EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02014O0060-20210101

Consolidated text: Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (uuesti sõnastatud)

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2015/510/2021-01-01

02014O0060 — ET — 01.01.2021 — 010.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

►M2  EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/510,

19. detsember 2014,

eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) ◄

(uuesti sõnastatud)

(ELT L 091 2.4.2015, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/732, 16. aprill 2015

  L 116

22

7.5.2015

►M2

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/1938, 27. august 2015,

  L 282

41

28.10.2015

►M3

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/64, 18. november 2015,

  L 14

25

21.1.2016

►M4

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/2298, 2. november 2016,

  L 344

102

17.12.2016

►M5

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2017/1362, 18. mai 2017,

  L 190

26

21.7.2017

►M6

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2018/570, 7. veebruar 2018,

  L 95

23

13.4.2018

►M7

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2019/1032, 10. mai 2019,

  L 167

64

24.6.2019

►M8

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2020/506, 7. aprill 2020,

  L 109I

1

7.4.2020

►M9

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2020/1690, 25. september 2020,

  L 379

77

13.11.2020




▼B

▼M2

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2015/510,

19. detsember 2014,

eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60)

▼B

(uuesti sõnastatud)



SISUKORD

ESIMENE OSA.

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

TEINE OSA.

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA VAHENDID, OPERATSIOONID, INSTRUMENDID JA MENETLUSED

I JAOTIS.

Avaturuoperatsioonid

1. peatükk.

Avaturuoperatsioonide ülevaade

2. peatükk.

Avaturuoperatsioonide liigid

3. peatükk.

Avaturuoperatsioonide instrumendid

II JAOTIS.

Püsivõimalused

1. peatükk.

Laenamise püsivõimalus

2. peatükk.

Hoiustamise püsivõimalus

III JAOTIS.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide menetluskord

1. peatükk.

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumis- ja kahepoolsed menetlused

1. jagu.

Pakkumismenetlus

2. jagu.

Pakkumismenetluse etapid

1. alajagu.

Pakkumismenetluse väljakuulutamine

2. alajagu.

Osapoolte pakkumiste koostamine ja esitamine

3. alajagu.

Pakkumiste jaotamine

4. alajagu.

Pakkumistulemuste väljakuuutamine

3. jagu.

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide eesmärgil korraldatavad kahepoolsed menetlused

2. peatükk.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arvelduskord

KOLMAS OSA.

KÕLBLIKUD OSAPOOLED

NELJAS OSA.

KÕLBLIKUD VARAD

I JAOTIS.

Üldpõhimõtted

II JAOTIS.

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid ja krediidikvaliteedi nõuded

1. peatükk.

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

1. jagu.

Turukõlblike varade üldised kõlblikkuskriteeriumid

2. jagu.

Teatavate turukõlblike varade kõlblikkuse erikriteeriumid

1. alajagu –

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse erikriteeriumid

2. alajagu.

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid

3. alajagu.

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse erikriteeriumid

4. alajagu.

Teatavate tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse erikriteeriumid

2. peatükk.

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

III JAOTIS.

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid ja krediidikvaliteedi nõuded

1. peatükk.

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid

1. jagu.

Krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumid

2. jagu.

Tähtajaliste hoiuste kõlblikkuskriteeriumid

3. jagu.

Eluasemehüpoteekväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

4. jagu.

Kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatute võlainstrumentide kõlblikkuskriteeriumid

2. peatükk.

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlbmatutele varadele

1. jagu.

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded krediidinõuetele

2. jagu –

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded eluasemehüpoteekväärtpaberitele

3. jagu –

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatutele võlainstrumentidele

IV JAOTIS.

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade garantiid

V JAOTIS.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik kõlblikele varadele

VI JAOTIS.

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade riskiohje- ja hindamisraamistik

1. peatükk.

Turukõlblike varade riskiohjemeetmed

2. peatükk.

Turukõlbmatute varade riskiohjemeetmed

3. peatükk.

Turukõlblike ja turukõlbmatute varade hindamisreeglid

VII JAOTIS.

Tagatise, mis ei ole vääringustatud euros, aktsepteerimine eriolukordades

VIII JAOTIS.

Kõlblike varade kasutuskord

IX JAOTIS.

Kõlblike varade piiriülene kasutamine

VIIES OSA.

SANKTSIOONID OSAPOOLE KOHUSTUSTE RIKKUMISE KORRAL

KUUES OSA.

VALIKULISED MEETMED

SEITSMES OSA.

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE TÄIENDAVAD ÜHISED MIINIMUNÕUDED

1. peatükk.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide korraldusele üldiselt kohaldatavad täiendavad ühised miinimumnõuded

2. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse nii tagasiostulepingutele kui tagatud laenu lepingutele

3. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagasiostulepingutele

4. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult tagatud laenu lepingutele

5. peatükk.

Täiendavad ühised miinimumnõuded, mida kohaldatakse ainult rahapoliitika eesmärgil teostatavatele välisvaluuta vahetustehingutele

KAHEKSAS OSA.

LÕPPSÄTTED

I LISA.

Kohustuslik reserv

II LISA.

Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine

III LISA.

Pakkumiste jaotamine ja pakkumismenetlused

IV LISA.

Tulemuste väljakuulutamine

V LISA.

Osapoolte valimise kriteeriumid välisvaluuta interventsioonide operatsioonides osalemiseks

VI LISA.

Kõlblike varade piiriülene kasutamine

VIa LISA.

Kõlblikkuskriteeriumid väärtpaberiarveldussüsteemide ja väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides

VII LISA.

Viienda osa alusel kohaldatavate sanktsioonide ning seitsmenda osa alusel kohaldatavate rahatrahvide arvutamine

VIII LISA.

Varaga tagatud väärtpabereid käsitlevate laenuandmete aruandlusnõuded ning laenuandmete teabehoidlate nõuded

IX LISA.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire

IXa LISA.

Väliste krediidihindamisasutuste miinimumhõlmavuse nõuded eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus

IXb LISA.

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku miinimumnõuded tagatud võlakirjade uue emissiooni aruandele ja tagatud võlakirjade seirearuandele

IXc LISA.

ECAI aktsepteerimiskriteeriumid ja taotlemisprotsess

XI LISA.

Väärtpaberivormid

XII LISA.

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide ja menetluste näited

XIIa LISA.

XIII LISA.

Vastavustabel

XIV LISA.

Kehtetuks tunnistatud suunis koos hilisemate muudatustega



ESIMENE OSA

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  
Käesolevas suunises on sätestatud ühetaolised eeskirjad eurosüsteemi poolt ühtse rahapoliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
2.  
Eurosüsteem võtab kohased meetmed eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide rakendamiseks kooskõlas käesolevas suunises sätestatud põhimõtete, vahendite, instrumentide, nõuete, kriteeriumide ja menetluskorraga.
3.  
Eurosüsteemi ja selle osapoolte vaheline õiguslik suhe määratakse kindlaks asjakohaste lepingute või eeskirjadega, mida kohaldavad asjaomased RKPd ja millega vastavalt rakendatakse käesoleva suunise sätted.
4.  
EKP nõukogu võib igal ajal muuta eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide rakendamise vahendeid, instrumente, nõudeid, kriteeriume ja menetluste korda.
5.  
Eurosüsteem jätab endale õiguse nõuda ja saada osapooltelt asjakohast teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks seoses rahapoliitika operatsioonidega. See õigus ei piira võimalikke muid eurosüsteemi eriõigusi rahapoliitika operatsioonidega seotud teabe nõudmisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„tegelik päevade arv/360” – eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kohaldatav meetod, millega määratakse kindlaks intressiarvutusse hõlmatavate kalendripäevade tegelik arv, võttes aasta pikkuseks 360 päeva;

▼M7

2) 

„asutus” – üksus, mis on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ja mille tegevus on seotud üldise heaoluga riigis või regioonis või mis seda rahastab, ja mille eurosüsteem on asutuseks liigitanud. Asutuseks liigitatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebisaidil ja määratletakse iga üksuse osas, kas väärtuskärpeks vajalikud kvantitatiivsed kriteeriumid XIIa lisa kohaselt on täidetud;

▼B

3) 

„varaga tagatud väärtpaberid” – võlainstrumendid, mis tagatud eraldatud (tähtajaliste või pikendatavate) finantsvarade kogumiga, mille puhul eeldatakse kindla aja jooksul sularahaks konverteerimist. Peale selle võivad esineda õigused või muud varad, mis tagavad väärtpaberiomanike teenindamise või õigeaegse tulude jaotamise. Üldjuhul emiteerib varaga tagatud väärtpabereid eriotstarbeline rahastamisvahend, mis on selle finantsvarade kogumi algatajalt või müüjalt omandanud. Selles suhtes sõltuvad nendelt võlainstrumentidelt tehtavad maksed peamiselt alusvarakogumilt saadavatest rahavoogudest ja muudest õigeaegset maksmist tagavatest õigustest, nagu likviidsuskokkulepped, garantiid või muud omadused üldnimetusega krediidivõime parandamine;

4) 

„kahepoolne menetlus” – menetlus, milles RKP või erandjuhul EKP teeb peenhäälestusoperatsioone või otsetehinguid ühe või mitme osapoolega otse või väärtpaberibörside või turuesindajate vahendusel ilma pakkumismenetluseta;

5) 

„elektrooniline register” – süsteem, mis võimaldab väärtpabereid ja muid finantsvarasid üle kanda ilma paberdokumente, sh -sertifikaate tegelikult liigutamata (nt elektrooniline väärtpaberiülekanne);

6) 

„tööpäev” – a) seoses makse tegemise kohustusega: TARGET2 tööpäev sellise makse tegemiseks; või b) seoses varade ülekandmise kohustusega: ülekandeks kasutada tuleva väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäev kohas, kus vastavad väärtpaberid tuleb üle kanda;

▼M6

7) 

„väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

▼B

8) 

„tagatud laen” – RKP ja osapoole vaheline kokkulepe, millega võimaldatakse osapoolele likviidsust laenu teel, mis on tagatud täitmisele pööratava nõudeõigusega, mille see osapool annab RKP-le näiteks selle vara pantimise, loovutamise või koormamise kujul;

9) 

„tähtajaliste hoiuste kogumine” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem kutsub osapooli paigutama tähtajalisi hoiuseid osapoole asukohariigi keskpanka, et vähendada turul likviidsust;

▼M2

10) 

„pädev ametiasutus” – riigi õiguses ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, mis on siseriiklike õigusnormidega volitatud tegema asjaomase liikmesriigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet institutsioonide üle, sh EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete osas ( 2 );

▼B

11) 

„osapool” – asutus, mis vastab kõlblikkuskriteeriumidele käesoleva suunise kolmandas osas ja kellel on seega õigus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osaleda;

▼M4

12) 

„tagatud võlakiri” – võlainstrument, millel on kahetine sissenõudeõigus: a) otseselt või kaudselt krediidiasutuse vastu ja b) dünaamilise tagatiste kogumi vastu, ning mille puhul riski seeriateks ei jaotata;

▼B

13) 

„krediidinõue” – maksenõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust osapoole ees. Krediidinõuete hulka kuuluvad ka Schuldscheindarlehen ja Hollandis registreeritud eranõuded valitsuse või teiste, riigi garantiiga kõlblike krediidisaajate (nt elamuühistud) vastu;

14) 

„krediidiasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 3 ) artikli 2 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 4 ) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses krediidiasutus, mis on kas pädeva ametiasutuse järelevalve all või on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutus, mis on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all;

15) 

„krediidireiting” – määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 ( 5 ) artikli 3 lõike 1 punktis a;

▼M3

16) 

„piiriülene kasutamine” – osapool esitab oma asukohariigi keskpangale tagatiseks järgmised varad:

a) 

turukõlblik vara, mida hoitakse teistes liikmesriikides, mille rahaühik on euro;

b) 

teises liikmesriigis emiteeritud turukõlblik vara, mida hoitakse asukohariigi keskpanga liikmesriigis;

c) 

krediidinõuded, kui krediidinõude lepingut reguleerivad mitte asukohariigi keskpanga liikmesriigi, vaid teise eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi seadused;

d) 

eluasemehüpoteekväärtpaberid vastavalt kohaldatavale keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku korrale;

e) 

kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid, mis on emiteeritud ja mida hoitakse mitte asukohariigi keskpanga liikmesriigis, vaid teises eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis;

▼B

17) 

„valuutariskiturve” – väärtpaberite emitendi ja riskiturbe osapoole vahel sõlmitud leping, mille kohaselt osa valuutariskist, mis tuleneb rahavoogude saamisest muus valuutas kui euro, maandatakse vahetades rahavood euromaksete vastu, mida peab tegema see riskiturbe osapool, ja see sisaldab nende maksete garantiid riskiturbe osapoolelt;

18) 

„kontohaldur” – üksus, mis tegeleb väärtpaberite ja muude finantsvarade hoidmise ja haldamisega teiste nimel;

19) 

„likvideerimisväärtus” mis tahes varade puhul mis tahes kuupäeval:

a) 

selliste varade turuväärtus lepingu rikkumise korral tehtava hindamise ajal, arvutatuna kõige tüüpilisema hinna alusel hindamispäevale eelneva tööpäeva seisuga;

b) 

kui vara suhtes ei ole võimalik hindamispäevale eelneva tööpäeva seisuga tüüpilist hinda määrata, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui kauplemishinda ei ole saadaval, määrab hinna operatsioonis osalev RKP, võttes arvesse vara viimast hinda võrdlusturul;

c) 

kui varal ei ole turuväärtust, kasutatakse muud mõistlikku hindamismeetodit;

d) 

kui RKP on enne lepingu rikkumise korral tehtavat hindamist müünud kõnesolevad varad või nendega samaväärseid varasid turuhinnaga: müügi netolaekumised pärast kõikide müügiga seotud kulude ja tasude mahaarvamist, kusjuures sellise arvestuse teeb ja summad määrab RKP;

20) 

„üleandmine makse vastu” – väärtuse vastu vahetamise arveldussüsteemis kasutatav mehhanism, millega tagatakse, et lõplik ülekanne, s.o varade üleandmine toimub ainult vastava teiste varade, s.o makse lõpliku ülekande toimumise korral;

21) 

„hoiustamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et teha eurosüsteemis RKP kaudu üleööhoiuseid, mille intressimäär on eelnevalt kindlaks määratud;

22) 

„hoiustamise püsivõimaluse intressimäär” – hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

▼M6

22a) 

„otseühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide käitatava kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline kokkulepe, millega üks väärtpaberite keskdepositoorium muutub teise väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi otseosalejaks, et võimaldada väärtpaberite ülekandeid elektroonilise registri kaudu;

▼M2

23) 

„riigisisene kasutamine” – osapool, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, esitab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks:

a) 

turukõlblikke varasid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank;

b) 

krediidinõudeid, kui krediidinõude lepingus juhindutakse tema RKP asukoha liikmesriigi õigusest;

c) 

eluasemehüpoteekväärtpaberi on emiteerinud RKP asukoha liikmesriigis asutatud üksus;

d) 

kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid, mis on emiteeritud ja hoiul samas liikmesriigis, kus asub tema asukohariigi keskpank;

▼B

24) 

„märgistatud tagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames pakutakse likviidsust teatavate kindlate, tuvastatavate varade vastu, mis märgistatakse kui teatavate kindlate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatised. Asukohariigi keskpank võib lubada nende tagatiste asendamist muude konkreetsete kõlblike varadega, kui need märgistatakse kui tagatis ja nendest piisab konkreetse operatsiooni jaoks;

▼M9

24a) 

„EMP seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on emiteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 6 ) artikli 52 lõikes 4 sätestatud nõuetega;

▼B

25) 

„kõlblikud varad” – varad, mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kriteeriumidele ja on seega kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks;

▼M6

25a) 

„kõlblik ühendus” – otseühendus või releeühendus, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel. Kõlblik releeühendus koosneb selle aluseks olevatest kõlblikest otseühendustest;

25b) 

„kõlblik väärtpaberiarveldussüsteem” – keskdepositooriumi käitatav väärtpaberiarveldussüsteem, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel;

▼B

26) 

„päevalõpp” – TARGET2 sulgemisele järgnev aeg tööpäeval, mil TARGET2s töödeldavad maksed selleks päevaks lõpetatakse;

▼M7

26a) 

„ESMA aruandluse alguskuupäev” - esimene kuupäev, mil a) väärtpaberistamise register on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) registreeritud ja on seega ESMA väärtpaberistamise register, ja b) komisjon on vastu võtnud ja kohaldab asjaomaseid rakenduslikke tehnilisi standardeid (standardvormidena) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 7 ) artikli 7 lõike 4 alusel;

26b) 

„ESMA väärtpaberistamise register” - väärtpaberistamise register määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 23 tähenduses, mis on ESMAs registreeritud selle määruse artikli 10 kohaselt;

▼B

27) 

„euroala inflatsiooniindeks” – indeks (nt tarbijahindade harmoneeritud indeks), mille on välja andnud Eurostat või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi statistikaasutus;

28) 

„Euroopa Majanduspiirkond”, „EMP” – kõik liikmesriigid, olenemata sellest, kas nad on või ei ole formaalselt EMPga ühinenud, ning Island, Liechtenstein ja Norra;

29) 

„eurosüsteem” – EKP ja RKPd;

30) 

„eurosüsteemi tööpäev” – päev, mil EKP ja vähemalt üks RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud;

31) 

„eurosüsteemi krediidioperatsioonid” – a) likviidsust lisavad pöördtehingud, s.o likviidsust lisavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid, välja arvatud rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud ja otseostud; ning b) päevasisesed laenud;

▼M7

31a) 

„eurosüsteemi poolt määratud register” - eurosüsteemi poolt kooskõlas VIII lisaga määratud register, mis jätkuvalt täidab selles lisas sätestatud määramiseks vajalikke nõudeid;

▼B

32) 

„eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid” – avaturuoperatsioonid ja püsivõimalused;

▼M6 —————

▼B

34) 

„lõplik ülekanne” – tühistamatu ja mittetingimuslik ülekanne, millega täidetakse ülekande tegemise kohustus;

▼M6

35) 

„finantsinstitutsioon” – finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 8 ) lisas A määratletud tähenduses;

▼B

36) 

„peenhäälestusoperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul;

37) 

„fikseeritud kupongimääraga instrumendid” – võlainstrumendid, millelt makstakse ette kindlaks määratud perioodilist intressi;

38) 

„fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles EKP määrab enne pakkumismenetluse algust kindlaks intressimäära, hinna, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe ning osalevad osapooled pakuvad summa, mille ulatuses nad soovivad selle intressimäära, hinna, kursivahe või hinnavahega tehinguid teha;

39) 

„ujuv kupongimäär” – kupongimäär, mis on seotud baasintressimääraga ja mille uuestimääratlemise tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta;

40) 

„rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb eurot hetketehinguga välisvaluuta eest ning samal ajal müüb või ostab eurot tagasi forvardtehingus, kindlaksmääratud tagasiostupäeval;

41) 

„asukohariigi keskpank” – RKP, mille asukoht on euro kasutusele võtnud liikmesriigis, kus osapool on asutatud;

42) 

„eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgne kalender” – eurosüsteemi koostatud ajakava, mille on heaks kiitnud EKP nõukogu ja mis näitab reservi hoidmisperioodi, samuti põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide väljakuulutamise, jaotamise ja tähtaegade ajastust;

▼M2

42a) 

„mitterahaline rekapitaliseerimine riigivõlainstrumentidega” – krediidiasutuse märgitud kapitali mis tahes suurendamine selliselt, et kogu suurendatav kapital või osa sellest saadakse krediidiasutusele täiendavat kapitali võimaldava riigi- või avaliku sektori asutuse võlainstrumentide suunatud emissioonist asjaomasele krediidiasutusele;

▼B

43) 

„rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium, mis tegeleb mitmete riikide turgudelt pärit rahvusvaheliselt kaubeldavate väärtpaberite arveldamisega, harilikult mitmete valuutaalade vahel;

44) 

„rahvusvaheline organisatsioon” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

45) 

„rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber”, „ISIN-kood” – finantsturgudel emiteeritud väärtpaberitele antud rahvusvaheline tunnuskood;

▼M6

46) 

„päevasisene laen” – päevasisene laen suunise EKP/2012/27 ( 9 ) artikli 2 punktis 26 määratletud tähenduses;

▼M4

46a) 

„investeerimisühing” – investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses;

▼M6

46b) 

„investeerimisfond” – rahaturufondid ja muud investeerimisfondid määruse (EL) nr 549/2013 A lisas määratletud tähenduses;

▼B

47) 

„EKP võlasertifikaatide emissioon” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav rahapoliitika instrument, mille abil EKP emiteerib võlasertifikaate, mis kajastavad EKP võlakohustust sertifikaadi omaniku ees;

▼M9

48) 

„jumbo-tüüpi pandikiri” – EMP seaduses sätestatud pandikiri, mille emissioonimaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutegijat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid;

▼M3

49) 

„liisingunõuded” – lepinguga ette nähtud kavakohased maksed, mida liisinguvõtja peab tegema liisinguandjale vastavalt liisingulepingu tingimustele. Jääkväärtusi liisingunõueteks ei loeta. Eraisikutele pakutavaid väljaostuvõimalusega kasutusrendilepinguid (Personal Contract Purchase), st lepinguid, mille kohaselt kohustuse võtjal on järgmine valikuvõimalus: a) teha lõplik makse ja saada kaupade omanikuks; või b) tagastada kaubad lepingu tasaarvelduseks, käsitletakse liisingulepinguna;

▼M9

49a) 

„seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on kas EMP seaduses sätestatud pandikiri või EMP-väline G10 seaduses sätestatud pandikiri;

▼B

50) 

„likviidsustoetus” – struktuurne, tegelik või potentsiaalne toiming, mis on ette nähtud või mida peetakse asjakohaseks, et katta varaga tagatud väärtpaberitega tehtava tehingu kestel tekkida võiv ajutine rahavoogude puudujääk;

▼M7

50a) 

„laenuandmete register” - ESMA väärtpaberistamise register või eurosüsteemi poolt määratud register;

▼B

51) 

„pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul eesmärgiga pakkuda finantssektorile likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul;

52) 

„põhilised refinantseerimisoperatsioonid” – liik korrapäraseid avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul;

53) 

„hoidmisperiood” – samas tähenduses, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9);

54) 

„lisatagatise nõue” – kõikumisvahemiku rakendamisega seotud menetlus, mis tähendab, et kui osapoole mobiliseeritud tagatisvara regulaarselt mõõdetav väärtus langeb teatavast tasemest madalamale, nõuab eurosüsteem, et osapool lisaks juurde kõlblikke varasid või sularaha. Koondtagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid üksnes alatagatuse korral ning märgistatud tagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid puuduva osa suhtes; kumbagi meetodit rakendatakse asukohariigi keskpanga riigisisese dokumentatsiooni kohaselt;

55) 

„intressi piirmäär” – likviidsust lisavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes madalaim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse, või likviidsust vähendavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes kõrgeim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse;

56) 

„laenamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et saada eurosüsteemilt RKP kaudu piisavate kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölaenu;

57) 

„laenamise püsivõimaluse intressimäär” – laenamise püsivõimalusele rakendatav intressimäär;

58) 

„vahetustehingu kursivahe piirnoteering” – vahetustehingu kursivahe noteering, mille juures ammendub kogu pakkumismenetluses jaotatav summa;

59) 

„turukõlblikud varad” – võlainstrumendid, millega lubatakse turul kaubelda ja mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele;

60) 

„tähtpäev” – kuupäev, mil eurosüsteemi rahapoliitika operatsiooni tähtaeg lõpeb. Tagasiostulepingu või vahetustehingu puhul on tähtpäevaks tagasiostupäev;

61) 

„liikmesriik” – liidu liikmesriik;

62) 

multi-cédula'd” – Hispaania eriotstarbeliste rahastamisvahendite (fondo de titulización de activos ehk FTA) emiteeritud võlainstrumendid, mis võimaldavad koondada ühte kogumisse teataval arvul väikesi üksik-cédula'sid (teatavad Hispaania tagatud võlakirjad) mitmetelt emitentidelt;

63) 

„mitmepoolne arengupank” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

64) 

„mitme intressimääraga enampakkumine”, „Ameerika enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe on samaväärne igas üksikpakkumises pakutuga;

65) 

„astmeline kupongimäär” – kupongistruktuur, mille puhul marginaaliosa (x) kasvab vara eluea jooksul rohkem kui üks kord vastavalt ette kindlaks määratud ajakavale ette kindlaks määratud kuupäevadel, harilikult tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeval või kupongimakse tähtpäeval;

66) 

„riigi keskpank”, „RKP” – rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi siseriiklik keskpank;

67) 

„RKP tööpäev” – päev, mil RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud, sealhulgas päevad, mil niisuguse RKP filiaalid võivad olla kohalike või piirkondlike pühade tõttu suletud;

68) 

„EMP-välised G10 riigid” – need Kümne Grupis (G10) osalevad riigid, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riigid, s.o Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Šveits;

▼M9

68a) 

„EMP-väline G10 seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on emiteeritud kooskõlas EMP-välise G10 riigi võlakirjade õigusraamistiku nõuetega;

▼B

69) 

„mittefinantsettevõtted” – määratletud määruses (EL) nr 549/2013;

▼M2

70) 

„turukõlbmatu vara” – järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused, krediidinõuded, eluasemehüpoteekväärtpaberid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid;

▼M2

70a) 

„kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid” – võlainstrumendid:

a) 

mis on otseselt või kaudselt tagatud krediidinõuetega, mis vastavad kõikidele eurosüsteemi krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumidele kooskõlas neljanda osa III jaotise 1. peatüki 1. jaoga, vastavalt artikli 107f sätetele;

b) 

mis pakuvad kahekordset tagatist: i) aluskrediidinõuded algatanud krediidiasutusele; ning ii) punktis a osutatud aluskrediidinõuete dünaamilisele tagatiste kogumile;

c) 

mille puhul risk seeriateks ei jagata;

▼M9 —————

▼B

72) 

„otsetehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul (hetke- või forvardtehingutes), kusjuures omandiõigus läheb müüjalt ostjale täielikult üle, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek;

73) 

„koondtagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames osapoolel on RKPs koondtagatiste konto, kus hoiustatakse selle osapoole tehtavate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks varasid, mis registreeritakse nii, et ükski teatav kindel kõlblik vara ei ole seotud teatava kindla eurosüsteemi krediidioperatsiooniga ja osapool võib kõlblikke varasid pidevalt asendada;

▼M4

74) 

„avalik krediidireiting” – krediidireiting: a) mida annab või tunnustab liidus registreeritud ja eurosüsteemi poolt tunnustatud krediidihindamisasutus ja b) mis on avaldatud või mida levitatakse ainult tellijatele;

▼B

75) 

„avaliku sektori asutus” – üksus, mille statistikaamet on liigitanud määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses avalikku sektorisse kuuluvaks;

76) 

„kiirpakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni ja milles võib osapoolte arvu piirata, nagu käesoleva suunise teises osas on täpsemalt sätestatud;

▼M6

76a) 

„releeühendus” – kahe erineva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide vaheline ühendus, mida kasutatakse väärtpaberitehingute või -ülekannete tegemiseks vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu, TARGET2-Securities süsteemis osalevate väärtpaberite keskdepositooriumide käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide puhul mitme vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu;

▼B

77) 

„tagasiostuleping” – kokkulepe, milles müüakse kõlblik vara ostjale nii, et müüjale ei jää selle omandiõigust, ja samal ajal tekib müüjal õigus ja kohustus samaväärne vara teataval tulevasel kuupäeval või nõudmise korral teatava konkreetse hinnaga tagasi osta;

78) 

„tagasiostupäev” – kuupäev, mil ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale;

79) 

„tagasiostuhind” – hind, millega ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale. Tagasiostuhind võrdub ostuhinnaga, millele on lisatud hinnavahe, mis on vastavuses pakutud likviidsuselt operatsiooni tähtaja jooksul arvestatud intressiga;

80) 

„pöördtehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel ja laenamise püsivõimaluse osutamisel kasutatav instrument, mille abil RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone;

81) 

„depookonto” – rahvusvahelise väärtpaberite keskdepositooriumi, väärtpaberite keskdepositooriumi või RKP hallatav väärtpaberikonto, millele krediidiasutused võivad paigutada eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks kõlblikke väärtpabereid;

▼M6

82) 

„väärtpaberiarveldussüsteem” – väärtpaberiarveldussüsteem määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 10 määratletud tähenduses, mille abil saab väärtpabereid üle kanda kas makseta (FOP) või makse vastu (DVP);

▼B

83) 

„arvelduspäev” – kuupäev, mil tehing arveldatakse;

84) 

„ühtse intressimääraga enampakkumine”, „Hollandi enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe võrdub kõikide rahuldatud pakkumiste puhul intressi piirmäära või hinna piirmäära või vahetustehingu kursivahe piirmääraga;

85) 

„eriotstarbeline rahastamisvahend” – väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 66 tähenduses;

86) 

„tavapakkumismenetlus” – eurosüsteemi kasutatav pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 24 tunni jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni;

87) 

„struktuurioperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb selleks, et kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni finantssektori suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke, mis on täpsemalt sätestatud käesoleva suunise teises osas;

▼M9 —————

▼M9

88a) 

„kestlikkuse eesmärk” – emitendi poolt avalikult kättesaadavas emissioonidokumendis seatud eesmärk, millega mõõdetakse emitendi kestlikkusprofiili kvantitatiivset paranemist eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul seoses ühe või mitme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 ( 10 ) sätestatud keskkonnaeesmärgiga ja/või ühe või mitme ÜRO seatud kestliku arengu eesmärgiga, mis on seotud kliimamuutuste või keskkonnaseisundi halvenemisega ( 11 );

▼B

89) 

„vahetustehingu kursivahe” – välisvaluuta vahetustehingus forvard- ja hetketehingu vahetuskursside vahe üldiste turutavade kohaselt noteerituna;

90) 

„jätkuemissioon” – emissioon, mis moodustab varasema emissiooniga ühe seeria;

91) 

„TARGET2” – reaalajaline eurodes tehtavate brutoarvelduste süsteem, mille kaudu arveldatakse euromakseid keskpangarahas ja mida reguleerib suunis EKP/2012/27;

92) 

„pakkumismenetlus” – menetlus, mille abil eurosüsteem lisab turule likviidsust või kõrvaldab seda nii, et RKP sõlmib tehinguid, aktsepteerides pakkumisi, mida osapooled on pärast avalikku teadet esitanud;

93) 

„tehingupäev (T)” – kuupäev, mil kaks osapoolt sõlmivad tehingu, s.o kokkuleppe teostada finantstehing. Tehingupäev võib langeda kokku tehingu arvelduspäevaga (sama päeva arveldus) või eelneda arvelduspäevale teatav kindlaksmääratud arv tööpäevi (arvelduspäev näidatakse kujul T + arvelduslõtk);

▼M9 —————

▼M6

95) 

„kolmepoolne agent” – RKPga lepingu sõlminud kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, kes peab selle lepingu kohaselt osutama selle RKP esindajana teatavaid tagatiste haldamise teenuseid;

▼B

96) 

„liit” – Euroopa Liit;

97) 

„väärtuskärbe” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse protsentuaalne vähendamine;

98) 

„turuväärtuse alandamine” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse teatav protsentuaalne vähendamine enne väärtuskärbet;

99) 

„muutuva intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles osalevad osapooled esitavad pakkumisi kogusumma, intressimäära, vahetustehingute kursivahe või hinna kohta, millega nad soovivad omavahelises konkurentsis eurosüsteemiga tehinguid sõlmida, ning kus esmajärjekorras rahuldatakse kõige konkurentsivõimelisemad pakkumised, kuni kogu pakutav summa ammendub;

▼M5

99a) 

„lõpetamises osalev üksus” – üksus, a) mille peamine eesmärk on varade järkjärguline üleandmine ja oma tegevuse lõpetamine; või b) mis on varahalduse või varade loovutamise üksus, mis on asutatud finantssektori restruktureerimise ja/või kriisilahenduse toetuseks, sh võõrandamisstruktuur, mis on tekkinud kriisilahendusest tuleneva varade eraldamise meetme tagajärjel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 12 ) artikliga 26 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artiklit 42 ülevõtva riigisisese õigusaktiga ( 13 );

▼B

100) 

„nullkupongimäär” – võlainstrument, millelt ei maksta perioodilisi kupongimakseid.



TEINE OSA

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA VAHENDID, OPERATSIOONID, INSTRUMENDID JA MENETLUSED

Artikkel 3

Eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise raamistik

1.  

Vahendid, mida eurosüsteem kasutab rahapoliitika rakendamisel, koosnevad järgmisest:

a) 

avaturuoperatsioonid;

b) 

püsivõimalused;

c) 

kohustusliku reservi nõuded.

2.  
Kohustusliku reservi nõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 2531/98 ja määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9). Teabe andmise eesmärgil on teatavad kohustusliku reservi nõuete aspektid toodud I lisas.

Artikkel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste näitlik ülevaade

Üksikasjaliku ülevaate eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omadustest annab tabel 1.

▼M6



Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste ülevaade

Rahapoliitika operatsioonide liigid

Instrumentide liigid

Tähtaeg

Sagedus

Menetlus

Likviidsuse lisamine

Likviidsuse vähendamine

Avaturuoperatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Pöördtehingud

Üks nädal

Kord nädalas

Tavapakkumismenetlus

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Pöördtehingud

Kolm kuud (*1)

Kord kuus (*1)

Tavapakkumismenetlus

Peenhäälestusoperatsioonid

Pöördtehingud

Pöördtehingud

Standardimata

Standardimata

Pakkumismenetlus

Kahepoolne menetlus (*2)

Välisvaluuta vahetustehingud

Välisvaluuta vahetustehingud

Tähtajaliste hoiuste kogumine

Struktuurioperatsioonid

Pöördtehingud

Pöördtehingud

Standardimata

Standardimata

Tavapakkumismenetlus (*3)

EKP võlasertifikaatide emissioonid

Alla 12 kuu

Otseost

Otsemüük

Kahepoolne menetlus Pakkumismenetlus (*4)

Püsivõimalused

Laenamise püsivõimalus

Pöördtehingud

Üleöö

Kasutatakse osapoolte äranägemisel

Hoiustamise püsivõimalus

Hoiused

Üleöö

Kasutatakse osapoolte äranägemisel

(*1)   

Vastavalt artikli 7 lõike 2 punktidele b ja c ning artikli 7 lõigetele 3 ja 4.

(*2)   

Vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile c, artikli 10 lõike 4 punktile c, artikli 11 lõike 5 punktile c ja artikli 12 lõike 6 punktile c.

(*3)   

Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c, artikli 10 lõike 4 punktile c ja artikli 13 lõike 5 punktile d.

(*4)   

Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c ja artikli 14 lõike 3 punktile c.

▼B



I JAOTIS

AVATURUOPERATSIOONID



1. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide ülevaade

Artikkel 5

Avaturuoperatsioonide liikide ja instrumentide ülevaade

1.  
Eurosüsteem võib teha avaturuoperatsioone, et suunata intressimäärasid, juhtida likviidsust finantsturul ja anda märku rahapoliitika kursist.
2.  

Eesmärgi põhjal võib avaturuoperatsioonid liigitada järgmistesse kategooriatesse:

a) 

põhilised refinantseerimisoperatsioonid;

b) 

pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid:

c) 

peenhäälestusoperatsioonid;

d) 

struktuurioperatsioonid.

3.  

Avaturuoperatsioone tehakse järgmiste instrumentide abil:

a) 

pöördtehingud;

b) 

rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud;

c) 

tähtajaliste hoiuste kogumine;

d) 

EKP võlasertifikaatide emissioonid;

e) 

otsetehingud.

4.  

Lõikes 2 nimetatud avaturuoperatsioonides rakendatakse lõikes 3 sätestatud instrumente järgmiselt:

a) 

põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse üksnes pöördtehingute abil;

b) 

peenhäälestusoperatsioonides võib kasutada:

i) 

pöördtehinguid;

ii) 

rahapoliitilisi välisvaluuta vahetustehinguid;

iii) 

tähtajaliste hoiuste kogumist;

c) 

struktuurioperatsioonides võib kasutada:

i) 

pöördtehinguid;

ii) 

EKP võlasertifikaatide emissioone;

iii) 

otsetehinguid.

5.  
EKP algatab avaturuoperatsioonid ning ka otsustab nende täitmise tingimused ja kasutatava instrumendi.



2. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide liigid

Artikkel 6

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

1.  
Eurosüsteem teeb põhilisi refinantseerimisoperatsioone pöördtehingute abil.
2.  

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide omadused on järgmised:

a) 

need lisavad likviidsust;

b) 

neid tehakse harilikult igal nädalal vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile;

c) 

nende tähtaeg on harilikult üks nädal vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse erandit lõikes 3;

d) 

neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

e) 

neid korraldatakse tavapakkumismenetluse abil;

▼M6

f) 

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik nendeks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;

▼B

g) 

need on tagatud kõlblike varadega.

3.  
Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad võivad varieeruda olenevalt riiklikest pühadest liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
4.  
Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest.
5.  
Olenemata lõikest 4 võib EKP nõukogu põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära igal ajal muuta. Sellist otsust hakatakse kohaldama kõige varem järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates.
6.  
Põhilisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse fikseeritud intressmääraga või muutuva intressimääraga pakkumismenetluses vastavalt eurosüsteemi otsusele.

Artikkel 7

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

1.  
Eurosüsteem teeb pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone pöördtehingute abil eesmärgiga pakkuda osapooltele likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul.
2.  

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide omadused on järgmised:

a) 

need on likviidsust lisavad pöördoperatsioonid;

b) 

neid tehakse regulaarselt igal kuul vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse lõikes 4 sätestatud erandit;

c) 

nende tähtaeg on harilikult kolm kuud vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikule kalendrile, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid;

d) 

neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

e) 

neid korraldatakse tavapakkumismenetluse abil;

▼M6

f) 

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik nendeks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;

▼B

g) 

need on tagatud kõlblike varadega.

3.  
Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tähtajad võivad varieeruda olenevalt rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide riiklikest pühadest.
4.  
Eurosüsteem võib erandkorras teha pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone muu tähtajaga kui kolm kuud. Selliseid operatsioone eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgses kalendris ei näidata.
5.  
Pikemaajalistel refinantseerimisoperatsioonidel tähtajaga üle kolme kuu, mida tehakse vastavalt vajadusele kooskõlas lõikega 4, võib olla ennetähtaegse tagasimakse võimalus. Selline tagasimakse säte võib esineda võimalusena või kohustusena, mille kohaselt osapooled võivad neile vastavas operatsioonis jaotatud summad täielikult või osaliselt tagasi maksta. Kohustuslik ennetähtaegne tagasimakse peab põhinema selgetel ja ette määratletud tingimustel. Kuupäevad, millest alates saab teha ennetähtaegseid tagasimakseid, teatab eurosüsteem vastavate operatsioonide väljakuulutamise ajal. Erandkorras võib eurosüsteem otsustada peatada ennetähtaegsed tagasimaksed konkreetsetel kuupäevadel muu hulgas olenevalt rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide riiklikest pühadest.
6.  
Pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone korraldatakse muutuva intressimääraga pakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada neid fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse abil. Sel juhul võidakse fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustes kohaldatav määr indekseerida teatava baasmäära (nt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise määra) suhtes tehingu tähtaja põhjal, kursivahega või ilma.

Artikkel 8

Peenhäälestusoperatsioonid

1.  
Eurosüsteem võib teha pöördtehingute, rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute või tähtajaliste hoiuste kogumise abil peenhäälestusoperatsioone eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul.
2.  

Peenhäälestusoperatsioonide omadused on järgmised:

a) 

neid võidakse teha kas likviidsust lisavate või likviidsust vähendavatena;

b) 

nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

c) 

neid korraldatakse harilikult kiirpakkumismenetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset peenhäälestusoperatsiooni muul viisil (tavapakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil), arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

d) 

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist;

▼M6

e) 

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt:

i) 

sellest, mis liiki instrumenti peenhäälestusoperatsiooni jaoks kasutatakse, ja

ii) 

seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;

▼B

f) 

kui neid tehakse pöördtehingute abil, on need tagatud kõlblike varadega.

▼M2

3.  
EKP võib teha peenhäälestusoperatsioone igal eurosüsteemi tööpäeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki reservi hoidmisperioodil. Kui tehingupäev, arvelduspäev ega tagasimaksepäev ei ole RKP tööpäevad, ei ole asjaomane RKP kohustatud selliseid operatsioone tegema.

▼B

4.  
Turuoludele reageerimiseks säilitab eurosüsteem suure paindlikkuse peenhäälestusoperatsioonide menetluse valikul ja omaduste määramisel.

Artikkel 9

Struktuurioperatsioonid

1.  
Eurosüsteem võib teha pöördtehingute, EKP võlasertifikaatide emissioonide või otsetehingute abil struktuurioperatsioone, et kohandada eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssüsteemi suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke.
2.  

Struktuurioperatsioonide omadused on järgmised:

a) 

need on likviidsust lisavad või vähendavad operatsioonid;

b) 

nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

c) 

neid korraldatakse harilikult pakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil olenevalt sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse;

d) 

neid teevad RKPd detsentraliseeritult;

▼M6

e) 

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt: i) sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse, ja ii) seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;

▼B

f) 

likviidsust lisavad struktuurioperatsioonid põhinevad kõlblike varade tagatisel, välja arvatud otseostude korral.

3.  
Turuoludele ja muudele struktuurilistele muutustele reageerimiseks säilitab eurosüsteem suure paindlikkuse struktuurioperatsioonide menetluse valikul ja omaduste määramisel.



3. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonide instrumendid

Artikkel 10

Pöördtehingud

1.  
Pöördtehingud on liik avaturuoperatsioone, milles RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone olenevalt asjakohastest lepingutest või eeskirjadest, mida RKPd kohaldavad.
2.  
Tagasiostulepingud ja tagatud laenud peavad vastama käesoleva suunise seitsmendas osas selliste instrumentide kohta sätestatud lisanõuetele.
3.  
Likviidsust lisavad pöördtehingud peavad olema tagatud kõlblike varadega vastavalt käesoleva suunise neljandale osale.

▼M6

4.  

Rahapoliitika pöördtehingute operatiivomadused:

a) 

tehinguid võib teha likviidsust lisava või likviidsust vähendava operatsioonina;

b) 

tehingu sagedus ja tähtaeg sõltub sellest, mis liiki avaturutehingu tegemiseks seda kasutatakse;

c) 

tehingud, mis liigitatakse avaturutehinguks, teostatakse tavapakkumismenetluses, välja arvatud peenhäälestusoperatsioonid, mis teostatakse pakkumise või kahepoolsete menetluste kaudu;

d) 

tehingud, mis liigitatakse laenamise püsivõimaluseks, teostatakse vastavalt artiklile 18;

e) 

tehinguid teostavad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõiget 3.

▼B

5.  
Likviidsust vähendavad pöördtehingud põhinevad varadel, mida annab eurosüsteem. Nende varade kõlblikkuskriteeriumid on samasugused nagu need, mida kasutatakse likviidsust lisavates pöördtehingutes vastavalt käesoleva suunise neljandale osale. Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ei kohaldata väärtuskärbet.

Artikkel 11

Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud

1.  
Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud koosnevad hetketehingust ja forvardtehingust, mis on üheaegsed ja milles kaubeldakse euroga välisvaluuta vastu.
2.  
Rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud peavad vastama käesoleva suunise seitsmendas osas selliste instrumentide kohta sätestatud lisanõuetele.
3.  
Kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti, teeb eurosüsteem operatsioone ainult laialt kaubeldavate valuutadega ja tegutseb väljakujunenud turutavade kohaselt.
4.  
Igas rahapoliitilises välisvaluuta vahetustehingus lepivad eurosüsteem ja osapooled kokku vahetustehingu kursivahe, mis noteeritakse üldiste turutavade kohaselt. Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused on näidatud tabelis 2.
5.  

Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute omadused on järgmised:

a) 

neid võidakse teha kas likviidsust lisavate või likviidsust vähendavatena;

b) 

nende sagedus ja tähtaeg on harilikult standardimata;

c) 

neid korraldatakse kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil, kui eurosüsteem ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni muul viisil (tavapakkumismenetluse abil), arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

d) 

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist.

▼M6

6.  

Rahapoliitika välisvaluuta vahetustehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.

▼B

Tabel 2

Rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute kursiarvutused

S

=

euro (EUR) ja välisvaluuta ABC vaheline hetkekurss (tehingupäeval)

image

FM

=

euro ja välisvaluuta ABC vaheline forvardkurss tagasiostupäeval (M)

image

ΔΜ

=

euro ja ABC forvardkursi vahe tagasiostupäeval (M)

image

N(.)

=

valuuta hetkesumma; N(.)M on valuuta forvardsumma:

image

või

image

image

või

image

Artikkel 12

Tähtajaliste hoiuste kogumine

1.  
Eurosüsteem võib kutsuda osapooli paigutama nende asukohariigi keskpanka tähtajalisi hoiuseid.
2.  
Osapooltelt vastu võetud hoiused on tähtajalised ja kohaldatakse fikseeritud intressimäära.
3.  
Tähtajalistele hoiustele kohaldatavad intressimäärad võivad olla: a) positiivsed; b) null protsenti; või c) negatiivsed.
4.  
Tähtajalisele hoiusele kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse meetodil „tegelik päevade arv/360”. Intress makstakse välja hoiustamise tähtaja möödumisel. Negatiivse intressimääraga kaasneb hoiustaja maksekohustus asukohariigi keskpanga ees, samuti selle keskpanga õigus debiteerida vastavalt asjaomase osapoole kontot. RKPd ei anna tähtajaliste hoiuste eest tagatisi.
5.  
Tähtajalisi hoiuseid hoitakse asukohariigi keskpanga kontodel ka siis, kui selliseid operatsioone teeb tsentraliseeritult EKP vastavalt artikli 45 lõikele 3.
6.  

Tähtajaliste hoiuste kogumise omadused on järgmised:

a) 

seda tehakse likviidsuse vähendamiseks;

b) 

seda võidakse teha eelnevalt avaldatud tegevuskava kohaselt korralise sageduse ja tähtajaga või erakorraliselt, et reageerida likviidsusolukorra muutumisele, näiteks võib tähtajalisi hoiuseid koguda reservi hoidmisperioodi viimasel päeval, et tasakaalustada likviidsuse puudu- või ülejääki, mis võib olla tekkinud alates viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni pakkumiste jaotamisest;

c) 

seda korraldatakse kiirpakkumismenetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni muul viisil (kahepoolse menetluse või tavapakkumismenetluse abil), arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida;

d) 

seda teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist.

▼M6

7.  
Tähtajaliste hoiuste kogumises osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.

▼B

Artikkel 13

EKP võlasertifikaatide emiteerimine

1.  
EKP võlasertifikaadid on EKP võlakohustus sertifikaadi omaniku ees.
2.  
EKP võlasertifikaate emiteeritakse ja hoitakse eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide väärtpaberidepositooriumides elektroonilisel kujul.
3.  
EKP ei kehtesta piiranguid EKP võlasertifikaatide võõrandatavusele.
4.  

EKP võib emiteerida EKP võlasertifikaate:

a) 

nimiväärtusest madalama diskonteeritud emissioonihinnaga või

b) 

nimiväärtusest kõrgema hinnaga

ja need tuleb tähtaja möödumisel tagasi osta nimiväärtuses.

Emissioonihinna ja nimiväärtuse (tagasiostuhinna) vahe võrdub emissioonihinnalt sertifikaadi tähtaja kestel koguneva intressiga vastavalt kokkulepitud intressimäärale. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse meetodil „tegelik päevade arv/360”. Emissioonihind arvutatakse vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

EKP võlasertifikaatide emissioon

Emissioonihind on:

image

kus:

N

=

EKP võlasertifikaadi nimiväärtus

rI

=

intressimäär ( %)

D

=

EKP võlasertifikaadi tähtaeg (päevades)

PT

=

EKP võlasertifikaadi emissioonihind

5.  

EKP võlasertifikaatide omadused on järgmised:

a) 

nende emissioon on likviidsust vähendav avaturuoperatsioon;

b) 

neid võidakse emiteerida korraliselt või erakorraliselt;

c) 

nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud;

d) 

neid emiteeritakse tavapakkumismenetluse abil,

e) 

neid pakuvad ja arveldavad RKPd detsentraliseeritult.

▼M6

6.  
EKP võlasertifikaatide emissiooni tavapakkumismenetluses osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.

▼B

Artikkel 14

Otsetehingud

1.  
Otsetehinguga kaasneb omandiõiguse täielik üleminek müüjalt ostjale, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek.
2.  
Otsetehingute tegemisel ja hindade arvutamisel tegutseb eurosüsteem tehingus kasutatavate võlainstrumentide suhtes kõige laialdasemalt heaks kiidetud turutava kohaselt.
3.  

Otsetehingute omadused on järgmised:

a) 

neid võib teha likviidsust lisavatena (otseost) või likviidsust vähendavatena (otsemüük);

b) 

nende sagedus on standardimata;

c) 

neid korraldatakse kahepoolse menetluse abil, kui EKP ei otsusta korraldada konkreetset operatsiooni kiirpakkumismenetluse või tavapakkumismenetluse abil;

d) 

neid teevad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 3 kohaldamist;

e) 

need põhinevad ainult käesoleva suunise neljanda osa tähenduses kõlblikel turukõlblikel varadel.

▼M6

4.  
Otsetehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.

▼B

Artikkel 15

Tagatise kasutamise kohustus ja arveldamiskohustus pöördtehingutes ja rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes

1.  

Likviidsust lisavates pöördtehingutes ja likviidsust lisavates rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osapooled:

a) 

kannavad arvelduspäeval arveldamiseks üle pöördtehingu korral piisavas summas kõlblikke varasid või välisvaluuta vahetustehingu korral vastava summa välisvaluutat;

▼M7

b) 

tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised; tagatisena mobiliseeritud vara väärtus peab katma likviidsuse lisamise operatsiooni jääki koos kogunenud intressiga igal ajahetkel kogu operatsiooni kestel. Kui intress koguneb positiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lisada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägile; kui intress koguneb negatiivse määraga, tuleb iga päev vastav summa lahutada likviidsuse lisamise operatsiooni jäägist;

▼B

c) 

vajadusel tagavad seoses punktiga b vastavate lisatagatiste nõuete kaudu küllaldaste kõlblike varade või küllaldase sularaha abil piisavad tagatised.

2.  

Likviidsust vähendavates pöördtehingutes ja likviidsust vähendavates rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osapooled:

a) 

kannavad üle neile vastavas likviidsust vähendavas operatsioonis jaotatud summa arveldamiseks piisava summa sularaha;

b) 

tagavad, et operatsioonil on kuni tähtaja möödumiseni piisavad tagatised;

c) 

vajadusel tagavad seoses punktiga b vastavate lisatagatiste nõuete kaudu küllaldaste kõlblike varade või küllaldase sularaha abil piisavad tagatised.

3.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone olenevalt olukorrast artiklite 154–157 kohaselt.

Artikkel 16

Arvelduskohustus otseostu- ja -müügitehingutes, tähtajaliste hoiuste kogumisel ja EKP võlasertifikaatide emiteerimisel

1.  
Avaturuoperatsioonides, mida tehakse otseostu- või otsemüügitehingute, tähtajaliste hoiuste kogumise või EKP võlasertifikaatide emiteerimise abil, kannavad osapooled tehingus kokku lepitud summa arveldamiseks üle piisavas summas kõlblikke varasid või sularaha.
2.  
Lõikes 1 osutatud nõude täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone olenevalt olukorrast artiklite 154–157 kohaselt.



II JAOTIS

PÜSIVÕIMALUSED

Artikkel 17

Püsivõimalused

1.  
RKPd võimaldavad eurosüsteemi pakutavate püsivõimaluste kasutamist osapoolte algatusel.
2.  

Püsivõimalused koosnevad järgmistest liikidest:

a) 

laenamise püsivõimalus;

b) 

hoiustamise püsivõimalus.

3.  
Püsivõimaluste tingimused on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühesugused.
4.  
RKPd annavad juurdepääsu püsivõimalustele ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega.
5.  
EKP võib igal ajal püsivõimaluste tingimusi kohandada või püsivõimalused peatada.
6.  
Püsivõimaluste intressimäärad otsustab regulaarselt EKP nõukogu. Muudetud intressimäärad hakkavad kehtima uue reservi hoidmisperioodi algusest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikliga 7. EKP avaldab reservi hoidmisperioodide kalendri vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta algust.
7.  
Olenemata lõikest 6 võib EKP nõukogu püsivõimaluste intressimäära igal ajal muuta. Sellist otsust hakatakse kohaldama kõige varem järgmisest eurosüsteemi tööpäevast alates.



1. PEATÜKK

Laenamise püsivõimalus

Artikkel 18

Laenamise püsivõimaluse omadused

1.  
Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada eurosüsteemilt oma asukohariigi keskpangaga sõlmitud pöördtehingu kaudu kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölikviidsust.
2.  
RKPd pakuvad laenamise püsivõimaluse raames likviidsust tagasiostulepingute või tagatud laenude abil vastavalt asjaomase RKP kohaldatavatele lepingutele või eeskirjadele.
3.  
Laenamise püsivõimaluse raames pakutava likviidsuse summat ei piirata, kuid võetakse arvesse lõikes 4 sätestatud nõuet anda piisav tagatis.
4.  
Osapooled on kohustatud esitama tagatiseks piisavad kõlblikud varad enne laenamise püsivõimaluse kasutamist. Need varad tuleks kas asjaomases RKPs ette hoiustada või üle anda koos laenamise püsivõimaluse kasutamise taotlusega.

Artikkel 19

Laenamise püsivõimaluse kasutamistingimused

1.  
Laenamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, millel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada.
2.  
Laenamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel. Päevadel, mil asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid ei tööta, lubatakse laenamise püsivõimalust kasutada RKPdes juba ette hoiustatud kõlblike varade tagatisel.
3.  
Kui RKP või selle filiaal ei ole teatavatel eurosüsteemi tööpäevadel rahapoliitika operatsioonide tegemiseks riiklike või piirkondlike pühade tõttu avatud, teatab asukohariigi keskpank oma osapooltele ette, millised ettevalmistused on vaja teha, et sellel pühal laenamise püsivõimalust kasutada.
4.  
Luba kasutada laenamise püsivõimalust võidakse anda kas osapoole sellekohasel taotlusel või automaatselt, nagu on sätestatud vastavalt lõigetes 5 ja 6.

▼M7

5.  
Laenamise püsivõimaluse kasutamiseks võib vastaspool saata taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotluses tuleb osutada soovitud krediidi summa. Vastaspool peab tehingu tagatisena üle kandma piisava hulga kõlblikku vara, v.a juhul kui need varad on juba eelnevalt hoiustatud asukohariigi keskpangas artikli 18 lõike 4 kohaselt.

▼B

6.  
Iga tööpäeva lõpul loetakse asukohariigi keskpangas osapoole arvelduskontol pärast päevalõpu kontrollimenetluste lõpetamist olev negatiivne jääk automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust. Artikli 18 lõikes 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad osapooled olema enne sellise automaatse taotluse tekkimist tehingu tagatiseks asukohariigi keskpangas ette hoiustanud piisavalt kõlblikke varasid. Selle kasutamistingimuse täitmata jätmise eest rakendatakse sanktsioone artiklite 154–157 kohaselt.

Artikkel 20

Laenamise püsivõimaluse tähtaeg ja intressimäär

1.  
Laenamise püsivõimaluse raames antava laenu tähtaeg on üleöö. TARGET2s otse osalevad osapooled maksavad laenu tagasi järgmisel a) TARGET2 ja b) asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäeval nende süsteemide avamise ajal.
2.  
Laenamise püsivõimaluselt tasutava intressi määra teeb eurosüsteem ette teatavaks ning see arvutatakse lihtintressimäärana meetodil „tegelik päevade arv/360”. Laenamise püsivõimalusele kohaldatavat intressimäära nimetatakse laenamise püsivõimaluse intressimääraks.
3.  
Intress laenamise püsivõimaluselt tuleb tasuda laenu tagasimaksmisel.



2. PEATÜKK

Hoiustamise püsivõimalus

Artikkel 21

Hoiustamise püsivõimaluse omadused

1.  
Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et teha eurosüsteemis oma asukohariigi keskpanga kaudu üleööhoiuseid, mille suhtes kohaldatakse eelnevalt kindlaks määratud intressimäära.
2.  
Hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär võib olla: a) positiivne; b) null protsenti; c) negatiivne.
3.  
RKPd ei anna hoiuste eest tagatisi.
4.  
Summa, mille osapool võib hoiustamise püsivõimaluse raames hoiustada, ei ole piiratud.

Artikkel 22

Hoiustamise püsivõimaluse kasutamistingimused

1.  
Hoiustamise püsivõimalust võivad kasutada artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused, millel on asjaomases RKPs juurdepääs kontole, kus saab tehingu eeskätt TARGET2 kaudu arveldada. Hoiustamise püsivõimalust lubatakse kasutada üksnes TARGET2 tööpäevadel.

▼M7

2.  
Hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks peab vastaspool saatma taotluse oma asukohariigi keskpangale. Kui asukohariigi keskpank saab selle taotluse hiljemalt 15 minutit pärast TARGET2 tööpäeva lõppu, töötleb ta taotluse TARGET2s samal päeval. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse veel 15 minuti võrra edasi reservi hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel tööpäeval. Erandjuhtudel võib eurosüsteem otsustada kohaldada pikemat tähtaega. Taotluses tuleb märkida, millise summa ulatuses soovitakse hoiustamise püsivõimalust kasutada.

▼B

3.  
Eri RKPde kontostruktuuride erinevuse tõttu võivad RKPd EKP eelneval nõusolekul kohaldada käesolevas artiklis sätestatutest erinevaid kasutamistingimusi. RKPd annavad osapooltele teavet kõikide lahknevuste kohta käesolevas artiklis sätestatud juurdepääsutingimustest.

Artikkel 23

Hoiustamise püsivõimaluse tähtaeg ja intressimäär

1.  
Hoiustamise püsivõimaluse hoiustamise tähtaeg on üleöö. TARGET2s otse osalevate osapoolte hoiuste tähtaeg hoiustamise püsivõimaluse raames lõpeb järgmisel TARGET2 tööpäeval selle süsteemi avamise ajal.
2.  
Hoiusele kohaldatava intressi määra teeb eurosüsteem ette teatavaks ning see arvutatakse lihtintressimäärana meetodil „tegelik päevade arv/360”.
3.  
Intress hoiustamise püsivõimaluselt tasutakse hoiuse tähtaja möödumisel. Hoiustamise püsivõimalusele negatiivse intressimäära kohaldamisega kaasneb hoiustaja maksekohustus asukohariigi keskpanga ees, samuti selle keskpanga õigus debiteerida vastavalt asjaomase osapoole kontot.



III JAOTIS

EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITIKA OPERATSIOONIDE MENETLUSKORD



1. PEATÜKK

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide pakkumis- ja kahepoolsed menetlused

Artikkel 24

Avaturuoperatsioonide menetluste liigid

Avaturuoperatsioone korraldatakse pakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil.



1. jagu

Pakkumismenetlus

Artikkel 25

Pakkumismenetluse ülevaade

1.  

Pakkumismenetlus viiakse läbi kuues etapis, nagu on näidatud tabelis 4.

▼M4



Tabel 4

Pakkumismenetluste etapid

1. etapp

pakkumismenetluse väljakuulutamine

a)  EKP avalik teade

b)  RKP avalik teade ja konkreetsete osapoolte otseteavitamine (kui vajalikuks peetakse)

2. etapp

osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

3. etapp

pakkumiste koondamine eurosüsteemi poolt

4. etapp

pakkumiste jaotamine ja pakkumistulemuste väljakuulutamine

a)  EKP pakkumiste jaotamise otsus

b)  EKP avalik teade jaotamistulemuste kohta

5. etapp

individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamine

6. etapp

tehingutega seotud arveldamine

▼B

2.  

Pakkumismenetlus viiakse läbi tavapakkumismenetlusena või kiirpakkumismenetlusena. Tava- ja kiirpakkumismenetluse omadused on ühesugused, välja arvatud ajakava (tabelid 5 ja 6) ning osapoolte ring.

▼M6

Tabel 5

Tavapakkumismenetluse etappide näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (1))

image

(1) Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

Tabel 6

Kiirpakkumismenetluse etappide näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (1))

image

(1) Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

▼B

3.  
Eurosüsteem võib läbi viia kas fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga menetlusi.

Artikkel 26

Tavapakkumismenetlus

1.  
Eurosüsteem kasutab tavapakkumismenetlust a) põhiliste refinantseerimisoperatsioonide; b) pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide; c) teatavate struktuurioperatsioonide, nimelt struktuuriliste pöördoperatsioonide ja EKP võlasertifikaatide emissioonide eesmärgil.
2.  
Eurosüsteem võib tavapakkumismenetlust kasutada ka peenhäälestusoperatsioonide ja struktuurioperatsioonide puhul, mida teostatakse otsetehingutena, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida.
3.  
Üldjuhul kulub tavapakkumismenetluses a) pakkumismenetluse väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuse kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi; ja b) pakkumiste esitamise tähtaja lõpust kuni jaotamistulemuse väljakuulutamiseni ligikaudu kaks tundi.
4.  
Vajaduse korral võib EKP otsustada ühe või teise operatsiooni ajakava kohandada.

Artikkel 27

Kiirpakkumismenetlus

1.  
Harilikult kasutab eurosüsteem kiirpakkumismenetlust peenhäälestusoperatsioonide eesmärgil, kuid võib kiirpakkumismenetlust kasutada ka otsetehingute abil tehtavate struktuurioperatsioonide eesmärgil, arvestades konkreetseid rahapoliitilisi kaalutlusi või selleks, et turuoludele reageerida.
2.  
Kiirpakkumismenetlus viiakse läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest ning tulemus kinnitatakse kohe pärast jaotamistulemuse väljakuulutamist.
3.  
Vajaduse korral võib EKP otsustada ühe või teise operatsiooni ajakava kohandada.
4.  
Eurosüsteem võib artiklis 57 sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt valida kiirpakkumismenetluses osalema piiratud arvu osapooli.

Artikkel 28

Tavapakkumismenetluste läbiviimine põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärgil vastavalt pakkumiste kalendrile

1.  
Pakkumismenetlused põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärgil viiakse läbi vastavalt eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgsele kalendrile.
2.  
Eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslik kalender avaldatakse EKP ja RKPde veebisaitidel vähemalt kolm kuud enne selle kalendriaasta algust, mille kohta see kehtib.
3.  

Esialgsed põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tehingupäevad on näidatud tabelis 7.



Tabel 7

Tavapärased põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja korraliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tehingupäevad

Avaturuoperatsiooni liik

Tavapärane tehingupäev (T)

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Iga teisipäev (*1)

Korralised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Iga kalendrikuu viimane kolmapäev (*2)

(*1)   

Pühade tõttu võib ajakava erakorraliselt muuta.

(*2)   

Pühadeaja tõttu nihutatakse detsembri operatsioon tavapäraselt ühe nädala võrra ettepoole, st kuu eelviimasele kolmapäevale.

Artikkel 29

Pakkumismenetluste läbiviimine peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonide eesmärgil ilma pakkumisoperatsioonide kalendrita

1.  
Peenhäälestusoperatsioone ei tehta ette määratletud ajakava põhjal. EKP võib otsustada teha peenhäälestusoperatsioon mis tahes eurosüsteemi tööpäeval. Sellistes operatsioonides osalevad ainult need RKPd, mille puhul tehingupäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP tööpäevad.
2.  
Tavapakkumismenetluse abil korraldatavaid struktuurioperatsioone ei tehta kalendrilise ajakava põhjal. Neid tehakse ja arveldatakse harilikult niisugustel päevadel, mis on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides RKP tööpäevad.



2. jagu

Pakkumismenetluse etapid



1. alajagu

Pakkumismenetluse väljakuulutamine

Artikkel 30

Tava- või kiirpakkumismenetluse väljakuulutamine

▼M4

1.  
EKP kuulutab tavapakkumismenetluse enne selle toimumist avalikult välja. Lisaks sellele võivad tavapakkumismenetluse välja kuulutada RKPd avalikult või otse osapooltele, kui seda vajalikuks peetakse.
2.  
Kiirpakkumismenetluse võib EKP enne selle toimumist avalikult välja kuulutada. Niisuguses kiirpakkumismenetluses, mis avalikult ette välja kuulutatakse, võib RKP valitud osapooltega otse ühendust võtta, kui seda peetakse vajalikuks. Niisuguses kiirpakkumismenetluses, mida avalikult ette välja ei kuulutata, võtab RKP otse ühendust valitud osapooltega.

▼B

3.  
Pakkumise väljakuulutamine tähendab, et osapooli kutsutakse esitama pakkumisi, mis on õiguslikult siduvad. Pakkumise väljakuulutamine ei kujuta endast EKP ega RKPde esitatud pakkumust.
4.  
Teave, mida peab sisaldama avalik pakkumismenetluse väljakuulutamise teade, on sätestatud II lisas.
5.  
EKP võib võtta meetmed, mida ta peab kohaseks, et parandada viga pakkumismenetluse väljakuulutamise teates, sealhulgas tühistada või katkestada käimasoleva pakkumismenetluse.



2. alajagu

Osapoolte pakkumiste koostamine ja esitamine

Artikkel 31

Pakkumiste esitamise vorm ja koht

1.  
Pakkumised tuleb esitada osapoole asukohariigi keskpangale. Asutuse pakkumised võib asukohariigi keskpangale esitada igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro ja kus on selle asutuse asukoht, ainult üks üksus, st kas peakontor või määratud filiaal.
2.  
Osapooled esitavad pakkumisi RKP poolt vastava operatsiooni jaoks ette nähtud vormil.

Artikkel 32

Pakkumiste esitamine

1.  
Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses märgivad osapooled pakkumises summa, mille ulatuses nad soovivad RKPdega tehinguid teha.
2.  
Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil märgivad osapooled fikseeritava valuutasumma, mille nad soovivad selle intressimääraga müüa ja tagasi osta või osta ja tagasi müüa.
3.  
Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses võivad osapooled esitada pakkumisi kuni kümne eri intressimäära, hinna või kursivahega. Erandolukorras võib eurosüsteem piirata pakkumiste arvu, mille iga osapool võib esitada. Igas pakkumises märgivad osapooled summa, mille ulatuses nad soovivad tehinguid teha, ning vastava intressimäära või hinna või kursivahe. Intressimäära või kursivahe pakkumine väljendatakse 0,01 protsendipunkti kordajates. Hinnapakkumine väljendatakse 0,001 protsendipunkti kordajates.
4.  
Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil märgivad osapooled fikseeritava valuutasumma ja kursivahe noteeringu, millega nad soovivad tehingu sõlmida.
5.  
Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil noteeritakse kursivahed vastavalt väljakujunenud turutavadele ning pakkumised väljendatakse 0,01 kursivahe kordajates.
6.  
EKP võlasertifikaatide emissiooni suhtes võib EKP otsustada, et pakkumised väljendatakse hinna, mitte intressimäära kujul. Sel juhul noteeritakse hinnad kolme kümnendkoha täpsusega protsentides nimiväärtusest.

Artikkel 33

Pakkumise miinimum- ja maksimumsumma

1.  
Põhilistes refinantseerimisoperatsioonides on pakkumise miinimumsumma 1 000 000 eurot. Seda summat ületavad pakkumised väljendatakse 100 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäärataseme suhtes.
2.  
Pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides määrab iga RKP pakkumise miinimumsumma vahemikus 10 000 – 1 000 000 eurot. Pakkumise miinimumsummat ületavad pakkumised väljendatakse 10 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäärataseme suhtes.
3.  
Peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonides on pakkumise miinimumsumma 1 000 000 eurot. Seda summat ületavad pakkumised väljendatakse 100 000 euro kordajates. Pakkumise miinimumsummat kohaldatakse iga eraldi intressimäära, hinna või kursivahe suhtes olenevalt tehingu liigist.
4.  
Ebaproportsionaalselt suurte pakkumiste ärahoidmiseks võib EKP kehtestada pakkumise maksimumsumma, mis tähendab suurimat ühelt osapoolelt aktsepteeritavat pakkumist. Pakkumise maksimumsumma kehtestamise korral avaldab EKP andmed selle summa kohta avalikus pakkumise väljakuulutamise teates.

Artikkel 34

Pakkumise alam- ja ülemmäär

1.  
Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust, võib EKP kehtestada pakkumise alammäära, mis tähendab osapoolte pakutavate intressimäärade alampiiri.
2.  
Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust, võib EKP kehtestada pakkumise ülemmäära, mis tähendab osapoolte pakutavate intressimäärade ülempiiri.

Artikkel 35

Pakkumiste esitamise tähtaeg

1.  
Osapooled võivad oma pakkumisi tühistada igal ajal kuni pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni.
2.  
Pärast tähtaja lõppu esitatud pakkumisi arvesse ei võeta ja need loetakse kõlbmatuteks.
3.  
Selle, kas osapool on pidanud kinni pakkumiste esitamise tähtajast, teeb kindlaks asukohariigi keskpank.

Artikkel 36

Pakkumiste tagasilükkamine

1.  

RKP lükkab tagasi:

a) 

kõik osapoole pakkumised, kui pakkumiste kogusumma ületab EKP kehtestatud pakkumise ülempiiri;

b) 

osapoole pakkumise, kui see on väiksem pakkumise miinimumsummast;

c) 

osapoole pakkumise, kui see jääb alla aktsepteeritava intressimäära, hinna või vahetuskursi alampiiri või ületab intressi ülemmäära, hinna või kursivahe ülempiiri.

2.  
RKP võib lükata tagasi pakkumised, mis ei ole täielikud või ei järgi asjakohast vormi.
3.  
Kui asukohariigi keskpank otsustab pakkumise tagasi lükata, teatab ta asjaomasele osapoolele sellest otsusest enne pakkumiste jaotamist.



3. alajagu

Pakkumiste jaotamine

Artikkel 37

Pakkumiste jaotamine fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust

1.  

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluses jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a) 

pakkumised liidetakse kokku;

b) 

kui pakkumiste kogusumma ületab kogu jaotatava likviidsuse summa, rahuldatakse esitatud pakkumised proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa suhte pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 1;

c) 

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2.  

EKP võib otsustada, et määratakse:

a) 

jaotuse miinimumsumma, mis tähendab igale pakkujale jaotada võidava summa alampiiri; või

b) 

jaotuse alammäär, mis tähendab protsentides väljendatud alampiiri, mille kohaselt määratakse igale pakkujale vähima intressi piirmääraga esitatud pakkumiste osa.

Artikkel 38

Pakkumiste jaotamine eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust

1.  

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu lisatakse likviidsust, jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a) 

pakkumised reastatakse pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras või pakutud hindade kasvavas järjekorras;

b) 

esmajärjekorras rahuldatakse kõige kõrgema intressimääraga (kõige madalama hinnaga) pakkumised ning seejärel järjest madalama intressimääraga (kõrgema hinnaga) pakkumised, kuni kogu jaotatav likviidsus ammendub;

c) 

kui intressi piirmäära (kõige kõrgema aktsepteeritava hinna) juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte intressi piirmääraga (kõige kõrgema aktsepteeritava hinnaga) esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 2;

d) 

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2.  
EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale määratakse jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 39

Pakkumiste jaotamine eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust

1.  

Eurodes vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumismenetluses, mille kaudu vähendatakse likviidsust ja mis korraldatakse EKP võlasertifikaatide emiteerimiseks või tähtajaliste hoiuste kogumiseks, jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a) 

pakkumised reastatakse pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras või pakutud hindade kasvavas järjekorras;

b) 

esmajärjekorras rahuldatakse kõige madalama intressimääraga (kõige kõrgema hinnaga) pakkumised ning seejärel järjest kõrgema intressimääraga (madalama hinnaga) pakkumised, kuni kogu vähendada tulev likviidsus ammendub;

c) 

kui intressi piirmäära (kõige madalama aktsepteeritava hinna) juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte intressi piirmääraga (kõige madalama aktsepteeritava hinnaga) esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 2;

d) 

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni. EKP võlasertifikaatide emissiooni korral ümardatakse jaotatav nimiväärtus 100 000 euro lähima kordajani.

2.  
EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 40

Pakkumiste jaotamine muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust lisavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil

1.  

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust lisavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a) 

pakkumised reastatakse alates kõige madalamast pakutud kursivahe noteeringust kasvavas järjekorras, võttes arvesse noteeringu märki;

b) 

noteeringu märk oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu tähtajal:

i) 

on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering positiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud aažioga; ja

ii) 

on välisvaluuta intressimäär madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud disaažioga;

c) 

esmajärjekorras rahuldatakse kõige madalama kursivahe noteeringuga pakkumised ning seejärel järjest kõrgema kursivahe noteeringuga pakkumised, kuni kogu jaotatav fikseeritava valuuta summa ammendub;

d) 

kui kõige kõrgema aktsepteeritava kursivahe noteeringu, s.o kursivahe piirnoteeringu juures on esitatud pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk, jaotatakse see jääk nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte kursivahe piirnoteeringuga esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 3;

e) 

igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2.  
EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 41

Pakkumiste jaotamine muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust vähendavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil

1.  

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluses likviidsust vähendavate välisvaluuta vahetustehingute eesmärgil jaotatakse tehingud osapooltele järgmiselt:

a) 

pakkumised reastatakse alates kõige kõrgemast pakutud kursivahe noteeringust kahanevas järjekorras, võttes arvesse noteeringu märki;

b) 

noteeringu märk oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu tähtajal:

i) 

on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteeringpositiivne, st. euro on välisvaluuta suhtes noteeritud aažioga; ja

ii) 

on välisvaluuta intressimäär madalam kui vastav euro intressimäär, on kursivahe noteering negatiivne, st euro on välisvaluuta suhtes noteeritud disaažioga;

c) 

esmajärjekorras rahuldatakse kõige kõrgema kursivahe noteeringuga pakkumised ning seejärel järjest madalama kursivahe noteeringuga pakkumised, kuni:

i) 

kogu vähendatav fikseeritava valuuta summa ammendub ja

ii) 

kõige madalama aktsepteeritava kursivahe noteeringu, s.o kursivahe piirnoteeringu juures on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotatava summa jääk;

d) 

jaotatava summa jääk jaotatakse nende pakkumiste vahel proportsionaalselt, võttes aluseks jaotatava summa jäägi suhte kursivahe piirnoteeringuga esitatud pakkumiste kogusummasse vastavalt III lisa tabelile 3. Igale osapoolele jaotatav summa ümardatakse lähima euroni.

2.  
EKP võib otsustada, et igale edukale pakkujale jaotatakse välja jaotuse miinimumsumma.

Artikkel 42

Enampakkumise liik muutuva intressimääraga pakkumismenetluses

Muutuva intressimääraga pakkumismenetluse võib eurosüsteem korraldada kas ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumise) või mitme intressimääraga enampakkumise teel (Ameerika enampakkumise).



4. alajagu

Pakkumistulemuste väljakuulutamine

Artikkel 43

Pakkumistulemuste väljakuulutamine

▼M4

1.  
EKP kuulutab oma jaotamisotsuse pakkumistulemuste kohta avalikult välja. Lisaks sellele võivad EKP jaotamisotsuse välja kuulutada RKPd avalikult ja otse osapooltele, kui nad seda vajalikuks peavad.

▼B

2.  
Teave, mida peab sisaldama avalik pakkumistulemuste väljakuulutamise teade, on sätestatud IV lisas.
3.  
Kui jaotamisotsus sisaldab ekslikku teavet seoses lõikes 1 viidatud avalikus pakkumistulemuste väljakuulutamise teates sisalduvate andmetega, võib EKP võtta meetmed, mida ta peab kohaseks, et see ekslik teave parandada.
4.  
Pärast seda, kui EKP jaotamisotsus pakkumistulemuste kohta on avalikult välja kuulutatud, nagu on osutatud lõikes 1, kinnitavad RKPd individuaalsed jaotamistulemused otse osapooltele nii, et iga osapool saab individuaalse ja kindla kinnituse oma edu kohta pakkumismenetluses ja talle jaotatud täpse summa kohta.



3. jagu

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide eesmärgil korraldatavad kahepoolsed menetlused

Artikkel 44

Kahepoolse menetluse ülevaade

1.  

Eurosüsteem võib kahepoolse menetluse abil korraldada järgmisi avaturuoperatsioone:

a) 

peenhäälestusoperatsioonid (pöördtehingud, välisvaluuta vahetustehingud või tähtajaliste hoiuste kogumine) või

b) 

struktuurioperatsioonid (otsetehingud).

2.  
Kahepoolse menetluse võib olenevalt tehingust läbi viia vahetult osapooltega, nagu on sätestatud artiklis 45, või väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu, nagu on sätestatud artiklis 46.

Artikkel 45

Kahepoolne menetlus vahetult osapooltega

1.  
Otsetehingute abil tehtava peenhäälestusoperatsiooni või struktuurioperatsiooni eesmärgil korraldatava kahepoolse menetluse võib läbi viia vahetult osapooltega.
2.  
RKPd võtavad otse ühendust ühe või mitme asutusega, mis on valitud vastavalt artiklis 57 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. Otsustades, kas sõlmida nende asutustega tehinguid, järgivad RKPd EKP juhiseid.
3.  
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib EKP nõukogu otsustada, et erandkorras viib EKP või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat RKPd läbi otsetehingute abil tehtavaid peenhäälestusoperatsioone või struktuurioperatsioone, mida korraldatakse kahepoolse menetluse kaudu. Sel juhul kohandatakse menetluse kord nende operatsioonide jaoks vastavalt. Selle, kas asutustega, millega on ühendust võetud, sõlmitakse tehinguid, otsustab EKP.

Artikkel 46

Kahepoolne menetlus väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu

1.  
Otsetehingute abil tehtava struktuurioperatsiooni eesmärgil korraldatava kahepoolse menetluse võib läbi viia väärtpaberibörside või turuesindajate kaudu, ilma et see piiraks artikli 45 kohaldamist.
2.  
Kooskõlas artikliga 57 ei ole osapoolte ring piiratud.
3.  
Menetluse kord kohandatakse vastavalt tehinguga hõlmatud võlainstrumendi suhtes välja kujunenud turutavadele.

Artikkel 47

Kahepoolse menetluse abil korraldatava operatsiooni väljakuulutamine

1.  
Otsetehingute abil tehtavaid peenhäälestusoperatsioone või struktuurioperatsioone, mida korraldatakse kahepoolse menetluse kaudu, ei kuulutata avalikult ette välja, kui EKP ei otsusta teisiti.
2.  
EKP võib otsustada jätta selliste kahepoolsete menetluste tulemused avalikult välja kuulutamata.

Artikkel 48

Tööpäevad kahepoolsete menetluste jaoks

1.  
EKP võib otsustada viia läbi kahepoolne menetlus peenhäälestusoperatsiooni eesmärgil mis tahes eurosüsteemi tööpäeval. Sellistes operatsioonides võivad osaleda ainult need RKPd, mille puhul tehingupäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP tööpäevad.
2.  
Otsetehingute abil tehtava struktuurioperatsiooni eesmärgil korraldatavaid kahepoolseid menetlusi viiakse läbi ja arveldatakse harilikult niisugustel päevadel, mis on kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides RKP tööpäevad.



2. PEATÜKK

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide arvelduskord

Artikkel 49

Arvelduskorra ülevaade

1.  
Avaturuoperatsioonides osalemise või püsivõimaluste kasutamisega seotud maksekorraldused arveldatakse osapoolte kontodel RKPs või TARGET2s osaleva arveldava panga kontodel.
2.  

Likviidsust lisavates avaturuoperatsioonides osalemisega või laenamise püsivõimaluse kasutamisega seotud maksekorraldused arveldatakse üksnes operatsiooni kõlblike tagatisvarade lõpliku ülekande hetkel või pärast seda. Selleks peavad osapooled:

a) 

kõlblikud varad RKPs ette hoiustama või

b) 

arveldama kõlblikud varad RKPga meetodil „üleandmine makse vastu”.

Artikkel 50

Avaturuoperatsioonide arveldamine

1.  
Eurosüsteem püüab arveldada oma avaturuoperatsioonidega seotud tehingud kõikides rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides ühel ja samal ajal kõikide osapooltega, kes on andnud tagatiseks piisavalt kõlblikke varasid. Toimimisega seotud piirangute ja (nt väärtpaberiarveldussüsteemide) tehniliste omaduste tõttu võib avaturuoperatsioonide arveldamise ajastus rahaühikuna eurot kasutavates eri liikmesriikides siiski päeva piires erineda.
2.  

Esialgsete arvelduspäevade ülevaade on tabelis 8.



Tabel 8

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide osutuslikud arvelduspäevad (*1)

Rahapoliitika instrument

Tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arvelduspäev

Pöördtehingud

T + 1

T

Otsetehingud

Kõlblike varade suhtes välja kujunenud turutava kohaselt

EKP võlasertifikaatide emissioonid

T + 2

Välisvaluuta vahetustehingud

T, T + 1 või T + 2

Tähtajaliste hoiuste kogumine

T

(*1)   

Arvelduspäevade all peetakse silmas eurosüsteemi tööpäevi. T on tehingupäev.

Artikkel 51

Tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

1.  
Eurosüsteem püüab arveldada tavapakkumismenetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäevale järgneval esimesel päeval, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud.
2.  
Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arvelduspäevad teatatakse ette eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide osutuslikus kalendris. Kui tavapärane arvelduspäev langeb riiklikule pühale, võib EKP näha ette teise arvelduspäeva ja võimaluse arveldada samal päeval. Eurosüsteem püüab tagada, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arveldamise aeg langeb kokku vastava tähtajaga eelmise operatsiooni tagasimakse ajaga.
3.  
EKP võlasertifikaatide emissioon arveldatakse tehingupäevale järgneval teisel päeval, mil TARGET2 ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud.

Artikkel 52

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonide arveldamine

1.  
Eurosüsteem püüab arveldada kiirpakkumismenetluse ja kahepoolse menetluse abil korraldatud avaturuoperatsioonid tehingupäeval. Arveldada võib ka muudel kuupäevadel, eriti otsetehingutes ja välisvaluuta vahetustehingutes.
2.  
Otsetehingute abil tehtavad peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid, mis on korraldatud kahepoolse menetluse abil, arveldatakse detsentraliseeritult RKPde kaudu.

Artikkel 53

Lisasätted arveldamise ja päevalõputöötlemise kohta

1.  
Lepingutes või eeskirjades, mida kohaldavad RKPd või EKP, võib ette näha arveldamisega seotud lisasätteid konkreetse rahapoliitika instrumendi suhtes, ilma et see piiraks käesolevas peatükis sätestatud nõuete kohaldamist.
2.  
Päevalõputöötlemise korda on täpsemalt käsitletud TARGET2ga seotud dokumentides.

Artikkel 54

Reservihoiused ja ülemäärane reserv

1.  
Määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 6 lõike 1 kohaselt võib osapoole arvelduskontot RKPs kasutada reservikontona. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasisesteks arveldusteks. Osapoole päevane reservihoius arvutatakse tema reservikontol oleva päevalõpujäägina. Käesoleva artikli mõistet „reservikonto” kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) määratluses.

▼M9

2.  
Reservihoiuseid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 2531/98 ja määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohastele kohustusliku reservi nõuetele, tasustatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9).

▼M9

3.  

Reservihoiuseid, mis ületavad lõikes 2 osutatud kohustuslikku reservi, tasustatakse vastavalt Euroopa Keskpanga otsusele (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) ( 14 ).

▼B



KOLMAS OSA

KÕLBLIKUD OSAPOOLED

▼M6

Artikkel 55

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteem lubab oma rahapoliitika operatsioonides osaleda ainult asutustel, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele, võttes arvesse artiklit 57:

a) 

nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma;

b) 

nad vastavad järgmistele tingimustele:

i) 

pädevad ametiasutused rakendavad nende suhtes vähemalt ühte liidu/EMP ühtlustatud järelevalve vormi vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

ii) 

nad on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutused ja on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

iii) 

nad on asutused, mille suhtes pädevad ametiasutused rakendavad ühtlustamata järelevalvet, mille tase vastab direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohasele liidu/EMP ühtlustatud järelevalvele pädevate ametiasutuste poolt (nt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate asutuste filiaalid liikmesriikides, mille rahaühik on euro). Selleks, et hinnata, kas asutus on kõlblik osalema eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, peab ühtlustamata järelevalve standard olema võrreldav ühtlustatud liidu/EMP pädevate asutuste järelevalve standardiga vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013, kui asjaomased Baseli pangajärelevalve komitee poolt vastu võetud Basel III järelevalvestandardid on vastavas jurisdiktsioonis rakendatud;

c) 

neil on tugev finantsseisund artikli 55a tähenduses;

d) 

nad vastavad seoses konkreetse instrumendi või operatsiooniga tegevusnõuetele lepingutes või eeskirjades, mida asukohariigi keskpank või EKP kohaldab.

▼M2

Artikkel 55a

Krediidiasutuse finantstugevuse hindamine

1.  

Konkreetse krediidiasutuse finantstugevuse hindamisel käesoleva artikli tähenduses võib eurosüsteem arvesse võtta järgmist usaldatavusnõuetega seotud teavet:

a) 

määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt kooskõlas järelevalvenõuetega individuaalselt ja konsolideeritud alusel esitatavad kvartaliandmed omavahendite, finantsvõimenduse ja likviidsuse suhtarvude kohta või

b) 

kohastel juhtudel usaldatavusnõuetega seotud teavet, mille tase on võrreldav punktis a osutatud teabega.

2.  
Kui järelevalveasutus ei ole usaldatavusnõuetega seotud teavet krediidiasutuse asukohariigi RKP-le ja EKP-le esitanud, on asukohariigi RKP-l või EKP-l õigus nõuda andmete esitamist krediidiasutuselt endalt. Kui krediidiasutus esitab asjaomased andmed otse, on ta kohustatud esitama ka andmed asjaomase järelevalveasutuse hinnangu kohta. Nõudmise korral tuleb esitada ka välisaudiitori kinnitus.

▼M4

3.  
Filiaalid esitavad lõikes 1 osutatud andmed krediidiasutuse kohta, mille filiaalina nad tegutsevad.

▼M2

4.  
Riigivõlainstrumentidega mitterahaliselt rekapitaliseeritud krediidiasutuste finantstugevuse hindamisel võib eurosüsteem määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt esitatavate omavahendite suhtarvude tagamisel arvesse võtta asjaomase mitterahalise rekapitaliseerimise meetodeid ja kaalu, sealhulgas instrumendi liiki ja likviidsust ning instrumendi emitendi juurdepääsu turule.

▼M5

5.  
Lõpetamises osalev üksus ei ole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide juurdepääsuks kõlblik, kui teda ei aktsepteeritud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise osapoolena 22. märtsil 2017. Vastasel juhul jääb ta kõlblikuks kuni 31. detsembrini 2021, kuid tema juurdepääs eurosüsteemi krediidioperatsioonidele artikli 2 punkti 31 mõttes ei ületa keskmist, mida ta kasutas eurosüsteemi krediiditehingutes 12 kuu jooksul enne 22. märtsi 2017. Kohastel juhtudel võib ülempiiri arvutada ja kohaldada samasse kontserni kuuluvate lõpetamises osalevate üksuste jaoks ühiselt. Pärast seda ei ole lõpetamises osalev üksus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele juurdepääsuks kõlblik.

▼B

Artikkel 56

Tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalemine ja püsivõimaluste kasutamine

1.  

Artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused saavad osaleda järgmistes eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides:

a) 

püsivõimalused;

b) 

tavapakkumismenetluse abil korraldatavad avaturuoperatsioonid.

2.  
Luba kasutada püsivõimalusi või osaleda tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides antakse ainult artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavatele asutustele nende asukohariigi keskpanga kaudu.
3.  
Kui artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastaval asutusel on üksusi, näiteks peakontor või filiaalid, rohkem kui ühes liikmesriigis, mille rahaühik on euro, võib iga artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastav üksus oma asukohariigi keskpanga kaudu püsivõimalusi kasutada või tavapakkumismenetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osaleda.
4.  
Pakkumised tavapakkumismenetluse abil korraldatavateks avaturuoperatsioonideks ja taotlused püsivõimaluste kasutamiseks esitab igas liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ainult üks üksus, st kas peakontor või määratud filiaal.

Artikkel 57

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalevate osapoolte valimine

1.  
Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavates avaturuoperatsioonides osalevad osapooled valitakse vastavalt lõigetele 2–4.
2.  
Otsetehingute abil tehtavates struktuurioperatsioonides, mida korraldatakse kahepoolse menetluse abil, ei ole osapoolte ring piiratud. Otsetehingute abil tehtavates struktuurioperatsioonide suhtes, mida teostatakse kiirpakkumismenetluse abil, kohaldatakse artikli 57 lõike 3 punktis b sätestatud kõlblikkuskriteeriume.
3.  

Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavate peenhäälestusoperatsioonide jaoks valitakse osapooled järgmiselt:

a) 

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse välisvaluuta vahetustehingute abil rahapoliitika eesmärgil kiirpakkumismenetluses või kahepoolses menetluses, on osapoolte ring samane eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonide jaoks valitud niisuguste üksuste ringiga, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis. Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavate rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute osapooled ei pea vastama artiklis 55 sätestatud kriteeriumidele. Eurosüsteemi välisvaluuta interventsioonides osalevate osapoolte valimise kriteeriumid põhinevad V lisas sätestatud ettevaatuspõhimõttel ja tõhususe põhimõttel. RKPd võivad kasutada limiidipõhiseid süsteeme rahapoliitilistes välisvaluuta vahetustehingutes osalevate individuaalsete osapooltega seotud krediidiriskide ohjamiseks;

b) 

peenhäälestusoperatsioonides, mida teostatakse pöördtehingute abil ja tähtajaliste hoiuste kogumise abil kiirpakkumismenetluses või kahepoolses menetluses, valib iga RKP konkreetse tehingu osapooled artiklis 55 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastavate asutuste seast, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikides. Valiku tegemisel lähtutakse eelkõige asjaomase asutuse tegevusest rahaturul. RKP võib arvesse võtta lisakriteeriume, nagu maaklerite tegevuse tulemuslikkus ja pakkumisvõime.

4.  
Kui EKP nõukogu artikli 45 lõike 3 kohaselt otsustab, et EKP viib ise või ühe või mitme RKP kaudu läbi peenhäälestusoperatsioone, mida korraldatakse kahepoolse menetluse kaudu, valib EKP osapooled rotatsiooni korras niisuguste osapoolte seast, kes on kõlblikud osalema kiirpakkumismenetlustes ja kahepoolsetes menetlustes.
5.  
Kiirpakkumismenetluse või kahepoolse menetluse abil korraldatavaid avaturuoperatsioone võib teha ka lõigetes 2–4 nimetatust laiema ringi osapooltega, kui EKP nõukogu nii otsustab, ilma et see piiraks lõigete 1–4 kohaldamist.



NELJAS OSA

KÕLBLIKUD VARAD



I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 58

Kõlblikud varad ja tagatiste andmise kord eurosüsteemi krediidioperatsioonides

1.  
Eurosüsteem kohaldab kõikides eurosüsteemi krediidioperatsioonides ühtset kõlblike varade raamistikku, mis on sätestatud käesolevas suunises.
2.  
Eurosüsteemi krediidioperatsioonides osalemiseks annavad osapooled eurosüsteemile nende operatsioonide jaoks kõlblikud tagatisvarad. Kuna eurosüsteemi krediidioperatsioonide hulka kuuluvad päevasisesed laenud, peavad osapoolte tagatised päevasisese laenu suhtes samuti vastama käesolevas suunises sätestatud kriteeriumidele, nagu on kirjeldatud suunises EKP/2012/27.
3.  

Osapooled annavad kõlblikud varad:

a) 

omandi üleandmise teel, mis õiguslikult vormistatakse tagasiostulepinguna; või

b) 

nõudeõiguse seadmise teel, st. vastavale varale seatakse pant, õiguse loovutus või muu koormatis, mis õiguslikult vormistatakse laenuna tagatise vastu,

kummalgi juhul vastavalt asukohariigi keskpanga kehtestatud ja dokumenteeritud riigisisestele lepingutele või eeskirjadele.

4.  
Kui osapooled annavad tagatiseks kõlblikke varasid, võib asukohariigi keskpank nõuda kõlblike varade märgistamist või koondamist olenevalt sellest, millist tagatise haldamise süsteemi ta kasutab.
5.  
Turukõlblikke ja turukõlbmatuid varasid ei eristata varade kvaliteedi ega nende kõlblikkuse poolest eri liiki eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks.
6.  
Ilma et see piiraks lõikes 2 osapooltele ette nähtud kohustust anda eurosüsteemile tagatiseks kõlblikud varad, võib eurosüsteem taotluse korral anda osapooltele nõu seoses turukõlblike varade kõlblikkusega, kui need on juba emiteeritud, või turukõlbmatute varade kõlblikkusega, mille esitamise taotlus on esitatud. Etteulatuvalt eurosüsteem nõu ei anna.

Artikkel 59

Eurosüsteemi kõlblike varade krediidihindamisraamistiku üldised aspektid

1.  
Üks kõlblikkuskriteerium on see, et varad vastavad eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus ette nähtud kõrgetele krediidistandarditele.
2.  
Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kehtestatakse kord, reeglid ja tehnikad tagamaks, et kõlblikud varad vastavad eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele ja eurosüsteemi määratletud krediidikvaliteedi nõuetele.
3.  

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohaldamise eesmärgil määratleb eurosüsteem krediidikvaliteedi nõuded krediidikvaliteedi astmete kujul, nähes ette makseviivituse tõenäosuse künnised ühe aasta perspektiivis järgmiselt;

a) 

eurosüsteem peab maksimaalset ühe aasta jooksul tekkiva makseviivituse tõenäosust 0,10 % samaväärseks krediidikvaliteedi nõudega krediidikvaliteedi astmel 2 ning maksimaalset ühe aasta jooksul tekkiva makseviivituse tõenäosust 0,40 % samaväärseks krediidikvaliteedi nõudega krediidikvaliteedi astmel 3;

b) 

kõik eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks kõlblikud varad peavad vastama vähemalt krediidikvaliteedi nõudele krediidikvaliteedi astmel 3. Krediidikvaliteedi lisanõudeid konkreetsete varade suhtes kohaldab eurosüsteem vastavalt käesoleva suunise neljanda osa II ja III jaotisele.

▼M7

4.  
Eurosüsteem avaldab EKP veebisaidil teavet krediidikvaliteedi astmete kohta eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, sealhulgas seostab reitinguagentuuridelt saadud krediidikvaliteedi hinnangud krediidikvaliteedi astemetega.
5.  
Krediidikvaliteedi nõuete hindamisel võtab eurosüsteem arvesse krediidihinnanguid krediidihindamissüsteemidest, mis on üks kolmest allikast kooskõlas neljanda osa V jaotisega.

▼B

6.  
Konkreetse vara krediidistandardi hindamisel võib eurosüsteem arvesse võtta asutusega seotud kriteeriume ja omadusi, millega tagatakse vara valdajale samasuguse kaitse, nagu näiteks garantiisid. Eurosüsteem jätab endale õiguse välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastab tema krediidikvaliteedi nõuetele, lähtudes teabest, mida eurosüsteem võib pidada asjakohaseks, et tagada eurosüsteemile piisav riskikaitse.
7.  
Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik järgib mõiste „makseviivitus” määratlust direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013.



II JAOTIS

TURUKÕLBLIKE VARADE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID JA KREDIIDIKVALITEEDI NÕUDED



1. PEATÜKK

Turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 60

Kõlblikkuskriteeriumid kõikidele turukõlblike varade liikidega

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkustingimuseks on, et, turukõlblikud varad peavad olema võlainstrumendid, mis vastavad 1. jaos sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud teatavat liiki turukõlblikud varad 2. jao kohaselt.

Artikkel 61

Kõlblike turukõlblike varade loetelu ja aruandlusreeglid

▼M6

1.  
EKP avaldab ajakohase kõlblike turukõlblike varade loetelu oma veebisaidil vastavalt veebisaidil näidatud meetoditele ning ajakohastab seda igal TARGET2 tööpäeval. Kõlblike turukõlblike varade loetellu kantud turukõlblikud varad muutuvad eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks kõlblikeks pärast loetelu avaldamist. Erandina eeltoodust võib eurosüsteem tunnistada samal päeval arveldatavad võlainstrumendid kõlblikuks alates emissiooni kuupäevast. Vastavalt artikli 87 lõikele 3 hinnatud varasid selles kõlblike turukõlblike varade loetelus ei avaldata. ►M9  Need varad on kõlblikud üksnes kuupäevani, mil hakkab toimima eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteem (käivituskuupäev). ◄

▼B

2.  
Üldjuhul teatab EKP-le konkreetsest turukõlblikust varast see RKP, mille asukohariigis lubatakse selle turukõlbliku varaga kaubelda.



1. jagu

Turukõlblike varade üldised kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 62

Turukõlblike varade põhisumma

1.  

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema:

a) 

fikseeritud, mittetingimuslik põhisumma; või

b) 

mittetingimuslik põhisumma, mis on seotud ainult ühe euroala inflatsiooniindeksiga kindlal ajahetkel ilma muude komplekssete struktuurideta.

2.  
Lubatavad on ka võlainstrumendid, mille põhisumma on seotud ainult ühe euroala inflatsiooniindeksiga kindlal ajahetkel, kui kupongi struktuur vastab artikli 63 lõike 1 punkti b alapunkti i neljandale taandele ja on seotud sama euroala inflatsiooniindeksiga.
3.  
Märkimis- või muude samalaadsete õigustega varad ei ole kõlblikud.

▼M1

Artikkel 63

Turukõlblike varade aktsepteeritavad kupongistruktuurid

▼M4

1.  

►M9  Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentidel peab kuni lõpliku väljaostmiseni olema üks järgmistest kupongistruktuuridest: ◄

a) 

fikseeritud kupongimäär, nullkupongimäär või astmeline kupongimäär ette kindlaks määratud kupongigraafikuga ja ette kindlaks määratud kupongiväärtusega

b) 

ujuv kupongimäär, millega ei saa kaasneda negatiivne rahavoog ja mille struktuur on järgmine: kupongimäär = (baasmäär * l) ± x, kusjuures f ≤ kupongimäär ≤ c, kus:

▼M9

i) 

viitemääraks on kindlal ajahetkel ainult üks järgmistest:

— 
euro rahaturu intressimäär, nt euro lühiajaline intressimäär (eurotSTR) (sealhulgas liit- või keskmine päevane eurotSTR), Euribor, LIBOR või muud samalaadsed indeksid; esimese ja/või viimase kupongiintressi puhul võib viiteintressimäär olla sama euro rahaturu intressimäära kahe tähtaja lineaarne interpolatsioon, nt Euribori kahesuguse tähtaja lineaarne interpolatsioon,
— 
püsitähtajaga vahetustehingu intressimäär, nt CMS, EIISDA, EUSA,
— 
kuni üheaastase tähtajaga ühe euroala riigivõlakirja tootlus või mitme sellise euroala riigivõlakirja indeks,
— 
euroala inflatsiooniindeks;

▼M4

ii) 

f (alammäär), c (ülemmäär), l (võimendustegur või võimenduse vähendamise tegur) ja x (piirmäär) on, juhul kui need esinevad, emiteerimisel ette kindlaks määratud ja võivad ajas muutuda üksnes vastavalt emiteerimisel ette kindlaks määratud stsenaariumile, kus l on nullist suurem kogu vastava vara kehtivusaja kestel. Niisuguse ujuva kupongimäära korral, mille baasmääraks on inflatsiooniindeks, võrdub l ühega; või

▼M9

c) 

astmelise või ujuva intressimääraga kupongid, mille astmed on seotud kestlikkuse eesmärkidega, tingimusel et emitendi vastavust kestlikkuse eesmärkidele kontrollib sõltumatu kolmas isik vastavalt asjaomase võlainstrumendi tingimustele.

▼M1

2.  
Kupongistruktuur, mis ei vasta lõikele 1, ei ole kõlblik, sealhulgas ka siis, kui nõuetele ei vasta ainult osa tasustamisstruktuurist, näiteks aažio.
3.  
Käesoleva artikli eesmärgil põhineb asjaomase kupongistruktuuri hindamine fikseeritud astmelisel kupongimääral või ujuval astmelisel kupongimääral vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas.
4.  
Aktsepteeritavates kupongistruktuurides ei ole emitendi valikuvõimalusi, st vara kogu kehtivusajal nii selle möödunud kui ka tulevases osas ei ole lubatud emitendi otsusest olenevad muudatused kupongistruktuuris.

▼B

Artikkel 64

Allutatuse keeld seoses turukõlblike varadega

Kõlblikest võlainstrumentidest ei tohi tuleneda niisuguseid õigusi põhisummale ja/või intressile, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

▼M9

Artikkel 64a

Turukõlblikud varad, mis ei ole varaga tagatud väärtpaberid ja pandikirjad

1.  
Kõlblikud on emitendi ja garandi tagamata kohustused, mis ei ole varaga tagatud väärtpaberid, seaduses sätestatud pandikirjad ja multi cédula’d. Turukõlblike varade puhul, millel on mitu emitenti või garanti, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud nõuet iga emitendi ja garandi suhtes.
2.  
Turukõlblikud varad, mis on tagatud ja mis olid kõlblikud enne 1. jaanuari 2021, kuid mis ei vasta käesolevas artiklis sätestatud kõlblikkusnõuetele, jäävad kõlblikeks kuni 1. jaanuarini 2026, tingimusel et need vastavad kõigile muudele turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumidele. Erandina käesoleva lõike esimesest lausest ei aktsepteerita pandikirju, mis ei ole ei seaduses sätestatud pandikirjad ega multi cédula’d, alates 1. jaanuarist 2021.

▼B

Artikkel 65

Turukõlblike varade vääring

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema vääringustatud eurodes või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi endises valuutas.

Artikkel 66

Turukõlblike varade emissiooni asukoht

▼M6

1.  
Võttes arvesse lõiget 2, on võlainstrumendid kõlblikud, kui need on emiteeritud Euroopa Majanduspiirkonnas keskpanga poolt või kõlblikus väärtpaberiarveldussüsteemis.

▼B

2.  
Mittefinantsettevõtete poolt emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide puhul, millel puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidihinnang emissiooni, emitendi või garandi osas, peab emissiooni asukoht olema euroalas.

▼M6

3.  

Rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad, olenevalt liigist, vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) 

üleilmsete esitajavõlakirjade vormis emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud uue üleilmse võlakirja (New Global Note ehk NGN) kujul ja hoiul ühises hoiuasutuses, milleks on kõlblikku väärtpaberiarveldussüsteemi käitav rahvusvaheline või muu väärtpaberite keskdepositoorium. Nõue ei kehti niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud enne 1. jaanuari 2007 klassikaliste üleilmsete võlakirjade vormis, ega selliste võlakirjade samaväärsete jätkuemissioonide suhtes, mis on emiteeritud sama ISIN-koodiga, olenemata jätkuemissiooni kuupäevast;

b) 

registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide uut turvastruktuuri järgides. Erandina ei kohaldata seda niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud registreeritud üleilmsete võlakirjadena enne 1. oktoobrit 2010;

c) 

individuaalsete võlakirjade kujul olevad rahvusvahelised võlainstrumendid ei ole kõlblikud, kui neid ei kasutatud individuaalse võlakirja kujul enne 1. oktoobrit 2010.

▼B

Artikkel 67

Turukõlblike varade arveldamise kord

▼M6

1.  
Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema elektrooniliselt ülekantavad ning neid tuleb hoida ja arveldada rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikide keskpangas avatud kontol või kõlblikus väärtpaberiarveldussüsteemis nii, et tagatise seadmise ja realiseerimise suhtes kehtivad rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi õigusnormid.

▼M6

1a.  
Kui võlainstrumentide kasutamisega kaasnevad riigisisesed või piiriülesed kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused, peab asjaomaseid teenuseid pakkuma kolmepoolne agent, mis on saanud positiivse hinnangu vastavalt EKP veebilehel avaldatud eurosüsteemi standarditele kolmepoolsete agentide kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

▼M6

2.  
Kui vara ei ole hoiul samas väärtpaberite keskdepositooriumis, kus see on emiteeritud, peavad nende kahe väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavad väärtpaberiarveldussüsteemid olema ühendatud kõlbliku ühendusega vastavalt artiklile 150.

▼B

Artikkel 68

Aktsepteeritavad turud turukõlblike varade jaoks

1.  
Kõlblikkustingimuseks on, et lubatud peab olema võlainstrumentidega kauplemine reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL ( 15 ) määratletud tähenduses või teatavatel aktsepteeritavatel reguleerimata turgudel.
2.  
EKP avaldab oma veebisaidil aktsepteeritavate reguleerimata turgude loetelu ja ajakohastab seda vähemalt kord aastas.
3.  

Reguleerimata turgude hindamisel lähtub eurosüsteem järgmistest turvalisuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse põhimõttest:

a) 

turvalisus tähendab tehingukindlust, eriti kindlust tehingute kehtivuse ja täitmisele pööratavuse suhtes;

b) 

läbipaistvus tähendab tõkestamata juurdepääsu teabele turu toimimiskorra ja toimimise, varade finantsomaduste, hindade kujunemise mehhanismi ning asjakohaste hindade ja koguste (nt noteeringud, intressimäärad, kauplemismahud, tasumata summad) kohta;

c) 

juurdepääsetavus tähendab eurosüsteemi võimalusi turul osaleda ja sinna pääseda. Turgu peetakse juurdepääsetavaks, kui selle toimimiskord ja toimimine võimaldavad eurosüsteemil saada teavet ja teha tehinguid siis, kui seda on vaja tagatiste haldamiseks.

4.  
Reguleerimata turgude valikus lähtutakse üksnes sellest, kui hästi on võimalik täita eurosüsteemi ülesannet hallata tagatisi, ning seda valikut ei tule pidada eurosüsteemi hinnanguks turu tegelikule kvaliteedile.

Artikkel 69

Turukõlblike varade emitendi või garandi liik

▼M6

1.  
Võlainstrumendid on kõlblikud, kui nende emitendiks või garandiks on liikmesriikide keskpangad, avaliku sektori asutused, krediidiasutused, finantsinstitutsioonid, mittefinantsettevõtted (v.a krediidiasutused), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.

▼M7 —————

▼M6

3.  
Võlainstrumendid, mille emitendiks või garandiks on investeerimisfond, ei ole kõlblikud.

▼B

Artikkel 70

Emitendi või garandi asutamise kohta

▼M6

1.  
Võlainstrumendid on kõlblikud, kui need on emiteerinud Euroopa Majanduspiirkonnas või EMP-välises G10 riigis asutatud emitent, kusjuures võetakse arvesse käesoleva artikli lõigetes 3–6 ja artikli 81a lõikes 4 sätestatud erandeid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.

▼B

2.  
Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumentide garandid peavad nad olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud juhul, kui konkreetse võlainstrumendi vastavuseks krediidikvaliteedi nõuetele ei ole vaja garantiid, võttes arvesse lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid. Võimalus lähtuda selle kindlakstegemisel, et konkreetsed võlainstrumendid vastavad asjakohastele krediidikvaliteedi nõuetele, reitinguagentuuri garandireitingust on sätestatud artiklis 84.
3.  
Mittefinantsettevõtete emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide korral, mille emissiooni, emitendi ega garandi kohta ei ole ühegi tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidihinnangut, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

▼M7

3a.  
Võlainstrumentide puhul, mis on emiteeritud või garanteeritud asutuste poolt, peab emitent või garant olema asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro.

▼B

4.  
Mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentide suhtes seda asutamiskriteeriumit ei kohaldata ja need on kõlblikud hoolimata emitendi või garandi asutamiskohast.
5.  
Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas vastavalt artiklile 74.
6.  
EMP-välistes G10 riikides asuvate emitentide emiteeritud võlainstrumendid loetakse kõlblikuks üksnes siis, kui eurosüsteem on veendunud, et tema õigused on asjaomase EMP-välise G10 riigi õigusaktidega asjakohaselt kaitstud. Selleks peab olema enne, kui niisugused võlainstrumendid võib kõlblikuks tunnistada, esitatud asjaomasele RKP-le eurosüsteemi jaoks vormilt ja sisult aktsepteeritav õiguslik hinnang.

Artikkel 71

Krediidikvaliteedi nõuded turukõlblike varade suhtes

Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad vastama 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi nõuetele, kui ei ole sätestatud teisiti.



2. jagu

Teatavate turukõlblike varade kõlblikkuse erikriteeriumid



1. alajagu

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse erikriteeriumid

Artikkel 72

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse kriteeriumid

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides peavad need väärtpaberid vastama kõikide turukõlblike varade liikide suhtes 1. jaos sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud artiklis 62 sätestatud nõuetele põhisumma kohta, ja peale selle käesolevas alajaos sätestatud kõlblikkuse erikriteeriumidele.

Artikkel 73

Rahavoogu tekitavate varade ühetaolisus ja koosseis

▼M7

1.  

Varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkustingimuseks on, et neid tagavad rahavoogu tekitavad varad peavad olema ühetaolised, st nende kohta peab olema võimalik esitada andmeid vastavalt ühele olemasolevatest laenuandmete vormidest (VIII lisas) järgmise kohta:

a) 

elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

b) 

laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele);

c) 

autolaenud;

d) 

tarbimislaenud;

e) 

liisingunõuded;

f) 

krediitkaardinõuded.

▼B

2.  
Eurosüsteem võib osapoole esitatud andmete hindamisel lugeda varaga tagatud väärtpaberi mitteühetaoliseks.
3.  
Varaga tagatud väärtpaberid ei tohi hõlmata rahavoogusid tekitavaid varasid, mille on algatanud need väärtpaberid emiteerinud eriotstarbeline rahastamisvahend ise.
4.  
Rahavoogusid tekitavad varad ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda muude varaga tagatud väärtpaberite seeriatest. See kriteerium ei välista niisuguseid varaga tagatud väärtpabereid, mille emissioonistruktuuris on kaks eriotstarbelist rahastamisvahendit ning nende kahe eriotstarbelise rahastamisvahendi suhtes on täidetud „tegeliku müügi” kriteerium, nii et teise eriotstarbelise rahastamisvahendi emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt tagatud algse varade kogumiga ning kõik rahavoogusid tekitavatest varadest tulenevad rahavood kantakse üle esimeselt teisele eriotstarbelisele rahastamisvahendile.
5.  
Rahavoogusid tekitavad varad ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest, vahetustehingutest või muudest tuletisinstrumentidest, sünteetilistest väärtpaberitest ega samalaadsetest nõuetest. See piirang ei hõlma vahetustehinguid, mida kasutatakse varaga tagatud väärtpaberitega tehtavates tehingutes üksnes riskiturbeks.

▼M6 —————

▼M4 —————

▼B

Artikkel 74

Geograafilised piirangud varaga tagatud väärtpaberite ja rahavoogusid tekitavate varade suhtes

1.  
Varaga tagatud väärtpaberite emitent peab olema eriotstarbeline rahastamisvahend, mille asukoht on Euroopa Majanduspiirkonnas.
2.  
Rahavoogusid tekitavade varade algataja peab olema olnud äriühing, mis on registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonnas, ning need peab olema müünud eriotstarbelisele rahastamisvahendile algataja või vahendaja, kes on registrisse kantud Euroopa Majanduspiirkonnas.

▼M7

3.  
Lõike 2 kohaldamisel loetakse hüpoteegi või nõude usaldusisik (trustee) vahendajaks.
4.  
Rahavoogusid tekitavate varade võlgnike ja võlausaldajate asukoht, füüsiliste isikute korral elukoht, peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas. Füüsilistest isikutest võlgnikud peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna residendid rahavoogu tekitavate varade algushetkel. Mis tahes seotud väärtpaberid peavad asuma Euroopa Majanduspiirkonnas ja rahavoogu tekitavate varade suhtes tuleb kohaldada Euroopa Majanduspiirkonna riigi õigust.

▼B

Artikkel 75

Rahavoogusid tekitavate varade soetamine eriotstarbelisele rahastamisvahendile

1.  
Rahavoogusid tekitavate varade soetamine eriotstarbelisele rahastamisvahendile kuulub liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse.
2.  
Eriotstarbeline rahastamisvahend peab olema soetanud rahavoogusid tekitavad varad algatajalt või vahendajalt vastavalt artikli 74 lõikele 2 viisil, mida eurosüsteem peab „tegelikuks müügiks”, mida on võimalik kolmanda isiku vastu täitmisele pöörata ning mis jääb algataja ja tema võlausaldajate või vahendaja ja tema võlausaldajate nõudeulatusest välja, sealhulgas algataja või vahendaja maksejõuetuse korral.

Artikkel 76

Varaga tagatud väärtpabereid puudutavate tagasinõudmise eeskirjade hindamine

1.  

Varaga tagatud väärtpaberid loetakse kõlblikuks üksnes siis, kui eurosüsteem on kindlaks teinud, et tema õigused on asjaomase EMP riigi õiguses piisavalt kaitstud seoses tagasinõudmise eeskirjadega (clawback rules), mida eurosüsteem peab asjakohaseks. Selleks võib eurosüsteem enne, kui varaga tagatud väärtpaberid võib kõlblikuks tunnistada, nõuda:

a) 

eurosüsteemi jaoks vormilt ja sisult aktsepteeritavat sõltumatut õiguslikku hinnangut, milles on näidatud asjaomases riigis kohaldatavad tagasinõudmise eeskirjad; ja/või

b) 

muid dokumente, nagu näiteks tunnistus üleandja maksejõulisuse kohta kahtlusalusel perioodil, s.o teataval ajavahemikul, mille jooksul likvideerija võib varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade müügi kehtetuks tunnistada.

2.  

Tagasinõudmise eeskirjade hulka, mida eurosüsteem peab rangeks ja seega mitteaktsepteeritavaks, kuuluvad:

a) 

eeskirjad, mille kohaselt likvideerija võib varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavooge tekitavate varade müügi kehtetuks tunnistada ainuüksi selle alusel, et tehing teostati kahtlusalusel perioodil, nagu on osutatud lõike 1 punktis b, enne müüja maksejõuetuks kuulutamist; või

b) 

eeskirjad, mille kohaselt vastuvõtja saab niisugust kehtetuks tunnistamist takistada üksnes siis, kui ta saab tõendada, et ta ei olnud müügi ajal teadlik müüja maksejõuetusest.

Selle kriteeriumi kohaldamisel võib müüja olla vastavalt olukorrale kas algataja või vahendaja.

Artikkel 77

Allutatuse keeld varaga tagatud väärtpaberite seeriate suhtes

1.  
Kõlblikuks peetakse ainult niisuguseid varaga tagatud väärtpaberite seeriaid või allseeriaid, mida ei ole vara kehtivusaja jooksul allutatud teistele sama emissiooni seeriatele.
2.  
Seeriat või allseeriat peetakse teistele sama emissiooni seeriatele või allseeriatele mitte allutatuks, kui täitmisele pööramise järgse ja vajadusel aktseleratsioonijärgse prospektikohase maksehierarhia kohaselt ei omistata ühelegi seeriale ega allseeriale makse, s.o põhisumma ja intressi kättesaamise suhtes eelisõigust selle seeria või allseeria ees ning seega on niisugune seeria või allseeria eri seeriate või allseeriate hulgas viimane, mille suhtes täidetakse kahjunõuet.

▼M4

Artikkel 77a

Varaga tagatud väärtpaberite investeerimispiirangud

Mis tahes rahalised investeeringud, mis tehingu dokumentide kohaselt on seotud emitendi või mis tahes vahendava sihtotstarbelise rahastamisvahendi krediidiga, ei tohi tervikuna ega osaliselt, tegelikult ega potentsiaalselt koosneda muude varaga tagatud väärtpaberite seeriatest, krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest, vahetustehingutest või muudest tuletisinstrumentidest, sünteetilistest väärtpaberitest ega samalaadsetest nõuetest.

▼B

Artikkel 78

Varaga tagatud väärtpabereid käsitlevate laenuandmete kättesaadavus

▼M9

1.  
Kõikehõlmavad ja standarditud laenuandmed rahavooge tekitavate varade kogumi kohta, millega tagatakse varaga tagatud väärtpabereid, edastatakse VIII lisas sätestatud korras.

▼M9 —————

▼B

Artikkel 79

Teabepäringud varaga tagatud väärtpaberite kohta

Eurosüsteem jätab endale õiguse nõuda kolmandalt isikult, keda ta peab asjaomaseks, – sealhulgas, kuid mitte ainult emitendilt, algatajalt ja/või korraldajalt – selgitusi ja/või õiguslikku kinnitust, mida ta peab vajalikuks varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamisel ja seoses laenuandmete esitamisega. Kui kolmas isik esitatud nõudmist ei täida, võib eurosüsteem otsustada, et ta ei aktsepteeri vastavaid varaga tagatud väärtpabereid tagatisena või peatab selle tagatise kõlblikkuse.



2. alajagu

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud võlakirjade kõlblikkuskriteeriumid

▼M9

Artikkel 80

Varaga tagatud väärtpaberitega tagatud pandikirjade kõlblikkuskriteeriumid

1.  

Ilma et see piiraks seaduses sätestatud pandikirjade kõlblikkust artikli 64a kohaselt, on EMP seaduses sätestatud pandikirjad, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, kõlblikud, kui nende võlakirjade tagatiste kogum (lõigete 1–4 kohaldamisel „tagatiste kogum”) sisaldab ainult selliseid varaga tagatud väärtpabereid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele.

a) 

Varaga tagatud väärtpabereid tagavad rahavooge tekitavad varad vastavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõike 1 punktides d–f sätestatud kriteeriumidele.

b) 

Rahavooge tekitavad varad pärinevad üksuselt, mis on emitendiga märkimisväärselt seotud artikli 138 kohaselt.

c) 

Neid kasutatakse tehnilise vahendina hüpoteekide või garantiiga kinnisvaralaenude ülekandmiseks need algatanud üksuselt vastava pandikirja tagatiste kogumi hulka.

2.  

Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, kasutavad RKPd järgmisi meetmeid, et kontrollida, kas tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mittevastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

a) 

Kord kvartalis nõuavad RKPd emitendilt kinnitust selle kohta, et tagatiste kogum ei sisalda lõikele 1 mittevastavaid varaga tagatud väärtpabereid. RKP nõudmises märgitakse, et sellele kinnitusele peab olema alla kirjutanud emitendi tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja.

b) 

kord aastas nõuavad RKPd emitendilt välisaudiitorite või tagatiste kogumit jälgivate järelevalveasutuste järelkinnitust selle kohta, et vaatlusperioodi jooksul ei sisaldanud tagatiste kogum lõikele 1 mitte vastavaid varaga tagatud väärtpabereid.

3.  
Kui emitent esitatud nõudmist ei täida või kui eurosüsteem peab kinnituse sisu niivõrd ebakorrektseks või ebapiisavaks, et ei ole võimalik kindlaks teha, et varaga tagatud väärtpaberitega tagatud pandikirjade tagatiste kogum vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, otsustab eurosüsteem mitte aktsepteerida neid EMP seaduses sätestatud pandikirju kõlbliku tagatisena või peatab nende kõlblikkuse.
4.  
Lõike 2 kohast kontrolli ei nõuta, kui kohaldatavad õigusaktid või prospekt välistavad lõikele 1 mittevastavate varaga tagatud väärtpaberite võtmise tagatiste kogumi hulka.
5.  
Lõike 1 punkti b kohaldamisel määratakse märkimisväärne seos kindlaks ajal, mil varaga tagatud väärtpaberite kõrgema nõudeõiguse järguga osakud kantakse EMP seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogumi hulka.
6.  
EMP-väliste G10 riikide seaduses sätestatud pandikirjade tagatiste kogum ei tohi sisaldada varaga tagatud väärtpabereid.

▼B



3. alajagu

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse erikriteeriumid

Artikkel 81

Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kõlblikkuse kriteeriumid

1.  
EKP emiteeritud võlasertifikaadid ja liikmesriikides, mille rahaühik on euro, RKPde poolt enne euro kasutuselevõtu kuupäeva emiteeritud võlasertifikaadid on kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks.
2.  
Eurosüsteemi emiteeritud võlasertifikaatide kohta käesolevas peatükis sätestatud kriteeriumid ei kehti.

▼M4



4. alajagu

Teatavate tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse erikriteeriumid

▼M6

Artikkel 81a

Teatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse kriteeriumid

1.  

Erandina artiklist 64 ning eeldusel, et nad täidavad kõiki kõlblikkuskriteeriume, on tähtaja lõpuni kõlblikud järgmised artikli 141 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud allutatud tagamata võlainstrumendid, kui need on emiteeritud enne 31. detsembrit 2018 ja nad ei ole allutatud lepinguliselt vastavalt lõikele 2 ega struktuurselt vastavalt lõikele 3:

▼M7

— 
asutuste poolt emiteeritud võlainstrumendid,

▼M6

— 
võlainstrumendid, millele maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on andnud garantii, mis vastab artikli 114 lõigetes 1–4 ja artiklis 115 sätestatud nõuetele.
2.  
Lepinguline allutatus lõike 1 tähenduses põhineb tagamata võlainstrumendi tingimustel, sõltumata sellest, kas allutatus on õigusaktiga määratletud.
3.  
Valdusettevõtete, sealhulgas vahepealsete valdusettevõtete emiteeritud tagamata võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL üle võtvat riigisisest akti või samalaadset saneerimis- ja likvideerimisraamistikku, ei ole kõlblikud.
4.  
Artikli 141 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste tagamata võlainstrumendid, mis ei ole artikli 70 lõikes 4 osutatud mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud tagamata võlainstrumendid, peavad olema emiteeritud liidus asutatud emitendi poolt.

▼M7 —————

▼B



2. PEATÜKK

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

Artikkel 82

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuded turukõlblikele varadele

1.  

Eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatise kõlblikkustingimuseks on, et turukõlblikud varad peavad lisaks üldsätetele artiklis 59 ja erisätetele artiklis 84 vastama järgmistele krediidikvaliteedi nõuetele:

a) 

kõikide turukõlblike varade kohta, välja arvatud varaga tagatud väärtpaberid, peab olema vähemalt ühe tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidikvaliteedi hinnang, mis on väljendatud avaliku krediidireitingu kujul ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 3;

b) 

varaga tagatud väärtpaberite kohta peab olema vähemalt kahe erineva tunnustatud reitinguagentuuri süsteemi antud krediidihinnang, mis on väljendatud kahe avaliku krediidireitingu kujul – üks kummaltki reitinguagentuuri süsteemilt – ja vastab vähemalt eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala krediidikvaliteedi astmele 2.

2.  
Eurosüsteem võib nõuda seoses lõikes 1 viidatud krediidireitinguga selgitusi, mida ta vajalikuks peab.

Artikkel 83

Turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamiseks kasutatavad reitinguagentuuride krediidikvaliteedi hinnangute liigid

Turukõlblike varade suhtes kohaldatavate krediidikvaliteedi nõuete täitmise kindlakstegemisel kasutatakse tunnustatud reitinguagentuuride antud järgmist liiki krediidikvaliteedi hinnanguid:

▼M4

a)

välise krediidihindamisasutuse emissioonireiting : see reiting tähistab välise krediidihindamisasutuse krediidikvaliteedi hinnangut, mis on antud kas emissiooni või – kui emissioonireiting samalt väliselt krediidihindamisasutuselt puudub – programmi või emissiooniseeria kohta, mille raames vara on emiteeritud. Välise krediidihindamisasutuse hinnang programmi või emissiooniseeria kohta on asjakohane ainult siis, kui see kehtib kõnesoleva kindla vara suhtes ning on välise krediidihindamisasutuse poolt selgelt ja ühemõtteliselt seotud asjaomase vara ISIN-koodiga ja teistsugust emissioonireitingut samalt krediidihindamisasutuselt ei ole olemas. Väliste krediidihindamisasutuste emissioonireitingute puhul ei erista eurosüsteem varade esialgseid tähtaegu.

▼B

b)

reitinguagentuuri emitendireiting :

see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut emitendi kohta. Reitinguagentuuride emitendireitingute puhul eristab eurosüsteem aktsepteeritava reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangu osas varade esialgseid tähtaegu. Eristatakse:

i) 

lühiajalisi varasid (s.o varasid, mille esialgne tähtaeg on 390 päeva või vähem) ja

ii) 

pikaajalisi varasid (s.o varasid, mille esialgne tähtaeg on pikem kui 390 päeva). Lühiajaliste varade puhul on aktsepteeritavad reitinguagentuuride lühiajalised ja pikaajalised emitendireitingud. Pikaajaliste varade puhul on aktsepteeritavad ainult reitinguagentuuride pikaajalised emitendireitingud;

c)

reitinguagentuuri garandireiting : see reiting tähistab reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut garandi kohta, kui garantii vastab IV jaotise nõuetele. Reitinguagentuuride garandireitingute puhul ei erista eurosüsteem varade esialgseid tähtaegu. Aktsepteeritavad on ainult reitinguagentuuride pikaajalised garandireitingud.

Artikkel 84

Reitinguagentuuride krediidireitingute prioriteetsus turukõlblike varade suhtes

Turukõlblike varade suhtes võtab eurosüsteem arvesse reitinguagentuuride krediidireitinguid, mis näitavad vara vastavust krediidikvaliteedi nõuetele, järgmise korra kohaselt:

a) 

turukõlblike varade suhtes, mida ei ole emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad ega rahvusvahelised organisatsioonid, ja varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

i) 

eurosüsteem võtab reitinguagentuuride emissioonireitinguid arvesse prioriteetsetena reitinguagentuuride emitendi- ja garandireitingute suhtes. Ilma et see piiraks selle prioriteetsusreegli kohaldamist, peab vähemalt üks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang artikli 82 lõike 1 punkti a kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedinõuetele;

ii) 

kui sama emissiooni kohta on saadaval mitu reitinguagentuuri emissioonireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese. Kui paremuselt esimene reitinguagentuuri emissioonireiting ei vasta turukõlblike varade suhtes kohaldatavale eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele, ei ole vara kõlblik, isegi kui on olemas käesoleva suunise IV jaotise kohaselt aktsepteeritav garantii;

▼M6

iii) 

kui ei ole ühegi reitinguagentuuri emissioonireitingut või kui kaetud võlakirjade puhul ei ole ühtegi IXb lisa nõuetele vastavat emissioonireitingut, võib eurosüsteem arvesse võtta reitinguagentuuri emitendi- või garandireitingu. Kui sama emissiooni kohta on antud mitu reitinguagentuuri emitendi- ja/või garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende reitingute hulgast paremuselt esimese;

▼B

b) 

turukõlblike varade suhtes, mille on emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid, kohaldatakse järgmisi reegleid:

i) 

vähemalt üks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang peab artikli 82 lõike 1 punkti a kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuride emitendi- või garandireitinguid;

ii) 

kui on saadaval mitu reitinguagentuuri emitendi- ja garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese;

iii) 

asutuste emiteeritud tagatud võlakirju hinnatakse mitte käesolevas punktis sätestatud, vaid punktis a sätestatud reeglite kohaselt;

c) 

varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

i) 

vähemalt kaks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangut peavad artikli 82 lõike 1 punkti b kohaselt vastama kohaldatavatele eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele. Eurosüsteem võtab arvesse ainult reitinguagentuuride emissioonireitinguid ja

ii) 

kui antud on rohkem kui kaks reitinguagentuuri emissioonireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende emissioonireitingute hulgast paremuselt esimese ja paremuselt teise.

Artikkel 85

Mitme emitendi emiteeritud väärtpaberid

Turukõlblike varade puhul, millel on rohkem kui üks emitent, määratakse kohaldatav reitinguagentuuri emitendireiting kindlaks iga emitendi potentsiaalsete kohustuste põhjal järgmiselt:

a) 

kui iga emitent kannab solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias, võetakse arvesse kõrgeim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed;

b) 

kui mis tahes emitent ei kanna solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias võetakse arvesse madalaim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed.

Artikkel 86

Reitingud vääringutele, v.a euro

Reitinguagentuuride emitendireitingute puhul on aktsepteeritavad välisvaluuta suhtes antud reitingud. Kui vara on vääringustatud emitendi omamaises valuutas, on aktsepteeritav ka kohaliku valuuta suhtes antud reiting.

Artikkel 87

Turukõlblike varade krediidikvaliteedi hindamise kriteeriumid, kui puudub aktsepteeritud reitinguagentuuri krediidihinnang

1.  
Kui emissiooni, emitendi või garandi suhtes puudub tunnustatud reitinguagentuuri antud asjakohane krediidihinnang, mis oleks kohaldatav artikli 84 punkti a või b kohaselt, tuletab eurosüsteem turukõlblike varade (v.a varaga tagatud väärtpaberite) suhtes kaudse krediidikvaliteedi hinnangu vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud reeglitele. See kaudne krediidikvaliteedi hinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele.

▼M6

2.  

Kui võlainstrumentide emitent või garant on piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 tähenduses avaliku sektori asutus (edaspidi kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutus) liikmesriigis, mille rahaühik on euro, annab eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu järgmiste reeglite kohaselt:

a) 

kui emitendid või garandid on piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida käsitletakse määruses (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikes 2 või artikli 116 lõikes 4 sätestatud kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt selle keskvalitsusega, mille jurisdiktsioonis nad asuvad: nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis vastab parimale tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireitingule selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

b) 

kui emitendid või garandid on punktis a nimetamata piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, siis nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis on ühe astme võrra madalam kui parim tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireiting selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

▼M9

c) 

Kui emitendid või garandid on artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, millele ei ole punktis a ega b viidatud, ei tuletata kaudset krediidikvaliteedi hinnangut ja nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumente käsitletakse kui erasektori üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumente, st kui selliseid, millel puudub asjakohane krediidihinnang.

3.  

Kui võlainstrumentide emitent või garant on mittefinantsettevõte, mille asukoht on liikmesriigis, mille rahaühik on euro, lähtub eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu andmisel krediidikvaliteedi hindamise reeglitest 2. peatüki III jaotises, mis on kohaldatavad krediidinõuete krediidikvaliteedi hindamisele, kui artikli 61 lõikest 1 ei tulene teisiti.

▼M6



Tabel 9

Kaudsed krediidikvaliteedi hinnangud emitentide või garantide kohta, kui puudub reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

 

Emitendi või garandi liigitamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 (*1)

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tuletatud kaudne krediidikvaliteedi hinnang vastavasse klassi kuuluva emitendi või garandi kohta

Klass 1

Piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevad ametiasutused kohtlevad kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt keskvalitsusega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2 ja artikli 116 lõikele 4

Sama, mis asukohariigi keskvalitsusele antud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

Klass 2

Muud piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused

Krediidikvaliteedi hinnang, mis on ühe krediidikvaliteedi astme (*2) võrra madalam reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangust selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad

Klass 3

Artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, mis ei ole kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused

►M9  Koheldakse nagu erasektori emitente või võlgnikke, st nende turukõlblikud varad ei ole kõlblikud ◄

(*1)   

Suunise ingliskeelses versioonis on käesolevas tabelis määrusele (EL) nr 575/2013 viidates kasutatud ka lühendit CRR.

(*2)   

Teave krediidikvaliteedi astmete kohta on avaldatud EKP veebisaidil.

▼B

Artikkel 88

Krediidikvaliteedi lisanõuded varaga tagatud väärtpaberite suhtes

1.  
Varaga tagatud väärtpaberite krediidikvaliteedi hindamine põhineb avalikul emissioonireitingul, mida on selgitatud üldsusele kättesaadavas krediidireitingu aruandes, s.o uut emissiooni kajastavas aruandes. Üldsusele kättesaadav krediidireitingu aruanne hõlmab muu hulgas põhjalikku struktuuriliste ja õiguslike aspektide analüüsi, üksikasjalikku hinnangut tagatiste kogumi kohta, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi.
2.  
Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele nõutakse varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid, mille on avaldanud tunnustatud reitinguagentuurid. Need aruanded peavad olema avaldatud hiljemalt neli nädalat pärast varaga tagatud väärtpaberite kupongimakse tähtpäeva. Nende aruannete vaatluskuupäevaks peab olema kõige hiljutisem kupongimakse tähtpäev, v.a varaga tagatud väärtpaberite korral, mille kupongimaksed on igakuised, mille puhul avaldatakse seirearuanne vähemalt kord kvartalis. Seirearuanded peavad sisaldama vähemalt tehingute põhiandmeid, näiteks tagatiste kogumi koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur, samuti tulemuslikkuse andmed.



III JAOTIS

TURUKÕLBMATUTE VARADE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID JA KREDIIDIKVALITEEDI NÕUDED



1. PEATÜKK

Turukõlbmatute varade kõlblikkuskriteeriumid



1. jagu

Krediidinõuete kõlblikkuskriteeriumid

Artikkel 89

Kõlblik vara liik

1.  
Kõlblik vara liik peab olema krediidinõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust mõne osapoole ees.
2.  
Krediidinõuete liike, millel on „vähenev saldo” (st põhiosa ja intresse makstakse eelnevalt kokku lepitud graafiku alusel), ja kasutatud krediiti loetakse samuti kõlblikeks krediidinõuete liikideks.
3.  
Jooksevkonto arvelduskrediiti, akreditiive ja kasutamata krediiti (nt kasutamata vaba tagasimaksega krediidivõimalus), mis võimaldavad kasutada krediiti, kuid ei ole pangalaenud, ei loeta kõlblikeks krediidinõuete liikideks.
4.  
Sündikaatlaenuosa loetakse kõlblikuks krediidinõude liigiks. Käesolevas lõikes tähendab sündikaatlaenuosa krediidinõuet, mis tuleneb laenuandja osalemisest laenus, mille annab laenusündikaadis olevate laenuandjate rühm.
5.  
Krediidinõue, mis tekib laenusuhtest laiemas kontekstis, võib olla kõlblik vara. Kui teatavate liisimise või faktoorimise struktuuridega kaasnev nõue on krediidinõue, on see kõlblik vara. Faktoorimise alusel ostetud nõuded on kõlblik vara ainult siis, kui nad on tegelikud krediidinõuded, võrreldes teiste nõuetega, näiteks ostuhinna nõuetega.

▼M7

Artikkel 90

Krediidinõuete põhiosa ja kupongid