, mis olid olemas enne käesoleva määruse jõustumist ja mida on tunnustatud vastavalt määrusele nr 1035/72 enne käesoleva määruse kohaldamist.

Kui liikmesriigid neid organisatsioone vastavalt eelmisele lõikele tunnustavad, kohaldatakse lõikes 1 ja 2 sätestatud nõudmisi, välja arvatud lõike 1 punkt a ja vajaduse korral lõike 1 punkti c alapunkt 2.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid:

a) otsustavad tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kolme kuu jooksul taotluse ja kõigi lisadokumentide esitamisest;

b) sooritavad korrapäraselt kontrollimisi veendumaks, et tootjaorganisatsioonid vastavad tunnustamise tingimustele, rakendavad tingimuste täitmatajätmise korral sellistele organisatsioonidele karistusi ja otsustavad vajaduse korral tunnustuse tühistamise;

c) teatavad komisjonile kahe kuu jooksul igast tunnustuse andmise, andmatajätmise või tühistamise otsusest.

2. Liikmesriikide komisjonile tootjaorganisatsioonide tegevusest aruandmise tingimused ning sagedus sätestatakse artiklis 46 sätestatud korras.

Komisjon kontrollib artikli 11 ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b täitmist VI jaotises ettenähtud kontrolli käigus ja nõuab selle tulemusena vajaduse korral liikmesriikidelt tunnustuse tühistamist.

Artikkel 13

1. Enne käesoleva määruse jõustumist määrusega (EMÜ) nr 1035/72 tunnustatud tootjaorganisatsioonid, kes ei suuda ilma üleminekuperioodita täita käesoleva määruse artikli 11 tunnustamistingimusi, võivad kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist jätkata tegutsemist vastavalt IV jaotise sätetele, juhul kui nad jätkuvalt täidavad määruse (EMÜ) nr 1035/72 nimetatud artiklites sätestatud tingimusi.

2. Lõikes 1 nimetatud kahte aastat võib pikendada viie aastani, kui asjaomane tootjaorganisatsioon:

a) esitab kindlaksmääratud kuupäevaks enne lõikes 1 nimetatud kaheaastase ajavahemiku lõppu vastavale liikmesriigile, kes peab selle heaks kiitma või tagasi lükkama, tegevusplaani tunnustuse saavutamiseks artikli 11 lõike 2 alusel;

b) suudab oma tegevusplaani esitades näidata, et ta on asutanud artiklis 15 nimetatud rakendusfondi;

c) kohustub liikmesriigis määratava sanktsiooni ähvardusel oma tegevusplaani täide viima enne viieaastase ajavahemiku lõppu.

3. Tootjaorganisatsioonid, kes ükskõik millisel põhjusel või mis tahes ajal ei vasta enam lõikes 2 sätestatud tingimustele, kaotavad oma seisundi artikli 12 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel.

Esimese lõike kohaldamine ei piira siiski mis tahes individuaalseid õigusi, mille tootjaorganisatsioon võib olla omandanud määruse (EMÜ) nr 1035/72 alusel.

Artikkel 14

1. Uutele tootjaorganisatsioonidele või organisatsioonidele, mida ei ole enne käesoleva määruse jõustumist tunnustatud määruse (EMÜ) nr 1035/72 alusel, võib artiklis 11 sätestatud tingimuste täitmiseks võimaldada kuni viie aasta pikkuse üleminekuperioodi.

Tunnustuse saavutamiseks esitavad nad vastavale liikmesriigile järkjärgulise tunnustuskava, mille heakskiitmine tähendab esimeses lõigus nimetatud viieaastase perioodi algust ja kujutab endast eeltunnustust.

2. Eeltunnustusele järgneva nelja aasta jooksul võib liikmesriik lõikes 1 nimetatud tootjaorganisatsioonidele anda:

a) abi nende moodustamise soodustamiseks ja haldustegevuse hõlbustamiseks;

b) kas otse või krediidiasutuste kaudu abi erilaenude kujul, et katta osa tunnustuse saavutamiseks vajalikest ja lõike 1 teises lõigus nimetatud tunnustuskavas kirjeldatud investeeringutest.

3. Ühendus hüvitab lõikes 2 nimetatud abi vastavalt artikli 52 punktidele 2 ja 3.

4. Enne eeltunnustuse andmist teatab liikmesriik komisjonile oma kavatsusest ja selle rahalistest tagajärgedest.

5. Tootjaorganisatsiooni tunnustuskava esitamine liikmesriigile hõlmab organisatsiooni kohustust alluda riiklikule ja ühenduse kontrollile vastavalt VI jaotisele, eriti riiklike fondide õige halduse alal.

6. Liikmesriigid määravad sanktsioone tootjaorganisatsioonidele, kes ei täida oma kohustusi.

7. Vastavalt artiklile 48 vastuvõetud käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad peavad sisaldama sätteid tagamaks, et Portugali tootjaorganisatsioonidele makstav toetus pole tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse protsendina väljendatult väiksem kui määrusest (EMÜ) nr 746/93 [12] tulenev toetus.

Artikkel 15

1. Rakendusfondi asutavatele tootjaorganisatsioonidele antakse ühenduse rahalist abi käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Seda fondi peetakse ülal rahaliste toetuste abil, mida liikmetest tootjatelt nõutakse tegelikult turustatud puu- või köögiviljakoguste või väärtuse alusel, ja esimeses lõigus nimetatud rahalise abi abil.

2. Lõikes 1 nimetatud rakendusfonde kasutatakse:

a) tsitrusviljade turult kõrvaldamise rahastamiseks lõikes 3 sätestatud tingimustel;

b) pädevatele riiklikele ametiasutustele esitatud ja artikli 16 lõike 1 alusel nende heakskiidu saanud rakenduskava rahastamiseks.

Neid fonde võib tervikuna või osaliselt kasutada ka artiklis 13 nimetatud tootjaorganisatsiooni esitatud rakenduskava rahastamiseks.

3. Rakendusfondi kasutamine turult kõrvaldamise rahastamiseks on lubatud ainult juhul, kui pädev siseriiklik ametiasutus on heaks kiitnud rakenduskava. Rahastamine võib seisneda ühes või mitmes järgmistest juhtudest:

a) kõrvaldamishüvitise maksmine II lisas loetlemata toodetele, mis vastavad kehtivatele standarditele, kui sellised standardid on vastavalt artiklile 2 sätestatud;

b) lisa maksmine ühenduse kõrvaldamishüvitisele.

Liikmesriigid võivad määrata hüvitise või lisa maksimaalse summa, aga nii kinnitatud lisa koos ühenduse kõrvaldamishüvitisega ei tohi ületada vastavalt määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 16 lõike 3 punktile a, artikli 16 punktile a, artikli 16 punktile b ja artikli 18 lõike 1 punkti a esimesele alapunktile 1995/96. turustusaastal kehtivaid kõrvaldamishindu.

Rakendusfondi protsent, mida võib kasutada turult kõrvaldamise rahastamiseks, ei tohi esimesel aastal ületada 60 %, teisel 55 %, kolmandal 50 %, neljandal 45 %, viiendal 40 % ja kuuendast aastast alates 30 % alates esimese tootjaorganisatsiooni esitatud rakenduskava pädeva siseriikliku ametiasutuse poolt heakskiitmise kuupäevast.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a nimetatud turult kõrvaldamise suhtes kohaldatakse artikli 23 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud piiranguid.

4. Lõike 2 punktis b kirjeldatud rakenduskavad:

a) sisaldavad mitmeid artikli 11 lõike 1 punktis b nimetatud ja muid eesmärke, sealhulgas eriti toodete kvaliteedi parandamist, toodete kaubandusliku väärtuse suurendamist, toodete tarbijale suunatud tutvustamist, mahepõllumajanduslike tooteseeriate loomist, integreeritud tootmismeetodi või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamist ja turult kõrvaldamise vähendamist;

b) sisaldavad tegevust, mis arendab tootjaliikmete seas keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutamist nii viljelustavade kui jäätmekäitluse alal.

"Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad" tähendavad eriti selliseid, mis aitavad saavutada määruse (EMÜ) nr 2078/92 [13] artikli 1 punktide a, b ja c eesmärke;

c) näevad ette tehniliste abivahendite ja inimressursside rahastamise, mis on vajalikud tootmistervishoiu standardite ja eeskirjade ning jääkainete maksimaalse lubatud taseme täitmise tagamiseks.

5. Lõikes 1 nimetatud rahaline abi võrdub samas lõikes nimetatud rahaliste toetuste summaga, aga on piiratud 50 % tegelikult lõike 2 kohaselt tekkinud kuludest.

See protsent on 60, kui rakenduskava või osa rakenduskavast esitavad:

a) kas mitu ühenduse tootjaorganisatsiooni, kes tegelevad erinevates liikmesriikides rahvusvaheliste kavadega, välja arvatud lõike 2 punktis a nimetatud toimingud;

b) või siis üks või mitu tootmisharudevahelisel alusel toimivate kavadega tegelevat tootjaorganisatsiooni.

Rahaline abi piirdub siiski 4 %ga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest, kui rahalise abi kogusumma on alla 2 % kõigi tootjaorganisatsioonide kogukäibest. Selle piirangu järgimise tagamiseks tehakse ettemakse 2 % ulatuses ja ülejäänud toetus antakse siis, kui abitaotluste kogusumma on teada. Alates aastast 1999 suurendatakse protsendimäära 4lt 4,5le ja kogukäibe protsenti 2lt 2,5le.

6. Eriti madala tootjate organiseerituse tasemega ühenduse piirkondades võivad liikmesriigid korralikult põhjendatud taotluse põhjal saada loa maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku rahalist abi, mis ei ületa poolt tootjate rahalisest toetusest. See toetus täiendab rakendusfondi.

Liikmesriikides, mille puu- ja köögiviljatoodangust turustavad tootjaorganisatsioonid alla 15 % ja mille puu- ja köögiviljatoodang annab vähemalt 15 % kogu nende põllumajandustoodangust, võib ühendus vastava liikmesriigi taotluse põhjal esimeses lõigus nimetatud toetuse hüvitada ühenduse abiprogrammide kaudu.

Artikkel 16

1. Artikli 15 lõike 2 punktis b nimetatud rakenduskavad esitatakse pädevatele siseriiklikele ametiasutustele, kes need heaks kiidavad või tagasi lükkavad või nõuavad nende muutmist kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

Liikmesriigid kehtestavad siseriiklikud raamseadused artikli 15 lõike 4 punktis b nimetatud meetmetega seotud üldtingimuste koostamiseks. Nad esitavad oma raamseaduste projekti komisjonile, kes kolme kuu jooksul võib soovitada muudatusi, kui ta leiab, et projekt ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 130r ning ühenduse keskkonna ja kestva arengu poliitika- ja rakenduskavas sätestatud eesmärke.

2. Hiljemalt iga aasta lõpuks edastavad tootjaorganisatsioonid liikmesriigile järgmise aasta rakendusfondi eeldatava summa ja esitavad kohased põhjendused, mis rajanevad rakenduskava eelarvel, käesoleva aasta ja võimaluse korral varasemate aastate kuludel ning vajaduse korral järgmise aasta eeldatavatel tootmiskogustel. Liikmesriik teatab enne järgmise aasta 1. jaanuari tootjaorganisatsioonile rahalise abi eeldatava summa, järgides artikli 15 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Rahalist abi makstakse rakenduskavaga hõlmatud kavade jaoks tehtud kulutuste alusel. Samade kavade puhul võib teha ettemakseid, juhul kui antakse garantii või tagatis.

Iga aasta alguses ja hiljemalt 31. jaanuariks annab tootjaorganisatsioon liikmesriigile eelmise aasta kulude lõpliku summa koos vajalike tõendavate dokumentidega, et saaks maksta ühenduse rahalise abi lõppsumma.

3. Liikmesriigi poolt tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit võib oma liikmeid asendada nende rakendusfondi haldamisel artikli 15 lõike 1 tähenduses ja artikli 15 lõike 2 punktis b nimetatud rakenduskavade kehtestamisel, rakendamisel ja esitamisel. Sellisel juhul saab liit rahalist abi ja esitab käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teate.

4. Rakenduskavad ja nende rahastamine ühelt poolt tootjate ning tootjaorganisatsioonide ning teiselt poolt ühenduse fondide abil kestavad vähemalt kolm ja kõige enam viis aastat.

5. Kui tootjaorganisatsioon või lõikes 3 nimetatud võimaluse kasutamise korral tootjaorganisatsioonide liit esitab liikmesriigile rakenduskava, tähendab see, et organisatsioon või liit kohustub laskma riigil või ühendusel ennast vastavalt VI jaotisele kontrollida, eriti riiklike ressursside õige haldamise alal.

Artikkel 17

Kui turu ühise korralduse üldised vahendid osutuvad ebapiisavaks või sobimatuks artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete puhul, mis on suure kohaliku või piirkondliku, majandusliku või ökoloogilise tähtsusega ja millel on ühenduse turul jätkuvaid raskusi, eriti seoses tugeva rahvusvahelise konkurentsiga, võib artiklis 46 sätestatud korras võtta erimeetmeid nende toodete konkurentsivõime suurendamiseks ja nende edendamiseks.

Artikkel 18

1. Juhtudel, kui konkreetses majanduspiirkonnas tegutsevat tootjaorganisatsiooni või ühesugused eeskirjad omaks võtnud tootjaorganisatsioonide liitu loetakse konkreetse toote puhul selle piirkonna tootmise ja tootjate esindajaks, võivad asjaomased liikmesriigid selle organisatsiooni või liidu taotluse põhjal muuta selles piirkonnas tegutsevatele tootjatele, kes ei kuulu eelpool nimetatud organisatsioonidesse, kohustuslikuks:

a) artikli 11 lõike 1 punkti c alapunktis 1 nimetatud eeskirjad;

b) organisatsiooni või liidu poolt vastuvõetud eeskirjad turult kõrvaldamiste kohta

tingimusel, et need eeskirjad:

- on kehtinud vähemalt ühe turustusaasta,

- sisalduvad III lisa täielikus loetelus,

- muudetakse siduvaks kõige rohkem kolmeks turustusaastaks.

2. Käesolevas artiklis tähendab "majanduspiirkond" kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustamistingimused.

3. Tootjaorganisatsiooni või organisatsioonide liitu loetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui selle liikmed moodustavad vähemalt kaks kolmandikku selle tegutsemispiirkonna tootjatest ja see hõlmab vähemalt kaks kolmandikku selle piirkonna toodangust.

4. Konkreetses majanduspiirkonnas kõigile tootjatele kohustuslikuks muudetud eeskirjad:

a) ei tohi põhjustada mingit kahju teistele tootjatele liikmesriigis ega ühenduses;

b) ei ole kohaldatavad enne turustusaasta algust sõlmitud lepingu alusel otse töötlemiseks tarnitava toodangu suhtes, kui need otseselt seda ei käsitle, välja arvatud lõike 1 punktis a nimetatud toodangust aruandmise eeskirjad;

c) ei tohi olla vastuolus kehtivate ühenduse ja riiklike eeskirjadega.

5. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata eeskirjadest, mille nad konkreetses majanduspiirkonnas on muutnud kohustuslikuks kõigile tootjatele. Need eeskirjad avaldatakse Euroopa Ühenduse Teataja C-seerias.

Komisjon otsustab, et liikmesriik peab otsustatud eeskirjade laiendamise tühistama, kui:

a) ta teeb kindlaks, et laiendamine teistele tootjatele välistab olulisel osal siseturust konkurentsi või ähvardab vaba kaubandust või ohustab asutamislepingu artikli 39 eesmärke;

b) kui ta teeb kindlaks, et teistele tootjatele laiendada otsustatud kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 85 lõiget 1. Komisjoni otsust selle kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse kohta kohaldatakse alles kindlakstegemise kuupäevast alates;

c) kui ta pärast VI jaotise kohast järelkontrollimist leiab, et pole järgitud käesolevat artiklit.

6. Kui kohaldatakse lõiget 1, võib asjaomane liikmesriik vaatluse või esitatud tõendite põhjal otsustada, et tootjad, kes ei kuulu organisatsiooni, peavad organisatsioonile või vajaduse korral liidule tasuma osa liikmetest tootjate rahalisest toetusest, millega kaetakse:

a) lõikes 1 nimetatud eeskirjadest tulenevad halduskulud;

b) organisatsiooni või liidu korraldatud turu-uuringute ja müügi edendamise kulud, millest saavad kasu kõik selle piirkonna tootjad.

7. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 2 nimetatud majanduspiirkondade nimekirja. Ühe kuu jooksul pärast teatamist kiidab komisjon nimekirja heaks või otsustab pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga muudatused, mis viimane peab sellesse tegema. Heakskiidetud nimekiri avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

III JAOTIS

Tootmisharudevahelised organisatsioonid ja kokkulepped

Artikkel 19

1. Käesolevas määruses tähendavad "tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid", edaspidi "tootmisharudevahelised organisatsioonid", juriidilisi isikuid:

a) kuhu kuuluvad artikli 1 lõikes 2 nimetatud toodete tootmise ja/või müügi ja/või töötlemisega seotud majandustegevusalade esindajatest;

b) mis on asutatud osa või kõigi neis osalevate organisatsioonide või liitude algatusel;

c) mis rakendavad ühenduse ühes või mitmes osas järgmisi meetmeid, võttes arvesse tarbijate huve:

- tootmist ja turgu puudutava teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine,

- puu- ja köögivilja turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eriti turu-uuringute abil,

- ühenduse eeskirjadega kokkusobivate standardsete lepinguvormide koostamine,

- toodetud puu- ja köögivilja intensiivsem turustamine,

- teabe kogumine ja uuringute tegemine, mis on vajalik selleks, et kohandada tootmist turunõuete ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti tootekvaliteedi ja keskkonnakaitse alal,

- taimekaitsevahendite ja muude lisandite kasutamise piiramise ning tootekvaliteedi säilitamise ja mulla ning vee kaitse tagamise võimaluste otsimine,

- toodete kvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine,

- mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste potentsiaali kasutamine ning kaitse,

- integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine,

- III lisas sätestatud tootmis- ja turustuseeskirjade puhul ühenduse või siseriiklikest eeskirjadest karmimate eeskirjade sätestamine.

d) on saanud lõikes 2 sätestatud tingimustel asjaomase liikmesriigi tunnustuse.

2. Kui liikmesriigi struktuurid seda võimaldavad, võib liikmesriik käesoleva määruse tähenduses tootmisharudevaheliste organisatsioonidena tunnustada kõiki tema territooriumil tegutsevaid organisatsioone, kes esitavad vastava taotluse, tingimusel et:

a) nad tegutsevad selle territooriumi ühes või mitmes piirkonnas;

b) nad esindavad märkimisväärset osa kõnealuses piirkonnas või piirkondades toodetavast ja/või müüdavast ja/või töödeldavast puu- ja köögiviljast ning puu- ja köögiviljatoodetest, ning suudavad rohkem kui ühe piirkonna korral näidata igas piirkonnas iga ühendatava tegevusala kohta minimaalset esindatuse taset;

c) nad rakendavad mitmeid lõike 1 punktis c nimetatud meetmetest;

d) nad ei tegele ise puu- ja köögivilja või puu- ja köögiviljatoodete tootmise, töötlemise ega turustamisega;

e) nad ei tegele ühegi artikli 20 lõikes 3 nimetatud tegevusega.

3. Enne tunnustuse andmist teatab liikmesriik komisjonile tunnustust taotlevatest tootmisharudevahelisest organisatsioonidest, edastades kogu asjakohase teabe nende esindatuse ja mitmesuguse tegevuse kohta koos kogu muu hinnanguks vajaliku teabega.

Komisjon võib kahe kuu jooksul pärast teatamist tunnustamisele vastuväiteid esitada.

4. Liikmesriigid:

a) otsustavad tunnustuse andmise kolme kuu jooksul pärast taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamist;

b) kontrollivad korrapäraselt veendumaks, et tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad tunnustuse tingimustele ja nõuetele, ning määravad neid rikkunud organisatsioonidele sanktsioone ja otsustavad vajaduse korral tunnustuse tühistada;

c) tühistavad tunnustuse, kui:

i) enam ei täideta käesolevas määruses sätestatud tunnustuse tingimusi;

ii) tootmisharudevaheline organisatsioon rikub mõnd artikli 20 lõikes 3 sätestatud keeldudest, piiramata mis tahes muid siseriiklikust õigusest tulenevaid sanktsioone;

iii) tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 20 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustust;

d) teatavad komisjonile kahe kuu jooksul igast otsusest tunnustuse andmise, sellest keeldumise või selle tühistamise kohta.

5. Liikmesriikide komisjonile tootmisharudevaheliste organisatsioonide tegevusest aruandmise tingimused ning sagedus määratakse artiklis 46 sätestatud korras.

Komisjon kontrollib lõike 2 ja lõike 4 punkti b täitmist vastavalt VI jaotisele ja võib sellise kontrolli järel nõuda liikmesriikidelt tunnustuse tühistamist.

6. Tunnustus on luba rakendada lõike 1 punktis c loetletud meetmeid kooskõlas käesoleva määruse tingimustega.

7. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide nimekirja, näidates nende majandussfääri või tegevuspiirkonna, ja meetmed artikli 21 tähenduses. Tunnustuse tühistamised avaldatakse samuti.

Artikkel 20

1. Vaatamata määruse nr 26 [14] artiklile 1 ei kohaldata asutamislepingu artikli 85 lõiget 1 tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mida kasutatakse artikli 19 lõike 1 punktis c nimetatud meetmete rakendamiseks.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui:

- kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevustest on teatatud komisjonile, ja kui

- komisjon ei leia kahe kuu jooksul pärast vajalike üksikasjade saamist, et need kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused on ühenduse eeskirjadega vastuolus.

Kokkuleppeid, otsuseid ega kooskõlastatud tegevusi ei tohi rakendada enne, kui esimese lõigu teises alapunktis nimetatud ajavahemik on möödas.

3. Kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevused, mis:

- võivad kaasa tuua ühenduse turgude jaotamise mis tahes kujul,

- võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist,

- võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis pole tootmisharudevahelise organisatsiooni meetmega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud,

- sisaldavad hindade kindlaksmääramist, välja arvatud meetmed, mida tootmisharudevahelised organisatsioonid võtavad ühenduse eeskirjade konkreetsete sätete kohaldamiseks,

- võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsi märkimisväärse osa kõnealuste toodete puhul, kuulutatakse igal juhul ühenduse eeskirjadega kokkusobimatuks.

4. Kui komisjon leiab pärast lõike 2 esimese lõigu teises alapunktis nimetatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et käesoleva määruse kohaldamise tingimusi ei täideta, otsustab ta, et kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikli 85 lõiget 1.

Komisjoni otsus ei jõustu enne asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud kui tootmisharudevaheline organisatsioon on andnud ebatäpset teavet või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.

5. Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta etteteatamine ka lepingu järgnevatel aastatel; sel juhul võib komisjon aga igal ajal omal algatusel või teise liikmesriigi taotluse põhjal lõike 4 alusel teatada kokkusobimatuse tuvastamisest.

Artikkel 21

1. Kui liikmesriigi konkreetses piirkonnas või piirkondades tegutsevat tootmisharudevahelist organisatsiooni peetakse teatava toote tootmist ja/või müüki ja/või töötlemist esindavaks, võib asjaomane liikmesriik selle organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks kohustuslikuks teistele kõnealuses piirkonnas või piirkondades üksikuna või rühmas tegutsevatele ettevõtjatele, kes ei kuulu sellesse organisatsiooni.

2. Tootmisharudevahelist organisatsiooni peetakse lõike 1 tähenduses esindavaks, kui ta hõlmab vähemalt kaks kolmandikku liikmesriigi asjakohase piirkonna või piirkondade asjakohase toote või toodete tootmisest ja/või müügist ja/või töötlemisest. Kui eeskirjade laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui üht piirkonda, peab tootmisharudevaheline organisatsioon tõestama esindatuse minimaalset taset iga ühendatava haru puhul igas asjakohases piirkonnas.

3. Eeskirjad, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib taotleda:

a) peavad käsitlema üht järgmistest eesmärkidest:

- aruandlus toodangu ja turu kohta,

- ühenduse või siseriiklikes eeskirjades sätestatuist karmimad tootmiseeskirjad,

- ühenduse eeskirjadega sobivate standardlepingute koostamine,

- turustuseeskirjad,

- keskkonnakaitse eeskirjad,

- meetmed toodete turustuse edendamiseks ja kasutamiseks,

- meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste potentsiaali kaitseks.

Teises, neljandas ja viiendas alapunktis nimetatud eeskirjad ei tohi erineda III lisas näidatuist;

b) peavad olema jõus vähemalt ühe turustusaasta;

c) võib kohustuslikuks muuta kõige enam kolmeks turustusaastaks;

d) ei tohi põhjustada kahju liikmesriigi või ühenduse teistele ettevõtjatele.

Artikkel 22

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile kohe eeskirjadest, mille nad on muutnud kohustuslikuks kõigile ettevõtjatele ühes või mitmes piirkonnas. Need eeskirjad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

Enne avaldamist teatab komisjon artiklis 45 sätestatud komiteele kõigist tootmisharudevaheliste lepingute laiendamistest.

Artikli 18 lõike 5 teises lõigus nimetatud juhtudel otsustab komisjon, et liikmesriik peab otsustatud eeskirjade laiendamise tühistama.

2. Juhtudel, kui üht või mitut toodet käsitlevaid eeskirju laiendatakse ja kui tunnustatud tootmisharudevaheline organisatsioon tegeleb ühe või mitme artikli 21 lõike 3 punktis a nimetatud tegevusega, mis toob üldist majanduslikku kasu isikutele, kelle tegevus on seotud ühe või mitme asjakohase tootega, võib tunnustuse andnud liikmesriik otsustada, et üksikisikud või rühmad, kes pole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles sellised panused katavad kõnealuste meetmete kohaldamisest tekkivad kulud.

IV JAOTIS

Sekkumiskorraldused

Artikkel 23

1. Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud võivad otsustada mitte panna müüki oma liikmete artikli 1 lõikes 2 loetletud tooteid neile sobivais kogustes ja sobivail ajavahemikel.

2. Tootjaorganisatsioon või liit peab määrama lõike 1 kohaselt turult kõrvaldatud toodete kasutuse nii, et see ei häiriks kõnealuste toodete tavalist realiseerimist ja säilitaks keskkonda, eriti vee ja maastiku kvaliteeti.

3. Kui vastavaid tingimusi täitvate mis tahes II lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse lõiget 1, maksavad tootjaorganisatsioonid ja nende liidud oma tootjatest liikmetele vastavalt artiklile 26 kinnitatud ühenduse kõrvaldamishüvitist kuni 10 % turustatud kogusest.

Esimeses lõigus ettenähtud piiri 10 % kohaldatakse ainult asjaomase tootjaorganisatsiooni või artikli 11 lõike 1 punkti c kohaldamise korral teise organisatsiooni liikmete iga toote turustatud koguste suhtes, välja arvatud kõrvaldamised vastavalt artiklile 24.

4. Lõikes 3 nimetatud ülempiiri 10 % kohaldatakse alates kuuendast turustusaastast pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. Viit eelnevat turustusaastat hõlmava üleminekuperioodi jooksul toimuvad kõrvaldamised ei tohi ületada järgmisi artiklis 46 sätestatud korras määratud protsente turustatud toodangust: 50 % esimesel, 45 % teisel, 40 % kolmandal, 30 % neljandal ja 20 % viiendal turustusaastal.

Kõigi tsitrusviljade puhul on need protsendid aga järgmised: 35 % esimesel, 30 % teisel, 25 % kolmandal, 20 % neljandal ja 15 % viiendal turustusaastal.

Käesoleva lõike suhtes kohaldatakse lõike 3 teist lõiku.

5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud 10 % on kolmeaastase ajavahemiku keskmine, kusjuures iga-aastane ületuspiir on 3 %.

6. Õunte ja pirnide puhul asendatakse käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 24 nimetatud ülemmäär 10 % 8,5 %ga.

Melonite ja arbuuside puhul kohaldatakse piiri 10 % alates 1997/98. turustusaastast.

Artikkel 24

II lisas loetletud toodete puhul võimaldavad tootjaorganisatsioonid artiklis 23 sätestatu kasutamist tootjatele, kes pole ühegi käesolevas määruses sätestatud ühise organisatsiooni liikmed, kui nad soodustusi taotlevad. Ühenduse kõrvaldamishüvitist vähendatakse siiski 10 % võrra. Lisaks arvestatakse makstava summa puhul tõendite alusel liikmete kõiki kõrvaldamiskulusid. Hüvitist ei tohi anda suuremas summas kui 10 % tootja turustatud toodangust.

Artikkel 25

Tootjaorganisatsioonid ja nende liidud teatavad pädevatele kohalikele ametiasutustele, kes edastavad selle teabe komisjonile, kõik üksikasjad artiklite 23 ja 24 rakendamise kohta, eriti seoses kõrvaldamistega keskkonnasäästlike tavade tagamiseks võetud meetmete kohta.

Vajaduse korral määratakse teatatav info kindlaks artiklis 46 sätestatud korras.

Liikmesriigid kehtestavad riikliku raamprogrammi keskkonnasäästlikke kõrvaldamismeetodeid käsitlevate üldtingimuste koostamiseks. Nad esitavad oma raamseaduse projekti komisjonile, kes kolme kuu jooksul võib soovitada muudatusi, kui ta leiab, et projekt ei võimalda saavutada asutamislepingu artiklis 130r ning ühenduse keskkonda ja kestvat arengut käsitlevas poliitika- ja rakenduskavas sätestatud eesmärke.

Artikkel 26

1. Ühenduse kõrvaldamishüvitis iga toote puhul on sätestatud V lisas.

2. Ühenduse kõrvaldamishüvitis on kogu ühenduses ühesuurune summa.

Artikkel 27

1. Kui II lisas loetletud toote turg kannatab või kaldub kannatama laialdase strukturaalse tasakaalustamatuse all, mis tekitavad või võivad tekitada liiga suure artiklis 23 nimetatud kõrvaldamiste hulga, kehtestatakse sellele tootele artiklis 46 sätestatud korras enne turustusaasta algust sekkumiskünnis, mille ületamine toob tootjale kaasa rahalise vastutuse, mida iga toote puhul hinnatakse turustusaasta jooksul toimunud kõrvaldamiste või mitme turustusaasta keskmise sekkumishulga põhjal.

Sekkumiskünnise ületamise tagajärjel vähendatakse järgmisel turustusaastal ühenduse kõrvaldamishüvitist. Seda vähendamist ei jätkata järgnevatel turustusaastatel.

2. Artiklis 46 sätestatud korras määratakse kindlaks:

a) künnise ületamise tagajärjed iga toote puhul;

b) vajaduse korral ühenduse vähendatud kõrvaldamishüvitis ja käesoleva artikli rakendusmeetmed.

3. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult viie esimese turustusaasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 28

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga turupäeva kohta iga vastava turustusaasta jooksul nende toodete hinnad tüüpilistel tootjaturgudel, mille kaubanduslikud omadused, nagu liik või tüüp, klass, suurus ja pakend, on määratletud.

2. Nende turgude ning seaduste ja toodete loetelu ning andmete edastamise sagedus määratakse artiklis 46 sätestatud korras.

Liikmesriikide turge, kus kogu turustusaasta jooksul või sellise aja jooksul, milleks turustusaasta on jagatud, turustatakse oluline osa antud toote siseriiklikust toodangust, peetakse lõike 1 tähenduses tüüpilisteks.

Artikkel 29

1. Liikmesriigid maksavad artiklis 26 määratud ühenduse kõrvaldamishüvitist tootjaorganisatsioonidele või nende liitudele, kes on turult tooteid kõrvaldanud vastavalt artiklite 23 ja 24 tingimustele ja peavad maksma hüvitist oma liikmetele või mitteliikmetest tootjatele.

Maksmise kord määratakse artiklis 46 sätestatud korras.

2. Ühenduse kõrvaldamishüvitise maksmine ei piira mis tahes sekkumiskünnise ületamisest tulenevaid rahalisi tagajärgi.

Lisaks vähendatakse hüvitist netotulude võrra, mida tootjaorganisatsioonid ja nende liidud saavad turult kõrvaldatud toodete eest.

3. Kui tootjaorganisatsioonid ja nende liidud ei saa suunata tooteid ühte artikli 30 lõikes 1 nimetatud sihtkohtadest, antakse ühenduse kõrvaldamishüvitist ainult juhul, kui toodete sihtkoht on kooskõlas vastavalt artikli 30 muudele sätetele antud liikmesriigi juhistega.

Artikkel 30

1. Vastavalt artikli 23 lõikele 1 turult kõrvaldatud müümata tooted realiseeritakse järgmiselt:

a) kõik tooted:

- tasuta jagamine heategevusorganisatsioonidele ja -fondidele, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kasutamiseks nende tegevuses inimeste aitamiseks, kellel on siseriiklike seaduste kohaselt õigus saada riiklikku abi, eriti piisavate elatusvahendite puudumise tõttu,

- tasuta jagamine karistusasutustele ja laste puhkelaagritele, samuti liikmesriikide määratud haiglatele ja vanadekodudele, kes teevad kõik vajaliku tagamaks, et niimoodi jagatud kogused on lisaks tavaliselt sellistesse asutustesse ostetavatele kogustele,

- tasuta jagamine väljaspool ühendust heategevusorganisatsioonide kaudu, mille liikmesriigid on sel eesmärgil heaks kiitnud, kolmandate riikide puudustkannatavatele elanikele,

ja teiseks

- kasutamine muul otstarbel kui toiduks,

- kasutamine loomasöödana kas värskelt või söödatööstuses töödelduna;

b) puuvili: tasuta jagamine koolilastele koolisööklas pakutavast einest eraldi ja õpilastele koolides, kus koolisööklat ei ole,

c) õunad, pirnid, virsikud ja nektariinid: töötlemine alkoholiks, mille kangus on üle 80 mahuprotsendi, toote otsese destilleerimise teel,

d) kõik tooted: teatavate tooteklasside saatmine töötlevasse tööstusse tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi ühenduse vastavate tööstuste vahel või imporditud toodete puhul. Käesoleva sätte rakendamine otsustatakse artiklis 46 sätestatud korras.

2. Juhtudel, kui ühtki lõikes 1 nimetatud võimalustest ei saa kasutada, võib kõrvaldatud tooted suunata komposteerimisele või asjaomases liikmesriigis lubatud biolagundusprotsessidesse.

3. Lõike 1 punkti a esimeses, teises ja kolmandas alapunktis ning punktis b nimetatud tasuta jagamise korraldavad asjaomased tootjaorganisatsioonid liikmesriikide järelevalve all.

Puuvilja tasuta jagamise puhul koolilastele võib komisjon aga enda peale võtta algatuse ja vastutuse kohalike katseprojektide rakendamiseks uurimis- ja edendusmeetmete raames.

4. Liikmesriigid aitavad luua kontakte tootjaorganisatsioonide ja heategevusorganisatsioonide ning muude asutuste vahel, kes võivad huvituda nende piirkonnas turult kõrvaldatud toodetest, pidades silmas lõike 1 punktides a ja b nimetatud tasuta jagamise vorme.

5. Toodete saatmise söödatööstusse korraldab kõige sobivamal viisil liikmesriigi määratud asutus.

Lõike 1 punktis c nimetatud destilleerimise teostavad piiritustehased kas iseseisvalt või asjaomase liikmesriigi määratud asutuse nimel. Mõlemal juhul korraldab see asutus destilleerimise kõige sobivamal viisil.

6. Ühendus hüvitab määruse (EMÜ) nr 729/70 [15] artiklis 13 sätestatud korras lõike 1 punktis a ettenähtud tasuta jagamisega kaasnevad transpordikulud ning tasuta jagatavate õunte ja tsitrusviljade sorteerimis- ja pakkimiskulud, kui viimane toimub vastavalt lepingulistele kokkulepetele tootjaorganisatsioonide ja lõikes 3 nimetatud heategevusorganisatsioonide või -asutuste vahel.

7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eriti need, mis käsitlevad turult kõrvaldatud toodete tasuta jagamist ja realiseerimist, ja need, mis on mõeldud kõrvaldatud toodete destilleerimisest tulenevate alkoholituru häirete vältimiseks, võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras.

V JAOTIS

Kaubandus kolmandate riikidega

Artikkel 31

1. Kõikide artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest võib nõuda impordi- või ekspordilitsentsi esitamist.

Liikmesriigid annavad litsentsi kõigile taotlejatele, sõltumata nende ettevõtte registrisse kantud asukohast ühenduses ja ilma et see piiraks artiklite 36 ja 37 kohaldamiseks võetud meetmeid.

Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses. Selliste litsentside väljaandmine sõltub tagatise esitamisest, mis garanteerib toodete ekspordi või impordi litsentsi kehtivusaja jooksul; kui selle aja jooksul importi või eksporti ei toimu või toimub ainult osaliselt, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, välja arvatud vääramatu jõu korral.

2. Impordi- ja ekspordilitsentside kehtivusaeg ja muud selle artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 32

1. Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete puhul ühise tollitariifistiku tollimäärasid.

2. Kui ühtse tollitariifistiku tollimaksumäära kohaldamine sõltub imporditud saadetise hinnast piiril, kontrollitakse selle hinna tõepärasust, kasutades kauba väärtust importimisel, mille komisjon toodete ja päritolumaade kaupa arvutab toote hindade kaalutud keskmise põhjal liikmesriikide tüüpilistel imporditurgudel või vajaduse korral muudel turgudel.

Põhiliselt töötlemiseks imporditavate saaduste ja toodete puhul võib aga võtta erisätteid artiklis 46 sätestatud korras.

3. Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kauba väärtus importimisel, millele on liidetud lõike 5 alusel kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust väärtust rohkem kui 10 % võrra, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrduva tagatise esitamist.

4. Kui kõnealuse kaubasaadetise hinda piiril tollivormistusel ei deklareerita, sõltub ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamine kaupade väärtusest importimisel või tollialaste õigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest tingimustel, mis määratakse vastavalt lõikele 5.

5. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 33

1. Et vältida või kõrvaldada kahjulikke mõjusid ühenduse turul, mis võivad tuleneda teatavate artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete impordist, kohaldatakse ühe või mitme sellise toote impordi puhul ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksumäärade alusel täiendavat imporditollimaksu, kui mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu [16] artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui import usutavasti ei häiri ühenduse turu toimimist või kui toime oleks kavatsetava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne.

2. Käivitushinnad, millest madalamal võib kehtestada täiendava tollimaksu, teatab ühendus Maailma Kaubandusorganisatsioonile.

Käivituskogused, mille ületamise korral kohaldatakse täiendavat imporditollimaksu, kinnitatakse eelkõige ühenduse impordi alusel kolme aasta jooksul, mis eelnevad aastale, kui tekivad või võivad tekkida lõikes 1 nimetatud kahjulikud mõjud.

3. Impordihinnad, mida arvestatakse täiendava imporditollimaksu määramisel, määratletakse asjaomase kaubasaadetise cif-impordihinna alusel.

Cif-impordihindu kontrollitakse sel eesmärgil kõnealuse toote tüüpiliste maailmaturu- või ühenduse impordituru hindade alusel.

4. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras. Eriti käsitlevad sellised üksikasjalikud eeskirjad:

a) tooteid, mille puhul võib vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud põllumajanduslepingu artiklile 5 kohaldada täiendavaid imporditollimakse;

b) muid kriteeriume, mis on vajalikud lõike 1 kohaldamiseks vastavalt põllumajanduslepingu artiklile 5.

Artikkel 34

1. Artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tariifikvoodid, mis tulenevad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest, avatakse ja neid hallatakse vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras.

2. Kvootide haldamisel võib kasutada üht järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:

a) meetod, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel "kes ees, see mees");

b) meetod, mis jaotab kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel ("üheaegse läbivaatamise" meetod);

c) meetod, mis põhineb tavapäraste kaubavoogude arvessevõtmisel (vanad olijad/taotlejad).

Kehtestada võib muid kohaseid meetodeid. Need peavad vältima vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Vastuvõetud haldusmeetodi puhul võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse turu tarnevajadusi ja selle turu tasakaalu valvamise vajadust, tuginedes samal ajal meetoditele, mida minevikus kohaldati lõikes 1 nimetatud kvootidele vastavate kvootide puhul, ilma et see piiraks kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest tulenevaid õigusi.

4. Lõikes 1 nimetatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatakse iga-aastased kvoodid, mis on sobivalt järgustatud läbi kogu aasta, ja kinnitatakse kasutatav juhtimismeetod ning vajaduse korral sisaldavad need:

a) toote laadi, lähteriiki ja päritolu kinnitavaid tagatisi;

b) punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks kasutatava dokumendi tunnustamist;

c) impordilitsentside väljaandmise tingimusi ja kehtivusaega.

Artikkel 35

1. Määral, mis on vajalik artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete märkimisväärsete koguste eksportimiseks nende toodete maailmaturuhindade alusel, aga asutamislepingu artikli 228 alusel sõlmitud lepingutest tulenevais piires, võib nende hindade ja ühendusesiseste hindade vahe katta eksporditoetusega.

2. Koguste määramiseks, mida võib eksportida eksporditoetuse eest, kohaldatakse meetodit, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga kõnealusel turul, võimaldab kättesaadavate ressursside võimalikult tõhusat kasutamist ja võtab igati arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, tegemata siiski vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) on halduslikult ettevõtjatele kõige vähem tülikas, võttes arvesse haldusnõudeid;

c) väldib igasugust vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused.

Kui olukord rahvusvahelises kaubanduses või teatavate turgude erinõudmised selle vajalikuks teevad, võib eksporditoetus konkreetse toote puhul varieeruda vastavalt toote sihtkohale.

Eksporditoetused määratakse artiklis 46 sätestatud korras. Toetused määratakse korrapäraste ajavahemike järel.

Komisjon võib korrapäraste ajavahemike järel määratud toetusi vajaduse korral selle ajavahemiku jooksul liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel muuta.

4. Toetuste määramisel võetakse arvesse:

a) olukorda ja arengusuundi seoses:

- puu- ja köögivilja hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul,

- puu- ja köögivilja hindadega rahvusvahelises kaubanduses;

b) turustuskulusid ning minimaalseid transpordikulusid ühenduse turgudelt sadamatesse või muudesse ekspordikohtadesse ühenduses, samuti kõnealuse kauba sihtkohariiki edasisaatmise kulusid;

c) kavandatava ekspordi majandusaspekte;

d) piiranguid, mis tulenevad kooskõlas asutamislepingu artikliga 228 sõlmitud lepingutest.

5. Määrates kindlaks lõikes 1 osutatud hindu ühenduse turul, võetakse arvesse hindu, mis on ekspordi seisukohast kõige soodsamad.

Määrates kindlaks lõikes 1 osutatud maailmaturuhindu, võetakse arvesse eriti:

a) kolmandate riikide turgudel registreeritud hindu;

b) kõige soodsamaid hindu importimiseks kolmandast päritoluriigist kolmandasse sihtkohariiki;

c) eksportivates kolmandates riikides registreeritud tootjahindu;

d) vaba pakkumishinda ühenduse piiril.

6. Toetusi antakse ainult taotluse ja vastava ekspordilitsentsi esitamise põhjal.

7. Kohaldatav toetus on see, mis kehtib litsentsi taotlemise päeval, ja diferentseeritud toetuse korral see, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil näidatud sihtkoha puhul;

b) tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil näidatud sihtkohast. Sel juhul ei tohi kohaldatav summa ületada litsentsil näidatud sihtkoha puhul kohaldatavat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse kuritarvitamise vältimiseks võib võtta sobivaid meetmeid.

8. Lõigetest 6 ja 7 võib artiklis 46 sätestatud korras loobuda artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete puhul, millele makstakse toetust toiduabiprogrammide alusel.

9. Toetuse saamiseks tõendatakse, et:

- kõnealused tooted on ühendusest eksporditud;

- tooted on pärit ühendusest ja

- diferentseeritud toetuse korral on tooted jõudnud litsentsil osutatud sihtkohta või muusse sihtkohta, mille suhtes oli määratud toetus, ilma et see piiraks lõike 7 punkti b kohaldamist. Sellest reeglist võidakse teha erandeid artiklis 46 sätestatud korras, kui sätestatakse tingimused, mis pakuvad samaväärseid tagatisi.

10. Asutamislepingu artikli 228 alusel sõlmitud lepingutest tulenevate koguseliste piirangute järgimine tagatakse ekspordilitsentsidega, mida antakse välja lepingutes sätestatud tüüpilisteks ajavahemikeks ja kohaldatakse asjaomaste toodete puhul.

Pidades silmas mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist, ei tohi tüüpilise ajavahemiku lõppemine mõjutada ekspordilitsentside kehtivust.

11. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, kaasa arvatud sätted jaotamata või kasutamata, ekspordiks mõeldud koguste ümberjagamise kohta, võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 36

1. Kui käesolevas määruses või vastavalt sellele võetud sätetes pole sätestatud teisiti, on artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete impordi puhul kolmandatest riikidest keelatud:

- tollimaksu või mis tahes samaväärse toimega maksu kehtestamine,

- koguseliste piirangute või samaväärse toimega meetmete rakendamine.

2. Käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimise suhtes kohaldatakse kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirja ja selle rakendamise erieeskirju; käesoleva määruse kohaldamisest lähtuv tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

Artikkel 37

1. Kui import või eksport põhjustab või võib põhjustada artikli 1 lõikes 2 nimetatud ühe või mitme toote turul ühenduses tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 39 sätestatud eesmärke, võib kauplemisel kolmandate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

Vastavalt olukorrale võib selliseid meetmeid kohaldada ainult seni, kuni häired või häirete oht on möödunud või kuni kõrvaldatud või kokkuostetud kogused on märgatavalt vähenenud.

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul vastavalt asutamislepingu artikli 43 lõikes 2 sätestatud hääletuskorrale vastu käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratleb, millisel juhul ja millises ulatuses võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid.

2. Lõikes 1 mainitud olukorra puhul võtab komisjon liikmesriigi taotluse korral või omal algatusel vajalikud meetmed; meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid tuleb viivitamata kohaldada. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta otsuse selle kohta vastu kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolt võetud meetmed esitada nõukogule kolme tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega kõnealuseid meetmeid muuta või need tühistada.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse asutamislepingu artikli 228 lõike 2 alusel sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi.

VI JAOTIS

Riigi ja ühenduse kontroll

Artikkel 38

1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, mis on vajalikud ühenduse eeskirjade täitmise tagamiseks puu- ja köögiviljasektoris, eriti IV lisas nimetatud valdkondades.

2. Kui kontrollida on otstarbekohane proovide võtmise teel, tagavad liikmesriigid, et kontrollimine vastab oma olemuselt ja sageduselt ja riskianalüüsi alusel asjaomasele meetmele nii nende territooriumi kui terviku ja turustatud või turustamiseks mõeldud puu- ja köögiviljasektori toodete koguse suhtes.

Sõltumata korrapärase kontrolli rakendamisest teistes valdkondades, tuleb riiklike fondide saajaid korrapäraselt kontrollida.

3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et pädevatel ametiasutustel on tõhusaks kontrollimiseks piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid, eriti IV lisas nimetatud valdkondades.

Artikkel 39

1. Piiramata siseriiklike ametiasutuste kontrolli artikli 38 alusel, võib komisjon koostöös asjaomase liikmesriigi pädeva ametiasutusega teha või paluda liikmesriigil teha kontrollimisi kohapeal, et tagada ühenduse eeskirjade ühtne järgimine puu- ja köögiviljasektoris, eriti IV lisas nimetatud valdkondades.

2. Komisjon teatab eelnevalt ja kirjalikult asjaomasele liikmesriigile kavandatava kontrollimise subjekti, eesmärgi ja koha, alguskuupäeva ja inspektorite isiku ja ametinimetuse.

Artikkel 40

1. Artikli 39 sätete rakendamiseks loob komisjon puu- ja köögiviljasektori inspektorite eriüksuse, mis koosneb komisjoni ametnikest, kellel on sobiv kvalifikatsioon, tehnilised teadmised ja kogemused, ning võimalik, et ka komisjoni taotluse põhjal ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul määratud personalist artikli 38 lõikes 3 nimetatud töötajate seast, kes võtavad osa eriuuringutest.

2. See eriline inspektorite eriüksus täidab komisjoni juhtimisel järgmisi ülesandeid:

a) osalemine liikmesriikide pädevate ametiasutuste kavandatavates ja teostatavates kontrollimistes;

b) artiklis 39 nimetatud komisjoni algatatud kontrollimine, millest kutsutakse osa võtma liikmesriigi ametnikke;

c) elluviidud riikliku kontrollimiskorra, kasutatud menetluste ja saadud tulemuste hindamine;

d) puu- ja köögiviljasektoris pädevate ametiasutuste võetud ühenduse eeskirjade järgimist parandavate seadusandlike ja muude meetmete kindlakstegemine;

e) koostöö ja teabevahetuse arendamine liikmesriikide pädevate organite vahel, et aidata kaasa eeskirjade ühtsele kohaldamisele puu- ja köögiviljasektoris ning hõlbustada selle sektori toodete vaba liikumist.

3. Komisjon teatab lõike 2 punkti b alusel toimuvatest kontrollimistest õigeaegselt enne tegevuse algust pädevale ametiasutusele liikmesriigis, kelle territooriumil kavatsetakse kontrollida.

4. Komisjon määrab ise sobivaimad paigad oma tulevasteks kontrollimisteks ja teeb asjaomase liikmesriigi kaasabil vajalikud ettevalmistused.

Artikkel 41

1. Artikli 40 lõike 2 punkti b alusel toimuv kontrollimine on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 9 lõikega 2.

Komisjoni inspektorid järgivad kontrollimise ajal liikmesriigi ametnikele kohustuslikke eeskirju ja ametitavasid. Nad hoiavad ametisaladust.

2. Komisjon loob sobivad sidemed liikmesriikide pädevate ametiasutustega, et ühiselt kontrollimisprogramme koostada. Liikmesriigid teevad selle ülesande täitmise hõlbustamiseks komisjoniga koostööd.

3. Komisjon teatab oma inspektorite visiitide tulemustest võimalikult kiiresti asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele. Teates kirjeldatakse kõiki ilmnenud raskusi ning tähelepanekuid puu- ja köögiviljaturgu reguleerivate eeskirjade rikkumise kohta.

4. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile võimalikult kiiresti sammudest, mis on võetud kõnealuste raskuste või rikkumiste lõpetamiseks.

Artikkel 42

Iga kontrollimise käigus märgatud eeskirjade eiramist, mis võib avaldada rahalist mõju EPATFi tagatisosakonnale, lahendatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 595/91 [17] sätetele. Liikmesriik, kelle territooriumil eeskirjade eiramist märgati, peab esitama nimetatud määruse artiklis 3 ette nähtud teate.

Komisjoni kontrollimise käigus märgatud ühenduse eeskirjade kohaldamise iga rikkumine, mis võib avaldada rahalist mõju EPATFi tagatisosakonnale, lahendatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 5 lõike 2 punkti c sätetele.

VII JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 43

Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 loetletud toodete tootmise ja kaubanduse suhtes asutamislepingu artikleid 92, 93 ja 94.

Artikkel 44

1. Liikmesriigid ja komisjon annavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Edastatavad andmed määratletakse artiklis 45 sätestatud korras. Teabe edastamise ja levitamise kord võetakse vastu samas korras.

2. Lõikes 1 nimetatud andmed hõlmavad vähemalt teavet viljeldavate alade ja saagi ning turustatud või artikli 23 alusel müüki panemata koguste kohta.

Seda teavet koguvad:

- tootjaorganisatsioonid oma liikmete kohta, piiramata seejuures artikleid 11 ja 19,

- liikmesriikide asjaomased teenistused tootjate puhul, kes ei kuulu ühtegi käesolevas määruses sätestatud kollektiivsesse struktuuri. Kõnealune liikmesriik võib selle ülesande osaliselt või tervikuna usaldada ühele või mitmele tootjaorganisatsioonile.

3. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud, et tagada lõikes 2 nimetatud andmete kogumine, täpsus, statistiline töötlemine ja korrapärane edastamine komisjonile. Nad kehtestavad sanktsioonid kõnealuste ülesannete täitmisega õigustamata viivitamise või süstemaatilise hooletuse korral. Nad teatavad komisjonile nendest meetmetest.

4. Komisjon edastab liikmesriikidele korrapäraselt kõige sobivamal viisil lõikes 1 nimetatud andmed ja nende põhjal tehtud järeldused. Rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 45

Luuakse värske puu- ja köögivilja korralduskomitee, edaspidi "komitee", mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

Artikkel 46

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel küsimuse komiteele.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab meetmed vastu, ning neid kohaldatakse viivitamata.

b) Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata kuni ühe kuu võrra alates teatamise kuupäevast.

Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega võtta ühe kuu jooksul vastu teistsuguse otsuse.

Artikkel 47

Komitee võib käsitleda teisi küsimusi, mis komitee esimees suunab talle omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral.

Artikkel 48

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas rahalised või muud halduskaristused, võetakse vastu selle sektori erilisi nõudeid silmas pidades artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 49

Käesolevat määrust kohaldades võetakse samal ajal asjakohaselt arvesse asutamislepingu artiklites 39 ja 110 sätestatud eesmärke.

Artikkel 50

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et karistada käesoleva määruse sätete rikkumisi ja vältida ning lõpetada mis tahes pettusi.

Artikkel 51

Õigus- ja haldusnormid, mille liikmesriigid võtavad käesoleva määruse rakendamiseks või kohaldamise käigus, teatatakse komisjonile hiljemalt kuu aega pärast nende vastuvõtmist. Sama kohaldatakse kõigi nimetatud sätete muudatuste suhtes.

Artikkel 52

1. Ühenduse kõrvaldamishüvitise ja rakendusfondi ühendusepoolse rahastamise, artiklis 17 ning artiklites 53, 54 ja 55 nimetatud erimeetmete ning artikli 40 lõike 1 alusel komisjonile kättesaadavate ekspertide kontrollimistega seotud kulutused loetakse põllumajandusturge stabiliseerivaks sekkumiseks määruse (EMÜ) nr 729/70 artikli 1 lõike 2 punkti b tähenduses.

2. Liikmesriikide vastavalt artiklile 14 ja artikli 15 lõike 6 teisele lõigule antav abi loetakse ühismeetmeks määruse (EMÜ) nr 4256/88 [18] artikli 2 lõike 1 tähenduses. See kaetakse määruse (EMÜ) nr 2328/91 [19] artikli 31 lõikes 1 nimetatud iga-aastaste prognoositavate kuludega.

Käesolevas lõikes sätestatud abi suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 1 lõiget 3.

Abi makstakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 4253/88 artiklile 21. Lõppsumma või tagasimakse maksmine põhineb lisaks selle artikli lõikes 4 täpsustatud nõuetele ka:

a) kalendriaasta jooksul liikmesriikides tekkinud kulude deklaratsioonil ja

b) asjaomase kalendriaasta jooksul kohaldatud meetmete aruandel, mis on koostatud vastavalt selle määruse artikli 25 lõikele 4,

mis esitatakse komisjonile enne järgmise aasta 1. juulit.

3. Komisjon võtab vastu eeskirjad käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks pärast konsulteerimist määruse (EMÜ) nr 4253/88 [20] artiklis 29 nimetatud komiteega.

4. VI jaotise sätete kohaldamine ei piira määruse (EMÜ) nr 4045/89 [21] kohaldamist.

Artikkel 53

Kõik õigused, mille tootjaorganisatsioonid on omandanud enne käesoleva määruse jõustumist määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14 ja IIa jaotise alusel, säilivad kuni nende lõppemiseni.

Artikkel 54

1. Ühendus osaleb 50 % ulatuses ühenduses pähklite tarbimist ja kasutamist arendavate ja parandavate meetmete rahastamises.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmete eesmärk on:

- tootekvaliteedi tõstmine, eriti turu-uuringute tegemise ja uute kasutusvõimaluste otsimise teel, sealhulgas tootmise vastava kohandamise võimalused,

- uute pakkimismeetodite arendamine,

- turustusnõuannete levitamine selle sektori mitmesuguste ettevõtjate seas,

- messide ja muude müügiürituste korraldamine ja neis osalemine.

3. Komisjon täpsustab artiklis 46 sätestatud korras lõikes 2 nimetatud meetmeid või määratleb uued meetmed.

Artikkel 55

1997/98., 1998/99. ja 1999/2000. turustusaastal korjatud sarapuupähklite puhul antakse toetust 15 eküüd 100 kg kohta käesoleva määruse või määruse (EMÜ) nr 1035/72 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonidele, kes rakendavad 1997. aastal kvaliteedi parandamise kava määruse (EMÜ) nr 1035/72 artikli 14d tähenduses või rakenduskava käesoleva määruse tähenduses.

Artikkel 56

Komisjon saadab hiljemalt 31. detsembril 2000 nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta koos vajalike ettepanekutega.

Artikkel 57

Kui seniselt korralduselt käesoleva määrusega kehtestatule ülemineku hõlbustamiseks on vajalikud meetmed, võetakse need artiklis 46 sätestatud korras.

Artikkel 58

1. Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1997. Siiski kohaldatakse IV jaotist iga I lisas nimetatud toote puhul alates 1997/98. turustusaasta algusest.

2. Määrused (EMÜ) nr 1035/72, (EMÜ) nr 3285/83, (EMÜ) nr 1319/85, (EMÜ) nr 2240/88, (EMÜ) nr 1121/89 ja (EMÜ) nr 1198/90 tunnistatakse alates käesoleva määruse vastavate sätete kohaldamisest kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele loetakse viideteks käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt VI lisa vastavustabelile.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 28. oktoober 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Yates

[1] EÜT C 52, 21.2.1996, lk 1.

[2] EÜT C 96, 1.4.1996, lk 269.

[3] EÜT C 82, 19.3.1996, lk 21.

[4] EÜT L 325, 22.11.1983, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 220/92 (EÜT L 24, 1.2.1992, lk 7).

[5] EÜT L 137, 27.5.1985, lk 39. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 404/93 (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1).

[6] EÜT L 198, 26.7.1988, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1327/95 (EÜT L 128, 13.6.1995, lk 8).

[7] EÜT L 118, 29.4.1989, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1327/95 (EÜT L 128, 13.6.1995, lk 8).

[8] EÜT L 119, 11.5.1990, lk 59.

[9] Nõukogu 18. mai 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 1035/72 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 118, 20.5.1972, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1363/95 (EÜT L 132, 16.6.1995, lk 1).

[10] EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1193/96 (EÜT L 161, 29.6.1996, lk 1.)

[11] Nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiiv liikmesriikide toidukaupade sildistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[12] Nõukogu 17. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 746/93 abi andmise kohta määrustes (EMÜ) nr 1035/72 ja (EMÜ) nr 1360/78 sätestatud tootjaorganisatsioonide moodustamise soodustamiseks ja tegevuse hõlbustamiseks Portugalis.

[13] Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2078/92 keskkonnakaitse ja maapiirkondade korrashoiu nõuetele vastavate põllumajanduslike tootmismeetodite kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2722/95 (EÜT L 288, 1.12.1995, lk 35).

[14] Määrus nr 26, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise ja müügi suhtes (EÜT 30, 20.4.1962, lk 993/62). Määrust on muudetud määrusega nr 49 (EÜT 53, 1.7.1962, lk 1571/62).

[15] Nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrus (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1287/95 (EÜT L 125, 8.6.1995, lk 1).

[16] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

[17] Nõukogu 14. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 595/91 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagastamise kohta seoses ühise põllumajanduspoliitika rahastamise ja selles valdkonnas teabesüsteemi korraldamisega (EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11).

[18] Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4256/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks EPATFi arendusosakonna puhul (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 25). Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 2085/93 (EÜT L 193, 31.7.1993, lk 44).

[19] Nõukogu 15. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2328/91 põllumajandusstruktuuride tõhususe parandamise kohta (EÜT L 218, 6.8.1991, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega nr 2387/95 (EÜT L 244, 12.10.1995, lk 50).

[20] Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta määrus (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispangaga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3193/94 (EÜT L 337, 24.12.1994, lk 11).

[21] Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4045/89 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusosakonna rahastatava süsteemi osa moodustavate tehingute liikmesriikidepoolse jälgimise kohta (EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3235/94 (EÜT L 338, 28.12.1994, lk 16).

--------------------------------------------------

I LISA

Tarbijale värskelt tarnitavad tooted, millele on ette nähtud standardid

Aprikoosid

Arbuusid

Artišokid

Avokaadod

Baklažaanid

Kabatšokk

Kapsas

Kiivid

Kirsid

Kreeka pähklid

Kurk

Küüslauk

Lauaviinamarjad

Lillkapsas

Maasikad

Mandlid

Melonid

Oad

Paprika

Ploomid

Poetamata herned

Porgand

Porrulauk

Rooskapsas

Salat, kähar endiivia ja eskariool

Salatsigur

Sarapuupähklid

Seller

Sibul

Spargel

Spinat

Tomatid

Tsitrusviljad

Virsikud ja nektariinid

Õunad ja pirnid

--------------------------------------------------

II LISA

Toodete nimekiri, millele võib anda ühenduse kõrvaldamishüvitist artikli 23 lõike 3 alusel

Apelsinid

Aprikoosid

Arbuusid

Baklažaanid

Klementiinid

Lauaviinamarjad

Lillkapsas

Mandariinid

Melonid

Nektariinid

Pirnid (välja arvatud siidripirnid)

Satsumad

Sidrunid

Tomatid

Virsikud

Õunad (välja arvatud siidriõunad)

--------------------------------------------------

III LISA

Täielik nimekiri tootjaorganisatsioonides kohaldatavatest eeskirjadest, mida võib laiendada mitteliikmetest tootjatele Artikli 18 lõige 1

1. Tooteteabe eeskirjad

a) teatamine kasvatamiskavatsustest toodete ja vajaduse korral sortide kaupa;

b) teatamine külvist ja istutamisest;

c) teatamine üldkasvualast toodete ja võimaluse korral sortide kaupa;

d) teatamine eeldatavatest kogustest ja arvatavatest koristuskuupäevadest toodete ja võimaluse korral sortide kaupa;

e) korrapärane teatamine koristatud kogustest ja kättesaadavatest varudest sortide kaupa;

f) teatamine ladustusvõimsustest.

2. Tootmiseeskirjad

a) kasutatava seemne valimine vastavalt kavandatud eesmärgile (värske turg/tööstuslik töötlemine);

b) puuviljaaedade hõrendamine.

3. Turustuseeskirjad

a) kindlaksmääratud kuupäevad koristuse alustamiseks, turustamise järgustamine;

b) kvaliteedi ja suuruse miinimumnõuded;

c) ettevalmistus, esitlus, pakkimine ja märgistus esimeses turustusetapis;

d) toote päritolutähis.

4. Keskkonnakaitse eeskirjad

a) väetise ja sõnniku kasutamine;

b) taimekaitsevahendite ja muude saagi kaitsmise meetodite kasutamine;

c) taimekaitsevahendite ja väetiste maksimaalne jääksisaldus puu- ja köögiviljas;

d) kõrvalsaaduste ja kasutatud materjali hävitamise eeskirjad;

e) turult kõrvaldatud toodete realiseerimise eeskirjad.

5. Kõrvaldamine

- artikli 23 alusel vastavalt artikli 25 tingimustele vastuvõetud eeskirjad.

--------------------------------------------------

IV LISA

Mittetäielik nimekiri küsimustest, mida võib hõlmata riigi ja ühenduse kontroll

Tootestandardite järgimine (artiklid 7 ja 8)

Tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimuste täitmine (artikkel 12)

Rakenduskava rakendamine (artikkel 13)

Tunnustuskava rakendamine ja abi kasutamine (artikkel 14)

Rakendusfondi haldamine ja rakenduskava rakendamine (eriti avalike fondide kasutamise süstemaatiline kontroll) (artikkel 15)

Eeskirjade mittetootjatele laiendamist reguleerivate tingimuste täitmine (artikkel 18)

Tootmisharudevahelisi organisatsioone ja kokkuleppeid ning eeskirjade laiendamist reguleerivate tingimuste täitmine (artiklid 19, 20 ja 21)

Kõrvaldamisoperatsioonid (artiklid 23 jj)

Ühenduse kõrvaldamishüvitise õige maksmine (artikkel 29)

Turult kõrvaldatud toodete realiseerimine (artikkel 30)

Kolmandate riikidega kaubanduseeskirjade kohaldamine (artiklid 31 jj)

--------------------------------------------------

V LISA

Ühenduse kõrvaldamishüvitis

(Eküü/100 kg) |

Turustusaastad | 1997/98 | 1998/99 | 1999/2000 | 2000/01 | 2001/02 | Alates aastast 2002 |

Lillkapsas | 9,34 | 8,88 | 8,41 | 7,94 | 7,48 | 7,01 |

Tomatid | 6,44 | 6,12 | 5,80 | 5,47 | 5,15 | 4,83 |

Õunad | 10,69 | 10,32 | 9,94 | 9,56 | 9,18 | 8,81 |

Viinamarjad | 10,69 | 10,15 | 9,62 | 9,08 | 8,55 | 8,02 |

Aprikoosid | 18,90 | 17,95 | 17,01 | 16,06 | 15,12 | 14,17 |

Nektariinid | 17,39 | 16,52 | 15,65 | 14,78 | 13,91 | 13,04 |

Virsikud | 14,65 | 13,92 | 13,18 | 12,45 | 11,72 | 10,99 |

Pirnid | 10,18 | 9,82 | 9,46 | 9,10 | 8,75 | 8,39 |

Baklažaanid | 5,29 | 5,02 | 4,76 | 4,49 | 4,23 | 3,97 |

Melonid | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 |

Arbuusid | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 | 4,00 |

Apelsinid | 14,33 | 14,26 | 14,20 | 14,13 | 14,07 | 14,00 |

Mandariinid | 16,15 | 15,52 | 14,89 | 14,26 | 13,63 | 13,00 |

Klementiinid | 12,74 | 12,79 | 12,84 | 12,90 | 12,95 | 13,00 |

Satsumad | 10,49 | 10,99 | 11,49 | 12,00 | 12,50 | 13,00 |

Sidrunid | 13,37 | 13,30 | 13,22 | 13,15 | 13,07 | 13,00 |

--------------------------------------------------

VI LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1035/75 | Käesolev määrus |

artikkel 1 | artikkel 1 |

artikkel 2 | artikkel 2 |

artikkel 3 | artikkel 3 |

artikkel 4 | — |

artikkel 5 | artikkel 4 |

artikkel 6 | artikkel 5 |

artikkel 7 | artikkel 6 |

artikkel 8 | artikkel 7 |

artikkel 9 ja 11 | artikkel 8 |

artikkel 10 | artikkel 10 |

artikkel 12 | artikkel 9 |

artikkel 13 | artikkel 11 |

artikkel 13a | — |

artikkel 13b | — |

artikkel 14 | artikkel 14 |

artikkel 14a | — |

artikkel 14b | — |

artikkel 14c | — |

artikkel 14d | — |

artikkel 14e | artikkel 54 |

artikkel 14f | — |

artikkel 14g | — |

artikkel 15 | artikkel 23 |

artikkel 15a | — |

artikkel 15b | artikkel 18 |

artikkel 16 | — |

artikkel 16a | — |

artikkel 16b | artikkel 27 |

artikkel 17 | artikkel 28 |

artikkel 18 | artikkel 29 |

artikkel 18a | artikkel 24 |

artikkel 19 | — |

artikkel 19a | — |

artikkel 19b | — |

artikkel 19c | — |

artikkel 20 | — |

artikkel 21 | artikkel 30 |

artikkel 22 | artikkel 31 |

artikkel 23 | artikkel 32 |

artikkel 24 | artikkel 33 |

artikkel 25 | artikkel 34 |

artikkel 26 | artikkel 35 |

artikkel 27 | artikkel 36 |

artikkel 31 | artikkel 43 |

artikkel 32 | artikkel 45 |

artikkel 33 | artikkel 46 |

artikkel 34 | artikkel 47 |

artikkel 35 | — |

artikkel 36 | artikkel 52 |

artikkel 36a | artikkel 52 |

artikkel 37 | artikkel 49 |

artikkel 38 | artikkel 44 |

artikkel 40 | — |

artikkel 41 | artikkel 58 |

artikkel 42 | artikkel 58 |

--------------------------------------------------