LISA

ELi JA LIIBANONI PARTNERLUSE PRIORITEEDID NING KOKKULEPE

LIIBANONI JA ELi PARTNERLUSE PRIORITEEDID

ELi ja Liibanoni uuendatud partnerlus (2016–2020)

Liibanoni ja ELi partnerluse prioriteetide raamistik

Liibanon on võtnud juhtrolli Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise teemalistes aruteludes ja konsultatsioonides. Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise Beiruti konverentsil esitatud Araabia riikide kirjalik seisukoht oli oluline dokument, mis aitas kaasa Euroopa naabruspoliitika uuendamisele viinud konsultatsiooniprotsessile. Üldjoontes põhinevad prioriteedid Liibanoni osalemisel Euroopa naabruspoliitika läbivaatamises ja moodustavad raamistiku poliitilise osaluse ning lühiajaliste ja keskpika perioodi sekkumiste jaoks, mille aluseks on Liibanoni valitsuse kindlaks määratud prioriteedid. Peale selle seisavad Liibanoni ja ELi kui partnerite ees praegu rohkem kui eales pikaleveninud kriisidest tulenevad vahetud probleemid. Need probleemid nõuavad, et eespool nimetatud raamistik võtaks arvesse erandlikke asjaolusid piirkonnas ja nende mõju Liibanonile.

EL ja Liibanon on seisukohal, et nende partnerlus on jagatud väärtuste kehastus ja vastastikuste huvide tunnustamine. Jagatud väärtusteks on siinjuures asjakohases rahvusvahelises, piirkondlikus ja riiklikus õiguses sätestatud inimõigused ja põhivabadused. Demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamine on ELi ja Liibanoni suhete oluline osa. Jagatud eesmärgiks on ühine rahu, heaolu ja stabiilsuse ala, milleks on vaja koostööd, eelkõige ühise vastutuse, diferentseerimise ja laiendatud partnerluse kaudu, ajendatuna sellest, kui oluline on säilitada Liibanoni roll mõõdukuse eeskujuna kogu piirkonna jaoks, ning võttes arvesse tema elava erasektori ja dünaamilise kodanikuühiskonna olulist rolli.

Tegeledes kõige kiireloomulisemate küsimustega, sh rände ja terrorismiga, jätkavad Liibanon ja EL püüdlemist oma pikaajalise partnerluse tuumeesmärkide poole, milleks on jõupingutused Liibanoni ja kogu piirkonna jätkusuutliku stabiilsuse nimel, mille juures EL teeb Liibanoni ametiasutustega aktiivset koostööd ja peab dialoogi kõigi erakondadega, säilitades majanduskasvu tugevate riiklike institutsioonide loomise ja Liibanoni majanduse elavdamise kaudu ning võimendades Liibanoni erasektori ja kodanikuühiskonna potentsiaali. Kõigis allpool kokku lepitud prioriteetsetes valdkondades vajavad mõned probleemid kohest tähelepanu, samal ajal, kui teised sammud vajavad piisavat ettevalmistust, et neid keskpikas perioodis edukalt rakendada.

ELi – Liibanoni assotsiatsiooninõukogu kiidab selle uuendatud partnerluse heaks kui uute, kohandatud kahepoolsete suhete paradigma, mis hõlmab uut taset poliitilises dialoogis. Vahetult assotsiatsiooninõukogu istungjärgu järgne periood on kohustuste elluviimisel otsustav, see nõuab mõlemalt osapoolelt partnerluse prioriteetide ja neile lisatud kokkuleppe tulemuslikku rakendamist. Partnerluse prioriteetide vahekokkuvõtte raames neid vajaduse korral muudetakse ja kohandatakse. Selle uuendatud partnerluse edu mõõdetakse sellega, millises ulatuses see reageerib Liibanoni ja ELi vajadustele. Käesolevas dokumendis ja selle lisas kirjeldatud prioriteedid ja kohustused ei ole ammendavad ning EL on valmis tegema Liibanoni toetuseks piirkonna kolmandatele riikidele suunatud algatusi.

Tervikliku lähenemisviisiga humanitaarkriisi vastu

Liibanonil on olnud alates 2011. aastast enneolematu koormus Süüriast massiliselt tema territooriumile saabuva pagulasvoo tõttu. Praegu viibib Liibanonis hinnanguliselt 1,5 miljonit süürlast ja umbes 0,5 miljonit palestiinlast, mis teeb Liibanonist riigi, kus on enim ümberasustatuid ja pagulasi nii elaniku kui ka ruutkilomeetri kohta. Hiljutine ELi rändekriis on põhjustanud poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Liibanon on EList 440 korda väiksem ja 120 korda väiksema elanikkonnaga, kuid viimastel aastatel vastu võetud pagulaste arv on neis sarnane.

Liibanon ja EL on seisukohal, et ainus jätkusuutlik pikaajaline lahendus Süüria Liibanoni ümberasustatute ja pagulaste jaoks on nende turvaline tagasipöördumine päritoluriiki, kui tingimused selleks saavad täidetud. Pagulaste ning Süürias ja Süüriast ümberasustatud isikute ja neid vastu võtvate kogukondade vajaduste rahuldamine on kiireloomuline prioriteet terve rahvusvahelise kogukonna jaoks, kelle sellesuunalisi jõupingutusi tuleks tugevdada. Mõlemad pooled võtavad aga arvesse ka vajadust luua tingimused Süüria pagulaste ja ümberasustatud süürlaste turvaliseks tagasipöördumiseks, sh üleminekuperioodil, kooskõlas kõigi rahvusvahelise humanitaarõiguse normidega ja võttes arvesse vastuvõtvate riikide huve.

Selles vaimus saavad nii Liibanon kui ka EL konkreetset kasu oma ühisest kohustusest täiustada oma poliitilist dialoogi, tehes koostööd selliste tingimuste olemasolu hindamiseks ja edendamiseks kahepoolselt ja asjaomastes rahvusvahelistes foorumites, kus EL ja tema liikmesriigid arutavad konkreetset olukorda Liibanonis ja vajadust võtta arvesse tema elulisi huve, ning väljendavad oma muret selle üle, et Liibanon on võtnud vastu üle miljoni ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametis registreeritud pagulase, ja selle mõju üle vastuvõtvatele kogukondadele, Liibanoni ja laiema piirkonna julgeolekule ja stabiilsusele.

Seoses sellega, ja võttes arvesse pagulaskriisi pikaajalisust, on Liibanoni valitsus kuulutanud välja uue lähenemisviisi Süüriast tema territooriumile ümberasustatud süürlaste ajutise ja püsiva kohalolu haldamisele, et leevendada süürlaste massilise sissevoolu survet riigile ja tema kodanikele viisil, mis ei kahjustaks ei Liibanoni riigi ja kodanike ega ka pagulaste huve. See uus lähenemisviis, mida kirjeldatakse Liibanoni kavatsuste deklaratsioonis, mille ta esitas Londoni konverentsil 2016. aasta veebruaris, koos rahvusvahelise toetusega piisavate rahastamis- ja rakendusvahenditega, on võimalus olukorda märgatavalt parandada. Liibanoni valitsus parandab Liibanoni õigusaktidega kooskõlas olevate vajalike haldus- ja regulatiivmeetmete abil rahvusvaheliste rahaliste vahendite ja rakendusvahendite kättesaadavust erinevate tegevussuundade jaoks, eelkõige nende jaoks, mis on suunatud riigi majandusele, taristule ja töökohtade loomise algatustele.

EL ja Liibanoni eesmärgiks on suure mõjuga sekkumised, mis hõlmavad finantsabi, toetuste ja laenude kõiki vorme, et leevendada Süüria kriisi drastilist mõju Liibanoni rahandusele, (1) vastuvõtvatele kogukondadele ning riigi majandusele, taristule ja keskkonnale. Süüria pagulaste ja ümberasustatud isikute majanduslike võimaluste parandamine peab toimuma riigi kui terviku majandusliku vastupanuvõime parandamise laiemas kontekstis välismaiste ja kohalike investeeringute abil töökohti loovatesse projektidesse, taristusse ja majanduslikku arengusse. Sellised sekkumised aitavad ka luua kliimat, kus saaks oluliselt vähendada riigikassasse laenu võtmise kulusid.

Partnerluse prioriteetide eesmärk on edendada ühiseid huve ja tõhustada koostööd. Nad on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Nad on ka strateegiliseks raamistikuks poliitiliste, julgeolekualaste ja koostööpingutuste koordineerimiseks järgmise nelja aasta jooksul (2016–2020). Allpool loetletud prioriteedid ja eesmärgid tuginevad valitsuse olemasolevatele kavadele ja strateegiatele. Need saavad aluseks ka abi joondamisele valitsuse visiooni järgi. Partnerluse prioriteetide siht on edendada soolist võrdõiguslikkust naiste suurema osaluse kaudu poliitilistel ja otsuseid tegevatel foorumitel.

1.   Julgeolek ja võitlus terrorismi vastu

Peaeesmärk on parandada kõigi Euroopa Liidu ja Liibanoni kodanike julgeolekut. Liibanon ja EL viivad läbi julgeolekusektori reforme ja täiendusi, arendades julgeolekusüsteemi, sh õiguskaitse-, julgeoleku- ja järelevalveasutuste ning kohtute institutsioonilist suutlikkust, järgides täiel määral inimõigusi ja demokraatlikke norme.

Daeshi rünnakud rõhutavad asjaolu, et terrorismioht Euroopa ja Liibanoni ees on ühine. Me keskendame oma jõupingutused laia julgeolekualase ja terrorismivastase võitluse partnerluse ülesehitamisele. Liibanoni ja ELi vahel pärast 26. jaanuari 2016. aasta terrorismivastase võitluse dialoogi kokku lepitud tegevuskava tagab tugevama ja kvalitatiivselt konkreetsema koostöö võitluses ÜRO Julgeolekunõukogu määratletud terroriorganisatsioonide vastu. Koostöövaldkondade hulka kuuluvad õigusemõistmine ja õiguskaitse, võitlus terrorismi rahastamise vastu, piirihaldus, lennujaamade julgestus ja tsiviillennundusjulgestus ning võitlus vägivaldse äärmusluse vastu. Seoses sellega kasutab EL kõiki oma asjaomaseid vahendeid ja võimalusi, mis on eraldatud prioriteetsete kolmandate riikide aitamiseks, keda ähvardab tõsine terrorismioht.

Liibanon ja EL töötavad üheskoos välja koordineeritud riikliku terrorismiohu ärahoidmise kontseptsiooni. Liibanon töötab ELi toetusel välja oma riikliku terrorismivastase võitluse strateegia, mis hõlmab ELi liikmesriikide ekspertide, Europoli, Cepoli, Frontexi ja Eurojusti toetust. Tulemuseks saab strateegia, mis peegeldab unikaalset panust, mida Liibanoni valitsuse iga haru saab anda võitlusse terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu.

2.   Valitsemistava ja õigusriigi põhimõtted

Liibanoni stabiilsuse saavutamiseks on vaja edusamme hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas. EL teeb Liibanoniga koostööd, et:

—	arendada koostööprojekte institutsioonilise suutlikkuse suurendamise valdkonnas Liibanoni haldusreformi strateegia raames;

—	edendada jagatud väärtusi, milleks on demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, sh hea valitsemistava ning läbipaistvad, stabiilsed ja tõhusad institutsioonid, sõnavabaduse ja sõltumatu pressi kaitsmine;

—	jätkata reforme kohtusüsteemi tulemuslikkuse ja sõltumatuse suurendamiseks eesmärgiga tõhustada avalikku sektorit. Kõigi partnerluse prioriteetide tulemuslikkuse tagamiseks on põhiline laiendada võitlust korruptsiooni vastu, mis takistab majanduse kasvu ja arengut.

Valimisseaduse ja valimisraamistiku reform on riigi moderniseerimiseks kriitilise tähtsusega. Liibanon tervitab ELi väljendatud valmisolekut osaleda Liibanoni valimisreformi edendamises ja valitsemistava parandamises kohalike omavalitsuste tasandil. Jätkusuutlik areng nõuab ka inimõiguste, sh tõrjutud elanikkonnarühmade kaitse edendamist.

3.   Majanduskasvu ja töövõimaluste edendamine

a.   Kohalikud omavalitsused

Prioriteediks on jõupingutused kogukonna vastupanuvõime suurendamiseks. Majanduslik ebavõrdsus Liibanonis jätab riigi ilma selle kasvupotentsiaalist ja on ohuks stabiilsusele. Erilist tähelepanu pööratakse ebasoodsas olukorras aladele, sh andes kohalikele omavalitsustele, nende liitudele ja kohalikele asutustele volitused ning tugevdades kodanikuühiskonna organisatsioone, et parandada kohalikku valitsemistava. Toetatakse naiste ja noorte suuremat osalemist, et edendada kaasavat lähenemist jätkusuutlikule kasvule. See hõlmab ka paremat teenuste, näiteks tervishoiuteenuste pakkumist ning investeeringuid kohalike omavalitsuste taristuprojektidesse. Kohalikke omavalitsusi pigistab tugevasti kõnealune elanikkonna hüppeline kasv, sest nad peavad laiendama põhiteenuste pakkumist ja täitma nii riigis elava süürlaste kogukonna kui ka neid vastu võtvate kogukondade koheseid vajadusi, mis põhjustab pakutavate teenuste kvaliteedi languse.

b.   Erainvesteeringud

Tehakse jõupingutusi Liibanoni majanduse elavdamiseks, keskendudes inimväärsete töövõimaluste loomisele kõigi jaoks ning laiapõhjalisele kaasavale majanduskasvule suuremate erainvesteeringute kaudu. Majandus mängib määravat rolli Liibanoni jõupingutustes Süüria kriisi mõju leevendamiseks. Seepärast on soovitav jätkata jõupingutusi Liibanoni makromajandusliku tasakaalustamatuse ja eelarve haavatavuse kõrvaldamiseks vajalike reformidega, mis sillutaksid teed suuremale jätkusuutlikule majanduskasvule.

Üleriigiline töökohtade loomine aitab parandada usaldust valitsuse ja riigiasutuste vastu ning edendab sotsiaalset ühtekuuluvust. Kasvav ametlik majandus loob olulise sissetuleku avalike teenuste pakkumiseks ja tugevdab riigiasutuste legitiimsust. Suurem konkurentsivõime ja mitmekesisus koos elava erasektoriga parandab riigi majanduse vastupanuvõimet ja kiirendab sellest tulenevalt töökohtade loomist kooskõlas Liibanoni õigusaktidega ning vähendab nii usurühmitustevahelisi ja sotsiaalseid pingeid. Seda saab saavutada ettevõtjate ja elanikkonna, sh Liibanoni diasporaa laiapõhjalise kaasamisega innovatsiooni ja teadmistepõhisesse majandustegevusse ning inimväärsete töökohtade loomisega, mis on kasuks kõigile. ELi ja Liibanoni kokkuleppe kohaste kohustuste täitmine pakub täiendavaid võimalusi riigi arenguks.

c.   Infrastruktuur

Liibanon ja EL uurivad võimalusi kasutada elutähtsa taristu laiendamiseks soodustingimustel rahastamist, et suurendada prioriteetsete sektorite tootlikkust. Koos uuritakse võimalusi kaasata rahvusvahelisi finantsasutusi, et võtta kasutusele uusi abi andmise viise, nagu eritoetused, mitterahaline abi ja soodustingimustega laenud. Erilisi jõupingutusi tehakse erasektori organisatsioonide kaasamiseks, mis võivad olla huvitatud Euroopa rahastamisvahendite võimaluste ärakasutamisest. Eesmärk on toetada elutähtsa taristu, nagu elektrivarustuse, veevarustuse, jäätmekäitluse ja transpordi arengut ning pakkuda prioriteetset toetust tootvatele sektoritele. Vajadust mööda uuritakse ka sihtotstarbelise finantsabi, sh eelarvelise abi andmise võimalusi. Lisaks sellele kavatseb Liibanon luua ELi jaoks konkreetsed mehhanismid, et leevendada suurte investeeringuprogrammidega seotud riske. EL ja Liibanon teevad koostööd tingimuste loomiseks konkreetsete finantssekkumiste, eelkõige Euroopa omade jaoks, mis on mõeldud oluliste taristuprojektide toetamiseks ja vajadust mööda mitmesuguste ELi rahastamisvahendite kasutuselevõtmiseks.

Eelnimetatud tegevussuundade üle peetakse tihedaid konsultatsioone, et saavutada konkreetseid tulemusi.

d.   Kaubandus/põllumajandus/tööstus

Liibanon ja EL pürivad ka omavaheliste kaubandussuhete tugevdamisele. Selleks moodustavad nad regulaarselt koguneva ühise töörühma kaubanduse täiendavaks hõlbustamiseks ning kaupade ja teenuste suhtes seni kehtinud mittetariifsete tõkete vähendamiseks. See töörühm hakkab koos käima niipea kui võimalik.

On olemas vastastikune huvi kaubandussuhete tugevdamiseks, suurendades tööstustoodete, teenustesektori, põllumajanduse ning põllumajandusliku toidutööstussektori konkurentsivõimet, sh parandades Liibanoni põllumajandustoodete kvaliteedistandardeid ja samas peavoolustades jätkusuutliku tarbimise ja tootmise ideed.

Töö selles valdkonnas aitab leevendada Süüria kriisi mõju kaubandusele, aga ka edendada investeerimist töömahukatesse sektoritesse, nagu põllumajandus ja tööstus. Assotsieerimislepingu pakutavaid võimalusi tuleks põhjalikult optimeerida, et tagada mõlemapoolne kasu. Ühtlasi kavatsetakse teha jõupingutusi, et täiendavalt lihtsustada Liibanoni toodete pääsu ELi ja muudele turgudele. Nende probleemide lahendamiseks seatakse sisse tõhustatud koostöö ja tehniline abi sanitaar- ja fütosanitaarnormide alal, sh koostöös Liibanoni erasektoriga. Nii saab Liibanon suurendada põllumajandustoodete eksporti ja maksimeerida kasu olemasolevatest turulepääsuvõimalustest, mis hõlmab assotsieerimislepingus sätestatud põllumajanduslike tariifikvootide täitmist.

EL jätkab Liibanoni innustamist ja toetamist Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamisel, aga ka kasulikul osalemisel Agadiri lepingus.

e.   Energiajulgeolek, kliimameetmed ja loodusvarade säästmine

Suurendatud tähelepanu keskkonnale energiatõhususe, taastuvenergia, jäätmekäitluse, veemajanduse ja loodusvarade säästmise kaudu võib suurendada riigi turismipotentsiaali, kaitsta rahvuslikku rikkust ning vähendada elanikkonna kokkupuudet haiguste ja terviseohtudega. Koostöö ja partnerlused teaduse ja innovatsiooni valdkonnas võivad mängida otsustavat rolli kõigis nimetatud valdkondades, suurendades seosepõhise lähenemisviisi kaudu loodusvarade integreeritud ja tõhusa majandamise potentsiaali.

Mõlemad pooled püüavad realiseerida energiakoostöö potentsiaali. Energiadialoog võiks pakkuda vahendeid energiakoostöö tõhustamiseks, sh nafta- ja gaasisektori uuringute ja ekspluateerimise ning asjaomaste avamerevõimaluste valdkonnas. Pärast Pariisi kokkulepe vastuvõtmist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel uurivad EL ja Liibanon koostöö tõhustamise võimalusi Liibanoni kavatsetava riiklikult kindlaks määratud panuse rakendamiseks. Valitsemissektori võla vähendamiseks ja loodusvarade säilitamise eesmärgil võib kaaluda võlgade mahakandmist vastutasuks looduskaitsemeetmete võtmise eest.

4.   Ränne ja liikuvus

Liibanon ja EL peavad läbirääkimisi ühisdeklaratsiooni üle, et käivitada liikuvuspartnerlus, mis sai alguse dialoogist rände, liikuvuse ja julgeoleku üle, ning pooled lepivad kokku ka lisas, milles kirjeldatakse üksikasjalikult konkreetseid prioriteetseid meetmeid uue liikuvuspartnerluse eesmärkide saavutamiseks.

Pooled püüavad tugevdada koostööd rände ja liikuvuse valdkonnas Liibanoni ja ELi liikuvuspartnerluse kaudu, mis moodustab pikaajalise raamistiku, mille abil suurendatakse Liibanoni suutlikkust hallata nii seaduslikku kui ka ebaseaduslikku rännet, võttes arvesse tema huve vastuvõtva riigina ja pidades silmas tema konkreetset olukorda, ressursinappust ja suurt koormust, mis on tal olnud alates Süüria kriisi algusest.

Liibanon ja EL püüavad edendada koostööd laias teemaderingis arusaamisega, et rände ja liikuvusega tuleb tegeleda igakülgselt ning et kõigi liikuvuspartnerluse eesmärkide poole tuleb püüelda võrdselt jõuliselt. Partnerluse täielik ja tulemuslik rakendamine on Liibanoni ja ELi koostöö jaoks selles vallas väga oluline. See hõlmab muu hulgas Liibanoni ja ELi kodanike liikuvuse head haldamist mõlema poole territooriumil, rändevoogude haldamise suutlikkuse suurendamist, piirihaldussuutlikkuse tugevdamist, dialoogi tihendamist rahvusvahelise kaitsega seotud küsimustes, mille käigus arutatakse ühiseid probleeme, ja kõige olulisemana – rände ja arengu vahelise seose tugevdamist, nii et see annaks käegakatsutavaid tulemusi Liibanoni elanikkonna jaoks.

5.   Dialoogi ja vastastikuse koordineerimise mehhanismid

Liibanoni ja ELi koostöö üldraamistikuks on 2006. aastal jõustunud assotsieerimisleping. On oluline muuta assotsieerimislepingu rakendamine ratsionaalsemaks ja optimaalsemaks, sh vaadates läbi toimuvad dialoogid ja allkomiteede kohtumised. Allkomiteede kohtumiste ümberrühmitamine väiksemaks arvuks temaatilisteks kohtumisteks aitab edendada koostööd prioriteetsetes valdkondades. Samal ajal võiks organiseerida ka laiemal alusel kohtumisi, sh kodanikuühiskonna ja valitsusväliste osalejate osavõtul.

Mõlemad pooled on valmis poliitilist dialoogi süvendama, sh osaledes aktiivsemalt välispoliitika sfääris. Uuritakse võimalusi tihendada koostööd ja konsultatsioone Liibanoni välisküsimuste ja emigrantide ministeeriumiga (Euroopa naabruspoliitika kontaktpunkt), võttes arvesse ELi põhimõttelist seisukohta toetada Liibanoni suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, pluralismi ja kaasavat stabiilsust.

Mõlemad pooled loovad koordineerimismehhanismid, et vaadata partnerluse prioriteedid ja kokkulepe regulaarselt läbi ja jälgida nende rakendamist, et tagada ühine vastutus, läbipaistvus ja vastastikku kasulik rakendamine.

ELi ja LIIBANONI KOKKULEPE

Lisa dokumendile „Partnerluse prioriteedid“

Sissejuhatus

Võttes arvesse Euroopa uuendatud naabruspoliitikat ja nagu kuulutati välja 2016. aasta veebruaris Londonis toimunud Süüria ja piirkonna toetamise alasel konverentsil, teeb EL ettepaneku eraldada ulatuslik abipakett, mis ühendaks erinevaid ELi pädevuses olevaid poliitilisi elemente. Käesolevas dokumendis on sätestatud mõned ühiselt kokku lepitud meetmed, mida pooled kavatsevad heas usus ja eelarvamusteta oma õigusraamistikes rakendada. Ükski käesoleva kokkuleppe raames võetav meede ei ole Liibanoni rahva huvide vastane ning kõik meetmed on kooskõlas Liibanoni põhiseaduse ja õigusaktidega.

ELi ja Liibanoni kokkuleppes, mis juhindub partnerluse prioriteetidest, määratletakse prioriteetsed meetmed riigi stabiliseerimise toetamiseks. Prioriteetsed meetmed tuginevad prioriteetidele, mille Liibanoni valitsus on määranud kindlaks mh oma kavatsuste deklaratsioonis, mille ta esitas Londoni konverentsil, ja Liibanoni kriisireageerimiskavas. Kõige olulisem on, et ELi ja Liibanoni kokkulepe tugevdab Liibanoni valitsuse ja ELi koostööd aastatel 2016–2020. Kokkuleppe rakendamise läbivaatamisel lähtutakse muu hulgas ELi – Liibanoni assotsieerimislepingu raames peetavatest poliitilistest dialoogidest.

Kokkuleppekohaseid prioriteetseid meetmeid rahastatakse täiendavatest ELi vahenditest, mis lubati Liibanonile Londoni konverentsil, sealhulgas vähemalt 400 miljonit eurot, mis tuleb eraldada 2016. ja 2017. aastal, ning lisavahendid, mille EL võib eraldada käesoleva dokumendi ülejäänud rakendusajaks. Nende rahaliste vahenditega rahastatakse programme, mida rakendatakse koos selliste partneritega nagu riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, ELi liikmesriikide asutused, valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Toetust nii riiklikule kui ka erasektorile saab anda, kombineerides ELi toetused Euroopa ja liikmesriikide finantsasutuste laenudega, kui vaja, siis partnerluses muude rahvusvaheliste finantsasutustega, et vähendada riske ja muuta laenutingimused atraktiivsemaks.

ELi ja Liibanoni kokkuleppe põhieesmärgid on pakkuda pagulastele (2) ja Süüriast ümber asustatud isikutele nende ajutise viibimise ajal Liibanonis sobivat ja ohutut keskkonda ning luua soodne keskkond Liibanoni, vastuvõtvate kogukondade ja haavatavate rühmade jaoks. See võimaldab rahuldada vajadusi, sh humanitaarabivajadusi, tulemuslikult, väärikalt ja õiglaselt. Seda lähenemisviisi tuleb rakendada Liibanoni riikliku majanduse ja taristu vastupanuvõime suurendamise ning töökohti loovatesse projektidesse investeerimise laiemas kontekstis.

EL kohustub kohandama oma sekkumist nii, et see vastaks eelnimetatud laiemale lähenemisviisile, pöörama erilist tähelepanu Liibanoni arenguvajaduste muutumisele ja suurendama vajaduse korral humanitaarabi. Sellele lähenemisviisile toetudes ning püüdes Süüria sõja eest põgenenud süürlaste ajutist Liibanonis viibimist kergemaks teha, kohustub Liibanon jätkama kooskõlas Liibanoni seadustega võimaluste otsimist, kuidas lihtsustada pagulaste kohalviibimist reguleerivate õigusaktide kohandamist, sh perioodiline vabastamine tasudest elamislubade eest ja dokumendinõuete (nagu „lubadus mitte töötada“) lihtsustamine, et kergendada nende juurdepääsu tööturule neis sektorites, kus nad liibanonlastega otseselt ei konkureeri, nagu põllumajandus, ehitus ja muud töömahukad sektorid.

Seoses sellega püüab Liibanon ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti toetusel võtta täieliku haldusliku vastutuse reageerimise eest Süüria kriisile, et tagada tõhus ja läbipaistev haldusraamistik, mis võtaks arvesse ka seda, et staatuse määramine ja registreerimine on vastuvõtva riigi üks peamisi kohustusi koostöös asjaomaste ÜRO asutustega.

Käesolevat kokkulepet rakendatakse tihedas korrapärases kooskõlastuses kahe poole vahel partnerluse prioriteetides kirjeldatud koordineerimismehhanismide kaudu.

1.   Stabiilsuse tugevdamine:
julgeolek ja terrorismivastane võitlus
ELi kohustused	Liibanoni kohustused
a) Toetada aktiivselt terrorismivastase võitluse tegevuskava rakendamist tehnilise ning rahalise ja mitterahalise abi kaudu. b) Pakkuda tehnilist ja rahalist abi võitluseks kuritegevuse, sh inim-, uimasti- ja tulirelvakaubanduse vastu. c) Tugevdada integreeritud piirihaldust, toetades nelja piirivalveasutust. d) Toetada võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. e) Toetada konfliktide ennetamist ja vahendamist, samuti sekkumisi võitlemiseks vägivaldse äärmusluse vastu ja pingete lõdvendamist. f) Tihendada koostööd ja toetada lennundusohutust ja turvalisust.	i. Parandada turvateenistuste, sh piirihalduse eest vastutavate teenistuste koordineerimist. ii. Toetada 26.5.2016 asutatud ministeeriumidevahelise terrorismivastase võitluse komitee tegevust. iii. Töötada välja mitmekülgse terrorismivastase võitluse strateegia ja rakendada seda kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonidega. iv. Leppida kokku integreeritud piirihalduse strateegia, k.a Liibanoni turvateenistuste suurem koordineerimine ja koostöö asjaomaste ELi programmidega. v. Tihendada koostööd lennundusohutuse ja turvalisuse valdkonnas.
2.   Valitsemistava ja õigusriigi põhimõtted
a) Tugevdada demokraatia põhifunktsioone (s.o valimissüsteem, parlamentaarne järelevalve, institutsionaalne koordineerimine, korruptsiooni vastu võitlevad asutused). b) Toetada kohtusüsteemi ajakohastamist, sh õiguskaitse kättesaadavuse parandamine, sõltumatu ja toimiva kohtusüsteemi loomine ning kriminaalkohtute suutlikkuse tugevdamine, sh institutsioonide suutlikkuse arendamine, et tagada inimõigustega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmine. c) Suurendada toetust koos Liibanoni ametiasutustega kindlaks määratud prioriteetsete piirkondade kohalikele asutustele arenguprogrammide kaudu. d) Toetada kooskõlas Liibanoni õigusaktidega kodanikuühiskonda, rahastades valitsusväliste organisatsioonide tegevust sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule suunatud projektide elluviimisel, inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava põhimõtete edendamist. e) Pakkuda rahalist ja tehnilist abi institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks Liibanoni haldusreformi strateegia raames.	i. Püüelda eelvangistuse vähendamise ja vanglate parema haldamise poole. ii. Edendada kodanikuühiskonna osalust avalikus otsusetegemises. iii. Tugevdada kohalike omavalitsuste struktuure: a) eraldades vajalikud rahalised vahendid kohalikele omavalitsustele, nagu nähakse ette kohaldatavas õiguses; b) suurendades kohalike asutuste ja kohalike omavalitsuste liitude osalust nõustamises kogukonna vajaduste ja teenustes esinevate puudujääkide valdkonnas. iv. Arendada koos töötajate, teenuseosutajate ning valitsusväliste organisatsioonide ja avaliku sektori partnerlustega sotsiaalse arengu keskusi, sh teha varakult kindlaks riskilapsed.
3.   Majanduskasvuja töövõimaluste edendamine
a) Suurendada erasektori arengu toetamist, keskendudes neile sektoritele, millel on suurem tööhõivet suurendav mõju, sh edendades ettevõtluse ja innovatsiooni kultuuri. b) Tõhustada koostööd ja tehnilist abi sanitaar- ja fütosanitaarnormide, samuti kvaliteedi- ja turundusnormide valdkonnas. c) Tõhustada koostööd ja anda abi, et aidata erasektoril kasutada ära olemasolevat pääsu ELi turule, sh parandades Liibanoni toodete ja tootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, ning kasutada olemasolevat manööverdamisruumi, et suurendada Liibanoni toodete pääsu ELi turule. Selleks osaleb EL ühise töörühma tegevuses, et kaubandust täiendavalt hõlbustada ning vähendada olemasolevaid mittetariifseid tõkkeid kaupadele ja teenustele. d) Toetada Liibanoni Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks saamisel. e) Pakkuda Liibanonile asjakohast tehnilist abi ja arendada tema suutlikkust, et arendada tema teenustesektorit (finantsteenused, loomesektor, mood, audiovisuaalsektor, IT ja telekommunikatsioon) kooskõlas riigi prioriteetidega. f) Toetada Liibanoni Agadiri lepinguga ühinemise eeliste ärakasutamisel. g) Toetada Liibanoni käimasoleva Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga ühinemise kontekstis otsust teha Liibanon täiemahulise tegevuse riigiks. Toetada ka Euroopa Investeerimispanga laenude andmise suurendamist Liibanonis kooskõlas EIP välislaenude andmise volitustega. Hõlbustada suhtlemist muude rahvusvaheliste finantsasutustega, et toetada taristuinvesteeringute soodustingimustel rahastamist ja aidata luua kliimat, kus saaks vähendada laenu võtmise kulusid. h) Suurendada rahalist ja mitterahalist abi üleminekuks taastuvenergia kasutamisele, sh seadmete, suutlikkuse suurendamise ja innovatsiooni jaoks, samuti kohalike omavalitsuste ja nende liitude tasandi energiasäästu meetmetele. i) Uurida võimalusi tihendada energiakoostööd ja jagada vastavalt vajadusele tehnilist oskusteavet, sh nafta- ja gaasisektoris.	I. Võtta meetmeid, et tugevdada kvaliteettaristu jaoks vajalikku õiguslikku, regulatiivset, institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning parandada äri- ja investeerimiskliimat, samuti kõrvaldada vajalike reformide abil Liibanoni makromajanduslik tasakaalustamatus ja haavatavus eelarve valdkonnas. II. Tugevdada kesk- ja kohaliku tasandi riigiasutuste poliitikakujundamise ja riigi rahanduse haldamise suutlikkust. III. Võtta vastu ekspordi edendamise poliitika. IV. Pidada läbirääkimisi Liibanoni liitumiseks Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. V. Tuvastada teenustekaubanduse valdkonna probleemid ja need lahendada. VI. Osaleda aktiivselt Agadiri lepingu sekretariaadi töös. VII. Vajaduse korral suhelda asjaomaste rahvusvaheliste finantsasutustega, et saada rahastamist soodustingimustel. VIII. Töötada välja ja rakendada energiasektori strateegia, võttes arvesse sektori olemasolevaid kohustusi, mis on sätestatud elektrisektori 2010. aasta poliitikadokumendis. Eelkõige vaadata läbi kehtiv tariifistik, tegeleda tasude vähese laekumise ja suurte tootmiskuludega ning suurendada energiatootmise võimsust.
j) Uurida uusi tehnilise kutsehariduse ja -koolituse / VKEde programme, et luua töökohti, eelkõige nii Liibanoni kui ka Süüria noortele ja haavatavatele rühmadele. k) Suurendada toetust kõigile lastele hariduse andmise kavale. l) Jätkuvalt toetada koolihariduse kättesaadavust ja kvaliteeti ning mitteformaalset haridust. m) Toetada Liibanoni riiklikku laste ja naiste kaitse kava, samuti puuetega inimeste kaitset. n) Toetada mitmekülgset noorte ja naiste õiguste tagamise programmi. o) Toetada Liibanoni valitsust reageerimisel praegusele humanitaarkriisile. Suurendada toetust kõige haavatavamatele liibanonlastele ja pagulastele. p) Arendada Liibanoni kodanikuühiskonna ja kogukonnapõhiste organisatsioonide suutlikkust, eelkõige nende töös Liibanoni kõigi haavatavate elanikkonnakihtide aitamisel. q) Lihtsustada abikõlblike Süüria ja Palestiina pagulaste ning Liibanoni vastuvõtvate kogukondade esindajate juurdepääsu ELi kõrgharidus- ja teadusprogrammidele.	IX. Viia lõpule olemasolevate koolituskeskuste õppekava akrediteerimine ja rakendada tehnilise kutsehariduse ja -koolituse tegevuskava. X. Tagada haavatavatele lastele kvaliteetse õpikeskkonna kättesaadavus, sh suurendades haridusasutuste vastuvõtuvõimet ja asjaomast geograafilist katet. XI. Tagada ELi rahastatava kooliteabe haldussüsteemi täieulatuslik töölehakkamine. XII. Viimistleda mitteformaalse hariduse poliitika, mille eesmärk on formaalse ja mitteformaalse hariduse lähendamine kehtiva kiirendatud õppe programmi raames. XIII. Parandada laste kaitset ja suunamismehhanisme. XIV. Lihtsustada kooskõlas Liibanoni õigusaktidega rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide registreerimist Liibanonis ning vajadust mööda tööviisade ja elamislubade andmist rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide töötajaile.
r) Tugevdada esmatasandi arstiabikeskuste võrku koostöös Liibanoni ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega. s) Edendada esmase ja teisese tasandi tervishoiu kättesaadavust haavatavatele liibanonlastele ja süürlastele.	XV. Jätkata jätkusuutlikul viisil riikliku tervishoiusüsteemi arendamist ja tugevdamist. XVI. Edendada kooskõlas Liibanoni õigusaktidega tervishoiuteenuste üldist kättesaadavust. XVII. Tagada kohene haiglasse vastuvõtmine elupäästmiseks vajalikes olukordades ja täiustada kvaliteedikontrolli haiglates. XVIII. Edendada võrdset kohtlemist esmavajalike ravimite jaotamisel, eeldusel et abiandjad annetavad selleks vahendeid.
t) Veevarustuse, kanalisatsiooni ja hügieeni (WASH) alaste meetmete rahastamine. u) Veevarustuse ja reoveekäitluse taristut rahastatakse kahepoolse abi ja segarahastamise (rahaline abi koos laenudega) kaudu. v) Liibanoni valitsuse kindlaks määratud prioriteetide alusel kaalutakse võimalust toetada kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade taristuid.	XIX. Integreerida taristuinvesteeringud (olemasolevatesse ja/või koostatavatesse) üldkavadesse. XX. Kõrvaldada olemasolevad takistused ja lähtuda edukatest reoveekäitluse/veemajanduse projektidest omandatud headest tavadest. XXI. Tugevdada energia- ja veevarustuse eest vastutavaid asutusi. XXII. Püüda rakendada veeseadustikku ja toetada jätkusuutlikku tariifireformi.
4.   Ränne ja liikuvus
ELi ja Liibanoni ühised eesmärgid
Kui kokkulepe on sõlmitud, rakendavad EL ja Liibanon pärast liikuvuspartnerluse vastuvõtmist täielikult sellest tulenevad vastastikused poliitilised kohustused ning võtavad kõik asjaomases lisas loetletud meetmed kooskõlas järgmiste seal nimetatud prioriteetidega. — Hästi hallatud seadusliku rände ja liikuvuse edendamine ja lihtsustamine — Asjaomaste Liibanoni ametiasutuste piirihalduse ja ebaseadusliku rände takistamise suutlikkuse tugevdamine — Rände ja arengu vahelise seose tugevdamine — Dialoogi ja koostöö laiendamine pagulastega seotud küsimustes, võimaldades murepunktide põhjalikku arutamist.

---

(1)  Arvesse on võetud Süüria kriisi, sh pagulaste mõju Liibanonile, mille Maailmapank hindas 13. jaanuari 2016. aasta konverentsil rohkem kui 5,6 miljardi dollari suuruseks 2015. aastal, kusjuures kumulatiivsed kulud ajavahemikul 2012–2015 moodustasid 13,1 miljardit dollarit.

(2)  Miski käesolevas dokumendis ei piira Liibanoni seisukohta, et pärast 2011. aastat Süüriast põgenenuid peetakse ümberasustatud isikuteks, ega Liibanoni strateegilist eesmärki nende arvu vähendada, peamiselt selleks, et saavutada nende turvaline ja täielik tagasipöördumine Süüriasse, ilma et neid tuleks välja saatma hakata.