This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22020D1359
Decision No 2/2019 of the Joint Committee established by the Agreement between the European Union and the Swiss Confederation on the linking of their greenhouse gas emissions trading systems of 5 December 2019 amending Annexes I and II to the Agreement between the European Union and the Swiss Confederation on the linking of their greenhouse gas emissions trading systems [2020/1359]
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga asutatud ühiskomitee otsus nr 2/2019, 5. detsember 2019, millega muudetakse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu I ja II lisa [2020/1359]
Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepinguga asutatud ühiskomitee otsus nr 2/2019, 5. detsember 2019, millega muudetakse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu I ja II lisa [2020/1359]
PUB/2020/661
ELT L 314, 29.9.2020, p. 68–86
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
29.9.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 314/68 |
EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEMIDE SIDUMISE LEPINGUGA ASUTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2019,
5. detsember 2019,
millega muudetakse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingu I ja II lisa [2020/1359]
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artikli 13 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Lepingu artikleid 11–13 on ajutiselt kohaldatud alates lepingu allkirjastamisest 23. novembril 2017. |
(2) |
Lepingu artikli 13 lõikega 2 nähakse ette, et ühiskomitee võib muuta lepingu lisasid. |
(3) |
Käesoleva otsuse lisas on esitatud lepingu I ja II lisa muudatused, millega ajakohastatakse 2015. aastal kokkulepitud algsete I ja II lisa asjakohaseid aspekte. Samuti nähakse sellega ette ajutine lahendus ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelise ühenduse töölerakendamiseks. |
(4) |
Lepingu I lisa B osa kohaselt peaks liit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (2) (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/410) (3) artiklile 25a jätma Šveitsi territooriumil asuvatelt lennuväljadelt saabuvad lennud ELi HKSi kohaldamisalast välja. See ei mõjuta õhusõidukikäitajate hõlmatust ELi HKSiga, mis põhineb direktiivi 2003/87/EÜ I lisal, mille kohaselt tegevusala liik, mille suhtes direktiivi 2003/87/EÜ kohaldatakse, hõlmab kõiki lende, mis saabuvad lennuväljale või väljuvad lennuväljalt, mis asub liikmesriigi territooriumil. |
(5) |
Lepingu I lisa tuleks vaadata läbi vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 7, et säilitada ELi HKSi ja Šveitsi HKSi praegune ühilduvus 2021.–2030. aasta kauplemisperioodiks. Tuleks tagada, et lepingu I lisa läbivaatamisega säilitatakse vähemalt liidu ja Šveitsi heitkoguste vähendamise kohustuste terviklikkus ning nende CO2-turgude terviklikkus ja nõuetekohane toimimine. Välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja konkurentsi moonutamist ühendatud süsteemide vahel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lepingu I ja II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisa I ja II lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub lepingu jõustumise kuupäeval.
Brüssel, 5. detsember 2019
Ühiskomitee nimel
Euroopa Liidu määratud sekretär
Maja-AlexadraDITTEL
eesistuja
Marc CHARDONNENS
Šveitsi määratud sekretär
Caroline BAUMANN
(1) ELT L 322, 7.12.2017, lk 3.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/410, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid, ning otsust (EL) 2015/1814 (ELT L 76, 19.3.2018, lk 3).
LISA
„I lisa
OLULISED KRITEERIUMID
A. Olulised kriteeriumid paiksete käitiste kohta
Käesolev osa vaadatakse läbi Šveitsi valitsuse ettepanekul vastavalt lepingu artikli 13 lõikele 7, et säilitada ELi HKSi ja Šveitsi HKSi praegune ühilduvus 2021.–2030. aasta kauplemisperioodil. Ühiskomitee tagab, et käesoleva osa läbivaatamisega säilitatakse vähemalt lepinguosaliste heitkoguste vähendamise kohustuste terviklikkus ning nende CO2-turgude terviklikkus ja nõuetekohane toimimine. Välditakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ja konkurentsi moonutamist ühendatud süsteemide vahel.
|
Olulised kriteeriumid |
ELi HKSis |
Šveitsi HKSis |
||||||||||
1. |
Kohustuslik osalemine HKSis |
HKSis osalemine on kohustuslik käitistele, mis tegelevad allpool loetletud tegevusaladega ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heide. |
HKSis osalemine on kohustuslik käitistele, mis tegelevad allpool loetletud tegevusaladega ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heide. |
||||||||||
2. |
HKS peab hõlmama vähemalt selliseid tegevusalasid, mis on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
3. |
HKS peab hõlmama vähemalt selliseid kasvuhoonegaase, mis on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
4. |
HKSis tuleb kehtestada piirmäär, mis on vähemalt sama range, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Lineaarne vähendamistegur 1,74 % aastas suureneb 2021. aastast alates 2,2 %ni aastas ning seda vähendamistegurit kohaldatakse kõikide sektorite suhtes vastavalt direktiivile (EL) 2018/410, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Lineaarne vähendamistegur on 1,74 % aastas kuni 2020. aastani. |
||||||||||
5. |
Turustabiilsusmehhanism |
2015. aastal kehtestas EL turustabiilsusreservi (otsus (EL) 2015/1814), mida tugevdati direktiiviga (EL) 2018/410. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Šveitsi õigusaktidega nähakse ette võimalus vähendada enampakkumiste mahtu, kui majanduslikel põhjustel saastekvootide hulk turul oluliselt suureneb. Lepinguosalised teevad koostööd, et töötada välja asjakohane panus turu stabiilsusesse. |
||||||||||
6. |
HKSi turujärelevalve peab olema vähemalt sama range, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
|
|
||||||||||
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Šveitsi finantsturgu käsitlevates õigusnormides ei ole saastekvootide õiguslikku laadi kindlaks määratud. Saastekvoote ei käsitata väärtpaberitena finantsturu taristu seaduses ja seega ei saa nendega kaubelda reguleeritud kauplemiskohtades. Kuna saastekvoote ei käsitata väärtpaberitena, ei kohaldata Šveitsi väärtpaberiturgu käsitlevaid õigusnorme börsivälise saastekvootidega kauplemise suhtes järelturul. |
||||||||||||
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Finantsturu taristu seaduse kohaselt käsitatakse väärtpaberitena tuletislepinguid. See hõlmab ka tuletisinstrumente, mille alusvaraks on saastekvoodid. Saastekvootide tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse börsiväliselt nii finantssektoriväliste kui ka finantssektori vastaspoolte vahel, kuuluvad finantsturu taristu seaduse kohaldamisalasse. |
||||||||||||
7. |
Turujärelevalvega seotud koostöö |
Lepinguosalised kehtestavad asjakohase korra turujärelevalvega seotud koostööks. Kõnealune koostöökord puudutab teabevahetust ja mõlema lepinguosalise turujärelevalvekorrast tulenevate kohustuste täitmise tagamist. Lepinguosalised teavitavad ühiskomiteed sellisest korrast. |
|||||||||||
8. |
Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
9. |
Rahvusvaheliste ühikute arvulised piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Alates 2021. aastast ei ole liidu õiguses ette nähtud õigust kasutada rahvusvahelisi ühikuid. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Nendes sätetes nähakse ette rahvusvaheliste ühikute kasutamine üksnes aastani 2020. |
||||||||||
10. |
Saastekvootide tasuta eraldamine toimub võrdlusaluste põhjal, kasutades kohandamistegureid. Maksimaalselt viis protsenti perioodi 2013–2020 saastekvootidest hoitakse uute osalejate jaoks. Saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta, müüakse enampakkumisel või tunnistatakse kehtetuks. Selleks peab HKS vastama vähemalt järgmisele: |
|
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Tasuta eraldatavad saastekvoodid ei ületa ELi HKSi käitistele eraldatud kvootide taset. |
||||||||||
(arvutused sektoriülese paranduskoefitsiendi määramiseks ELi HKSis aastatel 2013–2020), |
|
||||||||||||
(kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu ajavahemikuks 2015–2020), |
|
||||||||||||
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|
||||||||||||
11. |
HKSis tuleb ette näha karistused järgmistes dokumentides sätestatud juhtudel ja määrades: |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
12. |
HKSis peavad olema seire ja aruandlus vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||
13. |
HKSis peavad olema tõendamine ja akrediteerimine vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
B. Olulised kriteeriumid lennunduse kohta
|
Olulised kriteeriumid |
ELi jaoks |
Šveitsi jaoks |
||||||||||||
1. |
Kohustuslik osalemine HKSis |
HKSis osalemine on lennutegevuse puhul kohustuslik vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool. |
HKSis osalemine on lennutegevuse puhul kohustuslik vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool. |
||||||||||||
2. |
Lennutegevuse ja kasvuhoonegaaside hõlmatus ning lendude ja nendele vastavate heitkoguste omistamine väljuva lennu põhimõttel, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Šveitsi territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad ja sealt väljuvad lennud, välja arvatud lennud, mis väljuvad EMP territooriumil asuvalt lennuväljalt. Kõiki HKSi kohaldamisalaga seotudajutisi erandeid, nagu erandid direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a tähenduses, võib kohaldada Šveitsi HKSis vastavalt ELi HKSis kehtestatud eranditele. Lennutegevuse puhul on hõlmatud üksnes CO2-heide. |
||||||||||||
Alates 1. jaanuarist 2020 on ELi HKSiga hõlmatud Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) territooriumil asuvatelt lennuväljadelt väljuvad ja Šveitsi territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad lennud, samas kui Šveitsi territooriumil asuvatelt lennuväljadelt väljuvad ja EMP territooriumil asuvatele lennuväljadele maanduvad lennud jäetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt ELi HKSist välja. |
Punktis 1 osutatud üldisest hõlmatusest jäävad välja:
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
Need hõlmatuse piirangud on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|||||||||||||||
3. |
Asjakohaste andmete vahetamine lennutegevuse hõlmatusega seotud piirangute kohaldamise kohta |
Lepinguosalised teevad koostööd seoses hõlmatuse piirangute kohaldamisega äriotstarbeliste ja mitteäriotstarbeliste õhusõidukite käitajate suhtes Šveitsi HKSis ja ELi HKSis vastavalt käesolevale lisale. Eelkõige tagavad lepinguosalised, et Šveitsi HKSiga ja ELi HKSiga hõlmatud lendude ja õhusõidukikäitajate korrektseks identifitseerimiseks vajalikud andmed esitatakse õigel ajal. |
|||||||||||||
4. |
Piirmäär (saastekvootide üldkogus, mis eraldatakse õhusõidukikäitajatele) |
Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 3c, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 3c eraldati saastekvoodid esialgu järgmiselt:
Eraldisi muudeti määrusega (EL) nr 421/2014, millega vähendati tasuta eraldatavate saastekvootide arvu proportsionaalselt tagastamiskohustuse vähendamisega (direktiivi 2003/87/EÜ artikli 28a lõige 2). Määrusega (EL) 2017/2392, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, pikendati selle lähenemisviisi rakendamist kuni 2023. aastani ja kehtestati lineaarne vähendamistegur 2,2 % alates 1. jaanuarist 2021. |
Piirmäär peab olema sama range nagu ELi HKSis, eelkõige seoses vähendamise protsendimääraga aastate ja kauplemisperioodide lõikes. Piirmääras sisalduvad saastekvoodid eraldatakse järgmiselt:
See eraldis võidakse läbi vaadata vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 6 ja 7. |
||||||||||||
|
Kuni 2020. aastani arvutatakse piirmääras sisalduvate saastekvootide arv alt üles tasuta eraldatavate saastekvootide alusel vastavalt eespool osutatud piirmäära jaotusele. Igasugused HKSi kohaldamisalaga seotud ajutised erandid eeldavad eraldatavate kvootide koguse asjakohast proportsionaalset kohandamist. Alates 2021. aastast määratakse piirmääras sisalduvate saastekvootide kogus kindlaks 2020. aasta piirmäära alusel, võttes arvesse võimaliku vähendamise protsendimäära kooskõlas ELi HKSiga. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||||
5. |
Saastekvootide eraldamine lennundusele enampakkumise teel |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Enampakkumisel müüdavate Šveitsi saastekvootide müümiseks korraldab enampakkumise Šveitsi pädev asutus. Šveitsil on õigus saada endale enampakkumisel müüdud Šveitsi saastekvootidest saadud tulu. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
6. |
Erireserv teatavate õhusõidukikäitajate jaoks |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Saastekvoote pannakse erireservi uute osalejate ja kiiresti kasvavate käitajate jaoks, kuid kuni 2020. aastani Šveitsil erireservi ei ole, kuna Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks on 2018. See erireserv on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
7. |
Võrdlusalus saastekvootide tasuta eraldamiseks õhusõidukikäitajatele |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Aastane võrdlusalus on 0,000642186914222035 saastekvooti tonnkilomeetri kohta. |
Võrdlusalus ei tohi olla suurema väärtusega, kui see on ELi HKSis. Kuni 2020. aastani on aastane võrdlusalus 0,000642186914222035 saastekvooti tonnkilomeetri kohta. See võrdlusalus on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
8. |
Tasuta saastekvootide eraldamine õhusõidukikäitajatele |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Saastekvootide väljaandmises tehakse kohandused vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a proportsionaalselt vastavate aruandlus- ja tagastamiskohutustega, mis tulenevad EMP ja Šveitsi vaheliste lendude tegelikust hõlmatusest ELi HKSiga, |
Saastekvootide arv, mis eraldatakse õhusõidukikäitajale tasuta, arvutatakse selliselt, et käitaja poolt võrdlusaasta kohta esitatud tonnkilomeetriandmed korrutatakse kohaldatava võrdlusalusega. See tasuta eraldamine on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
9. |
Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides: |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
10. |
Rahvusvaheliste ühikute kasutamise arvulised piirangud |
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Rahvusvaheliste ühikute kasutus on 1,5 % tõendatud heitkogustest kuni aastani 2020. See on sätestatud
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
11. |
Tonnkilomeetriandmete hankimine võrdlusaasta kohta |
nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
Ilma et see piiraks allpool esitatud sätte kohaldamist, hangitakse tonnkilomeetriandmed samal ajal ja samal viisil, nagu hangitakse tonnkilomeetriandmed ELi HKSi jaoks. Kuni 2020. aastani ja vastavalt määrusele, mis käsitleb tonnkilomeetriandmete hankimist ja lennuki poolt läbitud vahemaadega seotud seireplaanide ettevalmistamist, ning nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, on Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks 2018. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
12. |
Seire ja aruandlus |
|
Seiret ja aruandlust käsitlevad sätted peavad olema sama ranged kui ELi HKSis. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|
||||||||||||||
13. |
Tõendamine ja akrediteerimine |
|
Tõendamist ja akrediteerimist käsitlevad sätted peavad olema sama ranged kui ELi HKSis. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
|
||||||||||||||
14. |
Haldamine |
Kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud kriteeriume. Sel eesmärgil ja vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a käsitatakse Šveitsi haldava liikmesriigina seoses õhusõidukikäitajate haldamise omistamisega Šveitsile ja ELi (EMP) liikmesriikidele. |
Kooskõlas CO2 määrusega, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastutab Šveits selliste õhusõidukikäitajate haldamise eest,
|
||||||||||||
Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt vastutavad ELi (EMP) liikmesriikide pädevad asutused kõigi nende hallatavate õhusõidukikäitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud Šveitsi HKSiga (nt nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust hõlmavate tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, saastekvootide eraldamine, väljaandmine ja ülekandmine, nõuete täitmine ja nende täitmise tagamine). Euroopa Komisjon lepib Šveitsi pädevate asutustega kahepoolselt kokku dokumentide ja teabe üleandmises. |
Šveitsi pädevad asutused vastutavad kõigi nende hallatavate õhusõidukikäitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud ELi HKSiga (nt nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust hõlmavate tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, saastekvootide eraldamine, väljaandmine ja ülekandmine, nõuete täitmine ja nende täitmise tagamine). Šveitsi pädevad asutused lepivad Euroopa Komisjoniga kahepoolselt kokku dokumentide ja teabe üleandmises. |
||||||||||||||
Eelkõige tagab Euroopa Komisjon, et Šveitsi hallatavatele õhusõidukikäitajatele kantakse üle tasuta eraldatav kogus ELi saastekvoote. Seoses kahepoolse lepinguga, mis käsitleb Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaamaga seotud lende ja millega ei kaasne ühtegi direktiivi 2003/87/EÜ muudatust, lihtsustab Euroopa Komisjon vastavalt vajadusele selle lepingu rakendamist, tingimusel et see ei põhjusta topeltarvestust. |
Eelkõige kannavad Šveitsi pädevad asutused ELi (EMP) liikmesriikide hallatavatele õhusõidukikäitajatele üle tasuta eraldatava koguse Šveitsi saastekvoote. See on sätestatud
nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. |
||||||||||||||
15. |
Tagastamine |
Kui ELi (EMP) liikmesriikide pädevad asutused hindavad nõuete täitmist õhusõidukikäitajate poolt, võttes aluseks tagastatud saastekvootide koguse, võtavad nad kõigepealt arvesse Šveitsi HKSiga hõlmatud heitkoguseid ja kasutavad tagastatud saastekvootide ülejäänud osa, et võtta arvesse ELi HKSiga hõlmatud heitkoguseid. |
Kui Šveitsi pädevad asutused hindavad nõuete täitmist õhusõidukikäitajate poolt, võttes aluseks tagastatud saastekvootide koguse, võtavad nad kõigepealt arvesse ELi HKSiga hõlmatud heitkoguseid ja kasutavad tagastatud saastekvootide ülejäänud osa, et võtta arvesse Šveitsi HKSiga hõlmatud heitkoguseid. |
||||||||||||
16. |
Õiguslik täitmise tagamine |
Lepinguosalised jõustavad oma HKSide sätted selliste õhusõidukikäitajate suhtes, kes ei täida kohustusi vastavas HKSis, sõltumata sellest, kas käitajat haldab ELi (EMP) pädev asutus või Šveitsi pädev asutus, kui kohustuste täitmise tagamine käitajat haldava asutuse poolt vajab täiendavaid meetmeid. |
|||||||||||||
17. |
Õhusõidukikäitajate halduslik jaotamine |
Euroopa Komisjoni poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 18a lõike 3 kohaselt avaldatavas õhusõidukikäitajate nimekirjas näidatakse vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a iga õhusõidukikäitajat haldav riik, sealhulgas Šveits. Õhusõidukikäitajaid, kelle haldamine omistatakse Šveitsile esimest korda pärast käesoleva lepingu jõustumist, hakkab Šveits haldama pärast omistamisaasta 30. aprilli ja enne omistamisaasta 1. augustit. Lepinguosalised teevad koostööd asjaomaste dokumentide ja teabe jagamiseks. Õhusõidukikäitaja haldamise omistamine ei mõjuta asjaomase õhusõidukikäitaja hõlmatust vastava HKSiga (see tähendab, et ELi HKSiga hõlmatud käitajal, keda haldab Šveitsi pädev asutus, on ELi HKSis samasugused kohustused nagu Šveitsi HKSis ja vastupidi). |
|||||||||||||
18. |
Rakendamiskord |
Täiendavad üksikasjad, mis on vajalikud töö ja koostöö korraldamiseks lennunduse kontoomanikele mõeldud ühtses kontaktpunktis, töötab välja ja võtab pärast käesoleva lepingu allkirjastamist vastu ühiskomitee vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 12, 13 ja 22. Neid üksikasju hakatakse kohaldama samast kuupäevast kui käesolevat lepingut. |
|||||||||||||
19 |
Eurocontroli abi |
Seoses käesoleva lepingu lennundust käsitleva osaga lisab Euroopa Komisjon Šveitsi Eurocontrolile ELi HKSi osas antud mandaadile. |
C. Olulised kriteeriumid registrite kohta
Kummagi lepinguosalise HKS hõlmab registrit ja tehingulogi, mis peavad vastama turvamehhanismide ja -menetluste ning kontode avamise ja haldamise osas järgmistele olulistele kriteeriumidele.
Olulised kriteeriumid turvamehhanismide ja -menetluste kohta
Registrid ja tehingulogid peavad tagama süsteemis säilitatavate andmete konfidentsiaalsuse, puutumatuse, autentsuse ja kättesaadavuse. Selleks rakendavad lepinguosalised järgmisi turvamehhanisme.
Olulised kriteeriumid |
||||
Kontodele juurdepääsuks tuleb kasutada kahekordse autentimise mehhanismi kõigi kasutajate puhul. |
||||
Tehingu allkirjastamise mehhanismi tuleb kasutada nii tehingute algatamise kui ka heakskiitmise korral. Kinnituskood saadetakse kasutajale ribaväliselt. |
||||
Järgmisi toiminguid peab algatama üks isik ja heaks kiitma teine isik (nn nelja-silma-põhimõte):
|
||||
Kasutusel peab olema teavitussüsteem, mis teavitab kasutajaid nende kontode või nende kontodel olevate saastekvootidega seotud toimingutest. |
||||
Ülekande algatamise ja selle sooritamise vahe peab olema vähemalt 24 tundi, et igal kasutajal oleks võimalik teave kätte saada ja peatada ülekanne, mille puhul kahtlustatakse, et see on ebaseaduslik. |
||||
Šveitsi haldaja ja liidu põhihaldaja peavad võtma meetmeid selleks, et teavitada kasutajaid süsteemide turvalisuse (nt arvutid, võrk) ning andmete käitlemise ja internetis navigeerimisega seotud kohustustest. |
||||
2020. aasta heitkoguseid saab katta üksnes ajavahemikul 2013–2020 välja antud saastekvootidega. |
Olulised kriteeriumid kontode avamise ja haldamise kohta
Olulised kriteeriumid |
||||||||||
Käitaja konto/käitaja arvelduskonto avamine |
||||||||||
Käitaja või pädeva asutuse taotlus käitaja konto/käitaja arvelduskonto avamiseks tuleb esitada riiklikule haldajale (Šveitsi puhul föderaalne keskkonnaamet FOEN). Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et teha kindlaks HKSi kuuluv käitis ja asjaomase käitise tunnuskood. |
||||||||||
Õhusõidukikäitaja konto/õhusõidukikäitaja arvelduskonto avamine |
||||||||||
Igal õhusõidukikäitajal, kes on hõlmatud Šveitsi HKSi ja/või ELi HKSiga, peab olema üks õhusõidukikäitaja konto/õhusõidukikäitaja arvelduskonto. Šveitsi pädeva asutuse hallatavatel õhusõidukikäitajatel peab olema konto Šveitsi registris. Õhusõidukikäitaja või õhusõidukikäitaja volitatud esindaja taotlus tuleb esitada riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN) 30 tööpäeva jooksul alates õhusõidukikäitaja seirekava heakskiitmisest või käitaja üleminekust ELi (EMP) liikmesriigi haldusalast Šveitsi asutuste haldusalasse. Taotlus peab sisaldama taotleja käitatava, Šveitsi HKSi ja/või ELi HKSiga hõlmatud õhusõiduki kordumatut tunnuskoodi (kordumatuid tunnuskoode). |
||||||||||
Isikliku konto/isiku arvelduskonto avamine |
||||||||||
Isikliku konto/isiku arvelduskonto avamise taotlus tuleb esitada riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN). Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et teha kindlaks kontoomanik/taotleja, ja vähemalt järgmist: |
||||||||||
|
||||||||||
Volitatud esindajad/konto esindajad |
||||||||||
Igal kontol on vähemalt üks volitatud esindaja/konto esindaja, kelle nimetab võimalik kontoomanik. Volitatud esindaja/konto esindaja algatab kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindaja/konto esindaja nimetamisel tuleb volitatud esindaja/konto esindaja kohta esitada järgmine teave: |
||||||||||
|
||||||||||
Dokumentide kontroll |
||||||||||
Iga dokumendi koopia, mis esitatakse isikliku konto/isiku arvelduskonto avamiseks või volitatud esindaja/konto esindaja nimetamiseks, peab olema tõestatud koopia. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat nõudvas riigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või asjakohasel juhul legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva. |
||||||||||
Konto avamisest, konto ajakohastamisest või volitatud esindaja/konto esindaja nimetamisest keeldumine |
||||||||||
Riiklik haldaja (Šveitsi puhul FOEN) võib konto avamisest, konto ajakohastamisest või volitatud esindaja/konto esindaja nimetamisest keelduda, kui keeldumine on mõistlik ja põhjendatud. Keeldumise põhjuseks peab olema vähemalt üks järgmistest põhjustest: |
||||||||||
|
||||||||||
Kontoteabe korrapärane kontrollimine |
||||||||||
Kontoomanik peab viivitamata teatama igast muudatusest kontoandmetes ja kasutajaandmetes riiklikule haldajale (Šveitsi puhul FOEN), lisades teabe, mida nõuab riiklik haldaja, kes vastutab andmete õigeaegse ajakohastamise eest. |
||||||||||
Vähemalt kord kolme aasta jooksul kontrollib riiklik haldaja, kas kontoteave on endiselt täielik, ajakohane, täpne ja õige, ning palub kontoomanikul teatada kõikidest võimalikest muutustest. |
||||||||||
Kontole juurdepääsu peatamine |
||||||||||
Kontole juurdepääsu võib peatada, kui registreid käsitlevaid käesoleva lepingu artikli 3 sätteid on rikutud või kui toimub uurimine seoses nimetatud sätete võimaliku rikkumisega. |
||||||||||
Teabe konfidentsiaalsus ja avalikustamine |
||||||||||
ELi tehingulogis, Šveitsi tehingulogis, liidu registris, Šveitsi registris ja muudes Kyoto protokolli registrites hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud saastekvootide kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne. |
||||||||||
Sellist konfidentsiaalset teavet võib anda asjaomastele avaliku sektori asutustele nende taotluse alusel, kui sellega taotletakse õiguspärast eesmärki ja need taotlused on põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed pettuse või rahapesu, terrorismi rahastamise või muude raskete kuritegude, turu manipuleerimise või muude liidu, EMP liikmesriigi või Šveitsi õiguse rikkumiste uurimiseks, avastamiseks, menetlemiseks, maksuhalduseks või nõuete täitmise tagamiseks, auditeerimiseks ja finantsjärelevalveks ning ELi HKSi ja Šveitsi HKSi toimimise tagamiseks. |
D. Olulised kriteeriumid enampakkumiskeskkondade ja enampakkumiste kohta
Üksused, kes korraldavad saastekvootide enampakkumisi lepinguosaliste HKSides, peavad vastama järgmistele olulistele kriteeriumidele ja korraldama enampakkumisi järgmiste nõuete kohaselt.
|
Olulised kriteeriumid |
||||||||
1. |
Enampakkumist korraldav üksus valitakse menetlusega, mis tagab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja konkurentsi enampakkumisplatvormide vahel vastavalt hankeid käsitlevatele liidu või siseriiklikele õigusaktidele. |
||||||||
2. |
Enampakkumist korraldav üksus peab olema selleks volitatud ja peab oma toimingute tegemisel võtma vajalikke kaitsemeetmeid; kõnealused kaitsemeetmed hõlmavad muu hulgas meetmeid huvide konfliktist tuleneda võivate kahjulike tagajärgede avastamiseks ja kõrvaldamiseks, turgu mõjutada võivate riskide avastamiseks ja haldamiseks, läbipaistvaid ja diskretsiooni välistavaid eeskirju ning menetlusi õiglaste ja korrektsete enampakkumiste korraldamiseks ning piisavaid rahalisi vahendeid, et hõlbustada nõuetekohast toimimist. |
||||||||
3. |
Juurdepääs enampakkumisele eeldab kehtivate miinimumnõuete järgimist seoses kliendi suhtes rakendatavate piisavate hoolsusmeetmetega, et osalejad ei kahjustaks enampakkumise kulgu. |
||||||||
4. |
Enampakkumise kulg peab olema prognoositav, eelkõige müügi ajastuse ja järjestuse ning hinnangulise mahu osas. Enampakkumise peamised elemendid, sealhulgas enampakkumiste ajakava, kuupäevad ja hinnangulised müügimahud, avaldatakse enampakkumist korraldava üksuse veebisaidil vähemalt üks kuu enne enampakkumise algust. Olulistest muudatustest tuleb ette teatada nii kiiresti kui võimalik. |
||||||||
5. |
Saastekvootide enampakkumise läbiviimisel on eesmärk minimeerida võimalikku mõju kummagi lepinguosalise HKSile. Enampakkumise eest vastutav üksus tagab, et enampakkumishinnad ei erine oluliselt saastekvootide hinnast järelturul enampakkumisperioodi ajal, vastupidine olukord annaks märku puudulikust enampakkumisest. Eelmises lauses osutatud erinevuse kindlaksmääramise metoodikast tuleks teatada turujärelevalve ülesandeid täitvatele pädevatele asutustele. |
||||||||
6. |
Kogu mittekonfidentsiaalne teave enampakkumise kohta, sealhulgas õigusaktid, suunised ja vormid, avaldatakse avatud ja läbipaistval viisil. Iga toimunud enampakkumise tulemused avaldatakse nii kiiresti kui võimalik koos asjaomase mittekonfidentsiaalse teabega. Enampakkumiste tulemuste aruanded avaldatakse vähemalt kord aastas. |
||||||||
7. |
Saastekvootide enampakkumiste korraldamisel järgitakse asjakohaseid eeskirju ja menetlusi, et vähendada enampakkumistel konkurentsi kahjustava käitumise, turu kuritarvitamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu. Kõnealused eeskirjad ja menetlused peavad olema võimalikult suures ulatuses vähemalt sama ranged nagu need, mida kohaldatakse lepinguosaliste õiguse alusel finantsturgude suhtes. Eelkõige vastutab enampakkumist korraldav üksus selle eest, et rakendatakse selliseid meetmeid, menetlusi ja protsesse, mis tagavad enampakkumiste usaldusväärsuse. Ta jälgib ka turuosaliste käitumist ja teatab pädevatele ametiasutustele, kui ilmneb konkurentsi kahjustavat käitumist, turu kuritarvitamist, rahapesu või terrorismi rahastamist. |
||||||||
8. |
Enampakkumist korraldava üksuse ja saastekvootide enampakkumise üle teevad nõuetekohaselt järelevalvet pädevad asutused. Määratud pädevatel asutustel peavad olema vajalik õiguspädevus ja tehniline kord, et kontrollida
Võimaluste piires peab järelevalve olema vähemalt sama range nagu lepinguosaliste õiguse alusel finantsturgude üle tehtav järelevalve. |
Oma saastekvootide enampakkumisel müümiseks peab Šveits püüdma kasutada eraõiguslikku üksust kooskõlas riigihanke-eeskirjadega.
Kuni lepingu sõlmimiseni sellise üksusega ning eeldusel, et enampakkumisel müüdavate saastekvootide arv aastas jääb allapoole kindlaksmääratud piirmäära, võib Šveits jätkata praeguse enampakkumiskorra kasutamist ehk FOENi korraldatavaid enampakkumisi järgmistel tingimustel.
1. |
Piirmäär on 1 000 000 saastekvooti, sealhulgas lennutegevuse jaoks enampakkumisel müüdavad saastekvoodid. |
2. |
Kohaldatakse olulisi kriteeriume 1–8, välja arvatud kriteeriumid 1 ja 2; kriteeriumi 5 viimast lauset ning kriteeriume 7 ja 8 kohaldatakse FOENi suhtes niivõrd, kui see on võimalik. |
Olulist kriteeriumi 3 kohaldatakse koos järgmise nõudega: kõigil EMP üksustel, kellel on lubatud teha pakkumisi liidu enampakkumistel, on luba teha pakkumisi Šveitsi saastekvootide enampakkumistel sellise korra alusel, mis kehtis käesoleva lepingu sõlmimise ajal.
Šveits võib volitada enampakkumisi korraldama EMPs asuvaid üksusi.
II LISA
ÜHENDUSE TEHNILINE STANDARD
ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vahelise ühenduse töölerakendamiseks võetakse 2020. aasta maiks või niipea, kui see on võimalik, kasutusele ajutine lahendus. Lepinguosalised teevad koostööd, et asendada ajutine registritevahelise ühenduse lahendus alalisega niipea kui võimalik.
Ühenduse tehniline standard hõlmab järgmist:
— |
sideühenduse arhitektuur, |
— |
andmeedastuse turvalisus, |
— |
funktsioonide loetelu (tehingud, kooskõlastav võrdlemine …), |
— |
veebiteenuste määratlus, |
— |
andmete logisse salvestamise nõuded |
— |
operatiivne töökorraldus (kõnekeskus, kasutajatugi), |
— |
andmeside käivitamise kava ja testimine, |
— |
turvatestimine. |
Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette, et haldajad võtavad kõik mõistlikud meetmed, et tagada Šveitsi tehingulogi, ELi tehingulogi ja süsteemidevahelise ühenduse pidev töö 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas minimaalsete katkestustega kummaski tehingulogis ja süsteemidevahelises ühenduses.
Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette, et teabevahetus Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel toimub veebiteenuste sõnumite turvalise vahetusena, mille aluseks on järgmised tehnilised lahendused (1) 1:
— |
veebiteenused, mis kasutavad lihtsat objektipöörduse protokolli (Simple Object Access Protocol, SOAP) või sellega võrdväärset protokolli, |
— |
riistvarapõhine VPN (virtuaalne privaatvõrk), |
— |
laiendatav märgistuskeel XML, |
— |
digitaalallkiri ning |
— |
võrguaja protokollid. |
Ühenduse tehnilises standardis nähakse ette Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, liidu registri ja ELi tehingulogi täiendavad turvanõuded, mis dokumenteeritakse turbekavas. Eelkõige täpsustatakse ühenduse tehnilises standardis järgmist:
— |
kui tekib kahtlus, et Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, liidu registri ja ELi tehingulogi turvalisus on ohus, teavitavad lepinguosalised viivitamata teineteist ning peatavad Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahelise ühenduse, |
— |
turvarikkumise korral kohustuvad lepinguosalised jagama viivitamata teineteisele teavet. Teadaolevaid tehnilisi üksikasju sisaldav aruanne juhtumi kohta (kuupäev, juhtumi põhjus, mõju, meetmed) edastatakse nii Šveitsi registri haldajale kui ka liidu registri põhihaldajale 24 tunni jooksul pärast turvarikkumist. |
Ühenduse tehnilises standardis ette nähtud turvatestimine peab olema lõpetatud enne Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahelise sideühenduse loomist ja iga kord, kui hakkab tööle Šveitsi tehingulogi või ELi tehingulogi uus versioon või väljalase.
Ühenduse tehnilises standardis tuleb lisaks tootmiskeskkonnale näha ette kaks testimiskeskkonda: arendaja testimiskeskkond ja heakskiitmiskeskkond.
Lepinguosalised peavad Šveitsi registri haldaja ja liidu registri põhihaldaja kaudu esitama tõendid, et viimase 12 kuu jooksul on tehtud nende süsteemide turvalisuse sõltumatu hindamine vastavalt ühenduse tehnilises standardis ette nähtud turvanõuetele. Turvatestimine, eelkõige läbistustestimine tehakse kõikide tarkvara uute suuremate väljalasetega vastavalt ühenduse tehnilises standardis sätestatud turvanõuetele. Läbistustestimist ei tohi teha tarkvaraarendaja ega tema alltöövõtja.
(1) 1 Praegu kasutatakse selliseid tehnilisi lahendusi teabevahetuseks liidu registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel ning ka Šveitsi registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel.