Käesolevas direktiivis sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad liidu piires kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustamisega alustamist ja sellel alal tegutsemist.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on liikmesriigis registreeritud või soovivad seal end registreerida, et alustada ja tegeleda kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustamisega.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajatele, kes tegelevad kindlustustoodete turustamisega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

Liikmesriigid tagavad, et kui kindlustusandja või -vahendaja turustab kindlustustooteid vahendaja kaudu, kes pakub kindlustust kõrvaltegevusena ning kellele käesolevat direktiivi vastavalt lõikele 3 ei kohaldata, tagab kindlustusandja või -vahendaja, et

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused jälgivad turgu, sealhulgas selliste kindlustuse kõrvaltoodete turgu, mida turustatakse, levitatakse või müüakse asjaomases liikmesriigis või asjaomasest liikmesriigist. EIOPA võib nimetatud järelevalvet hõlbustada ja koordineerida.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata väljaspool liitu asuvate riskide ja kohustustega seotud kindlustus- ja edasikindlustoodete turustamisele.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaldamisel ei käsitata kindlustustoodete turustamisena ega edasikindlustustoodete turustamisena järgmist tegevust:

Kindlustus- ja edasikindlustus- ning kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajad registreerib pädev asutus nende päritoluliikmesriigis.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjaid ja nende töötajaid ei pea käesoleva direktiivi kohaselt registreerima.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid sätestada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad ja -vahendajad ja muud asutused või muud isikud võivad teha koostööd kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate registreerimiseks ja artikli 10 nõuete kohaldamiseks.

Eelkõige võib kindlustus- või edasikindlustusandja, kindlustus- või edasikindlustusvahendaja või kindlustus- või edasikindlustusandjate või -vahendajate liit pädeva asutuse järelevalve all registreerida kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajaid.

Kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja võib tegutseda kindlustus- või edasikindlustusandja või muu vahendaja vastutusel. Sel juhul võivad liikmesriigid sätestada, et kindlustus- või edasikindlustusandja või muu vahendaja vastutab selle tagamise eest, et kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja vastaks registreerimiseks nõutavatele tingimustele, sealhulgas lõike 6 esimese lõigu punktis c sätestatud tingimustele.

Samuti võivad liikmesriigid sätestada, et kindlustus- või edasikindlustusandja või muu vahendaja, kes võtab kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja eest vastutuse, registreerib kõnealuse vahendaja või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja.

Liikmesriigid ei pea esimeses lõigus nimetatud nõuet kohaldama füüsilistele isikutele, kes töötavad kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja juures ja kes tegelevad kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega.

Liikmesriigid tagavad, et registrisse kantakse kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajate juhtkonda kuuluvate kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamise eest vastutavate füüsiliste isikute nimed.

Lisaks tuleb kõnealuses registris märkida liikmesriigid, kus toimub vahendaja äritegevus asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse alusel.

Liikmesriigid võivad kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate jaoks luua rohkem kui ühe registri, tingimusel et nad sätestavad vahendajate registreerimise kriteeriumid.

Liikmesriigid loovad internetipõhise registreerimissüsteemi. See süsteem peab olema lihtsalt juurdepääsetav ning võimaldama täita registreerimisvormi otse internetis.

Kui liikmesriigis on rohkem kui üks register, loob liikmesriik üheainsa teabepunkti, mis võimaldab kiiret ja lihtsat juurdepääsu neile registritele, mis koostatakse elektrooniliselt ja mida pidevalt ajakohastatakse. Teabepunktis on kättesaadavad ka andmed päritoluliikmesriigi pädevate asutuste kindlaks tegemiseks.

EIOPA loob ja teeb oma veebilehel kättesaadavaks elektroonilise registri, mis sisaldab andmeid kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate kohta, kes on teatanud kavatsusest tegeleda piiriülese äritegevusega vastavalt III peatükile, ja ajakohastab seda registrit. Selleks esitavad liikmesriigid EIOPA-le viivitamata asjaomast teavet. Kõnealune register sisaldab linke kõigi liikmesriikide pädevate asutuste veebilehtedele ja kõnealustelt veebilehtedelt on juurdepääs registrile.

EIOPA-l on õigus pääseda ligi esimeses lõigus osutatud registrisse kantud andmetele. EIOPA-l ja pädevatel asutustel on õigus neid andmeid muuta. Andmesubjektidel, kelle isikuandmed on kantud registrisse ja kelle isikuandmeid vahetatakse, on õigus pääseda ligi salvestatud andmetele ja õigus saada asjakohast teavet.

EIOPA loob veebilehe või asjakohasel juhul registri, millel on hüperlingid nendele teabepunktidele, mille liikmesriigid on loonud kooskõlas lõikega 3.

Päritoluliikmesriigid tagavad, et kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate registreerimise tingimus on artiklis 10 sätestatud asjakohaste nõuete täitmine.

Pädev asutus kontrollib korrapäraselt registreeringu kehtivust.

Päritoluliikmesriigid tagavad nende kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate registrist kustutamise, kes ei vasta enam artiklis 10 sätestatud nõuetele. Päritoluliikmesriik teavitab vajaduse korral vastuvõtvat liikmesriiki registrist kustutamisest.

Liikmesriigid tagavad, et vahendajate taotlused nende registrisse kandmiseks vaadatakse läbi kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist ning et taotlejale teatatakse viivitamata otsusest.

Liikmesriigid tagavad, et registreerimise tingimusena nõutakse kindlustus-, edasikindlustus- ja kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajatelt kogu järgmist teavet:

Liikmesriigid tagavad, et vahendajad teatavad pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta käesolevas lõikes osutatud andmete muutumisest.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused keelduvad vahendaja registreerimisest, kui ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust, kellel on vahendajaga märkimisväärne seos, reguleerivad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid või kõnealuste normide rakendamisega seotud raskused takistavad pädevatel asutustel oma järelevalvefunktsiooni täitmist.

Iga kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja, kes kavatseb esimest korda tegutseda teise liikmesriigi territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele järgmise teabe:

Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teabe saamist kõnealuse teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, kes viivitamata kinnitab selle kättesaamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajat kirjalikult sellest, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on teabe kätte saanud ning et vahendaja võib vastuvõtvas liikmesriigis tegevust alustada. Kui see on kohaldatav, teatab päritoluliikmesriigi pädev asutus samal ajal vahendajale, et teave artikli 11 lõikes 1 osutatud ja vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate õigusnormide kohta on artikli 11 lõigetes 3 ja 4 osutatud vahendite kaudu kättesaadav ning et vahendaja peab vastuvõtvas liikmesriigis äritegevuse alustamiseks neid õigusnorme järgima.

Kui vastavalt lõikele 1 teatatud andmed muutuvad, teavitab kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja kõnealusest muudatusest päritoluliikmesriigi pädevat asutust vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse tegemist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muutusest ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teabe saamist päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt.

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et tema territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsev kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja rikub mõnda käesolevas direktiivis sätestatud kohustust, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab pärast esimese lõigu kohaselt saadud teabe hindamist, kui see on kohaldatav, võimalikult kiiresti olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Ta teatab kõigist võetud meetmetest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Kui kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja jätkab päritoluliikmesriigi võetud meetmetest hoolimata või nende ebapiisavuse või puudumise tõttu äritegevust viisil, mis selgelt ja ulatuslikult kahjustab vastuvõtva liikmesriigi tarbijate huve või kindlustus- ja edasikindlustusturgude korrapärast toimimist, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta asjakohaseid meetmeid, et takistada kohustuste jätkuvat rikkumist, sealhulgas, kui see on tingimata vajalik, takistada oma territooriumil asjaomast vahendajat uue äritegevuse alustamisel.

Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pöörduda EIOPA poole ning taotleda talt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib EIOPA toimida vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

Lõige 1 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi õigust võtta seal, kus tarbijate õiguste kaitseks tuleb viivitamata tegutseda, asjakohaseid meetmeid, et takistada kohustuste rikkumist oma territooriumil või selle eest karistada. Nimetatud õigus hõlmab ka võimalust takistada kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja uue äritegevuse alustamist oma territooriumil.

Kõigist vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse poolt käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest antakse asjaomasele kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajale teada nõuetekohaselt põhjendatud dokumendiga, samuti teavitatakse neist põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi pädevat asutust, EIOPA-t ja komisjoni.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja, kes kavatseb asutamisvabaduse alusel asutada teise liikmesriigi territooriumil filiaali või rajada püsiva tegevuskoha, teavitab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja esitab sellele pädevale asutusele järgmise teabe:

Kui vahendaja alaline kohalolek teise liikmesriigi territooriumil on samaväärne filiaaliga, käsitatakse seda samamoodi nagu filiaali, välja arvatud juhul, kui vahendaja valib püsiva tegevuskoha jaoks õiguspäraselt mõne muu õigusliku vormi.

Välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädeval asutusel on kavandatud kindlustusturustustegevust arvesse võttes põhjust kahelda kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja organisatsioonilise struktuuri või finantsseisundi piisavuses, edastab ta ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teabe saamist selle teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, kes viivitamata kinnitab selle kättesaamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajat kirjalikult sellest, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on teabe kätte saanud.

Ühe kuu jooksul pärast käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe saamist edastab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus artikli 11 lõigetes 3 ja 4 osutatud vahendite abil artikli 11 lõikes 1 osutatud ja tema territooriumil kohaldatavad õigusnormid päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe vahendajale koos teatega, et vahendaja võib vastuvõtvas liikmesriigis äritegevust alustada, kui ta neid õigusnorme järgib.

Kui teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul teadet ei saada, võib kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja asutada filiaali ja alustada äritegevust.

Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast lõikes 1 osutatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta ühe kuu jooksul pärast kogu lõikes 1 osutatud teabe saamist kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajale oma keeldumist.

Esimeses lõigus osutatud teabe edastamisest keeldumine või igasugune päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tegevusetus lõikes 1 osutatud teabe edastamisel annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtusse.

Kui vastavalt lõikele 1 teatatud andmed muutuvad, teavitab kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja kõnealusest muudatusest päritoluliikmesriigi pädevat asutust vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse tegemist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muudatusest ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele võimalikult kiiresti ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teabe saamist päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt.

Kui kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja peamine tegevuskoht on päritoluliikmesriigist erinevas liikmesriigis, võib asjaomase teise liikmesriigi pädev asutus päritoluliikmesriigi pädeva asutusega kokku leppida, et ta võib toimida nii, nagu ta oleks päritoluliikmesriigi pädev asutus seoses IV, V, VI ja VII peatüki sätetega. Sellise kokkuleppe korral teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus viivitamata kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajat ja EIOPA-t.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus vastutab selle eest, et teenuste puhul, mida tegevuskoht tema territooriumil osutab, on täidetud V ja VI peatükis sätestatud kohustused ja nende alusel võetud meetmed.

Vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on õigus uurida tegevuskoha töökorraldust ja nõuda selliste muudatuste tegemist, mis on vajalikud võimaldamaks pädeval asutusel tagada, et täidetakse V ja VI peatükist tulenevaid kohustusi ja nende alusel võetud meetmeid seoses tegevuskoha poolt tema territooriumil osutatud teenustega või tegevuskoha tegevusega.

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja ei täida selles liikmesriigis V ja VI peatüki sätete kohaselt vastu võetud õigus- või haldusnorme, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid.

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et tema territooriumil asutamisvabaduse alusel tegutsev kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja rikub mõnda käesolevas direktiivis sätestatud kohustust ja kui nimetatud pädeval asutusel ei ole artikli 7 lõikest 2 tulenevaid kohustusi, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Kui see on kohaldatav, võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus pärast teabe hindamist võimalikult kiiresti olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid. Ta teavitab kõigist võetud meetmetest vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust.

Kui kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja jätkab päritoluliikmesriigi võetud meetmetest hoolimata või nende ebapiisavuse või puudumise tõttu äritegevust viisil, mis selgelt ja ulatuslikult kahjustab vastuvõtva liikmesriigi tarbijate huve või kindlustus- ja edasikindlustusturgude korrapärast toimimist, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta asjakohaseid meetmeid, et takistada kohustuste jätkuvat rikkumist, sealhulgas, kui see on tingimata vajalik, takistada vahendaja uue äritegevuse alustamist oma territooriumil.

Lisaks võib päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pöörduda EIOPA poole ning taotleda temalt abi vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19. Sellisel juhul võib EIOPA toimida vastavalt kõnealuse artikliga talle antud volitustele.

Lõiked 2 ja 3 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi õigust võtta seal, kus vastuvõtva liikmesriigi tarbijate õiguste kaitseks tuleb tingimata viivitamata tegutseda, asjakohaseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, et takistada kohustuste rikkumist oma territooriumil või selle eest karistada; see õigus on tal niikaua, kuni päritoluliikmesriigi samaväärsed meetmed puuduvad või on ebapiisavad. Sellistel asjaoludel võib vastuvõttev liikmesriik oma territooriumil takistada asjaomast kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajat uue äritegevuse alustamisel.

Kõigist vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse poolt käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest antakse kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajale teada nõuetekohaselt põhjendatud dokumendiga, samuti teavitatakse neist põhjendamatu viivituseta päritoluliikmesriigi pädevat asutust, EIOPA-t ja komisjoni.

Käesolev direktiiv ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi õigust võtta asjakohaseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, et juhul, kui see on tingimata vajalik, karistada tema territooriumil toimepandud artikli 11 lõikes 1 osutatud õigusnormide rikkumise eest. Sellistel asjaoludel võib vastuvõttev liikmesriik oma territooriumil takistada asjaomast kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajat uue äritegevuse alustamisel.

Lisaks ei mõjuta käesolev direktiiv vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse õigust võtta sobivaid meetmeid, et takistada oma territooriumil teises liikmesriigis asutatud kindlustustoodete turustajal teenuste osutamise vabaduse või asjakohasel juhul asutamisvabaduse alusel tegutsemist, kui asjaomane tegevus on täielikult või peamiselt suunatud vastuvõtva liikmesriigi territooriumile ja selle ainuke eesmärk on vältida nende õigusnormide täitmist, mida kohaldataks juhul, kui kõnealuse kindlustustoodete turustaja elukoht või registreeritud asukoht oleks selles vastuvõtvas liikmesriigis, ning kui tema tegevus ohustab tõsiselt vastuvõtva liikmesriigi kindlustus- ja edasikindlustusturu nõuetekohast toimimist tarbijakaitse osas. Sellisel juhul võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta asjaomase kindlustustoodete turustaja suhtes kõik vastuvõtva liikmesriigi tarbijate õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Asjaomased pädevad asutused võivad vastavalt määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 19 suunata küsimuse EIOPA-le ja taotleda temalt abi ning sellisel juhul võib EIOPA toimida vastavalt pädevusele, mis on nimetatud artikliga talle antud vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamiseks.

Päritoluliikmesriigid tagavad, et kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustajatel ning kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega tegelevatel kindlustus- ja edasikindlustusandjate töötajatel on asjakohased teadmised ja oskused, et täita oma tööülesandeid ja kohustusi nõuetekohaselt.

Päritoluliikmesriigid tagavad, et kindlustus- ja edasikindlustusvahendajad ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate töötajad täidavad pideva kutsealase koolituse ja enesearendamise nõudeid, et säilitada piisaval tasemel pädevus, mis vastab nende tööülesannetele ja asjaomasele turule.

Selleks kehtestavad ja avalikustavad päritoluliikmesriigid korra, et mõjusalt kontrollida ja hinnata kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate töötajate teadmisi ja pädevust, mille jaoks neile võimaldatakse aastas vähemalt 15 tundi kutsealase koolituse või enesearendamise jaoks, võttes seejuures arvesse müüdavate kindlustustoodete omadusi, turustaja liiki ning kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajate töötajate tööülesandeid ja tegevust.

Päritoluliikmesriigid võivad nõuda, et koolitus- ja enesearendamise nõuete täitmise kinnituseks väljastataks tunnistus.

Liikmesriigid kohandavad teadmisi ja oskusi käsitlevaid nõudeid vastavalt kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajate konkreetsele tegevusele ja turustatavatele toodetele, eelkõige kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate puhul. Liikmesriigid võivad ette näha, et artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud juhtudel ja kindlustus- või edasikindlustusandjate nende töötajate puhul, kes tegelevad kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega, peab kindlustus- või edasikindlustusandja või -vahendaja kontrollima, kas vahendajate teadmised ja oskused vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, ja vajaduse korral võimaldama sellistele vahendajatele väljaõpet või kutsealase enesearendamise võimalusi, mis vastavad vahendajate müüdavaid tooteid käsitlevatele nõuetele.

Liikmesriigid ei pea lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud nõuet kohaldama kõigile füüsilistele isikutele, kes töötavad kindlustus- või edasikindlustusandja või -vahendaja heaks ja tegelevad kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega, ent liikmesriigid peavad tagama, et asjaomastel isikutel, kes selliste ettevõtjate juhtkonnas vastutavad kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustamise eest, ja kõigil teistel kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega vahetult seotud isikutel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Kindlustus- ja edasikindlustusvahendajad peavad näitama, et nad vastavad I lisas esitatud kutsealaste teadmiste ja pädevuse nõuetele.

Kindlustus- või edasikindlustusandja või -vahendaja heaks töötavatel ning kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega tegelevatel füüsilistel isikutel peab olema hea maine. Miinimumnõue on, et nad ei tohi olla kriminaalkorras ega muul samaväärsel viisil liikmesriigis karistatud seoses varavastaste või muude finantstegevusega seotud kuritegude eest ja nad ei tohi olla kuulutatud pankrotis olevaks, välja arvatud juhul, kui neid ei ole liikmesriigi õigusaktide kohaselt rehabiliteeritud.

Liikmesriigid võivad artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt lubada kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajatel kontrollida oma töötajate ja asjakohasel juhul kindlustus- või edasikindlustusvahendajate head mainet.

Liikmesriigid ei pea käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud nõuet kohaldama kõigile füüsilistele isikutele, kes töötavad kindlustus- või edasikindlustusandja või -vahendaja heaks tingimusel, et need füüsilised isikud ei ole vahetult seotud kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega. Liikmesriigid tagavad, et selliste ettevõtjate kindlustus- või edasikindlustustoodete turustamisega vahetult seotud töötajad ja selle eest vastutavad juhtivtöötajad vastavad sellele nõudele.

Kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajate puhul tagavad liikmesriigid, et kõrvaltegevusena pakutavate kindlustustoodete turustamise eest vastutavad isikud vastavad esimeses lõigus osutatud nõuetele.

Kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel peab olema kogu liidu territooriumi hõlmav ametialane vastutuskindlustus või kutsealasest ettevaatamatusest tingitud kohustuste katmiseks ettenähtud muu võrreldav tagatis, mille summa on vähemalt 1 300 380 eurot nõude kohta ja kokku 1 924 560 eurot aastas kõigi nõuete kohta, kui kindlustusandja, edasikindlustusandja või muu ettevõtja, kelle nimel kindlustus- või edasikindlustusvahendaja tegutseb või on volitatud tegutsema, ei ole juba andnud sellist kindlustust või samaväärset tagatist või kui selline ettevõtja ei ole endale võtnud täielikku vastutust vahendaja tegevuse eest.

Liikmesriigid nõuavad, et kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendajatel oleks ametialane vastutuskindlustus või sellega võrreldavad tagatised ulatuses, mille määravad liikmesriigid, võttes arvesse nende müüdavate kindlustustoodete omadusi ja nende tegevuse laadi.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed klientide kaitsmiseks, kui kindlustus-, edasikindlustus- või kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse vahendaja ei suuda kindlustusmakset kindlustusandjale või nõude summat või kindlustusmakset soodustatud isikule üle kanda.

Sellisteks meetmeteks on üks või mitu järgmistest abinõudest:

▼M2

▼B

EIOPA vaatab lõigetes 4 ja 6 nimetatud summad korrapäraselt läbi, et võtta arvesse muutusi Eurostati avaldatavas Euroopa tarbijahinnaindeksis. Esimest korda vaadatakse summad läbi 31. detsembriks 2017 ning seejärel toimub see iga viie aasta järel.

EIOPA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega kohandatakse lõigetes 4 ja 6 osutatud baasosa eurodes käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud indeksis ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2017 või viimase läbivaatamiskuupäeva ja uue läbivaatamiskuupäeva vahelisel ajal toimunud muutusega protsentides ja ümardades seda lähima nulliga lõppeva summani.

EIOPA esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 30. juuniks 2018 ja seejärel järgmised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud iga viie aasta järel.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1094/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Lõigete 1, 2 ja 3 nõuete täitmise tagamiseks kinnitavad ja rakendavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad oma ettevõttesisesed põhimõtted ja vastavad menetlused ning vaatavad need korrapäraselt läbi.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad nimetavad üksuse, mis tagab kinnitatud meetmete ja menetluste korrakohase rakendamise.

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad loovad kõigi lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist kajastavate dokumentide registrid ning säilitavad ja ajakohastavad neid. Kindlustus- ja edasikindlustusandjad teatavad nõudmisel päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nimetatud tegevuste eest vastutava isiku nime.

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et pädevad asutused avaldavad nõuetekohaselt asjaomased üldist huvi kaitsvad siseriiklikud õigusnormid, muu hulgas ka teabe selle kohta, kas ja kuidas on liikmesriik otsustanud kohaldada artikli 29 lõikes 3 ette nähtud rangemaid sätteid, mida kohaldatakse kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustamisele nende territooriumil.

Liikmesriik, kes teeb ettepaneku kohaldada ja kohaldab kindlustustoodete turustamist käsitlevaid sätteid lisaks käesoleva direktiivi sätetele, tagab et kõnealustest sätetest tulenev halduskoormus on proportsionaalne tarbijakaitsega. Liikmesriigid teostavad kõnealuste sätete üle pidevat seiret, et tagada nende vastavus käesolevale lõikele.

EIOPA lisab oma veebisaidile hüperlingid pädevate asutuste veebilehtedele, kus on avaldatud teave üldise huvi normide kohta. Liikmesriikide pädevad asutused ajakohastavad sellist teavet korrapäraselt ja EIOPA teeb kõnealuse teabe kättesaadavaks oma veebilehel, millel riigisisesed üldise huvi normid on liigitatud eri õigusvaldkondade kaupa.

Liikmesriigid loovad üheainsa kontaktpunkti, mis vastutab teabe andmise eest üldise huvi normide kohta vastavas liikmesriigis. Selline kontaktpunkt peaks olema asjakohane pädev asutus.

Käesoleva direktiivi ja siseturu nõuetekohase toimimise raames koostab EIOPA enne 23. veebruari 2019 aruande liikmesriikide avaldatud üldise huvi normide kohta ja teavitab sellest komisjoni.

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud tagama käesoleva direktiivi rakendamise. Nad teatavad sellest komisjonile ja näitavad ära kohustuste jaotumise.

Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud asutused on riigiasutused, siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatud asutused või riigiasutuste tunnustatud, siseriiklike õigusaktide alusel nimelt selleks volitatud asutused. Need ei või olla kindlustus- või edasikindlustusandjad või nende liidud, kelle liikmete seas on otseselt või kaudselt kindlustus- või edasikindlustusandjaid või -vahendajaid, ilma et see artikli 3 lõikes 1 sõnaselgelt sätestatud juhtudel piiraks pädevate asutuste ja muude asutuste vahelise koostöö võimalusi.

Pädevatel asutustel peavad oma käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks olema kõik vajalikud volitused. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks pädev asutus, tagab liikmesriik nende asutuste tiheda koostöö, nii et nad saaksid oma ülesandeid tõhusalt täita.

Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad omavahel kogu kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustajaid puudutavat asjakohast teavet, et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane kohaldamine.

Pädevad asutused jagavad registreerimise käigus ja hiljem jätkuvalt asjakohast teavet kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustajate maine, kutsealaste teadmiste ja pädevuse kohta.

Pädevad asutused vahetavad ka teavet selliste kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustajate kohta, kelle suhtes on kohaldatud VII peatükis osutatud karistust või muud meedet, kusjuures kõnealusele teabele järgneb tõenäoliselt selliste vahendajate registrist kustutamine.

Kõik isikud, kes seoses käesoleva direktiiviga peavad andma või saama teavet, peavad täitma ametisaladuse hoidmise nõuet, nagu see on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 64.

Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas asjaomaste liidu seadusandlike aktide ja liikmesriigi õigusega kehtestatakse tõhus, erapooletu ja sõltumatu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus, et lahendada klientide ja kindlustustoodete turustajate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi, kasutades selleks asjakohasel juhul olemasolevaid asutusi. Liikmesriigid tagavad, et need kindlustustoodete turustajad, kelle vastu menetlus algatatakse, kuuluvad asjaomaste asutuste pädevusvaldkonda ja et selline menetlus on nende suhtes kohaldatav.

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud asutused teevad käesolevast direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste alusel tekkivate piiriüleste vaidluste lahendamisel koostööd.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustustoodete turustamisega tegeledes tegutseb kindlustustoodete turustaja ausalt, õiglaselt ja professionaalselt oma klientide huvides.

Ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ( 3 ) kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kogu kindlustustoodete turustaja poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud käesoleva direktiivi sisuga seotud teave, sealhulgas reklaam, on õiglane, selge ega ole eksitav. Reklaamteated peavad alati olema selgesti sellistena äratuntavad.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustustoodete turustajaid ei tasustata ning nad ei tasusta oma töötajaid ega hinda nende tulemuslikkust viisil, mis on vastuolus nende kohustusega tegutseda oma klientide huvides. Eelkõige ei tohi kindlustustoodete turustaja tasustamine, müügieesmärgid ega turustaja muu tegevus viia olukorrani, mis võiks teda ennast või tema töötajaid suunata soovitama kliendile konkreetset kindlustustoodet, kui see kindlustustoodete turustaja saaks talle pakkuda teistsugust kindlustustoodet, mis vastaks kliendi vajadustele paremini.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusvahendaja annab aegsasti enne kindlustuslepingu sõlmimist kliendile vähemalt järgmist teavet:

Vahetult kliendi makstava tasu korral teatab kindlustusvahendaja kliendile tasu summa või, kui see ei ole võimalik, tasu arvutamise meetodi.

Kui klient peab pärast kindlustuslepingu sõlmimist tegema kindlustuslepingu alusel lisaks kindlustusmaksetele ja graafikujärgsetele maksetele muid makseid, avalikustab kindlustusvahendaja vastavalt käesolevale artiklile kõik sellised maksed.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusandja annab aegsasti enne kindlustuslepingu sõlmimist kliendile teavet selle kohta, mis liiki tasu tema töötajad antud kindlustuslepinguga seoses saavad.

Kui klient peab pärast kindlustuslepingu sõlmimist tegema kindlustuslepingu alusel lisaks kindlustusmaksetele ja graafikujärgsetele maksetele muid makseid, avalikustab kindlustusandja vastavalt käesolevale artiklile kõik sellised maksed.

Enne kindlustuslepingu sõlmimist peab kindlustustoodete turustaja kliendilt saadud teabe põhjal täpsustama asjaomase kliendi nõudmised ja vajadused ning andma kliendile kindlustustoote kohta mõistetaval kujul objektiivset teavet, mis võimaldab kliendil teha teadliku otsuse.

Igasugune pakutav leping peab vastama kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele.

Enne konkreetse lepingu sõlmimist kliendile nõu andes peab kindlustustoodete turustaja andma kliendile individuaalseid soovitusi ja selgitama, miks vastab konkreetne toode kliendi kindlustusvajadustele ja nõudmistele kõige paremini.

Lõikes 1 osutatud andmeid kohandatakse vastavalt pakutava kindlustustoote keerukusele ja kliendi tüübile.

Kui kindlustusvahendaja teatab kliendile, et ta nõustab teda ausa ja individuaalse analüüsi alusel, on ta kohustatud nõustama piisavalt suure hulga turul pakutavate kindlustuslepingute põhjal, et ta võiks kutsealaste kriteeriumide kohaselt kliendile individuaalselt soovitada tema vajadustele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut.

Ilma et see piiraks direktiivi 2009/138/EÜ artiklite 183 ja 184 kohaldamist ja sõltumata sellest, kas kindlustustoode kuulub tootepaketti vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 24, esitab kindlustustoodete turustaja, sõltumata sellest, kas nõu anti või mitte, enne lepingu sõlmimist kliendile arusaadavas vormis ning kindlustustoote keerukust ja kliendi tüüpi arvesse võttes kindlustustoote kohta arusaadaval kujul asjakohase teabe, et klient saaks teha teadliku otsuse.

Direktiivi 2009/138/EÜ I lisas loetletud kahjukindlustuse liikide puhul tuleb käesoleva artikli lõikes 4 osutatud teave esitada standardse kindlustustoote teabedokumendina kas paberil või muul püsival andmekandjal.

Lõikes 5 osutatud kindlustustoote teabedokumendi koostab kahjukindlustustoote koostaja.

Kindlustustoote teabedokument

Liikmesriigid võivad sätestada, et kindlustustoote teabedokument tuleb esitada koos muude kehtivate liidu seadusandlike aktide või liikmesriigi õiguse kohaselt nõutava teabega, tingimusel et on täidetud kõik esimeses lõigus esitatud nõuded.

Kindlustustoote teabedokument sisaldab järgmist teavet:

EIOPA koostab pärast liikmesriikide asutustega konsulteerimist ja tarbijauuringute korraldamist kindlustustoote teabedokumendi standardvormi rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, kuidas tuleb lõikes 8 osutatud teave esitada.

EIOPA esitab nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile 23. veebruariks 2017.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1094/2010 artikliga 15.

Artiklites 18, 19 ja 20 osutatud teavet ei pea andma, kui kindlustustoodete turustaja tegevus on seotud suurte riskide vastu kindlustamisega.

Liikmesriigid võivad ette näha, et käesoleva direktiivi artiklites 29 ja 30 osutatud teavet ei pea andma direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud kutselistele klientidele.

Liikmesriigid võivad käesolevas peatükis osutatud teavitamise nõude kohta säilitada või vastu võtta rangemad sätted, tingimusel et need vastavad liidu õigusele. Liikmesriigid teatavad EIOPA-le ja komisjonile sellistest riiklikest sätetest.

Liikmesriigid võtavad vajalikud abinõud, tagamaks et nende pädevad asutused avaldavad nõuetekohaselt teabe selle kohta, kas ja kuidas on liikmesriik otsustanud käesolevas lõikes nimetatud rangemaid sätteid kohaldada.

Eelkõige võivad liikmesriigid muuta kohustuslikuks artikli 20 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud nõustamise kas kõigi või teatavat liiki kindlustustoodete müügi puhul. Sellisel juhul peavad kindlustustoodete turustajad, ka need, kes tegutsevad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel, täitma neid rangemaid siseriiklikke sätteid, kui nad sõlmivad kindlustuslepingu kliendiga, kelle tavapärane elukoht või tegevuskoht asub asjaomases liikmesriigis.

Liikmesriigid võivad piirata või keelata tasu, vahendustasu või muu rahalise või mitterahalise hüve saamist või vastuvõtmist, mida kolmas isik või kolmanda isiku nimel tegutsev isik kindlustustoodete turustajale kindlustustoodete turustamisega seoses maksab või üle annab.

Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks kõigi asjakohaste vahenditega tagab EIOPA, et talle seoses siseriiklike sätetega antud teave tehakse teatavaks ka klientidele ning kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustajatele.

Liikmesriigid tagavad, et kui kindlustustoodete turustaja vastutab kohustusliku tööandjapensioni skeemi pakkumise eest ja töötajast saab sellise skeemi liige, ilma et ta ise oleks otsustanud sellega ühineda, edastatakse käesolevas peatükis osutatud teave töötajale võimalikult kiiresti pärast skeemiga ühinemist.

Artiklite 18, 19, 20 ja 29 kohaselt edastatav teave tehakse klientidele teatavaks järgmiselt:

Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a võib artiklites 18, 19, 20 ja 29 osutatud teavet edastada kliendile ühel järgmisel viisil:

Kui aga artiklites 18, 19, 20 ja 29 osutatud teave esitatakse muul püsival andmekandjal kui paberil või veebilehe kaudu, esitatakse kliendile nõudmisel tasuta paberkoopia.

Artiklites 18, 19, 20 ja 29 osutatud teabe võib esitada muul püsival andmekandjal kui paberil, kui täidetud on järgmised tingimused:

Artiklites 18, 19, 20 ja 29 osutatud teabe võib esitada veebilehel, kui teave on kliendile personaalselt adresseeritud või kui täidetud on järgmised tingimused:

Lõigete 4 ja 5 kohaldamisel käsitatakse teabe esitamist muul püsival andmekandjal kui paberil või veebilehel kindlustustoodete turustaja ja kliendi vahelise ärisuhte seisukohast asjakohasena, kui kliendil on tõendatult korrapärane juurdepääs internetile. Tõendina käsitatakse seda, kui klient annab kõnealuses ärisuhtes oma elektronposti aadressi.

Kui müük toimub telefoni teel, peab kindlustustoodete turustaja poolt kliendile enne lepingu sõlmimist antav teave, sealhulgas kindlustustoote teabedokument, vastama tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse suhtes kohaldatavatele liidu reeglitele. Sellisel juhul edastab kindlustustoodete turustaja kliendile eelteabe lõike 1 või 2 kohaselt ja kohe pärast kindlustuslepingu sõlmimist, isegi kui klient on kooskõlas lõikega 4 nõustunud saama teavet muul püsival andmekandjal kui paberil.

Kui kindlustustoodet pakutakse koos kõrvaltoote või muu kui kindlustusteenusega ühes paketis või sama lepingu alusel, annab kindlustustoodete turustaja kliendile teada, kas paketi eri komponente on võimalik osta ka eraldi ja kui nii, siis esitab ta ka lepingu või paketi eri komponentide asjakohase kirjelduse ning teabe iga komponendiga seotud kulude ja tasude kohta.

Lõikes 1 osutatud asjaoludel ning kui kliendile pakutavast lepingust või paketist tulenev risk või kindlustuskate erineb üksikute komponentide omast, esitab kindlustustoodete turustaja lepingu või paketi eri komponentide asjakohase kirjelduse ja selgituse selle kohta, kuidas nende komponentide kombinatsioon riski või kindlustuskatet muudab.

Kui kindlustustoote puhul on tegemist kõrvaltootega, mis käib paketi või lepingu alusel kaasas muu kui kindlustustoote või -teenusega, pakub kindlustustoodete turustaja kliendile võimalust osta toodet või teenust ka eraldi. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui kindlustustoote puhul on tegemist kõrvaltootega, mis käib kaasas direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenuse või -tegevuse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL ( 4 ) artikli 4 punktis 3 määratletud krediidilepingu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL ( 5 ) artikli 2 punktis 3 määratletud maksekontoga.

EIOPA võib töötada välja suunised ristmüügitavade hindamiseks ja järelevalveks, märkides ära olukorrad, kus ristmüük ei vasta artiklis 17 sätestatud kohustustele.

Käesolev artikkel ei takista eri riskide vastu kaitset pakkuvate kindlustustoodete (mitut riski hõlmavad kindlustuslepingud) turustamist.

Lõigetes 1 ja 3 osutatud juhtudel tagavad liikmesriigid, et kindlustustoodete turustaja täpsustab kliendi nõudmisi ja vajadusi sellise kindlustustoote puhul, mis kuulub koos teistega ühte paketti või on hõlmatud sama lepinguga.

Liikmesriigid võivad säilitada või võtta täiendavad rangemad meetmed või juhtumipõhiselt sekkuda, et keelustada kindlustuse müük ühe paketi või lepingu alusel koos kõrvalteenuse või -tootega, mis ei ole kindlustusteenus või -toode, kui nad suudavad tõendada, et selline tava on tarbijatele kahjulik.

Kindlustusandja ja -vahendaja, kes töötab välja klientidele müügiks mõeldud kindlustustooteid, kehtestab toote heakskiitmiseks või olemasolevas kindlustustootes oluliste muudatuste tegemiseks kindla korra, mida ta rakendab ja kontrollib, enne kui toodet klientidele tutvustatakse või turustatakse.

Toote heakskiitmine toimub proportsionaalselt ja kooskõlas kindlustustoote laadiga.

Toote heakskiitmise protsessi käigus täpsustatakse iga toote kindlaksmääratud sihtturg, tagatakse kõikide selle riskide hindamine ja kavandatava turustamisstrateegia kooskõla kindlaksmääratud sihtturuga, samuti võetakse mõistlikud meetmed selle tagamiseks, et kindlustustoodet turustatakse kindlaksmääratud sihtturul.

Kindlustusandja saab aru enda pakutavatest kindlustustoodetest ja kontrollib neid korrapäraselt, võttes seejuures arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad oluliselt mõjutada kindlaksmääratud sihtturu potentsiaalseid riske, kusjuures kontrolli käigus hinnatakse vähemalt seda, kas toode vastab jätkuvalt kindlaksmääratud sihtturu vajadustele ja kas kavandatav turustamisstrateegia on endiselt asjakohane.

Kindlustustooteid välja töötavad kindlustusandjad ja -vahendajad teevad kõikidele turustajatele kättesaadavaks kogu kindlustustoodet ja selle heakskiitmise korda puudutava asjakohase teabe, sealhulgas kindlustustoote kindlaksmääratud sihtturu.

Kindlustustoodete turustaja, kes annab kliendile nõu kindlustustoodete kohta, mida ta ei ole ise välja töötanud, või soovitab kliendile sellist toodet, võtab asjakohased meetmed, et saada iga kindlustustoote kohta viiendas lõigus sätestatud teavet ning mõista iga kindlustustoote omadusi ja kindlaksmääratud sihtturgu.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesolevas artiklis sätestatud põhimõtteid, võttes proportsionaalsel viisil arvesse tegevusi ning müüdavate kindlustustoodete ja nende turustajate laadi.

Käesolevas artiklis osutatud põhimõtted, menetlused ning meetmed ei piira muude käesoleva direktiivi kohaste nõuete täitmist, muu hulgas seoses avalikustamise, sobivuse või asjakohasuse, huvide konflikti väljaselgitamise ja haldamise ning stiimulitega.

Käesolevat artiklit ei kohaldata kindlustustoodetele, mis hõlmavad suurte riskide kindlustamist.

Liikmesriigid tagavad, et kindlustusvahendajad ja -andjad võtavad kõik asjakohased meetmed, et tuvastada nendevaheline huvide konflikt, sealhulgas juhtide ja töötajatega või nendega kontrolli kaudu otseselt või kaudselt seotud isikutega ning nende klientidega, või klientidevaheline huvide konflikt, mis tekib kindlustustoodete turustamistegevuse käigus.

Kui kindlustusvahendaja või -andja poolt kooskõlas artikliga 27 huvide konflikti haldamiseks kehtestatud organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega vältida klientide huvide kahjustamist, teavitab kindlustusvahendaja või -andja klienti aegsasti enne temaga kindlustuslepingu sõlmimist selgelt võimaliku huvide konflikti üldisest laadist või allikast.

Erandina artikli 23 lõikest 1 toimub käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavitamine järgmiselt:

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte, et

Ilma et see piiraks artikli 18 ja artikli 19 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, esitatakse klientidele või potentsiaalsetele klientidele aegsasti enne lepingu sõlmimist kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamist ning kõiki kulusid ja seotud tasusid puudutav asjakohane teave. See hõlmab vähemalt järgmist:

Teave kõikide kulude ja tasude kohta (sh kindlustuspõhise investeerimistoote turustamisega seonduvad kulud ja tasud, mis ei ole põhjustatud tururiskist) esitatakse summeeritult, et võimaldada kliendil aru saada kogukuludest ja kumulatiivsest mõjust investeeringu tootlusele, ning kliendi nõudmisel esitatakse ka kulude ja tasude üksikasjalik jagunemine. Kui see on asjakohane, esitatakse kliendile sellist teavet investeeringu kestuse jooksul korrapäraselt, vähemalt kord aastas.

Käesolevas lõikes osutatud teave esitatakse arusaadavas vormis nii, et kliendid või potentsiaalsed kliendid oleksid kõigi eelduste kohaselt võimelised selle põhjal mõistma konkreetse pakutava kindlustuspõhise investeerimistoote laadi ja riske ning tegema sellest tulenevalt teadlikke investeerimisotsuseid. Liikmesriigid võivad lubada selle teabe esitamist standardvormis.

Ilma et see piiraks artikli 19 lõike 1 punktide d ja e, artikli 19 lõike 3 ning artikli 22 lõike 3 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kindlustusvahendajate või -andjate tegevus loetakse artikli 17 lõikes 1, artiklis 27 või artiklis 28 sätestatud nõuetele vastavaks, kui nad maksavad või neile makstakse mis tahes tasu või vahendustasu või kui nemad pakuvad või neile pakutakse mis tahes mitterahalist hüve seoses kindlustuspõhise investeerimistoote või kõrvalteenuse turustamisega mis tahes osaliste seas või nende poolt, välja arvatud klient või kliendi nimel tegutsev esindaja, ainult tingimusel, et makse või hüve

Liikmesriigid võivad kehtestada turustajatele käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes rangemad nõuded. Eelkõige võivad liikmesriigid keelata või täiendavalt piirata kindlustusnõustamise puhul tasude või vahendustasude või mitterahaliste hüvede pakkumist kolmandatele isikutele või nende vastuvõtmist kolmandatelt isikutelt.

Rangemate nõuetega võib nõuda niisuguste tasude või vahendustasude või mitterahaliste hüvede klientidele tagastamist või kliendi poolt makstavatest tasudest mahaarvestamist.

Liikmesriigid võivad muuta artiklis 30 osutatud nõustamise kõikide või teatavat liiki kindlustuspõhiste investeerimistoodete müügi puhul kohustuslikuks.

Liikmesriigid võivad nõuda, et kui kindlustusvahendaja teatab kliendile, et nõustamine toimub sõltumatult, hindab vahendaja piisavalt suurt hulka turul kättesaadavaid kindlustustooteid, mis on liigi ja toote pakkuja seisukohast piisavalt mitmekesised, et tagada, et kliendi eesmärke on võimalik sobivalt täita ja seejuures ei piirduta kindlustustoodetega, mille on emiteerinud või mida pakuvad üksused, kellel on vahendajaga märkimisväärne seos.

Käesolevas lõikes osutatud liikmesriikide rangemaid nõudeid peavad täitma kõik kindlustusvahendajad ja -andjad, sh need, kes tegutsevad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel, kui kindlustusleping sõlmitakse kliendiga, kelle tavapärane elukoht või tegevuskoht asub asjaomases liikmesriigis.

Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:

Lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:

Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1 kohaldamist, peab kindlustusvahendaja või -andja koguma kindlustuspõhist investeerimistoodet puudutaval nõustamisel ka teavet kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas seoses konkreetset liiki toote või teenusega, isiku finantsseisundi, sh tema kahju kandmise võime, ning tema investeerimiseesmärkide, sh riskitaluvuse kohta, et kindlustusvahendaja või -andja saaks soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile sobilikke kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, mis on eelkõige kooskõlas tema riskitaluvuse ja kahju kandmise võimega.

Liikmesriigid tagavad, et kui kindlustusvahendaja või -andja pakub investeerimisnõustamist ja soovitab teenuste või toodete paketti, mis on komplekteeritud kooskõlas artikliga 24, on kogu komplekteeritud pakett sobiv.

Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kindlustusvahendaja või -andja palub nõustamiseta müügi puhul muu kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kindlustusturustustegevuse käigus kliendilt või potentsiaalselt kliendilt sellise teabe esitamist oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on asjakohane, arvestades konkreetset liiki pakutavat või nõutavat toodet või teenust, et kindlustusvahendaja või -andja saaks hinnata, kas kavandatud kindlustusteenus või -toode on kliendi jaoks asjakohane. Teenuste või toodete komplekti kavandamise puhul kooskõlas artikliga 24 tuleks hindamisel käsitleda kogu komplekteeritud paketi asjakohasust.

Kui kindlustusvahendaja või -andja leiab esimese lõigu kohaselt saadud teabe alusel, et toode ei sobi kliendile või potentsiaalsele kliendile, hoiatab kindlustusvahendaja või -andja sellest klienti või potentsiaalset klienti. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

Kui kliendid või potentsiaalsed kliendid ei esita esimeses lõigus osutatud teavet või kui nad esitavad oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab kindlustusvahendaja või -andja neid, et ta ei ole võimeline kindlaks tegema, kas kavandatud toode sobib neile või mitte. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardvormis.

Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid juhul, kui kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seoses ei pakuta nõustamist, mitte nõuda käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustuste täitmist, nii et kindlustusvahendajad või -andjad saaksid tegeleda kindlustustoodete turustamisega liikmesriigi territooriumil ilma, et nad peaksid hankima teavet või tegema otsuse, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

Kõik kindlustusvahendajad või -andjad, sh need, kes tegutsevad teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse alusel, peavad juhul, kui kindlustusleping sõlmitakse kliendiga, kelle tavapärane elu- või tegevuskoht asub liikmesriigis, kus ei kohaldata käesolevas lõikes osutatud erandit, täitma asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid õigusnorme.

Kindlustusvahendaja või -andja loob registri, mis sisaldab kindlustusvahendaja või -andja ja kliendi vahel sõlmitud dokumenti või dokumente, milles sätestatakse poolte õigused ja kohustused, ning muid tingimusi, mille alusel kindlustusvahendaja või -andja kliendile teenuseid osutab. Lepingupoolte õigused ja kohustused võib lisada viitena teistele dokumentidele ja õigusaktidele.

Kindlustusvahendaja või -andja esitab kliendile püsival andmekandjal piisavad aruanded osutatud teenuste kohta. Need aruanded sisaldavad perioodilisi teateid klientidele, võttes arvesse hõlmatud kindlustuspõhiste investeerimistoodete liiki ja keerukust ning kliendile osutatud teenuse laadi, ning sisaldavad vajaduse korral kliendi nimel tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.

Kindlustuspõhise investeerimistoote alase nõustamise korral peab kindlustusvahendaja või -andja esitama enne lepingu sõlmimist kliendile püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles täpsustatakse esitatud nõuanded ja see, kuidas need nõuanded vastavad kliendi eelistustele, eesmärkidele ja muudele parameetritele. Kohaldatakse artikli 23 lõigetes 1–4 sätestatud tingimusi.

Kui leping sõlmitakse kaugsidevahendi abil, mis ei võimalda sobivuse hinnangut eelnevalt esitada, võib kindlustusvahendaja või -andja esitada kirjaliku sobivuse hinnangu püsival andmekandjal viivitamata pärast seda, kui klient on lepingu sõlminud, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

Kui kindlustusvahendaja või -andja on kliendile teada andnud, et viib perioodiliselt läbi sobivuse hindamisi, sisaldab perioodiline aruanne ajakohastatud kirjeldust selle kohta, kuidas kindlustuspõhine investeerimistoode vastab kliendi eelistustele, eesmärkidele ja muudele parameetritele.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, kuidas peavad kindlustusvahendajad ja -andjad järgima kindlustustoodete turustamisel klientide suhtes käesoleva artikli kohaseid põhimõtteid, muu hulgas seoses teabega, mis tuleb hankida, et hinnata, kas kindlustuspõhine investeerimistoode on kliendi jaoks sobiv ja asjakohane, samuti seoses kriteeriumidega, mille abil hinnata mittekeerukaid kindlustuspõhiseid investeerimistooteid vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punkti a alapunktile ii, ning seoses kliendile teenuste pakkumist käsitlevate dokumentide ja lepingute ning kliendile osutatud teenuste kohta esitatavate korrapäraste aruannete sisu ja vormiga. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse järgmist:

EIOPA töötab hiljemalt 23. augustiks 2017 välja suunised selle kohta, kuidas hinnata kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, mille struktuur raskendab kliendil kaasnevate riskide mõistmist vastavalt lõike 3 punkti a alapunktile i, ning ajakohastab neid suuniseid seejärel korrapäraselt.

EIOPA võib kooskõlas lõikega 6 vastu võetavaid delegeeritud õigusakte arvesse võttes töötada välja korrapäraselt ajakohastatavad suunised selle kohta, kuidas hinnata kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, mida käsitatakse lõike 3 punkti a alapunkti ii mõistes mittekeerukatena.

Ilma et see piiraks pädevate asutuste järelevalvevolitusi ja liikmesriikide õigust näha ette ja kehtestada kriminaalkaristusi, tagavad liikmesriigid, et nende pädevatel asutustel on õigus näha ette halduskaristusi ja võtta muid meetmeid kõikide käesoleva direktiivi rakendamiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumise puhul, ning samuti võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid tagavad, et nende halduskaristused ja muud meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada käesoleva direktiivi alusel halduskaristusi õigusrikkumiste puhul, mille suhtes kohaldatakse siseriikliku õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid komisjoni asjakohastest kriminaalõiguse sätetest.

Pädevad asutused kasutavad oma järelevalvevolitusi, sh uurimisvolitusi ja käesoleva peatüki kohast õigust näha ette karistusi kooskõlas siseriikliku õigusraamistikuga ühel järgmisel viisil:

Liikmesriigid tagavad, et kui kindlustus- või edasikindlustoodete turustajatele on pandud kohustusi, siis kohustuse rikkumise korral saab nende juht- või järelevalveorganite liikmete ning muude füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes siseriikliku õiguse kohaselt rikkumise eest vastutavad, kohaldada halduskaristusi ja muid meetmeid.

Liikmesriigid tagavad käesoleva artikli kohaselt määratud halduskaristuste ja muude meetmete puhul kaebeõiguse.

Pädevatele asutustele antakse kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud uurimisvolitused. Halduskaristuste ja muude meetmete kehtestamise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks et need karistused ja meetmed annavad soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel, kandes seejuures hoolt selle eest, et täidetakse õiguspärase andmetöötluse tingimusi vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Kui liikmesriigid on otsustanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 näha artiklis 33 osutatud sätete rikkumise eest ette kriminaalkaristused, tagavad nad, et võetud on asjakohased meetmed, mis annavad pädevatele asutustele kõik vajalikud õigused

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus avalikustab iga halduskaristuse või muu meetme, mis on määratud või võetud käesolevat direktiivi rakendavate siseriiklike sätete rikkumise korral ja mida ei ole õigeaegselt edasi kaevatud, põhjendamatu viivituseta koos teabega rikkumise liigi ja laadi ja selle eest vastutatavate isikute kohta. Kui pädev asutus peab juriidilise või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist konkreetses asjas andmete avaldamise proportsionaalsuse hindamise põhjal ebaproportsionaalseks või kui nende andmete avalikustamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, võib pädev asutus otsustada avalikustamise edasi lükata või tühistada või avalikustada karistuse anonüümselt.

Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et avalikustatakse ka selline karistus või muud meedet käsitlev otsus, mis on kohtusse või muusse asutusse edasi kaevatud, avaldab pädev asutus sellekohase teabe põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebilehel, samuti avaldatakse kogu edasine teave esitatud kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused, millega tühistatakse varasemad karistuse määramist või muu meetme võtmist käsitlevad avaldatud otsused.

Pädevad asutused teavitavad EIOPA-t kõikidest määratud halduskaristustest või võetud muudest meetmetest, mida ei ole lõike 1 kohaselt avaldatud, sealhulgas teavitatakse EIOPA-t nendega seotud kaebustest ja nende lahendamise tulemustest.

Käesolevat artiklit kohaldatakse vähemalt järgnevale:

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kooskõlas liikmesriigi õigusega lõike 1 punktis e osutatud õigusrikkumiste korral õigus määrata vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta vähemalt järgmisi muid meetmeid:

Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on kooskõlas siseriikliku õigusega lõike 1 punktides a–d ja punktis f osutatud õigusrikkumiste korral õigus määrata vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta vähemalt järgmisi muid meetmeid:

Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele õiguse määrata lisakaristusi või võtta muid meetmeid või määrata käesolevas artiklis sätestatust suuremaid rahalisi halduskaristusi.

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kehtestavad tõhusa korra, et võimaldada ja ergutada nende teavitamist käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete võimalikust või tegelikust rikkumisest.

Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

Pädevad asutused teavitavad EIOPA-t kõikidest määratud halduskaristustest või võetud muudest meetmetest, mida ei ole artikli 32 lõike 1 kohaselt avaldatud.

Pädev asutus esitab EIOPA-le kord aastas koondteabe kõikide artikli 31 kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud muude meetmete kohta.

EIOPA avaldab kõnealuse teabe aastaaruandes.

Kui pädev asutus halduskaristuse või muu meetme avalikustab, teavitab ta sellest samal ajal ka EIOPA-t.

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi alusel liikmesriikides teostatava isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ.

EIOPA poolt käesoleva direktiivi alusel teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artiklites 25, 28, 29 ja 30 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 22. veebruarist 2016.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 25, 28, 29 ja 30 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artiklite 25, 28, 29 ja 30 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Hiljemalt 23. veebruariks 2021 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 1 kohaldamise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab liikmesriikidelt ja EIOPA-lt artikli 1 lõike 5 kohaselt saadud teabel põhinevat hinnangut selle kohta, kas käesoleva direktiivi ja muu hulgas artikli 1 lõike 3 kohase erandi kohaldamisala on endiselt asjakohane, pidades silmas tarbijakaitset, eri kindlustustoodete turustajate kohtlemise proportsionaalsust ning pädevatele asutustele ja kindlustustoodete turustamiskanalitele pandud halduskoormust.

Hiljemalt 23. veebruariks 2021 vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi. Läbivaatamine sisaldab üldist uuringut käesoleva direktiiviga kehtestatud normide praktilise kohaldamise kohta, võttes hoolikalt arvesse nii jaeinvesteerimistoodete turgude arengut kui ka kogemusi, mis on saadud käesoleva direktiivi, määruse (EL) nr 1286/2014 ja direktiivi 2014/65/EL praktilise kohaldamise käigus. Läbivaatamine hõlmab selle hindamist, kas käesoleva direktiivi VI peatükis sätestatud konkreetsed äritegevuse reeglid kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamiseks annavad asjakohaseid ja proportsionaalseid tulemusi, võttes arvesse vajadust tagada tarbijate piisav kaitse, mis on kooskõlas direktiivi 2014/65/EL kohaselt kohaldatavate investorite kaitse normidega ning kindlustuspõhiste investeerimistoodete ja nende turustamiskanalite eripäraga. Läbivaatamine kajastab ka käesoleva direktiivi sätete võimalikku kohaldamist direktiivi 2003/41/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate toodete suhtes. Kõnealune läbivaatamine hõlmab ka konkreetset analüüsi käesoleva direktiivi artikli 19 mõju kohta, võttes arvesse konkurentsiolukorda kindlustustoodete turul (välja arvatud seoses direktiivi 2009/138/EÜ II lisas sätestatud kindlustusliikide lepingutega), ning käesoleva direktiivi artiklis 19 osutatud kohustuste mõju kohta kindlustusvahendajatele, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

Pärast Euroopa järelevalveasutuste ühiskomiteega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimese aruande.

Hiljemalt 23. veebruariks 2020 ja seejärel kord kahe aasta jooksul koostab EIOPA käesoleva direktiivi kohaldamise kohta uue aruande. EIOPA konsulteerib enne oma aruande avalikustamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega.

Kolmandas aruandes, mis esitatakse hiljemalt 23. veebruariks 2018, hindab EIOPA kindlustusvahendajate turgude struktuuri.

EIOPA poolt hiljemalt 23. veebruariks 2020 koostatavas aruandes, millele on osutatud lõikes 4, analüüsitakse, kas artikli 12 lõikes 1 osutatud pädevatel asutustel on oma ülesannete täitmiseks piisavad volitused ja asjakohased ressursid.

Lõikes 4 osutatud aruandes analüüsitakse vähemalt järgmisi asjaolusid:

Lõikes 4 osutatud aruanne peab sisaldama ka EIOPA hinnangut käesoleva direktiivi mõju kohta.

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2018. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme hiljemalt alates 1. oktoobrist 2018.

▼B

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.