„tegelik päevade arv/360” – eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides kohaldatav meetod, millega määratakse kindlaks intressiarvutusse hõlmatavate kalendripäevade tegelik arv, võttes aasta pikkuseks 360 päeva;

„asutus” – üksus, mis on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro, ja mille tegevus on seotud üldise heaoluga riigis või regioonis või mis seda rahastab, ja mille eurosüsteem on asutuseks liigitanud. Asutuseks liigitatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebisaidil ja määratletakse iga üksuse osas, kas väärtuskärpeks vajalikud kvantitatiivsed kriteeriumid XIIa lisa kohaselt on täidetud;

„varaga tagatud väärtpaberid” – võlainstrumendid, mis tagatud eraldatud (tähtajaliste või pikendatavate) finantsvarade kogumiga, mille puhul eeldatakse kindla aja jooksul sularahaks konverteerimist. Peale selle võivad esineda õigused või muud varad, mis tagavad väärtpaberiomanike teenindamise või õigeaegse tulude jaotamise. Üldjuhul emiteerib varaga tagatud väärtpabereid eriotstarbeline rahastamisvahend, mis on selle finantsvarade kogumi algatajalt või müüjalt omandanud. Selles suhtes sõltuvad nendelt võlainstrumentidelt tehtavad maksed peamiselt alusvarakogumilt saadavatest rahavoogudest ja muudest õigeaegset maksmist tagavatest õigustest, nagu likviidsuskokkulepped, garantiid või muud omadused üldnimetusega krediidivõime parandamine;

„kahepoolne menetlus” – menetlus, milles RKP või erandjuhul EKP teeb peenhäälestusoperatsioone või otsetehinguid ühe või mitme osapoolega otse või väärtpaberibörside või turuesindajate vahendusel ilma pakkumismenetluseta;

„elektrooniline register” – süsteem, mis võimaldab väärtpabereid ja muid finantsvarasid üle kanda ilma paberdokumente, sh -sertifikaate tegelikult liigutamata (nt elektrooniline väärtpaberiülekanne);

„tööpäev” – a) seoses makse tegemise kohustusega: TARGET2 tööpäev sellise makse tegemiseks; või b) seoses varade ülekandmise kohustusega: ülekandeks kasutada tuleva väärtpaberiarveldussüsteemi tööpäev kohas, kus vastavad väärtpaberid tuleb üle kanda;

„väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 ( 1 ) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

„tagatud laen” – RKP ja osapoole vaheline kokkulepe, millega võimaldatakse osapoolele likviidsust laenu teel, mis on tagatud täitmisele pööratava nõudeõigusega, mille see osapool annab RKP-le näiteks selle vara pantimise, loovutamise või koormamise kujul;

„tähtajaliste hoiuste kogumine” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem kutsub osapooli paigutama tähtajalisi hoiuseid osapoole asukohariigi keskpanka, et vähendada turul likviidsust;

„pädev ametiasutus” – riigi õiguses ametlikult tunnustatud ametiasutus või organ, mis on siseriiklike õigusnormidega volitatud tegema asjaomase liikmesriigi järelevalvesüsteemi raames järelevalvet institutsioonide üle, sh EKP talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete osas ( 2 );

„osapool” – asutus, mis vastab kõlblikkuskriteeriumidele käesoleva suunise kolmandas osas ja kellel on seega õigus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osaleda;

„tagatud võlakiri” – võlainstrument, millel on kahetine sissenõudeõigus: a) otseselt või kaudselt krediidiasutuse vastu ja b) dünaamilise tagatiste kogumi vastu, ning mille puhul riski seeriateks ei jaotata;

„krediidinõue” – maksenõue, mis kujutab endast krediidisaaja võlakohustust osapoole ees. Krediidinõuete hulka kuuluvad ka Schuldscheindarlehen ja Hollandis registreeritud eranõuded valitsuse või teiste, riigi garantiiga kõlblike krediidisaajate (nt elamuühistud) vastu;

„krediidiasutus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ( 3 ) artikli 2 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ( 4 ) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses krediidiasutus, mis on kas pädeva ametiasutuse järelevalve all või on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutus, mis on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all;

„krediidireiting” – määratlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 ( 5 ) artikli 3 lõike 1 punktis a;

„piiriülene kasutamine” – osapool esitab oma asukohariigi keskpangale tagatiseks järgmised varad:

„valuutariskiturve” – väärtpaberite emitendi ja riskiturbe osapoole vahel sõlmitud leping, mille kohaselt osa valuutariskist, mis tuleneb rahavoogude saamisest muus valuutas kui euro, maandatakse vahetades rahavood euromaksete vastu, mida peab tegema see riskiturbe osapool, ja see sisaldab nende maksete garantiid riskiturbe osapoolelt;

„kontohaldur” – üksus, mis tegeleb väärtpaberite ja muude finantsvarade hoidmise ja haldamisega teiste nimel;

„likvideerimisväärtus” mis tahes varade puhul mis tahes kuupäeval:

„üleandmine makse vastu” – väärtuse vastu vahetamise arveldussüsteemis kasutatav mehhanism, millega tagatakse, et lõplik ülekanne, s.o varade üleandmine toimub ainult vastava teiste varade, s.o makse lõpliku ülekande toimumise korral;

„hoiustamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et teha eurosüsteemis RKP kaudu üleööhoiuseid, mille intressimäär on eelnevalt kindlaks määratud;

„hoiustamise püsivõimaluse intressimäär” – hoiustamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

„otseühendus” – väärtpaberite keskdepositooriumide käitatava kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline kokkulepe, millega üks väärtpaberite keskdepositoorium muutub teise väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi otseosalejaks, et võimaldada väärtpaberite ülekandeid elektroonilise registri kaudu;

„riigisisene kasutamine” – osapool, mille asukoht on rahaühikuna eurot kasutavas liikmesriigis, esitab eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks:

„märgistatud tagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames pakutakse likviidsust teatavate kindlate, tuvastatavate varade vastu, mis märgistatakse kui teatavate kindlate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatised. Asukohariigi keskpank võib lubada nende tagatiste asendamist muude konkreetsete kõlblike varadega, kui need märgistatakse kui tagatis ja nendest piisab konkreetse operatsiooni jaoks;

„EMP seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on emiteeritud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 6 ) artikli 52 lõikes 4 sätestatud nõuetega;

„kõlblikud varad” – varad, mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kriteeriumidele ja on seega kõlblikud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatiseks;

„kõlblik ühendus” – otseühendus või releeühendus, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel. Kõlblik releeühendus koosneb selle aluseks olevatest kõlblikest otseühendustest;

„kõlblik väärtpaberiarveldussüsteem” – keskdepositooriumi käitatav väärtpaberiarveldussüsteem, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel;

„päevalõpp” – TARGET2 sulgemisele järgnev aeg tööpäeval, mil TARGET2s töödeldavad maksed selleks päevaks lõpetatakse;

„ESMA aruandluse alguskuupäev” - esimene kuupäev, mil a) väärtpaberistamise register on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA) registreeritud ja on seega ESMA väärtpaberistamise register, ja b) komisjon on vastu võtnud ja kohaldab asjaomaseid rakenduslikke tehnilisi standardeid (standardvormidena) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 7 ) artikli 7 lõike 4 alusel;

„ESMA väärtpaberistamise register” - väärtpaberistamise register määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punkti 23 tähenduses, mis on ESMAs registreeritud selle määruse artikli 10 kohaselt;

„euroala inflatsiooniindeks” – indeks (nt tarbijahindade harmoneeritud indeks), mille on välja andnud Eurostat või rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi statistikaasutus;

„Euroopa Majanduspiirkond”, „EMP” – kõik liikmesriigid, olenemata sellest, kas nad on või ei ole formaalselt EMPga ühinenud, ning Island, Liechtenstein ja Norra;

„eurosüsteem” – EKP ja RKPd;

„eurosüsteemi tööpäev” – päev, mil EKP ja vähemalt üks RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud;

„eurosüsteemi krediidioperatsioonid” – a) likviidsust lisavad pöördtehingud, s.o likviidsust lisavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid, välja arvatud rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud ja otseostud; ning b) päevasisesed laenud;

„eurosüsteemi poolt määratud register” - eurosüsteemi poolt kooskõlas VIII lisaga määratud register, mis jätkuvalt täidab selles lisas sätestatud määramiseks vajalikke nõudeid;

„eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid” – avaturuoperatsioonid ja püsivõimalused;

„lõplik ülekanne” – tühistamatu ja mittetingimuslik ülekanne, millega täidetakse ülekande tegemise kohustus;

„finantsinstitutsioon” – finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 ( 8 ) lisas A määratletud tähenduses;

„peenhäälestusoperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb eeskätt selleks, et reguleerida likviidsuskõikumisi turul;

„fikseeritud kupongimääraga instrumendid” – võlainstrumendid, millelt makstakse ette kindlaks määratud perioodilist intressi;

„fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles EKP määrab enne pakkumismenetluse algust kindlaks intressimäära, hinna, vahetustehingute kursivahe või hinnavahe ning osalevad osapooled pakuvad summa, mille ulatuses nad soovivad selle intressimäära, hinna, kursivahe või hinnavahega tehinguid teha;

„ujuv kupongimäär” – kupongimäär, mis on seotud baasintressimääraga ja mille uuestimääratlemise tähtaeg ei ole pikem kui üks aasta;

„rahapoliitilised välisvaluuta vahetustehingud” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb eurot hetketehinguga välisvaluuta eest ning samal ajal müüb või ostab eurot tagasi forvardtehingus, kindlaksmääratud tagasiostupäeval;

„asukohariigi keskpank” – RKP, mille asukoht on euro kasutusele võtnud liikmesriigis, kus osapool on asutatud;

„eurosüsteemi korraliste pakkumisoperatsioonide esialgne kalender” – eurosüsteemi koostatud ajakava, mille on heaks kiitnud EKP nõukogu ja mis näitab reservi hoidmisperioodi, samuti põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide väljakuulutamise, jaotamise ja tähtaegade ajastust;

„mitterahaline rekapitaliseerimine riigivõlainstrumentidega” – krediidiasutuse märgitud kapitali mis tahes suurendamine selliselt, et kogu suurendatav kapital või osa sellest saadakse krediidiasutusele täiendavat kapitali võimaldava riigi- või avaliku sektori asutuse võlainstrumentide suunatud emissioonist asjaomasele krediidiasutusele;

„rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium” – väärtpaberite keskdepositoorium, mis tegeleb mitmete riikide turgudelt pärit rahvusvaheliselt kaubeldavate väärtpaberite arveldamisega, harilikult mitmete valuutaalade vahel;

„rahvusvaheline organisatsioon” – määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

„rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber”, „ISIN-kood” – finantsturgudel emiteeritud väärtpaberitele antud rahvusvaheline tunnuskood;

„päevasisene laen” – päevasisene laen suunise EKP/2012/27 ( 9 ) artikli 2 punktis 26 määratletud tähenduses;

„investeerimisühing” – investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses;

„investeerimisfond” – rahaturufondid ja muud investeerimisfondid määruse (EL) nr 549/2013 A lisas määratletud tähenduses;

„EKP võlasertifikaatide emissioon” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav rahapoliitika instrument, mille abil EKP emiteerib võlasertifikaate, mis kajastavad EKP võlakohustust sertifikaadi omaniku ees;

„jumbo-tüüpi pandikiri” – EMP seaduses sätestatud pandikiri, mille emissioonimaht on vähemalt 1 miljard eurot ning millele vähemalt kolm turutegijat annavad korrapäraselt ostu- ja müüginoteeringuid;

„liisingunõuded” – lepinguga ette nähtud kavakohased maksed, mida liisinguvõtja peab tegema liisinguandjale vastavalt liisingulepingu tingimustele. Jääkväärtusi liisingunõueteks ei loeta. Eraisikutele pakutavaid väljaostuvõimalusega kasutusrendilepinguid (Personal Contract Purchase), st lepinguid, mille kohaselt kohustuse võtjal on järgmine valikuvõimalus: a) teha lõplik makse ja saada kaupade omanikuks; või b) tagastada kaubad lepingu tasaarvelduseks, käsitletakse liisingulepinguna;

„seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on kas EMP seaduses sätestatud pandikiri või EMP-väline G10 seaduses sätestatud pandikiri;

„likviidsustoetus” – struktuurne, tegelik või potentsiaalne toiming, mis on ette nähtud või mida peetakse asjakohaseks, et katta varaga tagatud väärtpaberitega tehtava tehingu kestel tekkida võiv ajutine rahavoogude puudujääk;

„laenuandmete register” - ESMA väärtpaberistamise register või eurosüsteemi poolt määratud register;

„pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul eesmärgiga pakkuda finantssektorile likviidsust pikema tähtajaga kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul;

„põhilised refinantseerimisoperatsioonid” – liik korrapäraseid avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb pöördtehingute kujul;

„hoidmisperiood” – samas tähenduses, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9);

„lisatagatise nõue” – kõikumisvahemiku rakendamisega seotud menetlus, mis tähendab, et kui osapoole mobiliseeritud tagatisvara regulaarselt mõõdetav väärtus langeb teatavast tasemest madalamale, nõuab eurosüsteem, et osapool lisaks juurde kõlblikke varasid või sularaha. Koondtagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid üksnes alatagatuse korral ning märgistatud tagatiste haldussüsteemides esitatakse lisatagatise nõudeid puuduva osa suhtes; kumbagi meetodit rakendatakse asukohariigi keskpanga riigisisese dokumentatsiooni kohaselt;

„intressi piirmäär” – likviidsust lisavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes madalaim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse, või likviidsust vähendavates muutuva intressimääraga pakkumismenetlustes kõrgeim intressimäär, millega pakkumised rahuldatakse;

„laenamise püsivõimalus” – eurosüsteemi pakutav püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada selleks, et saada eurosüsteemilt RKP kaudu piisavate kõlblike varade tagatisel eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölaenu;

„laenamise püsivõimaluse intressimäär” – laenamise püsivõimalusele rakendatav intressimäär;

„vahetustehingu kursivahe piirnoteering” – vahetustehingu kursivahe noteering, mille juures ammendub kogu pakkumismenetluses jaotatav summa;

„turukõlblikud varad” – võlainstrumendid, millega lubatakse turul kaubelda ja mis vastavad käesoleva suunise neljandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele;

„tähtpäev” – kuupäev, mil eurosüsteemi rahapoliitika operatsiooni tähtaeg lõpeb. Tagasiostulepingu või vahetustehingu puhul on tähtpäevaks tagasiostupäev;

„liikmesriik” – liidu liikmesriik;

„multi-cédula'd” – Hispaania eriotstarbeliste rahastamisvahendite (fondo de titulización de activos ehk FTA) emiteeritud võlainstrumendid, mis võimaldavad koondada ühte kogumisse teataval arvul väikesi üksik-cédula'sid (teatavad Hispaania tagatud võlakirjad) mitmetelt emitentidelt;

„mitmepoolne arengupank” – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud üksus, mille vastu esitatavatele nõuetele on selle artikli kohaselt määratud riskikaal 0 %;

„mitme intressimääraga enampakkumine”, „Ameerika enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe on samaväärne igas üksikpakkumises pakutuga;

„astmeline kupongimäär” – kupongistruktuur, mille puhul marginaaliosa (x) kasvab vara eluea jooksul rohkem kui üks kord vastavalt ette kindlaks määratud ajakavale ette kindlaks määratud kuupäevadel, harilikult tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeval või kupongimakse tähtpäeval;

„riigi keskpank”, „RKP” – rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi siseriiklik keskpank;

„RKP tööpäev” – päev, mil RKP on eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tegemiseks avatud, sealhulgas päevad, mil niisuguse RKP filiaalid võivad olla kohalike või piirkondlike pühade tõttu suletud;

„EMP-välised G10 riigid” – need Kümne Grupis (G10) osalevad riigid, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna riigid, s.o Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Šveits;

„EMP-väline G10 seaduses sätestatud pandikiri” – pandikiri, mis on emiteeritud kooskõlas EMP-välise G10 riigi võlakirjade õigusraamistiku nõuetega;

„mittefinantsettevõtted” – määratletud määruses (EL) nr 549/2013;

„turukõlbmatu vara” – järgmist liiki varad: tähtajalised hoiused, krediidinõuded, eluasemehüpoteekväärtpaberid ja kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid;

„kõlblike krediidinõuetega tagatud turukõlbmatud võlainstrumendid” – võlainstrumendid:

„otsetehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel kasutatav instrument, mille abil eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul (hetke- või forvardtehingutes), kusjuures omandiõigus läheb müüjalt ostjale täielikult üle, ilma et sellega oleks seotud omandiõiguse tagasiminek;

„koondtagatiste haldussüsteem” – RKPdele mõeldud süsteem tagatiste haldamiseks, mille raames osapoolel on RKPs koondtagatiste konto, kus hoiustatakse selle osapoole tehtavate eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks varasid, mis registreeritakse nii, et ükski teatav kindel kõlblik vara ei ole seotud teatava kindla eurosüsteemi krediidioperatsiooniga ja osapool võib kõlblikke varasid pidevalt asendada;

„avalik krediidireiting” – krediidireiting: a) mida annab või tunnustab liidus registreeritud ja eurosüsteemi poolt tunnustatud krediidihindamisasutus ja b) mis on avaldatud või mida levitatakse ainult tellijatele;

„avaliku sektori asutus” – üksus, mille statistikaamet on liigitanud määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses avalikku sektorisse kuuluvaks;

„kiirpakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 105 minuti jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni ja milles võib osapoolte arvu piirata, nagu käesoleva suunise teises osas on täpsemalt sätestatud;

„releeühendus” – kahe erineva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide vaheline ühendus, mida kasutatakse väärtpaberitehingute või -ülekannete tegemiseks vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu, TARGET2-Securities süsteemis osalevate väärtpaberite keskdepositooriumide käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide puhul mitme vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu;

„tagasiostuleping” – kokkulepe, milles müüakse kõlblik vara ostjale nii, et müüjale ei jää selle omandiõigust, ja samal ajal tekib müüjal õigus ja kohustus samaväärne vara teataval tulevasel kuupäeval või nõudmise korral teatava konkreetse hinnaga tagasi osta;

„tagasiostupäev” – kuupäev, mil ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale;

„tagasiostuhind” – hind, millega ostja on tagasiostulepingul põhineva tehingu puhul kohustatud müüma samaväärsed varad tagasi müüjale. Tagasiostuhind võrdub ostuhinnaga, millele on lisatud hinnavahe, mis on vastavuses pakutud likviidsuselt operatsiooni tähtaja jooksul arvestatud intressiga;

„pöördtehing” – avaturuoperatsioonide tegemisel ja laenamise püsivõimaluse osutamisel kasutatav instrument, mille abil RKP ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teeb tagatud laenude näol krediidioperatsioone;

„depookonto” – rahvusvahelise väärtpaberite keskdepositooriumi, väärtpaberite keskdepositooriumi või RKP hallatav väärtpaberikonto, millele krediidiasutused võivad paigutada eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagamiseks kõlblikke väärtpabereid;

„väärtpaberiarveldussüsteem” – väärtpaberiarveldussüsteem määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 10 määratletud tähenduses, mille abil saab väärtpabereid üle kanda kas makseta (FOP) või makse vastu (DVP);

„arvelduspäev” – kuupäev, mil tehing arveldatakse;

„ühtse intressimääraga enampakkumine”, „Hollandi enampakkumine” – enampakkumine, milles pakkumiste jaotamise intressimäär või hind või vahetustehingu kursivahe võrdub kõikide rahuldatud pakkumiste puhul intressi piirmäära või hinna piirmäära või vahetustehingu kursivahe piirmääraga;

„eriotstarbeline rahastamisvahend” – väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 66 tähenduses;

„tavapakkumismenetlus” – eurosüsteemi kasutatav pakkumismenetlus, mis viiakse harilikult läbi 24 tunni jooksul alates pakkumise väljakuulutamisest kuni jaotamistulemuste kinnitamiseni;

„struktuurioperatsioonid” – liik avaturuoperatsioone, mida eurosüsteem teeb selleks, et kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni finantssektori suhtes või täita muid rahapoliitilisi eesmärke, mis on täpsemalt sätestatud käesoleva suunise teises osas;

„kestlikkuse eesmärk” – emitendi poolt avalikult kättesaadavas emissioonidokumendis seatud eesmärk, millega mõõdetakse emitendi kestlikkusprofiili kvantitatiivset paranemist eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul seoses ühe või mitme Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852 ( 10 ) sätestatud keskkonnaeesmärgiga ja/või ühe või mitme ÜRO seatud kestliku arengu eesmärgiga, mis on seotud kliimamuutuste või keskkonnaseisundi halvenemisega ( 11 );

„vahetustehingu kursivahe” – välisvaluuta vahetustehingus forvard- ja hetketehingu vahetuskursside vahe üldiste turutavade kohaselt noteerituna;

„jätkuemissioon” – emissioon, mis moodustab varasema emissiooniga ühe seeria;

„TARGET2” – reaalajaline eurodes tehtavate brutoarvelduste süsteem, mille kaudu arveldatakse euromakseid keskpangarahas ja mida reguleerib suunis EKP/2012/27;

„pakkumismenetlus” – menetlus, mille abil eurosüsteem lisab turule likviidsust või kõrvaldab seda nii, et RKP sõlmib tehinguid, aktsepteerides pakkumisi, mida osapooled on pärast avalikku teadet esitanud;

„tehingupäev (T)” – kuupäev, mil kaks osapoolt sõlmivad tehingu, s.o kokkuleppe teostada finantstehing. Tehingupäev võib langeda kokku tehingu arvelduspäevaga (sama päeva arveldus) või eelneda arvelduspäevale teatav kindlaksmääratud arv tööpäevi (arvelduspäev näidatakse kujul T + arvelduslõtk);

„kolmepoolne agent” – RKPga lepingu sõlminud kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, kes peab selle lepingu kohaselt osutama selle RKP esindajana teatavaid tagatiste haldamise teenuseid;

„liit” – Euroopa Liit;

„väärtuskärbe” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse protsentuaalne vähendamine;

„turuväärtuse alandamine” – eurosüsteemi krediidioperatsioonidesse tagatiseks mobiliseeritud vara turuväärtuse teatav protsentuaalne vähendamine enne väärtuskärbet;

„muutuva intressimääraga pakkumismenetlus” – pakkumismenetlus, milles osalevad osapooled esitavad pakkumisi kogusumma, intressimäära, vahetustehingute kursivahe või hinna kohta, millega nad soovivad omavahelises konkurentsis eurosüsteemiga tehinguid sõlmida, ning kus esmajärjekorras rahuldatakse kõige konkurentsivõimelisemad pakkumised, kuni kogu pakutav summa ammendub;

„lõpetamises osalev üksus” – üksus, a) mille peamine eesmärk on varade järkjärguline üleandmine ja oma tegevuse lõpetamine; või b) mis on varahalduse või varade loovutamise üksus, mis on asutatud finantssektori restruktureerimise ja/või kriisilahenduse toetuseks, sh võõrandamisstruktuur, mis on tekkinud kriisilahendusest tuleneva varade eraldamise meetme tagajärjel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 ( 12 ) artikliga 26 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artiklit 42 ülevõtva riigisisese õigusaktiga ( 13 );

„nullkupongimäär” – võlainstrument, millelt ei maksta perioodilisi kupongimakseid.

nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma;

nad vastavad järgmistele tingimustele:

neil on tugev finantsseisund artikli 55a tähenduses;

nad vastavad seoses konkreetse instrumendi või operatsiooniga tegevusnõuetele lepingutes või eeskirjades, mida asukohariigi keskpank või EKP kohaldab.

turukõlblike varade suhtes, mida ei ole emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad ega rahvusvahelised organisatsioonid, ja varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

▼M6

▼B

turukõlblike varade suhtes, mille on emiteerinud keskvalitsused, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, asutused, mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid, kohaldatakse järgmisi reegleid:

varaga tagatud väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi reegleid:

kui iga emitent kannab solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias, võetakse arvesse kõrgeim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed;

kui mis tahes emitent ei kanna solidaarset vastutust kõikide teiste emitentide kohustuste eest selles emissioonis või vajaduse korral programmis või emissiooniseerias võetakse arvesse madalaim reiting kõikide asjaomaste emitentide suhtes antud reitinguagentuuride emitendireitingutest, mis on paremuselt esimesed.