Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22021D2114

    Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 8 lõike 1 punktiga p loodud erikomitee otsus nr 1/2021, 29. oktoober 2021, mis käsitleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist [2021/2114]

    PUB/2021/852

    ELT L 429, 1.12.2021, p. 155–191 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/2114/oj

    1.12.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 429/155


    ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NING TEISELT POOLT SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI VAHELISE KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU ARTIKLI 8 LÕIKE 1 PUNKTIGA P LOODUD ERIKOMITEE OTSUS nr 1/2021,

    29. oktoober 2021,

    mis käsitleb sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisade muutmist [2021/2114]

    ERIKOMITEE,

    võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (1) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), eriti selle sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artiklit SSC.68,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artiklile SSC.68 võib sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee muuta kõnealuse protokolli lisasid ja liiteid.

    (2)

    Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisasid SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 tuleks muuta niivõrd, kuivõrd need kajastavad liikmesriikide ja Ühendkuningriigi siseriiklikke õigusakte, eelkõige selleks, et võtta arvesse siseriiklike õigusaktide hiljutisi muudatusi. Lisa SSC-1 pealkirja tuleks parandada, et mitte viidata üksnes „rahalistele“ hüvitistele. Lisa SSC-7 liidet SSCI-1 tuleks muuta, et kajastada selles loetletud kokkuleppe ühe osalise otsust.

    (3)

    Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.11 lõike 6 kohaselt peavad pooled avaldama ajakohastatud lisa SSC-8 võimalikult kiiresti pärast ühe kuu möödumist kaubandus- ja koostöölepingu jõustumisest,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Liikmesriikide ja Ühendkuningriigi kandeid sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisades SSC-1, SSC-3, SSC-4, SSC-5 ja SSC-6 ning lisa SSC-7 liites SSCI-1 ajakohastatakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

    Sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli lisa SSC-8 ajakohastatakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

    Artikkel 2

    Käesolev otsus jõustub selle avaldamise kuupäeval.

    Brüssel ja London, 29. oktoober 2021

    Sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee nimel

    kaaseesistujad

    Jordi CURELL GOTOR

    Ronan O’CONNOR


    (1)  ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.


    I LISA

    „LISA SSC-1

    TEATAVAD HÜVITISED, MILLE SUHTES KÄESOLEVAT PROTOKOLLI EI KOHALDATA

    1. OSA

    MITTEOSAMAKSELISED RAHALISED ERIHÜVITISED

    (käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt a)

    i)   ÜHENDKUNINGRIIK

    a)

    Riiklik pension (2002. aasta riikliku pensioni seadus) ja Põhja-Iirimaa 2002. aasta riikliku pensioni seadus;

    b)

    sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (1995. aasta tööotsijate seadus ja Põhja-Iirimaa 1995. aasta tööotsijate määrus);

    c)

    puuetega isikute elatusraha liikumisvõime komponent (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus ning Põhja-Iirimaa 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus);

    d)

    isikliku sõltumatuse toetuse liikumisvõime komponent (2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa ja Põhja-Iirimaa 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi määruse 5. osa);

    e)

    sissetulekuga seotud töövõimetustoetus (2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seadus ja Põhja-Iirimaa 2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seadus);

    f)

    hea alguse toidutoetus (Šotimaa 2019. aasta hoolekandesüsteemi toidutoetusmäärused (hea alguse toidutoetus) (SSI 2019/193));

    g)

    hea alguse toetused (rasedus- ja imikutoetus, alushariduse toetus, kooliealise lapse toetus), Šotimaa 2018. aasta varase lapsepõlve toetuste määrused (hea alguse toetused) (SSI 2018/370);

    h)

    matusetoetus (Šotimaa 2019. aasta matusekulude toetuse määrused) (SSI 2019/292);

    i)

    Šoti lapsetoetused (Šotimaa 2020. aasta lapsetoetuste määrused) (SSI 2020/351)).

    ii)   LIIKMESRIIGID

    AUSTRIA

    Kompenseeriv lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta – ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandussektori töötajate sotsiaalkindlustuse kohta – GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta – BSVG).

    BELGIA

    a)

    Asendussissetuleku toetus (27. veebruari 1987. aasta seadus) (Inkomensvervangende tegemoetkoming / Allocation de remplacement de revenus);

    b)

    tagatud sissetulek eakatele (22. märtsi 2001. aasta seadus) (Inkomensgarantie voor ouderen / Revenu garanti aux personnes âgées).

    BULGAARIA

    Eakate sotsiaalpension (sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 89).

    KÜPROS

    a)

    Sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensioniseadus (seadus 25(I)/95), muudetud versioonis);

    b)

    raske liikumispuudega isikute toetus (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53675);

    c)

    pimedate eritoetus (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96), muudetud versioonis).

    TAANI

    Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204).

    EESTI

    Töötutoetus (29. septembri 2005. aasta tööturuteenuste ja -toetuse seadus).

    SOOME

    a)

    Pensionäride eluasemetoetus (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 571/2007);

    b)

    tööturutoetus (töötushüvitiste seadus, 1290/2002).

    PRANTSUSMAA

    a)

    Täiendavad toetused:

    i)

    spetsiaalsest invaliidsusfondist ning

    ii)

    eakate solidaarsusfondist seoses omandatud õigustega

    (30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites);

    b)

    puuetega täiskasvanute toetus (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites);

    c)

    eritoetus omandatud õiguste suhtes (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites);

    d)

    eakate solidaarsustoetus (24. juuni 2004. aasta määrus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII köites) alates 1. jaanuarist 2006.

    SAKSAMAA

    a)

    Elementaarne toimetulekutoetus eakatele ja madalama teenimisvõimega isikutele vastavalt sotsiaalseadustiku XII köite 4. peatükile (Leistungen der Grundsicherung im Alter und bei Erwerbsminderung nach dem Vierten Kapitel des Zwölften Buches Sozialgesetzbuch);

    b)

    hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid käsitlevate põhisätete alusel vastavalt sotsiaalseadustiku II köitele (Leistungen zur Sicherung des Lebensunterhalts in der Grundsicherung für Arbeitssuchende nach dem Zweiten Buch Sozialgesetzbuch).

    KREEKA

    Spetsiaalsed eakate abirahad (seadus 1296/82).

    UNGARI

    a)

    Invaliidsustoetus (invaliidsustoetust käsitlev ministrite nõukogu määrus nr 83/1987 (XII 27));

    b)

    vanadustoetus (sotsiaalhaldust ja sotsiaalhüvitisi käsitlev 1993. aasta III seadus).

    IIRIMAA

    a)

    Tööotsija toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 2. peatükk);

    b)

    riigipension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 4. peatükk);

    c)

    lesepension või üleelanud registreeritud partneri pension (mitteosamakseline) (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 6. peatükk);

    d)

    puuetega isikute toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 10. peatükk);

    e)

    liikumisvõime toetus (1970. aasta tervishoiuseadus, 61. jagu);

    f)

    pimedate pension (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, 5. peatükk).

    ITAALIA

    a)

    Varatute isikute sotsiaalpensionid (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153);

    b)

    töövõimetute või invaliidistunud tsiviilisikute pensionid ja toetused (30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

    c)

    kurtide ja tummade pensionid ja toetused (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

    d)

    pimedate tsiviilisikute pensionid ja toetused (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

    e)

    miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407);

    f)

    puudetoetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222);

    g)

    sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335);

    h)

    täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988. aasta seaduse nr 544 (koos hilisemate muudatustega) artikli 1 lõiked 1 ja 12).

    LÄTI

    a)

    Riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta);

    b)

    piiratud liikumisvõimega, puudega isikute transpordikulude hüvitis (1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaalhüvitiste seadus).

    LEEDU

    a)

    Invaliidsuse ja vanadusega seotud sotsiaalabipensionid (1994. aasta sotsiaalabipensionide seadus nr I-675, artiklid 5 ja 6, muudetud versioonis);

    b)

    abiraha (1994. aasta sotsiaalabipensionide seadus nr I-675, artikkel 12, muudetud versioonis);

    c)

    transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artiklid 7 ja 71, muudetud versioonis).

    LUKSEMBURG

    Raske või sügava puudega isikute toetus (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), välja arvatud isikud, kes on tunnistatud invaliidistunud töötajateks ja kes töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas.

    MALTA

    a)

    Täiendav toetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 73 (318. ptk));

    b)

    vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (318. ptk)).

    MADALMAAD

    a)

    24. aprilli 1997. aasta puuetega noorte töö- ja tööhõivetoetuse seadus (Wet Wajong);

    b)

    6. novembri 1986. aasta lisahüvitiste seadus (TW).

    POOLA

    a)

    Sotsiaalpension (Renta socjalna) (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus (Ustawa o rencie socjalnej);

    b)

    täiendav vanemahüvitis (Rodzicielskie świadczenie uzupełniające Mama 4+) (31. jaanuari 2019. aasta täiendava vanemahüvitise seadus (Ustawa o rodzicielskim świadczeniu uzupełniającym);

    c)

    täiendav hüvitis iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele (Świadczenie uzupełniające dla osób niezdolnych do samodzielnej egzystencji) (31. juuli seadus, mis käsitleb täiendavat hüvitist iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele (Ustawa o świadczeniu uzupełniającym dla osób niezdolnych do samodzielnej egzystencji).

    PORTUGAL

    a)

    Mitteosamakseline riiklik vanaduspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80, muudetud versioonis);

    b)

    mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81);

    c)

    eakate täiendav solidaarsustoetus (29. detsembri 2005. aasta dekreet-seadus nr 232/2005, muudetud versioonis).

    SLOVAKKIA

    a)

    Ainsaks sissetulekuallikaks olevates pensionides enne 1. jaanuari 2004 tehtud kohandus;

    b)

    enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension.

    HISPAANIA

    a)

    Miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82);

    b)

    rahalised hüvitised eakate ja töövõimetute invaliidide abistamiseks (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81):

    i)

    mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on ette nähtud 30. oktoobri 2015. aasta kuningliku dekreet-seadusega nr 8/2015 heakskiidetud sotsiaalkindlustuse üldseaduse konsolideeritud teksti VI jaotise II peatükiga, ning

    ii)

    eespool nimetatud pensione täiendavad hüvitised, mis on sätestatud autonoomsete piirkondade õigusaktidega ning mis tagavad asjaomase autonoomse piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku;

    c)

    toetused liikumisvõimaluste parandamiseks ja transpordikulude hüvitamiseks (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982).

    ROOTSI

    a)

    Eluasemetoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 100.–103. peatükk);

    b)

    eakate finantstoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 74. peatükk).

    2. OSA

    PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED

    (käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt d)

    i)   ÜHENDKUNINGRIIK

    a)

    Hooldustoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1991. aasta sotsiaalkindlustuse (hooldustoetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 1992. aasta sotsiaalkindlustuse (hooldustoetuse) Põhja-Iirimaa määrused);

    b)

    hooldajatoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1976. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi hooldamise toetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 1976. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi hooldamise toetuse) Põhja-Iirimaa määrused);

    c)

    invaliidi ülalpidamistoetus, hooldusega seonduv osa (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 1991. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi ülalpidamistoetuse) määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ja 1992. aasta sotsiaalkindlustuse (invaliidi ülalpidamistoetuse) Põhja-Iirimaa määrused);

    d)

    isikliku sõltumatuse toetuse igapäevaelu komponent (2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa, 2013. aasta sotisaalkindlustuse (isikliku sõltumatuse toetuse) määrused, 2013. aasta isikliku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätted, 2019. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätete muudatused, Põhja-Iirimaa 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 5. osa, Põhja-Iirimaa 2016. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määrused, Põhja-Iirimaa 2016. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätted ja Põhja-Iirimaa 2019. aasta isiklikku sõltumatuse toetuse määruste üleminekusätete muudatused);

    e)

    hooldajatoetuse lisahüvitis (Šotimaa 2018. aasta sotsiaalkindlustuse seadus);

    f)

    noore hooldaja toetus (Šotimaa 2020. aasta hooldajatoetuse (noore hooldaja toetus) muudetud määrused);

    g)

    lastele mõeldud talvine kütteabi (lastele ja noortele mõeldud talvise kütteabi (Šotimaa) määrused 2020 (SSI 2020/352)).

    ii)   LIIKMESRIIGID

    AUSTRIA

    Riiklik pikaajalise hoolduse toetuse seadus (Bundespflegegeldgesetz, BPGG), originaalversioon BGBl. nr 110/1993, muudetud versioonis: Pflegegeld (§ 1), Pflegekarenzgeld (§ 21c).

    BELGIA

    a)

    Ravi- ja haigushüvitiste kohustusliku kindlustuse seaduse (Loi relative à l’assurance obligatoire soins de santé et indemnités / Wet betreffende de verplichte verzekering voor geneeskundige verzorging en uitkeringen) (koordineeritud 14. juulil 1994) artikli 93 lõige 8.

    b)

    27. veebruari 1987. aasta seadus puuetega inimestele makstavate toetuste kohta (Loi relative aux allocations aux personnes handicapées / Wet betreffende de tegemoetkomingen aan gehandicapten).

    c)

    Flaami sotsiaalkaitse (Vlaamse sociale bescherming): Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet houdende Vlaamse sociale bescherming) ja Flaami valitsuse 30. novembri 2018. aasta määrused.

    II jaotis. Rahalised hüvitised, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet houdende Vlaamse sociale bescherming):

    artikli 4 punkt 1 ja artiklid 77–83, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming), suures ulatuses teistest isikutest sõltuvate isikute hoolduse eelarve;

    artikli 4 punkt 2 ja artiklid 84–90, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming), hooldusvajadusega eakate hoolduse eelarve;

    artikli 4 punkt 3 ja artiklid 91–94, Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming), põhitoetuste eelarve;

    d)

    13. detsembri 2018. aasta dekreet eakatele või ülalpeetavatele pakutavate teenuste ja palliatiivse hoolduse kohta (Dekret über die Angebote für Senioren und Personen mit Unterstützungsbedarf sowie über die Palliativpflege);

    e)

    4. juuni 2007. aasta dekreet psühhiaatriliste õenduskodude kohta (Dekret über die psychiatrischen Pflegewohnheime);

    f)

    valitsuse 20. juuni 2017. aasta dekreet liikumisabivahendite kohta (Erlass über die Mobilitätshilfen);

    g)

    13. detsembri 2016. aasta dekreet enesemääratud elu ameti asutamise kohta saksakeelse kogukonna jaoks (Dekret zur Schaffung einer Dienststelle der Deutschsprachigen Gemeinschaft für selbstbestimmtes Leben);

    h)

    5. märtsi 1990. aasta kuninglik dekreet eakate abistamise toetuse kohta (Königliches Dekret vom 5. März 1990 über die Beihilfe für ältere Menschen);

    i)

    21. detsembri 2018. aasta määrus, mis käsitleb Brüsseli tervisekindlustusasutusi ravi ja inimestele abi andmise valdkonnas (Ordonnantie van 21 december 2018 betreffende de Brusselse verzekeringsinstellingen in het domein van de gezondheidszorg en de hulp aan personen / Ordonnance du 21 décembre 2018 relative aux organismes assureurs bruxellois dans le domaine des soins de santé et de l'aide aux personnes);

    j)

    3. juuli 1996. aasta kuningliku dekreedi (millega rakendatakse tervishoiuteenuste ja -hüvitiste kohustusliku kindlustuse seadus, koordineeritud 14. juulil 1994) artikkel 215a (Artikel 215 bis Koninklijk Besluit van 3 juli 1996 tot uitvoering van de wet betreffende de verplichte verzekering voor geneeskundige verzorging en uitkeringen, gecoördineerd op 14 juli 1994 / Article 215 bis Arrêté royal du 3 juillet 1996 portant application de la loi sur l'assurance obligatoire des soins de santé et des prestations, coordonné le 14 juillet 1994);

    k)

    20. juuli 1971. aasta kuningliku dekreedi (mis käsitleb hüvitiskindlustuse ja emapuhkuse kindlustuse rakendamist füüsilisest isikust ettevõtjate ja abistavate abikaasade kasuks) artikkel 12 (Artikel 12 Koninklijk Besluit van 20 juli 1971 betreffende de uitvoering houdende instelling van een uitkeringsverzekering en een moederschapsverzekering ten voordele van de zelfstandigen en van de meewerkende echtgenoten / Article 12 Arrêté royal du 20 juillet 1971 relatif à la mise en place de l’assurance de prévoyance et de l'assurance maternité au profit des indépendants et des conjoints aidants);

    l)

    Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artiklid 43/32–43/46: eakate abistamise toetus;

    m)

    Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikkel 799: kõrvalabi eelarve;

    n)

    8. veebruari 2018. aasta dekreet perehüvitiste haldamise ja maksmise kohta;

    o)

    19. detsembri 1939. aasta seadus peretoetuste kohta (LGAF): peretoetus;

    p)

    10. detsembri 2020. aasta määrus eakate abistamise toetuse kohta (Ordonnantie van 10 december betreffende de tegemoetkoming voor hulp aan bejaarden / Ordonnance du 10 décembre 2020 relative à l'allocation pour l'aide aux personnes âgées);

    q)

    Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreet Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta (Decreet van 18 mei 2018 houdende Vlaamse sociale bescherming) ja Flaami valitsuse 30. novembri 2018. aasta määrused:

    Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreedi (Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta) artikli 4 punkt 4 ja artiklid 140–153: hoolekandeasutuste rahastamine;

    Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreedi (Flaami piirkonna sotsiaalkaitse korralduse kohta) artikli 4 punkt 5 ning 6. juuli 2018. aasta dekreedi (mis käsitleb psühhiaatriliste hooldekodude, turvakodude algatuste, taastusravilepingute, taastusravihaiglate ja multidistsiplinaarsete palliatiivse hoolduse nõustamisrühmade sektorite ülevõtmist seoses psühhiaatriliste hooldekodude ja turvakodude algatuste rahastamisega) (Decreet van 6 juli 2018 betreffende de overname van de sectoren psychiatrische verzorgingstehuizen, initiatieven van beschut wonen, revalidatieovereenkomsten, revalidatieziekenhuizen en multidisciplinaire begeleidingsequipes voor palliatieve verzorging voor wat betreft de financiering van de psychiatrische verzorgingstehuizen en de initiatieven van beschut wonen) artiklid 54–72;

    Flaami parlamendi 18. mai 2018. aasta dekreedi (mis käsitleb liikumisabivahendeid) artikli 4 punkt 9 ja artiklid 105–135;

    r)

    13. detsembri 2018. aasta dekreet eakatele ja toetust vajavatele isikutele pakutavate teenuste ning palliatiivse hoolduse kohta (Dekret vom 13. Dezember 2018 über die Angebote für Senioren und Personen mit Unterstützungsbedarf sowie über die Palliativpflege);

    s)

    4. juuni 2007. aasta dekreet psühhiaatriliste õenduskodude kohta (Dekret über die psychiatrischen Pflegewohnheime);

    t)

    valitsuse 20. juuni 2017. aasta dekreet liikumisabivahendite kohta (Erlass über die Mobilitätshilfen);

    u)

    13. detsembri 2016. aasta dekreet enesemääratud elu ameti asutamise kohta saksakeelse kogukonna jaoks (Dekret zur Schaffung einer Dienststelle der Deutschsprachigen Gemeinschaft für selbstbestimmtes Leben);

    v)

    5. märtsi 1990. aasta kuninglik dekreet eakate abistamise toetuse kohta (Königliches Dekret vom 5. März 1990 über die Beihilfe für ältere Menschen);

    w)

    valitsuse 19. detsembri 2019. aasta dekreet üleminekukorra kohta seoses eelneva loa või heakskiidu saamise menetlusega välismaal toimuva pikaajalise rehabilitatsiooni kulude katmiseks või jagamiseks (Erlass der Regierung zur übergangsweisen Regelung des Verfahrens zur Erlangung einer Vorabgeehmigung oder Zustimmung zwecks Kostenübernahme oder Kostenbeteiligung für eine Langzeitrehabilitation im Ausland);

    x)

    21. detsembri 2018. aasta määrus, mis käsitleb Brüsseli tervisekindlustusasutusi ravi ja inimestele abi andmise valdkonnas (Ordonnantie van 21 december 2018 betreffende de Brusselse verzekeringsinstellingen in het domein van de gezondheidszorg en de hulp aan personen / Ordonnance du 21 décembre 2018 relative aux organismes assureurs bruxellois dans le domaine des soins de santé et de l'aide aux personnes);

    y)

    10. juuli 2008. aasta koordineeritud seadus haiglate ja muude hoolekandeasutuste kohta:

    psühhiaatriliste hooldekodude (MSP) pakutavad hüvitised ning hooldamine hooldekodudes (MR) ja päevakeskustes (CSJ): artikkel 170;

    turvakodude algatuste (IHP) pakutavad teenused: artikkel 6;

    z)

    kohustusliku ravi- ja kahjukindlustuse seadus, koordineeritud 14. juulil 1994:

    psühhiaatriliste hooldekodude (MSP) pakutavad hüvitised: artikli 34 lõige 11e: MSPde pakutavad hüvitised;

    hooldamine hooldekodudes (MR) ja päevakeskustes (CSJ): artikkel 26, artikli 34 punktid 11 ja 12, artikli 37 § 12 ja artikli 69 § 4;

    suitsetamisest loobumine: artikli 34 lõike 1 punkt 24 (tingimusel, et tervishoiuhüvitised hõlmavad abistamist ja abi suitsetamisest loobumise ravimite puhul);

    aa)

    18. juuli 2001. aasta kuninglik dekreet, millega kehtestatakse eeskirjad, mille kohaselt määratakse turvakodude algatuste jaoks kindlaks rahaliste vahendite eelarve, viibimispäevade kvoot ja ühe viibimispäeva hind: turvakodude algatuste (IHP) pakutavad teenused;

    bb)

    31. augusti 2009. aasta kuninglik dekreet, mis käsitleb tervishoiuteenuste osutamist ja hüvitamiskindlustust suitsetamisest loobumiseks antava abi puhul;

    cc)

    Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustik:

    psühhiaatriliste hooldekodude (MSP) pakutavad hüvitised ja turvakodude algatuste (IHP) pakutavad teenused: artikli 43/7 punkt 6;

    hooldamine hooldekodudes (MR) ja päevakeskustes (CSJ): artikli 43/7 punkt 4;

    funktsionaalsed ümberõppekeskused: artikli 43/7 punkt 3; hooldus, mis on vajalik pikaajaliseks staatuse uuendamiseks vajalikuks raviks, millele on osutatud Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikli 43/2 lõike 1 punktis 11 sätestatud funktsionaalse ümberõppeasutusega sõlmitud staatuse uuendamise lepingutes;

    eakate vastuvõtu- ja majutusasutused: artiklid 334–410;

    hooldusasutused: artiklid 411–418;

    integreeritud tervishoiuühingud: artiklid 419–433;

    vaimne tervis: artiklid 539–624;

    perede ja vanurite toetamine: artiklid 219–260;

    suitsetamisest loobumine: artikli 43/7 punkt 9;

    liikumisabivahendid: artikli 43/7 punkti 1; Vallooni piirkonna valitsuse 11. aprilli 2019. aasta määrus, millega kehtestatakse sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artikli 43/7 punktis 1 ning Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustiku artiklis 10/8 osutatud hüvitiste ja sekkumismeetmete nomenklatuur;

    palliatiivne hooldus; artikkel 491/4 ja s;

    dd)

    Vallooni piirkonna sotsiaalmeetmete ja tervishoiu seadustik: artikkel 726:

    lühiajalised majutusteenused, täiskasvanute eluasemeteenused (SRA), täiskasvanute ööbimisega seotud teenused (SRNA), toetust saavad majutusteenused (SLS): artiklid 1192–1314;

    igapäevaelutegevuste tugiteenused: artikkel 726;

    teenused, millega korraldatakse pereliikmetest hooldajate ja puuetega inimeste ajutist hooldust: artikkel 831/1;

    teenused, millega toetatakse peretüüpi hooldusteenuseid: artikkel 477;

    täiskasvanutele pakutavad tugiteenused: artikli 552 § 2;

    varajased tugiteenused: artikli 552 § 1;

    integreerumise tugiteenused: artikkel 630;

    teenused, millega pakutakse viipekeelset tõlget: artikkel 831/77;

    individuaalne integratsiooniabi: artikkel 784;

    puuetega inimeste funktsionaalne taastusravi: artikkel 832;

    spetsiaalsed vastuvõtuteenused noortele, noorte eluasemeteenused (SRJ): artiklid 1314/97–1314/187;

    täiskasvanute päevahooldusteenused (SAJA): artiklid 1314/1–1314/96;

    ee)

    9. märtsi 2017. aasta dekreet, mis käsitleb majutuse hinda ja teatavate raskete meditsiinitehniliste teenuste seadmete rahastamist haiglates: meditsiinilis-sotsiaalne taristu;

    ff)

    Vallooni piirkonna valitsuse 15. mai 2008. aasta määrus: meditsiinilis-sotsiaalne taristu;

    gg)

    14. mai 2003. aasta kuninglik dekreet: integreeritud koduhooldusteenused;

    hh)

    31. detsembri 2018. aasta koostööleping Flaami kogukonna, Vallooni piirkonna, prantsuskeelse kogukonna komisjoni, ühise kogukonna komisjoni ja saksakeelse kogukonna vahel, mis käsitleb liikumisabivahendeid (Samenwerkingsakkoord van 31 december 2018 tussen de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschapscommissie en de Gemeenschappelijke Gemeenschapscommissie betreffende de mobiliteitshulpmiddelen / Accord de collaboration du 31 décembre 2018 entre la Communauté flamande, la Commission communautaire française et la Commission communautaire commune sur les aides à la mobilité);

    ii)

    31. detsembri 2018. aasta koostööleping Flaami kogukonna, Vallooni piirkonna, prantsuskeelse kogukonna, ühise kogukonna komisjoni, prantsuskeelse kogukonna komisjoni ja saksakeelse kogukonna vahel, mis käsitleb ühtset kontaktpunkti liikumisabivahendite jaoks kakskeelses pealinna Brüsseli piirkonnas (Samenwerkingsakkoord van 31 december 2018 tussen de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschapscommissie en de Gemeenschappelijke Gemeenschapscommissie betreffende het uniek loket voor de mobiliteitshulpmiddelen in het tweetalige gebied Brussel-Hoofdstad / Accord de coopération du 31 décembre 2018 entre la Communauté flamande, la Commission communautaire française et la Commission communautaire commune relatif au guichet unique pour les aides à la mobilité dans la région bilingue de Bruxelles-Capitale).

    BULGAARIA

    a)

    1999. aasta sotsiaalkindlustuse seaduse (член 103 от Кодекса за социално осигуряване) (pealkirja muudetud 2003. aastal) artikkel 103;

    b)

    1998. aasta sotsiaalabi seadus (Закон за социално подпомагане);

    c)

    1998. aasta määrus sotsiaalabi seaduse rakendamise kohta (Правилник за прилагане на Закона за социално подпомагане);

    d)

    2019. aasta puuetega inimeste seadus (Закон за хората с увреждания);

    e)

    2019. aasta kõrvalabi seadus (Закон за личната помощ);

    f)

    2019. aasta määrus puuetega inimeste seaduse rakendamise kohta (Правилник за прилагане на Закона за интеграция на хората с увреждания);

    g)

    2017. aasta määrus meditsiinilise ekspertiisi kohta (Наредба за медицинската експертиза).

    HORVAATIA

    a)

    Sotsiaalhoolekande seadus (Zakon o socijalnoj skrbi, ametlik väljaanne nr 157/13, 152/14, 99/15, 52/16, 16/17, 130/17, 98/19, 64/20 ja 138/20):

    tagatud miinimumhüvitis (zajamčena minimalna naknada);

    eluasemehüvitis (naknada za troškove stanovanja);

    õigus kütusekuludele (pravo na troškove ogrjeva);

    abi vähekindlustatud energiatarbijatele (naknada za ugroženog kupca energenata);

    ühekordne abimakse;

    isiklike vajaduste toetus majutuse saajale (naknada za osobne potrebe korisnika smještaja);

    haridushüvitis (naknada u vezi s obrazovanjem);

    isikliku puude toetus (osobna invalidnina);

    abi- ja hooldustoetus (doplatak za pomoć i njegu);

    lapsevanemast hooldaja või hooldaja toetus (naknada za status roditelja njegovatelja ili njegovatelja);

    tööotsija toetused (naknada do zaposlenja);

    b)

    kasuperes hooldamise seadus (Zakon o udomiteljstvu OG 115/18):

    kasuperena tegutsemise toetus (opskrbnina);

    kasuperes hooldamise toetus (naknada za rad udomitelja).

    KÜPROS

    a)

    Sotsiaalhoolekande teenused (Υπηρεσίες Κοινωνικής Ευημερίας);

    b)

    garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt (erakorralised vajadused ja hooldusvajadused) käsitlevad määrused ja dekreedid, muudetud või asendatud. 1991.–2011. aasta seadused, mis käsitlevad vanadekodusid ja puuetega inimeste kodusid (Οι περί Στεγών για Ηλικιωμένους και Αναπήρους Νόμοι) (L. 222/91 ja L. 65(I)/2011);

    c)

    seadused, mis käsitlevad täiskasvanute päevahoiukeskusi (Οι περί Κέντρων Ενηλίκων Νόμοι) (L. 38(Ι)/1997 ja L. 64(Ι)/2011);

    d)

    määruse 360/2012 kohane riigiabikava üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks (vähese tähtsusega abi) [Σχέδιο Κρατικών Ενισχύσεων ‘Ησσονος Σημασίας, βαση του Κανονισμού 360/2012 για την παροχή υπηρεσιών γενικού οικονομικού συμφέροντος];

    e)

    sotsiaalhüvitiste haldamise teenistus (Υπηρεσία Διαχείρισης Επιδομάτων Πρόνοιας);

    f)

    garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt käsitlev 2014. aasta seadus, muudetud või asendatud;

    g)

    garanteeritud miinimumsissetulekut ja sotsiaalhüvitisi üldiselt käsitlevad määrused ja dekreedid, muudetud või asendatud.

    TŠEHHI

    Hooldushüvitis vastavalt seadusele nr 108/2006 sotsiaalteenuste kohta (Zákon o sociálních službách).

    TAANI

    a)

    Konsolideeritud seadus sotsiaalteenuste kohta (Lov om social service):

    hüvitis lähisugulaste hooldamise eest, kes soovivad surra oma kodus (Vederlag til pasning af nærtstående, der ønsker at dø i eget hjem);

    abi selliste isikute saamata jäänud sissetuleku katmiseks, kes hooldavad kodus alla 18aastast last, kellel on oluline ja püsiv füüsilise või vaimse talitlushäire või invasiivne krooniline või pikaajaline haigus (Hjælp til dækning af tabt arbejdsfortjeneste til personer, som passer et barn under 18 med betydelig og varigt nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne eller indgribende kronisk eller langvarig lidelse i hjemmet);

    lisakulude katmine selliste laste ja noorte puhul, kellel on oluline ja püsiv füüsilise või vaimse funktsioneerimise häire või raske krooniline või pikaajaline haigus (Dækning af merudgifter til børn og unge med betydelig og varigt nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne eller indgribende kronisk eller langvarig lidelse);

    isiklik abi ja hooldus, hoolduse määramise sätteid sisaldavad tahteavaldused ja füüsilise või vaimse puudega või sotsiaalse eriprobleemiga täiskasvanute kontaktisikud (Personlig hjælp og pleje, "plejetestamenter" og kontaktperson for voksne med nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne eller med særlige sociale problemer);

    abivahendid ja abi püsiva füüsilise või vaimse puudega inimeste eluaseme sisustamiseks (Hjælpemidler, hjælp til indretning af bolig for personer med varigt nedsat fysisk eller psykisk funktionsevne);

    puudega või raske, sealhulgas ravimatu haigusega lähisugulase hooldamine kodus (Pasning af nærtstående med handicap eller alvorlig, herunder uhelbredelig, lidelse i hjemmet);

    b)

    eluasemetoetuse konsolideerimise seadus (Lov om individuel boligstøtte);

    toetus kulude katmiseks, mis on seotud elamispinnaga eraomandis olevates elamuühistutes, mis sobivad raske füüsilise puudega inimestele (Støtte til udgifter til bolig i private andelsboligforeninger, der er egnet for stærkt bevægelseshæmmede);

    c)

    sotsiaaleluruumide konsolideerimise seadus (Lov om almene boliger);

    puuetega inimeste juurdepääs eri liiki eluasemetele, mida reguleeritakse seadusega (Adgang for handicappede til boligtyper omfattet af loven).

    EESTI

    a)

    2016. aasta sotsiaalhoolekande seadus;

    b)

    1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.

    PRANTSUSMAA

    a)

    Lisahüvitis kolmandale isikule (majoration pour tierce personne, MTP): sotsiaalkindlustusseadustiku (Code de la sécurité sociale) artiklid L. 341-4 ja L. 355-1;

    b)

    lisahüvitis kolmanda isiku poole pöördumise korral (prestation complémentaire pour recours à tierce personne): sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel L. 434-2;

    c)

    spetsiaalne lisahüvitis puudega lapse koolitamiseks (complément d’allocation d'éducation de l’enfant handicapé): sotsiaalkindlustusseadustiku artikkel L. 541-1;

    d)

    puuete kompenseerimise toetus (prestation de compensation du handicap, PCH): sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku (Code de l’action sociale et des familles) artiklid L. 245-1–L. 245-14;

    e)

    autonoomia kaotamise toetus (allocation personnalisée d’autonomie, APA): sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku artiklid L. 232-1–L. 232-28 (Code de l’action sociale et des familles).

    SAKSAMAA

    Pikaajalise hoolduse hüvitised sotsiaalseadustiku XI köite 4. peatüki alusel (Leistungen der Pflegeversicherung nach Kapitel 4 des Elften Buches Sozialgesetzbuch).

    KREEKA

    a)

    Seadus nr 1140/1981, muudetud versioonis;

    b)

    dekreet-seadus nr 162/73 ja ministrite ühisotsus nr Π4β/5814/1997;

    c)

    ministri 9. oktoobri 2001. aasta otsus nr Π1γ/ΑΓΠ/οικ.14963;

    d)

    seadus nr 4025/2011;

    e)

    seadus nr 4109/2013;

    f)

    seaduse nr 4199/2013 artikkel 127;

    g)

    seaduse nr 4368/2016 artikkel 334;

    h)

    seaduse nr 4483/2017 artikkel 153;

    i)

    seaduse nr 498/1-11-2018 artiklid 28, 30 ja 31, riikliku raviteenuseosutajate organisatsiooni (EOPYY) ühtlustatud tervisehüvitiste määrus.

    UNGARI

    Pikaajalise hoolduse hüvitised isikutele, kes pakuvad isiklikku hooldust (1993. aasta sotsiaalhalduse ja sotsiaalabi III seadus, mida on täiendatud valitsuse ja ministrite dekreetidega).

    IIRIMAA

    a)

    2009. aasta õenduskodude toetuskava seadus (nr 15, 2009);

    b)

    koduhoolduse toetus (2005. aasta konsolideeritud sotsiaalhoolekandeseadus, 3. osa, peatükk 8A).

    ITAALIA

    a)

    30. märtsi 1971. aasta seadus nr 118, mis käsitleb tsiviilisikutele makstavaid invaliidsushüvitisi (Legge 30 Marzo 1971, n. 118 - Conversione in Legge del D.L. 30 gennaio 1971, n. 5 e nuove norme in favore dei mutilati ed invalidi civili);

    b)

    11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 pideva hoolduse toetuse kohta (Legge 11 Febbraio 1980, n. 18 - Indennità di accompagnamento agli invalidi civili totalmente inabili);

    c)

    5. veebruari 1992. aasta seaduse nr 104 artikkel 33 (puuetega inimeste raamseadus) (Legge 5 Febbraio 1992, n. 104 - Legge-quadro per l’assistenza, l’integrazione sociale e i diritti delle persone handicappate);

    d)

    31. märtsi 1998. aasta dekreet-seadus nr 112, mis käsitleb seadusandlike ülesannete ja halduspädevuse ülekandmist riigilt piirkondadele ja kohalike üksustele (Decreto Legislativo 31 Marzo 1998, n. 112 - Conferimento di funzioni e compiti amministrativi dello Stato alle regioni ed agli enti locali, in attuazione del capo I della Legge 15 Marzo 1997, n. 59);

    e)

    4. novembri 2010. aasta seaduse nr 183 artikkel 24, millega muudetakse eeskirju, mis käsitlevad abi andmise lube raskes olukorras olevatele puudega isikutele (Legge n. 183 del 4 Novembre 2010, art. 24 - Modifiche alla disciplina in materia di permessi per l’assistenza a portatori di handicap in situazione di gravità);

    f)

    27. detsembri 2013. aasta seadus nr 147, mis sisaldab sätteid iga- ja mitmeaastase riigieelarve koostamise kohta – 2014. aasta stabiilsusseadus (Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato – Legge di stabilità 2014).

    LÄTI

    a)

    31. oktoobri 2002. aasta seadus, mis käsitleb sotsiaalteenuseid ja -abi (Sociālo pakalpojumu un sociālās palīdzības likums);

    b)

    12. juuni 1997. aasta meditsiiniteenuste seadus (Ārstniecības likums);

    c)

    30. detsembri 2009. aasta patsiendi õiguste seadus (Pacientu tiesību likums);

    d)

    28. augusti 2018. aasta ministrite kabineti määrus nr 555 tervishoiukorralduse ja maksete tegemise menetluse kohta (Ministru kabineta 2018. gada 28.augusta noteikumi Nr.555 „Veselības aprūpes pakalpojumu organizēšanas un samaksas kārtība“);

    e)

    27. mai 2003. aasta ministrite kabineti määrus nr 275, mis käsitleb maksete tegemise menetlust sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest ning menetlusi teenuste maksumuse korvamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvest (Ministru kabineta 2003.gada 27.maija noteikumi Nr.275 „Sociālās aprūpes un sociālās rehabilitācijas pakalpojumu samaksas kārtība un kārtība, kādā pakalpojuma izmaksas tiek segtas no pašvaldības budžeta“);

    f)

    2. aprilli 2019. aasta ministrite kabineti määrus nr 138 sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi saamise kohta (Ministru kabineta 2019.gada 2.aprīļa noteikumi Nr 138 „Noteiku mi par sociālo pakalpojumu un sociālās palīdzības saņemšanu“);

    g)

    1. jaanuari 2003. aasta riiklike sotsiaaltoetuste seadus – toetus hooldust vajavale puudega isikule (Valsts sociālo pabalstu likums).

    LEEDU

    a)

    Leedu Vabariigi 29. juuni 2016. aasta sihtotstarbeliste hüvitiste seadus nr XII-2507 kohta (Lietuvos Respublikos tikslinių kompensacijų įstatymas);

    b)

    Leedu Vabariigi 21. mai 1996. aasta tervisekindlustuse seadus nr I-1343 (Lietuvos Respublikos sveikatos draudimo įstatymas);

    c)

    Leedu Vabariigi 19. juuli 1994. aasta tervishoiusüsteemi seadus nr I-552 (Lietuvos Respublikos sveikatos sistemos įstatymas);

    d)

    Leedu Vabariigi 6. juuni 1996. aasta tervishoiuasutuste seadus nr I-1367 (Lietuvos Respublikos sveikatos priežiūros įstaigų įstatymas).

    LUKSEMBURG

    Hüvitised, mille suhtes kohaldatakse pikaajalist hoolduskindlustust sotsiaalkindlustusseadustiku V köite „Pikaajaline hoolduskindlustus“ alusel, nimelt:

    igapäevategevuste jaoks vajalik hooldus ja toetus;

    sõltumatuse ja iseseisvuse toetamiseks vajalik tegevus;

    individuaalse järelevalve, grupijärelevalve ja öise järelevalvega seotud tegevus;

    hooldajate koolitusega seotud tegevus;

    majapidamistöödega abistamine;

    pikaajalise hoolduse asutuse tegevuse toetamine;

    kindlasummaline hüvitis inkontinentsusvahendite jaoks;

    tugitehnoloogia ja sellealane koolitus;

    kodu kohandamine;

    kindlasummaline rahaline hüvitis, mis asendab mitterahalisi hüvitisi, mis on ette nähtud igapäevategevusteks ja koduabiliste abistamiseks, mida hooldaja osutab vastavalt hooldus- ja abimeetmete kokkuvõttele;

    hooldaja pensionimaksete katmine;

    kindlasummalised rahalised hüvitised teatavate haiguste puhul.

    MALTA

    a)

    Sotsiaalkindlustusseadus (Att dwar is-Sigurta’ Socjali) (ptk 318);

    b)

    täiendav õigusakt 318.19: riigi omanduses olevate asutuste ja hostelite hindade määrused (Regolamenti dwar it-Trasferiment ta' Fondi għal Hostels Statali Indikati);

    c)

    täiendav õigusakt 318.17: rahaliste vahendite ülekandmise määrused (valitsuse rahastatavad voodikohad) (Regolamenti dwar it-Trasferiment ta' Fondi għal Sodod Iffinanzjati mill-Gvern);

    d)

    täiendav õigusakt 318.13: riigi rahastatavate hoolekandeasutuste teenuste hindu käsitlevad määrused (Regolamenti dwar Rati għal Servizzi Residenzjali Finanzjali mill-Istat);

    e)

    hooldaja toetus – sotsiaalkindlustusseaduse artikli 68 lõike 1 punkt a;

    f)

    hooldaja hüvitise suurendamine – sotsiaalkindlustusseaduse artikli 68 lõike 1 punkt b.

    MADALMAAD

    3. detsembri 2014. aasta pikaajalise hoolduse seadus (Wet langdurige zorg (WLZ)).

    POOLA

    a)

    Arstiabi toetus (zasiłek pielęgnacyjny), erihoolduse toetus (specjalny zasiłek opiekuńczy), õendustoetus (świadczenie pielęgnacyjne); 28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus (Ustawa o świadczeniach rodzinnych);

    b)

    hooldaja toetus (zasiłek dla opiekuna) 4. aprilli 2014. aasta seadus hooldajatele toetuste määramise ja maksmise kohta (Ustawa o ustalaniu i wypłacaniu zasiłków dla opiekunów).

    PORTUGAL

    Sotsiaalkindlustus ja piisavate vahendite tagamine:

    a)

    sõltuvuse lisatasu: 14. juuli 1999. aasta seadusandlik dekreet nr 265/99, muudetud (complemento por dependência);

    b)

    sõltuvuse lisatasu erikaitsesüsteemi alusel puude korral: 31. augusti 2009. aasta seadus nr 90/2009, uuesti avaldatud 20. oktoobri 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 246/2015 konsolideeritud versioonis, muudetud (regime especial de proteção na invalidez).

    Sotsiaalkindlustussüsteem ja riiklik tervishoiuteenistus:

    c)

    riiklik võrgustik integreeritud järjepidevaks hoolduseks: 6. juuni 2006. aasta seadusandlik dekreet nr 101/06, uuesti avaldatud 28. juuli 2015. aasta seadusandliku dekreedi nr 136/2015 konsolideeritud versioonis (rede de cuidados continuados integrados);

    d)

    integreeritud järjepidev hooldus vaimse tervise korral: 28. jaanuari 2010. aasta seadusandlik dekreet nr 8/2010 vaimse tervise integreeritud järjepideva hoolduse üksuste ja meeskondade loomise kohta, muudetud ja uuesti avaldatud 10. veebruari 2011. aasta dekreetseadusega nr 22/2011 (unidades e equipas de cuidados continuados integrados de saúde mental);

    e)

    pediaatriline hooldus (riiklik võrgustik integreeritud järjepidevaks hoolduseks): 12. oktoobri 2015. aasta dekreet nr 343/2015, mis käsitleb laste haigla- ja ambulatoorse ravi nõudeid, samuti integreeritud järjepideva hoolduse rahvusliku võrgustiku raames tegutsevaid laste ravimeeskondi (condições de instalação e funcionamento das unidades de internamento de cuidados integrados e de ambulatório pediátricas da Rede Nacional de Cuidados Continuados Integrados);

    f)

    mitteametlik hooldaja (toetus): 6. septembri seadus nr 100/2019 mitteametliku hooldaja staatuse kohta (Estatuto do cuidador informal).

    RUMEENIA

    a)

    6. detsembri 2006. aasta seadus nr 448/2006 puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise kohta koos hilisemate muudatuste ja täiendustega:

    puuetega inimestele makstavad hüvitised, nimelt puuetega täiskasvanutele ja lastele makstav igakuine täiendav isiklik eelarve ning puuetega täiskasvanutele makstav igakuine hüvitis, mis on sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 58 lõikes 4, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega;

    lisahüvitis, mis on ette nähtud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 42 lõikega 4 ja artikliga 43, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega;

    täiendav hüvitis raske nägemispuudega täiskasvanule, mis on sätestatud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 42 lõikes 1 ja artikli 58 lõikes 3, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega; HIVst/AIDSist tingitud puudega lastele makstav igakuine toidutoetus, mis on ette nähtud puuetega inimeste õiguste kaitset ja edendamist käsitleva seaduse nr 448/2006 artikli 58 lõikes 2, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega;

    b)

    seadus nr 584/2002, mis käsitleb meetmeid AIDSi leviku tõkestamiseks Rumeenias ning HIVi või AIDSi nakatunud isikute kaitsmiseks, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega:

    igakuine toiduhüvitis, mida makstakse seaduse nr 584/2002 alusel, mis käsitleb meetmeid AIDSi leviku tõkestamiseks Rumeenias ning HIVi või AIDSi nakatunud isikute kaitsmiseks.

    SLOVEENIA

    Pikaajalist hooldust ei käsitle ükski konkreetne õigusakt.

    Pikaajalise hoolduse hüvitised on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:

    a)

    pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus (Zakon o pokojninskem in invalidskem zavarovanju) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 96/2012 ja hilisemad muudatused);

    b)

    rahalise sotsiaalabi seadus (Zakon o socialno vartsvenih prejemkih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 61/2010 ja hilisemad muudatused);

    c)

    riigi rahaliste vahendite kasutamise seadus (Zakon o uveljavljanju pravic iz javnih sredstev) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 62/2010 ja hilisemad muudatused);

    d)

    sotsiaalkaitse seadus (Zakon o socialnem varstvu) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 3/2004, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

    e)

    vanemliku hoolduse ja perehüvitiste seadus (Zakon o starševskem varstvu in družinskih prejemkih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 110/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

    f)

    vaimse ja füüsilise puudega inimesi käsitlev seadus (Zakon o družbenem varstvu duševno in telesno prizadetih oseb) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/83 ja hilisemad muudatused);

    g)

    ravi- ja tervisekindlustuse seadus (Zakon o zdravstvenem varstvu in zdravstvenem zavarovanju) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 72/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

    h)

    sõjaveteranide seadus (Zakon o vojnih veteranih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 59/06, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

    i)

    sõjainvaliidide seadus (Zakon o vojnih invalidih) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 63/59, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused);

    j)

    eelarvetasakaalu seadus (Zakon za uravnoteženje javnih finance (ZUJF)) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 40/2012 ja hilisemad muudatused);

    k)

    seadus, millega reguleeritakse üksikisikutele ja leibkondadele tehtavate ülekannete korrigeerimist Sloveenia Vabariigis (Zakon o usklajevanju transferjev posameznikom in gospodinjstvom v Republiki Sloveniji) (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 114/2006, ametlik konsolideeritud tekst ja hilisemad muudatused).

    HISPAANIA

    a)

    14. detsembri 2006. aasta seadus nr 39/2006, mis käsitleb isikliku autonoomia ja abi edendamist vanadussõltuvuse olukorras isikutele, muudetud versioonis;

    b)

    15. aprilli 1969. aasta ministri käskkiri;

    c)

    21. juuli 1995. aasta kuninglik dekreet nr 1300/95, muudetud;

    d)

    31. oktoobri 1997. aasta kuninglik dekreet nr 1647/97, muudetud.

    ROOTSI

    a)

    Hooldustoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 22. peatükk);

    b)

    lisakulude toetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 50. peatükk);

    c)

    abistamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 51. peatükk);

    d)

    autotoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 52. peatükk).

    3. OSA

    MAKSED, MIS ON SEOTUD KÄESOLEVA PROTOKOLLI ARTIKLI SSC.3 LÕIKES 1 LOETLETUD SOTSIAALKINDLUSTUSLIIGIGA JA MIDA MAKSTAKSE KÜLMA ILMAGA KÜTTEKULUDE KATMISEKS

    (käesoleva protokolli artikli SSC.3 lõike 4 punkt f)

    i)   ÜHENDKUNINGRIIK

    Talvekütusetoetus (1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seadus, 2000. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse määrused, 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja hüvitiste Põhja-Iirimaa seadus ning 2000. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse Põhja-Iirimaa määrused.

    ii)   LIIKMESRIIGID

    TAANI

    a)

    Sotsiaal- ja riiklike pensionide seadus, LBK nr 983, 23.9.2019;

    b)

    sotsiaal- ja riiklikke pensione käsitlevad määrused, BEK nr 1602, 27.12.2019.

    LISA SSC-3

    PÄDEVASSE RIIKI NAASVATE PENSIONÄRIDE TÄIENDAVAD ÕIGUSED

    (käesoleva protokolli artikli SSC.25 lõige 2)

    AUSTRIA

    BELGIA

    BULGAARIA

    KÜPROS

    TŠEHHI

    PRANTSUSMAA

    SAKSAMAA

    KREEKA

    UNGARI

    LÄTI

    LEEDU

    LUKSEMBURG

    MADALMAAD

    POOLA

    PORTUGAL

    RUMEENIA

    SLOVEENIA

    HISPAANIA

    ROOTSI

    LISA SSC-4

    JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VÕI SEDA EI KOHALDATA

    (käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõiked 4 ja 5)

    1. OSA

    JUHUD, MIL PRO RATA ARVUTUSEST VÕIB LOOBUDA VASTAVALT ARTIKLI SSC.47 LÕIKELE 4

    AUSTRIA

    a)

    Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustuse seaduse (ASVG), 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate füüsilisest isikuste ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (GSVG), 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse (BSVG) ning 30. novembri 1978. aasta vabadel kutsealadel tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse seaduse (FSVG) alusel;

    b)

    kõik pensionikontol põhineva toitjakaotuspensioni taotlused vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG), välja arvatud 2. osas sätestatud juhud;

    c)

    kõik taotlused Austria piirkondlike arstide kodade (Landesärztekammer) põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis, või põhipension) põhinevate toitjakaotuspensionide saamiseks;

    d)

    kõik taotlused Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstava toitjakaotuspensioni saamiseks;

    e)

    kõik taotlused lese- ja toitjakaotuspensionide saamiseks vastavalt Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirjale (A osa);

    f)

    kõik avaldused hüvitiste saamiseks vastavalt notariaalsele kindlustusseadusele (3. veebruar 1972 – NVG 1972).

    KÜPROS

    Kõik vanadus- või lesepensioni taotlused.

    TAANI

    Kõik sotsiaalpensionide seaduses osutatud pensionide taotlused, välja arvatud käesoleva protokolli lisas SSC-5 nimetatud pensionide taotlused.

    IIRIMAA

    Kõik riikliku pensioni (ülekandmise), (osamaksulise) riikliku pensioni ja (osamaksulise) lesepensioni taotlused.

    LÄTI

    Kõik toitjakaotuspensioni taotlused (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996); riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).

    LEEDU

    Kõik taotlused riikliku toitjakaotuspensioni saamiseks, mis arvutatakse toitjakaotuspensioni põhisumma alusel (riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadus).

    MADALMAAD

    Kõik üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) kohase vanaduspensioni taotlused.

    POOLA

    Kõik määratud sissemaksega pensioniskeemi raames makstavate vanaduspensioni ning toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad naiste puhul 20 aastaga või ületavad seda ja meeste puhul 25 aastaga või ületavad seda, kuid riiklikud kindlustusperioodid on neist kindlustusperioodidest lühemad (ja mitte lühemad kui 15 aastat naiste puhul ja 20 aastat meeste puhul), ning arvutused tehakse 17. detsembri 1998. aasta seaduse artiklite 27 ja 28 alusel (õigusaktide kogumik 2015, punkt 748).

    PORTUGAL

    Kõik vanadus- ja toitjakaotuspensioni taotlused, välja arvatud juhul, kui rohkem kui ühe riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid kokku võrduvad 21 kalendriaastaga või ületavad seda, riiklikud kindlustusperioodid võrduvad 20 aastaga või on alla selle ja arvutused tehakse 10. mai 2007. aasta dekreetseaduse nr 187/2007 artiklite 32 ja 33 alusel.

    SLOVAKKIA

    a)

    Kõik taotlused toitjakaotuspensioni (lese- või orvupensioni) saamiseks, mis arvutatakse enne 1. jaanuari 2004 kehtinud õigusaktide kohaselt surnule varem makstud pensioni alusel;

    b)

    kõik sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003 Coll. (hiljem muudetud) alusel arvutatava pensioni taotlused.

    ROOTSI

    a)

    Enne 1937. aastat sündinud isikutele tagatispensionina makstava vanaduspensioni taotlused (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 66. peatükk);

    b)

    lisapensionina makstava vanaduspensioni taotlused (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 63. peatükk).

    ÜHENDKUNINGRIIK

    Kõik taotlused 2014. aasta pensioniseaduse 1. osa kohase vanaduspensioni ja riikliku pensioni ning lesetoetuse ja toitjakaotustoetuse saamiseks, välja arvatud taotlused, mille puhul 6. aprillil 1975 või pärast seda alanud maksustamisaastal:

    i)

    olid asjaomasel isikul täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid Ühendkuningriigi ja liikmesriigi õigusaktide alusel ning üht (või mitut) maksustamisaastat ei käsitletud tingimustele vastava aastana Ühendkuningriigi õigusaktide tähenduses;

    ii)

    võetakse kindlustusperioode, mis täitusid Ühendkuningriigis perioodidel kuni 5. juulini 1948 kehtinud õigusaktide alusel, arvesse käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel liikmesriigi õigusaktide kohaste kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide kohaldamisega.

    Kõik täiendava pensioni taotlused 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste seaduse artikli 44 ning 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja -hüvitiste Põhja-Iirimaa seaduse artikli 44 alusel.

    3. OSA

    JUHUD, MIL KOHALDATAKSE ARTIKLI SSC.47 LÕIGET 5

    AUSTRIA

    a)

    Pensionikontol põhinevad vanaduspensionid ja nendest tulenevad toitjakaotuspensionid vastavalt 18. novembri 2004. aasta üldisele pensioniseadusele (APG);

    b)

    Austria apteekrite üldist palgafondi (Pharmazeutische Gehaltskasse für Österreich) käsitleva 28. detsembri 2001. aasta riikliku seaduse BGBl I nr 154 artikli 41 kohased kohustuslikud toetused;

    c)

    Austria piirkondlike arstide kodade vanaduspensionid ja ennetähtaegsed vanaduspensionid, mis põhinevad põhiskeemil (põhi- ja täiendav pensionihüvitis või põhipension), ning Austria piirkondlike arstide kodade kõik pensionihüvitised, mis põhinevad täiendaval skeemil (täiendav või erapension);

    d)

    Austria veterinaarkirurgide koja pensionifondist makstav vanadustoetus;

    e)

    Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised (A ja B osa), välja arvatud Austria advokatuuride hoolekandeasutuste põhikirja kohased lese- või toitjakaotuspensioni taotlused (A osa);

    f)

    riikliku arhitektide ja insener-nõustajate koja hoolekandeasutuste poolt 1993. aasta Austria inseneridekoja seaduse (Ziviltechnikerkammergesetz) ja hoolekandeasutuste põhikirjade kohaselt makstavad hüvitised, välja arvatud nendest tulenevad toitjakaotushüvitised;

    g)

    Austria kutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate seaduse (Wirtschaftstreuhandberufsgesetz) alusel makstavad riikliku kutseliste raamatupidajate ja maksunõustajate koja hoolekandeasutuste põhikirja kohased hüvitised.

    BULGAARIA

    Täiendava kohustusliku pensionikindlustuse alla kuuluvad vanaduspensionid vastavalt sotsiaalkindlustusseaduse II jaotise II osale.

    HORVAATIA

    Kohustusliku kindlustusskeemi alla kuuluvad pensionid, mis põhinevad individuaalselt kogutud kapitalil kooskõlas kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide seaduse (OG 49/99, muudetud versioonis) ning pensionikindlustusseltside ja individuaalselt kogutud kapitalil põhinevate pensionide maksmise seadusega (OG 106/99, muudetud versioonis), välja arvatud kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide seaduse artiklites 47 ja 48 sätestatud juhud ja toitjakaotuspension.

    TAANI

    a)

    Personaalpensionid;

    b)

    surmatoetused (mis on kogunenud enne 2002. aasta 1. jaanuari Arbejdsmarkedets Tillægspensioni jaoks tehtud osamaksete põhjal);

    c)

    surmatoetused (mis on kogunenud pärast 2002. aasta 1. jaanuari Arbejdsmarkedets Tillægspensioni jaoks tehtud osamaksete põhjal), millele on osutatud konsolideeritud tööturu lisapensioni seaduses (Arbejdsmarkedets Tillægspension) 942:2009.

    EESTI

    Kohustusliku vanaduspensioni skeem.

    PRANTSUSMAA

    Põhi- või täiendavad skeemid, mille puhul vanadushüvitisi arvutatakse pensionipunktide alusel.

    UNGARI

    Eraõiguslike pensionifondide liikmelisusel põhinevad pensionihüvitised.

    LÄTI

    Vanaduspensionid (riiklike pensionide seadus, 1. jaanuar 1996; riiklike kogumispensionide seadus, 1. juuli 2001).

    POOLA

    Sissemaksetega määratud pensioniskeemi kohane vanaduspension.

    PORTUGAL

    Täiendavad pensionid vastavalt 22. veebruari 2008. aasta dekreetseadusele nr 26/2008 (riiklik kogumispensioniskeem).

    SLOVAKKIA

    Kohustuslik kogumispension.

    SLOVEENIA

    Kohustusliku täiendava pensionikindlustuse alusel makstav pension.

    ROOTSI

    Vanaduspension sissetulekupensioni ja kogumispensioni vormis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 62. ja 64. peatükk).

    ÜHENDKUNINGRIIK

    Astmelised pensionihüvitised, mida makstakse vastavalt 1965. aasta riikliku kindlustusseaduse artiklitele 36 ja 37 ning 1966. aasta riikliku kindlustusseaduse (Põhja-Iirimaa) artiklitele 35 ja 36.

    LISA SSC-5

    HÜVITISED JA LEPINGUD, MIS VÕIMALDAVAD KOHALDADA ARTIKLIT SSC.49

    I.

    Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punktis a osutatud hüvitised, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodide pikkusest.

    TAANI

    Taani riiklik vanaduspension täisulatuses, millele saavad õiguse pärast 10-aastast elamist isikud, kellele on pension määratud 1. oktoobriks 1989

    SOOME

    Riiklikud pensionid ja abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekueeskirjade kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse jõustamise seadus (569/2007)).

    Lapsepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riikliku pensioni seadusele (riikliku pensioni seadus (568/2007)).

    PRANTSUSMAA

    Lesepension või lese invaliidsuspension üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate skeemi alusel, kui see arvutatakse surnud abikaasa invaliidsuspensioni alusel, mis on määratud kooskõlas artikli SSC.47 lõike 1 punktiga a.

    KREEKA

    Põllumajanduskindlustusskeemiga (OGA) seotud hüvitised seaduse nr 4169/1961 alusel.

    MADALMAAD

    Toitja kaotust käsitlev 21. detsembri 1995. aasta üldine seadus (ANW).

    10. novembri 2005. aasta seadus töö ja sissetuleku kohta vastavalt tööjõudlusele (WIA).

    HISPAANIA

    Üld- ja eriskeemide alusel antavad toitjakaotuspensionid, välja arvatud riigiteenistujate eriskeem.

    ROOTSI

    a)

    Sissetulekuga seotud haigushüvitis ja tegevushüvitis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 34. peatükk).

    b)

    Tagatispension ja -hüvitis, millega asendati enne 1. jaanuari 1993 kohaldatud riiklikke pensioneid käsitlevate õigusaktide alusel makstud täielikud riiklikud pensionid ja sellest kuupäevast alates kehtivate õigusaktide üleminekueeskirjade alusel makstud täielikud riiklikud pensionid.

    II.

    Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punktis b osutatud hüvitised, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumise kuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel.

    SOOME

    Tööpensionid, mille puhul võetakse arvesse tulevasi perioode vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

    SAKSAMAA

    Toitjakaotuspensionid, mille puhul arvestatakse täiendavat perioodi.

    Vanaduspensionid, mille puhul arvestatakse juba saadud täiendavat perioodi.

    ITAALIA

    Itaalia pensionid täieliku töövõimetuse puhul (inabilità)

    LÄTI

    Eeldatavate kindlustusperioodide alusel arvutatav toitjakaotuspension (1. jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 23 lõige 8).

    LEEDU

    a)

    Riikliku sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel.

    b)

    Riikliku sotsiaalkindlustuse toitjakaotus- ja orvupensionid, mis arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt riiklike sotsiaalkindlustuspensionide seadusele.

    LUKSEMBURG

    Toitjakaotuspensionid.

    SLOVAKKIA

    Slovakkia toitjakaotuspensionid, mille aluseks on invaliidsuspension.

    HISPAANIA

    Väljateenitud pensionid riigiteenistujate eriskeemi alusel riigipensionäride seaduse konsolideeritud teksti I jaotise alusel, kui riski realiseerumisel oli hüvitisesaaja tegev riigiteenistujana või teda käsitati sellena; surma- ja toitjakaotus- (lese-, orvu- ja vanema)pensionid riigipensionäride seaduse konsolideeritud teksti I jaotise alusel, kui riski realiseerumisel oli hüvitisesaaja tegev riigiteenistujana või teda käsitati sellena.

    ROOTSI

    a)

    Haigushüvitis ja tegevuskompensatsioon garantiihüvitise vormis (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 35. peatükk).

    b)

    Toitjakaotuspension, mis arvutatakse krediteeritud kindlustusperioodide põhjal (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 76.–85. peatükk).

    III.

    Käesoleva protokolli artikli SSC.49 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud kokkulepped, mille eesmärk on vältida ühe ja sama arvestusliku perioodi arvessevõtmist kaks või rohkem korda:

    28. aprillil 1997. aastal Soome Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping;

    10. novembril 2000. aastal Soome Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping;

    Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon, 12. juuni 2012.

    LISA SSC-6

    ERISÄTTED LIIKMESRIIKIDE JA ÜHENDKUNINGRIIGI ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISEKS

    (artikli SSC.3 lõige 2, artikli SSC.51 lõige 1 ja artikkel SSC.66)

    AUSTRIA

    1.

    Pensionikindlustusperioodide omandamise tähenduses peetakse teises riigis koolis või võrreldavas haridusasutuses käimist samaväärseks koolis või võrreldavas haridusasutuses käimisega vastavalt üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) artikli 227 lõike 1 punktile 1 ja artikli 228 lõike 1 punktile 3, kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) artikli 116 lõikele 7 ja talupidajate sotsiaalkindlustusseaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) artikli 107 lõikele 7, kui asjaomase isiku suhtes kohaldati millalgi Austria õigust, kuna ta tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana ning ASVG artikli 227 lõikes 3, GSVG artikli 116 lõikes 9 ja BSVG artikli 107 lõikes 9 sätestatud erilised sissemaksed selliste haridusperioodide ostmiseks on tasutud.

    2.

    Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktis b nimetatud pro rata hüvitise arvutamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ega kaevurite lisahüvitist. Nendel juhtudel suurendatakse vastavalt asjaoludele ilma eelnimetatud sissemakseteta arvutatud pro rata hüvitist vähendamata lisakindlustuse sissemaksete erikasvu ja kaevurite lisahüvitise võrra.

    3.

    Kui käesoleva protokolli artikli SSC.7 alusel on täitunud Austria pensionikindlustusskeemi asendusperioodid, kuid neid ei saa ASVG artiklite 238 ja 239, GSVG artiklite 122 ja 123 ning BSVG artiklite 113 ja 114 kohaselt arvutamisel aluseks võtta, tuleb arvutamisel aluseks võtta lapsehooldusperioodid vastavalt ASVG artiklile 239, GSVG artiklile 123 ning BSVG artiklile 114.

    4.

    Artiklis SSC.39 osutatud juhtudel kohaldatakse Austria õiguse kohase invaliidsushüvitise suuruse kindlaksmääramisel protokolli 5. peatüki sätteid vajalike muudatustega.

    BULGAARIA

    Bulgaaria tervisekindlustusseaduse artikli 33 lõige 1 kehtib kõigi nende isikute kohta, kelle jaoks Bulgaaria on käesoleva protokolli III jaotise 1. peatüki kohaselt pädev liikmesriik.

    KÜPROS

    Käesoleva protokolli artiklite SSC.7, SSC.46 ja SSC.56 kohaldamisel määratakse Küprose Vabariigi õigusaktide alusel iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algav kindlustusnädal kindlaks, jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatavad tulud asjaomasel sissemakseaastal sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatava põhipalga nädalamääraga, tingimusel et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.

    TŠEHHI

    1.

    Pereliikmete määratlemisel vastavalt käesoleva protokolli artikli SSC.1 punktile s käsitatakse abikaasana Tšehhi Vabariigi seaduse nr 115/2006 (registreeritud partnerluse kohta) kohaselt määratletud registreeritud partnerit.

    2.

    Olenemata käesoleva protokolli artiklites SSC.6 ja SSC.7 sätestatust, võib täiendava toetuse andmisel nende kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud Tšehhi õigusnormide alusel, et oleks täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus pärast liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Tšehhi pensionikindlustusskeemis (§ 106a lõike 1 punkt b) (seadus nr 155/1995, Coll. pensionikindlustuse kohta).

    3.

    Artiklis SSC 39 osutatud juhtudel kohaldatakse invaliidsushüvitise summa kindlaksmääramisel vastavalt seadusele nr 155/1995 Coll. protokolli 5. peatüki sätteid mutatis mutandis.

    TAANI

    1.

    a)

    Arvutades pensione sotsiaalpensionide seaduse (lov om social pension) alusel, loetakse piirialatöötaja või Taani hooajatööle läinud töötaja Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul asjaomase töötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise riigi territooriumil. Käesoleva punkti raames mõistetakse „hooajatööna“ tööd, mis igal aastal aastaaegade vaheldumise tõttu kordub.

    b)

    Arvutades pensione sotsiaalpensionide seaduse (lov om social pension) alusel, loetakse isiku, kelle suhtes ei kehti punkt a, enne 1. jaanuari 1984 Taani õigusaktide alusel täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul kõnealuse isikuga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodidel elas abikaasa teise riigi territooriumil.

    c)

    Punktide a ja b kohaselt arvesse võetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise riigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel. Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

    2.

    a)

    Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.7 sätetest on isikutel, kes ei ole ühes või mitmes riigis tasulist tööd teinud, õigus Taani sotsiaalpensionile ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Taani alalised elanikud vähemalt kolm aastat, arvestades Taani õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid. Vastavalt käesoleva protokolli artiklile SSC.5 ei kohaldata käesoleva protokolli artiklit SSC.8 Taani sotsiaalpensionide suhtes, millele neil isikutel on tekkinud õigus.

    b)

    Punktis a osutatud sätteid ei kohaldata Taanis tasulist tööd tegevate või tasulist tööd teinud isikute perekonnaliikmete või üliõpilaste või nende perekonnaliikmete õiguse suhtes saada Taani sotsiaalpensioni.

    3.

    Ajutine hüvitis töötutele, kes on kaasatud paindliku töögraafiku skeemi (ledighedsydelse, 10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on hõlmatud käesoleva protokolli III jaotise 6. peatükiga.

    4.

    Kui Taani sotsiaalpensioni saaval isikul on õigus saada toitjakaotuspensioni ka mõnest teisest riigist, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks artikli SSC.48 lõike 1 tähenduses, tingimusel et isik, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel toitjakaotuspensioni arvutatakse, on samuti omandanud õiguse saada Taani sotsiaalpensioni.

    SOOME

    1.

    Soome riikliku pensioni õiguse kindlaksmääramiseks ja selle suuruse arvutamiseks käesoleva protokolli artiklite SSC.47, SSC.48 ja SSC.49 alusel käsitletakse teiste riikide õigusaktide alusel saadud pensione samamoodi nagu Soome õigusaktide alusel saadud pensione.

    2.

    Kohaldades käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i arvestusperioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasust sõltuva pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes teises riigis töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest vaatlusperioodist, on vaatlusperioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga vaatlusperioodi jooksul.

    PRANTSUSMAA

    1.

    Isikute puhul, kes saavad Prantsusmaal mitterahalisi hüvitisi vastavalt käesoleva protokolli artiklitele SSC.15 või SSC.24 ja elavad Prantsusmaa Haut-Rhin’i, Bas-Rhin’i või Moselle’i departemangus, hõlmavad teise riigi (kes vastutab nende kulude katmise eest) asutuse nimel antavad mitterahalised hüvitised nii üldisest ravikindlustusskeemist kui ka Alsace-Moselle’i kohalikust täiendavast kohustuslikust ravikindlustusskeemist makstavaid hüvitisi.

    2.

    Käesoleva protokolli III jaotise 5. peatüki kohaldamisel hõlmavad Prantsusmaa õigusaktid, mida kohaldatakse isiku suhtes, kes tegutseb või tegutses varem töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, nii vanaduspensionikindlustuse põhi- kui ka lisaskeemi (-skeeme), millega asjaomane isik on liitunud.

    SAKSAMAA

    1.

    Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artikli 5 lõike 4 punktist 1, on isikul, kes saab teise riigi õigusaktide kohaselt täielikku vanaduspensioni, õigus taotleda kohustuslikku kindlustust Saksamaa pensionikindlustusskeemi raames.

    2.

    Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 7 on isikul, kellel on teises riigis kohustuslik kindlustus või kes saab teise riigi õigusaktide kohaselt vanaduspensioni, õigus liituda Saksamaa vabatahtliku kindlustusskeemiga.

    3.

    Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite artikli 47 lõike 1, VII köite artikli 47 lõike 1 ning V köite artikli 24i alusel rahaliste hüvitiste andmiseks kindlustatud isikutele, kes elavad teises riigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, justkui kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel.

    4.

    Teiste riikide kodanikud, kelle elukoht või tavapärane asukoht on väljaspool Saksamaad ning kes vastavad Saksamaa pensionikindlustusskeemi üldtingimustele, võivad teha vabatahtlikke sissemakseid ainult juhul, kui nad on varem olnud Saksamaa pensionikindlustusskeemi kaudu vabatahtlikult või kohustuslikult kindlustatud; see kehtib ka kodakondsuseta isikute ja pagulaste kohta, kelle elukoht või harilik viibimiskoht on teises riigis.

    5.

    Sotsiaalkindlustuskoodeksi (Sozialgezetzbuch) VI köite artiklist 253 tulenev arvestusperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse vaid Saksamaa perioodide põhjal.

    6.

    31. detsembril 1991 kehtinud Saksamaa pensioniõigusaktide kohaldamisel pensioni ümberarvutamiseks kohaldatakse Saksamaa asendusperioodide (Ersatzzeiten) arvessevõtmisel üksnes Saksamaa õigusakte.

    7.

    Olenemata välisriigi pensionide seaduse (Fremdrentengesetz) lõikest 2, kohaldatakse käesoleva protokolli kohaldamisel jätkuvalt Saksamaa õigusakte tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta, mille eest on ette nähtud hüvitis seaduse alusel, mis käsitleb välisriigi pensione, ja hüvitiste kohta seoses kindlustusperioodidega, mida saab krediteerida seaduse kohaselt, mis käsitleb välisriigi pensione ümberasustatud isikute ja pagulaste seaduse (Bundesvertriebenengesetz) artikli 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud territooriumidel.

    8.

    Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga muu riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.

    KREEKA

    1.

    Seadust nr 1469/84, mis käsitleb Kreeka kodanike ja Kreeka päritoluga muude riikide kodanike vabatahtlikku liitumist pensionikindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste riikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes juhul, kui asjaomased isikud on sõltumata oma elamis- või viibimiskohast varem olnud kohustuslikult või vabatahtlikult Kreeka pensionikindlustusskeemi liikmed.

    2.

    Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.6 punktist a ja seaduse nr 1140/1981 artiklist 34, on isikul, kes saab teise riigi õigusaktide alusel tööõnnetuste või kutsehaigustega seotud pensioni, õigus taotleda OGA kohaldatavate õigusaktide alusel kohustuslikku kindlustust seoses selliste tegevusaladega, mis kuuluvad kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse.

    IIRIMAA

    Olenemata käesoleva protokolli artikli SSC.19 lõikest 2 ja artiklist SSC.57, võetakse Iirimaa õigusaktide kohase haigus- või töötushüvitise määramiseks ettenähtud kindlustatud isiku arvestusliku nädalasissetuleku (reckonable weekly earnings) arvutamisel arvesse tema asjaomase aasta keskmisele nädalapalgale vastavat summat iga töönädala eest, mil ta on asjaomasel aastal olnud töötaja teise riigi õigusaktide kohaselt.

    MALTA

    Riigiteenistujaid käsitlevad erisätted

    a)

    Üksnes käesoleva protokolli artiklite SSC.43 ja SSC.55 kohaldamisel käsitatakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk), vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) ja kodanikukaitseseaduse (Malta seadustekogu 411. peatükk) alusel;

    b)

    üksnes käesoleva protokolli artikli SSC.1 alapunkti cc kohaldamisel loetakse eespool nimetatud seaduste ja pensionide määruse (Malta seadustekogu 93. peatükk) alusel makstavaid pensioneid „riigiteenistujate eriskeemideks“.

    MADALMAAD

    1.

    Ravikindlustus

    a)

    Seoses Madalamaade õigusaktide kohase õigusega mitterahalistele hüvitistele käsitatakse käesoleva protokolli III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamisel isikutena, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi:

    i)

    isikuid, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt peavad kindlustuse sõlmima ravikindlustusandjaga, ning

    ii)

    tegevteenistuses olevate sõjaväelaste perekonnaliikmeid, kes elavad teises riigis, ja isikuid, kes elavad teises riigis ja kellel käesoleva protokolli kohaselt on nende asukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulude eest vastutavad Madalmaad, kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i.

    b)

    Isikud, kellele on viidatud punkti 1 alapunkti a punktis i, peavad ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt sõlmima ravikindlustusandjaga kindlustuse, ning isikud, kellele on viidatud punkti 1 alapunkti a punktis ii, peavad end registreerima ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

    c)

    Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulusid käsitleva üldseaduse (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alapunktis a viidatud isikute ning nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul teeb sissemaksed isik, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid, millest erandiks on sõjaväelaste pereliikmed, kes elavad teises riigis ja keda maksustatakse otse.

    d)

    Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätteid, mis käsitlevad kindlustuse hilinenud sõlmimist, kohaldatakse mutatis mutandis, kui punkti a alapunktis ii osutatud isikute registreerimine ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen) toimus hilinenult.

    e)

    Isikutel, kellel on mõne teise riigi õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes elavad või viibivad Madalmaades ajutiselt, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elu- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti on neil õigus saada eriravikulusid käsitlevas üldseaduses (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

    f)

    Käesoleva protokolli artiklite SSC.21–SSC.27 kohaldamisel käsitatakse lisaks protokolli III jaotise 4. ja 5. peatükiga hõlmatud pensionidele Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi:

    pensionid, mis on määratud avalike teenistujate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 6. jaanuari 1966. aasta seaduse alusel (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet);

    pensionid, mis on määratud sõjaväelaste ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 6. oktoobri 1966. aasta seaduse alusel (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet);

    töövõimetushüvitised, mis on määratud sõjaväelaste töövõimetushüvitisi käsitleva 7. juuni 1972. aasta seaduse alusel (sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seadus – Wetarbeidsongeschiktheidsvoorziening militairen);

    pensionid, mis on määratud Madalmaade raudtee-ettevõtte NV Nederlandse Spoorwegen töötajate ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensioneid käsitleva 15. veebruari 1967. aasta seaduse alusel (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet);

    pensionid, mis on määratud Madalmaade raudtee-ettevõtte töötingimusi reguleeriva määruse (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen) alusel;

    hüvitised, mis on määratud enne pensioniikka (65 aastat) jõudmist pensionile jäänud isikutele kooskõlas endistele töötajatele vanaduses sissetulekut tagava pensioniskeemiga, või hüvitised, mis on enneaegse tööturult lahkumise korral riikliku pensioniskeemi või kollektiivlepingu alusel ette nähtud 55aastastele või vanematele isikutele;

    hüvitised, mis on määratud sõjaväelastele ja avalikele teenistujatele koondamise, väljateenitud aastate pensioni ja ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kohaldatava skeemi alusel.

    g)

    Käesoleva protokolli artikli SSC.16 lõike 1 kohaldamisel on käesoleva lõike alapunkti a punktis ii osutatud isikutel, kes viibivad ajutiselt Madalmaades, õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti on neil õigus saada eriravikulusid käsitlevas üldseaduses (Algemene Wet Bijzondere Ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

    2.

    Üldise vanaduspensioni seaduse (Algemene Ouderdomswet – AOW) kohaldamine

    a)

    Üldise vanaduspensioni seaduse AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina,

    elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil,

    teises riigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

    töötas teises riigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitatakse kindlustusperioodina.

    Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks igaüks, kes elas või töötas Madalmaades kooskõlas eelnimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

    b)

    AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud teise riigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel eelnimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku kõnealuse isiku abikaasal eelnimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta punkti 2 alapunkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus.

    Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut pensioniõiguslikuks.

    c)

    AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 1. jaanuarile 1957 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid käsitleda selliseid aastaid kindlustusperioodina:

    elas 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või

    teises riigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

    töötas teises riigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitletakse kindlustusperioodina.

    d)

    AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate suhtes, mille jooksul pensionäri abikaasa ei olnud teise riigi kui Madalmaade elanikuna oma 15. ja 65. eluaasta vahel AOW alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad langevad kokku pensionäril nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega või kalendriaastatega, mida tuleb arvesse võtta punkti 2 alapunkti a kohaldamisel, tingimusel et nad olid nendel perioodidel abielus.

    e)

    Punkti 2 alapunkte a, b, c ja d ei kohaldata perioodide suhtes, mis langevad kokku:

    perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioniõiguste arvutamisel muu riigi kui Madalmaade vanaduskindlustuse õigusaktide alusel, või

    perioodidega, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.

    Teise riigi süsteemi kohaseid vabatahtliku kindlustuse perioode ei võeta käesoleva alapunkti kohaldamisel arvesse.

    f)

    Punkti 2 alapunktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme riigi territooriumil pärast 59aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab ühes neist riikidest.

    g)

    Erandina AOW IV peatükist võib igaüks, kes elab muus riigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on vastavalt Madalmaade õigusaktidele kindlustatud kohustusliku kindlustussüsteemi alusel, võtta nimetatud õigusaktide alusel vabatahtliku kindlustuse perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

    Nimetatud luba ei kaota kehtivust, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab üksnes pensioni toitja kaotust käsitleva üldseaduse (Algemene nabestaandenwet) alusel.

    Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.

    Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt AOW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb punkti 2 alapunktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemaksed vastavalt AOW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetav sissetulek loetakse Madalmaades saaduks.

    h)

    Lõike 2 punktis g viidatud luba ei pea andma kellelegi, kes on kindlustatud mõne muu riigi pensione ja toitjakaotushüvitisi käsitlevate õigusaktide kohaselt.

    i)

    Igaüks, kes tahab võtta vabatahtlikku kindlustust lõike 2 punkti g kohaselt, peab seda taotlema sotsiaalkindlustuspangas (Sociale Verzekeringsbank) mitte hiljem kui ühe aasta jooksul alates osalustingimuste täitumise kuupäevast.

    3.

    Toitja kaotust käsitleva üldseaduse (Algemene Nabestaandenwet – ANW) kohaldamine

    a)

    Kui lesel on käesoleva protokolli artikli SSC.46 lõike 3 kohaselt tulenevalt toitja kaotust käsitleva üldseaduse (ANW) alusel õigus saada toitjakaotuspensioni, arvutatakse pension vastavalt protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktile b.

    Nimetatud sätete kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, kui nende perioodide jooksul kindlustatud isik pärast 15aastaseks saamist:

    elas Madalmaades või

    teises riigis elades töötas Madalmaades tööandja juures, kes oli asutatud Madalmaades, või

    töötas teises riigis ajavahemikel, mida Madalmaade sotsiaalkindlustussüsteemis käsitatakse kindlustusperioodina.

    b)

    Arvesse ei võeta punkti 3 alapunkti a alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kohustusliku kindlustuse perioodidega, mis on täitunud teise riigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

    c)

    Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse vaid 15. eluaasta järel vastavalt Madalmaade õigusaktidele täitunud kindlustusperioode.

    d)

    Erandina ANW artikli 63a lõikest 1 võib isikul, kes elab muus riigis kui Madalmaad ja kelle abikaasa on ANW alusel kohustuslikult kindlustatud, lubada võtta ANW alusel vabatahtliku kindlustuse, tingimusel et selline kindlustus on käesoleva protokolli kohaldamise kuupäevaks juba alanud, kuid ainult perioodideks, mil tema abikaasa on kohustuslikult kindlustatud.

    Nimetatud luba kaotab kehtivuse alates kuupäevast, mil abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb vastavalt ANW-le, välja arvatud juhul, kui abikaasa kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja lesk saab pensioni üksnes vastavalt ANW-le.

    Igal juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil isik saab 65aastaseks.

    Vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse kindlaks vastavalt ANW vabatahtliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele. Kui vabatahtlik kindlustus järgneb punkti 2 alapunktis b viidatud kindlustusperioodile, siis määratakse sissemakse vastavalt ANW kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramise sätetele, tingimusel et arvessevõetav sissetulek loetakse Madalmaades saaduks.

    4.

    Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

    Vastavalt WAOle, WIAle või WAZile hüvitist arvutades võtavad Madalmaade asutused arvesse järgmist:

    enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud palgatööperioodid ja nendega võrdsustatud perioodid;

    WAO alusel täitunud kindlustusperioodid;

    pärast 15. eluaastat asjaomasel isikul vastavalt üldisele töövõimetusseadusele (Algemene Arbeidsongeschiktheidswet) täitunud kindlustusperioodid, kui need ei lange kokku WAO alusel täitunud kindlustusperioodidega;

    WAZi alusel täitunud kindlustusperioodid;

    WIA alusel täitunud kindlustusperioodid.

    HISPAANIA

    1.

    Käesoleva protokolli rakendamisel võetakse töötajal riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse (Ley de Clases Pasivas del Estado) konsolideeritud teksti artikli 31 lõikes 4 sätestatud kohustuslikust pensionieast või kohustuslikust tagandamiseast puudujäävaid aastaid arvesse teenistusajana selles riigis ainult juhul, kui selle sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta toitjakaotuspensioni, kuulus hüvitisesaaja Hispaania riigiteenistujate eriskeemi alla või oli seotud tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse, või kui sündmuse ajal, mille alusel tuleb maksta pensioni, täitis hüvitisesaaja tööülesannet, mille korral oleks olnud nõutav asjaomase isiku kuulumine riigiteenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemi, kui tööülesandeid oleks täidetud Hispaanias.

    2.

    a)

    Vastavalt artikli SSC.51 lõike 1 punktile c arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid Hispaania sotsiaalkindlustusele viimase sissemakse tasumisele. Kui pensioni põhisumma arvutamisel tuleb arvesse võtta teiste riikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- ja/või elamisperioode, siis kasutatakse selliste perioodide puhul neile vaatlusperioodidele ajaliselt võimalikult lähedasi Hispaania sissemakseid, tarbijahinnaindeksi arengut arvestades.

    b)

    Saadud pensionisummat suurendatakse suurendamiste ja ümberhindamiste summa võrra, mis arvutatakse samaliigiliste pensionide puhul iga järgneva aasta eest.

    3.

    Teistes riikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kohaselt, käsitletakse käesoleva protokolli artikli SSC.51 kohaldamisel samamoodi nagu Hispaania avaliku teenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode.

    4.

    Sotsiaalkindlustuse üldseaduse teises üleminekusättes nimetatud eal põhinevaid täiendavaid summasid kohaldatakse käesoleva protokolli alusel kõigi hüvitisesaajate suhtes, kes on teinud makseid oma nimele Hispaania õigusaktide kohaselt enne 1. jaanuari 1967; käesoleva protokolli artikli SSC.6 kohaldamisel ei ole võimalik üksnes käesoleva protokolli kohaldamisel käsitada teises riigis enne 1. jaanuari 1967 krediteeritud kindlustust samaväärsena Hispaanias tehtud sissemaksetega. Kuupäevale 1. jaanuar 1967 vastav kuupäev on 1. august 1970 meremeeste eriskeemi korral ja 1. aprill 1969 söekaevandajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi korral.

    ROOTSI

    1.

    Protokolli sätteid kindlustus- ja elamisperioodide liitmise kohta ei kohaldata Rootsi õigusaktidega ettenähtud selliste üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad 1937. aastal või enne seda sündinud ning enne pensionitaotluse esitamist teatava aja Rootsis elanud isikute õigust saada baaspensioni (seaduse [2010:111] (mis käsitleb sotsiaalkindlustusseadustiku kehtestamist) 6. peatükk).

    2.

    Selleks et arvutada sissetulek nominaalsissetulekuga seotud haigushüvitise jaoks (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 34. peatükk), kohaldatakse järgmist: kui kindlustatud isiku suhtes on vaatlusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu riigi õigusakte, loetakse nendes riikides saadud sissetulek võrdväärseks kindlustatud isiku poolt vaatlusperioodil Rootsis viibitud aja jooksul teenitud keskmise brutosissetulekuga, jagades Rootsis teenitud sissetuleku aastate arvuga, mille jooksul nimetatud sissetulekuid teeniti.

    3.

    a)

    Sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioniga seotud nominaalsete pensionivarade arvutamisel (sotsiaalkindlustusseadustiku [2010:110] 82. peatükk), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide kohane nõue pensioni saamise õiguse kohta vähemalt kolmel aastal viiest kalendriaastast vahetult enne kindlustatud isiku surma (vaatlusperiood), võetakse arvesse ka muudes riikides täitunud kindlustusperioodid nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes riikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse nii, nagu põhineksid need Rootsis pensioni arvutamise aluseks oleval keskmisel baassummal. Kui asjaomane isik on töötanud Rootsis pensioni arvutamise aluseks võetava baaspalgaga ainult ühe aasta, loetakse iga teistes riikides täitunud kindlustusperiood vastavaks sellega samaväärsele summale.

    b)

    Nominaalsete pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surmaga seotud lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemasolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (vaatlusperiood) ning kui kindlustusperioodid täitusid vaatlusperioodil mõnes muus riigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhineva nagu Rootsi aasta puhul.

    ÜHENDKUNINGRIIK

    1.

    Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni juhul, kui:

    a)

    endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed, või

    b)

    nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele, siis tingimusel, et abikaasa või endine abikaasa tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või rohkema riigi õigusaktid, kohaldatakse käesoleva protokolli III jaotise 5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sel juhul tõlgendatakse käesoleva protokolli artiklite SSC.44–SSC.55 viiteid „kindlustusperioodidele“ viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud:

    1)

    abikaasal või endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

    a)

    abielus naine või

    b)

    isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm, või

    2)

    endisel abikaasal, kui nõude on esitanud:

    a)

    lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust, või

    b)

    lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust ega lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vanadusega seotud lesepensioni, mis arvestatakse vastavalt käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punktile b, ning seetõttu tähendab „vanadusega seotud lesepension“ vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse punkti 39 alapunktile 4 lesepensioni maksmist vähendatud määral.

    2.

    Käesoleva protokolli artikli SSC.8 kohaldamisel käsitatakse teise riigi territooriumil viibivat Ühendkuningriigi õigusaktide alusel vanadus- või toitjakaotuspensioni või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni või matusetoetuse igat saajat nii, nagu tema elukoht oleks selle teise riigi territooriumil.

    1)

    Sissetulekuteguri arvutamisel (et määrata kindlaks õigus saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana tegutsetud iga töönädala eest, mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses) peetakse asjaomast isikut sissemakseid tasunuks palgatöötajana või sellise sissetuleku saajana, millelt on makstud sissemakseid sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist.

    2)

    Käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b kohaldamisel, kui:

    a)

    mõnel tulumaksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajana tegutsenud isikul täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes mõnes muus liikmesriigis ja käesoleva lõike punkti 1 kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat tingimusi täitva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, loetakse ta selles liikmesriigis sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul;

    b)

    tulumaksuaastat, mis algas 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta tingimusi täitvaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses käesoleva protokolli artikli SSC.47 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

    3)

    Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saadud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulumääraga. Tulemus esitatakse täisarvuna, komakohti arvesse ei võeta. Niimoodi saadud arvu käsitatakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu esindavana, tingimusel et see ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.

    3.

    Kui lesestunud vanema toetuse või toitjakaotustoetuse (kõrgem määr) saamine sõltub õigusest Ühendkuningriigi lapsetoetusele, siis isikut, kes vastab kõigile muudele toetuse saamise kriteeriumidele ning kellel oleks õigus saada Ühendkuningriigi lapsetoetust, kui tema või asjaomane laps oleks Ühendkuningriigi elanik, ei takistata taotlemast lesestunud vanema toetust või toitjakaotustoetust (kõrgem määr) vastavalt käesolevale protokollile, olenemata asjaolust, et Ühendkuningriigi lapsetoetus on käesoleva protokolli sisulisest kohaldamisalast artikli SSC.3 lõike 4 punkti g alusel välja jäetud.

    Liide SSCI-1

    HALDUSKOKKULEPPED KAHE VÕI ENAMA RIIGI VAHEL

    (millele on osutatud käesoleva lisa artiklis SSCI.8)

    BELGIA – ÜHENDKUNINGRIIK

    4. mai ja 14. juuni 1976. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

    18. jaanuari ja 14. märtsi 1977. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 kohta (määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise 1. peatüki kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kord), mida on muudetud 4. mai ja 23. juuli 1982. aasta kirjavahetusega (kokkulepe määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 22 lõike 1 punkti a kohaldamisest tulenenud kulude tagasimaksmise kohta)

    TAANI – ÜHENDKUNINGRIIK

    30. märtsi ja 19. aprilli 1977. aasta kirjavahetus, mida on muudetud 8. novembri 1989. aasta ja 10. jaanuari 1990. aasta kirjavahetusega ning mis käsitleb kokkulepet mitterahaliste hüvitiste kulude ning halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta

    EESTI – ÜHENDKUNINGRIIK

    29. märtsil 2006. aastal Eesti Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004

    SOOME – ÜHENDKUNINGRIIK

    1. ja 20. juuni 1995. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

    PRANTSUSMAA – ÜHENDKUNINGRIIK

    25. märtsi ja 28. aprilli 1997. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

    8. detsembri 1998. aasta kokkulepe erimeetodite kohta mitterahaliste hüvitiste eest tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72

    UNGARI – ÜHENDKUNINGRIIK

    1. novembril 2005. aastal Ungari Vabariigi ja Ühendkuningriigi asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõike 3 ja artikli 41 lõike 2 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis nimetatud määruse kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004

    IIRIMAA – ÜHENDKUNINGRIIK

    9. juuli 1975. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise 1. ja 4. peatüki kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kord) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

    ITAALIA – ÜHENDKUNINGRIIK

    15. detsembril 2005. aastal Itaalia Vabariigi ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohaselt alla kirjutatud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis määruse (EÜ) nr 883/2004 kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. jaanuarist 2005

    LUKSEMBURG – ÜHENDKUNINGRIIK

    18. detsembri 1975. aasta ja 20. jaanuari 1976. aasta kirjavahetus seoses määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikega 2 (määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklis 105 osutatud halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine)

    MALTA – ÜHENDKUNINGRIIK

    17. jaanuaril 2007. aastal Malta ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste vahel määruse (EMÜ) nr 883/2004 artikli 35 lõike 3 ja artikli 41 lõike 2 kohaselt sõlmitud kokkulepe, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis nimetatud määruse kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks alates 1. maist 2004

    MADALMAAD – ÜHENDKUNINGRIIK

    11. augusti 1954. aasta konventsiooni rakendamist käsitleva 12. juuni 1956. aasta halduskokkuleppe artikli 3 teine lause

    PORTUGAL – ÜHENDKUNINGRIIK

    8. juunil 2004. aastal kehtestatud kord, millega määratakse kindlaks muud viisid kummaski riigis antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmiseks, mille kohaldamine algas 1. jaanuaril 2003

    HISPAANIA – ÜHENDKUNINGRIIK

    18. juuni 1999. aasta kokkulepe vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta


    II LISA

    „LISA SSC-8

    ARTIKLI SSC.11 KOHALDAMIST KÄSITLEVAD ÜLEMINEKUSÄTTED

    LIIKMESRIIGID

    Austria

    Belgia

    Bulgaaria

    Horvaatia

    Küpros

    Tšehhi

    Taani

    Eesti

    Soome

    Prantsusmaa

    Saksamaa

    Kreeka

    Ungari

    Iirimaa

    Itaalia

    Läti

    Leedu

    Luksemburg

    Malta

    Madalmaad

    Poola

    Portugal

    Rumeenia

    Slovakkia

    Sloveenia

    Hispaania

    Rootsi


    Top