This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 22014A0520(02)
Voluntary Partnership Agreement between the European Union and the Republic of Indonesia on forest law enforcement, governance and trade in timber products into the European Union
Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
ELT L 150, 20.5.2014, p. 252–330
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/08/2015
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2014/284/oj
|
20.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 150/252 |
Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi
VAHELINE VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,
mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist
EUROOPA LIIT,
edaspidi „liit”,
ja
INDONEESIA VABARIIK,
edaspidi „Indoneesia”,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
MEENUTADES Indoneesia Vabariigi ja Euroopa Ühenduse laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingut, millele kirjutati alla 9. novembril 2009 Jakartas,
VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid liidu ja Indoneesia vahel, eelkõige Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni liikmesriikide – Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Singapur ja Tai – vahel 1980. aastal sõlmitud partnerluslepingu raames,
MEENUTADES Ida-Aasia ja teiste piirkondade riikide poolt 13. septembri 2001 Bali metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust (FLEG) käsitleva deklaratsiooniga võetud kohustust võtta viivitamatult meetmeid, et tõhustada riigisisest tööd ja tugevdada kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd metsaõigusnormide rikkumise ja metsakuritegevuse (eelkõige ebaseaduslik metsaraie, sellega seotud ebaseaduslik kauplemine ja korruptsioon ning nende negatiivne mõju õigusriigi põhimõttele) vastu võitlemiseks,
MÄRKIDES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva Euroopa Liidu tegevuskava kohta on esimene samm ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomulise probleemi lahendamisel,
VIIDATES Indoneesia Vabariigi metsandusministeeriumi ja Euroopa arengu- ja keskkonnavoliniku ühisavaldusele, millele kirjutati alla 8. jaanuaril 2007 Brüsselis,
VÕTTES ARVESSE 1992. aasta õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee vastu võetud õiguslikult mittesiduvat õigusakti igat liiki metsade kohta,
OLLES TEADLIKUD 1992. aasta Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsusest metsade säästva majandamise tagamisel ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise olulisust käsitleva 10. põhimõtte ning põlisrahvaste ja muude kohalike kogukondade olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva 22. põhimõtte tähtsusest,
TUNNISTADES Indoneesia Vabariigi valitsuse tegevust heade metsahaldustavade, metsaõigusnormide täitmise ja seadusliku puidukaubanduse edendamisel, kasutades muu hulgas Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi „Sistem Verifikasi Legalitas Kayu” (SVLK), mida arendatakse koostöös mitme sidusrühmaga, ja järgides head valitsemistava, usaldusväärsuse ja esindavuse põhimõtet,
TUNNISTADES, et Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi eesmärk on tagada puittooteid käsitlevate õigusnõuete täitmine,
TUNNISTADES, et FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine toetab säästvat metsamajandamist ja aitab kaasa kliimamuutuste vastu võitlemisele, mis toimub raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise ning metsa kaitsmise ja säästva majandamise ning metsade CO2 talletamise võime suurendamise (REDD+) kaudu,
VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ning eelkõige nõuet, et CITESi osalised väljastaksid ekspordilube kõnealuse konventsiooni I, II või III liites loetletud liikide isendite jaoks üksnes teatavatel tingimustel, sealhulgas tingimusel, et selliseid isendeid ei ole omandatud vastuolus asjaomase lepinguosalise seadustega, mis käsitlevad loomastiku ja taimestiku kaitset,
OLLES VEENDUNUD, et lepinguosalised peavad püüdma vähendada nii palju kui võimalik käesoleva lepingu rakendamise otsesel tagajärjel põlisrahvastele, kohalikele kogukondadele ja vaestele tekkida võivat kahjulikku mõju,
ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,
ARVESTADES, kui oluliseks peavad lepinguosalised põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse mitmepoolseid kauplemissüsteeme, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning muudes mitmepoolsetes kokkulepetes, millega on loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sätestatud õigusi ja kohustusi, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt,
ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrust (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused,
KINNITADES vastastikuse austuse, suveräänsuse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ja tunnistades lepinguosalistele käesolevast lepingust tekkivat kasu,
VASTAVALT lepinguosaliste asjakohastele õigusaktidele,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärk
1. Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega tagada igat liiki metsa säästev majandamine on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga hõlmatud puittooted, mis imporditakse Indoneesiast liitu, on seaduslikult toodetud, ning seda tehes edendada puittoodete kaubandust.
2. Lisaks sellele on käesolev leping lepinguosaliste vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada käesoleva lepingu täielikku rakendamist ning tõhustada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „import liitu”– puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamine 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa pidada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks”, kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artikli 1 punktis 6 sätestatud määratlusega;
b) „eksport”– puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine Indoneesia geograafilise territooriumi mis tahes osast;
c) „puittooted”– IA ja IB lisas loetletud tooted;
d) „HS-kood”– nelja- või kuuekohaline kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis;
e) „FLEGT-litsents”– kontrollitud seaduslik Indoneesia dokument, mis kinnitab, et puittoodete saadetis, mis on ette nähtud eksportimiseks liitu, on toodetud seaduslikult (V-Legal’i dokument). FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt;
f) „litsentse väljastavad asutused”– asutused, mille Indoneesia on volitanud FLEGT-litsentse väljastama ja kinnitama;
g) „pädevad asutused”– asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse vastu võtma, heaks kiitma ja kontrollima;
h) „saadetis”– FLEGT-litsentsiga puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Indoneesiast ja mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus;
i) „seaduslikult toodetud puit”– vastavalt II lisas sätestatud õigusaktidele üles töötatud või imporditud ja toodetud puittooted.
Artikkel 3
FLEGT-litsentsimissüsteem
1. Käesoleva lepingu osaliste vahel kehtestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse litsentsimissüsteem (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Selles sätestatakse menetlused ja nõuded, mille eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja tõendada, et liitu veetud tooted on toodetud seaduslikult. Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 kohaselt kiidab liit heaks üksnes FLEGT-litsentsiga Indoneesia saadetiste importimise liitu.
2. FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse IA lisas loetletud puittoodete suhtes.
3. IB lisas loetletud puittooteid ei tohi Indoneesiast eksportida ning neile ei tohi FLEGT-litsentsi väljastada.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamiseks vastavalt käesolevale lepingule.
Artikkel 4
Litsentse väljastavad asutused
1. Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud seaduslikult vastavalt II lisas nimetatud õigusaktidele. Litsentse väljastav asutus väljastab FLEGT-litsentse seaduslikult toodetud puittoodete saadetistele eksportimiseks liitu.
2. Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puittoodetele, mis koosnevad kolmandast riigist Indoneesiasse imporditud puittoodetest või sisaldavad neid, kui kolmanda riigi seadustega on sellisel kujul puittoodete eksport keelatud või kui on tõendeid, et need puittooted toodeti vastuolus selle riigi seadustega, kus puud üles töötati.
3. Litsentse väljastav asutus haldab FLEGT-litsentside väljastamise korda ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Samuti peab litsentse väljastav asutus arvestust kõigi saadetiste üle, millel on FLEGT-litsents, ning kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega teeb need andmed kättesaadavaks sõltumatu järelevalve teostamiseks, pidades samal ajal kinni eksportija ärisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsusest.
4. Indoneesia loob litsentsiteabeüksuse, mis on pädevate asutuste ja litsentse väljastavate asutuste vaheline teabevahetuse kontaktpunkt vastavalt III ja V lisale.
5. Indoneesia teatab litsentse väljastava asutuse ja litsentsiteabeüksuse kontaktandmed Euroopa Komisjonile. Lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.
Artikkel 5
Pädevad asutused
1. Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise lubamist liidus vabasse ringlusse, et saadetisel on olemas kehtiv FLEGT-litsents. Kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi kehtivuses, võidakse saadetise ringlusse lubamine peatada ja saadetis kinni pidada.
2. Pädevad asutused koostavad ja avaldavad igal aastal ülevaate saadud FLEGT-litsentsidest.
3. Kooskõlas andmekaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused sõltumatuks turu järelevalvajaks määratud isikutele ja asutustele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.
4. Pädevad asutused ei teosta artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud tegevust juhul, kui saadetises sisalduvad puittooted on valmistatud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest, kuna need kuuluvad nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) kontrolli käsitlevate sätete kohaldamisalasse.
5. Euroopa Komisjon teatab Indoneesiale pädevate asutuste kontaktandmed. Lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.
Artikkel 6
FLEGT-litsents
1. FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendina selle kohta, et puittooted on toodetud seaduslikult.
2. FLEGT-litsents koostatakse ja täidetakse inglise keeles.
3. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, saatmise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.
4. FLEGT-litsentside tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas. FLEGT-litsentside väljastamise kord on esitatud V lisas.
Artikkel 7
Seaduslikult toodetud puidu kontrollimine
1. Indoneesia rakendab puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi, et kontrollida, kas saadetiseks ette nähtud puittooted on toodetud seaduslikult, ja tagada, et liitu eksporditakse üksnes seaduslikuks tunnistatud saadetised.
2. Süsteem, mille abil kontrollitakse, et puittoodete saadetised koosnevad seaduslikult toodetud puidust, on esitatud V lisas.
Artikkel 8
FLEGT-litsentsiga saadetiste ringlusse lubamine
1. Menetlused FLEGT-litsentsiga saadetiste lubamiseks liidus vabasse ringlusesse on sätestatud III lisas.
2. Kui pädeval asutusel on põhjust oletada, et litsents ei kehti või ei ole autentne või ei vasta saadetisele, mille kohta see on väidetavalt väljastatud, võib kohaldada III lisas esitatud menetlusi.
3. Kui FLEGT-litsentsi käsitlevate konsultatsioonide käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele.
Artikkel 9
Eeskirjade eiramine
Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui neil on kahtlusi või nad on leidnud tõendeid eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise või eeskirjade eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis, sealhulgas seoses järgmiste asjaoludega:
|
a) |
kaubavahetusest kõrvalehoidmine, sealhulgas kaubavoogude ümbersuunamine Indoneesiast liitu kolmandate riikide kaudu; |
|
b) |
FLEGT-litsentsid hõlmavad puittooteid, mis sisaldavad kolmandatest riikidest pärit puitu, mille kohta kahtlustatakse, et see on ebaseaduslikult toodetud või |
|
c) |
pettus FLEGT-litsentsi saamisel või kasutamisel. |
Artikkel 10
Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja muude meetmete kohaldamine
1. Indoneesia kontrollib Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kasutades mujale kui liitu eksporditud puidu ja siseturul müüdava puidu seaduslikkust ning püüab kontrollida imporditud puittoodete õiguspärasust, kasutades võimaluse korral käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteemi.
2. Selliste püüdluste toetamiseks julgustab liit nimetatud süsteemi kasutamist muudel rahvusvahelistel turgudel ja kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse puhul.
3. Liit rakendab meetmeid ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodete turulelaskmise vältimiseks liidus.
Artikkel 11
Sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse
1. Indoneesia konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus ja edendab selleks sobivaid konsultatsioonistrateegiaid, -vorme ja -programme.
2. Liit konsulteerib regulaarselt sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise asjus, võttes arvesse oma kohustusi kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb teabe kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist.
Artikkel 12
Sotsiaalne kaitse
1. Käesolevast lepingust tuleneva võimaliku kahjuliku mõju vähendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista lepingu mõju puidutööstusele ja potentsiaalselt mõjutatud põliselanike ja kohalike kogukondade eluviisile, nagu seda on kirjeldatud nende vastavates siseriiklikes õigusaktides.
2. Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju nendele kogukondadele ja teistele lõikes 1 nimetatud osalejatele, võttes samal ajal mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad kahjuliku mõju kõrvaldamiseks leppida kokku täiendavate meetmete rakendamises.
Artikkel 13
Turustiimulid
Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, seab liit eesmärgiks edendada käesoleva lepinguga hõlmatud puittoodete soodsat positsiooni liidu turul. Kõnealused jõupingutused hõlmavad meetmeid, mis toetavad:
|
a) |
sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse seaduslikult ülestöötatud puittoodete tarnet ja selle turu tagamist ja |
|
b) |
FLEGT-litsentsiga toodete soodsamat kuvandit liidu turul. |
Artikkel 14
Lepingu rakendamise ühiskomitee
1. Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu järelevalve ja hindamisega seotud küsimuste arutamiseks ühise üksuse (edaspidi „lepingu rakendamise ühiskomitee”).
2. Kumbki lepinguosaline nimetab lepingu rakendamise ühiskomiteesse oma esindajad. Komitee teeb otsuseid konsensuse alusel. Lepingu rakendamise ühiskomiteed juhivad ühiselt kõrgemad ametnikud – üks liidust ja üks Indoneesiast.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab oma töökorra.
4. Lepingu rakendamise ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, kusjuures kohtumise kuupäeva ja päevakorra lepivad lepinguosalised eelnevalt kokku. Lepinguosaliste nõudmisel võib kokku kutsuda täiendavaid koosolekuid.
5. Lepingu rakendamise ühiskomitee teeb järgmist:
|
a) |
vaatab läbi ja võtab vastu ühismeetmed käesoleva lepingu rakendamiseks; |
|
b) |
vaatab üle ja jälgib artiklis 15 kehtestatud tegevuste tulemuste ja aruannete põhjal käesoleva lepingu rakendamise üldist protsessi, muu hulgas puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja turuga seotud meetmete toimimist; |
|
c) |
hindab käesoleva lepingu rakendamisest tulenevat kasu ja piiranguid ning otsustab parandusmeetmete üle; |
|
d) |
vaatab läbi aruanded ja kaebused FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise kohta mõlema lepinguosalise territooriumil; |
|
e) |
lepib pärast puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamist, mis põhineb VIII lisas kehtestatud kriteeriumidel, kokku FLEGT-litsentsimissüsteemi alguskuupäeva; |
|
f) |
teeb kindlaks koostöövaldkonnad, mis toetavad käesoleva lepingu rakendamist; |
|
g) |
moodustab vajaduse korral konkreetseid eriteadmisi nõudvaks tööks allorganid; |
|
h) |
koostab, kinnitab, levitab ja avalikustab aastaaruanded, kohtumiste aruanded ja muud komitee tööst tulenevad dokumendid; |
|
i) |
täidab muid endale võetud ülesandeid. |
Artikkel 15
Järelevalve ja hindamine
Lepinguosalised lepivad kokku kahe järgmise tegevuse aruannete ja tulemuste kasutamise, et hinnata käesoleva lepingu täitmist ja tulemuslikkust:
|
a) |
Indoneesia palkab VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks korralise hindaja, konsulteerides selles küsimuses liiduga; |
|
b) |
liit palkab VII lisas loetletud ülesannete täitmiseks sõltumatu turujärelevalveasutuse, konsulteerides selles küsimuses Indoneesiaga. |
Artikkel 16
Toetavad meetmed
1. Käesoleva lepingu täitmise toetamise meetmeteks, mis on määratletud artikli 14 lõike 5 punkti f kohaselt, vajalike ressursside andmine otsustatakse liidu ja selle liikmesriikide Indoneesiaga koostööd käsitleva programmitöö raames.
2. Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed kooskõlastatakse olemasolevate või tulevaste arenguprogrammide ja -algatustega.
Artikkel 17
Aruanded ja teabe avalikustamine
1. Lepinguosalised tagavad lepingu rakendamise ühiskomitee tegevuse võimalikult suure läbipaistvuse. Komitee tööst tulenevad aruanded koostatakse ja avalikustatakse ühiselt.
2. Lepingu rakendamise ühiskomitee avalikustab iga-aastase aruande, mis sisaldab muu hulgas järgmisi andmeid:
|
a) |
FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puittoodete kogused vastavalt asjaomastele HS-rubriikidele; |
|
b) |
Indoneesia väljastatud FLEGT-litsentside arv; |
|
c) |
käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise edenemine ja lepingu rakendamisega seotud küsimused; |
|
d) |
meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete eksportimise ja importimise ja siseturule laskmise või siseturul kauplemise välistamiseks; |
|
e) |
Indoneesiasse imporditud puidu ja puittoodete kogused ja meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete importimise välistamiseks ja FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkuse säilitamiseks; |
|
f) |
FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhud ja meetmed olukorra lahendamiseks; |
|
g) |
liitu FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel imporditud puittoodete kogused asjaomaste HS-rubriikide lõikes ja liidu liikmesriikide kaupa, mille kaudu tooted liitu imporditi; |
|
h) |
liitu vastu võetud FLEGT-litsentside arv; |
|
i) |
selliste juhtumite arv ja vastavad puittoodete kogused, mille puhul on toimunud artikli 8 lõike 2 kohased konsultatsioonid. |
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et IX lisas kirjendatud teave tuleb teha avalikult kättesaadavaks, et saavutada metsandussektori halduse parandamise eesmärk ja jälgida käesoleva lepingu rakendamist ja lepingu mõju nii Indoneesias kui ka liidus.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et ei avalikusta kooskõlas oma seadustega käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Kumbki lepinguosaline ei avalikusta ega luba oma ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu alusel vahetatud teavet, mis käsitleb ärisaladust või konfidentsiaalset äriteavet.
Artikkel 18
Rakendamist käsitlevad teatised
1. Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:
|
Indoneesia nimel: |
liidu nimel: |
|
metsakasutuse peadirektor metsandusministeerium |
delegatsiooni juht Euroopa Liidu delegatsioon Indoneesias |
2. Lepinguosalised edastavad üksteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe, sealhulgas lõike 1 muudatused.
Artikkel 19
Territoriaalne kohaldamine
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Indoneesia territooriumil.
Artikkel 20
Erimeelsuste lahendamine
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused viivitamata nõupidamise teel.
2. Kui vaidlust ei ole nõupidamise teel lahendatud kahe kuu jooksul pärast esimese konsulteerimistaotluse esitamist, võib kumbki lepinguosaline edastada vaidluse lepingu rakendamise ühiskomiteele, kes püüab vaidluse lahendada. Lepingu rakendamise ühiskomiteele esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Lepingu rakendamise ühiskomitee peab sel eesmärgil uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu tõhusa rakendamise jätkamiseks.
3. Kui lepingu rakendamise ühiskomitee ei suuda vaidlust lahendada kahe kuu jooksul, võivad lepinguosalised ühiselt taotleda kolmandalt isikult abi või vahendust.
4. Kui vaidlust ei suudeta lahendada vastavalt lõikele 3, võib kumbki lepinguosaline teatada teisele lepinguosalisele vahekohtuniku määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel määrama kolmekümne kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist teise vahekohtuniku. Lepinguosalised määravad ühiselt kolmanda vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist.
5. Vahekohtunikud teevad otsuse häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist.
6. Otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.
7. Lepingu rakendamise ühiskomitee kehtestab vahekohtumenetluse töökorralduse.
Artikkel 21
Peatamine
1. Kui lepinguosaline soovib käesoleva lepingu peatada, peab ta teist lepinguosalist sellest soovist kirjalikult teavitama. Seejärel arutatakse seda küsimust lepinguosaliste vahel.
2. Mõlemad lepinguosalised võivad peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus ja selle põhjused teatatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele.
3. Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine peatatakse kolmekümne kalendripäeva möödumisel pärast sellise teate edastamist.
4. Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub kolmkümmend kalendripäeva pärast seda, kui kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et peatamise põhjused ei kehti enam.
Artikkel 22
Muudatused
1. Käesolevat lepingut muuta sooviv lepinguosaline esitab ettepaneku vähemalt kolm kuud enne lepingu rakendamise ühiskomitee järgmist koosolekut. Lepingu rakendamise ühiskomitee vaatab ettepaneku läbi ja konsensuse korral esitab soovituse. Kui lepinguosalised on soovitusega nõus, kiidavad nad selle oma asjakohase sisemenetluse kohaselt heaks.
2. Kõik muudatused, mille lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
3. Lepingu rakendamise ühiskomitee võib muuta käesoleva lepingu lisasid.
4. Muudatuste teatis saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Indoneesia Vabariigi välisministrile.
Artikkel 23
Jõustumine, kestus ja lõpetamine
1. Käesolev leping jõustub alates järgmise kuu esimesest päevast pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
2. Teatis saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Indoneesia Vabariigi välisministrile.
3. Käesolev leping kehtib viis aastat. Seda pikendatakse järjestikuste viieaastaste ajavahemike kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline loobub pikendamisest, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult ette vähemalt kaksteist kuud enne käesoleva lepingu tähtaja möödumist.
4. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse kaksteist kuud pärast osutatud teate esitamist.
Artikkel 24
Lisad
Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 25
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaatia, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, sloveeni, slovaki, soome, taani, tšehhi, ungari ja indoneesia (Bahasa Indonesia) keeles ning kõik tekstid on autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik ingliskeelne tekst.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesoleva lepingu allkirjastanud.
Съставено в Брюксел на тридесети септември две хиляди и тринадесета година.
Hecho en Bruselas, el treinta de septiembre de dos mil trece.
V Bruselu dne třicátého září dva tisíce třináct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredivte september to tusind og tretten.
Geschehen zu Brüssel am dreißigsten September zweitausenddreizehn.
Kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta septembrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Σεπτεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατρία.
Done at Brussels on the thirtieth day of September in the year two thousand and thirteen.
Fait à Bruxelles, le trente septembre deux mille treize.
Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog rujna dvije tisuće trinaeste.
Fatto a Bruxelles, addì trenta settembre duemilatredici.
Briselē, divi tūkstoši trīspadsmitā gada trīsdesmitajā septembrī.
Priimta du tūkstančiai tryliktų metų rugsėjo trisdešimtą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenharmadik év szeptember havának harmincadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta’ Settembru tas-sena elfejn u tlettax.
Gedaan te Brussel, de dertigste september tweeduizend dertien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego września roku dwa tysiące trzynastego.
Feito em Bruxelas, em trinta de setembro de dois mil e treze.
Întocmit la Bruxelles la treizeci septembrie două mii treisprezece.
V Bruseli tridsiateho septembra dvetisíctrinásť.
V Bruslju, dne tridesetega septembra leta dva tisoč trinajst.
Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä syyskuuta vuonna kaksituhattakolmetoista.
Som skedde i Bryssel den trettionde september tjugohundratretton.
Dibuat di Brussel, pada tanggal tiga puluh bulan September tahun dua ribu tiga belas.
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Untuk Uni Eropa
За Република Индонезия
Por la República de Indonesia
Za Indonéskou republiku
For Republikken Indonesien
Für die Republik Indonesien
Indoneesia Vabariigi nimel
Για τη Δημοκρατία της Ινδονησίας
For the Republic of Indonesia
Pour la République d'Indonésie
Za Republiku Indoneziju
Per la Repubblica di Indonesia
Indonēzijas Republikas vārdā –
Indonezijos Respublikos vardu
Az Indonéz Köztársaság részéről
Għar-Repubblika tal-Indoneżja
Voor de Republiek Indonesië
W imieniu Republiki Indonezji
Pela República da Indonésia
Pentru Republica Indonezia
Za Indonézsku republiku
Za Republiko Indonezijo
Indonesian tasavallan puolesta
För Republiken Indonesien
Untuk Republik Indonesia
I LISA
TOODETE LOETELU
Käesolevas lisas esitatud loetelu viitab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile, mis on kehtestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga.
IA LISA
FLEGT-LITSENTSIMISSÜSTEEMIGA HÕLMATUD PUIDU JA PUITTOODETE ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID
Grupp 44
|
HS-Kood |
Kirjeldus |
||
|
|
Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad, saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata. |
||
|
4401.21 |
|
||
|
4401.22 |
|
||
|
Ex.4404 |
|
||
|
Ex.4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud, paksusega üle 6 mm. |
||
|
4408 |
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm. |
||
|
|
Puit pidevprofiiliga (keeled, sooned, punnid, kald- või ümarservad, V-punnid, helmestus, lekaalprofiil vms) ühel või mitmel küljel, otsal või serval (sealhulgas kokku ühendamata parketilipid ja -liistud) hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte. |
||
|
4409.10 |
|
||
|
4409.29 |
|
||
|
4410 |
Puitlaastplaadid, orienteeritud kihtidega plaadid (OSB) jms plaadid (näiteks vahvelplaadid) puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainetega aglomeeritud või aglomeerimata. |
||
|
4411 |
Puitkiudplaadid puidust või muust puitmaterjalist, vaikude vms orgaaniliste sideainete abil kokku ühendatud või mitte. |
||
|
4412 |
Vineer, spoonitud plaadid ja muu kihtpuitmaterjal. |
||
|
4413 |
Presspuit plokkide, plaatide, prusside või profiilvormidena. |
||
|
4414 |
Puitraamid maalidele, fotodele, peeglitele ning muud puittooted. |
||
|
4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid, puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred. |
||
|
4416 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad. |
||
|
4417 |
Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed. |
||
|
4418 |
Puidust tisleri- ja puusepatooted, sh puidust kärgpaneelid, koostepõrandaplaadid, katusesindlid ja katuselaastud. |
||
|
Ex.4421.90 |
|
Grupp 47
|
HS-kood |
Kirjeldus |
||
|
|
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid. |
||
|
4701 |
|
||
|
4702 |
|
||
|
4703 |
|
||
|
4704 |
|
||
|
4705 |
|
Grupp 48
|
HS-kood |
Kirjeldus |
|
4802 |
Pinnakatteta paber ja papp kirjutamiseks, trükkimiseks või muudeks graafilisteks töödeks, perforeerimata perfokaardid ja perfolindimaterjal, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis, v.a rubriigis 4801 või 4803 kirjeldatud paber; käsitsi valmistatud paber ja papp. |
|
4803 |
Tualettpaber, kosmeetiliste salvrätikute paber, käterätiku-, salvrätiku- jms majapidamis- või hügieenipaber, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, krepitud, kortsutatud, surutrükiga, perforeeritud, värvitud või trükimustrilise pealispinnaga või mitte, rullides või lehtedena. |
|
4804 |
Pinnakatteta jõupaber ja papp rullides või lehtedena (v.a rubriigis 4802 või 4803 nimetatud). |
|
4805 |
Muu katmata paber ja papp, rullides või lehtedena, töödeldud mitte rohkem kui selle grupi märkuses 3 näidatud ulatuses. |
|
4806 |
Taimne pärgament, rasvakindlad paberid, kalkad, pärgamiin jm läikega läbipaistvad või poolläbipaistvad paberid, rullides või lehtedena. |
|
4807 |
Kihiline paber ja papp (valmistatud siledate paberikihtide kokkuliimimise teel), pinnakatte või immutuseta, tugevdatud või tugevdamata, rullides või lehtedena. |
|
4808 |
Lainepaber ja lainepapp (sileda liimitud pinnakihiga või ilma), krepitud, kortsutatud, surutrükiga või perforeeritud, rullides või lehtedena, v.a rubriigis 4803 kirjeldatud paber. |
|
4809 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (sh kaetud või immutatud paber paljundusšabloonideks või ofsetivormideks), pealetrükiga või pealetrükita, rullides või lehtedena. |
|
4810 |
Paber ja papp, kaetud ühelt või mõlemalt küljelt sideaine abil või ilma selleta kaoliini või muude anorgaaniliste ainetega, ilma muu katteta, värvitud või dekoreeritud pinnaga või ilma, pealetrükiga või pealetrükita, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, mis tahes formaadis. |
|
4811 |
Paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, kaetud, immutatud, pealistatud, värvitud või dekoreeritud pinnaga või pealetrükiga, rullides või ristkülikukujuliste (k.a ruut) lehtedena, v.a rubriigi 4803 , 4809 või 4810 kaubad. |
|
4812 |
Paberimassist filtriplokid, -tahvlid ja -plaadid. |
|
4813 |
Sigaretipaber, mõõtu lõigatud või lõikamata, raamatuks volditud või voltimata, toruks vormitud või vormimata. |
|
4814 |
Tapeet jms seinakattematerjalid; paberist aknatransparendid. |
|
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt. |
|
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu. |
|
4818 |
Tualettpaber ja sarnane paber, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas, kasutamiseks majapidamises või hügieenitarbena, rullides laiusega kuni 36 cm või mõõtu või vormi lõigatud; taskurätikud, puhastus- ja käterätikud, laudlinad, salvrätikud, voodilinad jms paberist, paberimassist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast majapidamis-, hügieeni- või haiglatarbed, rõivad ja rõivamanused. |
|
4821 |
Mitmesugused paberist või papist etiketid, pealetrükiga või pealetrükita. |
|
4822 |
Poolid, rullid, bobiinid jms alused paberimassist, paberist või papist (perforeeritud või perforeerimata, tugevdatud või tugevdamata). |
|
4823 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiudkangas, mõõtu või vormi lõigatud; muud tooted paberimassist, paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast. |
Grupp 94
|
HS-kood |
Kirjeldus |
||
|
|
Muud puitkarkassiga istmed |
||
|
9401.61 |
|
||
|
9401.69 |
|
||
|
|
Muu mööbel ja selle osad |
||
|
9403.30 |
|
||
|
9403.40 |
|
||
|
9403.50 |
|
||
|
9403.60 |
|
||
|
Ex. 9406.00 |
|
IB LISA
SELLISE PUIDU ÜHTLUSTATUD KAUBAKOODID, MILLE EKSPORT ON INDONEESIA ÕIGUSAKTIDE KOHASELT KEELATUD
Grupp 44
|
HS-Kood |
Kirjeldus |
|
4403 |
Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud. |
|
Ex. 4404 |
Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms. |
|
4406 |
Raudteede ja trammiteede puitliiprid. |
|
Ex. 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldamata, lihvimata või pikijätkamata, paksusega üle 6 mm. |
II LISA
ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS
Sissejuhatus
Indoneesia puitu loetakse õiguspäraseks, kui on tõendatud, et puidu päritolu, tootmisprotsess ja sellele järgnev töötlemine, transport ja kaubandustegevus vastab kõigile kohaldatavatele Indoneesia õigusaktidele.
Indoneesias on kehtestatud viis õiguslikku nõuet, mis väljenduvad asjaomastel õigusaktidel ja menetlustel põhinevate mitmesuguste põhimõtete, kriteeriumide, näitajate ja tõendusmaterjalidena.
Need viis nõuet on järgmised:
|
— |
õiguslikud nõuded 1: nõuded majandataval riigimetsamaal kehtivale kontsessioonile; |
|
— |
õiguslikud nõuded 2: nõuded majandataval riigimetsamaal asuvatele kogukonna puuistandikele ja kogukonnametsadele; |
|
— |
õiguslikud nõuded 3: nõuded erametsadele; |
|
— |
õiguslikud nõuded 4: nõuded puidukasutusõigustele riigile kuuluval mittemetsamaal; |
|
— |
õiguslikud nõuded 5: nõuded metsandusel põhinevale tooraine- ja järelsektorile. |
Neid viit õiguslikku nõuet kohaldatakse eri tüüpi puidulubade suhtes vastavalt järgmisele tabelile.
|
Loatüüp |
Kirjeldus |
Maaomand / ressursside majandamine või kasutamine |
Kohaldatav õiguslik nõue |
|
IUPHHK-HA/HPH |
Looduslikust metsast pärinevate metsatoodete kasutamise luba |
Riigiomandis / ettevõtte majandatud |
1 |
|
IUPHHK-HTI/HPHTI |
Tööstusliku metsaistanduse rajamise ja majandamise luba |
Riigiomandis / ettevõtte majandatud |
1 |
|
IUPHHK-RE |
Metsa ökosüsteemi taastamise luba |
Riigiomandis / ettevõtte majandatud |
1 |
|
IUPHHK-HTR |
Kogukonna puuistandike luba |
Riigiomandis / kogukonna majandatud |
2 |
|
IUPHHK-HKM |
Kogukonnametsa majandamise luba |
Riigiomandis / kogukonna majandatud |
2 |
|
Eramaa |
Luba ei nõuta |
Eraomandis / eraisiku kasutuses |
3 |
|
IPK/ILS |
Mittemetsamaalt pärineva puidu kasutamise õigus |
Riigiomandis / eraisiku kasutuses |
4 |
|
IUIPHHK |
Toorainetöötlusettevõtte rajamise ja majandamise luba |
Ei kohaldata |
5 |
|
IUI Lanjutan või IPKL |
Töötleva tööstuse ettevõtte rajamise ja majandamise luba |
Ei kohaldata |
5 |
Need viis õiguslikku nõuet ja nendega seotud tõendusmaterjalid on kokku võetud järgmiselt.
II LISA – ÕIGUSLIKUD NÕUDED 1. NÕUDED MAJANDATAVAL METSAMAAL KEHTIVALE KONTSESSIOONILE
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid (1) |
||||||
|
1. |
|
|
|
Metsakontsessiooniõiguse tõend |
Valitsuse määrus PP72/2010 Metsandusministri määrus P50/2010 Metsandusministri määrus P12/2010 |
||||||
|
Kinnitus metsast saadavate puittoodete kasutamise loa eest tasumise kohta |
|||||||||||
|
2. |
|
|
|
Heakskiidetud üldkava ja lisad, mis on koostatud tehniliselt pädevate isikute tehtud põhjaliku metsainventuuri põhjal. Heakskiidetud iga-aastane töökava, koostatud üldkava põhjal. Tehniliselt pädevate isikute koostatud kaardid, mis kirjeldavad töökavas loetletud alade skeemi ja piire. |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 Metsandusministri määrus P60/2011 |
||||||
|
Kaart, millele on märgitud iga-aastase töökavaga kaetud metsaraie keelualad, ja kohapeal rakendamise tõendusmaterjal |
|||||||||||
|
Ülestöötamispunktid (sektsioonid ja piirkonnad) on kaardil selgelt märgitud ja kohapeal kontrollitud |
|||||||||||
|
|
Metsast saadavate puittoodete kasutamise üldkava dokument ja lisad (sobivad ka esitatud taotlused) |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 Metsandusministri määrus P60/2011 |
||||||||
|
Ülestöötataval alal asuva loodusliku metsa raie asukohad ja palkide väljaviidav maht vastavad töökavas esitatule |
|||||||||||
|
Seadmete ja nende transportimise luba |
Metsandusministri määrus P53/2009 |
|||||||||
|
3. |
|
|
|
Heakskiidetud puidutootmisaruande dokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
||||||
|
Palgid on varustatud kehtivate veodokumentide ja lisadega palkide transportimisel puidu laoplatsilt puittoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale (sh vahelaoplatsi kaudu). |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel. |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Loa omanik markeerib puitu järjepidevalt. |
|||||||||||
|
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksekorraldus. |
Valitsuse määrus PP22/1997 Valitsuse määrus PP51/1998 Metsandusministri määrus P18/2007 Kaubandusministri määrus 22/M-DAG/PER/4/2012 Valitsuse määrus PP59/1998 |
||||||||
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksmiseks tehtud hoiuse tõend ja maksekinnitused. |
|||||||||||
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga. |
|||||||||||
|
|
PKAPT dokumendid |
Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/2003 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||
|
Registreerimisdokumendid, kuhu on kantud aluse andmed ja kehtiv luba. |
Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/2003 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
|||||||||
|
4. |
|
|
|
KMH dokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 Metsandus- ja istandusministri määrus 602/1998 |
||||||
|
Keskkonnajuhtimiskava ja keskkonnaseirekava dokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 |
|||||||||
|
Keskkonnajuhtimiskava ja oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide seire rakendamise tõendid |
|||||||||||
|
5. |
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid |
|||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
|||||||||||
|
|
Töötajad on ametiühingu liikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda. |
Seadus 21/2000 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid |
Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
|||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid. |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 2. NÕUDED MAJANDATAVAL METSAMAAL ASUVATELE KOGUKONNA PUUISTANDIKELE JA KOGUKONNAMETSADELE
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||
|
1. |
|
|
|
Metsakontsessiooniõiguse tõend |
Metsandusministri määrus P55/2011 Metsandusministri määrus P37/2007 Metsandusministri määrus P49/2008 Metsandusministri määrus P12/2010 |
||||||
|
Kinnitus metsast saadavate puittoodete kasutamise loa eest tasumise kohta |
|||||||||||
|
2. |
|
|
|
Heakskiidetud iga-aastase töökava dokument |
Metsandusministri määrus P62/2008 |
||||||
|
Kaart, millele on märgitud iga-aastase töökavaga kaetud metsaraie keelualad, ja kohapeal rakendamise tõendusmaterjal |
|||||||||||
|
Ülestöötamissektsioonide asukohad on selgelt märgistatud ja neid saab vajaduse korral kohapeal kontrollida. |
|||||||||||
|
|
Metsast saadavate puittoodete kasutamise üldkava dokument ja lisad (sobivad ka esitatud taotlused) |
Metsandusministri määrus P62/2008 |
||||||||
|
Metsaomandiks määrataval alal asuvate palkide asukoht ja väljaviidav maht peavad vastama töökavas esitatule. |
|||||||||||
|
Seadmete ja nende transportimise load |
Metsandusministri määrus P53/2009 |
|||||||||
|
|
Heakskiidetud puidutootmisaruande dokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
||||||||
|
Seaduslikud veodokumendid ja asjakohased lisad transportimisel puidu laoplatsilt vaheplatsile ja vaheplatsilt puittoodete esmatöötlemisele või registreeritud palgiettevõtjale |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Loa omanik markeerib puitu järjepidevalt. |
|||||||||||
|
Palgiveodokument, millele on lisatud palkide loetelu |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
|
Metsaressursimaksu maksekorraldus |
Metsandusministri määrus P18/2007 Kaubandusministri määrus 22/M-DAG/PER/4/2012 |
||||||||
|
Metsaressursimaksu tasumist tõendav dokument |
|||||||||||
|
Metsaressursimaksu maksmine on kooskõlas palgitoodangu ja kohaldatava tariifiga. |
|||||||||||
|
3. |
|
|
|
KMH dokumendid |
Metsandus- ja istandusministri määrus 622/1999 |
||||||
|
Asjakohased keskkonnajuhtimis- ja seiredokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 |
|||||||||
|
Keskkonnajuhtimise ja oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete aspektide seire rakendamise tõendid |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 3. NÕUDED ERAMETSADELE
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||
|
1. |
|
|
|
Kehtivad maaomandi või rendidokumendid (pädeva asutuse tunnustatud rendidokument) |
Seadus 5/1960 Metsandusministri määrus P33/2010 Valitsuse määrus PP12/1998 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Seadus 6/1983 Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
||||||
|
Maaharimisõigus Ettevõtte asutamisdokument Kaubandusega tegeleva ettevõtte tegevusluba (SIUP) Ettevõtte registreerimistunnistus (TDP) Maksukohustuslaseks registreerimise tõend (NPWP) |
|||||||||||
|
Erametsa ala kaart ja selgelt märgitud piirid |
|||||||||||
|
Puidu päritolusertifikaat või palgiveodokument |
Metsandusministri määrus P30/2012 |
|||||||||
|
Arve/müügikviitung/kaubatõend |
|||||||||||
|
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu ja riigile kännuraha kompensatsiooni maksmise tõend |
Metsandusministri määrus P18/2007 |
|||||||||
|
2. |
|
|
|
KMH dokumendid |
Valitsuse määrus PP27/1999 Metsandus- ja istandusministri määrus 602/1998 |
||||||
|
3. |
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid |
|||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
|||||||||||
|
|
Töötajad on ametiühingliikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda. |
Seadus 21/2000 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid |
Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
|||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid. |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 4. NÕUDED PUIDUKASUTUSÕIGUSTELE MITTEMETSAMAAL
|
Nr |
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||
|
1. |
|
|
|
ILS/IPK load ülestöötamiseks renditud alal |
Metsandusministri määrus P18/2011 |
||||||
|
ILS/IPK lubadele lisatud renditud ala kaardid ja tõend täitmise kohta kohapeal |
|||||||||||
|
|
Tegevusluba ja sellele lisatud kaardid (see nõue kehtib nii IPK lubade omanikele kui ka tegevusloa omanikele) |
Metsandusministri määrus P14/2011 Metsandusministri määrus P33/2010 |
||||||||
|
IPK maakasutuse muutmise aladel |
|||||||||||
|
IPK-le lisatud kaardid |
|||||||||||
|
Metsa õigusliku seisundi muutmist lubavad dokumendid (see nõue kehtib nii IPK lubade omanikele kui ka tegevusloa omanikele) |
|||||||||||
|
|
HTHR luba |
Metsandusministri määrus P59/2011 |
||||||||
|
HTHRile lisatud kaardid ja tõend täitmise kohta kohapeal |
|||||||||||
|
2. |
|
|
|
IPK/ILSi töökava dokumendid |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P53/2009 |
||||||
|
Kehtiv seadmeluba |
|||||||||||
|
Metsainventuuridokumendid |
Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Puidutootmisaruande dokumendid (LHP) |
|||||||||||
|
|
Metsauuendusmaksu, metsaressursimaksu ja riigile kännuraha kompensatsiooni maksmise tõend |
Metsandusministri määrus P18/2007 |
||||||||
|
Palgiveoarve (FAKB) ja väikese läbimõõduga palkide loetelu |
Metsandusministri määrus P55/2006 |
|||||||||
|
Palkide õiguspärasuse dokument (SKSKB) ja suure läbimõõduga palkide loetelu |
|||||||||||
|
3. |
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse tagamise vahendid |
|||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
|||||||||||
|
|
Töötajad on ametiühingu liikmed või ettevõtte poliitika kohaselt on töötajatel õigus ametiühingut luua või selle töös osaleda |
Seadus 21/2000 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumendid või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevad poliitikadokumendid |
Seadus 13/2003 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
|||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
ÕIGUSLIKUD NÕUDED 5. NÕUDED METSANDUSEL PÕHINEVALE TOORAINE- JA JÄRELSEKTORILE
|
Põhimõtted |
Kriteeriumid |
Näitajad |
Tõendusmaterjal |
Seotud õigusaktid |
||||||||||
|
|
|
Ettevõtte asutamisdokument ja selle viimased muudatused |
Justiits- ja inimõigusteministri määrus M.01-HT.10/2006 Kaubandusministri määrus 36/2007 Kaubandusministri määrus 37/2007 Seadus 6/1983 Valitsuse määrus PP80/2007 Metsandusministri määrus P35/2008 Metsandusministri määrus P16/2007 Kaubandusministri määrus 39/2011 Tööstusministri määrus 41/2008 Keskkonnaministri määrus 13/2010 |
||||||||||
|
Kaubandustegevuses osalemise luba (ärilitsents/SIUP) või kaubandusluba, mis võib olla tööstusäriluba (IUI) või püsiv äriluba (IUT) või tööstusregistri tõend (TDI) |
||||||||||||||
|
Häirimisluba (ettevõttele väljastatud luba tema tegevusega seotud keskkonna muutmiseks) |
||||||||||||||
|
Ettevõtte registritõend (TDP) |
||||||||||||||
|
Maksukohustuslase tunnuskood (NPWP) |
||||||||||||||
|
Keskkonnamõju hindamise dokumentide kättesaadavus |
||||||||||||||
|
Tööstusäriloa (IUI) või püsiva äriloa (IUT) või tööstusregistri tõendi (TDI) kättesaadavus |
||||||||||||||
|
Metsatoodete esmatöötlemise tööstuse (IPHH) toorainevaru kava (RPBBI) kättesaadavus |
||||||||||||||
|
Eksportijad kuuluvad metsandustööstustoodete registreeritud eksportijate hulka. |
Kaubandusministri määrus P64/2012 |
||||||||||||
|
|
Asutamisdokument |
Seadus 6/1983 |
|||||||||||
|
Maksukohustuslaseks registreerimise tõend (NPWP) |
||||||||||||||
|
Ettevõtte registritõend metsandustööstuse toodete mittetootvate eksportijate (ETPIK Non Produsen) hulka kuulumise kohta. |
Kaubandusministri määrus P64/2012 |
||||||||||||
|
Koostööleping töötleva tööstuse üksusega, millel on puidu õiguspärasuse sertifikaat (S-LK). |
||||||||||||||
|
|
|
Müügi- või ostudokumendid ja/või materjali tarneleping ja/või ostutõend ja puittoodete õiguspärasust tõendavad dokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri määrus P62/2008 Metsandusministri määrus P56/2009 |
||||||||||
|
Puidu üleandmise kinnitatud aruanne ja/või üleandmise tõend ja/või puidu analüüsi ametlik aruanne; puittoodete õiguspärasuse tõend |
||||||||||||||
|
Imporditud puit on varustatud impordidokumentidega ja teabega puidu päritolu kohta ning puidu õiguspärasust ja ülestöötamise riiki tõendavate dokumentidega. |
||||||||||||||
|
Palgiveodokumendid |
||||||||||||||
|
Veodokumendid (SKAU/Nota) koos vastavate kohalike ametiasutuste ametlike aruannetega lammutatud ehitistest pärineva, üleskaevatud ja mahamaetud puidu kasutamise kohta. |
||||||||||||||
|
Tööstusjäätmepuidu veodokumendid FAKO/Nota kujul |
||||||||||||||
|
Dokumendid/aruanded ümarpalkide varude muutumise kohta (LMKB) / aruanded väikese läbimõõduga ümarpalkide varude muutumise kohta (LMKBK) / aruanded metsast saadavate töödeldud puittoodete varude muutumise kohta (LMHHOK). |
||||||||||||||
|
Tõendavad dokumendid, st toorainevaru kava (RPBBI), iga-aastase töökava ametliku kinnitamise otsus (SK RKT) |
||||||||||||||
|
Tooraine kasutamise ja toodangu arvestuslehed |
Metsandusministri määrus P55/2006 Tööstusministri määrus 41/2008 Metsandusministri määrus P35/2008 |
||||||||||||
|
Töödeldud toodete toodanguaruanded |
||||||||||||||
|
Üksuse toodang ei ületa lubatud tootmismahtu |
||||||||||||||
|
Kolmanda isikuga sõlmitud koostöölepe või teenindusleping toodete töötlemiseks. |
Kaubandusministri määrus 37/M-DAG/PER/9/2007 Seadus 6/1983 Metsandusministri määrus P35/2008 Metsandusministri määrus P16/2007 Kaubandusministri määrus 39/M-DAG/PER/12/2011 Tööstusministri määrus 41/M-IND/PER/6/2008 Metsandusministri määrus P55/2006 |
||||||||||||
|
Koostööpartneril on 1. põhimõtte all nimetatud kehtivad load. |
||||||||||||||
|
Toodetud toodete eraldamine/eristamine. |
||||||||||||||
|
Toorainet, protsesse, tootmist ja vajaduse korral eksporti käsitlev dokumentatsioon korraldatakse äriüksuse / muu ettevõtte kaudu, millega on sõlmitud koostöölepe. |
||||||||||||||
|
|
|
PKAPT dokumendid |
Tööstus- ja kaubandusministri määrus 68/MPP/Kep/2/2003 Metsandusministri, transpordiministri ning tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||||
|
PKAPT dokumendid |
||||||||||||||
|
Dokumendid aluse andmetega. Registreerimisdokumendid, kuhu on kantud aluse andmed ja kehtiv luba. |
Metsandusministri määrus P55/2006 Metsandusministri määrus P30/2012 Transpordiministri määrus KM71/2005 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||||||
|
Aluse andmed ühtivad palkide või puidu veodokumentides olevate andmetega. |
||||||||||||||
|
Palkide või puidu veodokumendid |
Metsandusministri määrus P55/2006 Metsandusministri määrus P30/2012 Metsandusministri, transpordiministri ja tööstus- ja kaubandusministri ühismäärus 22/2003 |
||||||||||||
|
Puiduameti märgis/vöötkood (PUHH) palkidel |
||||||||||||||
|
|
PEB |
Seadus 17/2006 (toll) Rahandusministri määrus 223/PMK.011/2008 Tolli peadirektori määrus P-40/BC/2008 Tolli peadirektori määrus P-06/BC/2009 Kaubandusministri määrus P64/2012 Presidendi dekreet 43/1978 Metsandusministri määrus 447/2003 |
|||||||||||
|
Pakkenimekiri |
||||||||||||||
|
Arve |
||||||||||||||
|
Veokiri |
||||||||||||||
|
Ekspordilitsentsi dokumendid (V-Legal’i dokument) |
||||||||||||||
|
Tehnilise kontrolli tulemused (kontrollija aruanne) juhul, kui nõutakse toodete tehnilist kontrolli. |
||||||||||||||
|
Ekspordimaksu tasumist tõendav maksekviitung |
||||||||||||||
|
Muud asjakohased dokumendid (sh CITESi load), juhul kui selle puidutüübi kaubandust on piiratud |
||||||||||||||
|
|
|
Töötervishoiu ja -ohutuse korra rakendamine |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 01/1978 Metsandusministri määrus P12/2009 |
||||||||||
|
Töötervishoiu ja -ohutuse varustus, nt kerged tulekustutid, isikukaitsevahendid ja evakuatsiooniplaan |
||||||||||||||
|
Andmed töövigastuste kohta |
||||||||||||||
|
|
Ametiühing või ettevõtte poliitika, mille kohaselt töötajatel on õigus asutada ametiühingut või osaleda ametiühingu tegevuses |
Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2001 |
|||||||||||
|
Kollektiivtöölepingute dokumentide või ettevõtte töötajate õigusi käsitlevate poliitikadokumentide kättesaadavus |
Seadus 13/2013 Tööjõu- ja migratsiooniministri määrus 16/2011 |
||||||||||||
|
Ettevõttes ei ole alaealisi töötajaid. |
Seadus 13/2003 Seadus 23/2003 Seadus 20/2009 |
(1) Peamised õigusaktid, hõlmab ka hilisemaid muudatusi.
III LISA
FLEGT-LITSENTSIGA VARUSTATUD INDONEESIA PUITTOODETE LIIDUS VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE TINGIMUSED
1. LITSENTSI ESITAMINE
|
1.1. |
Litsents esitatakse selle liidu liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse. Seda võib teha elektrooniliselt või muu kiire vahendi kaudu. |
|
1.2. |
Litsents aktsepteeritakse, kui see vastab kõigile IV lisas sätestatud nõuetele ja täiendavat kontrollimist vastavalt käesoleva lisa punktidele 3, 4 ja 5 ei peeta vajalikuks. |
|
1.3. |
Litsentsi võib esitada enne selles käsitletud saadetise saabumist. |
2. LITSENTSI AKTSEPTEERIMINE
|
2.1. |
Litsents, mis pole kooskõlas lisas IV esitatud nõuete ja andmetega, ei kehti. |
|
2.2. |
Mahatõmbamisi ja parandusi litsentsil aktsepteeritakse ainult siis, kui litsentse väljastav asutus on need kinnitanud. |
|
2.3. |
Litsents loetakse kehtetuks, kui selle pädevale asutusele esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaeg. Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud. |
|
2.4. |
Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ja kinnitanud litsentse väljastav asutus. |
|
2.5. |
Kui litsentsi või saadetise kohta nõutakse lisateavet vastavalt käesolevale lisale, võib litsentsi aktsepteerida alles pärast nõutud teabe saamist. |
|
2.6. |
Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui kümme protsenti, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks. |
|
2.7. |
Pädev asutus teavitab kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja korraga tolliasutusi litsentsi aktsepteerimisest kohe pärast selle toimumist. |
3. LITSENTSI KEHTIVUSE JA AUTENTSUSE KONTROLL
|
3.1. |
Kui pädeval asutusel tekib litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi kehtivuse või autentsuse suhtes kahtlusi, võib ta taotleda litsentsiteabeüksuselt lisateavet. |
|
3.2. |
Litsentsiteabeüksus võib nõuda pädevalt asutuselt kahtluse alla seatud litsentsi koopia saatmist. |
|
3.3. |
Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” (Duplikaat), ning edastab selle pädevale asutusele. |
|
3.4. |
Kui pädev asutus ei saa vastust kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lisa punkti 3.1 kohast täiendava teabe nõude esitamist litsentsiteabeametile, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
|
3.5. |
Juhul kui litsentsi kehtivus on kinnitatud, teavitab litsentsiteabeüksus sellest pädevat asutust, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil. Tagasi saadetud eksemplarid peavad olema autenditud templiga, mis kannab märget „Validated on” (Kehtivus kinnitatud (kuupäev)). |
|
3.6. |
Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et litsents ei kehti või pole autentne, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
4. LITSENTSI JA SAADETISE VASTAVUSE KONTROLL
|
4.1. |
Kui pädev asutus leiab, et enne litsentsi aktsepteerimist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta kontrolli teostada, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele ja/või litsentse väljastava asutuse andmetele vastava litsentsi kohta. |
|
4.2. |
Kui tekib kahtlus, et saadetis ei vasta litsentsile, võib asjakohane pädev asutus nõuda litsentsiteabeüksuselt täiendavat selgitust. |
|
4.3. |
Litsentsiteabeüksus võib nõuda pädevalt asutuselt kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia saatmist. |
|
4.4. |
Vajaduse korral tühistab litsentse väljastav asutus litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust peab kinnitama tempel märkega „Duplicate” (Duplikaat), ning edastab selle pädevale asutusele. |
|
4.5. |
Kui pädev asutus ei saa vastust kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lisa puntki 4.2 kohast täiendava selgituse nõude esitamist, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
|
4.6. |
Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et kõnealune saadetis ei vasta litsentsile ja/või selle litsentsiga seotud litsentse väljastava asutuse andmetele, ei aktsepteeri pädev asutus litsentsi ja tegutseb vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja korrale. |
5. MUUD KÜSIMUSED
|
5.1. |
Kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, kui asjaomase liikmesriigi õigusaktides ega korras ei ole teisiti sätestatud. |
|
5.2. |
Kui litsentside kontrollimise käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks lepingu rakendamise ühiskomiteele. |
6. ELI TOLLIDEKLARATSIOON
|
6.1. |
Toodete vabasse ringlusse lubamisel tollideklaratsiooni esitamiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number. |
|
6.2. |
Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse see number vastavasse lahtrisse. |
7. VABASSE RINGLUSESSE LUBAMINE
|
7.1. |
Puittoodete saadetised lubatakse vabasse ringlusse alles pärast punktis 2.7 kirjeldatud menetluse õigeaegset lõpuleviimist. |
IV LISA
FLEGT-LITSENTSI NÕUDED JA TEHNILINE KIRJELDUS
1. FLEGT-LITSENTSI ÜLDNÕUDED
|
1.1. |
FLEGT-litsents väljastatakse paberil või elektrooniliselt. |
|
1.2. |
Nii paberlitsents kui ka elektrooniline litsents peab sisaldama 1. liites kirjeldatud teavet kooskõlas 2. liites esitatud juhistega. |
|
1.3. |
FLEGT-litsents tuleb nummerdada nii, et oleks võimalik eristada liidu turule määratud saadetisi katvaid FLEGT-litsentse mujale kui liitu suunduvate saadetiste dokumentidest (V-Legal’i dokument). |
|
1.4. |
FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise kuupäevast. |
|
1.5. |
FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuni neli kuud. Lõppkuupäev on märgitud litsentsil. |
|
1.6. |
Pärast litsentsi lõppkuupäeva möödumist loetakse FLEGT-litsents kehtetuks. Vääramatu jõu või muu mõjuva põhjuse korral, mille üle litsentsiomanikul puudub kontroll, võib litsentse väljastav asutus pikendada litsentsi kehtivusaega kahe täiendava kuu võrra. Kui litsentse väljastav asutus nimetatud pikenduse teeb, sisestab ja kehtestab ta uue lõppkuupäeva. |
|
1.7. |
Kui litsentsiga hõlmatud puittooted on enne nende sisenemist liitu läinud kaduma või hävinud, loetakse FLEGT-litsents kehtetuks ja tagastatakse litsentse väljastavale asutusele. |
2. FLEGT-PABERLITSENTSI TEHNILINE KIRJELDUS
|
2.1. |
Paberlitsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile. |
|
2.2. |
Paber on A4-formaadis. Lisaks pitserile on paberil reljeefsed logoga vesimärgid. |
|
2.3. |
FLEGT-litsentsid koostatakse kirjutusmasinal või arvutis. Vajaduse korral võib need täita käsitsi. |
|
2.4. |
Litsentse väljastava asutuse pitserid lüüakse pitsatiga. Litsentse väljastava asutuse pitseri võib asendada surutrüki või perforeeringuga. |
|
2.5. |
Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise. |
|
2.6. |
Vormil ei tohi olla mahatõmbamisi ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need mahatõmbamised ja parandused on kinnitatud litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga. |
|
2.7. |
FLEGT-litsentsid trükitakse ja täidetakse inglise keeles. |
3. FLEGT-LITSENTSIDE EKSEMPLARID
|
3.1. |
Litsents koostatakse seitsmes eksemplaris järgmiselt:
|
|
3.2. |
Eksemplarid märgetega „Original”, „Copy for Customs at destination” ja „Copy for the Importer” tuleb anda litsentsiomanikule, kes edastab need importijale. Importija esitab originaali pädevale asutusele ja asjakohase eksemplari selle liidu liikmesriigi tolliasutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubatakse. Kolmanda eksemplari, märkega „Copy for the Importer”, arhiveerib importija oma dokumentatsioonina. |
|
3.3. |
Neljanda eksemplari, märkega „Copy for the Licensing Authority”, arhiveerib litsentse väljastav asutus oma dokumentatsioonina ja võimaliku hilisema väljastatud litsentside kontrolli tarbeks. |
|
3.4. |
Viies eksemplar, märkega „Copy for the Licensees”, antakse litsentsiomanikule arhiveerimiseks. |
|
3.5. |
Kuues eksemplar, märkega „Copy for the Licence Information Unit”, antakse litsentsiteabeüksusele arhiveerimiseks. |
|
3.6. |
Seitsmes eksemplar, märkega „Copy for Indonesian Customs”, antakse Indoneesia tollile ekspordi tarbeks. |
4. FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS VÕI HÄVIMINE
|
4.1. |
Märkega „Original” või „Copy for Customs at destination” või mõlema märkega eksemplari kadumise, varguse või hävimise korral võib litsentsiomanik või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asendusdokumendi. Koos taotlusega esitab litsentsiomanik või tema volitatud esindaja selgituse eksemplari kadumise kohta. |
|
4.2. |
Kui litsentse väljastav asutus jääb selgitusega rahule, väljastab ta asenduslitsentsi viie tööpäeva jooksul pärast litsentsiomaniku taotluse kättesaamist. |
|
4.3. |
Asenduslitsents sisaldab asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit, ja kannab märget „Replacement Licence” (asenduslitsents). |
|
4.4. |
Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele. |
5. ELEKTROONILISE FLEGT-LITSENTSI TEHNILINE KIRJELDUS
|
5.1. |
FLEGT-litsentsi võib väljastada ja töödelda elektrooniliste süsteemide abil. |
|
5.2. |
Liidu liikmesriikides, kus elektroonilisi süsteemi ei kasutata, tehakse kättesaadavaks paberlitsents. |
Liited
1.
Litsentsi vorm
2.
Juhised
2. liide
JUHISED
Üldised märkused
|
— |
Vorm tuleb täita trükitähtedega. |
|
— |
ISO-koodid osutavad iga riigi puhul ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele koodile. |
|
— |
Lahtrit 2 kasutavad ainult Indoneesia ametiasutused. |
|
— |
Rubriike A ja B kasutatakse ainult ELi suunduva saadetiste FLEGT-litsentsisüsteemi jaoks. |
|
Rubriik A |
Sihtkoht |
Sisestada „Euroopa Liit”, kui litsents hõlmab Euroopa Liitu suunduvat saadetist. |
|
Rubriik B |
FLEGT-litsents |
Sisestada „FLEGT”, kui litsents hõlmab Euroopa Liitu suunduvat saadetist. |
|
Lahter 1 |
Väljastav asutus |
Märkida litsentse väljastava asutuse nimi, aadress ja registrikood. |
|
Lahter 2 |
Teave Indoneesiale kasutamiseks |
Märkida importija nimi ja aadress, saadetise koguväärtus (USA dollarites), sihtriigi ja vajaduse korral transiitriigi nimi ja kahetäheline ISO-kood. |
|
Lahter 3 |
V-Legal’i dokumendi/litsentsi number |
Märkida väljaandmisnumber. |
|
Lahter 4 |
Kehtivusaja lõppkuupäev |
Litsentsi kehtivusaeg |
|
Lahter 5 |
Ekspordiriik |
Partnerriik, kust puittooted EL-i eksporditi. |
|
Lahter 6 |
ISO-kood |
Märkida lahtris 5 nimetatud partnerriigi kahetäheline kood. |
|
Lahter 7 |
Transpordivahend |
Märkida eksportimisel kasutatav veovahend. |
|
Lahter 8 |
Litsentsiomanik |
Märkida eksportija nimi ja aadress, sh registreeritud eksportija EPTIK-kood ja maksukohustuslase kood. |
|
Lahter 9 |
Kaubanduslik kirjeldus |
Märkida puittoo(de)te kaubanduslik kirjeldus. Kirjeldus peaks olema piisavalt detailne, et toodet oleks võimalik HS-klassi paigutada. |
|
Lahter 10 |
HS-kood |
Originaali, sihtkoha tolli eksemplari ja importija eksemplari puhul märkida kauba neljakohaline või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile. Indoneesias kasutatavate eksemplaride (IV lisa punktis 3.1 esitatud eksemplarid iv–vii) puhul märkida kauba kümnekohaline kood vastavalt Indoneesia tollitariifitoimikule. |
|
Lahter 11 |
Teaduslik või tavanimi |
Märkida tootes kasutatud puiduliigi teaduslik või tavanimi. Kui liittootes on kasutatud mitut puiduliiki, tuleb need märkida eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). |
|
Lahter 12 |
Ülestöötamisriigid |
Märkida riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkida kõik kasutatud puidu päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). |
|
Lahter 13 |
ISO-koodid |
Märkida lahtris 12 nimetatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat). |
|
Lahter 14 |
Maht (m3) |
Märkida kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on jäetud esitamata. |
|
Lahter 15 |
Netomass (kg) |
Märkida saadetise kogumass mõõtmise hetke seisuga kilogrammides. See on puittoodete netomass ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. |
|
Lahter 16 |
Ühikute arv |
Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta. |
|
Lahter 17 |
Eristusmärgid |
Vajaduse korral märkida eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta. |
|
Lahter 18 |
Allkiri ja väljastava asutuse tempel |
Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku pitseri. Lisaks tuleb märkida allakirjutanute nimed, allakirjutamise koht ja kuupäev. |
V LISA
INDONEESIA PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM
1. SISSEJUHATUS
Eesmärk: tagada, et ümarpalkide ja töödeldud puittoodete ülestöötamine, transport, töötlemine ja müük on kooskõlas kõigi asjakohaste Indoneesia õigusaktidega.
Indoneesia, mis on tuntud oma teedrajava rolli poolest ebaseadusliku metsaraiega ja ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja puittoodetega kauplemisega võitlemisel, korraldas 2001. aasta septembris Balis Ida-Aasia metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust käsitleva konverentsi, mille tulemusena võeti vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse deklaratsioon (Bali deklaratsioon). Pärast seda on Indoneesia jätkanud juhtpositsiooni ebaseadusliku metsaraiet ja sellega seonduva kaubandust käsitleva rahvusvahelise koostöö alal.
Rahvusvahelise koostöö raames on üha enam tarbijariike võtnud endale kohustuse võtta meetmeid ebaseadusliku puidu pääsemise tõkestamiseks nende turule. Samas on tootjariigid võtnud endale kohustuse luua puittoodete õiguspärasuse tagamise kord. Oluline on luua usaldusväärne süsteem, mis tagab puidu ja töödeldud puittoodete ülestöötamise, töötlemise ja kaubanduse õiguspärasuse.
Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteem (TLAS) tagab, et Indoneesias toodetud ja töödeldud puit ja puittooted pärinevad seaduslikest allikatest ning on täielikult kooskõlas asjakohaste Indoneesia õigusaktidega, kontrollitud sõltumatute audititega ja selle üle on järelevalvet teinud vabaühendused.
1.1. Indoneesia õigusaktid kui TLASi alus
Indoneesia määrusega „Säästva metsamajandamise ning riigi- ja erametsa puidu õiguspärasuse kontrollimise nõuded ja juhised” (metsandusministri määrus P.38/Menhut-II/2009) loodi TLAS ja säästlikkusskeem (SFM), et parandada metsahaldust, vähendada ebaseaduslikku metsaraiet ja sellega seonduvat puidukaubandust ning tagada Indoneesia puittoodete usaldusväärsus ja parandada nende kuvandit.
TLAS koosneb järgmistest elementidest:
|
1) |
õiguslikud nõuded; |
|
2) |
tarneahela kontroll; |
|
3) |
kontrollimenetlus; |
|
4) |
litsentsimissüsteem; |
|
5) |
järelevalve. |
TLAS on Indoneesias liitu ja muudele turgudele eksportimiseks toodetud puidu ja puittoodete õiguspärasuse tagamise põhisüsteem.
1.2. TLASi edasiarendamine – mitme sidusrühma kokkulepe
Alates 2003. aastast on erinevad Indoneesia metsanduse sidusrühmad aktiivselt tegelenud TLASi väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega, tagades seeläbi protsessi parema järelevalve, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. 2009. aastal võeti sidusrühmade kokkuleppe tulemusena vastu metsandusministri määrus P.38/Menhut-II/2009 ning seejärel metsakasutamise peadirektoraadi tehnilised juhised No.6/VI-SET/2009 ja No.02/V-BPPHH/2010.
2. TLASI KOHALDAMISALA
Indoneesia metsaressurss on üldjoontes kaht tüüpi omandis: riigimets ja eramets/eramaa. Riigimets koosneb majandatavast metsast, kus puitu toodetakse säästlikult ja pikaajaliselt erinevate lubade alusel, ja metsaalast, mida võib muuta mittemetsanduslikul eesmärgil, nt asulakoha või istanduste jaoks. TLASi kohaldamine riigi- ja erametsas on sätestatud II lisas.
TLAS hõlmab kõigi loatüüpidega käsitletud puitu ja puittooteid ning kõigi puiduettevõtjate, järelsektori töötlejate ja eksportijate tegevust.
TLASi kohaselt nõutakse, et kogu imporditud puit ja puittooted vormistatakse tollis ja on kooskõlas Indoneesia impordinõuetega. Imporditud puit ja puittooted tulevad varustada puidu õiguspärasust selle ülestöötamisriigis tõendavate dokumentidega. Imporditud puit ja puittooted tuleb sisestada kontrollitud tarneahelasse, mis on kooskõlas Indoneesia õigusaktidega. Indoneesia annab juhised, kuidas eespool esitatud meedet rakendada.
Teatud puittooted võivad sisaldada ringlussevõetud materjale. Indoneesia annab juhised, kuidas ringlussevõetud materjalidega TLASi kohaselt toimida.
TLAS ei hõlma arestitud puitu, seega ei saa FLEGT-litsentsi arestitud puidu kohta väljastada.
TLAS hõlmab siseturule ja rahvusvahelistele turgudele suunatud puittooteid. Kõigi Indoneesia tootjate, töötlejate, kauplejate (käitajate) õiguspärasust tuleb kontrollida, ka nende oma, kes varustavad siseturgu.
2.1. TLASi õiguslikud nõuded
TLASil on viis puidu õiguslikku nõuet. Need nõuded ja nende kontrollijuhised on kehtestatud II lisas.
TLAS sisaldab ka säästva metsamajandamise hindamise nõudeid ja juhiseid (SFM). Säästva metsamajandamise hindamine SFM-nõuete abil tõendab, et kontrollitav käitaja vastab asjakohastele õiguspärasuse nõuetele. SFM-sertifikaadiga organisatsioonid, kes tegutsevad riigimaal asuval majandataval metsamaal (alaliselt metsamaana kasutataval alal), vastavad nii asjakohastele õiguspärasuse kui ka SFM-nõuetele.
3. PUIDU TARNEAHELA KONTROLL
Loaomanik (kontsessioonide puhul) või maaomanik (eramaa puhul) või ettevõte (kaupleja, töötleja või eksportija puhul) tõendab, et tarneahela iga lüli on kontrollitud ja dokumenteeritud vastavalt metsandusministeeriumi määrusele P.55/Menhut-II/2006 ja määrusele P.30/Menhut-II/2012 (edaspidi määrused). Nimetatud määrustega nõutakse, et provintsi või piirkonna metsandusametnikud teeksid kohapeal kontrolli ja kinnitaksid loaomaniku, maaomaniku või töötleja esitatud dokumendid tarneahela igas lülis.
Kontrolltoimingud tarneahela igas punktis on võetud kokku joonisel 1; impordijuhend on väljatöötamisel.
Kõik tarneahela saadetised peavad olema varustatud asjakohaste veodokumentidega. Ettevõtted peavad kohaldama asjakohaseid süsteeme, et eristada kontrollitud allikatest pärinevat puitu ja puittooteid muudest allikatest pärinevast puidust ja puittoodetest ning dokumenteerida need kaks allikat eraldi. Ettevõtted peavad tarneahela kõigis lülides dokumenteerima, kas kõnealused palgid, tooted või puidusaadetised on TLASis kontrollitud.
Tarneahelas toimivad käitajad peavad dokumenteerima saadud, säilitatud, töödeldud ja kohaletoimetatud puidu ja puittooted, et võimaldada hilisemat kvantitatiivse teabe kooskõlastamist tarneahela lülide vahel. Need andmed tehakse kättesaadavaks provintsi ja piirkonna metsandusametnikele, kes andmed kooskõlastavad. Peamised tegevused ja menetlused, sh kooskõlastamine, on tarneahela lülide kaupa detailsemalt kirjeldatud käesoleva lisa liites.
Puidu märgistamine
Iga-aastane tööplaan
Raielank
Palkide loetelu
Palkide raiearuanne
Langetamiskoht
Tasude maksmine
Palkide loetelu
Veodokumendid
Palkide bilansiaruanne
Laoplats
Veodokument
Palkide bilansiaruanne
Vahelaoplats
Riigimetsad
Erametsad
Raielank
Maaomand
Langetamiskoht
Palkide loetelu
Veodokumendid
Palkide bilansiaruanne
Arvestusleht
Töödeldud toodete bilansiaruanne
Veodokumendid
Esmatöötlemine
Registreeritud eksportija puittoodetega kauplemise sertifikaat
Tooraine bilansiaruanne
Arvestusleht
Töödeldud toodete bilansiaruanne
Veodokumendid
Järeltöötlemine
Registreeritud eksportija puittoodetega kauplemise sertifikaat
Ekspordideklaratsioon
Tollivormistus
Ekspordikoht
Joonis 1. Tarneahela kontroll, kus on näidatud, milliseid peamised dokumendid on tarneahela lülide kaupa nõutavad
4. ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLI JA EKSPORDI LITSENTSIMISE INSTITUTSIOONILINE STRUKTUUR
4.1. Sissejuhatus
Indoneesia TLAS põhineb käitajapõhise litsentsimise põhimõttel, mis on sarnane toote või metsamajanduse sertifitseerimissüsteemile. Indoneesia metsandusministeerium määrab vastavushindamisasutused (LP ja LV), mille ta volitab puidu tootjate, kauplejate, töötlejate ja eksportijate (edaspidi „käitajad”) õiguspärasust kontrollima.
Vastavushindamisasutused akrediteerib Indoneesia riiklik akrediteerimisasutus (KAN). Vastavushindamisasutusega sõlmivad lepingu käitajad, kes taotlevad oma tegevuse seaduslikku sertifitseerimist ja peavad tegutsema asjakohaste ISO juhiste alusel. Need asutused esitavad kontrollitavale käitajale ja metsandusministeeriumile auditiaruande.
Vastavushindamisasutused tagavad, et kontrollitavad käitajad tegutsevad kooskõlas II lisa kohase Indoneesia õiguspärasuse määratlusega, sh kontroll selleks, et vältida teadmata allikatest pärineva materjali sisenemine nende tarneahelasse. Kui leitakse, et kontrollitav käitaja tegutseb nõuetega kooskõlas, väljastatakse talle õiguspärasuse sertifikaat kehtivusega 3 (kolm) aastat.
LVd toimivad ka ekspordilitsentse väljastavate asutustena ja kontrollivad kinnitatud eksportijate tarneahela kontrollisüsteeme. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse litsents V-Legal’i dokumentidena. Seega on ekspordiloata eksport keelatud.
Indoneesia on kehtestanud määruse, mille kohaselt saavad vabaühenduserühmad esitada vastuväiteid käitaja õiguspärasuse kontrollile vastavushindamisasutuse poolt või juhul, kui käitaja tegevuse ajal on tuvastatud ebaseaduslikku tegevust. Kui esitatakse kaebus vastavushindamisasutuse tegevuse kohta, võivad vabaühenduserühmad esitada kaebuse KANile.
TLASi rakendamisel osalevate üksuste vahelised seosed on esitatud joonisel 2.
Valitsus (metsandusministeerium) kui reguleeriv asutus
Akrediteerimisasutus (KAN)
kaebused
Sõltumatu järelevalve (CSO)
Akrediteerimi ssertifikaat
akrediteerimine
Vastavushindamisasutused/ litsentsi väljastavad üksused
kaebused
Puidu õiguspärasus või
audit
vaidlustus
V-Legal’i dokument või
Kontrollitav käitaja
4.2. Vastavushindamisasutused
Vastavushindamisasutused täidavad olulist rolli Indoneesia süsteemis. Nende asutustega sõlmitakse leping tarneahela üksikasutuste tootmise, töötlemise ja kaubandustegevuse õiguspärasuse, sh tarneahela usaldusväärsuse kontrollimiseks. LV väljastab ka üksikute eksporditud puidu saadetiste kohta V-Legal’i dokumendid.
Vastavushindamisasutusi on kaht tüüpi: i) hindamisasutused (Lembaga Penilai – LP), mis kontrollivad metsa haldusüksuste tegevust võrreldes säästlikkusnõuetega ning ii) hindamisasutused (Lembaga Verifikasi – LV), mis kontrollivad metsa haldusüksusi ja metsandusel põhinevat sektorit võrreldes õiguslike nõuetega.
Selleks, et tagada nende II lisas sätestatud õiguslike nõuete kontrollimise auditite kvaliteeti, peavad LP ja LV välja töötama ISO/IEC 17021 (SFM-nõuded LPdele) ja/või ISO/IEC juhendi 65 (õiguslikud nõuded LVdele) kohased kompetentsuse, järjepidevuse, erapooletuse, läbipaistvuse ja hindamisprotsessi nõuete seisukohast vajalikud juhtimissüsteemid. Need nõuded on sätestatud TLASi juhistes.
Lisaks võivad LVd toimida litsentse väljastavate asutustena. Sellisel juhul väljastavad LVd ekspordilitsentse rahvusvahelistele turgudele suunatud puittoodete jaoks. Muude kui liidu turgude jaoks väljastavad litsentse väljastavad asutused V-Legal’i dokumendid ja liidu turu jaoks väljastatakse IV lisas sätestatud nõuetega kooskõlas FLEGT-litsentsid. Indoneesia töötab välja ekspordisaadetiste V-Legal’i dokumentide või FLEGT-litsentside väljastamise detailse korra.
LVdega sõlmivad lepingu kontrollitavad käitajad, et korraldada õiguspärasuse auditeid. LVd väljastavad rahvusvahelistele turgudele eksporditava kauba kohta TLASi õiguslikkuse sertifikaate, V-Legal’i dokumente ja FLEGT-litsentse. LPd kontrollivad puidu tootmise kontsessioone võrreldes SFM-nõuetega. LPd ei väljasta ekspordilitsentse.
4.3. Akrediteerimisasutus
Indoneesia riiklik akrediteerimisasutus (Komite Akreditasi Nasional – KAN) vastutab vastavushindamisasutuste akrediteerimise eest. Kui esineb probleeme LPde või LVdega, võib esitada selle kohta kaebuse KANile.
14. juulil 2009 allkirjastas KAN metsandusministeeriumiga vastastikuse mõistmise memorandumi, et pakkuda TLASile akrediteerimisteenust. KAN on sõltumatu akrediteerimisasutus, mille loomise aluseks oli riiklikku standardimist käsitlev valitsuse määrus (Peraturan Pemerintah – PP) 102/2000 ja riiklikku akrediteerimiskomisjoni käsitlev presidendi dekreet (Keputusan Presiden – Keppres) 78/2001.
KANi töö aluseks on juhend ISO/IEC 17011 (Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele). KAN on välja töötanud spetsiaalselt TLASi kohased toetavad sisedokumendid LPde (DPLS 13) ja LVde (DPLS 14) akrediteerimiseks. Lisaks töötab KAN välja LVde akrediteerimise nõuded ja juhendi ekspordilitsentside jaoks.
Vaikse ookeani piirkonna akrediteerimiskoostööorganisatsioon (PAC) ja rahvusvaheline akrediteerimisfoorum (IAF) on rahvusvaheliselt tunnustanud KANi tegevust sertifitseerimisasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemide, keskkonnajuhtimissüsteemide ja tootesertifitseerimise alal akrediteerimiseks. KANi on tunnustanud ka Aasia ja Vaikse ookeani riikide laborite akrediteerimise koostööorganisatsioon (APLAC) ja rahvusvaheline laborite akrediteerimise koostööorganisatsioon (ILAC).
4.4. Kontrollitavad käitajad
Kontrollitavad käitajad on käitajad, mille õiguspärasust tuleb kontrollida. Need hõlmavad metsa haldusüksusi (kontsessiooniomanikud või puidu kasutamisloa omanikud, kogukonnapõhised metsaloa omanikud, erametsa/eramaa omanikud) ja metsanduspõhist sektorit. Metsa haldusüksused ja metsanduspõhise sektori ettevõtted peavad vastama kohaldatavatele TLASi nõuetele. Ekspordi osas peavad metsanduspõhise sektori ettevõtted vastama ekspordi litsentsemisnõuetele. Süsteem võimaldab kontrollitavatel käitajatel esitada LPle või LVle auditi käigu või tulemuste kohta kaebusi.
4.5. Sõltumatu järelevalve
Vabaühendused täidavad TLASi üle sõltumatu järelevalve tegemisel olulist osa. Sõltumatu järelevalve tulemusi saab kasutada ka käesoleva lepinguga ette nähtud korrapärase hindamise osana.
Kui esineb hindamisega seotud rikkumisi, teatavad vabaühendused sellest otse asjakohasele LPle või LVle. Kui vabaühendused ei saa kaebusele asjakohast vastust, võivad vabaühendused esitada aruande KANile. Akrediteerimisega seotud rikkumiste korral esitatakse kaebus otse KANile. Kui vabaühendused tuvastavad käitajatepoolseid rikkumisi, võivad nad esitada kaebuse asjakohasele LPle või LVle.
4.6. Valitsus
TLASi reguleerib metsandusminister, kes volitab LPsid SFM-hindamist korraldama ja LVsid õiguspärasuse kontrolli korraldama ja V-Legal’i dokumente väljastama.
Lisaks reguleerib metsandusministeerium ka litsentsiteabeüksust kui üksust, mis vastutab teabevahetuse, V-Legal’i dokumentide väljastamist käsitleva asjakohaste andmete ja teabe vastuvõtmise ja säilitamise ning pädevate asutuste ja sidusrühmade päringutele vastamise eest.
5. ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLL
5.1. Sissejuhatus
Indoneesia puitu loetakse seaduslikuks, kui on tõendatud, et puidu päritolu, tootmisprotsess ja sellele järgnev töötlemine, transport ja kaubandustegevus vastab kõigile asjakohastele Indoneesia õigusaktidele, nagu on sätestatud II lisas. LVd korraldavad nõuete täitmise kontrollimiseks vastavushindamisi.
5.2. Õiguspärasuse kontrolli protsess
Kooskõlas ISO/IEC juhendiga 65 ja TLASi juhistega koosneb õiguspärasuse kontrolli protsess järgmistest etappidest.
Taotlemine ja lepingu sõlmimine. Loaomanik esitab LVle taotluse, milles määratletakse kontrolli ulatus, loaomaniku profiil ja muu vajalik teave. Enne kontrolli alustamist peavad loaomanik ja LV sõlmima lepingu, milles sätestatakse kontrolli tingimused.
Kontrollikava. Pärast kontrollilepingu sõlmimist koostab LV kontrollikava, mis sisaldab auditimeeskonna, kontrolliprogrammi ja tegevuste ajakava määratlemist. Kava edastatakse kontrollitavale käitajale ja lepitakse kokku kontrolli kuupäevad. See teave tehakse sõltumatute järelevalveasutuste jaoks enne kontrolli toimumist LVde ja metsandusministeeriumi veebisaitide või massimeedia kaudu kättesaadavaks.
Kontroll. Kontroll koosneb kolmest etapist: i) auditi avakoosolek, ii) dokumentide kontroll ja kohapealne vaatlus ja iii) auditi lõpukoosolek.
|
— |
Auditi avakoosolek. Kontrollitava käitajaga arutatakse läbi auditi eesmärk, ulatus, ajakava ja meetodid, et anda kontrollitavale käitajale võimalus esitada kontrolli meetodite ja protsessi kohta küsimusi. |
|
— |
Dokumentide kontroll ja kohapealne vaatlus. LV kontrollib kontrollitava käitaja süsteeme, menetlusi, asjakohaseid dokumente ja andmeid, et koguda tõendeid kontrollitava käitaja Indoneesia TLASi nõuetega vastavuse kohta. LV kontrollib nõuetele vastavust, võrreldes andmeid muu hulgas ametlike kontrolliaruannete tulemustega. LV kontrollib ka kontrollitava käitaja puidu jälgitavussüsteemi, et tagada piisavate tõenditega kogu puidu vastavus õiguslikele nõuetele. |
|
— |
Auditi lõpukoosolek. Kontrolli tulemused, eelkõige võimalikud tuvastatud mittevastavused, esitatakse kontrollitavale käitajale. Kontrollitav käitaja võib esitada kontrolli tulemuste kohta küsimusi ja pakkuda LV esitatud tõendite kohta selgitusi. |
Aruandlus ja otsustamine. Auditimeeskond koostab kontrolliaruande, järgides metsandusministeeriumi esitatud struktuuri. Aruanne edastatakse kontrollitavale käitajale neljateistkümne päeva jooksul pärast auditi lõpukoosolekut. Aruande koopia, mis sisaldab mittevastavuste kirjeldust, saadetakse metsandusministeeriumile.
LV kasutab aruannet peamiselt kontrolliauditi tulemuse üle otsustamiseks. LV otsustab, kas väljastada auditimeeskonna koostatud kontrolliaruande põhjal õiguspärasuse sertifikaat.
Mittevastavuste esinemise korral LV õiguspärasuse sertifikaati ei väljasta, mille tagajärjel kõnealune puit kontrollitud seadusliku puidu tarneahelasse ei sisene. Kui mittevastavused on lahendatud, võib käitaja esitada uue taotluse õiguspärasuse kontrollimiseks.
Kui LV tuvastab kontrolli käigus rikkumisi ja teatab neist metsandusministeeriumile, käsitlevad neid rikkumisi asjakohased ametiasutused kooskõlas haldus- ja juriidiliste menetlustega. Kui tekib kahtlus, et käitaja on õigusaktide nõudeid rikkunud, võivad riigi, provintsi või piirkonna ametiasutused otsustada käitaja tegevus peatada.
Õiguspärasuse sertifikaadi väljastamine ja korduv sertifitseerimine. LV väljastab õiguspärasuse sertifikaadi juhul, kui leitakse, et kontrollitav asutus vastab kõigi õiguslike nõuete näidikutele, sh puidu tarneahela kontrollireeglitele.
LV võib igal ajal metsandusministeeriumi teavitada väljastatud, muudetud, peatatud ja tühistatud sertifikaatidest ja väljastab aruande iga kolme kuu tagant. Seejärel avalikustab metsandusministeerium need aruanded oma veebisaidil.
Õiguspärasuse sertifikaat kehtib kolm aastat, pärast seda peab käitaja korraldama uuesti sertifitseerimise auditi. Korduv sertifitseerimine toimub enne eelmise sertifikaadi tähtaega.
Järelevalve. Õiguspärasuse sertifikaadiga käitajad peavad läbima iga-aastase järelevalve, mis järgib ülal esitatud kontrolltegevuste põhimõtteid. Kui kontrolli ulatust on laiendatud, siis võib LV järelevalve korraldada ka kavandatust varem, enne iga-aastast auditit.
Järelevalvemeeskond koostab järelevalvearuande. Aruande koopia, mis sisaldab mittevastavuste kirjeldust, saadetakse metsandusministeeriumile. Kui järelevalve käigus tuvastatakse mittevastavusi, siis õiguspärasuse sertifikaat peatatakse või tühistatakse.
Kui LV tuvastab järelevalve käigus rikkumisi ja teatab neist metsandusministeeriumile, käsitlevad neid rikkumisi asjakohased ametiasutused kooskõlas haldus- ja juriidiliste menetlustega.
Eriaudit. Õiguspärasuse sertifikaadiga käitajad on kohustatud LVle teatama sertifikaadi kehtivuse ajal toimuvast mis tahes olulisest omandi, struktuuri, juhtimise ja tegevuse muudatustest, mis mõjutab käitaja õigusliku kontrolli kvaliteeti. LV võib sõltumatu järelevalveasutuse, valitsusasutuse või muu sidusrühma esitatud kaebuste või vaidluste uurimiseks või kui käitaja on saatnud aruande oma õiguspärasuse kontrolli kvaliteeti mõjutavate muudatuste kohta korraldada eriauditi.
5.3. Valitsuse täitmisvastutus
Metsandusministeerium ning provintsi ja piirkonna metsandusametid vastutavad puidu tarneahela kontrolli sellega seonduvate dokumentide kontrollimise eest (nt iga-aastane töökava, palkide raiearuanne, palkide bilansiaruanne, veodokumendid, palkide / tooraine / töödeldud toodete bilansiaruanne ja tootmise arvestuslehed). Mittevastavuste korral võivad metsandusametnikud kontrollidokumentide kinnitamise peatada, millega kaasneb tegevuse peatamine.
Kui metsandusametnikud või sõltumatud järelevalveasutused tuvastavad rikkumise, teavitatakse sellest LVd. Kui rikkumised leiavad kinnitust, võib LV väljastatud õiguspärasuse sertifikaadi peatada või tühistada. Metsandusametnikud võivad kooskõlas regulatiivmenetlusele võtta sobivaid järelmeetmeid.
Metsandusministeeriumile saadetakse ka kontrolliaruannete koopiad ja LVde väljastatud hilisemad järelevalve- ja eriauditiaruanded. Kui metsandusametnikud või sõltumatud järelevalveametnikud tuvastavad LVde-poolseid rikkumisi, lahendatakse need kooskõlas haldus- ja juriidiliste menetlustega. Kui tekib kahtlus, et käitaja on õigusaktide nõuded rikkunud, võivad riigi, provintsi või piirkonna ametiasutused otsustada käitaja tegevus peatada.
6. FLEGT-LITSENTSIMINE
Indoneesia FLEGT-litsentsi tuntakse ka V-Legal’i dokumendina. See on ekspordilitsents, mis tõendab, et eksporditud puittooted vastavad II lisas kehtestatud Indoneesia õiguspärasuse nõuetele ja pärinevad tarneahelast, milles piisavalt kontrollitakse, et ei kasutataks teadmata allikatest pärinevat puitu. V-Legal’i dokumendi väljastavad LVd kui litsentse väljastavad asutused. Kui lepinguosalised on kokku leppinud FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamises, kasutatakse neid dokumente liitu suunduvate saadetiste puhul FLEGT-litsentsina.
Indoneesia määratleb selgelt V-Legal’i dokumendi väljastamise korra ja edastab selle oma litsentse väljastavate asutuste (LVde) ja metsandusministri veebisaidi kaudu eksportijatele ja teistele asjaomastele osalistele.
Metsandusminister on V-Legal’i dokumentide ja LVde mittevastavusaruannete koopiate andmebaasi haldamiseks loonud litsentsiteabeüksuse. Kui esitatakse V-Legal’i dokumendi või FLEGT-litsentsi autentsuse, täielikkuse ja kehtivuse kohta päring, võtavad liidu pädevad asutused täpsemate selgituste saamiseks ühendust metsandusministeeriumi litsentsiteabeüksusega. See üksus suhtleb asjaomase LVga. Kui litsentsiteabeüksus on LV-lt vastuse saanud, saadab ta pädevatele asutustele vastuse.
V-Legal’i dokument väljastatakse kohas, kus ekspordisaadetis enne selle transporti ekspordikohta kehtestatakse. Protsess on järgmine.
|
6.1. |
LV, kes on eksportijaga sõlminud lepingu, väljastab eksporditavate puittoodete saadetise kohta V-Legal’i dokumendi. |
|
6.2. |
Eksportija sisemise jälgitavussüsteemiga tõendatakse ekspordilitsentsiga hõlmatud puidu õiguspärasus. Süsteem katab vähemalt kõik tarneahelaga seotud kontrollid järgmiste etappide puhul: tooraine (nt palgid või osaliselt töödeldud tooted) saatmisest saeveskisse, saeveski sees ja saeveskist ekspordikohta.
|
|
6.3. |
V-Legal’i dokumendi saamiseks peab ettevõte olema kehtiva õiguspärasuse sertifikaadiga registreeritud eksportija (ETPIK-loa omanik). ETPIK-loa omanik esitab LV-le taotluse ja lisab sellele järgmised dokumendid tõendamaks, et toote toorainetes sisalduv puit pärineb ainult kontrollitud seaduslikest allikatest:
|
|
6.4. |
Seejärel teeb LV läbi järgmised etapid.
|
|
6.5. |
Kontrolli tulemused
|
|
6.6. |
LV teeb järgmist:
|
7. JÄRELEVALVE
Indoneesia TLAS sisaldab ka vabaühenduste teostatavat järelevalvet (sõltumatu järelvalve) ja ulatuslikku hindamist. Selleks, et muuta FLEGTi vabatahtlikud partnerluslepingud veelgi tõhusamaks, on süsteemi lisatud korrapärane hindamine.
Sõltumatut järelevalvet teostavad vabaühendused, et hinnata käitajate, LPde ja LVde vastavust Indoneesia TLASi nõuetele, sh akrediteerimisstandardid ja juhendid. Käesolevas kontekstis tähendavad vabaühendused Indoneesia juriidilisi isikuid, sh metsandusega seotud MTÜd, metsas või selle ümbruses elavad kogukonnad ja Indoneesia eraisikud.
Ulatuslikku hindamist teostab mitme sidusrühma ühendmeeskond, mis vaatab üle Indoneesia TLASi, määratleb puudujäägid ja võimalikud süsteemi parandusvõimalused vastavalt metsandusministeeriumi nõudele.
Korrapärase hindamise eesmärk on tagada sõltumatu kinnitus, et Indoneesia TLAS toimib vastavalt kirjeldusele ja tugevdab seeläbi väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsust. Korrapärasel hindamisel kasutatakse sõltumatu järelevalve ja ulatusliku hindamise käigus tehtud tähelepanekuid ja soovitusi. Korrapärase hindamise juhised on esitatud VI lisas.
Liide
TARNEAHELA KONTROLL
1. RIIGIMETSAST PÄRINEVA PUIDU TARNEAHELA TOIMIMISOHJE KIRJELDUS
1.1. Raielank
|
a) |
Peamised tegevused:
|
|
b) |
Menetlused
|
1.2. Palkide laadimiskoht
|
a) |
Peamised tegevused:
|
|
b) |
Menetlused
|
|
c) |
Andmete võrdlemine
|
1.3. Laoplats
Palgid veetakse laadimiskohast laoplatsile ja seejärel veetakse kas kohe saeveskisse või vahelaoplatsile.
|
a) |
Peamised tegevused
|
|
b) |
Menetlused
|
|
c) |
Andmete võrdlemine Piirkonna metsandusametnik võrdleb palkide bilansiaruande laoplatsil olevate palkide sissevoo, väljavoo ja säilitamise andmeid palgitootmisaruande ja asjakohaste palgiveodokumentidega. |
1.4. Vahelaoplats
Vahelaoplatse kasutatakse siis, kui palke ei veeta kontsessioonialalt otse saeveskisse. Vahelaoplatse kasutatakse eriti palkide saartevaheliseks veoks või kui vahetatakse transpordivahendit.
Vahelaoplatsi rajamise loa väljastab metsandusametnik loa omaniku esitatud taotluse põhjal. Vahelaoplatsiluba kehtib viis aastat ja kui metsandusametnik selle üle vaatab ja kinnitab, võib luba pikendada.
|
a) |
Peamised tegevused
|
|
b) |
Menetlus
|
|
c) |
Andmete võrdlemine
|
2. ERAMETSAST/ERAMAALT PÄRINEVA PUIDU TARNEAHELA TOIMIMISOHJE KIRJELDUS
Puidu ülestöötamist erametsas/eramaal reguleerib metsandusministri määrus P.30/Menhut-II/2012 (edaspidi „määrus”).
Erametsa/eramaa omanikele ei ole kehtestatud seaduslikku nõuet kinnitada ülestöötamiseks inventeeritud puudele või palkidele ID-märgiseid. Erametsast/eramaalt ülestöötatud puidu puhul tavaliselt laoplatse ja vahelaoplatse ei kasutata.
Erametsast/eramaalt pärineva puidu kontrollimenetlused on erinevad nendest puudest saadud palkide puhul, mis olid olemas maa omandamise ajal ja nendest puudest saadud palkide puhul, mis on istutatud pärast maa omandamist. Menetlused sõltuvad ka ülestöötatava puidu liigist. Metsauuendusmaksu ja metsaressursimaksu kohaldatakse nendest puudest saadud palkide puhul, mis olid maa omandamise ajal juba olemas, kuid ei kohaldata nendest puudest saadud palkide puhul, mis on istutatud pärast maa omandamist.
Kui palgid pärinevad puudest, mis on istutatud pärast maa omandamist, on kaks võimalikku tegevusstsenaariumi:
|
— |
määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud liikide puhul koostab omanik arve, mida kasutatakse veodokumendina; |
|
— |
muude liikide puhul väljastab veodokumendi külavanem või määratud ametnik. |
Kui palgid pärinevad puudest, mis olid olemas enne maa omandamist, väljastab veodokumendi piirkonna metsandusametnik.
Raielank / palkide laadimiskoht
|
a) |
Peamised tegevused:
|
|
b) |
Menetlused
Kui palgid pärinevad puudest, mis olid olemas enne maa omandamist, siis:
Kui palgid pärinevad puudest, mis on istutatud pärast maa omandamist, siis: Määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud liigid:
Muud liigid, mida pole määruse artikli 5 lõikes 1 nimetatud:
|
|
c) |
Andmete võrdlemine
Külavanem, määratud ametnik või piirkonna metsandusametnik võrdleb ülestöötatud palkide mahtu palkide loeteluga. |
3. TÖÖSTUSE JA EKSPORDI JAOKS KASUTATAVA PUIDU TARNEAHELA TOIMIMISOHJE KIRJELDUS
3.1. Tooraine-/integreeritud sektor
|
a) |
Peamised tegevused:
|
|
b) |
Menetlused
|
|
c) |
Andmete võrdlemine
|
3.2. Töötlev sektor
|
a) |
Peamised tegevused:
|
|
b) |
Menetlused
|
|
c) |
Andmete võrdlemine
|
4. EKSPORT
Puidu ekspordi menetlused ja võrdlus on sama nii riigimetsast kui ka erametsast/eramaalt pärineva puidu puhul.
|
a) |
Peamised tegevused:
|
|
b) |
Menetlused
|
VI LISA
KORRAPÄRASE HINDAMISE JUHISED
1. EESMÄRK
Korrapärane hindamine on sõltumatu kolmanda isiku (edaspidi „hindaja”) tehtud sõltumatu hindamine. Korrapärase hindamise eesmärk on tagada kinnitus, et Indoneesia TLAS töötab vastavalt kirjeldusele, mis tugevdab käesoleva lepingu alusel väljastatud FLEGT-litsentside usaldusväärsust.
2. RAKENDUSALA
Korrapärane hindamine hõlmab järgmisi valdkondi:
|
1) |
kontrollimeetmete toimimine alates puittoodete tootmiskohast metsas kuni ekspordikohani; |
|
2) |
TLASi toetav andmehaldus ja puidu jälgitavussüsteemid, FLEGT-litsentside väljastamine ning käesoleva lepingu seisukohast asjakohane tootmis-, litsentsimis- ja kaubandusstatistika. |
3. VÄLJUNDID
Korrapärase hindamise väljundid on korrapärased aruanded, mis sisaldavad hindamise tulemusi ja soovituslikke meetmeid hindamisel tuvastatud puudujääkide ja süsteemi nõrkade külgede parandamiseks.
4. PEAMISED TEGEVUSED
Korrapärase hindamise tegevused hõlmavad muu hulgas järgmist:
|
a) |
kõigi TLASi raames kontrolliülesandeid täitvate asutuste vastavusauditid; |
|
b) |
tarneahela kontrolli tõhususe hindamine alates puittoodete tootmiskohast metsas kuni ekspordikohani; |
|
c) |
TLASi toetava andmehalduse ja puidu jälgitavussüsteemide ning FLEGT-litsentside väljastamise piisavuse hindamine; |
|
d) |
mittevastavuste ja süsteemirikete tuvastamine, registreerimine ja vajalike parandusmeetmete esitamine; |
|
e) |
eelnevalt määratletud ja soovitatud parandusmeetmete rakendamistõhususe hindamine ja |
|
f) |
tulemuste teatamine lepingu rakendamise ühiskomiteele. |
5. HINDAMISMETOODIKA
|
5.1. |
Hindaja kasutab standardi ISO/IEC 19011 või samaväärse standardi nõuetele vastavat dokumenteeritud ja tõendipõhist metoodikat. See hõlmab TLASi rakendamise eest vastutavate asutuste asjakohase dokumentatsiooni, töökorra ja andmete piisavat kontrolli, mittevastavuste ja süsteemirikete tuvastamist ja vastavate parandusmeetmete taotluste väljastamist. |
|
5.2. |
Hindaja võtab muu hulgas järgmised meetmed:
|
6. HINDAJA KVALIFIKATSIOON
Hindaja on pädev, sõltumatu ja erapooletu kolmas osaline, kes vastab järgmistele nõuetele.
|
a) |
Hindaja tõendab oma kvalifikatsiooni ja suutlikkust vastata ISO/IEC juhendi 65 ja ISO/IEC 17021 või samaväärse standardi nõuetele, sh kvalifikatsioon pakkuda hindamisteenuseid metsandussektoris ja puittoodete tarneahelas. |
|
b) |
Hindaja ei ole otseselt seotud metsamajandamise, puidutöötlemise, puidukaubanduse ega metsandussektori kontrolliga Indoneesias ega liidus. |
|
c) |
Hindaja on sõltumatu kõigist muudest TLASi komponentidest ja Indoneesia metsandust reguleerivatest ametiasutustest ja on sisse seatud süsteemid mis tahes huvide konflikti vältimiseks. Hindaja teatab mis tahes võimalikust huvide konfliktist, mis võib tekkida, ja võtab tõhusaid meetmeid selle lahendamiseks. |
|
d) |
Hindajal ja tema hindamisülesannete täitmiseks ametisse nimetatud töötajatel peavad olema tõendatud kogemused troopilise metsa majandamise, puidutöötluse ja seonduva tarneahela kontrollimisel. |
|
e) |
Hindajal on sisse seatud mehhanism tema tegevusest ja tegevuse tulemustest pärinevate kaebuste vastuvõtmiseks ja nende lahendamiseks. |
7. ARUANDLUS
|
7.1. |
Korrapärase hindamise aruanded on i) täielik aruanne, mis sisaldab kogu asjakohast teavet hindamise, selle tulemuste (sh mittevastavused ja süsteemirikked) ja soovituste kohta ning ii) avalik koondaruanne, mis põhineb täielikul aruandel ja milles esitatakse kokkuvõtlikult põhijäreldused ja soovitused. |
|
7.2. |
Täielik aruanne ja avalik koondaruanne esitatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks enne aruannete avalikustamist. |
|
7.3. |
Lepingu rakendamise ühiskomitee nõudmise korral esitab hindaja täiendavat teavet oma tulemuste tõenduseks või selgitamiseks. |
|
7.4. |
Hindaja teavitab lepingu rakendamise ühiskomiteed kõigist saadud kaebustest ja nende lahendamiseks võetud meetmetest. |
8. KONFIDENTSIAALSUS
Hindaja hoiab oma tegevuse käigus saadud andmed konfidentsiaalsena.
9. AMETISSE MÄÄRAMINE, PERIOODILISUS JA RAHASTAMINE
|
9.1. |
Indoneesia määrab hindaja ametisse pärast konsulteerimist liidu ja lepingu rakendamise ühiskomiteega. |
|
9.2. |
Korrapärane hindamine toimub vähemalt iga kaheteistkümne kuu tagant alates lepingu artikli 14 lõike 5 punkti e kohaselt lepingu rakendamise ühiskomiteega kokkulepitud kuupäevast. |
|
9.3. |
Korrapärase hindamise rahastamise üle otsustab lepingu rakendamise ühiskomitee. |
VII LISA
SÕLTUMATU TURUJÄRELEVALVE JUHISED
1. SÕLTUMATU TURUJÄRELEVALVE EESMÄRK
Sõltumatu turujärelevalve on sõltumatu kolmanda isiku (edaspidi: järelevalveasutus) tehtud turujärelevalve. Sõltumatu turujärelevalve eesmärk on koguda ja analüüsida Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu vastuvõtmist liidu turul ja vaadata üle, milline mõju on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrusel (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, ja sellega seotud algatustel, näiteks riigi- ja erahangete poliitikal.
2. RAKENDUSALA
Sõltumatu turujärelevalve hõlmab järgmisi valdkondi:
|
2.1. |
FLEGT-litsentsiga varustatud Indoneesia puidu vabasse ringlusse lubamine liitu sisenemiskohas; |
|
2.2. |
Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu müük liidu turul ja liidus Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu nõudluse suhtes võetud turumeetmete mõju; |
|
2.3. |
FLEGT-litsentsita puidu müük liidu turul ja liidus Indoneesia FLEGT-litsentsita puidu nõudluse suhtes võetud turumeetmete mõju; |
|
2.4. |
tutvumine liidus võetud muude turumeetmete (nt riigihankepoliitika, keskkonnasõbraliku ehitamise eeskirjad ja erasektori meetmed, nt kaubanduseeskirjad ja ettevõtte sotsiaalne vastutus) mõjuga. |
3. VÄLJUNDID
Sõltumatu turujärelevalve väljundid hõlmavad korrapäraseid aruandeid lepingu rakendamise ühiskomiteele, mis sisaldavad järelevalve tulemusi ja soovituslikke meetmeid Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu positsiooni tugevdamiseks liidu turul ja selliste turumeetmete, mille eesmärk on vältida ebaseaduslikult ülestöötatud puidu turulelaskmist liidus, rakendamise parandamiseks.
4. PEAMISED TEGEVUSED
Sõltumatu turujärelevalve tegevused hõlmavad muu hulgas järgmist.
|
4.1. |
Järgmiste elementide hindamine:
|
|
4.2. |
Tulemuste ja soovituste teatamine lepingu rakendamise ühiskomiteele. |
5. JÄRELEVALVE METOODIKA
|
5.1. |
Järelevalveasutus kasutab dokumenteeritud ja tõendipõhist metoodikat. See sisaldab asjakohase dokumentatsiooni piisavat analüüsi, mittevastavuste tuvastamist kättesaadavates kaubandusandmetes ja -teabes ning turumeetmete mõju ja tõhususe põhinäitajatega seotud osaliste põhjalikku intervjueerimist. |
|
5.2. |
Järelevalveasutus teostab vaatlusi ja analüüsi muu hulgas järgmistes valdkondades:
|
|
5.3. |
järelevalveasutus soovitab turuedendustegevusi Indoneesia FLEGT-litsentsiga puidu vastuvõtu suurendamiseks turul. |
6. SÕLTUMATU JÄRELEVALVEASUTUSE KVALIFIKATSIOON
Järelevalveasutus teeb järgmist:
|
a) |
on sõltumatu kolmas isik, kellel on tõendatud pädevus ja laitmatu maine liidu puidu- ja puittoodete turu järelevalvamise ja sellega seotud küsimuste alal; |
|
b) |
on kursis Indoneesia puidu ja puittoodete (eriti lehtpuit) kaubanduse ja turgudega ning liidu liikmesriikidega, kus toodetakse sarnaseid tooteid; |
|
c) |
on sisse seadnud huvide konflikti vältimise süsteemid. Järelevalveasutus teatab mis tahes võimalikust huvide konfliktist, mis võib tekkida, ja võtab tõhusaid meetmeid selle lahendamiseks. |
7. ARUANDLUS
|
7.1. |
Aruanded esitatakse iga kahe aasta järel ja sisaldavad järgmisi dokumente: i) täielik aruanne, mis sisaldab kõiki asjakohaseid tulemusi ja soovitusi ning ii) koondaruanne, mis põhineb täielikul aruandel. |
|
7.2. |
Täielik aruanne ja koondaruanne esitatakse lepingu rakendamise ühiskomiteele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks enne aruannete avalikustamist. |
|
7.3. |
Lepingu rakendamise ühiskomitee nõudmise korral esitab järelevalveasutus täiendavat teavet oma tulemuste tõenduseks või selgitamiseks. |
8. KONFIDENTSIAALSUS
Järelevalveasutus hoiab oma tegevuse käigus saadud andmed konfidentsiaalsena.
9. AMETISSE MÄÄRAMINE, PERIOODILISUS JA RAHASTAMINE
|
9.1. |
Liit määrab järelevalveasutuse ametisse pärast konsulteerimist Indoneesia ja lepingu rakendamise ühiskomiteega. |
|
9.2. |
Sõltumatu turujärelevalve toimub vähemalt iga kahekümne nelja kuu tagant alates lepingu artikli 14 lõike 5 punkti e kohaselt lepingu rakendamise ühiskomiteega kokkulepitud kuupäevast. |
|
9.3. |
Sõltumatu turujärelevalve rahastamise üle otsustab lepingu rakendamise ühiskomitee. |
VIII LISA
INDONEESIA PUIDU ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI TOIMIVUSE HINDAMISE NÕUDED
TAUST
Enne kui alustatakse FLEGT-litsentsiga puidu eksporti liitu, toimub Indoneesia puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (TLAS) sõltumatu tehniline hindamine. Tehnilise hindamise eesmärk on: i) tutvuda TLASi toimimisega praktikas, et tuvastada, kas sellega saavutatakse soovitud tulemused ja ii) tutvuda TLASi pärast käesoleva lepingu allkirjastamist sisse viidud muudatustega.
Selle hindamise kriteeriumid on järgmised:
|
1. |
õiguspärasuse määratlus; |
|
2. |
tarneahela kontroll; |
|
3. |
kontrollimenetlused; |
|
4. |
ekspordilitsentside väljastamine; |
|
5. |
sõltumatu järelevalve. |
1. ÕIGUSPÄRASUSE MÄÄRATLUS
Õiguspärase päritoluga puit tuleks määratleda Indoneesias kehtivate seaduste alusel. Kasutatav määratlus peab välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav ning hõlmama vähemalt neid õigusakte, mis käsitlevad järgmisi elemente.
|
— |
Ülestöötamisõigused. Seaduslike õiguste andmine metsa ülestöötamiseks selleks õiguspäraselt ettenähtud aladel. |
|
— |
Metsamajandus. Õigusnõuete järgimine seoses metsamajandamisega, sealhulgas asjakohaste keskkonna- ja tööalaste õigusaktide täitmine. |
|
— |
Tasud ja maksud. Makse ja tasusid ning raie ja puidu ülestöötamisõigustega otseselt seotud makse käsitlevate õigusaktide nõuete järgimine. |
|
— |
Teised kasutajad. Selliste kolmandate isikute, keda võiksid metsa ülestöötamisõigused mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral. |
|
— |
Kaubandus ja toll. Kaubanduse ja tolliprotseduuride õigusnõuete järgimine. |
Põhiküsimused
|
— |
Kas õiguspärasuse määratlust ja õiguspärasuse kontrolli nõudeid on pärast käesoleva lepingu sõlmimist muudetud? |
|
— |
Kas õiguspärasuse määratlus sisaldab II lisa kohaseid asjakohaseid tööhõivet käsitlevaid õigusakte? |
Kui õiguspärasuse määratlust muudetakse, on põhiküsimused järgmised.
|
— |
Kas nende muudatuste ja õiguspärasuse kontrollisüsteemi hilisemate muudatuste asjus konsulteeriti kõigi sidusrühmadega viisil, mis võttis nende seisukohti piisavalt arvesse? |
|
— |
Kas saab selgelt nimetada õigusakti, mis käsitleb määratluse iga uut komponenti? Kas kriteeriumid ja näitajad, mida saab kasutada määratluse iga osa täitmise kontrollimiseks, on täpselt määratletud? Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja toimivad? |
|
— |
Kas kriteeriumid ja näitajad võimaldavad selgelt kindlaks määrata kõigi osalejate rolli ja ülesanded ning kas kõigi asjaomaste osalejate tegevusi hinnatakse kontrollimisega? |
|
— |
Kas seaduslikkuse määratlus sisaldab eespool lühidalt kirjeldatud kehtivate õigusaktide peamisi valdkondi? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid kõrvale jäetud? |
2. TARNEAHELA KONTROLL
Tarneahela kontrollimiseks mõeldud süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes, alates ülestöötamise või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada teavet ühe konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilise teekonna kohta ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus tooted segunevad (nt puiduterminal või töötlemisüksus).
2.1. Kasutamisõigused
Selgelt määratakse kindlaks alad, kus on antud metsaressursside kasutusõigused, ning kõnealuste õiguste omanikud.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kontrollisüsteemiga tagatakse, et tarneahelasse pääseb üksnes sellisest metsaalalt pärinev puit, mille puhul on olemas kehtivad kasutamisõigused? |
|
— |
Kas kontrollisüsteemiga tagatakse, et metsa üles töötavatele ettevõtetele on kõnealuste metsaalade jaoks antud asjakohased kasutamisõigused? |
|
— |
Kas ülestöötamisõiguste andmise menetlused ja neid õigusi ning nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud? |
2.2. Tarneahela kontrollisüsteemid
Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on olemas kogu tarneahelas, alates ülestöötamise kohast kuni ekspordikohani. Puude identimise meetodid võivad erineda, alates üksikühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partiiga kaasnevate dokumentideni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti tundmatu või ebaseadusliku puiduga kokkupuutumise ohtu.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kõik alternatiivsed tarneahelad, sh erinevad puiduallikad, on kontrollisüsteemis tuvastatud ja kirjeldatud? |
|
— |
Kas tarneahela kõik etapid on kontrollisüsteemis tuvastatud ja kirjeldatud? |
|
— |
Kas on kindlaks määratud ja dokumenteeritud meetodid, et tuvastada toote päritolu ja ära hoida toote segunemist järgnevates tarneahela etappides materjaliga, mille päritolu ei ole teada? |
|
— |
Kasvav mets |
|
— |
Palgid metsas |
|
— |
Transport ja vaheladustamine (laoplatsid, paisjärved, vahelaoplatsid ja sealsed paisjärved) |
|
— |
Saabumine saeveskisse ja materjalide ladustamine |
|
— |
Saeveski tootmisliinile sisenemine ja sellelt väljumine |
|
— |
Töödeldud toodete ladustamine saeveskis |
|
— |
Saeveskist väljumine ja transport |
|
— |
Saabumine ekspordikohta |
|
— |
Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on kontrolli teostamiseks piisavalt töötajaid ja muid vahendeid? |
|
— |
Kui on konkreetseid tõendeid, et tarneahelasse on sisenenud kontrollimata puitu, kas on kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi, st kasvava puidu inventuuri puudumine enne puidu ülestöötamist erametsast/eramaalt? |
|
— |
Kas Indoneesial on kehtiv TLASis ringlussevõetud materjali kasutamise poliitika ning kui on, siis kas on välja töötatud juhend ringlussevõetud materjalide kasutamise kohta? |
2.3. Kvantitatiivne andmehaldus
Puidu ja puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis on olemas tugevad ja tõhusad mehhanismid ning eelkõige enne ülestöötamise algust tehtavad usaldusväärsed prognoosid, mis võimaldavad arvestada kasvava metsa täpset mahtu igas ülestöötamiskohas.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kontrollisüsteem annab tarneahela järgmistes etappides sisendite ja väljundite (sh ümberarvutamissuhted, kui on kohaldatav) kohta kvantitatiivseid andmeid? |
|
— |
Kasvav mets |
|
— |
Palgid metsas (laadimiskohtades) |
|
— |
Transporditud ja ladustatud puit (laoplatsid, paisjärved, vahelaoplatsid ja sealsed paisjärved) |
|
— |
Saabumine saeveskisse ja materjalide ladustamine |
|
— |
Tootmisliinile sisenemise ja sellelt väljumine |
|
— |
Töödeldud toodete ladustamine saeveskis |
|
— |
Saeveskist väljumine ja transport |
|
— |
Saabumine ekspordikohta |
|
— |
Millised organisatsioonid vastutavad kvantitatiivsete andmete säilitamise eest? Kas nende jaoks on eraldatud piisavalt inim- ja seadmete ressurssi? |
|
— |
Milline on kontrollitud andmete kvaliteet? |
|
— |
Kas kõik kvantitatiivsed andmed on registreeritud nii, et neid oleks võimalik õigel ajal võrrelda tarneahela eelnevate ja järgnevate etappidega? |
|
— |
Milline tarneahela kontrolli teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks? Kuidas pääsevad huvitatud isikud kõnealusele teabele juurde? |
2.4. Seaduslikult kontrollitud puidu ja teadmata allikast pärineva puidu eristamine
Põhiküsimused
|
— |
Kas teostatakse piisav hulk kontrolle, et välistada teadmata allikast või seadusliku ülestöötamisõiguseta raiutud puud? |
|
— |
Milliseid kontrollimeetmeid kohaldatakse, et kindlustada kontrollitud ja kontrollimata materjalide eristamine kogu tarneahela jooksul? |
2.5. Imporditud puittooted
Tehakse asjakohased kontrollid veendumaks, et imporditud puit ja puittooted oleksid imporditud õiguspäraselt.
Põhiküsimused
|
— |
Kuidas on tõendatud puidu ja sellest tulenevate puittoodete seaduslik import? |
|
— |
Millised on nõutud dokumendid, et tuvastada ülestöötamisriik ja tagada, et imporditud puit pärineb seaduslikult ülestöötatud puidust, nagu on osundatud V lisas? |
|
— |
Kas TLASis on määratletud imporditud puit ja puittooted kogu tarneahala ulatuses kuni nende segunemiseni töödeldud toodete tootmisel? |
|
— |
Kas imporditud puidu kasutamise puhul on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks ülestöötamisriik (ei pea kohaldama taastatud toodete puhul)? |
3. KONTROLLIMENETLUSED
Kontrollimine tähendab kontrollide teostamist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada nõuetele mittevastavuse tuvastamine kas metsas või tarneahelas ning õigeaegsete meetmete võtmine.
3.1. Organisatsioon
Kontrolli teostab kolmas organisatsioon, kellel peavad olema piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud personal ning tugevad ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kontrolliasutustel on riikliku akrediteerimisasutuse (KAN) väljastatud kehtiv akrediteerimissertifikaat? |
|
— |
Kas valitsus määrab kontrolliülesannete täitmiseks asutused? Kas pädevus (ja seotud vastutus) on selge ning avalikkusele teada? |
|
— |
Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse? |
|
— |
Kas kontrolliasutustel on piisavad vahendid, et kontrollida seaduslikkuse määratlust, ja süsteemid, et kontrollida puidu tarneahelat? |
|
— |
Kas kontrolliasutustel on täielikult dokumenteeritud haldussüsteem, mis
|
3.2. Kontroll õiguspärasuse määratluse seisukohast
On selgelt kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline, läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks kõiki määratluse komponente.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kontrolliasutuste kasutatavad kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse määratluse elemente ning sisaldavad kõigi näitajatega vastavuse kontrollimist? |
|
— |
Kas kontrolliasutused:
|
|
— |
Kas kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas huvitatud isikud kõnealuse teabe kätte saavad? |
3.3. Tarneahela terviklikkuse kontrollisüsteemide kontrollimine
On kindlaks määratud kriteeriumide ja näidikute kohaldamisala, milles on täpsustatud, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmab kogu tarneahelat. Kontrollimeetodid dokumenteeritakse, nende eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõiki kohaldamisalas sisalduvaid kriteeriume ja näidikuid ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu ristanalüüsi igas ahela etapis.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kontrollimeetodid hõlmavad tarneahela kontrollisüsteemide täielikku kontrollimist? Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud? |
|
— |
Millised tõendid tõendavad tarneahela kontrollide kontrollimist? |
|
— |
Millised organisatsioonid vastutavad andmete kontrollimise eest? Kas neil on andmehalduseks olemas piisavalt töötajaid ja muid vahendeid? |
|
— |
Kas on olemas meetodid kasvava metsa, ülestöötatud palkide ja saeveskisse või ekspordikohta siseneva puidu omavahelise vastavuse hindamiseks? |
|
— |
Kas on olemas meetodid sisseveetud toorpuidu ning saekaatritest ja muudest rajatistest väljaveetud töödeldud puidu vahelise sidususe hindamiseks? Kas need meetodid hõlmavad ümberarvutamissuhete kirjeldamist ja korrapärast uuendamist? |
|
— |
Milliseid teabesüsteeme ja tehnoloogiat kasutatakse andmete salvestamisel, kontrollimisel ja registreerimisel? Kas andmete kaitseks on olemas tõhusad süsteemid? |
|
— |
Kas tarneahela kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda? |
3.4. Kaebuste käsitlemine
Kontrolliprotsessist tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on olemas süsteem.
Põhiküsimused
|
— |
Kas kontrolliasutustel on sisse seatud kaebuste esitamise süsteem, mis on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele? |
|
— |
Kas kontrolliasutustel on sõltumatute järelevalveasutuste esitatud vastuväidete vastuvõtmiseks ja neile vastamiseks sisse seatud süsteem? |
|
— |
Kas kontrolliasutustel on valitsusametnike tuvastatud rikkumiste vastuvõtmiseks ja neile vastamiseks sisse seatud süsteem? |
|
— |
Kas on selge, kuidas kaebuseid vastu võetakse, dokumenteeritakse, (vajaduse korral) edastatakse ja neile vastatakse? |
3.5. Mittevastavuste käsitlemine
Kontrolliprotsessi käigus tuvastatud või kaebuste ja sõltumatu järelevalve kaudu esiletõstetud mittevastavuste käsitlemiseks on sisse seatud süsteem.
Põhiküsimused
|
— |
Kas on olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral parandusotsuste nõudmiseks ja rakendamiseks kontrollitulemuste kohta? |
|
— |
Kas kontrollisüsteemis on eespool osutatud nõue kindlaks määratud? |
|
— |
Kas on loodud mehhanismid mittevastavuste käsitlemiseks? Kas need on praktikas kohaldatavad? |
|
— |
Kas on olemas piisavalt kättesaadavaid andmeid mittevastavuste ja kontrollitulemuste parandamise või muude meetmete kohta? Kas selliste meetmete tõhusust hinnatakse? |
|
— |
Kas kontrolliasutuste kontrolli tulemuste valitsusele teatamise kohta on olemas süsteem? |
|
— |
Milline teave mittevastavuse juhtude kohta avalikustatakse? |
4. EKSPORDILITSENTSIDE VÄLJASTAMINE
Indoneesia on loovutanud vastutuse V-Legal’i dokumentide / FLEGT-litsentside väljastamise eest litsentse väljastavatele asutustele. FLEGT-litsentse väljastatakse liitu suunduvatele üksiksaadetistele.
4.1. Organisatsiooni struktuur
Põhiküsimused
|
— |
Millised asutused vastutavad FLEGT-litsentside väljastamise eest? |
|
— |
Kas litsentse väljastaval asutusel on KANi väljastatud kehtiv akrediteerimissertifikaat? |
|
— |
Kas litsentse väljastava asutuse ja selle töötajate ülesanded seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt määratletud ja avalikustatud? |
|
— |
Kas on kindlaks määratud erialaoskustega seotud nõuded ning kas litsentse väljastava asutuse personali jaoks on loodud sisekontrollisüsteem? |
|
— |
Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks? |
4.2. V-Legal’i dokumentide väljastamine ja nende kasutamine FLEGT-litsentside väljastamiseks
FLEGT-litsentside väljastamise jaoks V-Legal’i dokumentide kasutamiseks on loodud piisav kord.
Põhiküsimused
|
— |
Kas litsentse väljastaval asutusel on avalikult kättesaadavad dokumenteeritud menetlused V-Legal’i dokumentide väljastamiseks? |
|
— |
Millega tõendatakse, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse praktikas nõuetekohaselt? |
|
— |
Kas väljastatud V-Legal’i dokumentide väljastamise ja V-Legal’i dokumentide väljastamata jätmise juhud on piisavalt registreeritud? Kas registreerimisel viidatakse selgelt põhjendustele, mille alusel V-Legal’i dokumendid väljastati? |
|
— |
Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad menetlused tagamaks, et iga puidusaadetis vastab õiguspärasuse määratluse ja tarneahela kontrolli nõuetele? |
|
— |
Kas litsentside väljastamise nõuded on selgelt määratletud ning neist on eksportijaid ja teisi seotud isikuid teavitatud? |
|
— |
Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse? |
|
— |
Kas FLEGT-litsentsid vastavad IV lisas esitatud tehniliste kirjelduste nõuetele? |
|
— |
Kas Indoneesia on välja töötanud FLEGT-litsentside nummerdamissüsteemi, millega on võimalik eristada liidu turule suunatud FLEGT-litsentse teistesse riikidesse suunatud V-Legal’i dokumentidest? |
4.3. Päringud väljastatud FLEGT-litsentside kohta
Pädevate asutuste poolt FLEGT-litsentse käsitlevate päringute haldamiseks vastavalt III lisale on sisse seatud piisav süsteem.
Põhiküsimused
|
— |
Kas litsentsiteabeüksus, mille eesmärk on muu hulgas pädevate asutuste päringute vastuvõtmine ja neile vastamine, on määratud ja loodud? |
|
— |
Kas litsentsiteabeüksuse ja pädevate asutuste vahel on sisse seatud selge suhtluskord? |
|
— |
Kas litsentsiteabeüksuse ja litsentse väljastava asutuse vahel on sisse seatud selge suhtluskord? |
|
— |
Kas on sisse seatud Indoneesia või rahvusvaheliste sidusrühmade kanalid, et esitada väljastatud FLEGT-litsentside kohta päringuid? |
4.4. Kaebuste käsitlemine
Litsentside väljastamisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on olemas süsteem. Kõnealune süsteem võimaldab käsitleda kõiki litsentsimissüsteemi toimimisega seotud kaebusi.
Põhiküsimused
|
— |
Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise kord, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele? |
|
— |
Kas on selge, kuidas kaebuseid vastu võetakse, dokumenteeritakse, (vajaduse korral) edastatakse ja neile vastatakse? |
5. SÕLTUMATU JÄRELEVALVE
Sõltumatut järelevalvet teostavad Indoneesia vabaühendused ja see on sõltumatu TLASi muudest osadest (metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevad ning sõltumatut auditit tegevad organisatsioonid). Üks põhieesmärke on säilitada TLASi usaldusväärsus, teostades järelevalvet kontrolli rakendamise üle.
Indoneesia on sõltumatu järelevalve ülesannet ametlikult tunnustanud ja lubab vabaühendustel esitada akrediteerimise, hindamise ja litsentsi väljastamise protsesside rikkumise tuvastamise korral kaebusi.
Põhiküsimused
|
— |
Kas valitsus on teinud sõltumatu järelevalve juhised avalikult kättesaadavaks? |
|
— |
Kas juhised sisaldavad selgeid nõudeid sõltumatu järelevalve teostamiseks kõlblike organisatsioonide kohta, et tagada erapooletus ja vältida huvide konflikte? |
|
— |
Kas juhistes on esitatud menetlused IX lisas sisalduvale teabele juurdepääsuks? |
|
— |
Kas vabaühendustel on praktikas juurdepääs IX lisas sisalduvale teabele? |
|
— |
Kas juhistes on esitatud menetlused kaebuste esitamise kohta? Kas need menetlused on avalikult kättesaadavad? |
|
— |
Kas kontrolliasutustele kohaldatavad aruandlus- ja avalikustamissätted on täpsustatud ja esitatud? |
IX LISA
TEABE AVALIKUSTAMINE
1. SISSEJUHATUS
Lepinguosalised on võtnud endale kohustuse tagada, et metsandusega seotud põhiteave on avalikkusele kättesaadav.
Käesoleva lisa eesmärk on seda saavutada, esitades: i) avalikustamisele kuuluva metsandusega seotud teabe, ii) selle teabe avalikustamise eest vastutavad asutused ja iii) mehhanismi, mis tagab teabele juurdepääsu.
Eesmärk on tagada, et: 1) lepingu rakendamise ühiskomitee tegevus käesoleva lepingu rakendamisel on läbipaistev ja arusaadav; 2) nii lepinguosalistel kui ka asjaomastel sidusrühmadel on süsteem metsandusega seotud põhiteabe saamiseks; 3) puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi (TLAS) toimimist tugevdatakse sõltumatu järelevalve jaoks teabe kättesaadavuse kaudu ja 4) saavutatakse käesoleva lepingu laiemad eesmärgid. Teabe avalikustamisel on oluline roll Indoneesia metsanduse haldamise tugevdamises.
2. TEABELE JUURDEPÄÄSUMEHHANISM
Käesolev lisa on kooskõlas Indoneesia infovabaduse seadusega nr 14/2008. Kõnealuse seaduse kohaselt peavad kõik riigiasutused töötama välja teabe avalikku kättesaadavust käsitlevad õigusaktid. Seadus eristab nelja teabeliiki: 1) kättesaadav teave, mida levitatakse aktiivselt ja korrapäraselt; 2) teave, mis tuleks viivitamata avalikustada; 3) teave, mis on alati kättesaadav ja mida esitatakse nõudmise korral, ning 4) piiratud juurdepääsuga või konfidentsiaalne teave.
Metsandusministeerium, provintsi ja piirkonna ametiasutused, riiklik akrediteerimisasutus (KAN), nõuetele vastavuse hindamise asutus (CAB), litsentse väljastavad asutused on kõik TLASi toimimise seisukohast olulised asutused ja on seepärast kohustatud oma ülesannete raames avalikustama metsandusega seotud teavet.
Nimetatud seaduse rakendamiseks on metsandusministeerium, provintsi ja piirkonna ametiasutused, sh KAN, välja töötanud või välja töötamas teabe avalikustamise menetlused.
Lisaks on KAN kohustatud teavet avalikustama ISO/IEC 17011:2004 punkti 8.2 (akrediteerimisasutuse kohustused) kohaselt. Kontrolliasutused ja litsentse väljastavad asutused peavad teavet avalikustama metsandusministri määruste, ISO/IEC 17021:2006 punkti 8.1 (avalikustatud teave) ja ISO/IEC juhendi 65:1996 punkt 4.8 (dokumentatsioon) kohaselt.
Vabaühendused toimivad metsandusministri määruste kohaselt metsandusega seotud teabe ühe allikana.
Metsandusminister võttis 2. veebruaril 2011 vastu määruse P.7/Menhut-II/2011, millega nõutakse nn ühe ukse teabepoliitika raames, et metsandusministrile esitatud teabenõuded oleksid adresseeritud metsandusministeeriumi avalike suhete keskuse direktorile. Metsandusministeerium töötab välja edasisi rakendusjuhiseid. Piirkonna ja provintsi metsandusasutustes kättesaadav teave on vahetult kättesaadav.
Käesoleva lisa toimimiseks tuleb välja töötada ja kinnitada nimetatud asutuste menetlused ja juhised teabenõuetele vastamiseks. Lisaks täpsustatakse kontrolliasutustele ja litsentse väljastavatele asutustele kohaldatavad aruandlus- ja avalikustamissätted.
3. TLASI TOIMIMISE JÄRELEVALVE JA HINDAMISE TUGEVDAMISEKS KASUTATAVAD TEABELIIGID
Õigusaktid. Kõik õiguslikes nõuetes loetletud õigusaktid, nõuded ja juhendid.
Maa- ja metsaeraldised. Maaeralduskaardid, provintsi ruumilised planeeringud, maa eraldamise menetlused, metsakontsessioonid, kasutusõigused ja muud kasutamist ja töötlemist käsitlevad õigused ja seonduvad dokumendid, nt kontsessioonikaardid, metsaala ringlusse lubamise load, maaomandi dokumendid ja -kaardid.
Metsamajandustavad. Metsakasutuskavad, iga-aastased töökavad koos kaartide ja seadmeloaga, loa alal või selle ümbruses elavate kogukondadega korraldatud konsultatsioonide protokollid, mida nõutakse iga-aastase töökava koostamiseks, puidu kasutamise töökava ja lisad, keskkonnamõju hindamise dokumendid ja avalike konsultatsioonide protokollid, mida nõutakse keskkonnamõju hindamisaruannete koostamiseks, palgitootmisaruanded ja riigimetsamaa inventuuriandmed.
Transpordi ja tarneahela teave, nt palkide või metsast saadavate puittoodete veodokumendid ja lisad, puidu võrdlusaruanded, saartevahelise puidutranspordi registreerimisdokumendid ja dokumendid laeva andmete kohta.
Teave töötlemise ja tööstuse kohta, nt ettevõtte asutamisdokument, ettevõtte litsents ja ettevõtte registreerimiskood, keskkonnamõju hindamise aruanne, tööstusettevõttelitsents või tööstusregistrikoodid, tööstusliku tooraine tarnekavad metsast saadavate esmaste puittoodete puhul, metsatööstustoodete eksportija registreerimine, tooraine ja töödeldud toodete aruanded, töötlemisõiguste omanike loetelu ja teave töötleva tööstuse ettevõtete kohta.
Metsandusega seotud tasud, nt piirkondlikud tasud ja arvete maksetõendid, metsauuendusmaksu ja metsaressursimaksu maksekorraldused ja arved.
Teave kontrolli ja litsentside väljastamise kohta. Akrediteerimise kvaliteedijuhend ja menetlusnõuded; kõigi akrediteeritud CABide nimi ja aadress, akrediteerimiskuupäevad ja tähtajad; sertifikaadiga seotud CABi personali (audiitorid, otsustajad) loetelu; täpsustus, mida mõeldakse konfidentsiaalse äriteabe all; auditikava, et teavitada, millal avalikud konsultatsioonid toimuvad; CABi auditi väljakuulutamine; CABi avalike konsultatsioonide protokollid, sh ka osalejate nimekiri; audititulemuste avalik kokkuvõte; sertifikaate väljastava kontrolliasutuse kokkuvõtvad aruanded; kõigi auditite aruanded: aktsepteeritud, tagasilükatud, menetlemisel olevad, väljastatud, peatatud ja tühistatud sertifikaadid ja nende muudatused; auditite ja litsentside väljastamisega seotud mittevastavuste juhud ja nende käsitlemiseks võetud meetmed; väljastatud ekspordilitsentsid; litsentse väljastavate asutuste korrapärased kokkuvõtvad aruanded.
Järelevalve ja kaebuste esitamise menetlused. KANile, kontrolliasutustele ja litsentse väljastavatele asutustele esitatud kaebuste standardsed töökorrad, sh kaebuste aruannete edenemise jälgimise ja kaebuste aruannete sulgemise menetlused.
Metsajärelevalve jaoks oluliste põhidokumentide ja neid dokumente valdavate asutuste loetelu ning selle teabe saamise kord on esitatud käesoleva lisa liites.
4. VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU LAIEMATE EESMÄRKIDE TUGEVDAMISEKS KASUTATAVAD TEABELIIGID
|
1) |
Lepingu rakendamise ühiskomitee arutelude protokollid. |
|
2) |
Lepingu rakendamise ühiskomitee aastaaruanne, mis sisaldab järgmist:
|
|
3) |
Korrapärase hindamise täielik aruanne ja kokkuvõttev aruanne. |
|
4) |
Sõltumatu turujärelevalve täielik aruanne ja kokkuvõttev aruanne. |
|
5) |
Kaebused korrapärase hindamise ja sõltumatu turujärelevalve kohta ja kuidas neid lahendada. |
|
6) |
Käesoleva lepingu rakendamise ajakava ja tehtud tegevuste ülevaade. |
|
7) |
Muu käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise seisukohast asjakohane teave või andmed See hõlmab järgmist.
Kõnealune teave avaldatakse mõlema lepinguosalise veebisaitidel. |
5. AVALIKUSTAMISSÄTETE RAKENDAMINE
Käesoleva lisa rakendamise osana hindavad lepinguosalised järgnevat:
|
— |
sõltumatu järelevalve jaoks vajaliku avaliku teabe suutlikkuse arendamise vajadus; |
|
— |
vajadus suurendada avaliku sektori ja sidusrühmade teadlikkust käesoleva lepingu avalikustamissätete kohta. |
Liide
TLASI KONTROLLI, JÄRELEVALVE JA TOIMIMISE TUGEVDAMISEKS KASUTATAV TEAVE
|
Nr |
Avalikustatav dokument |
Asutused, kelle valduses dokument on |
Teabe- kategooria |
|
|
RIIGIMAAL ASUVATEST METSADEST PÄRINEV PUIT (IUPHHK-HA/HPH, IUPHHK-HTI/HPHTI, IUPHHK RE) ja RIIGIMAAL, MIDA HALDAVAD KOHALIKUD KOGUKONNAD, ASUVATEST METSADEST PÄRINEV PUIT (IUPHHK-HTR, IUPHHK-HKM) |
||||
|
1 |
Metsakontsessiooniõiguse load (SK IUPHHK-HA/HPH, IUPHHK-HTI/HPHTI, IUPHHK RE) |
Metsandusministeerium (BUK); koopiad piirkonna ja provintsi metsandusametites |
3 |
|
|
2 |
Kontsessioonikaardid |
Metsandusministeerium (BAPLAN); koopiad piirkonna ja provintsi metsandusametites |
3 |
|
|
3 |
Puittoodete kasutamisload (SK IUPHHK-HTR, IUPHHK- HKm) |
Metsandusministeerium (BUK); koopiad piirkonna ja provintsi metsandusametites |
3 |
|
|
4 |
Puittoodete kasutamise kaardid |
Metsandusministeerium (BAPLAN); koopiad piirkonna ja provintsi metsandusametites |
3 |
|
|
5 |
Metsakasutuskava (TGHK) |
Metsandusministeerium (BAPLAN); koopiad piirkonna ja provintsi metsandusametites |
3 |
|
|
6 |
Puidu kasutamise töökava (RKUPHHK) ja lisad, sh seadmeluba |
Metsandusministeerium (BUK) |
3 |
|
|
7 |
IUPHHK loatasu maksekorraldus (SPP) ja maksekviitung |
Metsandusministeerium (BUK) |
3 |
|
|
8 |
Iga-aastane töökava (RKT / projekt), sh kaart |
Provintsi metsandusametid; koopiad piirkonna metsandusametites |
3 |
|
|
9 |
Mõõtmise ja tootmise aruannete (LHP ja LHC) dokumendid |
Piirkonna metsandusametid; koopiad provintsi ametiasutuses |
3 |
|
|
10 |
Veodokument (skshh) |
Piirkonna metsandusamet; koopiad provintsi metsandusametites |
3 |
|
|
11 |
Palkide võrdlusaruanne (LMKB) |
Piirkonna metsandusamet ja metsandusministeeriumi kohalik üksus (BP2HP) |
3 |
|
|
12 |
Maksekorraldus ja tootmistasu kviitung (SPP) (palkide/mahu kaupa) |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
13 |
Metsauuendusmaksu ja/või metsaressursimaksu (loodusliku metsa majandajate puhul PSDH või DR või puuistandike majandajate puhul PSHD) maksekviitung |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
14 |
Keskkonnamõju hindamise (KMH) dokumendid (AMDAL, ANDAL, RKL ja RPL) |
Provintsi või piirkonna keskkonnaametid (BAPEDALDA või BLH); koopiad metsandusministeeriumis (BUK) |
3 |
|
|
ERAMAALT PÄRINEV PUIT |
||||
|
15 |
Kehtiv maaomandidokument |
Riiklik või provintsi/piirkonna maa-ameti kontor (BPN) |
3 |
|
|
16 |
Maaomandi/asukoha kaart |
Riiklik või provintsi/piirkonna maa-ameti kontor (BPN) |
3 |
|
|
17 |
Palgiveodokument (SKAU või SKSKB) KR-märgisega (ühenduse puit) |
Külavanem (SKAU); koopiad piirkonna metsandusametites SKSKB-KR ja SKAU). |
3 |
|
|
MAAKASUTUSE MUUTMISE ALALT PÄRINEV PUIT (IPK) |
||||
|
18 |
Puidu kasutamisload: ILS/IPK, sh seadmeluba |
Provintsi ja piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
19 |
ILS/IPK-le lisatud kaardid |
Provintsi ja piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
20 |
Metsaala ringlusse lubamise luba |
Metsandusministeerium (BAPLAN) ja metsandusministeeriumi provintsiüksus (BPKH) |
3 |
|
|
21 |
töökava IPK/ILS |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
22 |
Maakasutuse muutmisele kuuluva riigimetsamaa inventuuriandmed (IPK/ILSi töökava osa) |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
23 |
Puidutootmisdokument (LHP) |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
24 |
DRi ja PSDH maksekviitung (vt nr 13) |
Piirkonna metsandusametid; koopiad metsandusministeeriumis (BUK) |
3 |
|
|
25 |
Veodokumendid (FAKB) ja KBK ja SKSKB lisad ja KB lisad |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
METSANDUSEL PÕHINEV SEKTOR |
||||
|
26 |
Ettevõtte asutamisdokument |
Justiits- ja inimõiguste ministeerium; tooraine- ja integreeritud sektori puhul tootmisvõimsusega üle 6 000 m3 koopiad metsandusministeeriumis (BUK), tootmisvõimsusega alla 6 000 m3 koopiad provintsi ja piirkonna metsandusametites; töötleva sektori puhul koopiad tööstusministeeriumis. |
3 |
|
|
27 |
Ettevõtte litsents (SIUP) |
Kohalik investeeringute büroo või investeeringuid koordineeriv asutus (BKPMD), kaubandusministeerium Töötleva sektori puhul koopiad tööstusministeeriumis. |
3 |
|
|
28 |
Ettevõtte registrikood (TDP) |
Kohalik investeeringute büroo või investeeringuid koordineeriv asutus (BKPMD) ja kaubandusministeerium. |
3 |
|
|
29 |
Keskkonnamõju hindamine (KMH) (UKL/UPL ja SPPL) |
Provintsi ja piirkonna keskkonnaametid (BAPEDALDA või BLH); koopiad kohalikus kaubandusametis või investeeringuid koordineerivas asutuses (BKPMD). |
3 |
|
|
30 |
Tööstusettevõttelitsents (IUI) või tööstusregistrikood (TDI) |
Tooraine- ja integreeritud sektori puhul tootmisvõimsusega üle 6 000 m3 koopiad metsandusministeeriumis (BUK), tootmisvõimsusega alla 6 000 m3 koopiad provintsi metsandusametites; tootmisvõimsusega alla 2 000 m3 koopiad piirkonna metsandusametites; töötleva sektori puhul koopiad tööstusministeeriumis. |
3 |
|
|
31 |
Tööstusliku tooraine tarnekava (RPBBI) metsast saadavate esmaste puittoodete (IPHH) puhul |
Tooraine- ja integreeritud sektori puhul tootmisvõimsusega üle 6 000 m3 koopiad metsandusministeeriumis (BUK), tootmisvõimsusega alla 6 000 m3 koopiad provintsi metsandusametites; tootmisvõimsusega alla 2 000 m3 koopiad piirkonna metsandusametites; koopiad provintsi ja piirkonna metsandusametites. |
3 |
|
|
32 |
Metsatööstustoodete registreeritud eksportija (ETPIK) |
Kaubandusministeerium |
3 |
|
|
33 |
Veodokumendid (SKSKB, FAKB, SKAU ja/või FAKO) |
Külavanem (SKAU); koopiad piirkonna metsandusametites (SKSKB-KR, SKAU), FAKO koopiad provintsi metsandusametites. |
3 |
|
|
34 |
Dokumendid ümarpalkide varude muutumise kohta (LMKB, LMKBK) |
Piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
35 |
Töödeldud toodete aruanne (LMOHHK) |
Piirkonna metsandusametid, koopiad provintsi metsandusametites. |
3 |
|
|
36 |
Saartevahelise puidukaubanduse dokument (PKAPT) |
Kaubandusministeerium (riigisisese kaubanduse peadirektoraat) |
3 |
|
|
37 |
Dokument laeva andmete kohta |
Kohalik sadamaamet (transpordiministri haldusalas); koopia Indoneesia klassifitseerimisametis (BKI). |
3 |
|
|
MUU ASJAKOHANE TEAVE |
||||
|
38 |
Õigusaktid: kõik õiguslikes nõuetes loetletud õigusaktid, standardid ja juhised |
Metsandusministeerium, provintsi ja piirkonna metsandusametid |
3 |
|
|
39 |
Teave kontrolli ja litsentside väljastamise kohta: |
|
|
|
|
Riiklik akrediteerimisasutus (KAN) |
1 |
||
|
Riiklik akrediteerimisasutus (KAN) |
1 |
||
|
Vastavushindamisasutused (LP või LV), metsandusministeerium |
1 |
||
|
Vastavushindamisasutused (LP või LV) |
1 |
||
|
Vastavushindamisasutused (LP või LV) |
1 |
||
|
40 |
Auditite aruanded: |
|
|
|
|
Vastavushindamisasutused (LP või LV) |
1 |
||
|
Vastavushindamisasutused (LP või LV) |
3 |
||
|
Vastavushindamisasutused (LP või LV) |
1 |
||
|
41 |
Järelevalve- ja kaebuste esitamise menetlused: |
|
|
|
|
Riiklik akrediteerimisasutus (KAN), vastavushindamisasutused (LP või LV) |
1 |
||
|
Metsandusministeerium, sõltumatu järelevalvaja |
1 |
||
|
Riiklik akrediteerimisasutus (KAN), vastavushindamisasutused (LP või LV) |
3 |
||
Teabe saamise menetlused
|
— |
Infovabaduse seaduses (UU 14/2008) eristatakse nelja liiki teavet: 1) kättesaadav teave, mida levitatakse aktiivselt ja korrapäraselt; 2) teave, mis tuleks viivitamata avalikustada; 3) teave, mis on alati kättesaadav ja mida esitatakse nõudmise korral, ning 4) piiratud juurdepääsuga või konfidentsiaalne teave. |
|
— |
Infovabaduse seaduse kolmandasse kategooriasse kuuluvat teavet antakse üldsusele asjaomase asutuse määratud allüksusele (PPID), nt metsandusministeeriumi avalike suhete keskusele esitatud taotluse alusel. Igal asutusel on avalikku teavet käsitlev rakendusmäärus, mis põhineb infovabaduse seadusel. |
|
— |
Osa infovabaduse seaduse kolmandasse kategooriasse kuuluvast teabest (nt käskkirjad ja määrused, maaeralduskaardid, metsakasutuskavad) avaldatakse asjaomaste asutuste veebisaitidel. |