31991L0663

Komisjoni direktiiv 91/663/EMÜ,

10. detsember 1991,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 76/756/EMÜ, mis käsitleb mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100 A,

võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] viimati parandatud 25. juuni 1987. aasta direktiiviga 87/403/EMÜ, [2] eriti selle artiklit 11,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/756/EMÜ, mis käsitleb mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist, [3] muudetud 21. novembri 1979. aasta direktiiviga 80/233/EMÜ, [4] 17. märtsi 1982. aasta direktiiviga 82/244/EMÜ, [5] 26. mai 1983. aasta direktiiviga 83/276/EMÜ, [6] 14. detsembri 1983. aasta direktiiviga 84/8/EMÜ [7] ja 28. märtsi 1989. aasta direktiiviga 89/278/EMÜ, [8]

ning arvestades, et:

selguse huvides tuleb need direktiivid konsolideerida;

tehnika arengut silmas pidades on tarvis kehtestada edaspidised muudatused, nimelt esilaternate värv võib olla ainult valge, küljeääretulelaternad määratakse kindlaks osadele sõidukitele ning liikuvatel osadel ja muudel osadel olevatele lampidele seatud nõuded saab välja selgitada;

käesolevas direktiivis ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukisektoris tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arenguga kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/756/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artiklid asendatakse käesoleva direktiivi järgmiste artiklitega.

2. Lisad asendatakse käesoleva direktiivi lisadega.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi mõistes tähendab "sõiduk" kõiki sõidukeid, mille suhtes rakendatakse direktiivi 70/156/EMÜ.

Artikkel 3

1. Alates 1. jaanuarist 1993 ei tohi ükski liikmesriik:

- keelduda sõidukitüübiga seoses EÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest või siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

- keelata sõidukite kasutuselevõtmist kohustuslike või mitte-kohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui kõnealused seadmed on paigaldatud käesoleva direktiivi nõuete kohaselt.

2. Alates 1. oktoobrist 1993 liikmesriigid:

- ei väljasta enam direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti,

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest

sõidukitele, mille valgustus- või valgussignaalseadmed ei ole paigaldatud käesoleva direktiivi nõuete kohaselt.

3. Alates 1. oktoobrist 1994 võivad liikmesriigid keelata sõiduki, mille nimetatud seadmed ei ole paigaldatud käesoleva direktiivi nõuete kohaselt, esmakordse kasutuselevõtmise.

Artikkel 4

EÜ tüübikinnituse väljastanud liikmesriik võtab vajalikud meetmed kindlustamaks, et teda informeeritakse kõigist I lisa punktis 1.1 viidatud osade või parameetrite suhtes tehtud muudatustest. Liikmesriigi pädevad asutused määravad muudetud sõiduki tüübi edaspidiste katsete ja uue aruande kirjutamise vajalikkuse. Kui selliste katsete käigus selgub, et käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud, siis muudatust ei kinnitata.

Artikkel 5

Muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisa nõuete kohandamiseks tehnika arengule, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 1993 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 10. detsember 1991

Komisjoni nimel

asepresident

Martin bangemann

[1] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[2] EÜT L 220, 8.8.1987, lk 44.

[3] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1.

[4] EÜT L 51, 25.2.1980, lk 8.

[5] EÜT L 109, 22.4.1982, lk 31.

[6] EÜT L 151, 9.6.1983, lk 47.

[7] EÜT L 9, 12.1.1984, lk 24.

[8] EÜT L 109, 20.4.1989, lk 38.

--------------------------------------------------

I LISA

VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMINE

1. MÕISTED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1. sõidukitüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele –

sõidukid, mis ei erine punktides 1.1.1 kuni 1.1.4 esitatud oluliste näitajate poolest.

"Muud tüüpi sõidukite" hulka ei loeta ka järgmisi sõidukeid: sõidukid, mis erinevad punktide 1.1.1 kuni 1.1.4 tähenduses, ilma et see eeldaks kõnealusele sõidukitüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi, geomeetrilise nähtavuse ja lähitule kalde muutmist, ning lisalaternatega või lisalaternateta sõidukid;

1.1.1. seadmete mõõtmed ja väliskuju;

1.1.2. seadmete arv ja asetus;

1.1.3. esilaternate kõrguse reguleerimise süsteem;

1.1.4. vedrustussüsteem.

1.2. Püsttasapind –

sõiduki keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

1.3. Tühimassiga sõiduk –

töökorras sõiduk direktiivi 70/156/EMÜ I lisa punktis 2.6 esitatud teatise näidise kohaselt, kuid ilma juhita.

1.4. Täismassiga sõiduk –

sõiduk, mille last vastab tootja poolt kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab liites 1 kirjeldatud meetodil kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

1.5. Seade –

element või elementide komplekt, mida kasutatakse ühe või enama funktsiooni täitmiseks.

1.6. Valgusallikas vastavalt hõõglambile

– hõõgniit. (Kui ühel lambil on mitu hõõgniiti, siis on iga hõõgniit eraldi valgusallikas).

1.7. Latern –

tee valgustamiseks või valgussignaali kiirgamiseks ettenähtud seade. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid.

1.7.1. Ekvivalentsed laternad –

ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on tüübikinnituse saanud riigis, kus sõiduk on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda sõidukile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele.

1.7.2. Ühe funktsiooniga latern –

seadme osa, mis täidab ühte valgustuse või valgussignaalseadme funktsiooni.

1.7.3. Sõltumatud laternad [1]

– laternad, millel on eraldi valgusavad, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused.

1.7.4. Grupeeritud laternad [2]

– eraldi valgusavade ja eraldi valgusallikatega, kuid ühise korpusega seadmed.

1.7.5. Kombineeritud laternad [3]

– eraldi valgusavade, kuid ühise valgusallika ja korpusega seadmed.

1.7.6. Vastastikku ühendatud laternad [4]

– seadmed, millel on eraldi valgusallikad või erinevatel tingimustel töötav üks valgusallikas (nt optilised, mehaanilised või elektrilised erinevused), täielikult või osaliselt ühised valgusavad ja ühine korpus.

1.7.7. Peitlatern

– latern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, esilaterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet "sissetõmmatav" kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel korpuse sisse lükata.

1.7.8. Kaugtulelatern

– latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks sõiduki ees.

1.7.9. Lähitulelatern

– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi.

1.7.10. Eesmine udutulelatern

– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes.

1.7.11. Tagurdustulelatern

– latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et kõnealune sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama.

1.7.12. Suunatulelatern

– latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

1.7.13. Ohutuli

– sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu.

1.7.14. Piduritulelatern

– latern, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest kasutada sõidupidurit.

1.7.15. Numbritulelatern

– seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda eri optilistest osadest.

1.7.16. Eesmine ääretulelatern

– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna.

1.7.17. Tagumine ääretulelatern

– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna.

1.7.18. Tagumine udutulelatern

– latern, mille abil tehakse sõiduk tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks.

1.7.19. Seisutulelatern

– latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud sõidukile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ääretulelaternaid ja tagumisi ääretulelaternaid.

1.7.20. Ülemised ääretulelaternad

– laternad, mis on paigaldatud külgserva äärmisse punkti nii kõrgele kui võimalik ning mõeldud sõiduki kogulaiuse selgeks märgistamiseks. Kõnealune märgutuli on mõeldud täienduseks teatavate sõidukite ja haagiste eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele, juhtides eriti tähelepanu sõiduki mõõtmetele.

1.7.21. Küljeääretulelatern

– latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna.

1.7.22. Helkur

– seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.

Käesolevas direktiivis ei loeta helkuriteks:

- valgust tagasipeegeldavaid registreerimismärke/numbrimärke;

- ADRis mainitud valgust tagasipeegeldavaid märke;

- muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida liikmesriigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatavat liiki sõidukite või nendega seotud toimingute puhul.

1.8. Valgust kiirgav pind

– sellise valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, mis aitab valgusele anda selle spetsiifilised fotomeetrilised ja kolorimeetrilised omadused. Kui ainult osa välispinnast on valgusava, määrab kahtluse korral peale sõiduki ja/või komponendi tootjaga konsulteerimist laterna valgust kiirgava pinna pädev asutus.

1.9. Valgusavad

1.9.1. Valgustusseadme valgusava (1.7.8–1.7.11)

– peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel ei ole peegeldit, siis kohaldatakse punkti 1.9.2 mõistet. Kui ainult laterna valgust kiirgava pinna osa ulatub üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon.

Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone projektsiooniga laternaklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja laternaklaasi puhul reguleeritakse need keskasendisse.

1.9.2. Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava (1.7.12–1.7.21)

– laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas.

Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane.

1.9.3. Helkuri valgusava (1.7.22)

– helkuri valgusava, mis asetseb nullteljega risti ning mida ümbritsevad helkuri valgust peegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvad ja nullteljega paralleelsed pinnad. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.

1.10. Nähtav pind

– väline valgust kiirgav pind, mis teatavas vaatlussuunas on valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon vaatlussuunaga ristloodsele tasapinnale (vt 2. liite joonist) ja kokkupuutes laternaklaaside kõige välimise punktiga.

1.11. Nulltelg

– valgussignaalile iseloomulik telg, mille määrab kindlaks tootja ning mida kasutatakse võrdlussuunana (H = 0º, V = 0º) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna kinnitamisel sõidukile.

1.12. Nullkese

– nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja.

1.13. Geomeetrilise nähtavuse nurgad

– nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmendi abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele.

Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees ei tohi olla ühtegi takistust laterna välise valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule.

Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, peab sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutama.

Arvesse ei võeta geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olevaid takistusi, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise osa tüübikinnitusel ettenähtud fotomeetrilistele väärtustele (vaata joonist).

+++++ TIFF +++++

1.14. Külgserva äärmine punkt

– tasapind sõiduki kummalgi küljel, mis on paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

1.14.1. rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite ühendused;

1.14.2. ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;

1.14.3. tahavaatepeeglid;

1.14.4. külgmised suunatulelaternad, ülemised ääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad, helkurid ja küljeääretulelaternad;

1.14.5. sõidukile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid.

1.15. Kogulaius

– kahe punktis 1.14 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

1.16. Üksiklatern

– seade või seadme osa, millel on üks funktsioon ja üks valgusava ning üks või mitu valgusallikat. Sõidukile paigaldamisel tähendab üksiklatern ka koostu, mis koosneb kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sõltumatust või grupeeritud laternast, millel on sama funktsioon, juhul kui need on paigaldatud nii, et laternate valgusavade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % kõnealuste valgusavade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast.

Sellisel juhul, kui tüübikinnitust on vaja, antakse igale kõnealusele laternale D-tüübi kinnitus. Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul.

1.17. Kaks laternat või paarisarv laternaid

– üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasapinnaga, ulatub mõlemal küljel vähemalt 400 mm kaugusele sõiduki külgserva äärmisest punktist ning on vähemalt 800 mm pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast.

1.18. Laternatevaheline kaugus

– kahe samasuunalise laterna puhul lühim kaugus punkti 1.9 kohaselt määratletud kahe valgusava piirjoonte ortogonaalprojektsioonide vahel nullteljega risti asetseval tasapinnal. Lampidevahelist kaugust on siiski võimalik mõõta ka ilma valgusavade piirjooni täpselt määratlemata, juhul kui kaugus on selgelt direktiivi nõuetest väiksem.

1.19. Lisalatern

– latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada.

1.20. Töökorras oleku märgulamp

– valgus- või heliseade, mille abil kontrollitakse sisselülitatud seadme töökorras olekut.

1.21. Sisselülitatuse märgulamp

– tuli, mis näitab seadme sisselülitatust, kuid mitte selle töökorras olekut.

1.22. Maapind

– pind, millel sõiduk seisab, ja mis on põhiliselt horisontaalne.

1.23. Liikuvad osad

– sõiduki korpuse need paneelid või osad, mille asendit saab muuta kallutades, pöörates või libistades ilma abivahendeid kasutamata. Siia alla ei kuulu kallutatavad juhikabiinid.

1.24. Liikuva osa kasutamise tavaasend

– liikuva osa tavaasend(id), mis on sõiduki tootja poolt sõiduki kasutamise ja seismise tavaasendiks määratud.

1.25. Sõiduki kasutamise tavaasend

tähendab:

1.25.1. mootorsõiduki puhul seda, kui sõiduki mootor töötab ja liikuvad osad on punktis 1.24 määratletud tavaasendis ja sõiduk on valmis liikuma;

1.25.2. ja haagise puhul seda, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 1.25.1 kirjeldatud olekus ja liikuvad osad on punktis 1.24 määratletud tavaasendis.

1.26. Sõiduki seisuasend

tähendab:

1.26.1. mootorsõiduki puhul seda, kui sõiduk seisab paigal ja mootor ei tööta ja liikuvad osad on punktis 1.24 määratletud tavaasendis;

1.26.2. ja haagise puhul seda, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 1.26.1 kirjeldatud olekus ja liikuvad osad on punktis 1.24 määratletud tavaasendis.

2. EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1. Sõidukitüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud EÜ tüübikinnitustaotluse esitab sõiduki tootja või tootja volitatud esindaja.

2.2. Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

2.2.1. sõidukitüübi kirjeldus vastavalt punktile 1.1 ning koormuspiirangud, eelkõige pakiruumi suurim lubatud koormus;

2.2.2. tootja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib sisaldada mitut tüüpi seadmeid iga toimingu jaoks. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (näiteks osa tüübikinnitusmärk, tootja nimi jne);

2.2.3. valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav põhijoonis, millel on esitatud eri laternate asend sõidukil;

2.2.4. vajadusel käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimiseks iga üksiklaterna põhijoonis(ed), millel on kujutatud punktides 1.9.1, 1.9.2 ja 1.9.3 määratletud valgusavad, punktis 1.8 määratletud valgust kiirgav pind, punktis 1.11 määratletud nulltelg ja punktis 1.12 määratletud nullkese. Numbritulelaterna puhul ei ole see teave vajalik (1.7.15).

2.3. Tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüpi esindav tühimassiga sõiduk, millele on punkti 2.2.2 kohaselt paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmed, tuleb esitada tüübikinnituskatsetuste eest vastutavale tehnilisele talitusele.

2.4. II lisas ettenähtud dokument lisatakse tüübikinnitusdokumendile.

3. ÜLDISED NÕUDED

3.1. Ilma et see piiraks käesoleva lisa sätete kohaldamist, on lubatud paigaldada vaid punktides 1.7.8–1.7.22 määratletud valgustus- ja valgussignaalseadmeid. Kõikide muude valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine on seetõttu keelatud.

3.2. Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, nagu on määratletud punktides 1.25, 1.25.1 ja 1.25.2, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas lisas ettenähtud karakteristikud sellisel määral, et sõiduk vastaks käesolevas lisas ettenähtud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.

3.3. Punktides 1.7.8, 1.7.9 ja 1.7.10 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende reguleerimine oleks kerge.

3.4. Kõigi, kaasa arvatud sõiduki külgedele paigaldatud valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva sõiduki kandetasapinnaga; peale selle peab nulltelg külgmiste helkurite ja küljeääretulelaternate puhul olema risti sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne. Igas suunas on lubatud hälve ± 3°. Peale selle tuleb täita kõik tootja poolt seoses paigaldamisega antud erinõuded.

3.5. Erinõuete puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja reguleeritust vastavalt punktides 1.25, 1.25.1 ja 1.25.2 määratletud tingimustele tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga sõidukil.

3.6. Erinõuete puudumise korral peab paarislatern olema:

3.6.1. sõidukile paigaldatud sümmeetriliselt keskmise pikitasapinnaga (seda hinnatakse laterna välimise geomeetrilise vormi alusel, mitte punktides 1.9.1, 1.9.2 ja 1.9.3 osutatud valgusava serva alusel);

3.6.2. üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud; see nõue ei kehti laterna sisemise ülesehituse suhtes;

3.6.3. ühesuguste kolorimeetriliste karakteristikutega;

3.6.4. põhiliselt ühesuguste fotomeetriliste karakteristikutega.

3.7. Ebasümmeetrilise väliskujuga sõidukite puhul peavad eespool nimetatud nõuded olema täidetud võimalikult suures ulatuses.

3.8. Eri funktsioonidega laternad võivad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.

3.9. Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgusava kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgusava kõige madalamast punktist.

Esilaternate puhul mõõdetakse minimaalset kõrgust maapinna suhtes helkuri madalaimast servast.

3.9.1. Laiuse osas määratakse asend selle valgusava servast, mis on sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal, kui viidatakse üldisele laiusele, ja valgusava sisemisest servast, kui viidatakse laternate vahelisele kaugusele.

3.10. Erinõuete puudumisel tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad ja ohutuled.

3.11. Punane tuli, mis võiks tekitada segadust, ei tohi punktis 1.7 määratletud laternast olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav ühegi muu punktis 1.7 määratletud laterna kui tagurdustulelaterna valge tuli. Arvesse ei lähe sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmed. See nõue loetakse täidetuks järgmistel juhtudel:

3.11.1. punase tule nähtavus eest: punane tuli ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis risttasapinnas 25 m kaugusel sõiduki ees (vt 3. liide, joonis 1);

3.11.2. valge tule nähtavus tagant: valge tuli ei ole tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis risttasapinnas 25 m kaugusel sõiduki taga (vt 3. liide, joonis 2).

3.11.3. 1. ja 2. vöönd on vastavates tasapindades vaatleja poolt nähtuna piiratud järgmiselt:

3.11.3.1. kõrgus: kahe vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel maapinnast asuva horisontaaltasapinnaga;

3.11.3.2. laius: kahe vertikaaltasapinnaga, mis moodustavad vastavalt sõiduki eesmise ja tagumise tasapinnaga 15kraadise nurga ning läbivad keskmise tasapinna suhtes sõidukist väljaspool vertikaaltasapindade lõikumispunkti(d) ja on sõiduki keskmise pikitasapinnaga paralleelsed ja piiritlevad sõiduki gabariitlaiuse.

Mitme lõikumispunkti puhul vastab eesmine kõige kaugem punkt sõiduki eesmisele tasapinnale ning tagumine kõige kaugem punkt sõiduki tagumisele tasapinnale.

3.12. Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid, ülemisi ääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.

See nõue ei kehti, kui eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid ja ka nende laternatega kombineeritud või vastastikku ühendatud küljeääretulelaternaid kasutatakse seisutulelaternatena.

3.13. Elektriühendused peavad olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternaid ning eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 3.12 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad endast kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaalide või lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või vaheldumisi kaug- ja lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

3.14. Laternate või helkurite kiiratava valguse värvus:

—kaugtulelatern: | valge, |

—lähitulelatern: | valge, |

—eesmine udutulelatern: | valge või kollane, |

—tagurdustulelatern: | valge, |

—suunatulelatern: | merevaigukollane, |

—ohutuli: | merevaigukollane, |

—piduritulelatern: | punane, |

—numbritulelatern: | valge, |

—eesmine ääretulelatern: | valge, |

—tagumine ääretulelatern: | punane, |

—tagumine udutulelatern: | punane, |

—seisutulelatern: | ees valge, taga punane, merevaigukollane juhul, kui seisutulelatern on ühendatud külgmiste suunatulelaternatega või küljeääretulelaternatega, |

—küljeääretulelatern: | merevaigukollane; see võib siiski olla ka punane, kui kõige tagumine küljeääretulelatern on kombineeritud või vastastikku ühendatud tagatulega, tagumise ääretulelaternaga, tagumise udutulelaternaga, seisutulelaternaga või on kombineeritud või osa selle valgust kiirgavast pinnast on ühine tagumise helkuriga, |

—ülemine ääretulelatern: | ees valge, taga punane, |

—tagumine helkur, v.a kolmnurkne: | punane, |

—tagumine helkur, kolmnurkne: | punane, |

—eesmine helkur, v.a kolmnurkne: [5] | sama, mis pealelangeval valgusel, |

—külgmine helkur, v.a kolmnurkne: | merevaigukollane; see võib siiski olla punane, kui tagumine külgmine helkur on grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on sama kui tagatulel, tagumisel ääretulelaternal, tagumisel udutulelaternal, piduritulelaternal või kõige tagumisel punasel küljeääretulelaternal. |

3.15. Töökorras oleku märgulambid võivad täita sisselülitatuse märgulampide funktsiooni.

3.16. Peitlaternad

3.16.1. Laternate peitmine on keelatud. See ei kehti siiski kaugtulelaterna, lähitulelaterna ja eesmise udulaterna kohta, mille peitmine on lubatud juhul, kui neid ei kasutata.

3.16.2. Peitseadme(te) tööd mõjutava rikke puhul peavad laternad jääma tööasendisse, kui nad töötavad, või peab neid ilma tööriistade abita saama tööasendisse panna.

3.16.3. Laternaid peab saama tööasendisse panna ja sisse lülitada ka ühe lülitusseadise abil, välistamata võimalust panna seadmed tööasendisse neid sisse lülitamata.

Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate puhul on eespool nimetatud lülitusseadist vaja ainult lähitulelaternate sisselülitamiseks.

3.16.4. Juhiistmelt ei tohi olla võimalik tahtlikult peatada sisselülitatud esilaternate liikumist enne nende tööasendisse jõudmist. Kui on oht, et esilaternate liikumine pimestab teisi liiklejaid, siis võib neid sisse lülitada alles pärast lõppasendisse jõudmist.

3.16.5. Temperatuuri –30 kuni +50 ºC puhul peab valgustusseade jõudma täielikult avatud asendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise esmakordsest käivitamisest.

3.17. Laternate arv

Sõidukile paigaldatud laternate arv peab vastama punktide 4.1–4.18 teises taandes määratud arvule.

3.18. Välja arvatud 3.19, 3.20 ja 3.22 sätestatud juhtudel võib laternaid paigaldada liikuvatele osadele.

3.19. Tagumisi ääretulelaternaid, tagumisi suunatulesid ja tagumisi helkureid (nii kolmnurkseid kui mittekolmnurkseid) ei tohi paigaldada liikuvatele osadele. Kui eespool nimetatud funktsioone täidab kaks D-tüübi kinnitusega laternat (vt punkt 1.16), siis võib ainult üks nendest laternatest olla paigaldatud sõiduki mitteliikuvale osale.

3.20. Ükski liikuv osa (olenemata sellest, kas sellele on paigaldatud valgussignaalseade) ei tohi üheski fikseeritud asendis katta rohkem kui 50 % eesmiste ääretulede ja tagatulede, eesmiste ja tagumiste suunatulede ning helkurite nähtavast pinnast vaadatuna paralleelselt sõiduki pikiteljega.

Kui see ei ole teostatav, siis:

3.20.1. informeeritakse teisi administratsioone II lisa dokumendi punktis 16 sätestatud märkuses, et liikuv osa võib katta rohkem kui 50 % nähtavast pinnast;

3.20.2. punkti 3.20.1 puhul peab sõidukis olema märge, millega teavitatakse kasutajat, et liikuvate osade teatud asendi(te) puhul tuleb teisi liiklejaid sõiduki teelolemise kohta hoiatada; näiteks hoiatuskolmnurgaga või muude teeliikluse riiklike nõuetega sätestatud vahenditega.

3.21. Kui liikuvad osad ei ole punktis 1.24 määratletud tavaasendis, siis ei tohi nendele paigaldatud seadmed põhjustada teistele liiklejatele põhjendamatut ebamugavust.

3.22. Kui liikuvale osale on paigaldatud latern ja liikuv osa on kasutamise tavaasendis (vt punkt 1.24), peab latern alati tagasi viima tootja poolt vastavalt lisale määratud asendisse. Lähitulede ja eesmiste udutulelaternate puhul loetakse see nõue täidetuks, kui (peale liikuvate osade kümme korda edasi ja tagasi tavaasendisse liigutamist) nende laternate ühegi kalde nurga väärtus tugiosa suhtes mõõdetuna peale liikuva osa iga liikumist ei erine rohkem kui 0,15 % kümne mõõdetud väärtuse keskmisest.

3.23. Laternaid võib grupeerida, kombineerida või vastastikku üksteisega ühendada eeldusel, et on täidetud kõik nõuded värvi, asukoha, reguleerituse, geomeetrilise nähtavuse, elektriühenduste ja "muude nõuete" osas.

3.24. Laternat ei loeta töökorras olevaks, isegi siis, kui ta kannab kinnitusmärki (välja arvatud helkurid), kui ta ei hakka tööle peale hõõglambi esimest paigaldamist.

4. ERINÕUDED

4.1. Kaugtulelatern

4.1.1. Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Keelatud haagistel.

4.1.2. Arv

Kaks või neli.

Kui sõidukile on paigaldatud neli peitkaugtulelaternat, siis on kahe täiendava kaugtulelaterna paigaldamine lubatud vaid päevavalguses valgussignaalide andmiseks (nagu määratletud punktis 3.13).

4.1.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.1.4. Asend

4.1.4.1. Laius:

valgusava välisservad ei tohi ühelgi juhul olla lähemal sõiduki külgserva äärmisele punktile kui lähitulelaternate valgusava välisservad.

4.1.4.2. Kõrgus:

erinõuded puuduvad.

4.1.4.3. Pikkus:

sõiduki esiteljest ettepoole ning paigaldatud nii, et kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile otse ega kaudselt sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

4.1.5. Geomeetriline nähtavus

Valgusava nähtavus, kaasa arvatud valgusava need alad, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud koonilises ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5kraadise nurga moodustavad sirged. Geomeetrilise nähtavuse nurkade algpunktiks loetakse valgusava projektsiooni välisäär püsttasapinnal, mis puutub kokku kaugtulelaterna klaaside eesmise osaga.

4.1.6. Reguleeritus

Ettepoole.

Peale laitmatu reguleerituse säilitamiseks vajalike seadmete ning juhul, kui sõidukil on kaks paari esilaternaid, võib üks paar, mis koosneb ainult kaugtulelaternatena toimivatest esilaternatest, olla pööratav olenevalt roolipööramisnurgast, kusjuures pööramistelg peab olema peaaegu vertikaalne.

4.1.7. Elektriühendused

4.1.7.1. Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab vähemalt üks paar kaugtulesid olema sisse lülitatud. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad olema samaaegselt välja lülitatud.

4.1.7.2. Lähituled võivad olla sisse lülitatud samaaegselt kaugtuledega.

4.1.7.3. Kui päevavalguses valgussignaalide andmiseks (nagu määratletud punktis 3.13) on paigaldatud neli peitkaugtulelaternat, siis peab nende sisselülitamisel olema välistatud kõigi teiste paigaldatud kaugtulelaternate samaaegne töö.

4.1.8. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik.

4.1.9. Muud nõuded

4.1.9.1. Samaaegselt sisselülitatavate esilaternate valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi olla üle 225000 cd.

4.1.9.2. Suurim valgustugevus saadakse osa tüübikinnituse ajal mõõdetud ja asjakohastele tüübikinnitustunnistustele märgitud üksikute suurimate valgustugevuste kokkuliitmise teel.

4.2. Lähitulelaternad

4.2.1. Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Keelatud haagistel.

4.2.2. Arv

Kaks.

4.2.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.2.4. Asend

4.2.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

Valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm.

Kaugust võib vähendada 400 mm-le, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1300 mm.

4.2.4.2. Kõrgus:

maapinnast: mitte alla 500 mm ja mitte üle 1200 mm.

4.2.4.3. Pikkus:

sõiduki ees; see nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

4.2.5. Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.13 kohaselt:

α = 15° ülespoole ja 10° allapoole,

β = 45° väljapoole ja 10º sissepoole,

Kuna lähitulelaternatel nõutud fotomeetrilised väärtused ei kata kogu geomeetrilise nähtavuse ala, siis on ülejäänud alal tüübikinnituse eesmärkidel nõutav minimaalne väärtus 1 cd. Valguse lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

4.2.6. Reguleeritus

4.2.6.1. Peale algkalde reguleerimist mõõdetakse lähitule vertikaalkallet (väljendatuna protsentides) staatilistes tingimustes ja kõigis 1. liites määratletud koormustingimustes.

Tühimassiga sõiduki puhul, kus üks isik on juhiistmel, peab allasuunatud algkalle olema vahemikus 0,1 % sõiduki tootja poolt määratletust ja olema iga sõiduki puhul tootja poolt selgesti kindlaks määratud ning märgitud liites 6 näidatud sümboliga kas lähitulelaternate lähedale või tootja plaadile.

Allasuunatud kalde väärtus on määratletud punktis 4.2.6.1.1.

4.2.6.1.1. Olenevalt lähitulelaterna valgusava alumise serva paigaldamise kõrgusest meetrites (h) mõõdetuna tühimassiga sõidukil, jääb lähitule vertikaalkalle kõikides 1. liites määratletud staatilistes tingimustes järgmisesse vahemikku ja algsel suunamisel on järgmised väärtused:

h < 0,80

vahemik: | –0,5 kuni –2,5 % |

algne suunamine: | –1,0 kuni –1,5 %; |

0,80 ≤ h ≤ 0,90

vahemik: | –0,5 kuni –2,5 % |

algne suunamine: | –1,0 kuni –1,5 %, |

või tootja määratlus

vahemik: | –1,0 kuni –3,0 % |

algne suunamine: | –1,5 kuni –2,0 %; |

sellisel juhul peab EÜ sõiduki tüübikinnituse taotlus sisaldama teavet selle kohta, kumba kahest alternatiivist kasutatakse;

h > 0,90

vahemik: | –1,0 kuni –3,0 % |

algne suunamine: | –1,5 kuni –2,0 %. |

Ülaltoodud vahemikud ja algse suunamise väärtused on esitatud järgmises diagrammis:

+++++ TIFF +++++

4.2.6.2. Eespool nimetatud tingimust saab täita seadme abil, mis mõõdab esilaterna suhtelist asendit sõiduki suhtes. Tõrke puhul ei tohi kõnealuse seadme valguskiirte kimp tagasi pöörduda väiksema allapoole kaldega asendisse, kui see oli tõrke toimumise hetkel.

4.2.6.2.1. Punktis 4.2.6.2 mainitud seade peab olema automaatne.

4.2.6.2.2. Pidevalt või astmeliselt käsitsi reguleeritavate seadmete kasutamine on sellest hoolimata lubatud tingimusel, et nendel on piirasend, millest on võimalik laternad tagasi viia punktis 4.2.6.1 määratletud algkaldesse tavaliste reguleerimiskruvide abil. Need käsitsi reguleeritavad seadmed peavad olema tööle rakendatavad juhiistmelt. Pidevalt reguleeritavatel seadmetel peavad olema kontrollmärgid, mille järgi saab kindlaks teha koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist.

Astmeliselt reguleeritavate seadmete astmete arv peab olema piisav tagamaks vastavuse punktis 4.2.6.1.1 määratletud väärtuste vahemikuga kõikide 1. liites määratletud koormustingimuste puhul.

Ka nende seadmete 1. liites määratletud koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist, peavad olema selgesti märgitud lülitusseadise lähedale (vt 7. liide).

4.2.6.2.3. Lähitule kalde erinevuste kui koormuse funktsiooni mõõtmise peab läbi viima vastavalt 5. liites sätestatud korrale.

4.2.7. Elektriühendused

Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade välja lülitama samaaegselt kõik kaugtulelaternad.

Lähitulelaternad ja kaugtulelaternad võivad olla korraga sisse lülitatud.

4.2.8. Sisselülitatuse märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.2.9. Muud nõuded

Punktis 3.6.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.

Lähitulelaternad ei ole pööratavad olenevalt roolipööramisnurgast.

4.3. Eesmine udutulelatern

4.3.1. Olemasolu

Ei ole kohustuslik mootorsõidukite puhul.

Keelatud haagistel.

4.3.2. Arv

Kaks.

4.3.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.3.4. Asend

4.3.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugema valgusava punkti kaugus sõiduki külgserva äärmisest punktist ei tohi olla üle 400 mm.

4.3.4.2. Kõrgus:

mitte alla 250 mm maapinnast.

Ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist.

4.3.4.3. Pikkus:

sõiduki ees: see nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

4.3.5. Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.13 kohaselt:

α = 5º üles- ja allapoole,

β = 45º väljapoole ja 10º sissepoole

4.3.6. Reguleeritus

Eesmiste udulaternate reguleeritus ei tohi muutuda olenevalt roolipööramisnurgast.

Need peavad olema suunatud ette, ilma et need pimestaksid või häiriksid vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid.

4.3.7. Elektriühendused

Udutulelaternaid peab saama sisse ja välja lülitada sõltumata kaug- või lähitulelaternatest ja või mõnest nende laternate kombinatsioonist.

4.3.8. Sisselülitatuse märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.4. Tagurdustulelaternad

4.4.1. Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Ei ole kohustuslik haagistel.

4.4.2. Arv

Üks või kaks.

4.4.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.4.4. Asend

4.4.4.1. Laius:

erinõuded puuduvad.

4.4.4.2. Kõrgus:

mitte alla 250 mm ja mitte üle 1200 mm üle maapinna.

4.4.4.3. Pikkus:

sõiduki taga.

4.4.5. Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil punkti 1.13 kohaselt:

α = 15º ülespoole ja 5º allapoole,

β = 45º paremale ja vasakule, kui laternaid on ainult üks,

β = 45º väljapoole ja 30º sissepoole, kui laternaid on kaks.

4.4.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.4.7. Elektriühendused

Tagurdustulelatern saab süttida ainult juhul, kui tagasikäik on sisse lülitatud ning kui mootori käivitamist või seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis.

Latern ei tohi süttida või jääda põlema, kui üks eespool nimetatud nõuetest on täitmata.

4.4.8. Märgulamp

Ei ole kohustuslik.

4.5. Suunatulelatern

4.5.1. Olemasolu (vt 4. liide)

Kohustuslik. Suunatulelaternate tüübid jagunevad kategooriatesse (1., 1.a, 1.b, 2.a, 2.b ja 5.), kusjuures sõidukile paigaldamisel on kindel järjestus (A ja B).

Järjestus A kehtib kõigi mootorsõidukite suhtes.

Järjestus B kehtib ainult haagiste suhtes.

4.5.2. Arv

Seadmete arv peab võimaldama anda signaale, mis vastavad ühele punktis 4.5.3 nimetatud järjestustest.

4.5.3. Järjestus

A: kaks eesmist suunatulelaternat järgmistest kategooriatest:

- 1. või 1.a või 1.b,

kui kaugus selle laterna valgusava serva ja lähitulelaterna valgusava serva ja/või esimese udutulelaterna vahel, kui viimane on paigaldatud, on vähemalt 40 mm,

- 1.a või 1.b,

kui kaugus selle laterna valgusava serva ja lähitulelaterna valgusava serva ja/või esimese udutulelaterna vahel, kui viimane on paigaldatud, on suurem kui 20 mm ja väiksem kui 40 mm,

- 1.b,

kui kaugus selle laterna valgusava serva ja lähitulelaterna valgusava serva ja/või esimese udutulelaterna, vahel, kui viimane on paigaldatud, on 20 mm või vähem.

Kaks tagumist suunatulelaternat (2.a või 2.b kategooria);

kaks külgmist suunatulelaternat (5. kategooria).

Kui on paigaldatud mõni seade, mis ühendab esisuunatulelaterna (1., 1.a ja 1.b kategooria) ja külgmise suunatulelaterna (5. kategooria) funktsioonid, siis võib punkti 4.5.5 nähtavuse tingimuste täitmiseks paigaldada kaks lisa suunatulelaternat (5. kategooria).

B: kaks tagumist suunatulelaternat (2.a või 2.b kategooria).

4.5.4. Asend

4.5.4.1. Laius:

sõiduki keskpikitasapinnast kaugeim valgusava punkt ei tohi olla sõiduki äärmisest külgserva punktist kaugemal kui 400 mm.

Kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla alla 600 mm.

Kaugust võib vähendada 400 mm-le, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1300 mm.

4.5.4.2. Kõrgus maapinnast:

4.5.4.2.1. valgust kiirgava pinna kõrgus ei tohi 5. kategooria suunatulelaternate puhul olla vähem kui 500 mm mõõdetuna madalamast punktist ega rohkem kui 1500 mm mõõdetuna kõrgeimast punktist,

4.5.4.2.2. suunatulelaternate kõrgus ei tohi 1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria suunatulelaternate puhul olla vähem kui 350 mm mõõdetuna vastavalt punktile 3.8 ega rohkem kui 1500 mm.

4.5.4.2.3. Kui sõiduki ehitus ei võimalda mõõdetuna vastavalt ülal esitatule nimetatud maksimumväärtust kasutada, siis võib valgusava kõrgeim punkt olla 2300 mm kõrgusel maapinnast 5. kategooria suunatulelaternate puhul ning 2100 mm kõrgusel 1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria suunatulelaternate puhul.

4.5.4.3. Pikkus:

kaugus 5. kategooria külgmise suunatulelaterna valgust kiirgava pinna nullkeskme ja sõiduki kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi olla üle 1800 mm.

Kui sõiduki ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõuet, siis võib kaugust suurendada 2500 millimeetrini.

4.5.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurgad: | vt 4. liide. |

Vertikaalnurgad: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5 kraadini, kui laternate kõrgus maapinnast ei ole üle 750 mm. |

4.5.6. Reguleeritus

Kui tootja on ette näinud paigaldamisega seotud erinõuded, siis tuleb neid täita.

4.5.7. Elektriühendused

Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.

4.5.8. Töökorras oleku märgulamp

Kohustuslik kõigi suunatulelaternate puhul, mis ei ole otseselt sõidukijuhi vaateväljas. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad.

Optiline märgulamp on vilkuv tuli, mis kõigi muude suunatulelaternate kui korduvate külgmiste suunatulelaternate talitlushäire puhul lülitub välja või on sisse lülitatud, kuid ei vilgu, või mille vilkumissagedus muutub märgatavalt suunatulelaternate talitlushäire puhul.

Kui see on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav, ning selle sagedus peab märgatavalt muutuma vähemalt ükskõik millise esimese või tagumise suunatulelaterna talitlushäire puhul.

Kui mootorsõiduk on varustatud haagisega, siis peab haagisel olema eri optiline töökorrasoleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei võimalda näha sõiduki suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.

4.5.9. Muud nõuded

Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis.

Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist. Kui mootorsõidukil on haagise vedamise luba, siis kasutatakse haagist vedava sõiduki suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate puhul.

Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

4.6. Ohutuli

4.6.1. | Olemasolu Olemasolu Kohustuslik. |

4.6.2. | Arv | Punkti 4.5 vastavate alapunktide kohaselt. |

4.6.3. | Järjestus |

4.6.4. | Asend |

4.6.4.1. | Laius |

4.6.4.2. | Kõrgus |

4.6.4.3. | Pikkus |

4.6.5. | Geomeetriline nähtavus |

4.6.6. | Reguleeritus |

4.6.7. | Elektriühendused Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma. |

4.6.8. | Sisselülitatuse märgulamp Kohustuslik. Vilkuv ohutuli, mis võib toimida koos punktis 4.5.8 nimetatud märgulambiga (-lampidega). |

4.6.9. | Muud nõuded Vastavalt punktile 4.5.9. Kui mootorsõiduki varustuses on haagis, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada. |

4.7. Piduritulelaternad

4.7.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.7.2. Arv

Kaks.

4.7.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.7.4. Asend

4.7.4.1. Laius:

laternatevaheline kaugus vähemalt 600 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm.

4.7.4.2. Kõrgus:

maapinnast: vähemalt 350 mm, kuni 1500 mm või kuni 2100 mm, kui kere kuju ei võimalda rakendada piirväärtust 1500 mm.

4.7.4.3. Pikkus:

sõiduki taga.

4.7.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45º väljapoole ja sissepoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º allapoole ja ülespoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.7.6. Reguleeritus

Sõiduki taha.

4.7.7. Elektriühendused

Peavad süttima sõidupiduri sisselülitamisel. Nad ei pea toimima kui mootorit käivitav/seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril töötada.

4.7.8. Töökorras oleku märgulamp

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab see olema mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.

4.8. Numbritulelatern

4.8.1. | Olemasolu Kohustuslik. |

4.8.2. | Arv | Seade peab suutma valgustada numbrimärgi pinda. |

4.8.3. | Järjestus |

4.8.4. | Asend |

4.8.4.1. | Laius |

4.8.4.2. | Kõrgus |

4.8.4.3. | Pikkus |

4.8.5. | Geomeetriline nähtavus |

4.8.6. | Reguleeritus |

4.8.7. | Elektriühendused Erinõuded puuduvad. |

4.8.8. | Sisselülitatuse märgulamp Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp. |

4.8.9. | Muud nõuded Kui numbritulelatern on kombineeritud tagumise ääretulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud piduritulelaternaga või tagumise udutulelaternaga, siis võib numbritulelaterna fotomeetrilisi omadusi piduritulelaterna või tagumise udutulelaterna töötamise ajal muuta. |

4.9. Eesmised ääretulelaternad

4.9.1. Olemasolu

Kohustuslik kõigil mootorsõidukitel.

Kohustuslik haagistel laiusega üle 1600 mm.

Ei ole kohustuslik haagistel laiusega kuni 1600 mm.

4.9.2. Arv

Kaks.

4.9.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.9.4. Asend

4.9.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Haagise puhul ei tohi keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 150 mm. Lubatud väikseim kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm.

Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm.

4.9.4.2. Kõrgus:

maapinnast: vähemalt 350 mm, kuni 1500 mm või kuni 2100 mm, kui kere kuju ei võimalda ette näha piirväärtust 1500 mm.

4.9.4.3. Pikkus:

erinõuded puuduvad.

4.9.4.4. Kui eesmine ääretulelatern ja mõni muu latern on vastastikku ühendatud, siis peab paigutust käsitlevatele nõuetele vastavuse kontrollimisel kasutama selle teise laterna valgusava (punktid 4.9.4.1–4.9.4.3).

4.9.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk kahe eesmise ääretulelaterna puhul:

45° sissepoole ja 80º väljapoole.

Haagistel võib sissepoole nurka vähendada kuni 5 kraadini.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15º allapoole ja ülespoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5 kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.9.6. Reguleeritus

Ettepoole.

4.9.7. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.9.8. Märgulamp

Kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei ole vilkuv ning selle olemasolu ei ole vajalik juhul, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

4.10. Tagatuled

4.10.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.10.2. Arv

Kaks.

4.10.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.10.4. Asend

4.10.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1300 mm.

4.10.4.2. Kõrgus:

maapinnast: vähemalt 350 mm, kuni 1500 mm või kuni 2100 mm, kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1500 mm.

4.10.4.3. Pikkus:

sõiduki taga.

4.10.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45º sissepoole ja 80º väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5 kraadini laternate puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.10.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.10.7. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.10.8. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternatega.

4.11. Tagumine udutulelatern

4.11.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.11.2. Arv

Üks, teine ei ole kohustuslik.

4.11.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.11.4. Asend

4.11.4.1. Laius:

kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma sõiduki keskmise pikitasapinna suhtes sellel sõiduki küljel, mis on vastassuunaline sõiduki registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale; nullkese võib asuda ka sõiduki keskmisel pikitasapinnal.

4.11.4.2. Kõrgus:

vahemikus 250–1000 mm maapinnast.

4.11.4.3. Pikkus:

sõiduki taga.

4.11.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 25º sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 5º ülespoole ja allapoole. |

4.11.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.11.7. Elektriühendused

Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähitulelaternad või kaugtulelaternad või eesmised udutulelaternad või nende laternate kombinatsioon on sisse lülitatud. Need peavad olema sellised, et kui tagumine udutulelatern on sisse lülitatud, siis peab olema võimalik, et see töötab koos kaugtulelaternate või lähitulelaternate või eesmiste udutulelaternatega.

Kui tagumine udutulelatern on sisse lülitatud, siis ei lülita kaugtulerežiimilt lähitulerežiimile ümberlülitamine tagumist udutulelaternat välja.

Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata.

4.11.8. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Sõltumatu, konstantse valgustugevusega ohutuli.

4.11.9. Muud nõuded

Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.

4.12. Seisutulelatern

4.12.1. Olemasolu

Mootorsõidukitel pikkusega mitte üle kuue meetri ning laiusega mitte üle kahe meetri: ei ole kohustuslik;

kõigi muude sõidukite puhul: keelatud.

4.12.2. Arv

Oleneb järjestusest.

4.12.3. Järjestus

- kaks eesmist laternat ja kaks tagumist laternat või

- üks latern kummalgi küljel.

4.12.4. Asend

4.12.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Peale selle tuleb ühe laternapaari puhul asetada laternad sõiduki külgedele.

4.12.4.2. Kõrgus:

maapinnast: | vähemalt 350 mm; kuni 1500 mm või 2100 mm juhul, kui sõiduki kere kuju ei võimalda piirväärtust 1500 mm. |

4.12.4.3. Pikkus:

erinõuded puuduvad.

4.12.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45º väljapoole, ettepoole ja tahapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.12.6. Reguleeritus

Laternad peavad vastama erinõuetele seoses nähtavusega eest ja tagant.

4.12.7. Elektriühendused

Elektriühendused peavad võimaldama sõiduki samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist ühestki muust laternast sõltumata.

Nad ei pea toimima kui mootorit käivitav/seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril töötada.

4.12.8. Märgulamp

Ei ole kohustuslik. Ühe märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust eesmiste ääretulede ja tagatulede märgulambiga.

4.12.9. Muud nõuded

Seisutulelaterna saab sisse lülitada ka sõiduki samal küljel olevate eesmiste ääretulede ja tagatulede samaaegse sisselülitamise abil.

4.13. Tagumine ääretulelatern

4.13.1. Olemasolu

Kohustuslik sõidukite puhul laiusega üle 2,10 m.

Sõidukitel laiusega mitte üle 2,10 meetri ning mitte alla 1,80 meetri: ei ole kohustuslik.

Šassii kabiinide korral ei ole tagumine ääretulelatern kohustuslik.

4.13.2. Arv

Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat laternat.

4.13.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.13.4. Asend

4.13.4.1. Laius:

Eesmine ja tagumine: | võimalikult lähedal sõiduki külgserva äärmisele punktile. See nõue loetakse täidetuks, kui sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asetsev valgusava punkt ei ole sõiduki kõige välimisest servast rohkem kui 400 mm kaugusel. |

4.13.4.2. Kõrgus:

Ees: | Mootorsõidukid: valgusava ülemise ääre horisontaalne puutetasapind ei tohi olla madalamal kui esiklaasi läbipaistava piirkonna ülemise ääre horisontaalne puutetasapind. Haagised ja poolhaagised: suurimale sõiduki laiuse, kere ja operatiivnõuete ja laternate sümmeetrilisusega seotud nõuete kohasele kõrgusele. |

Taga: | suurimale sõiduki laiuse, kere ja operatiivnõuete ja laternate sümmeetrilisusega seotud nõuete kohasele kõrgusele. |

4.13.4.3. Pikkus:

erinõuded puuduvad.

4.13.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 80° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 5º ülespoole ja 20º allapoole.

4.13.6. Reguleeritus

Laternad peavad vastama nähtavusega eest ja tagant seotud erinõuetele.

4.13.7. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.13.8. Märgulamp

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ääretulede ja tagatulede märgulamp.

4.13.9. Muud nõuded

Kui kõik muud tingimused on täidetud, siis võib tagant nähtava laterna ja eest nähtava laterna, mis asuvad sõiduki ühel ja samal küljel, kombineerida üheks seadmeks.

Tagumise ääretulelaterna asend vastava tagatule suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna valgusavade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal ei ole üle 200 mm.

4.14. Tagumine mittekolmnurkne helkur

4.14.1. Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Ei ole kohustuslik haagistel eeldusel, et nad on grupeeritud teiste tagumiste valgussignaalseadmetega.

4.14.2. Arv

Kaks.

Lubatud on suurem arv helkureid ja helkivaid materjale eeldusel, et nad ei vähenda kohustuslike valgustite ja valgussignaalseadmete efektiivsust.

4.14.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.14.4. Asend

4.14.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Nimetatud kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm.

4.14.4.2. Kõrgus:

maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, aga mitte rohkem kui 900 mm.

4.14.4.3. Pikkus:

sõiduki taga.

4.14.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 30º sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.14.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.14.7. Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.

4.15. Tagumine kolmnurkne helkur

4.15.1. Olemasolu

Kohustuslik haagistel.

Keelatud mootorsõidukitel.

4.15.2. Arv

Kaks.

Lubatud on suurem arv helkureid ja helkivaid materjale eeldusel, et nad ei vähenda kohustuslike valgustite ja valgussignaalseadmete efektiivsust.

4.15.3. Järjestus

Kolmnurga tipp on suunatud ülespoole.

4.15.4. Asend

4.15.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm.

4.15.4.2. Kõrgus:

maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, aga mitte rohkem kui 900 mm.

4.15.4.3. Pikkus:

sõiduki tagaosas.

4.15.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 30º sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.15.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.15.7. Muud nõuded

Kolmnurga sisse ei tohi asetada laternat.

4.16. Eesmine mittekolmnurkne helkur

4.16.1. Olemasolu

Kohustuslik haagistel.

Ei ole kohustuslik mootorsõidukitel.

4.16.2. Arv

Kaks.

Lubatud on suurem arv helkureid ja helkivaid materjale eeldusel, et nad ei vähenda kohustuslike valgustite ja valgussignaalseadmete efektiivsust.

4.16.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.16.4. Asend

4.16.4.1. Laius:

sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Haagise puhul ei tohi keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 150 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini sõiduki puhul, mille gabariitlaius ei ületa 1300 mm.

4.16.4.2. Kõrgus:

maapinnast: vähemalt 350 mm ning kuni 900 mm või 1500 mm, kui sõiduki ehitus ei võimalda jääda 900 mm piiridesse.

4.16.4.3. Pikkus:

sõiduki ees.

4.16.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 30º sissepoole ja väljapoole. Kui reguleeritavate tiislite tõttu ei ole võimalik saavutada 30º sissepoole nurka, siis võib seda vähendada 10 kraadini. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5 kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.16.6. Reguleeritus

Ettepoole.

4.16.7. Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi eesmise ääretulelaterna valgusavaga.

4.17. Külgmine mittekolmnurkne helkur

4.17.1. Olemasolu

Kohustuslik:

- kõigil mootorsõidukitel pikkusega üle kuue meetri,

- kõigil haagistel.

Ei ole kohustuslik:

- mootorsõidukitel pikkusega kuni kuus meetrit.

4.17.2. Väikseim arv ühel küljel

Peab vastama pikisuunalise asetuse reeglitele.

Lubatud on suurem arv helkureid ja helkivaid materjale eeldusel, et nad ei vähenda kohustuslike valgustite ja valgussignaalseadmete efektiivsust.

4.17.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.17.4. Asend

4.17.4.1. Laius:

erinõuded puuduvad.

4.17.4.2. Kõrgus:

maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, kuid mitte rohkem kui 900 mm. Kui sõiduki ehitus ei võimalda maksimumkõrgust kasutada, siis võib piirväärtust suurendada 1500 millimeetrini.

4.17.4.3. Pikkus:

vähemalt üks helkur peab olema kinnitatud sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise helkuri kaugus sõiduki esiosast ei ole üle kolme meetri, haagiste puhul võetakse kauguse arvestamisel arvesse ka tiisli pikkust.

Kaugus kahe järjestikuse helkuri vahel ei tohi olla üle kolme meetri.

Kui sõiduki ehituse tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita, siis võib kaugust suurendada nelja meetrini. Kaugus kõige tagapoolsema külgmise helkuri ja sõiduki tagaosa vahel ei tohi olla üle ühe meetri.

Kuni kuue meetri pikkuste mootorsõidukite puhul on siiski piisav, kui üks külgmine helkur on esimesel kolmandikul sõiduki pikkusest ja üks viimasel kolmandikul sõiduki pikkusest.

4.17.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45º ettepoole ja tahapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.17.6. Reguleeritus

Helkuri nulltelg peab olema horisontaalne ja rõhtne sõiduki keskmise pikitasapinna suhtes ning väljapoole suunatud.

4.17.7. Muud nõuded

Külgmise helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi mõne muu ääretulelaterna valgusavaga.

4.18. Küljeääretulelatern

4.18.1. Olemasolu

Kohustuslik:

- kõigil mootorsõidukitel pikkusega üle kuue meetri, välja arvatud šassii kabiinidel;

Ei ole kohustuslik:

- mootorsõidukitel pikkusega kuni kuus meetrit.

Haagise pikkuse sisse arvestatakse ka tiisli pikkus.

4.18.2. Väikseim arv ühel küljel

Peab vastama pikisuunalise asetuse reeglitele.

4.18.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.18.4. Asend

4.18.4.1. Laius:

erinõuded puuduvad.

4.18.4.2. Kõrgus:

maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, kuid mitte rohkem kui 1500 mm. Kui sõiduki ehitus ei võimalda maksimumkõrgust kasutada, siis võib piirväärtust suurendada 2100 millimeetrini.

4.18.4.3. Pikkus:

vähemalt üks küljeääretulelatern peab olema kinnitatud sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise küljeääretulelaterna kaugus sõiduki esiosast ei ole üle kolme meetri, haagiste puhul võetakse kauguse arvestamisel arvesse ka tiisli pikkust.

Kaugus kahe järjestikuse küljeääretulelaterna vahel ei tohi olla üle kolme meetri.

Kui sõiduki ehituse tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita, siis võib kaugust suurendada 4 meetrini. Kaugus kõige tagapoolsema küljeääretulelaterna ja sõiduki tagaosa vahel ei tohi olla üle ühe meetri. Kuni kuue meetri pikkuste mootorsõidukite puhul on siiski piisav, kui üks küljeääretulelatern on esimesel kolmandikul sõiduki pikkusest ja üks viimasel kolmandikul sõiduki pikkusest.

4.18.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45º ettepoole ja tahapoole; kui sõidukile ei ole küljeääretulelaterna paigaldamine kohustuslik, siis võib seda vähendada kuni 30º. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 10º ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini küljeääretule puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.18.6. Reguleeritus

Külje poole.

4.18.7. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.18.8. Sisselülitatuse märgulamp

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp.

4.18.9. Muud nõuded

Kui tagumine küljeääretulelatern on kombineeritud tagatulega, mis on vastastikku ühendatud tagumise udutulelaternaga või selle laternaga, siis võib küljeääretulelaterna fotomeetrilisi omadusi tagumise udutulelaterna töötamise ajal muuta.

5. TOODANGU VASTAVUS

5.1. Iga seeriatoodanguna valmistatud sõiduk peab vastama valgustus- ja valgussignaalseadmete ja nende omadustega seotud tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile.

[1] Tagumise numbrimärgi ja suunatulede valgustusseadmete puhul (5. kategooria) asendatakse "valgusava" valgusava puudumisel mõistega "valgust kiirgav pind".

[2] Tagumise numbrimärgi ja suunatulede valgustusseadmete puhul (5. kategooria) asendatakse "valgusava" valgusava puudumisel mõistega "valgust kiirgav pind".

[3] Tagumise numbrimärgi ja suunatulede valgustusseadmete puhul (5. kategooria) asendatakse "valgusava" valgusava puudumisel mõistega "valgust kiirgav pind".

[4] Tagumise numbrimärgi ja suunatulede valgustusseadmete puhul (5. kategooria) asendatakse "valgusava" valgusava puudumisel mõistega "valgust kiirgav pind".

[5] Kasutusel ka "valge" või "värvitu" helkur.

--------------------------------------------------

II LISA

NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------