Tšehhikeelne versioon

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení celního orgánu příslušného státního orgánu … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

Eestikeelne versioon

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti või pädeva valitsusasutuse luba nr … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Lätikeelne versioon

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas vai kompetentu valsts iestāžu pilnvara Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2).

Leedukeelne versioon

Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės arba kompetentingos vyriausybinės institucijos liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.

Ungarikeelne versioon

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1) vagy az illetékes kormányzati szerv által kiadott engedély száma: …) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes … származásúak (2).

Maltakeelne versioon

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni kompetenti tal-gvern jew tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).

Poolakeelne versioon

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych lub upoważnienie właściwych władz nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

Sloveenikeelne versioon

Izvoznik proizvodov, zajetih s tem dokumentom, (pooblastilo carinskih ali pristojnih državnih organov št. … (1)) izjavlja, da razen če ni drugače jasno navedeno, imajo ti proizvodi … preferencialno poreklo (2).

Slovakikeelne versioon

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia colnej správy alebo príslušného vládneho povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).

1.

Ministerstvo dopravy (Transpordiministeerium)

2.

Ministerstvo informatiky (Informaatikaministeerium)

3.

Ministerstvo financí (Rahandusministeerium)

4.

Ministerstvo kultury (Kultuuriministeerium)

5.

Ministerstvo obrany (Kaitseministeerium)

6.

Ministerstvo pro místní rozvoj (Regionaalarenguministeerium)

7.

Ministerstvo práce a sociálních věcí (Töö- ja sotsiaalministeerium)

8.

Ministerstvo průmyslu a obchodu (Tööstus- ja kaubandusministeerium)

9.

Ministerstvo spravedlnosti (Justiitsministeerium)

10.

Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (Haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium)

11.

Ministerstvo vnitra (Siseministeerium)

12.

Ministerstvo zahraničních věcí (Välisministeerium)

13.

Ministerstvo zdravotnictví (Tervishoiuministeerium)

14.

Ministerstvo zemědělství (Põllumajandusministeerium)

15.

Ministerstvo životního prostředí (Keskkonnaministeerium)

1.

Haridus- ja Teadusministeerium

2.

Justiitsministeerium

3.

Kaitseministeerium

4.

Keskkonnaministeerium

5.

Kultuuriministeerium

6.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

7.

Põllumajandusministeerium

8.

Rahandusministeerium

9.

Siseministeerium

10.

Sotsiaalministeerium

11.

Välisministeerium

1.

Υπουργείο Άμυνας (Kaitseministeerium)

2.

Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (Põllumajandus-, loodusvarade ja keskkonnaministeerium)

3.

Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (Justiits- ja avaliku korra ministeerium)

4.

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (Kaubandus-, tööstus- ja turismiministeerium)

5.

Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium)

6.

Υπουργείο Εσωτερικών (Siseministeerium)

7.

Υπουργείο Εξωτερικών (Välisministeerium)

8.

Υπουργείο Οικονομικών (Rahandusministeerium)

9.

Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (Haridus- ja kultuuriministeerium)

10.

Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (Kommunikatsiooni- ja riiklike tööde ministeerium)

11.

Υπουργείο Υγείας (Tervishoiuministeerium)

1.

Aizsardzības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Kaitseministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

2.

Ārlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Välisministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

3.

Ekonomikas ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Majandusministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

4.

Finanšu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Rahandusministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

5.

Iekšlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Siseministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

6.

Izglītības un zinātnes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Haridus- ja teadusministeerium ning selle alluvuses ja järelevalve all olevad asutused)

7.

Kultūras ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Kultuuriministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

8.

Labklājības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Sotsiaalhoolekandeministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

9.

Satiksmes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Transpordiministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

10.

Tieslietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Justiitsministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

11.

Veselības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Tervishoiuministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

12.

Vides ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Keskkonnaministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

13.

Zemkopības ministrija un tās pārraudzībā esošās iestādes (Põllumajandusministeerium ja selle järelevalve all olevad asutused)

14.

Īpašu uzdevumu ministrs bērnu un ģimenes lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (laste- ja pereasjade eest vastutav minister ning tema alluvuses ja järelevalve all olevad asutused)

15.

Īpašu uzdevumu ministrs sabiedrības integrācijas lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (ühiskondliku integratsiooni eest vastutav minister ja tema alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

1.

Aplinkos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Keskkonnaministeerium ja selle allasutused)

2.

Finansų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Rahandusministeerium ja selle allasutused)

3.

Krašto apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Kaitseministeerium ja selle allasutused)

4.

Kultūros ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Kultuuriministeerium ja selle allasutused)

5.

Socialinės apsaugos ir darbo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium ning selle allasutused)

6.

Susisiekimo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ning selle allasutused)

7.

Sveikatos apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Tervishoiuministeerium ja selle allasutused)

8.

Švietimo ir mokslo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Haridus- ja teadusministeerium ja selle allasutused)

9.

Teisingumo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Justiitsministeerium ja selle allasutused)

10.

Ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Majandusministeerium ja selle allasutused)

11.

Užsienio reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Välisministeerium ja selle allasutused)

12.

Vidaus reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Siseministeerium ja selle allasutused)

13.

Žemės ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Põllumajandusministeerium ja selle allasutused)

1.

Belügyminisztérium (Siseministeerium)

2.

Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium (Tervishoiu-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium)

3.

Foglalkoztatáspolitikai és Munkaügyi Minisztérium (Tööhõivepoliitika- ja tööministeerium)

4.

Földmûvelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium (Põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium)

5.

Gazdasági és Közlekedési Minisztérium (Majandus- ja transpordiministeerium)

6.

Gyermek-, Ifjúsági és Sportminisztérium (Laste-, noorsoo- ja spordiministeerium)

7.

Honvédelmi Minisztérium (Kaitseministeerium)

8.

Igazságügyi Minisztérium (Justiitsministeerium)

9.

Informatikai és Hírközlési Minisztérium (Informaatika- ja kommunikatsiooniministeerium)

10.

Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium (Keskkonna- ja veemajandusministeerium)

11.

Külügyminisztérium (Välisministeerium)

12.

Miniszterelnöki Hivatal (Peaministri büroo)

13.

Nemzeti Kulturális Örökség Minisztériuma (Kultuuripärandiministeerium)

14.

Oktatási Minisztérium (Haridusministeerium)

15.

Pénzügyminisztérium (Rahandusministeerium)

1.

Ministeru għall-Politika Soċjali (Sotsiaalpoliitikaministeerium)

2.

Ministeru ta’ l-Edukazzjoni (Haridusministeerium)

3.

Ministeru tal-Finanzi (Rahandusministeerium)

4.

Ministeru għar- Riżorsi u Infrastruttura (Loodusvarade ja infrastruktuuriministeerium)

5.

Ministeru għat-Turiżmu (Turismiministeerium)

6.

Ministeru għat-Trasport u Komunikazzjoni (Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium)

7.

Ministeru għas-Servizzi Ekonomiċi (Majandusministeerium)

8.

Ministeru għall-Intern u l-Ambjent (Sise- ja keskkonnaministeerium)

9.

Ministeru għall-Agrikoltura u Sajd (Põllumajandus- ja kalandusministeerium)

10.

Ministeru għal Għawdex (Gozo asjade ministeerium)

11.

Ministeru għas-Saħħa (Tervishoiuministeerium)

12.

Ministeru ta’ l-Affarijiet Barranin (Välisministeerium)

13.

Ministeru għall-Ġustizzja u Gvern Lokali (Justiits- ja riigiministeerium)

14.

The Armed Forces of Malta (AFM) (Malta relvajõud)

1.

Ministerstwo Finansów (Rahandusministeerium)

2.

Ministerstwo Gospodarki Pracy i Polityki Społecznej (Majandus-, töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium)

3.

Ministerstwo Kultury (Kultuuriministeerium)

4.

Ministerstwo Obrony Narodowej (Riigikaitseministeerium)

5.

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (Põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium)

6.

Ministerstwo Skarbu Państwa (Riigivaraministeerium)

7.

Ministerstwo Sprawiedliwości (Justiitsministeerium)

8.

Ministerstwo Infrastruktury (Infrastruktuuriministeerium)

9.

Ministerstwo Środowiska (Keskkonnaministeerium)

10.

Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji (Sise- ja avaliku halduse ministeerium)

11.

Ministerstwo Spraw Zagranicznych (Välisministeerium)

12.

Ministerstwo Zdrowia (Tervishoiuministeerium)

13.

Ministerstwo Edukacji Narodowej i Sportu (Haridus- ja spordiministeerium)

1.

Ministrstvo za finance (Rahandusministeerium)

2.

Ministrstvo za notranje zadeve (Siseministeerium)

3.

Ministrstvo za zunanje zadeve (Välisministeerium)

4.

Ministrstvo za obrambo (Kaitseministeerium)

5.

Ministrstvo za pravosodje (Justiitsministeerium)

6.

Ministrstvo za gospodarstvo (Majandusministeerium)

7.

Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (Põllumajandus-, metsandus- ja toiduainete ministeerium)

8.

Ministrstvo za promet (Transpordiministeerium)

9.

Ministrstvo za okolje, prostor in energio (Keskkonna-, ruumilise planeerimise ja energeetikaministeerium)

10.

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (Töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium)

11.

Ministrstvo za zdravje (Tervishoiuministeerium)

12.

Ministrstvo za informacijsko družbo (Infoühiskonnaministeerium)

13.

Ministrstvo za šolstvo, znanost in šport (Haridus-, teadus- ja spordiministeerium)

14.

Ministrstvo za kulturo (Kultuuriministeerium)

1.

Ministerstvo zahranièných vecí (Välisministeerium)

2.

Ministerstvo hospodárstva (Majandusministeerium)

3.

Ministerstvo obrany (Kaitseministeerium)

4.

Ministerstvo vnútra (Siseministeerium)

5.

Ministerstvo financií (Rahandusministeerium)

6.

Ministerstvo kultúry (Kultuuriministeerium)

7.

Ministerstvo pre správu a privatizáciu národného majetku (Riigivara haldamise ja erastamise ministeerium)

8.

Ministerstvo zdravotníctva (Tervishoiuministeerium)

9.

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny (Töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium)

10.

Ministerstvo školstva (Haridusministeerium)

11.

Ministerstvo spravodlivosti (Justiitsministeerium)

12.

Ministerstvo životného prostredia (Keskkonnaministeerium)

13.

Ministerstvo pôdohospodárstva (Põllumajandusministeerium)

14.

Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií (Transpordi-, postiside- ja telekommunikatsiooniministeerium)

15.

Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja (Ehitus- ja regionaalarengu ministeerium)”

a)

I lisa

“TŠEHHI VABARIIK

Kõik joogivee tootjad, transportijad või jaotajad, kes teenindavad elanikkonda (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Veeametid, kes jaotavad vett munitsipaal- ja teistes piirkondades vastavalt veevarustusseadusele (munitsipaal- ja teised piirkonnad), ptk 350. (Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας που διανέμουν νερό σε δημοτικές και άλλες περιοχές, δυνάμει του περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350).

LÄTI

Kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslikud üksused, kes toodavad ja jaotavad joogivett elanikkonda teenindavatesse püsivõrkudesse.

LEEDU

Üksused, kes toodavad, transpordivad ja jaotavad joogivett järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos geriamojo vandens įstatymas (Žin., 2001, Nr. 64-2327) ja Lietuvos Respublikos vandens įstatymas (Žin., 1997, Nr. 104-2615) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr.118-5269) sätetele.

UNGARI

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad vett veemajandust käsitleva 1995. aasta seaduse LVII alusel (1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról).

MALTA

Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ l-Ilma (Veeteenuste asutus).

POOLA

Przedsiębiorstwa wodociągowo-kanalizacyjne w rozumieniu ustawy z dnia 7 czerwca 2001 r. o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków prowadzące działalność gospodarczą w zakresie zbiorowego zaopatrzenia w wodę lub zbiorowego odprowadzania ścieków. (Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõtted 7. juuni 2001. aasta ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses).

SLOVEENIA

Podjetja, ki črpajo, izvajajo prenos ali dobavo pitne vode, skladno s koncesijskim aktom, izdanim na podlagi Zakona o varstvu okolja (Uradni list RS, 32/93, 1/96) in odloki občin. (Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt keskkonnakaitseseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 32/93, 1/96) alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsusüksuste otsustele).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegeleb veemajandusega: toodab joogivett ja varustab sellega elanikkonda ning hoolitseb kanalisatsiooni või heitveerajatiste eest (näiteks Západoslovenské vodárne a kanalizácie, Stredoslovenské vodárne a kanalizácie, Východoslovenské vodárne a kanalizácie).”;

b)

II lisa

“TŠEHHI VABARIIK

Riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikli 2 punkt b määratleb ostjana České energetické závody, a.s. (Tšehhi energiaettevõtja, tootja) ja 8 piirkondlikku jaotusettevõtjat: Středočeská energetická a.s. (Kesk-Tšehhi energiaettevõtja), Východočeská energetická, a.s. (Ida-Tšehhi energiaettevõtja), Severočeská energetická a.s. (Põhja-Tšehhi energiaettevõtja), Západočeská energetická, a.s. (Lääne-Tšehhi energiaettevõtja), Jihočeská a.s. (Lõuna-Tšehhi energiaettevõtja), Pražské energetické závody, a.s. (Praha energiaettevõtja), Jihomoravská energetická, a.s. (Lõuna-Moraavia energiaettevõtja), Severomoravská energetická, a.s. (Põhja-Moraavia energiaettevõtja); need üksused toodavad või transpordivad elektrienergiat energiaseaduse nr 458/2000 Sb. alusel.

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose elektriamet, mis on asutatud elektrienergia arendamise seaduse ptk 171 alusel. (Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ. 171).

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvenergo” (riigiaktsiaselts “Latvenergo”).

LEEDU

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos elektros energetikos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1984) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešuju pirkimų istatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) sätetele.

Valstybės įmonė Ignalinos atominė elektrinė (riiklik ettevõte Ignalina tuumaelektrijaam), mis on asutatud järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos branduolinės energijos įstatymas (Žin., 1996, Nr 119-2771).

UNGARI

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat vastavalt elektrienergiat käsitleva 2001. aasta CX seaduse alusel antud loale (2001. évi CX. törvény a villamos energiáról).

MALTA

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta korporatsioon).

POOLA

Przedsiębiorstwa energetyczne w rozumieniu ustawy z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne (energiaettevõtjad 10. aprilli 1997. aasta energiaseaduse tähenduses).

SLOVEENIA

ELES- Elektro Slovenija, podjetja, ki proizvajajo električno energijo, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99), podjetja, ki izvajajo transport električne energije, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99), podjetja, ki dobavljajo električno energijo, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99) (ELES- Elektro Slovenija; üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat energiaseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 79/99) alusel).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb energeetikasektoris: toodab, ostab ja jaotab ning edastab elektrienergiat (seadus nr 70/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) – näiteks Slovenské elektrárne a.s., Regionálne rozvodné závody).”;

c)

VII lisa

“TŠEHHI VABARIIK

Ühistranspordisüsteemi veoettevõtjad ja avalikkusele rongi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuste osutajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Avalik-õiguslikud üksused, kes osutavad järgmistes linnades reisijaveoteenuseid busside, trollibusside või trammidega: Riia, Jūrmala, Liepāja, Daugavpils, Jelgava, Rēzekne, Ventspils.

LEEDU

Üksused, kes osutavad avalikkusele veoteenuseid linnaliini trollibusside, busside või köistrammidega järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos kelių transporto kodeksas (Žin., 1996, Nr 119-2772) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) sätetele.

UNGARI

Üksused, kes osutavad avalikkusele maanteetransporditeenuseid 1988. aasta I maanteetranspordiseaduse alusel (1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről) ja loa alusel, mis on antud vastavalt ministrite nõukogu määrusele nr 89/1988. (XII. 20.) MT autoveoteenuste ja mootorsõidukite kasutamise kohta (89/1988. (XII. 20.) MT rendelet a közúti közlekedési szolgáltatásokról és a közúti járművek üzemben tartásáról).

Üksused, kes osutavad avalikkusele raudteeveoteenuseid 1993. aasta XCV raudteeseaduse alusel (1993. évi XCV. törvény a vasútról) ja loa alusel, mis on antud vastavalt transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 15/2002. (II. 27.) KöViM raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (15/2002. (II. 27.) KöViM rendelet a vasútvállallatok működésének engedélyezéséről).

MALTA

L-Awtorita` dwar it-Trasport ta' Malta (Malta transpordiamet).

POOLA

Podmioty świadczące usługi w zakresie miejskiego transportu kolejowego, działające na podstawie koncesji wydanej zgodnie z ustawą z dnia 27 czerwca 1997 r. o transporcie kolejowym (Dz.U. Nr 96, poz. 591 ze zm.). (Linnarongiteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad 27. juuni 1997. aasta raudteeseaduse alusel (Dz.U. Nr 96, poz. 591; muudetud redaktsioonis).

Podmioty świadczące usługi dla ludności w zakresie miejskiego transportu autobusowego działające na podstawie zezwolenia zgodnie z ustawą z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym (Dz.U. Nr 125, poz. 1371 ze zm.) oraz podmioty świadczące usługi dla ludności w zakresie miejskiego transportu (Avalikkusele linnabussiteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad loa alusel, mis on antud vastavalt 6. septembri 2001. aasta maanteetranspordiseadusele (Dz.U. Nr 125, poz. 1371; muudetud redaktsioonis), ning avalikkusele linnatransporditeenuseid osutavad üksused.

SLOVEENIA

Podjetja, ki opravljajo javni mestni avtobusni prevoz, skladno z Zakonom o prevozih v cestnem prometu (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99). Ettevõtjad, kes osutavad linnatransporditeenuseid maanteetranspordiseaduse alusel (Sloveenia Vabariigi Teataja, nr-d 72/94, 54/96, 46/98 ja 65/99).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb maanteetranspordi alal, korraldades bussiliinivedusid, ja raudteetranspordi alal (seadus nr 164/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis), seadus nr 168/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis) – näiteks:

Železnice Slovenskej republiky/ŽSR/

Železničná spoločnosť a.s.

Dopravný podnik Bratislava, a.s.

Dopravný podnik mesta Žiliny, a.s.

Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.

Dopravný podnik mesta Košíc, a.s.

Banskobystrická dopravná spoločnosť, a.s.).”

d)

VIII lisa

“TŠEHHI VABARIIK

Lennujaamade käitajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvijas gaisa satiksme” (riigiaktsiaselts “Latvijas gaisa satiksme”).

Valsts akciju sabiedrība “Starptautiskā lidosta “Rīga”” (riigiaktsiaselts “Rahvusvaheline Lennujaam “Rīga””).

LEEDU

Lennujaamad, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 94 2918) ja Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1983).

Valstybės įmonė “Oro navigacija” (riiklik ettevõte “Oro navigacija”), mis tegutseb järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 94-2918) ja Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1983).

Teised üksused, mis tegutsevad lennujaamateenuste valdkonnas ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) nõuetele.

UNGARI

Lennujaamad, mis tegutsevad loa alusel vastavalt 1995. aasta õhutransporti käsitlevale XCVII seadusele (1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről).

Budapest Ferihegy rahvusvaheline lennujaam, mida haldab Budapest Ferihegy International Airport Operator Plc. (Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér, mida haldab Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér Üzemeltetési Rt.) vastavalt 1991. aasta kontsessioone käsitlevale XVI seadusele (1991. évi XVI. törvény a koncesszióról), 1995. aasta õhutransporti käsitlevale XCVII seadusele (1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről) ja transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 45/2001 (XII. 20.) KöViM lennuliikluse ja lennujaamade ameti likvideerimise ja üksuse “HungaroControl – Ungari õhuliiklusteenused” asutamise kohta (45/2001. (XII. 20.) KöViM rendelet a Légiforgalmi és Repülőtéri Igazgatóság megszüntetéséről és a HungaroControl Magyar Légiforgalmi Szolgálat létrehozásáról).

MALTA

L-Ajruport Internazzjonali ta’ Malta (Malta rahvusvaheline lennujaam).

POOLA

Przedsiębiorstwo Państwowe “Porty Lotnicze” (riiklik ettevõte “Poola Lennujaamad”).

SLOVEENIA

Javna civilna letališča, skladno z Zakonom o letalstvu (Uradni list RS, 18/01). Avalikud tsiviillennujaamad vastavalt tsiviillennundusseadusele (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 18/01).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb tsiviillennunduse alal: asutab ja käitab avalikke lennujaamu ning osutab lennujaamateenuseid (seadus nr 143/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) – näiteks lennujaamad Letisko M.R. Štefánika, Letisko Košice - Barca, Letisko Poprad - Tatry, Letisko Sliač, Letisko Piešťany, mida haldab Slovenská správa letísk /Slovaki lennujaamaamet/ ning mis tegutseb litsentsi alusel, mille on välja andnud Slovaki Vabariigi transpordi-, postiside- ja telekommunikatsiooniministeerium tsiviillennundusseaduse nr 143/1998 Z. z. § 32 alusel).”;

e)

IX lisa

“TŠEHHI VABARIIK

Sadamate käitajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose sadamaamet, mis on asutatud 1973. aasta Küprose sadamaameti seaduse alusel (Η Αρχή Λιμένων Κύπρου, που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973).

LÄTI

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele “Likums par ostām”:

LEEDU

Valstybės įmonė “Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija” (riiklik ettevõte “Klaipėda Riiklik Meresadamaamet”), mis tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos Klaipėdos valstybinio jūrų uosto įstatymas (Žin., 1996, Nr 53-1245).

Valstybės įmonė “Vidaus vandens kelių direkcija” (riiklik ettevõte “Siseveeteede Amet”), mis tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos vidaus vandenų transporto kodeksas (Žin., 1996, Nr. 105-2393).

Muud üksused, kes tegutsevad meresadama-, siseveesadama- või muude terminaliteenuste valdkonnas ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) nõuetele.

UNGARI

Avalikud sadamad, mida täielikult või osaliselt haldab riik vastavalt veetransporti käsitlevale 2000. aasta XLII seadusele (2000 évi XLII törvény a vízi közlekedésről).

MALTA

L-Awtorità Marittima ta’ Malta (Malta mereamet).

POOLA

Podmioty zajmujące się zarządzaniem portami morskimi lub śródlądowymi i udostępnianiem ich przewoźnikom morskim i śródlądowym. (Üksused, kes tegelevad mere- ja siseveesadamate haldamisega ning nende mere- ja siseveetranspordi ettevõtjatele kasutada andmisega).

SLOVEENIA

Morska pristanišča v državni ali delni lasti države, ko opravljajo gospodarsko javno službo, skladno s Pomorskim zakonikom (Uradni list RS, 26/01). Täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad meresadamad, mis pakuvad ökonoomseid avalikke teenuseid vastavalt merekoodeksile (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 18/01).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb siseveelaevanduse alal: hooldab siseveeteid ning rajab ja hooldab avalikke sadamaid ja veeliiklusrajatisi (seadus nr 338/2000 Z. z. – näiteks Prístav Bratislava, Prístav Komárno, Prístav Štúrovo).”