31989R1576

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89,

29. mai 1989,

millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1],

koostöös Euroopa Parlamendiga [2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

praegu puuduvad piiritusjooke reguleerivad ühenduse erisätted, eelkõige sellised, mis käsitlevad kõnealuste toodete määratlemist ning nende kirjeldamise ja esitlemisega seotud nõudeid; arvestades nende toodete majanduslikku osatähtsust, on selles valdkonnas vaja kehtestada ühissätted, et aidata kaasa ühisturu toimimisele;

piiritusjoogid on ühenduse põllumajanduse oluline turuväljund; see tuleneb peamiselt nende toodete mainest ühenduses ja maailmaturul; saavutatud maine võib panna traditsiooniliste toodete kvaliteedi arvele; seetõttu, kui tahetakse turuväljundit säilitada, tuleb kõnealuste toodete puhul järgida kindlat kvaliteedistandardit; kvaliteedistandardi järgimise kohaseks vahendiks on toodete määratlemine, arvestades neid traditsioonilisi tavasid, millel nende maine põhineb; niiviisi määratletud mõisteid tuleks kasutada ainult ühesuguse kvaliteediga toodete puhul, et ära hoida saavutatud maine langust;

Euroopa Ühenduse eeskirjad peaksid teatud territooriumidele, mille hulka erandina võivad kuuluda ka mõned riigid, säilitama nendele viitavate geograafiliste märgistuste kasutusõiguse, tingimusel et need tootmisetapid, mille jooksul valmistoode saavutab oma iseloomulikud ja määravad omadused, viiakse lõpule kõnealuses geograafilises piirkonnas; andes asjaosalistele tootjatele nõnda ainuõigused, tagavad Euroopa Ühenduse eeskirjad, et kõnealused märgistused viitavad päritolule ja takistavad nende muutumist laialt kasutatavaks ning üldnimetuseks; samuti on kõnealuste märgistuste ülesanne anda tarbijale teavet nende toodete päritolu kohta, millele on iseloomulik tootmisel kasutatud tooraine või erimenetlused;

tarbija normaalne ja tavapärane teavitamisviis on etiketile kantud teave; piiritusjooke etiketitakse vastavalt üldeeskirjadele, mis on sätestatud toiduainete etikettimise, esitlemise ja reklaamimisega seotud liikmesriikide seaduste ühtlustamist käsitlevas nõukogu 18. detsembri 1978. aasta direktiivis 79/112/EMÜ [4], mida viimati muudeti direktiiviga 86/197/EMÜ [5]; pidades silmas kõnealuste toodete laadi ning tarbijale täielikuma teabe andmiseks tuleks lisaks üldeeskirjadele vastu võtta erisätted, kusjuures joogiks väljastatud toodete määratlus peaks eelkõige sisaldama teavet laagerdumise ning minimaalse alkoholisisalduse kohta;

kuigi direktiiv 79/112/EMÜ nõuab etiketile kindlate andmete trükkimist, pole tootmispaiga osas kindlat nõuet esitatud; nimetatud jookide puhul on see teave aga eriliselt tähtis seetõttu, et tarbija seostab tihtipeale kõnealused joogid nende tootmispaigaga; sellise viite puudumisel võib tarbijal tekkida päritolust väär mulje; seda ohtu tuleks vältida, tehes tootmispaiga etiketile märkimise teatud juhtudel kohustuslikuks;

teatud juhtudel tuleks kehtestada ka lisanõuded; eelkõige tuleb etüülalkoholi kasutamise puhul kehtestada nõue, et see oleks valmistatud ainult toidutoormest, nagu on tavaks Euroopa Ühenduses, selleks et jätkuvalt tagada põhilistele põllumajandussaadustele oluline turuväljund;

nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/778/EMÜ [6], mis käsitleb inimeste joogivee kvaliteeti, ja nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/777/EMÜ [7], mis käsitleb looduslike mineraalvete kasutuse ja turustusega seonduvate seaduste ühtlustamist liikmesriikides ja mida viimati muudeti Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga, sätestavad toiduainetes kasutada lubatud vee omadused; viidata tuleks nimetatud direktiividele;

nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/388/EMÜ [8] toiduainetes kasutatavaid maitseaineid ning nende lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta esitab maitseainetega seoses kasutatavate mitmesuguste mõistete määratlused; käesolevas määruses tuleb kasutada sama terminoloogiat;

pidades silmas Euroopa Ühenduse kohustusi suhetes kolmandate riikidega, tuleks vastu võtta importpiiritusjookide kirjeldamise ja esitlemise erisätted;

ühenduse toodete maine kaitsmiseks maailmaturul peaksid samasugused eeskirjad laienema ka eksporttoodetele, välja arvatud juhul, kui traditsioonilisi harjumusi ja tavasid arvestades on vastupidiselt sätestatud;

eelistatavalt tuleks kõnealuste meetmete ühtne ja üheaegne rakendamine tagada määrusega;

nimetatud korra lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleks tehnilist laadi rakendusmeetmete vastuvõtmine usaldada komisjonile; selleks tuleks sätestada kord, mille alusel liikmesriigid ja komisjon saaksid rakenduskomiteega tihedat koostööd teha;

üleminekumeetmed on vajalikud, et hõlbustada käesoleva määrusega kehtestatud süsteemile üleminekut,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolev määrus kehtestab piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel mõistetakse piiritusjoogi all sellist alkoholi sisaldavat vedelikku:

- mis on mõeldud joogiks,

- millel on erilised organoleptilised omadused ja mille minimaalne alkoholisisaldus on 15 % mahust, välja arvatud III lisa punktis 1 loetletud toodete puhul, ja

- mis on valmistatud

- looduslike kääritatud saaduste otsese destilleerimise teel koos maitseainetega või ilma ja/või taimseid aineid leotades ja/või lisades toidutoormest valmistatud etüülalkoholile ja/või toidutoormest valmistatud destillaadile ja/või käesoleva määrusega määratletud piiritusele maitseaineid, lõike 3 punktis a loetletud erinevat tüüpi suhkruid või muid magusaineid ja/või teisi taimekasvatussaadusi,

- või piiritusjoogi segamisel:

- ühe või mitme piiritusjoogiga,

- toidutoormest valmistatud etüülalkoholi või toidutoormest valmistatud destillaadi või piiritusega,

- ühe või mitme alkohoolse joogiga,

- ühe või mitme joogiga.

Piiritusjoogid ei ole ühenduse koondnomenklatuuri (Combined Nomenclature – CN) koodides 220300, 2204, 2205, 220600 ja 2207 nimetatud joogid.

3. Sissejuhatavad määratlused

Käesoleva määruse kohaldamisel on allpool loetletud mõistetel järgmine tähendus:

a) magustamine:

piiritusjookide valmistamisel ühe või mitme järgmise saaduse kasutamine:

poolvalge suhkur, valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, dekstroos, fruktoos, glükoossiirup, vedel suhkur, vedel invertsuhkur, invertsuhkrusiirup, rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, värske viinamarjavirre, kõrvetatud suhkur, mesi, jaanileivapuusiirup või teised süsivesikuid sisaldavaid looduslikud ained, millel on samasuguse toime kui eelnimetatud saadustel.

Kõrvetatud suhkur on toode, mis on saadud ainult sahharoosi termilisel töötlemisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta;

b) kokkusegamine:

uue joogi saamiseks kahe või mitme erineva joogi kombineerimine;

c) alkoholi lisamine:

piiritusjoogile toidutoormest valmistatud etüülalkoholi lisamine;

d) segamine:

kahe või enama sama liiki piiritusjoogi segamine, mille vähese tähtsusega koostiserinevused tulenevad ainult ühest või enamast järgmisest tegurist:

- nende valmistamismeetodid,

- kasutatud destillaatorid,

- laagerdusaeg,

- tootmise geograafiline piirkond.

Sel viisil saadud piiritusjook kuulub segamiseks võetud piiritusjookidega samasse liiki;

e) laagerdumine:

teatud reaktsioonidel vastavates mahutites loomulikult areneda laskmine, andes nii kõnealusele piiritusjoogile varem puudunud organoleptilised omadused;

f) maitsestamine:

piiritusjookide valmistamisel direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud ühe või mitme maitseaine kasutamine;

g) värvimine:

piiritusjookide valmistamisel ühe või mitme värvilisandi kasutamine;

h) toidutoormest valmistatud etüülalkohol:

etüülalkohol, millel on käesoleva määruse I lisas loetletud omadused ja mis on saadud asutamislepingu II lisas loetletud taimekasvatussaaduste destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, välja arvatud lõikes 2 määratletud piiritusjoogid. Kasutatud toorainele viitamisel peab nimetatud alkohol olema saadud ainult sellest toorainest;

i) toidutoormest valmistatud destillaat:

alkoholi sisaldav vedelik, mis on saadud asutamislepingu II lisas loetletud taimekasvatussaaduste destilleerimisel pärast alkoholkäärimist, kuid millel puuduvad piiritusjoogi või punktis h määratletud etüülalkoholi omadused, säilinud on aga valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse. Kasutatud toorainele viitamisel peab nimetatud destillaat olema saadud ainult sellest toorainest;

j) alkoholisisaldus:

puhta alkoholi sisaldus kõnealuse toote 100 mahuühikus temperatuuril 20 °C;

k) lenduvate ainete sisaldus:

piiritusjoogis sisalduvate etüül- ja metüülalkoholist erinevate lenduvate ainete sisaldus, mis on saadud ainult destilleerimise tulemusena, kas kasutatud tooraine ühekordsel või korduval destilleerimisel;

l) tootmispaik:

paik või piirkond, kus toimub valmistoote tootmisprotsessi see etapp, mille käigus piiritusjook saab talle iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused;

m) piiritusjookide liik: kõik ühe ja sama määratluse alla kuuluvad piiritusjoogid.

4. Piiritusjookide eri liikide määratlemine

Käesolevas määruses kasutatakse allpool loetletud mõisteid.

a) Rumm:

1) piiritusjook alkoholisisaldusega alla 96 %, mis on saadud ainult alkoholkäärimisel ja destilleerimisel kas roosuhkru või suhkruroomahla enda töötlemisel tekkivast melassist või siirupist, kusjuures nimetatud destillaadil on märgatavad rummile iseloomulikud organoleptilised omadused;

2) piiritus, mis on saadud ainult sellise suhkruroomahla alkoholkäärimisel ja destilleerimisel, millel on rummile iseloomulikud lõhnaomadused ja milles lenduvate ainete sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta on 225 grammi või üle selle. Nimetatud piiritust tohib turustada märkega "toidutoormest valmistatud", mis täpsustab märgistust "rumm", millele omakorda on lisatud II lisas loetletud mis tahes Prantsuse ülemeredepartemangu geograafiline märgistus.

b) Whisky või whiskey:

piiritusjook, mis on saadud sellise teraviljameski destilleerimisel,

- mida on magustatud selles sisalduva linnasediastaasiga koos teiste looduslike ensüümidega või ilma nendeta,

- mida on pärmi abil kääritatud,

- mille alkoholisisaldus on alla 94,8 % ja mille destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse,

ning mis on laagerdunud mitte suuremates kui 700liitristes puuvaatides vähemalt kolm aastat.

c) Teraviljapiiritus:

1) piiritusjook, mis on saadud kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused.

Saksamaal või ühenduse nendes piirkondades, kus saksa keel on üks ametlikest riigikeeltest, võib mõiste "teraviljapiiritus" asendada nimetustega "Korn" või "Kornbrand", tingimusel et traditsiooniliselt toodetakse nimetatud jooki nendes piirkondades ning et seal saadud teraviljapiiritus on ilma igasuguste lisanditeta, kusjuures:

- see on valmistatud ainult tervetest kõigi koostisosadega nisu-, odra-, kaera-, rukki- või tatrateradest saadud kääritatud teraviljameski destilleerimise teel

- või esimeses alalõigus kirjeldatud destillaadi korduval destilleerimisel;

2) nimetusega "teravilja-brandy" tähistatud piiritusjook peab olema kääritatud teraviljameski destilleerimise teel saadud, selle alkoholisisaldus peab olema alla 95 % ja kasutatud toorainest tulenevad organoleptilised omadused peavad olema säilinud.

d) Veinipiiritus:

piiritusjook,

- mis on saadud ainult veini või destilleerimise jaoks kangemaks tehtud veini destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 86 %, või veinidestillaadi korduval destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 86 %,

- milles lenduvate ainete sisaldus on võrdne 125 grammiga 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta või üle selle ja

- mille metüülalkoholi maksimaalne sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitris on 200 grammi.

Kui nimetatud jooki on laagerdatud, võib seda edaspidi turustada "veinipiirituse" nimetuse all juhul, kui see on laagerdunud punktis e nimetatud toodetele ettenähtud aja või kauem.

e) Brandy või Weinbrand:

piiritusjook,

- mis on saadud veinidestillaadiga segatud veinipiiritusest ja mille alkoholisisaldus on alla 94,8 %, või ilma selleta, tingimusel et nimetatud destillaadi sisaldus ei ületa 50 % valmistoote mahust,

- mis on vähemalt üks aasta laagerdunud tammepuust mahutites või vähemalt kuus kuud mitte väiksemates kui 1000liitristes tammepuuvaatides,

- milles lenduvate ainete sisaldus on võrdne 125 grammiga 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta või üle selle, ning mis on saadud ainult kasutatud tooraine destilleerimisel või korduval destilleerimisel,

- mille metüülalkoholi maksimaalne sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitris on 200 grammi.

f) Viinamarjade pressimisjääkidest saadud viin:

1) a) piiritusjook,

- mis on saadud viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel veeaurudestilleerimisel või destilleerimisel pärast vee lisamist; pressimisjääkidele võib lisada teatud koguses järelejäänud pära, mille hulk määratakse kindlaks vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale, kusjuures destilleerimine toimub viinamarjade pressimisjääkide pealt alla 86 % alkoholisisalduse juures. Korduv destilleerimine on lubatud sama alkoholisisalduse juures,

- milles lenduvate ainete sisaldus on võrdne 140 grammiga 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta või üle selle, ning mille metüülalkoholi maksimaalne sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitris on 1000 grammi;

b) 1985. aasta ühinemisakti punkt a ei keela Portugali jaoks sätestatud üleminekuaja jooksul turustada Portugalis kohapeal toodetud viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud viina, mille metüülalkoholi maksimaalne sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitris on 1500 grammi;

2) nime "viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud viin" võib asendada märgistusega "grappa" ainult Itaalias toodetud piiritusjoogi puhul.

g) Puuviljade pressimisjääkidest valmistatud viin:

piiritusjook, mis on saadud puuviljade pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel. Destilleerimistingimused, saaduse omadused ja muud normid määratakse kindlaks vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale.

h) Rosinaviin ehk raisin brandy:

piiritusjook, mis saadakse kuivatatud viinamarjasortide "Corinth Black" või "Malaga muscat" ekstrakti alkoholkäärimissaaduse destilleerimisel ja mille alkoholisisaldus on alla 94,5 %, kusjuures nimetatud destillaadil on säilinud kasutatud tooraine lõhn ja maitse.

i) Puuviljaviinad:

1) a) piiritusjoogid,

- mis on valmistatud ainult rohke viljalihaga luuseemnetega või ilma luuseemneteta puuviljade või nendest saadud virde kääritamisel ja destilleerimisel,

- mille alkoholisisaldus on alla 86 % ja destillaadil on säilinud destilleeritavatele puuviljadele omane lõhn ja maitse,

- milles lenduvate ainete sisaldus on võrdne 200 grammiga 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta või üle selle ja

- mille metüülalkoholi maksimaalne sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitris on 1000 grammi ning

- mille vesiniktsüaniidhappe sisaldus luuviljadest saadavate piirituste puhul ei ületa 10 grammi 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta;

b) erandeid punkti a kolmanda, neljanda ja viienda alapunkti sätetest võib lubada vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale eelkõige juhul, kui traditsiooniliste toodete valmistamine ja müük annavad ühenduse teatavatele puuviljatootjatele olulise osa nende sissetulekust;

c) sel viisil määratletud jooke nimetatakse "viinadeks", millele eelneb puuvilja nimi, näiteks: kirsiviin ehk kirsch, ploomiviin ehk slivovits, mirabelli-, virsiku-, õuna-, pirni-, aprikoosi-, viigimarja-, tsitrus- või viinamarjaviin või muud puuviljaviinad. Neid võib koos puuvilja nimega tähistada ka nimetusega "wasser".

Nime Williams võib kasutada ainult pirnisordist "Williams" valmistatud pirniviina puhul.

Kui kahte või enamat eri liiki puuvilja on koos destilleeritud, nimetatakse saadud toodet "puuviljaviinaks". Seda nimetust võib täiendada kõikide puuviljade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras;

d) juhud ja tingimused, mille puhul puuvilja nimi võib asendada nimetust, kus sõna "viin" järgneb kõnealuse puuvilja nimele, määratakse kindlaks vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale.

2) Niisamuti võib kasutada nimetust "viin" koos puuvilja nimega selliste leotamise teel valmistatud piiritusjookide puhul, kus 20 liitri 100 %lise alkoholi kohta võetakse vähemalt 100 kilogrammi osaliselt kääritatud või kääritamata puuvilju või marju nagu vaarikaid, murakaid, mustikaid vms ja leotatakse käesolevas määruses määratletud toidutoormest valmistatud etüülalkoholis, piirituses või destillaadis, millele järgneb destilleerimine.

Selleks et vältida segadust seoses alapunktis 1 nimetatud puuviljaviinade ja kõnealuste puuviljadega, määratakse vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale kindlaks tingimused, millal puuvilja nime järel võib kasutada nimetust "viin".

3) Neid piiritusjooke, mis on saadud alapunktis 2 nimetatud kääritamata tervete puuviljade leotamisel toidutoormest valmistatud etüülalkoholis ja sellele järgneva destilleerimise teel, võib koos puuvilja nimega tähistada ka nimetusega "geist".

j) Õuna- või pirnisiidrist valmistatud piiritus, siidri-brandy:

piiritusjook,

- mis on valmistatud ainult õuna- või pirnisiidri destilleerimisel ja

- mis vastab punkti i alapunkti 1a teises, kolmandas ja neljandas lõigus puuviljaviinade suhtes kehtestatud nõuetele.

k) Emajuureviin:

piiritusjook, mis on valmistatud emajuure destillaadist, mis omakorda on saadud emajuure kääritamisel toidutoormest valmistatud piirituse lisamisega või ilma selleta.

l) Puuviljadest valmistatud alkohoolsed joogid:

1) piiritusjoogid, mis saadakse puuviljade leotamisel toidutoormest valmistatud etüülalkoholis ja/või toidutoormest valmistatud destillaadis ja/või käesolevas määruses määratletud piirituses miinimumvahekorras, mis määratakse kindlaks artiklis 15 sätestatud korraga.

Nimetatud piiritusjookide maitsestamisel võib neid lisaks kasutatud puuvilja maitsele täiendada ka teiste maitseühendite ja/või -preparaatidega. Nimetatud maitseühendid ja -preparaadid on määratletud vastavalt direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b jaotises i ja punktis c. Sellest hoolimata peavad joogile iseloomulik maitse ja selle värvus tulenema ainult kasutatud puuviljast;

2) selliselt määratletud jooke tähistatakse nimetusega "alkohoolne jook" puuvilja nime järel. Vastavalt artiklis 15 sätestatud korrale määratakse kindlaks juhud ja tingimused, millal eelnimetatud nimetuse võib asendada puuvilja nimega.

Nimetust "Pacharán" võib kasutada ainuüksi sellise "puuviljadest valmistatud alkohoolse joogi" puhul, mis on valmistatud Hispaanias ning saadud teatud sorti laukaploomide (prunus espinosa) leotamisel vahekorras vähemalt 250 grammi puuvilju ühe liitri puhta alkoholi kohta.

m) Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid:

1) a) piiritusjoogid, mis on saadud toidutoormest valmistatud etüülalkoholi ja/või teraviljapiirituse ja/või teravilja destillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (juniperus communis).

Lisaks sellele võib kasutada ka teisi looduslikke ja/või loodusidentseid maitseühendeid vastavalt direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktidele i ja ii ja/või maitsepreparaate vastavalt nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 2 punktile c ja/või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud;

b) selliseid jooke võib tähistada nimetustega "Wacholder", "ginebra" või "genebra". Nende nimetuste kasutamine määratakse kindlaks vastavalt artiklis 15 sätestatud korrale;

c) piiritusjookide nimetusega "genièvre", "jenever", "genever" ja "peket" valmistamisel kasutatud alkohol peab organoleptiliselt sobima eelnimetatud toodete valmistamiseks, selle maksimaalne metüülisisaldus peab olema 5 grammi ning maksimaalne aldehüüdisisaldus atseetaldehüüdis väljendatuna 0,2 grammi 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta. Nimetatud toodete puhul ei pea kadakamarja maitse olema tuntav.

2) a) jooki võib tähistada nimetusega "gin", kui see on saadud organoleptiliselt sobivast toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel looduslike ja/või looduslähedaste maitseühenditega, mis on nimetatud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii, ja/või maitsepreparaatidega, mis on nimetatud selle direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis c, nii et kadakamarja maitse oleks ülekaalus;

b) jooki võib tähistada nimetusega "destilleeritud gin", kui seda saadakse organoleptiliselt sobivast ja kindlaksmääratud kvaliteediga toidutoormest valmistatud etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 %, destilleerides seda ümber traditsiooniliselt ainult džinni tarbeks kasutatavas destillaatoris kadaka- ja muude taimede marjade pealt, tingimusel et kadakamarja maitse oleks ülekaalus. Nimetust "destilleeritud gin" võib kasutada ka sellise segu puhul, mis on saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega toidutoormest valmistatud etüülalkoholi segamisel. Destilleeritud gin'i maitsestamiseks võib samuti kasutada alapunktis a kindlaksmääratud looduslikke ja/või looduslähedasi maitseühendeid ja/või maitsepreparaate. Destilleeritud gin'i üks mark on London gin.

Gin, mida saadakse lihtsalt essentside või maitseainete lisamisega toidutoormest valmistatud etüülalkoholile, ei ole "destilleeritud gin".

n) Köömnemaitselised piiritusjoogid:

1) piiritusjoogid, mida saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.).

Lisaks sellele võib kasutada ka teisi looduslikke ja/või looduslähedasi maitseühendeid, mis on nimetatud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii, ja/või maitsepreparaate, mis on nimetatud selle direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis c, köömnemaitse peab seejuures aga olema ülekaalus;

2) a) kui alapunktis 1 määratletud piiritusjooke on maitsestatud taime- või vürtsidestillaadiga, võib neid tähistada ka nimetusega "akvavit" või "aquavit".

Lisaks sellele võib kasutada ka alapunkti 1 teises lõigus nimetatud maitseaineid, kuid valdavalt peab nende jookide maitse tulenema köömnete ja/või tilliseemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist, kusjuures keelatud on eeterlike õlide kasutamine;

b) mõruained ei tohi maitses selgelt tuntavad olla; kuivekstrakti sisaldus ei tohi olla rohkem kui 1,5 grammi 100 milliliitri kohta.

o) Aniisimaitselised piiritusjoogid:

1) piiritusjoogid, mida saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel tähtaniisi (Illicium verum), aniisi (Pimpinella anisum), apteegitilli (Foeniculum vulgare) või mõne teise samasuguse põhilist aromaatset koostisosa sisaldava taime ekstraktiga, kasutades ühte järgmistest töötlusviisidest:

- leotamine ja/või destilleerimine,

- alkoholi korduv destilleerimine eelnimetatud taimede seemnete või muude taimeosade pealt,

- aniisimaitseliste taimede destilleeritud looduslike ekstraktide lisamine,

- kolme eelnimetatud meetodi ühendamine.

Kasutada võib ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatsete taimede seemneid, kuid aniisimaitse peab ülekaalus olema;

2) nimetusega "pastis" tähistatud aniisimaitseline piiritusjook peab sisaldama ka lagritsajuure (Glycyrrhiza glabra) looduslikke ekstrakte, samuti nii "halkoonide" nime all tuntud värvaineid kui ka glütsürritsiini, mille minimaalne ja maksimaalne sisaldus peavad olema vastavalt 0,05 ja 0,5 grammi ühe liitri kohta.

Pastis'i suhkrusisaldus ühe liitri kohta on alla 100 grammi ja anetooli minimaalne ning maksimaalne sisaldus vastavalt 1,5 ja 2 grammi;

3) nimetusega "ouzo" tähistatud aniisimaitseline piiritusjook peab olema valmistatud:

- ainult Kreekas ja

- selliste alkoholide segamisel, mida on maitsestatud destilleerimisel või leotamisel kasutatud aniisi- või apteegitilli seemnetega, Chiosi saarelt pärineva mastikspistaatsiaga (Pistacia lentiscus Chia või latifolia) või teiste aromaatsete seemnete, taimede ja viljadega; destilleerimise teel maitsestatud alkoholi sisaldus mahuprotsentides peab olema vähemalt 20 % ouzo alkoholisisaldusest.

See destillaat peab olema:

- saadud destilleerimise teel traditsioonilises tsüklilise toimega 1000liitrises või väiksemas vaskdestillaatoris,

- alkoholisisaldusega mitte alla 55 % ning mitte üle 80 %.

Ouzo peab olema värvitu ja selle suhkrusisaldus ühe liitri kohta peab olema 50 grammi või vähem;

4) nimetusega anis tähistatava aniisimaitselise piiritusjoogi iseloomulik maitse peab tulenema ainult aniisist (pimpinella anisum) ja/või tähtaniisist (illicium verum) ja/või apteegitillist (foeniculum vulgare). Nimetust "destilleeritud anis" võib kasutada siis, kui jook sisaldab nimetatud seemnete pealt destilleeritud alkoholi, tingimusel et selline alkohol moodustab joogi alkoholisisaldusest vähemalt 20 %.

p) Mõrumaitselised piiritusjoogid ehk bitter:

ülekaalukalt mõru maitsega piiritusjoogid, mis saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi maitsestamisel looduslike ja/või looduslähedaste maitseühenditega, mis on nimetatud direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii, ja/või maitsepreparaatidega, mis on nimetatud selle direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis c.

Nimetatud jooke võib samuti turustada kas ainult nimetuste "amer" või "bitter" all või kasutada neid nimetusi koos mõne teise terminiga.

Käesolev säte ei keela kasutada nimetust "amer" või "bitter" käesoleva artikliga reguleerimata toodete puhul.

q) Viin:

piiritusjook, mida saadakse kas toidutoormest valmistatud etüülalkoholi rektifitseerimisel või filtreerimisel läbi aktiivsöe, millele võimaluse korral järgneb kohene destilleerimine või sellega võrdne töötlemine, et valikuliselt vähendada joogi valmistamisel kasutatud toorainete organoleptilisi omadusi. Tootele võib eriliste organoleptiliste omaduste, näiteks maheda maitse andmiseks lisada maitseaineid.

r) Liköör:

1) piiritusjook,

- mille minimaalne suhkrusisaldus ühe liitri kohta invertsuhkrus väljendatuna on 100 grammi, ilma et see keelaks vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale vastu võtta teistsugust otsust,

- mis saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholi või selle destillaadi või ühe või mitme käesolevas määruses määratletud piiritusjoogi või nende segu maitsestamisel, mida magustatakse ja millele võimaluse korral lisatakse põllumajandussaadusi: rõõska koort, piima või teisi piimasaadusi, puuvilju, naturaalset või aromatiseeritud veini;

2) nime "crème de" võib kasutada kasutatud puuvilja või tooraine, välja arvatud piimasaaduste nime ees likööride puhul, mille minimaalne suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on 250 grammi ühe liitri kohta.

Nime "crème de cassis" võib kasutada mustsõstralikööride puhul, mille suhkrusisaldus invertsuhkrus väljendatuna on vähemalt 400 grammi.

s) Munaliköör/advocaat/avocat/Advokat:

maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mida saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholist ja mille koostisse kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus peab olema 150 grammi ühe liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 140 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

t) Munasisaldusega liköör:

maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mida saadakse toidutoormest valmistatud etüülalkoholist ja mille koostisse kuuluvad kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Minimaalne suhkru- või meesisaldus peab olema 150 grammi ühe liitri kohta. Munakollase minimaalne sisaldus peab olema 70 grammi lõppsaaduse ühe liitri kohta.

Artikkel 2

Piiritusjoogi turustamiseks artikli 1 lõikes 4 loetletud nimetuste all peab piiritusjook vastavalt artiklitele 3, 4 ja 12 vastama oma liigi puhul kohaldatavale määratlusele ja nõuetele.

Artikkel 3

1. Välja arvatud artikli 1 lõike 4 punkti m alapunktis 1 määratletud kadakamarjamaitselised piiritusjoogid, on artikli 1 lõikes 4 loetletud ja ühenduse piires turustatavate piiritusjookide minimaalne alkoholisisaldus järgmine (erandiks on mõned eritooted, mille alkoholisisaldus on märgitud III lisas):

—40 % | whisky/whiskey pastis |

—37,5 % | rumm Rum-Verschnitt veinipiiritus viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud viin puuviljade pressimisjääkidest valmistatud viin rosinaviin puuviljaviin õuna- või pirnisiidrist valmistatud viin, siidri-brandy emajuureviin gin/destilleeritud gin akvavit/aquavit viin grappa ouzo Kornbrand |

—36 % | brandy/Weinbrand |

—35 % | teraviljapiiritus/teraviljast valmistatud brändi anis |

—32 % | Korn |

—30 % | köömnemaitselised piiritusjoogid (välja arvatud akvavit/aquavit) |

—25 % | puuviljadest valmistatud alkohoolsed joogid |

—15 % | aniisimaitselised piiritusjoogid (välja arvatud ouzo, pastis, anis) muud artikli 1 lõikes 4 nimetatud ja eespool loetlemata tooted. |

2. Siseriiklike õigusaktidega võib II lisas loetletud piiritusjookidele kehtestada suurema minimaalse alkoholisisalduse, kui on nimetatud lõikes 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile sellise alkoholisisalduse kehtestamisest kolme kuu jooksul:

- pärast käesoleva määruse jõustumist, juhul kui nimetatud sätted on juba olemas, või

- pärast nende vastuvõtmist käesoleva määruse jõustumise järel.

Komisjon tagab nende avaldamise Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

3. Nõukogu võib komisjonilt laekunud ettepaneku põhjal lisaks lõikes 1 nimetatud jookide liikidele kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks määrata ka teiste jookide minimaalse alkoholisisalduse.

4. Nõukogu vaatab komisjoni poolt korraldatud turu-uuringu põhjal üle whisky/whiskey minimaalse alkoholisisalduse enne 31. detsembrit 1992.

Artikkel 4

1. Juhul kui lisaks ühenduse õigusaktidega või nende puudumisel siseriiklike õigusaktidega lubatud lisanditele lisatakse joogile mingit muud lisandit, kaotab kõnealune piiritusjook õiguse kinnistatud nimele, ilma et see piiraks lõigete 2–5 alusel vastuvõetud sätete kohaldamist.

2. Lubatud lisaainete loend, nende kasutamisjuhised ja asjaomased piiritusjoogid määratakse kindlaks vastavalt korrale, mis on sätestatud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/107/EMÜ [9] toiduainetes lubatavaid lisandeid käsitletavate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta.

3. Töötlemisel lubatud abivahendid, nende kasutamisjuhised ja vastavad piiritusjoogid võib kindlaks määrata vastavalt artiklis 15 sätestatud korrale.

4. Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 4 sätestatud piirangute kohaldamist, on piiritusjookide värvimine lubatud vastavalt nõukogu 23. oktoobri 1962. aasta direktiivile toiduainetes kasutatavaid värvaineid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, [10] viimati muudetud Hispaania ja Portugali ühinemisaktiga.

5. Artikli 1 lõikes 4 määratletud piiritusjookide valmistamisel võib kasutada ainult direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud looduslikke maitseühendeid ja -preparaate, välja arvatud artikli 1 lõike 4 punktides m, n ja p määratletud juhud.

Direktiivi 88/388/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktis ii nimetatud looduslähedasi maitseühendeid ja -preparaate on lubatud kasutada liköörides, välja arvatud alljärgnevatel juhtudel:

a) liköörides (ehk crème'ides), mis on valmistatud järgmistest puuviljadest:

- ananass,

- must sõstar,

- kirss,

- vaarikas,

- mooruspuu,

- mustikas,

- tsitrusviljad;

b) liköörides, mis on valmistatud järgmistest taimedest:

- piparmünt,

- emajuur,

- aniis,

- puju,

- harilik koldrohi.

6. Piiritusjookide valmistamisel on lubatud lisada ka vett, mis on võimaluse korral destilleeritud või demineraliseeritud, tingimusel et vee kvaliteet on kooskõlas direktiivide 80/777/EMÜ ja 80/778/EMÜ rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega ega muuda toote laadi.

7. a) Piiritusjookide valmistamiseks kasutatav etüülalkohol peab olema valmistatud ainult toidutoormest;

b) etüülalkohol, mida kasutatakse piiritusjookide valmistamisel vajalike värvilisandite, maitseainete ja kõikide teiste lubatud lisandite lahjendamiseks või lahustamiseks, peab olema valmistatud toidutoormest;

c) ilma et see piiraks artikli 1 lõike 4 punkti m alapunktis 1 sätestatud piirangute kohaldamist, peab toidutoormest valmistatud etüülalkoholi kvaliteet vastama I lisas sätestatud nõuetele.

8. Üksikasjalikud eeskirjad, kaasa arvatud piiritusjookide analüüsimeetodid, võetakse vastu vastavalt artiklis 14 sätestatud korrale.

Nõukogu võib komisjonilt laekunud ettepaneku põhjal lõike 5 teises lõigus olevaid likööride loendeid kvalifitseeritud häälteenamusega täiendada.

Artikkel 5

1. Ilma et see piiraks artikli 6 alusel vastuvõetud meetmete kohaldamist, kasutatakse artikli 1 lõikes 4 märgitud nimetusi ainult seal määratletud toodete puhul, võttes arvesse artiklites 2, 3, 4 ja 12 kehtestatud nõudeid. Nimetusi peab kasutama vastavate jookide tähistamiseks.

Piiritusjoogid, mis ei vasta artikli 1 lõikes 4 määratletud toodetele kehtestatud nõuetele, ei tohi kanda nende toodete nimesid. Neid tuleb nimetada kas "alkohoolseteks jookideks" või "viinadeks".

2. Lisaks lõikes 3 toodud geograafilistele tähistele võib lõikes 1 loetletud nimesid täiendada muude geograafiliste tähistega, tingimusel et need ei eksita tarbijaid.

3. a) II lisas loetletud geograafilised märgistused võib asendada lõikes 1 viidatud märgistustega või siis täiendada neid nii, et moodustuksid liitmärgistused. Vajaduse korral võib sellistele liit- või muudele märgistustele lisada juurde täiendavaid andmeid, tingimusel et neid reguleerib tootev liikmesriik.

Erandina eelmisest lõigust asendavad sõnad "marque nationale luxembourgeoise" geograafilist märgistust ja võivad täiendada Luksemburgi Suurhertsogiriigis toodetud piiritusjookide nimetusi, mis on loetletud II lisas;

b) geograafilisi märgistusi võib kasutada selliste piiritusjookide puhul, mis saavad iseloomulikud tunnused ja määravad omadused tootmisetapil, mis toimub nimetatud geograafilises piirkonnas;

c) liikmesriigid võivad oma territooriumil valmistatavatele toodetele nende tootmise, riigisisese liikumise, kirjeldamise ja esitlemise kohta kohaldada siseriiklikke erieeskirju, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega. Kui sellised eeskirjad kehtestatakse kvaliteedipoliitika järgimiseks, võivad need mõnes geograafilises piirkonnas piirata tootmist nii, et seal valmistatakse ainult nimetatud eeskirjadele vastavaid kvaliteettooteid.

Artikkel 6

1. Müüginimetusele lisatud tähiste kasutamist võib reguleerida erisätetega, näiteks:

- terminite, akronüümide või märkide kasutamist,

- selliste liitterminite kasutamist, mis sisaldavad mis tahes artikli 1 lõigetes 2 ja 4 nimetatud üldnimetust.

2. Piiritusjookide segude ning selliste segude ja piiritusjookide segude nimetusi võib reguleerida erisätetega.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud sätted võetakse vastu vastavalt artiklis 15 kehtestud korrale. Eelkõige on need kavandatud selleks, et vältida segadust nendes lõigetes toodud nimedega, eriti toodete puhul, mis käesoleva määruse jõustumisel on juba olemas.

Artikkel 7

1. Artikli 1 lõikes 4 määratletud ja lõpptarbijale mõeldud piiritusjookide etikettimine, esitlemine ja reklaamimine on lisaks direktiivi 79/112/EMÜ alusel vastuvõetud siseriiklikele õigusaktidele kooskõlas ka lõigetes 2 ja 3 sätestatuga.

2. a) Nimi, mille all müüakse artikli 1 lõigetes 2 ja 4 osutatud tooteid, on üks nendest nimedest, mida kasutatakse eranditult artiklis 5 ja artikli 6 lõikes 2 nimetatud toodete puhul;

b) kui etiketil on viidatud toidutoormest valmistatud etüülalkoholi toorainele, tuleb sellel nimetada kõik tootmisprotsessis kasutatud toidutoormest valmistatud alkoholid koguseliselt kahanevas järjekorras;

c) nime, mille all müüakse lõikes 1 viidatud piiritusjooke, võib täiendada terminiga "segu", kui nimetatud toode on läbinud vastava töötluse;

d) laagerdusaega võib erandeid kõrvale jättes täpsustada ainult siis, kui see viitab kõige väiksema laagerdusajaga alkohoolsele komponendile, tingimusel et nimetatud toode on laagerdunud maksuhalduri järelevalve või samasuguseid tagatisi võimaldava järelevalve all.

3. Artikli 1 lõikes 4 nimetatud toodete puhul võib vastavalt artiklis 14 kehtestatud korrale kindlaks määrata:

a) tingimused, millal etiketil võib täpsustada laagerdusaja, samuti kasutatud toorainega seotud tingimused;

b) tingimused, mis reguleerivad toote laagerdusele viitavate müüginimetuste kasutamist koos kõikide eranditega, ning vastava kontrolli tingimused;

c) erisätted, mis reguleerivad toote mõnele kindlale omadusele, näiteks selle ajaloole või valmistamisviisile viitavate terminite kasutamist;

d) eeskirjad, mis reguleerivad sellistes mahutites toodete etikettimist, mis pole lõpptarbijale määratud, sealhulgas ka kõrvalekaldeid etikettimiseeskirjadest, et võtta eelkõige arvesse ladustamist ja transporti.

4. Käesolevas määruses ettenähtud andmed esitatakse ühes või mitmes ühenduste ametlikus keeles nii, et need oleksid lõpptarbijale hõlpsasti mõistetavad, kui ostjaid ei teavitata muul viisil.

5. Tõlkida ei tohi II lisas loetletud geograafilisi märgistusi, artikli 1 lõikes 4 kursiivkirjas esitatud termineid ja märgistust "Rum-Verschnitt".

Selle liikmesriigi nõudmisel, kus toodet tarbitakse, võib vastavalt artiklis 14 sätestatud korrale sellegipoolest võtta vastu otsuse, et selliseid kursiivkirjas esitatud termineid ja eelkõige nimetust "raisin brandy" täiendatakse samasisulise terminiga, et mitte eksitada mainitud liikmesriigi tarbijat.

6. Kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul on lubatud kasutada selle kolmanda riigi ametlikku keelt, kus nimetatud toode on valmistatud, tingimusel et käesolevas määruses ettenähtud andmed esitatakse ka ühes ühenduste ametlikest keeltest nii, et need andmed oleksid lõpptarbijale hõlpsasti mõistetavad.

7. Piiramata artikli 12 kohaldamist, võib ühendusest pärinevate ja ekspordiks mõeldud toodete puhul käesoleva määrusega ettenähtud andmeid korrata ka teistes keeltes; see ei kehti lõikes 5 nimetatud andmete kohta.

8. Vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale võib komisjon määrata kindlaks juhud ja/või piiritusjoogid, mille puhul tootmispaigale ja/või päritolule ja/või allikale viitamine on kohustuslik, ning lisaks sellega seotud eeskirjad.

Artikkel 8

Ühenduses toodetud piiritusjooke ei tohi turustada, kasutades koos käesolevas määruses nimetatud müüginimetusega sõnu või väljendeid nagu "sarnane", "tüüpi", "laadi", "marki", "maitsega" või muid selliseid tähiseid.

Artikkel 9

1. Järgmisi piiritusjooke:

- rumm,

- whisky ja whiskey,

- teraviljapiiritus/teravilja-brandy,

- veinipiiritus ja brandy,

- viinamarja pressimisjääkidest valmistatud viin,

- rosinaviin,

- puuviljaviin, välja arvatud artikli 1 lõike 4 punkti i alapunktis 2 määratletud tooted,

- õuna- või pirnisiidrist valmistatud viin, siidri-brandy

ei tohi esitlemisel mitte ühelgi kujul tähistada neile ettenähtud üldnimega, kui neile on lisatud toidutoormest valmistatud etüülalkoholi.

2. Lõikes 1 sätestatu ei takista siiski sellise joogiks mõeldud toote turustamist ühenduse piires, kui see on valmistatud Saksamaal ning on saadud rummi segamisel alkoholiga. Rum-Verschnitt'iks nimetatava lõpptoote alkoholisisaldusest peab vähemalt 5 % tulenema rummist. Kui seda toodet müüakse väljaspool Saksamaad, peab etiketile olema märgitud selle alkoholikoostis.

Rum-Verschnitt'i nimetusega toote etikettimisel ja esitlemisel peab sõna Verschnitt olema pakendile (kas pudelile või ümbrispaberile) märgitud samasuguste, sama suurte ja sama värvi tähtedega kui sõna Rum ning olema sellega ühel joonel ja pudelitel peab see olema eesmisel etiketil.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada piiritusjookidega seotud ühenduse sätete järgimine. Selleks nimetavad nad ametisse ühe või mitu esindajat, kes kontrollivad nende sätete järgimist.

II lisas loetletud toodete puhul võib vastavalt artiklis 14 kehtestatud korrale otsustada, et nende liikumiseks ühenduse piires kindlustatakse eelnimetatud järelevalve ja kaitse juhtkonna kinnitatud äridokumentidega ning asjakohaste registrite pidamisega.

2. Nõukogu kehtestab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega II lisas loetletud eksportpiiritusjookide ehtsust tõendavate dokumentide süsteemi, et likvideerida pettused ja võltsingud. Selline süsteem peab asendama olemasolevat siseriiklikku süsteemi. Vastavalt ühenduse eeskirjadele, eelkõige konkurentsiga seotud eeskirjadele, peab see pakkuma siseriiklike süsteemidega võrreldes vähemalt samal tasemel kindlust.

Kuni sellise süsteemi kehtestamiseni võivad liikmesriigid säilitada siseriikliku ehtsuse tõendamise süsteemid, tingimusel et need vastavad ühenduse eeskirjadele.

3. Nõukogu võtab komisjonilt laekunud ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vajalikud meetmed piiritusjooke käsitlevate ühenduse sätete kohaldamise ühtlustamiseks, eelkõige liikmesriikide pädevate asutuste omavaheliste suhete ja kontrolli alal.

4. Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajalikku teavet. Sellise teabe edastamise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artiklis 14 kehtestatud korrale.

Artikkel 11

1. Ühenduse piires turustamiseks mõeldud importpiiritusjooke, mis kannavad geograafilist märgistust või mõnda teist nimetust, mida artikli 1 lõikes 4 ei mainita, võib vastavalt lõikele 2 lugeda vastastikuste kokkulepete põhjal artiklis 10 nimetatud järelevalve ja kaitse alla kuuluvaks.

Esimest lõiku rakendatakse läbirääkimistel saavutatud kokkulepete alusel, mis sõlmitakse kolmandate riikidega vastavalt asutamislepingu artiklis 113 kehtestatud korrale.

Üksikasjalikud eeskirjad ja esimeses lõigus nimetatud toodete loend võetakse vastu vastavalt artiklis 15 kehtestatud korrale.

2. Käesolev määrus ei keela nende päritolunimede all importida ja ühenduse piires turustada kolmandatest riikidest pärinevaid erilisi piiritusjooke, millele ühendus on andnud tollimaksusoodustused kas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATTi) või kahepoolsete kokkulepete alusel ning mille sisseveotingimused on sätestatud ühenduse eeskirjades.

Artikkel 12

1. Eksportpiiritusjoogid peavad vastama käesoleva määruse sätetele.

2. Liikmesriigid võivad siiski otsustada lubada erandeid artikli 4 lõigetes 2, 3, 4 ja 6 sätestatust, kuid mitte II ja III lisas loetletud piiritusjookide või kinnistatud nimetusega piiritusjookide suhtes.

3. Samuti võib otsustada lubada erandeid artiklis 3 sätestatust seoses piiritusjookide alkoholisisaldustega:

- artikli 1 lõigetes 2 ja 4 käsitletud piiritusjookide puhul,

- II lisas käsitletud piiritusjookide puhul eelkõige siis, kui seda nõuavad importiva kolmanda riigi seadused

tootva liikmesriigi taotlusel vastavalt artiklis 14 kehtestatud korrale.

4. Liikmesriigid võivad märgistus- ja tutvustuseeskirjadest erandeid lubada nimetuste puhul, mida artikli 1 lõigetes 2 ja 4 ning II ja III lisas pole ette nähtud, piiramata artiklite 8 ja 9 kohaldamist:

- kui seda nõuavad importiva kolmanda riigi kehtivad õigusaktid,

- juhtudel, mida esimene alalõik ei reguleeri, välja arvatud mõned tähised, mille kohta võetakse vastu otsus vastavalt artiklis 14 sätestatud korrale.

5. Liikmesriikide lubatud eranditest teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 13

1. Luuakse piiritusjookide korralduskomitee (edaspidi "komitee"), mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mille tegevust juhib komisjoni esindaja.

2. Liikmesriikide hääli arvestatakse komitees vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikele 2. Eesistuja ei hääleta.

Artikkel 14

1. Juhul kui on vaja järgida käesolevas artiklis kehtestatud korda, suunab esimees nimetatud küsimuse kas omal algatusel või mõne liikmesriigi esindaja taotlusel komiteele arutamiseks.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt läbivaatamisel olevate küsimuste kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu 54 poolthäälega.

3. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul võib komisjon nimetatud meetmete rakendamise ühe kuu võrra edasi lükata.

Nõukogu võib teistsuguse otsuse teha kvalifitseeritud häälteenamusega ühe kuu jooksul.

Artikkel 15

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis kehtestatud korda, suunab esimees omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel kõnealuse küsimuse komiteele arutamiseks.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab esimees lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud korras. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on kooskõlas komitee arvamusega, võtab komisjon need vastu;

b) kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 16

Komitee võib omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral käsitleda kõiki eesistujalt talle suunatud küsimusi.

Artikkel 17

1. Selleks et hõlbustada üleminekut kehtivalt korralt käesoleva määrusega kehtestatavale, võetakse vastu üleminekumeetmed vastavalt artiklis 14 kehtestatud korrale.

2. Selliseid üleminekumeetmeid kohaldatakse mitte kauem kui kaks aastat alates käesoleva määruse rakendamisest.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 15. detsembrist 1989, eranditeks on artiklid 13–16, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Romero Herrera

[1] EÜT C 189, 23.7.1982, lk 7 ja EÜT C 269, 25.10.1986, lk 4.

[2] Arvamus on avaldatud EÜTs C 127, 14.5.1984, lk 175 ja 24. mai 1989. aasta otsuses (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 124, 9.5.1983, lk 16.

[4] EÜT L 33, 8.2.1979, lk 1.

[5] EÜT L 144, 29.5.1986, lk 38.

[6] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 11.

[7] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1.

[8] EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61.

[9] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 27.

[10] EÜT 115, 11.11.1962, lk 2645/62.

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 1 lõike 3 punktis h nimetatud toidutoormest valmistatud etüülalkoholi omadused

1.Organoleptilised omadused | Peale toorainest tuleneva maitse muud maitset ei esine |

2.Minimaalne alkoholisisaldus | 96,0 % |

3.Jääkainete maksimaalne tase | |

—üldine happesus 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, väljendatuna äädikhappe grammides | 1,5 |

—estrite sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, väljendatuna etüülatsetaadi grammides | 1,3 |

—aldehüüdide sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, väljendatuna atseetaldehüüdi grammides | 0,5 |

—kõrgemate alkoholide sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, väljendatuna isobutüülalkoholi grammides | 0,5 |

—metanoolisisaldus grammides 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta | 50 |

—kuivekstrakti sisaldus grammides 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta | 1,5 |

—lämmastikku sisaldavate lenduvate aluste sisaldus 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, väljendatuna lämmastikku grammides | 0,1 |

—furfuroolisisaldus | Ei esine |

--------------------------------------------------

II LISA

PIIRITUSJOOGID

Geograafilised märgistused, millele on viidatud artikli 5 lõikes 3

Liik | Geograafiline märgistus |

1.Rumm | Rhum de la Martinique Rhum de la Guadeloupe Rhum de la Réunion Rhum de la Guyane (neid nimetusi võib täiendada sõnaga "traditionne") Ron de Malaga Ron de Granada Rum da Madeira |

2.a)Whisky | Scotch Whisky Irish Whisky Whisky español (neid märgistusi võib täiendada sõnadega "Malt" või "Grain") |

b)Whiskey | Irish Whiskey Uisce Beatha Eireannach/Irish Whiskey (neid märgistusi võib täiendada sõnadega "Pot Still") |

3.Teraviljapiiritus | Eau-de-vie de seigle, marque nationale luxembourgeoise |

4.Veinipiiritus | Eau-de-vie de Cognac Eau-de-vie des Charentes Cognac (sellele märgistusele võib lisada ühe järgmistest nimetustest: FineGrande Fine ChampagneGrande ChampagnePetite Fine ChampagnePetite ChampagneFine ChampagneBorderiesFins BoisBons Bois)Fine Bordeaux Armagnac Bas-Armagnac Haut-Armagnac Ténarèse Eau-de-vie de vin de la Marne Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine Eau-de-vie de vin de Bourgogne Eau-de-vie de vin originaire de Centre-Est Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté Eau-de-vie de vin originaire du Bugey Eau-de-vie de vin de Savoie Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhone Eau-de-vie de vin originaire de Provence Faugères või eua-du-vie de Faugères Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc Aguardente do Minho Aguardente do Douro Aguardente da Beira Interior Aguardente da Bairrada Aguardente do Oeste Aguardente do Ribatejo Aguardente do Alentejo Aguardente do Algarve |

5.Brändi | Brandy de Jerez Brandy de Penedés Brandy italiano Brandy Αττικής/Attica Brandy Brandy Πελοποννήσου/Peloponnese Brandy Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Kesk-Kreeka Brandy Deutscher Weinbrand |

6.Viinamarja pressimisjääkidest valmistatud viin | Eau-de-vie de marc de Champagne ou marc de Champagne Eau-de-vie de marc originaire dÀquitaine Eau-de-vie de marc de Bourgogne Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté Eau-de-vie de marc originaire de Bugey Eau-de vie de marc originaire de Savoie Marc de Bourgogne Marc de Savoie Marc d'Auvergne Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône Eau-de-vie de marc originaire de Provence Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc Marc d'Alsace Gewütztraminer Marc de Lorraine Bagaceira do Minho Bagaceira do Douro Bagaceira da Beira Interior Bagaceira da Bairrada Bagaceira do Oeste Bagaceira do Ribatejo Bagaceira do Alentejo Bagaceira do Algarve Orujo gallego Grappa di Barolo Grappa piemontese või del Piemonte Grappa lombarda või di Lombardia Grappa trentina või del Trentino Grappa friulana või del Friuli Grappa veneta või del Veneto Südtiroler Grappa/Grappa dell'Alto Adige Τσικουδιά Κρήτης/Kreeta tsikoudia Τσίπουρο Μακεδονίας/Makedoonia tsipouro Τσίπουρο Θεσσαλίας/Thessaly tsipouro Τσίπουρο Τυρνάβου/Tyrnavose tsipouro Eau-de-vie de marc nationale luxembourgeoise |

7.Puuviljaviin | Schwarzwälder Kirschwasser Schwarzwälder Himbeergeist Schwarzwälder Mirabellenwasser Schwarzwälder Williamsbirne Schwarzwälder Zwetschgenwasser Fränkisches Zwetschgenwasser Fränkisches Kirschwasser Fränkischer Obstler Mirabelle de Lorraine Kirsch d'Alsace Quetsch d'Alsace Framboise d'Alsace Mirabelle d'Alsace Kirsch de Fougerolles Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige Südtiroler Aprikot või Südtiroler Marille/Aprikot dell'Alto või Marille dell'Alto Adige Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige Südtiroler Golden Delicious/Golden delicious dell'Alto Adige Williams friulano või del Friuli Sliwowitz del Veneto Sliwowitz del Friuli-Venezia Giulia Sliwowitz del Trentino-Alto Adige Distillato di mele trentino või del Trentino Williams trentino või del Trentino Sliwowitz trentino või del Trentino Aprikot trentino või del Trentino Medronheira do Algarve Medronheira do Buçaco Kirsch või Kirschwasser Friulano Kirsch või Kirschwasser Trentino Kirsch või Kirschwasser Veneto Aguardente de pêra da Lousa Eau-de-vie de pommes marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de poires marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de kirsch marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de quetsch marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de mirabelle marque nationale luxembourgeoise Eau-de-vie de prunelles marque nationale luxembourgeoise |

8.Õuna- või pirnisiidrist valmistatud viin | Calvados du Pays d'Auge Calvados Eau-de-vie de cidre de Bretagne Eau-de-vie de poiré de Bretagne Eau-de-vie de cidre de Normandie Eau-de-vie de poiré de Normandie Eau-de-vie de cidre du Maine Aquardiente de sidra de Asturias Eau-de-vie de poiré du Maine |

9.Emajuureviin | Bayerischer Gebirgsenzian Südtiroler Enzian/Genziana dell'Alto Adige Genziana trentina või del Trentino |

10.Puuviljadest valmistatud alkohoolsed joogid | Pacharán navarro |

11.Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid | Ostfriesischer Korngenever Genièvre Flandres Artois Hasseltse jenever Balegemse jenever Péket de Wallonie Steinhäger Plymouth gin Gin de Mahón |

12.Köömnemaitselised piiritusjoogid | Dansk Akvavit/Dansk Aquavit |

13.Aniisimaitselised piiritusjoogid | Anís español Évora anisada Cazalla Chinchón Ojén Rute |

14.Liköör | Berliner Kümmel Hamburger Kümmel Münchener Kümmel Chiemseer Klosterlikör Bayerischer Kräuterlikör Cassis de Dijon Cassis de Beaufort Irish Cream Palo de Mallorca Ginjinha portuguesa Licor de Singeverga Benediktbeurer Klosterlikör Ettaler Klosterlikör Ratafia de Champagne Ratafía catalana Anís português |

15.Piiritusjoogid | Pommeau de Bretagne Pommeau du Maine Pommeau de Normandie |

--------------------------------------------------

III LISA

Üldeeskirjade erandid:

1. Artikli 1 lõige 2:

munaliköör/advocaat/avocat/Advokat: minimaalne alkoholisisaldus: 14 % mahust.

2. Artikli 5 lõige 3 (geograafilised märgistused, mis ei lange kokku tootmispaigaga):

Königsberger Bärenfang,

Ostpreußischer Bärenfang.

--------------------------------------------------