This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 31990L0396
Council Directive 90/396/EEC of 29 June 1990 on the approximation of the laws of the Member States relating to appliances burning gaseous fuels
Nõukogu direktiiv, 29. juuni 1990, küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Nõukogu direktiiv, 29. juuni 1990, küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
EÜT L 196, 26.7.1990, p. 15–29
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)
No longer in force, Date of end of validity: 04/01/2010; kehtetuks tunnistatud 32009L0142
Euroopa Liidu Teataja L 196 , 26/07/1990 Lk 0015 - 0029
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 19 Lk 0228
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 19 Lk 0228
Nõukogu direktiiv, 29. juuni 1990, küttegaasiseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (90/396/EMÜ) EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] koostöös Euroopa Parlamendiga, [2] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3] ning arvestades, et: liikmesriigid vastutavad oma rahva, ja kui see on asjakohane, koduloomade ja kaupade tervise ja ohutuse tagamise eest oma territooriumil seoses küttegaasiseadmete kasutamisest tulenevate ohtudega; teatavates liikmesriikides määratlevad kohustuslikud sätted küttegaasiseadmete puhul nõutava ohutustaseme, määrates kindlaks küttegaasiseadmete disaini, töö põhinäitajad ja kontrollimise korra; kuigi nimetatud kohustuslikud sätted ei pruugi põhjustada liikmesriikides erinevat ohutustaset, takistavad need oma erinevuste tõttu ühendusesisest kaubandust; liikmesriikides kehtivad gaasiliikide ja toiterõhkude suhtes erinevad tingimused; kõnealuseid tingimusi pole ühtlustatud, sest energiavarustuse ja -jaotuse olukord on igas liikmesriigis erinev; Euroopa Ülemkogus 1985. aasta juunis heakskiidetud siseturu väljakujundamist käsitleva valge raamatu punktid 65 ja 68 näevad ette uue lähenemise õigusaktide ühtlustamisele; ühenduse õigus sätestab (erandina ühest ühenduse põhireeglist ehk kaupade vabast liikumisest), et toodete turustamisega seotud siseriiklike õigusaktide erinevustest tulenevate ühendusesiseste vaba liikumise tõketega tuleb nõustuda, kuivõrd kõnealuseid sätteid saab pidada kohustuslike nõuete täitmiseks vajalikuks; seepärast peab õigusaktide ühtlustamine kõnealusel juhul piirduma sätetega, mis on vajalikud nii kohustuslike kui ka oluliste gaasiseadmetega seonduvate ohutuse, tervishoiu ja energia kokkuhoiu alaste nõuete järgimiseks; oma olulisuse tõttu peavad kõnealused nõuded asendama asjakohaseid siseriiklikke sätteid; liikmesriikides saavutatud ohutustaseme säilitamine või parandamine on käesoleva direktiivi ja oluliste nõuetega määratletud ohutuspõhimõtte üks peaeesmärke; küttegaasiseadmete ohutuse tagamiseks tuleb järgida olulisi ohutus- ja tervisekaitsenõudeid; energia kokkuhoidu käsitletakse olulisena; neid nõudeid tuleb kohaldada arukalt, võttes arvesse tehnika taset konstrueerimise ajal; seepärast sisaldab käesolev direktiiv ainult olulisi nõudeid; oluliste nõuete järgimise tõendamise hõlbustamiseks on vaja Euroopa tasandil ühtlustatud standardeid, eelkõige küttegaasiseadmete konstruktsiooni, töö ja paigaldamise osas, et standarditele vastavate toodete puhul võiks eeldada vastavust oluliste nõuetega; nimetatud Euroopa tasandil ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud asutused ning seega ei tohi need olla kohustuslikud; sel eesmärgil tunnustatakse Euroopa Standardikomiteed (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (CENELEC) pädevate asutustena ühtlustatud standardite vastuvõtmiseks vastavalt 13. novembril 1984. aastal allakirjutatud komisjoni ja kõnealuse kahe asutuse vahelise koostöö üldsuunistele; käesoleva direktiivi kohaldamisel on ühtlustatud standard tehniline kirjeldus (Euroopa standard või ühtlustamisdokument), mille üks eelnimetatud asutustest või mõlemad asutused on vastu võtnud komisjoni ülesandel vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivile 83/189/EMÜ, [4] millega sätestatakse tehnilisi standardeid ja määrusi käsitleva teabe andmise kord, viimati muudetud direktiiviga 88/182/EMÜ, [5] ning eespool nimetatud üldsuunistele; ühtlustatud standardite vastuvõtmiseni käesolevas direktiivis määratletud tähenduses tuleks hõlbustada oluliste nõuete järgimist ja küttegaasiseadmete vaba liikumist, võttes ühenduse tasandil vastu tooted, mis vastavad siseriiklikele standarditele, mille vastavust olulistele nõuetele on kinnitanud ühenduse kontrollimenetlus; kasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitsmiseks on vaja kontrollida vastavust asjakohastele tehnilistele nõuetele; praegused sertifitseerimismenetlused erinevad liikmesriigiti; küttegaasiseadmete vaba liikumist ühenduse turul tegelikult takistava mitmekordse kontrolli vältimiseks tuleks teha korraldusi sertifitseerimismenetluste vastastikuseks tunnustamiseks liikmesriikides; sertifitseerimismenetluste vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks tuleks luua ühtlustatud ühenduse menetlused ja ühtlustada niisuguste menetluste teostamise eest vastutavate asutuste määramise kriteeriumid; liikmesriikide vastutust oma territooriumil oluliste nõuetega hõlmatud ohutuse, tervisekaitse ja energia kokkuhoiu eest tuleb tunnustada kaitseklauslis, millega nähakse ette adekvaatne ühenduse menetlus; iga käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud otsuse adressaatidele tuleb teatada niisuguse otsuse põhjused ja nende kasutuses olevad õiguskaitsevahendid; nõukogu võttis 17. septembril 1984. aastal vastu raamdirektiivi gaasiseadmete kohta (84/530/EMÜ), [6] viimati muudetud direktiiviga 86/312/EMÜ, [7] ja eraldi direktiivi gaaskütusel veekuumutite kohta (84/531/EMÜ), [8] viimati muudetud direktiiviga 88/665/EMÜ [9]; kõnealused direktiivid reguleerivad käesoleva direktiiviga sama valdkonda ja tuleks seepärast tunnistada kehtetuks; siseturu astmelise loomise abinõud tuleb vastu võtta hiljemalt 31. detsembril 1992; siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK Reguleerimisala, turule viimine ja vaba liikumine Artikkel 1 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste seadmete suhtes: - toidu valmistamiseks, kütmiseks, kuuma vee tootmiseks, jahutamiseks, valgustamiseks või pesemiseks kasutatavat küttegaasi põletavad seadmed, mille poolt kuumutatava vee temperatuur ei ületa võimaluse korral 105 ºC (edaspidi "seadmed"). Puhurpõleteid ja puhurpõletiga varustatud küttekehi käsitletakse samuti seadmetena, - ohutus-, juhtimis- või reguleerseadmed ja alakoostud, välja arvatud puhurpõletid ja puhurpõletiga varustatud küttekehad, mida turustatakse kutsealaseks kasutamiseks gaasiseadmetest eraldi ning mis on ette nähtud ühendamiseks küttegaasiseadmesse või sellise seadme valmistamiseks (edaspidi "abiseadmed"). 2. Tootmisruumides teostatavates tööstusprotsessides kasutamiseks ettenähtud seadmed jäetakse lõikes 1 määratletud reguleerimisalast välja. 3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab termin "küttegaas" mis tahes kütust, mis temperatuuril 15 ºC ja rõhul 1 baar on gaasilises olekus. 4. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse seadet tavapäraselt, kui: - seade on õigesti paigaldatud ja sellele teostatakse tootja juhendi kohaselt korrapäraselt tehnohooldust, - seadme kasutamise ajal on gaasi kvaliteedi ja toiterõhu kõikumine tavaline ja - seadet kasutatakse ettenähtud otstarbel ja põhjendatult eeldataval viisil. Artikkel 2 1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 osutatud seadmeid võib turule viia ja kasutusse võtta üksnes siis, kui need tavapärase kasutamise korral ei ohusta inimeste, koduloomade ega vara turvalisust. 2. Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni oma territooriumil kasutatavatest gaasiliikidest ja toiterõhkudest enne 1. jaanuari 1991. Samuti teatavad nad aegsasti kõikidest muudatustest. Komisjon tagab kõnealuse teabe avaldamise Euroopa Ühenduste Teatajas. Artikkel 3 Artiklis 1 osutatud seadmed ja abiseadmed vastavad nende suhtes kohaldatavatele I lisas sätestatud olulistele nõuetele. Artikkel 4 1. Liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi olulistele nõuetele vastavate seadmete turuleviimist ja kasutuselevõtmist. 2. Liikmesriigid ei tohi keelata, piirata ega takistada artiklis 1 osutatud abiseadmete turule viimist, kui abiseadmetega on kaasas artikli 8 lõikes 4 viidatud tunnistus. Artikkel 5 1. Liikmesriigid eeldavad, et seadmed ja abiseadmed on vastavuses artiklis 3 osutatud oluliste nõuetega, kui need vastavad: a) nende suhtes kohaldatavatele siseriiklikele standarditele, millega rakendatakse ühtlustatud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. Liikmesriigid avaldavad selliste siseriiklike standardite viitenumbrid; b) lõikes 2 osutatud nende suhtes kohaldatavate siseriiklikele standarditele, kui selliste standarditega hõlmatud valdkondades puuduvad ühtlustatud standardid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile selliste lõike 1 punktis b osutatud siseriiklike standardite tekstid, mis on nende arvates kooskõlas artiklis 3 osutatud oluliste nõuetega. Komisjon edastab nimetatud siseriiklikud standardid teistele liikmesriikidele. Komisjon teeb liikmesriikidele artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras teatavaks need siseriiklikud standardid, mis loetakse artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele vastavaks. Artikkel 6 1. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artikli 5 lõikes 1 osutatud standardid ei vasta täielikult artiklis 3 märgitud olulistele nõuetele, suunab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiiviga 83/189/EMÜ asutatud alalisele komiteele (edaspidi "komitee"), esitades suunamise põhjused. Komitee esitab oma arvamuse viivitamata. Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas nimetatud standardid on vaja artikli 5 lõikes 1 osutatud väljaannetest välja jätta. 2. Pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud teabe saamist peab komisjon komiteega nõu. Pärast komitee arvamuse saamist teatab komisjon kuu aja jooksul liikmesriikidele, kas kõnealust siseriiklikku standardit/kõnealuseid siseriiklikke standardeid loetakse nõuetele vastavaks; kui kõnealused standardid loetakse vastavaks, avaldavad liikmesriigid nende standardite viitenumbrid. Komisjon avaldab need ka Euroopa Ühenduste Teatajas. Artikkel 7 1. Kui liikmesriik leiab, et tavapäraselt kasutatavad EÜ vastavusmärki kandvad seadmed võivad ohustada inimeste, koduloomade või vara turvalisust, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed kõnealuste seadmete turult kõrvaldamiseks ja keelustamiseks või nende turule viimise piiramiseks. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest meetmest, viidates oma otsuse põhjustele ja eelkõige sellele, kas mittevastavuse põhjus on: a) mittevastavus artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele, kui seade ei vasta artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele; b) artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite ebaõige kohaldamine; c) artikli 5 lõikes 1 osutatud standardite puudulikkus. 2. Komisjon konsulteerib asjaomaste osapooltega võimalikult kiiresti. Kui komisjon pärast kõnealust konsulteerimist leiab, et lõikes 1 osutatud meede on õigustatud, teavitab komisjon sellest viivitamata meetme võtnud liikmesriiki ja teisi liikmesriike. Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb standardite puudustest, suunab komisjon pärast asjaomaste osapooltega konsulteerimist kahe kuu jooksul küsimuse komiteele, kui meetmed võtnud liikmesriik kavatseb meetmete kohaldamist jätkata, ja algatab seejärel artiklis 6 osutatud menetluse. 3. Kui mittevastaval seadmel on EÜ vastavusmärk, võtab pädev liikmesriik vajalikke meetmeid EÜ märgi kinnitaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele. 4. Komisjon tagab liikmesriikide teavitamise selle menetluse kulgemisest ja tulemusest. II PEATÜKK Vastavussertifitseerimise vahendid Artikkel 8 1. Seeriatoodetud seadmete vastavussertifitseerimise vahendid on järgmised: a) II lisa 1. jaos osutatud EÜ tüübihindamine, ja b) enne seadmete turule viimist, tootja valikul: - II lisa 2. jaos osutatud EÜ vastavusavaldus, - II lisa 3. jaos osutatud EÜ vastavusavaldus (toodangu kvaliteedi garantii), - II lisa 4. jaos osutatud EÜ vastavusavaldus (toote kvaliteedi garantii) või - II lisa 5. jaos osutatud EÜ taatlus. 2. Seadme tootmise korral üksiktootena või väikestes kogustes võib tootja valida II lisa 6. jaos osutatud EÜ üksiktoote taatluse. 3. Pärast lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud menetluste lõpetamist kinnitatakse nõuetele vastavatele seadmetele artikli 10 kohaselt EÜ vastavusmärk. 4. Lõikes 1 osutatud menetlusi kohaldatakse artiklis 1 määratletud abiseadmete suhtes, välja arvatud EÜ vastavusmärgi kinnitamine ja vajaduse korral ka vastavusavalduse koostamine. Valmisseadmete suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele vastavuse saavutamisele kaasa aitamiseks väljastatakse tunnistus, mis tõendab abiseadmete vastavust nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele ning sisaldab abiseadme omadusi ja abiseadme seadmesse ühendamise või seadmeks monteerimise viisi. Tunnistus esitatakse koos abiseadmega. 5. Kui seadmete suhtes kehtivad ka teised ühenduse direktiivid: - kontrollitakse seadmete vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele, järgides lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlusi ja - veendutakse, et seadmed vastavad ka teiste direktiivide olulistele nõuetele, järgides kõnealustes direktiivides sätestatud menetlusi. Lõikes 3 osutatud EÜ vastavusmärgi kinnitamine tõendab, et seade vastab kõikide selle suhtes kohaldatavate direktiivide nõuetele. 6. Vastavussertifitseerimise vahenditega seotud protokollid ja kirjad koostatakse kõnealuste menetluste teostamise eest vastutava asutuse asutanud riigi ametlikus keeles/ametlikes keeltes või selle poolt heaks kiidetud keeles. Artikkel 9 1. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele artiklis 8 osutatud menetluste teostamise eest vastutavad asutused, edaspidi "teavitatud asutused". Komisjon avaldab teavitatud asutuste loetelu ja tunnussümbolid teavitamise eesmärgil Euroopa Ühenduste Teatajas ning tagab kõnealuse nimekirja ajakohastamise. 2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatavate asutuste hindamisel V lisas sätestatud nõudeid. Asjakohaste ühtlustatud standarditega kehtestatud hindamiskriteeriumidele vastavaid asutusi loetakse vastavaks ka V lisas kehtestatud nõuetele. 3. Kui asutust teavitanud liikmesriik leiab, et asutus ei vasta enam lõikes 2 osutatud nõuetele, peab ta oma heakskiidu tühistama. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele. III PEATÜKK EÜ vastavusmärk Artikkel 10 1. III lisas sätestatud EÜ vastavusmärk ja andmed kantakse nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult seadmele või selle külge kinnitatud andmesildile. Andmesilt peab olema kujundatud selliselt, et seda ei saa korduvkasutada. 2. Keelatakse seadmetele selliste märkide kandmine, mida võib segamini ajada EÜ vastavusmärgiga. Artikkel 11 Kui tuvastatakse, et EÜ vastavusmärk on seadmetele kantud ebaõigesti või abiseadmete sertifikaat on valesti väljastatud, sest: - seadmed või abiseadmed ei vasta EÜ tüübihindamistõendil osutatud seadmetele või abiseadmetele, - seadmed või abiseadmed vastavad EÜ tüübihindamistõendil osutatud seadmetele või abiseadmetele, kuid ei vasta nende suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele, - tootja pole täitnud oma II lisas osutatud kohustusi, tühistab teavitatud asutus EÜ vastavusmärgi kinnitamise või sertifikaadi väljastamise õiguse, teavitab teisi teavitatud asutusi ja kannab sellest ette asjaomasele liikmesriigile. IV PEATÜKK Lõppsätted Artikkel 12 Kõik vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud otsused, mis piiravad seadme turuleviimist ja/või kasutuselevõtmist, sisaldavad otsuse üksikasjalikku põhjendust. Sellisest otsusest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele, teavitades teda samal ajal asjaomases liikmesriigis kehtivatest, tema kasutada olevatest õiguskaitsevahenditest ja kõnealuste õiguskaitsevahendite ajalistest piirangutest. Artikkel 13 Direktiiv 84/530/EMÜ ja direktiiv 84/531/EMÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Artikkel 14 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 1999. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 1992. 2. Erandina artiklist 2 võivad liikmesriigid siiski kuni 31. detsembrini 1995 lubada selliste seadmete ja abiseadmete turule viimist ja/või kasutusele võtmist, mis vastavad liikmesriikides enne 1. jaanuari 1992 jõus olevatele eeskirjadele, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 30–36 kohaldamist. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 15 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Luxembourg, 29. juuni 1990 Nõukogu nimel eesistuja M. Smith [1] EÜT C 42, 21.2.1989, lk 5 ja EÜT C 260, 13.10.1989, lk 3. [2] EÜT C 158, 26.6.1989, lk 218 ja 13. juuni 1980. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). [3] EÜT C 194, 31.7.1989, lk 18. [4] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. [5] EÜT L 81, 26.3.1988, lk 75. [6] EÜT L 300, 19.11.1984, lk 95. [7] EÜT L 196, 18.7.1986, lk 56. [8] EÜT L 300, 19.11.1984, lk 106. [9] EÜT L 382, 31.12.1988, lk 42. -------------------------------------------------- I LISA OLULISED NÕUDED Sissejuhatav märkus Käesoleva lisa seadmetele esitatavatest olulistest nõuetest tulenevad kohustused kehtivad sama ohu korral ka abiseadmetele. 1. ÜLDTINGIMUSED 1.1. Seadmed tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et need töötaks ohutult ja ei põhjustaks artiklis 1 lõikes 4 määratletud tavapärasel kasutamisel ohtu inimestele, koduloomadele ja varale. 1.2. Turule viimisel peavad kõik gaasiseadmed olema varustatud: - paigaldajale mõeldud tehniliste juhistega, - kasutajale mõeldud kasutus- ja hooldusjuhenditega, - asjakohaste hoiatusmärgistega, mis peavad olema ka pakendil. Juhendid ja hoiatused peavad olema sihtkohaks oleva liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. 1.2.1. Paigaldajale mõeldud tehnilised juhised peavad sisaldama kõiki vajalikke paigaldus-, seadistus- ja hooldusjuhendeid, tagamaks nende tööde korrektne teostamise ja seadme ohutu kasutamine. Tehnilised juhised peavad sisaldama järgmisi andmeid: - kasutatav küttegaasi liik, - kasutatav küttegaasi rõhk, - põlemiseks vajalik värske õhu hulk: - õhu etteandeks põlemisel, - ohtlikus koguses põlemata küttegaasi segude tekkimise vältimiseks seadmete puhul, mis ei ole varustatud punktis 3.2.3 nimetatud seadmega, - põlemissaaduste hajumiseks vajalikud tingimused, - puhurpõleti või ja sellise puhurpõletiga varustamiseks ettenähtud küttekeha omadused ning nõuded kokkupanemisele, aitamaks kaasa valmis gaasiseadmele kehtestatud nõuetele vastavuse saavutamisele, ja kui see on asjakohane, ka tootja poolt soovitatavate koostekombinatsioonide loetelu. 1.2.2. Kasutajale suunatud kasutus- ja hooldusjuhendid peavad sisaldama kogu ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet ja eelkõige juhtima kasutaja tähelepanu kasutuspiirangutele. 1.2.3. Gaasiseadmel ja pakendil olev märgistus peab selgelt määratlema kasutatava küttegaasi liigi, töörõhu ja piirangud gaasiseadme kasutamisele, eriti kasutamispiirangu, mis näeb ette gaasiseadme paigaldamise ainult piisava ventilatsiooniga kohtades. 1.3. Seadme osadeks olevad abiseadmed peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et need vastaksid ettenähtud otstarbele, kui need ühendatakse vastavalt paigaldusjuhendile. Asjaomase abiseadmega peavad olema varustatud paigaldus-, seadistus-, kasutus- ja hooldusjuhistega. 2. MATERJALID 2.1. Materjalid peavad sobima ettenähtud otstarbel kasutamiseks ja olema neile eeldatavasti mõju avaldavatele tehnilistele, keemilistele ja termilistele tingimustele vastupidavad. 2.2. Seadme tootja või tarnija peab tagama ohutuse seisukohast tähtsate materjalide nõuetele vastavad omadused. 3. KONSTRUEERIMINE JA VALMISTAMINE 3.1. Üldsätted 3.1.1. Seadmed tuleb valmistada nii, et tavapärase kasutamise korral ei esine ebastabiilsust, deformatsioone, purunemist ega kulumist, mis tõenäoliselt vähendavad nende ohutust. 3.1.2. Seadme käivitamisel ja/või kasutamise käigus tekkiv kondenseerumine ei tohi mõjutada seadme ohutust. 3.1.3. Seadmed tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et välise tuleohu korral oleks plahvatusoht viidud miinimumini. 3.1.4. Seadmed tuleb valmistada nii, et oleks välistatud vee ja mittevajaliku õhu tungimine gaasiringi. 3.1.5. Omatarbeenergiavarustuse normaalse kõikumise korral peavad seadmed jätkama ohutut töötamist. 3.1.6. Omatarbeenergiavarustuse suur kõikumine, katkemine või taastumine ei tohi tekitada ohtlikku olukorda. 3.1.7. Seadmed tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et oleks välistatud elektrist tulenev oht. Asjakohases valdkonnas on kõnealune nõue täidetud juhul, kui seade on vastavuses direktiivis 73/23/EMÜ [1] sätestatud, elektriga seotud ohte käsitlevate ohutuseesmärkidega. 3.1.8. Kõik seadme surve all olevad osad peavad vastu pidama neile mõjuvatele mehhaanilistele ja termilistele pingetele selliselt, et ei tekiks ohutust mõjutavaid muutusi. 3.1.9. Seadmed peavad olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et ohutus-, juhtimis- või reguleerimisseadme rike ei põhjustaks ohtlikku olukorda. 3.1.10. Kui seade on varustatud ohutus- ja juhtimisseadmetega, ei tohi juhtimisseadmete töö domineerida ohutusseadme üle. 3.1.11. Kõik seadme osad, mis on paigaldatud või seadistatud gaasiseadme valmistamise ajal ja ei ole ette nähtud käsitsemiseks gaasiseadme paigaldaja või kasutaja poolt, peavad olema asjakohaselt kaitstud. 3.1.12. Hoovad ning teised juhtimis-ja seadistusseadmed peavad olema selgelt märgistatud, andmaks asjakohasid juhiseid nende väära käsitlemise vältimiseks. Nad peavad olema konstrueeritud nii, et oleks välistatud juhukäsitsemine. 3.2. Põlemata gaasi eraldumine 3.2.1. Seadmed peavad olema valmistatud selliselt, et lekkiva küttegaasi hulk ei oleks ohtlik. 3.2.2. Seadmed peavad olema valmistatud nii, et küttegaasi eraldumine süütamise ja taassüütamise ajal ning pärast leegi kustutamist oleks piiratud, vältimaks põlemata küttegaasi ohtlikku kogunemist seadmesse. 3.2.3. Seadmed, mis on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ja -ruumides, peavad olema varustatud eriseadmega, mis hoiaks nendes kohtades ja ruumides ära põlemata küttegaasi ohtliku kogunemise. Seadmeid, millel ei ole nimetatud seadet, võib kasutada ainult kohtades, kus on põlemata küttegaasi ohtliku kogunemise vältimiseks piisav ventilatsioon. Liikmesriigid võivad oma territooriumil määratleda nimetatud seadmete paigaldamiseks piisavad ventilatsioonitingimused, arvestades seejuures nende seadmete omadusi. Suurköökides kasutatavad seadmed ja seadmed, mis töötavad toksilisi komponente sisaldaval küttegaasil, peavad olema varustatud eespool nimetatud seadmega. 3.3. Süütamine Seadmed peavad olema valmistatud nii, et tavapärasel kasutamisel oleks tagatud selle: - ladus süütamine ja taassüütamine, - ühtlane süütamine. 3.4. Põlemine 3.4.1. Seadmed peavad olema valmistatud nii, et tavapärase kasutamise korral oleks tagatud leegi stabiilsus ja põlemisel tekkivad jääkproduktid ei sisaldaks lubamatus kontsentratsioonis tervisele kahjulikke aineid. 3.4.2. Seadmed peavad olema valmistatud nii, et tavapärase kasutamise korral ei esineks põlemisjääkide juhuslikku eraldumist. 3.4.3. Seade, mis on ühendatud põlemisjääkide eemaldamiseks mõeldud lõõriga, peab olema valmistatud selliselt, et halbade tõmbetingimuste korral ei eralduks asjaomasesse ruumi ohtlikus koguses põlemisjääke. 3.4.4. Kodumajapidamises kasutatavad lõõrist sõltumatud kütteseadmed ja lõõrita kiirboilerid ei tohi põhjustada asjaomases ruumis või kohas sellist süsinikmonooksiidi kontsentratsiooni, mis võiks ohustada selle mõju alla sattunud inimese tervist, pidades silmas mõju eeldatavat aega. 3.5. Energia ratsionaalne kasutamine Seadmed peavad olema valmistatud nii, et arvestades tehnilist taset ja ohutust, oleks tagatud energia ratsionaalne kasutamine. 3.6. Temperatuurid 3.6.1. Seadme osad, mis on ette nähtud paigutamiseks põranda või teiste pindade vahetusse lähedusse, ei tohi kuumeneda sellise temperatuurini, mis põhjustaks ümbritsevale ohtliku olukorra. 3.6.2. Käsitsemiseks ettenähtud nuppude ja hoobade pinnatemperatuur ei tohi endast kujutada ohtu gaasiseadme kasutajatele. 3.6.3. Koduseks kasutamiseks ettenähtud seadmete väliste osade, välja arvatud soojuse ülekandmisega seotud pindade või osade, pinnatemperatuur ei tohi töötamisel põhjustada ohtu kasutajale, eelkõige lastele, arvestades viimaste puhul asjakohast reageerimisaega. 3.7. Toiduained ja sanitaarvesi Seadme valmistamisel kasutatavad materjalid, seadmed ja nende osad, mis võivad puutuda kokku toidu või sanitaarveega, ei tohi kahjustada viimaste kvaliteeti, ilma et see piiraks ühenduse eeskirjade kohaldamist kõnealuses valdkonnas. [1] EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29. -------------------------------------------------- II LISA VASTAVUSSERTIFITSEERIMISE MENETLUS 1. EÜ TÜÜBIHINDAMINE 1.1. EÜ tüübihindamine on menetluse see osa, mille puhul teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et kavandatavat toodangu näidiseks olev seade vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele. 1.2. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab tüübihindamise taotluse esitama ühele teavitatud asutusele. 1.2.1. Taotlus peab sisaldama: - tootja nime ja aadressi ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nime ja aadressi, - kirjalikku kinnitust, et kõnealust taotlust ei ole esitatud ühelegi teisele volitatud asutusele, - IV lisas kirjeldatud tehnilisi dokumente. 1.2.2. Tootja peab andma teavitatud asutuse käsutusse kavandatavat toodangut esindava seadme näidise, edaspidi "tüüp". Kui katseprogrammi jaoks on vaja lisanäidiseid, võib teavitatud asutus neid nõuda. Tüüp võib hõlmata ka esitatud toote variante, tingimusel et kõnealuste variantide omadused pole riskiliikide suhtes erinevad. 1.3. Teavitatud asutus peab: 1.3.1. uurima tehnilisi dokumente ja tegema kindlaks, et tüübinäidis on valmistatud vastavalt kõnealustele tehnilistele dokumentidele ning selgitama välja vastavalt artiklis 5 osutatud standarditele ja käesoleva direktiivi asjaomastele sätetele kujundatud elemendid; 1.3.2. teostama või laskma teostada vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas tootja kasutatud lahendused vastavad olulistele nõuetele (kui pole rakendatud artiklis 5 osutatud standardeid); 1.3.3. teostama või laskma teostada vajaliku hindamise ja/või katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui tootja on otsustanud rakendada asjakohaseid standardeid, on seda tehtud tõhusalt ja on tagatud vastavus olulistele nõuetele. 1.4. Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi sätetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale EÜ tüübihindamistõendi. Tõend peab hõlmama hindamistulemusi, kehtivuse tingimusi (kui neid on), kinnitatud tüübi tunnusandmeid ja vajadusel seadme töö kirjeldust. Tõendile tuleb lisada asjakohased tehnilised elemendid nagu joonised ja skeemid. 1.5. Teavitatud asutus peab teisi teavitatud asutusi viivitamatult teavitama EÜ tüübihindamistõendi väljastamisest ja mis tahes punktis 1.7 osutatud tüübihindamistõendi täienditest. Nad võivad saada koopia EÜ tüübihindamistõendist ja/või selle täiendustest ning põhjendatud taotluse korral koopia tõendi lisadest ja teostatud hindamise ja katsete aruannetest. 1.6. EÜ tüübihindamistõendi väljastamisest keelduv või selle kehtetuks tunnistav asutus peab sellest teavitama tüübikinnituse teatavaks teinud liikmesriiki ja teisi teavitatud asutusi, põhjendades oma otsust. 1.7. Taotleja peab teavitama EÜ tüübihindamistõendi väljastanud teavitatud asutust kõikidest kinnitatud tüübi muudatustest, mis võiksid mõjutada vastavust oluliste nõuetega. Kui kinnitatud tüübi muudatused mõjutavad käesoleva direktiivi olulistele nõuetele vastavust või seadme kasutamise suhtes ette nähtud nõudeid, vajavad need EÜ tüübihindamistõendi välja andnud teavitatud asutuse lisakinnitust. Lisakinnitus kaasatakse täiendina algsele EÜ tüübihindamistõendile. 2. EÜ VASTAVUSAVALDUS 2.1. EÜ vastavusavaldus on menetluse osa, mille puhul tootja deklareerib, et asjaomased seadmed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja peab kõikidele seadmetele kinnitama EÜ vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda peab säilitama tootja. EÜ vastavusmärgile tuleb lisada punktis 2.3 sätestatud juhusliku valiku alusel tehtavate kontrollide eest vastutava teavitatud asutuse tunnusmärk. 2.2. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tootmisprotsessi (sh lõpptoote ülevaatuse ja katsetamise) tulemuseks on homogeenne toodang ning et seadmed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja valitud teavitatud asutus peab teostama seadmete kontrolle juhusliku valiku alusel, nagu on sätestatud punktis 2.3. 2.3. Teavitatud asutus peab teostama seadmete kohapealset pistelist kontrolli üheaastaste või lühemate intervallidega. Piisav arv seadmeid tuleb üle vaadata ja teostada nendega artiklis 5 osutatud kõnealustele seadmetele kohaldatavates standardites sätestatud vajalikud katsed või nimetatud katsetega võrdväärsed katsed, tagades vastavuse käesoleva direktiivi asjakohastele olulistele nõuetele. Teavitatud asutus otsustab igal üksikjuhul, kas kõnealused katsed tuleb teostada täies mahus või osaliselt. Ühe või mitme seadme tagasilükkamisel peab teavitatud asutus võtma vajalikke meetmeid niisuguste seadmete turustamise välistamiseks. 3. EÜ VASTAVUSAVALDUS (toodangu kvaliteedi garantii) 3.1. EÜ vastavusavaldus (toodangu kvaliteedi garantii) on menetlus, mille puhul punktis 3.2 esitatud kohustusi täitev tootja deklareerib, et asjaomased seadmed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja peab kinnitama kõikidele seadmetele EÜ vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda peab säilitama tootja. EÜ vastavusmärgile tuleb lisada EÜ järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusmärk. 3.2. Tootja kasutab kvaliteedisüsteemi, mis tagab seadmete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja kõnealuste seadmete suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja suhtes kehtib punktis 3.4 määratletud EÜ järelevalve. 3.3. Kvaliteedisüsteem 3.3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste seadmete osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: - kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni, - kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta, - kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemi säilitamise kohta, tagades selle kestva sobivuse ja tõhususe, - kinnitatud tüübiga seotud dokumentatsiooni ja EÜ tüübihindamistõendi koopiat. 3.3.2. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja korralikult dokumenteerida meetmete, menetluste ja kirjalike juhenditena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühesugust tõlgendamist. Eelkõige peavad seal olema piisavalt kirjeldatud: - kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused seadmete kvaliteedi osas, - tootmisprotsess, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed, - enne ja pärast tootmist ning tootmise kestel läbiviidavad uuringud ja katsed ning nende teostamissagedus, - meetod, mille abil kontrollitakse seadmete nõuetekohast kvaliteeti ja kvaliteedisüsteemi toimimise tõhusust. 3.3.3. Teavitatud asutus vaatab kvaliteedisüsteemi üle ja hindab seda, et teha kindlaks, kas kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nimetatud nõuetele vastavaks selliseid kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid. Teavitatud asutus teavitab tootjat oma otsusest ja teatab sellest teistele teavitatud asutustele. Tootja teavitamine peab hõlmama hindamistulemusi, teavitatud asutuse nime ja aadressi ning põhjendatud hindamisotsust asjaomaste seadmete suhtes. 3.3.4. Tootja peab hoidma kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutust kursis kvaliteedisüsteemi mis tahes ajakohastamisega, mis on seotud näiteks uuest tehnoloogiast ja uutest kvaliteedikontseptsioonidest tulenevate muutustega. Teavitatud asutus peab kavandatavaid muutusi uurima ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab asjakohastele sätetele või on vaja teostada uus erakorraline hindamine. Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama uurimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.3.5. Kvaliteedisüsteemi kinnituse tühistanud teavitatud asutus peab sellest teatama teistele teavitatud asutustele, põhjendades oma otsust. 3.4. EÜ järelevalve 3.4.1. EÜ järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab täielikult kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi. 3.4.2. Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele ülevaatuse eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetamiskohtadesse ning laoruumidesse ja esitama teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige: - kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni, - kvaliteediaruanded, nagu inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali pädevuse kohta jms. 3.4.3. Kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootjapoolse säilitamise ja rakendamise tagamiseks peab teavitatud asutus teostama vähemalt kord kahe aasta jooksul kontrolli ning esitama tootjale selle aruande. 3.4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha seadmetega katseid. Teavitatud asutus peab esitama tootjale inspekteerimisaruande ja vajaduse korral ka katsearuande. 3.4.5. Tootja võib taotluse korral saada teavitatud asutuse aruande. 4. EÜ VASTAVUSAVALDUS (toote kvaliteedi garantii) 4.1. EÜ vastavusavaldus (toote kvaliteedi garantii) on menetluse see osa, mille puhul punkti 4.2 kohustusi täitev tootja deklareerib, et asjaomased seadmed vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Tootja peab kinnitama kõikidele seadmetele EÜ vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsioon võib hõlmata ühte või mitut seadet ja seda peab säilitama tootja. EÜ vastavusmärgile tuleb lisada EÜ järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusmärk. 4.2. Tootja rakendab kinnitatud seadmete lõppülevaatuse ja katsete osas punktis 4.3 määratletud kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kehtib punktis 4.4 määratletud järelevalve. 4.3. Kvaliteedisüsteem 4.3.1. Nimetatud menetluse käigus peab tootja oma kvaliteedisüsteemi kinnitamiseks esitama asjaomaste seadmete osas taotluse enda valitud teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: - kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni, - kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevate kohustuste täitmise kohta, - kohustust kinnitatud kvaliteedisüsteemi säilitamise kohta, tagades selle kestva sobivuse ja tõhususe, - kinnitatud tüübiga seotud dokumentatsiooni ja EÜ tüübihindamistõendi koopiat. 4.3.2. Kvaliteedisüsteemi osana tuleb iga seade üle vaadata ja teostada sellega artiklis 5 osutatud kõnealuste seadmete suhtes kohaldatava(te)s standardi(te)s sätestatud katsed või nendega võrdväärsed katsed, kontrollides seadme vastavust asjakohaste käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt ja loogiliselt dokumenteerida meetmete, menetluste ja kirjalike juhenditena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -käsiraamatute ja -aruannete ühesugust tõlgendamist. Eelkõige peavad kvaliteedisüsteemi dokumentides olema piisavalt kirjeldatud: - kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni struktuur ning juhtkonna kohustused ja volitused seadme kvaliteedi suhtes, - tootmisjärgsed kontrolltoimingud ja katsed, - kvaliteedisüsteemi toimimise tõhususe kontrollimise meetod. 4.3.3. Teavitatud asutus vaatab kvaliteedisüsteemi üle ja hindab seda, et teha kindlaks, kas kvaliteedisüsteem vastab punktis 4.3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nimetatud nõuetele vastavaks selliseid kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid. Teavitatud asutus peab tootjat oma otsusest teavitama ja teatama sellest ka teistele teavitatud asutustele. Tootja teavitamine peab hõlmama hindamistulemusi, teavitatud asutuse nime ja aadressi ning põhjendatud hindamisotsust asjaomaste seadmete suhtes. 4.3.4. Tootja peab hoidma kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutust kursis kvaliteedisüsteemi mis tahes ajakohastamisega, mis tulenevad näiteks uuest tehnoloogiast ja uutest kvaliteedikontseptsioonidest. Teavitatud asutus peab uurima kavandatavaid muutusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab asjakohastele sätetele või on vaja teostada uus hindamine. Ta peab oma otsusest tootjale teatama. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 4.3.5. Kvaliteedisüsteemi kinnituse tühistanud teavitatud asutus peab tühistamisest teatama teistele teavitatud asutustele, põhjendades oma otsust. 4.4. EÜ järelevalve 4.4.1. EÜ järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi. 4.4.2. Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele ülevaatuse eesmärgil juurdepääsu ülevaatus-, katsetamis- ja laoruumidesse ning esitama teavitatud asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige: - kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni, - kvaliteediaruanded, nagu inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali pädevuse kohta jms. 4.4.3. Teavitatud asutus peab kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootjapoolse säilitamise ja rakendamise tagamiseks teostama vähemalt kord kahe aasta jooksul kontrolli ning esitama tootjale selle aruande. 4.4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha seadmetega katseid. Teavitatud asutus peab esitama tootjale inspekteerimisaruande ja vajaduse korral ka katsearuande. 4.4.5. Tootja võib taotluse korral esitada teavitatud asutuse aruande. 5. EÜ TAATLUS 5.1. EÜ taatlus on menetluse see osa, mille puhul teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et seadmed vastavad EÜ tüübikinnitustunnistuses kirjeldatud tüübile ja nende seadmete suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. 5.2. EÜ taatluse võib tootja soovil teostada, kontrollides ja katsetades iga seadet nagu on määratletud punktis 5.3 või kontrollides ja katsetades seadet statistiliselt, nagu on määratletud punktis 5.4. 5.3. Iga seadme kontrollimisel ja katsetamisel põhinev taatlus 5.3.1. Iga seade tuleb üle vaadata ja teostada sellega artiklis 5 osutatud asjakohaste standardite kohased katsed või nendega võrdväärsed katsed, et kontrollida seadme vastavust käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. 5.3.2. Teavitatud asutus peab kinnitama igale vastuvõetud seadmele EÜ vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavussertifikaadi. Sertifikaat võib hõlmata üht või mitut seaded ning selle säilitab tootja. 5.4. Statistiline vastavustõendamine 5.4.1. Tootja peab esitama oma seadmed homogeensete partiidena ja võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessi tulemusena iga tootepartii homogeensus. 5.4.2. Vajaduse korral võib tootja kinnitada EÜ vastavusmärgi igale seadmele tootmisprotsessi käigus. EÜ vastavusmärgile tuleb lisada statistilise vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse tunnusmärk. 5.4.3. Seadmeid kontrollitakse statistiliselt nende omaduste abil. Seadmed tuleb grupeerida identifitseeritavateks partiideks, mis koosnevad samades tingimustes ühe mudeli järgi valmistatud eksemplaridest. Partiid kontrollitakse juhuslike intervallidega. Et määrata kindlaks, kas kõnealune partii tuleb vastu võtta või tagasi lükata, kontrollitakse iga valimisse kuuluvat seadet eraldi ja tehakse artiklis 5 osutatud asjakohas(t)e standardi(te) kohased või samaväärsed katsed. Rakendatakse järgmiste tunnustega proovivõtuplaani: - kvaliteedi standardtase, mis vastab 95 % vastuvõtmise tõenäosusele, kusjuures mittevastavuse määr on 0,5–1,5 %, - kvaliteedi miinimumtase, mis vastab 5 % vastuvõtmise tõenäosusele, kusjuures mittevastavuse määr on 5–10 %. 5.4.4. Partii vastuvõtmise korral peab teavitatud asutus koostama kirjaliku vastavussertifikaadi, mille säilitab tootja. Turule võib lasta kõik partiisse kuuluvad seadmed, välja arvatud valimisse kuulunud mittevastavaks osutunud tooted. Kui partii tagasi lükatakse, peab pädev teavitatud asutus võtma vajalikke meetmeid kõnealuse partii turuleviimise vältimiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavustõendamise peatada. 6. EÜ ÜKSIKTOOTE TAATLUS 6.1. EÜ üksiktoote taatlus on menetlus, mille puhul teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et seade vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Teavitatud asutus peab kinnitama tootele EÜ vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavussertifikaadi. Tootja säilitab vastavussertifikaadi. 6.2. IV lisas osutatud tehnilised dokumendid tuleb teavitatud asutusele kättesaadavaks teha. 6.3. Seadet tuleb kontrollida ja teostada sellega tehnilisi dokumente arvesse võttes asjakohased katsed, et tagada seadme vastavus käesoleva direktiivi olulistele nõuetele. Kui teavitatud asutus vajalikuks peab, võib kontrollitoimingud ja asjakohased katsed teostada pärast kõnealuse seadme paigaldamist. -------------------------------------------------- III LISA EÜ VASTAVUSMÄRK JA ANDMED 1. EÜ vastavusmärk koosneb allpool kujutatud sümbolist CE, millele järgnevad märgi kinnitamise aasta kaks viimast numbrit ja pistelise kontrolli, EÜ järelevalve või EÜ taatluse teostanud teavitatud asutuse tunnusmärk. 2. Seadmel või selle andmesildil peab olema EÜ vastavusmärgis koos järgmiste andmetega: - tootja nimi või identifitseerimist võimaldav tähis, - seadme kaubanduslik nimetus, - vajaduse korral kasutatava elektritoite tüüp, - seadme kategooria. Sõltuvalt seadme omapärast võib lisada gaasiseadme paigaldamiseks vajaliku informatsiooni. +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- IV LISA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet, kuivõrd teavitatud asutus seda hindamise eesmärgil nõuab: - seadme üldkirjeldus, - kontseptuaalsed projektid, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid, - nimetatud jooniste ja skeemide ning seadmete toimimise mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused, - artiklis 5 osutatud standardite loetelu, mida kohaldatakse tervikuna või osaliselt, või nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks juhul, kui artiklis 5 nimetatud standardeid ei ole kohaldatud, - katsearuanded, - paigaldus- ja kasutusjuhendid. Vajaduse korral peavad tehnilised dokumendid sisaldama järgmist: - seadmes sisalduvat varustust käsitlevad tõendid, - seadme tootmis- ja/või ülevaatus- ja/või järelevalvemeetodeid käsitlevad tõendid ja tunnistused, - kõik muud dokumendid, mis võimaldavad teavitatud asutusel seadmeid paremini hinnata. -------------------------------------------------- V LISA TEAVITATUD ASUTUSTE HINDAMISE MIINIMUMNÕUDED Liikmesriikide määratavad teavitatud asutused peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele: - töötajate ning vajalike vahendite ja vajaliku varustuse olemasolu, - töötajate tehniline pädevus ja erialane sõltumatus, - juhtkonna ja tehniliste töötajate sõltumatus käesoleva direktiiviga ette nähtud katsete tegemisel, aruannete koostamisel, tõendite väljastamisel ja järelevalve teostamisel kõikidest asjakohaste seadmetega otseselt või kaudselt seotud ringkondadest, rühmadest ja isikutest, - ametisaladuste hoidmine töötajate poolt, - tsiviilvastutuskindlustuse olemasolu, välja arvatud juhul, kui vastutus lasub siseriiklike õigusnormide kohaselt riigil. Kahe esimese taande tingimuste täitmist peavad liikmesriikide pädevad asutused või liikmesriikide poolt tunnustatud asutused perioodiliselt kontrollima. --------------------------------------------------