31983L0477

Nõukogu direktiiv,

19. september 1983,

töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artikli 8 tähenduses)

(83/477/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 29. juuni 1978. aasta resolutsioon Euroopa ühenduste tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate tegevusprogrammide kohta [4] näeb ette asbestiga kokkupuutuvate töötajate kaitse ühtlustatud erikorra rakendamise;

nõukogu 27. novembri 1980. aasta direktiivis 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl [5] on ette nähtud teatavad sätted, mida tuleb sellise kaitse puhul arvesse võtta; kõnealuses direktiivis on sätestatud, et üksikdirektiividega tuleb kehtestada piirväärtused ja konkreetsed nõuded I lisas loetletud ainete, sealhulgas asbesti kohta;

asbest on kahjulik aine, mida kasutatakse mitmesuguste tööde puhul; seega puutuvad paljud töötajad kokku võimaliku ohuga tervisele; eriti ohtlikuks asbesti liigiks peetakse kroküdoliiti;

ehkki praegused teaduslikult põhjendatud teadmised ei ole piisavad, et kindlaks määrata tase, millest allpool tervisele enam ohtu ei ole, vähendab asbestiga kokkupuute piiramine siiski asbestiga seotud haiguste tekkimise ohtu; käesolev direktiiv sisaldab miinimumnõudeid, mis vaadatakse läbi omandatud kogemuste ja kõnealuse valdkonna tehnoloogia arengu põhjal;

kuigi optilise mikroskoopia abil ei saa loendada väikseimaid tervisele kahjulikke kiude, on see praegu kõige kasutatavam meetod asbesti korrapärasel mõõtmisel;

seepärast on olulised asbestiga kokkupuutuvate töötajate tervise kaitseks võetavad ennetavad meetmed ja liikmesriikide kindel kavatsus jälgida töötajate tervislikku seisundit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolev direktiiv on teine üksikdirektiiv direktiivi 80/1107/EMÜ artiklis 8 määratletud tähenduses ning selle eesmärk on kaitsta töötajate tervist ohtude eest ja hoida ära sellised ohud, mis tekivad või võivad tekkida asbestiga kokkupuutumisel töökohas. Käesolevas direktiivis sätestatakse piirväärtused ja muud konkreetsed nõudmised.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

- merevedude suhtes,

- õhuvedude suhtes.

3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigusi kohaldada või kehtestada õigusnorme, millega tagataks töötajate parem kaitse eelkõige sellega, et asbest asendatakse vähem ohtlike ainetega.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "asbest" järgmisi kiulisi silikaate:

- aktinoliit, CASi nr 77536–66–4(*) [6],

- amosiit, CASi nr 12172–73–5(*) [7],

- antofülliit, CASi nr 77536–67–5(*) [8],

- krüsotiil, CASi nr 12001–29–5 [9],

- kroküdoliit, CASi nr 12001–28–4 [10],

- tremoliit, CASi nr 77536–68–6(*) [11].

Artikkel 3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tegevuste suhtes, mille käigus töötajad puutuvad kokku või võivad kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga.

2. Kui mingi tegevusega kaasneb tõenäoliselt oht kokku puutuda asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, tuleb seda ohtu hinnata selliselt, et saaks kindlaks teha, mil viisil ja kui suures ulatuses töötajad asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga kokku puutuvad.

3. Kui lõikes 2 nimetatud hindamine näitab, et asbestikiudude kontsentratsioon töökoha õhus igasuguste isiklike kaitsevahendite puudumise korral kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi ajal liikmesriikide valiku kohaselt kas mõõdetuna või arvutatuna on järgmisel tasemel:

- kuni 0,25 kiudu/cm3 ja/või

- väiksem kui kumulatiivne doos 15 kiudpäeva/cm3 kolme kuu jooksul,

ei kohaldata artikleid 4, 7, 13, artikli 14 lõiget 2 ning artikleid 15 ja 16.

4. Lõikes 2 osutatud hinnangu üle arutletakse ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega ning see vaadatakse üle, kui on alust uskuda, et see on ebatäpne või kui materjalid on oluliselt muutunud.

Artikkel 4

Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse järgmised meetmed.

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingute suhtes peab kehtima teatamise süsteem, mida haldab liikmesriigi vastutav asutus.

2. Tööandja peab teate esitama liikmesriigi vastutavale asutusele vastavalt siseriiklikele õigusnormidele. Teade peab sisaldama vähemalt järgmiste asjaolude lühidat kirjeldust:

- kasutatud asbesti liigid ja kogused,

- kõnealused toimingud ja protsessid,

- valmistatud tooted.

3. Ettevõtete või asutuste töötajatel ja/või nende esindajatel on siseriikliku õiguse kohaselt juurdepääs dokumentidele, mis puudutavad nende ettevõtte või asutuse kohta esitatud teateid.

4. Iga kord, kui toimub oluline muutus asbesti või asbesti sisaldavate materjalide kasutamises, tuleb esitada uus teade.

Artikkel 5

Asbesti pealekandmine pihustamise abil tuleb keelata.

Artikkel 6

Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud toimingute puhul tuleb töötajate kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga töökohas viia nii madalale tasemele, kui tegelikkuses on võimalik, ja kokkupuude ei tohi mingil juhul ületada artiklis 8 sätestatud piirväärtusi ning selleks tuleb vajaduse korral kasutada eelkõige järgmisi meetodeid.

1. Igal üksikjuhul kasutatava asbesti kogus ei tohi olla suurem tegelikkuses võimalikust miinimumist.

2. Asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga kokkupuutuvate või kokku puutuda võivate töötajate hulk peab olema võimalikult väike.

3. Tööprotsess tuleb põhimõtteliselt kavandada selliselt, et vältida asbestitolmu sattumist õhku.

Kui see ei ole tegelikkuses võimalik, tuleks tolm eemaldada võimalikult lähedal õhkupaiskumise kohale.

4. Kõiki asbesti tootmise või töötlemisega seotud rajatisi ja/või seadmeid ja masinaid peab saama korrapäraselt ja tõhusalt puhastada ja hooldada.

5. Toormaterjalina tuleb asbesti säilitada ja transportida nõuetekohastes suletud pakendites.

6. Jäätmed tuleb kokku koguda ja võimalikult kiiresti töökohalt kõrvaldada nõuetekohastes suletud pakendites, mis on tähistatud siltidega, et nad sisaldavad asbesti. Seda abinõu ei kohaldata kaevandamise suhtes.

Eelmises lõikes osutatud jäätmed käideldakse seejärel vastavalt nõukogu 20. märtsi 1978. aasta direktiivile 78/319/EMÜ mürgiste ja ohtlike jäätmete kohta. [12]

Artikkel 7

Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse järgmised meetmed.

1. Et artiklis 8 sätestatud piirväärtustest kinnipidamine oleks tagatud, mõõdetakse asbestisisaldust töökoha õhus I lisas kirjeldatud standardmeetodiga või muu meetodiga, mis annab samaväärsed tulemused. Selliseid mõõtmisi tuleb kavandada ja teostada korrapäraselt ning võetud proovid peavad iseloomustama töötaja kokkupuudet asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga.

Eelmises lõikes nimetatud asbestisisalduse kindlaksmääramiseks õhus võetakse arvesse ainult neid kiude, mis on vähemalt viis mikromeetrit pikad, alla kolme mikromeetri laiad ja mille pikkuse/laiuse suhe on suurem kui 3: 1.

Komisjoni ettepanekul ning võttes arvesse eelkõige teaduse ja tehnika arengut ja käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemusi, vaatab nõukogu lõike 1 esimeses lauses sätestatu läbi viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist, et kehtestada ühenduse tasandil ühtne meetod asbestisisalduse mõõtmiseks õhus.

2. Proovid võetakse pärast nõupidamist ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega.

3. Proove võtavad nõuetekohase erialase ettevalmistusega töötajad. Võetud proove analüüsitakse selleks otstarbeks sisustatud laboratooriumides, mis on pädevad kasutama vajalikke identifitseerimismeetodeid.

4. Asbesti hulka õhus tuleb üldjuhul mõõta vähemalt iga kolme kuu järel ja alati, kui tehakse tehnilisi muudatusi. Mõõtmiste sagedust võib siiski vähendada lõikes 5 osutatud juhtudel.

5. Mõõtmiste sagedust võib vähendada ühele korrale aastas, kui:

- tingimused töökohal oluliselt ei muutu ja

- kahe eelmise mõõtmise tulemused ei ole ületanud poolt artiklis 8 kindlaksmääratud piirväärtustest.

Kui töötajate rühmade tööülesanded samas kohas on samad või sarnased ja seega puutuvad nad kokku samade ohtudega tervisele, võib proove võtta rühmade kaupa.

6. Proovide võtmise ajaline kestus peab olema selline, et mõõtmistega või kasutades arvutusi kaaludega aja järgi oleks võimalik kindlaks teha representatiivset kokkupuute määra kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi (ühe vahetuse) jooksul. Eri proovivõtumeetodite kestus määratakse samuti kindlaks I lisa punkti 6 põhjal.

Artikkel 8

Kohaldatakse järgmisi piirväärtusi:

a) asbestikiudude, välja arvatud kroküdoliidi sisaldus töökoha õhus:

1,00 kiud/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi kohta;

b) kroküdoliidikiudude sisaldus töökoha õhus:

0,50 kiudu/cm3, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi kohta;

c) asbestikiudude sisaldus töökoha õhus, kui tegemist on kroküdoliidi ja muude asbestikiudude seguga:

piirväärtuse tase arvutatakse punktides a ja b sätestatud piirväärtuste põhjal, võttes arvesse kroküdoliidi ja muude asbestikiudude omavahelist suhet segus.

Artikkel 9

Komisjoni ettepanekul ning võttes arvesse eelkõige teaduse ja tehnika arengut ja pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemusi, vaatab nõukogu artikli 3 lõike 3 ja artikli 8 sätted läbi enne 1. jaanuari 1990.

Artikkel 10

1. Kui artiklis 8 sätestatud piirväärtusi ületatakse, tuleb kindlaks teha sellise ületamise põhjused ning võtta võimalikult kiiresti vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Mõjualusel alal tuleb töö peatada, kuni sealsete töötajate kaitseks on võetud piisavad meetmed.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud meetmete tulemuslikkuse kontrollimiseks tuleb viivitamata uuesti kindlaks teha asbestisisaldus õhus.

3. Kui kokkupuudet ei ole võimalik muude vahenditega mõistlikult vähendada ja osutub vajalikuks kasutada isiklikke hingamisteede kaitsevahendeid, ei või see olla alaline ning peab iga töötaja puhul piirduma miinimumiga.

Artikkel 11

1. Kui teatavate tegevuste puhul on ette näha, et artiklis 8 sätestatud piirväärtused ületatakse ja tehniliste ennetusmeetmete rakendamine asbestisisalduse piiramiseks õhus ei ole tegelikkuses võimalik, määrab tööandja kindlaks sellise töö ajal töötajate kaitse tagamiseks vajalikud meetmed, eelkõige järgmised:

a) töötajatele antakse sobivad hingamisteede kaitsevahendid ja muud isiklikud kaitsevahendid, mille kasutamine on kohustuslik, ja

b) pannakse üles hoiatussildid selle kohta, et tõenäoliselt ületatakse artiklis 8 sätestatud piirväärtusi.

2. Enne kõnealuste meetmete elluviimist arutatakse need läbi ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega.

Artikkel 12

1. Enne lammutustööde alustamist või ehitistest, rajatistest, seadmetest või masinatest või laevadest asbesti ja/või asbesti sisaldavate toodete eemaldamist koostatakse töökava.

2. Lõikes 1 osutatud kavas tuleb ette näha töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks vajalikud meetmed töökohal.

Eelkõige tuleb kavas täpsustada järgmised üksikasjad:

- niipalju kui see on reaalselt võimalik, tuleb asbest ja/või asbesti sisaldavad tooted eemaldada enne lammutamise algust,

- vajaduse korral varustatakse töötajad artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud isiklike kaitsevahenditega.

Artikkel 13

1. Kõigi artikli 3 lõikes 1 osutatud tööde puhul ja võttes arvesse artikli 3 lõiget 3, tuleb võtta vajalikud meetmed tagamaks, et:

a) eespool nimetatud toimingute

i) koht on selgelt piiritletud ja tähistatud ohumärkidega;

ii) kohale on juurdepääs ainult neil töötajatel, kes oma töö või kohustuste tõttu peavad seal viibima;

iii) kohas ei tohi suitsetada;

b) töötajad saavad süüa ja juua selleks eraldi ettenähtud aladel, ilma et neil oleks oht puutuda kokku asbestitolmuga;

c) i) töötajatele antakse sobiv töö- või kaitseriietus;

ii) nimetatud töö- või kaitseriietust ei viida ettevõttest välja. Kui ettevõte ei tegele ise riiete puhastamisega, võib riided siiski viia pesemiseks väljaspool ettevõtet paiknevatesse asutustesse, kus on olemas selliseks tööks vajalikud seadmed; sellisel juhul transporditakse riideid suletud konteinerites;

iii) töö- või kaitseriietuse ja tänavariietuse jaoks nähakse ette eraldi hoiukohad;

iv) töötajate jaoks luuakse otstarbekohased ja piisavad pesemisvõimalused ning tualettruumid, mille juurde kuuluvad tolmuga seotud töö puhul ka duširuumid;

v) kaitsevahendid paigutatakse selleks ettenähtud kohta ning neid kontrollitakse ja need puhastatakse pärast iga kasutamiskorda; defektsed vahendid parandatakse või asendatakse uutega enne järgmist kasutamist.

2. Lõike 1 kohaste meetmetega seotud kulusid ei tohi sisse nõuda töötajatelt.

Artikkel 14

1. Kõigi artikli 3 lõikes 1 nimetatud tööde puhul võetakse vajalikud meetmed tagamaks, et ettevõtte või asutuse töötajad ja nende esindajad saavad piisavalt teavet:

- võimalike ohtude kohta, mida põhjustab kokkupuutumine asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga,

- seadustega ettenähtud piirväärtuste olemasolu ja õhu kvaliteedi jälgimise vajaduse kohta,

- hügieeninõuete, sealhulgas suitsetamiskeelu kohta,

- ettevaatusabinõude, eelkõige kaitsevahendite ja -riietuse kandmise ning kasutamise kohta,

- asbestiga kokkupuute minimeerimiseks kavandatud spetsiaalsete ettevaatusabinõude kohta.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud meetmetele ja võttes arvesse artikli 3 lõiget 3, tuleb võtta vajalikud meetmed tagamaks, et:

a) ettevõtte või asutuse töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs õhu asbestisisalduse mõõtmise tulemustele ning neile selgitataks kõnealuste tulemuste tähendust;

b) kui tulemused ületavad artiklis 8 sätestatud piirväärtusi, teatatakse sellest ja selle põhjustest võimalikult kiiresti ettevõtte või asutuse asjaomastele töötajatele ja nende esindajatele ning arutatakse ettevõtte või asutuse töötajate ja/või nende esindajatega läbi võetavad meetmed või ohuolukorras teatatakse neile, millised meetmed on võetud.

Artikkel 15

Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse järgmised meetmed.

1. Enne, kui töökohal tekib kokkupuude asbestist või asbesti sisaldavatest materjalidest tekkiva tolmuga, peab olemas olema hinnang iga töötaja tervisliku seisundi kohta.

See hinnang peab sisaldama rindkere eriuuringute tulemusi. II lisas on esitatud praktilised soovitused, millele liikmesriigid võivad töötajate tervise kontrollimisel toetuda; neid soovitusi kohandatakse vastavalt tehnika arengule direktiivi 80/1107/EMÜ artiklis 10 sätestatud korras.

Töötaja tervist tuleb uuesti hinnata vähemalt iga kolme aasta järel niikaua, kuni kestab kokkupuude.

Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele seatakse sisse iga esimeses lõigus osutatud töötaja isiklik tervisekontrolli kaart.

2. Pärast punktis 1 osutatud tervisekontrolli peaks arst või töötajate tervisekontrolli eest vastutav asutus siseriiklike õigusaktide kohaselt andma nõu isiklike kaitse- või ennetusmeetmete kohta või sellised meetmed määrama; kõnealuste meetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda asjaomase töötaja eemaldamine alalt, kus ta asbestiga kokku puutub.

3. Töötajatele tuleb anda teavet ja nõu tervisekontrolli kohta, mille nad pärast kokkupuute lõppu võivad läbida.

4. Asjaomane töötaja või tööandja võib siseriiklike õigusaktide kohaselt taotleda punktis 2 osutatud hinnangu läbivaatamist.

Artikkel 16

Arvestades artikli 3 lõike 3 sätteid, võetakse järgmised meetmed.

1. Tööandja peab artikli 3 lõikes 1 osutatud tööülesannetega tegelevad töötajad kandma registrisse, märkides ära töö laadi ja kestuse ning selle, milline on olnud nende kokkupuude. Arstil ja/või tervisekontrolli eest vastutaval asutusel on juurdepääs nimetatud registrile. Igal töötajal on registris juurdepääs tema enda kohta käivatele andmetele. Töötajatel ja/või nende esindajatel on juurdepääs registris sisalduvale anonüümsele kollektiivsele teabele.

2. Punktis 1 nimetatud registrit ja artikli 15 lõikes 1 nimetatud töötaja tervisekontrolli kaarti säilitatakse siseriiklike õigusaktide kohaselt vähemalt 30 aastat pärast kokkupuute lõppu.

Artikkel 17

Liikmesriigid peavad registrit kõigi teada olevate asbestoosi ja mesotelioomi juhtude kohta.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid vastu 1. jaanuariks 1987. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Asbesti kaevandamisega seotud tegevuste puhul lükatakse tähtaeg 1. jaanuarilt 1987 siiski edasi 1. jaanuarini 1990.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike õigusaktide sätted, mis nad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtavad.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. september 1983

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Varfis

[1] EÜT C 262, 9.10.1980, lk 7 ja EÜT C 301, 18.11.1982, lk 6.

[2] EÜT C 310, 30.11.1981, lk 43.

[3] EÜT C 125, 17.5.1982, lk 155.

[4] EÜT C 165, 11.7.1978, lk 1.

[5] EÜT L 327, 3.12.1980, lk 8.

[6] Ajakirja Chemical Abstracts Service (CAS) registri number.

[7] Ajakirja Chemical Abstracts Service (CAS) registri number.

[8] Ajakirja Chemical Abstracts Service (CAS) registri number.

[9] Ajakirja Chemical Abstracts Service (CAS) registri number.

[10] Ajakirja Chemical Abstracts Service (CAS) registri number.

[11] Ajakirja Chemical Abstracts Service (CAS) registri number.

[12] EÜT L 84, 31.3.1978, lk 43.

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 7 lõikes 1 osutatud standardmeetod asbestisisalduse mõõtmiseks töökoha õhus

1. Proovid võetakse iga töötaja hingamispiirkonnas, s.t näo ees kõrvade vahele jääva mõttelise joone keskpunktist 300 mm raadiusega poolkeras.

2. Kasutatakse trükitud ruudustiku ja 25 millimeetrise läbimõõduga membraanfiltreid (tselluloosi segaestrid või tselluloosnitraat), mille pooride suurus on 0,8-1,2 mikromeetrit.

3. Kasutatakse eest avatud filtrihoidjat, mille silindriline ümbris ulatub filtrist 33-44 mm ettepoole, jättes avatuks vähemalt 20 millimeetrise läbimõõduga ringikujulise ava. Kasutamise ajal on ümbris suunatud allapoole.

4. Kasutatakse töötaja vööl või taskus kaasaskantavat patareiga töötavat pumpa. Õhuvool peab olema ühtlane ning selle kiirus reguleeritakse alguses 1,0 liitrile minutis ± 5 %. Proovi võtmise ajal hoitakse kiirus ± 10 % piires esialgsest voolukiirusest.

5. Proovivõtmise aega mõõdetakse 2 % täpsusega.

6. Filtrite optimaalne kiukoormus jääb vahemikku 100-400 kiudu/mm2.

7. Eelistatavalt asetatakse kogu filter või siis filtri osa mikroskoobi alusklaasile, muudetakse atsetoon-triatsetiinmeetodil läbipaistvaks ja kaetakse katteklaasiga.

8. Kiudude lugemiseks kasutatakse binokulaarmikroskoopi, millel on järgmised omadused:

- Köhleri valgustus,

- esemelaua aluse seadme tsentreerimis-teravustamisseadmes on Abbe kondensor või akromaatiline faasikontrastikondensor. Faasikontrasti tsentreerimine ei tohi olla seotud kondensori tsentreerimismehhanismiga,

- 40kordne fokaalne positiivne akromaatiline faasikontrastiobjektiiv, mille apertuurarv on 0,65-0,70, ja faasirõnga-absorptsioon vahemikus 65-85 %,

- 12,5kordse suurendusega tasakaalustatud okulaarid; vähemalt üks okulaar peab olema fookustatav ja sellesse peab saama paigaldada okulaarmikromeetri,

- Walton-Becketti okulaari ringskaala, mille nähtav diameeter objektitasandil on 100 ± 2 mikromeetrit, juhul kui kasutatakse eespool nimetatud objektiivi ja esemealuse mikromeetri abil kontrollitud okulaare.

9. Mikroskoop seatakse töökorda vastavalt valmistaja juhtnööridele ning avastamispiiri kontrollitakse faasikontrasti testslaidiga. Kui mikroskoopi kasutatakse valmistaja poolt ettenähtud viisil, peab AIA testslaid olema nähtav kuni koodini 5 ja HSE/NPL (mark 2) testslaid kuni plokini 5. Avastamispiiri tuleb kontrollida iga kasutamispäeva alguses.

10. Proove loendatakse vastavalt järgmistele eeskirjadele:

- loendatakse kõiki artikli 7 punkti 1 teises lõigus nimetatud kiude, millel puudub kokkupuude osakesega, mille suurim läbimõõt on suurem kui 3 mikromeetrit,

- loendatav kiud, mille mõlemad otsad jäävad okulaarmikromeetri vaatevälja, loetakse üheks kiuks; kui nimetatud vaatevälja jääb ainult kiu üks ots, loetakse see pooleks kiuks,

- loendatavad okulaarmikromeetri vaateväljad valitakse filtri tööpinnal juhuslikult,

- kiudude aglomeraat, mis on ühes või mitmes punktis pidev ja hargnemisteta, kuid teistes punktides hargneb (jagunenud kiud), loetakse üheks kiuks, kui ta vastab artikli 7 punkti 1 teises lõigus ja käesoleva lõike taandes 1 esitatud kirjeldustele, kusjuures mõõdetakse hargnemata osa, mitte jagunenud kiu läbimõõtu,

- kõigis teistes kiudude aglomeraatides, kus üksikud kiud puutuvad omavahel kokku või ristuvad (kimbud), loendatakse kiud eraldi, kui nad on piisavalt eristatavad selleks, et teha kindlaks, kas nad vastavad artikli 7 punkti 1 teises lõigus või käesoleva lõike taandes 1 esitatud kirjeldusele. Kui pole võimalik eristada ühtegi sellele määratlusele vastavat üksikkiudu, peetakse kimpu üheks loendatavaks kiuks, kui see tervikuna vastab artikli 7 punkti 1 teises lõigus või käesoleva lõike taandes 1 esitatud kirjeldusele,

- kui kiudude ja/või osakeste aglomeraat katab rohkem kui ühe kaheksandiku okulaarmikromeetri vaateväljast, jäetakse see vaateväli kõrvale ja loendatakse kiud mõnel teisel vaateväljal,

- loendatakse kokku 100 kiudu vähemalt kahekümnel okulaarmikromeetri vaateväljal või kontrollitakse sada okulaarmikromeetri vaatevälja.

11. Keskmise kiudude arvu saamiseks okulaarmikromeetri vaatevälja kohta jagatakse loendatud kiudude arv okulaarmikromeetri kontrollitud vaateväljade arvuga. Filtril olevate jälgede ja saasteainete mõju loendamisele hoitakse madalamal kui kolm kiudu 100 okulaarmikromeetri vaatevälja kohta ning seda hinnatakse puhaste filtrite abil.

Kontsentratsioon õhus = (keskmine kiudude arv okulaarmikromeetri vaatevälja kohta × filtri tööpinna pindala) / (okulaarmikromeetri vaatevälja pindala × filtrit läbinud õhu maht).

--------------------------------------------------

II LISA

Praktilised soovitused töötajate tervisekontrolliks artikli 15 lõike 1 kohaselt

1. Praeguste teadmiste kohaselt võib kokkupuude asbestikiududega põhjustada järgmisi haigusi:

- asbestoos,

- mesotelioom,

- kopsutoruvähk,

- mao-soolestikuvähk.

2. Asbestiga kokkupuutuvate tööliste tervisekontrolli eest vastutav arst ja/või asutus peab iga töötaja puhul tundma tema kokkupuutetingimusi või -olusid.

3. Töötajate tervisekontroll peab toimuma vastavalt töötervishoiu põhimõtetele ja tavadele ning sisaldama vähemalt järgmisi meetmeid:

- arvestuse pidamine töötaja haigusloo ja töö kohta,

- isiklik vestlus,

- rindkere kliiniline läbivaatus,

- hingamistalitluse kontroll.

Soovitavalt tuleks teha täiendavad uuringud, sealhulgas tavaline rindkere röntgenülesvõte ja laboratoorsed uuringud, näiteks röga tsütoloogiline uuring. Iga töötaja tervise kontrollimisel tuleks nimetatud uuringute üle otsustada uusimaid kättesaadavaid töötervishoiualaseid teadmisi silmas pidades.

--------------------------------------------------