This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014R0651-20230701
Commission Regulation (EU) No 651/2014 of 17 June 2014 declaring certain categories of aid compatible with the internal market in application of Articles 107 and 108 of the Treaty (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)
02014R0651 — ET — 01.07.2023 — 006.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187 26.6.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 156 |
1 |
20.6.2017 |
||
|
L 215 |
3 |
7.7.2020 |
||
|
L 89 |
1 |
16.3.2021 |
||
|
L 270 |
39 |
29.7.2021 |
||
|
L 119 |
159 |
5.5.2023 |
||
|
L 167 |
1 |
30.6.2023 |
||
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 651/2014,
17. juuni 2014,
ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(EMPs kohaldatav tekst)
|
SISUKORD |
|
|
I PEATÜKK. |
Üldsätted |
|
II PEATÜKK. |
Järelevalve |
|
III PEATÜKK. |
Erinevate abiliikide suhtes kohaldatavad erisätted |
|
1. jagu — |
Regionaalabi |
|
2. jagu — |
VKEdele antav abi |
|
2a jagu — |
Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi |
|
3. jagu — |
Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele |
|
4. jagu — |
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi |
|
5. jagu — |
Koolitusabi |
|
6. jagu — |
Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi |
|
7. jagu — |
Keskkonnakaitseks antav abi |
|
8. jagu — |
Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi |
|
9. jagu — |
Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks |
|
10. jagu — |
lairibataristutele antav abi |
|
11. jagu — |
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi |
|
12. jagu — |
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi |
|
13. jagu — |
Kohalikule taristule antav abi |
|
14. jagu — |
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi |
|
15. jagu — |
Sadamatele antav abi |
|
16. jagu — |
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi |
|
IV PEATÜKK. |
Lõppsätted |
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes:
regionaalabi;
abi VKEdele investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi vormis;
keskkonnakaitseks antav abi;
teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi;
koolitusabi;
ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate värbamiseks ja tööhõiveks antav abi;
teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;
sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks;
abi lairibataristutele;
kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi;
spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi;
kohalikule taristule antav abi;
piirkondlikele lennujaamadele antav abi;
sadamatele antav abi;
Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi ning
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
abikavad, mis kuuluvad käesoleva määruse III peatüki 1. jao (välja arvatud artikkel 15), 2. jao (välja arvatud artiklid 19c ja 19d), 3., 4., 7. jao (välja arvatud artikkel 44) ja 10. jao alla, kui keskmine riigiabi aastaeelarve liikmesriigi kohta ületab 150 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest, ning abi, mida antakse III peatüki 16. jao alusel finantstoodetena, kui keskmine riigiabi aastaeelarve liikmesriigi kohta ületab 200 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest. Hinnates käesoleva määruse III peatüki 16. jao kohase abi puhul seda, kas liikmesriigi keskmine asjaomase finantstootega seotud riigiabi aastaeelarve ületab 200 miljonit eurot, võetakse arvesse üksnes liikmesriigi osamakseid (mis on ette nähtud konkreetse finantstoote jaoks) ELi tagatise liikmesriigi osasse, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 ( 1 ) artikli 9 lõike 1 punktis b. Pärast seda, kui komisjon on hinnanud liikmesriigi poolt 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest talle esitatud hindamiskava, võib ta otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem. Kui komisjon on juba pikendanud käesoleva määruse kohaldamist selliste kavade suhtes üle algse kuue kuu, võivad liikmesriigid otsustada pikendada nende kavade kohaldamisaega kuni käesoleva määruse kohaldamisaja lõpuni, tingimusel et asjaomane liikmesriik on esitanud hindamisaruande kooskõlas komisjoni poolt heaks kiidetud hindamiskavaga;
artikli 1 lõike 2 alapunktis a osutatud abikavade mis tahes muudatused, mis ei ole muudatused, mis ei mõjuta abikava siseturuga kokkusobivust käesoleva määruse alusel, või mis ei mõjuta märkimisväärselt heaks kiidetud hindamiskava sisu;
abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( 2 ) kohaldamisalasse kuuluv kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, välja arvatud:
põllumajandusliku esmatootmise sektoris antav abi, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi äärepoolseimates piirkondades, regionaalse tegevusabi kavad, abi VKEde nõustamiseks, riskifinantseerimisabi, abi teadus- ja arendusprojektidele, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi, kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antav abi, Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi, InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi, millele on osutatud artiklis 19c, ning VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, millele on osutatud artiklis 19d;
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris antav abi järgmistel juhtudel:
kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel,
kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;
konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antav abi vastavalt nõukogu otsusele nr 2010/787/EL ( 5 );
regionaalabi liigid, millele on osutatud artiklis 13.
Kui ettevõtja tegutseb nii esimese lõigu punktis a, b või c osutatud valdkonnas kui ka muudes valdkondades, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muudele valdkondadele või tegevustele antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkondades toimuvatele tegevustele ei anta käesoleva määruse alusel abi.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:
abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, ning artikli 19b, 2a. jao ja III peatüki 16. jao kohased abikavad;
ihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis a;
abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, idufirmade abikavad, regionaalse tegevusabi kavad, artikli 19b kohased abikavad, VKEdele artikli 56f kohaselt antav abi ja finantsvahendajatele artiklite 16, 21, 22 ja 39 ja III peatüki 16. jao alusel antav abi, kui nende kavade alusel ei kohelda raskustes olevaid ettevõtjaid teistest ettevõtjatest soodsamalt. Erandina kohaldatakse käesolevat määrust siiski ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.
Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi meetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult ELi õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:
abimeetmed, mille puhul abi andmise tingimuseks on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis; Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal.
abimeetmed, mille andmise tingimus on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riigis pakutavaid teenuseid;
abimeetmed, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„abi” — meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” ehk „VKEd” — I lisas sätestatud kriteeriumitele vastavad ettevõtted;
„puudega töötaja” — isik, kes:
on riigi õigusaktide kohaselt puudega isik, või
isik, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimel erinevate tõketega takistada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.
„ebasoodsas olukorras olev töötaja” —
isik, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta;
isik vanuses 15–24 või
isik, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse tase 3) või kelle täisajaga õppe lõpetamisest on möödas vähem kui kaks aastat ja kes ei ole saanud oma esimest alalist palgalist töökohta, või
üle 50aastane isik või
üksi elav täiskasvanu, kellel on vähemalt üks ülalpeetav;
isik, kes töötab sektoris või ametialal, mille puhul sooline tasakaalustamatus ületab vähemalt 25 % võrra asjaomase liikmesriigi kõikide majandussektorite keskmist soolist tasakaalustamatust kui isik kuulub vastavasse vähemusse, või
isik, kes on liikmesriigi rahvusvähemuse liige ja kellel on vaja parandada oma keele- või kutseoskusi või suurendada töökogemust, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmiseks;
„transport” — reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed või siseveeteed pidi, või kaubaveoteenused rendi või tasu eest;
„transpordikulud” — kulud, mida abisaaja teekonna eest rendi või tasuna maksab ja mis hõlmavad järgmist:
veokulud, käitlemiskulud, ajutise ladustamise kulud niivõrd, kui need on teekonnaga seotud;
lasti kindlustuskulud;
lasti (vajaduse korral dedveiti) suhtes kohaldatavad maksud, tollimaksud ja lõivud nii lähetamiskohas kui ka sihtkohas; ning
kulud ohutuse ja turvalisuse kontrolliks, lisatasud kütusekulu suurenemise eest;
„äärealad” — äärepoolseimad piirkonnad, Malta, Küpros, Ceuta ja Melilla, liikmesriigi territooriumi hulka kuuluvad saared ja hõredalt asustatud piirkonnad;
„põllumajandustoodete turustamine” — toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele, ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootja poolset lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui see toimub selleks ettenähtud kohas;
„põllumajandustoodete esmatootmine” — aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata;
„põllumajandustoodete töötlemine” — põllumajandustoodete mis tahes töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;
„põllumajandustooted” — aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted;
„äärepoolseimad piirkonnad” — piirkonnad, mis on määratletud ELi toimimise lepingu artiklis 349. Vastavalt Euroopa Ülemkogu otsusele 2010/718/EL lakkas Saint-Barthélemy saar alates 1. jaanuarist 2012 olemast äärepoolseim piirkond. Vastavalt Euroopa Ülemkogu otsusele 2012/419/EL sai Mayotte'ist alates 1. jaanuarist 2014 äärepoolseim piirkond;
„süsi” — kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses, mida on selgitatud nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuses konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta ( 6 );
„üksikabi” —
sihtotstarbeline üksikabi ning
abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;
„abikava” — mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määratlemata ajaks ja/või määratlemata ulatuses;
„hindamiskava” — dokument, mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest: hinnatava abikava eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatav metoodika hindamise läbiviimiseks, andmekogumisnõuded, hindamise kavandatav toimumisaeg, sealhulgas lõpliku hindamisaruande esitamise tähtaeg, hindamist teostava sõltumatu organi kirjeldus või kriteeriumid selle organi valimiseks ning hindamise avalikkuse tagamise meetmed;
„sihtotstarbeline üksikabi” — abi, mida ei anta abikava alusel;
„raskustes olev ettevõtja” — ettevõtja, kellel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b märgitud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud aktsiakapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „piiratud vastutusega äriühing” eelkõige sellistele äriühingu liikidele, mida on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 7 ) I lisas, ning „aktsiakapital” hõlmab vajaduse korral mis tahes ülekurssi.
Kui on tegemist äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist. Käesoleva sätte tähenduses osutab „äriühing, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest” eelkõige sellistele äriühingute liikidele, mida on nimetatud direktiivi 2013/34/EL II lisas.
Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele.
Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt ümberkorralduskava.
Ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul:
ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja
ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0.
„kohustuslikud territoriaalsed kulutused” — abi andva asutuse poolt abisaajatele pandud kohustus kulutada teatav miinimumsumma ja/või sooritada teatav osa tootmistegevusest mingil kindal territooriumil;
„kohandatud abisumma” – suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel:
kohandatud abisumma = R × (A + 0,50 × B + 0 × C),
kus R on asjaomases piirkonnas lubatud abi ülemmäär (välja arvatud VKEde suurem abi osakaal), A on 55 miljonit eurot abikõlblikest kuludest, B on abikõlblikud kulud vahemikus 55 kuni 110 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud üle 110 miljoni euro;
„tagasi makstav ettemakse” — projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;
„brutotoetusekvivalent” — abi summa, kui see on antud toetusena abisaajale, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
„tööde alustamine” — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;
„suurettevõtjad” — ettevõtjad, kes ei vasta I lisas sätestatud kriteeriumitele;
„maksumeetme kava järglaskava” — maksusoodustuse vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuse vormis kava muudatust ja millega asendatakse eelnev kava;
„abi osakaal” — abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
„abi saavad piirkonnad” – piirkonnad, mis on märgitud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkte a ja c kohaldades heakskiidetud regionaalabi kaardil, mis kehtib abi andmise ajal;
„abi andmise kuupäev” — kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;
„materiaalne vara” — maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara;
„immateriaalne vara” — vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendid, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand;
„palgakulu” — kogusumma, mida abisaaja teatava ajavahemiku jooksul seoses asjaomaste töökohtadega tegelikult maksab ja mis hõlmab maksustamiseelset brutopalka ning kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning lapse- ja vanemahoolduskulusid;
„töötajate arvu suurenemine kokkuvõttes” – asjaomases ettevõttes konkreetse ajavahemiku keskmisega võrreldes lisandunud töötajate koguarv, mis saadakse, kui kõnealusel perioodil kaotatud töökohad arvatakse maha kõnealusel perioodil loodud töökohtadest. Täisajaga tööd, osaajaga tööd ja hooajatööd tuleb mõõta aasta tööühiku murdosades;
„eriotstarbeline taristu” — taristu, mis on ehitanud eelnevalt kindlaksmääratud ettevõtja(te) jaoks ning mis on kohandatud nende vajadustele.
„finantsvahendaja” – mis tahes finantseerimisasutus olenemata tema juriidilisest ja omandivormist, sealhulgas fondifondid, eraõiguslikud investeerimisfondid, avalik-õiguslikud investeerimisfondid, pangad;
„teekond” — kaupade liikumine lähetamiskohast sihtkohta, sealhulgas mis tahes vaheetapp asjaomases liikmesriigis või väljaspool seda, kasutades üht või mitut transpordiliiki;
„õiglane tasuvuslävi” — eeldatav tasuvus, mis võrdub riskiga korrigeeritud diskontomääraga, mis kajastab projekti riskitaset ning sellise kapitali liiki ja taset, mida erainvestor kavatseb investeerida;
„kogurahastamine” — maksimaalne koguinvesteering, mis tehakse abikõlblikkusse ettevõtjasse või projekti käesoleva määruse 3. jao või artikli 16 või 39 kohaselt, välja arvatud puhtalt erasektori investeeringud, mis tehakse turutingimustel ja mida riigiabimeede ei hõlma;
„konkureeriv pakkumismenetlus” — mittediskrimineeriv pakkumismenetlus, millega nähakse ette piisava arvu ettevõtjate osalemine ning mille puhul abi antakse kas pakkuja esialgse pakkumuse või enampakkumishinna alusel. Lisaks on pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht siduvaks piiranguks, mis toob kaasa olukorra, kus kõik pakkujad ei saa abi saada;
„tegevuskasum” — erinevus diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude vahel investeeringu majandusliku eluea jooksul, kui see vahe on positiivne. Tegevuskulud hõlmavad näiteks personalikulusid, materjale, lepingulisi teenuseid, sidet, energiat, hooldust, renti, haldust, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui need on hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Diskonteeritud tulude ja diskonteeritud tegevuskulude puhul on asjakohase diskontomäära kasutamise korral mõistlik kasum lubatud;
„turutingimused” – pooltevahelise tehingu tingimused ei erine nendest, mis määrataks kindlaks sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub salajane kokkulepe. Iga tehingut, mis toimub avatud, läbipaistvas ja mittediskrimineerivas korras, loetakse vastavaks reaalturuväärtuse põhimõttele;
„kirjalik” – mis tahes vormis kirjalik dokument, sealhulgas elektroonilised dokumendid, tingimusel et sellised elektroonilised dokumendid on asjaomaste liikmesriikide kohaldatavate haldusmenetluste ja õigusaktide alusel samaväärseks tunnistatud;
Mõisted regionaalabi puhul
▼M6 —————
„investeeringuteks ettenähtud regionaalabi” — regionaalabi, mida antakse alginvesteeringuks või uut tegevusvaldkonda soodustavaks alginvesteeringuks;
„regionaalne tegevusabi” – abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks, mis hõlmab niisuguseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, side, energia, hooldus, rent, haldus, kuid ei hõlma amortisatsioonitasusid ega rahastamiskulusid, kui need on seotud investeeringuteks ettenähtud abi saanud investeeringuga;
„terasesektor” – järgmis(t)e too(de)te tootmine:
malm ja ferrosulamid:
rauast ja tavalisest või eriterasest toor- ja pooltooted:
kuumtöödeldud tooted rauast ja tavalisest või eriterasest:
külmvaltsterasest tooted:
torud:
„pruunsüsi” – madala kvaliteediklassi C-kategooria pruunsüsi ehk ortoligniit ning madala kvaliteediklassi B-kategooria pruunsüsi ehk metaligniit, nagu need on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelises söekodifitseerimissüsteemis;
▼M6 —————
„transpordisektor” – reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed või siseveeteed pidi, või kaubaveoteenused rendi või tasu eest; täpsemalt tähendab „transpordisektor” järgmisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 ( 8 ) loodud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) kohaseid tegevusi:
NACE 49: Maismaaveondus ja torutransport, välja arvatud NACE 49.32 Taksoteenused, 49.39 Köisteede, funikulööride, suusaliftide ja köisraudteede käitamine, kui see ei ole osa linna- või lähilinnatranspordisüsteemist, 49.42 Kolimisteenused, 49.5 Torutransport;
NACE 50: Veetransport;
NACE 51: Lennutransport, välja arvatud NACE 51.22 Kosmosetransport;
„teatavatele konkreetsetele majandussektoritele suunatud abikava” — kava, mis hõlmab tegevusi, mis kuuluvad vähem kui viite statistilise klassifikaatori NACE Rev. 2 klassi (neljakohaline arvkood).
turismialane tegevus — järgmine NACE Rev. 2 kohane tegevus:
NACE 55: majutus;
NACE 56: toidu ja joogi serveerimine;
NACE 79: reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus;
NACE 90: loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus;
NACE 91: raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus;
NACE 93: sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused;
„investeeringu lõpuleviimine” – hetk, kui riiklikud ametiasutused peavad investeeringut lõpuleviiduks või, kui seda ei ole tehtud, kolm aastat pärast tööde algust;
„hõredalt asustatud piirkonnad” — NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või NUTS 3 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;
„väga hõredalt asustatud piirkonnad” — NUTS 2 piirkonnad rahvastikutihedusega alla 8 elaniku ruutkilomeetri kohta või piirkonnad, mida komisjon on sellisena tunnustanud abi andmise ajal kehtivas regionaalabi kaarti käsitlevas üksikotsuses;
„alginvesteering” – üks järgmistest:
investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest:
vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud. Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks.
Asendusinvesteeringut ei käsitata seega alginvesteeringuna;
„sama või sarnane tegevusala” – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala;
„uut majandustegevust tekitav alginvesteering” –
investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses mõnega järgmistest:
vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, kui soetatud varaga teostatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist.
Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks;
„suur investeerimisprojekt” — alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot, arvutatuna abi andmise kuupäeva hindade ja vahetuskursside alusel;
„sihtkoht” — koht, kus kaubad maha laaditakse;
„lähetamiskoht” — koht, kus kaubad peale laaditakse;
„tegevusabi saamiseks kõlblikud piirkonnad” — aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad või väga hõredalt asustatud piirkonnad;
„transpordiliik” — raudteetransport, maanteekaubavedu, transport siseveeteedel, meretransport, õhutransport, ühendvedu;
„linnaarendusfond” — spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida linnaarendusprojektidesse linnaarengu abimeetme raames. Linnaarendusfondi juhib linnaarendusfondi valitseja;
„linnaarendusfondi valitseja” — professionaalne fondivalitseja, millel on juriidilise isiku staatus ja mis valib välja abikõlblikud linnaarendusprojektid ja teeb neisse investeeringuid;
„linnaarendusprojekt” — investeerimisprojekt, millel on potentsiaali toetada linnade säästva arengu integreeritud lähenemisviisi raames kavandatud meetmete rakendamist ning aidata kaasa selles sätestatud eesmärkide täitmisele, sealhulgas projektid, mille sisemine tasuvuslävi ei pruugi olla piisav selleks, et meelitada investeeringuid ligi üksnes ärilistel alustel. Linnaarendusprojekti võib korraldada abisaaja erainvestori õiguslikku struktuuri kuuluva eraldiseisva finantseerimisüksuse või iseseisva juriidilise isiku, näiteks eriotstarbeline rahastamisvahendi, kaudu;
„integreeritud ja säästev linnaarendusprojekt” — kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse ametlikult kavandatud ja kinnitatud strateegia konkreetse linnapiirkonna ja perioodi jaoks, millega sätestatakse integreeritud tegevused linnakeskkonna majanduslike, keskkonna- ja kliimaalaste, demograafiliste ning sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
„mitterahaline sissemakse” — maa või kinnisvara kujul tehtav sissemakse, kui maa või kinnisvara moodustab osa linnaarendusprojektist;
„ümberpaigutamine” — sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad;
Mõisted VKEdele antava abi puhul
„investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad” — investeeringuga seonduva tegevusega seotud töökohad, sealhulgas töökohad, mis on tekkinud investeeringuga loodud tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemise tulemusel;
▼M4 —————
Mõisted VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antava abi puhul
„kvaasiomakapitali investeering” — omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital ning millelt saadav tulu tuleneb valdaja jaoks peamiselt aluseks oleva sihtettevõtja kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta. Kvaasiomakapitali investeeringuid võib struktureerida võlana, need on tagatiseta ja allutatud (sh vahefinantseerimislaenud) ning mõnel juhul omakapitaliks vahetatavad, või eelisaktsiakapitalina;
„garantii” — käesoleva määruse 1., 3., ja 7. jao kontekstis kirjalik leping, mis kohustab võtma vastutust kolmanda isiku kõigi või osade uute laenutehingute eest, nagu laenu- või liisinguinstrumendid, ning samuti kvaasiomakapitali investeerimisvahendid;
„garantiimäär” — riikliku investori asjaomase riigiabimeetme raames tehtud iga tehingu katmise protsendimäär;
„väljumine” — olukord, kus finantsvahendaja või investor likvideerib oma osaluse; see hõlmab müüki teisele ettevõtjale, mahakandmisi, aktsiate/laenude tagasimaksmist, müüki teisele finantsvahendajale või investorile, müüki finantseerimisasutusele ja müüki väärtpaberite avaliku pakkumise teel, sealhulgas esmast avalikku pakkumist (IPO);
„rahaeraldis” — tagasimakstav riiklik investeering finantsvahendajale, et teha investeeringuid riskifinantseerimismeetme raames, mille puhul kogu tulu tagastatakse riiklikule investorile;
„riskifinantseerimisinvesteering” — omakapitaliinvesteeringud ja kvaasiomakapitali investeeringud, laenud — sealhulgas liisingud, garantiid või nende kombinatsioon — uute investeeringute jaoks;
„sõltumatu erainvestor” – investor, kes kuulub erasektorisse ja on sõltumatu, nagu on määratletud käesolevas punktis. Erainvestorid on investorid, kes oma omandistruktuurist olenemata taotlevad vaid ärihuve, kasutavad omavahendeid ja kannavad oma investeeringuga seotud koguriski ning kelle hulka kuuluvad eelkõige krediidiasutused, kes investeerivad omal vastutusel või omavahenditest, erakapitalifondid, perekonnapangad ja äriinglid, juriidilisest isikust investorid, kindlustusandjad, pensionifondid, haridusasutused ning füüsilised isikud, kes tegelevad või ei tegele majandustegevusega. Euroopa Investeerimispanka, Euroopa Investeerimisfondi, rahvusvahelist finantseerimisasutust, mille aktsionär või osanik liikmesriik on, või juriidilist isikut, kes tegeleb kutseliselt finantseerimisega ja keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi üksus on volitanud tegelema arenduse või müügiedendusega (liikmesriigi tugipank või muu finantseerimisasutus), ei käsitata selle mõiste tähenduses erainvestoritena. Sõltumatu investor on investor, kes ei ole selle abikõlbliku ettevõtja aktsionär või osanik, millesse ta investeerib. Jätkuinvesteeringute kontekstis on investor sõltumatu, kui teda käsitleti sõltumatu investorina eelmises investeerimisvoorus. Uue ettevõtja asutamise korral käsitatakse kõiki sellise uue ettevõtja erainvestoreid, sealhulgas asutajaid, sellest ettevõtjast sõltumatutena;
„füüsiline isik” – artiklite 21a ja 23 tähenduses muu kui juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses;
„omakapitaliinvesteering” — ettevõtjale sellise kapitali pakkumine, mis investeeritakse otse või kaudselt vastava suurusega osaluse eest selles ettevõtjas;
„esimene kaubanduslik müük” — äriühingu esimene müük kaupade või teenuste turul, välja arvatud piiratud müük turu testimiseks;
„börsil noteerimata VKE” — VKE, mis ei ole börsi ametlikus nimekirjas noteeritud, välja arvatud alternatiivsed kauplemisplatvormid.
„jätkuinvesteering” — täiendav riskifinantseerimisinvesteering äriühingusse, mis on juba osalenud ühes või enamas eelnevas riskifinantseerimise investeerimisvoorus;
„asenduskapital” — äriühingu olemasolevate aktsiate ostmine varasemalt investorilt või aktsionärilt;
„volitatud üksus” – Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriik on osanik, või juriidiline isik, kes tegeleb kutseliselt finantseerimisega ja keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi üksus on volitanud tegelema arenduse või müügiedendusega (liikmesriigi tugipank või muu finantseerimisasutus). Volitatud üksuse võib valida või määrata otse kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ( 9 ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ( 10 ) artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 ( 11 ) artikli 59 lõikes 3, olenevalt sellest, milline neist on kohaldatav;
„innovaatiline ettevõte” – ettevõte, kes vastab ühele järgmistest tingimustest:
ta saab näidata välise eksperdi hinnangu alusel, et arendab lähitulevikus tooteid, teenuseid või protsesse, mis on uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus, ning millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk;
ettevõtte teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal kogu tegevuskuludest on vähemalt 10 % vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul või alles alustanud idufirma puhul, kellel puudub finantsminevik, vastavalt välisaudiitori kinnitatud käesoleva raamatupidamisperioodi auditile;
abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul i) on ettevõte saanud Euroopa Innovatsiooninõukogult kvaliteedimärgise kooskõlas komisjoni rakendusotsusega C(2017) 7124 ( 12 ) vastu võetud programmi „Horisont 2020” aastate 2018–2020 tööprogrammiga või Euroopa Parlamendi või nõukogu määruse (EL) 2021/695 ( 13 ) artikli 2 punktiga 23 ja artikli 15 lõikega 2 või ii) ta on saanud investeeringu Euroopa Innovatsiooninõukogu fondist, näiteks määruse (EL) 2021/695 artikli 48 lõikes 7 osutatud rahastamisvahendi „Accelerator” raames;
abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul i) on ta osalenud mõnes komisjoni kosmosealgatuse CASSINI meetmes (nt „Business Accelerator” või „Matchmaking”) ( 14 ); ii) saanud investeeringu algatuse CASSINI stardi- ja kasvukapitali rahastust või algatuse ISEP (InnovFini katseprojekt „Space Equity”) rahastamisvahendist; iii) on saanud CASSINI auhinna; iv) on saanud kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 rahastust kosmoseuuringute valdkonnas ning selle abil on loodud idufirma; v) on saanud rahastust Euroopa Kaitsefondi teadus- ja arendustegevuse meetme raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/697 ( 15 ) või vi) on saanud rahastust Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1092) ( 16 ) kohaselt ;
„alternatiivne kauplemisplatvorm” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL ( 17 ) artikli 4 lõike 1 punkti 22 kohane mitmepoolne kauplemissüsteem, mille puhul on vähemalt 50 % kaubeldavatest finantsinstrumentidest emiteerinud VKEd;
„laenuinstrument” — kokkulepe, mille kohaselt peab laenuandja tegema laenuvõtjale kättesaadavaks kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks ning laenuvõtja peab summa tagasi maksma kokkulepitud aja jooksul. See võib esineda laenu või muu rahastamisinstrumendi, sealhulgas liisingu kujul, millega tagatakse laenuandjale miinimumtootluse põhiosa; Olemasolevate laenude refinantseerimine ei ole abikõlblik.
Mõisted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi puhul
„teadmisi levitav organisatsioon” — üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus) hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes avaldavad otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse teadustulemustele;
„alusuuring” — eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese kaubandusliku rakenduse eesmärgita;
„rakendusuuring” – kavandatud teadustegevus või oluline uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid, sealhulgas digitaaltooteid, -protsesse või -teenuseid, mis tahes valdkonna, tehnoloogia, tööstuse või sektori puhul (muu hulgas digitaaltööstus ja -tehnoloogia, näiteks superandmetöötlus, kvanttehnoloogia, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilvetehnoloogia).
Rakendusuuringud hõlmavad keerukate süsteemide koostisosade loomist ning võivad sisaldada prototüüpide loomist laborikeskkonnas või keskkonnas, millel on simuleeritud liidesed olemasolevate süsteemidega, ning katsetootmisliini ehitamist, kui see on rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalik;
„tootearendus” – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja muude asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste, sealhulgas digitaaltoodete, -protsesside või -teenuste, arendamise jaoks mis tahes valdkonna, tehnoloogia, tööstuse või sektori puhul (muu hulgas digitaaltööstus ja -tehnoloogia, näiteks superandmetöötlus, kvanttehnoloogia, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilve- või servatehnoloogia). See võib näiteks hõlmata ka tegevust, mis on suunatud uute toodete, protsesside või teenuste idee väljatöötamisele ning nende kavandamisele ja dokumenteerimisele.
Tootearendus võib olla uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomine, tutvustamine, katseprojektide tegemine, katsetamine ja valideerimine tegelikele töötingimustele vastavas keskkonnas, kui põhieesmärk on olulises osas mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. See võib hõlmata kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamist, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes tutvustamise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis.
Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist;
„teostatavusuuring” — projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning samuti selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
„personalikulud” — kulud seoses teadustöötajate, tehnikute ja muude abitöötajatega selles ulatuses, mil nad tegelevad asjaomase projekti või tegevusega;
▼M6 —————
„tõhus koostöö” — koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil; koostööd tegevad pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi. Üks või mitu poolt võivad kanda projekti kõik kulud ja seega vähendada teiste poolte finantsriske. Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei käsitata koostööna;
„mittekaitseotstarbeline kasutamine” – artikli 25e tähenduses kasutamine muudes toodetes kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ ( 18 ) lisas loetletud kaitseotstarbelised tooted;
„teadusuuringute taristu” — rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades. Mõiste hõlmab järgmist: teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid ning muud teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla jaotatud (organiseeritud ressursivõrgustik) kooskõlas nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 ( 19 ) (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) artikli 2 lõikega a;
„innovatsiooniklaster” – struktuur või organiseeritud rühm, mis koosneb sõltumatutest pooltest (näiteks innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad, teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, teadustaristud, katse- ja eksperimenditaristud, digitaalse innovatsiooni keskused, mittetulundusühingud ning muud nendega seotud ettevõtjad) ning mille eesmärk on soodustada innovatsiooni ja uusi (näiteks digitaalseid) koostööviise taristu jagamise ja/või selle jagamise edendamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise ning klastri ettevõtjate ja muude organisatsioonide vahelise teadmussiirde, võrgustumise, teabe levitamise ja koostöö tõhusa toetamise kaudu. Digitaalse innovatsiooni keskused (sealhulgas Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mida rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 ( 20 ) loodud keskselt hallatavast programmist „Digitaalne Euroopa”) on üksused, mille eesmärk on stimuleerida digitehnoloogia, näiteks tehisintellekti, pilvandmetöötluse, servtöötluse ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja küberturbe ulatuslikku kasutuselevõttu tööstuses (eelkõige VKEd) ja avaliku sektori organisatsioonide poolt. Digitaalse innovatsiooni keskusi võib käsitada käesoleva määruse tähenduses iseseisvalt innovatsiooniklastrina;
„kõrge kvalifikatsiooniga töötajad” — töötajad, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks;
„innovatsiooni nõustamisteenused” – konsultatsioonid, abi või koolitus järgmistes valdkondades: teadmussiire, immateriaalse vara omandamine, kaitse või kasutamine, standardite ja neid sisaldavate õigusaktide kasutamine ning innovaatilise tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste (sealhulgas digitehnoloogia ja digilahenduste) kasutuselevõtt või kasutamine;
„innovatsiooni toetavad teenused” – tööruumide, andmepankade, pilve- ja andmesalvestusteenuste, raamatukogude, turu-uuringute, laborite, kvaliteedimärgistuse, katsetamise, eksperimenteerimise ja sertifitseerimise või muude seonduvate teenuste, sealhulgas teadusorganisatsioonide ja teadmisi levitavate organisatsioonide, teadustaristute, katse- ja eksperimenditaristute või innovatsiooniklastrite osutatavate teenuste pakkumine eesmärgiga töötada välja tõhusamaid või tehnoloogiliselt täiustatumaid tooteid, protsesse või teenuseid, sealhulgas innovaatilise tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste (sealhulgas digitehnoloogia ja digilahenduste) rakendamine;
„organisatsiooniinnovatsioon” – uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtja tasandil (EMP tööstusharudes kontserni tasandil), töökorralduses või välissuhetes, sealhulgas näiteks uue või innovaatilise digitehnoloogia kasutamise näol. See mõiste ei hõlma muudatusi, mis põhinevad ettevõtja juba kasutatavatel organisatsioonilistel meetoditel, muudatusi juhtimisstrateegias, ettevõtjate ühinemisi ja omandamisi, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitali asendamist või suurendamist, üksnes ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist ning regulaarseid, hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi ning uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;
„protsessiinnovatsioon” – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine, sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadmetes või tarkvaras, ettevõtja tasandil (EMP tööstusharudes kontserni tasandil), sealhulgas näiteks uut või innovaatilist digitehnoloogiat või innovaatilisi digilahendusi kasutades. See mõiste ei hõlma väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutusel olevatele väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest tulenevat toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitali asendamist või suurendamist, ainult ressursihindade muutusest tingitud muudatusi, kohandamist, lokaliseerimist, regulaarseid, hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;
„lähetus” — töötajate ajutine palkamine abisaaja poolt, pärast mida on töötajal õigus pöörduda tagasi oma endise tööandja juurde;
„katse- ja eksperimenditaristu” – rajatised, seadmed, võimekus ja vahendid, nagu katsestendid, katsetootmisliinid, näidisprojektid, katserajatised või eluslaborid, ja nendega seotud tugiteenused, mida kasutavad peaasjalikult ettevõtjad, eriti VKEd, kes otsivad tuge katsetamiseks ja eksperimenteerimiseks, et arendada uusi tooteid, protsesse ja teenuseid või täiustada olemasolevaid ning katsetada ja laiendada tehnoloogiat, et liikuda edasi rakendusuuringute ja tootearendusega. Juurdepääs avaliku sektori rahastatud katse- ja eksperimenditaristule on mitmel kasutajal ning see tuleb anda läbipaistvalt, diskrimineerimata ja turutingimustel. Katse- ja eksperimenditaristut nimetatakse vahel ka tehnoloogiataristuks ( 21 ).
Mõisted ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi puhul
„eriti ebasoodsas olukorras olev töötaja” —
isik, kellel ei ole vähemalt viimase 24 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta, või
isik, kellel ei ole vähemalt viimase 12 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta ja kes kuulub ebasoodsas olukorras oleva töötaja määratluse kategooriatesse b–g;
„kaitstud töökoht” — töökoht ettevõttes, mille töötajatest vähemalt 30 % on puudega isikud;
Mõisted keskkonnakaitseks antava abi puhul
„keskkonnakaitse” – igasugune meede või tegevus, mis on kavandatud saaste, negatiivse keskkonnamõju või muu inimtegevusest looduskeskkonnale (sealhulgas õhule, veele ja pinnasele), ökosüsteemidele või loodusvaradele tekitatud kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks, sealhulgas kliimamuutuste leevendamiseks, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks, elurikkuse kaitsmiseks ja taastamiseks või loodusvarade tõhusama kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate ning muude kasvuhoonegaaside heite ja saasteainete vähendamise meetodite kasutamine, ning mis on kavandatud ringmajanduse mudelite kasutuselevõtmiseks, et vähendada esmase tooraine kasutamist ja suurendada tõhusust. See hõlmab ka meetmeid, mis tugevdavad kohanemisvõimet ja vähendavad haavatavust kliimamõjude suhtes;
„liidu normatiiv” –
kohustuslik liidu normatiiv, millega kehtestatakse keskkonnakaitsetasemed, mille ettevõtjad peavad saavutama, välja arvatud liidu tasandil kehtestatud normatiivid või eesmärgid, mis on kohustuslikud liikmesriikidele, kuid mitte üksikutele ettevõtjatele, või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL ( 22 ) määratletud kohustus kasutada parimat võimalikku tehnikat ning tagada, et heitkogused ei ole suuremad kui juhul, kui kasutataks parimat võimalikku tehnikat; kui parima võimaliku tehnikaga seonduv tase on kindlaks määratud direktiivi 2010/75/EL või muude kohaldatavate direktiivide kohaselt vastu võetud rakendusaktides, kehtivad käesoleva määruse kohaldamisel need tasemed; kui selliseid tasemeid väljendatakse vahemikuna, kohaldatakse piirmäära, mis vastab asjaomase ettevõtja parima võimaliku tehnika saavutamise kõige madalamale tasemele;
„laadimistaristu” – paikne või teisaldatav taristu, mis võimaldab varustada sõidukeid, mobiilseid terminaliseadmeid või mobiilseid maapealse teeninduse seadmeid elektrienergiaga;
„tankimistaristu” – paikne või teisaldatav taristu, mis võimaldab varustada sõidukeid, mobiilseid terminaliseadmeid või mobiilseid maapealse teeninduse seadmeid vesinikuga;
„taastuvallikatest toodetud vesinik” – vesinik, mis on toodetud taastuvenergiast selliste meetodite kohaselt, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001* sätestatud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetavate vedelate ja gaasiliste transpordikütuste puhul ( 23 );
„taastuvallikatest toodetud elekter” – taastuvallikatest toodetud elekter direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punkti 1 tähenduses;
„nutilaadimine” – laadimistoiming, mille käigus akusse suunatava elektrienergia kogust kohandatakse elektroonilise side kaudu saadud teabe alusel reaalajas;
„keskkonnasõbralik sõiduk” –
kergsõidukite puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ ( 24 ) artikli 4 punkti 4 alapunktis a määratletud keskkonnasõbralik sõiduk;
raskeveokite puhul:
siseveelaevade puhul:
merelaevade puhul:
raudteeveeremi puhul: veerem, millel puudub väljalasketoru CO2 otseheide, kui seda käitatakse vajaliku taristuga rööbasteel, ja see töötab tavapärase mootoriga, kui selline taristu ei ole kättesaadav (bimodaalne);
„heiteta sõiduk” –
kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 168/2013 ( 26 ) kohaldamisalasse kuuluv sõiduk, millel puudub väljalasketoru CO2 heide, mis on arvutatud kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 24 ja V lisas sätestatud nõuetega;
kergsõidukite puhul: M1-, M2- või N1-kategooria sõiduk, mille väljalasketoru CO2 heide on null, nagu on kindlaks määratud kooskõlas komisjoni määruses (EL) 2017/1151 ( 27 ) sätestatud nõuetega;
raskeveokite puhul: heitevaba raskesõiduk, nagu see on määratletud direktiivi 2009/33/EÜ artikli 4 punktis 5;
siseveelaevade puhul: reisijate- või kaubaveoks kasutatav siseveelaev, millel puudub (väljalasketoru) CO2 otseheide;
merelaevade puhul: mere- ja rannikulaev reisijate- või kaubaveoks, sadamatoiminguteks või abitegevuseks, millel puudub (väljalasketoru) CO2 otseheide;
raudteeveeremi puhul: veerem, millel puudub (väljalasketoru) CO2 otseheide;
„sõiduk” – üks järgmistest:
M1-, M2-, N1-, M3-, N2-, N3- või L-kategooria maanteesõiduk;
reisijate- või kaubaveoks kasutatav sisevee- või mere- ja rannikulaev;
veerem;
õhusõidukid;
„mobiilne maapealse teenindamise varustus” – õhu- või meretranspordiga seotud teenindustegevuses kasutatav mobiilne varustus;
„mobiilne terminaliseade” – mobiilne seade, mida kasutatakse kaupade ja ühendveo-laadimisüksuste peale-, maha- ja ümberlaadimiseks ning lasti teisaldamiseks terminalipiirkonnas;
„energiatõhusus” – energiatõhusus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL ( 28 ) artikli 2 punktis 4;
„primaarenergia” – taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest toodetud energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud;
▼M6 —————
„digiüleminek” – elektroonilistel seadmetel ja/või süsteemidel põhineva tehnoloogia kasutuselevõtt, mis võimaldab suurendada toodete funktsionaalsust, välja töötada internetipõhiseid teenuseid, ajakohastada protsesse või minna kaupade tootmisel ja teenuste pakkumisel üle vahendajateta ärimudelitele ning millel on lõppkokkuvõttes ümberkujundav mõju;
„nutivalmidus” – hoonete (või hoone osade) võime kohandada oma talitlust kasutaja vajadustega (sealhulgas optimeerida energiatõhusust ja üldist tõhusust) ja kohandada oma talitlust vastavalt võrgusignaalidele;
„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja” – ettevõtja, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat (arvutatuna vastavalt I lisa artiklitele 3–6) ning kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot; mitu üksust loetakse üheks ettevõtjaks, kui on täidetud mõni I lisa artikli 3 lõikes 3 loetletud tingimustest. Artikli 56e lõike 10 ja artikli 56f kohaldamisel tähendab väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja ettevõtjat, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat;
„energiasääst” – energiasääst, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 5;
„energiatõhususe projekt” — investeerimisprojekt, millega suurendatakse hoone energiatõhusust;
„energiatõhususe fond” – spetsiaalne investeerimisvahend, mille eesmärk on investeerida energiatõhususe projektidesse, et parandada hoonete energiatõhusust. Energiatõhususe fondi juhib energiatõhususe fondi valitseja;
„energiatõhususe fondi valitseja” — professionaalne fondivalitseja, millel on juriidilise isiku staatus ja mis valib välja abikõlblikud energiatõhususe projektid ja teeb neisse investeeringuid;
„tõhus koostootmine” — koostootmine, mis vastab suure tõhususega koostootmise määratlusele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25 oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ ( 29 ) artikli 2 lõikes 34;
„koostootmine” või „soojus- ja elektrienergia koostootmine” – koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 30;
„taastuvallikatel põhinev koostootmine” – koostootmine, mille puhul kasutatakse soojuse ja energia tootmise sisendina 100 % taastuvallikaid;
„soojuspump” – masin, seade või paigaldis, mis kannab looduslikust keskkonnast, nagu õhust, veest või maapinnast, saadava soojuse üle hoonetesse või tööstuslikesse rakendustesse, pöörates soojuse loomuliku voolu niisuguseks, et see voolab madalamalt temperatuurilt kõrgemale. Reverseeritavad soojuspumbad võivad ühtlasi kanda soojust hoonest looduslikku keskkonda;
„energia taastuvallikatest” või „taastuvenergia” – üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia, nagu see on määratletud direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 punktis 1, ning sellistes hübriidelektrijaamades taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kütteväärtuse osakaal, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid, sealhulgas taastuvallikatest toodetud elektrienergia, mida kasutatakse kohapealsete salvestussüsteemide täitmiseks (paigaldatud koos või taastuvenergiarajatise lisana), kuid välja arvatud salvestussüsteemide tulemusena toodetud elektrienergia;
„taastuvenergiakogukond” – taastuvenergiakogukond, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16;
▼M6 —————
„innovaatiline tehnoloogia” – vastava tööstusharu tehnika tasemega võrreldes uus ja hiljuti kasutusele võetud tehnoloogia, mis on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise riskiga ega kujuta endast olemasoleva tehnoloogia optimeerimist või ulatuslikumat kasutamist;
„näidisprojekt” – näidisprojekt, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 ( 30 ) artikli 2 punktis 24;
„hinnavaheleping” – abivahend, mis annab abisaajale õiguse maksele, mis on samaväärne fikseeritud täitmishinna (täitmishindade) ja võrdlushinna, näiteks toodanguüksuse turuhinna vahega;
„tasakaalustamine” – elektrienergia valdkonnas tasakaalustamine, nagu see on määratletud määruse (EL) 2019/943* artikli 2 punktis 10;
„standardsed tasakaalustamiskohustused” – mittediskrimineerivad tasakaalustamiskohustused eri tehnoloogia lõikes, mille järgimisest ei ole vabastatud ükski määruse (EL) 2019/943 artiklis 5 sätestatud tootja;
„tasakaaluhaldur” – tasakaaluhaldur, nagu see on määratletud määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 14;
„biomass” – bioloogilist päritolu toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 24;
„biokütused” – biokütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 33;
„biogaas” – biogaas, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 28;
„vedelad biokütused” – vedelad biokütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 32;
„biomasskütused” – biomasskütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 27;
„rahastamispuudujääk” – netolisakulu, mille leidmiseks lahutatakse abi saava projekti majandustuludest ja -kuludest (sealhulgas investeeringud ja tegevus) sellise alternatiivse projekti tulud ja kulud, mille abisaaja tõenäoliselt abi puudumise korral ellu viiks. Rahastamispuudujäägi kindlaksmääramiseks peab liikmesriik arvutama abi andmise stsenaariumi ja usutava vastupidise stsenaariumi puhul kõik peamised kulud ja tulud, abisaajate kapitali kaalutud keskmise hinna (tulevaste rahavoogude diskonteerimiseks) ning nüüdispuhasväärtuse nii abi andmise stsenaariumi kui ka vastupidise stsenaariumi korral projekti kestuse ajal. Tüüpilise netolisakulu võib kindlaks määrata nüüdispuhasväärtuste vahena abi andmise stsenaariumi ja vastupidise stsenaariumi korral võrdlusprojekti kestuse ajal;
„keskkonnamaks või maksulaadne tasu” – maks või tasu, mida kohaldatakse selgelt negatiivse keskkonnamõjuga maksubaasi, toodete või teenuste suhtes või mille eesmärk on maksustada teatavat tegevust või teatavaid kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;
„liidu madalaim maksustamistase” — liidu õigusaktidega kehtestatud madalaim maksustamistase; energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) ( 31 ) I lisas sätestatud madalaim maksustamistase;
▼M6 —————
„tervendamine” – keskkonnajuhtimismeetmed, näiteks detoksifitseerimine või saasteainete või liigsete toitainete eemaldamine mullast ja veest, eesmärgiga kõrvaldada seisundi halvenemise allikad;
„taastamine” – keskkonnajuhtimismeetmed, mida võetakse selleks, et taastada halvenenud seisundiga aladel ökosüsteemi toimimise teatav tase ning mille eesmärk on ökosüsteemi teenuste pakkumise uuendamine ja jätkumine, mitte asjaomase loodusliku või poolloodusliku võrdlusökosüsteemi elurikkus ja terviklikkus;
„ökosüsteem” – ökosüsteem, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ( 32 ) artikli 2 punktis 13;
„elurikkus” – elurikkus, nagu see on määratletud määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 15;
„saastaja maksab” põhimõte — põhimõte, mille kohaselt saaste põhjustaja maksab saaste töötlemisega seotud kulud;
„saaste” — saastaja poolt otse või kaudselt keskkonnale tekitatud kahjustus või selliste tingimuste loomine, mis viib looduskeskkonnale või loodusvaradele niisuguse kahjustuse tekkimiseni;
„saaste” – saaste, nagu see on määratletud määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 10;
„saastus” – saastus, nagu see on määratletud direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 2;
„looduspõhine lahendus” – meede, mille abil kaitstakse, säilitatakse, taastatakse, kasutatakse kestlikult ja majandatakse looduslikke või muudetud maismaa-, magevee-, ranniku- ja mereökosüsteeme ning mille eesmärk on tegeleda tulemuslikult ja kohanemisvõimeliselt sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega ja tagada samal ajal inimeste heaolu, ökosüsteemi teenused, vastupanuvõime ja bioloogilise mitmekesisusega kaasnevad hüved;
„ennistamine” – protsess, millega aidatakse kaasa ökosüsteemi taastumisele, et säilitada elurikkust ja suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet, eelkõige kliimamuutustele. Ökosüsteemide ennistamine hõlmab meetmeid ökosüsteemi seisundi parandamiseks ja ökosüsteemi taasloomiseks või taastamiseks, kui see seisund on kadunud, ning ökosüsteemi vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemise parandamiseks;
„energiatõhus kaugküte ja -jahutus” – tõhus kaugküte ja -jahutus, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41;
„kaugküte” ja „kaugjahutus” – kaugküte või kaugjahutus, nagu need on määratletud direktiivi 2010/31/EL* artikli 2 punktis 19;
„kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid” – kütte ja/või jahutuse tootmise rajatised, salvestusrajatised ja jaotusvõrk, mis hõlmab nii esmast ülekandevõrku kui ka teisest torustikku, mille kaudu tarbijaid varustatakse kütte või jahutusega. Viidet kaugküttele tuleb tõlgendada kui viidet kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemidele, sõltuvalt sellest, kas võrkude abil varustatakse tarbijaid kütte või jahutusega koos või eraldi;
„saastaja” — isik, kes otseselt või kaudselt kahjustab keskkonda või loob tingimused niisuguse kahjustuse tekkimiseks;
„korduskasutamine” – korduskasutamine, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ ( 33 ) artikli 3 punktis 13;
„korduskasutamiseks ettevalmistamine” – korduskasutamiseks ettevalmistamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 16;
„ringlussevõtt” – ringlussevõtt, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17;
„ressursitõhusus” – toodanguüksuse tootmiseks vajalike sisendite koguse vähendamine või esmaste sisendite asendamine teiseste sisenditega;
„jäätmed” – jäätmed nagu määratletud direktiivi 2008/98/EÜ* artikli 3 punktis 1;
„heitsoojusenergia” – heitsoojusenergia, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 9;
„töötlemine” – töötlemine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 14, samuti selliste toodete, materjalide või ainete töötlemine, mis ei ole jäätmed;
„taaskasutamine” – taaskasutamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15, samuti selliste toodete, materjalide või ainete taaskasutamine, mis ei ole jäätmed;
„kõrvaldamine” – kõrvaldamine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 19;
„tooted, materjalid või ained, mis ei ole jäätmed” – materjalid, tooted ja ained, mis ei ole jäätmed, sealhulgas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 5 osutatud kõrvalsaadused, põllumajandus- ja metsandusjäägid, reovesi, vihmavesi ja heitvesi, mineraalid, toiteained, tootmisprotsesside jääkgaasid ning üleliigsed tooted, osad ja materjalid;
„üleliigsed tooted, osad ja materjalid” – tooted, osad või materjalid, mis ei ole nende valdajale enam vajalikud ega kasulikud, aga sobivad korduskasutamiseks;
„liigiti kogumine” – liigiti kogumine, nagu see on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 11;
▼M6 —————
„energiataristu” – füüsilised seadmed või rajatised, mis asuvad liidus või ühendavad liitu ja üht või mitut kolmandat riiki ning kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:
elekter:
ülekande- ja jaotusvõrgud, kus ülekanne tähendab elektrienergia transporti maismaal ja avamerel vastastikku ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes eesmärgiga edastada see lõpptarbijatele või jaotajatele, kuid ei hõlma tarnimist, ning „jaotus” tähendab elektrienergia transporti maismaal ja avamerel kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpingejaotusvõrkudes eesmärgiga edastada see tarbijatele, kuid ei hõlma tarnimist;
kõik seadmed või paigaldised, mis on vajalikud alapunktis i osutatud süsteemide ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas kaitse-, seire- ja kontrollisüsteemid kõigil pingetasemetel ja alajaamades;
täielikult integreeritud võrgukomponendid, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 ( 34 ) artikli 2 punktis 51;
arukad elektrivõrgud, s.t süsteemid ja komponendid, mis ühendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat toimivate digitaalsete platvormide, kontrollisüsteemide ja anduritehnoloogia kaudu nii ülekande- kui ka jaotustasandil ning mille eesmärk on tõhusam ja arukam elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrk, suurem võimsus uute tootmis-, salvestamis- ja tarbimisvormide integreerimiseks ning uute ärimudelite ja turustruktuuride soodustamine;
avamere elektrivõrgud, s.o alapunktis i määratletud elektri ülekande- või jaotustaristu, millel on kaks otstarvet: taastuvallikatest avamerel toodetud elektrienergia ühendamine ja ülekandmine võrku või jaotamine avamere tootmiskohtadest kahte või enamasse riiki. See hõlmab ka arukaid võrke ja kõiki avamerel asuvaid külgnevaid seadmeid või paigaldisi, mis on vajalikud ohutuks, turvaliseks ja tõhusaks toimimiseks, sealhulgas kaitse-, seire- ja kontrollisüsteeme, ning vajalikke alajaamu, kui need tagavad ka tehnoloogia koostalitlusvõime ja muu hulgas eri tehnoloogiat kasutavate liideste ühilduvuse;
gaas (maagaas, biogaas, sealhulgas biometaan, ja/või muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud gaas):
ülekande- ja jaotustorustikud gaasi transportimiseks osana võrgust, välja arvatud maagaasi tootmisetapis kasutatavad kõrgsurvetorud;
punktis i nimetatud kõrgsurve-gaasijuhtmetega ühendatud maa-alused gaasihoidlad;
veeldatud või surugaasi vastuvõtu, hoiustamise ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatised;
igasugused süsteemid ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks vajalikud seadmed või paigaldised, sealhulgas kompressorjaamad;
arukad gaasivõrgud, s.t mis tahes järgmised seadmed või paigaldised, mille eesmärk on võimaldada ja hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside (sealhulgas vesiniku või mittebioloogilist päritolu gaaside) integreerimist võrku: digitaalsed süsteemid ja komponendid, mis ühendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, kontrollisüsteeme ja anduritehnoloogiat, et võimaldada gaasivõrgus gaasi tootmise, ülekandmise, jaotamise ja tarbimise interaktiivset ja arukat seiret, mõõtmist, kvaliteedikontrolli ja juhtimist. Lisaks võivad arukad võrgud hõlmata ka seadmeid, mis võimaldavad vastassuunavoogusid jaotustasandilt ülekandetasandini ja selleks vajalikke olemasoleva võrgu uuendusi;
vesinik:
vesiniku kõrgsurvetranspordiks kasutatavad ülekandetorustikud ja vesiniku kohalikuks jaotamiseks kasutatavad jaotustorustikud, mille puhul on läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel alustel tagatud juurdepääs paljudele võrgukasutajatele;
hoidlad, s.t rajatised, mida kasutatakse kõrge puhtusastmega vesiniku hoiustamiseks, sealhulgas hoiustamiseks kasutatav vesinikuterminali osa, kuid välja arvatud tootmistoiminguteks kasutatav osa, ning sealhulgas rajatised, mis on ette nähtud üksnes vesinikuvõrgu operaatoritele nende ülesannete täitmiseks. Vesinikuhoidlad hõlmavad alapunktis i nimetatud kõrgsurve-vesinikutorustikega ühendatud maa-aluseid hoidlaid;
vesiniku või muudes keemilistes ainetes sisalduva vesiniku edastamis-, vastuvõtu-, hoiustamis- ja taasgaasistamise või dekompressiooni rajatised, mille eesmärk on vesiniku juhtimine kas gaasi- või vesinikuvõrku;
terminalid ehk rajatised, mida kasutatakse vedela vesiniku muundamiseks gaasiliseks vesinikuks, et juhtida see vesinikuvõrku. Terminalide hulka kuuluvad muundamiseks ja sellele järgnevaks vesinikuvõrku juhtimiseks vajalikud lisaseadmed ja ajutised hoidlad, kuid mitte vesinikuterminali osad, mida kasutatakse hoiustamiseks;
võrkudevahelised ühendused, s.t vesinikuvõrk (või selle osa), mis kulgeb või ulatub üle liikmesriikidevahelise piiri või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise piiri kuni liikmesriigi territooriumini või territoriaalmereni;
kõik seadmed või paigaldised, sealhulgas kompressorjaamad, mis on vajalikud vesinikusüsteemi ohutuks, kindlaks ja tõhusaks tööks või kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks;
Alapunktides i–vi loetletud varad võivad olla uued ehitatud varad või maagaasist vesinikuga kasutamiseks ümber kujundatud varad või nende kahe kombinatsioon. Alapunktides i–vi loetletud varasid, millele on juurdepääs kolmandatel isikutel, käsitatakse energiataristuna;
süsinikdioksiid:
torustikud, välja arvatud tootmisetapi torustikud, mida kasutatakse süsinikdioksiidi transportimiseks rohkem kui ühest allikast, s.t tööstusrajatistest (sealhulgas elektrijaamad), kus põlemise või muude fossiilsete või mittefossiilsete süsinikku sisaldavate ühenditega seotud keemiliste reaktsioonide tagajärjel tekib süsinikdioksiid, kas püsivaks geoloogiliseks säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ ( 35 ) artiklile 3 või süsinikdioksiidi kasutamiseks lähteainena või bioloogiliste protsesside tootluse suurendamiseks;
rajatised süsinikdioksiidi veeldamiseks ja puhverladustamiseks selle transpordi või säilitamise eesmärgil. See ei hõlma sellises geoloogilises formatsioonis paiknevat taristut, mida kasutatakse süsinikdioksiidi püsivaks geoloogiliseks säilitamiseks vastavalt direktiivi 2009/31/EÜ artiklile 3, ega seonduvaid maapealseid rajatisi ja sissejuhtimisseadmeid;
igasugused kõnealuse süsteemi nõuetekohaseks, kindlaks ja tõhusaks tööks vajalikud seadmed või paigaldised, sealhulgas kaitse-, seire- ja juhtimissüsteemid. Nende hulka võivad kuuluda spetsiaalsed mobiilsed vahendid süsinikdioksiidi transpordiks ja säilitamiseks, tingimusel et sellised mobiilsed vahendid vastavad keskkonnasõbraliku sõiduki määratlusele;
Alapunktides i, ii ja iii loetletud varasid, millele on juurdepääs kolmandatel isikutel, käsitatakse energiataristuna;
taristu, mida kasutatakse mitmelt tootjalt või kasutajalt pärineva soojusenergia ülekandmiseks või jaotamiseks auru, kuuma vee või jahutatud vedelike kujul ning mis põhineb taastuvenergia või tööstuslike rakenduste heitsoojusenergia kasutamisel;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 ( 36 ) artikli 2 punktis 4 määratletud ühishuviprojektid ja aluslepingu artiklis 171 osutatud vastastikust huvi pakkuvad projektid;
muud taristukategooriad, mis võimaldavad taastuvenergia või heiteta energia tootjate ja kasutajate füüsilist või juhtmeta ühendust mitmest juurdepääsu- ja väljundpunktist ning millele on juurdepääs kolmandatel isikutel, kes ei ole taristu omanikust või haldajast ettevõtjad;
Alapunktides a–g loetletud varasid, mis on ehitatakse ühe kasutaja jaoks või väikese eelnevalt kindlaksmääratud kasutajate rühma jaoks ja mis on kohandatud vastavalt nende vajadustele („eriotstarbeline taristu”), ei käsitata energiataristuna;
„jaotusvõrguettevõtja” – jaotusvõrguettevõtja, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29;
„põhivõrguettevõtja” – põhivõrguettevõtja, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35;
„elektrienergia salvestamine” – elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks;
„soojusenergia salvestamine” – soojusenergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektri- või soojusenergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning asjakohasel juhul seejärel selle muundamine või taasmuundamine soojusenergiaks lõppkasutamise eesmärgil (s.o küte või jahutus);
„süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine” – tehnoloogiliste lahenduste kogum, mis võimaldab koguda tööstusrajatistest eralduvat CO2, sealhulgas protsessidest tulenevat CO2, või eemaldada seda otse välisõhust, transportida selle hoidlasse ja juhtida püsiva säilitamise eesmärgil sobivasse maa-alusesse geoloogilisse formatsiooni;
„süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine” – tehnoloogiliste lahenduste kogum, mis võimaldab koguda tööstusrajatistest eralduvat CO2, sealhulgas protsessidest tulenevat CO2, või eemaldada seda otse välisõhust ning transportida see tarbimis- või kasutuskohta täieliku ärakasutamise eesmärgil;
Mõisted äärealade elanike transpordiks antava sotsiaalabi puhul
„alaline elukoht” — koht, kus isik elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega; kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab kahes või enamas liikmesriigis, loetakse tema elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, juhul kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub; kui isik elab liikmesriigis, et täita seal kindla kestusega ülesannet, loetakse tema elukohaks ikkagi tema isiklike sidemetega seotud koht hoolimata sellest, kas ta sinna ülesande täitmise jooksul tagasi pöördub; teise liikmesriigi ülikoolis või koolis õppimine ei tähenda alalise elukoha muutust; alternatiivina võib „alalist elukohta” mõista sellele liikmesriigi siseriiklikus õigusaktis antud tähenduses;
Mõisted lairibataristule antava abi jaoks
▼M4 —————
▼M6 —————
„kaablikanalisatsioon” — maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või koaksiaalkaablite paigutamiseks;
„füüsiline eraldamine” annab lõpptarbijale juurdepääsuliini ja võimaldab konkurendi ülekandesüsteemile selle kaudu otseülekannet;
„lairibataristu” – aktiivsete komponentideta lairibavõrk, mis koosneb füüsilisest taristust, sealhulgas kaablikanalisatsioon, postid, mastid, tornid, pimekiud, kaablikapid ja kaablid (sealhulgas pimekiud- ja vaskkaablid);
„tagasiühenduse võrk” – lairibavõrgu osa, mis ühendab juurdepääsuvõrku tuumikvõrguga ja mis ei võimalda lõppkasutajatele otsejuurdepääsu. See on võrgu osa, kuhu on koondatud lõppkasutajate liiklus;
„tuumikvõrk” – põhivõrk, mis ühendab eri alade või piirkondade tagasiühenduse võrke;
„juurdepääsuvõrk” – lairibavõrgu segment, mis ühendab tagasiühenduse võrku lõppkasutajate ruumide või seadmetega;
▼M4 —————
„hulgimüügitasandi juurdepääs” – juurdepääs, mis võimaldab operaatoril kasutada teise operaatori taristut. Hulgimüügitasandi juurdepääs hõlmab tehnoloogia praegusel arenguetapil vähemalt järgmisi juurdepääsuteenuseid: i) kiudoptilised võrgud (FTTx): juurdepääs lairibataristule, eraldamine ja bitivooühendus; ii) kaabelvõrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele; iii) traadita püsivõrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele; iv) mobiilsidevõrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele (vähemalt rändlus); v) satelliidiplatvormid: juurdepääs aktiivsetele teenustele; vi) tagasiühenduse võrgud: juurdepääs lairibataristule ja juurdepääs aktiivsetele teenustele;
hoone, mida taristu läbib“ – lõppkasutaja ruumid, kus teenuseosutaja võib lõppkasutajate taotluse korral ja taotluse kuupäevast nelja nädala jooksul osutada lairibateenuseid (olenemata sellest, kas need ruumid on juba võrku ühendatud või mitte). Lõppkasutajate ruumides lairibateenuste osutamise eest küsitav hind ei tohi sellisel juhul ületada tavalisi liitumistasusid, s.t see ei tohi sisaldada tavapärase äritavaga võrreldes mingeid lisa- või erandlikke kulusid ning igal juhul ei tohi see ületada asjaomases liikmesriigis kehtivat tavahinda. Selle hinna peab kindlaks määrama riigi pädev asutus;
„sotsiaal-majanduslik keskus” – üksus, kes tänu oma ülesandele, laadile või asukohale saab otseselt või kaudselt tuua olulist sotsiaal-majanduslikku kasu oma ümbruskonna või mõjuala kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas avaliku sektori asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kellele on tehtud ülesandeks üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine aluslepingu artikli 106 lõikes 2, samuti digimahukas ettevõte;
„5G-koridor” – maantee-, raudtee- või siseveeteetranspordi marsruut, mis on täielikult kaetud digitaalse ühenduvuse taristuga ja eelkõige 5G-süsteemidega ning võimaldab katkematult osutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1153 ( 39 ) määratletud koostoimivaid digiteenuseid, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvus, samalaadsed aruka liikuvuse raudteeteenused või digitaalne ühenduvus siseveeteedel;
„tipptund” – ajavahemik päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja mil võrk töötab tavaliselt täiskoormusel;
„tipptunnitingimused” – tingimused, milles võrk eeldatavasti tipptunnil töötab;
„asjakohane ajavahemik” – ajavahemik, mida kasutatakse kavandatud erasektori investeeringute kontrollimiseks ja mis vastab liikmesriigi hinnangu järgi riiklikult rahastatud võrgu kavandatud kasutuselevõtmiseks kuluvale ajale alates kavandatavat riigi sekkumist käsitleva avaliku konsultatsiooni väljakuulutamisest kuni võrgu käitamise alguseni (s.o riigi rahastatavas võrgus hulgi- ja/või jaemüügiteenuste osutamise alguseni). Asjakohane ajavahemik ei saa olla lühem kui kaks aastat;
Mõisted kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava abi puhul
„keerulised audiovisuaalprojektid” — projektid, mida liikmesriik abikava raames või abi andmisel sellisena käsitab, lähtudes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidest. Need võivad olla filmid, mille ainus originaalversioon on piiratud territooriumi, rahvaarvu ja keelealaga liikmesriigi keeles; lühifilmid; režissööri esimene või teine film; dokumentaalfilmid, väikese eelarvega filmid või muidu äriliselt keerulised projektid;
„OECD arenguabi komitee abisaajate nimekiri” — kõik riigid ja territooriumid, kes võivad saada ametlikku arenguabi ning on kantud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostatud nimekirja;
„mõistlik kasum” — määratakse kindlaks vastavalt asjaomase sektori tavalisele kasumile. Igal juhul loetakse mõistlikuks kapitali tasuvuse määra, mis ei ületa asjaomast vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti;
Mõisted spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava abi puhul
„professionaalne sport” — spordiga tegelemine viisil, mis sarnaneb palgatööga või tasulise teenuse osutamisega, olenemata sellest, kas profisportlase ja asjaomase spordiorganisatsiooni vahel on sõlmitud ametlik tööleping, ning juhul kui hüvitis ületab osalemise kulud ning kujutab endast olulist osa sportlase tuludest. Spordiüritusel osalemise reisi- ja majutuskulusid ei käsitata käesoleva määruse kohaldamisel hüvitisena.
Mõisted piirkondlikele lennujaamadele antava abi puhul
„lennujaamataristu” — taristu ja seadmed, mis võimaldavad lennujaamal osutada lennuettevõtjatele ning mitmesugustele teenuseosutajatele lennujaamateenuseid, sh lennurajad, terminalid, perroonid, ruleerimisteed, maapealse teeninduse keskne taristu ning mis tahes muud otseselt lennujaamateenuseid toetavad seadmed, v.a selline taristu ja seadmed, mis on esmajoones vajalikud lennundusvälise tegevuse jaoks;
„lennuettevõtja” — lennuettevõtja, kellel on liikmesriigi või Euroopa ühise lennunduspiirkonna liikme poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt välja antud kehtiv lennutegevusluba ( 40 );
„lennujaam” — üksus või üksuste rühm, kelle majandustegevus hõlmab lennujaamateenuste osutamist lennuettevõtjatele;
„lennujaamateenused” — teenused, mida osutab lennujaam või tema tütarettevõtja, et tagada õhusõidukite teenindamine alates maandumisest kuni startimiseni ning reisijate ja veoste teenindamine, et võimaldada lennuettevõtjatel osutada õhutransporditeenuseid, sealhulgas maapealne teenindus ja maapealse teeninduse keskse taristu pakkumine;
„keskmine reisijate arv aastas” — arv, mis määratakse kindlaks abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahe majandusaasta saabuvate ja lahkuvate reisijate arvu alusel;
„maapealse teeninduse keskne taristu” — taristu, mida tavaliselt käitab lennujaama käitaja ja mida võivad kasutada selles lennujaamas tasu eest tegutsevad maapealse teeninduse pakkujad, välja arvatud seadmed, mida omavad või käitavad maapealse teeninduse pakkujad;
„kiirrong” — rong, mis suudab saavutada kiiruse üle 200 km/h;
„maapealne teenindus” — teenused, mida lennujaamades osutatakse lennujaama kasutajatele, nagu on kirjeldatud nõukogu direktiivi 96/67/EÜ ( 41 ) lisas;
„lennundusväline tegevus” — lennuettevõtjatele ja teistele lennujaama kasutajatele suunatud muud äriteenused, sealhulgas reisijatele, ekspediitoritele või teistele teenuseosutajatele suunatud kõrvalteenused, kontorite ja kaupluste rentimine, autoparklad ja hotellid;
„piirkondlik lennujaam” — lennujaam, mille keskmine reisijate arv aastas on kuni kolm miljonit reisijat;
Mõisted sadamatele antava abi puhul
„sadam” — maismaa- ja veeala, mille taristu ja seadmed võimaldavad laevade vastuvõtmist, laadimist ja lossimist, kauba ladustamist, vastuvõtmist ja väljasaatmist, samuti reisijate, meeskonna ja teiste isikute pardaleminekut ja mahatulekut, ning muu sadamas asuv transpordiettevõtjatele vajalik taristu;
„meresadam” — sadam peamiselt merelaevade vastuvõtmiseks;
„siseveesadam” — muu sadam kui meresadam siseveelaevade vastuvõtmiseks;
„sadamataristu” – taristu ja seadmed, mis võimaldavad osutada veoga seotud sadamateenuseid, nt laevade sildumiseks kasutatavad kaikohad, kaiseinad, ujuvad sadamakaid ja pontoonid loodete aladel, sadamabasseinid, tagasitäide ja maaparandus, laeva- ja lastijäätmete kogumise taristu ning laadimis- ja tankimistaristu sadamates, mis varustavad sõidukeid, mobiilseid terminaliseadmeid ja mobiilseid maapealse teeninduse seadmeid elektri, vesiniku, ammoniaagi ja metanooliga;
„sadama pealisehitised” — maapealsed rajatised (nt hoiustamiseks), püsivalt paigaldatud seadmed (nt laod ja terminalihooned) ning mobiilsed seadmed (nt kraanad), mis asuvad sadamas ja mis on ette nähtud transpordiga seotud sadamateenuste osutamiseks;
„juurdepääsutaristu” — igasugune taristu, mis on vajalik selleks, et tagada sadamate kasutajatele juurdepääs ja sissepääs maismaalt, merelt või jõgedelt, või sadamas asuv taristu, eelkõige juurdepääsuteed, raudteejuurdepääsuteed, juurdepääsukanalid ja lüüsid;
„süvendus” — sette eemaldamine sadamasse viiva või sadamas oleva veetee põhjast;
▼M6 —————
„laevad” — ujuvrajatised, iseliikuvad või mitte, ühe või mitme veeväljasurvet tekitava kerega;
„merelaevad” — laevad, mis ei liikle üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes;
„siseveelaevad” — üksnes või peamiselt siseveeteedel või kaitstud vetes või nendega vahetult piirnevates vetes sõitmiseks kavandatud laevad;
„laevaheitmete ja lastijäätmete kogumise taristu” — paiksed, ankurdatud või liikuvad sadamaseadmed, millega saab vastu võtta laevaheitmeid või lastijäätmeid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/59/EÜ ( 42 ).
Mõisted InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi kohta (käesoleva artikli muudes punktides määratletud mõisteid kasutatakse samas tähenduses ka InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi puhul)
„InvestEU fond”, „ELi tagatis”, „finantstoode”, „liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus” ja „rakenduspartner” – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 artiklis 2;
„finantsvahendaja” – 16. jao kohaldamisel tähendab see finantsvahendajat punkti 34 tähenduses, välja arvatud rakenduspartnerid;
„kaubanduslik finantsvahendaja” – finantsvahendaja, kes tegutseb kasumi teenimise eesmärgil ning täielikult omal vastutusel ja ilma riigi tagatiseta; liikmesriikide tugipanku ega finantseerimisasutusi ei peeta kaubanduslikeks finantsvahendajateks;
„üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) linnatranspordisõlm” – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 ( 43 ) artikli 3 punktis p;
„uus turuletulija” – selline raudteeveo-ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL ( 44 ) artikli 3 punkti 1 tähenduses, kes vastab järgmistele tingimustele:
ta on saanud asjaomase turusegmendi jaoks direktiivi 2012/34/EL artikli 17 lõike 3 kohase tegevusloa vähem kui 20 aastat enne abi andmist;
ta ei ole seotud käesoleva määruse I lisa artikli 3 lõike 3 kohase raudteeveo-ettevõtjaga, kes on direktiivi 2012/34/EL artikli 3 punkti 14 tähenduses saanud tegevusloa enne 1. jaanuari 2010;
„linnatransport” – transport linnas või linnastus ja selle pendelrände piirkondades;
„ökosüsteem”, „elurikkus” ja „ökosüsteemi hea seisund” – nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ( 45 ) artikli 2 punktis 1;
Artikkel 3
Teavitamiskohustusest vabastamise tingimused
Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi peavad olema siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 tähenduses ja nende suhtes ei tule kohaldada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast teavitamiskohustust, tingimusel et kõnealune abi vastab kõigile käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja käesoleva määruse III peatükis sätestatud asjaomase abikategooria eritingimustele.
Artikkel 4
Teavitamiskünnised
Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes, mis ületab järgmised künnised:
investeeringuteks ettenähtud regionaalabi: investeeringute puhul, mille abikõlblikud kulud on 110 miljonit eurot või rohkem, on abisumma ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta märgitud allpool:
regionaalne linnaarendusabi: 22 miljonit eurot, nagu on sätestatud artikli 16 lõikes 3;
VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi: 8,25 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
VKEdele nõustamise saamiseks antav abi: 2,2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
VKEdele messidel osalemiseks antav abi: 2,2 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi, millele on osutatud artiklis 19c: 200 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas. Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate mikroettevõtjate puhul on see piirmäär 25 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas ning kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate mikroettevõtjate puhul 30 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas;
VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, millele on osutatud artiklis 19d: 2 miljonit eurot abisaaja kohta kalendriaastas. Põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevate VKEde puhul on see piirmäär 250 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas ning kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate VKEde puhul 300 000 eurot abisaaja kohta kalendriaastas. Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele abi andmise tingimus on, et seda ei anta osaliselt ega täielikult edasi esmatootjatele;
Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele antav abi: artikli 20 kohane abi: 2,2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 20a kohane abi: artikli 20a lõikes 2 sätestatud summad ettevõtja ja projekti kohta;
riskifinantseerimisabi: 16,5 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 8 ja artikli 21a lõikes 2;
idufirmadele antav abi: nagu on sätestatud ettevõtja kohta artikli 22 lõigetes 3, 4, 5 ja 7;
teadus- ja arendustegevuseks antav abi:
kui projekt hõlmab peamiselt alusuuringuid: 55 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; seda juhul, kui üle poole projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada alusuuringuteks;
kui projekt hõlmab peamiselt rakendusuuringuid: 35 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; seda juhul, kui üle poole projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada rakendusuuringuteks või kokkuvõtvalt rakendusuuringuteks ja alusuuringuteks;
kui projekt hõlmab peamiselt tootearendust: 25 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; seda juhul, kui üle poole projekti abikõlblikest kuludest kantakse tegevuse kaudu, mida saab liigitada tootearenduseks;
kui tegemist on Eureka projektiga, kui projekti viiakse ellu aluslepingu artikli 185 või 187 alusel loodud ühisettevõtte abil või kui see vastab artikli 25 lõike 6 punktis d sätestatud tingimustele, kahekordistatakse punktides i–iii osutatud summad;
kui abi teadus- ja arendustegevuse projektidele antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, nagu see on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise hetkel kohaldatud diskontomääraga, võib punktides i–iv osutatud summasid suurendada 50 % võrra;
abi teadusuuringut ette valmistavateks teostatavusuuringuteks: 8,25 miljonit eurot uuringu kohta;
VKEdele kvaliteedimärgise saanud ja artikli 25a alusel elluviidavate teadus- ja arendusprojektide jaoks antav abi: artiklis 25a osutatud summa;
artikli 25b alusel elluviidavate Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete jaoks antav abi: artiklis 25b osutatud summad;
artikli 25c alusel elluviidavate kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi: artiklis 25c osutatud summad;
meetme „Teaming“ jaoks antav abi: artiklis 25d osutatud summad;
Euroopa Kaitsefondist või Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist toetatavate projektide kaasrahastamiseks artikli 25e alusel antav abi: 80 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule: 35 miljonit eurot taristu kohta;
investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule: 25 miljonit eurot taristu kohta;
innovatsiooniklastritele antav abi: 10 miljonit eurot klastri kohta;
VKEdele antav innovatsiooniabi: 10 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi: 12,5 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
koolitusabi: 3 miljonit eurot koolitusprojekti kohta;
ebasoodsas olukorras olevate töötajate värbamiseks antav abi: 5,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi: 11 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks: 11 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
abi ebasoodsas olukorras töötajate abistamiseks kantavate kulude hüvitamiseks: 5,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
investeeringuteks ettenähtud abi keskkonnakaitsele, kui ei ole teisiti märgitud: 30 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;
abi eriotstarbelise taristu ja säilitamise jaoks, nagu on osutatud artikli 36 lõikes 4: 25 miljonit eurot projekti kohta;
investeeringuteks ettenähtud abi artikli 36a lõigetes 1 ja 2 osutatud laadimis- või tankimistaristu jaoks: 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta ning abikavade puhul keskmise aastaeelarvega 300 miljonit eurot;
investeeringuteks ettenähtud abi hoonete keskkonnatoime ja energiatõhususe kombineeritud parandamiseks, nagu on osutatud artikli 38a lõikes 7 ja artikli 39 lõikes 2a: 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
abi artiklis 38b osutatud energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamiseks: 30 miljonit eurot nominaalsest maksmisele kuuluvast kogusummast abisaaja kohta;
investeeringuteks ettenähtud abi hoonete energiatõhususe projektidele rahastamisvahenditena: artikli 39 lõikes 5 sätestatud summad;
abi artiklis 44a osutatud keskkonnamaksude või -tasude vähendusena: 50 miljonit eurot kava kohta aastas;
▼M6 —————
taastuvallikatest toodetud elektri kasutamise edendamiseks antav tegevusabi, nagu on osutatud artiklis 42, ning väikeprojektides ja taastuvenergiakogukondades taastuvallikatest toodetud energia ja taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutamise edendamiseks antav tegevusabi, nagu on osutatud artiklis 43: 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; kõigi artikli 42 alla kuuluvate kavade eelarvete ja artikli 43 alla kuuluvate kavade eelarvete summa ei tohiks vastavalt ületada 300 miljonit eurot aastas;
abi artiklis 46 osutatud kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemidele: 50 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
abi artiklis 48 osutatud energiataristule: 70 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;
lairiba-püsivõrkude kasutuselevõtmiseks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; lairiba-püsivõrkudele rahastamisvahendi vormis antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastuse nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;
4G- või 5G-mobiilsidevõrkude kasutuselevõtuks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; 4G- või 5G-mobiilsidevõrkudele rahastamisvahendi vormis antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;
määruse (EL) 2021/1153 alusel rahastatavatele või kvaliteedimärgise saanud teatavatele üleeuroopalistele digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele toetusena antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; teatavatele üleeuroopalistele digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele rahastamisvahendina antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;
ühendamisvautšerite kavade vormis antav abi: liikmesriigis ei tohi ühendamisvautšerite kavade vormis antava riigiabi 24 kuu kogueelarve ületada 50 miljonit eurot (riiklike ja piirkondlike või kohalike vautšerikavade kogusumma);
tagasiühenduse võrkude kasutuselevõtmiseks toetuse vormis antav abi: 100 miljonit eurot kogukuludeks projekti kohta; tagasiühenduse võrkudele rahastamisvahendi vormis antava abi puhul ei tohi lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ületada 150 miljonit eurot;
investeeringuteks ettenähtud abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks: 165 miljonit eurot projekti kohta; kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav tegevusabi: 82,5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;
abikavad audiovisuaalsete teoste puhul: 55 miljonit eurot kava kohta aastas;
investeeringuteks ettenähtud abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule: 33 miljonit eurot või kogukulud, mis ületavad 110 miljonit eurot projekti kohta; sporditaristule antav tegevusabi: 2,2 miljonit eurot taristu kohta aastas;
investeeringuteks ettenähtud abi kohalikule taristule: 11 miljonit eurot või kogukulud, mis ületavad 22 miljonit eurot sama taristu puhul;
abi piirkondlikele lennujaamadele: abi osakaal ja abisummad on sätestatud artiklis 56a;
meresadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 143 miljonit eurot projekti kohta (või 165 miljonit eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 ( 46 ) artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe meresadama projekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd;
siseveesadamatele antav abi: abikõlblikud kulud on 44 miljonit eurot projekti kohta (või 55 miljonit eurot määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 47 osutatud põhivõrgukoridori tööplaaniga hõlmatud ühe siseveesadama projekti kohta); süvendamise puhul määratletakse projektina kõik ühe kalendriaasta jooksul tehtud süvendamistööd;
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi: III peatüki 16. jaos sätestatud summad; ning
abi VKEdele kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalemisel tekkinud kulude eest: artikli 19a kohane abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 19b kohane abi: artikli 19b lõikes 2 sätestatud summa projekti kohta.
Artikkel 5
Abi läbipaistvus
Läbipaistvaks loetakse järgmisi abiliike:
toetuste ja intressitoetustena antav abi;
laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;
garantiidena antav abi:
kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises, või
kui enne meetme rakendamist on brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod heaks kiidetud, lähtudes komisjoni teatisest EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes ( 47 ) või mis tahes järgnevast teatisest, kui meetodist on teatatud komisjonile vastavalt sel ajal kohaldatavale riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele, ja heakskiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt niisugust liiki garantiisid ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust;
maksusoodustuste vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;
regionaalne linnaarenguabi, kui artiklis 16 sätestatud tingimused on täidetud;
abi, mida antakse ettevõtjatele seoses nende osalemisega Euroopa territoriaalse koostöö projektides artikli 20a alusel, kui ette on nähtud ülemmäär eesmärgiga tagada, et artiklis 20a sätestatud kohaldatavat künnist ei ületata;
riskifinantseerimismeetmetena antav abi, kui artiklites 21 ja 21a sätestatud tingimused on täidetud;
idufirmadele antav abi, kui artiklis 22 sätestatud tingimused on täidetud;
abi, et anda VKEdele väiksema tasu eest või tasuta juurdepääs artikli 2 punktides 94 ja 95 määratletud innovatsiooni nõustamisteenustele ja innovatsiooni toetavatele teenustele, mida pakuvad näiteks teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, teadustaristud, katse- ja eksperimenditaristud või innovatsiooniklastrid abikava alusel, kui täidetud on järgmised tingimused:
tasude vähendamisest või tasuta juurdepääsust saadav eelis on arvuliselt kindlaks määratav ja tõendatav;
teenuste täielik või osaline hinnaalandus ja normid, mille kohaselt VKEd allahindluse taotluse esitavad ja välja valitakse, tehakse üldsusele teatavaks (veebisaitidel või muul sobival viisil), enne kui teenuseosutaja hakkab allahindlust pakkuma;
teenuseosutaja peab aruandlust igale VKEle hinnaalandusena antud abisummade kohta, et tagada artikli 28 lõigetes 3 ja 4 märgitud ülemmäärade järgimine. Seda aruandlust säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil teenuseosutaja viimast korda abi andis;
energiatõhususe projektidele antav abi, kui artiklis 39 sätestatud tingimused on täidetud;
turuhinnale lisanduva preemia vormis antav abi, kui artiklis 42 sätestatud tingimused on täidetud;
tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid või enne rakendamist on tagasimakstava ettemakse brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud;
abi materiaalse vara turuväärtusest madalama määraga müügi või rentimise näol, kui vara väärtus on kindlaks määratud kas enne tehingut tehtud sõltumatu eksperdihindamise alusel või vastavalt avalikult kättesaadavatele ning korrapäraselt ajakohastatud üldtunnustatud kriteeriumidele;
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui on täidetud III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused;
mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi, kui artiklis 19c sätestatud tingimused on täidetud;
VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, kui artiklis 19d sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 6
Ergutav mõju
Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:
ettevõtja nimi ja suurus;
projekti kirjeldus, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäev;
projekti toimumise koht;
projekti kulude loetelu;
abi liik (toetus, laen, garantii, tagasimakstav ettemakse, kapitalisüst vm) ning projekti jaoks vajaliku riikliku rahastamise summa.
Suurettevõtjatele antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimuse täitmise tagamisele on liikmesriik enne asjaomase üksikabi andmist kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab, et abi toob kaasa ühe või mitu tulemust järgmisest:
investeeringuteks ettenähtud regionaalabi korral viiakse ellu projekt, mida abi puudumisel ei oleks asjaomases piirkonnas ellu viidud või mis ei oleks olnud abisaaja jaoks asjaomases piirkonnas piisavalt tulus.
kõigil muudel juhtudel, et
Erandina lõigetest 2 ja 3 loetakse maksusoodustuste vormis meetmetel olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:
meetmega antakse abi saamiseks õigus objektiivsete kriteeriumide alusel ning ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada; ning
meede on vastu võetud ja jõustunud enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist, v.a maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.
Erandina lõigetest 2, 3 ja 4 ei nõuta järgmiste abiliikide puhul ergutava mõju olemasolu või loetakse neil see olemas olevat:
regionaalne tegevusabi ja regionaalne linnaarendusabi, kui artiklites 15 ja 16 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;
abi VKEdele juurdepääsuks rahastamisele, kui on täidetud artiklites 21, 21a ja 22 sätestatud asjakohased tingimused;
ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi ja puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi, kui vastavalt artiklites 32 ja 33 sätestatud tingimused on täidetud;
abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks ja abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks, kui artiklites 34 ja 35 sätestatud asjakohased tingimused on täidetud;
direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi, kui käesoleva määruse artiklis 44 sätestatud tingimused on täidetud;
teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi, kui artiklis 50 sätestatud tingimused on täidetud;
sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks, kui artiklis 51 sätestatud tingimused on täidetud;
kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, kui artiklis 53 sätestatud tingimused on täidetud;
abi Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele, kui on täidetud artiklites 20 ja 20a sätestatud asjakohased tingimused;
kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide jaoks antav abi, kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete jaoks antav abi, kaasrahastatavate projektide ja kaasrahastatavate meetmetega „Teaming” seotud abi, kui on täidetud artiklites 25a, 25b, 25c või 25d sätestatud asjakohased tingimused;
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui on täidetud III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused;
abi VKEdele, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides või saavad neist toetust, kui on täidetud artiklis 19a või 19b sätestatud asjakohased tingimused;
keskkonnakahju tervendamiseks ning looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamiseks antav abi, kui tervendamise või taastamise kulud ületavad maa või kinnistu väärtuse suurenemist ning täidetud on artiklis 45 sätestatud tingimused;
elurikkuse kaitseks ning kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kasutatavate looduspõhiste lahenduste rakendamiseks antav abi, kui täidetud on artiklis 45 sätestatud tingimused;
abi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia edendamiseks artiklite 41, 42 ja 43 alusel, kui abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ja ilma liikmesriigi edasise kaalutlusõiguseta ning meede on vastu võetud ja jõustatud enne töö alustamist toetatava projekti või tegevusega;
mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi vastavalt artiklis 19c sätestatud tingimustele;
VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju, vastavalt artiklis 19d sätestatud tingimustele.
Artikkel 7
Abi osakaal ja abikõlblikud kulud
▼M1 —————
Artikkel 8
Kumuleerimine
Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi, mille puhul saab abikõlblikud kulud kindlaks määrata, võib kumuleerida järgnevaga:
mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega,
mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.
Lõplike abisaajate rahastamist InvestEU fondi toetusena III peatüki 16. jao alusel ja sellega kaetud kulu ei võeta arvesse kindlakstegemisel, kas käesoleva punkti esimeses lauses esitatud sätteid kumuleerimise kohta on järgitud. Käesoleva punkti esimese lause kohastele kumuleerimist käsitlevatele sätetele vastavuse kindlakstegemiseks vajalik summa arvutatakse järgmiselt: kõigepealt lahutatakse projekti abikõlblikest kogukuludest InvestEU fondist toetatava rahastamise nominaalsumma, et saada allesjäänud abikõlblikud kogukulud; seejärel arvutatakse asjakohase abi osakaalu või abisumma järgi maksimaalne abisumma, võttes arvesse ainult allesjäänud abikõlblikke kogukulusid.
Nende artiklite puhul, mille jaoks teatamiskünnis on määratud abi maksimumsummana, ei võeta lõplikele abisaajatele InvestEU fondi toetuse raames antud rahastamise nominaalsummat arvesse ka selleks, et teha kindlaks, kas artiklis 4 sätestatud teatamiskünnist on järgitud.
Teise võimalusena võib InvestEU fondist III peatüki 16. jao alusel toetatud kõrgema nõudeõiguse järguga laenude või nende laenude tagatiste puhul arvutada lõplikele abisaajatele antud laenude või tagatistega kaasnenud abi brutotoetusekvivalendi vastavalt vajadusele kooskõlas artikli 5 lõike 2 punktiga b või c. Seda abi brutotoetusekvivalenti saab käesoleva punkti esimese lause kohaselt kasutada selle tagamiseks, et kumuleerimisel mis tahes muu abiga, mis on seotud samade kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, ei ületata käesoleva määruse alusel abi suhtes kohaldatavat abi osakaalu või abisummat või käesoleva määruse kohast teatamiskünnist.
Artikkel 9
Avaldamine ja teavitamine
Liikmesriigid tagavad komisjoni läbipaistvusmoodulis ( 49 ) või ülevaatlikul riikliku või piirkondliku tasandi riigiabi veebisaidil järgmise teabe avaldamise:
artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;
iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;
III lisas osutatud teave iga 100 000 eurot ületava üksikabi kohta või 16. jao alusel InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi puhul iga 500 000 eurot ületava üksikabi kohta või muude kui 2a. jao kohaste põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate või kalandus- ja vesiviljelussektoris tegutsevate abisaajate puhul iga 10 000 eurot ületava üksikabi kohta.
Artiklis 20 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul avaldatakse käesolevas lõikes osutatud teave selle liikmesriigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 ( 50 ) artiklile 21 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 ( 51 ) artiklile 45, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. Alternatiivse võimalusena võivad osalevad liikmesriigid otsustada, et iga riik avaldab vastaval veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta.
Esimeses lõigus sätestatud avaldamiskohustusi ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi ega kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antava abi suhtes, mida antakse artikli 19b kohaselt.
Maksusoodustuste vormis abikavade ning artiklitega 16, 21a ja 22 ( 52 ) hõlmatud abikavade puhul loetakse käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriigid avaldavad nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmiste vahemike lõikes (miljonites eurodes):
Komisjon avaldab oma veebisaidil:
lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigiabi veebisaitidele;
artiklis 11 osutatud kokkuvõtliku teabe.
II PEATÜKK
JÄRELEVALVE
Artikkel 10
Grupierandi tühistamine
Kui liikmesriik annab abi, mis on käesoleva määruse alusel väidetavalt teavitamiskohustusest vabastatud, kuid ei vasta I–III peatükis sätestatud tingimustele, võib komisjon pärast asjaomasele liikmesriigile oma seisukohtade esitamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõikidest või osast edaspidistest abimeetmetest tuleb komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt teavitada. Teatatavad meetmed võivad piirduda meetmetega, millega antakse teatavat liiki abi või millega antakse abi teatavatele abisaajatele, või asjaomase liikmesriigi teatavate ametiasutuste poolt vastu võetud meetmetega.
Artikkel 11
Aruandlus
Liikmesriigid või artikli 20 kohase Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artiklile 21 või määruse (EL) 2021/1059 artiklile 45, olenevalt sellest, kumba kohaldatakse, esitavad komisjonile:
komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumiskuupäevast, ning
komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 ( 53 ) kohase elektroonilises vormis aastaaruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis sisaldab määruses (EÜ) nr 794/2004 sätestatud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse. Finantstoodete puhul, mida rakendab liikmesriik InvestEU liikmesriigi osa raames või riiklik tugipank, kes tegutseb rakenduspartnerina või finantsvahendajana InvestEU raames, loetakse liikmesriigi kõnealune kohustus täidetuks, kui rakenduspartner esitab komisjonile aastaaruanded kooskõlas komisjoni ja rakenduspartneri vahel sõlmitud tagatislepingus sätestatud asjaomaste aruandlusnõuetega.
Käesolevat esimest lõiku ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi ega artiklis 19b osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antava abi suhtes.
Artikkel 12
Järelevalve
Esimest lõiku ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi, põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektidele antava abi ega kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidele antava abi suhtes, mida antakse artikli 19b kohaselt.
III PEATÜKK
ERINEVATE ABILIIKIDE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
1. JAGU
Regionaalabi
Artikkel 13
Regionaalabi ulatus
Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise abi suhtes:
terase-, pruunsöe- ja söesektoris antav abi;
abi transpordisektorile ja sellega seotud taristule; abi energiatootmisele, -salvestamisele, -ülekandele, -jaotusele ja -taristule, välja arvatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi äärepoolseimates piirkondades ja regionaalse tegevusabi kavad, ning abi lairibasektoris, välja arvatud regionaalse tegevusabi kavad;
regionaalabi selliste kavade vormis, mis on suunatud piiratud arvule konkreetsetele majandussektoritele; kavasid, millega soodustatakse turismindust või põllumajandustoodete tootmist ja turustamist, ei peeta konkreetsele majandussektorile suunatuks;
regionaalne tegevusabi ettevõtjatele, kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 K jao „Finants- ja kindlustustegevus“ alla, või ettevõtjatele, kes täidavad kontsernisiseseid ülesandeid ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klassi 70.10 „Peakontorite tegevus“ või 70.22 „Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine.
Artikkel 14
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi
Abikõlblikud kulud on üks või mitu järgmistest:
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud või
alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevad prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks, või
punktides a ja b osutatud kulude osa kombinatsioon, mille suurus ei ületa punkti a või b summat, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Omandatav vara peab olema uus, välja arvatud VKEde puhul ja ettevõtete omandamise korral.
Materiaalse vara rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:
maa ja hoonete rentimise korral peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva;
seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.
Alginvesteeringu puhul, millele on osutatud artikli 2 punkti 49 alapunktis b või punkti 51 alapunktis b, tuleb põhimõtteliselt arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Kui väikeettevõtja äritegevuse võtab üle algse omaniku perekonnaliige või ettevõtja üks või mitu töötajat, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad tuleb osta kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui ettevõtte varade omandamisega kaasneb täiendav regionaalabi kõlblik investeering, tuleb sellise täiendava investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade soetamise kuludele. Kui varade soetamiseks on enne nende ostmist juba abi antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata.
Immateriaalset vara võib arvutada abikõlblike investeeringukuludena, kui see vastab järgmistele tingimustele:
vara tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
vara peab olema amortiseeritav;
vara peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ning
vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.
Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul on abikõlblikud 100 % immateriaalse vara kuludest.
Kui abikõlblikud kulud arvutatakse lõike 4 punkti b kohaselt prognoositud palgakulude alusel, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
investeerimisprojekt peab tooma kaasa asjaomase ettevõtja töötajate arvu suurenemise kokkuvõttes võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist, väljendatuna aasta tööühikutes;
kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist;
iga investeeringuga loodud töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist, välja arvatud juhul, kui töökoht kaotatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021.
▼M6 —————
Artikkel 15
Regionaalne tegevusabi
Hõredalt asustatud piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transpordi lisakulud ning sellistes piirkondades täiendavalt töödeldavate kaupade transpordi lisakulud järgmistel tingimustel:
abi on eelnevalt objektiivselt kindlaks määratav kindlaksmääratud summa või tonn/kilomeetri suhte või muu asjakohase ühiku alusel;
selliste transpordi lisakulude arvutamisel lähtutakse kaupade teekonnast asjaomase liikmesriigi piires transpordivahendiga, millega kaasnevad abisaaja jaoks kõige väiksemad kulud. Liikmesriik võib kehtestada valitud transpordiliigile kohustuslikud keskkonnastandardid ja kui sellised standardid kehtestatakse abisaajale, võib transpordi lisakulude arvutamisel lähtuda nende keskkonnastandardite täitmiseks vajalikest väikseimatest kuludest.
Abi osakaal ei tohi ületada 100 % käesolevas lõikes kindlaks määratud transpordi lisakuludest.
Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondades hoiavad regionaalse tegevusabi kavad ära elanikkonna vähenemise või aitavad seda piirata järgmistel tingimustel:
abisaajate majandustegevus toimub asjaomases piirkonnas;
iga-aastane abisumma abisaaja kohta tegevusabi kavade raames ei ületa 20 % abisaaja poolt aastas asjaomases piirkonnas kantud tööjõukuludest.
►C2 Äärepoolseimates piirkondades kompenseeritakse regionaalse tegevusabi kavadega lisategevuskulud, mis tekivad nendes piirkondades aluslepingu artiklis 349 osutatud ühe või mitme püsiva ebasoodsa tingimuse otsesel mõjul, kui abisaajate majandustegevus toimub äärepoolseimas piirkonnas, tingimusel et iga-aastane abisumma abisaaja kohta käesoleva määruse kohaselt rakendatavate kõigi tegevusabi kavade raames ei ületa ühte järgmist protsendimäära: ◄
35 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas loodud kogulisandväärtusest;
40 % abisaaja poolt aastas asjaomases äärepoolseimas piirkonnas kantud tööjõukuludest;
30 % abisaaja realiseeritud aastakäibest asjaomases äärepoolseimas piirkonnas.
Artikkel 16
Regionaalne linnaarendusabi
Linnaarendusprojektid peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
neid teostatakse linnaarendusfondide kaudu abi saavates piirkondades;
neid kaasrahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;
nendega toetatakse tervikliku säästva linnaarengu strateegia rakendamist.
Linnaarendusmeetmed peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:
linnaarendusfondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Eelkõige ei tohi linnaarendusfondi valitsejate valikul esineda diskrimineerimist tulenevalt nende asutamiskohast või registrisse kandmisest mis tahes liikmesriigis. Linnaarendusfondi valitsejaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega;
sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;
asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;
linnaarendusprojektide erainvestoritele antavate garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist;
investoritel on õigus olla esindatud linnaarendusfondi juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;
linnaarendusfond asutatakse kohaldatavate õigusaktide kohaselt. Liikmesriik näeb ette hoolsuskohustuse täitmise menetluse, et tagada linnaarendusabi meetme rakendamiseks ärilises mõttes usaldusväärne investeerimisstrateegia.
Linnaarendusfondi vahendeid hallatakse äriliste põhimõtete alusel ning tagatakse kasumile orienteeritud rahastamisotsused. See tingimus loetakse täidetuks, kui linnaarendusfondi valitsejad vastavad järgmistele tingimustele:
linnaarendusfondi valitsejad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ja heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;
linnaarendusfondide valitsejaid tasustatakse turutavade kohaselt. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui juht valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;
linnaarendusfondi valitsejate töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;
linnaarendusfondide valitsejad kehtestavad linnaarendusprojektidesse investeerimise strateegia, kriteeriumid ja kavandatava ajakava, tehes eelnevalt kindlaks rahalise elujõulisuse ja eeldatava mõju linnaarengule;
iga omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.
Kui linnaarendusfondist antakse linnaarendusprojektidele laene või garantiisid, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
laenude puhul võetakse käesoleva artikli lõike 3 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse laenu nominaalsumma;
garantiide puhul võetakse käesoleva artikli lõike 3 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel arvesse aluseks oleva laenu nominaalsumma.
2. JAGU
VKEdele antav abi
Artikkel 17
VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi
Abikõlblikud kulud on üks või mitu järgmistest:
materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimise kulud, sealhulgas ühekordsed mitteamortiseeritavad kulud, mis on investeeringu ja selle esmase tegemisega vahetult seotud;
otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks;
punktides a ja b osutatud kulude osa kombinatsioon, mille suurus ei ületa punkti a või b summat, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Käesoleva artikli kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitamiseks peavad investeeringud seisnema järgnevas:
investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse toote- või teenuseturgudele, kus ettevõte enne ei tegutsenud, või kõnealuse investeeringuga seotud ettevõtte kogu tootmisprotsessi või teenuste osutamise protsessi täielik ümberkorraldamine või
vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud. Üksnes ettevõtja aktsiate või osakute omandamine ei kvalifitseeru investeeringuks. Tehing peab toimuma turutingimustel. Põhimõtteliselt tuleb arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Kui väikeettevõtja äritegevuse võtab üle algse omaniku perekonnaliige või ettevõtja üks või mitu töötajat, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad tuleb osta kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud.
Asendusinvesteeringut ei käsitata seega käesoleva lõike tähenduses investeeringuna.
Materiaalse vara rentimisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel:
maa ja hoonete rentimise korral peab rendileping kestma vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva;
seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.
Immateriaalne vara peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes;
vara peab olema amortiseeritav;
see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt;
vara peab abi saava ettevõtja vara hulka kuuluma vähemalt kolm aastat.
Investeerimisprojektiga otseselt loodud tööhõive puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
töökohad luuakse kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist;
töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suureneb, võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega;
loodavaid töökohti tuleb säilitada vähemalt kolm aastat alates töökoha esmatäitmise kuupäevast.
Abi osakaal ei tohi ületada:
väikeettevõtjate puhul 20 % abikõlblikest kuludest;
keskmise suurusega ettevõtjate puhul 10 % abikõlblikest kuludest.
Artikkel 18
VKEdele nõustamiseks antav abi
Artikkel 19
VKEdele messidel osalemiseks antav abi
Artikkel 19a
Abi VKEdele kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalemisel tekkinud kulude eest
Järgmisi määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 1 või määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõikes 1 (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sätestatud kulusid käsitatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide korral abikõlblikuna:
kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia ettevalmistava toetuse, suutlikkuse suurendamise, koolituse ja võrgustikutöö kulud;
heakskiidetud meetmete võtmine;
koostöötegevuste ettevalmistamine ja rakendamine;
jooksvad kulud, mis on seotud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamise juhtimisega;
kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamine, et hõlbustada sidusrühmade suhtlust teabe vahetamiseks, edendada strateegiat ja projekte ning toetada võimalikke abisaajaid tegevuse kavandamisel ja taotluste koostamisel.
Artikkel 19b
Piiratud abisummad VKEdele, kes saavad toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest
Artikkel 19c
Riikliku sekkumise vormis abi mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks
Mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks riikliku sekkumise vormis antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmise suhtes:
riiklik sekkumine hinnakujundusse, et alandada tarnijate poolt mikroettevõtjatele kohaldatavaid elektrienergia, gaasi või soojusenergia ühikuhindu;
mikroettevõtjatele otse või tarnijate kaudu tehtavad maksed tarbitud elektrienergia, gaasi või soojusenergia ühiku kohta, et hüvitada osa selle tarbimise kuludest.
Lõike 1 kohaste meetmetega:
ei kaasne diskrimineerivat kohtlemist tarnijate ega mikroettevõtjate seas;
tagatakse, et kõigil tarnijatel on õigus teha mikroettevõtjatele samadel alustel elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnega seotud pakkumusi;
nähakse ette mehhanism, mis tagab, et tarnija kaudu antud abi antakse võimalikult suures ulatuses edasi lõplikule abisaajale, ning
aidatakse kujundada kulusid ületava hinna, mis võimaldab tõhusat hinnakonkurentsi.
Artikkel 19d
VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju
VKEdele maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarneks riikliku sekkumise vormis antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmise suhtes:
riiklik sekkumine hinnakujundusse, et alandada tarnijate kohaldatavaid elektrienergia, gaasi või soojusenergia ühikuhindu;
VKEdele otse või tarnijate kaudu tehtavad maksed tarbitud elektrienergia, gaasi või soojusenergia ühiku kohta, et hüvitada osa selle tarbimise kuludest.
Lõike 1 kohaste meetmetega:
piirdutakse maksimaalselt 70 %ga maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergiaga, mida abisaaja on abimeetme kohaldamise perioodil tarbinud;
ei kaasne diskrimineerivat kohtlemist tarnijate ega VKEde seas;
tagatakse tarnijatele nende kulude hüvitamine, kui riiklik sekkumine eeldab, et nad peavad tarnima omahinnast madalama hinnaga;
tagatakse, et kõigil tarnijatel on õigus teha samadel alustel elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnega seotud pakkumusi;
nähakse ette mehhanism, mis tagab, et tarnija kaudu antud abi antakse võimalikult suures ulatuses edasi lõplikule abisaajale, ning
tagatakse asjaomase liikmesriigi lõpptarbijatele 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini keskmine tarneühiku hind, mis on vähemalt samaväärne elektrienergia, gaasi või soojusenergia ühiku keskmise hinnaga.
Tarnijatele VKEdele toimunud tarnete eest tehtud maksed, mis on kehtestatud selle kaudu, et riik on sekkunud hinnakujundusse ja näinud ette tarnija omahinnast madalama hinna, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, eeldusel et:
riigi sekkumine hinnakujundusse vastab lõikes 2 sätestatud nõuetele ning
hüvitis ei ole suurem kui vahe sellise hinna vahel, mida tarnija oleks nõudnud turupõhiste tarnehindade kohaldamise korral, ja sellise hinna vahel, mis on kehtestatud riigi sekkumise tõttu omahinnast madalamal tasemel.
2a JAGU
Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi
Artikkel 20
Abi selliste kulude jaoks, mis on seotud ettevõtjate osalemisega Euroopa territoriaalse koostöö projektis
Abikõlblikud on komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 481/2014 ( 56 ) või määruse (EL) 2021/1059 artiklites 38–44 (olenevalt sellest, kumb on kohaldatav) sätestatud järgmised koostööprojektiga seotud kulud:
personalikulud;
kontori- ja halduskulud;
reisi- ja majutuskulud;
välisekspertide ja -teenuste kulud;
varustusega seotud kulud;
taristu ja tööde kulud.
Artikkel 20a
Ettevõtjatele Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalemiseks antav piiratud summas abi
3. JAGU
Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele
Artikkel 21
Riskifinantseerimisabi
Abikõlblikud ettevõtjad on börsil noteerimata VKEd, kes täidavad algse riskifinantseerimisinvesteeringu tegemise ajal vähemalt ühte järgmistest kriteeriumidest:
nad ei ole tegutsenud ühelgi turul;
nad on tegutsenud mis tahes turul kas
vähem kui kümme aastat alates nende registreerimisest või
vähem kui seitse aastat alates nende esimesest kaubanduslikust müügist.
Kui konkreetse ettevõtja suhtes on kohaldatud üht alapunktis i) või ii) osutatud abikõlblikkuse perioodi, võib ainult seda perioodi kohaldada ka samale ettevõtjale edaspidi antava riskifinantseerimisabi suhtes. Teise ettevõtja omandanud või ühinemise kaudu moodustatud ettevõtja puhul hõlmab kohaldatav abikõlblikkuse periood ka vastavalt omandatud ettevõtja või ühinenud ettevõtjate tegevust, välja arvatud selliste omandatud või ühinenud ettevõtjate puhul, kelle käive moodustab vähem kui 10 % omandava ettevõtja käibest omandamisele eelnenud majandusaastal või ühinemise kaudu moodustatud ettevõtja puhul vähem kui 10 % ühinevate ettevõtjate ühinemisele eelnenud majandusaasta kombineeritud käibest. Kui alapunktis i osutatud abikõlblikkuse perioodi kohaldatakse ettevõtjate puhul, keda ei registreerita, algab abikõlblikkuse periood hetkest, mil ettevõtja alustab majandustegevust, või hetkest, mil ta on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu, olenevalt sellest, kumb on varasem;
nad vajavad algset investeeringut, mis uue majandustegevuse jaoks koostatud äriplaani kohaselt moodustab rohkem kui 50 % nende keskmisest aastakäibest eelneva viie aasta jooksul. Erandina esimesest lausest piirdub see künnis 30 %ga järgmiste investeeringute korral, mida käsitatakse algsete investeeringutena uude majandustegevusse:
investeeringud, mis parandavad märkimisväärselt tegevuse keskkonnatoimet kooskõlas artikli 36 lõikega 2;
muud keskkonnasäästlikud investeeringud, nagu need on määratletud määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 1;
investeeringud, mille eesmärk on suurendada IV lisas loetletud kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamise, eraldamise, rafineerimise, töötlemise või ringlussevõtu suutlikkust.
Riskifinantseerimisinvesteering võib hõlmata ka jätkuinvesteeringuid abikõlblikesse ettevõtjatesse, sealhulgas pärast abikõlblikkuse perioodi, millele on osutatud lõike 3 punktis b, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:
lõikes 8 osutatud riskifinantseerimise kogusummat ei ületata;
jätkuinvesteeringute võimalus oli ette nähtud algses äriplaanis;
jätkuinvesteeringu saav ettevõtja ei ole I lisa artikli 3 lõike 3 tähenduses seotud teise ettevõtjaga, kes ei ole finantsvahendaja või meetme raames riskifinantseerimist pakkuv sõltumatu erainvestor, välja arvatud juhul, kui uus üksus on VKE.
Lõikes 5 osutatud riskifinantseerimisinvesteeringu makstav kogusumma ei tohi ületada 16,5 miljonit eurot abikõlbliku ettevõtja kohta mis tahes riskifinantseerimismeetme raames. Riskifinantseerimisinvesteeringu maksimumsumma arvutamisel võetakse arvesse järgmist:
laenude ja võlana struktureeritud kvaasiomakapitali investeeringute puhul instrumendi tasumata nominaalsumma;
garantiide puhul aluseks oleva laenu tasumata nominaalsumma.
Finantsvahendajatele võidakse avaliku sektori makseid teha ühel järgmisel viisil:
omakapital või kvaasiomakapital või rahaeraldis riskifinantseerimisinvesteeringute tegemiseks otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse;
laenud riskifinantseerimisinvesteeringute tegemiseks otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse;
garantiid kahjumite katmiseks, mis tulenevad riskifinantseerimisinvesteeringutest, mis on tehtud otse või kaudselt abikõlblikesse ettevõtjatesse.
Ühelt poolt liikmesriigi (või selle volitatud üksuse) ja teiselt poolt erainvestorite, finantsvahendajate või fondivalitsejate vaheline riski-tulu jagamise kord peab olema sobilik ning vastama järgmistele tingimustele:
muude riskifinantseerimisabi vormide kui garantiide puhul peetakse esmatähtsaks teenitavat tulu (asümmeetriline kasumijagamine või kasumile suunatud stiimulid), mitte kaitset võimaliku kahju eest (langusriski kaitse);
asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 %ga riskifinantseerimise investeeringust;
garantiide kujul antava riskifinantseerimisabi puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on kuni 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat.
Riskifinantseerimismeetmete puhul, millega tehakse abikõlblikele ettevõtjatele riskifinantseerimisinvesteeringuid omakapitali, kvaasiomakapitali või laenude kujul, peab finantsvahendajale tehtav avaliku sektori makse suurendama sõltumatute erainvestorite poolset lisarahastamist finantsvahendajate või abikõlblike ettevõtjate tasandil, et saavutada eraosaluse määr, mis ulatub vähemalt järgmiste miinimumkünnisteni:
10 % riskifinantseerimisinvesteeringust, mis antakse lõike 3 punktis a osutatud abikõlblikule ettevõtjale;
40 % riskifinantseerimisinvesteeringust, mis antakse lõike 3 punktis b osutatud abikõlblikule ettevõtjale;
60 % riskifinantseerimisinvesteeringust, mis antakse lõike 3 punktis c osutatud abikõlblikule ettevõtjale, ja riskifinantseerimise jätkuinvesteeringute puhul abikõlblikule ettevõtjale pärast abikõlblikkuse perioodi, millele on osutatud lõike 3 punktis b.
Artikli 21a kohaselt maksusoodustustena riskifinantseerimisabi saavate sõltumatute erainvestorite antavat rahastust ei võeta arvesse selles lõigus märgitud erasektori osalemise koondmäärade arvutamisel.
Esimese lõigu punktides b ja c nimetatud erasektori osalemise määrasid vähendatakse punkti b puhul 20 % ja punkti c puhul 30 %, kui on tegemist investeeringutega, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt riskifinantseerimisinvesteeringu tegemise ajal kehtival heakskiidetud regionaalabi kaardil märgitud abi saavates piirkondades või mida toetatakse Nõukogu heakskiidetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava alusel või mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist vastavalt määrusele (EL) 2021/697 või liidu kosmoseprogrammist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/696 ( 57 ) või liidu fondidest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 1303/2013, (EL) 2021/1060 või (EL) 2021/2115 ( 58 ) alusel.
Finantsvahendajad ja fondivalitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Liikmesriigid võivad nõuda, et nõuetele vastavad finantsvahendajad ja fondivalitsejad peavad täitma investeeringute laadi tõttu objektiivselt põhjendatud eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumid. Menetlus põhineb kogemuste, pädevuse ning tegevus- ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsetel kriteeriumidel ja vastab järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:
tagatakse, et nõuetele vastavad finantsvahendajad ja fondivalitsejad määratakse kindlaks kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega;
finantsvahendajaid ja fondivalitsejaid ei diskrimineerita tulenevalt nende asutamiskohast või registrisse kandmisest mis tahes liikmesriigis;
selle eesmärk on kehtestada lõikes 10 osutatud asjakohane riski-tulu jagamise kord ja lõikes 15 osutatud kasumipõhised otsused.
Riskifinantseerimise meetmetega tagatakse, et avaliku sektori makseid saavad finantsvahendajad teevad kasumipõhiseid otsuseid, kui nad teevad riskifinantseerimisinvesteeringuid abikõlblikesse ettevõtjatesse. See kohustus loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:
liikmesriik või meedet rakendav üksus näeb ette hoolsuskohustuse täitmise menetluse, et tagada riskifinantseerimismeetme rakendamiseks ärilises mõttes usaldusväärne investeerimisstrateegia, sealhulgas asjakohane riskide hajutamine, et investeerimisportfell oleks majanduslikult elujõuline ning portfelli suuruse ja territoriaalse hõlmavuse seisukohast tõhus;
abikõlbliku ettevõtja riskifinantseerimisinvesteeringu saamise aluseks on elujõuline äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud finantsiline elujõulisus;
iga omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.
Finantsvahendajaid juhitakse äriliste põhimõtete alusel. See nõue on täidetud, kui finantsvahendaja ja riskifinantseerimismeetme liigist sõltuvalt fondivalitseja vastavad järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:
nad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema kooskõlas parimate tavadega ja heas usus tegutsevalt professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega ning vältides huvide konflikti; asjakohasel juhul kohaldatakse regulatiivset järelevalvet;
nende töötasu peab vastama turutavadele. See nõue loetakse täidetuks, kui nad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas lõikega 14;
nad peavad jagama investeerimisriski, kas kaasinvesteerides oma vahendeid või saades tulemuslikkusega seotud töötasu tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas liikmesriigi või selle volitatud üksuse huvidega;
nad kehtestavad investeerimisstrateegia, kriteeriumid ja investeeringute kavandatava ajakava;
investoritel on õigus olla esindatud investeerimisfondi juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee, kui need on olemas.
Riskifinantseerimismeetmed, millega tehakse riskifinantseerimisinvesteeringuid VKEdesse, kes ei täida lõikes 3 sätestatud tingimusi, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, eeldusel et täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:
kõik käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud need, mis on sätestatud lõigetes 3, 4, 8, 12 ja/või 13;
riskifinantseerimismeetmete puhul, millega tehakse abikõlblikele ettevõtjatele riskifinantseerimisinvesteeringuid omakapitali, kvaasiomakapitali või laenude kujul, peab meede suurendama sõltumatute erainvestorite poolset lisarahastamist finantsvahendajate või VKEde tasandil nii, et saavutada eraosaluse määr, mis ulatub vähemalt 60 %ni VKEdele antavast riskifinantseerimisest.
Esimese lõigu punktis c nimetatud erasektori osalemise määra vähendatakse 30 %ni, kui on tegemist investeeringutega, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt riskifinantseerimisinvesteeringu tegemise ajal kehtival heakskiidetud regionaalabi kaardil märgitud abi saavates piirkondades või mida toetatakse nõukogu heakskiidetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava alusel või mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist vastavalt määrusele (EL) 2021/697) või liidu kosmoseprogrammist vastavalt määrusele (EL) 2021/696 või ELi fondidest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames määruse (EL) 1303/2013, määruse (EL) 2021/1060 või määruse (EL) 2021/2115 alusel
Artikkel 21a
Riskifinantseerimisabi VKEdele füüsilisest isikust erasektori investoritele tehtavate maksusoodustustena
Kui sõltumatu erainvestor pakub riskifinantseerimist otse abikõlblikule ettevõtjale, siis et tagada sellise sõltumatu erainvestori nõuetekohane osalemine kooskõlas artikli 21 lõikega 12, ei tohi maksusoodustus, mida arvestatakse kõigi kombineeritud maksusoodustuste kumulatiivse maksimaalse maksusoodustusena, ületada järgmisi ülempiire:
50 % sõltumatu erainvestori abikõlblikust investeeringust artikli 21 lõike 3 punktis a osutatud abikõlblikesse ettevõtjatesse;
35 % sõltumatu erainvestori abikõlblikust investeeringust artikli 21 lõike 3 punktis b osutatud abikõlblikesse ettevõtjatesse;
20 % sõltumatu erainvestori abikõlblikust investeeringust artikli 21 lõike 3 punktis c osutatud abikõlblikesse ettevõtjatesse või abikõlblikust jätkuinvesteeringust abikõlblikku ettevõtjasse pärast artikli 21 lõike 3 punktis b nimetatud abikõlblikkuse perioodi.
Esimeses lõigus nimetatud otseinvesteeringute maksusoodustuse ülempiire võib suurendada punkti a puhul kuni 65 %, punkti b puhul kuni 50 % ja punkti c puhul kuni 35 %, kui on tegemist investeeringutega, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt riskifinantseerimisinvesteeringu tegemise ajal kehtival heakskiidetud regionaalabi kaardil märgitud abi saavates piirkondades või mida toetatakse nõukogu heakskiidetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava alusel või mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist vastavalt määrusele (EL) 2021/697 või liidu kosmoseprogrammist vastavalt määrusele (EL) 2021/696 või liidu fondidest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames määruse (EL) 1303/2013, määruse (EL) 2021/1060 või määruse (EL) 2021/2115 alusel.
Artikkel 22
Idufirmadele antav abi
Abikõlblikud on börsil noteerimata väikeettevõtjad viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, kui ettevõtja täidab järgmised kumulatiivsed tingimused:
ta ei ole üle võtnud teise ettevõtja tegevust, välja arvatud juhul, kui ülevõetud tegevuse käive moodustab alla 10 % abikõlbliku ettevõtja käibest ülevõtmisele eelnenud majandusaastal;
ta ei ole veel kasumit jaotanud;
ta ei ole omandanud teist ettevõtjat ega ole moodustatud ühinemise kaudu, välja arvatud juhul, kui omandatud ettevõtja käive moodustab alla 10 % abikõlbliku ettevõtja käibest omandamisele eelnenud majandusaastal või ühinemise kaudu moodustatud ettevõtja käive on alla 10 % suurem ühinevate ettevõtjate ühinemisele eelnenud majandusaasta kombineeritud käibest.
Nende abikõlblike ettevõtjate puhul, kes ei kuulu registreerimisele, algab viieaastane abikõlblikkuse periood hetkel, mil ettevõtja alustab majandustegevust, või hetkel, mil ta on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu, olenevalt sellest, kumb on varasem.
Erandina esimese lõigu punktist c loetakse käesoleva artikli kohaselt abikõlblike ettevõtjate ühinemisel moodustatud ettevõtjad samuti abikõlblikuks kuni viie aasta jooksul alates kõige vanema ühineva ettevõtja registreerimisest.
Idufirmadele antav abi võib olla järgmine:
turutingimustele mittevastava intressimääraga laenud kuni kümneaastase kestusega ja nominaalsummaga maksimaalselt 1,1 miljonit eurot või 1,65 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas, või 2,2 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas. Laenude puhul, mille kestus on viis kuni kümme aastat, võib maksimumsummasid kohandada, korrutades seda ületavad summad kümne aasta ja laenu tegeliku kestuse suhtega. Laenude puhul, mille kestus on lühem kui viis aastat, on maksimumsumma sama mis viieaastase kestusega laenude puhul;
turutingimustele mittevastava preemiaga garantiid kuni kümneaastase kestusega ja garanteeritud summaga maksimaalselt 1,65 miljonit eurot või 2,48 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas, või 3,3 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas. Garantiide puhul, mille kestus on viis kuni kümme aastat, võib garanteeritud maksimumsummasid kohandada, korrutades neid ületavad summad kümne aasta ja garantii tegeliku kestuse suhtega. Garantiide puhul, mille kestus on lühem kui viis aastat, on maksimumsumma sama mis viieaastase kestusega garantiide puhul. Garantii ei tohi tagatud laenust moodustada üle 80 %;
toetused, sealhulgas omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringud, intressimäära ja garantiipreemia vähendused maksimaalse brutotoetusekvivalendiga 0,5 miljonit eurot või 0,75 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas, või 1 miljon eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas;
maksusoodustused abikõlblikele ettevõtjatele maksimaalse brutotoetusekvivalendiga 0,5 miljonit eurot või 0,75 miljonit eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas, või 1 miljon eurot, kui ettevõtja on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abi saavas piirkonnas.
Lisaks lõigetes 3, 4 ja 5 märgitud summadele võivad idufirmade abikavad seisneda intellektuaalomandi üleandmises või selle kasutusõiguste andmises tasuta või alla turuväärtuse. Lõike 2 kohasele abikõlblikule ettevõtjale annab intellektuaalomandi üle või annab kasutusõigused artikli 2 punktis 83 määratletud teadmisi levitav organisatsioon, kes on asjaomase intellektuaalomandi välja töötanud oma sõltumatu või koostööd hõlmava teadus- ja arendustegevuse tulemusena. Üleandmine või kasutusõiguste andmine vastab kõigile järgmistele tingimustele:
intellektuaalomandi üleandmise või selle kasutusõiguste andmise eesmärk on tuua turule uus toode või teenus ning
intellektuaalomandi väärtus on määratud kindlaks turuhinna alusel ja selleks on kasutatud järgmisi meetodeid:
summa on määratud kindlaks konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse tulemusena;
sõltumatu eksperdi hinnang kinnitab, et summa on vähemalt võrdne turuhinnaga;
abikõlblikul ettevõtjal on koos teadmisi levitava organisatsiooniga loodud intellektuaalomandi suhtes eesõigus ja teadmisi levitav organisatsioon kasutab vastastikust õigust küsida kolmandatelt isikutelt majanduslikult soodsamaid pakkumisi, nii et koostöös osalev abikõlblik ettevõtja peab oma pakkumist vastavalt kohandama.
Käesolevas punktis osutatud intellektuaalomandi väärtusest võidakse maha arvata selle rahalise ja mitterahalise panuse väärtus, mille abikõlblik ettevõtja on teinud kõnealuse intellektuaalomandi loomiseks ellu viidud teadmisi levitava organisatsiooni tegevuse kuludesse.
Käesoleva lõike alusel intellektuaalomandi üleandmise või sellega seotud kasutusõiguste andmise abisumma ei tohi ületada 1 miljonit eurot. Abisumma vastab punktis b osutatud intellektuaalomandi väärtusele, millest on lahutatud punkti b viimases lauses osutatud mahaarvamine ja abisaajalt kõnealuse intellektuaalomandi eest saadav tasu. Punktis b osutatud intellektuaalomandi väärtus võib ületada 1 miljonit eurot, millisel juhul võib abikõlblik ettevõtja katta sellise lisasumma omavahenditega või muul viisil.
Artikkel 23
VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi
Abi võib anda maksusoodustusena sõltumatutele erainvestoritele, kes on füüsilised isikud, seoses nende riskifinantseerimisinvesteeringutega, mis tehakse alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu ettevõtjatesse, mis on abikõlblikud artikli 21a lõigetes 2 ja 5 sätestatud tingimuste kohaselt.
Artikkel 24
Esmaseks taustauuringuks antav abi
Abikõlblikud on järgmised kulud:
kulud, mis on seotud esmase sõelumise ja ametliku hoolsuskohustuse menetlusega, mille viivad läbi finantsvahendajate juhid või investorid, et teha kindlaks abikõlblikud ettevõtjad artiklite 21, 21a ja 22 kohaselt;
komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/565 ( 61 ) artikli 36 lõikes 1 määratletud investeerimisanalüüside kulud artiklite 21, 21a ja 22 kohase abikõlbliku üksikettevõtja puhul, kui neid analüüse levitatakse avalikult ja kui neid on levitatud investeerimisanalüüsi teenuseosutaja klientidele enne avalikku levitamist, neid levitatakse avalikult samas vormis ja hiljemalt kolm kuud pärast esimest klientidele levitamist.
4. JAGU
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi
Artikkel 25
Teadus- ja arendusprojektidele antav abi
Teadus- ja arendusprojekti abi saav osa peab olema täielikult liigitatav ühe või mitme järgneva kategooria alla:
alusuuringud;
rakendusuuringud;
tootearendus;
teostatavusuuringud.
Kõik teadus- ja arendustegevusprojektide abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised:
personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;
vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt;
ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Ehitise puhul peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulu, mis vastab projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Maa puhul on abikõlblikud omandi üleminekuga seotud kulud või tegelikult tekkinud kapitalikulud;
turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu; piiramata artikli 7 lõike 1 kolmanda lause kohaldamist, võidakse sellised teadus- ja arendustegevuse projekti kulud arvutada hoopis lihtsustatud kuluarvestuse alusel, mis seisneb kindlas määras kuni 20 %, mida kohaldatakse punktides a–d osutatud teadus- ja arendustegevuse projekti abikõlblike kogukulude suhtes. Sellisel juhul tuleb kaudsete kulude arvutamiseks kasutatavad teadus- ja arendustegevuse projekti kulud määrata kindlaks tavapärase raamatupidamiskorra alusel, mis peab hõlmama ainult punktides a–d osutatud teadus- ja arendustegevuse projekti abikõlblikke kulusid.
Abi osakaal ei tohi ühegi abisaaja puhul ületada:
alusuuringute puhul 100 % abikõlblikest kuludest;
rakendusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest;
tootearenduse puhul 25 % abikõlblikest kuludest;
teostatavusuuringute puhul 50 % abikõlblikest kuludest.
Rakendusuuringute ja tootearenduse abi osakaalu võib suurendada abi ülemmäärani 80 % abikõlblikest kuludest kooskõlas järgmiste punktidega a–d, kusjuures punkte b, c ja d ei tohi omavahel kombineerida:
10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul;
15 protsendipunkti, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
projekt hõlmab tõhusat koostööd
projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu;
abisaaja võtab kohustuse teha EMPs õigel ajal, turuhinnaga ning mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel huvitatud isikutele kasutamiseks kättesaadavaks intellektuaalomandi õigustega kaitstud nende tulemuste litsentsid, mis on saadud abi saavate teadus- ja arendustegevuse projektidega seotud uuringute käigus;
teadus- ja arendustegevuse projekti viiakse ellu abi saavas piirkonnas, täites aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi;
5 protsendipunkti, kui teadus- ja arendustegevuse projekti viiakse ellu abi saavas piirkonnas, täites aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi;
25 protsendipunkti, kui teadus- ja arendustegevuse projekt
on valitud liikmesriigi poolt avaliku projektikonkursi kaudu, et sellest saaks sellise projekti osa, mille on ühiselt kavandanud vähemalt kolm liikmesriiki või EMP lepingus osalevat riiki, ning
hõlmab tulemuslikku koostööd ettevõtjate vahel vähemalt kahes liikmesriigis või EMP lepingus osalevas riigis, kui abisaaja on VKE, või vähemalt kolmes liikmesriigis või EMP lepingus osalevas riigis, kui abisaaja on suurettevõtja, ning
kui on täidetud vähemalt üks kahest järgmisest tingimusest:
Artikkel 25a
Kvaliteedimärgise saanud projektidele antav abi
Artikkel 25b
Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi
Artikkel 25c
Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi
Artikkel 25d
Meetmetele „Teaming” antav abi
Meetmega „Teaming” seotud taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused:
kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;
taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele;
juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada;
kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.
Artikkel 25e
Euroopa Kaitsefondist või Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist toetatavate projektide kaasrahastamiseks antav abi
Artikkel 26
Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule
Artikkel 26a
Investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule
Abi osakaalu võib suurendada abi ülemmäärani vastavalt 40, 50 ja 60 % suurte, keskmise suurusega ja väikeettevõtjate abikõlblikest investeerimiskuludest järgmiselt:
10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul;
täiendavad 10 protsendipunkti piiriülese katse- ja eksperimenditaristu puhul, millele peavad vähemalt kaks liikmesriiki andma riiklikku rahastamist, või liidu tasandil hinnatud ja valitud katse- ja eksperimenditaristu jaoks;
täiendavad 5 protsendipunkti katse- ja eksperimenditaristu puhul, mille teenuste osutamise aastasest suutlikkusest on vähemalt 80 % ette nähtud VKEdele.
Artikkel 27
Innovatsiooniklastritele antav abi
Abikõlblikud kulud innovatsiooniklastrile antava tegevusabi puhul on personali- ja halduskulud (sealhulgas üldkulud) seoses järgmiste tegevustega:
klastri elavdamine, et lihtsustada koostööd, teabe jagamist ning spetsialiseeritud ja kohandatud tugiteenuste osutamist ja suunamist;
klastri turundus, et suurendada uute ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist ning klastri nähtavust;
klastri vahendite haldamine; koolitusprogrammide, töötubade ja konverentside korraldamine, et toetada teadmiste jagamist, võrgustike loomist ja riikidevahelist koostööd.
Artikkel 28
VKEdele antav innovatsiooniabi
Abikõlblikud on järgmised kulud:
patentide ja muude immateriaalsete varade omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud;
kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtjate poolt lähetatavatele kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja loodud uuel töökohal ja ei asenda teisi töötajaid;
innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud, sealhulgas teenused, mida osutavad teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid, teadustaristud, katse- ja eksperimenditaristud või innovatsiooniklastrid.
Artikkel 29
Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi
Abikõlblikud kulud on järgmised:
personalikulud;
vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud;
täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.
Artikkel 30
Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi
Enne toetatava projekti alustamist tuleb internetis avaldada järgmised andmed:
fakt, et abi saav projekt teostatakse;
abi saava projekti eesmärgid;
abi saava projekti eeldatavate tulemuste avaldamise ligikaudne kuupäev ja avaldamise aadress internetis;
viide, et toetatava projekti tulemused on tasuta kättesaadavad kõigile asjaomastele konkreetses põllumajandussektoris või allsektoris tegutsevatele ettevõtjatele.
5. JAGU
Koolitusabi
Artikkel 31
Koolitusabi
Abikõlblikud on järgmised kulud:
koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad;
koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, majutuskulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsioonikulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks;
koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud;
koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, muud üldkulud) tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad.
Abi osakaal ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada kuni 70 % abikõlblikest kuludest järgmiselt:
10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;
10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral.
Kui abi antakse meretranspordi valdkonnas, võib selle osakaal olla kuni 100 % abikõlblikest kuludest, eeldusel et täidetakse järgmisi tingimusi:
koolitatavad ei ole laevapere tegevliikmed, vaid on pardal mittekoosseisulised töötajad, ning
koolitus toimub liidus registreeritud laevade pardal.
6. JAGU
Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi
Artikkel 32
Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi
Artikkel 33
Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi
Artikkel 34
Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks
Abikõlblikud on järgmised kulud:
tööruumide kohandamise kulud;
töötajate töölevõtmise kulud üksnes selle aja eest, mis veedetakse puudega töötajaid abistades, ja kulud seoses selliste töötajate koolitamisega puudega töötajate abistamiseks;
puudega töötajatele kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abisaaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;
kulud, mis on otseselt seotud puudega töötajate transpordiga töökohta ning tööalase tegevusega seotud transpordiga;
palgakulud tundide eest, mis kuluvad puudega töötajal rehabilitatsioonile;
kui abisaaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtja tootmisüksuste ehitamise, sisseseadmise või moderniseerimisega seotud kulud ning haldus- ja transpordikulud, eeldusel et need on otseselt seotud puudega töötajate töölevõtmisega.
Artikkel 35
Abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks
Abikõlblikud on järgmised kulud:
töötajate töölevõtmise kulud üksnes selle aja eest, mis veedetakse ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid abistades, maksimaalselt 12 kuu jooksul alates ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest ja maksimaalselt 24 kuu jooksul alates eriti ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest;
kulud seoses selliste töötajate koolitamisega ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamiseks.
7. JAGU
Keskkonnakaitseks antav abi
Artikkel 36
Keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi
Käesolevat artiklit kohaldatakse ka elektrienergiast toodetud ja taastuvallikatest toodetud, vesinikuks mittekvalifitseeruvat vesinikku tootvatesse või kasutavatesse rajatistesse, seadmetesse ja masinatesse ning sellist vesinikku transportivasse artikli 2 punkti 130 viimases lauses osutatud eriotstarbelisse taristusse tehtavateks investeeringuteks antava abi suhtes, kui on võimalik tõendada, et toodetava, kasutatava või transporditava elektripõhise vesiniku olelusringi kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendatakse vähemalt 70 % võrreldes fossiilkütuse võrdlusnäitajaga 94 g CO2eq/MJ .Käesolevas lõigus nimetatud olelusringi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise kindlaksmääramiseks määrab vesiniku tootmiseks kasutatava elektrienergia tootmisega seotud kasvuhoonegaaside heitkogused tasakaaluarveldusperioodil kindlaks selle pakkumispiirkonna piirkuludega tootja, kus elektrolüüsiseade asub, kui elektrolüüsiseade tarbib energiat elektrivõrgust.
Esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel kasutatakse, transporditakse või vajaduse korral toodetakse kogu investeeringu eluea jooksul ainult nendes lõikudes sätestatud tingimustele vastavat vesinikku. Liikmesriik võtab täita vastava kohustuse.
Investeering peab vastama ühele järgmistest tingimustest:
see võimaldab projekti ellu viia, mis suurendab abisaaja tegevuse keskkonnakaitset liidu kehtivates normatiivides nõutust rohkem, olenemata sellest, kas riigis kehtivad liidu normatiividest rangemad kohustuslikud normatiivid; artikli 2 punkti 130 viimases lauses osutatud eriotstarbelise taristuga seotud või seda hõlmavate projektide puhul, mis puudutavad vesinikku lõike 1b tähenduses, heitsoojust või CO2 või mis hõlmavad ühendust lõike 1b kohase vesiniku, heitsoojuse või CO2 energiataristuga, võib keskkonnakaitse suurenemine tuleneda ka mõne muu taristuahelas osaleva üksuse tegevusest või
see võimaldab ellu viia projekti, mis suurendab abisaaja tegevuse keskkonnakaitset, kui liidu standardid puuduvad; artikli 2 punkti 130 viimases lauses osutatud eriotstarbelise taristuga seotud või seda hõlmavate projektide puhul, mis puudutavad vesinikku lõike 1b tähenduses, heitsoojust või CO2 või mis hõlmavad ühendust lõike 1b kohase vesiniku, heitsoojuse või CO2 energiataristuga, võib keskkonnakaitse suurenemine tuleneda ka mõne muu taristuahelas osaleva üksuse tegevusest või
see võimaldab projekti ellu viia, mis suurendab abisaaja tegevuse keskkonnakaitset, et järgida liidu normatiive, mis on vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud; artikli 2 punkti 130 viimases lauses osutatud eriotstarbelise taristuga seotud või seda hõlmavate projektide puhul, mis puudutavad vesinikku lõike 1b tähenduses, heitsoojust või CO2 või mis hõlmavad ühendust lõike 1b kohase vesiniku, heitsoojuse või CO2 energiataristuga, võib keskkonnakaitse suurenemine tuleneda ka mõne muu taristuahelas osaleva üksuse tegevusest.
Investeeringud CO2 kogumisse ja transporti peavad vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:
CO2 kogumine ja/või transport, sealhulgas CO2 kogumise ja säilitamise ning kogumise ja utiliseerimise ahela üksikelemendid, tuleb kaasata terviklikku CO2 kogumise ja säilitamise ja/või CO2 kogumise ja utiliseerimise ahelasse;
investeerimisprojekti nüüdispuhasväärtus kogu selle eluea vältel peab olema negatiivne. Projekti nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks võetakse arvesse välditud CO2 heite kulusid;
abikõlblikud kulud on eranditult täiendavad investeerimiskulud, mis tulenevad CO2 kogumisest CO2 heitkoguseid tekitavas käitises (tööstusrajatises või elektrijaamas) või otse välisõhust ning kogutud CO2 heitkoguste puhverladustamisest ja transpordist.
Abikõlblikud on täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes investeerimiskulusid abi puudumise korral rakenduva alternatiivse stsenaariumiga järgmiselt:
kui alternatiivne stsenaarium seisneb vähem keskkonnasõbraliku investeeringu tegemises, mis vastab kõnealuse sektori või tegevuse tavapärastele äritavadele, siis on abikõlblikud kulud riigiabi saava investeeringu kulude ja vähem keskkonnasõbraliku investeeringu kulude erinevus;
kui alternatiivne stsenaarium seisneb sama investeeringu tegemises hiljem, siis on abikõlblikud kulud riigiabi saava investeeringu kulude ja hilisema investeeringu kulude nüüdispuhasväärtuse erinevus, mis on diskonteeritud ajahetkele, millal abi saav investeering oleks tehtud;
kui alternatiivne stsenaarium seisneb olemasolevate käitiste ja seadmete kasutuses hoidmises, siis on abikõlblikud kulud riigiabi saava investeeringu kulude ning olemasolevate käitiste ja varustuse hooldamiseks, remontimiseks ja ajakohastamiseks tehtud investeeringute nüüdispuhasväärtuse erinevus, mis on diskonteeritud ajahetkele, millal abi saav investeering oleks tehtud;
rendilepingu alusel kasutatavate seadmete puhul on abikõlblikud kulud riigiabi saava seadmete rentimise investeeringu ja ilma kõnealust abi andmata vähem keskkonnasõbralike seadmete rentimise nüüdispuhasväärtuse erinevus; rendikulud ei hõlma kulusid, mis on seotud seadmete või käitise kasutamisega (kütusekulud, kindlustus, hooldus, muud tarvikud) olenemata sellest, kas need on rendilepingu osa või mitte.
Kõigis punktides a–d loetletud olukordades vastab alternatiivne stsenaarium võrreldava tootmisvõimsuse ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega. Alternatiivne stsenaarium peab olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid, turutingimusi ja ELi HKSi süsteemist tulenevaid stiimuleid.
Kui riigiabi saav investeering seisneb juba olemasolevasse rajatisse lisakomponendi paigaldamises, mille puhul ei ole olemas vähem keskkonnasõbralikku vastupidist investeeringut, siis on abikõlblikud kulud investeeringu kogukulud.
Kui riigiabi saav investeering seisneb artikli 2 punkti 130 viimases lauses osutatud lõike 1b kohase vesiniku, heitsoojuse või CO2 jaoks eriotstarbelise taristu ehitamises, mis on vajalik, et tõsta lõigetes 2 ja 2a osutatud keskkonnakaitse taset, on abikõlblikud kulud investeeringu kogukulud. Abikõlblikud ei ole hoidlate ehitamise või ajakohastamise kulud, välja arvatud taastuvallikatest toodetud vesiniku ja lõike 1b teises lõigus käsitletud vesiniku hoidlad.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
Abi osakaal võib jõuda 100 %ni investeerimiskuludest, kui abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse teel, mis lisaks artikli 2 punktis 38 sätestatud tingimustele vastab kõigile järgmistele tingimustele:
abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel abikõlblikkus- ja valikukriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi;
kui abi saavad kõik pakkumismenetluses osalevad pakkujad, korrigeeritakse seda menetlust kava rakendamise ajal, et taastada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, näiteks vähendades kava eelarvet või mahtu;
välistatakse kohanduste tegemine pärast pakkumismenetluse tulemuste selgumist (näiteks pakkumise tulemuse alased edasised läbirääkimised);
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel lähtutakse abist, mis on seotud projekti panusega meetme keskkonnaalastesse eesmärkidesse, näiteks saavutatava keskkonnakaitse ühiku kohta taotletav abi.
Artikkel 36a
Investeeringuteks ettenähtud abi laadimis- või tankimistaristule
Abikõlblikud kulud võivad hõlmata ka taastuvallikatest toodetud elektri või taastuvallikatest toodetud vesiniku kohapealse tootmise investeerimiskulusid ning taastuvallikatest toodetud elektri salvestamise üksuste või taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlate investeerimiskulusid. Kohapealse taastuvallikatest elektri või vesiniku tootmise üksuse nimitootmisvõimsus ei tohi ületada sellega ühendatud laadimis- või tankimistaristu suurimat nimiväljundvõimsust või tankimisvõimsust.
Käesoleva artikli alusel antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse teel, mis lisaks artikli 2 punktis 38 sätestatud tingimustele vastab kõigile järgmistele tingimustele:
abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel abikõlblikkus- ja valikukriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi;
kui abi saavad kõik pakkumismenetluses osalevad pakkujad, korrigeeritakse seda menetlust kava rakendamise ajal, et taastada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, näiteks vähendades kava eelarvet või mahtu;
välistatakse kohanduste tegemine pärast pakkumismenetluse tulemuste selgumist (näiteks pakkumise tulemuse alased edasised läbirääkimised);
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel lähtutakse abist, mis on seotud projekti panusega meetme keskkonnaalastesse eesmärkidesse, näiteks laadimispunkti või tankla kohta taotletav abi.
Kohustust korraldada esimeses lõigus märgitud avatud avalik konsultatsioon või sõltumatu turu-uuring ei kohaldata abi suhtes, mida antakse sellise laadimis- või tankimistaristu ehitamiseks, paigaldamiseks, uuendamiseks või laiendamiseks, millele üldsusel puudub juurdepääs.
Artikkel 36b
Investeeringuteks ettenähtud abi keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite omandamiseks ning sõidukite moderniseerimiseks
Järgmised kulud on abikõlblikud:
keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite ostmiseks tehtavate investeeringute puhul keskkonnasõbraliku või heiteta sõiduki ostmise täiendavad kulud. Need kulud arvutatakse keskkonnasõbraliku või heiteta sõiduki ostmise investeerimiskulude ning sellise sama kategooria sõiduki ostmise investeerimiskulude erinevuse alusel, mis vastab juba jõustunud ja kohaldatavatele liidu normatiividele ja mis oleks ostetud ilma abi saamata;
keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite liisimiseks tehtavate investeeringute puhul keskkonnasõbraliku või heiteta sõiduki liisimise täiendavad kulud. Need kulud arvutatakse keskkonnasõbraliku või heiteta sõiduki liisimise nüüdispuhasväärtuse ning sellise sama kategooria sõiduki liisimise nüüdispuhasväärtuse erinevuse alusel, mis vastab juba jõustunud ja kohaldatavatele liidu normatiividele ja mis oleks liisitud ilma abi saamata. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel ei võeta arvesse sõiduki kasutamisega seotud tegevuskulusid, sealhulgas energia- kindlustus- ja hoolduskulusid, olenemata sellest, kas need on liisingulepinguga hõlmatud või mitte;
sõidukite moderniseerimiseks tehtava investeeringu kulud, mille eesmärk on muuta need sõidukid keskkonnasõbralikeks või heiteta sõidukiteks.
Käesoleva artikli alusel antakse abi konkureeriva pakkumismenetluse teel, mis lisaks artikli 2 punktis 38 sätestatud tingimustele vastab kõigile järgmistele tingimustele:
abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel abikõlblikkus- ja valikukriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi;
kui abi saavad kõik pakkumismenetluses osalevad pakkujad, korrigeeritakse seda menetlust kava rakendamise ajal, et taastada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, näiteks vähendades kava eelarvet või mahtu;
välistatakse kohanduste tegemine pärast pakkumismenetluse tulemuste selgumist (näiteks pakkumise tulemuse alased edasised läbirääkimised);
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel lähtutakse abist, mis on seotud projekti panusega meetme keskkonnaalastesse eesmärkidesse, näiteks keskkonnasõbraliku või heiteta sõiduki kohta taotletav abi.
Kui abi antakse lõike 4 tingimustest lähtuva konkureeriva pakkumismenetluse alusel, ei tohi abi osakaal ületada
100 % heiteta sõiduki ostmise või liisimise või sõiduki heiteta sõidukiks muutmise eesmärgil moderniseerimise abikõlblikest kuludest;
80 % keskkonnasõbraliku sõiduki ostmise või liisimise või sõiduki keskkonnasõbralikuks sõidukiks muutmise eesmärgil moderniseerimise abikõlblikest kuludest.
Sellistel juhtudel ei tohi abi osakaal ületada 20 % abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 10 protsendipunkti heiteta sõidukite puhul ja 20 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate puhul või 30 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul.
Sellisel juhul ei tohi abi osakaal ületada 40 % abikõlblikest kuludest. Heiteta sõidukite puhul võib abi osakaalu suurendada 10 protsendipunkti.
Artikkel 38
Energiatõhususe meetmetesse (välja arvatud hoonete energiatõhusus) tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi
Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis on vajalikud suurema energiatõhususe saavutamiseks. Need määratakse kindlaks, võrreldes investeeringu kulusid abi puudumise korral tekkivate alternatiivse stsenaariumi kuludega järgmiselt:
kui alternatiivne stsenaarium seisneb vähem energiatõhusa investeeringu tegemises, mis vastab kõnealuse sektori või tegevuse tavapärastele äritavadele, siis on abikõlblikud kulud riigiabi saava investeeringu kulude ja vähem energiatõhusa investeeringu kulude erinevus;
kui alternatiivne stsenaarium seisneb sama investeeringu tegemises hiljem, siis on abikõlblikud kulud riigiabi saava investeeringu kulude ja hilisema investeeringu kulude nüüdispuhasväärtuse erinevus, mis on diskonteeritud ajahetkele, millal abi saav investeering oleks tehtud;
kui alternatiivne stsenaarium seisneb olemasolevate käitiste ja seadmete kasutuses hoidmises, siis on abikõlblikud kulud riigiabi saava investeeringu kulude ning olemasoleva käitise ja varustuse hooldamiseks, remontimiseks ja ajakohastamiseks tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse erinevus, mis on diskonteeritud ajahetkele, millal abi saav investeering oleks tehtud;
rendilepingu alusel kasutatavate seadmete puhul on abikõlblikud kulud riigiabi sisaldava seadmete rentimise investeeringu ja ilma kõnealust abi saamata vähem energiatõhusate seadmete rentimise nüüdispuhasväärtuse erinevus; rendikulud ei hõlma kulusid, mis on seotud seadmete või käitise kasutamisega (kütusekulud, kindlustus, hooldus, muud tarvikud), olenemata sellest, kas need on rendilepingu osa või mitte.
Kõigis esimeses lõikes loetletud olukordades vastab alternatiivne investeering võrreldava tootmisvõimsuse ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega. Alternatiivne investeering peab olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid, turutingimusi ja ELi HKSi süsteemist tulenevaid stiimuleid.
Kui investeeringu puhul on tegemist selgelt tuvastatava investeeringuga, mille ainus eesmärk on parandada energiatõhusust ja mille puhul ei ole olemas vähem energiatõhusat alternatiivset investeeringut, siis on abikõlblikud kulud investeeringu kogukulud.
Kulud, mis ei ole otseselt seotud suurema energiatõhususe saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
▼M6 —————
Abi osakaal võib jõuda 100 %ni investeeringu kogukuludest, kui abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse teel, mis lisaks artikli 2 punktis 38 sätestatud tingimustele vastab kõigile järgmistele tingimustele:
abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel abikõlblikkus- ja valikukriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi;
kui abi saavad kõik pakkumismenetluses osalevad pakkujad, korrigeeritakse seda menetlust kava rakendamise ajal, et taastada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, näiteks vähendades kava eelarvet või mahtu;
välistatakse kohanduste tegemine pärast pakkumismenetluse tulemuste selgumist (näiteks pakkumise tulemuse alased edasised läbirääkimised);
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel lähtutakse abist, mis on seotud projekti panusega meetme keskkonnaalastesse eesmärkidesse, näiteks säästetud energia ühiku või saavutatud energiatõhususe ühiku kohta taotletav abi. Need kriteeriumid ei tohi olla vähem kui 70 % kõigi valikukriteeriumide osakaalust.
Artikkel 38a
Hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi
Hoone energiatõhususe parandamiseks antavat abi võib kombineerida mõne järgmise meetme või kõigi järgmiste meetmete jaoks antava abiga:
selliste integreeritud kohapealsete seadmete paigaldamine, mis toodavad taastuvatest energiaallikatest elektrit, kütet või jahutust, sealhulgas, kuid mitte ainult päikesepaneelid ja soojuspumbad;
kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia salvestamiseks kasutatava varustuse paigaldamine. Salvestamiseks kasutatav varustus saab igal aastal vähemalt 75 % oma energiast otse ühendatud taastuvenergia tootmise käitisest;
ühendamine energiatõhusa kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemiga ning seotud seadmed;
hoone kasutajatele mõeldud laadimistaristu ning sellega seotud taristu (näiteks juhtmestik) rajamine ja paigaldamine, kui parklad asuvad kas hoones või selle kõrval;
seadmete paigaldamine hoones digitehnoloogia kasutuselevõtuks, eelkõige hoone nutivalmiduse suurendamiseks, sealhulgas passiivne sisejuhtmestik või andmevõrkude struktureeritud kaablid ja lairibataristu lisaosa, mis paikneb krundil, mille juurde hoone kuulub, välja arvatud andmevõrkude juhtmed või kaablid väljaspool krunti;
investeeringud haljaskatustesse ning vihmavee säilitamise ja kasutamise seadmetesse.
Selliste eespool punktides a–f osutatud kombineeritud tööde korral loetakse abikõlblikuks eri käitistesse ja seadmetesse tehtavate investeeringute kogukulu. Kulud, mis ei ole otseselt seotud suurema energiatõhususe või keskkonnatoime saavutamisega, ei ole abikõlblikud.
Artikkel 38b
Abi energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamiseks
Artikkel 39
Hoonete energiatõhususe projektide investeeringuteks rahastamisvahenditena antav abi
Hoone energiatõhususe parandamiseks antavat abi võib kombineerida mõne järgmise meetme või kõigi järgmiste meetmete jaoks antava abiga:
selliste integreeritud kohapealsete seadmete paigaldamine, mis toodavad taastuvatest energiaallikatest elektrit, kütet või jahutust, sealhulgas, kuid mitte ainult päikesepaneelid ja soojuspumbad;
kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia salvestamiseks kasutatava varustuse paigaldamine. Salvestamiseks kasutatav varustus saab igal aastal vähemalt 75 % oma energiast otse ühendatud taastuvenergia tootmise käitisest;
investeeringud energiatõhusa kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemiga ühendamisse ning seotud seadmetesse;
hoone kasutajatele mõeldud laadimistaristu ning sellega seotud taristu (näiteks juhtmestik) rajamine ja paigaldamine, kui parkla asub kas hoones või selle kõrval;
hoone digitehnoloogiale üleminekuks vajalike seadmete paigaldamine, eelkõige hoone nutivalmiduse suurendamiseks. Abikõlblikud investeeringud võivad hõlmata meetmeid, mis piirduvad andmesidevõrkude passiivse hoonejuhtmestiku või struktureeritud kaablisüsteemidega ja lairibataristu lisaosaga, mis paikneb krundil, mille juurde hoone kuulub, välja arvatud andmevõrkude juhtmed või kaablid väljaspool krunti;
investeeringud haljaskatustesse ning vihmavee säilitamise ja kasutamise seadmetesse.
Energiatõhususe abi andmiseks võivad liikmesriigid luua energiatõhususe fondid ja/või kasutada finantsvahendajaid. Täidetud peavad olema järgmised tingimused:
finantsvahendajate valitsejad ja energiatõhususe fondide valitsejad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega. Eelkõige ei tohi valikul esineda diskrimineerimist tulenevalt asutamiskohast või mis tahes liikmesriigis registrisse kandmisest. Finantsvahendajaid ja energiatõhususe fondi valitsejaid võidakse kohustada täitma eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume, mis on objektiivselt põhjendatavad investeeringute olemusega;
sõltumatud erainvestorid valitakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, ning investeeringute puhul, mis ei ole garantiid, eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele. Kui erainvestoreid ei valita sellise konkursiga, määrab avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga valitud sõltumatu ekspert erainvestoritele õiglase tasuvusläve;
asümmeetrilise kahjumijagamise korral riiklike ja erainvestorite vahel piirdub riikliku investori esimese järjekoha kahju 25 protsendiga koguinvesteeringust;
garantiide puhul on garantiimäär kuni 80 % ja liikmesriigi kantav kogukahju on 25 % aluseks olevast garanteeritud portfellist. Tasuta võib anda ainult garantiisid, mis katavad garanteeritud portfelli oodatavat kahju. Kui garantii hõlmab ka ettenägematute kahjude katmist, maksab finantsvahendaja garantii selle osa eest, mis on mõeldud ettenägematute kahjude katmiseks, turutingimustele vastavat garantiipreemiat;
investoritel on õigus olla esindatud energiatõhususe fondi või finantsvahendaja juhtorganites, nagu järelevalvenõukogu või nõuandekomitee;
energiatõhususe fond või finantsvahendaja asutatakse kohaldatavate seaduste kohaselt ning liikmesriik tagab hoolsuskohustuse menetluse, et kontrollida äriliselt usaldusväärse investeerimisstrateegia kohaldamist energiatõhususe abimeetme rakendamiseks.
Finantsvahendajate, sh energiatõhususe fondide vahendeid hallatakse äriliste põhimõtete alusel ning tagatakse kasumile orienteeritud rahastamisotsused. Seda nõuet peetakse täidetuks, kui finantsvahendaja ja energiatõhususe fondi valitseja vastavad järgmistele tingimustele:
nad on seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt juhilt eeldatava hoolsusega, heas usus ning vältides huvide konflikti; kohaldatakse parimaid tavasid ja regulatiivset järelevalvet;
nende töötasu vastab turutavadele. Kõnealune nõue loetakse täidetuks, kui valitseja valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid;
nende töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peavad nad jagama investeerimisriski, investeerides oma vahendeid tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas avaliku sektori investori huvidega;
nad kehtestavad energiatõhususe projektidesse investeerimise strateegia, kriteeriumid ja kavandatava ajakava, tehes eelnevalt kindlaks rahalise elujõulisuse ja eeldatava mõju linnaarengule;
energiatõhususe fondi investeeritud või finantsvahendajale antud riiklike vahendite jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia, mis võimaldab turul energiatõhususe projekte rahastada, kui turg on selleks valmis.
Artikkel 41
Investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks
Abi osakaal ei tohi ületada:
45 % abikõlblikest kuludest taastuvate energiaallikate tootmisse tehtavate investeeringute puhul, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 VII lisale vastavad soojuspumbad, taastuvallikatest toodetud vesinik ning taastuvatel energiaallikatel põhinev tõhus koostootmine;
30 % muude käesoleva artikliga hõlmatud investeeringute abikõlblikest kuludest.
▼M6 —————
Abi osakaal võib jõuda 100 %ni abikõlblikest kuludest, kui abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse teel, mis lisaks artikli 2 punktis 38 sätestatud tingimustele vastab kõigile järgmistele tingimustele:
abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel abikõlblikkus- ja valikukriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi;
kui abi saavad kõik pakkumismenetluses osalevad pakkujad, korrigeeritakse seda menetlust kava rakendamise ajal, et taastada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, näiteks vähendades kava eelarvet või mahtu;
välistatakse kohanduste tegemine pärast pakkumismenetluse tulemuste selgumist (näiteks pakkumise tulemuse või jaotamise alased edasised läbirääkimised);
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel kasutatakse abi taastuvallikatest või tõhusa koostootmisega toodetava energia tootmise võimsuse ühiku kohta.
Artikkel 42
Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks
Abi antakse konkureeriva pakkumismenetluse teel, mis lisaks artikli 2 punktis 38 sätestatud tingimustele vastab kõigile järgmistele tingimustele:
abi andmine põhineb objektiivsetel, selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel abikõlblikkus- ja valikukriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud vähemalt kuus nädalat enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat konkurentsi;
kui abi saavad kõik pakkumismenetluses osalevad pakkujad, korrigeeritakse seda menetlust kava rakendamise ajal, et taastada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, näiteks vähendades kava eelarvet või mahtu;
välistatakse kohanduste tegemine pärast pakkumismenetluse tulemuste selgumist (näiteks pakkumise tulemuse või jaotamise alased edasised läbirääkimised);
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumide määratlemisel kasutatakse abi elektritoodangu ühiku kohta või taastuvallikatest toodetava energia tootmise võimsuse ühiku kohta.
Pakkumismenetlus on mittediskrimineerival alusel avatud kõigile taastuvallikatest elektri tootjatele.
Pakkumismenetlus võib piirduda konkreetse tehnoloogiaga, kui
meetme konkreetne eesmärk on toetada näidisprojekte;
meetme eesmärk ei ole ainult vähendada CO2 heidet, vaid parandada ka õhukvaliteeti või kõrvaldada muu saaste;
liikmesriik teeb kindlaks põhjused, mille alusel võib eeldada, et abikõlblikel sektoritel või innovaatilisel tehnoloogial on potentsiaal aidata olulisel määral ja kulutõhusalt kaasa keskkonnakaitsele ja pikemaajalisele CO2 heite ulatuslikule vähendamisele;
meede peab saavutama mitmekesisuse, mis on vajalik, et vältida võrgu stabiilsusega seotud probleemide süvendamist;
valivam lähenemisviis vähendab eeldatavasti keskkonnakaitse kulusid (nt süsteemide integreerimise kulude vähendamise kaudu mitmekesistamise tulemusel; see hõlmab taastuvallikate mitmekesistamist, mis võib hõlmata ka tarbimiskaja ja/või salvestamist) ja/või põhjustab väiksemaid konkurentsimoonutusi.
Liikmesriigid hindavad kõnealuste tingimuste kohaldatavust üksikasjalikult ning esitavad komisjonile selle kohta aruande artikli 11 lõike 1 punktis a kirjeldatud korra kohaselt.
▼M6 —————
Artikkel 43
Tegevusabi väikeprojektide raames ja taastuvenergiakogukondades taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks
Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi väikeprojektide määratlusi:
elektrienergia tootmine või salvestamine – projektid, mille puhul ülesseatud võimsus on kuni 1 MW;
elektritarbimine – projektid, mille puhul maksimaalne nõudlus on kuni 1 MW;
soojus- ja gaasitootmistehnoloogia – projektid, mille puhul ülesseatud võimsus või samaväärne võimsus on kuni 1 MW;
taastuvallikatest toodetud vesinik – projektid, mille puhul ülesseatud võimsus või samaväärne võimsus on kuni 3 MW;
biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sealhulgas biometaan) ja biomasskütuste tootmine – projektid, mille puhul ülesseatud võimsus on kuni 50 000 tonni aastas;
100 % VKEde projektid ja näidisprojektid – projektid, mille puhul ülesseatud võimsus või maksimaalne nõudlus on kuni 6 MW;
100 % mikro- või väikeettevõtjate projektid ainult tuuleenergia tootmiseks – projektid, mille puhul ülesseatud võimsus on kuni 18 MW.
▼M6 —————
Artikkel 44
Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt maksuvähendustena antav abi
Maksuvähenduse saajad maksavad maksu vähemalt direktiivi 2003/96/EÜ I lisas sätestatud miinimumtasemel, välja arvatud vähendused, mis:
antakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti a alusel maksustatavatele toodetele, mida kasutatakse maksukontrolli all keskkonnasäästlikumate toodete tehnoloogilise arendamise katseprojektides või seoses taastuvatest loodusvaradest saadavate kütustega;
antakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti b esimese, teise, neljanda ja viienda taande alusel elektrienergiale, mille allikaks on i) päike, tuul, lained, tõusuvesi või maasoojus, ii) vesi hüdroelektrijaamades, iii) mahajäetud söekaevandustest eralduv metaan ning iv) kütuseelemendid;
antakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti b kolmanda taande alusel biomassist või biomassist saadud toodetest toodetavale elektrienergiale, tingimusel et biomass vastab direktiivi (EL) 2018/2001 ning selle rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele;
antakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti d alusel soojus- ja elektrienergia koostootmisel saadud elektrienergiale, tingimusel et koostootmisgeneraatorite koostootmine on tõhus koostootmine, nagu see on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34;
antakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõike 1 punkti l alusel CN-koodi 2705 alla kuuluvatele toodetele, mida kasutatakse kütmiseks;
antakse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 16 lõike 1 alusel.
Artikkel 44a
Keskkonnamaksude või maksulaadsete tasude vähendustena antav abi
Artikkel 45
Keskkonnakahju tervendamiseks, looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamiseks, elurikkuse kaitseks või ennistamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kasutatavate looduspõhiste lahenduste rakendamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi
Käesoleva artikli alusel võib abi anda järgmiseks tegevuseks:
keskkonnakahju, sealhulgas pinnase kvaliteedi, pinna- või põhjavee või merekeskkonna kahju tervendamine;
looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamine, kui nende seisukord on halvenenud;
elurikkuse või ökosüsteemide kaitse või ennistamine, et aidata saavutada ökosüsteemide head seisukorda või kaitsta juba heas seisukorras olevaid ökosüsteeme;
kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kasutatavate looduspõhiste lahenduste rakendamine.
Abi osakaal ei tohi ületada:
100 % keskkonnakahju tervendamisse või looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamisse tehtavate investeeringute abikõlblikest kuludest;
70 % elurikkuse kaitsesse või ennistamisse ning kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kasutatavatesse looduspõhistesse lahendustesse tehtavate investeeringute abikõlblikest kuludest.
Artikkel 46
Energiatõhusa kaugkütte ja/või -jahutuse jaoks antav investeeringuteks ettenähtud abi
Fossiilkütustest toodetud kütet ja jahutust edastavate salvestus- ja jaotusvõrkude täiustamiseks võib abi anda ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
jaotusvõrk on sobilik taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte või jahutuse ja/või heitsoojuse ülekandeks või muutub selleks sobilikuks;
täiustamise tulemusena ei suurene energiatootmine fossiilkütustest, välja arvatud maagaasist. Kui maagaasist toodetud kütte ja jahutuse salvestamise või jaotusvõrgu täiustamise tulemusena suureneb energiatootmine maagaasist, peavad kõnealused tootmisrajatised vastama 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidele kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 1. lisa jaoga 4.31.
Artikkel 47
Ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi
Abi antakse järgmist liiki investeeringutele:
investeeringud ressursitõhususe parandamiseks ühel või mõlemal järgmisel viisil:
konkreetse toodangukoguse tootmiseks kasutatavate ressursside netokoguse vähendamine võrreldes abisaaja kasutatava olemasoleva tootmisprotsessiga või lõikes 7 loetletud alternatiivsete projektide või tegevusega, Kasutatavate ressursside alla arvatakse kõik kasutatud materiaalsed ressursid, välja arvatud energia, ning vähendamine määratakse kindlaks, mõõtes või hinnates kasutust enne ja pärast abimeetme rakendamist, võttes arvesse väliseid tingimusi, mis võivad mõjutada ressursside tarbimist;
esmaste toorainete või lähteainete asendamine teiseste (korduskasutatud või taaskasutusse, sealhulgas ringlusse võetud) toorainete või lähteainetega;
investeeringud abisaaja jäätmetekke vältimisse ja tekitatud jäätmete vähendamisse, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisse, jäätmete saastuse kõrvaldamisse ja ringlussevõttu või investeeringud kolmandate isikute tekitatud jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamisse, jäätmete saastuse kõrvaldamisse ja ringlussevõttu, kui neid jäätmeid ei oleks vastasel juhul kasutatud, need oleks kõrvaldatud või neid oleks töödeldud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 osutatud jäätmehierarhia madalama astme meetodit kasutades või vähem ressursitõhusal viisil või kui ringlussevõtu väljund oleks madalama kvaliteediga;
investeeringud abisaaja või kolmandate isikute toodetud muude toodete, materjalide või ainete kogumisse, sorteerimisse, saaste kõrvaldamisse, eeltöötlemisse ja töötlemisse, kui need oleksid vastasel juhul jäänud kasutamata või neid oleks kasutatud vähem ressursitõhusal viisil;
investeeringud jäätmete liigiti kogumisse ja sorteerimisse, et valmistuda nende korduskasutamiseks või ringlussevõtuks.
Abikõlblikud kulud on täiendavad investeerimiskulud, mis määratakse kindlaks, võrreldes projekti investeeringu kogukulusid ühe järgmise vähem keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kuludega:
võrreldavat investeeringut sisaldav alternatiivne stsenaarium, mis oleks uues või olemasolevas tootmisprotsessis ilma abi saamata realistlik ja millega ei saavutata sama ressursitõhusust;
alternatiivne stsenaarium, mis hõlmab jäätmete töötlemist, kasutades direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 sätestatud jäätmehierarhias madalamal astmel olevat töötlemismeetodit, või jäätmete, muude toodete, materjalide või ainete töötlemist vähem ressursitõhusal viisil;
alternatiivne stsenaarium, mis hõlmab võrreldavat investeeringut tavapärasesse tootmisprotsessi, milles kasutatakse esmast toorainet või lähteainet, kui teisene (korduskasutatud või taaskasutusse võetud) toode on tehniliselt ja majanduslikult asendatav esmase tootega.
Kõigis esmese lõigu punktides a ja c loetletud olukordades vastab alternatiivne stsenaarium võrreldava tootmisvõimsuse ja elueaga investeeringule, mis on kooskõlas kehtivate liidu normatiividega. Alternatiivne stsenaarium peab olema usutav, võttes arvesse õiguslikke nõudeid, turutingimusi ja stiimuleid.
Kui investeering seisneb juba olemasolevasse rajatisse lisakomponendi paigaldamises, mille puhul ei ole olemas vähem keskkonnasõbralikku ekvivalenti, või kui abitaotleja suudab tõestada, et abi mittesaamise korral investeeringut ei tehta, siis on abikõlblikud kulud investeeringu kogukulud.
Artikkel 48
Energiataristule antav investeeringuteks ettenähtud abi
Artikkel 49
Abi keskkonnakaitse ja energia alaste uuringute tegemiseks ja nõustamisteenuste pakkumiseks
8. JAGU
Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi
Artikkel 50
Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi
Abi antakse järgmistel tingimustel:
liikmesriigi pädev asutus on ametlikult kinnitanud, et antud juhtumi puhul oli tegemist loodusõnnetusega ning
loodusõnnetuse ja ettevõtja kantud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.
9. JAGU
Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks
Artikkel 51
Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks
10. JAGU
lairibataristutele antav abi
Artikkel 52
Abi lairiba-püsivõrkude jaoks
Abikõlblikud on järgmist alternatiivset liiki investeeringud:
lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik tagada tipptunnitingimustel vähemalt allalaadimiskiirus 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 4;
lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada ainult sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus on vaid üks võrk, mille puhul on võimalik tagada tipptunnitingimustel vähemalt allalaadimiskiirus 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), kuid alla 300 Mbit/s tipptunnitingimustel, või tõenäoliselt plaanitakse selline võrk asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni teel kooskõlas lõikega 5.
Lõike 3 eesmärkidel peavad kaardistamine ja avalik konsultatsioon vastama kumulatiivselt järgmistele nõuetele:
kaardistamisel tehakse kindlaks geograafilised sihtpiirkonnad, mida riiklik sekkumine peaks kavakohaselt hõlmama, ning võetakse arvesse kõiki olemasolevaid lairiba-püsivõrke. Kaardistatakse:
traatside-püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib,
traadita püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud.
Kui võrgu kasutuselevõtt hõlmab samal ajal juurdepääsuvõrgu kasutuselevõttu ja vajaliku täiendava tagasiühenduse võrgu piiratud kasutuselevõttu, et võimaldada juurdepääsuvõrgu toimimist, siis ei ole tagasiühenduse võrkude kaardistamine vajalik.
Kõik metoodika elemendid ja aluseks olevad tehnilised kriteeriumid, mida sihtpiirkondade kaardistamiseks kasutatakse, tuleb teha avalikult kättesaadavaks. Kaardistamist kontrollitakse alati avaliku konsultatsiooni teel;
avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, kes avaldab riigi kavandatava sekkumise põhiandmed ja kooskõlas punktiga a tehtud kaardistamise käigus määratud geograafiliste sihtpiirkondade loetelu. See teave tuleb teha kättesaadavaks üldsusele piirkondlikult ja kohalikult kättesaadaval veebisaidil. Avalikus konsultatsioonis kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi riigi kavandatava sekkumise kohta ja põhjendatud teavet kooskõlas punktiga a oma võrkude kohta, mis tagavad lõikes 3 osutatud künnisväärtusele vastava kiiruse ning mis on sihtpiirkonnas juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse sihtpiirkonnas asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.
Sekkumine peab kooskõlas lõike 5 kohase kaardistamise ja avaliku konsultatsiooniga tooma kaasa olulise täiustuse (hüppeline muutus) võrreldes võrkudega, mis on juba olemas või mis tõenäoliselt plaanitakse asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Tõenäoliselt kavandatavaid võrke võetakse arvesse hüppelise muutuse hindamisel ainult juhul, kui need võrgud üksi pakuksid asjaomases ajavahemikus sihtpiirkondades kavandatava riikliku rahastusega võrguga sarnast jõudlust. Hüppeline muutus leiab aset juhul, kui subsideeritava sekkumise tulemusena tehakse lairibavõrku suuri uusinvesteeringuid ning subsideeritav võrk loob turul seoses lairibateenuse kättesaadavuse, võimsuse, kiiruse ja konkurentsiga olulisi uusi võimalusi võrreldes võrkudega, mis on juba olemas või mida asjakohases ajavahemikus tõenäoliselt kavandatakse. Sekkumine hõlmab enam kui 70 % lairibataristusse tehtavatest investeeringutest. Lõikes 3 sätestatud abikõlbliku sekkumise tulemuseks peavad olema vähemalt järgmised täiustused:
lõike 3 punkti a kohaste sekkumiste puhul peab riiklikult rahastatav võrk allalaadimiskiirust võrreldes olemasolevate võrkudega vähemalt kolmekordistama (sihtkiirus);
lõike 3 punkti b kohaste sekkumiste puhul peab riiklikult rahastatav võrk allalaadimiskiirust võrreldes olemasolevate võrkudega vähemalt kolmekordistama ning peab tagama tipptunnitingimustel vähemalt 1 Gbit/s allalaadimiskiiruse (sihtkiirus).
Abi antakse järgmisel viisil:
abisummad eraldatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil;
kui abi antakse ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta avaliku sektori asutusele lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtuks ja haldamiseks kas otse või asutusesisese üksuse kaudu, osutab vastavalt vajadusele kas avaliku sektori asutus või asutusesisene üksus subsideeritavas võrgus üksnes hulgimüügiteenuseid. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule võrgu ehitamiseks või käitamiseks antakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil.
Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse ja hinnakujunduse põhimõtte põhjal:
keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi muudes võrreldavates ja konkurentsivõimelisemates piirkondades;
reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, või
kulupõhisuse põhimõtted või sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodika.
Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete, juurdepääsutingimuste, sealhulgas hindade, ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.
Artikkel 52a
Abi 4G- ja 5G-mobiilsidevõrkude jaoks
Lõike 3 eesmärkidel peavad kaardistamine ja avalik konsultatsioon vastama kumulatiivselt järgmistele nõuetele:
kaardistamisel tehakse selgelt kindlaks geograafilised sihtpiirkonnad, mida riigi sekkumine peaks kavakohaselt hõlmama, ning võetakse arvesse kõiki olemasolevaid mobiilsidevõrke. Kaardistamisel võetakse aluseks maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud. Kõik metoodika elemendid ja aluseks olevad tehnilised kriteeriumid, mida sihtpiirkondade kaardistamiseks kasutatakse, tuleb teha avalikult kättesaadavaks. Kaardistamist kontrollitakse alati avaliku konsultatsiooni teel;
Kui võrgu kasutuselevõtt hõlmab samal ajal juurdepääsuvõrgu kasutuselevõttu ja vajaliku täiendava tagasiühenduse võrgu piiratud kasutuselevõttu, et võimaldada juurdepääsuvõrgu toimimist, siis ei ole tagasiühenduse võrkude eraldi kaardistamine vajalik;
avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, kes avaldab riigi kavandatava sekkumise põhiandmed ja kooskõlas punktiga a tehtud kaardistamise käigus määratud geograafiliste sihtpiirkondade loetelu. See teave tuleb teha kättesaadavaks üldsusele piirkondlikult ja kohalikult kättesaadaval veebisaidil. Avalikus konsultatsioonis kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi riigi kavandatava sekkumise kohta ja põhjendatud teavet kooskõlas punktiga a oma mobiilsidevõrkude kohta, millel on lõikes 3 osutatud omadused ning mis on sihtpiirkonnas juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse sihtpiirkonnas asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.
Abi antakse järgmisel viisil:
abisummad eraldatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil;
kui abi antakse ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta avaliku sektori asutusele mobiilsidevõrgu kasutuselevõtuks ja haldamiseks kas otse või asutusesisese üksuse kaudu, osutab vastavalt vajadusele kas avaliku sektori asutus või asutusesisene üksus subsideeritavas võrgus üksnes hulgimüügiteenuseid. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule võrgu ehitamiseks või käitamiseks antakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil.
Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse ja hinnakujunduse põhimõtte põhjal:
keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi muudes võrreldavates ja konkurentsivõimelisemates piirkondades;
reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, või
kulupõhisuse põhimõtted või sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodika.
Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete, juurdepääsutingimuste, sealhulgas hindade, ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.
Riigi rahastatava 4G- või 5G-võrgu kasutamine traadita püsiühenduse teenuste osutamiseks on lubatud ainult piirkondades, kus puudub võrk, mis tagaks tipptunnitingimustel vähemalt allalaadimiskiiruse 100 Mbit/s, või tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:
kaardistamisel ja avalikus konsultatsioonis võetakse arvesse ka artikli 52 lõike 5 kohaselt kindlaks tehtud olemasolevaid või tõenäoliselt plaanitavaid lairiba-püsivõrke;
toetatav traadita püsiühenduse 4G- või 5G-võrk vähemalt kolmekordistab allalaadimiskiirust võrreldes olemasolevate või tõenäoliselt kavandatavate võrkudega (sihtkiirus) vastavalt artikli 52 lõikele 5.
Artikkel 52b
Üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele antav abi
Kumulatiivsed kokkusobivuse üldtingimused on järgmised.
Abisaaja enda rahaline panus peab moodustama vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, mille jaoks kasutatakse kas omavahendeid või välisrahastust, mis ei hõlma avaliku sektori finantstoetust. Kui abisaaja 25 % panuseks on välisrahastamine eri rahastamisallikaid ühendava investeerimisplatvormi kaudu, asendatakse eelmises lauses sätestatud tingimus, et välisrahastus ei tohi hõlmata avaliku sektori finantstoetust, nõudega, et platvormi investeeringutest 30 % on erainvesteeringud.
Abikõlblikud on üksnes määruse (EL) 2021/1153 alusel abikõlblikud taristu kasutuselevõtuks tehtavate investeeringute kulud.
Projekt tuleb kooskõlas määrusega (EL) 2021/1153 välja valida ühel järgmistest viisidest:
Komisjoni määratud sõltumatu finantsvahendaja ühiselt kokku lepitud investeerimissuuniste alusel;
komisjon selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhineva konkureeriva pakkumismenetlusega või
komisjoni määratud sõltumatud eksperdid.
Projekt peab võimaldama ühendamissuutlikkust, mis ei piirdu vaid kehtivate juriidiliste kohustustega, näiteks spektri kasutamise õigusega kaasnevate kohustustega seotud nõuetest.
Projekt peab tagama kolmandatele isikutele avatud hulgimüügitasandi juurdepääsu, sealhulgas eraldamise õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kooskõlas artikli 52 lõigetega 7 ja 8 või artikli 52a lõigetega 8 ja 9 (vastavalt vajadusele).
Abikõlblike projektide kategooriad ja nende suhtes kohaldatavad kumulatiivsed kokkusobivuse eritingimused on järgmised kategooriad ja tingimused.
Investeeringud, mis tehakse 5G-koridori piiriülese lõigu kasutuselevõtuks määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud üleeuroopalise transpordivõrgu suunistes kindlaks määratud transpordikoridoris (üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridorid) ja mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.
Projekt hõlmab 5G-koridori piiriülest lõiku, mis ulatub üle kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri või vähemalt ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri.
Liikmesriigis asuvad 5G-koridoride piiriülesed lõigud kokku ei tohi moodustada rohkem kui 15 % liikmesriigi üleeuroopalise transpordi põhivõrgu nende 5G-koridoride kogupikkusest, mis ei ole hõlmatud kehtivate juriidiliste kohustustega, näiteks spektri kasutamise õigusega kaasnevad kohustused. Erandina kohaldatakse tingimust, et kui liikmesriik toetab piiriüleste 5G-koridoride kasutuselevõttu oma üleeuroopalises transpordi üldvõrgus, ei tohi selles liikmesriigis asuvad 5G-koridoride piiriülesed lõigud kokku moodustada rohkem kui 15 % liikmesriigi üleeuroopalise transpordi üldvõrgu nende 5G-koridoride kogupikkusest, mis ei ole hõlmatud kehtivate juriidiliste kohustustega, näiteks spektri kasutamise õigusega kaasnevad kohustused.
Projektiga tuuakse ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse teenuseid toetavasse 5G-mobiilsidevõrku suuri uusinvesteeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega võrgu aktiivelementide uuendamiseks.
Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.
Investeeringud, mis tehakse terabitise andmeedastusmahuga üleeuroopalise tuumikvõrgu sellise piiriülese lõigu kasutuselevõtuks, millega toetatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte eesmärkide saavutamist ning ühendatakse omavahel teatavad andmetöötlusseadmed, superandmetöötlusseadmed ja andmetaristud, ja mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.
Projekti raames võetakse kasutusele või soetatakse ühendamiseks vajalikke varasid, sealhulgas tühistamatud kasutusõigused, pimekiud või seadmed, et rajada üleeuroopalise tuumikvõrgu selline piiriülene lõik, mis võimaldab vähemalt 1 Tbit/s kiirusega piiranguteta läbivühendatavust vähemalt kahe sellise andmetöötlusseadme, superandmetöötlusseadme või andmetaristu vahel, mis 1) on nõukogu määrusega (EL) 2018/1488 ( 65 ) asutatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte majutavad üksused või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/695 ( 66 ) ja nõukogu määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud teadusalaseid juhtalgatusi ja ülesandeid toetavad teadusuuringute taristud ning muud andmetöötlus- ja andmetaristud, mis aitavad saavutada Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte eesmärke, ning 2) asuvad vähemalt kahes liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja vähemalt ühes Euroopa teadusruumi liikmesriigis.
Projektiga tuuakse tuumikvõrku suuri uusinvesteeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega, nt üksnes tarkvarauuenduste või -litsentsidega seotud investeeringutega.
Ühendamiseks vajalikud varad soetatakse riigihanke teel.
Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.
Investeeringud, mis tehakse teatavate sotsiaal-majanduslike keskuste pilvetaristuid ühendava piiriülese lõigu kasutuselevõtuks tuumikvõrgus ja mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.
Projekti raames ühendatakse omavahel selliste sotsiaal-majanduslike keskuste pilvetaristud, mis on avalikud haldusasutused või avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, kellele on tehtud ülesandeks üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses.
Projekt hõlmab uute piiriüleste tuumikvõrkude kasutuselevõtul või selliste olemasolevate võrkude olulisel uuendamisel sellist piiriülest lõiku, mis 1) ulatub üle kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri või 2) vähemalt ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri.
Projekt hõlmab vähemalt kaht abikõlblikku punktis i osutatud sotsiaal-majanduslikku keskust, millest igaüks tegutseb eri liikmesriigis või ühes liikmesriigis ja ühes Euroopa Majanduspiirkonna riigis.
Projektiga tuuakse tuumikvõrku suuri uusinvesteeringuid, mis ei piirdu vaid marginaalsete investeeringutega, nt üksnes tarkvarauuenduste või -litsentsidega seotud investeeringutega. Projekti raames on võimalik töökindlalt tagada sümmeetriline alla- ja üleslaadimiskiirus vähemalt 10 Gbit/s kordajates.
Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.
Investeeringud merekaablivõrgu kasutuselevõtuks, mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele eritingimustele.
Projekt hõlmab merekaablivõrgu piiriülest lõiku, mis 1) ulatub üle kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri või 2) vähemalt ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri. Teise võimalusena tagab abi saav üksus ainult hulgimüügiteenuste osutamise ning toetatav taristu peab parandama Euroopa äärepoolseimate piirkondade, ülemereterritooriumide või saarepiirkondade ühendamist ka ühe liikmesriigi piires.
Projekt ei tohi hõlmata marsruute, mis on vähemalt kahe olemasoleva või tõenäoliselt plaanitava tuumikvõrgu taristuga juba teenindatud.
Projektiga tuuakse merekaablivõrku suuri uusinvesteeringuid, mis hõlmavad uue merekaabli kasutuselevõttu või olemasoleva merekaabliga ühendamist või liiasuse probleemide lahendamist ega piirdu vaid marginaalsete investeeringutega. Projekti raames on võimalik töökindlalt tagada sümmeetriline alla- ja üleslaadimiskiirus vähemalt 1 Gbit/s.
Projektiga toetatakse uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.
Artikkel 52c
Ühenduvusvautšerid
Abikõlblikud on järgmised vautšerite kategooriad:
vautšerid, mis tehakse tarbijatele ja VKEdele kättesaadavaks, kui nad sõlmivad uue lairibateenuse lepingu või uuendavad kehtivat teenuselepingut, et saada tipptunnitingimustel vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav teenus, tingimusel et kava alusel on abikõlblikud kõik elektrooniliste sideteenuste osutajad, kes pakuvad tipptunnitingimustel vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust. Vautšereid ei anta selleks, et vahetada teenuseosutajat, kui uus teenuseosutaja pakub sama kiirust, mis on juba saadaval olemasoleva lepingu alusel, ega olemasoleva tipptunnitingimustel vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirusega teenuse täiendamiseks;
vautšerid, mis tehakse VKEdele kättesaadavaks, kui nad sõlmivad uue lairibateenuse lepingu või uuendavad kehtivat teenuselepingut, et saada tipptunnitingimustel vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav teenus, tingimusel et kava alusel on abikõlblikud kõik elektrooniliste sideteenuste osutajad, kes pakuvad tipptunnitingimustel vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust. Vautšereid ei anta selleks, et vahetada teenuseosutajat, kui uus teenuseosutaja pakub sama kiirust, mis on juba saadaval olemasoleva lepingu alusel, ega olemasoleva tipptunnitingimustel vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega teenuse täiendamiseks.
Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse ja hinnakujunduse põhimõtte põhjal:
keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi muudes võrreldavates ja konkurentsivõimelisemates piirkondades;
reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus;
kulupõhisuse põhimõtted või sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodika.
Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete, juurdepääsutingimuste, sealhulgas hindade, ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.
Artikkel 52d
Abi tagasiühenduse võrkudele
Lõike 3 eesmärkidel peavad kaardistamine ja avalik konsultatsioon vastama kumulatiivselt järgmistele nõuetele:
kaardistamisel tehakse kindlaks tagasiühenduse võrku hõlmava riikliku sekkumise sihtpiirkonnad ning võetakse arvesse kõiki olemasolevaid tagasiühenduse võrke. Kõik metoodika elemendid ja aluseks olevad tehnilised kriteeriumid, mida sihtpiirkondade kaardistamiseks kasutatakse, tuleb teha avalikult kättesaadavaks. Kaardistamist kontrollitakse alati avaliku konsultatsiooni teel;
avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, kes avaldab riigi kavandatava sekkumise põhiandmed ja kooskõlas punktiga a tehtud kaardistamise käigus määratud piirkondade loetelu. See teave tuleb teha kättesaadavaks üldsusele piirkondlikult ja kohalikult kättesaadaval veebisaidil. Avalikus konsultatsioonis kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi riigi kavandatava sekkumise kohta ja põhjendatud teavet kooskõlas punktiga a oma tagasiühenduse võrkude kohta, mis on juba olemas või mida tõenäoliselt plaanitakse asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.
Abi antakse järgmisel viisil:
abisummad eraldatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil;
Kui abi antakse ilma konkurentsipõhise valikumenetluseta avaliku sektori asutusele tagasiühenduse võrgu kasutuselevõtuks ja haldamiseks kas otse või asutusesisese üksuse kaudu, osutab vastavalt vajadusele kas avaliku sektori asutus või asutusesisene üksus subsideeritavas võrgus üksnes hulgimüügiteenuseid. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule võrgu ehitamiseks või käitamiseks antakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil.
Hulgimüügitasandi juurdepääsuhind määratakse ühe järgmise võrdlusaluse ja hinnakujunduse põhimõtte põhjal:
keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi muudes võrreldavates konkurentsivõimelisemates piirkondades;
reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, või
kulupõhisuse põhimõtted või sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud metoodika.
Piiramata riigi reguleeriva asutuse pädevust õigusraamistiku alusel, konsulteeritakse riigi reguleeriva asutusega hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete, juurdepääsutingimuste, sealhulgas hindade, ning käesoleva artikli kohaldamisega seotud vaidluste küsimuses.
11. JAGU
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi
Artikkel 53
Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi
Abi antakse järgmiste kultuuriga seotud eesmärkide ja tegevuste jaoks:
muuseumid, arhiivid, raamatukogud, kunsti- ja kultuurikeskused, teatrid, kinod, ooperiteatrid, kontserdisaalid, muud elava esituse organisatsioonid, filmipärandiga tegelevad asutused ja muud sarnased kultuuritaristud, -organisatsioonid ja -asutused;
materiaalne pärand, sealhulgas igasugune kultuuripärand ja arheoloogiamälestised, mälestusmärgid ning ajaloolised paigad ja ehitised; kultuuripärandiga seotud looduspärand või pärand, mida liikmesriigi pädevad asutused ametlikult tunnustavad kultuuri- või looduspärandina;
vaimne pärand mis tahes vormis, sealhulgas rahvakombed ja käsitöö;
kunsti- või kultuurisündmused ja -üritused, festivalid, näitused ja muud sarnased kultuuritegevused;
kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevus ning avalikkuse teavitamine kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil:
kirjutamine, toimetamine, muusika ja kirjanduse tootmine, levitamine, digiteerimine ja avaldamine, sh tõlked.
Abi võib anda järgmisel kujul:
investeerimisabi, sealhulgas abi kultuuritaristu rajamiseks või uuendamiseks;
tegevusabi.
Investeerimisabi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud, sealhulgas:
taristu rajamise, uuendamise, omandamise, konserveerimise või parandamise kulud, juhul kui taristu tegevusaega või ruume kasutatakse kultuurilistel eesmärkidel aastas vähemalt 80 % ulatuses;
kultuuripärandi omandamise, sealhulgas rentimise, omandiõiguse ülekandmise ja füüsilise ümberpaigutamise kulud;
materiaalse ja vaimse kultuuripärandi kaitse, säilitamise, restaureerimise ja taastamise kulud, sealhulgas lisakulud, mis seonduvad säilitamisega nõuetekohastel tingimustel, spetsiaalsete tööriistade ja materjalidega, ning dokumenteerimise, teadusuuringute, digiteerimise ja avaldamise kulud;
kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kulud, kulud erivajadustega isikute juurdepääsu parandamiseks (eelkõige rambid ja liftid erivajadustega isikutele, Braille kirjas teave ja katsutavad eksponaadid muuseumides) ning kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ekspositsioonides, programmides ja seoses külastajatega;
kultuuriprojektide ja kultuuriliste tegevuste, koostöö- ja vahetusprogrammide ning toetuste kulud, sealhulgas kulud, mis on seotud valikumenetlustega ja edendustööga ning vahetult projekti tulemusel kantud kulud.
Tegevusabi puhul on abikõlblikud eelkõige järgmised kulud:
kultuuriasutuse ja pärandiobjekti kulud, mis seonduvad pideva või korrapärase tegevusega, sealhulgas näituste, etenduste ja üritustega ning sarnase kultuurilise tegevusega tavapärase tegevuse käigus;
kulud, mis on seotud kultuuri ja kunstiga seotud haridustegevuse ning avalikkuse teavitamisega kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise tähtsusest haridusprogrammide ja teadlikkuse tõstmise programmidega, sh uute tehnoloogiate abil;
kulud, mille eesmärk on parandada üldsuse juurdepääsu kultuuriasutustele või pärandiobjektidele ja kultuurilisele tegevusele, sealhulgas digiteerimise ja muu uue tehnoloogia kasutamise kulud ning kulud puudega isikute juurdepääsu parandamiseks;
kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud tegevuskulud, nt kinnisvara ja kultuuriasutuste rendikulud, reisikulud, kulud kultuuriprojekti või -tegevusega otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, näituste ja dekoratsioonide arhitektuurilistele struktuuridele, tööriistade, tarkvara ja varustuse laenu-, rendi- ja amortisatsioonikulu, kulud seoses juurdepääsuõigustega autoriõigustega kaitstud teostele ja muule intellektuaalomandiõigustega kaitstud sisule, reklaamikulu ja kulud, mis on kantud vahetult projekti või tegevuse tulemusel; amortisatsioonikulud ja rahastamiskulud on abikõlblikud ainult siis, kui need ei ole hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga;
kultuuriasutuse ja pärandiobjekti või projekti töötajatega seonduvad personalikulud;
väliskonsultantide ja sisseostetud teenuste pakkujate poolt osutatud nõustamis- ja tugiteenuste kulud, mis on kantud vahetult projekti tulemusel.
Artikkel 54
Abikavad audiovisuaalsete teoste puhul
Abi võib olla järgmine:
abi audiovisuaalsete teoste tootmiseks;
tootmiseelne abi ning
levitamisabi.
Kui liikmesriigid on abikavad sidunud territoriaalsete kulutuste kohustustega, võib audiovisuaalsete teoste tootmise abikavades:
nõuda, et kuni 160 % kõnealuse audiovisuaalteose tootmiseks antavast abist kasutatakse abi andva liikmesriigi territooriumil, või
arvutada audiovisuaalse teose tootmiseks antud abi protsendina tootmiskuludest abi andvas liikmesriigis, mis on tavaline maksusoodustuste kujul abikavade puhul.
Kummalgi juhul ei tohi maksimaalsed kulutused, mille suhtes kohaldatakse kohustuslikke territoriaalseid kulutusi, mingil juhul ületada 80 % üldisest tootmiseelarvest.
Selleks et projektid oleksid abikõlblikud, võib liikmesriik nõuda ka minimaalset tootmistegevuse taset asjaomasel territooriumil, kuid see tase ei tohi ületa 50 % üldisest tootmiseelarvest.
Abikõlblikud on järgmised kulud:
tootmiseks antav abi: audiovisuaalse teose tootmise kulud, sealhulgas kulud puudega inimeste juurdepääsu parandamiseks;
tootmiseelne abi: stsenaariumi kirjutamise kulud ja audiovisuaalse teose arendamise kulud;
levitamisabi: audiovisuaalse teose levitamise ja reklaamimise kulud.
Abi osakaalu võib suurendada järgmiselt:
60 % abikõlblikest kuludest mitme liikmesriigi filmitootjate koostöös valmivate rahvusvaheliste projektide puhul, mida rahastab mitu liikmesriiki;
kuni 100 % abikõlblikest kuludest audiovisuaalsete teoste ja ühistoodangu puhul, mis valmivad koostöös riikidega, kes on kantud OECD arenguabi komitee abisaajate nimekirja.
12. JAGU
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi
Artikkel 55
Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi
Abi võib anda järgmisel kujul:
investeeringuteks ettenähtud abi, sealhulgas abi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu rajamiseks või uuendamiseks;
sporditaristule antav tegevusabi.
13. JAGU
Kohalikule taristule antav abi
Artikkel 56
Kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi
14. JAGU
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi
Artikkel 56a
Piirkondlikele lennujaamadele antav abi
Investeeringuteks ettenähtud abi summa ei tohi ületada:
50 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas on abi tegeliku andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal üks kuni kolm miljonit reisijat;
75 % sellise lennujaama abikõlblikest kuludest, mille keskmine reisijate arv aastas abi andmise aastale eelnenud kahel majandusaastal on kuni üks miljonit reisijat.
15. JAGU
Sadamatele antav abi
Artikkel 56b
Meresadamatele antav abi
Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:
investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
süvendamine.
Abikõlblikud kulud võivad hõlmata ka taastuvallikatest toodetud elektri või taastuvallikatest toodetud vesiniku kohapealse tootmise investeerimiskulusid ning taastuvallikatest toodetud elektri salvestamise üksuste või taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlate investeerimiskulusid. Kohapealse taastuvallikatest elektri või vesiniku tootmise üksuse nimitootmisvõimsus ei tohi ületada sellega ühendatud laadimis- või tankimistaristu suurimat nimiväljundvõimsust või tankimisvõimsust.
Lõike 2 punktis a osutatud abi osakaal investeeringu kohta ei tohi ületada:
100 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku kuni 22 miljonit eurot;
80 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 22 miljoni euro ja kuni 55 miljonit eurot;
60 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 55 miljoni euro ja kuni artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa.
Abi osakaal ei tohi ületada 100 % lõike 2 punktides b ja c kindlaks määratud abikõlblikest kuludest ning jääb artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa piiresse.
Artikkel 56c
Siseveesadamatele antav abi
Abikõlblikud on järgmised kulud, sealhulgas planeerimiskulud:
investeeringud sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse;
süvendamine.
Abikõlblikud kulud võivad hõlmata ka taastuvallikatest toodetud elektri või taastuvallikatest toodetud vesiniku kohapealse tootmise investeerimiskulusid ning taastuvallikatest toodetud elektri salvestamise üksuste või taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlate investeerimiskulusid. Kohapealse taastuvallikatest elektri või vesiniku tootmise üksuse nimitootmisvõimsus ei tohi ületada sellega ühendatud laadimis- või tankimistaristu suurimat nimiväljundvõimsust või tankimisvõimsust.
16.JAGU
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi
Artikkel 56d
Kohaldamisala ja üldtingimused
InvestEU fondist toetatavate finantstoodete raames makstava kogusumma suhtes, kui see hõlmab abi, kohaldatakse artiklites 56e ja 56f sätestatud ülemmäärasid. Ülemmäärasid kohaldatakse
artikli 56e lõigetega 2, 3 ja 4, artikli 56e lõike 5 punkti a alapunktiga i ning artikli 56e lõigetega 6, 7, 8 ja 9 hõlmatud kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega abi puhul projekti kohta;
artikli 56e lõike 5 punkti a alapunktidega ii, iii ja iv, artikli 56e lõikega 10 ja artikliga 56f hõlmatud ilma kindlaksmääratavate abikõlblike kuludeta abi puhul lõpliku abisaaja kohta.
Artikkel 56e
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi tingimused
InvestEU fondist toetatava finantstoote raames lõplikule abisaajale abi andmisel
peavad olema täidetud tingimused, mis on sätestatud ühes lõigetest 2–9, ning
kui lõplikule abisaajale pakutakse rahastust laenu kujul, peab selle intressimäär vastama vähemalt laenu andmise ajal kohaldatavale viiteintressimäärale.
Abi, mida antakse lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtmiseks ning 4G- ja 5G-mobiilsidevõrgu kasutuselevõtmiseks, et ühendada teatavaid abikõlblikke sotsiaal-majanduslikke keskusi, peab vastama järgmistele tingimustele:
abi antakse üksnes projektidele, mis vastavad kõigile artiklites 52 ja 52a sätestatud kokkusobivuse tingimustele, välja arvatud juhul, kui käesoleva lõike punktides c ja d on osutatud teisiti;
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot;
projekt ühendab sotsiaal-majanduslikke keskusi, mis on avalikud haldusasutused või avaliku või erasektori asutused, kellele on usaldatud üldhuviteenuste või üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses. Siia ei kuulu projektid, mis sisaldavad käesolevas punktis nimetamata elemente või üksusi;
erandina artikli 52 lõikest 4 peab tuvastatud turutõrget kontrollima asjakohase kättesaadava kaardistamise käigus või, kui selline kaardistamine ei ole kättesaadav, avaliku konsultatsiooni raames järgmiselt:
kaardistamist võib pidada asjakohaseks, kui see ei ole vanem kui 18 kuud. Kaardistamisel tuleb selgelt määratleda riikliku sekkumise alla kuuluvad sotsiaal-majanduslikud keskused ja hõlmata tuleb kõik olemasolevad võrgud, mille puhul on võimalik tagada tipptunnitingimustel vähemalt allalaadimiskiirus 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), kuid alla 300 Mbit/s, või tõenäoliselt asjakohases ajavahemikus kasutusele võetavad võrgud, mis läbivad punktis c osutatud abikõlbliku sotsiaal-majandusliku keskuse ruume. Kaardistamise viib ellu pädev ametiasutus. Kaardistamine hõlmab 1) täienisti püsivõrke aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib; 2) traadita püsivõrke aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud; 3) mobiilsidevõrke maksimaalselt 100 × 100 m suuruste ruutvõrkude alusel. Kõik metoodika elemendid ja aluseks olevad tehnilised kriteeriumid, mida sihtpiirkondade kaardistamiseks kasutatakse, tuleb teha avalikult kättesaadavaks. Haldusasutustes sünergia ja lihtsustamise soodustamiseks võib direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 22 kohast geograafilist ülevaadet pidada asjakohaseks kaardistamiseks käesoleva punkti tähenduses, tingimusel et selles punktis sätestatud tingimused on täidetud;
avaliku konsultatsiooni korraldab pädev ametiasutus, kes avaldab piirkondlikult ja riiklikult kättesaadaval veebisaidil riigi kavandatava sekkumise põhiandmed. Avalikus konsultatsioonis kutsutakse huvitatud isikuid üles esitama märkusi riigi kavandatava sekkumise kohta ja põhjendatud teavet olemasolevate võrkude kohta, mille puhul on võimalik tagada tipptunnitingimustel vähemalt allalaadimiskiirus 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), kuid alla 300 Mbit/s, või tõenäoliselt asjakohases ajavahemikus selliste kasutusele võetavate võrkude kohta ning mis läbivad punktis c osutatud ja vastavalt punktile i kindlakstehtud abikõlbliku sotsiaal-majandusliku keskuse ruume, lähtudes järgmisest teabest: 1) täielikud püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib; 2) traadita püsivõrgud aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib, või maksimaalselt 100 × 100 m suurused ruutvõrgud; 3) mobiilsidevõrke maksimaalselt 100 × 100 m suuruste ruutvõrkude alusel. Avalik konsultatsioon kestab vähemalt 30 päeva.
Energiatootmiseks ja energiataristule antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:
Abi antakse üksnes sellisesse energiataristusse tehtavate investeeringute jaoks, mis energia siseturu õigusaktide alusel ei ole vabastatud kolmandate isikute juurdepääsust, tariifide reguleerimisest ja eraldamisest, järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele projektidele:
gaasitaristu korral projektid, mis on loetletud määruse (EL) nr 347/2013* VII lisas esitatud kehtivas liidu ühishuviprojektide loendis, ning
elektri-, vesiniku- ja CO2-taristu korral kõik projektid.
Investeerimisabi, mida antakse energia tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, peab vastama järgmistele nõuetele:
abi antakse üksnes uutele rajatistele, mis on välja valitud konkurentsist lähtuvalt läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil kooskõlas artikli 41 lõikes 10 sätestatud nõuetega;
abi võib anda kombineeritud taastuvenergia ja elektri või soojuse salvestamise projektidele, kui järgitakse artikli 41 lõikes 1a sätestatud nõudeid;
abi võib anda kombineeritud biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sealhulgas biometaan) ja biomasskütuste salvestamise projektidele, kui järgitakse artikli 41 lõikes 2 sätestatud nõudeid;
abi antakse ainult sellistele taastuvallikatest vesinikku tootvate käitistele, mis vastavad artikli 41 lõikes 3 sätestatud nõuetele;
biokütuste tootmise käitiste korral antakse abi ainult selliste käitiste jaoks, kus toodetakse biokütust, mis vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 ning selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides osutatud kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele ning mis on valmistatud kõnealuse direktiivi IX lisas loetletud lähteainetest
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale punktis a osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot. InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale punktis b osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 75 miljonit eurot.
Sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja looduspärandi taristule ja tegevusele antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa:
110 miljonit eurot projekti kohta investeeringuteks sotsiaalteenuste osutamiseks ja õppetegevuseks kasutatavasse taristusse; 165 miljonit eurot projekti kohta kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning artikli 53 lõikes 2 sätestatud tegevusteks, sealhulgas looduspärandi tarbeks;
33 miljonit eurot sotsiaalteenustega seotud tegevusteks;
82,5 miljonit eurot kultuuri ja kultuuripärandiga seotud tegevusteks ning
5,5 miljonit eurot haridus- ja koolitustegevuseks.
abi ei anta koolituste jaoks, mille eesmärk on täita kohustuslikke riiklikke koolitusnõudeid.
Transpordile ja transporditaristule antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:
taristu (välja arvatud sadamate) jaoks antakse abi ainult järgmiste projektide korral:
määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 3 punktis a määratletud ühishuviprojektid, välja arvatud sadama- või lennujaamataristu projektid;
ühendused üleeuroopalise transpordivõrgu linnatranspordisõlmedega;
veerem vaid selliste raudteetransporditeenuste osutamiseks, mis ei ole hõlmatud avaliku teenindamise lepinguga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 ( 68 ) tähenduses, tingimusel et abisaaja on uus turuletulija;
linnatransport;
laadimis- või tankimistaristu, mis varustab sõidukeid elektrienergiaga või vesinikuga. Vesinikku tarniva ja abi saava tankimistaristu puhul võtab abisaaja endale kohustuse, et hiljemalt 2035. aasta 31. detsembriks tarnib tankimistaristu ainult taastuvallikatest toodetud vesinikku. Käesolevat lõiget ei kohaldata sadamate laadimis- ja tankimistaristuga seotud investeeringuteks antava abi suhtes.
sadamataristu projektide jaoks antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:
abi võidakse anda vaid sellisesse juurdepääsu- või sadamataristusse investeerimiseks, mis tehakse huvitatud kasutajatele kättesaadavaks võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel;
mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule abi saava sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse konkurentsipõhisel, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta;
abi ei anta sadama pealisehitistesse tehtavatele investeeringutele;
vesinikku tarniva ja abi saava tankimistaristu puhul võtab abisaaja endale kohustuse, et hiljemalt 2035. aasta 31. detsembriks tarnib tankimistaristu ainult taastuvallikatest toodetud vesinikku. Kui abi antakse ammoniaaki või metanooli tarniva tankimistaristu ehitamiseks, paigaldamiseks või täiustamiseks, võtab abisaaja endale kohustuse, et hiljemalt 2035. aasta 31. detsembriks tarnib abi saav tankimistaristu ainult ammoniaaki või metanooli, mille energiasisaldus pärineb muudest taastuvallikatest kui biomass ja mis on toodetud direktiivis (EL) 2018/2001 ja selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides mittebioloogilise päritoluga taastuvate vedelate ja gaasiliste transpordikütuste kohta sätestatud metoodikate kohaselt.
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punkti a või b alusel projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 165 miljonit eurot.
Muudele taristutele antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:
abi antakse ainult järgmiste projektide jaoks:
investeeringud üldkasutatavasse vee- ja reoveetaristusse;
investeeringud ressursitõhususse ja ringmajandusse artikli 47 lõigete 1–6 ja lõike 10 kohaselt;
investeeringud teadusuuringute taristusse;
investeeringud innovatsiooniklastrite rajatiste ehitamisse või ajakohastamisse;
investeeringud katse- ja eksperimenditaristusse;
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 110 miljonit eurot.
Keskkonna- ja kliimakaitseks antav abi peab vastama järgmistele tingimustele.
Abi antakse ainult järgmiste projektide jaoks:
investeeringud, mis võimaldavad ettevõtjatel heastada ümbritsevale keskkonnale või loodusvaradele abisaaja enda tegevusega või samas projektis osaleva teise üksuse tegevusega tekitatud kahju (sealhulgas kliimamuutused) või seda kahju ära hoida, tingimusel et i) investeeringud ei ole seotud fossiilkütuseid, sealhulgas maagaasi kasutavate seadmete, masinate või tööstuslike tootmisrajatistega, ilma et see piiraks võimalust anda abi olemasolevate seadmete, masinate ja tööstuslike tootmisrajatiste keskkonnakaitse taset tõstvate lisakomponentide paigaldamiseks, millisel juhul ei tohi investeerimiskulud olla seotud CO2 heidet tekitavate rajatistega, ning ii) vesinikku kasutavatesse seadmetesse, masinatesse ja tööstuslikesse tootmisrajatistesse tehtavate investeeringute puhul võtab abisaaja endale kohustuse kasutada kogu investeeringu eluea jooksul ainult taastuvallikatest toodetud vesinikku. Käesoleva alapunkti alusel ei anta abi vastuvõetud liidu normatiivide järgimiseks tehtavateks investeeringuteks, välja arvatud juhul, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud enne normatiivi jõustumist;
hoone või ettevõtja energiatõhusust parandavad meetmed, tingimusel et investeeringud ei ole seotud fossiilkütuseid, sealhulgas maagaasi kasutavate seadmete, masinate või tööstusliku tootmisega. Käesoleva alapunkti alusel ei anta abi vastuvõetud liidu normatiivide järgimiseks tehtavateks investeeringuteks, välja arvatud juhul, kui investeering tehakse ja viiakse lõpule vähemalt 18 kuud enne normatiivi jõustumist. Erandina võib käesoleva punkti alusel anda abi hoonetesse tehtavateks investeeringuteks, mille eesmärk on järgida liidu normatiivideks kvalifitseeruvaid energiatõhususe miinimumstandardeid, tingimusel et abi antakse enne, kui standardid muutuvad asjaomasele ettevõtjale kohustuslikuks;
saastatud alade puhastamine, kui juriidilist või füüsilist isikut, kes vastutab kohaldatava õiguse alusel keskkonnakahju eest, ei ole kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud „saastaja maksab” põhimõttega välja selgitatud;
keskkonnauuringud;
elurikkuse ja ökosüsteemide edendamine ja taastamine, kui see tegevus aitab kaitsta, säilitada või taastada elurikkust ning saavutada ökosüsteemide hea seisundi või kaitsta ökosüsteeme, mille seisund on juba hea;
vähemalt osaliselt elektri või vesiniku jõul töötavate keskkonnasõbralike sõidukite või heiteta maantee-, raudtee-, siseveetee- ja meretranspordi sõidukite omandamiseks ning sõidukite keskkonnasõbralikeks või heiteta sõidukiteks muutmise eesmärgil moderniseerimiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi.
Ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, võib hoone energiatõhususe parandamiseks antavat abi kombineerida mõne järgmise meetme või kõigi järgmiste meetmete jaoks antava abiga:
selliste integreeritud kohapealsete seadmete paigaldamine, mis toodavad taastuvatest energiaallikatest elektrit, kütet või jahutust, sealhulgas, kuid mitte ainult päikesepaneelid ja soojuspumbad;
kohapealse taastuvenergiaseadmestiku toodetud energia salvestamiseks kasutatava varustuse paigaldamine;
ühendamine energiatõhusa kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemiga ning seotud seadmed;
hoone kasutajatele mõeldud laadimistaristu ning sellega seotud taristu (näiteks juhtmestik) rajamine ja paigaldamine, kui parklad asuvad kas hoones või selle kõrval;
seadmete paigaldamine hoones digitehnoloogia kasutuselevõtuks, eelkõige hoone nutivalmiduse suurendamiseks, sealhulgas passiivne sisejuhtmestik või andmevõrkude struktureeritud kaablid ja lairibataristu lisaosa, mis paikneb krundil, mille juurde hoone kuulub, välja arvatud andmevõrkude juhtmed või kaablid väljaspool krunti;
investeeringud haljaskatustesse ning vihmavee säilitamise ja kasutamise seadmetesse.
Abimeetmega ei toetata fossiilkütuseid, sealhulgas maagaasi kasutavate energiaseadmete paigaldamist.
Abi võidakse anda kas hoone omanikule (omanikele) või üürnikule (üürnikele), olenevalt sellest, kellele antakse vahendid projekti rahastamiseks.
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punktis a osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 50 miljonit eurot.
InvestEU fondi toetuse alusel punktis b osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 50 miljonit eurot lõpliku abisaaja ja hoone kohta.
Energiatõhusust parandavate meetmete jaoks võib abi anda ka seoses energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamisega järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:
toetust antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes pakuvad energiatõhususe parandamise meetmeid ja on lõplikud abisaajad;
abi antakse energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamiseks direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 27 määratletud tähenduses;
abi antakse kõrgema nõudeõiguse järguga laenu või tagatisena energiatõhususe lepingu kohaste energiatõhususe parandamise meetmete pakkujale või finantstootena, mille eesmärk on pakkuja rahastamine (näiteks faktooring või forfaiting);
käesoleva punkti kohaselt ühele abisaajale võimaldatava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 30 miljonit eurot.
Teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooniks ja digiüleminekuks antav abi peab vastama järgmistele tingimustele:
abi võib anda järgmise jaoks:
alusuuringud;
rakendusuuringud;
tootearendus;
VKEde äriprotsesside ümberkorraldamine ja organisatsiooniinnovatsioon;
VKEdele osutatavad innovatsiooniga seotud nõustamis- ja tugiteenused;
VKEde digiüleminek;
punkti a alapunktide i, ii, ja iii alla kuuluvate projektide korral ei ületa InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma 75 miljonit eurot. Punkti a alapunktide iv, v ja vi alla kuuluvate projektide korral ei ületa InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma 30 miljonit eurot.
Lisaks lõigetes 2–9 sätestatud abiliikidele võivad VKEd ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (kui see on asjakohane) saada abi ka InvestEU fondist toetatava rahastamise vormis, kui täidetud on vastavad tingimused:
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 16,5 miljonit eurot ning seda antakse:
eespool nimetamata VKEdele, kes ei ole veel tegutsenud ühelgi turul või on tegutsenud turul vähem kui kümme aastat pärast nende registreerimist või vähem kui seitse aastat alates nende esimesest kaubanduslikust müügist; kui konkreetse ettevõtja puhul on määratud tegevusperioodiks vähem kui kümme aastat pärast tema registreerimist või vähem kui seitse aastat pärast tema esimest kaubanduslikku müüki, saab samale ettevõtjale käesoleva artikli alusel antava edasise abi korral kohaldada ainult seda perioodi. Teise ettevõtja omandanud või ühinemise kaudu moodustatud ettevõtja puhul hõlmab kohaldatav abikõlblikkuse periood ka vastavalt omandatud ettevõtja või ühinenud ettevõtjate tegevust, välja arvatud selliste omandatud või ühinenud ettevõtjate puhul, kelle käive moodustab vähem kui 10 % omandava ettevõtja käibest omandamisele eelnenud majandusaastal või ühinemise kaudu moodustatud ettevõtja puhul vähem kui 10 % ühinevate ettevõtjate ühinemisele eelnenud majandusaasta kombineeritud käibest. Registreerimisega seotud kümneaastast abikõlblikkuse perioodi arvestatakse abikõlblike ettevõtjate puhul, kes ei kuulu registreerimisele, hetkest, mil ettevõtja alustab majandustegevust, või hetkest, mil ta on kohustatud maksma oma majandustegevuselt maksu, olenevalt sellest, kumb on varasem. InvestEU fondi toetuse alla kuuluv rahastamine võib hõlmata ka jätkuinvesteeringuid börsil noteerimata VKEdesse pärast käesolevas punktis osutatud abikõlblikkuse perioodi, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: 1) punktis a osutatud kogurahastamise nominaalsummat ei ületata, 2) jätkuinvesteeringute võimalus oli ette nähtud algses äriplaanis ning 3) lõplik jätkuinvesteeringu saaja ei ole I lisa artikli 3 lõike 3 tähenduses seotud teise ettevõtjaga, kes ei ole finantsvahendaja või InvestEU fondi toetuse raames rahastamist pakkuv sõltumatu erainvestor, välja arvatud juhul, kui uus üksus on VKE;
börsil noteerimata VKEdele, kes alustavad uut majandustegevust, kui alginvesteering on suurem kui 50 % eelmise viie aasta keskmisest aastakäibest. Erandina esimesest lausest loetakse investeeringuteks uude majandustegevusse järgmist, kui seotud alginvesteering on äriplaani alusel suurem kui 30 % viimase viie aasta keskmisest aastakäibest: 1) investeeringuid, mis parandavad märkimisväärselt tegevuse keskkonnatoimet liidu normatiive ületavas ulatuses kooskõlas käesoleva määruse artikli 36 lõikega 2; 2) muid keskkonnasäästlikke investeeringuid, nagu need on määratletud määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktis 1, ning 3) investeeringuid, mille eesmärk on suurendada IV lisas loetletud kriitilise tähtsusega toorainete kaevandamise, eraldamise, rafineerimise, töötlemise või ringlussevõtu suutlikkust. Investeeringu keskkonnasäästlikku olemust tuleb tõendada kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artikliga 3, sealhulgas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt” või muu võrreldava meetodiga, muu hulgas jätkusuutlikkuse hindamine InvestEU fondi raames. Meetmete puhul, mis on identsed taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate meetmetega, mille nõukogu on heaks kiitnud, loetakse nende vastavus olulise kahju ärahoidmise põhimõttele täidetuks, kuna seda on juba kontrollitud;
VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kes on innovaatilised ettevõtted, nagu need on määratletud artikli 2 punktis 80;
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 16,5 miljonit eurot ning seda antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kelle põhitegevus toimub abi saavates piirkondades, tingimusel et rahastamist ei kasutata äritegevuse ümberpaigutamiseks artikli 2 punkti 61a tähenduses;
InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 2,2 miljonit eurot ning seda antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
Artikkel 56f
InvestEU fondist toetatavate vahendatud kaubanduslike finantstoodetega seotud abi tingimused
IV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 57
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 800/2008 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 58
Üleminekusätted
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
VKE MÕISTE
Artikkel 1
Ettevõtja
Ettevõtja on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.
Artikkel 2
Töötajate arv ja rahalised ülemmäärad, mille järgi määratakse kindlaks ettevõtja kategooria
Artikkel 3
Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtjate liigid
Ettevõtjat võib lugeda autonoomseks ning partnerettevõtjaid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25 % künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõtjaga lõike 3 tähenduses seotud:
riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtjad, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad („äriinglid”), kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtjatesse, tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõtjasse ei ületa 1 250 000 eurot;
ülikoolid või mittetulunduslikud teadusuuringute keskused;
institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;
autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.
Sidusettevõtjad on ettevõtjad, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:
ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust;
ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;
ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;
ettevõtja, kes on teise ettevõtja aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtja teiste aktsionäride või osanikega üksi selle ettevõtja aktsionäride või osanike häälteenamust.
Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionärina.
Ettevõtjaid, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtja kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, käsitatakse samuti sidusettevõtjana.
Ettevõtjaid, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, käsitatakse samuti sidusettevõtjana, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.
Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.
Artikkel 4
Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood
Artikkel 5
Töötajate arv
Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomase ettevõtja ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:
koosseisulised töötajad;
ettevõtja heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõtjale ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;
omanikud-tegevjuhid;
ettevõtja korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõtjalt rahalist kasu.
Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.
Artikkel 6
Ettevõtja andmete kindlakstegemine
►C1 Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtja iga sellise partnerettevõtja andmed, mis on asjaomase ettevõtja suhtes vahetult kontrolliva või kontrollitava ettevõtja positsioonis. ◄ Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat).
Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära. Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100 % iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.
Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtjaga seotud ettevõtjate kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. ►C1 Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtja kõikide võimalike partnerettevõtjate kohta, mis on asjaomase ettevõtja suhtes vahetult kontrolliva või kontrollitava ettevõtja positsioonis, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga. ◄
II LISA
TEAVE RIIGIABI KOHTA, MILLE SUHTES KÄESOLEVA MÄÄRUSE TINGIMUSTE ALUSEL TEAVITAMISKOHUSTUST EI KOHALDATA
I OSA
esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu, nagu on ette nähtud artikliga 11
II OSA
esitatakse komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu, nagu on sätestatud artiklis 11
Palun märkige, millise üldise grupierandi määruse artikli alusel abimeedet rakendatakse.
|
Põhieesmärk – Üldeesmärgid (loetelu) |
Eesmärgid (loetelu) |
Abi ülemmäär (%) või maksimaalne aastane abisumma riigi vääringus (täissumma) |
VKEde boonused (asjakohasel juhul) (%) |
|
|
Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi (1) (artikkel 14) |
□ Abikava |
… % |
… % |
|
|
□ Sihtotstarbeline üksikabi |
… % |
… % |
||
|
Regionaalne tegevusabi (artikkel 15) |
□ Hõredalt asustatud piirkondades (artikli 15 lõige 2) |
… % |
… % |
|
|
□ Väga hõredalt asustatud piirkondades (artikli 15 lõige 3) |
… % |
… % |
||
|
□ Äärepoolseimates piirkondades (artikli 15 lõige 4) |
… % |
… % |
||
|
□ Regionaalne linnaarendusabi (artikkel 16) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
VKEdele antav abi (artiklid 17–19d) |
□ VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 17) |
… % |
… % |
|
|
□ VKEdele nõustamiseks antav abi (artikkel 18) |
… % |
… % |
||
|
□ VKEdele messidel osalemiseks antav abi (artikkel 19) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud VKEd, kes osalevad kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides (artikkel 19a) |
… % |
… % |
||
|
□ Piiratud summas abi VKEdele, kes saavad toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu projektidest (artikkel 19b) (2) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Riikliku sekkumise vormis abi mikroettevõtjatele elektrienergia, gaasi või soojuse tarnimiseks (artikkel 19c) |
… % |
… % |
||
|
□ VKEdele ajutise riikliku sekkumise vormis antav abi maagaasist või elektrist toodetud elektrienergia, gaasi või soojusenergia tarnimiseks, et leevendada Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud hinnatõusu mõju (artikkel 19d) |
… % |
… % |
||
|
Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi (artiklid 20–20a) |
□ Abi selliste kulude jaoks, mis on seotud ettevõtjate osalemisega Euroopa territoriaalse koostöö projektis (artikkel 20) |
… % |
… % |
|
|
□ Ettevõtjatele Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalemiseks antav piiratud summas abi (artikkel 20a) (3) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
Abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele (artiklid 21–22) |
□ Riskifinantseerimisabi (artikkel 21) |
… riigi vääringus |
Ei kohaldata |
|
|
□ Riskifinantseerimisabi, mida antakse VKEdele füüsilisest isikust erasektori investoritele tehtavate maksusoodustustena (artikkel 21a) |
… riigi vääringus |
Ei kohaldata |
||
|
□ Idufirmadele antav abi (artikkel 22) |
… riigi vääringus |
Ei kohaldata |
||
|
□ VKEdele antav abi – VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi (artikkel 23) |
… riigi vääringus |
Ei kohaldata |
||
|
□ VKEdele antav abi – esmaseks taustauuringuks antav abi (artikkel 24) |
… % |
Ei kohaldata |
||
|
Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi (artiklid 25–30) |
Teadus- ja arendusprojektidele antav abi (artikkel 25) |
□ Alusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt a) |
… % |
… % |
|
□ Rakendusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt b) |
… % |
… % |
||
|
□ Tootearendus (artikli 25 lõike 2 punkt c) |
… % |
… % |
||
|
□ Teostatavusuuringud (artikli 25 lõike 2 punkt d) |
… % |
… % |
||
|
□ Kvaliteedimärgise saanud projektide jaoks antav abi (artikkel 25a) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete rakendamiseks antav abi (artikkel 25b) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi (artikkel 25c) |
… % |
… % |
||
|
□ Teaming meetme rakendamiseks antav abi (artikkel 25d) |
… % |
… % |
||
|
□ Euroopa Kaitsefondist või Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist toetatavate projektide kaasrahastamiseks antav abi (artikkel 25e) |
… % |
… % |
||
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristu jaoks (artikkel 26) |
… % |
… % |
||
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristu jaoks (artikkel 26a) |
… % |
… % |
||
|
□ Innovatsiooniklastrite jaoks antav abi (artikkel 27) |
… % |
… % |
||
|
□ VKEdele antav innovatsiooniabi (artikkel 28) |
… % |
… % |
||
|
□ Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (artikkel 29) |
… % |
… % |
||
|
□ Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 30) |
… % |
… % |
||
|
□ Koolitusabi (artikkel 31) |
… % |
… % |
||
|
Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi (artiklid 32–35) |
□ Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 32) |
… % |
… % |
|
|
□ Puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 33) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks (artikkel 34) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi ebasoodsas olukorras olevate töötajate abistamisega seotud kulude hüvitamiseks (artikkel 35) |
… % |
… % |
||
|
Keskkonnakaitseks antav abi (artiklid 36–49) |
□ Investeeringuteks ettenähtud abi keskkonna kaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks (artikkel 36) |
… % |
… % |
|
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi laadimis- või tankimistaristu jaoks (artikkel 36a) |
… % |
… % |
||
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi keskkonnasõbralike või heiteta sõidukite omandamiseks ning sõidukite moderniseerimiseks (artikkel 36b) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiatõhususe meetmetesse (v.a hoonete energiatõhusus) tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 38) |
… % |
… % |
||
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi hoonete energiatõhususe parandamise meetmete jaoks (artikkel 38a) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamiseks ettenähtud abi (artikkel 38b) |
… riigi vääringus |
Ei kohaldata |
||
|
□ Hoonete energiatõhususe projektidesse tehtavateks investeeringuteks rahastamisvahenditena antav abi (artikkel 39) |
… riigi vääringus |
Ei kohaldata |
||
|
□ Investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks (artikkel 41) |
… % |
… % |
||
|
□ Tegevusabi taastuvallikatest toodetud elektrienergia edendamiseks (artikkel 42) |
… % |
… % |
||
|
□ Tegevusabi väikeprojektide raames ja taastuvenergiakogukondades taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks (artikkel 43) |
… % |
… % |
||
|
□ Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt maksuvähendustena antav abi (artikkel 44) |
… % |
Ei kohaldata |
||
|
□ Keskkonnamaksude või maksulaadsete tasude vähendustena antav abi (artikkel 44a) |
… % |
Ei kohaldata |
||
|
□ Keskkonnakahju tervendamiseks, looduslike elupaikade ja ökosüsteemide taastamiseks, elurikkuse kaitseks või ennistamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks kasutatavate looduspõhiste lahenduste rakendamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 45) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiatõhusa kaugkütte ja/või -jahutuse jaoks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 46) |
… % |
… % |
||
|
□ Ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 47) |
… % |
… % |
||
|
□ Energiataristu jaoks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 48) |
… % |
… % |
||
|
□ Abi keskkonnakaitse ja energia alaste uuringute tegemiseks ja nõustamisteenuste pakkumiseks (artikkel 49) |
… % |
… % |
||
|
□ Teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi (artikkel 50) |
Abi ülemmäär |
… % |
… % |
|
|
Loodusõnnetuse liik |
□ maavärin □ laviin □ maalihe □ üleujutus □ tornaado □ orkaan □ vulkaanipurse □ metsapõleng |
|||
|
Loodusõnnetuse toimumise aeg |
pp/kk/aaaa kuni pp/kk/aaaa |
|||
|
□ Sotsiaalabi äärealade elanike transpordiks (artikkel 51) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Lairiba-püsivõrkude jaoks antav abi (artikkel 52) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ 4G- ja 5G-mobiilsidevõrkude jaoks antav abi (artikkel 52a) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide jaoks antav abi (artikkel 52b) |
… % |
… % |
||
|
□ Ühenduvusvautšerid (artikkel 52c) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Abi tagasiühenduse võrkudele (artikkel 52d) |
… % |
… % |
||
|
□ Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi (artikkel 53) |
… % |
… % |
||
|
□ Abikavad audiovisuaalsete teoste jaoks (artikkel 54) |
… % |
… % |
||
|
□ Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu jaoks antav abi (artikkel 55) |
… % |
… % |
||
|
□ Kohaliku taristu jaoks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 56) |
… % |
… % |
||
|
□ Piirkondlikele lennujaamadele antav abi (artikkel 56a) |
… % |
… % |
||
|
□ Meresadamatele antav abi (artikkel 56b) |
… % |
… % |
||
|
□ Siseveesadamatele antav abi (artikkel 56c) |
… % |
… % |
||
|
InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi (artiklid 56d–56f) |
Artikkel 56e |
□ Abi üleeuroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide jaoks, mida rahastatakse või mis on saanud kvaliteedimärgise määruse (EL) 2021/1153 alusel (artikli 56e lõige 2) |
… riigi vääringus |
… % |
|
□ Lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtuks antav abi ning 4G- või 5G-mobiilsidevõrgu kasutuselevõtuks antav abi, et ühendada teatavad abikõlblikud sotsiaal-majanduslikud keskused (artikli 56e lõige 3) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Energiatootmise ja energiataristu jaoks antav abi (artikli 56e lõige 4) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja looduspärandi taristu ja tegevuse jaoks antav abi (artikli 56e lõige 5) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Transpordi ja transporditaristute jaoks antav abi (artikli 56e lõige 6) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Muude taristute jaoks antav abi (artikli 56e lõige 7) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Keskkonna- ja kliimakaitseks antav abi (artikli 56e lõige 8) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ Teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooniks ja digiüleminekuks antav abi (artikli 56e lõige 9) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele InvestEU fondist toetatava rahastamise vormis antav abi (artikli 56e lõige 10) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
□ InvestEU fondist toetatavate vahendatud kaubanduslike finantstoodetega seotud abi (artikkel 56f) |
… riigi vääringus |
… % |
||
|
(1)
Kui abikava(de) raames antavale abile lisandub sihtotstarbeline regionaalabi, siis märkige abi osakaal nii abikava raames antava abi kui ka sihtotstarbelise üksikabi puhul.
(2)
Artikli 11 lõike 1 kohaselt ei ole artikli 19b alusel antud abi kohta kohustuslik aru anda. Aruandlus sellise abi kohta on seega vabatahtlik.
(3)
Artikli 11 lõike 1 kohaselt ei ole artikli 20a alusel antud abi kohta kohustuslik aru anda. Aruandlus sellise abi kohta on seega vabatahtlik. |
||||
III LISA
Teabe avaldamine artikli 9 lõike 1 kohaselt
Liikmesriigid loovad oma ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, kus tuleb avaldada artikli 9 lõikes 1 sätestatud teave sellisel viisil, mis tagab teabele lihtsa juurdepääsu. Teave avaldatakse (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab andmeid otsida, andmetest väljavõtet teha ja neid hõlpsasti internetis avaldada. Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda kasutaja eelnevat registreerimist.
Iga antud abi kohta avaldatakse artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt järgmine teave.
IV LISA
Artikli 21 lõike 3 punktis c ja artikli 56e lõike 10 punkti a alapunktis ii osutatud kriitilise tähtsusega toorained
Järgmisi tooraineid käsitatakse artikli 21 lõike 3 punktis c ja artikli 56e lõike 10 punkti a alapunktis ii osutatud kriitilise tähtsusega toorainetena:
antimon
arseen
boksiit
barüüt
berüllium
vismut
boor
koobalt
koksisüsi
vask
päevakivi
fluoriit
gallium
germaanium
hafnium
heelium
rasked haruldased muldmetallid
kerged haruldased muldmetallid
liitium
magneesium
mangaan
looduslik grafiit
nikkel – akudes kasutamiseks vajaliku puhtusastmega
nioobium
fosforiit
fosfor
plaatinarühma metallid
skandium
ränimetall
strontsium
tantaal
titaanmetall
volfram
vanaadium.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1);
( 3 ) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).
( 4 ) Komisjoni 27. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45).
( 5 ) Nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsus 2010/787/EL konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).
( 6 ) ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
( 12 ) Komisjoni 27. oktoobri 2017. aasta rakendusotsus C(2017) 7124 teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi raames aastate 2018–2020 tööprogrammi vastuvõtmise ja 2018. aasta tööprogrammi rahastamise kohta.
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont” ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 ( ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).
( 14 ) Algatus CASSINI, millest esmakordselt teavitati teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks” (COM(2020) 103 final, 10. märts 2020), on konkreetsete meetmete kogum, mille eesmärk on muu hulgas hõlbustada kosmosesektoris tegutsevate VKEde juurdepääsu riskikapitalile, et rahastada oma laienemist.
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149);
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).
( 19 ) ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa” ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).
( 21 ) Vt komisjoni talituste töödokument „Technology Infrastructures” (Tehnoloogiataristud), SWD(2019) 158 final, 8.4.2019.
( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).
( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
( 27 ) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).
( 28 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
( 29 ) ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
( 30 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54).
( 31 ) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.
( 32 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
( 33 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3)
( 34 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
( 35 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).
( 36 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
( 37 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
( 38 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).
( 39 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014). (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38)
( 40 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).
( 41 ) Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36).
( 42 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81).
( 43 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
( 44 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
( 45 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
( 46 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
( 47 ) ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.
( 48 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).
( 49 ) Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing, mis on kättesaadav veebisaidil https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et.
( 50 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).
( 51 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 94).
( 52 ) Käesoleva määruse artiklite 16, 21a ja 22 kohaste abikavade puhul ei ole vaja täita nõuet avaldada teavet iga üksikabi kohta, mis ületab 100 000 eurot, kui tegemist on VKEdega, kes ei ole sooritanud ühtegi kaubanduslikku müüki ühelgi turul.
( 53 ) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
( 54 ) Komisjoni 2. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/972, millega muudetakse määrust (EL) nr 1407/2013 seoses selle kohaldamisaja pikendamisega ning määrust (EL) nr 651/2014 seoses selle kohaldamisaja pikendamisega ja asjakohaste kohandustega (ELT L 215, 7.7.2020, lk 3).
( 55 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014, 15. mai 2014, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
( 56 ) Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).
( 57 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).
( 58 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).
( 59 ) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).
( 60 ) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).
( 61 ) Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).
( 62 ) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, p. 1).
( 63 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).
( 64 ) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
( 65 ) Nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ELT L 252, 8.10.2018, lk 1).
( 66 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont” ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1)
( 67 ) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1078, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/523 ning sätestatakse InvestEU fondi investeerimissuunised (ELT L 234, 2.7.2021, lk 18).
( 68 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).
( 69 ) NUTS — statistiliste territoriaalüksuste liigitus. Tavaliselt on märgitud 2. tasandi piirkond.
( 70 ) ►M1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). ◄
( 71 ) ►M1 Brutotoetusekvivalent või käesoleva määruse artikli 16, 21, 22 või 39 kohaste meetmete puhul investeeringu summa. ◄ Tegevusabi puhul võib esitada aastase abisumma abisaaja kohta. Maksustamiskavade ning artikli 16 (regionaalne linnaarenguabi) ja artikli 21 (riskifinantseerimisabi) kohaste kavade puhul võib summa esitada käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 kohaste vahemikena.
( 72 ) Kui abi antakse mitme abimeetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.
( 73 ) Annab komisjon elektrooniliselt käesoleva määruse artikli 11 kohaselt.