Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 12007P

    Eüroopa Liidu põhiõiguste harta

    ELT C 303, 14.12.2007, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/11/2009; asendatud 12010P001

    14.12.2007   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 303/1


    EÜROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA

    (2007/C 303/01)

    Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti:

    EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA

    Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku.

    Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse.

    Liit toetab nende ühiste väärtuste säilitamist ja arendamist, austades samal ajal Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust; liit püüab edendada tasakaalustatud ja säästvat arengut ning tagada inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse.

    Selleks on ühiskonna muutust, sotsiaalset progressi ning teaduse ja tehnika arengut silmas pidades vaja tugevdada põhiõiguste kaitset, tuues need hartas selgemini esile.

    Käesoleva hartaga kinnitatakse liidu pädevuse ja ülesannete ning subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt õigusi, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu poolt vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Seoses sellega võtavad liidu ja liikmesriikide kohtud harta tõlgendamisel asjakohaselt arvesse selgitusi, mis valmistati ette harta eelnõu koostanud konvendi presiidiumi järelevalve all ning mida uuendati Euroopa Konvendi presiidiumi vastutusel.

    Nende õigustega kaasnevad vastutus ning kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees.

    Seepärast tunnustab liit järgmisena esitatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

    I JAOTIS

    VÄÄRIKUS

    Artikkel 1

    Inimväärikus

    Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta.

    Artikkel 2

    Õigus elule

    1.   Igaühel on õigus elule.

    2.   Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata.

    Artikkel 3

    Õigus isikupuutumatusele

    1.   Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele.

    2.   Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde:

    a)

    asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,

    b)

    eugeeniliste, eelkõige isikute valikuga seotud toimingute keeld,

    c)

    inimkehast või selle osast kui sellisest rahalise tulu saamise keeld,

    d)

    inimeste reproduktiivse kloonimise keeld.

    Artikkel 4

    Piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise keeld

    Kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.

    Artikkel 5

    Orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld

    1.   Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.

    2.   Kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.

    3.   Inimkaubandus on keelatud.

    II JAOTIS

    VABADUSED

    Artikkel 6

    Õigus vabadusele ja turvalisusele

    Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.

    Artikkel 7

    Era- ja perekonnaelu austamine

    Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.

    Artikkel 8

    Isikuandmete kaitse

    1.   Igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele.

    2.   Selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist.

    3.   Nende sätete täitmist kontrollib sõltumatu asutus.

    Artikkel 9

    Õigus abielluda ja õigus luua perekond

    Õigus abielluda ja õigus luua perekond tagatakse nende õiguste kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

    Artikkel 10

    Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus

    1.   Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.

    2.   Õigust keelduda sõjaväeteenistusest oma veendumuste tõttu tunnustatakse selle õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

    Artikkel 11

    Sõna- ja teabevabadus

    1.   Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.

    2.   Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse.

    Artikkel 12

    Kogunemis- ja ühinemisvabadus

    1.   Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning moodustada ühinguid kõigil tasanditel, eelkõige poliitika, ametiühingute ja kodanikuühiskonna valdkonnas; see kätkeb igaühe õigust oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.

    2.   Liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist.

    Artikkel 13

    Kunsti ja teaduse vabadus

    Kunsti ja teadusuuringuid ei piirata. Akadeemilist vabadust austatakse.

    Artikkel 14

    Õigus haridusele

    1.   Igaühel on õigus haridusele ning õigus saada kutse- ja täiendusõpet.

    2.   See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust.

    3.   Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austatakse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt.

    Artikkel 15

    Kutsevabadus ja õigus teha tööd

    1.   Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal.

    2.   Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides.

    3.   Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu kodanikega võrdsetele töötingimustele.

    Artikkel 16

    Ettevõtlusvabadus

    Ettevõtlusvabadust tunnustatakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

    Artikkel 17

    Õigus omandile

    1.   Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.

    2.   Intellektuaalomandit kaitstakse.

    Artikkel 18

    Varjupaigaõigus

    Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „aluslepingud”) kohaselt.

    Artikkel 19

    Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral

    1.   Kollektiivne väljasaatmine on keelatud.

    2.   Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus.

    III JAOTIS

    VÕRDSUS

    Artikkel 20

    Võrdsus seaduse ees

    Kõik on seaduse ees võrdsed.

    Artikkel 21

    Diskrimineerimiskeeld

    1.   Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

    2.   Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist.

    Artikkel 22

    Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus

    Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust.

    Artikkel 23

    Naiste ja meeste võrdõiguslikkus

    Naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk.

    Võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid.

    Artikkel 24

    Lapse õigused

    1.   Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.

    2.   Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.

    3.   Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus.

    Artikkel 25

    Eakate õigused

    Liit tunnustab ja austab eakate õigust elada inimväärset ja iseseisvat elu ning osaleda sotsiaal- ja kultuurielus.

    Artikkel 26

    Puuetega inimeste integreerimine ühiskonda

    Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.

    IV JAOTIS

    SOLIDAARSUS

    Artikkel 27

    Töötajate õigus olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud

    Töötajatele või nende esindajatele tuleb asjakohasel tasandil tagada, et nad saaksid õigel ajal informatsiooni ja et nendega konsulteeritaks liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud juhtudel ja tingimustel.

    Artikkel 28

    Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus

    Töötajatel ja tööandjatel või nende organisatsioonidel on liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt õigus pidada asjakohasel tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning huvide konflikti korral kollektiivselt oma õigusi kaitsta, sealhulgas streikida.

    Artikkel 29

    Õigus kasutada tööhõiveteenuseid

    Igaühel on õigus kasutada tasuta tööhõiveteenuseid.

    Artikkel 30

    Kaitse põhjendamatu vallandamise korral

    Igal töötajal on õigus kaitsele põhjendamatu vallandamise eest liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

    Artikkel 31

    Head ja õiglased töötingimused

    1.   Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.

    2.   Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja -nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.

    Artikkel 32

    Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse

    Laste töölevõtmine on keelatud. Töölevõtmisel ei või vanuse alammäär olla madalam kui iga, mil lõpeb koolikohustus, ilma et eelöeldu mõjutaks noortele soodsamate eeskirjade kohaldamist ja piiratud erandeid.

    Töölevõetud noorte töötingimused peavad olema eakohased ning noori tuleb kaitsta majandusliku ekspluateerimise ja töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.

    Artikkel 33

    Perekonna- ja tööelu

    1.   Perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.

    2.   Selleks et oleks võimalik perekonna- ja tööelu kokku sobitada, on igaühel õigus kaitsele vallandamise eest raseduse ja sünnituse tõttu, õigus tasulisele rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele lapse sünni või lapsendamise järel.

    Artikkel 34

    Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi

    1.   Liit tunnustab ja austab õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele, mille kaudu pakutakse liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohast kaitset raseduse ja sünnituse, haiguse, tööõnnetuste, ülalpeetavaks muutumise, eakuse või töökoha kaotuse korral.

    2.   Igaühel, kelle elukoht on Euroopa Liidus ja kes seal seaduslikult liigub, on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi ja sotsiaalseid soodustusi liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt.

    3.   Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks tunnustab ja austab liit õigust sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, et tagada liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud eeskirjade kohaselt rahuldav elu kõigile neile, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid.

    Artikkel 35

    Tervishoid

    Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kõigi liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

    Artikkel 36

    Võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

    Liidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks tunnustab ja austab liit võimalust kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

    Artikkel 37

    Keskkonnakaitse

    Kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtte kohaselt.

    Artikkel 38

    Tarbijakaitse

    Liidu poliitikaga tagatakse tarbijakaitse kõrge tase.

    V JAOTIS

    KODANIKE ÕIGUSED

    Artikkel 39

    Õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel

    1.   Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel õigus hääletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

    2.   Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.

    Artikkel 40

    Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel

    Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

    Artikkel 41

    Õigus heale haldusele

    1.   Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.

    2.   See õigus kätkeb:

    a)

    igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada;

    b)

    igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve;

    c)

    asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid.

    3.   Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

    4.   Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles.

    Artikkel 42

    Õigus tutvuda dokumentidega

    Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega.

    Artikkel 43

    Euroopa ombudsman

    Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

    Artikkel 44

    Õigus esitada petitsioone

    Igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole.

    Artikkel 45

    Liikumis- ja elukohavabadus

    1.   Igal liidu kodanikul on õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada.

    2.   Liikumis- ja elukohavabaduse võib aluslepingute kohaselt anda ka kolmandate riikide kodanikele, kes elavad seaduslikult liikmesriigi territooriumil.

    Artikkel 46

    Diplomaatiline ja konsulaarkaitse

    Igal liidu kodanikul on kolmanda riigi territooriumil, kus ei ole esindatud see liikmesriik, mille kodanik ta on, õigus saada kaitset iga teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi oma kodanikel.

    VI JAOTIS

    ÕIGUSEMÕISTMINE

    Artikkel 47

    Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele

    Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.

    Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

    Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.

    Artikkel 48

    Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus

    1.   Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.

    2.   Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud.

    Artikkel 49

    Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte

    1.   Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu. Kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette kergem karistus, kohaldatakse seda karistust.

    2.   See artikkel ei takista anda kohtu alla ega karistada isikut ükskõik missuguse teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu maailma riikide peres tunnustatud üldpõhimõtete järgi.

    3.   Karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.

    Artikkel 50

    Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld

    Kedagi ei tohi uuesti kohtu alla anda ega karistada kuriteo eest, milles ta on liidu territooriumil seaduse järgi juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.

    VII JAOTIS

    HARTA TÕLGENDAMIST JA KOHALDAMIST REGULEERIVAD ÜLDSÄTTED

    Artikkel 51

    Reguleerimisala

    1.   Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades antud volituste piire.

    2.   Harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingute teistes osades määratletud pädevust ja ülesandeid.

    Artikkel 52

    Õiguste ja põhimõtete ulatus ja tõlgendamine

    1.   Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.

    2.   Hartaga tunnustatud õigusi, mis rajanevad aluslepingute teiste osade sätetel, teostatakse neis määratletud tingimustel ja piires.

    3.   Hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga tagatud õigustele, on samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud. See säte ei takista liidu õiguses ulatuslikuma kaitse kehtestamist.

    4.   Hartaga tunnustatud põhiõigusi, nii nagu need tulenevad liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, tõlgendatakse kooskõlas nimetatud tavadega.

    5.   Harta sätteid, mis sisaldavad põhimõtteid, võib rakendada liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigustloovate- ja rakendusaktidega, samuti liikmesriikide õigusaktidega, mis on ette nähtud liidu õiguse kohaldamiseks nende volituste teostamisel. Neile sätetele võib õiguslikult tugineda ainult kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta.

    6.   Hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse võtta.

    7.   Harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmesriikide kohtutes.

    Artikkel 53

    Kaitse tase

    Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustega.

    Artikkel 54

    Õiguste kuritarvitamise keeld

    Harta sätteid ei või tõlgendada nii, nagu õigustaksid need tegevust või toimingut, mille eesmärk on mõne hartaga tunnustatud õiguse või vabaduse tühistamine või selle piiramine suuremal määral, kui hartaga on ette nähtud.

    °

    ° °

    Ülaltoodud tekst võtab üle 7. detsembril 2000. aastal välja kuulutatud harta, kohandab seda ning asendab selle alates Lissaboni lepingu jõustumise kuupäevast.

    Съставено в Страсбург на дванадесети декември две хиляди и седма година.

    Hecho en Estrasburgo, el doce de diciembre de dos mil siete.

    Ve Štrasburku dne dvanáctého prosince dva tisíce sedm.

    Udfærdiget i Strasbourg den tolvte december to tusind og syv.

    Geschehen zu Strassburg am zwölften Dezember zweitausendsieben.

    Kahe tuhande seitsmenda aasta detsembrikuu kaheteistkümnendal päeval Strasbourgis.

    Έγινε στo Στρασβoύργo, στις δώδεκα Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες επτά.

    Done at Strasbourg on the twelfth day of December in the year two thousand and seven.

    Fait à Strasbourg, le douze décembre deux mille sept.

    Arna dhéanamh in Strasbourg an dara lá déag de Nollaig sa bhliain dhá mhíle a seacht.

    Fatto a Strasburgo, addì dodici dicembre duemilasette.

    Strasbūrā, divtūkstoš septītā gada divpadsmitajā decembrī.

    Priimta du tūkstančiai septintųjų metų gruodžio dvyliktą dieną Strasbūre.

    Kelt Strasbourgban, a kétezer-hetedik év december tizenkettedik napján.

    Magħmul fi Strasburgu, fit-tnax-il jum ta' Diċembru tas-sena elfejn u sebgħa.

    Gedaan te Straatsburg, de twaalfde december tweeduizend zeven.

    Sporządzono w Strasburgu dnia dwunastego grudnia roku dwa tysiące siódmego.

    Feito em Estrasburgo, em doze de Dezembro de dois mil e sete.

    Întocmit la Strasbourg, la doisprezece decembrie două mii șapte.

    V Štrasburgu dňa dvanásteho decembra dvetisícsedem.

    V Strasbourgu, dne dvanajstega decembra leta dva tisoč sedem.

    Tehty Strasbourgissa kahdentenatoista päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaseitsemän.

    Som skedde i Strasbourg den tolfte december tjugohundrasju.

    За Европейския парламент

    Por el Parlamento Europeo

    Za Evropský parlament

    For Europa-Parlamentet

    Im Namen des Europäischen Parlaments

    Euroopa Parlamendi nimel

    Για το Ευρωπαϊκό Κοινοβούλιο

    For the European Parliament

    Pour le Parlement européen

    Thar ceann Pharlaimint na hEorpa

    Per il Parlamento europeo

    Eiroparlamenta vārdā

    Europos Parlamento vardu

    Az Európai Parlament részéről

    Għall-Parlament Ewropew

    Voor het Europees Parlement

    W imieniu Parlamentu Europejskiego

    Pelo Parlamento Europeu

    Pentru Parlamentul European

    za Európsky parlament

    za Evropski parlament

    Euroopan parlamentin puolesta

    På Europaparlamentets vägnar

    Председател

    El Presidente

    Předseda

    Formand

    Der Präsident

    eesistuja

    Ο Πρόεδρος

    The President

    Le Président

    An tUachtarán

    Il Presidente

    Priekšsēdētājs

    Pirmininkas

    Az elnök

    Il-President

    de Voorzitter

    Przewodniczący

    O Presidente

    Preşedintele

    predseda

    Predsednik

    Puheenjohtaja

    Ordförande

    Image

    За Съвета на Европейския съюз

    Por el Consejo de la Unión Europea

    Za Radu Evropské unie

    For Rådet for Den Europæiske Union

    Für den Rat der Europäischen Union

    Euroopa Liidu Nõukogu nimel

    Για το Συμβούλιο της Ευρωπαϊκής Ένωσης

    For the Council of the European Union

    Pour le Conseil de l'Union européenne

    Thar ceann Chomhairle an Aontais Eorpaigh

    Per il Consiglio dell'Unione europea

    Eiropas Savienības Padomes vārdā

    Europos Sąjungos Tarybos vardu

    Az Európai Unió Tanácsa részéről

    Għall-Kunsill ta' l-Unjoni Ewropea

    Voor de Raad van de Europese Unie

    W imieniu Rady Unii Europejskiej

    Pelo Conselho da União Europeia

    Pentru Consiliul Uniunii Europene

    za Radu Európskej únie

    za Svet Evropske unije

    Euroopan unionin neuvoston puolesta

    För Europeiska unionens råd

    Председател

    El Presidente

    Předseda

    Formand

    Der Präsident

    eesistuja

    Ο Πρόεδρος

    The President

    Le Président

    An tUachtarán

    Il Presidente

    Priekšsēdētājs

    Pirmininkas

    Az elnök

    Il-President

    de Voorzitter

    Przewodniczący

    O Presidente

    Preşedintele

    predseda

    Predsednik

    Puheenjohtaja

    Ordförande

    Image

    За Комисията на Европейските общности

    Por la Comisión de las Comunidades Europeas

    Za Komisi Evropských společenství

    For Kommission for De Europæiske Fællesskaber

    Für die Kommission der Europäischen Gemeinschaften

    Euroopa Ühenduste Komisjoni nimel

    Για την Επιτροπή των Ευρωπαϊκών Κοινοτήτων

    For the Commission of the European Communities

    Pour la Commission des communautés européennes

    Thar ceann Choimisiún na gComhphobal Eorpach

    Per la Commissione delle Comunità europee

    Eiropas Kopienu Komisijas vārdā

    Europos Bendrijų Komisijos vardu

    Az Európai Közösségek Bizottsága részéről

    Għall-Kummissjoni tal-Komunitajiet Ewropej

    Voor de Commissie van de Europese Gemeenschappen

    W imieniu Komisji Wspólnot Europejskich

    Pela Comissão das Comunidades Europeias

    Pentru Comisia Comunităţilor Europene

    Za Komisiu Európskych spoločenstiev

    Za Komisijo Evropskih skupnosti

    Euroopan yhteisöjen komission puolesta

    På Europeiska gemenskapernas kommissions vägnar

    Председател

    El Presidente

    Předseda

    Formand

    Der Präsident

    eesistuja

    Ο Πρόεδρος

    The President

    Le Président

    An tUachtarán

    Il Presidente

    Priekšsēdētājs

    Pirmininkas

    Az elnök

    Il-President

    de Voorzitter

    Przewodniczący

    O Presidente

    Preşedintele

    predseda

    Predsednik

    Puheenjohtaja

    Ordförande

    Image


    Top