►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 3/2014,

24. oktoober 2013,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 007 10.1.2014, lk 1)

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1824, 14. juuli 2016,

  L 279

1

15.10.2016

►C1

Parandus, ELT L 123, 16.5.2017, lk  50 (2016/1824)

►C2

Parandus, ELT L 144, 8.6.2018, lk  7 (2016/1824)

►C3

Parandus, ELT L 066, 7.3.2019, lk  6 (nr 3/2014)

1)

„helisignaalseade” – seade, mis tekitab helisignaali, et hoiatada sõiduki kohalolust või manöövrist ohtlikus liiklusolukorras, ja mis koosneb ühest või mitmest heliavast, mida toidab üks energiaallikas, või mitmest osast, mis kõik tekitavad helisignaali ning ühe juhtimisseadisega käivitamisel toimivad üheaegselt;

2)

„elektrilise helisignaalseadme tüüp” – helisignaalseadmed, mis ei erine oluliselt eelkõige selliste aspektide poolest nagu kaubamärk või kaubanimi, tööpõhimõte, toiteallika tüüp (alalisvool, vahelduvvool, suruõhk), korpuse väliskuju, membraani(de) kuju ja mõõtmed, heliava(de) kuju või tüüp, heli nimisagedused, nimipinge ning otse välisest suruõhuallikast toidetavate signaalseadmete nimitöörõhk;

3)

„mehhaanilise helisignaalseadme tüüp” – helisignaalseadmed, mis ei erine oluliselt eelkõige selliste aspektide poolest nagu kaubamärk või kaubanimi, tööpõhimõte, aktiveerimise tüüp, kella väliskuju ja suurus ning siseehitus;

4)

„sõiduki tüüp seoses helisignaalseadmega” – sõiduk, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõidukile paigaldatud helisignaalseadmete arv, sõidukile paigaldatud helisignaalseadme(te) tüüp/tüübid, helisignaalseadme(te) paigaldusviis, helisignaalseadme(te) asukoht ja paigutus sõidukil, sõiduki struktuuri nende osade jäikus, mille külge helisignaalseade/-seadmed on paigaldatud, ning sõiduki kere kuju ja materjal, mis võib mõjutada signaalseadme(te) tekitatava heli taset ning heli moonutada;

5)

„kere” – mootorsõiduki välisstruktuur, mis koosneb poritiibadest, ustest, tugipostidest, külgseintest, katusest, põrandast, esivaheseinast, tagavaheseinast ja/või muudest välispaneelidest;

6)

„sõiduki tüüp seoses piduriseadmega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu täismass, massi jaotus telgede vahel, maksimaalne valmistajakiirus, rehvimõõdud ja ratta mõõtmed ega ka pidurisüsteemi ja selle osade konstruktsiooniliste omaduste poolest;

7)

„sõiduki tüüp seoses elektriohutusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu kogu sõidukile paigaldatud elektrisüsteemi elektrit juhtivad osad ja osised, elektrilise jõuseadme ja galvaaniliselt ühendatud kõrgepingesiini paigaldus ega ka elektrilise jõuseadme ja galvaaniliselt ühendatud kõrgpingekomponentide laadi ja tüübi poolest;

8)

„aktiivset juhtimist võimaldav režiim” – sõiduki režiim, mille puhul kiirenduse elektrilise asendianduri rakendamine, samaväärse juhtimisseadme aktiveerimine või pidurisüsteemi vabastamine paneb elektrilise jõuseadme kaudu sõiduki liikuma;

9)

„tõke” – osa, mis kaitseb mis tahes suunast otsese kontakti vastu pingestatud osadega;

10)

„elektrit juhtiv ühendus” – pistikühendus välise toiteallikaga laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ajal;

11)

„laetav energiasalvestussüsteem” (REESS) – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat andev laetav energiasalvestussüsteem;

12)

„ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks” – vooluahel, sealhulgas sõiduki sisendkonnektor, mida kasutatakse laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks välisest elektritoiteallikast;

13)

„otsene kontakt” – inimeste kontakt pingestatud osadega;

14)

„elektriline šassii” – elektrit juhtivatest osadest koosnev elektriliselt ühendatud kogum, mille elektripotentsiaal võetakse võrdlusaluseks;

15)

„vooluahel” – omavahel ühendatud pingestatud osade kogum, mida tavapärastes töötingimustes läbib elektrivool;

16)

„elektrienergia muundamise süsteem” – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat genereeriv ja edastav süsteem;

17)

„elektriline jõuseade” – veomootorit/-mootoreid hõlmav vooluahel, mis hõlmab ka laetavat energiasalvestussüsteemi, elektrienergia muundamise süsteemi, elektroonilisi muundureid, nendega seotud elektrijuhtmestikku ja pistmikke ning ühendussüsteemi laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks;

18)

„elektrooniline muundur” – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergia reguleerimist ja/või muundamist võimaldav seade;

19)

„kaitsekest” – siseosi ümbritsev ja neid mis tahes suunast otsese kontakti vastu kaitsev osa;

20)

„elektrit juhtiv katmata osa” – elektrit juhtiv osa, mida võib vastavalt kaitseastme IPXXB nõuetele puudutada ja mida võib isolatsiooni rikke korral läbida elektrivool;

21)

„väline elektritoiteallikas” – väljaspool sõidukit asuv vahelduvvoolu või alalisvoolu elektritoiteallikas;

22)

„kõrgepinge” – sellise elektrilise komponendi või ahela klass, millel alalisvoolu korral on tööpinge > 60 V ja ≤ 1 500  V või vahelduvvoolu korral on tööpinge ruutkeskmine (rms) > 30 V ja ≤ 1 000  V;

23)

„kõrgepingesiin” – kõrgepingel töötav vooluahel, sealhulgas ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks;

24)

„kaudne kontakt” – inimeste kontakt elektrit juhtivate katmata osadega;

25)

„pingestatud osad” – elektrit juhtiv(ad) osa(d), mida ettenähtud tavakasutuses läbib elektrivool;

26)

„pakiruum” – sõidukis pagasi jaoks ettenähtud ruum, mida eraldab sõitjateruumist esivahesein või tagavahesein ja mida piiravad lagi, kappott, pagasiluuk või tagauks, põrand ja külgseinad, aga samuti ka tõke ja kaitsekest, mis kaitsevad jõuseadet otsese kontakti eest pingestatud osadega;

27)

„isolatsioonitakistuse integreeritud jälgimissüsteem” – seade, mis võimaldab jälgida isolatsioonitakistust kõrgepingesiinide ja elektrilise šassii vahel;

28)

„avatud tüüpi veoaku” – vedelikupõhine aku, mida tuleb taastäita veega ja mis tekitab atmosfääri vabanevat gaasilist vesinikku;

29)

„sõitjateruum” – sõitjatele ettenähtud ruum, mida piiravad lagi, põrand, külgseinad, uksed, aknaklaasid, esivahesein ja tagavahesein või tagavärav, aga samuti ka tõkked ja kaitsekestad, mis kaitsevad jõuseadet otsese kontakti eest pingestatud osadega;

30)

„kaitseaste” – kaitse, mida tõke või kaitsekest pakub katsesondi, näiteks liigendatud katsesõrme (IPXXB) või katsetraadi (IPXXD) kontakti vastu pingestatud osadega;

31)

„hoolduseks lahtiühendamise seade” – seade vooluahela inaktiveerimiseks laetava energiasalvestussüsteemi, kütuseelementide patarei jm elektriseadmete kontrolli ja hoolduse ajaks;

32)

„tahke isolaator” – elektrijuhtmestikku kattev isolatsioon, mis kaitseb pingestatud osasid mis tahes suunast otsese kontakti vastu, pistmike pingestatud osasid isoleeriv kate, samuti isoleerimise eesmärgil kasutatav lakk või värv;

33)

„tööpinge” – vooluahela pinge ruutkeskmise (rms) suurim tootja ettenähtud väärtus igale eraldi ja galvaaniliselt isoleeritud vooluahelale, mis võib esineda avatud vooluahela korral või tavapärastes töötingimustes mis tahes elektrit juhtivate osade vahel;

34)

„sõiduki tüüp seoses vastupidavusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu üldised konstruktsioonilised omadused, sõiduki ja osiste tootmis- ja koosterajatised ning nende kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise menetlused;

35)

„sõiduki tüüp seoses eesmise ja tagumise allasõidutõkkega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki ette ja taha paigaldatud struktuuride, osade ja osiste kuju ja asetus;

36)

„projektsioon” – ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 ( 1 ) 3. lisa punkti 2 kohaselt kindlaks määratud serva mõõde;

37)

„põrandajoon” – joon, nagu see on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 26 punktis 2.4;

38)

„sõiduki struktuur” – sõiduki osad, sealhulgas kere, osised, poritiivad, kinnitusplaadid, ülekanne, rehvid, rattad, rataste porikaitsmed ja klaasid, mis on valmistatud materjalist, mille Shore'i kõvadus A on vähemalt 60;

39)

„sõiduki tüüp seoses klaaside, tuuleklaasipuhastite ja -pesuritega ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendusseadmetega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu tuuleklaasi kuju, suurus, paksus ja tehnilised näitajad ning selle paigaldus, puhasti- ja pesurisüsteemi omadused ning jäätumisvastaste ja klaasisoojendussüsteemide omadused;

40)

„tuuleklaasi puhastisüsteem” – süsteem, mis koosneb tuuleklaasi välispinda pühkivast seadmest koos lisaseadmete ning seadme käivitamiseks ja seiskamiseks vajalike juhtimisseadistega;

41)

„klaasipuhasti tööala” – tuuleklaasi pind (pinnad), mida puhasti hari (harjad) pühivad, kui puhastisüsteem töötab tavatingimustes;

42)

„tuuleklaasi pesurisüsteem” – süsteem, mis koosneb vedelikumahutist ja vedeliku tuuleklaasi välispinnale kandmise ja suunamise seadmest koos seadme käivitamiseks ja seiskamiseks vajalike juhtimisseadistega;

43)

„pesuri juhtseadis” – seadis, mille abil tuuleklaasi pesurisüsteem käsitsi aktiveeritakse ja inaktiveeritakse;

44)

„pesuri pump” – seadis vedeliku teisaldamiseks pesurisüsteemi paagist tuuleklaasi välispinnale;

45)

„pihusti” – seadis vedeliku suunamiseks tuuleklaasile;

46)

„ettevalmistatud süsteem” – süsteem, mis on tavapärasel moel teatavaks ajaks aktiveeritud ja mille puhul on vedelik kantud läbi pumba ja torude ning on väljunud pihusti(te)st;

47)

„puhastatud pind” – eelnevalt määrdunud pind, millel ei ole pärast täielikku kuivamist piiskade ja mustuse jälgi;

48)

„vaateväli A” – katse A-tsoon, nagu see on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 ( 2 ) 18. lisa punktis 2.2;

49)

„sõiduki pealüliti” – seadis, mis lülitab sõiduki sisseehitatud elektroonilise süsteemi väljalülitatud režiimilt (kui sõiduk on pargitud ja juht ei viibi sõidukis) tavalisele töörežiimile;

50)

„sõiduki tüüp seoses juhtseadiste, märgulampide ja näidikute tunnustega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu juhtseadiste, märgulampide ja näidikute arv, asetus ja konstruktsioonilised omadused, kiirusmõõdiku mõõtemehhanismi tolerants, kiirusmõõdiku tehniline konstant, kiirusmõõdiku näidupiirkond, kiirusmõõdiku ülekandesuhe, sealhulgas iga kohandusülekande oma, ning maksimaalse ja minimaalse rehvisuuruse tähistused;

51)

„juhtseadis” – sõiduki mis tahes osa või seade, mille kasutamise kaudu muudab juht otseselt sõiduki või mõne sõidukiosa seisundit või toimimist;

52)

„märgulamp” – optiline signaal, mille süttimine viitab seadme rakendamisele, õigele või puudulikule toimimisele või seisundile või talitlushäirele;

53)

„näidik” – seade, mis annab teavet süsteemi või selle osa nõuetekohase toimimise kohta, näiteks vedeliku taseme kohta;

54)

„kiirusmõõdik” – seade, mis näitab juhile sõiduki kiirust igal asjakohasel ajahetkel;

55)

„läbisõidumõõdik” – seade, mis näitab sõiduki poolt läbitud vahemaad;

56)

„tähis” – märk, mille abil juhtseadis, märgulamp või näidik on määratletud;

57)

„ühisala” – ala, millel võib olla kuvatud enam kui üks märgulamp, näidik, tähis või muu teave;

58)

„sõiduki tüüp vastavalt valgustusseadmete paigaldamisele” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki mõõtmed ja väliskuju ega ka paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu, asetuse ja konstruktsiooniliste omaduste poolest;

59)

„valgustusseade” – tüübikinnituse saanud latern või helkur;

60)

„valgussignaalseade” – valgustusseade, mida võib kasutada signaliseerimiseks;

61)

„üksiklatern” – valgustusseade või seadme osa, millel on üks funktsioon, üks valgusava ja üks või mitu valgusallikat; kuid see võib tähendada ka mis tahes kombinatsiooni kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga laternast, kui need on paigaldatud nii, et valgustusseadmete valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast;

62)

„valgust kiirgav pind” – valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, nagu see on sätestatud osise tüübikinnitusdokumentatsioonis; see võib sisaldada valgusava või sellest täielikult koosneda ning see võib ka hõlmata ala, mis on valgustusseadmega täielikult piiratud;

63)

„valgusava” – pind, mis on määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 53 ( 3 ) punktis 2.7;

64)

„sõltumatu valgustusseade” – valgustusseade, millel on eraldi valgusava, eraldi valgusallikas ja eraldi korpus;

65)

„grupeeritud valgustusseadmed” – valgustusseadmed, millel on eraldi valgusavad ja valgusallikad, kuid ühine korpus;

66)

„kombineeritud valgustusseadmed” – valgustusseadmed, millel on eraldi valgusavad, kuid ühine valgusallikas ja ühine korpus;

67)

„vastastikku ühendatud valgustusseadmed” – valgustusseadmed, millel on eraldi valgusallikad või erinevatel tingimustel (nt optilised, mehaanilised, elektrilised erinevused) töötav üks valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised valgusavad ja ühine korpus;

68)

„kaugtulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks kaugele sõiduki ette;

69)

„lähitulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees nii, et see liigselt ei pimesta ega häiri vastusõitvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid;

70)

„eesmine ääretulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks eestpoolt vaadatuna;

71)

„päevasõidutule latern” – latern, mis on suunatud ettepoole, et muuta sõiduk päeval sõitmise ajal paremini nähtavaks;

72)

„eesmine udutulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes;

73)

„suunatulelatern” – seade, mida kasutatakse selleks, et teatada teistele liiklejatele sõidukijuhi kavatsusest muuta sõidusuunda paremale või vasakule;

74)

„ohutuli” – sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu;

75)

„piduritulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate informeerimiseks, et sõidukijuht kasutab sõidupidurit;

76)

„tagumine ääretulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

77)

„tagumine udutulelatern” – seade, mille abil tehakse sõiduk udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes tagantpoolt paremini märgatavaks;

78)

„tagurdustulelatern” – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et kõnealune sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama;

79)

„numbritulelatern” – seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi paigaldamiseks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest elemendist;

80)

„helkur” – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal; helkuriteks ei loeta valgustpeegeldavaid registreerimismärke ega suurima kiiruse piiramise märke;

81)

„tagumine helkur” – helkurseade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

82)

„külgmine helkur” – helkurseade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna;

83)

„külgmine ääretulelatern” – seade, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna;

84)

„nulltelg” – seadmele iseloomulik telg, mis on kindlaks määratud osise tüübikinnitusdokumentatsioonis ning mida kasutatakse nähtavusnurkade võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna kinnitamisel sõidukile;

85)

„nullkese” – nulltelje ja valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks valgustusseadme valmistaja;

86)

„geomeetriline nähtavus” – nurgad, mis määravad kindlaks nelinurkse sektori, mille ulatuses laterna valgust kiirgav pind on täielikult nähtav, kui asjakohaseid nurki (α vertikaalne ja β horisontaalne) mõõdetakse nähtava pinna välispiirist ja laternat vaadeldakse kaugelt; kui aga selles sektoris asub valgust kiirgavat pinda osaliselt varjav takistus, siis võib seda lubada, kui on tõestatud, et ka selle takistusega on tagatud fotomeetrilised väärtused, mis on kirjeldatud valgustusseadme kui osise tüübikinnitusnõuetes;

87)

„sõiduki keskpikitasapind” – sõiduki sümmeetriatasand või kui sõiduk ei ole sümmeetriline, sõiduki telgesid keskelt läbiv vertikaalne pikitasand;

88)

„töökorras oleku märguanne” – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, kas seade on sisse lülitatud ja töökorras või mitte;

89)

„sisselülitatuse märguanne” – signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte;

90)

„sõiduki tüüp seoses tahapoole nähtavusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki mõõtmed ja väliskuju ega ka paigaldatud kaudse nähtavuse seadmete arvu, asetuse ja konstruktsiooniliste omaduste poolest;

91)

„sõiduki tüüp seoses ümbermineku korral kaitsva struktuuriga” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõidukil olev struktuur, mille esmane eesmärk on leevendada või vältida tõsiseid vigastusi, mida sõitjad tavapärases kasutuses oleva sõiduki ümberminekul võivad saada;

92)

„liikumisruum” – ruum, mille hõivab igal istekohal tavapärasesse istumisasendisse pandud keskmisele täiskasvanud mehele vastav mannekeen, mis esindab inimesekujulist katseseadet Hybrid III;

93)

„sõiduki tüüp seoses kinnituspunktide ja turvavöödega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki põhikonstruktsioon ja konstruktsioonilised omadused, ega ka turvavööde kinnituspunktide ja paigaldatud turvavööde arvu, asukoha ja konfiguratsiooni poolest;

94)

„reguleerimissüsteem” – seadis, mille abil saab istme osi reguleerida asendisse, mis sobib istuja kehakujule, sealhulgas reguleerimised pikisuunas, püstsuunas ja/või istme osade vahelise nurga suhtes;

95)

„nihutussüsteem” – reguleerimis- ja lukustussüsteem, sealhulgas teiste istmete ees olevate istmete allakäiv seljatugi, mis võimaldab reisijatel tagumisi istmeid kasutada, kui tagumise istmerea juures puuduvad uksed;

96)

„sadul” – istekoht, mida juht või reisija kasutab ratsaistes istudes;

97)

„iste” – istekoht, mis ei ole sadul ja millel on juhi või reisija selga toetav seljatugi;

98)

„seljatugi” – istekoha R-punkti taga olev struktuurielement, mis ulatub rohkem kui 450 mm kõrgusele, mõõdetuna vertikaalsel tasapinnal, mis läbib R-punkti ja mille vastu saab istuva isiku selg täielikult toetuda;

99)

„keskmisele täiskasvanud mehele vastav mannekeen” – inimesekujuline füüsiline katseseade, millel on kindlaks määratud mõõtmed ja mass, või virtuaalne mudel, mis mõlemad esindavad keskmise meessoost isiku keha;

100)

„turvavöö tegelik kinnituspunkt” – sõiduki struktuuri või istme struktuuri või mis tahes sõiduki muu osa punkt, mille külge turvavöö komplekt füüsiliselt kinnitatakse;

101)

„turvavöö tegelik kinnituspunkt” – turvavöö kasutajaga kontaktis olevale turvavööosale kõige lähemal olev selgelt määratletud punkt sõidukil, mis on piisavalt jäik turvavöö liikumistee, asendi ja suuna muutmiseks, kui sõitja seda kasutab;

102)

„esiistekoht” – kõige eespoolsem eraldi istekoht, mille võib koos teiste istekohtadega grupeerida reaks;

103)

„tagaistekoht” – täielikult esiistekoha joone taga paiknev eraldi istekoht, mille võib koos teiste istekohtadega grupeerida reaks;

104)

„torso võrdlusjoon” – vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 17 ( 4 ) 3. lisale sõiduki tootja poolt iga istekoha jaoks kindlaks määratud torsojoon;

105)

„torso kaldenurk” – nurk vertikaaljoone ja torsojoone vahel;

106)

„projektijärgne asend” – asend, millesse võib reguleerida sellise seadise nagu iste, nii et kõik olulised istumisasendid on võimalikult lähedased ettenähtud asendile;

107)

„ISOFIX” – lapse turvasüsteemide sõidukile kinnitamise süsteem, mis koosneb kahest jäigast kinnituspunktist sõidukil, kahest neile vastavast jäigast kinnitusdetailist lapse turvasüsteemil ning vahendist, mis takistab lapse turvasüsteemi pöörlemist ümber rõhttelje;

108)

„sõiduki tüüp seoses istekohtadega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu istmete ja sadulate väliskuju, asukoht ja arv;

109)

„väikesele täiskasvanud naisele vastav mannekeen” – inimesekujuline füüsiline katseseade, millel on kindlaks määratud mõõtmed ja mass, või virtuaalne mudel, mis mõlemad esindavad väikese naissoost isiku keha;

110)

„sõiduki tüüp seoses juhitavuse, kurviomaduste ja pööratavusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu juhtimismehhanismi, tagurdusseadme ja lukustatava diferentsiaali konstruktsioonilised omadused, kui need seadmed on sõidukile paigaldatud;

111)

„pöördering” – ring, millesse sõiduki ringikujulisel liikumisel jäävad sõiduki kõikide punktide, v.a välispeeglid, projektsioonid maapinnal;

112)

„ebatavaline vibratsioon” – tavapärasest ja pidevast vibratsioonist oluliselt erinev vibratsioon, mida iseloomustab vibratsiooniamplituudi üks või mitu soovimatut järsku suurenemist, mis põhjustab ebapüsivate ja oma olemuselt etteennustamatute juhtimisajami koormusjõudude suurenemist;

113)

„sõiduki tüüp seoses rehvipaigaldusega” – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste näitajate poolest nagu rehvitüüp, rehvi minimaalsete ja maksimaalsete mõõtmete tähistused, velje mõõtmed ja nihud, kiiruse ja koormuse tehnilised näitajad ning porikaitsmete tehnilised näitajad;

114)

„velje nihk” – pöiaprofiili keskjoone kaugus velje tugipinnast;

115)

„ajutiseks kasutuseks ette nähtud varurehv” – rehv, mis erineb mis tahes sõiduki tavalistel sõidutingimustel kasutamiseks ette nähtud rehvist ja on ette nähtud üksnes ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustel;

116)

„maksimaalne kandevõime” – mass, mida rehv võib kanda tootja poolt ette nähtud kasutustingimustes töötades ja mida väljendatakse koormusindeksiga;

117)

„koormusindeks” – arvnäitaja, mis on seotud rehvi maksimaalse kandevõimega ja määratletud vastavalt ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 75 ( 5 ) punktile 2.26, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 ( 6 ) punktile 2.28, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 ( 7 ) punktile 2.27 ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 106 ( 8 ) punktile 2.28;

118)

„kiiruskategooria tähis” – tähis, mis on määratletud vastavalt ÜRO Majanduskomisjoni eeskirja nr 75 punktile 2.28, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 30 punktile 2.29, ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 54 punktile 2.28 ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 106 punktile 2.29;

119)

„sõiduki tüüp seoses sõiduki suurima kiiruse piiramise märgiga ja selle asetusega sõidukil” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki maksimaalne valmistajakiirus, suurima kiirus piiramise märgi materjal, suund ja konstruktsioonilised omadused;

120)

„peaaegu tasapinnaline pind” – tahkest materjalist pind, mille kõverusraadius on vähemalt 5 000  mm;

121)

„sõiduki tüüp seoses sisustuse ja ustega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu sõiduki sisustuse konstruktsioonilised omadused, istmete ja uste arv ja asetus;

122)

„näidikupaneeli tase” – pind, mille määrab sõiduki laiuses mööda näidikupaneeli liigutatava vertikaaljoone ja näidikupaneeli kontaktjoon või juhi istekoha R-punkti läbiv horisontaalpind, kus viimane asub kontaktjoonega määratud pinnast kõrgemal;

123)

„puudutatavad servad” – servad, mida on võimalik puudutada katseseadme pinnaga ja milleks võivad olla sõidukis kus iganes paiknevad struktuurid, osad või osised, sealhulgas (kuid mitte ainult) sõitjateruumi põrand, küljed, uksed, katus, katusepostid, katuseribid, päikesevarjud, näidikupaneel, rooliseade, istmed, peatoed, turvavööd, kangid, nupud, katted, pakiruumid ja tuled;

124)

„uks” – konstruktsioon või materjal, mida saab avada, nihutada, üles tõsta, lahti tõmmata, kõrvale lükata või mõnel muul viisil käsitseda, et inimesed saaksid sõidukisse siseneda või sellest väljuda;

125)

„ukse kese” – sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelsel vertikaaltasapinnal mõõdetud koht, mis langeb kokku ukse raskuskeskmega;

126)

„sõiduki tüüp seoses maksimaalsele püsinimivõimsuse või kasuliku võimsuse ja/või sõiduki ehitusest tingitud suurima kiirusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu elektrimootori(te) ja/või muud liiki mootori maksimaalne püsinimivõimsus, sõiduki maksimaalne valmistajakiirus, seadmete konstruktsioonilised omadused ning sõidukiga saavutatava maksimaalse kiiruse ja/või jõuallika võimsuse tõhusa piiramise metoodika;

127)

„sõiduki tüüp seoses konstruktsiooni terviklikkusega” – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste aspektide poolest nagu mehhaaniliste ühenduse konstruktsioonilised omadused (nt keevis- ja keermesliited), samuti sõiduki raam, šassii ja/või kere ja selle kinnitamise viis.

2.

Paigaldatud elektriliste helisignaalseadmete tehnilised nõuded.

1.1.

Ühe või mitme elektrimootoriga töötavad sõidukid, sealhulgas elektrisõidukid ja hübriidsõidukid, peavad vastama käesolevas lisas sätestatud nõuetele.

2.

Kaitset elektrilöögi vastu ja elektriohutust käsitlevaid üldisi elektriohutusnõudeid kohaldatakse kõrgepingesiinide suhtes olukorras, kus need ei ole väliste kõrgepingeallikatega ühendatud.

2.1.

Kaitse otsese kontakti vastu pingestatud osadega tagatakse vastavuses allpool esitatud nõuetega. Asjaomaste kaitseseadmete (nt tahke isolaator, tõke, kaitsekest) avamine, demonteerimine ja eemaldamine tööriistade abita peab olema välistatud. Kaitset pingestatud osadega kokkupuutumise vastu tuleb katsetada 3. liite („Kaitse otsese kokkupuute vastu pingestatud osadega”) sätete kohaselt. 2.1.1. Suletud juhi- ja sõitjateruumis ning pagasiruumis paiknevad pingestatud osad on kaitstud vastavalt kaitseastmele IPXXD. 2.1.2. Mujal kui suletud juhi- ja sõitjateruumis ning pagasiruumis paiknevad pingestatud osad on kaitstud vastavalt kaitseastmele IPXXB. 2.1.3. Sõidukis, kus suletud juhi- ja sõitjateruum puudub, on pingestatud osad kaitstud vastavalt kaitseastmele IPXXD. 2.1.4. Pistmikke (sealhulgas sõiduki sisendkonnektor) loetakse kõnealustele nõuetele vastavaks, kui: —  need vastavad tööriistade abita lahti ühendatuna kaitseastmele IPXXB; —  need paiknevad sõiduki põranda all ja on varustatud lukustusmehhanismiga (nt kruvilukustus, bajonettlukustus); —  need on varustatud lukustusmehhanismiga ja pistmiku lahtiühendamiseks tuleb muud komponendid tööriistade abil eemaldada või —  pingestatud osade pinge langeb ühe sekundi jooksul pärast pistmiku lahtiühendamist alalisvoolu puhul väärtuseni ≤ 60 V või vahelduvvoolu puhul väärtuseni ≤ 30 V (rms). 2.1.5. Tööriistade abita avatava, demonteeritava või eemaldatava hoolduseks lahtiühendamise seadme puhul on aktsepteeritav vastavus kaitseastmele IPXXB tingimustes, kus seade avatakse, demonteeritakse või eemaldatakse tööriistade abita. 2.1.6. Märgistamise erinõuded 2.1.6.1. Kui energiasalvestussüsteem töötab kõrgepingega, peab energiasalvestussüsteemi kohal või kõrval paiknema joonisel 4–1 kujutatud tähis. Tähise taust on kollane, selle servad ja nool mustad. Joonis 4–1 Kõrgepingeseadme märgistus 2.1.6.2. Kõnealune tähis peab paiknema ka kaitsekestadel ja tõketel, mille eemaldamisel tekib juurdepääs kõrgepingeahela pingestatud osadele. Selle nõude täitmine ei ole kohustuslik kõrgepingesiinide pistmike puhul ning seda ei kohaldata järgmistel juhtudel: —  kui tõkked või kaitsekestad ei ole füüsiliselt juurdepääsetavad, avatavad ega eemaldatavad sõiduki muid osi tööriistade abil eemaldamata; —  kui tõkked või kaitsekestad paiknevad sõiduki põranda all. 2.1.6.3. Kõrgepingesiinide kaablid, mis ei paikne kaitsekestade sees, on kaetud oranži värvi väliskattega.

3.

4.

4.1.   Käitussüsteemi sisse- ja väljalülitamise protseduur

▼M1

▼B

4.2.   Sõitmine vähendatud võimsusel

4.2.1.   Vähendatud võimsuse tähis

Kui elektriline käitussüsteem on varustatud sõiduki võimsust automaatselt vähendava vahendiga (nt jõuseadme töörežiim talitlushäire korral), tuleb võimsuse olulisest vähendamisest juhile märku anda.

4.2.2.   Laetava energiasalvestussüsteemi madala laetuse tähis

Kui laetava energiasalvestussüsteemi laetuse tase mõjutab oluliselt sõiduki talitlust (st kiirendust ja sõiduomadusi, mida hindab tehniline teenistus koos sõiduki tootjaga), peab madal laetus olema kasutaja jaoks seadme abil selgelt tähistatud (nt visuaalne või helisignaal). Punkti 4.2.1 jaoks ette nähtud tähist sel otstarbel kasutada ei tohi.

▼M1

4.3.   Tagurdamine

Edasiliikuval sõidukil peab tagasikäigu juhtseadme kontrollimatu aktiveerimine olema välistatud, kui selline aktiveerimine võib põhjustada äkilise või tugeva aeglustuse või ratta blokeerumise. Sõiduki tagasikäigu juhtseadme aktiveerimine võib aga olla võimalik siis, kui selline aktiveerimine võib sõiduki liikumist aeglustada järk-järgult.

▼B

4.4.   Vesinikuheitmete määramine

1.

Sõiduki tüübikinnitusele seoses vastupidavuskatsetega kohaldatavad nõuded

1.

Paigaldusnõuded

▼M1

▼B

2.

1.1.

Iga turvaklaasist tuuleklaasiga sõiduk peab olema varustatud tuuleklaasi puhastisüsteemiga, mis on sõiduki pealüliti aktiveerimise korral võimeline töötama ilma juhipoolse tegevuseta, v.a tuuleklaasi puhastisüsteemi käivitamiseks ja seiskamiseks vajaliku juhtimisseadise viimine sisselülitatud asendisse.

1.2.

Iga turvaklaasist tuuleklaasiga sõiduk peab olema varustatud tuuleklaasi pesurisüsteemiga, mis on sõiduki pealüliti aktiveerimise korral võimeline töötama ning suudab taluda koormust ja survet olukorras, kui pihustid on korgiga suletud ja süsteemi käitatakse käesoleva lisa punktides 2.2.1.1–2.2.1.1.2 sätestatud korras.

2.1.

Tuuleklaasi puhastisüsteemi katsetamise tingimused.

2.2.

Tuuleklaasi pesurisüsteemi katsetamise tingimused

1.1.1.

Sõidukikategooriad L1e-B ja L3e peavad vastama kõigile asjakohastele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 60 sätestatud nõuetele, v.a kõnealuse eeskirja 3. lisas esitatud nõuded. Arvesse tuleb võtta ka punktide 1.1.1.1 ja 1.1.1.2 nõudeid.

▼M1

▼B

1.1.2.

L4e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile asjakohastele nõuetele, mis on esitatud L3e-kategooria sõidukitele punktides 1.1.1–1.1.1.2.

1.1.3.

L2e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 2–2.2.1.6 kehtestatud nõuetele või siis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 121 ( 16 ) esitatud asjakohastele nõuetele, mis on ette nähtud M1-kategooria sõidukite kohta.

1.2.1.

Sõidukitele, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, peab olema paigaldatud kiirusemõõdik ja läbisõidumõõdik.

1.2.2.

2.1.

Sõidukile paigaldatud juhtseadised, märgulambid ja näidikud, mis on loetletud punktis 2.1.10, peavad vastama asetuse, tähistuse, värvi ja valgustuse kohta esitatud nõuetele. Funktsioone, mille tähised käesolevas määruses puuduvad, võib tootja tähistada ISO standardite 6727:2012 või 2575:2010/muudatus 1:2011 asjakohaste tähistega. Kui ISO tähis ei ole kättesaadav, võib tootja kasutada enda väljamõeldud tähist. Ükski tootja kasutatav lisatähis ei tohi olla segiaetav käesolevas eeskirjas määratletud tähistega.

▼M1

▼B

2.1.10.

Tähiste kujutamine ja määratlemine Joonis 8–1 Eesmine kaugtulelatern (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: sinine Joonis 8–2 Lähitulelatern (juhtseadis/märgulamp) Märgulampide värv: roheline Joonis 8–3 Suunatuled (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: roheline Märkus: kui on eraldi märgulambid paremale ja vasakule suunatulele, võib kahte noolt kasutada eraldi. Joonis 8–4 Ohutuli (juhtseadis/märgulamp) Kaks võimalust: —  tähistav signaal (joonis 8–4) märgulambi värv: punane või —  suunatulede eraldi märgulampide samaaegne toimimine (joonis 8–3), kui need tavatingimustes töötavad teineteisest sõltumatult (vt joonise 8–3 all olevat märkust). Joonis 8–5 Käsitsi reguleeritav õhuklapp (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: kollane Joonis 8–6 Elektriline helisignaalseade (juhtseadis) Märkus: kui juhtseadis(te)le on ette nähtud rohkem kui üks tähis, võib/võivad täiendav(ad) tähis(ed) olla peegelpildis. Kui juhtseadis on paigaldatud vahetult roolile, ei kohaldata punktis 2.1.1.1 sätestatud nõudeid. Joonis 8–7 Kütusetase (näidik/märgulamp) Märgulambi värv: kollane Joonis 8–8 Mootori jahutusvedeliku temperatuur (näidik/märgulamp) Märgulambi värv: punane Joonis 8–9 Aku laetus (näidik/märgulamp) Märgulambi värv: punane Joonis 8–10 Mootoriõli (näidik/märgulamp) Märgulambi värv: punane Joonis 8–11 Eesmine udutulelatern (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: roheline Joonis 8–12 Tagumine udutulelatern (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: kollane Joonis 8–13 Sõiduki pealüliti, mootori süüde, mootori täiendav väljalülitusnupp (juhtseadis) Märkus: asend „välja lülitatud” – tähist ei ole vaja, kui lüliti on füüsiliselt integreeritud sõiduki juhtimist mõjutavasse kaitseseadmesse (roolilukk). Joonis 8–14 Sõiduki pealüliti, mootori süüde, mootori täiendav väljalülitusnupp (juhtseadis) Märkus: asend „sisse lülitatud” – tähist ei ole vaja, kui lüliti on füüsiliselt integreeritud sõiduki juhtimist mõjutavasse kaitseseadmesse (roolilukk). Joonis 8–15 Valgustuse lüliti (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: roheline Joonis 8–16 (Külgmised) ääretulelaternad (juhtseadis/märgulamp) Märgulambi värv: roheline Märkus: kui ei ole eraldi juhtseadist või märgulampi, võib selle määratleda joonisel 8–15 näidatud tähisega. Joonis 8–17 Seisutulelaternad (juhtseadis) Joonis 8–18 Neutraalasendi tähis (märgulamp) Märgulambi värv: roheline Märkus: käigukast on neutraalasendis. Joonis 8–19 Elektrimootori käiviti (juhtseadis) Joonis 8–20 Mitteblokeeruva pidurisüsteemi tõrge (märgulamp) Märgulambi värv: kollane Joonis 8–21 Talitlushäire tähise lamp (märgulamp) Märgulambi värv: kollane Märkus: kasutatakse jõuseadmega seotud talitlushäirete puhul, mis võivad mõjutada heitmeid. Selgitavad märkused (1) Raamitud alad võivad olla täidetud. (2) Tähise tumeda osa võib asendada kontuuriga.

2.1.11.

Kasutada tuleb joonisel 8–22 esitatud näidispõhja. Joonis 8–22 Punktis 2.1.10 nimetatud tähiste näidispõhi Näidispõhi koosneb järgmisest: 1)  põhjaruut küljepikkusega 50 mm; küljepikkus vastab originaali mõõtmele a; 2)  põhjaring läbimõõduga 56 mm, mille pindala on ligikaudu sama suur kui põhjaruudul (1); 3)  teine, põhjaringi (1) sisse joonistatud ring läbimõõduga 50 mm; 4)  teine ruut, mille nurgad paiknevad põhjaringil (2) ja mille küljed on paralleelsed põhjaruudu (1) külgedega; 5)  ja 6) kaks põhjaruuduga (1) ühesuuruse pindalaga ristkülikut, mille küljed on teineteise suhtes täisnurga all ja lõikavad põhjaruudu külgi üksteise suhtes sümmeetrilistes punktides; 7)  kolmas ruut, mille küljed läbivad põhjaruudu (1) ja põhjaringi (2) lõikepunkte ning on 45° nurga all, andes niiviisi näidispõhja suurima horisontaal- ja vertikaalmõõtme; 8)  ebakorrapärane kaheksanurk, mille moodustavad ruudu (7) külgede suhtes 30° nurga all olevad jooned. Näidispõhi paikneb 12,5 mm ruutvõrgul nii, et see langeb kokku põhjaruuduga (1).

2.2.

Mitme teabeühiku esitamise ühisala.

1.1.

L1e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 74 ( 17 ) kehtestatud asjakohastele nõuetele. Arvesse tuleb võtta ka punktides 1.8–1.12 esitatud nõudeid.

1.2.

L2e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele.

1.3.

L3e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 53 kehtestatud asjakohastele nõuetele. Arvesse tuleb võtta ka punktides 1.8–1.12 esitatud nõudeid.

1.4.

L4e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–1.12 ja punktides 3–3.2.8.1 esitatud nõuetele.

1.5.

L5e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele.

1.6.

L6e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele.

1.7.

L7e-kategooria sõidukid peavad vastama kõigile punktides 1.10–2.5 esitatud nõuetele.

1.8.

L1e-A-kategooria sõidukite rehvide külgedele või velgedele võib paigaldada helkurribad, tekitades visuaalse mulje valge valguse ringidest ja muutes need sõidukid hõlpsasti äratuntavaks.

1.9.

L1e- ja L3e-kategooria sõidukitele võib paigaldada täiendavalt tagumised ja külgmised helkurid või helkurimaterjali, kui see ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust. Helkurimaterjali võib paigaldada eelkõige pagasiruumidele ja sadulakottidele, kui nende värv on sama kui selle koha valgustusseadmetel.

1.10.

Ühelegi sõidukile ei tohi paigaldada täiendavaid valgusallikaid, millest kiirgav valgus on tavapärastel sõidutingimustel otseselt või kaudselt nähtav, v.a juhul, kui neid kasutatakse juhtseadiste, märgulampide ja näidikute või sõitjateruumi valgustamiseks.

1.11.

Ühelegi sõidukile ei või paigaldada valgustusseadmeid, mis vastava osise tüübikinnitussätete ebakonkreetse sõnastuse tõttu ja v.a juhul, kui need sätted seda selgesõnaliselt lubavad, toovad esile või tekitavad näilise oma tule liikumise või laienemise nähtaval pinnal või mis tahes stroboskoopilise või vilkumisefekti. Kui valgustusfunktsiooni nähtava pinna suurus väheneb seetõttu, et aktiveeritakse teine valgustusfunktsioon, millel on erinev värv, peab esimesena nimetatud valgustusfunktsiooni ülejäänud nähtav pind jätkuvalt vastama olulistele kolorimeetrilistele ja asjakohastele valgustugevuse nõuetele (nt vasak- ja parempoolne tagalatern, mis koosneb kahest LEDidest moodustatud tagumiste ääretulede ringist, kusjuures välisest ringist võib saada suunatulelatern ja sisemine ring jääb kombineeritud tagumise ääretule- ja piduritulelaternaks). Valgustusseadme osise tüübikinnitus peab nõuetekohaselt hõlmama kõiki töörežiime.

1.12.

Kui automaatselt sisselülituva esilaterna või päevatulelaterna aktiveerimine on seotud mootori kasutamisega, tuleb seda elektrilise või muu alternatiivse käitussüsteemiga sõidukite ning käitussüsteemi automaatse seiskamis-/käivitamissüsteemiga sõidukite puhul käsitada seotuna pealüliti aktiveerimisega sõiduki tavalisel töörežiimil.

2.1.1.

Kõik valgustusseadmed peavad omama tüübikinnitust ja olema paigaldatud osise valmistaja nõuete kohaselt; ka peavad need olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende ettenähtud tehnilised näitajad sellisel määral, et sõiduk vastaks käesolevas lisas sätestatud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.

2.1.2.

Laternad peavad olema paigaldatud nii, et neid oleks hõlbus ettenähtud viisil reguleerida.

2.1.3.

Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema külgmiste helkurite puhul risti sõiduki keskpikitasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne, kusjuures lubatud hälve on 3°.

2.1.4.

Valgustusseadmete kõrgust ja reguleeritust kontrollitakse sõidukil, millel töökorras sõiduki massile lisandub tasasele horisontaalsele pinnale asetatud jõuakude mass, mille roolitav(ad) ratas/rattad on otseasendis ja rehvirõhk on reguleeritud valmistaja poolt ettenähtud väärtusele.

2.1.5.

Erinõuete puudumise korral peab paarisvalgustusseade:

2.1.6.

Erinõuete puudumise korral võivad eri funktsioonidega laternad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.

2.1.7.

Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgust kiirgava pinna kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgust kiirgava pinna kõige madalamast punktist.

2.1.8.

Erinõuete puudumise korral tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad, ohutuled ja hädapidurdustuli.

2.1.9.

Ühegi punase laterna (v.a kõige tagumise küljeääretulelaterna) valgust kiirgav pind ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki tagant ei tohi olla nähtav ükski muu valge tulega laterna valgust kiirgav pind kui tagurdustulelaterna tuli. Arvesse ei võeta sise- või näidikuploki valgustust ja olukorda kontrollitakse järgmiselt.

Joonis 9–1

Punase tulega laterna valgust kiirgava pinna otsene nähtavus eest

Joonis 9–2

Valge tulega laterna valgust kiirgava pinna otsene nähtavus tagant

2.1.10.

Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmise ääretulelaterna, tagumise ääretulelaterna ja numbritulelaterna sisse ja välja lülitamine saab toimuda vaid üheaegselt.

2.1.11.

Sõidukile peavad olema paigaldatud kas

2.1.12.

Erinõuete puudumise korral peavad elektriühendused olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternat ning eesmist udutulelaternat on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 2.1.10 nimetatud laternad on sisse lülitatud. Seda nõuet ei kohaldata kaugtule- ja/või lähitulelaternatele, kui neid kasutatakse optilise hoiatussignaali andmiseks nende lühiajalise katkendliku aktiveerimisega.

2.1.13.

2.1.14.

Valgustusseadmed peavad kiirgama järgmisi värve:

2.2.1.

L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele peavad olema paigaldatud järgmised valgustusseadmed:

2.2.2.

L2e- ja L6e-kategooria sõidukitele võib paigaldada järgmised täiendavad valgustusseadmed:

2.2.3.

L2e- või L6e-kategooria sõidukitele ei tohi paigaldada muid valgustus- ja valgussignaalseadmeid kui need, millele on viidatud punktides 2.2.1 ja 2.2.2.

2.2.4.

L5e- ja L7e-kategooria sõidukitele peavad olema paigaldatud järgmised valgustusseadmed:

2.2.5.

L5e- ja L7e-kategooria sõidukitele võib paigaldada järgmised täiendavad valgustusseadmed:

2.2.6.

L5e- või L7e-kategooria sõidukitele ei tohi paigaldada muid valgustus- ja valgussignaalseadmeid kui need, millele on viidatud punktides 2.2.4 ja 2.2.5.

2.2.7.

Sõidukile tohib paigaldada üksnes L-kategooria sõidukite jaoks tüübikinnituse saanud valgustus- ja valgussignaalseadmeid. Paigaldada võib siiski ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 kohaselt tüübikinnituse saanud M1- või N1-kategooria sõidukite valgustus- ja valgussignaalseadmeid.

2.3.1.1.

Arv:

2.3.1.2.

Paigaldus:

2.3.1.3.

Asukoht:

2.3.1.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.1.5.

Suund:

2.3.1.6.

Elektriühendused:

2.3.1.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.1.8.

Muud nõuded:

2.3.2.1.

Arv:

2.3.2.2.

Paigaldus:

2.3.2.3.

Asukoht

2.3.2.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.2.5.

Suund:

2.3.2.6.

Elektriühendused:

2.3.2.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.2.8.

Muud nõuded:

2.3.3.1.

Arv:

2.3.3.2.

Paigaldus:

2.3.3.3.

Asukoht

2.3.3.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.3.5.

Suund:

2.3.3.6.

Elektriühendused:

2.3.3.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.4.1.

Arv:

2.3.4.2.

Paigaldus:

2.3.4.3.

Asukoht:

2.3.4.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.4.5.

Suund:

2.3.4.6.

Elektriühendused:

2.3.4.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.5.1.

Arv:

2.3.5.2.

Paigaldus:

2.3.5.3.

Asukoht:

2.3.5.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.5.5.

Suund:

2.3.5.6.

Elektriühendused:

2.3.5.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.6.1.

Arv:

2.3.6.2.

Paigaldus:

2.3.6.3.

Asukoht

2.3.6.4.

Geomeetriline nähtavus:

Joonis 9–3

Parempoolse eesmise ja tagumise suunatulelaterna geomeetriline nähtavus

2.3.6.5.

Suund:

2.3.6.6.

Elektriühendused:

2.3.6.7.

Töökorras oleku märguanne:

2.3.6.8.

Muud nõuded:

2.3.7.1.

Arv:

2.3.7.2.

Paigaldus:

2.3.7.3.

Asukoht

2.3.7.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.7.5.

Suund:

2.3.7.6.

Elektriühendused:

2.3.7.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.7.8.

Muud nõuded:

2.3.8.1.

Arv:

2.3.8.2.

Paigaldus:

2.3.8.3.

Asukoht

2.3.8.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.8.5.

Suund:

2.3.8.6.

Elektriühendused:

2.3.8.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.9.1.

Arv:

2.3.9.2.

Paigaldus:

2.3.9.3.

Asukoht

2.3.9.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.9.5.

Suund:

2.3.9.6.

Elektriühendused:

2.3.9.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.9.8.

Muud nõuded:

2.3.10.1.

Arv:

2.3.10.2.

Paigaldus:

2.3.10.3.

Asukoht

2.3.10.4.

Geomeetriline nähtavus:

2.3.10.5.

Suund:

2.3.10.6.

Elektriühendused:

2.3.10.7.

Sisselülitatuse märguanne:

2.3.11.1.

Arv:

2.3.11.2.

Paigaldus:

2.3.11.3.

Asukoht