31996R1249

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/96,

28. juuni 1996,

nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 1766/92 teraviljaturu ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 923/96, [2] eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades, et:

määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikliga 10 nähakse ette, et kõnesoleva määruse artiklis 1 nimetatud toodete impordi puhul rakendatakse ühise tollitariifistiku tollimaksumäärasid; nimetatud artikli lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaks on võrdne kõnesolevate toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud vastava partii CIF-impordihinna võrra;

imporditud partiide liigitamiseks tuleb teatavatel juhtudel määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 10 lõikega 2 hõlmatud tooted klassifitseerida mitme standardkvaliteedi alusel; seetõttu tuleks objektiivsete liigituskriteeriumite abil määratleda kasutatavad standardkvaliteedid ning samuti tuleks kehtestada lubatud hälve, mis võimaldaks määrata toodetele kõige õigema kvaliteediklassi; võimalikest objektiivsetest kvaliteedihindamiskriteeriumidest võetakse kauplemisel pehme nisu puhul kõige sagedamini arvesse proteiinisisaldust, mahukaalu ja prügilisandite (Schwarzbesatz) määra, mida on ka kõige lihtsam kontrollida; kõva nisu puhul on nendeks kriteeriumideks mahukaal, prügilisandite (Schwarzbesatz) ja klaasjate terade määr; seetõttu tuleb imporditud kaupade partiid nende näitajate kindlaksmääramiseks analüüsida; kui ühenduses on kehtestatud kaupade päritoluriigi ametiasutuse välja antud kvaliteeditunnistuste ametlik tunnustamise kord, piisab analüüsiks imporditud partiide piisava valikrühma kontrollimisest;

määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 10 lõikes 3 on täpsustatud, et imporditollimaksude arvutamiseks tehakse korrapäraselt kindlaks tüüpilised CIF-impordihinnad iga nimetatud lõikes osutatud toote puhul määratletud omaduse kohta; nende hindade kehtestamiseks tuleb ette näha erinevate nisusortide ja teiste teraviljade noteeringud; tuleks täpsustada tegelikud kasutatavad noteeringuallikad;

erinevate nisutüüpide ja teiste teraviljade noteerimine Ameerika Ühendriikide börsil annab selge ja objektiivse aluse tüüpiliste CIF-impordihindade kindlakstegemiseks; erinevate teraviljasortide tüüpidele Ameerika Ühendriikide turul määratud kaubandusliku lisatasu lisamine võimaldab arvestada teraviljasordi börsinoteeringu ümber FOB-ekspordihinnaks Ameerika Ühendriikidest; Mehhiko lahe või Suure Järvistu ja ühenduse sadama vaheliste mereveokulude lisamisega veoturul noteeritud veokuludele on võimalik need FOB-hinnad arvestada ümber tüüpilisteks CIF-impordihindadeks; Rotterdami sadamat läbivate veoste ja kaubanduse mahtu silmas pidades on nimetatud sadam ühenduse sihtkoht, mille mereveonoteeringud on kõige paremini teada, kõige selgemad ja kättesaadavamad; ühenduse sihtsadamaks tuleks seetõttu valida Rotterdam;

läbipaistvuse tagamiseks tuleks seetõttu artikli 10 lõike 3 punktis a osutatud teraviljasortide puhul tüüpiliste CIF-impordihindade kindlakstegemisel võtta aluseks kõnealuse teraviljasordi kaubabörsi noteeringud ja kõnealusele teraviljasordile määratud kaubanduslik lisatasu ja mereveotasu Mehhiko lahe või Suure Järvistu ja Rotterdami sadama vahel; sihtsadamate erinevatest veokuludest tulenevalt on õigustatud imporditollimaksude ühtne kohandamine Vahemere ääres, Pürenee poolsaare Atlandi ookeani poolsel rannikul ja Ühendatud Kuningriigis, Iirimaal ja Skandinaavia riikides asuvate ühenduse sadamate puhul; selliselt kehtestatud tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamisel arvesse võetud tegureid tuleks hinnasuundumuste jälgimiseks iga päev kontrollida; odra jaoks arvutatud tüüpiline CIF-impordihind võimaldab hinnata sorgo ja rukki turuolukorda ja sellest tulenevalt kohaldatakse nimetatud teraviljade suhtes odra puhul kindlaksmääratud tüüpilist CIF-impordihinda;

määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljade imporditollide kindlaksmääramisel võimaldab iga teraviljasordi tüüpilise CIF-impordihinna määramiseks ettenähtud kahenädalane ajavahemik ebakindlust tekitamata arvestada turusuundumustega; nende toodete imporditollimaksu võib seetõttu määrata kindlaks iga kuu viieteistkümnendal ja viimasel tööpäeval, kasutades selleks kahe nädala jooksul registreeritud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmist; selliselt arvutatud imporditollimakse saab kohaldada kahe nädala jooksul, ilma et see moonutaks oluliselt impordihinda pärast tollimaksude maksmist; kui tüüpiliste CIF-impordihindade arvutamise ajal ei ole börsinoteering kättesaadav või kui hinnad kõiguvad märkimisväärselt arvutamise aluseks võetud tegurite ootamatu muutumise tagajärjel, tuleb võtta meetmed kõnealuse toote piisavalt tüüpilise hinna säilitamiseks; noteeringute puudumise korral tuleks jätkuvalt kohaldada eelneva perioodi jaoks määratud imporditollimaksu summat ja börsinoteeringu, noteeringuga seotud kaubanduslike lisatasude, mereveokulude või tootele tüüpilise CIF-hinna arvutamisel kasutatud vahetuskursi suurte kõikumiste korral tuleb imporditollimaksu arvutamisel kasutatud hinda hoida tüüpilisena nendest muutustest tulenevate kõrvalekalletega vastava kohandamise teel; nimetatud kohandamine ei mõjuta järgmise imporditollimaksude määramise aega;

kui imporditud teravili jõuab ühendusse maitsi, jõetranspordiga või meritsi laevadega Vahemere, Musta või Balti mere sadamatest, on veokulud märkimisväärselt madalamad kui imporditollimaksu arvutamisel kasutatud veokulud; seda erinevust tuleks kõnealuste toodete tüüpiliste CIF-impordihindade määramisel arvesse võtta ja kohaldada kindlasummalist kohandust;

kui teatavad noteeringud või hinnad ei peegelda ühenduse andmetel keskmise või madala kvaliteediga pehme nisu osas ühenduse impordituru tegelikke arengusuundi, mille tingivad kolmandate riikide antavad ekspordisubsiidiumid Vahemere piirkonda või Euroopa riikidesse eksportimiseks, peab olema võimalik arvata antud ekspordisubsiidium maha vastava toote puhul arvutatud tüüpilisest CIF-impordihinnast;

väga kõrge kvaliteediga pehme nisu, õlleodra või kõva maisi importimisel ei tohi kaupade erilise kvaliteedi tõttu või kuna nende hind hõlmab lisaks normaalhinnale kvaliteedilisatasu, tüüpilise CIF-impordi hinna arvutamisel kasutatud börsinoteeringu osas arvesse võtta sellise lisatasu olemasolu turu normaaltingimustes; hindade või noteeringute puhul kvaliteedilisatasude arvesse võtmiseks peaksid importijad, kes sellise lisatasu andmise õigustamiseks tõendavad, et on kaupu kasutanud kõrge kvalitee diga toodete valmistamiseks, saama ühtse määra alusel tagasi osa makstud imporditollimaksust;

tagamaks, et importijad täidavad käesoleva määruse sätteid, tuleks nendelt lisaks litsentside puhul nõutavale tagatisele nõuda lisatagatist;

teraviljaturu korralduskomitee ei ole esitanud oma arvamust eesistuja määratud ajavahemiku jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 10 lõikes 1 ja 2 osutatud ühise tollitariifistiku määrasid kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2913/92 [3] artiklis 67 sätestatud päeval.

Artikkel 2

1. Määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 10 lõikes 2 osutatud imporditollimaksud CN-koodide 10011000 kuni 10019099 (välja arvatud meslin), 100200, 10030010, 10030090, 10051090, 10059000 ja 10070090 alla kuuluvate toodete puhul arvutatakse iga päev, kuid komisjon kinnitab need iga kuu viieteistkümnendal ja viimasel tööpäeval ning neid kohaldatakse alates jooksva kuu kuueteistkümnendast kuupäevast ja järgmise kuu esimesest päevast.

Kui viieteistkümnes kuupäev ei ole komisjoni tööpäev, kinnitatakse imporditollimaksud kõnealuse kuu viieteistkümnendale kuupäevale eelneval tööpäeval. Kui selliselt kinnitatud imporditollimaksude kohaldamise perioodil erineb keskmine arvutatud imporditollimaks kinnitatud imporditollimaksust 5 eküü võrra tonni kohta või rohkem, tehakse vastav kohandus.

2. Imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 4 täpsustatud korras eelneva kahe nädala jooksul iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine. Imporditollimaksu arvutamisel kasutatav sekkumishind on imporditollimaksu kohaldamise kuul kehtiv sekkumishind.

3. Vastavalt käesolevale määrusele kindlaksmääratud imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksumäärade kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

Kui konkreetse toote kohta ei ole artikli 4 lõike 1 esimeses taandes sätestatud viiteallikas noteeringuid, jääb jõusse järgmisele perioodilisele kindlaksmääramisele eelneva kahe nädala jooksul kehtinud imporditollimaks.

Iga kord, kui tollimaks on kindlaks määratud või seda on kohandatud, avaldab komisjon imporditollimaksud ja nende arvutamiseks kasutatud andmed Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Komisjon vähendab imporditollimaksu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu järgmistesse lossimissadamatesse saabuvate kaupade puhul järgmiste summade võrra:

- Vahemereäärsed sadamad (alates Gibraltari väinast): 3 eküüd tonni kohta,

- Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsed sadamad, Ühendatud Kuningriigi ja Iirimaa sadamad: 2 eküüd tonni kohta,

- Taani, Soome ja Rootsi sadamad: 2 eküüd tonni kohta.

Lossimissadama tolliasutus väljastab tõendi iga mahalaaditud toote koguse kohta. Imporditollimaksu vähendamise saamiseks peab see tõend olema kaubaga kaasas impordiga seotud tollivormistuse lõpetamiseni.

5. Imporditollimaksu vähendatakse kindla summa võrra, kõrge standardkvaliteediga pehme nisu puhul 14 eküüd tonni kohta ja õlleodra ja kõva maisi puhul 8 eküüd tonni kohta tingimusel, et importija tõendab, et lisaks toote normaalhinnale on makstud kvaliteedilisatasu.

Vähendamise tingimuseks on samuti:

a) et taotleja märgib impordilitsentsi lahtrisse 20 toote, milleks teravili töödeldakse;

b) et importija esitab koos impordilitsentsi taotlusega kirjaliku kohustuse selle kohta, et imporditavad tooted töödeldakse kuue kuu jooksul pärast vabasse ringlusesse lubamist nii nagu litsentsi lahtris 20 märgitud. Importija teatab töötlemiskoha:

- märkides töötleva ettevõtte nime ja liikmesriigi või

- märkides kuni viie erineva töötlemisettevõtte nimed.

Kui töödeldakse teises liikmesriigis kui importiv liikmesriik, tuleb kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 [4] sätetega täita lähteliikmesriigis kaubasaadetise kohta kontrolleksemplar T5. Punktis a osutatud märge tehakse dokumendi T5 lahtrisse 104.

c) et importija esitab vastavale pädevale asutusele pehme nisu puhul tagatise 14 eküüd tonni kohta ja teiste toodete puhul 8 eküüd tonni kohta. Kui asjaomaste toodete suhtes kohaldatav tollimaks on tolliformaalsuste lõpetamise päeval pehme nisu puhul alla 14 eküü tonni kohta ning maisi ja odra puhul alla 8 eküü tonni kohta, on tagatis võrdne kõnealuse imporditollimaksuga. Tagatis vabastatakse, kui on esitatud tõend konkreetse lõppkasutuse kohta ja põhjendatud punktis a osutatud põhisaaduse või -toote tavahinnale kvaliteedilisatasu lisamine. Importiva liikmesriigi pädevatele asutustele tuleb esitada neid rahuldav tõend selle kohta, et imporditud teravili töödeldi deklaratsiooni punktis a täpsustatud tooteks kooskõlas punktis b osutatud kohustusega. Kui töötlemine viidi läbi mõnes teises liikmesriigis kui importiv liikmesriik, tuleb tõend töötlemise kohta esitada kontrolleksemplari T5 abil.

Töötlemine loetakse punktis b osutatud tähtaja jooksul lõpetatuks kui:

- pehme nisu puhul on punktis a osutatud töödeldud toode on valmistatud

- ühes või mitmes äriühingule kuuluvas ja liikmesriigis asuvas tehases,

- punktis b osutatud töötlemisettevõttes (ettevõtetes),

- õlleodra puhul siis, kui see on leotatud,

- kõva maisi puhul siis, kui mais on töödeldud tooteks, mille CN-kood on 19041010 või 110313.

Artikkel 3

Ühendusse importimisel järgitavad kvaliteedistandardid ja lubatud hälbed on esitatud I lisas.

Artikkel 4

1. Kõrge, keskmise ja madala kvaliteediga pehme nisu, kõva nisu, maisi ja muu söödateravilja puhul on määruse (EMÜ) nr 1766/92 artikli 10 lõikes 2 osutatud tüüpilise CIF-impordihinna määramise komponendid:

a) tüüpiline börsinoteering Ameerika Ühendriikide turul;

b) sellele noteeringule noteerimispäeval lisatud teadaolev kaubanduslik lisatasu Ameerika Ühendriikide turul;

c) mereveotasu Ameerika Ühendriikide (Mehhiko või Duluthi laht) ja Rotterdami sadama vahel vähemalt 25000 tonnise laeva kohta.

Komisjon registreerib igal tööpäeval:

- börsikomponendi a börsi andmete ja II lisas toodud võrdluskvaliteetide abil,

- komponendid b ja c avalikult kättesaadava teabe alusel.

2. Kõva nisu, odra ja maisi ja iga standardkvaliteediga pehme nisu tüüpiline CIF-impordihind on lõikes 1 osutatud komponentide a, b ja c summa.

Tüüpilist CIF-impordihinda kõva nisu, odra, maisi ja iga standardkvaliteediga pehme nisu puhul, mis on imporditud

- maitsi või jõetranspordiga,

- meritsi laevadega, mis saabuvad ühendusse Vahemere, Musta mere või Balti mere sadamatest,

vähendatakse siiski 10 eküü võrra tonni kohta. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 2 lõikes 4 sätestatud imporditollimaksu vähendamist.

Kui kolmandad riigid annavad keskmise või madala kvaliteediga pehme nisu ekspordiks Euroopa või Vahemere riikidesse subsiidiume, mis alandavad maailmaturuhindu, võib komisjon ühendusse importimise puhul tüüpiliste CIF-hindade kehtestamisel neid subsiidiume arvesse võtta.

3. Rukki ja sorgo puhul kohaldatakse odra jaoks arvestatud tüüpilisi CIF-impordihindu. CIF-impordihinnad CN-koodi 10019091 alla kuuluva pehme nisu seemne, CN-koodi 10051090 alla kuuluva maisiseemne ja CN-koodi 10030010 alla kuuluva odraseemne puhul kehtivad vastavalt kõrge kvaliteediga pehme nisu, maisi ja odra CIF-impordihinnad.

Artikkel 5

Pehme ja kõva nisu impordilitsentsi taotlused kehtivad ainult siis kui taotleja:

- märgib imporditava kvaliteedi impordilitsentsi lahtrisse 20,

- võtab kirjalikult kohustuse esitada vastavale pädevale asutusele vabasse ringlusesse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval komisjoni määrusega (EÜ) nr 1162/95 [5] nõutud tagatisele lisaks eritagatis, kui lahtris 20 märgitud kvaliteedi imporditollimaks ei ole kõnealuse tootekategooria puhul kõrgeim imporditollimaks. Tagatise summa on vabasse ringlusesse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval kõige kõrgema imporditollimaksu ja esitatud kvaliteedi suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe, millele lisandub 5 eküüd tonni kohta.

Artikkel 6

1. Importiva liikmesriigi tolliasutused võtavad kõrge või keskmise standardkvaliteediga kõva nisu ja pehme nisu esindavad proovid vastavalt komisjoni direktiivi 76/371/EMÜ [6] lisa sätetele ja määravad proovides proteiinisisalduse, erikaalu ja prügilisandite sisalduse (Schwarzbesatz) nõukogu määruse (EMÜ) nr 2731/75 [7] alusel. Kõva nisu puhul määravad pädevad asutused ka klaasjate terade sisalduse. Kui komisjon tunnustab siiski ametlikult päritoluriigi poolt pehme või kõva nisu jaoks väljastatud kvaliteedisertifikaati, ei võeta kauba proove ja analüüs tehakse ainult piisavalt esindava hulga imporditud partiide sertifitseeritud kvaliteedi kontrollimise teel.

Kaubad liigitatakse selle standardkvaliteedi järgi, mille puhul on täidetud kõik I lisas osutatud nõuded. Kui CN-koodi 100110 alla kuuluva imporditud kõva nisu kvaliteet on madalam kui I lisas sätestatud, kohaldatakse selle suhtes madalama kvaliteediga pehme nisu imporditollimaksu.

2. Eespool lõikes 1 osutatud analüüsi standardmeetodid on kehtestatud komisjoni määrustes (EMÜ) nr 1908/84 [8] ja (EMÜ) nr 2731/75.

3. Kui analüüsi tulemused näitavad, et imporditud nisu on madalama standardkvaliteediga kui impordilitsentsil märgitud, maksab importija litsentsil märgitud toote ja tegelikult imporditud toote suhtes kohaldatava imporditollimaksu erinevuse. Artiklis 5 osutatud tagatis vabastatakse, välja arvatud 5 eküü suurune lisamaks tonni kohta.

Kui eespool nimetatud vahet ei ole makstud ühe kuu jooksul, ei tagastata artiklis 5 märgitud tagatist.

4. Liikmesriigi pädeva asutuse võetud imporditud teravilja tüüpilisi proove säilitatakse kuus kuud.

Artikkel 7

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse nende impordilitsentside suhtes, mis on välja antud enne 1. juulit 1996 ja mida kasutatakse pärast seda kuupäeva.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 1996.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuni 1996

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1.

[2] EÜT L 126, 24.5.1996, lk 37.

[3] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[4] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[5] EÜT L 117, 24.5.1995, lk 2.

[6] EÜT L 102, 15.4.1976, lk 1.

[7] EÜT L 281, 1.11.1975, lk 22.

[8] EÜT L 178, 5.7.1984, lk 22.

--------------------------------------------------

I LISA

Imporditud toodete liigitus

Toode | Pehme nisu | Kõva nisu | Mais | Muu söödateravili |

CN-kood | 10019099 | 100110 | 10059000 | 10030090100700901002, , |

Kvaliteet | Kõrge | Keskmine | Madal | | | |

Kvaliteedinõuded (niiskusesisaldus 12 % massist või samaväärne) | | | | | | |

1.Madalaim proteiinisisaldus (%) | 14,0 | 11,5 | — | — | — | — |

2.Madalaim erikaal (kg/hl) | 77,0 | 74,0 | — | 76,0 | — | — |

3.Madalaim prügilisandite sisaldus (Schwarzbesatz) (%) | 1,5 | 1,5 | — | 1,5 | — | — |

4.Madalaim klaasjate terade sisaldus (%) | — | — | — | 75,0 | — | — |

Lubatud hälve

| pehme/kõva nisu |

Proteiinisisaldus | –0,7 |

Madalaim erikaal | –0,5 |

Maksimaalne prügilisandite sisaldus | +0,5 |

Klaasjate terade sisaldus | –2,0 |

--------------------------------------------------

II LISA

Börsinoteeringud ja võrdlussordid

Toode | Pehme nisu | Kõva nisu | Mais | Muu söödateravili |

Standardkvaliteet | Kõrge | Keskmine | Madal | | | |

Võrdlussort (tüüp/klass) börsinoteeringute puhul | Hard Red Spring No 2 | Hard Red Winter No 2 | Soft Red Winter No 2 | Hard Amber Durum No 2 | Yellow Corn No 3 | US Barley No 2 |

Börsinoteering | Minneapolis Grain Exhange | Kansas City Board of Trade | Chicago Board of Trade | Minneapolis Grain Exchange | Chicago Board of Trade | Minneapolis Grain Exchange |

--------------------------------------------------