31991L0071

KOMISJONI DIREKTIIV,

16. jaanuar 1991,

millega täiendatakse nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(91/71/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,1 eriti selle artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades, et:

erisused lõpptarbijale müümiseks ette nähtud lõhna- ja maitseainete märgistamist käsitlevates liikmesriikide õigusnormides võivad takistada nende toodete vaba liikumist ning põhjustada ebavõrdseid konkurentsitingimusi;

kõikide lõhna- ja maitseainete märgistamist käsitlevate sätete peamine eesmärk peaks olema vajadus teavitada ja kaitsta tarbijat;

nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ artiklis 10 sätestatud korras esitati võetavate meetmete eelnõu alalisele toiduainekomiteele, kes ei ole oma arvamust avaldanud; sama korra alusel esitas komisjon nõukogule ettepaneku võetavate meetmete kohta;

kuna nõukogu ei ole talle selleks ette nähtud kolme kuu möödudes mingeid meetmeid vastu võtnud, tuleks komisjonil ettepandud meetmed vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 9a

1. Lõhna- ja maitseaineid, mis on ette nähtud müügiks lõpptarbijale, tohib turustada ainult siis, kui nende märgistusel on järgmine kohustuslik hästi nähtav, selgesti loetav ja kustumatu teave:

a) kas sõnad "lõhna- ja maitseaine" või lõhna- ja maitseaine konkreetsem nimetus või kirjeldus;

b) kas märge "kasutamiseks toiduainetes" või konkreetsem viide toiduainele, mille jaoks lõhna- või maitseaine on ette nähtud;

c) minimaalse säilimisaja tähtaeg vastavalt nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ* artikli 3 lõike 1 punktile 4 ja artiklile 9;

d) vajaduse korral ladustamise ja kasutuse eritingimused;

e) kasutamisjuhised, kui nende puudumine takistaks lõhna- ja maitseaine asjakohast kasutamist;

f) netokogus massi- või mahuühikutes;

g) tootja või pakendaja või ühenduses registrisse kantud müüja nimi või ärinimi ja aadress;

h) viide või tähis partii identifitseerimiseks vastavalt nõukogu direktiivile 89/396/EMÜ**;

i) muid aineid sisaldava lõhna- ja maitseainete segu puhul kaaluloend kahanevas järjekorras:

- lõhna- ja maitseainetest vastavalt punktile a;

- kõigi teiste ainete või materjalide nimetustest või kui see on asjakohane, nende "EMÜ"-numbritest.

2. Väljendit "looduslik" või muid sisuliselt sama tähendusega väljendeid võib kasutada ainult selliste lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- või maitsekomponent koosneb üksnes artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i määratletud lõhna- või maitseühenditest ja/või artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud lõhna- või maitsepreparaatidest. Kui lõhna- ja maitseaine müüginimetus sisaldab viidet toiduainele või lõhna- ja maitseaineallikale, võib kasutada väljendit "looduslik" või muid sisuliselt sama tähendusega väljendeid ainult juhul, kui lõhna- või maitsekomponent on asjakohase füüsikalise, ensüümi- või mikrobioloogilise meetodi või traditsioonilise toiduvalmistamise abil eraldatud eranditult või peaaegu eranditult asjaomasest toiduainest või lõhna- ja maitseaineallikast.

3. Käesolevas artiklis nõutud üksikasjad esitatakse ostjale kergesti arusaadavas keeles, kui ostja teavitamise tagamiseks ei ole võetud muid meetmeid. Käesolev säte ei takista selliste üksikasjade esitamist mitmes keeles.

* EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1.

** EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21."

Artikkel 2

1. Liikmesriigid muudavad vajaduse korral oma õigus- ja haldusnorme nii, et need:

- lubaksid käesolevale direktiivile vastavate toodetega kauplemist hiljemalt 30. juunist 1992,

- keelavad käesolevale direktiivile mittevastavate toodetega kauplemise alates 1. jaanuarist 1994.

Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või neid norme ametlikult avaldades nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise üksikasjaliku eeskirja näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. jaanuar 1991

Komisjoni nimel

asepresident

Martin BANGEMANN

1 EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61.