This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013R1380-20230101
Regulation (EU) No 1380/2013 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2013 on the Common Fisheries Policy, amending Council Regulations (EC) No 1954/2003 and (EC) No 1224/2009 and repealing Council Regulations (EC) No 2371/2002 and (EC) No 639/2004 and Council Decision 2004/585/EC
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ
02013R1380 — ET — 01.01.2023 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 354 |
86 |
28.12.2013 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/812, 20. mai 2015, |
L 133 |
1 |
29.5.2015 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2092, 15. november 2017, |
L 302 |
1 |
17.11.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, |
L 198 |
105 |
25.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2495, 14. detsember 2022, |
L 325 |
1 |
20.12.2022 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013,
11. detsember 2013,
ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ
I
OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
Ühine kalanduspoliitika hõlmab:
mere bioloogiliste ressursside kaitset ning selliseid ressursse ammutava kalapüügi ja selleks vajaliku laevastiku majandamist;
ühise kalanduspoliitika rakendamist toetavate turu- ja finantsmeetmete kontekstis magevee bioloogilisi ressursse, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist.
Ühine kalanduspoliitika hõlmab lõikes 1 osutatud tegevusi juhul, kui neid teostatakse:
liikmesriikide territooriumil, kus kohaldatakse ELi toimimise lepingut,
liidu vetes, sh kolmanda riigi lipu all sõitvatel või seal registreeritud kalalaevadel,
liidu kalalaevadel liidu vetest väljaspool või
liikmesriikide kodanike poolt, ilma et see piiraks lipuriigi esmavastutust.
Artikkel 2
Eesmärgid
Selleks, et saavutada eesmärk järk-järgult taastada ja hoida kalavarude populatsioonide biomass maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, saavutatakse maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.
Ühise kalanduspoliitikaga eelkõige:
kaotatakse järg-järgult tagasiheide, igal üksikjuhul eraldi ja võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, vältides ja vähendades võimalikult palju soovimatut saaki ja ning tagades järk-järgult saagi lossimise;
vajaduse korral kasutatakse soovimatut saaki parimal viisil ära, loomata turgu kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtudest väiksemale saagile;
luuakse tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale kalapüügi- ja kalatöötlemissektorile ning maismaal toimuvale kalapüügiga seotud tegevusele;
nähakse ette meetmed laevastike püügivõimsuse kohandamiseks püügivõimalustega, mis vastavad lõikele 2, et saavutada majanduslikult elujõulised laevastikud, kasutamata ülemäära mere bioloogilisi ressursse;
edendatakse liidus säästvat vesiviljelust, et toetada toiduga varustatust ja kindlustatust ning tööhõivet;
toetatakse rahuldava elatustaseme saavutamist nende hulgas, kes sõltuvad püügitegevusest, pidades silmas rannapüüki ja sotsiaal-majanduslikke aspekte;
panustatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tõhusasse ja läbipaistvasse siseturgu ning võrdsete tingimuste tagamisse liidus turustatavatele kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele;
võetakse arvesse nii tarbijate kui ka tootjate huvisid;
edendatakse rannapüüki, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikke aspekte;
tagatakse kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada 2020. aastaks hea keskkonnaseisund, nagu on sätestatud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1, ja liidu muude poliitikavaldkondadega.
Artikkel 3
Hea valitsemistava põhimõtted
Ühises kalanduspoliitikas juhindutakse järgmistest hea valitsemistava põhimõtetest:
vastutuse selge määratlemine liidu, piirkonna, riigi ja kohalikul tasandil;
piirkondliku eripära arvesse võtmine piirkondliku lähenemisviisi abil;
meetmete võtmine parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal;
pikaajaline perspektiiv;
haldusalane kulutõhusus;
sidusrühmade, eelkõige nõuandekomisjonide asjakohane kaasamine kõikidel etappidel kontseptsioonist kuni meetmete rakendamiseni;
lipuriigi esmavastutus;
kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega;
asjakohane mõjuhinnangute kasutamine;
kooskõla ühise kalanduspoliitika sise- ja välismõõtme vahel;
andmete käsitlemise läbipaistvus kooskõlas kehtivate õiguslike nõuetega ning eraelu, isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuseeskirjade nõuetekohane austamine; andmete kättesaadavus asjakohastele teadusasutustele, teistele asutustele, kellel on teadus- või majandamisalane huvi, ja muudele kindlaksmääratud lõppkasutajatele.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„liidu veed” – liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, v.a ELi toimimise lepingu II lisas loetletud territooriumidega külgnevad veed; |
2) |
„mere bioloogilised ressursid” – kasutusel ja saadaval olevad merevees elavad liigid, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid nende merevees elamise ajal; |
3) |
„magevee bioloogilised ressursid” – kasutusel ja saadaval olevad magevees elavad liigid; |
4) |
„kalalaev” – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd; |
5) |
„liidu kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev; |
6) |
„kalalaevastiku koosseisu arvamine” – kalalaeva registreerimine liikmesriigi kalalaevaregistris; |
7) |
„maksimaalne jätkusuutlik saagikus” – kõrgeim teoreetiline tasakaalustatud saak, mida saab kalavarust püsivalt keskmiselt välja püüda olemasolevate keskmiste keskkonnatingimuste juures ilma taastootmisprotsessi märkimisväärselt mõjutamata; |
8) |
„ettevaatusprintsiibil põhinev lähenemisviis kalavarude majandamisele” ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 6 tähenduses – lähenemine, mille kohaselt ei tohiks piisavate teadusandmete puudumist kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta tarvitusele võtmata meetmeid sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning sihtliiki mittekuuluvate liikide ja nende elukeskkonna kaitseks; |
9) |
„ökosüsteemipõhine lähenemisviis kalavarude majandamisele” – integreeritud lähenemisviis kalavarude majandamisele ökoloogiliselt asjakohastes piirides, mis püüab korraldada looduslike ressursside kasutamist, võttes arvesse kalapüüki ja muud inimtegevust ning säilitades samas nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka bioloogilised protsessid, mis on vajalikud mõjutatud ökosüsteemi asualade koosseisu, struktuuri ja funktsioneerimise kaitseks, võttes arvesse teadmisi ja ebaselgeid aspekte seoses ökosüsteemi biootiliste, abiootiliste ja inimestega seotud komponentidega; |
10) |
„tagasiheide” – saak, mis lastakse merre tagasi; |
11) |
„väikese mõjuga kalapüük” – selektiivsete kalapüügiviiside kasutamine, millel on väike kahjulik mõju mereökosüsteemidele ja/või mis võib tekitada vähe heitgaase; |
12) |
„selektiivne kalapüük” – kalapüük, mille puhul kasutatakse püügimeetodeid või püügivahendeid, millega püütakse püügioperatsioonide käigus sihipäraselt organisme suuruse või liigi järgi, võimaldades vältida või vigastamata vabaks lasta sihtliiki mittekuuluvaid isendeid; |
13) |
„kalastussuremus” – määr, mille ulatuses eemaldatakse püügitegevuse käigus teatava aja jooksul varust biomass ja üksikud isendid; |
14) |
„varu” – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal; |
15) |
„püügi piirnorm” – vastavalt vajadusele kas koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma püügiks teataval ajavahemikul, mil sellise kalavaru või kalavarude rühma suhtes kehtib lossimiskohustus, või koguseline piirnorm kalavaru või kalavarude rühma püügiks teataval ajavahemikul, mil lossimiskohustus ei kehti; |
16) |
„kaitse piirväärtused” – kalavaru populatsiooni parameetrite (biomass või kalastussuremus) väärtused, mida kasutatakse kalapüügi majandamisel, näiteks lubatava bioloogilise riski või soovitud saagikustaseme kindlaksmääramisel; |
17) |
„kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt” – merevees elavate liikide mõõt, arvestades küpsust, mis on kehtestatud liidu õigusega ja millest väiksema mõõdu puhul rakendatakse piiranguid või stiimuleid, mille eesmärk on vältida nende püüki püügitegevuse käigus; selline mõõt asendab vajaduse korral lossitava saagi alammõõdu; |
18) |
„ohututes bioloogilistes piirides kalavarud” – kalavarud, mille puhul on väga tõenäoline, et nende hinnanguline kudekarja biomass eelmise aasta lõpus on suurem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim) ja nende hinnanguline kalastussuremus eelmisel aastal on väiksem kui kalastussuremuse piirväärtus (Flim); |
19) |
„kaitseabinõu” – ettevaatusmeede, mis on mõeldud soovimatu asjade käigu vältimiseks; |
20) |
„tehniline meede” – meede, millega reguleeritakse väljapüügi liigilist koostist ja suuruse järgi jaotumist ning püügitegevuse mõju ökosüsteemi osadele, kehtestades püüniste kasutamise ja ehituse tingimused ning püügipiirkondadele juurdepääsu piirangud; |
21) |
„püügikoormus” – kalalaeva võimsus korrutatuna püügil oldud päevade arvuga; kalalaevade rühma püügikoormus on rühma kõigi laevade püügikoormuste summa; |
22) |
„otsese majandamishuviga liikmesriik” – liikmesriik, kellel on huvi kalapüügivõimaluste või kalapüügi vastu asjaomase liikmesriigi majandusvööndis, või Vahemere puhul huvi avamerel toimuva traditsioonilise kalapüügi vastu; |
23) |
„ülekantavad püügikontsessioonid” – tühistatav kasutamisõigus teatavale osale kalapüügivõimalustest, mis on liikmesriigile eraldatud või nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 ( 1 ) artikli 19 kohaselt liikmesriigi poolt kehtestatud majandamiskavadega ette nähtud ning mida õiguse omanik tohib edasi anda; |
24) |
„püügivõimsus” – laeva tonnaaž brutotonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2930/86 ( 2 ) artiklites 4 ja 5; |
25) |
„vesiviljelus” – veeorganismide kasvatamine või viljelemine võtete abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; veeorganismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud; |
26) |
„kalalaevatunnistus” – nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ( 3 ) artikli 4 punktis 9 määratletud tunnistus; |
27) |
„kalapüügiluba” – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 10 määratletud luba; |
28) |
„püügitegevus” – kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalapüügitoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine; |
29) |
„kalapüügitooted” – püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid või nendest valmistatud tooted; |
30) |
„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga; |
31) |
„tõsine rikkumine” – asjakohases liidu õiguses, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 ( 4 ) artikli 42 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 määratletud rikkumine; |
32) |
„teaduslike andmete lõpptarbija” – asutus, mis on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu; |
33) |
„lubatud kogupüügi ülejääk” – lubatud kogupüügi see osa, mida rannikuriik ei püüa ja mille tagajärjel jääb individuaalsete kalavarude üldine kasutamise tase alla sellise taseme, mis võimaldab varudel taastuda, ja mille puhul hoitakse püütavate liikide populatsioone üle parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele põhineva soovitava taseme; |
34) |
„vesiviljelustooted” – mis tahes vesiviljeluse tulemusena saadud veeorganismid oma elutsükli mis tahes etapil või nendest tehtud tooted; |
35) |
„kudekarja biomass” – määratud aja jooksul sigimises osalevate teatavasse kalavarusse kuuluvate kalade (sealhulgas isas- ja emaskalad ja poegimise teel paljunevad kalad) hinnanguline mass; |
36) |
„segapüük” – püük, milles leidub rohkem kui ühte liiki kalu ning need erinevad liigid püütakse tõenäoliselt sama püügioperatsiooni käigus; |
37) |
„säästva kalapüügi partnerluslepingud” – kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on saada vastutasuks liidu rahalise hüvitise eest, mis võib hõlmata valdkondlikku toetust, juurdepääs vetele ja varudele, et kasutada säästval viisil osa mere bioloogiliste ressursside ülejäägist. |
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi geograafiliste piirkondade geograafilisi määratlusi:
a) |
„Põhjameri” – ICESi ( 5 ) IV ja IIIa püügipiirkonnad; |
b) |
„Läänemeri” – ICESi IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonnad; |
c) |
„loodepiirkonna veed” – ICESi V (välja arvatud Va ja üksnes Vb liidu veed), VI ja VII püügipiirkonnad; |
d) |
„edelapiirkonna veed” – ICESi VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed) püügipiirkonnad ja CECAFi püügipiirkonnad ( 6 ) 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed); |
e) |
„Vahemeri” – Vahemere veed 5°36’ läänepikkusjoonest ida pool; |
f) |
„Must meri” – GFCMi (Vahemere üldine kalanduskomisjon) geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile GFCM/33/2009/2. |
II
OSA
JUURDEPÄÄS VETELE
Artikkel 5
Vetele juurdepääsu üldeeskirjad
III
OSA
MERE BIOLOOGILISTE RESSURSSIDE KAITSEKS JA SÄÄSTVAKS KASUTAMISEKS VÕETAVAD MEETMED
I
JAOTIS
Kaitsemeetmed
Artikkel 6
Üldsätted
Artikkel 7
Kaitsemeetmete liigid
Mere bioloogiliste ressursside kaitseks ja säästvaks kasutamiseks võib võtta muu hulgas järgmisi meetmeid:
mitmeaastased kavad vastavalt artiklitele 9 ja 10;
eesmärgid, mis käsitlevad varude kaitset ja säästvat kasutamist, ning seotud meetmed kalapüügiga merekeskkonnale avaldatava mõju minimeerimiseks;
meetmed kalalaevade püügivõimsuse kohandamiseks olemasolevate püügivõimalustega;
stiimulid, sealhulgas sellised majanduslikku laadi stiimulid nagu püügivõimalused, et edendada püügimeetodeid, mis aitavad kaasa selektiivsemale kalapüügile, soovimatu saagi võimalikult suurele vältimisele ja vähendamisele ning sellisele kalapüügile, millel on väike mõju mere ökosüsteemile ja kalavarudele;
kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist ja eraldamist käsitlevad meetmed;
meetmed artikli 15 eesmärkide saavutamiseks;
kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud;
alternatiivset tüüpi kalapüügitehnika ning püügi selektiivsust suurendavate või püügitegevusega merekeskkonnale avaldatavat negatiivset mõju minimeerivate püügivahenditega tehtavad katseprojektid;
artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmed, mis on vajalikud liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks;
lõikes 2 osutatud tehnilised meetmed.
Tehnilised meetmed hõlmavad muu hulgas järgmist:
püügivahendite omadused ja nende kasutamise eeskirjad;
püüniste konstruktsiooninõuded, sh:
selektiivsust parandavad või ökosüsteemile avaldatavat negatiivset mõju minimeerivad muudatused või lisaseadmed;
ohustatud ja kaitstud liikide tahtmatut püüki ja muud soovimatut püüki vähendavad muudatused ja lisaseadmed;
teatavate püüniste kasutamise ja püügitegevuse piiramine või keelamine teatavatel aladel või teatavatel ajavahemikel;
nõue katkestada kalalaevade püügitegevus kindlal alal kindlaksmääratud minimaalseks ajavahemikuks, et kaitsta ajutiselt ühte kohta koonduvaid ohustatud liike, kudevaid kalu, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu ja muid haavatavaid mereressursse;
erimeetmed kalapüügiga mere bioloogilisele mitmekesisusele ja mere ökosüsteemidele avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks, sealhulgas meetmed soovimatu saagi võimalikult suurel määral vältimiseks ja vähendamiseks.
Artikkel 8
Kalavarude taastamise alade rajamine
II
JAOTIS
Erimeetmed
Artikkel 9
Mitmeaastaste kavade põhimõtted ja eesmärgid
Mitmeaastased kavad hõlmavad kas:
ühte liiki või
segapüügi puhul või kui varude dünaamikad on omavahel seotud, mitme varu koospüüki asjaomases geograafilises piirkonnas, võttes arvesse teadmisi kalavarude, kalapüügi ja mereökosüsteemide vastastikuse mõju kohta.
Artikkel 10
Mitmeaastaste kavade sisu
Vajaduse korral ja ELi toimimise lepingu kohaseid vastavaid pädevusi piiramata, hõlmab mitmeaastane kava:
reguleerimisala, mis hõlmab varusid, püüki ja ala, mille suhtes mitmeaastast kava rakendatakse;
eesmärke, mis on kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega ja artiklite 6 ja 9 asjakohaste sätetega;
koguseliselt väljendatud eesmärke, näiteks kalastussuremuse määrasid ja/või kudekarja biomassi;
koguseliselt väljendatud eesmärkide saavutamise täpset ajaraamistikku;
kaitse piirväärtusi, mis on kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega;
artiklis 15 esitatud eesmärkide saavutamiseks võetavate tehniliste ja kaitsemeetmete eesmärke ning soovimatu saagi võimalikult suurel määral vältimiseks või vähendamiseks võetavate meetmete eesmärke;
kaitseabinõud, et tagada koguseliselt väljendatud eesmärkide täitmine, ja vajaduse korral parandusmeetmeid, sealhulgas olukorras, kus andmete halvenev kvaliteet või kättesaadavus ohustab kalavaru jätkusuutlikkust.
Mitmeaastane kava võib hõlmata ka:
muid kaitsemeetmeid, eelkõige meetmeid tagasiheite järkjärguliseks kaotamiseks, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, või kalapüügiga ökosüsteemile avaldatava negatiivse mõju minimeerimiseks, mida tuleb vajaduse korral täiendavalt kirjeldada kooskõlas artikliga 18;
koguseliselt väljendatavaid näitajaid mitmeaastase kava eesmärkide saavutamise edusammude korrapäraseks seireks ja hindamiseks;
vajaduse korral konkreetseid eesmärke anadroomsete ja katadroomsete liikide elutsükli sellel etapil, mil nad elavad magevees.
Artikkel 11
Liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud kaitsemeetmed
Kui kõik liikmesriigid ei saavuta kokkulepet komisjonile esimese lõike kohaselt esitatava ühise soovituse osas esimeses lõigus ettenähtud tähtaja jooksul või kui ühist soovitust ei peeta lõikes 1 osutatud nõuetega ühilduvaks, võib komisjon esitada ettepaneku kooskõlas ELi toimimise lepinguga.
Artikkel 12
Komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral
Artikkel 13
Liikmesriigi erakorralised meetmed
Artikkel 14
Soovimatu püügi vältimine ja minimeerimine
Artikkel 15
Lossimiskohustus
Kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, ja Vahemere puhul ka nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas määratletud alammõõte, ning mis on püütud liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla ja sisalduvad allpool esitatud kalapüügi ja geograafiliste piirkondade loetelus, tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning asjakohasel juhul arvestada kvootidest maha, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elussöödana, kusjuures järgitakse järgmist ajaraamistikku:
hiljemalt 1. jaanuarist 2015:
hiljemalt 1. jaanuarist 2015 püüki määratlevad liigid ja hiljemalt 1. jaanuarist 2017 kõik muud Läänemeres asuvates liidu vetes püügi alla kuuluvad liigid selliste liikide puhul, millele kohaldatakse püügi piirnorme, ent mis ei ole hõlmatud punktiga a;
hiljemalt 1. jaanuarist 2016 püüki määratlevad liigid ja hiljemalt 1. jaanuarist 2019 kõik muud liigid:
Põhjameres:
loodepiirkonna vetes:
edelapiirkonna vetes:
püügi piirnormidega liikide muu püük;
hiljemalt 1. jaanuarist 2017 püükimääratlevad liigid ja hiljemalt 1. jaanuarist 2019 kõik muud liigid, mis kuuluvad punktiga a hõlmamata püügi alla Vahemeres, Mustas meres ja kõigis teistes liidu vetes ja väljaspool liitu asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.
Lõikes 1 osutatud lossimiskohustus ei kehti järgmisele:
liigid, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ühise kalanduspoliitika valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis;
liigid, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõestatud, võttes arvesse püügivahendite, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi;
vähese tähtsusega eranditega hõlmatud saagid;
röövloomade poolt kahjustatud kala.
Lõikes 1 osutatud lossimiskohustuse rakendamise üksikasju täpsustatakse artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastastes kavades ja vajaduse korral täpsustatakse neid täiendavalt kooskõlas artikliga 18, sealhulgas:
erisätetes, mis käsitlevad kalapüüki või liike, mille suhtes kehtib lõikes 1 osutatud lossimiskohustus, näiteks artikli 7 lõikes 2 osutatud tehnilistes meetmetes, mille eesmärk on suurendada püügivahendite selektiivsust või vähendada või nii palju kui võimalik hoida ära juhupüüki;
lõike 4 punktis b osutatud liikide lossimiskohustuse suhtes tehtavate erandite kirjelduses;
sätetes, mis käsitlevad vähese tähtsusega erandeid kuni 5 % ulatuses kõigi lõikes 1 osutatud lossimiskohustusega hõlmatud liikide aastasest kogusaagist. Vähese tähtsusega erandeid kohaldatakse järgmistel juhtudel:
teaduslikud andmed näitavad, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada, või
on vaja vältida ebaproportsionaalselt suuri kulutusi soovimatu saagi käsitlemiseks selliste püügivahendite korral, kus soovimatu saak ühe püügivahendi kohta ei ületa mitmeaastases kavas kehtestatavat teatavat protsenti kõnealuse püügivahendi aastasest kogusaagist.
Käesoleva punktiga hõlmatud saake ei arvata asjaomastest kvootidest maha, kuid kõik sellised saagid tuleb täielikult dokumenteerida.
Nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul suurendatakse käesolevas punktis osutatud aastast kogusaaki:
kahe protsendi võrra lossimiskohustuse kohaldamise kahe esimese aasta jooksul ja
ühe protsendi võrra kahe järgmise aasta jooksul;
sätetes püügi dokumenteerimise kohta;
vajaduse korral kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamisega vastavalt lõikele 10.
Aastaaruanded hõlmavad järgmist:
Artikkel 16
Kalapüügivõimalused
Artikkel 17
Liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid kalapüügivõimaluste jaotamisel
Liikmesriigid kasutavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste, nagu osutatud artiklis 16, jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi. Kasutatavad kriteeriumid võivad muu hulgas hõlmata kalapüügi mõju keskkonnale, nõuete senist täitmist, panust kohalikku majandusse ja varasemaid püügimahte. Liikmesriigid püüavad neile eraldatud kalapüügivõimaluste raames pakkuda stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad selektiivseid püüniseid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise, tarbides näiteks vähem energiat või kahjustades vähem looduslikke elupaiku.
III
JAOTIS
Piirkondadeks jaotamine
Artikkel 18
Piirkondlik koostöö seoses kaitsemeetmetega
Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt vastu võetavaid kaitsemeetmeid käsitlevad ühised soovitused põhinevad parimail kättesaadavail teaduslikel nõuannetel ning vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
on kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega;
on kooskõlas asjaomase kaitsemeetme reguleerimisala ja eesmärkidega;
on kooskõlas asjaomase mitmeaastase kava reguleerimisalaga ja aitavad tõhusalt saavutada asjaomase mitmeaastase kavaga ette nähtud eesmärke ja koguseliselt väljendatud sihte;
on vähemalt sama ranged kui liidu õigusega ette nähtud meetmed.
IV
JAOTIS
Riiklikud meetmed
Artikkel 19
Liikmesriikide meetmed, mida kohaldatakse nende lipu all sõitvate kalalaevade või nende territooriumil asuvate isikute suhtes
Liikmesriik võib vastu võtta liidu vete kalavarude kaitsemeetmeid juhul, kui need meetmed vastavad kõigile järgmistele nõuetele:
on kohaldatavad üksnes asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade suhtes või kui püügitegevusega ei tegele kalalaev, siis tema territooriumi osal, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingut, asuvate isikute suhtes;
on kooskõlas artiklis 2 sätestatud eesmärkidega;
on vähemalt sama ranged kui liidu õigusega ette nähtud meetmed.
Artikkel 20
Liikmesriigi meetmed 12 meremiili laiuses vööndis
IV
OSA
PÜÜGIVÕIMSUSE HALDAMINE
Artikkel 21
Ülekantavate püügikontsessioonide süsteemide kehtestamine
Liikmesriigid võivad kehtestada ülekantavate püügikontsessioonide süsteemi. Sellise süsteemiga liikmesriigid loovad ülekantavate püügikontsessioonide registri ja haldavad seda.
Artikkel 22
Püügivõimsuse kohandamine ja haldamine
Aruanne sisaldab liikmesriigi laevastiku ja kõikide laevastiku osade püügivõimsuse iga-aastast hinnangut. Aruandes püütakse määrata kindlaks struktuurset liigset püügivõimsust laevastiku osade kaupa ning hinnatakse pikaajalist kasumlikkust laevastiku osade kaupa. Aruanded tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
Komisjon koostab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide laevastike püügivõimsuse ja nende püügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta kooskõlas lõike 2 esimeses lõigus osutatud suunistega. Aruanne hõlmab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tegevuskavasid. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 31. märtsiks 2015.
Lõikes 2 osutatud aruande koostamata jätmise ja/või käesoleva lõikes esimeses lõigus osutatud tegevuskava rakendamata jätmise korral võidakse proportsionaalselt peatada või katkestada kõnealusele liikmesriigile liidu asjaomase finantsabi andmine laevastiku asjaomasesse osasse või asjaomastesse osadesse investeerimiseks kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused.
Artikkel 23
Laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kord
Artikkel 24
Kalalaevastike registrid
V
OSA
KALAVARUDE MAJANDAMISE TEADUSLIK BAAS
Artikkel 25
Kalavarude majandamiseks vajalikud andmed
Liikmesriigid koguvad kooskõlas andmekogumise valdkonnas vastu võetud eeskirjadega bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks, haldavad kõnealuseid andmeid ning teevad need kättesaadavaks lõppkasutajatele, sh komisjoni määratud asutustele. Selliste andmete kogumine ja haldamine on kooskõlas tulevase liidu õigusaktiga, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014-2020 merendus- ja kalanduspoliitika finantstoetuse saamise tingimused, abikõlblik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu rahastamiseks. Nimetatud andmed võimaldavad eelkõige hinnata:
kasutatud mere bioloogiliste ressursside seisundit;
püügitaset ja püügitegevuse mõju mere bioloogilistele ressurssidele ja mere ökosüsteemidele ning
kalapüügi-, vesiviljelus- ja töötleva sektori sotsiaal-majanduslikku toimimist liidu vetes ja neist väljaspool.
Andmete kogumine, haldamine ja kasutamine põhineb järgmistel põhimõtetel:
täpsus ja usaldusväärsus ning õigeaegne kogumine;
koordineerimismehhanismide kasutamine, et vältida erinevatel eesmärkidel kogutavate andmete dubleerimist;
kogutud andmete turvaline säilitamine ja kaitse elektroonilistes andmebaasides ning vajaduse korral nende kättesaadavus avalikkusele, sealhulgas koondtasandil, et tagada konfidentsiaalsus;
komisjoni või tema määratud asutuste juurdepääs riiklikele andmebaasidele ja töötlemissüsteemidele, mida kasutatakse kogutud andmete olemasolu ja kvaliteedi kontrollimiseks;
asjakohaste andmete ja nende kogumise meetodite õigeaegne kättesaadavus asutustele, kes on kalandussektori andmete teaduslikust analüüsist huvitatud teadus- või majandamisalase huvi tõttu, ja muudele huvitatud isikutele, välja arvatud olukordades, kus kohaldatava liidu õiguse kohaselt nõutakse kaitset ja konfidentsiaalsust.
Komisjon hindab andmete kogumist käsitlevat aastaaruannet pärast oma teadusliku nõuandva organi ning vajaduse korral piirkondlike kalandusorganisatsioonide (milles liit on lepinguosaline või vaatleja) ja asjakohaste rahvusvaheliste teadusasutustega konsulteerimist.
Artikkel 26
Teadusasutustega konsulteerimine
Komisjon konsulteerib asjakohaste teadusasutustega. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega peetakse vajaduse korral nõu küsimustes, mis on seotud mere elusressursside kaitse ja majandamisega, sealhulgas bioloogiliste, tehniliste, keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspektidega. Teadusasutustega konsulteerimisel võetakse arvesse avalike vahendite nõuetekohast haldamist, et vältida selliste asutuste töö dubleerimist.
Artikkel 27
Teadusuuringud ja teaduslikud nõuanded
VI
OSA
VÄLISPOLIITIKA
Artikkel 28
Eesmärgid
Eelkõige liit:
toetab aktiivselt teaduslike teadmiste ja nõuannete edasiarendamist ning aitab sellele kaasa;
parandab liidu algatuste poliitilist sidusust, eelkõige keskkonna-, kaubandus- ja arengukoostööalase tegevuse osas, ning tugevdab arengukoostöö ning majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö kontekstis võetud meetmete sidusust;
soodustab säästvat püügitegevust, mis on majanduslikult elujõuline ja edendab liidus tööhõivet;
tagab, et liidu püügitegevus liidu vetest väljaspool põhineb samadel põhimõtetel ja standarditel, mida kohaldatakse liidu õiguse alusel ühise kalanduspoliitika valdkonnas, edendades liidu ja kolmandate riikide käitajatele võrdseid võimalusi;
edendab ja toetab kõigis rahvusvahelistes valdkondades meetmeid, mis on vajalikud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kaotamiseks;
edendab piirkondlike kalandusorganisatsioonide järelevalvekomiteede loomist ja tugevdamist, korrapäraseid sõltumatuid tulemuslikkuskontrolle ja asjakohaseid parandusmeetmeid, sealhulgas tõhusaid ja hoiatavaid karistusi, mida tuleb kohaldada läbipaistval ning mittediskrimineerival viisil.
I
JAOTIS
Rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid
Artikkel 29
Liidu tegevus rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides
Artikkel 30
Rahvusvaheliste õigusnormide täitmine
Liit teeb muu hulgas Euroopa Kalanduskontrolli Ameti („amet”) kaudu koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, sh piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et tagada meetmete, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisega seotud meetmete parem täitmine, et tagada selliste rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud meetmete range järgimine.
II
JAOTIS
Säästva kalapüügi partnerluslepingud
Artikkel 31
Säästva kalapüügi partnerluslepingute põhimõtted ja eesmärgid
Sellised raamistikud võivad hõlmata:
vajalike teadus- ning uurimisasutuste väljaarendamist ning toetamist;
seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust;
muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi säästva kalanduspoliitika väljaarendamisega.
Nimetatud lepingud sisaldavad võimaluse korral ka:
erisätet, millega keelatakse anda nendes vetes kalastavatele muudele laevastikele soodsamaid tingimusi kui liidu ettevõtjatele, sealhulgas seoses ressursside kaitse, arendamise ja majandamise, rahastamiskorra ning tasude ja õigustega, mis on seotud püügilubade väljastamisega;
lõikes 5 ettenähtud eeskirjaga seotud ainuõigussätet.
Kui riik, mis andis laevale lipu ajavahemikuks, mil laev ei olnud kantud liidu kalalaevaregistrisse, tunnistati liidu õigusega koostööd mittetegevaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise, selle ärahoidmise ja lõpetamise osas või riigiks, mis võimaldab mere elusressursside mittesäästvat kasutamist, siis antakse selline müügiluba üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et laeva püügitegevus on lõppenud ja omanik võttis viivitamata meetmeid laeva väljaarvamiseks kõnealuse riigi registrist.
Artikkel 32
Finantsabi
Liit annab kolmandatele riikidele säästva kalapüügi partnerluslepingute raames finantsabi, et:
katta osa kolmanda riigi vete kalavarudele juurdepääsu kuludest; iga säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli puhul tuleb hinnata liidu laevaomanike makstavat osa kalavarudele juurdepääsu kuludest ja see peab olema õiglane, mittediskrimineeriv ja kooskõlas juurdepääsutingimuste alusel saadavate hüvedega;
kehtestada haldusraamistik, mis hõlmab vajalike teadus- ja uurimisasutuste loomist ja käigushoidmist, edendab konsulteerimisprotsessi huvirühmadega ning seiret, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkust ning muid suutlikkuse suurendamise elemente, mis on seotud kolmanda riigi säästliku kalanduspoliitika arendamisega. sellist finantsabi antakse tingimusel, et konkreetsed tulemused on saavutatud ning et abi täiendab asjaomase kolmanda riigi rakendatavaid arenguprojekte ja -programme ja on nendega kooskõlas.
III
JAOTIS
Ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamine
Artikkel 33
Liidule ja kolmandatele riikidele ühist huvi pakkuvate kalavarude majandamise põhimõtted ja eesmärgid ning vahetust ja ühist majandamist käsitlevad lepingud
VII
OSA
VESIVILJELUS
Artikkel 34
Säästva vesiviljeluse edendamine
Komisjon kehtestab jätkusuutlikkuse edendamiseks ning toiduga kindlustatuse ja varustatuse, majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks säästva vesiviljeluse ühiseid prioriteete ja eesmärke käsitlevad mittesiduvad liidu strateegilised suunised. Sellistes strateegilistes suunistes võetakse arvesse suhtelisi lähtepositsioone ja asjaolude erinevust liidu piires ja luuakse alus mitmeaastastele riiklikele strateegiakavadele ning nende eesmärk on:
parandada vesiviljelustööstuse konkurentsivõimet ning toetada selle arendamist ja innovatsiooni;
vähendada halduskoormust ning muuta liidu õiguse rakendamine tõhusamaks ja sidusrühmade vajadustele vastavamaks;
ergutada majandustegevust;
mitmekesistada ja parandada ranniku- ja sisemaapiirkondade elukvaliteeti;
integreerida vesiviljelus mere- ja rannikuala ning sisemaa ruumilise planeerimisega.
Mitmeaastastel riiklikel strateegiakavadel on eelkõige järgmised eesmärgid:
haldustoimingute lihtsustamine, eriti seoses hindamise, mõju uurimise ja litsentsidega;
vesiviljelussektoris tegutsevatele käitajatele mõistliku kindlustunde andmine, et nad pääsevad juurde vetele ja muudele aladele;
keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse näitajad;
muude võimalike piiriüleste mõjude hindamine, eriti naaberliikmesriikide mere bioloogilistele ressurssidele ja mereökosüsteemidele;
sünergia loomine riiklike teadusprogrammide vahel ning koostöö tööstuse ja teadusringkondade vahel;
kõrge kvaliteediga toidu säästva tootmise konkurentsieeliste teadvustamine;
vesiviljeluse kasutamise ja uurimise edendamine, et parandada positiivset mõju keskkonnale ja kalavarudele ning vähendada negatiivset mõju, sealhulgas vähendada survet sööda tootmiseks kasutatavatele kalavarudele ja suurendada ressursitõhusust.
VIII
OSA
ÜHINE TURUKORRALDUS
Artikkel 35
Eesmärgid
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühine korraldus („ühine turukorraldus”) kehtestatakse järgmistel eesmärkidel:
aidata saavutada artiklis 2 sätestatud eesmärke ning eelkõige mere bioloogiliste elusressursside säästvat kasutamist;
võimaldada kalapüügi- ja vesiviljelustööstusel kohaldada asjakohasel tasemel ühist kalanduspoliitikat;
tugevdada liidu kalapüügi- ja vesiviljelustööstuse, eriti tootjate konkurentsivõimet;
parandada turgude läbipaistvust ja stabiilsust, eriti majandusteadmisi ning liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turgudest arusaamist kogu tarneahela ulatuses, tagada, et lisandväärtuse jaotumine sektori tarneahelas on rohkem tasakaalus, parandada tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kasutades selleks teavitust ja märgistust, mis annab arusaadavat teavet;
aidata kaasa ühtlustatud raamistiku tagamisele kõikide liidus turustatud toodete jaoks, edendades kalavarude säästvat kasutamist;
anda panus, et tagada tarbijate varustatus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete mitmekesise valikuga;
anda tarbijatele kontrollitavat ja täpset teavet toote päritolu ja tootmisviisi kohta, eelkõige tähistamise ja märgistamise abil.
Ühine turukorraldus hõlmab eelkõige:
tööstusharu korraldust, sealhulgas turgu stabiliseerivaid meetmeid;
kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide tootmis- ja turustamiskavasid;
ühiseid turustusnorme;
tarbijate teavitamist.
IX
OSA
KONTROLL JA JÕUSTAMINE
Artikkel 36
Eesmärgid
Ühise kalanduspoliitika kontroll ja jõustamine põhineb eelkõige järgmisel ja hõlmab järgmist:
globaalne, integreeritud ja ühine lähenemisviis;
liikmesriikide, komisjoni ja ameti vaheline koostöö ja koordineerimine;
kulutõhusus ja proportsionaalsus;
kalandusandmete kättesaadavuse ja tõhusate kvaliteedi kontrollimise tehnoloogiate kasutamine;
liidu kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise raamistik;
riskipõhine strateegia, mis on keskendunud kõigi kättesaadavate asjakohaste andmete süstematiseeritud ja automaatsele ristkontrollile;
eeskirjade järgmise ja koostöö tegemise kultuuri arendamine kõigi käitajate ja kalurite seas.
Liit võtab vastu asjakohased meetmed kolmandate riikide suhtes, kes lubavad mittesäästvat kalapüüki.
Artikkel 37
Nõuete järgimist käsitlev eksperdirühm
Eksperdirühm teeb eelkõige järgmist:
vaatab korrapäraselt läbi liidu kalanduse kontrollisüsteemi järgimise ja rakendamise küsimused ning teeb kindlaks võimalikud ühiste huvidega seotud probleemid ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisel;
annab nõu kalanduspoliitika eeskirjade rakendamise, sealhulgas liidu finantsabi prioriseerimise küsimustes, ning
vahetab teavet kontrolli ja inspekteerimise kohta, sealhulgas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse kohta.
Artikkel 38
Uute kontrollitehnoloogiate ja andmehaldussüsteemide katseprojektid
Komisjon ja liikmesriigid võivad läbi viia katseprojekte uute kontrollitehnoloogiate ja andmehaldussüsteemide katsetamiseks.
Artikkel 39
Kontrolli, inspekteerimise, jõustamise ja andmekogumise kulude katmise toetamine
Liikmesriigid võivad nõuda, et nende käitajad osaleksid proportsionaalselt liidu kalanduse kontrollisüsteemi käigushoidmise ja andmekogumisega seotud tegevuskulude katmises.
X
OSA
RAHASTAMISVAHENDID
Artikkel 40
Eesmärgid
Liidu finantsabi antakse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamise toetamiseks.
Artikkel 41
Liikmesriikidele finantsabi andmise tingimused
Artikkel 42
Käitajatele finantsabi andmise tingimused
XI
OSA
NÕUANDEKOMISJONID
Artikkel 43
Nõuandekomisjonide moodustamine
Kooskõlas III lisaga moodustatakse eelkõige järgmised uued nõuandekomisjonid:
nõuandekomisjon äärepoolseimate piirkondade jaoks, mis jaguneb vastavalt merepiirkondadele kolmeks sektsiooniks: Atlandi ookeani lääneosa, Atlandi ookeani idaosa ja India ookean;
vesiviljeluse nõuandekomisjon;
turgude nõuandekomisjon;
Musta mere nõuandekomisjon.
Artikkel 44
Nõuandekomisjonide ülesanded
Nõuandekomisjonidel on õigus:
esitada kalapüügi majandamist ning kalapüügi ja vesiviljeluse sotsiaal-majanduslikke ja kaitsealaseid aspekte puudutavaid soovitusi ja ettepanekuid komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile, esitades eelkõige soovitusi kalapüügi majandamise eeskirjade lihtsustamiseks;
teavitada komisjoni ja liikmesriike nende geograafilist piirkonda või pädevusvaldkonda kuuluvatest kalapüügi ja vajaduse korral ka vesiviljeluse majandamise ning sotsiaal-majanduslike ja kaitsealaste aspektidega seotud probleemidest ja teha ettepanekuid nimetatud probleemide lahendamiseks;
toetada tihedas koostöös teadlastega kaitsemeetmete väljatöötamiseks vajalike andmete kogumist, edastamist ja analüüsi.
Kui küsimus puudutab kahe või enama nõuandekomisjoni ühist huvi, koordineerivad nad oma seisukohti, eesmärgiga võtta kõnealuses küsimuses vastu ühised soovitused.
Artikkel 45
Nõuandekomisjonide koosseis, toimimine ja rahastamine
Nõuandekomisjonidesse kuuluvad:
kalapüügi- ja vajaduse korral ka vesiviljelussektoris tegutsevate käitajate organisatsioonid ning töötlemis- ja turustamissektorite esindajad;
muud ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmad, näiteks keskkonnaorganisatsioonid ja tarbijarühmad.
XII
OSA
MENETLUSSÄTTED
Artikkel 46
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 47
Komiteemenetlus
Kui komitee ei esita arvamust artikli 23 kohaselt vastuvõetava rakendusakti eelnõu kohta, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
XIII
OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 48
Kehtetuks tunnistamine ja muudatused
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklisse 105 lisatakse järgmine lõige:
Artikkel 49
Läbivaatamine
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühise kalanduspoliitika toimimise kohta.
Artikkel 50
Aastaaruanne
Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise edusammude ja kalavarude olukorra kohta niipea kui võimalik pärast seda, kui on vastu võetud iga-aastane nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool liitu asuvates vetes.
Artikkel 51
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
JUURDEPÄÄS RANNIKUVETELE ARTIKLI 5 LÕIKE 2 TÄHENDUSES
1. Iirimaa rannikuveed
a) JUURDEPÄÄS PRANTSUSMAA JAOKS
Geograafiline piirkond |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Iirimaa rannik (6–12 meremiili) |
|
|
1. Erris Headist loode suunas, Sybil Pointist lääne suunas |
Põhjalähedased |
Piiramata |
Norra salehomaar |
Piiramata |
|
2. Mizen Headist lõuna suunas, Stagsist lõuna suunas |
Põhjalähedased |
Piiramata |
Norra salehomaar |
Piiramata |
|
Makrell |
Piiramata |
|
3. Stagsist lõuna suunas, Corkist lõuna suunas |
Põhjalähedased |
Piiramata |
Norra salehomaar |
Piiramata |
|
Makrell |
Piiramata |
|
Heeringas |
Piiramata |
|
4. Corkist lõuna suunas, Carnsore Pointist lõuna suunas |
Kõik liigid |
Piiramata |
5. Carnsore Pointist lõuna suunas, Haulbowline’ist kagu suunas |
Kõik liigid, välja arvatud karbid |
Piiramata |
b) JUURDEPÄÄS MADALMAADE JAOKS
Geograafiline piirkond |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Iirimaa rannik (6–12 meremiili) |
|
|
1. Stagsist lõuna suunas Carnsore Pointist lõuna suunas |
Heeringas |
Piiramata |
Makrell |
Piiramata |
c) JUURDEPÄÄS SAKSAMAA JAOKS
Geograafiline piirkond |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Iirimaa rannik (6–12 meremiili) |
|
|
1. Old Head of Kinsale’ist lõuna suunas, Carnsore Pointist lõuna suunas |
Heeringas |
Piiramata |
2. Corkist lõuna suunas Carnsore Pointist lõuna suunas |
Makrell |
Piiramata |
d) JUURDEPÄÄS BELGIA JAOKS
Geograafiline piirkond |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Iirimaa rannik (6–12 meremiili) |
|
|
1. Corkist lõuna suunas Carnsore Pointist lõuna suunas |
Põhjalähedased |
Piiramata |
2. Wicklow Headist ida suunas, Carlingford Loughist kagu suunas |
Põhjalähedased |
Piiramata |
2. Belgia rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
3–12 meremiili |
Madalmaad |
Kõik liigid |
Piiramata |
|
Prantsusmaa |
Heeringas |
Piiramata |
3. Taani rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Põhjamere rannik (Taani/Saksamaa piirist Hanstholmini) (6–12 meremiili) |
|
|
|
|
|
||
Taani/Saksamaa piirist Blåvands Hukini |
Saksamaa |
Lestalised |
Piiramata |
Krevetilised |
Piiramata |
||
Madalmaad |
Lestalised |
Piiramata |
|
Tursklased |
Piiramata |
||
Blåvands Hukist Bovbjergini |
Belgia |
Tursk |
Piiramata ainult 1. juunist kuni 31. juulini |
Kilttursk |
Piiramata ainult 1. juunist kuni 31. juulini |
||
Saksamaa |
Lestalised |
Piiramata |
|
Madalmaad |
Atlandi merilest |
Piiramata |
|
Harilik merikeel |
Piiramata |
||
Thyborønist Hanstholmini |
Belgia |
Merlang |
Piiramata ainult 1. juunist kuni 31. juulini |
Atlandi merilest |
Piiramata ainult 1. juunist kuni 31. juulini |
||
|
Saksamaa |
Lestalised |
Piiramata |
Kilu |
Piiramata |
||
Tursk |
Piiramata |
||
Põhjaatlandi süsikas |
Piiramata |
||
Kilttursk |
Piiramata |
||
Makrell |
Piiramata |
||
Heeringas |
Piiramata |
||
Merlang |
Piiramata |
||
Madalmaad |
Tursk |
Piiramata |
|
Atlandi merilest |
Piiramata |
||
Harilik merikeel |
Piiramata |
||
Skagerrak (Hanstholmist Skagenini) (4–12 meremiili) |
Belgia |
Atlandi merilest |
Piiramata ainult 1. juunist kuni 31. juulini |
Saksamaa |
Lestalised |
Piiramata |
|
Kilu |
Piiramata |
||
Tursk |
Piiramata |
||
Põhjaatlandi süsikas |
Piiramata |
||
Kilttursk |
Piiramata |
||
Makrell |
Piiramata |
||
Heeringas |
Piiramata |
||
Merlang |
Piiramata |
||
Madalmaad |
Tursk |
Piiramata |
|
Atlandi merilest |
Piiramata |
||
Harilik merikeel |
Piiramata |
||
Kattegat (3–12 meremiili) |
Saksamaa |
Tursk |
Piiramata |
Lestalised |
Piiramata |
||
Norra salehomaar |
Piiramata |
||
Heeringas |
Piiramata |
||
Zeelandist põhja suunas kuni geograafilise laiuseni, mis läbib Forsnæsi tuletorni |
Saksamaa |
Kilu |
Piiramata |
Läänemeri (sealhulgas Suur- ja Väike-Belt, Sund ja Bornholm) (3–12 meremiili) |
Saksamaa |
Lestalised |
Piiramata |
Tursk |
Piiramata |
||
Heeringas |
Piiramata |
||
Kilu |
Piiramata |
||
Angerjas |
Piiramata |
||
Lõhe |
Piiramata |
||
Merlang |
Piiramata |
||
Makrell |
Piiramata |
||
Skagerrak (4–12 meremiili) |
Rootsi |
Kõik liigid |
Piiramata |
Kattegat (3–12 meremiili) (1) |
Rootsi |
Kõik liigid |
Piiramata |
Läänemeri (3–12 meremiili) |
Rootsi |
Kõik liigid |
Piiramata |
(1)
Mõõdetuna rannajoonest. |
4. Saksamaa rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Põhjamere rannik (3–12 meremiili) kogu rannik |
Taani |
Põhjalähedased |
Piiramata |
Kilu |
Piiramata |
||
Tobiad |
Piiramata |
||
Madalmaad |
Põhjalähedased |
Piiramata |
|
Krevetilised |
Piiramata |
||
Taani/Saksamaa piirist kuni Amrumi põhjatipuni, 54°43′ põhjalaiust |
Taani |
Krevetilised |
Piiramata |
Läänemere rannik (3–12 meremiili) |
Taani |
Tursk |
Piiramata |
Atlandi merilest |
Piiramata |
||
Heeringas |
Piiramata |
||
Kilu |
Piiramata |
||
Angerjas |
Piiramata |
||
Merlang |
Piiramata |
||
Makrell |
Piiramata |
5. Prantsusmaa ja ülemeredepartemangude rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Kirde-Atlandi rannik (6–12 meremiili) |
|
|
|
Belgia/Prantsusmaa piirist Manche’i departemangu idapiirini (Vire-Grandcamp les Bainsi estuaar 49°23′30′′ N ja 1°02′ WNNE) |
Belgia |
Põhjalähedased |
Piiramata |
Kammkarplased |
Piiramata |
||
Madalmaad |
Kõik liigid |
Piiramata |
|
Dunkerque’ist (2°20′ idapikkust) kuni Cap d’Antiferini (0°10′ idapikkust) |
Saksamaa |
Heeringas |
Piiramata ainult 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini |
Atlandi rannik (6–12 meremiili) |
|
|
|
Hispaania/Prantsusmaa piirist kuni 46°08′ põhjalaiuseni |
Hispaania |
Anšoovis |
Spetsialiseeritud püük, piiramata ainult 1. märtsist kuni 30. juunini |
Elussöödapüük ainult 1. juulist kuni 31. oktoobrini |
|||
Sardiin |
Piiramata ainult 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini ja 1. juulist kuni 31. detsembrini |
||
|
|
|
Peale selle peab eespool nimetatud liikidega seotud püügitegevus toimuma vastavalt 1984. aasta püügikorraldusele ja normidele |
Vahemere rannik (6–12 meremiili) |
|
|
|
Hispaania piirist Cap Leucateni |
Hispaania |
Kõik liigid |
Piiramata |
6. Hispaania rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Atlandi rannik (6–12 meremiili) |
|
|
|
Prantsusmaa/Hispaania piirist Cap Mayori tuletornini (3°47′ läänepikkust) |
Prantsusmaa |
Pelaagilised |
Piiramata vastavalt 1984. aasta püügikorraldusele ja normidele |
Vahemere rannik (6–12 meremiili) |
|
|
|
Prantsusmaa piirist Cap Creusini |
Prantsusmaa |
Kõik liigid |
Piiramata |
7. Horvaatia rannikuveed ()
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
12 meremiili, mis on piiratud Sloveenia suveräänsete õiguste alla kuuluva merepiirkonnaga, mis asub põhja suunas 45 kraadi ja 10 minutit põhjalaiuskraadi Istra läänerannikut pidi Horvaatia territoriaalmere välispiirist, kus see laiuskraad puudutab maismaad Istra läänerannikul (Grgatov rt Funtana neem) |
Sloveenia |
Põhjalähedased ja väikesed pelaagilised liigid, sealhulgas sardiin ja anšoovis |
100 tonni maksimaalselt 25 kalalaeva kohta, sealhulgas 5 traalnootadega varustatud kalalaeva |
(1)
Ülalnimetatud režiimi kohaldatakse alates Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täielikust rakendamisest. |
8. Madalmaade rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
(3–12 meremiili) kogu rannik |
Belgia |
Kõik liigid |
Piiramata |
Taani |
Põhjalähedased |
Piiramata |
|
Kilu |
Piiramata |
||
Tobiad |
Piiramata |
||
Harilik stauriid |
Piiramata |
||
Saksamaa |
Tursk |
Piiramata |
|
Krevetilised |
Piiramata |
||
(6–12 meremiili) kogu rannik |
Prantsusmaa |
Kõik liigid |
Piiramata |
9. Sloveenia rannikuveed ()
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
12 meremiili, mis on piiratud Sloveenia suveräänsete õiguste alla kuuluva merepiirkonnaga, mis asub põhja suunas 45 kraadi ja 10 minutit põhjalaiuskraadi Istra läänerannikut pidi Horvaatia territoriaalmere välispiirist, kus see laiuskraad puudutab maismaad Istra läänerannikul (Grgatov rt Funtana neem) |
Horvaatia |
Põhjalähedased ja väikesed pelaagilised liigid, sealhulgas sardiin ja anšoovis |
100 tonni maksimaalselt 25 kalalaeva kohta, sealhulgas 5 traalnootadega varustatud kalalaeva |
(1)
Ülalnimetatud režiimi kohaldatakse alates Stockholmis 4. novembril 2009 Sloveenia Vabariigi valitsuse ja Horvaatia Vabariigi valitsuse vahel allkirjastatud arbitraažikokkuleppest tuleneva vahekohtuotsuse täielikust rakendamisest. |
10. Soome rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Läänemeri (4–12 meremiili) (1) |
Rootsi |
Kõik liigid |
Piiramata |
(1)
3–12 meremiili Bogskäri saarte ümber. |
11. Rootsi rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Skagerrak (4–12 meremiili) |
Taani |
Kõik liigid |
Piiramata |
Kattegat (3–12 meremiili (1)) |
Taani |
Kõik liigid |
Piiramata |
Läänemeri (4–12 meremiili) |
Taani |
Kõik liigid |
Piiramata |
Soome |
Kõik liigid |
Piiramata |
|
(1)
Mõõdetuna rannajoonest. |
12. Kreeka rannikuveed
Geograafiline piirkond |
Liikmesriik |
Liik |
Tähtsus või eriomadused |
Joonia meri (6–12 meremiili Kreeka territoriaalvetes) |
Itaalia |
Peajalgsed Koorikloomad Põhjalähedased Suured pelaagilised liigid |
Maksimaalselt 68 laeva |
Kreeta saarest lõuna-kagu suunas (26°00′00″ idapikkusest ida pool) (6–12 meremiili Kreeka majandusvööndis) |
|||
Koufonisi saarest lõuna-kagu suunas (6–12 meremiili Kreeka majandusvööndis) |
|||
Kasose saarest lõuna-kagu suunas (6–12 meremiili Kreeka majandusvööndis) |
|||
Karpathose saarest lõuna-kagu suunas (6–12 meremiili Kreeka majandusvööndis) |
|||
Rhodose saarest lõuna-kagu suunas (27°59′02,00″ idapikkusest lääne pool) (6–12 meremiili Kreeka majandusvööndis). |
II LISA
PÜÜGIVÕIMSUSE ÜLEMPIIRID
Püügivõimsuse ülempiirid
Liikmesriik |
GT |
kW |
Belgia |
18 962 |
51 586 |
Bulgaaria |
7 250 |
62 708 |
Taani |
88 762 |
313 333 |
Saksamaa |
71 117 |
167 078 |
Eesti |
21 677 |
52 566 |
Iirimaa |
77 568 |
210 083 |
Kreeka |
84 123 |
469 061 |
Hispaania (sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad) |
423 550 |
964 826 |
Prantsusmaa (sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad) |
214 282 |
1 166 328 |
Horvaatia |
53 452 |
426 064 |
Itaalia |
173 506 |
1 070 028 |
Küpros |
11 021 |
47 803 |
Läti |
46 418 |
58 496 |
Leedu |
73 489 |
73 516 |
Malta |
14 965 |
95 776 |
Madalmaad |
166 859 |
350 736 |
Poola |
38 270 |
90 650 |
Portugal (sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad) |
114 549 |
386 539 |
Rumeenia |
1 908 |
6 356 |
Sloveenia |
675 |
8 867 |
Soome |
18 066 |
181 717 |
Rootsi |
43 386 |
210 829 |
Ühendkuningriik |
231 106 |
909 141 |
Püügivõimsuse ülempiirid
Liidu äärepoolseimad piirkonnad |
GT |
kW |
Hispaania |
||
Kanaari saared: L (1) < 12 m. liidu veed |
2 617 |
20 863 |
Kanaari saared: L > 12 m. liidu veed |
3 059 |
10 364 |
Kanaari saared: L > 12 m. Rahvusvahelised ja kolmandate riikide veed |
28 823 |
45 593 |
Prantsusmaa |
||
Reunioni saar: põhjalähedased ja pelaagilised liigid. L < 12 m |
1 050 |
19 320 |
Reunioni saar: pelaagilised liigid. L > 12 m |
10 002 |
31 465 |
Prantsuse Guyana: põhjalähedased ja pelaagilised liigid. L < 12 m |
903 |
11 644 |
Prantsuse Guyana: krevetipüügilaevad |
7 560 |
19 726 |
Prantsuse Guyana: pelaagilised liigid. Avamerelaevad |
3 500 |
5 000 |
Martinique: põhjalähedased ja pelaagilised liigid. L < 12 m |
5 409 |
142 116 |
Martinique: pelaagilised liigid. L > 12 m |
1 046 |
3 294 |
Guadeloupe: põhjalähedased ja pelaagilised liigid. L < 12 m |
6 188 |
162 590 |
Guadeloupe: pelaagilised liigid. L > 12 m |
500 |
1 750 |
Mayotte. Seinerid |
13 916 (*1) |
24 000 (*1) |
Mayotte. Mehaanilised õngejadalaevad < 23 m |
2 500 (*1) |
8 500 (*1) |
Mayotte. Põhjalähedased ja pelaagilised liigid. Laevad < 10 m |
Täidetakse hiljem (*2) |
Täidetakse hiljem (*2) |
Portugal |
||
Madeira: põhjalähedased liigid. L < 12 m |
604 |
3 969 |
Madeira: põhjalähedased ja pelaagilised liigid. L > 12 m |
4 114 |
12 734 |
Madeira: pelaagilised liigid. Seinnoot. L > 12 m |
181 |
777 |
Assoorid: põhjalähedased liigid. L < 12 m |
2 617 |
29 870 |
Assoorid: põhjalähedased ja pelaagilised liigid. L > 12 m |
12 979 |
25 721 |
(1)
L tähendab laeva kogupikkust.
(*2)
Sihttasemed esitatakse käesolevas tabelis siis, kui need on valmis, ja hiljemalt 31. detsembril 2025. ◄ |
III LISA
NÕUANDEKOMISJONID
1. Nõuandekomisjoni nimi ja pädevusvaldkond
Nimi |
Pädevusvaldkond |
Läänemeri |
ICESi IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonnad |
Must meri |
GFCMi geograafiline allpiirkond vastavalt resolutsioonile GFCM/33/2009/2 |
Vahemeri |
Vahemere vetes joonest 5°36′ läänepikkust ida pool |
Põhjameri |
ICESi IV ja IIIa püügipiirkonnad |
Loodepiirkonna veed |
ICESi V (välja arvatud Va ja üksnes Vb liidu veed), VI ja VII püügipiirkonnad |
Edelapiirkonna veed |
ICESi VIII, IX ja X (Assooride ümber olevad veed) püügipiirkonnad ja CECAFi püügipiirkonnad 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümber olevad veed) |
Äärepoolseimad piirkonnad |
Liidu veed äärepoolseimate piirkondade ümber, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus ja mis on jaotatud kolmeks merebasseiniks: Atlandi ookeani lääneosa, Atlandi ookeani idaosa ja India ookean |
Pelaagilised varud (putassuu, makrell, harilik stauriid, heeringas, hirvkala) |
Kõik geograafilised piirkonnad, välja arvatud Läänemeri ja Vahemeri |
Avamere/kaugpüügilaevastik |
Kõik muud veed peale liidu vete |
Vesiviljelus |
Vesiviljelus artiklis 4 määratletud tähenduses |
Turud |
Kõik turupiirkonnad |
2. Nõuandekomisjoni toimimine ja rahastamine
a) Üldkogul ja täitevkomitees antakse 60 % kohtadest kalurite ja vesiviljeluse nõuandekomisjoni puhul vesiviljelussektoris tegutsevate käitajate esindajatele ning töötlemis- ja turustamissektori esindajatele, ning 40 % kohtadest muude ühisest kalanduspoliitikast mõjutatud huvirühmade esindajatele, näiteks keskkonnaorganisatsioonidele ja tarbijarühmadele.
b) Igast asjaomasest liikmesriigist peab vähemalt üks püügi alasektori esindaja olema täitevkomitee liige, välja arvatud vesiviljeluse nõuandekomisjoni ja turgude nõuandekomisjoni puhul.
c) Täitevkomitee liikmed võtavad soovitused võimaluse korral vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, lisatakse liikmete poolt esitatud eriarvamused soovitustele, mis võetakse vastu kohalolevate ja hääletavate liikmete häälteenamusega.
d) Iga nõuandekomisjon määrab konsensuse alusel esimehe. Esimees tegutseb erapooletult.
e) Iga nõuandekomisjon võtab vastu meetmed, mis on vajalikud läbipaistvuse ja kõigi avaldatud arvamuste arvessevõtmise tagamiseks.
f) Täitevkomitee poolt vastu võetud soovitused tuleb viivitamata edastada üldkogule, komisjonile, asjaomastele liikmesriikidele ja taotluse alusel üldsuse esindajatele.
g) Üldkogu koosolekud on avalikud. Täitevkomitee koosolekud on avalikud, kui erandjuhtudel ei otsustata täitevkomitee häälteenamusega teisiti.
h) Kalandussektorit ja muid huvigruppe esindavad Euroopa ja siseriiklikud organisatsioonid võivad teha asjaomastele liikmesriikidele ettepanekuid liikmete kohta. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku üldkogu liikmetes.
i) Nende riiklike ja piirkondlike haldusorganite esindajatel, kellel on asjaomases piirkonnas kalandusega seotud huve, ja liikmesriikide teaduslike ja kalanduse uurimisinstituutide ning komisjoni nõustavate rahvusvaheliste teadusasutuste teadlastel on õigus osaleda nõuandekomisjoni koosolekutel aktiivsete vaatlejatena. Kutsuda võib ka muid pädevaid teadlasi.
j) Nõuandekomisjonide koosolekutel võivad aktiivsete vaatlejatena osaleda Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajad.
k) Selliste kolmandate riikide kalandussektori ja muude huvirühmade esindajaid, kaasa arvatud piirkondlike kalandusorganisatsioonide esindajaid, kellel on kalandushuvid nõuandekomisjoni haldusalasse kuuluval alal või püügipiirkonnas, võib kutsuda osalema aktiivsete vaatlejatena, kui arutatakse neid puudutavaid küsimusi.
l) Euroopa üldistes huvides tegutsevate asutustena võivad nõuandekomisjonid taotleda liidu finantsabi.
m) Komisjon sõlmib iga nõuandekomisjoniga toetuslepingu nende tegevuskulude, sealhulgas suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmiseks.
n) Komisjon võib teostada kõiki kontrolle, mida ta vajalikuks peab, et tagada nõuandekomisjonidele määratud ülesannete täitmine.
o) Iga nõuandekomisjon edastab igal aastal oma eelarve ja aruande oma tegevuse kohta komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele.
p) Komisjon või kontrollikoda võivad igal ajal korraldada auditeerimise, mille viivad läbi kas komisjoni või kontrollikoja talitused või nende poolt valitud kolmas isik.
q) Iga nõuandekomisjon määrab sertifitseeritud audiitori ajavahemikuks, mille jooksul saab kõnealune nõuandekomisjon toetust liidu fondidest.
( 1 ) Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).
( 2 ) Nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1).
( 3 ) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
( 4 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
( 5 ) ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
( 6 ) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee ehk FAO peamine püügipiirkond 34) püügipiirkonnad on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).
( 8 ) Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 685/95 ja (EÜ) nr 2027/95 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).
( 9 ) Nõukogu 30. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 639/2004 ühenduse äärepoolseimates piirkondades registreeritud kalalaevastike haldamise kohta (ELT L 102, 7.4.2004, lk 9).
( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 23).”