EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02013R0575-20200627
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012 (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02013R0575 — ET — 27.06.2020 — 008.003
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176 27.6.2013, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/62, 10. oktoober 2014, |
L 11 |
37 |
17.1.2015 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1014, 8. juuni 2016, |
L 171 |
153 |
29.6.2016 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2188, 11. august 2017, |
L 310 |
1 |
25.11.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2395, 12. detsember 2017, |
L 345 |
27 |
27.12.2017 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2401, 12. detsember 2017, |
L 347 |
1 |
28.12.2017 |
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/405, 21. november 2017, |
L 74 |
3 |
16.3.2018 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/630, 17. aprill 2019, |
L 111 |
4 |
25.4.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/876, 20. mai 2019, |
L 150 |
1 |
7.6.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/2033, 27. november 2019, |
L 314 |
1 |
5.12.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/873, 24. juuni 2020, |
L 204 |
4 |
26.6.2020 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 575/2013,
26. juuni 2013,
krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I OSA
ÜLDSÄTTED
I JAOTIS
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:
krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;
riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;
likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;
punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;
avalikustamisnõuded.
Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.
Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamisnõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.
Artikkel 2
Järelevalvevolitused
Artikkel 3
Rangemate nõuete kohaldamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt
Käesoleva määrusega ei takistata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel hoidmast suuremaid omavahendeid ja nende komponente või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„krediidiasutus” — ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;
„investeerimisühing” — direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud isik, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiiviga kehtestatud nõudeid, välja arvatud:
krediidiasutused;
kohalikud ettevõtjad;
ettevõtjad, kellel ei ole lubatud osutada direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jaos nimetatud kõrvalteenust nr 1, kes tegelevad ainult ühe või mitme eespool nimetatud direktiivi I lisa A jao punktides 1, 2, 4 ja 5 osutatud investeerimisteenuse osutamise või seal loetletud tegevusega ning kellel ei ole lubatud hoida oma klientidele kuuluvat raha või väärtpabereid ja kes ei või sellepärast oma klientide ees kunagi võlgu jääda.
„krediidiasutused ja investeerimisühingud” või „krediidiasutus või investeerimisühing” — nii krediidiasutus kui ka investeerimisühing;
„kohalik ettevõtja” — ettevõtja, kes tegutseb enda arvel futuuri-, optsiooni- või muude tuletisinstrumentide turgudel ja hetketurgudel ainsa eesmärgiga maandada tuletisinstrumentide turgudel positsioonide riske või kes tegutseb nende turgude teiste liikmete arvel ja keda tagavad samade turgude kliirivad liikmed, kui sellise ettevõtja sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest vastutavad samade turgude kliirivad liikmed;
„kindlustusandja” — kindlustusandja nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) ( 4 ) artikli 13 punktis 1;
„edasikindlustusandja” — edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4;
„ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” ehk „investeerimisfond” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ( 5 ) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL ( 6 ) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;
„avaliku sektori asutused” — mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele, piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all;
„juhtorgan” — juhtorgan nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 7;
„kõrgem juhtkond” — kõrgem juhtkond nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9;
„süsteemne risk” — süsteemne risk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 10;
„mudelirisk” — mudelirisk nagu see on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 11;
„väärtpaberistamise tehingu algataja” — määruse (EL) 2017/2402 ( 7 ) artikli 2 punktis 3 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja;
„sponsor” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 5 määratletud sponsor;
„algne laenuandja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 20 määratletud algne laenuandja;
„emaettevõtja”:
emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;
direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. ja 4. peatüki II jao ning VIII jaotise ning käesoleva määruse V osa kohaldamisel emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kellel on tegelik valitsev mõju teise ettevõtja üle.
„tütarettevõtja”:
tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses;
tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja mis tahes ettevõtja, kelle üle emaettevõtjal on tegelik valitsev mõju.
Tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitatakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;
„filiaal” — tegevusüksus, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste ja investeerimisühingute majandustegevusele omaseid tehinguid;
„abiettevõtja” — ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;
„varahaldusettevõtja” — direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 5 määratletud varahaldusettevõtja või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kaasa arvatud (kui ei ole sätestatud teisiti) kolmandate riikide ettevõtjad, kelle tegevus on sarnane ja kelle suhtes kohaldatakse sellise kolmanda riigi õigust, kus kehtivad liidus kohaldatavate järelevalvealaste ja regulatiivsete nõuetega vähemalt samaväärsed nõuded;
„finantsvaldusettevõtja” — finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused;
„segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15;
„segavaldusettevõtja” — emaettevõtja, kes ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus või investeerimisühing ega segafinantsvaldusettevõtja ja kelle tütarettevõtjatest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing;
„kolmanda riigi kindlustusandja” — kolmanda riigi kindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 3;
„kolmanda riigi edasikindlustusandja” — kolmanda riigi edasikindlustusandja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 6;
„kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühing” — äriühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
mis juhul, kui see oleks asutatud liidus, kuuluksid investeerimisühingu määratluse alla;
mis on saanud kolmandas riigis tegevusloa;
mille suhtes kohaldatakse ja mis täidab usaldatavusnõudeid, mida pädevad asutused peavad vähemalt niisama rangeks, kui on käesolevas määruses või direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded;
„finantseerimisasutus” — ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 ( 8 ) artikli 4 punkti 4 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;
„finantssektori ettevõtja” — üks järgmistest:
krediidiasutus või investeerimisühing;
finantseerimisasutus;
krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud finantsseisundiga hõlmatud abiettevõtja;
kindlustusandja;
kolmanda riigi kindlustusandja;
edasikindlustusandja;
kolmanda riigi edasikindlustusandja;
kindlustusvaldusettevõtja nagu see on määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktis f;
ettevõtja, kes on jäetud direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalast välja vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 4;
kolmanda riigi ettevõtja, kelle põhitegevus on võrreldav punktides a kuni k nimetatud mis tahes üksuse tegevusega;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” — liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on krediidiasutusest või investeerimisühingust, finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises krediidiasutuses või investeerimisühingus, finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu, mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;
„ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;
„ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” — ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — finantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — segafinantsvaldusettevõtja, kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” — liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega mõnes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
„keskne vastaspool” — määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 1 määratletud keskne vastaspool;
„osalus” — nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 9 ) artikli 17 esimeses lauses määratletud osalus või äriühingus vähemalt 20 % hääleõiguste või kapitali otsene või kaudne omamine;
„oluline osalus” — otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele;
„kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1, mida asjakohasel juhul täiendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes määruse (EÜ) nr 1606/2002 alusel kohaldatavad raamatupidamisstandardid, määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või sarnane suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;
„märkimisväärne seos” — olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud mis tahes järgmisel viisil:
osaluse kaudu, kus otseselt või kontrollisuhte kaudu omatakse vähemalt 20 % ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
kontrollisuhte kaudu;
mõlema või kõigi nende isikute alaline seos ühe ja sama kolmanda isikuga kontrollisuhte kaudu;
„omavahel seotud klientide rühm” — on üks järgmistest:
vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes, kui ei ole osutatud teisiti, moodustavad riski seisukohast terviku, kuna üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi;
vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a kirjeldatud kontrollisuhet, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, kuna nad on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, eriti rahastamis- või tagasimakseraskustesse, siis tekib ka teisel või kõigil teistel tõenäoliselt rahastamis- või tagasimakseraskusi.
Piiramata punktide a ja b kohaldamist, kui keskvalitsus otseselt kontrollib enam kui üht füüsilist või juriidilist isikut või on otseselt ja tihedalt seotud enam kui ühe füüsilise või juriidilise isikuga, siis kogumit, mille moodustab keskvalitsus koos vastavalt alapunktile a tema poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate füüsiliste ja juriidiliste isikutega või koos füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kellega keskvalitsus vastavalt alapunktile b on tihedalt seotud, ei pruugi käsitada kui omavahel seotud klientide rühma. Selle asemel võib keskvalitsuse ja teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt moodustatud omavahel seotud klientide rühma olemasolu hinnata eraldi iga isiku puhul, keda keskvalitsus otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on temaga tihedalt seotud vastavalt punktile b, ja kõikide füüsiliste või juriidiliste isikute puhul, keda see isik otseselt kontrollib vastavalt punktile a või kes on selle isikuga otseselt ja tihedalt seotud vastavalt punktile b, kaasa arvatud keskvalitsus. Sama kehtib piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste puhul, kelle suhtes kohaldatakse artikli 115 lõiget 2.
Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks;
„pädevad asutused” — siseriikliku õiguse kohaselt ametlikult tunnustatud ametiasutused või organid, kellele on siseriikliku õigusega antud volitused teostada kõnealuses liikmesriigis toimiva järelevalvesüsteemi osana järelevalvet krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle;
„konsolideeritud järelevalvet teostav asutus” — pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;
„tegevusluba” — ametiasutuse poolt mis tahes vormis välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks;
„päritoluliikmesriik” — liikmesriik, kus on krediidiasutusele või investeerimisühingule antud tegevusluba;
„vastuvõttev liikmesriik” — liikmesriik, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab teenuseid;
„Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad” — liikmesriikide keskpangad, kes on Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmed, ja Euroopa Keskpank;
„keskpangad” — Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja kolmandate riikide keskpangad;
„konsolideeritud olukord” — olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt I osa II jaotise 2. peatükile ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes selliselt, nagu kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing moodustaks koos ühe või mitme teise üksusega ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu;
„konsolideeritud alusel” — konsolideeritud olukorra alusel;
„allkonsolideeritud alusel” — emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja (välja arvatud üksuste alagrupi) konsolideeritud olukorra alusel või sellise emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kes ei ole kõrgeima tasandi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
„finantsinstrumendid” — mis tahes järgmine instrument:
leping, millega ühele lepingupoolele tekib finantsvara ja teisele lepingupoolele finantskohustus või omakapitali instrument;
direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos määratletud mis tahes instrument;
tuletisinstrument;
esmane finantsinstrument;
sularahainstrument.
Punktides a, b ja c osutatud instrumendid on finantsinstrumendid ainult juhul, kui nende väärtus tuleneb aluseks oleva finantsinstrumendi või muu alusvara hinnast, määrast või indeksist;
„algkapital” — krediidiasutuste puhul direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 ja investeerimisühingute puhul kõnealuse direktiivi IV jaotises määratletud omavahendite suurus ja liigid;
„operatsioonirisk” — risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel; see hõlmab ka õiguslikku riski;
„lahjendusrisk” — risk, et saadaoleva summa suurus väheneb võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimise tõttu;
„makseviivituse tõenäosus” — vastaspoole makseviivituse tõenäosus üheaastase ajavahemiku jooksul;
„makseviivitusest tingitud kahjumäär” — vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe;
„ümberhindlustegur” — sellise krediidilimiidi, mis on praegu kasutamata, kuid mida saaks seetõttu kasutada ja mis oleks seega makseviivituse hetkeks tasumata, suhe praegu kasutamata krediidilimiiti, mille mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;
„krediidiriski maandamine” — tehnika, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;
„otsene krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu õigusest vastaspoole makseviivituse või vastaspoolega seotud muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral teatavad varad või summad realiseerida või saavutada nende üleandmine või sissenõudmine või need enda omandisse jätta või vähendada riskipositsiooni summat summa võrra või asendada see summaga, mis vastab riskipositsiooni summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu oleva nõude summa vahelisele erinevusele;
„kaudne krediidiriski kaitse” — krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda isiku kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja makseviivituse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste korral;
„raha sarnane instrument” — krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud hoiusesertifikaat, võlakiri, sealhulgas pandikiri, või mis tahes muu allutamata instrument, mille eest on krediidiasutusele või investeerimisühingule juba täielikult makstud ja mille krediidiasutus või investeerimisühing ostab tingimusteta tagasi nimiväärtuses;
„väärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 1 määratletud väärtpaberistamine;
„väärtpaberistamise positsioon” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 19 määratletud väärtpaberistamise positsioon;
„edasiväärtpaberistamine” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 4 määratletud edasiväärtpaberistamine;
„edasiväärtpaberistamise positsioon” — edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;
„krediidikvaliteedi parandamine” — leping, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine sama väärtpaberistamise madalama nõudeõiguse järguga seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;
„väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 2 määratletud väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;
„väärtpaberistamise seeria” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 6 määratletud väärtpaberistamise seeria;
„turuhinnas hindamine” — positsioonide hindamine hõlpsasti kättesaadavate sulgemishindade põhjal, mille allikad on sõltumatud (sealhulgas börsihinnad, börsisaali ekraanihinnad või mitme sõltumatu hea reputatsiooniga maakleri noteeringud);
„mudelipõhine hindamine” — mis tahes hindamine, mille korral kasutatakse võrdlusalust, ekstrapoleerimist või muud ühel või mitmel turusisendil põhinevat arvutust;
„sõltumatu hinnakontroll” — protsess, mille abil kontrollitakse korrapäraselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust;
„aktsepteeritud kapital”:
II osa III jaotise kohaldamisel on see järgmiste elementide summa:
artiklis 25 osutatud esimese taseme omavahendid ilma artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktis i sätestatud mahaarvamiseta;
artiklis 71 osutatud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad, arvestatuna käesoleva punkti alapunkti i kohaselt;
„tunnustatud börsid” — börsid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega ( 10 );
neil on kliirimissüsteem, mille kohaselt II lisas loetletud lepingud peavad vastama igapäevase võimendustagatise nõuetele, mis pädevate asutuste arvates tagavad asjakohase kaitse;
„vabatahtlikud pensionihüvitised” — tõhustatud pensionihüvitised, mida krediidiasutus või investeerimisühing vabatahtlikult võimaldab töötajale osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist ja mis ei hõlma töötajale äriühingu pensioniskeemi raames kogunenud hüvitisi;
„hüpoteekimisväärtus” — kinnisvara väärtus, mis on kindlaks määratud konservatiivse hinnanguga vara turustatavuse kohta tulevikus, võttes arvesse vara pikaajalisi püsiomadusi, tavapäraseid ja kohalikke turutingimusi, vara praegust kasutust ja muid võimalikke kasutusviise;
„elamukinnisvara” — eluase, milles elab eluaseme omanik või üürnik, sealhulgas õigus elada sellise elamuühistu korteris nagu Rootsi elamuühistud.
„turuväärtus” — kinnisvara puhul eeldatav summa, mille eest peaks saama anda kinnisvara hindamiskuupäeval huvitatud müüjalt huvitatud ostjale üle pärast nõuetekohast turustamist turutingimustel tehtava tehingu alusel, milles pooled osalesid teadlikult, kaalutletult ja ilma sunnita;
„kohaldatav raamatupidamistava” — määruse (EÜ) nr 1606/2002 või direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavad raamatupidamisstandardid;
„üheaastane makseviivituse määr” — kuupäevale T eelnenud üheaastase ajavahemiku jooksul aset leidnud makseviivituse juhtude arvu ja üks aasta enne kõnealust kuupäeva asjaomasesse reitinguklassi või kogumisse määratud võlgnike arvu suhe;
„spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine” — laenud kinnisvaraga seotud maatüki soetamiseks või arendamiseks või sellele ehitamiseks või kinnisvara jaoks või seoses sellega, kavatsusega see kasumi teenimise eesmärgil edasi müüa;
„kaubanduse rahastamine” — rahastamine, sealhulgas garantiid, mis on seotud kaupade ja teenuste vahetusega fikseeritud lühiajalise lõpptähtajaga (üldjuhul alla ühe aasta), automaatse pikenduseta finantstoodete kaudu;
„riiklikult toetatavad ekspordikrediidid” — laenud või krediidid kauba ja teenuste ekspordi rahastamiseks, mida tagab, kindlustab või otseselt rahastab ametlik ekspordikrediidi agentuur;
„repoleping” ja „pöördrepoleping” — mis tahes leping, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing või nende vastaspool võõrandab väärtpaberid, kaubad või garantiiga tagatud õigused, mis on seotud väärtpaberite või kaupade omandiõigusega, kui kõnealuse garantii on andnud tunnustatud börs, kellel on õigused nendele väärtpaberitele või kaupadele, ja kõnealuse lepinguga ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul lubatud võõrandada ega pantida ühtegi väärtpaberit ega kaupa samaaegselt rohkem kui ühele vastaspoolele ja on pandud talle siduv kohustus need tagasi osta, või samalaadsete asendusväärtpaberite või kaupadega, mille hind on lepingus fikseeritud ja mille tagasiostmise kuupäev on võõrandaja poolt kindlaks määratud või määratav; kusjuures väärtpabereid või kaupasid müüvale krediidiasutusele või investeerimisühingule on see repoleping ja neid ostvale krediidiasutusele või investeerimisühingule pöördrepoleping;
„repotehing” — määratluse „repoleping” või „pöördrepoleping” alla kuuluv mis tahes tehing;
„lihtne repoleping” — üksiku vara või sarnase lihtvara repotehing vastandina varade kogumi repotehingule.
„kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid” — mis tahes järgmised positsioonid:
omandipositsioonid ning klientide teenindamisest ja turutegemisest tulenevad positsioonid;
positsioonid, mis kavatsetakse lühikese aja jooksul edasi müüa;
positsioonid, mille eesmärk on saada kasu ostu- ja müügihinna tegelikest või oodatavatest lühiajalistest erinevustest või muudest hinna- või intressimäära kõikumistest;
„kauplemisportfell” — kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;
„mitmepoolne kauplemissüsteem” — mitmepoolne kauplemissüsteem nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15;
„nõuetele vastav keskne vastaspool” — keskne vastaspool, kes on saanud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa või kes on tunnustatud vastavalt selle määruse artiklile 25;
„tagatisfond” — keskse vastaspoole poolt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 kohaselt loodud ja selle määruse artikli 45 kohaselt kasutatav fond;
„eelrahastatud osamaks keskse vastaspoole tagatisfondi” — osamaks, mille krediidiasutus või investeerimisühing maksab keskse vastaspoole tagatisfondi;
„kauplemisriski positsioon” — praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;
„reguleeritud turg” — reguleeritud turg nagu see on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 punktis 14;
„finantsvõimendus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu vara, bilansiväliste kohustuste ning maksmise, ülekandmise või tagatise andmisega seotud tingimuslike kohustuste, sealhulgas saadud rahalistest vahenditest, võetud siduvatest kohustustest, tuletisinstrumentidest või repolepingutest tulenevate kohustuste, välja arvatud selliste kohustuste, mida saab jõustada ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimise ajal, suhteline suurus võrrelduna kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditega;
„ülemäärase finantsvõimenduse risk” — risk, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu haavatavusest finantsvõimenduse või tingimusliku finantsvõimenduse tõttu, mistõttu võib olla vaja ettekavatsematult korrigeerida äriplaani, sealhulgas müüa erakorraliselt varasid, millega võib kaasneda kahju või allesjäänud varade väärtuse muutus;
„krediidiriskiga korrigeerimine” — krediidiriskidega seotud spetsiifilise ja üldise laenukahjumi katteks mõeldud eraldise summa, mida on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes;
„sisemine riskimaandus” — positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;
„krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument” — võlainstrument, mida kasutatakse krediidituletisinstrumendi sularahaarvelduse väärtuse määramiseks;
„krediidikvaliteeti hindav asutus” — reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) ( 11 ), või krediidireitinguid andev keskpank, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse;
„krediidikvaliteeti hindav määratud asutus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määratud krediidikvaliteeti hindav asutus;
„muu akumuleeritud koondkasum” — määratletud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt kohaldatavas rahvusvahelises raamatupidamisstandardis (IAS) 1;
„põhiomavahendid” — põhiomavahendid direktiivi 2009/138/EÜ artikli 88 tähenduses;
„kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1;
„kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud esimese taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 1 ning kõnealuste kirjete kaasamine on piiratud kõnealuse direktiivi artikli 99 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;
„kindlustuse teise taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud teise taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 2;
„kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjed” — selliste ettevõtjate kindlustuse põhiomavahendite kirjed, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ nõudeid, kui kõnealused kirjed on liigitatud kolmanda taseme omavahenditesse direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 94 lõikele 3;
„edasilükkunud tulumaksu vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara” — edasilükkunud tulumaksu vara, mille tulevikuväärtust saab realiseerida ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab tulevikus maksustatavat kasumit;
„edasilükkunud tulumaksu kohustus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara” — kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist;
„väljamaksed” — mis tahes vormis dividendide või intresside maksmine;
„finantsettevõtja” — määratletud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 25 punktides b ja d;
„üldine pangandusreserv” — üldine pangandusriski fond direktiivi 86/635/EMÜ artikli 38 tähenduses;
„firmaväärtus” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„kaudne osalus” — igasugune nõue vaheüksuse vastu, millel on finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentidest tulenev riskipositsioon, kui finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumendi püsiva mahakandmise korral ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule selle tulemusel tekkiv kahju oluliselt erinev kahjust, mida krediidiasutus või investeerimisühing kannaks, kui tal oleks otsene osalus neis finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentides;
„immateriaalne vara” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas ja hõlmab firmaväärtust;
„muud kapitaliinstrumendid” — finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis ei ole kvalifitseeritavad esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ega kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetena ega kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetena;
„muud reservid” — kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis;
„omavahendid” — esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summa;
„omavahenditesse kuuluvad instrumendid” — krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumendid, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahenditena;
„vähemusosalus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, mis on seotud füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes ei ole kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldatavusnõuete kohasesse konsolideerimisse;
„kasum” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„vastastikune ristosalus” — ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus finantssektori ettevõtjate emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides või muudes kapitaliinstrumentides, kui nendel ettevõtjatel on samal ajal osalus kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud omavahenditesse kuuluvates instrumentides;
„jaotamata kasum” — eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses;
„ülekurss” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„ajutised erinevused” — määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas;
„sünteetiline osalus” — krediidiasutuse või investeerimisühingu investeering finantsinstrumenti, mille väärtus on otseselt seotud mõne finantssektori ettevõtja emiteeritud kapitaliinstrumentide väärtusega;
„ristgarantii skeem” — skeem, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;
krediidiasutused ja investeerimisühingud on konsolideeritud täies ulatuses direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 punkti b, c või d või lõike 2 kohaselt ning nende üle teostatakse käesoleva määruse I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt järelevalvet sellise konsolideeritud alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu koosseisus, mis on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ning nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid;
liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tütarettevõtjad asuvad samas liikmesriigis ning neile annab tegevusloa ja nende üle teeb järelevalvet sama pädev asutus;
liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tütarettevõtjad on seotud kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korraldusega, mis kaitseb asjaomaseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot;
on kehtestatud kord tagada kiiresti rahalised vahendid kapitali ja likviidsusena, kui see on vajalik punktis d märgitud lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel;
pädev asutus teostab korrapäraselt järelevalvet punktides d ja e märgitud korra asjakohasuse üle;
minimaalne etteteatamistähtaeg tütarettevõtjale vabatahtlikuks loobumiseks kohustusi reguleerivast korraldusest on 10 aastat;
pädeval asutusel on volitused keelata tütarettevõtjal vabatahtlikult loobuda kohustusi reguleerivast korraldusest;
„väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed” — kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;
„maksete vahendaja” — määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 13 määratletud maksete vahendaja;
„kriisilahendusasutus” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;
„kriisilahendussubjekt” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;
„kriisilahenduse konsolideerimisgrupp” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;
„globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;
„kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja” — globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;
„oluline tütarettevõtja” — tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:
tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;
tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;
tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast;
olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;
„globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus” — juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;
„kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend” — direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;
„konsolideerimisgrupp” — ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 12 ) artiklis 22;
„väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing” — repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;
„alustamise tagatis” — igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;
„tururisk” — turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
„valuutarisk” — valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;
„kaubarisk” — kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;
„kauplemisüksus” — täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;
„väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing” — krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole suur krediidiasutus või investeerimisühing;
krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;
krediidiasutus või investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;
krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;
krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;
krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;
krediidiasutus või investeerimisühing ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks;
pädev asutus ei ole otsustanud, et krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutusteks või investeerimisühinguks;
„suur krediidiasutus või investeerimisühing” — krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:
krediidiasutus või investeerimisühing on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;
krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;
krediidiasutus või investeerimisühing on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast krediidiasutusest või investeerimisühingust;
krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;
„suur tütarettevõtja” — suureks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks kvalifitseeruv tütarettevõtja;
„börsil noteerimata krediidiasutus või investeerimisühing” — krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;
„finantsaruanne” — VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses ( 13 ).
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 5
Krediidiriski kapitalinõuetele omased mõisted
III osa II jaotise kohaldamisel kohaldatakse järgmisi mõisteid:
„riskipositsioon” – vara või bilansiväline kirje;
„kahju” – majanduslik kahju, sealhulgas oluline allahindluse mõju, ning instrumendi sissenõudmisega seotud oluline otsene ja kaudne kulu;
„oodatava kahju määr” – vastaspoole potentsiaalsest makseviivitusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajavahemiku jooksul riskipositsioonile oodatavalt tuleneva kahju summa ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe.
II JAOTIS
NÕUETE KOHALDAMISE TASE
1. PEATÜKK
Nõuete individuaalne kohaldamine
Artikkel 6
Üldpõhimõtted
Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
nad ei ole kriisilahendussubjektid;
neil ei ole tütarettevõtjaid;
nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.
Artikkel 7
Erand usaldatavusnõuete individuaalsest kohaldamisest
Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka krediidiasutus või investeerimisühing on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmava konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla ning täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:
emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
emaettevõtja kas tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on pädeva asutuse loal kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat,
emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
Pädevad asutused võivad loobuda artikli 6 lõike 1 kohaldamisest liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kui kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa kõnealuses liikmesriigis ja on selle liikmesriigi järelevalve all ning kui tema üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel ja kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:
puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule;
konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut.
Pädev asutus, kes käesolevat lõiget kohaldab, teavitab sellest kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.
Artikkel 8
Erand likviidsusnõuete individuaalsest kohaldamisest
Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ja kas kõigi või mõnede tema liidus tegutsevate tütarettevõtjate suhtes ning teostada nende üle järelevalvet kui ühe likviidsusalagrupi üle seni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing täidab konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel VI osas sätestatud kohustusi;
emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kontrollib konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või alagruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste või investeerimisühingute likviidsuspositsioone, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, teostab kõnealuste likviidsuspositsioonide üle pidevat järelevalvet ning tagab piisava likviidsuse taseme kõikide nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul;
krediidiasutused või investeerimisühingud on sõlminud pädevatele asutustele vastuvõetavad lepingud, millega nähakse ette vahendite vaba liikumine nende vahel ja mis võimaldavad neil õigeaegselt täita oma individuaalseid ja ühiseid kohustusi;
puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused punktis c osutatud lepingute täitmiseks.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2014 aruande mis tahes õiguslike takistuste kohta, mis võivad teha esimese lõigu punkti c kohaldamise võimatuks, ning tal palutakse teha vajadusel 31. detsembriks 2015 seadusandlik ettepanek selle kohta, milline neist takistustest tuleks kõrvaldada.
Kui ühte likviidsusalagruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud tegevusloa mitmes liikmesriigis, kohaldatakse lõiget 1 ainult pärast artiklis 21 sätestatud menetlust ja ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle pädevad asutused on kokku leppinud järgnevas:
nende hinnang likviidsusriski juhtimise ja käsitlemise korra vastavuse kohta direktiivi 2013/36/EL artiklis 86 sätestatud tingimustele ühe likviidsusalagrupi piires;
selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida kõnealune likviidsusalagrupp peab hoidma;
selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa kohaldamisest;
vajadus rangemate parameetrite järele, kui on sätestatud VI osas;
pädevate asutuste vaheline täielik ja takistamatu teabejagamine;
sellise loobumise tähenduse täielik mõistmine.
Artikkel 9
Individuaalse konsolideerimise meetod
Artikkel 10
Erand keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutustele
Pädevad asutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:
keskasutuse ning sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute siduvad kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute siduvad kohustused;
keskasutuse ja kõigi sellega seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideeritud aastaaruannete põhjal;
keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtkondadele.
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud loobumise kohaldamise suhtes säilitada oma kehtiva siseriikliku õiguse ja seda kasutada, kui see ei lähe vastuollu käesoleva määrusega või direktiiviga 2013/36/EL.
2. PEATÜKK
Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine
1. jagu
Nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
Artikkel 11
Üldkäsitlus
Kui liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all on mitu krediidiasutust või investeerimisühingut, kohaldatakse esimest lõiku ainult selle krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kelle üle teostatakse järelevalvet konsolideeritud alusel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 111.
Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.
Esimeses lõigus osutatud meetodi kohaldamine ei tohi mõjutada järelevalve tõhusat teostamist konsolideeritud alusel ja sellega ei või kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.
Artikkel 12
Finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kellel on nii tütarettevõtjast krediidiasutus kui ka tütarettevõtjast investeerimisühing
Kui finantsvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal on vähemalt üks tütarettevõtjast krediidiasutus ja vähemalt üks tütarettevõtjast investeerimisühing, kohaldatakse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel kohaldatavaid nõudeid krediidiasutuse suhtes.
Artikkel 12a
Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul
Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.
Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.
Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.
Artikkel 13
Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.
Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.
Artikkel 14
Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel
Artikkel 15
Erand omavahendite nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul
Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda käesoleva määruse III osa ja direktiivi 2013/36/ELVII jaotise 4. peatüki konsolideeritud alusel kohaldamisest, kui on täidetud järgmised tingimused:
iga konsolideerimisgruppi kuuluv ELi investeerimisühing kasutab koguriskipositsiooni arvutamiseks artikli 95 lõike 2 või artikli 96 lõike 2 kohast alternatiivset meetodit;
kõik konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud kuuluvad artikli 95 lõikes 1 või artikli 96 lõikes 1 osutatud kategooriatesse;
iga konsolideerimisgruppi kuuluv ELi investeerimisühing täidab artikli 95 või artikli 96 kohaseid nõudeid individuaalselt ja samal ajal arvab oma esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha kõik sellised tingimuslikud kohustused investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate ees, mis kuuluksid muul juhul konsolideerimisele;
igal finantsvaldusettevõtjal, mis on konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja liikmesriigis, peab olema vähemalt nii palju kapitali, mis on siin määratletud artikli 26 lõikes 1, artikli 51 lõikes 1 ja artikli 62 lõikes 1 osutatud varade summana, et see katab järgmiste elementide summa:
investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes, varahaldusettevõtjates ja investeerimisühingute abiettevõtjates olevate artikli 36 lõike 1 punktides h ja i, artikli 56 lõike 1 punktides c ja d ja artikli 66 lõike 1 punktides c ja d osutatud osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide täieliku arvestusliku väärtuse summa, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele; ning
kõigi selliste investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate ees olevate tingimuslike kohustuste kogusumma, mis kuuluks muul juhul konsolideerimisele;
konsolideerimisgruppi ei kuulu krediidiasutusi.
Kui esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, peavad igal ELi investeerimisühingul olema kehtestatud kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate finantsvaldusettevõtjate, investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, varahaldusettevõtjate ja investeerimisühingute abiettevõtjate kapitali ja rahastamise allikate seire- ja kontrollisüsteemid.
Artikkel 16
Erand finantsvõimenduse määra nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul
Kui kõik investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, kaasa arvatud emaettevõtja, on investeerimisühingud, kes on vabastatud VII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt artikli 6 lõikele 5, võib emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing otsustada, et ta ei kohalda VII osas sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel.
Artikkel 17
Järelevalve investeerimisühingute üle, kelle suhtes tehakse erand omavahendite nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest
2. jagu
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid
Artikkel 18
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid
Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.
Pädevad asutused võivad siiski anda igal üksikjuhul eraldi loa proportsionaalseks konsolideerimiseks vastavalt sellele, milline osakaal tütarettevõtja kapitalist kuulub emaettevõtjale. Proportsionaalset konsolideerimist võib lubada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
emaettevõtja vastutus on piiratud temale kuuluva osaga tütarettevõtja kapitalist teiste aktsionäride või liikmete vastutuse tõttu;
kõnealuste teiste aktsionäride või liikmete maksevõime on rahuldav;
teiste aktsionäride või liikmete vastutus on õiguslikult siduval viisil selgelt kindlaks määratud.
Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas teostatakse konsolideerimist järgmistel juhtudel:
pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning
kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.
Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 12 ettenähtud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate kaasamist konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2016.
Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
3. jagu
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisala
Artikkel 19
Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja jäävad üksused
Krediidiasutust või investeerimisühingut, finantseerimisasutust või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või ettevõtja, milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, kui asjaomase ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumaht on väiksem, kui väikseim järgmisest kahest summast:
10 miljonit eurot;
1 % emaettevõtja või osalust omava ettevõtja varade ja bilansiväliste kirjete kogumahust.
Direktiivi 2013/36/EL artikli 111 kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võivad igal üksikjuhul eraldi otsustada, et krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea kaasama konsolideerimise alla, järgmistel juhtudel:
asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;
asjaomasel ettevõtjal ei ole üksnes krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust;
konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste arvates ei oleks asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve eesmärkide seisukohast asjakohane või oleks eksitav.
Artikkel 20
Ühisotsused usaldatavusnõuete kohta
Pädevad asutused teevad igakülgselt konsulteerides koostööd järgmistel juhtudel:
kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja tema tütarettevõtjad eraldi või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 143 lõikes 1, artikli 151 lõigetes 4 ja 9, artiklis 283, artikli 312 lõikes 2 või artiklis 363 osutatud lubade saamiseks, konsulteerivad pädevad asutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha;
selleks et kindlaks teha, kas on täidetud artikli 422 lõikes 9 ja artikli 425 lõikes 5 sätestatud grupisisese erikäsitluse kriteeriumid, mida täiendavad artikli 422 lõikes 10 ja artikli 425 lõikes 6 osutatud EBA regulatiivsed tehnilised standardid.
Taotlused esitatakse ainult konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.
Artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus sisaldab sellise metoodika kirjeldust, mida kasutatakse operatsiooniriski katmiseks ettenähtud kapitali jagamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel. Taotluses näidatakse ära, kas ja kuidas kavatsetakse riskimõõtmissüsteemis võtta arvesse diversifitseerimise mõju.
Pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda kuue kuu jooksul ühisotsuseni järgmistes küsimustes:
lõike 1 punktis a osutatud taotlus;
lõike 1 punktis b osutatud erikäsitluse kriteeriumide hindamine ja selle erikäsitluse kindlaksmääramine.
Kõnealune ühisotsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille lõikes 1 osutatud pädev asutus esitab taotlejale.
Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse arvestama alates:
kuupäevast, mil konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saab lõike 1 punktis a osutatud täieliku taotluse. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab täieliku taotluse viivitamata teistele pädevatele asutustele;
kuupäevast, mil pädevad asutused saavad kätte konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse koostatud aruande, milles analüüsitakse grupisiseseid kohustusi asjaomases konsolideerimisgrupis.
Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.
Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab otsuse ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule, ELis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või ELis emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale ning teistele pädevatele asutustele.
Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.
Kõnealune otsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, ja selles võetakse arvesse teiste pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati kuue kuu jooksul.
Otsus esitatakse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kes teavitab ELis emaettevõtjana tegutsevat krediidiasutust või investeerimisühingut, ELis emaettevõtjana tegutsevat finantsvaldusettevõtjat või ELis emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat.
Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on kuuekuulise perioodi lõpuks andnud asja vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 arutamiseks EBA-le, lükkab tütarettevõtja individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud küsimustes otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille EBA võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas EBA tehtud otsusega. Kuuekuulist perioodi käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. EBA teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.
EBA esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 21
Ühisotsused likviidsusnõuete kohaldamise taseme kohta
Kõnealune ühisotsus tehakse kuue kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on esitanud aruande, milles artiklis 8 sätestatud kriteeriumide kohaselt on kindlaks määratud ühtne likviidsusalagrupp. Kui kuue kuu jooksul ei suudeta jõuda kokkuleppele, konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mis tahes teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel EBAga. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida EBAga omal algatusel.
Ühisotsusega võidakse kehtestada ka piirangud likviidsete varade asukohale ja omandiõigusele ning nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes on tehtud erand VI osa kohaldamisest, peavad hoidma vähemalt teatavaid minimaalseid likviidseid varasid.
See ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab likviidsusalagrupi emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.
Iga pädev asutus võib siiski kuue kuu jooksul pöörduda EBA poole küsimuses, kas artikli 8 lõike 1 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud. Sel juhul võib EBA teostada mittesiduvat vahendamist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c ning kõik asjaomased pädevad asutused lükkavad oma otsuse tegemise edasi seniks, kuni on selgunud mittesiduva vahendamise tulemused. Kui vahendamise ajal ei jõua pädevad asutused kokkuleppele kolme kuu jooksul, teeb iga individuaalse järelevalve eest vastutav pädev asutus eraldi otsuse, võttes arvesse kasu ja riski tasakaalu emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu liikmesriigi tasandil ning kasu ja riski tasakaalu tütarettevõtja liikmesriigi tasandil. Asja ei anta arutamiseks EBA-le pärast kuuekuulise perioodi lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist.
Lõikes 1 osutatud ühisotsus ja käesoleva lõike teises lõigus osutatud otsused on siduvad.
Artikkel 22
Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul
Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89 kuni 91 ning III ja IV osas sätestatud nõudeid allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel või investeerimisühingutel või nende emaettevõtjal, kui selleks on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus.
Artikkel 23
Kolmandate riikide ettevõtjad
Konsolideeritud alusel teostatava järelevalve kohaldamisel käesoleva peatüki kohaselt kohaldatakse mõisteid „investeerimisühing”, „krediidiasutus” ja „finantseerimisasutus” ja „krediidiasutus või investeerimisühing” ka kolmandates riikides asutatud ettevõtjate suhtes, kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid nende mõistete artikli 4 kohastele määratlustele.
Artikkel 24
Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine
II OSA
OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED
I JAOTIS
OMAVAHENDITE ELEMENDID
1. PEATÜKK
Esimese taseme omavahendid
Artikkel 25
Esimese taseme omavahendid
Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.
2. PEATÜKK
Esimese taseme põhiomavahendid
1. jagu
Esimese taseme põhiomavahendite kirjed ja instrumendid
Artikkel 26
Esimese taseme põhiomavahendite kirjed
Esimese taseme põhiomavahendite kirjed on järgmised:
kapitaliinstrumendid, tingimusel et täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
jaotamata kasum;
muu akumuleeritud koondkasum;
muud reservid;
üldine pangandusreserv.
Punktides c–f osutatud kirjeid tunnustatakse esimese taseme põhiomavahenditena ainult siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab neid piiramatult ja viivitamatult kasutada, et katta riskid või kahju kohe, kui need tekivad.
Lõike 1 punkti c kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing kajastada aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites enne, kui ta on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, ainult pädeva asutuse eelneval loal. Pädev asutus annab loa, kui on täidetud järgmised tingimused:
kõnealune kasum on kontrollitud krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatute isikute poolt, kes vastutavad asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest;
krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et kõnealusest kasumist on maha arvatud mis tahes prognoositavad väljamaksed või dividendid;
Krediidiasutuse või investeerimisühingu vahekasumi või aastakasumi kontrollimisel saadakse piisavalt kinnitust, et kõnealust kasumit on hinnatud kohaldatavas raamatupidamistavas sätestatud põhimõtete kohaselt.
Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud on loa juba saanud;
krediidiasutused ja investeerimisühingud on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.
Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.
EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.
Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 27
Esimese taseme põhiomavahendite kirjetena aktsepteeritavad vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumendid
Esimese taseme põhiomavahendite kirjete hulka kuuluvad krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja alusel emiteeritud mis tahes kapitaliinstrumendid, kui täidetud on järgmised tingimused:
krediidiasutus või investeerimisühing on siseriikliku õigusega ette nähtud tüüpi ettevõtja, keda pädevad asutused loevad kvalifitseeruvaks ühena järgmistest:
vastastikune selts;
ühistu;
hoiuasutus;
samalaadne krediidiasutus või investeerimisühing;
krediidiasutus, mis kuulub täielikult ühele alapunktides i–iv osutatud asutustest ja kellel on asjakohase pädeva asutuse heakskiit käesoleva artikli sätete rakendamiseks, kui ja seniks, kui 100 % krediidiasutuse emiteeritud lihtaktsiatest kuulub otseselt või kaudselt nimetatud punktides osutatud asutusele;
täidetud on artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused;
Neid vastastikuseid seltse, ühistuid või hoiuasutusi, keda tunnustati nendena enne 31. detsembrit 2012 kohaldatud siseriikliku õiguse alusel, klassifitseeritakse nendena jätkuvalt käesoleva osa kohaldamisel, tingimusel et nad täidavad jätkuvalt tingimusi, mille kohaselt neid sellistena tunnustati.
EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 28
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing pärast kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu omanike või kui see on lubatud siseriikliku õigusega, siis juhtorgani eelnevat heakskiitu;
instrumentide eest on täielikult tasutud ning krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;
instrumendid vastavad seoses klassifitseerimisega kõigile järgmistele tingimustele:
need kvalifitseeruvad kapitalina direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses;
need klassifitseeritakse omakapitalina kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud tähenduses;
need klassifitseeritakse omakapitalina bilansilise maksejõuetuse kindlakstegemisel, kui see on maksejõuetust käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaselt kohaldatav;
instrumendid kajastatakse selgelt ja eraldi krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsaruannetes esitatavas bilansis;
instrumendid on tähtajatud;
instrumentide põhisummat ei või vähendada ega tagasi maksta, välja arvatud järgmistel juhtudel:
krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimine;
instrumentide vabatahtlik tagasiostmine või kapitali vabatahtlik vähendamine muul viisil, kui krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt artiklile 77 saanud pädeva asutuse eelneva loa;
instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et instrumentide põhisummat tulevikus vähendatakse või makstakse see tagasi või et seda võidakse teha muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele instrumentide emiteerimisel või enne seda ka ühelgi muul viisil, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul, mille tagasivõtmisest ei tohi krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele õigusaktidele keelduda.
instrumendid vastavad seoses väljamaksetega järgmistele tingimustele:
puudub eeliskäsitlus seoses väljamaksete tegemise järjekorraga, sealhulgas seoses muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega, ning instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksetega seotud eelisõigusi;
instrumentide omanikele võidakse väljamaksed teha ainult väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;
instrumente reguleerivate tingimustega ei ole ette nähtud väljamaksete ülempiiri või muid selle maksimumtasemele seatud piiranguid, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;
väljamaksete suurust ega muid tingimusi ei määrata kindlaks selle summa alusel, mille eest instrumendid emiteerimisel osteti, välja arvatud artiklis 27 osutatud instrumentide puhul;
instrumente reguleerivate tingimustega ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule pandud mis tahes kohustust teha väljamakseid instrumentide omanikele ning krediidiasutusele või investeerimisühingule ei ole sellist kohustust pandud ka mis tahes muul viisil;
väljamaksete tegematajätmist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna;
väljamaksete tühistamisega ei kaasne krediidiasutusele või investeerimisühingule mingeid piiranguid;
võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kõigi kapitaliinstrumentidega, kaetakse instrumentide arvelt esimene ja proportsionaalselt suurim osa tekkinud kahjust, ning iga instrumendi arvelt kaetakse kahju samal määral, kui kõigi muude esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide arvelt;
instrumendid järjestatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral kõigist muudest nõuetest madalamasse nõudeõiguse järku;
instrumendid annavad omanikele sellise nõudeõiguse krediidiasutuse või investeerimisühingu järelejäänud varadele, mis likvideerimise korral ja pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist on proportsionaalne selliste emiteeritud instrumentide summaga ning mis ei ole fikseeritud ja mille suhtes ei kohaldata ülemmäära, välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul;
instrumente ei ole taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i–v osutatud üksustega;
instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral.
Esimese lõigu punktis j sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid sisalduvad täiendavates esimese taseme omavahendites või teise taseme omavahendites artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et need kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.
Lõike 1 punktis f sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumendi põhisummat vähendatakse kriisilahendusmenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutud kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.
Lõike 1 punktis g sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui kapitaliinstrumenti reguleerivates sätetes märgitakse otseselt või kaudselt, et instrumendi põhisumma väheneks või võiks väheneda kriisilahendusmenetluse käigus või investeerimisühingu või krediidiasutuse eest vastutava kriisilahendusasutuse poolt nõutava kapitaliinstrumentide allahindamise tulemusel.
Lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;
emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;
leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;
tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;
emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;
lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. Krediidiasutus või investeerimisühing võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 29
Vastastikuste seltside, ühistute, hoiuasutuste või muude samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud kapitaliinstrumendid
Seoses kapitaliinstrumentide tagasivõtmisega peavad olema täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema võimalik keelduda instrumentide tagasivõtmisest, välja arvatud juhul, kui see on keelatud kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega;
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega keelatud keelduda instrumentide tagasivõtmisest, peab instrumente reguleerivate sätetega olema ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing saab piirata kõnealuste instrumentide tagasivõtmist;
instrumentide tagasivõtmisest keeldumist või vajaduse korral tagasivõtmise piiramist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna.
Esimeses lõigus sätestatud tingimus ei piira vastastikuse seltsi, ühistu, hoiuasutuse või muu samalaadse krediidiasutuse või investeerimisühingu võimalust arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumente, mis ei anna nende omanikule hääleõigust ja vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
hääleõigust mitte andvate instrumentide omanike nõudeõigus krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral on proportsionaalne selle osaga esimese taseme põhiomavahendite kogusummast, mida need hääleõigust mitte andvad instrumendid esindavad;
muu poolest kvalifitseeruvad instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 30
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud
Kui esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artiklis 28 või vajadusel artiklis 29 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:
instrumendi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;
kõnealuse instrumendiga seotud ülekursi kvalifitseerumine esimese taseme põhiomavahendite kirjena lõpeb otsekohe.
Artikkel 31
Ametiasutuste poolt eriolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid
Eriolukorras võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka instrumendid, mis vastavad vähemalt artikli 28 lõike 1 punktide b kuni e tingimustele, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kapitaliinstrumendid emiteeritakse pärast 1. jaanuari 2014;
komisjon käsitleb kapitaliinstrumente riigiabina;
kapitaliinstrumendid emiteeritakse rekapitaliseerimismeetmete kontekstis kooskõlas sel ajal kehtivate riigiabi eeskirjadega;
riik või asjakohane avaliku sektori asutus või avaliku sektori omandis olev üksus on kapitaliinstrumendid täielikult märkinud ja hoiab neid;
kapitaliinstrumendid on suutelised kahjusid katma;
välja arvatud artiklis 27 osutatud kapitaliinstrumentide puhul, annavad kapitaliinstrumendid likvideerimise korral nende omanikele pärast kõigi kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete rahuldamist õiguse investeerimisühingu või krediidiasutuse järelejäänud varale;
riigi või, kui see on kohaldatav, siis asjakohase avaliku sektori asutuse või avaliku sektori omandis oleva üksuse jaoks on olemas sobivad väljumismehhanismid;
pädev asutus on andnud oma eelneva loa ja avaldanud oma otsuse koos selgitusega selle otsuse kohta.
2. jagu
Usaldatavusfiltrid
Artikkel 32
Väärtpaberistatud varad
Krediidiasutus või investeerimisühing jätab omavahendite kõigist elementidest välja kohaldatava raamatupidamistava kohase mis tahes omakapitali suurendamise, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest, sealhulgas järgmise:
võimendusest saadava tuluga seotud suurenemine, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu;
kui krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberistamise tehingu algataja, siis puhastulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 33
Rahavoogude riskimaandamine ja oma kohustuste väärtuse muutus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad omavahendite kõigist elementidest välja järgmised kirjed:
õiglase väärtuse reservid, mis on seotud selliste finantsinstrumentide, mida ei hinnata õiglases väärtuses, rahavoogude riskimaandamisest saadava kasu või kahjuga, sealhulgas prognoositavad rahavood;
krediidiasutuse või investeerimisühingu õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedi muutusest;
krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.
Ilma et see piiraks lõike 1 punkti b kohaldamist, võib krediidiasutus või investeerimisühing arvata oma kohustustest tulenevate kasumite ja kahjumite summa omavahendite hulka, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
kohustused on võlakirjade vormis, nagu on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;
muutused krediidiasutuse või investeerimisühingu varade ja kohustuste väärtuses tulenevad samadest muutustest krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidikvaliteedis;
punktis a osutatud võlakirjade väärtuse ja krediidiasutuse või investeerimisühingu vara väärtuste vahel on tihe seos;
hüpoteeklaene on võimalik tagasi osta, ostes hüpoteeklaenude rahastamiseks kasutatavad võlakirjad turu- või nimiväärtusega tagasi.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 34
Täiendavad väärtuse korrigeerimised
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad omavahendite summa arvutamisel artiklis 105 sätestatud nõudeid kõigi oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, ning arvavad esimese taseme põhiomavahenditest maha mis tahes vajalikud täiendavad väärtuse korrigeerimised.
Artikkel 35
Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum
Välja arvatud artiklis 33 osutatud kirjete puhul, ei tee krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, et kõrvaldada omavahenditest varadelt või kohustustelt saadud realiseerimata kasum või kahjum, mis on mõõdetud õiglases väärtuses.
3. jagu
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, erandid ja alternatiivid
1. alajagu
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Artikkel 36
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha järgmise:
jooksva majandusaasta kahjum;
immateriaalsed varad;
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingute meetodit, negatiivsed summad, mis tulenevad artiklite 158 ja 159 kohasest oodatava kahju arvutamisest;
krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis olev kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus;
otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui kõnealustel ettevõtjatel on krediidiasutusega või investeerimisühinguga vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;
selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;
selliste otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi investeeringuid kõnealustes ettevõtjates;
artikli 56 kohaselt täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavaid esimese taseme omavahendeid;
järgmiste selliste kirjete positsiooni väärtus, mis kvalifitseeruvad riskikaalu 1 250 % kohaldamiseks, kui krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina riskikaalu 1 250 % kohaldamisele arvab kõnealuse riskipositsiooni summa esimese taseme põhiomavahendite summast maha:
oluline osalus väljaspool finantssektorit;
artikli 244 lõike 1 punkti b, artikli 245 lõike 1 punkti b ja artikli 253 kohased väärtpaberistamise positsioonid;
artikli 379 lõike 3 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded;
positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa vastavalt artikli 153 lõikele 8 sisereitingute meetodi kohaselt määrata;
omakapitali investeeringud sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt, vastavalt artikli 155 lõikele 4;
kõik arvutamise ajal prognoositavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks;
kohaldatav viivisnõuete ebapiisava likviidsuskatte summa.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kookõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada finantseerimisasutuste ja, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 14 ) asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) konsulteerides, kolmandate riikide kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate ning direktiivi 2009/138/EÜ artikli 4 kohaselt kõnealuse direktiivi reguleerimisalast välja jäävate ettevõtjate selliste kapitaliinstrumentide liigid, mis arvatakse maha omavahendite järgmistest elementidest:
esimese taseme põhiomavahendite kirjed;
täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed;
teise taseme omavahendite kirjed.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 37
Immateriaalse vara mahaarvamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad mahaarvatavate immateriaalsete varade summa kindlaks järgmiselt:
mahaarvatavat summat vähendatakse sellega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, mille saab kustutada, kui immateriaalsete varade väärtus langeb või nende raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;
mahaarvatav summa hõlmab firmaväärtust, mida võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu oluliste investeeringute hindamisel;
mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.
Artikkel 38
Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara mahaarvamine
Tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summat võib vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa võrra, kui täidetud on järgmised tingimused:
ettevõtjal on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel juriidilist jõudu omav õigus neid praeguseid tulumaksu varasid praeguste tulumaksu kohustustega tasaarvestada;
edasilükkunud tulumaksu varad ja edasilükkunud tulumaksu kohustused on seotud maksudega, mida sama maksuhaldur kogub samalt maksustatavalt ettevõtjalt.
Lõikes 4 osutatud seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa jaotatakse järgmise vahel:
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei ole maha arvatud vastavalt artikli 48 lõikele 1;
igasugune muu tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jaotavad seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused proportsionaalselt vastavalt sellele, milline on punktis a ja punktis b osutatud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara osakaal.
Artikkel 39
Enammakstud maksusummad, tagasi kantud maksukahjum ja edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel
Järgmisi kirjeid ei arvata omavahenditest maha ja neile antakse riskikaal vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt:
krediidiasutuse või investeerimisühingu enammakstud maksusummad jooksva aasta eest;
krediidiasutuse või investeerimisühingu jooksva aasta maksukahjum, mis on kantud tagasi eelmistele aastatele ja mis annab aluse nõudeks keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku maksuhalduri vastu või õiguse neilt saadaolevale summale.
►M8 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud: ◄
see asendatakse automaatselt, kohustuslikult ja viivitamatult maksukrediidiga, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ametlikult heakskiidetud iga-aastastes finantsaruannetes kahjumit, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing likvideeritakse või juhul kui ta muutub maksejõuetuks;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on kohaldatava siseriikliku maksuõiguse alusel võimalus tasaarvestada punktis a osutatud maksukrediit oma või nimetatud maksuõiguse kohaselt maksustamise otstarbel selle krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mis tahes teise ettevõtja maksukohustusega või mis tahes teise I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt konsolideeritud alusel teostatava järelevalve alla kuuluva ettevõtja maksukohustusega;
kui punktis b osutatud maksukrediidi summa ületab selles punktis osutatud maksukohustused, siis asendatakse iga selline vahe viivitamata otsese nõudega selle liikmesriigi keskvalitsuse vastu, kus krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad edasilükkunud tulumaksu vara suhtes riskikaalu 100 %, kui punktides a, b ja c sätestatud nõuded on täidetud.
Artikkel 40
Oodatava kahju arvutamisest tulenevate negatiivsete summade mahaarvamine
Artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt mahaarvatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid III osa II jaotise 3. peatüki 3. jaos osutatud oodatava kahjuga samale tasemele.
Artikkel 41
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara mahaarvamine
Artikli 36 lõike 1 punkti e kohaldamisel vähendatakse mahaarvatavat kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat järgmise võrra:
mis tahes seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille saaks kustutada, kui vara väärtus langeb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine kohaldatava raamatupidamistava alusel lõpetatakse;
kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada, tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa.
Kõnealune vara, millega vähendatakse mahaarvatavat summat, saab riskikaalu vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaselt.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 42
Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 36 lõike 1 punkti f kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 43
Olulised investeeringud finantssektori ettevõtjas
Mahaarvamiste tegemisel kooskõlas artikliga 36 loetakse krediidiasutusel või investeerimisühingul olevat oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kui täidetud on mis tahes järgmine tingimus:
krediidiasutus või investeerimisühing omab üle 10 % kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärne seos kõnealuse ettevõtjaga ja ta omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente;
krediidiasutus või investeerimisühing omab kõnealuse ettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente ning asjaomane ettevõtja ei ole kaasatud I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse, kuid on kohaldatava raamatupidamistava kohase finantsaruandluse eesmärgil kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse raamatupidamislikku konsolideerimisse.
Artikkel 44
Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 36 lõike 1 punktides g, h ja i osutatud mahaarvamised järgmiselt:
osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides ja nende muudes kapitaliinstrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;
kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Artikkel 45
Finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 36 lõike 1 punktidega h ja i ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Artikkel 46
Osaluste mahaarvamine esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas
Artikli 36 lõike 1 punkti h kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:
kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummast, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist esimese taseme põhiomavahendite kirjete suhtes:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktides a–g, punkti k alapunktides ii–v ja punktis l osutatud mahaarvamised, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
iga hoitava esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millist summat igast omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:
osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;
osa, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel
Artikkel 47
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas
Artikli 36 lõike 1 punkti i kohaldamisel määratakse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluv summa kindalaks vastavalt artiklitele 44 ja 45 ja 2. alajaole ning nende hulka ei arvata väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioone, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
Artikkel 47a
Viivisnõuded
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel hõlmab „viivisnõue” järgmisi kirjeid, eeldusel et neid ei kajastata krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis:
võlainstrument, sealhulgas võlaväärtpaber, laen, ettemakse ja nõudmiseni hoius;
võetud siduv laenuandmiskohustus, antud finantsgarantii või muu võetud kohustus, sõltumata sellest, kas see on tühistatav või mitte, välja arvatud kasutamata krediidilimiidid, mille võib igal ajal tingimusteta ja ette teatamiseta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral.
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel peab sellise võlainstrumendi riskipositsiooni väärtuses, mis osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, sisalduma ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus.
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel on võetud siduva laenuandmiskohustuse, antud finantsgarantii või muu käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud kohustuse riskipositsiooni väärtus selle nimiväärtus, mis kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, võtmata arvesse otsest või kaudset krediidiriski kaitset. Võetud siduva laenuandmiskohustuse nimiväärtus on kasutusele võtmata summa sellest summast, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda ning antud finantsgarantii nimiväärtus on maksimaalne summa, mille isik peaks garantii realiseerimise korral maksma.
Käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud nimiväärtuses ei võeta arvesse spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, artiklite 34 ja 105 kohaseid täiendavaid väärtuse korrigeerimisi, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summasid ega muid riskipositsiooniga seonduvaid omavahendite vähendamisi.
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel liigitatakse viivisnõueteks järgmised nõuded:
nõue, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt artiklile 178;
nõue, mida käsitatakse langenud väärtusega nõudena vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale;
nõue, mille suhtes kohaldatakse vastavalt lõikele 7 katseaega, kui on võetud täiendavaid võla restruktureerimise meetmeid või kui nõude maksetähtaega on ületatud üle 30 päeva;
nõue sellise siduva kohustuse vormis, mida selle väljamaksmise või muul viisil kasutamise korral ei maksta tõenäoliselt täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata;
nõue sellise finantsgarantii vormis, mille garantii saanud pool tõenäoliselt realiseerib, sealhulgas juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab viivisnõudeks liigitamise kriteeriumidele.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku vastu bilansilised nõuded, mille puhul on maksetähtaega ületatud üle 90 päeva ja mis moodustavad rohkem kui 20 % kõigist kõnealuse võlgniku vastu olevatest bilansilistest nõuetest, käsitatakse punkti a kohaldamisel kõiki kõnealuse võlgniku vastu olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid nõudeid viivisnõuetena.
Nõudeid, mille suhtes ei ole kohaldatud võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab nõude liigitamise langenud väärtusega nõudeks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ja makseviivituses olevaks nõudeks vastavalt artiklile 178;
võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et krediidiasutus või investeerimisühing on veendunud, et võlgnetavad summad makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi;
võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.
Viivisnõudeid, mille suhtes kohaldatakse võla restruktureerimise meetmeid, ei liigitata enam viivisnõueteks artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
nõuded ei ole enam olukorras, mille pärast tuleks need liigitada viivisnõudeks vastavalt lõikele 3;
on möödunud vähemalt aasta kuupäevast, kui rakendati võla restruktureerimise meetmeid või kuupäevast, kui nõuded liigitati viivisnõueteks, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem;
pärast võla restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole enam tähtajaks tasumata summasid ja krediidiasutus või investeerimisühing on võlgniku finantsseisundi analüüsi põhjal veendunud, et nõue makstakse tõenäoliselt täielikult ja õigel ajal tagasi.
Täielikku ja õigeaegset tagasimaksmist võib pidada tõenäoliseks juhul, kui võlgnik on korrapäraselt ja õigel ajal maksnud tagasi summad, mis võrduvad ühega järgmistest:
summa, mis oli tähtajaks tasumata enne võla restruktureerimise meetmete rakendamist, kui olid olemas tähtajaks tasumata summad;
summa, mis on maha kantud võla restruktureerimise meetmete rakendamise raames, kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud.
Kui nõude liigitamine viivisnõudeks vastavalt lõikele 6 lõpetatakse, kohaldatakse sellise nõude suhtes katseaega, kuni täidetud on kõik järgmised tingimused:
on möödunud vähemalt kaks aastat sellest, mil restruktureeritud võlanõue liigitati ümber nõuetekohaselt teenindatavaks nõudeks;
vähemalt poole sellise ajavahemiku jooksul, mil nõude suhtes kohaldatakse katseaega, on tehtud regulaarseid ja õigeaegseid makseid, mille tulemusel on kokku tagasi makstud olulises summas põhiosa või intresse;
ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole tasumata rohkem kui 30 päeva.
Artikkel 47b
Võla restruktureerimise meetmed
Võla restruktureerimise meede hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu järeleandmist võlgnikule, kellel on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi oma siduvate finantskohustuste täitmisel. Järeleandmine võib laenuandjale tuua kahju ja osutab ühele järgmistest tegevustest:
võlakohustuse tingimuste muutmine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud;
võlakohustuse täielik või osaline refinantseerimine, kui seda ei oleks tehtud juhul, kui võlgnikul ei oleks siduvate finantskohustuste täitmisel raskusi tekkinud.
Võla restruktureerimise meetmetena käsitatakse vähemalt järgmisi olukordi:
uued lepingutingimused, mis on võlgnikule soodsamad kui varasemad lepingutingimused, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;
uued lepingutingimused on võlgnikule soodsamad kui lepingutingimused, mida sama krediidiasutus või investeerimisühing pakub samal ajal sarnase riskiprofiiliga võlgnikele, kui võlgnikul on või võib tõenäoliselt tekkida raskusi siduvate finantskohustuste täitmisel;
algsete lepingutingimuste alusel liigitati nõue viivisnõudeks enne lepingutingimuste muutmist või see oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui lepingutingimusi ei oleks muudetud;
meetme tulemusel tühistatakse võlakohustus täielikult või osaliselt;
krediidiasutus või investeerimisühing lubab kasutada lepingusätteid, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõue oli liigitatud viivisnõudeks enne kõnealustele lepingusätetele tuginemist või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud;
laenu andmisel või ligikaudu samal ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu ees oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mis oli liigitatud viivisnõudeks või oleks liigitatud viivisnõudeks, kui kõnealuseid makseid ei oleks tehtud;
lepingutingimuste muutmine hõlmab tagatise enda valdusesse võtmise kaudu tehtavaid tagasimakseid, kui selline muudatus kujutab endast järeleandmist.
Järgmised asjaolud näitavad, et võla restruktureerimise meetmeid võib olla võetud:
algse lepingu puhul oli maksetähtaega ületatud üle 30 päeva vähemalt üks kord lepingu muutmisele eelnenud kolme kuu jooksul või ilma lepingu muutmiseta oleks maksetähtaega ületatud üle 30 päeva;
krediidilepingu sõlmimisel või ligikaudu sel ajal maksis võlgnik tagasi sama krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes oleva muu sellise võlakohustuse põhiosa või intressid, mille puhul oli maksetähtaega ületatud 30 päeva vähemalt üks kord uue laenu andmisele eelnenud kolme kuu jooksul;
krediidiasutus või investeerimisühing lubab tugineda lepingusätetele, mis võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi, ja nõude puhul on maksetähtaega ületatud 30 päeva või oleks maksetähtaega ületatud 30 päeva, kui kõnealustele lepingusätetele ei oleks tuginetud.
Artikkel 47c
Mahaarvamine seoses viivisnõuetega
Artikli 36 lõike 1 punkti m kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga viivisnõude jaoks eraldi kindlaks kohaldatava ebapiisava katte summa, mis arvatakse maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, lahutades käesoleva lõike punkti b alusel arvutatud summa käesoleva lõike punkti a alusel arvutatud summast, kui punktis a osutatud summa ületab punktis b osutatud summat:
järgmiste summa:
iga viivisnõude tagamata osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 2 osutatud kohaldatava teguriga;
iga viivisnõude tagatud osa, kui see on olemas, korrutatud lõikes 3 osutatud kohaldatava teguriga;
järgmiste kirjete summa, kui need on seotud sama viivisnõudega:
spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised;
artiklite 34 ja 105 kohased täiendavad väärtuse korrigeerimised;
muud omavahendite vähendamised;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad riskiga kaalutud varade arvutamiseks sisereitingutel põhinevat meetodit, seoses viivisnõuetega artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summade absoluutväärtus, kui igale viivisnõudele omistatava absoluutväärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse artikli 36 lõike 1 punkti d kohaselt maha arvatud summad viivisnõude puhul oodatava kahju osakaaluga makseviivituses olevate või mitteolevate nõuete oodatavasse kogukahjusse, kui see on kohaldatav;
kui viivisnõue osteti madalama hinnaga kui summa, mille võlgnik peab tasuma, siis ostuhinna ja võlgniku võlasumma vaheline erinevus;
summad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on nõude viivisnõudeks liigitamisest alates maha kandnud.
Viivisnõude tagatud osa on nõude see osa, mis loetakse III osa II jaotise kohaste omavahendite nõuete arvutamisel tagatuks otsese krediidiriski kaitsega või kaudse krediidiriski kaitsega või mis on täielikult ja terviklikult hüpoteegiga tagatud.
Viivisnõude tagamata osa vastab artikli 47a lõikes 1 osutatud nõude väärtuse ja nõude tagatud osa vahele, kui see on olemas.
Lõike 1 punkti a alapunkti i kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:
0,35 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
1 viivisnõude tagamata osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast.
Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel kohaldatakse järgmisi tegureid:
0,25 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva neljanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,35 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva viienda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,55 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kuuenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,70 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva seitsmenda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
0,80 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud muu otsese või kaudse krediidiriski kaitsega III osa II jaotise kohaselt, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast;
0,85 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse ajavahemikul alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva üheksanda aasta esimesest päevast kuni viimase päevani;
1 viivisnõude osa puhul, mis on tagatud kinnisvaraga III osa II jaotise kohaselt või mis on eluasemelaen, mille on taganud artiklis 201 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kümnenda aasta esimesest päevast.
Erandina käesoleva artikli lõikest 3 kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur või millele on andnud garantii või edasigarantii artikli 201 lõike 1 punktides a–e osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja, kelle vastu tagamata nõuete puhul määrataks riskikaaluks 0 % vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmisi tegureid:
0 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse ajavahemikul üks aasta kuni seitse aastat pärast nõude liigitamist viivisnõudeks; ning
1 viivisnõude tagatud osa puhul, mida kohaldatakse alates nõude viivisnõudeks liigitamisele järgneva kaheksanda aasta esimesest päevast.
Kõnealused suunised esitatakse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
Erandina lõikest 3, kui nõude suhtes on rakendatud võla restruktureerimise meedet ajavahemikul kaks aastat kuni kuus aastat pärast nõude viivisnõudeks liigitamist, kohaldatakse võla restruktureerimise meetme rakendamise ajal vastavalt lõikele 3 kohaldatavat tegurit veel ühe aasta jooksul.
Käesolevat lõiget võib kohaldada üksnes esimese võla restruktureerimise meetme puhul, mida on rakendatud alates nõude viivisnõudeks liigitamisest.
2. alajagu
Erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest ja alternatiivid kõnealustele mahaarvamistele
Artikkel 48
Künnisega seotud erandid esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest
Artikli 36 lõike 1 punktidega c ja i ette nähtud mahaarvamiste tegemisel ei nõuta, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvaksid maha käesoleva lõike punktides a ja b loetletud kirjeid, mille kogusumma ei ületa lõikes 2 osutatud künnist:
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus asjaomaste ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–h, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest.
Lõike 1 kohaldamisel on künniseks käesoleva lõike punktis a osutatud summa korrutatud käesoleva lõike punktis b osutatud protsendimääraga:
esimese taseme põhiomavahendite kirjete jääk pärast artiklites 32 kuni 35 sätestatud kõigi korrigeerimiste ja mahaarvamiste kohaldamist ning ilma käesolevas artiklis täpsustatud künnisega seotud erandite kohaldamiseta;
17,65 %.
Lõike 1 kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud kindlaks selle, millist osa edasilükkunud tulumaksu varast esimese taseme põhiomavahendite kirjete kogusummas ei tule maha arvata, jagades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:
tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest;
järgmise summa:
punktis a osutatud summa;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusumma selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering ja mille kogusumma ei ületa 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest.
Oluliste investeeringute osakaal kirjete kogusummas, mida ei tule maha arvata, võrdub üks miinus esimeses lõigus osutatud osa.
Artikkel 49
Mahaarvamisnõue konsolideerimise, täiendava järelevalve või krediidiasutuste ja investeerimisühingute omaalgatusliku kaitseskeemi kohaldamise korral
Omavahendite individuaalse, allkonsolideeritud alusel või konsolideeritud alusel arvutamise korral, kui pädevad asutused nõuavad või lubavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodit 1, 2 või 3, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte maha arvata osalusi selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, emaettevõtjana tegutseval finantsvaldusettevõtjal või emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal või krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, juhul kui käesoleva lõike punktides a–e esitatud tingimused on täidetud:
finantssektori ettevõtja on kindlustusandja, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtja;
see kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja on direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt hõlmatud sama täiendava järelevalvega kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on osalus;
krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevatelt asutustelt eelneva loa;
pädevad asutused teevad enne punktis c osutatud loa andmist ja pärast seda pidevalt kindlaks, et 1., 2. või 3. meetodi kohase konsolideerimise alla kuuluvate üksuste integreeritud juhtimine, riskijuhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel;
osalus ettevõtjas kuulub ühele järgmistest:
emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja;
emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja;
krediidiasutus või investeerimisühing;
ühe punktides i–iv osutatud üksuse tütarettevõtja, mis on hõlmatud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimisega.
Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.
Esimeses lõigus osutatud meetodi kohaldamisega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, luues takistuse siseturu toimimisele.
Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.
Pädevad asutused võivad lubada omavahendite individuaalse või allkonsolideeritud alusel arvutamise korral krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte arvata osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides maha järgmistel juhtudel:
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus teises krediidiasutuses või investeerimisühingus ning on täidetud alapunktides i–vi sätestatud tingimused:
krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõike 7 kohasesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi;
pädevad asutused on andnud artikli 113 lõike 7 kohase loa;
täidetud on artikli 113 lõikes 7 sätestatud tingimused;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames koostatakse artikli 113 lõike 7 punktis e osutatud konsolideeritud bilanss või kui konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamist ei nõuta, siis laiendatud agregeeritud arvestus, mis on pädevate asutuste hinnangul samaväärne direktiiviga 86/635/EMÜ, mis sisaldab teatavaid direktiivi 83/349/EMÜ sätete kohandusi, või määrusega (EÜ) nr 1606/2002, millega reguleeritakse krediidiasutuste konsolideerimisgruppide konsolideeritud raamatupidamist, nõutavaga. Nimetatud laiendatud agregeeritud arvestuse samaväärsust kontrollib välisaudiitor ning eelkõige kontrollitakse seda, et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete vahel. ►M8 Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites; ◄
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430. ◄ Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames ei nõuta selliste ühistu liikmete või juriidiliste isikute võlgnetava intressi mahaarvamist, kes ei ole krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, tingimusel et arvutusest elimineeritakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide mitmekordne kasutamine, samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete ja vähemusaktsionäri vahel, kui viimase puhul on tegemist krediidiasutuse või investeerimisühinguga;
kui piirkondlikul krediidiasutusel on osalus enda keskkrediidiasutuses või teises piirkondlikus krediidiasutuses ja täidetud on punkti a alapunktides i–v sätestatud tingimused.
EBA, EIOPA ja ESMA esitavad need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14 vastavalt.
4. jagu
Esimese taseme põhiomavahendid
Artikkel 50
Esimese taseme põhiomavahendid
Krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid koosnevad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, mida on korrigeeritud vastavalt artiklitele 32 kuni 35 ja millest on tehtud artikli 36 kohased mahaarvamised ning mille suhtes on kohaldatud artiklites 48, 49 ja 79 sätestatud erandeid ja alternatiive.
3. PEATÜKK
Täiendavad esimese taseme omavahendid
1. jagu
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed ja instrumendid
Artikkel 51
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:
kapitaliinstrumendid, tingimusel, et täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss.
Punkti a tingimustele vastavad instrumendid ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega teise taseme omavahendite kirjetena.
Artikkel 52
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;
instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:
krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;
instrumendid järjestatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral teise taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest madalamasse nõudeõiguse järku;
järgmised üksused ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;
instrumentide suhtes ei kohaldata mis tahes lepingulist ega muud korda, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku maksejõuetuse või likvideerimise korral;
instrumendid on tähtajatud ja neid reguleerivad sätted ei hõlma krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende tagasivõtmiseks;
kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;
instrumente võib tagasi võtta, lunastada või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast instrumentide emiteerimist, välja arvatud juhul, kui artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud;
instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta otseselt ega kaudselt, et pädev asutus annaks nõusoleku instrumentide tagasi võtmiseks, lunastamiseks või tagasi ostmiseks;
instrumentidelt tehtavad väljamaksed vastavad järgmistele tingimustele:
väljamaksed tehakse väljamaksete tegemiseks kasutatavatelt kirjetelt;
instrumentidelt tehtavate väljamaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
instrumente reguleerivate sätetega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule võimalus omal äranägemisel igal ajal tühistada instrumentidelt väljamaksete tegemine määramata ajaks ja mittekumulatiivsel alusel ning krediidiasutus või investeerimisühing võib selliseid tühistatud makseid piiranguteta kasutada oma tähtaeguvate kohustuste täitmiseks;
väljamaksete tühistamist ei käsitata krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitusjuhuna;
väljamaksete tühistamisega ei kaasne krediidiasutusele või investeerimisühingule mingeid piiranguid;
instrumendid ei aita kaasa selle kindlaksmääramisele, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused ületavad tema vara, kui sellist kindlaksmääramist kasutatakse kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohaselt maksejõuetuse kindlakstegemiseks;
instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
instrumente reguleerivad sätted ei hõlma tunnusjooni, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;
instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.
Esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui instrumendid kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse artikli 484 lõike 3 alusel, tingimusel et nad kuuluvad samasse nõudeõiguse järku.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
tagasivõtmise ajendite vorm ja laad;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma mis tahes üleshindamise laad pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;
protseduurid ja ajakava seoses järgmisega:
selle kindlaksmääramine, et käivitav sündmus on aset leidnud;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi põhisumma üleshindamine pärast selle põhisumma ajutist allahindamist;
instrumentide tunnusjooned, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist;
eriotstarbeliste ettevõtjate kasutamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide kaudseks emiteerimiseks.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 53
Piirangud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt tehtavate väljamaksete tühistamisele ning tunnusjooned, mis võivad takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu rekapitaliseerimist
Artikli 52 lõike 1 punkti l alapunkti v ja punkti o kohaldamisel ei hõlma täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivad sätted eelkõige järgmist:
nõue, mille kohaselt tuleb teha instrumentidelt väljamaksed juhul, kui tehakse väljamakse selliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud instrumendilt, millel on sama või madalam nõudeõiguse järk kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluval instrumendil, sealhulgas esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluval instrumendil;
nõue, mille kohaselt tühistatakse väljamaksed esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt juhul, kui kõnealustelt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt väljamakseid ei tehta;
kohustus asendada intressi- või dividendimaksed muud laadi maksetega. Krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ei kohaldata sellist kohustust ka ühelgi muul viisil.
Artikkel 54
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamine või konverteerimine
Artikli 52 lõike 1 punkti n kohaldamisel kohaldatakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes järgmisi sätteid:
käivitav sündmus leiab aset, kui artikli 92 lõike 1 punkti a kohane krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb allapoole ükskõik kummast järgnevast:
5,125 %;
5,125 %-st kõrgem tase, kui see on määratud kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt ja täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad instrumenti reguleerivates sätetes täpsustada lisaks punktis a osutatule veel ühe või mitu käivitavat sündmust;
kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:
sellise konverteerimise määr ja konverteerimise lubatud mahu piirmäär;
instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik;
kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindlusega kõike järgmist:
instrumendi omaniku nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;
instrumendi tagasivõtmise või tagasiostmise korral maksmisele kuuluv summa;
instrumendilt tehtavad väljamaksed;
kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
Käivitava sündmuse toimumise korral allahindamisele või konverteerimisele kuuluvate täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide kogusumma ei või olla väiksem kui väikseim järgnevast:
summa, mida on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks 5,125 %-le;
instrumendi täielik põhisumma.
Kui toimub käivitav sündmus, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tegema järgmist:
teavitama viivitamata pädevaid asutusi;
teavitama täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikke;
viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
Artikkel 55
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud
Kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei ole enam täidetud artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:
instrumendi kvalifitseerumine täiendavasse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;
kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine täiendavate esimese taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.
2. jagu
Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
Artikkel 56
Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha järgmise:
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda nendes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;
otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;
finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 60 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole neis ettevõtjates olulist investeeringut;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
artikli 66 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendeid;
kõik arvutamise ajal prognoositavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetega seotud maksud, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete summat vastavalt korrigeerib, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib kõnealuseid kirjeid kasutada riskide või kahju katmiseks.
Artikkel 57
Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 56 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või mõlemaid hoitakse muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 58
Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 56 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;
kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Artikkel 59
Finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 56 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kas kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Artikkel 60
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas
Artikli 56 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:
kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millist summat igast täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;
osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.
3. jagu
Täiendavad esimese taseme omavahendid
Artikkel 61
Täiendavad esimese taseme omavahendid
Krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavad esimese taseme omavahendid koosnevad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest, millest on maha arvatud artiklis 56 osutatud kirjed ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.
4. PEATÜKK
Teise taseme omavahendid
1. jagu
Teise taseme omavahendite kirjed ja instrumendid
Artikkel 62
Teise taseme omavahendite kirjed
Teise taseme omavahendite kirjed hõlmavad järgmist:
kapitaliinstrumendid, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt, üldine krediidiriskiga korrigeerimine (koos maksumõjuga) kuni 1,25 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki kohaselt, artiklite 158 ja 159 kohaselt arvutatavad positiivsed summad (koos maksumõjuga) kuni 0,6 % ulatuses riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile.
Punkti a tingimustele vastavad kirjed ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite ega täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena.
Artikkel 63
Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;
instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:
krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;
instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;
järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segavaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
segafinantsvaldusettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i kuni v osutatud üksustega;
instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;
instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;
instrumente reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;
kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;
instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;
instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;
instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;
kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;
instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.
Artikkel 64
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine
See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:
instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;
instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.
Artikkel 65
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui teise taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele seatud tingimused ei ole enam täidetud
Kui teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi puhul ei ole enam täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, kohaldatakse järgmist:
instrumendi kvalifitseerumine teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina lõpeb otsekohe;
kõnealuse instrumendiga seotud ülekursiosa kvalifitseerumine teise taseme omavahendite kirjena lõpeb otsekohe.
2. jagu
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Artikkel 66
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Teise taseme omavahendite kirjetest arvatakse maha järgmine:
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma;
otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid;
finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate, artikli 70 kohaselt kindlaks määratud otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis ettevõtjates;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealustes ettevõtjates oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse vähem kui viis tööpäeva;
artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid.
Artikkel 67
Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 66 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samas alusindeksis;
nii lühikesi kui pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 68
Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine ja mahaarvamised olukorras, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on kunstlikult loodud omavahendite suurendamiseks
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 66 punktidega b, c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvutatakse pika kogupositsiooni alusel;
osalusi kindlustuse teise taseme omavahendite kirjetes ja kindlustuse kolmanda taseme omavahendite kirjetes käsitatakse mahaarvamiste tegemisel osalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Artikkel 69
Finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad artikli 66 punktidega c ja d ette nähtud mahaarvamised järgmiselt:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjates teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikest kui pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, lähtudes aluspositsioonist nende indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.
Artikkel 70
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas
Artikli 66 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadava teguriga:
kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, arvutatuna pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32 kuni 35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.
Lõike 1 kohaselt mahaarvatav summa jaotatakse osadeks kõigi hoitavate teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste kogusumma, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millist summat igast teise taseme omavahenditesse kuuluvast instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mida tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda;
osakaal, mis saadakse lõike 3 punktis b sätestatud arvutuse tulemusel.
3. jagu
Teise taseme omavahendid
Artikkel 71
Teise taseme omavahendid
Krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendid koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahendite kirjetest, millest on tehtud artiklis 66 osutatud mahaarvamised ja mille suhtes on kohaldatud artiklit 79.
5. PEATÜKK
Omavahendid
Artikkel 72
Omavahendid
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.
5a. PEATÜKK
Kõlblikud kohustused
Artikkel 72a
Kõlblike kohustuste kirjed
Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:
kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;
teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.
Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:
tagatud hoiused;
nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;
füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL ( 16 ) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;
füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;
tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;
kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;
kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;
kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ ( 17 ) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;
kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või
kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;
järgmised kohustused:
kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;
kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;
kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;
kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;
kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;
kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.
Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.
Artikkel 72b
Kõlblike kohustuste instrumendid
Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
kohustused on otse emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;
kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:
krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;
kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;
kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:
kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;
instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;
ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:
krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;
krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;
ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;
kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;
kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;
instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;
kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;
kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;
kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;
kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;
instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.
Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.
Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:
kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning
nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.
Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:
krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;
kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;
kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;
krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;
nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;
lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.
Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 72c
Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine
Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.
Artikkel 72d
Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud
Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.
Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.
Artikkel 72e
Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis üksustes;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.
Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:
kus:
h |
= |
artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa; |
i |
= |
emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks; |
Hi |
= |
emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma; |
li |
= |
emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele, ning |
Li |
= |
artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele. |
Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:
i |
= |
tütarettevõtja indeks; |
OPi |
= |
tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa; |
LPi |
= |
tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa; |
β |
= |
tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär; |
Oi |
= |
tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat; |
Li |
= |
tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat; |
ri |
= |
tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning |
aRWAi |
= |
globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi. |
Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.
Artikkel 72f
Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine
Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;
nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.
Artikkel 72g
Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus
Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.
Artikkel 72h
Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:
nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;
nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.
Artikkel 72i
Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes
Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:
kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:
artiklid 32–35;
artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
artiklid 44 ja 45;
krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.
Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:
osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;
krediidiasutuse või investeerimisühingu iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.
Artikkel 72j
Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:
osalused kuuluvad kauplemisportfelli;
kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.
Artikkel 72k
Kõlblikud kohustused
Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.
Artikkel 72l
Omavahendid ja kõlblikud kohustused
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.
6. PEATÜKK
Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded
Artikkel 73
Instrumentidelt tehtavad väljamaksed
Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:
lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;
lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahju;
lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.
Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavus nendele tingimustele.
Lõiget 4 ei kohaldata, kui krediidiasutus või investeerimisühing on nimetatud laiapõhjalises turuindeksis alusüksuseks, välja arvatud juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
krediidiasutus või investeerimisühing leiab, et laiapõhjalise turuindeksi liikumised ei ole märkimisväärses korrelatsioonis krediidiasutuse või investeerimisühingu, selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segavaldusettevõtja krediidikvaliteediga;
pädeval asutusel ei ole kujunenud punktis a osutatust erinevat arvamust.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 74
Reguleeritud finantssektori ettevõtjate emiteeritud kapitaliinstrumentides olevad osalused, mis ei kvalifitseeru regulatiivse kapitalina
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei arva omavahendite mis tahes elementidest maha reguleeritud finantssektori ettevõtja emiteeritud otseseid, kaudseid või sünteetilisi osalusi, mis ei kvalifitseeru kõnealuse ettevõtja regulatiivse kapitalina. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad selliste osaluste suhtes vastavalt vajadusele kas III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid.
Artikkel 75
Lühikeste positsioonide mahaarvamise ja lõpptähtaegadega seotud nõuded
Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul on lepingujärgne õigus müüa konkreetsel tulevasel kuupäeval riskimaandust pakkuvale vastaspoolele pikk positsioon, mille riski maandatakse;
krediidiasutusele või investeerimisühingule riskimaandust pakkuv vastaspool on lepingu kohaselt kohustatud ostma krediidiasutuselt või investeerimisühingult sellel konkreetsel tulevasel kuupäeval punktis a osutatud pika positsiooni.
Artikkel 76
Kapitaliinstrumentide indeksipõhised osalused
Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;
punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses;
punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;
pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.
Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:
enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmine:
millal hinnangud, mida kasutatakse lõike 2 kohase alternatiivina aluspositsiooni arvutamisele, on piisavalt konservatiivsed;
mida tähendab „tegevuslikult koormav” lõike 3 kohaldamisel.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 77
Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused
Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:
krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;
omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.
Artikkel 78
Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks
Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:
enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus anda sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast.
Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.
Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:
kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;
krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;
instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;
enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,
mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”;
lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;
artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 78a
Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente
Kriisilahendusasutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;
krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;
krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.
Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;
lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;
mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast”.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 79
Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 79a
Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine
II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.
Artikkel 80
Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll
Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.
Kõnealune teavitamine hõlmab järgmist:
üksikasjalik selgitus tuvastatud puudujäägi laadi ja ulatuse kohta;
tehniline nõuanne komisjonile meetmete kohta, mida EBA peab vajalikuks võtta;
olulised muudatused EBA kasutatavas krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime stressitesti metoodikas.
EBA annab komisjonile tehnilist nõu kõigi oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:
turustandardite või -tavade asjakohased suundumused;
muudatused asjakohastes õigus- või raamatupidamisstandardites;
olulised muudatused EBA kasutatavas krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime stressitesti metoodikas.
II JAOTIS
VÄHEMUSOSALUSED NING TÜTARETTEVÕTJATE POOLT EMITEERITUD TÄIENDAVATESSE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE JA TEISE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID
Artikkel 81
Vähemusosalused, mis kvalifitseeruvad konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvamiseks
Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:
tütarettevõtja on üks järgmistest:
krediidiasutus või investeerimisühing;
ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.
Artikkel 82
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:
tütarettevõtja on üks järgmistest:
krediidiasutus või investeerimisühing;
ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;
tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.
Artikkel 83
Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid, mille on emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja
Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kõnealused instrumendid emiteerinud eriotstarbeline ettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;
instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused;
instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite hulka ainult juhul, kui täidetud on artiklis 63 sätestatud tingimused;
eriotstarbelise ettevõtja ainus vara on tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, mis vastavad vastavalt vajadusele kas artikli 52 lõikes 1 või artiklis 63 sätestatud tingimustele.
Kui pädev asutus leiab, et eriotstarbelise ettevõtja selline vara, mis ei ole tema investeering I osa II jaotise 2. peatüki kohases konsolideerimises täielikult osaleva emaettevõtja või selle tütarettevõtja omavahenditesse, on selle ettevõtja jaoks minimaalne või ebaoluline, siis võib pädev asutus loobuda esimese lõigu punktis d nimetatud tingimuse kohaldamisest.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 84
Vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka
Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka, lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse ettevõtja vähemusosalustest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse:
tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:
kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;
kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega;
tütarettevõtja vähemusosalused, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja vähemusosalusi konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka arvata.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Pädevad asutused võivad anda loa käesolevat artiklit mitte kohaldada emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale, kes täidab kõiki järgmisi tingimusi:
tema põhitegevuseks on osaluste omandamine;
tema suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet konsolideeritud alusel;
ta konsolideerib tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu, milles tal on üksnes vähemusosalus direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 sätestatud kontrollisuhte alusel;
rohkem kui 90 % konsolideeritud nõutavatest esimese taseme põhiomavahenditest tuleb punktis c osutatud tütarettevõtjalt, arvutatuna allkonsolideeritud alusel.
Kui pärast 28. juunit 2013 saab emaettevõtjana tegutsevast finantsvaldusettevõtjast, kes täidab esimeses lõigus sätestatud tingimusi, emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, võivad pädevad asutused anda kõnealusele emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale esimeses lõigus osutatud loa käesolevat artiklit mitte kohaldada, tingimusel et see ettevõtja täidab nimetatud lõigus sätestatud tingimusi.
Artikkel 85
Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka
Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse:
tütarettevõtja esimese taseme omavahendid, millest on lahutatud väikseim järgnevatest:
kõnealuse tütarettevõtja esimese taseme omavahendite summa, mis peab vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;
kõnealuse tütarettevõtjaga seotud konsolideeritud esimese taseme omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artiklis 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohalike järelevalve regulatsioonide nõuete summale, kuivõrd kõnealuseid nõudeid tuleb täita esimese taseme omavahenditega;
tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina kõnealuse ettevõtja kõigist esimese taseme omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid esimese taseme omavahendeid konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka arvata.
Artikkel 86
Kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka
Ilma et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tütarettevõtja kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest esimese taseme omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja vähemusosalused, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.
Artikkel 87
Kvalifitseeruvad omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka
Selleks et määrata kindlaks tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest punktis a osutatud summa ja punktis b osutatud protsendi korrutise tulemuse:
tütarettevõtja omavahendid, millest on maha arvatud väikseim järgmistest:
kõnealuse tütarettevõtja omavahendite summa, mis peab vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artikli 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohaliku järelevalve regulatsioonide nõuete summale;
kõnealuse tütarettevõtjaga seotud omavahendite summa, mis peab konsolideeritud alusel vastama käesoleva määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõude, artiklites 458 ja 459 osutatud nõuete, direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud omavahendite erinõuete, direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud kapitalipuhvri nõude, käesoleva määruse artikli 500 osutatud nõuete ning kolmandate riikide mis tahes täiendavate kohaliku järelevalve regulatsioonide kohaste omavahendite nõuete summale;
ettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, väljendatuna protsendina tütarettevõtja kõigist omavahenditesse kuuluvatest instrumentidest, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjete hulka, koos ülekursi, jaotamata kasumi ja muude reservidega.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada artikli 81 lõikes 1 osutatud tütarettevõtja puhul seda arvutust mitte teha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellise otsuse, ei tohi asjaomase tütarettevõtja kvalifitseeruvaid omavahendeid konsolideeritud omavahendite hulka arvata.
Artikkel 88
Kvalifitseeruvad omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka
Ilma, et see piiraks artikli 84 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tütarettevõtja kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka, kindlaks selliselt, et lahutavad kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvatest omavahenditest, mis arvatakse konsolideeritud omavahendite hulka, kõnealuse ettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme omavahendite hulka.
III JAOTIS
OLULINE OSALUS VÄLJASPOOL FINANTSSEKTORIT
Artikkel 89
Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste riskiga kaalumine ja keelustamine
Olulise osaluse suhtes, mille maht ületab 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist ja mis ei ole ühes järgnevatest ettevõtjatest, kohaldatakse lõiget 3:
finantssektori ettevõtja;
ettevõtja, kes ei ole finantssektori ettevõtja ja kelle tegevust käsitab pädev asutus mis tahes järgmise tegevusena:
panganduse otsene laiendus;
panganduse abiteenus;
liising, faktooring, usaldusfondide valitsemine, andmetöötlusteenuste haldamine või mis tahes muu samalaadne tegevus.
Pädevad asutused kohaldavad krediidiasutuse või investeerimisühingu lõigete 1 ja 2 kohaste oluliste osaluste suhtes punktis a või b sätestatud nõudeid:
omavahendite nõude arvutamisel vastavalt III osale kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskikaalu 1 250 % järgmistest suurima suhtes:
lõikes 1 osutatud oluliste osaluste summa, mis ületab 15 % aktsepteeritud kapitalist;
lõikes 2 osutatud oluliste osaluste kogusumma, mis ületab 60 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist;
pädevad asutused keelavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel omada lõigetes 1 ja 2 osutatud olulisi osalusi summas, mis ületab kõnealuste lõigete kohaseid aktsepteeritud kapitali protsendimäärasid.
Pädevad asutused avaldavad selle, kas nad on valinud lõike a või b kohaldamise.
Lõike 1 punkti b kohaldamiseks annab EBA välja suunised, et täpsustada järgmisi mõisteid:
tegevus, mis on panganduse otsene laiendus;
panganduse abiteenus;
samalaadne tegevus.
Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
Artikkel 90
Alternatiiv riskikaalule 1 250 %
Selle asemel, et kohaldada riskikaalu 1 250 % summade suhtes, mis ületavad artikli 89 lõigetes 1 ja 2 osutatud piirmäärasid, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvata kõnealused summad vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.
Artikkel 91
Erandid
Ettevõtjate aktsiaid ja osasid, millele ei ole osutatud artikli 89 lõike 1 punktides a ja b, ei võeta arvesse kõnealuses artiklis osutatud aktsepteeritud kapitali piirmäärade arvutamisel, kui täidetud on mis tahes järgmistest tingimustest:
kõnealuseid aktsiaid või osasid hoitakse ajutiselt artiklis 79 osutatud rahalise abi andmise toimingu ajal;
kõnealused hoitavad aktsiad või osad on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;
krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kõnealuseid aktsiaid või osasid enda nimel, kuid teiste isikute arvel.
III OSA
OMAVAHENDITE NÕUDED
I JAOTIS
ÜLDNÕUDED, HINDAMINE JA ARUANDLUS
1. PEATÜKK
Omavahendite nõutav tase
1. jagu
Omavahendite nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul
Artikkel 92
Omavahendite nõuded
Kui artiklitest 93 ja 94 ei tulene teisiti, peavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel igal ajahetkel olema täidetud järgmised omavahendite nõuded:
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on 4,5 %;
esimese taseme omavahendite suhtarv on 6 %;
koguomavahendite suhtarv on 8 %.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite suhtarvusid järgmiselt:
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;
esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist;
koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.
Koguriskipositsioon arvutatakse käesoleva lõike punktide a–f summana pärast lõikes 4 sätestatu arvesse võtmist:
II jaotise ning artikli 379 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara krediidiriski ja lahjendusriski puhul seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu majandustegevusega, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest tulenev riskiga kaalutud vara;
krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded, mis on vastavalt vajadusele kindlaks määratud käesoleva osa IV jaotise või IV osa kohaselt seoses järgmisega:
positsioonirisk;
riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395 kuni 401 sätestatud piirmäärasid, sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kõnealuseid piirmäärasid ületada;
vastavalt vajadusele IV jaotise või V jaotise, välja arvatud artikli 379 kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõuded seoses järgmisega:
valuutarisk;
arveldusrisk;
kaubarisk;
VI jaotise kohaselt arvutatud omavahendite nõuded selliste börsiväliste tuletisinstrumentide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks, mis ei ole krediidituletisinstrumendid, mida aktsepteeritakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks krediidiriski puhul;
III jaotise kohaselt kindlaks määratud operatsiooniriski omavahendite nõuded;
II jaotise kohaselt kindlaks määratud riskiga kaalutud vara vastaspoole riski puhul, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusest järgmist liiki tehingute ja lepingute puhul:
II lisas loetletud lepingud ja krediidituletisinstrumendid;
repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;
võimenduslaenu tehingud, mille alusvaraks on väärtpaberid või kaubad;
pika arveldustähtajaga tehingud.
Lõikes 3 osutatud koguriskipositsiooni arvutamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
kõnealuse lõike punktides c, d ja e osutatud omavahendite nõuded hõlmavad kogu krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevusest tulenevaid omavahendite nõudeid;
krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad kõnealuse lõike punktides b–e sätestatud omavahendite nõuded 12,5-ga.
Artikkel 92a
Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded
Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab krediidiasutus või investeerimisühing, keda käsitatakse kriisilahendussubjektina ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:
18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;
6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.
Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:
kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;
kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;
kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.
Artikkel 92b
Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded
Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:
direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;
selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.
Artikkel 93
Algkapitali nõue tegevuse jätkuvuse korral
Artikkel 94
Erand, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike
Krediidiasutused või investeerimisühingud võivad oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse puhul asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude kõnealuse lõike punkti a kohaselt arvutatava omavahendite nõudega, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
see on tavaliselt alla 5 % koguvarast ja alla 15 miljoni euro;
see ei ületa kunagi 6 % koguvarast ega 20 miljonit eurot.
Bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist:
võlainstrumente hinnatakse turuhinnas või nimiväärtuses, aktsiaid turuhinnas ja tuletisinstrumente nende alusvaraks olevate instrumentide nimi- või turuväärtuses;
pikkade positsioonide kogusumma liidetakse lühikeste positsioonide kogusummaga.
2. jagu
Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid
Artikkel 95
Omavahendite nõuded investeerimisühingute puhul, kellele on antud luba osutada piiratud arvul investeerimisteenuseid
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ning artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega, kasutavad koguriskipositsiooni leidmiseks seda järgmistest arvutustest, mis annab suurema tulemuse:
artikli 92 lõike 3 punktides a–d ja f osutatud kirjete summa pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;
artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.
Artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjad, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, täidavad artikli 92 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi esimeses lõigus osutatud koguriskipositsiooni alusel.
Pädevad asutused võivad kehtestada artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis c osutatud ettevõtjatele, kes tegelevad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2 ja 4 loetletud investeerimisteenuste osutamisega ja seal loetletud tegevustega, omavahendite nõuded, mis oleksid kõnealuste ettevõtjate suhtes siduvad 31. detsembril 2013 kehtivate direktiivi 2006/49/EÜ ja direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt.
Artikkel 96
Omavahendite nõuded investeerimisühingutele, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõikes 2 sätestatud algkapital
Artikli 92 lõike 3 kohaldamisel arvutavad järgmistesse kategooriatesse kuuluvad investeerimisühingud, kellel on direktiivi 2013/36/EL artikli 28 lõike 2 kohane algkapital, koguriskipositsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 2:
investeerimisühingud, kes kauplevad oma arvel ainult kliendi korralduse täitmiseks või teostamiseks või ligipääsu saamiseks kliiring- ja arveldussüsteemile või tunnustatud börsile, tegutsedes sealjuures vahendaja õigustega või kliendi korraldusi täites;
investeerimisühingud, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
nad ei hoia enda käes kliendi raha ega väärtpabereid;
nad tegelevad ainult oma arvel kauplemisega;
neil ei ole väliskliente;
nende tehingute teostamine ja arveldamine toimub kliiringuasutuse vastutusel ja garantiiga.
Lõikes 1 osutatud investeerimisühingud arvutavad koguriskipositsiooni järgneva summana:
artikli 92 lõike 3 punktid a–d ja f pärast artikli 92 lõike 4 kohaldamist;
artiklis 97 osutatud summa, mis on korrutatud 12,5-ga.
Artikkel 97
Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid
EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt järgmine:
sellise nõude arvutamine, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;
tingimused, mille alusel pädev asutus võib korrigeerida nõuet, mille kohaselt peab aktsepteeritud kapital olema vähemalt üks neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest;
kavandatud püsivate üldkulude arvutamine juhul, kui investeerimisühingu majandustegevus on kestnud alla ühe aasta.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. märtsiks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 98
Investeerimisühingu omavahendid konsolideeritud alusel
Artikli 95 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:
arvutades koguriskipositsiooni artikli 95 lõike 2 kohaselt;
arvutades omavahendid emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel.
Artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingute konsolideerimisgrupi puhul, kuhu ei kuulu krediidiasutusi, kohaldab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing ja finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olev investeerimisühing artiklit 92 konsolideeritud alusel järgmiselt:
arvutades koguriskipositsiooni artikli 96 lõike 2 kohaselt;
arvutades omavahendid vastavalt vajadusele kas emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel ja kooskõlas II jaotise I osa 2. peatükiga.
2. PEATÜKK
Arvutamis- ja aruandlusnõuded
Artikkel 99
Aruannete esitamine omavahendite nõuete ja finantsteabe kohta
Aruandlusnõuded on proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada vormid, mida peavad kasutama need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele võivad pädevad asutused laiendada kooskõlas esimese lõiguga aruande esitamise nõudeid.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 100
Täiendavad aruandekohustused
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele vähemalt agregeeritud tasandil aruande repolepingute, väärtpaberite laenuks andmise ja kõikide vara koormatiste taseme kohta.
EBA lisab selle teabe rakenduslikesse tehnilistesse standarditesse, mis käsitleb artikli 99 lõikes 5 osutatud aruandlust.
Artikkel 101
Spetsiifilised aruandekohustused
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kord poolaastas pädevatele asutustele aruanded järgmiste andmetega iga siseriikliku kinnisvaraturu kohta, mille suhtes neil on riskipositsioone:
kahju, mis on saadud sellistest nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale ning 80 %-le turuväärtusest või 80 %-le hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, milline neist on väiksem (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti);
kogukahju, mis on saadud nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab nõude sellele osale, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse elamukinnisvaraga täielikult tagatuna;
riskipositsioonide väärtus seoses kõigi tagasimaksmata nõuetega, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud elamukinnisvara, selles ulatuses, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse elamukinnisvaraga täielikult tagatuna;
kahju, mis on saadud sellistest nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab pandiõiguste summale ja 50 %-le turuväärtusest või 60 %-le hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, milline neist on väiksem (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti);
kogukahju, mis on saadud nõuetest, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, kuni ulatuses, mis vastab nõude sellele osale, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse ärikinnisvaraga täielikult tagatuna;
riskipositsioonide väärtus seoses kõigi tagasimaksmata nõuetega, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tagatisena tunnustanud ärikinnisvara, selles ulatuses, mida artikli 124 lõike 1 kohaselt käsitletakse ärikinnisvaraga täielikult tagatuna.
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks järgmine:
lõikes 1 osutatud andmete ühtsed vormid, mõistete määratlused, aruannete koostamissagedus ja esitamiskuupäevad ning IT lahendused;
lõikes 2 osutatud koondandmete esitamise ühtsed vormid, mõistete määratlused, koostamissagedus ja esitamiskuupäevad ning IT lahendused.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
3. PEATÜKK
Kauplemisportfell
Artikkel 102
Kauplemisportfelliga seotud nõuded
Artikkel 103
Kauplemisportfelli haldamine
Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi tingimusi:
krediidiasutusel või investeerimisühingul on positsiooni/instrumendi või portfellide kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna poolt kinnitatud kauplemisstrateegia, mis muu hulgas sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisüksuse poolt võetud positsioonide aktiivseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:
milliseid positsioone võib iga konkreetne kauplemisüksus võtta;
positsioonide piirmäärad on kindlaks määratud ja nende asjakohasust jälgitakse;
diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;
positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;
positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide likviidsusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;
aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.
Artikkel 104
Kauplemisportfelli kuulumine
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:
tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;
millises ulatuses on võimalik positsiooni igapäevaselt turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:
tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;
maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;
anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;
millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;
millises ulatuse õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;
millises ulatuse krediidiasutus või investeerimisühing saab ja on kohustatud positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames aktiivselt juhtima;
millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib riske või positsioone kauplemisportfellist üle kanda muu tegevuse alla ja vastupidi, ning selliste ülekandmiste kriteeriumid.
Artikkel 104b
Nõuded kauplemisüksusele
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:
igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;
igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse;
igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;
aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;
igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;
aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.
Artikkel 105
Usaldusväärse hindamise nõuded
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad süsteemid ja kontrollimehhanismid, mis tagavad usaldusväärse hindamise, ning järgivad neid. Kõnealused süsteemid ja kontrollimehhanismid sisaldavad vähemalt järgmist:
hindamisprotsessi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, sealhulgas selgelt määratletud kohustused eri valdkondades, mis on seotud järgneva kindlaksmääramisega: hindamine, turuinfo allikad ja nende asjakohasuse läbivaatamine, suunised jälgitamatute sisendite kasutamise kohta, mis kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu eeldusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid, sõltumatute hindamiste sagedus, sulgemishindade ajastamine, hinnangute korrigeerimise protseduurid ning kuulõpu ja vastavalt vajadusele muul ajal tehtava kontrolli protseduurid;
hindamisprotsessi eest vastutava osakonnani viivad selged ja front office'ist sõltumatud aruandlusahelad, mis viivad lõpuks juhtorganini välja.
Mudelipõhise hindamise korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi nõudeid:
kõrgem juhtkond on teadlik kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide mudelipõhiselt hinnatavatest komponentidest ja mõistab sellega kaasnevat ebakindlust äriühingu riski/majandustulemuste aruandluses;
krediidiasutused ja investeerimisühingud viivad võimaluse korral turusisendid vastavusse turuhindadega ning hindavad sageli asjaomase hinnatava positsiooni turusisendite asjakohasust ja mudeli parameetreid;
võimaluse korral kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomaste finantsinstrumentide või kaupade puhul üldtunnustatud turutavaks olevaid hindamismetoodikaid;
kui mudeli töötab välja krediidiasutus või investeerimisühing ise, peab see tuginema asjakohastele eeldustele, mida on hinnanud ja testinud vastavalt kvalifitseeritud isikud, kes on väljatöötamisprotsessist sõltumatud;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud ametlikud muutuste kontrollimise protseduurid ning nad säilitavad mudeli kaitstud koopia ja kasutavad seda korrapäraselt hinnangute kontrollimiseks;
riskijuhtimise eest vastutav üksus on teadlik kasutatavate mudelite nõrkustest ja sellest, kuidas neid kõige paremini hindamisväljundites arvesse võtta, ning
krediidiasutuste ja investeerimisühingute mudelid vaadatakse korrapäraselt läbi, et määrata kindlaks nende toimimine; kõnealune läbivaatamine hõlmab eelduste jätkuva paikapidavuse hindamist, kasumit/kahjumit ja riskitegureid võrdlevat analüüsi ning tegelike sulgemisväärtuste ja mudeli väljundite võrdlust.
Punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksusest sõltumatult ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud näevad ette protseduurid mis tahes selliste vähelikviidsete positsioonide praeguste hinnangute korrigeerimise arvutamiseks, mis võivad eelkõige tuleneda turusündmustest või krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud olukordadest, nt kontsentreeritud positsioonidest ja/või positsioonidest, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad vajaduse korral selliseid korrigeerimisi lisaks positsiooni väärtuse mis tahes muutustele, mis on nõutavad seoses finantsaruandlusega, kusjuures kõnealused korrigeerimised peavad kajastama positsiooni mittelikviidsust. Kõnealuste protseduuride kohaselt kaaluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähelikviidsete positsioonide hinnangute korrigeerimise vajalikkuse üle otsustamisel mitmeid tegureid. Kõnealused tegurid hõlmavad järgmist:
aeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks;
parima ostu- ja müügihinna vahede volatiilsus ja keskmine;
turunoteeringute kättesaadavus (turutegijate arv ja andmed) ning kauplemismahtude (sealhulgas halvenenud turutingimuste korral) volatiilsus ja keskmine;
kontsentratsioon üksikute turgude suhtes;
positsioonide aegumine;
mil määral põhineb hinnang mudelipõhisel hindamisel;
muude mudeliriskide mõju.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 106
Sisemine riskimaandus
Sisemine riskimaandus peab eelkõige vastama järgmistele nõuetele:
selle esmaseks eesmärgiks ei ole omavahendite nõuete vältimine või vähendamine;
see on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja selle suhtes kohaldatakse kindlat sisemist heakskiidu- ja auditeerimiskorda;
seda käsitletakse turutingimustest lähtudes;
sisemisest riskimaandusest tekkinud tururiski juhitakse kauplemisportfellis dünaamiliselt ja kehtestatud limiitide piires;
seda jälgitakse hoolikalt kooskõlas asjakohaste protseduuridega.
II JAOTIS
KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
1. PEATÜKK
Üldpõhimõtted
Artikkel 107
Krediidiriski käsitlemise meetodid
Keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 92 lõike 3 punktide a ja f kohaldamisel oma riskiga kaalutud vara arvutamiseks 9. jao 6. peatükis sätestatud käsitlust. Kõiki muid keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing järgmiselt:
muid nõuetele vastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena teise krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu;
muid nõuetele mittevastava keskse vastaspoole vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena äriühingute vastu.
Artikkel 108
Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine standardmeetodi ja sisereitingute meetodi puhul
Artikkel 109
Väärtpaberistamise positsioonide käsitlemine
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad riskiga kaalutud vara väärtpaberistamises hoitava positsiooni puhul vastavalt 5. peatükile.
Artikkel 110
Krediidiriskiga korrigeerimise käsitlus
Käesoleva artikli ning 2. ja 3. peatüki kohaldamisel ei hõlma üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised üldist pangandusreservi.
Sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad standardmeetodit teatava osa suhtes oma riskipositsioonidest konsolideeritud alusel või individuaalselt kooskõlas artiklitega 148 ja 150, määravad selle, millise osa suhtes nende üldisest krediidiriskiga korrigeerimisest kohaldatakse standardmeetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust ja millise osa suhtes sisereitingute meetodi kohast üldise krediidiriskiga korrigeerimise käsitlust, kindlaks järgmiselt:
kui see on asjakohane juhul, kui konsolideerimise alla kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainult sisereitingute meetodit, kohaldatakse kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes lõikes 2 osutatud käsitlust;
kui see on asjakohane juhul, kui konsolideerimise alla kuuluv krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainult standardmeetodit, kohaldatakse kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes lõikes 1 osutatud käsitlust;
ülejäänud krediidiriskiga korrigeerimise suhtes kohaldatav käsitlus määratakse kindlaks proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osakaalu suhtes riskiga kaalutud varast kohaldatakse standardmeetodit ja kui suure osakaalu suhtes sisereitingute meetodit.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üldiste ja spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kohaldatava raamatupidamistava kohane arvutamine seoses järgmisega:
artiklis 111 osutatud riskipositsiooni väärtus standardmeetodi puhul;
artiklites 166 kuni 168 osutatud riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi puhul;
artiklis 159 osutatud oodatava kahju käsitlemine;
artiklites 246 ja 266 osutatud riskipositsiooni väärtus väärtpaberistamise positsioonidelt riskiga kaalutud vara arvutamiseks;
artiklis 178 osutatud makseviivituse kindlakstegemine;
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. PEATÜKK
Standardmeetod
1. jagu
Üldpõhimõtted
Artikkel 111
Riskipositsiooni väärtus
Varakirje riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 110 on selle bilansiline väärtus pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste, artiklite 34 ja 105 kohaste täiendavate väärtuse korrigeerimiste, artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade ja muude varakirjega seotud omavahendite vähendamiste kohaldamist. I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus on järgmine protsent selle nimiväärtusest pärast spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatavate summade mahaarvamist:
täisriskiga kirjete puhul 100 %;
keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;
mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;
madala riskiga kirjete puhul 0 %.
Esimese lõigu teises lauses osutatud bilansivälised kirjed määratakse riskikategooriatesse vastavalt I lisale.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 223 kohast finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, suurendatakse repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu alusel müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberitest või kaupadest tulenevate riskipositsioonide väärtust, samuti võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade puhul asjakohase volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt artiklitele 223 kuni 225.
Artikkel 112
Riskipositsiooni klassid
Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:
nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu;
nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu;
nõuded avaliku sektori asutuste vastu;
nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu;
nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu;
nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;
nõuded äriühingute vastu;
jaenõuded;
kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;
makseviivituses olevad riskipositsioonid;
eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid;
pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid;
väärtpaberistamise positsioonide kirjed;
nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid;
omakapitali investeeringud;
muud kirjed.
Artikkel 113
Riskiga kaalutud vara arvutamine
Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja. Pädevad asutused võivad anda nimetatud nõusoleku, kui täidetud on järgmised tingimused:
vastaspool on krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;
vastaspool on täielikult kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühinguga samasse konsolideerimisse;
vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes;
vastaspool asub krediidiasutuse või investeerimisühinguga samas liikmesriigis,
puuduvad praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks krediidiasutusele või investeerimisühingule vastaspoole poolt.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on käesoleva lõike kohaselt luba loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.
Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjed, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval loal loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kellega krediidiasutus või investeerimisühing on astunud samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kas lepingulise või õigusliku kohustusi reguleeriva korralduse alusel, mis kaitseb asjaomaseid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad anda nimetatud loa, kui täidetud on järgmised tingimused:
täidetud on lõike 6 punktides a, d ja e sätestatud nõuded;
korraldusega tagatakse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem suudab pakkuda võetud siduvatest kohustustest tulenevalt vajalikku toetust kõnealuse skeemi jaoks koheselt kättesaadavatest vahenditest;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi käsutuses on sobivad ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid, mis annavad täieliku ülevaate nii kõigi üksikliikmete kui ka kaitseskeemi kui terviku riskiolukorrast, koos vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil jälgitakse makseviivituses olevaid riskipositsioone sobival viisil vastavalt artikli 178 lõikele 1;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse üksikliikmeid;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames koostatakse ja avaldatakse igal aastal konsolideeritud aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud bilansist, kasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest, või aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud koondbilansist, koondkasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed on kohustatud teatama vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad asjaomase kaitseskeemi tegevuse lõpetada;
välistatakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide korduvkasutamine (edaspidi „mitmekordne finantsvõimendus”), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete vahel;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem põhineb valdavalt sarnase äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmelisusel;
asjaomased pädevad asutused kinnitavad punktides c ja d osutatud süsteemide asjakohasuse ja teostavad selle üle korrapäraselt järelevalvet.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käesoleva lõike kohaselt loobuda lõike 1 kohaste nõuete kohaldamisest, võib ta määrata riskikaaluks 0 %.
2. jagu
Riskikaalud
Artikkel 114
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu
Sellistele nõuetele keskvalitsuste ja keskpankade vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 1 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 1
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
▼M10 —————
Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuete suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 115
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu
EBA haldab avaliku juurdepääsuga andmebaasi kõikide liidu piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste kohta, kelle vastu olevaid nõudeid käsitavad asjaomased pädevad asutused nõuetena oma keskvalitsuse vastu.
Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 116
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu
Sellistele nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mille kohta määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 2 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis avaliku sektori asutus on asutatud:
Tabel 2
Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
Nõuetele avaliku sektori asutuste vastu, mis on asutatud reitinguta keskvalitsusega riigis, määratakse riskikaal 100 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmanda riigi suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Artikkel 117
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu
Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni, Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanka, Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panka ja Ladina-Ameerika Arengupanka CAF käsitatakse mitmepoolsete arengupankadena.
Nõuetele järgmiste mitmepoolsete arengupankade vastu määratakse riskikaal 0 %:
Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;
Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;
Ameerika Riikide Arengupank;
Aasia Arengupank;
Aafrika Arengupank;
Euroopa Nõukogu Arengupank;
Põhjamaade Investeerimispank;
Kariibi Arengupank;
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;
Euroopa Investeerimispank;
Euroopa Investeerimisfond;
Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur;
immuniseerimise rahvusvaheline rahastamisvahend;
Islami Arengupank;
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;
Aasia Taristuinvesteeringute Pank.
Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.
Artikkel 118
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu
Nõuetele järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide vastu määratakse riskikaal 0 %:
Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;
Rahvusvaheline Valuutafond;
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond;
Euroopa stabiilsusmehhanism;
vähemalt kahe liikmesriigi asutatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mille eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rahalist abi neile oma liikmetele, kes kannatavad tõsiste rahastamisprobleemide all või keda ähvardavad sellised probleemid.
Artikkel 119
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga nõudmisel hoitavast kohustuslikust reservist tulenevale nõudele krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu võib määrata sama riskikaalu nagu nõudele kõnealuse liikmesriigi keskpanga vastu, tingimusel et:
reserve hoitakse kooskõlas Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) ( 19 ) või kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis on asjaomase määrusega kõigis olulistes aspektides samaväärsed;
reserve hoidva krediidiasutuse või investeerimisühingu pankroti või maksejõuetuse korral makstakse reservid krediidiasutusele või investeerimisühingule täies ulatuses ja õigeaegselt välja ning need ei ole kasutatavad krediidiasutuse või investeerimisühingu muude kohustuste täitmiseks.
Artikkel 120
Nõuded reitingu saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on üle kolme kuu ja mis on selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 3 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 3
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta on kättesaadav määratud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 4 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 4
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
20 % |
20 % |
50 % |
50 % |
150 % |
Artikli 131 kohane lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu käsitlus ja lõike 2 kohane lühiajaliste nõuete üldine eeliskäsitlemine suhestuvad omavahel järgmiselt:
kui puudub lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, kohaldatakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate kõikide nõuete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud;
kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse lõike 2 kohast lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.
kui lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on olemas ja sellest tuleneb lõike 2 kohasest lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, siis lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele määratakse sama riskikaal kui see, mida kohaldatakse konkreetse lühiajalise krediidikvaliteedi hinnangu puhul.
Artikkel 121
Nõuded reitinguta krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu
Nõuetele selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, kelle kohta ei ole kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on vastavalt tabelile 5 määratud nõuetele keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing on asutatud.
Tabel 5
Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Nõude riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
Artikkel 122
Nõuded äriühingute vastu
Nõuetele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 6
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
150 % |
Artikkel 123
Jaenõuded
Järgmistele kriteeriumidele vastavatele nõuetele määratakse riskikaal 75 %:
nõue füüsilise isiku või füüsiliste isikute vastu või väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) vastu;
nõue on üks arvukatest sarnaste tunnustega nõuetest, mis oluliselt vähendab sellise laenuandmisega seotud riske;
kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule ning tema emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone, mis on määratud artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi, ei ületa krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetel 1 miljon eurot. Krediidiasutus või investeerimisühing võtab selliste andmete saamiseks mõistlikke meetmeid.
Väärtpabereid ei saa liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.
Riskipositsioone, mis ei vasta esimese lõigu punktides a–c osutatud kriteeriumidele, ei või liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.
Jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtuse saab liigitada jaenõuete riskipositsiooni klassi.
Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:
laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;
laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;
laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;
laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.
Artikkel 124
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei ole suurem kui pandiõigusega kaetud osa kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.
Pädevad asutused hindavad artikli 101 kohaselt kogutavate andmete ja mis tahes muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt, kuid vähemalt kord aastas, kas asjaomase riigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ja ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:
andmetel kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidest tulenenud kahju esinemise kohta;
kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.
Pädevad asutused võivad finantsstabiilsuse tagamise kaalutlusel vajaduse korral määrata kõrgema riskikaalu või rangemad kriteeriumid, kui on sätestatud artikli 125 lõikes 2 ja artikli 126 lõikes 2.
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul määravad pädevad asutused riskikaalu protsendiks 35 % kuni 150 %.
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul määravad pädevad asutused riskikaalu protsendiks 50 % kuni 150 %.
Nendes vahemikes määratakse kõrgem riskikaal kahju esinemise andmete põhjal ja võttes arvesse prognoositavaid turusuundumusi ja finantsstabiilsuse tagamise kaalutlusi. Kui hinnang näitab, et artikli 125 lõikes 2 ja artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta selliste ühes või mitmes kohas nende territooriumil asuvate elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonidega seotud kinnisvarasegmentide tegelikke riske, määravad pädevad asutused nende riskipositsioonidega seotud kinnisvarasegmentidele kõrgemad riskikaalud, mis vastavad tegelikule riskile.
Pädevad asutused konsulteerivad EBAga riskikaalude kohanduste (ja rakendatavate kriteeriumide) küsimuses, mis arvutatakse kooskõlas käesolevas lõikes kirjeldatud kriteeriumidega, mida täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud regulatiivsete tehniliste standarditega. EBA avaldab riskikaalud ja kriteeriumid, mis pädevad asutused määravad artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ja
soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.
Artikkel 125
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid
Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:
riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ sellisele elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, määratakse riskikaal 35 %;
nõuetele liisinguvõtja vastu, mis tulenevad elamukinnisvara liisingulepingust, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu nõue on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;
laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks olevast kinnisvarast. Kõnealuste teiste allikate puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma laenude andmise põhimõtete osana maksimaalsed laenusumma ja sissetuleku suhtarvud ning nõuavad laenu andmisel sobivaid tõendeid asjakohase sissetuleku kohta;
täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;
välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti, ei ületa laenu osa, millele on määratud riskikaal 35 %, 80 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 80 % kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Artikkel 126
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioonid
Välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad artikli 124 lõike 2 kohaselt teisiti, käsitletakse ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ riskipositsioone järgmiselt:
riskipositsioonidele või riskipositsiooni mis tahes osale, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ hüpoteegiga, mis on seatud büroodele või muudele äripindadele, võib määrata riskikaalu 50 %;
nõuetele, mis tulenevad büroode või muude äripindade liisingulepingust, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing on liisinguandja ja liisinguvõtjal on väljaostuõigus, võib määrata riskikaalu 50 %, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu nõue on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ tema omandiõigusega kinnisvarale.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitavad lõike 1 kohaldamisel riskipositsiooni või selle mis tahes osa täielikult tagatuna ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt laenuvõtja krediidikvaliteedist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;
laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast;
täidetud on artiklis 208 sätestatud nõuded ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud hindamiseeskirjad;
laenu osale, mis ei ületa 50 % kõnealuse kinnisvara turuväärtusest või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, 60 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti) kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtusest, määratakse riskikaal 50 % (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ liikmesriigi territooriumil asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Artikkel 127
Makseviivituses olevad riskipositsioonid
Riskipositsiooni tagamata osale, mille puhul võlgnik on makseviivituses vastavalt artiklile 178, ja jaenõuetele, mille krediidilimiidi tagamata osa puhul on tekkinud makseviivitus vastavalt artiklile 178, määratakse riskikaal järgmiselt:
riskikaal 150 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa on väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud;
riskikaal 100 %, kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ja artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt maha arvatud summade summa ei ole väiksem kui 20 % riskipositsiooni väärtuse tagamata osast, mis on leitud selliselt, nagu kõnealuseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja mahaarvamisi ei oleks kohaldatud.
Artikkel 128
Eriti suure riskiga seotud kirjed
Eriti suure riskiga riskipositsioonid hõlmavad järgmisi riskipositsioone:
investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse;
investeeringud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivsetesse investeerimisfondidesse, välja arvatud juhul, kui fondi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui see, mida nõutakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;
investeeringud börsivälisesse kapitali;
spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.
Selle hindamisel, kas muud kui lõikes 2 osutatud riskipositsioonid on seotud eriti suure riskiga, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse järgmisi riskitunnuseid:
suur kahjurisk seoses võlgniku makseviivitusega;
võimatu on usaldusväärselt hinnata, kas riskipositsioon kuulub punkti a alla.
EBA annab välja suunised, millega täpsustatakse, millist liiki riskipositsioonid ja mis ajaoludel on seotud eriti suure riskiga.
Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
Artikkel 129
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid
Selleks et võlakirjade suhtes, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 (edaspidi „pandikirjad”), saaks kohaldada lõigete 4 ja 5 kohast eeliskäsitlust, peavad need vastama lõikes 7 sätestatud tingimustele ja olema tagatud mis tahes järgmise aktsepteeritava varaga:
liidus asuvate keskvalitsuste, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade, avaliku sektori asutuste, piirkondlikele valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded;
kolmandate riikide keskvalitsuste, kolmandate riikide keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ja kolmandate riikide avaliku sektori asutuste, kolmandate riikide piirkondlike valitsuste või kolmandate riikide kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded, millele on määratud riskikaal selliselt, nagu nõuetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsuste ja keskpankade vastu vastavalt artikli 115 lõigetele 1 või 2 ning artikli 116 lõigetele 1, 2 või 4 ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1, ning nõuded käesoleva punkti tähenduses, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2, tingimusel et need ei ületa 20 % emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest;
sellised nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 1. Kogu kõnealune riskipositsioon ei või ületada 15 % emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest. Selliste nõuete suhtes liidus asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu, mille lõpptähtaeg ei ületa 100 päeva, kõnealust krediidikvaliteedi astme 1 nõuet ei kohaldata, kuid kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad vähemalt vastama käesoleva peatüki kohaselt krediidikvaliteedi astmele 2.
laenud, mis on tagatud:
elamukinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 80 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem, või
kõrgema nõudeõiguse järguga osakutega, mille on välja andnud prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad elamukinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega. Kui selliseid kõrgema nõudeõiguse järguga osakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvara koosneb mis tahes ajahetkel, mil need on lisatud tagatiste kogumi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses elamukinnisvarale seatud hüpoteekidest ja eelisõigust omavatest pandiõigustest, mis kokku ei ületa kas osakute tingimuste kohaselt tasumisele kuuluvat põhisummat, pandiõiguste põhisummat või 80 % panditud kinnisvara väärtusest olenevalt sellest, milline neist summadest on väikseim, ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale peatükile krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % lunastamata emissiooni nimiväärtusest.
eluasemelaenud, mille on täielikult taganud artiklis 197 osutatud aktsepteeritav krediidiriski kaitse andja ja mis vastavad käesoleva peatüki kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2ning mille puhul pandikirjade käesoleva lõike kohaseks tagamiseks kasutatud laenuosa ei ületa ühegi laenu puhul 80 % vastava Prantsusmaal asuva elamukinnisvara väärtusest ning laenusumma ja sissetuleku suhtarv on laenu väljastamise hetkel kõige enam 33 %. Elamukinnisvarale ei tohi olla seatud laenu andmisel hüpoteeki ning alates 1. jaanuarist 2014 antud laenude puhul peab laenuvõtjal olema lepinguline kohustus mitte seada selliseid pante ilma laenu andnud krediidiasutuse loata. Laenusumma ja sissetuleku suhtarv näitab laenuvõtja brutosissetuleku seda osa, mis katab laenumakse koos intressidega. Krediidiriski kaitse andja peab olema kas finantseerimisasutus, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuulub nende järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse poolest võrreldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, või krediidiasutus või investeerimisühing või kindlustusandja. Ta peab looma krediidiriskist tulenevate kahjude katmiseks vastastikuse tagatisfondi või kindlustusandjate puhul rakendatava sellega samaväärse kaitseskeemi, mille parameetreid peavad pädevad asutused korrapäraselt üle vaatama. Laenuvõtja krediidivõimelisust peavad hindama nii krediidiasutus kui ka krediidiriski kaitse andja;
laenud, mis on tagatud:
ärikinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 60 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem; või
kõrgema nõudeõiguse järguga osakutega, mille on välja andnud prantsuse Fonds Communs de Titrisation või samaväärsed liikmesriigi õigusaktidega reguleeritud väärtpaberistamisasutused, mis tegelevad ärikinnisvaraga seotud nõuete väärtpaberistamisega. Kui selliseid kõrgema nõudeõiguse järguga osakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvara koosneb mis tahes ajahetkel, mil need on lisatud tagatiste kogumi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses ärikinnisvarale seatud hüpoteekidest ja eelisõigust omavatest pandiõigustest, mis kokku ei ületa kas osakute tingimuste kohaselt tasumisele kuuluvat põhisummat, pandiõiguste põhisummat või 60 % panditud kinnisvara väärtusest olenevalt sellest, milline neist summadest on väikseim, ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale peatükile krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % lunastamata emissiooni nimiväärtusest.
Ärikinnisvaraga tagatud laene võib aktsepteerida, kui laenu ja väärtuse suhe 60 % on ületatud, kuid ei ületa 70 % taset, kui pandikirjade tagatiseks antud vara koguväärtus ületab pandikirja lunastamata nimiväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab 4. peatükis sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes;
laenud, mis on tagatud laevasid koormava merivõlaga kuni ulatuses, mis vastab 60 % panditud laeva väärtusest ja mis tahes eelisõigust omavate merivõlgade vahele.
Esimese lõigu punkti c, punkti d alapunkti ii ja punkti f alapunkti ii kohaldamisel ei võeta riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike laenumaksete või laenude likvideerimisjaotiste ülekannetest ja haldusest laenude puhul, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga osakute või võlainstrumentidega seoses panditud kinnisvaraga, nimetatud punktides osutatud piirmäärade arvutamisel arvesse.
Pädevad asutused võivad pärast konsulteerimist EBAga loobuda osaliselt esimese lõigu punkti c kohaldamisest ja lubada krediidikvaliteedi astme 2 määramist kuni 10 %-le emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu lunastamata pandikirjade nimiväärtusest, tingimusel et märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid asjaomases liikmesriigis saab seoses nimetatud punktis osutatud krediidikvaliteedi astme 1 nõude kohaldamisega dokumenteerida.
Pandikirjadele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 6a riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 6a
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
10 % |
20 % |
20 % |
50 % |
50 % |
100 % |
Pandikirjadele, mille kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav, määratakse riskikaal vastavalt riskikaalule, mis on määratud need emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele. Riskikaalude vahel kohaldatakse järgmist vastavust:
kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 20 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 10 %;
kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 50 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 20 %;
kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 100 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 50 %;
kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu olevatele nõuetele määratakse riskikaal 150 %, siis pandikirjale määratakse riskikaal 100 %.
Pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide suhtes võib kohaldada eeliskäsitlemist, tingimusel et pandikirjadesse investeeriv krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevatele asutustele tõendada, et:
tal on portfelli käsitlev teave vähemalt järgmise kohta:
tagatiste kogumi ja lunastamata pandikirjade väärtus,
tagatisvara geograafiline jaotus ja liik, laenu suurus, intressimäär ja valuutarisk;
tagatisvara ja pandikirjade tähtajastruktuur ning
selliste laenude osakaal protsentides, mille tasumise tähtpäeva on ületatud rohkem kui 90 päeva;
emitent teeb punktis a osutatud teabe krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadavaks vähemalt kord poolaastas.
Artikkel 130
Väärtpaberistamise positsioonide kirjed
Väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud vara määratakse kindlaks vastavalt 5. peatükile.
Artikkel 131
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu
Nõuetele krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 7 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 7
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
150 % |
150 % |
150 % |
Artikkel 132
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevad riskipositsioonid
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele, mille kohta on kättesaadav krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, määratakse vastavalt tabelile 8 riskikaal, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule kooskõlas artikliga 136.
Tabel 8
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
150 % |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata riskikaalu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja puhul vastavalt lõigetele 4 ja 5, kui täidetud on järgmised aktsepteeritavuse kriteeriumid:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseb äriühing, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis järelevalvet või kolmanda riigi ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja puhul juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitseb äriühing, mille suhtes kohaldatakse liidu õiguses sätestatuga samaväärset järelevalvet;
koostöö pädevate asutuste vahel on piisavalt tagatud;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:
nende varade kategooriaid, millesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on õigus investeerida;
investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja majandustegevuse kohta esitatakse vähemalt kord aastas aruanded, mis võimaldavad hinnata aruandeperioodi varasid ja kohustusi ning tulusid ja tehinguid.
Punkti a kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatav järelevalve- ja regulatiivne kord on vähemalt samaväärne liidus kohaldatava korraga. Kui sellist otsust ei ole tehtud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata kuni 1. jaanuarini 2015 käesolevas lõikes sätestatud käsitluse kohaldamist kolmandatest riikidest pärit ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide suhtes, kui asjaomased pädevad asutused on tunnistanud kõnealuse kolmanda riigi sellisele käsitlusele sobivaks enne 1. jaanuari 2014.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tugineda lõigete 4 ja 5 kohase meetodi alusel järgmiste kolmandate isikute poolt tehtud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja riskikaalu arvutustele ja selle kohta esitatud aruandlusele:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või finantseerimisasutuses;
muude kui punktiga a hõlmatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.
Esimeses lõigus osutatud arvutuse korrektsuse kinnitab välisaudiitor.
Artikkel 132a
Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 133
Omakapitali investeeringud
Omakapitali investeeringutena käsitatakse järgmisi riskipositsioone:
muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;
võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
Artikkel 134
Muud kirjed
3. jagu
Tunnustamine ja krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
1. alajagu
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste tunnustamine
Artikkel 135
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
2. alajagu
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
Artikkel 136
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014 ja vajaduse korral esitab läbivaadatud tehniliste standardite eelnõud.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramisel järgivad EBA, EIOPA ja ESMA järgmisi nõudeid:
igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvantitatiivseid tegureid nagu pikaajaline makseviivituse määr, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang. Hiljuti asutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste ja vaid lühikest aega makseviivitusandmeid kogunud krediidikvaliteeti hindavate asutuste puhul küsivad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse arvamust pikaajalise makseviivituse määra kohta, mis on seotud kõikide varakirjetega, millele on antud sama krediidikvaliteedi hinnang;
igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhteliste riskiastmete eristamiseks võtavad EBA, EIOPA ja ESMA arvesse selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu krediidikvaliteeti hindava asutuse hinnatavate emitentide ring, antavate krediidikvaliteedi hinnangute vahemik, iga krediidikvaliteedi hinnangu tähendus ja krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatav makseviivituse definitsioon;
EBA, EIOPA ja ESMA võrdlevad konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud iga krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevaid makseviivituse määrasid võrdlusalustega, mis tuginevad makseviivituse määradele, mida teised krediidikvaliteeti hindavad asutused on registreerinud samaväärsel krediidiriski tasemel olevate emitentide puhul;
kui konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu puhul esinevad võrdlusalusest oluliselt ja süstemaatiliselt kõrgemad makseviivituse määrad, määravad EBA, EIOPA ja ESMA krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangule krediidikvaliteedi hinnangute skaalal kõrgema krediidikvaliteedi astme;
kui EBA, EIOPA ja ESMA on suurendanud konkreetse krediidikvaliteeti hindava asutuse teatava krediidikvaliteedi hinnanguga seotud riskikaalu ja kui kõnealuse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga seoses esinevad makseviivituse määrad ei ole enam oluliselt ega süstemaatiliselt võrdlusalusest kõrgemad, võivad EBA, EIOPA ja ESMA taastada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangu esialgse krediidikvaliteedi astme krediidikvaliteedi hinnangute skaalal.
EBA, EIOPA ja ESMA esitavad kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
3. alajagu
Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
Artikkel 137
Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
Artikli 114 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määratud ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:
tegemist on OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalevate ekspordikrediidi agentuuride antud konsensusliku krediidikvaliteedi hinnanguga;
ekspordikrediidi agentuur avaldab oma krediidikvaliteedi hinnangud ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidikvaliteedi hinnang on seotud ühega kaheksast OECD kokkulepitud metoodikaga kehtestatud minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast. Krediidiasutus või investeerimisühing võib ekspordikrediidiagentuuri määramise tühistada. Krediidiasutus või investeerimisühing peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid.
Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalumisel aktsepteeritakse ekspordikrediidi agentuuri krediidikvaliteedi hinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 9.
Tabel 9
Minimaalne ekspordikindlustuse preemia |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
Riskikaal |
0 % |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
4. jagu
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine riskikaalude määramiseks
Artikkel 138
Üldnõuded
Krediidiasutus või investeerimisühing võib määrata ühe või mitu krediidikvaliteeti hindavat asutust, keda kasutatakse varakirjetele ja bilansivälistele kirjetele riskikaalude määramiseks. Krediidiasutus või investeerimisühing võib krediidikvaliteeti hindava asutuse määramise tühistada. Krediidiasutus või investeerimisühing peab tühistamist põhjendama, kui on olemas konkreetseid andmeid, mis näitavad, et tühistamise põhjuseks on kavatsus vähendada kapitali adekvaatsuse nõudeid. Krediidikvaliteedi hinnanguid ei kasutata valikuliselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tellitud krediidikvaliteedi hinnanguid. Nad võivad siiski kasutada mittetellitud krediidikvaliteedi hinnanguid, kui EBA on kinnitanud, et krediidikvaliteeti hindava asutuse antud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangud ei erine kvaliteedi poolest sellelt krediidikvaliteeti hindavalt asutuselt tellitud krediidikvaliteedi hinnangutest. EBA keeldub sellise kinnituse andmisest või võtab selle tagasi eelkõige juhul, kui krediidikvaliteeti hindav asutus on kasutanud mittetellitud krediidikvaliteedi hinnangut surve avaldamiseks hinnatavale ettevõtjale, et ta esitaks tellimuse krediidikvaliteedi hinnangu saamiseks või muude teenuste osutamiseks. Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamisel täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi nõudeid:
krediidiasutus või investeerimisühing, kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid teatud riskipositsiooni klassi suhtes, peab kasutama neid hinnanguid järjepidevalt kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes;
krediidiasutus või investeerimisühing, kes otsustab kasutada krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, kasutab neid järjepidevalt ja järjekindlalt;
krediidiasutus või investeerimisühing kasutab ainult selliseid krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid, milles on arvesse võetud kõiki võlgnevuse põhisummasid ja intresse;
kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadav ainult üks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, siis kasutatakse seda krediidikvaliteedi hinnangut kõnealuse kirje riskikaalu määramiseks;
kui kättesaadavad on kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ja neist tulenevad reitingu saanud kirje jaoks erinevad riskikaalud, siis määratakse kõrgem riskikaal;
kui reitingu saanud kirje kohta on kättesaadavad rohkem kui kaks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, siis kasutatakse kahte madalaimat riskikaalu andvat hinnangut. Kui kaks madalaimat riskikaalu on erinevad, määratakse kõrgem riskikaal. Kui kaks madalaimat riskikaalu on samad, määratakse selline riskikaal.
Artikkel 139
Emitendi ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnang
Kui teatavate kirjete kohta puudub otseselt kohaldatav krediidikvaliteedi hinnang, kuid krediidikvaliteedi hinnang on olemas konkreetse emissiooniprogrammi või tehingu kohta, kuhu riskipositsiooni aluseks olevad kirjed ei kuulu, või üldine krediidikvaliteedi hinnang on olemas emitendi kohta, kasutatakse kõnealust krediidikvaliteedi hinnangut järgmistel juhtudel:
see annab tavapärasest kõrgema riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega;
see annab madalama riskikaalu ning kõnealune riskipositsioon on vastavalt olukorrale kõigis aspektides sama või kõrgema nõudeõiguse järguga võrreldes konkreetse emissiooniprogrammi või tehinguga või kõnealuse emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonidega.
Kõigil muudel juhtudel käsitatakse riskipositsiooni reitinguta positsioonina.
Artikkel 140
Pikaajalised ja lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud
Mis tahes lühiajalist krediidikvaliteedi hinnangut kohaldatakse ainult kirje suhtes, millele lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang on antud, ja seda ei kasutata mis tahes muu kirje riskikaalu määramiseks, välja arvatud järgmistel juhtudel:
kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 150 %, määratakse kõikidele asjaomase võlgnikuga seotud reitinguta ja tagamata lühi- või pikaajalistele riskipositsioonidele samuti riskikaal 150 %;
kui lühiajalise reitingu saanud tehingule määratakse riskikaal 50 %, määratakse kõikidele reitinguta lühiajalistele riskipositsioonidele riskikaal vähemalt 100 %.
Artikkel 141
Omavääringus ja välisvaluutas olevad kirjed
Võlgniku omavääringus nomineeritud kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut ei või kasutada riskikaalu määramiseks sama võlgnikuga seotud muule välisvaluutas nomineeritud riskipositsioonile.
Kui riskipositsioon tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest laenus, mille on andnud mitmepoolne arengupank, kelle eelisõigusega võlausaldaja staatus on turul tunnustatud, võib riskikaalu määramiseks kasutada võlgniku omavääringus kirjele antud krediidikvaliteedi hinnangut.
3. PEATÜKK
Sisereitingute meetod
1. jagu
Pädevate asutuse luba sisereitingute meetodi kasutamiseks
Artikkel 142
Mõisted
Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„reitingusüsteem” – kõik meetodid, protsessid, kontrollid ning andmete kogumise ja IT-süsteemid, mis toetavad krediidiriski hindamist, riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramist ning makseviivituse ja kahju hinnangute kvantifitseerimist teatavat liiki riskipositsioonide puhul;
„riskipositsiooni liik” – ühtemoodi hallatavate riskipositsioonide kogum, mis hõlmab teatavat liiki tehinguid ja mis võib olla piiratud konsolideerimisgruppi kuuluva ühe üksuse või üksuste ühe alajaotusega, tingimusel, et sama liiki riskipositsiooni hallatakse konsolideerimisgruppi kuuluvates teistes üksustes teistmoodi;
„äriüksus” – mis tahes eraldiseisev organisatsiooniline üksus või juriidiline isik, äriliin, geograafiline asukoht;
„suur finantssektori ettevõtja” – mis tahes finantssektori ettevõtja, mis vastab järgmistele nõuetele:
tema individuaalselt või konsolideeritud alusel arvutatud koguvara on vähemalt 70 miljardit eurot, kusjuures vara suuruse kindlaksmääramisel kasutatakse viimaseid auditeeritud finantsaruandeid või konsolideeritud finantsaruandeid, ning
tema enda või vähemalt ühe tema tütarettevõtja suhtes kohaldatakse liidus kehtivat usaldatavusnõuete regulatsiooni või sellise kolmanda riigi õigust, kes kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.
„reguleerimata finantssektori ettevõtja” – mis tahes muu ettevõtja, mis ei ole reguleeritud finantssektori ettevõtja, kuid mille põhitegevus on üks või mitu direktiivi 2013/36/EL I lisas või direktiivi 2004/39/EÜ I lisas loetletud tegevustest;
„võlgniku reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi kuuluval võlgniku reitinguskaalal, mis määratakse võlgnikele konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide kogumi alusel, mille põhjal koostatakse makseviivituse tõenäosuse hinnang;
„tehingupõhine reitinguklass” – riskikategooria reitingusüsteemi tehingupõhisel reitinguskaalal, kuhu riskipositsioonid määratakse konkreetsete ja selgete reitingukriteeriumide alusel ning mille põhjal koostatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnang.
▼M5 —————
Artikkel 143
Luba sisereitingute meetodi kasutamiseks
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad taotlema pädevatelt asutustelt eelneva loa seoses järgmisega:
olulised muudatused sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kohaldamisalas, mille kasutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa;
sellise reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi olulised muudatused, mille kasutamiseks on krediidiasutus või investeerimisühing saanud loa.
Reitingusüsteemi kohaldamisala hõlmab kõiki sellisesse asjaomasesse riskipositsiooni liiki kuuluvaid riskipositsioone, mille tarbeks kõnealune reitingusüsteem välja töötati.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 144
Sisereitingute meetodi kasutamise taotluse hindamine pädevate asutuste poolt
Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule artikli 143 kohase loa kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ainult juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on käesolevas peatükis sätestatud nõuded, eelkõige 6. jaos sätestatud nõuded, ning et krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski positsioonide juhtimise ja neile reitingute andmise süsteemid on usaldusväärsed ning neid rakendatakse terviklikult, ning eelkõige ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuvaldaval viisil tõendanud, et täidetud on järgmised nõuded:
krediidiasutuse või investeerimisühingu reitingusüsteemid võimaldavad võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjepidevalt kvantifitseerida;
omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja makseviivituse ja kahju hinnangutel ning nendega seotud süsteemidel ja protsessidel on riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessis ning laenuandmise otsuste tegemise, sisemise kapitali allokeerimise ja krediidiasutuse või investeerimisühingu üldjuhtimise funktsioonide seisukohast keskne tähtsus;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrolli üksus, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;
krediidiasutus või investeerimisühing kogub ja säilitab kõiki asjaomaseid andmeid, et tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi;
krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning valideerib need süsteemid;
krediidiasutus või investeerimisühing on valideerinud iga reitingusüsteemi ja iga omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi asjakohase ajavahemiku jooksul enne kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks loa saamist, samuti on ta nimetatud ajavahemiku jooksul hinnanud seda, kas kõnealune reitingusüsteem või omakapitali investeeringute puhul kasutatav sisemudelitel põhinev meetod on kõnealuse reitingusüsteemi või omakapitali investeeringute puhul kasutatava sisemudelitel põhineva meetodi rakendusala arvestades sobiv, ja on teinud kõnealuse hindamise põhjal neis süsteemides või meetodites vajalikud muudatused;
krediidiasutus või investeerimisühing on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 99 kohaselt;
krediidiasutus või investeerimisühing on kõik ühe reitingusüsteemi rakendusalasse kuuluvad riskipositsioonid määranud ja määrab need jätkuvalt selle süsteemi reitinguklassidesse või kogumitesse; krediidiasutus või investeerimisühing on kõik ühe omakapitali investeeringute puhul kasutatava meetodi alla kuuluvad omakapitali investeeringud määranud ja määrab need jätkuvalt selle sisemudelitel põhineva meetodi alla.
Nõuet kasutada sisereitingute meetodit, sealhulgas makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kohaldatakse ka juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on ostnud rakendatava reitingusüsteemi või selle raames kasutatava mudeli kolmandast isikust müüjalt.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 145
Varasem sisereitingute meetodi kasutamise kogemus
Artikkel 146
Meetmed, mida võetakse juhul, kui käesoleva peatüki nõuded ei ole enam täidetud
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida enam käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:
esitab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil kava nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks ja viib selle kava ellu pädeva asutusega kokku lepitud ajavahemiku jooksul;
tõendab pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.
Artikkel 147
Riskipositsioonide riskipositsiooni klassidesse määramise metoodika
Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:
nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu;
nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;
nõuded äriühingute vastu;
jaenõuded;
omakapitali investeeringud;
väärtpaberistamise positsioonide kirjed;
muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga.
Lõike 2 punktis a sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:
sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse artiklite 115 ja 116 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;
nõuded artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolsete arengupankade vastu;
nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mille suhtes kohaldatakse artikli 118 kohaselt riskikaalu 0 %.
Lõike 2 punktis b sätestatud klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:
sellised nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida vastavalt artikli 115 lõigetele 2 ja 4 ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu;
sellised nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuste vastu;
sellised nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mille suhtes ei kohaldata artikli 117 kohaselt riskikaalu 0 %, ning
sellised nõuded finantseerimisasutuste vastu, mida käsitatakse artikli 119 lõike 5 kohaselt nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;
Lõike 2 punktis d sätestatud jaenõuete riskipositsiooni klassi määramiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:
nõuded peavad olema ühe järgmistest vastu:
ühe või mitme füüsilise isiku vastu;
VKE vastu, kusjuures sellisel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või omavahel seotud klientide rühm krediidiasutusele või investeerimisühingule ning tema emaettevõtjale ja selle tütarettevõtjatele võlgneb ning mis sisaldab kõiki tähtajaks tasumata nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioone, krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;
krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;
nõudeid ei hallata nii üksikult, nagu seda tehakse äriühingute vastu olevate nõuete puhul;
iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.
Lisaks esimeses lõigus loetletud nõuetele, loetakse jaenõuete riskipositsiooni klassi kuuluvaks jaeliisingu miinimummaksete nüüdisväärtus.
Lõike 2 punktis e sätestatud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi määratakse järgmised riskipositsioonid:
muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule;
võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
Lõike 2 punkti c kohase äriühingute vastu olevate nõuete riskipositsiooni klassi puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eriotstarbeliste nõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:
nõue on üksuse vastu, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks või haldamiseks, või on sellega majanduslikult võrreldav nõue;
laenu andjal on lepingupõhise kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nendelt saadava tulu üle;
kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavatelt varadelt saadav tulu, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võime laiemalt.
Artikkel 148
Sisereitingute meetodi rakendamise tingimused eri riskipositsioonide klasside ja äriüksuste lõikes
Pädevate asutuste eelneval loal võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga artiklis 147 osutatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriüksuse siseselt, ühe konsolideerimisgrupi eri äriüksuste lõikes või makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite kasutamiseks äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamisel.
Artikli 147 lõikes 5 osutatud jaenõuete riskipositsiooni klassi puhul võib rakendamine toimuda järkjärgulise üleminekuga nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad artikli 154 kohastele erinevatele korrelatsioonidele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 149
Tingimused, mille alusel võib tagasi pöörduda lihtsamate meetodite kasutamise juurde
Konkreetse riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul sisereitingute meetodit kasutav krediidiasutus või investeerimisühing ei lõpeta kõnealuse meetodi kasutamist riskiga kaalutud vara arvutamiseks ega hakka selle asemel kasutama standardmeetodit enne, kui on täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et standardmeetodi kasutamist ei taotleta selleks, et vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;
krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud artikli 151 lõike 9 kohase loa makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamiseks, ei pöördu tagasi artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamise juurde enne, kui on täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et artikli 151 lõike 8 kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kasutamist teatava riskipositsiooni klassi või riskipositsiooni liigi puhul ei taotleta selleks, et vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide seda liiki riskipositsioonide laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei ole olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ega tema suutlikkusele riske tõhusalt juhtida;
krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
Artikkel 150
Alalise osalise kasutamise tingimused
Pädevate asutuste eelneval loal võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit, kohaldada standardmeetodit järgmiste riskipositsioonide suhtes:
artikli 147 lõike 2 punktis a sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks põhjendamatult koormav;
artikli 147 lõike 2 punktis b sätestatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks põhjendamatult koormav;
väheoluliste äriüksuste nõuded ja riskipositsiooni klassid või liigid, mida ei peeta nende suuruse ja tajutava riski profiili seisukohast oluliseks;
nõuded liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade, piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste ja avaliku sektori asutuste vastu, tingimusel et:
kõnealuse keskvalitsuse või keskpanga vastu olevate nõuetega ja kõnealuste muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole spetsiifilise avaliku korralduse tõttu erinevusi ning
keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt artikli 114 lõikele 2 või 4 riskikaal 0 %;
krediidiasutuse või investeerimisühingu nõuded sellise vastaspoole vastu, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on krediidiasutus või investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, või seotud ettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahelised nõuded, mis vastavad artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele;
omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on 2. peatüki kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 %;
omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsusepoolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud, kui selliseid riskipositsioone võib sisereitingute meetodi kohaldamisest välja jätta kokku ainult kuni 10 % ulatuses omavahenditest;
artikli 119 lõikes 4 määratletud nõuded, mis vastavad seal esitatud tingimustele;
artikli 215 lõikes 2 osutatud riiklikud ja riigi poolt edasi kindlustatud garantiid.
Pädevad asutused lubavad standardmeetodi kohaldamist esimese lõigu punktides g ja h osutatud omakapitali investeeringute suhtes, mille puhul kõnealuse meetodi kohaldamiseks on antud luba teistes liikmesriikides. EBA avaldab oma veebisaidil nimekirja, millesse kantakse standardmeetodil käsitletavad nendes punktides osutatud riskipositsioonid, ning ajakohastab seda korrapäraselt.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
2. jagu
Riskiga kaalutud vara arvutamine
1. alajagu
Käsitlemine riskpositsiooni klasside lõikes
Artikkel 151
Käsitlemine riskipositsiooni klasside lõikes
Artikkel 152
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioon on teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võtab krediidiasutus või investeerimisühing arvesse ka teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioone.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonide puhul, arvutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatav kahju järgmiste meetodite kohaselt:
artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud” kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;
lõikes 1 osutatud kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 2. peatükis sätestatud standardmeetodit, kui täidetud on järgmised tingimused:
riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kas reitinguta riskipositsioonide puhul kohaldatavat spetsiifilist riskikaalu või mille krediidikvaliteedi aste on asjaomases riskipositsiooni klassis kõrgeima riskikaaluga, korrutatakse riskikaal teguriga 2, kuid riskikaal ei tohi olla kõrgem kui 1 250 %;
kõikide teiste riskipositsioonide puhul tuleb riskikaal korrutada teguriga 1,1, kuid riskikaal ei tohi olla madalam kui 5 %.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Kui kõnealused riskipositsioonid koos sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste riskipositsioonidega ei ole olulised artikli 150 lõike 2 tähenduses, võib pädevate asutuste loal kohaldada artikli 150 lõiget 1.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Krediidiasutus või investeerimisühing määrab muud riskipositsioonid kui omakapitali investeeringud muude omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi.
Alternatiivina lõikes 3 kirjeldatud meetodile võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidel põhineva riskiga kaalutud vara keskmise lõike 2 punktides a ja b osutatud meetodite kohaselt kas ise või tugineda järgmiste kolmandate isikute poolt tehtud kõnealustele arvutustele ja selle kohta esitatud aruandlusele:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium või finantseerimisasutus, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või finantseerimisasutuses;
muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.
Arvutuse korrektsuse kinnitab välisaudiitor.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. alajagu
Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski puhul
Artikkel 153
Riskiga kaalutud vara äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul
Võttes arvesse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erikäsitlusi, arvutatakse äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul riskiga kaalutud vara vastavalt järgmistele valemitele:
Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus
kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:
kui PD = 0, siis RW on 0;
kui PD = 1, st makseviivituses olevate nõuete puhul:
,
kus täpseim oodatava kahju määra hinnang (ELBE) on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;
kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu väärtuse kui punktides i või ii osutatud väärtuse puhul
kus
N(x) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne; |
G (Z) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st x väärtus, mille korral N(x) = z; |
R |
= |
korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:
|
b |
= |
lõpptähtaja tegur, mis arvutatakse järgmiselt: . |
Iga riskipositsiooni puhul, mis vastab artiklites 202 ja 217 sätestatud nõuetele, võib riskiga kaalutud vara korrigeerida vastavalt järgmisele valemile:
Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus · (0.15 + 160 · PDpp )
kus
PDpp |
= |
krediidiriski kaitse andja PD. |
RW arvutatakse, kasutades riskipositsioonile punktis 1 sätestatud asjakohast riskikaalu valemit, võlgniku makseviivituse tõenäosust ning krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese nõude makseviivitusest tingitud kahjumäära. Lõpptähtaja tegur (b) arvutatakse, kasutades krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosust või võlgniku makseviivituse tõenäosust, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.
Selliste äriühingute vastu olevate nõuete puhul, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille aastane müügitulu kogusumma on vähem kui 50 miljonit eurot, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada äriühingute vastu olevate nõuete riskikaalude arvutamiseks lõike 1 punkti iii kohast korrelatsioonivalemit. Kõnealuses valemis väljendab S aastast müügitulu kogusummat miljonites eurodes, kusjuures 5 miljonit eurot ≤ S ≤ 50 miljonit eurot. Raamatupidamisaruannetes kajastatud alla 5 miljoni euro suurust müügitulu käsitletakse 5 miljoni euro suuruse müügituluna. Ostetud nõuete puhul on aastaseks müügitulu kogusummaks nõuete kogumi üksikute nõuetega kaalutud keskmine.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud asendavad konsolideerimisgrupi aastase müügitulu kogusumma koguvaradega, kui aastane müügitulu kogusumma ei ole ettevõtja suuruse asjakohane näitaja ja koguvara on asjakohasem näitaja kui aastane müügitulu kogusumma.
Eriotstarbeliste nõuete korral, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda hinnata makseviivituse tõenäosust või tema hinnang makseviivituse tõenäosuse kohta ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määrab krediidiasutus või investeerimisühing riskikaalud vastavalt tabelile 1.
Tabel 1
Järelejäänud tähtaeg |
1. kategooria |
2. kategooria |
3. kategooria |
4. kategooria |
5. kategooria |
Vähem kui 2,5 aastat |
50 % |
70 % |
115 % |
250 % |
0 % |
2,5 aastat või rohkem |
70 % |
90 % |
115 % |
250 % |
0 % |
Eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel arvestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi tegureid: majanduslik tugevus, poliitiline ja õiguskeskkond, tehingu ja/või vara tunnused, sponsori ja arendaja tugevus, sealhulgas mis tahes avaliku ja erasektori partnerlusest tulenevad rahavood ja tagatiste pakett.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 154
Riskiga kaalutud vara jaenõuete puhul
Jaenõuete puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:
Riskiga kaalutud vara = RW · riskipositsiooni väärtus
kus riskikaal RW on määratletud järgmiselt:
kui PD = 1, st makseviivituses olevad nõuete puhul, arvutatakse RW järgmiselt:
;
kus ELBE on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt makseviivituses oleva nõude kohta antud täpseim oodatava kahju määra hinnang vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h;
kui 0 < PD < 1, st mis tahes muu võimaliku PD väärtuse kui punktis ii osutatud väärtuse puhul
kus
N(x) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne; |
G (Z) |
= |
standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, st x väärtus, mille korral N(x) = z; |
R |
= |
korrelatsioonikordaja, mis arvutatakse järgmiselt:
|
Nõuded kvalifitseeruvad kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete hulka, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
nõuded on füüsiliste isikute vastu;
nõuded on uuenevad, tagamata ja selles ulatuses, milles asjaomast võimaldatavat limiiti ei kasutata koheselt ja tingimusteta, krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt tühistatavad. Sellega seoses määratletakse uuenevad nõuded selliste nõuetena, mille puhul klientide laenujääkidel lubatakse kõikuda vastavalt nende laenamise ja tagasimaksmise otsustele krediidiasutuse või investeerimisühingu kehtestatud limiidi ulatuses. Kasutamata krediidilimiite võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui tingimused võimaldavad krediidiasutusel või investeerimisühingul neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;
maksimaalne nõue ühe füüsilise vastu alamportfellis ei ületa 100 000 eurot;
käesoleva lõike kohast korrelatsiooni kasutatakse ainult selliste portfellide puhul, mille kahjumäärade volatiilsus on olnud madal võrreldes nende keskmise kahjumäärade tasemega, seda eriti madala makseviivituse tõenäosuse vahemike puhul;
käsitlemine kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuetena on kooskõlas alamportfelli riskitunnustega.
Erandina punktist b ei kohaldata palgakontoga seotud tagatud krediidilimiitide korral nõuet, et nõue peab olema tagamata. Sellisel juhul ei arvestata tagatise arvelt tagasimakstavaid summasid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus.
Pädevad asutused vaatavad läbi kahjumäärade suhtelise volatiilsuse kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete alamportfellide ja kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete koguportfelli lõikes ning jagavad teavet kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade tüüpiliste tunnuste kohta eri liikmesriikides.
Jaenõuetena käsitlemiseks peavad ostetud nõuded vastama artiklis 184 sätestatud nõuetele ja järgmistele tingimustele:
krediidiasutus või investeerimisühing on ostnud nõuded temaga mitteseotud kolmandast isikust müüjatelt ja tema nõue saadaoleva nõudega seotud võlgniku vastu ei sisalda nõudeid, mis pärinevad kas otse või kaudselt krediidiasutusest või investeerimisühingust endast;
ostetud nõuded tulenevad nõuete müüja ja võlgniku vahelisest turutingimustel tehtud tehingust. Seepärast ei aktsepteerita ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate omavahel ostu-müügitehinguid tegevate ettevõtjate vastastikuseid nõudeid ja vastunõudeid;
ostjast krediidiasutusel või investeerimisühingul on õigus kõikidele ostetud nõuetest tulenevatele tuludele või tulude proportsionaalsele osale ning
ostetud nõuete portfell on piisavalt diversifitseeritud.
Artikkel 155
Riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käsitleda krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjasse tehtud omakapitali investeeringuid nii nagu muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga.
Lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiste investeeringute puhul vastavalt valemile:
riskiga kaalutud vara = RW * riskipositsiooni väärtus
kui:
riskikaal (RW) = 190 % piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.
riskikaal (RW) = 290 % börsil kaubeldavatesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.
riskikaal (RW) = 370 % kõikide muude omakapitali investeeringute puhul.
Lühikesi sularahapositsioone ja tuletisinstrumente, mis ei kuulu kauplemisportfelli, lubatakse tasaarvestada samades üksikaktsiates olevate pikkade positsioonidega tingimusel, et need instrumendid on selgelt ette nähtud konkreetsete omakapitali investeeringute riski maandamiseks ja need maandavad riski veel vähemalt ühe aasta jooksul. Muid lühikesi positsioone käsitatakse pikkade positsioonidena ning asjaomaseid riskikaale kohaldatakse iga positsiooni absoluutväärtuse suhtes. Positsioonide korral, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, kasutatakse artikli 162 lõike 5 kohast äriühingute vastu olevate nõuete meetodit.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringutele vastavalt 4. peatükis sätestatud meetoditele.
Üksiku riskipositsiooni tasandil ei või 12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja riskiga kaalutud vara summa ületada 12,5-ga korrutatud riskipositsiooni väärtust.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringutele vastavalt IV peatükis sätestatud meetoditele. Riskimaanduse andja vastu olevate nõuete suhtes kohaldatakse sel juhul 90 % makseviivitusest tingitud kahjumäära. Piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul võib kasutada 65 % makseviivitusest tingitud kahjumäära. Sellisel juhul on lõpptähtaeg (M) viis aastat.
Sisemudelitel põhineva meetodi puhul on riskiga kaalutud vara 12,5-ga korrutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali investeeringutest tulenev potentsiaalne kahju, mis on saadud 99 protsentiiliga sisemise VaR riskihindamismudelite rakendamise tulemusena, kasutades pikaajalise valimiperioodi jaoks arvutatud kvartaalsete tulumäärade ja asjakohase riskivaba määra vahe ühesuunalist usaldusvahemikku. Riskiga kaalutud vara omakapitali investeeringute portfelli tasandil ei või olla väiksem, kui järgneva summa:
riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt ette nähtud riskiga kaalutud vara ning
vastav oodatav kahju, mis on korrutatud 12,5-ga.
Punktides a ja b osutatud summad arvutatakse artikli 165 lõike 1 kohaste makseviivituse tõenäosuste ja artikli 165 lõike 2 kohaste vastavate makseviivitusest tingitud kahjumäärade põhjal.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad aktsepteerida kaudset krediidiriski kaitset, mis on saadud omakapitali investeeringute positsioonile.
Artikkel 156
Riskiga kaalutud vara muude varade puhul, mis ei ole krediidi iseloomuga
Riskiga kaalutud vara muude varade puhul, mis ei ole krediidi iseloomuga, arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
Riskiga kaalutud vara = 100 % · eriskipositsiooni väärtus,
välja arvatud:
rahale ja raha ekvivalentidele, samuti oma valduses või teiste juures vastutaval hoiul olevatele kullakangidele selles ulatuses, milles need on tagatud kullakangidega seotud kohustustega, määratakse riskikaal 0 %;
kui riskipositsioon tuleneb liisitud vara lõppväärtusest, siis arvutatakse see järgmiselt:
kus t on kas 1 või järelejäänud liisinguperioodi täisaastatele lähim arv, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.
3. alajagu
Riskiga kaalutud vara arvutamine ostetud nõuete lahjendusriski puhul
Artikkel 157
Riskiga kaalutud vara ostetud nõuete lahjendusriski puhul
3. jagu
Oodatav kahju
Artikkel 158
Riskipositsiooni liikidel põhinev käsitlus
Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute, keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete ning jaenõuete oodatava kahju määr (EL) ja oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.
Oodatava kahju määr (EL) = PD * LGD
Oodatav kahju |
= |
EL [korrutatud] riskipositsiooni väärtus |
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituses olevate riskipositsioonide (PD = 100 %) puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, on EL võrdne ELBE-ga, s.o krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt makseviivituses oleva riskipositsiooni kohta antud täpseima oodatava kahju määra hinnanguga vastavalt artikli 181 lõike 1 punktile h.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitlust, on oodatava kahju määr 0 %.
Eriotstarbeliste nõuete puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 153 lõikes 5 sätestatud riskikaalude määramise meetodeid, määratakse oodatava kahju määrad vastavalt tabelile 2.
Tabel 2
Järelejäänud tähtaeg |
1. kategooria |
2. kategooria |
3. kategooria |
4. kategooria |
5. kategooria |
Vähem kui 2,5 aastat |
0 % |
0,4 % |
2,8 % |
8 % |
50 % |
2,5 aastat ja rohkem |
0,4 % |
0,8 % |
2,8 % |
8 % |
50 % |
Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse lihtsustatud riskikaalu meetodil, arvutatakse oodatav kahju vastavalt järgmisele valemile.
Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus
Oodatava kahju määrad on järgmised:
Oodatava kahju määr (EL) = 0,8 % piisavalt diversifitseeritud portfellide koosseisu kuuluvate börsivälistesse ettevõtjatesse tehtud omakapitali investeeringute puhul.
Oodatava kahju määr (EL) = 0,8 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul.
Oodatava kahju määr (EL) = 2,4 % kõigi muude omakapitali investeeringute puhul.
Omakapitali investeeringute puhul, mille riskiga kaalutud vara leitakse riskiparameetritel põhineval meetodil, arvutatakse oodatava kahju määr ja oodatav kahju vastavalt järgmistele valemitele.
Oodatava kahju määr (EL) = PD · LGD
Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus
Ostetud nõuete lahjendusriskist tulenev oodatav kahju arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.
Oodatava kahju määr (EL) = PD · LGD
Oodatav kahju = EL · riskipositsiooni väärtus
Artikkel 159
Oodatava kahju käsitlemine
►C5 Finantsinstitutsioonid ◄ lahutavad artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt arvutatud oodatava kahju asjaomaste riskipositsioonidega seotud üldistest ja spetsiifilistest krediidiriskiga korrigeerimistest vastavalt artiklile 110 ning täiendavatest väärtuse korrigeerimistest vastavalt artiklitele 34 ja 105 ning muudest kõnealuste riskipositsioonidega seonduvatest omavahendite vähendamistest, välja arvatud artikli 36 lõike 1 punkti m kohaselt tehtud mahaarvamised. Artikli 166 lõike 1 kohaselt ostmise hetkel makseviivituses olevate, bilansis kajastatud varast tulenevate riskipositsioonide allahindlusi käsitletakse samal viisil kui spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Makseviivituses olevate riskipositsioonide spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ei kasutata muude riskipositsioonide oodatava kahju katmiseks. Väärtpaberistatud riskipositsioonidest tulenev oodatav kahju ning selliste riskipositsioonidega seonduvad üldised ja spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised jäetakse sellest arvutusest välja.
4. jagu
Makseviivituse tõenäosus, makseviivitusest tingitud kahjumäär ja lõpptähtaeg
1. alajagu
Nõuded äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu
Artikkel 160
Makseviivituse tõenäosus (PD)
Äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda hinnata või millele krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele, määratakse makseviivituse tõenäosus kindlaks järgmiste meetodite kohaselt:
äriühingute vastu olevate ostetud kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus krediidiasutuse või investeerimisühingu oodatava kahju määra hinnangu ja nende nõuete makseviivitusest tingitud kahjumäära jagatis;
äriühingute vastu olevate ostetud allutatud nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus krediidiasutuse või investeerimisühingu oodatava kahju määra hinnang;
krediidiasutus või investeerimisühing, kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate nõuete puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ja kes suudab jaotada oma äriühingute vastu olevate ostetud nõuete oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks viisil, mida pädev asutus peab usaldusväärseks, võib kasutada kõnealuse jaotamise tulemusel saadud makseviivituse tõenäosuse hinnangut.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kooskõlas 4. peatükis sätestatuga võtta makseviivituse tõenäosuses arvesse kaudset krediidiriski kaitset. Lahjendusriski puhul on lisaks artikli 201 lõike 1 punktis g osutatud krediidiriski kaitse andjatele krediidiriski kaitse andjana aktsepteeritud ka ostetud nõuete müüja, kui täidetud on järgmised tingimused:
äriühingul on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
äriühingul, kellel juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kuid kelle makseviivituse tõenäosus on sisereitingu kohaselt samaväärne sellise makseviivituse tõenäosusega, mis vastab krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangutele, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele.
Krediidiasutus või investeerimisühing, kellele pädev asutus on andnud artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevatest ostetud nõuetest tuleneva lahjendusriski puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, võib võtta arvesse kaudset krediidiriski kaitset, korrigeerides makseviivituse tõenäosusi vastavalt artikli 161 lõikele 3.
Artikkel 161
Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid:
kõrgema nõudeõiguse järguga nõuded, millel puudub aktsepteeritav tagatis: 45 %;
allutatud nõuded, millel puudub aktsepteeritav tagatis: 75 %;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kooskõlas 4. peatükiga võtta makseviivitusest tingitud kahjumääras arvesse otsest ja kaudset krediidiriski kaitset;
artiklis 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlusele vastavate pandikirjade makseviivitusest tingitud kahjumääraks võib määrata 11,25 %;
äriühingute vastu olevate ostetud kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda hinnata või millele krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele: 45 %;
äriühingute vastu olevate ostetud allutatud nõuete puhul, mille makseviivituse tõenäosust krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda hinnata või millele krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt antud makseviivituse tõenäosuse hinnangud ei vasta 6. jaos sätestatud nõuetele: 100 %;
äriühingute vastu olevate ostetud nõuete lahjendusriski puhul: 75 %.
Artikkel 162
Lõpptähtaeg
Alternatiivina võivad pädevad asutused artikli 143 kohase loa andmisel otsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab iga riskipositsiooni puhul lõpptähtaega (M) vastavalt lõikes 2 sätestatule.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul sisemisi makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ja sisemisi ümberhindlustegureid, arvutavad iga nimetatud nõude jaoks lõpptähtaja kooskõlas käesoleva lõike punktidega a kuni e ja käesoleva artikli lõigetega 3 kuni 5. M ei ole pikem kui viis aastat, välja arvatud artikli 384 lõikes 1 täpsustatud juhtudel, mil lõpptähtaega M, nagu see seal on täpsustatud, kasutatakse:
instrumendi puhul, mille korral kasutatakse rahavoo graafikut, arvutatakse lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:
kus CFt tähistab rahavoogusid (põhisumma, intressimaksed ja teenustasud), mille võlgnik peab lepingujärgselt tasuma perioodil t;
tasaarvestuse raamlepingu koosseisu kuuluvate tuletisinstrumentide puhul on lõpptähtaeg (M) riskipositsiooni kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 1 aasta; kusjuures lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga riskipositsiooni tinglikku väärtust;
täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumentidega, mis on loetletud II lisas, ning täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingutest tulenevate riskipositsioonide puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 10 päeva;
repotehingute või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul, mis kuuluvad tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, on lõpptähtaeg (M) tehingute kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, kus M on vähemalt 5 päeva. Lõpptähtaja kaalumiseks kasutatakse iga tehingu tinglikku väärtust;
kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul makseviivituse tõenäosuse sisehinnanguid, on lõpptähtaeg (M) kasutatud krediidilimiidi korral võrdne riskipositsiooni aluseks olevate ostetud nõuete kaalutud keskmise lõpptähtajaga, kus M on vähemalt 90 päeva. Sama lõpptähtaja (M) väärtust kasutatakse ka mittetühistatava ostukrediidi kasutamata krediidilimiidi puhul, tingimusel et asjaomane ostuleping sisaldab tõhusaid klausleid, ennetähtaegset amortiseerimist käivitavaid tegureid või muid tingmusi, mis kaitsevad ostjaks olevat krediidiasutust või investeerimisühingut selliste nõuete krediidikvaliteedi olulise halvenemise eest, mida ta kõnealuse lepingu kehtivusajal on tulevikus kohustatud ostma. Sellise tõhusa kaitse puudumisel arvutatakse kasutamata krediidilimiidi lõpptähtaeg (M) ostulepingu kohaselt kõige pikema tähtajaga potentsiaalse nõude ja lepingu järelejäänud tähtaja summana, kus M on vähemalt 90 päeva;
mis tahes muude instrumentide puhul, mida ei ole käesolevas lõigus nimetatud, või kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa arvutada lõpptähtaega (M) vastavalt punktis a sätestatule, on lõpptähtaeg (M) maksimaalne järelejäänud aeg (aastates), mille jooksul võlgnik peab oma lepingulised kohustused täielikult täitma, kus M on vähemalt 1 aasta;
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit, arvutavad selliste riskipositsioonide jaoks, mille suhtes nad seda meetodit kohaldavad ning mille puhul asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi koosseisu kuuluva kõige pikema tähtajaga lepingu lõpptähtaeg on pikem kui 1 aasta, lõpptähtaja (M) vastavalt järgmisele valemile:
kus
|
= |
fiktiivne muutuja, mille väärtus tulevikuperioodil tk võrdub 0-ga, kui tk > 1 aasta, ja 1-ga, kui tk ≤ 1; |
|
= |
oodatav riskipositsioon tulevikuperioodil tk; |
|
= |
tegelik oodatav riskipositsioon tulevikuperioodil tk; |
|
= |
riskivaba diskontotegur tulevikuperioodiks tk; |
;
krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab ühepoolse krediidiväärtuse korrigeerimise (CVA) arvutamiseks sisemudelit, võib pädevate asutuste loal võtta M väärtuseks sisemudeliga leitud tegeliku krediidikestuse.
Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, milles kõik lepingud on vähem kui üheaastase esialgse tähtajaga, punktis a esitatud valemit;
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks 6. peatüki 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodit ja kes on saanud loa kasutada kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski puhul sisemudelit kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatükiga, määravad artikli 153 lõikes 1 esitatud valemis M-i väärtuseks 1, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevatele asutustele tõendada, et artikli 383 kohaselt kohaldatavas sisemudelis, mida ta kasutab kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski arvutamiseks, võetakse arvesse reitingute muutmise mõjusid;
artikli 153 lõike 3 kohaldamisel on M krediidiriski kaitse tegelik lõpptähtaeg, kuid vähemalt 1 aasta.
Kui dokumentatsioon nõuab võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist ja igapäevast ümberhindlust ning sisaldab sätteid, mis võimaldavad makseviivituse või võimendustagatise ümberhindluse tegematajätmise korral tagatise kiiret realiseerimist või tasaarvestust, on M vähemalt üks päev järgneva korral:
täielikult või peaaegu täielikult tagatud tuletisinstrumendid, mis on loetletud II lisas;
täielikult või peaaegu täielikult tagatud võimenduslaenu tehingud;
repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud.
Lisaks on M vähemalt üks päev ka kvalifitseeruvate lühiajaliste riskipositsioonide puhul, mille korral ei kohaldata pidevat krediidiasutuse või investeerimisühingu poolset võlgniku finantseerimist. Kvalifitseeruvad lühiajalised riskipositsioonid hõlmavad järgmist:
krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevad nõuded, mis tulenevad välisvaluutakohustuste arveldamisest;
kaupade või teenuste vahetusega seotud automaatselt likvideeruvad lühiajalised kaubanduse rahastamise tehingud, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, nagu on osutatud artikli 4 lõike 1punktis 80;
riskipositsioonid, mis tulenevad väärtpaberite ostu- ja müügitehingute arveldamisest tavapärase ülekandeperioodi või kahe tööpäeva jooksul;
riskipositsioonid, mis tulenevad elektroonilistest sularahaarveldustest ning elektrooniliste maksetehingute ja ettemakstud kulude arveldamisest, sealhulgas luhtunud tehingutest tulenevast arvelduskrediidist, mille kestus ei ületa kokkulepitud väikest fikseeritud arvu tööpäevi.
2. alajagu
Jaenõuded
Artikkel 163
Makseviivituse tõenäosus
Artikkel 164
Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)
Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.
Pädevad asutused teavitavad EBAd kõikidest makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtuste muudatustest, mida nad teevad kooskõlas esimese lõiguga, ning EBA avaldab need makseviivitusest tingitud kahjumäärade väärtused.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:
millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust” ning
soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.
3. alajagu
Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt käsitletavad omakapitali investeeringud
Artikkel 165
Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt käsitletavad omakapitali investeeringud
Kohaldatakse järgmisi minimaalseid maksviivituse tõenäosusi:
0,09 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui investeering on osa pikaajalisest kliendisuhtest;
0,09 % börsil mittekaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, kui tulu investeeringust põhineb regulaarsetel ja perioodilistel rahavoogudel, mis ei ole saadud kapitali kasvutulust;
0,40 % börsil kaubeldavate omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad artikli 155 lõikes 2 sätestatud muid lühikesi positsioone;
1,25 % kõigi muude omakapitali investeeringute puhul, mis sisaldavad artikli 155 lõikes 2 sätestatud muid lühikesi positsioone.
5. jagu
Riskipositsiooni väärtus
Artikkel 166
Nõuded äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu ja jaenõuded
Seda eeskirja kohaldatakse ka varade suhtes, mis on ostetud võlgnetavast summast erineva hinnaga.
Ostetud varade puhul käsitletakse erinevust võlgnetava summa ja bilansilise väärtuse, mis on kajastatud vara ostmisel krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ja mille suhtes on kohaldatud spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, vahel allahindlusena, kui võlgnetav summa on suurem, ja ülehindlusena, kui võlgnetav summa on väiksem.
Järgmiste krediidiinstrumentide riskipositsiooni väärtus arvutatakse kasutamata krediidilimiidi ja ümberhindlusteguri korrutisena. Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute, keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 151 lõike 8 kohaselt järgmisi ümberhindlustegureid:
krediidiliinide puhul, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistatavad või mille tingimuste kohaselt on ette nähtud automaatne tühistamine laenusaaja krediidivõimelisuse halvenemise korral, kohaldatakse ümberhindlustegurit 0 %. Selleks et kasutada 0 % suurust ümberhindlustegurit, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aktiivselt jälgima võlgniku finantsseisundit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad neil võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi languse. Krediidiliinide kasutamata limiite võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui nende tingimused võimaldavad krediidiasutusel või investeerimisühingul need täielikult tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;
lühiajaliste kaubaakreditiivide puhul kohaldatakse nii akreditiivi välja andnud kui ka selle kinnitanud krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul ümberhindlustegurit 20 %;
selliste uuenevate ostetud nõuete kasutamata limiitide puhul, mis on tingimusteta tühistatavad või mille tingimuste kohaselt on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing võib need igal ajal automaatselt ja etteteatamiseta tühistada, kohaldatakse ümberhindlustegurit 0 %. Selleks et kasutada 0 % suurust ümberhindlustegurit, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aktiivselt jälgima võlgniku finantsseisundit ja nende sisekontrollisüsteemid peavad neil võimaldama avastada viivitamatult võlgniku krediidikvaliteedi languse;
muude krediidiliinide, võlakirjade emissiooniteenuste ja uueneva käenduse süsteemide suhtes kohaldatakse ümberhindlustegurit 75 %.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad 6. jaos sätestatud ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamise nõuetele, võivad kasutada ümberhindlustegurite sisehinnanguid erinevate punktides a-d osutatud tooteliikide puhul, kui pädevad asutused on selleks loa andnud.
Kõikide bilansiväliste kirjete puhul, mida ei ole nimetatud lõigetes 1 kuni 8, on riskipositsiooni väärtus järgmine protsent kirje väärtusest:
täisriskiga kirjete puhul 100 %;
keskmise riskiga kirjete puhul 50 %;
mõõduka riskiga kirjete puhul 20 %;
madala riskiga kirjete puhul 0 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel jaotatakse bilansivälised kirjed riskikategooriatesse vastavalt I lisas osutatule.
Artikkel 167
Omakapitali investeeringud
Artikkel 168
Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga
Muudest varadest, mis ei ole krediidi iseloomuga, tulenevate riskipositsioonide väärtus on nende bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.
6. jagu
Sisereitingute meetodile esitatavad nõuded
1. alajagu
Reitingusüsteemid
Artikkel 169
Üldpõhimõtted
Artikkel 170
Reitingusüsteemide struktuur
Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul kasutatavate reitingusüsteemide struktuur peab vastama järgmistele nõuetele:
reitingusüsteemis võetakse arvesse võlgnike ja tehingute riski tunnuseid;
reitingusüsteem sisaldab võlgniku reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi võlgniku makseviivituse riski kvantifitseerimist. Võlgniku reitinguskaalal on vähemalt 7 reitinguklassi makseviivituses mitteolevatele võlgnikele ja 1 reitinguklass makseviivituses olevatele võlgnikele;
krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib selle, kuidas võlgniku reitinguklassid suhestuvad omavahel seoses igale võlgniku reitinguklassile omistatava makseviivituse riski taseme ja nende kriteeriumidega, mida kasutatakse kõnealuse makseviivituse riski taseme eristamiseks;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle portfellid on kontsentreeritud teatavasse turusegmenti ja makseviivituse riski vahemikku, peab olema selles vahemikus piisavalt võlgniku reitinguklasse, et vältida võlgnike liigset kontsentreerumist ühte reitinguklassi. Märkimisväärset kontsentreerumist ühte reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et võlgniku reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivituse tõenäosuse vahemiku ja et kõikide sellesse reitinguklassi kuuluvate võlgnike makseviivituse risk jääb nimetatud vahemikku;
selleks et saada pädevalt asutuselt luba makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamiseks omavahendite nõude arvutamisel, peab reitingusüsteem sisaldama eraldi tehingupõhist reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi tehingu makseviivitusest tingitud kahjumääraga seotud tunnuseid. Tehingupõhise reitinguklassi määratlus peab sisaldama nii kirjeldust selle kohta, kuidas riskipositsioone sellesse reitinguklassi määratakse, kui ka kriteeriume, mida kasutatakse riskitaseme eristamiseks reitinguklasside lõikes;
märkimisväärset kontsentreerumist ühte tehingupõhisesse reitinguklassi tuleb põhjendada veenvate empiiriliste tõenditega selle kohta, et tehingupõhine reitinguklass katab piisavalt kitsa makseviivitusest tingitud kahjumäära vahemiku ja et kõikide sellesse reitinguklassi kuuluvate riskipositsioonide risk jääb nimetatud vahemikku.
Jaenõuete reitingusüsteemide struktuur peab vastama järgmistele nõuetele:
reitingusüsteemid kajastavad nii võlgniku kui ka tehingu riski ning võtavad arvesse kõiki võlgnike ja tehingute asjakohaseid tunnuseid;
riski eristatuse tase tagab, et riskipositsioonide arv konkreetses reitinguklassis või kogumis on piisav kahju tunnuste otstarbekaks kvantifitseerimiseks ja valideerimiseks reitinguklassi või kogumi tasandil. Riskipositsioonide ja võlgnike jagamisel reitinguklassidesse või kogumitesse tuleb vältida liigset kontsentreerumist;
riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsess peab tagama riski otstarbeka eristamise ja piisavalt homogeensete riskipositsioonide rühmitamise ning võimaldama hinnata kahju tunnuseid täpselt ja järjepidevalt reitinguklassi või kogumi tasandil. Ostetud nõuete puhul peab rühmitamine kajastama müüja laenude väljastamise tavasid ja tema klientide heterogeensust.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel arvesse võtma järgmisi riskitegureid:
võlgniku riski tunnused;
tehingu riski tunnused, sealhulgas toote või tagatise või nende mõlema liik. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad eraldi käsitlema juhtumeid, kus mitmele riskipositsioonile on antud sama tagatis;
viivises olemine, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendada, et viivises olemine ei ole asjaomase riskipositsiooni puhul oluline riskitegur.
Artikkel 171
Reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema riskipositsioonide reitingusüsteemi sisestesse reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks konkreetsed määratlused, protsessid ja kriteeriumid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
reitinguklassi või kogumi määratlus ja kriteeriumid peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada reitingute määramise eest vastutavatel isikutel jagada sarnase riskitasemega võlgnikke või tehinguid järjepidevalt samasse reitinguklassi või kogumisse. Kõnealune järjepidevus peab olema tagatud äriliinide, osakondade ja geograafiliste asukohtade lõikes;
reitingute määramise protsessi dokumentatsioon peab võimaldama kolmandatel isikutel mõista riskipositsioonide jagamist reitinguklassidesse või kogumitesse, korrata reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamist ning hinnata reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise asjakohasust;
kriteeriumid peavad olema kooskõlas ka krediidiasutuse või investeerimisühingu siseselt kehtestatud laenude andmise standardite ning raskustes olevate võlgnike ja tehingute käsitlemise põhimõtetega.
Artikkel 172
Riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine
Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, toimub reitinguklassidesse või kogumitesse jagamine järgmiste kriteeriumite alusel:
iga võlgnik määratakse laenuandmise otsustusprotsessi raames võlgniku reitinguklassi;
riskipositsioonid, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud pädevalt asutuselt artikli 143 kohase loa kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, määratakse laenuandmise otsustusprotsessi raames lisaks ka tehingupõhisesse reitinguklassi;
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramiseks artikli 153 lõikes 5 sätestatud meetodeid, määravad iga sellise nõude reitinguklassi vastavalt artikli 170 lõikele 2;
igale eraldiseisvale juriidilisele isikule, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon, määratakse reiting eraldi. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kehtestatud asjakohased põhimõtted nii üksikute võlgnikest klientide kui ka omavahel seotud klientide rühmade käsitlemiseks;
erinevad nõuded sama võlgniku vastu määratakse samasse võlgniku reitinguklassi, sõltumata võimalikest erinevustest iga konkreetse tehingu laadis. Kui sama võlgniku vastu olevad erinevad nõuded on siiski lubatud määrata mitmesse võlgniku reitinguklassi, siis kohaldatakse järgnevat:
riigi ülekanderisk, mis sõltub sellest, kas nõuded on nomineeritud kohalikus või välisvaluutas;
nõudega seotud garantiide käsitlemist võidakse kajastada võlgniku reitinguklassi määramise korrigeerimisel;
tarbijakaitsealased, pangasaladust käsitlevad või muud õigusaktid keelavad klientide andmete vahetamise.
Artikkel 173
Reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsessi terviklikkus
Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, peab reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise protsess vastama järgmistele terviklikkuse kriteeriumitele:
reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise ja sellise jagamise korrapärase läbivaatamise teostab või kiidab heaks sõltumatu isik, kes ei saa laenuandmise otsustest otseselt kasu;
krediidiasutused ja investeerimisühingud vaatavad reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise läbi vähemalt kord aastas ning korrigeerivad seda juhul, kui läbivaatamise tulemus ei õigusta senise jagamise kehtima jätmist. Suure riskiga võlgnikud ja probleemsed riskipositsioonid tuleb sagedamini läbi vaadata. Krediidiasutused ja investeerimisühingud korraldavad uue reitinguklassidesse ja kogumitesse jagamise, kui võlgniku või riskipositsiooni kohta saadakse olulist teavet;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tõhusat protsessi, et saada ja ajakohastada asjaomast teavet makseviivituse tõenäosusi mõjutavate võlgniku tunnuste ning makseviivitusest tingitud kahjumäärasid või ümberhindlustegureid mõjutavate tehingu tunnuste kohta.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 174
Mudelite kasutamine
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskipositsioonide võlgnike või tehingute reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks statistilisi mudeleid ja muid mehaanilisi meetodeid, peavad täidetud olema järgmised tingimused:
mudel on piisava prognoosivõimega ja selle kasutamine ei too kaasa omavahendite nõuete moonutamist. Sisendmuutujad moodustavad saadavate prognooside jaoks mõistliku ja tõhusa aluse. Mudel ei tohi sisaldada olulisi süstemaatilisi vigu;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on mudelisse sisestavate andmete kontrollimiseks protsess, mis sisaldab andmete täpsuse, täielikkuse ja asjakohasuse hindamist;
mudeli väljatöötamiseks kasutatud andmed kajastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu tegelike võlgnike või riskipositsioonide üldkogumit piisava esindatusega;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on regulaarne mudeli valideerimise tsükkel, mis hõlmab mudeli toimimise ja stabiilsuse kontrolli, mudeli tehnilise kirjelduse läbivaatamist ja mudeli väljundite testimist tegelike tulemuste suhtes;
krediidiasutus või investeerimisühing täiendab statistilist mudelit inimese poolt tehtavate otsuste ja kontrolliga, et vaadata läbi mudelipõhised reitinguklassidesse ja kogumitesse määramised ja tagada mudelite asjakohane kasutamine. Läbivaatamisprotseduuri eesmärk on tuvastada ja piirata vigu, mis on seotud mudeli nõrkade külgedega. Inimese poolt tehtavates otsustes võetakse arvesse kogu asjakohast teavet, mida mudelis ei ole arvesse võetud. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib selle, mil viisil inimese poolt tehtavaid otsuseid ja mudeli tulemusi kombineeritakse.
Artikkel 175
Reitingusüsteemide dokumenteerimine
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab reitinguprotsessis statistilisi mudeleid, peab ta dokumenteerima nende metoodika. Kõnealune materjal peab:
andma üksikasjaliku ülevaate teooriatest, eeldustest ning matemaatilistest ja empiirilistest alustest, mida kasutatakse hinnangute omistamisel reitinguklassidele, üksikutele võlgnikele ja riskipositsioonidele või nende kogumitele, ning mudeli hindamisel kasutatava(te)st andmeallika(te)st;
kehtestama mudeli valideerimiseks range statistilise protsessi, mis hõlmab viitajaga ja valimiväliste andmete põhjal tehtavaid mudeli toimimise teste;
viitama mis tahes asjaoludele, mille korral mudel ei toimi tulemuslikult.
Artikkel 176
Andmete kogumine ja säilitamine
Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete kohta ning selliste omakapitali investeeringute kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, koguvad ja säilitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi andmeid:
võlgnike ja tunnustatud garantiiandjate täielik reitinguajalugu;
reitingute määramise kuupäevad;
reitingu määramisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;
reitingu määramise eest vastutava isiku nimi;
andmed makseviivituses olevate võlgnike ja riskipositsioonide kohta;
kõnealuste makseviivituste tekkimise kuupäevad ja asjaolud;
andmed reitinguklassidega ja reitingute muutumisega seonduvate makseviivituse tõenäosuste ja realiseerunud makseviivituse määrade kohta.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, koguvad ja säilitavad järgmisi andmeid:
täielik andmeajalugu tehingutele määratud reitingute ning iga reitinguskaalaga seonduvate makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hinnangute kohta;
reitingute määramise ja hinnangute andmise kuupäevad;
tehingutele reitingute määramisel ning makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hinnangute andmisel aluseks olnud põhiandmed ja metoodika;
tehingule reitingu määranud isiku ning makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlusteguri hinnangud andnud isiku nimi;
andmed iga makseviivituses oleva riskipositsiooniga seonduvate prognoositud ja realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ning ümberhindlustegurite kohta;
nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kajastavad garantiide või krediidituletisinstrumentide krediidiriski maandamise mõju makseviivitusest tingitud kahjumäära kaudu, andmed riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta enne ja pärast garantii või krediidituletisinstrumendi mõju hindamist;
andmed iga makseviivituses oleva riskipositsiooni kahju komponentide kohta.
Jaenõuete kohta koguvad ja säilitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi andmeid:
andmed, mida kasutatakse riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse jagamise protsessis;
andmed riskipositsioonide reitinguklasside või kogumitega seonduvate hinnanguliste makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite kohta;
andmed makseviivituses olevate võlgnike ja riskipositsioonide kohta;
makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul andmed reitinguklasside või kogumite kohta, millesse riskipositsioon kuulus makseviivitusele eelnenud aasta jooksul, ning realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlusteguri väärtused;
andmed kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete kahjumäärade kohta.
Artikkel 177
Kapitali adekvaatsuse hindamisel kasutatavad stressitestid
2. alajagu
Riski kvantifitseerimine
Artikkel 178
Võlgniku makseviivitus
Võlgniku puhul loetakse tekkinuks makseviivitus, kui on esinenud üks või mõlemad järgmistest juhtumitest:
krediidiasutus või investeerimisühing leiab, et võlgnik tõenäoliselt ei tasu tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele täielikult, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei rakendaks selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine;
võlgnik on jätnud tema vastu oleva olulise krediidinõude ►C5 finantsinstitutsioonile ◄ , tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele üle 90 päeva tasumata. Jaenõuete klassi kuuluvate elamukinnisvara või VKE ärikinnisvaraga tagatud nõuete puhul ning samuti avaliku sektori asutuste vastu esitatavate nõuete puhul võivad pädevad asutused asendada 90 päeva 180 päevaga. 180 päeva ei kohaldata artikli 36 lõike 1 punkti m ja artikli 127 kohaldamisel.
Jaenõuete puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada esimese lõigu punktides a ja b esitatud makseviivituse määratlust pigem konkreetse krediidilimiidi tasandil kui seoses laenuvõtja kõikide kohustuste kogusummaga.
Lõike 1 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
arvelduskrediidi puhul algab viivispäevade loendamine alates päevast, mil võlgnik ületas kokkulepitud krediidilimiidi, võlgnikule teatati krediidilimiidi vähendamisest allapoole nõude jääki või võlgnik kasutas krediidilimiiti ilma loata ning tegemist on olulise summaga;
punkti a kohaldamisel tähendab kokkulepitud krediidilimiit mis tahes krediidilimiiti, mille krediidiasutus või investeerimisühing on määranud ja millest ta võlgnikku on teavitanud;
krediitkaartide korral algab viivispäevade loendamine minimaalse tagasimakse maksetähtpäevast;
tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisust hinnatakse pädevate asutuste poolt määratud piirmäära suhtes. See piirmäär peab kajastama pädeva asutuse poolt mõistlikuks peetavat riskitaset;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema dokumenteeritud põhimõtted viivispäevade arvestamise kohta, eelkõige tähtaegade uuendamise ning pikendamiste, muudatuste või edasilükkamiste, uuendamiste ja olemasolevate kontode tasaarvestamise kohta. Neid põhimõtteid tuleb kohaldada aja jooksul järjepidevalt ning need peavad olema kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemiste riskijuhtimise ja otsuste tegemise protsessidega.
Lõike 1 punkti a kohaldamisel tuleb tõenäolisele maksmatajätmisele osutavaks pidada järgmisi asjaolusid:
krediidiasutus või investeerimisühing liigitab võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude viivisnõudeks;
krediidiasutus või investeerimisühing kajastab spetsiifilise krediidiriskiga korrigeerimise tulenevalt sellest, et võlgniku krediidikvaliteeti peetakse pärast nõude tekkimist oluliselt langenuks;
krediidiasutus või investeerimisühing müüb võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude olulise majandusliku kahjuga;
krediidiasutus või investeerimisühing on nõus võlgniku vastu oleva krediidi iseloomuga nõude restruktureerimisega makseraskuste tõttu, mis tõenäoliselt vähendab finantskohustust tulenevalt põhisummast, intressist või vajaduse korral teenustasudest olulises summas loobumise või tasumise tähtaja edasilükkamise tõttu. Riskiparameetritel põhineva meetodi kohaselt hinnatavate omakapitali investeeringute korral hõlmab see omakapitali investeeringu enda makseraskustest tulenevat restruktureerimist;
krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud taotluse võlgniku suhtes pankrotimenetluse või muu sarnase menetluse algatamiseks seoses krediidi iseloomuga nõudega, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul, tema emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on võlgniku vastu;
võlgnik on esitanud pankrotiavalduse või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus või muu sarnane kaitsemenetlus, mis väldiks või lükkaks edasi tema vastu oleva krediidi iseloomuga nõude tasumist krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema emaettevõtjale või selle tütarettevõtjatele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 179
Hindamise üldised nõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama järgmisi nõudeid:
krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiparameetrite sisehinnangud makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära, ümberhindlusteguri ja oodatava kahju määra kohta peavad põhinema kõigil asjakohastel andmetel, teabel ja meetoditel. Hinnangud saadakse ajaloolise kogemuse ja empiiriliste tõendite alusel ja need ei põhine vaid subjektiivsetel kaalutlustel. Hinnangud peavad olema usutavad ja arusaadavad ning põhinema vastavate riskiparameetrite olulistel teguritel. Mida vähem andmeid krediidiasutusel või investeerimisühingul on, seda konservatiivsemaid hinnanguid peab ta andma;
krediidiasutus või investeerimisühing peab suutma oma varasemates kahjukogemustes eristada makseviivituse sagedust, makseviivitusest tingitud kahjumäära, ümberhindlustegurit või oodatava kahju määra hinnangute kasutamisel kahju selliste tegurite lõikes, mida ta peab vastavate riskiparameetrite teguriteks. Krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangud peavad kajastama pikaajalist kogemust;
krediidiasutus või investeerimisühing peab võtma arvesse kõiki muutusi laenuandmise praktikas või sissenõudmise protsessis artikli 180 lõike 1 punktis h ja lõike 2 punktis e, artikli 181 lõike 1 punktis j ja lõikes 2 ning artikli 182 lõigetes 2 ja 3 viidatud vaatlusperioodidel. Krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangud peavad kajastama tehnoloogia arengu ning uute andmete ja muu teabe mõju, kui need muutuvad kättesaadavaks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud vaatavad oma hinnangud läbi uue teabe ilmnemisel, kuid vähemalt kord aastas;
hinnangu andmisel alusandmetena kasutatud riskipositsioonid, andmete loomisel kasutatud laenuandmise standardid ja muud asjaomased näitajad peavad olema võrreldavad krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonide ja standarditega. Andmete aluseks olevad majandus- ja turutingimused peavad olema võrreldavad praeguste ja prognoositavate tingimustega. Riskipositsioonide arv valimis ja kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete ajavahemik peavad olema piisavad, et krediidiasutus või investeerimisühing oleks veendunud oma hinnangute täpsuses ja usaldusväärsuses;
ostetud nõuete puhul peavad hinnangud kajastama kogu ostjast krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaadavat asjakohast teavet aluseks olevate nõuete kvaliteedi kohta, sealhulgas andmeid sarnaste kogumite kohta, mida pakuvad müüja, ostjast krediidiasutus või investeerimisühing või välised allikad. Ostjast krediidiasutus või investeerimisühing hindab kõiki müüjalt saadud andmeid, millele ta tugineb;
krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerib oma hinnangud konservatiivsemaks sõltuvalt eeldatavast hinnangute veavahemikust. Kui meetodeid ja andmeid peetakse vähem veenvaks, on eeldatav veavahemik suurem ja ka konservatiivsus peab suurem olema.
Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riskikaalude arvutamiseks ja oma asutusesisestel eesmärkidel erinevaid hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ning see peab olema mõistlik. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad tõendada oma pädevatele asutustele, et enne 1. jaanuari 2007 kogutud andmeid on asjakohaselt korrigeeritud, et saavutada see, et need oleksid üldjoontes vastavuses artiklis 178 sätestatud makseviivituse määratlusega või kahjuga, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustele ja investeerimisühingutele teatavat paindlikkust andmete suhtes nõutavate standardite kohaldamisel.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab andmeid, mis on koondatud eri krediidiasutustest või investeerimisühingutest, tuleb tal täita järgmiseid nõudeid:
kogumis olevate teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute reitingusüsteemid ja kriteeriumid on sarnased tema enda kasutatavatega;
kogum on esinduslik portfelli suhtes, mille jaoks koondatud andmeid kasutatakse;
krediidiasutus või investeerimisühing kasutab koondatud andmeid aja jooksul järjepidevalt oma hinnangute jaoks;
krediidiasutus või investeerimisühing peab tagama oma reitingusüsteemide terviklikkuse;
krediidiasutus või investeerimisühing säilitab organisatsioonisiseselt piisava arusaama oma reitingusüsteemidest, sealhulgas suutlikkuse tulemuslikult jälgida ja auditeerida reitingu andmise protsessi.
Artikkel 180
Makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul ning selliste omakapitali investeeringute puhul, mille korral krediidiasutus või investeerimisühing kasutab artikli 153 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, järgmisi makseviivituse tõenäosuse hindamise erinõudeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel. Makseviivituse tõenäosuse hinnangud suure finantsvõimendusega võlgnike puhul või võlgnike puhul, kelle varad on valdavalt kaubeldavad varad, kajastavad alusvara tulemusnäitajaid, võttes aluseks stressiolukorra volatiilsuse perioodid;
äriühingute vastu olevate ostetud nõuete puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnata oodatava kahju määra (EL) võlgniku reitinguklassi lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste realiseerunud kahjumäärade keskmise alusel;
kui krediidiasutus või investeerimisühing tugineb äriühingute vastu olevate ostetud nõuete makseviivituse tõenäosuste ja makseviivitusest tingitud kahjumäärade pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel oodatava kahju määra hinnangule ning makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära asjakohasele hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad makseviivituse tõenäosuse hindamise tehnikaid ainult koos toetava analüüsiga. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse subjektiivsete kaalutluste tähtsust eri tehnikate tulemuste kombineerimisel ning tehnikatest ja teabest tulenevate piirangute tõttu tehtavatel korrigeerimistel;
kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel andmeid sisemiste makseviivituste esinemise kohta, peavad hinnangud kajastama laenude väljastamise standardeid ning mis tahes erinevusi andmete aluseks olnud reitingusüsteemi ja hetkel kasutatava reitingusüsteemi vahel. Kui laenude väljastamise standardid või reitingusüsteemid on muutunud, suurendab krediidiasutus või investeerimisühing makseviivituse tõenäosuse hinnangu konservatiivsust;
kui krediidiasutus või investeerimisühing seob oma sisemised reitinguklassid krediidikvaliteeti hindava asutuse või sarnase organisatsiooni kasutatava reitinguskaalaga või kaardistab need kõnealusel skaalal ning seejärel määrab oma reitinguklassidele kõnealuse välise organisatsiooni reitinguklasside puhul esinenud makseviivituse määra, tuginetakse kaardistamisel sisemiste reitingukriteeriumide ja välise organisatsiooni kasutatavate kriteeriumide võrdlusele ning mis tahes ühiste võlgnike sise- ja välisreitingu võrdlusele. Kaardistamise meetodis ja alusandmetes tuleb vältida moonutusi ja vastuolusid. Kvantifitseerimiseks kasutatavate andmete aluseks olevad väliste organisatsioonide kriteeriumid keskenduvad vaid makseviivituse riskile ega kajasta tehingu tunnuseid. Krediidiasutuse või investeerimisühingu analüüs sisaldab kasutatud makseviivituse määratluste võrdlust kooskõlas artiklis 178 esitatud nõuetega. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib kõnealuse kaardistamise põhimõtted;
kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituse prognoosimisel statistilisi mudeleid, on tal lubatud hinnata makseviivituse tõenäosusi kui kõnealusesse reitinguklassi kuuluvate üksikute võlgnike makseviivituse tõenäosuse hinnangute aritmeetilist keskmist. Makseviivituse tõenäosuse mudelite kasutamine krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt sellisel eesmärgil peab vastama artiklis 174 sätestatud standarditele;
olenemata sellest, kas krediidiasutus kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt ühe allika puhul vähemalt viis aastat. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. Käesolevat punkti kohaldatakse ka riskiparameetritel põhineva meetodi kohaldamisel omakapitali suhtes. Pädevate asutuste loal võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei ole saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohast luba kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.
Jaenõuete puhul kohaldatakse järgmiseid nõudeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad makseviivituse tõenäosusi võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes pikaajalise vaatlusperioodi üheaastaste makseviivituse määrade keskmise alusel;
makseviivituse tõenäosuse hinnangud võib tuletada ka kogukahju hinnangust ja asjakohastest makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangutest;
krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamiseks kasutatavaid siseandmeid kahju tunnuste hindamisel esmase teabeallikana. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada väliseid andmeid (sealhulgas koondatud andmeid) või statistilisi kvantifitseerimise mudeleid, tingimusel et on olemas mõlemad järgmised tugevad seosed:
seos krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel kohaldatava protsessi ja väliste andmeallikate poolt kasutatud protsessi vahel ning
seos krediidiasutuste või investeerimisühingu sisemise riskiprofiili ja väliste andmete koosseisu vahel;
kui krediidiasutus või investeerimisühing tugineb jaenõuete makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära pikaajalise keskmise hinnangu tuletamisel kogukahju hinnangule ja asjakohasele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangule, peab kogukahju hindamise protsess vastama üldistele makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise standarditele, mis on sätestatud käesolevas osas, ja tulemus peab vastama artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära põhimõttele;
olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab kahjutunnuste hindamisel väliseid, sisemisi või koondatud andmeallikaid või nende kolme kombinatsiooni, peab kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus vähemalt ühe allika puhul olema vähemalt viis aastat. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi. Krediidiasutus või investeerimisühing võib ajaloolistele andmetele anda väiksema kaalu juhul, kui hilisemate andmete kasutamine võimaldab kahjumäärasid usaldusväärsemalt prognoosida. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi;
krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad kindlaks riskiparameetrite prognoositud muutused krediidiriski positsioonide kehtivusaja jooksul (hooajaline mõju) ja analüüsivad neid.
Ostetud jaenõuete puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad võrdlusalustena kõiki asjakohaseid andmeallikaid.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:
tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad anda lõike 1 punktis h ja lõike 2 punktis e osutatud load;
metoodika, mille alusel pädevad asutused hindavad metoodikat, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamiseks vastavalt artiklile 143.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 181
Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute erinõudeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad makseviivitusest tingitud kahjumäärasid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade alusel, kasutades selleks kõiki andmeallikates täheldatud makseviivituse juhtusid (makseviivituste arvuga kaalutud keskmine);
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärad on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;
krediidiasutus või investeerimisühing võtab arvesse mis tahes sõltuvuse määra võlgniku ja tagatise või tagatise andja riskide vahel. Märkimisväärse sõltuvuse astmega juhtusid käsitletakse konservatiivselt;
krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad alusvaraks oleva kohustuse ja tagatise valuutade mittevastavusi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangus konservatiivselt;
kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, ei põhine need hinnangud ainult tagatise hinnangulisel turuväärtusel. Makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes tuleb arvestada mõjuga, mis tuleneb krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimalikust suutmatusest saavutada kiiresti kontroll tagatise üle ja see realiseerida;
kui makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes võetakse arvesse tagatise olemasolu, kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 4. peatüki 3. jaos sätestatuga üldiselt vastavuses olevad sisemised nõuded tagatiste haldamisele, õiguskindlusele ja riskijuhtimisele;
kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab tagatist arvesse vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuse määramisel vastavalt 6. peatüki 5. või 6. jaole, ei võta ta makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes arvesse summasid, mida loodetakse saada tagasi asjaomase tagatise arvel;
juba makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul kasutab krediidiasutus või investeerimisühing iga riskipositsiooni oodatava kahju määra täpseimate hinnangute summat, võttes arvesse antud ajahetke majanduskeskkonna tingimusi ja riskipositsiooni staatust ning maksevõime taastamise perioodi ajal, st makseviivituse kuupäeva ja riskipositsiooni lõpliku likvideerimise vahelisel ajal, tekkida võivatest täiendavatest ootamatutest kahjudest tingitud kahjumäära suurenemise hinnangut;
kui viivises olevad maksmata teenustasud on kapitaliseeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes, lisatakse need krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooni ja kahju arvestusele;
äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt ühe andmeallika puhul vähemalt viie aasta andmetel, kusjuures perioodi pikendatakse pärast rakendamist igal aastal ühe aasta võrra, kuni saavutatakse vähemalt seitsme aasta pikkune periood. Kui kättesaadav vaatlusperiood on mis tahes allika puhul pikem ja need andmed on asjakohased, kasutatakse pikemat perioodi.
Jaenõuete puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud teha järgmist:
tuletada makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud realiseerunud kahjudest ja asjakohastest makseviivituste tõenäosuse hinnangutest;
kajastada tuleviku krediidilimiidi kasutust kas oma ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes;
ostetud jaenõuete puhul kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamiseks väliseid ja sisemisi võrdlusandmeid.
Jaenõuete korral põhinevad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib ajaloolistele andmetele anda väiksema kaalu juhul, kui hilisemate andmete kasutamine võimaldab kahjumäärasid usaldusväärsemalt prognoosida. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad pädeva asutuse loal kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:
lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;
tingimused, mille alusel pädev asutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul vastavalt lõikele 2 kasutada asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing rakendab sisereitingute meetodit.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 182
Ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõuded
Reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi ümberhindlustegurite sisehinnangute erinõudeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad ümberhindlustegureid tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite lõikes tehingupõhiste reitinguklasside või kogumite keskmiste realiseerunud ümberhindlustegurite alusel, kasutades selleks makseviivituste arvuga kaalutud keskmist, mis leitakse andmeallikates täheldatud kõikide makseviivituse juhtude põhjal;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad majanduslanguse puhuks sobivaid ümberhindlustegurite hinnanguid, kui need on konservatiivsemad kui pikaajalised keskmised hinnangud. Kui reitingusüsteemi realiseerunud ümberhindlustegurid on reitinguklasside või kogumite lõikes eeldatavalt aja jooksul konstantsed, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerima riskiparameetrite hinnanguid reitinguklasside või kogumite kaupa, et vähendada majanduslangusest tulenevat mõju omavahenditele;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute ümberhindlustegurite hinnangud peavad kajastama võlgniku täiendavat krediidilimiidi kasutamise võimalikkust enne ja pärast makseviivituse tekkimist. Ümberhindlusteguri hinnang peab olema konservatiivsem, kui on põhjust eeldada tugevamat positiivset korrelatsiooni makseviivituste sageduse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel;
ümberhindlustegurite hindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse oma konkreetseid põhimõtteid ja strateegiaid, mis on võetud vastu seoses kontode jälgimise ja maksete töötlemisega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad samuti võtma arvesse oma suutlikkust ja tahet hoida ära edaspidist krediidilimiidi kasutamist olukordades, mis on lähedased makseviivitusele, näiteks lepingute rikkumised ja muud tehnilise makseviivituse juhud;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kehtestatud piisavad süsteemid ja protseduurid selleks, et jälgida tehingusummasid, krediidiliinide kasutatud osa ja kogu krediidilimiidi suhet ning kasutatud osa muutusi võlgnike ja reitinguklasside lõikes. Krediidiasutus või investeerimisühing peab suutma jälgida igapäevaselt laenujääke;
kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja asutusesisestel eesmärkidel erinevaid ümberhindlustegurite hinnanguid, tuleb see dokumenteerida ja see peab olema mõistlik.
Jaenõuete puhul põhinevad ümberhindlustegurite hinnangud vähemalt viie aasta andmetel. Erandina lõike 1 punktist a võib krediidiasutus või investeerimisühing anda ajaloolistele andmetele väiksema kaalu juhul, kui hilisemad andmed võimaldavad tuleviku krediidikasutust usaldusväärsemalt prognoosida. Pädevate asutuse loal võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada sisereitingute meetodi rakendamisel asjakohaseid kaheaastase perioodi andmeid. Kõnealust perioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni asjaomased andmed hõlmavad viieaastast perioodi.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmist:
lõikes 1 osutatud majanduslanguse iseloom, tõsidus ja kestus;
tingimused, mille alusel pädev asutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada asjakohaseid andmeid, mis hõlmavad kaheaastast ajavahemikku ajal, mil krediidiasutus või investeerimisühing rakendab sisereitingute meetodit esimest korda.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14.
Artikkel 183
Nõuded hindamaks garantiide ja krediidituletisinstrumentide mõju äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevatele nõuetele, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, ning jaenõuetele
Seoses aktsepteeritavate garantiiandjate ja garantiidega kohaldatakse järgmisi nõudeid:
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on selgelt määratletud kriteeriumid selle kohta, millist liiki garantiiandjate antud garantiid nad võtavad arvesse riskiga kaalutud vara arvutamisel;
tunnustatud garantiiandjate suhtes kohaldatakse samu eeskirju, mis on sätestatud võlgnike suhtes artiklites 171, 172 ja 173;
garantii olemasolu on kirjalikult tõendatud, see ei ole garantii andja poolt tühistatav, see on jõus kuni kohustuse täieliku täitmiseni (garantii summa ja tähtaja ulatuses) ja on garantii andja vastu õiguslikult täitmisele pööratav selles jurisdiktsioonis, kus garantii andjal on varasid arestimiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Tingimuslikke garantiisid, millega kaasnevad tingimused, mille kohaselt garantii andja võib kohustuse täitmisest loobuda, võib aktsepteerida pädevate asutuste loal. Garantii andja liigi määramise kriteeriumides võetakse piisavalt arvesse riski maandamise mõju mis tahes võimalikku vähenemist.
Kriteeriumid peavad olema usutavad ja arusaadavad. Nendega hinnatakse garantii andja võimet ja tahet täita garantiist tulenevaid kohustusi, garantii andja tehtavate maksete tõenäolist ajastust, ning seda, mil määral on garantii andja suutlikkus täita garantiiga seotud kohustusi korrelatsioonis võlgniku tagasimakse suutlikkusega ja millises ulatuses jääb võlgniku suhtes alles jääkrisk.
Kriteeriumidega käsitletakse krediidituletisinstrumentidest tulenevate väljamaksete struktuuri ja hinnatakse konservatiivselt selle mõju sissenõudmiste tasemele ja ajastusele. Krediidiasutus või investeerimisühing võtab arvesse, millises ulatuses jäävad alles muud liiki jääkriskid.
EBA need osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 184
Tingimused ostetud nõuete puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing jälgib nii ostetud nõuete kvaliteeti kui ka nõuete müüja ja maksete vahendaja finantsseisundit. Kohaldatakse järgmist:
krediidiasutus või investeerimisühing hindab ostetud nõuete kvaliteedi ja nii nõuete müüja kui ka maksete vahendaja finantsseisundi vahelist korrelatsiooni ning kehtestab sisemised põhimõtted ja protseduurid, mis tagavad piisava kaitse mis tahes eriolukordade vastu, sealhulgas määrab sisemise riskireitingu igale nõuete müüjale ja maksete vahendajale;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on selged ja tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid nõuete müüjate ja maksete vahendajate aktsepteeritavuse kindlaksmääramiseks. Krediidiasutus või investeerimisühing või tema esindaja peab korrapäraselt kontrollima nõuete müüjate ja maksete vahendajate tegevust, et teha kindlaks nõuete müüjate ja maksete vahendajate esitatud aruannete õigsus, avastada pettusi või tegevuse nõrkusi ning kontrollida nõuete müüja krediidieeskirjade kvaliteeti ja maksete vahendaja sissenõudmiseeskirju ja -menetlusi. Selliste läbivaatuste tulemused tuleb dokumenteerida;
krediidiasutus või investeerimisühing hindab ostetud nõuete kogumite iseloomulikke tunnuseid, sealhulgas ülelaekumisi, müüja maksevõlgnevuste ajalugu, ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusi, nõuete maksetingimusi ja võimalikke vastunõudeid;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on tulemuslikud põhimõtted ja protseduurid ühe võlgniku suhtes riskide kontsentreerumise jälgimiseks koondalusel nii ostetud nõuete kogumite siseselt kui nende lõikes;
krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et ta saab maksete vahendajalt õigeaegselt ja piisavalt üksikasjalikke aruandeid nõuete aegumiste ja lahjenduste kohta, et tagada vastavus krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritavuse kriteeriumidega ja ostetud nõudeid käsitleva ettemaksete korraga ning tagada tõhusad meetmed nõuete müüja müügi- ja lahjendustingimuste jälgimiseks ja kinnitamiseks.
3. alajagu
Sisehinnangute valideerimine
Artikkel 185
Sisehinnangute valideerimine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad oma sisehinnangute valideerimisel järgmiseid nõudeid:
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud stabiilsed süsteemid reitingusüsteemide, protsesside ja kõikide asjaomaste riskiparameetrite hindamise täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks. Sisemine valideerimise protsess peab võimaldama krediidiasutusel või investeerimisühingul hinnata sisereitingu ja riskide hindamise süsteemide toimimist järjepidevalt ja otstarbekalt;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võrdlevad korrapäraselt realiseerunud makseviivituse määrasid igas reitinguklassis makseviivituse tõenäosuse hinnangutega ning kui realiseerunud makseviivituse määrad jäävad konkreetse reitinguklassi puhul väljapoole eeldatavat vahemikku, analüüsivad krediidiasutused ja investeerimisühingud üksikasjalikult sellise kõrvalekalde põhjuseid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, teostavad kõnealuste hinnangute kohta sarnaseid analüüse. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika perioodi. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumentatsiooni ajakohastatakse vähemalt kord aastas;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi asjaomaste väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks on andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjakohase vaatlusperioodi. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemised hinnangud oma reitingusüsteemide toimimise kohta peavad põhinema võimalikult pikal perioodil;
kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed on aja jooksul järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite ja andmete muutused (nii andmeallikates kui ka kaetud perioodides) dokumenteeritakse;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on usaldusväärsed sisemised standardid olukordade jaoks, kus realiseerunud makseviivituste tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, ümberhindlustegurite ja oodatava kahju määra kasutamisel kogukahju kõrvalekalded prognoosidest osutuvad piisavalt märkimisväärseks, et muuta hinnangute usaldusväärsus kaheldavaks. Nendes standardites võetakse arvesse majandustsükleid ja sarnaseid süsteemseid varieeruvusi makseviivituse juhtude andmetes. Kui realiseerunud väärtused ületavad järjepidevalt oodatavaid väärtusi, korrigeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma hinnanguid kõrgemaks, et kajastada makseviivituse ja kahju andmeid.
4. alajagu
Sisemudelitel põhineva meetodi korral omakapitali investeeringutele esitatavad nõuded
Artikkel 186
Omavahendite nõue ja riski kvantifitseerimine
Omavahendite nõuete arvutamisel järgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi standardeid:
potentsiaalse kahju hinnang on realistlik negatiivsete turuliikumiste suhtes, mis on olulised krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetsete osaluste pikaajalise riskiprofiili seisukohalt. Tulude tõenäosusjaotust kirjeldavad andmed peavad kajastama pikimat valimiperioodi, mille kohta on andmed kättesaadavad, ja kirjeldama otstarbekalt krediidiasutuse või investeerimisühingu vastava omakapitali investeeringu riskiprofiili. Kasutatavad andmed peavad olema piisavad sellise konservatiivse, statistiliselt usaldusväärse ja realistliku kahjuhinnangu saamiseks, mis ei põhine vaid subjektiivsetel või hinnangulistel kaalutlustel. Kasutatav šokistsenaarium peab andma konservatiivse hinnangu asjaomase pikaajalise turu- või majandustsükli jooksul tekkida võivate võimalike kahjude kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kombineerib olemasolevate andmete empiirilise analüüsi korrigeerimistega, mis põhinevad mitmetel erinevatel teguritel, et saada piisavalt realistlikud ja konservatiivsed mudeli väljundid. Riskiväärtuse (VaR) mudelite koostamisel, millega prognoositakse potentsiaalseid kvartaalseid kahjusid, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada kvartaalseid andmeid või arvutada lühema perioodi andmed ümber kvartaalsete andmete ekvivalentideks, kasutades analüütiliselt sobilikku meetodit, mida toetavad empiirilised tõendid ning põhjalikud ja dokumenteeritud kaalutlused ja analüüs. Sellist meetodit kohaldatakse aja jooksul konservatiivselt ja järjepidevalt. Kui asjakohaseid andmeid on vähe, suurendab krediidiasutus või investeerimisühing asjakohaselt prognoosi konservatiivsust;
kasutatavates mudelites võetakse piisavalt arvesse kõiki omakapitali investeeringute tulususega seotud olulisi riske, sealhulgas nii krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali investeeringute portfelli üldist tururiski kui ka spetsiifilist riskipositsiooni. Sisemudelites peab piisavalt selgitama ajaloolist hinnakõikumist, mudelites peab arvesse võtma potentsiaalsete riskide kontsentreerumiste ulatust ja koosseisu muutusi ning need peavad olema ka negatiivse turukeskkonna korral usaldusväärsed. Hinnangute andmisel alusandmetena kasutatavad riskipositsioonid peavad olema sarnased või vähemalt võrreldavad krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali investeeringutest tulenevate riskipositsioonidega;
sisemudel on asjakohane krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali investeeringute portfelli riskiprofiili ja keerukuse astme suhtes. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi osalusi, mille väärtuse muutumine on tugevalt mittelineaarse iseloomuga, töötatakse sisemudelid välja selliselt, et neis võetakse asjakohaselt arvesse selliste instrumentidega seonduvaid riske;
üksikute positsioonide liigitamine asendajate, turuindeksite ja riskitegurite lõikes on usaldusväärne, arusaadav ja sisuliselt asjakohane;
krediidiasutused ja investeerimisühingud tõendavad empiiriliste analüüsidega riskitegurite asjakohasust, sealhulgas nende võimet võtta arvesse nii üldriski kui ka spetsiifilist riski;
omakapitali investeeringute tulususe volatiilsuse hinnangud sisaldavad asjakohaseid ja kättesaadavaid andmeid, teavet ja meetodeid. Kasutatakse sõltumatu isiku poolt läbi vaadatud sisemisi andmeid või andmeid välistest allikatest, sealhulgas koondatud andmeid;
kehtestatud on range ja põhjalik stressitestimise programm.
Artikkel 187
Riskijuhtimisprotsess ja kontroll
Seoses omavahendite nõuete jaoks koostatavate ja kasutatavate sisemudelitega kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et tagada mudeli ja modelleerimisprotsessi terviklikkus. Kõnealuste põhimõtete, protseduuride ja kontrollide hulka kuuluvad järgmised:
sisemudeli täielik integreerimine krediidiasutuse või investeerimisühingu üldisesse juhtimisteabesüsteemi ja kauplemisportfelli mittekuuluvate omakapitali investeeringute portfelli juhtimisse. Sisemudelid integreeritakse täielikult krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise infrastruktuuri, kui neid kasutatakse eelkõige: omakapitali investeeringute portfelli tootluse, sealhulgas riskiga korrigeeritud tootluse mõõtmiseks ja hindamiseks; majandusliku kapitali allokeerimiseks omakapitali investeeringute jaoks ning üldise kapitali adekvaatsuse ja investeeringute juhtimise protsessi hindamiseks;
kehtestatud juhtimissüsteemid, protseduurid ja kontrollifunktsioonid sisemise modelleerimisprotsessi kõikide elementide korrapärase ja sõltumatu läbivaatamise tagamiseks, sealhulgas mudeli läbivaatamiste kinnitamiseks, mudeli sisendite kontrollimiseks ja mudeli tulemuste läbivaatamiseks, näiteks riski arvutamise vahetuks kontrollimiseks. Selliste läbivaatamiste käigus hinnatakse mudeli sisendite ja tulemuste täpsust, täielikkust ja asjakohasust ning tähelepanu pööratakse nii mudeli teadaolevatest puudustest tingitud võimalike vigade tuvastamisele ja piiramisele kui ka mudeli seniteadmata puuduste kindlakstegemisele. Selliseid läbivaatamisi võib teostada krediidiasutuse või investeerimisühingu sisene sõltumatu üksus või sõltumatu organisatsiooniväline kolmas isik;
asjakohased süsteemid ja protseduurid omakapitali investeeringute limiitide ja riskipositsioonide jälgimiseks;
mudeli väljatöötamise ja rakendamise eest vastutavad üksused on oma tegevuses sõltumatud sellistest üksustest, kes vastutavad konkreetsete investeeringute juhtimise eest;
modelleerimisprotsessi mis tahes osa eest vastutavad isikud on piisava erialase ettevalmistusega. Juhtkond määrab modelleerimise funktsiooni täitmiseks piisavate oskustega ja pädevusega personali.
Artikkel 188
Valideerimine ja dokumentatsioon
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud usaldusväärsed süsteemid sisemudelite ja modelleerimisprotsesside täpsuse ja järjepidevuse valideerimiseks. Sisemudelite ja modelleerimisprotsessi ja valideerimise kõik olulised elemendid dokumenteeritakse.
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemudelite ja modelleerimisprotsesside valideerimise ja dokumentatsiooni suhtes kohaldatakse järgmiseid nõudeid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad sisemisi valideerimisprotsesse sisemudelite ja protsesside toimimise järjepidevaks ja otstarbekaks hindamiseks;
kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmed on aja jooksul järjepidevad. Hindamise ja valideerimise meetodite muutused ning muutused andmeallikates ja kaetud perioodides dokumenteeritakse;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võrdlevad korrapäraselt omakapitali investeeringute tegelikku tulusust, mis arvutatakse realiseeritud ja realiseerimata kasumi ja kahjumi põhjal, modelleeritud hinnangutega. Sellistes võrdlustes kasutatakse ajaloolisi andmeid, mis katavad võimalikult pika perioodi. Krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib sellistes võrdlustes kasutatud meetodid ja andmed. Kõnealuseid analüüse ja dokumentatsiooni ajakohastatakse vähemalt kord aastas;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja võrdlusi väliste andmeallikatega. Analüüsi aluseks on andmed, mis on portfelli suhtes asjakohased, mida ajakohastatakse korrapäraselt ja mis katavad asjakohase vaatlusperioodi. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisemised hinnangud sisemudelite toimimise kohta põhinevad võimalikult pikal perioodil;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on usaldusväärsed sisestandardid käsitlemaks olukordi, kus omakapitali investeeringute tegeliku tulususe võrdlus mudeli abil saadud hinnangutega seab kahtluse alla hinnangute või selliste mudelite usaldusväärsuse. Nendes standardites arvestatakse majandustsükleid ja sarnaseid süsteemseid varieeruvusi omakapitali investeeringute tulususes. Kõik mudeli läbivaatamise järel sisemudelitesse tehtud korrigeerimised dokumenteeritakse ja need peavad vastama krediidiasutuse või investeerimisühingu mudelite läbivaatamise standarditele;
sisemudel ja modelleerimisprotsess, sealhulgas modelleerimises osalevate isikute ülesanded ning mudeli kinnitamise ja läbivaatamise protsess dokumenteeritakse.
5. alajagu
Äriühingusisene üldjuhtimine ja järelevalve
Artikkel 189
Äriühingu üldjuhtimine
Kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatakse järgmiseid nõudeid:
ta teavitab juhtorganit või selle määratud komisjoni kehtestatud põhimõtetes tehtud olulistest muudatustest või nende suhtes tehtud eranditest, mis mõjutavad oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu reitingusüsteemide toimimist;
ta mõistab hästi reitingusüsteemide ülesehitust ja toimimist;
ta tagab jooksvalt reitingusüsteemide nõuetekohase toimimise.
Krediidiriski kontrolli üksused teavitavad kõrgemat juhtkonda korrapäraselt reitingu andmise protsessi toimimisest, täiustamist vajavatest valdkondadest ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmetest.
Artikkel 190
Krediidiriski kontroll
Krediidiriski kontrolli üksuse või üksuste vastutusalad hõlmavad järgmist:
reitinguklasside ja kogumite testimine ja jälgimine;
koondaruannete koostamine ja analüüsimine krediidiasutuse või investeerimisühingu reitingusüsteemide alusel;
rakendusmenetlused selle kontrollimiseks, et reitinguklassi ja kogumi määratlusi kohaldatakse kõigis osakondades ja geograafilistes piirkondades järjepidevalt;
reitingu andmise protsessi muutuste, sealhulgas muutuste põhjuste läbivaatamine ja dokumenteerimine;
reitingukriteeriumide läbivaatamine nende riski prognoosivõime hindamiseks. Reitingu andmise protsessi, kriteeriumide või üksikute reitinguparameetrite muudatused dokumenteeritakse ja säilitatakse;
aktiivne osalemine reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite väljatöötamisel või valikul, nende rakendamisel ja valideerimisel;
reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite järelevalve ja kontrollimine;
reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidev läbivaatamine ja neis muudatuste tegemine.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad koondatud andmeid vastavalt artikli 179 lõikele 2, võivad edasi anda järgmiste ülesannete täitmise:
reitinguklasside ja kogumite testimise ja jälgimise seisukohast vajaliku teabe koostamine;
koondaruannete koostamine krediidiasutuse või investeerimisühingu reitingusüsteemide poolt;
vajaliku teabe ettevalmistamine reitingukriteeriumide läbivaatamise jaoks, et hinnata nende riski prognoosivõimet;
reitingute andmise protsessis, kriteeriumides või üksikutes reitinguparameetrites tehtud muudatuste dokumenteerimine;
vajaliku teabe ettevalmistamine reitingu andmise protsessis kasutatavate mudelite pidevaks läbivaatamiseks ja neis muudatuste tegemiseks.
Artikkel 191
Siseaudit
Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu auditeerimisüksus kontrollib vähemalt kord aastas krediidiasutuse või investeerimisühingu reitingusüsteeme ja nende toimimist, sealhulgas krediidifunktsiooni toimimist ning makseviivituse tõenäosuste, makseviivitusest tingitud kahjumäärade, oodatava kahju määrade ja ümberhindlustegurite hinnanguid. Kontrolli käigus hinnatakse muu hulgas vastavust kõikidele kohaldatavatele nõuetele.
4. PEATÜKK
Krediidiriski maandamine
1. jagu
Mõisted ja üldnõuded
Artikkel 192
Mõisted
Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing” – krediidiasutus või investeerimisühing, kes omab asjaomast riskipositsiooni;
„tagatud laenuandmistehing” – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon, mis ei sisalda sätet, millega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevast;
„kapitaliturupõhine tehing” – mis tahes tehing, millest tuleneb tagatisega kaetud riskipositsioon ja mis sisaldab sätet, millega antakse krediidiasutusele või investeerimisühingule õigus saada võimendustagatist vähemalt kord päevas;
„alusvaraks olev ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja” – ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, mille aktsiatesse või osakutesse on teine ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerinud.
Artikkel 193
Krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvessevõtmise põhimõtted
Kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, kasutab sama riskipositsiooni jaoks mitmes eri vormis krediidiriski maandamist, teeb ta mõlemat järgmist:
jagab riskipositsiooni osadeks, nii et iga osa katab üht liiki krediidiriski maandamise vahendi;
arvutab riskiga kaalutud vara iga punktis a saadud osa puhul eraldi vastavalt 2. peatüki ja käesoleva peatüki sätetele.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, katab ühe riskipositsiooni ühe krediidiriski kaitse andja pakutud krediidiriski kaitsega ning sellel krediidiriski kaitsel on erinevad lõpptähtajad, teeb ta mõlemat järgmist:
jagab riskipositsiooni osadeks, nii et iga osa katab üks krediidiriski maandamise vahend;
arvutab riskiga kaalutud vara iga punktis a saadud osa puhul eraldi vastavalt 2. peatüki ja käesoleva peatüki sätetele.
Artikkel 194
Krediidiriski maandamise tehnikate aktsepteeritavust reguleerivad põhimõtted
Laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing esitab pädeva asutuse nõudmisel kõige viimase versiooni sõltumatust, kirjalikust ja põhjendatud juriidilisest arvamusest või arvamustest, mida ta kasutas, et teha kindlaks, kas tema krediidiriski kaitse kord või korrad vastavad esimeses lõigus sätestatud tingimusele.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsest krediidiriski kaitset võtta krediidiriski maandamise mõju arvutamisel arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse tehingu objektiks olevad varad vastavad mõlemale järgmistele tingimustele:
need kuuluvad aktsepteeritud varade loetellu, mis on sätestatud artiklites 197 kuni 200, vastavalt kohaldatavusele, ning
need on piisavalt likviidsed ja nende väärtus on aja jooksul piisavalt stabiilne, et anda asjakohane kindlus seoses saavutatud krediidiriski kaitsega, võttes arvesse riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatud meetodit ja lubatud arvessevõtmise ulatust.
Kaudse krediidiriski kaitse puhul kvalifitseerub krediidiriski kaitse kokkulepe aktsepteeritava krediidiriski kaitse kokkuleppena ainult juhul, kui see vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
see kuulub artiklis 203 ja artikli 204 lõikes 1 sätestatud aktsepteeritud krediidiriski kaitse kokkulepete loetellu;
see on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav asjaomastes jurisdiktsioonides, et anda asjakohane kindlus seoses saavutatud krediidiriski kaitsega, võttes arvesse riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatud meetodit ja lubatud arvessevõtmise ulatust;
krediidiriski kaitse andja vastab lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. septembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. jagu
Krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisid
1. alajagu
Otsene krediidiriski kaitse
Artikkel 195
Bilansiline tasaarvestus
Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina enda ja oma vastaspoole vastastikuste nõuete bilansilist tasaarvestust.
Ilma et see piiraks artikli 196 kohaldamist, piirdub aktsepteeritavus krediidiasutuse või investeerimisühingu ja tema vastaspoole vaheliste vastastikuste sularahasaldodega. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad modifitseerida riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatavat kahju ainult laenude ja hoiuste puhul, mille nad on ise saanud ning mille suhtes kohaldatakse bilansilise tasaarvestuse kokkulepet.
Artikkel 196
Tasaarvestuse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes võtavad kasutusele artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi, võivad võtta arvesse mõju, mis tuleneb kahepoolsetest tasaarvestuslepingutest, mis hõlmavad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid vastaspoolega. Ilma et see piiraks artikli 299 kohaldamist, peavad selliste lepingute või tehingute alusel saadud tagatised ja laenuks võetud väärtpaberid või kaubad vastama artiklites 197 ja 198 sätestatud tagatise aktsepteeritavuse tingimustele.
Artikkel 197
Tagatise aktsepteeritavus kõikide meetodite puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada järgimisi instrumente aktsepteeritud tagatisena kõikide meetodite puhul:
laenu andvas krediidiasutuses või investeerimisühingus hoiustatud raha või tema hoitavad raha sarnased instrumendid;
selliste keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on 2. peatüki kohaldamisel tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse või ekspordikrediidi agentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 4 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
muude selliste üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid, kelle väärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
võlaväärtpaberid, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis on kaasatud põhiindeksisse;
kuld;
väärtpaberistamise positsioonid, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioonid ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt artiklitele 261–264 100 % või madalamat riskikaalu.
Lõike 1 punkti b kohaldamisel hõlmavad „keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid” kõike järgmist:
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad artikli 115 lõike 2 kohaselt asuvad;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu vastavalt artikli 116 lõikele 4;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 117 lõike 2 kohaselt riskikaalu 0 %;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahvusvahelised organisatsioonid, millele on artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %.
Lõike 1 punkti c kohaldamisel hõlmavad „krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud võlaväärtpaberid” kõike järgmist:
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, välja arvatud lõike 2 punktis a osutatud võlaväärtpaberid;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõigetele 1 ja 2;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, välja arvatud need, kelle suhtes kohaldatakse artikli 117 lõike 2 kohaselt riskikaalu 0 %.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada aktsepteeritava tagatisena võlaväärtpabereid, mille on emiteerinud muud krediidiasutused ja investeerimisühingud ning millel ei ole krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut, kui kõnealused võlaväärtpaberid vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
need on noteeritud tunnustatud börsil;
need on kõrgema nõudeõiguse järguga võlaväärtpaberid;
kõigil muudel emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu samasse nõudeõiguse järku kuuluvatel reitingu saanud emissioonidel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete või lühiajaliste nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole teavet, millest nähtuks, et emissioon õigustaks krediidikvaliteedi hinnangut, mis on madalam punktis c osutatust;
instrumendi turulikviidsus on piisav.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid aktsepteeritud tagatisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;
kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad investeerivad üksnes instrumentidesse, mida võib lõigete 1 ja 4 kohaselt arvesse võtta;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja vastab artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimustele.
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse esimese lõigu punktides a–c sätestatud tingimusi ka iga sellise alusvaraks oleva ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes.
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt tuletisinstrumentide kasutamine lubatud investeeringute maandamiseks ei välista sellise ettevõtja aktsiate või osakute käsitlemist aktsepteeritava tagatisena.
Kui mis tahes alusvaraks oleval ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on endal alusvaraks olevaid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada algse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid aktsepteeritava tagatisena tingimusel, et nad kasutavad esimeses lõigus sätestatud metoodikat.
Kui mitteaktsepteeritud varadel võib olla negatiivne väärtus omandiõigusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud mõlemat järgmist:
arvutavad mitteaktsepteeritud varade koguväärtuse;
kui punkti a kohaselt saadud väärtus on negatiivne, lahutavad nad selle summa absoluutväärtuse aktsepteeritud varade koguväärtusest.
ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
käesoleva artikli lõike 1 punktis f, artikli 198 lõike 1 punktis a, artikli 224 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 299 lõike 2 punktis e osutatud põhiindeksid;
käesoleva artikli lõike 4 punktis a, artikli 198 lõike 1 punktis a, artikli 224 lõigetes 1 ja 4, artikli 299 lõike 2 punktis e, artikli 400 lõike 2 punktis k, artikli 416 lõike 3 punktis e, artikli 428 lõike 1 punktis c ning III lisa punktis 12 osutatud tunnustatud börsid vastavalt artikli 4 lõike 1 punktis 72 sätestatud tingimustele.
ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 198
Tagatise täiendav aktsepteeritavus finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, võib lisaks artiklis 197 sätestatud tagatisele kasutada aktsepteeritud tagatisena ka järgmiseid tagatisi:
aktsiad või vahetusvõlakirjad, mis ei ole kaasatud põhiindeksisse, kuid millega kaubeldakse tunnustatud börsidel;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
aktsiatel või osakutel on igapäevane noteeritud hind;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes instrumentidesse, mida võib artikli 197 lõigete 1 ja 4 kohaselt arvesse võtta, ning instrumentidesse, millele on osutatud käesoleva lõigu punktis a.
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib teise ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatesse või osakutesse, kohaldatakse käesoleva lõike punktis a ja b sätestatud tingimusi ka iga sellise alusvaraks oleva ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suhtes.
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja poolt tuletisinstrumentide kasutamine lubatud investeeringute maandamiseks ei välista sellise ettevõtja aktsiate või osakute käsitlemist aktsepteeritava tagatisena.
Kui mitteaktsepteeritud varadel võib olla negatiivne väärtus omandiõigusest tulenevate kohustuste või tingimuslike kohustuste tõttu, teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud mõlemat järgmist:
arvutavad mitteaktsepteeritud varade koguväärtuse;
kui punkti a kohaselt saadud väärtus on negatiivne, lahutavad nad selle summa absoluutväärtuse aktsepteeritud varade koguväärtusest.
Artikkel 199
Tagatise täiendav aktsepteeritavus sisereitingute meetodi puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi alusel, võivad lisaks artiklites 197 ja 198 osutatud tagatisele kasutada ka järgmiseid tagatise liike:
kinnisvaratagatis kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4;
nõuded kooskõlas lõikega 5;
muu füüsiline tagatis kooskõlas lõigetega6 ja 8;
liising kooskõlas lõikega 7.
Kui artikli 124 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada aktsepteeritud tagatisena elamukinnisvara, milles omanik või personaalse investeerimisfirma korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda, ning ärikinnisvara, sealhulgas büroosid ja muid äripindasid, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad sellise sõltuvuse olulisuse kindlaksmääramisel jätta arvesse võtmata olukorrad, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii kinnisvara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust laen tagasi maksta;
laenuvõtja risk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisvara või projekti tootlusest, vaid laenuvõtja suutlikkusest maksta laen tagasi teistest allikatest, ning seega ei sõltu laenu tagasimaksmine oluliselt mis tahes rahavoost, mis tuleneb tagatiseks seatud kinnisvarast.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b riskipositsioonide puhul, mis on tagatud liikmesriigi territooriumil asuva elamukinnisvaraga, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud elamukinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa ühtegi järgmist piirmäära:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni 80 % ulatuses turuväärtusest või kuni 80 % ulatuses hüpoteekimisväärtusest (välja arvatud juhul, kui artikli 124 lõike 2 kohaselt on määratud teisiti), ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud elamukinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % elamukinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Kui ükskõik kumb esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest ei ole asjaomasel aastal täidetud, ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuses lõigus sätestatud käsitlust, kuni mõlemad tingimused on mõnel järgneval aastal täidetud.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad teha erandi lõike 2 punktist b liikmesriigi territooriumil asuva ärikinnisvara puhul, kui kõnealuse liikmesriigi pädev asutus on avaldanud tõendid, mis osutavad, et kõnealusel territooriumil on hästiarenenud ja väljakujunenud ärikinnisvaraturg, mille kahjumäär ei ületa ühtegi järgmist piirmäära:
kahju, mis on saadud sellistest laenudest, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni 50 % ulatuses turuväärtusest või kuni 60 % ulatuses hüpoteekmisväärtusest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,3 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest;
kogukahju, mis on saadud ärikinnisvaraga tagatud laenudest, ei ületa mis tahes asjaomasel aastal 0,5 % ärikinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenudest.
Kui ükskõik kumb esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest ei ole asjaomasel aastal täidetud, ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuses lõigus sätestatud käsitlust, kuni mõlemad tingimused täitmisele järgneval aastani.
Pädevad asutused lubavad krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada aktsepteeritud tagatisena lisaks lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud tagatistele ka muud liiki füüsilisi tagatisi, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
tagatise kiireks ja majanduslikult tõhusal viisil realiseerimiseks on olemas likviidsed turud, mis on tõendatud sagedaste tehingutega, võttes arvesse vara liiki. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad selle olukorra hindamist korrapäraselt ning siis, kui teave viitab olulistele muutustele turul;
tagatisel on olemas väljakujunenud ja üldsusele kättesaadavad turuhinnad. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad pidada turuhindasid väljakujunenuks, kui need pärinevad usaldusväärsetest teabeallikatest, nagu avalikud indeksid, ning kajastavad tehingute hinda tavatingimustes. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käsitleda turuhindasid avalikult kättesaadavana, kui kõnealused hinnad on avalikustatud, hõlpsasti juurdepääsetavad ning korrapäraselt kättesaadavad ja ilma mis tahes liigse haldus- või rahalise koormuseta;
krediidiasutus või investeerimisühing analüüsib turuhindasid, tagatise realiseerimiseks nõutavat aega ja kulu ning tagatise realiseerimisest saadavat tulu;
krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et tagatise realiseerimisest saadav tulu ei ole vähem kui 70 % tagatise väärtusest rohkem kui 10 % puhul kõikidest asjaomast liiki tagatise realiseerimistest. Turuhindade olulise volatiilsuse korral tõendab krediidiasutus või investeerimisühing pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et ta teostab tagatise väärtuse hindamist piisavalt konservatiivselt.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerivad esimese lõigu punktides a–d ja artiklis 210 sätestatud tingimuste täitmise.
Artikkel 200
Muu otsene krediidiriski kaitse
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud tagatisena järgmist muud otsest krediidiriski kaitset:
raha, mis on hoiustatud, või raha sarnased instrumendid, mida hoitakse kolmandast isikust krediidiasutuses või investeerimisühingus väljaspool valitsemislepingut ning mis on panditud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule;
laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule panditud elukindlustuslepingud;
kolmandast isikust krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud instrumendid, mille need krediidiasutused või investeerimisühingud on kohustatud nõudmisel tagasi ostma.
2. alajagu
Kaudne krediidiriski kaitse
Artikkel 201
Krediidiriski kaitse andjate aktsepteeritavus kõikide meetodite puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena järgmisi üksusi:
keskvalitsused ja keskpangad;
piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused;
mitmepoolsed arengupangad;
rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse artikli 117 alusel riskikaal 0 %;
avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artiklile 116;
krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitatakse artikli 119 lõike 5 kohaselt nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu;
muud äriühingud, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu ema-, tütar- ja sidusettevõtjad, kui mõni järgmistest tingimustest on täidetud:
neil muudel äriühingutel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang;
kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt ja kõnealustel muudel äriühingutel ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ning neil on krediidiasutuse või investeerimisühingu antud sisereiting.
kesksed vastaspooled.
Pädevad asutused avaldavad ja peavad selliste finantseerimisasutuste nimekirja, kes on lõike 1 punkti f kohased aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjad või avaldavad suunavad kriteeriumid selliste aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjate kindlakstegemiseks koos kohaldatavate usaldatavusnõuete kirjeldusega ning jagavad oma nimekirja muude pädevate asutustega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 117.
Artikkel 202
Selliste krediidiriski kaitse andjate aktsepteeritavus sisereitingute meetodi puhul, kes vastavad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse tingimustele
Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid ning ekspordikrediidi agentuure aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena, kes kvalifitseeruvad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
neil on piisavad ekspertteadmised kaudse krediidiriski kaitse andmise kohta;
nende suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatutega samaväärseid eeskirju või neil oli krediidiriski kaitse andmise ajal tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA oli kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
neil oli krediidiriski kaitse andmise ajal või mis tahes ajavahemikul pärast seda sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam makseviivituse tõenäosusest, mida seostatakse krediidikvaliteedi astmega 2 või sellest kõrgemakrediidikvaliteedi astmega kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist;
neil on sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam sellest, mida seostatakse krediidikvaliteedi astmega 3 või sellest kõrgema krediidikvaliteedi astmega kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad äriühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist.
Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta ekspordikrediidi agentuuride antava krediidiriski kaitse puhul arvesse keskvalitsuse edasigarantiid.
Artikkel 203
Garantiide aktsepteeritavus kaudse krediidiriski kaitsena
Aktsepteeritava kaudse krediidiriski kaitsena võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada garantiisid.
3. alajagu
Tuletisinstrumentide liigid
Artikkel 204
Krediidituletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena järgmisi krediidituletisinstrumentide liike ja instrumente, mis võivad koosneda sellistest krediidituletisinstrumentidest või mis on oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased:
krediidiriski vahetustehingud;
kogutulu vahetustehingud;
krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta kaitstava vara väärtuse vähenemise tasaarvestust kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.
Kui sisemine riskimaandus on teostatud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud eeskirju.
3. jagu
Nõuded
1. alajagu
Otsene krediidiriski kaitse
Artikkel 205
Nõuded bilansiliste tasaarvestuslepingute puhul, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingud, millele on osutatud artiklis 206
Bilansilised tasaarvestuslepingud, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingud, millele on osutatud artiklis 206, kvalifitseeruvad krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
need lepingud on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas vastaspoole maksejõuetuse või pankroti korral;
krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad teha mis tahes ajal kindlaks vara ja kohustused, mille suhtes kohaldatakse kõnealuseid lepinguid;
krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgivad ja kontrollivad pidevalt krediidiriski kaitse lõpetamisega seonduvaid riske;
krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgivad ja kontrollivad pidevalt asjaomaseid riskipositsioone tasaarvestatud kujul.
Artikkel 206
Nõuded tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid
Tasaarvestuse raamlepingud, mis hõlmavad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, kvalifitseeruvad krediidiriski maandamise aktsepteeritud viisina juhul, kui kõnealuste lepingute alusel antud tagatis vastab kõigile artikli 207 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele ning kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
lepingud on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas vastaspoole pankroti või maksejõuetuse korral;
lepingud annavad makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik lepingulised tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas pankroti või maksejõuetuse korral;
lepingud võimaldavad lepingu kohaselt arveldatavate tehingute kasumi ja kahjumi tasaarvestada nii, et üks pool võlgneb teisele ühe netosumma.
Artikkel 207
Nõuded finantstagatise puhul
Võlgniku või samasse konsolideerimisgruppi kuuluva muu seotud üksuse emiteeritud väärtpaberid ei kvalifitseeru aktsepteeritud tagatisena. Sellest olenemata kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena artiklis 129 sätestatud tingimustele vastavad võlgniku enda emiteeritud pandikirjad, kui need on antud repotehingu tagatiseks ja vastavad esimeses lõigus sätestatud tingimusele.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab tagatiskokkulepete jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Nad teostavad sellise läbivaatamise vajaduse korral uuesti, et tagada jätkuv jõustatavus.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad järgmisi tegevusnõudeid:
nad vormistavad tagatiskokkulepped nõuetekohaselt ning neil on kehtestatud selged ja usaldusväärsed protseduurid tagatise õigeaegseks realiseerimiseks;
nad kasutavad usaldusväärseid protseduure ja protsesse, et kontrollida tagatise kasutamisest tulenevaid riske, sealhulgas katkenud või vähenenud krediidiriski kaitse riski, väärtuse hindamise riski, krediidiriski kaitse lõpetamisega seotud riske, tagatise kasutamisest tulenevaid kontsentratsiooniriske ja koostoimet krediidiasutuse või investeerimisühingu üldise riskiprofiiliga;
neil on kehtestatud dokumenteeritud põhimõtted ja tavad aktsepteeritud tagatise liikide ja summade kohta;
nad arvutavad tagatise turuväärtuse ja hindavad seda vastavalt ümber vähemalt kord kuue kuu jooksul ja mis tahes ajal, mil neil on põhjust arvata, et tagatise turuväärtus on märkimisväärselt langenud;
kui tagatis on kolmanda isiku valduses, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mõistlikke meetmeid tagamaks, et kolmas isik hoiab tagatise oma varast lahus;
nad tagavad piisavate vahendite eraldamise börsiväliste tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute vastaspooltega sõlmitud võimendustagatise lepingute nõuetekohaseks toimimiseks, mida mõõdetakse nende väljasaadetavate lisatagatise nõuete õigeaegsuse ja täpsusega ning sissetulevatele lisatagatise nõuetele reageerimise kiirusega;
neil on kehtestatud tagatiste haldamise põhimõtted, et kontrollida, jälgida ja esitada aruandeid järgmise kohta:
võimendustagatise lepingutest neile tulenevad riskid;
riski kontsentreerumine teatavat liiki tagatisvara suhtes;
tagatise uuesti kasutamine, sealhulgas võimalik likviidsuse puudujääk, mis tuleneb vastaspooltelt saadud tagatise uuesti kasutamisest;
vastaspooltele antud tagatistega seotud õiguste loovutamine.
Artikkel 208
Nõuded kinnisvaratagatisele
Täita tuleb järgmiseid õiguskindlusega seotud nõudeid:
hüpoteek või koormatis on krediidilepingu sõlmimise ajal kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides jõustatav ning on õigeaegselt ja nõuetekohaselt registreeritud;
kõik juriidilised nõuded pandi seadmiseks on täidetud;
krediidiriski kaitse leping ja selle aluseks olev juriidiline menetlus võimaldavad krediidiasutusel või investeerimisühingul realiseerida krediidiriski kaitse väärtus mõistliku aja jooksul.
Täita tuleb järgmiseid nõudeid seoses kinnisvara väärtuse jälgimise ja kinnisvara väärtuse hindamisega:
krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgivad kinnisvara väärtust sageli ning ärikinnisvara puhul vähemalt kord aastas ja elamukinnisvara puhul kord kolme aasta jooksul. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad sagedamat jälgimist, kui turutingimused muutuvad märkimisväärselt;
kinnisvara väärtuse hindamine vaadatakse läbi, kui krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kättesaadav teave osutab sellele, et kinnisvara väärtus võib olla oluliselt langenud võrreldes üldiste turuhindadega ning kõnealuse läbivaatamise teostab väärtuse hindaja, kes omab hindamise teostamiseks vajalikku kvalifikatsiooni, suutlikkust ja kogemust ning kes on laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatu. Laenude puhul, mis ületavad 3 miljonit eurot või 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest, vaatab selline hindaja kinnisvara väärtuse hindamise läbi vähemalt iga kolme aasta järel.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kinnisvara väärtuse jälgimisel ja ümberhindamist vajava kinnisvara kindlakstegemisel kasutada statistilisi meetodeid.
Artikkel 209
Tingimused nõuete puhul
Täita tuleb järgmiseid õiguskindlusega seotud nõudeid:
õigusmehhanism, millega tagatis antakse laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule, on usaldusväärne ja tõhus ning tagab, et kõnealusel krediidiasutusel või investeerimisühingul on täielik õigus tagatisele, sealhulgas õigus tagatise müügist saadavale tulule;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud tagatisega seotud huvide jõustamist käsitlevate kohalike nõuete täitmiseks. Laenu andvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tagatisega seonduva nõude näol on tegemist eelisjärjekorras rahuldatava nõudega, kuigi selline nõue võib siiski olla allutatud eelisõigusega võlausaldajate nõuetele vastavalt õigusnormide sätetele;
krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab tagatiskokkulepete jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;
krediidiasutused ja investeerimisühingud vormistavad oma tagatiskokkulepped nõuetekohaselt ning neil on kehtestatud selged ja usaldusväärsed protseduurid tagatise õigeaegseks ülevõtmiseks;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud protseduurid, millega tagatakse mis tahes õiguslike tingimuste järgimine, mis on vajalik laenuvõtja makseviivituse väljakuulutamiseks ja tagatise õigeaegseks ülevõtmiseks;
laenuvõtja rahaliste raskuste või makseviivituse korral on krediidiasutusel või investeerimisühingul seaduslik õigus müüa või loovutada nõuded teistele isikutele ilma nõuete võlgnike nõusolekuta.
Täita tuleb järgmiseid riskijuhtimisega seotud nõudeid:
krediidiasutusel või investeerimisühingul on kehtestatud usaldusväärne kord nõuetega seotud krediidiriski kindlakstegemiseks. Selline kord peab hõlmama laenuvõtja majandustegevuse ja majandusharu analüüsi ning laenuvõtja klientide liikide analüüsi. Kui krediidiasutus või investeerimisühing toetub klientide krediidiriski kindlakstegemisel oma laenuvõtjatele, peab krediidiasutus vaatama läbi laenuvõtjate krediiditegevuse, et teha kindlaks selle kindlus ja usaldusväärsus;
riskipositsiooni summa ja nõuete väärtuse erinevus peab kajastama kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas sissenõudmisega seotud kulusid, üksiku laenuvõtja tagatiseks antud nõuete kogumi sisest kontsentreerumist ja võimalikku kontsentratsiooniriski krediidiasutuse või investeerimisühingu kõikide riskipositsioonide ulatuses lisaks krediidiasutuse või investeerimisühingu üldmetoodikaga kontrollitavale. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on nõuete jaoks asjakohane pidev jälgimiskord. Nad vaatavad korrapäraselt läbi ka vastavuse laenulepingu tingimustele, keskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele tingimustele;
laenuvõtja tagatiseks antud nõuded on diversifitseeritud ning nende ja laenuvõtja vahel ei ole ülemäärast korrelatsiooni. Olulise positiivse korrelatsiooni korral võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse sellega kaasnevaid riske võimendustagatiste määramisel tagatise kogumi kui terviku kohta;
krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta aktsepteeritud krediidiriski kaitsena nõudeid, mis on saadud laenuvõtjaga seotud osapooltelt, sealhulgas tütarettevõtjatelt ja töötajatelt;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on kehtestatud dokumenteeritud protsess nõuete sissenõudmiseks majanduslike raskuste korral. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on olemas sissenõudmiseks vajalikud vahendid, isegi kui tavaliselt vastutab sissenõudmise eest laenuvõtja.
Artikkel 210
Nõuded muu füüsilise tagatise puhul
Füüsiline tagatis, mis ei ole kinnisvaratagatis, kvalifitseerub sisereitingute mudeli puhul aktsepteeritud tagatisena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
tagatiskokkulepe, mille alusel krediidiasutusele või investeerimisühingule füüsiline tagatis antakse, on õiguslikult siduv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides ning võimaldab krediidiasutusel või investeerimisühingul realiseerida tagatise väärtus mõistliku aja jooksul;
ainsa erandina artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud lubatavatest eelisjärjekorras rahuldatavatest nõuetest kvalifitseerub aktsepteeritud tagatisena ainult tagatisele seatud esmane pandiõigus või koormatis ning krediidiasutusel või investeerimisühingul on tagatise realiseerimisest saadavale tulule eelisõigus kõigi teiste laenuandjate ees;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kontrollivad tagatise väärtust sageli ja vähemalt kord aastas. Krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad sagedamat kontrollimist, kui turutingimused muutuvad märkimisväärselt;
laenuleping sisaldab tagatise üksikasjalikku kirjeldust ning ümberhindluse viisi ja sageduse üksikasjalikku kirjeldust;
krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerivad selgelt sisestes krediidieeskirjades ja protseduurides, mida on võimalik kontrollida, nende poolt aktsepteeritud füüsilise tagatise liigid ning põhimõtted ja korra, mille nad on kehtestanud asjaomaste positsiooni väärtuste puhul nõutava asjakohase tagatise summa jaoks iga tagatise liigi puhul;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute krediidieeskirjad seoses tehingu struktuuriga käsitlevad järgmist:
asjaomaste positsiooni väärtuste puhul kohaldatavaid asjakohaseid tagatise nõudeid;
tagatise kiire realiseerimise võimalikkust;
hinna või turuväärtuse objektiivse kindlaksmääramise suutlikkust;
väärtust käsitlevate andmete (sealhulgas eksperthinnangu) kättesaadavuse sagedust;
tagatise väärtuse volatiilsust või volatiilsuse asendajat.
hindamisel ja ümberhindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvesse tagatise väärtuse igasugust langemist või selle vananemist, pöörates erilist tähelepanu aja möödumise mõjule moe- või ajatundliku tagatise puhul;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on õigus tagatist füüsiliselt kontrollida. Neil on kehtestatud ka põhimõtted ja protseduurid, mis käsitlevad nende füüsilise kontrolli õiguse rakendamist;
krediidiriski kaitseks võetud tagatis on piisavalt kindlustatud kahju vastu ning krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud selle jälgimiseks protseduurid.
Artikkel 211
Tingimused liisingust tulenevate riskipositsioonide käsitlemiseks tagatud riskipositsioonidena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad liisingutehingutest tulenevaid riskipositsioone liisitud vara liigiga tagatuks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
selleks et liisitud vara liik kvalifitseeruks aktsepteeritud tagatisena, peavad olema täidetud vastavalt artiklites 208 või 210 sätestatud tingimused;
liisinguandja kohaldab usaldusväärset riskijuhtimist liisitud vara kasutuse, asukoha, vanuse ja kavandatud kasutusaja suhtes, sealhulgas asjakohast järelevalvet tagatise väärtuse üle;
liisinguandjal on vara juriidiline omandiõigus ja ta saab kasutada oma õiguseid omanikuna igal ajal;
erinevus nõude amortiseerimata osa väärtuse ja tagatise turuväärtuse vahel ei tohi olla nii suur, et see ületaks liisitava vara krediidiriski maandava mõju, kui seda ei ole kindlaks tehtud juba makseviivitusest tingitud kahjumäära taseme arvutamisel.
Artikkel 212
Tingimused muu otsese krediidiriski kaitse puhul
Kolmandast isikust krediidiasutuses või investeerimisühingus hoiustatud raha või seal hoitavate raha sarnaste instrumentide suhtes võib kohaldada artikli 232 lõikes 1 sätestatud käsitlust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
laenuvõtja nõue kolmandast isikust krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule ning selline pantimine või loovutamine on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides ning tingimusteta ja tagasivõetamatu;
kolmandast isikust krediidiasutust või investeerimisühingut teavitatakse pandist või loovutamisest;
teavitamise tagajärjel saab kolmandast isikust krediidiasutus või investeerimisühing teha makseid ainult laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule või laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu eelneval nõusolekul muudele isikutele.
Laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule pandiks antud elukindlustuslepingud kvalifitseeruvad aktsepteeritud tagatisena juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
elukindlustusleping on otseselt panditud või loovutatud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule;
elukindlustust andvat äriühingut on teavitatud pantimisest või loovutamisest ning teavitamise tagajärjel ei või ta maksta lepingujärgseid summasid ilma laenu andnud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelneva nõusolekuta;
laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul on õigus kindlustusleping tühistada ja nõuda tagasiostuväärtus laenuvõtja makseviivituse korral sisse;
laenu andvat krediidiasutust või investeerimisühingut teavitatakse sellest, kui kindlustusvõtja jätab tegemata lepingu alusel tasumisele kuuluva mis tahes makse;
krediidiriski kaitse on antud kuni laenu lõpptähtajani. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et kindlustussuhe lõpeb varem kui laenusuhe, tagab krediidiasutus või investeerimisühing, et kindlustuslepingust tulenev summa jääb krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks tagatiseks kuni krediidilepingu kestuse lõpuni;
pant või loovutamine on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;
tagasiostuväärtuse on määratlenud elukindlustust andev äriühing ning seda ei tohi vähendada;
tagasiostuväärtuse maksab elukindlustust andev äriühing taotluse korral õigeaegselt;
tagasiostuväärtust ei saa nõuda ilma krediidiasutuse või investeerimisühingu eelneva nõusolekuta;
elukindlustust andva äriühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ või järelevalvet kolmanda riigi pädeva asutuse poolt, kes kohaldab liidus kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda.
2. alajagu
Kaudne krediidiriski kaitse ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad
Artikkel 213
Garantiide ja krediidituletisinstrumentide suhtes kohaldatavad ühised nõuded
Kui artikli 214 lõikest 1 ei tulene teisiti, kvalifitseerub garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
krediidiriski kaitse on vahetu;
krediidiriski kaitse ulatus on selgelt määratletud ega ole muudetav;
krediidiriski kaitse leping ei sisalda ühtegi klauslit, mille täitmine ei allu laenuandja otsesele kontrollile, ja mis:
võimaldaks krediidiriski kaitse andjal krediidiriski kaitse ühepoolselt tühistada;
suurendaks kaitstava riskipositsiooni krediidikvaliteedi halvenemise tõttu krediidiriski kaitse tegelikku maksumust;
võimaldaks krediidiriski kaitse andjal keelduda väljamaksete õigeaegsest tegemisest mis tahes tasumisele kuuluva makse tegematajätmise korral esialgse võlgniku poolt või liisingulepingu lõppemise korral, et võtta arvesse garanteeritud lõppväärtust vastavalt artikli 134 lõikele 7 ja artikli 166 lõikele 4;
võimaldaks krediidiriski kaitse andjal lühendada krediidiriski kaitse lõpptähtaega;
krediidiriski kaitse leping on krediidilepingu sõlmimise ajal juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.
Krediidiasutus või investeerimisühing peab olema läbi viinud piisava õigusliku läbivaatamise, mis kinnitab kaudse krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides. Ta teostab sellise läbivaatamise vajaduse korral uuesti, et tagada jätkuv jõustatavus.
Artikkel 214
Riigi ja muu avaliku sektori edasigarantiid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käsitleda lõikes 2 osutatud riskipositsioone kaitstuna garantiiga, mille on andnud kõnealuses lõikes loetletud üksused, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
edasigarantii katab nõude kõik krediidiriski elemendid;
nii esialgne garantii kui ka edasigarantii vastavad garantiidele artiklis 213 ja artikli 215 lõikes 1 sätestatud nõuetele, välja arvatud see, et edasigarantii ei pea olema vahetu;
kaitse on usaldusväärne ja ajaloolised tõendid ei viita sellele, et edasigarantii kate on vähem tõhus kui samaväärne kõnealuse üksuse antud vahetu garantii.
Lõikes 1 sätestatud käsitlust kohaldatakse riskipositsioonide suhtes, mis on kaitstud garantiiga, millele on andnud edasigarantii mõni järgmistest üksustest:
keskvalitsus või keskpank;
piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus;
avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõikele 4 nõuetena keskvalitsuse vastu;
mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon, kellele on vastavalt kas artikli 117 lõike 2 või artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %;
avaliku sektori asutus, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõigetele 1 ja 2.
Artikkel 215
Garantiide suhtes kohaldatavad täiendavad nõuded
Garantiid kvalifitseeruvad aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui täidetud on kõik artiklis 213 sätestatud tingimused ja kõik järgmised tingimused:
vastaspoole garantii kasutamist põhjustava makseviivituse või maksete mittetasumise korral on laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul õigus nõuda garantii andjalt õigeaegselt nõude alusel võlgnetavat mis tahes rahasummat, mille suhtes krediidiriski kaitse on antud, ning garantii andja teostab makse ilma, et krediidiasutus või investeerimisühing peaks esmalt hakkama makseid võlgnikult sisse nõudma.
Kaudse krediidiriski kaitse korral, mis katab eluaseme hüpoteeklaenud, peavad artikli 213 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja käesoleva punkti esimeses lõigus esitatud nõuded olema täidetud 24 kuu jooksul;
garantii on garantii andja võetava kohustusena selgesõnaliselt dokumenteeritud;
on täidetud üks järgmistest tingimustest:
garantii katab igat liiki maksed, mille tegemist võlgnikult seoses nõudega eeldatakse;
kui teatavat liiki maksed on garantiist välja arvatud, on laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerinud garantii väärtust, et kajastada piiratud katet.
Vastastikuste garantiiskeemide raames antud garantiide puhul või garantiide puhul, mille on andnud artikli 214 lõikes 2 loetletud üksus või millele selline üksus on andnud edasigarantii, loetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud nõuded täidetuks, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:
laenu andval krediidiasutusel või investeerimisühingul on õigus saada garantii andjalt õigeaegselt esialgne makse, mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
see vastab laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tõenäoliselt tekkiva kahju umbkaudsele suurusele, kaasa arvatud kahju, mis tuleneb tasumata intressidest ja muudest maksetest, mida laenuvõtja on kohustatud tegema;
see on proportsionaalne garantii kattega;
laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing suudab tõendada pädevatele asutustele neid rahuldaval viisil, et garantii pakutav krediidiriski kaitse, sealhulgas laenuvõtjalt nõutavate intressi- või muud liiki maksete tegematajätmisest tuleneva kahju eest, õigustab sellist käsitlemist.
Artikkel 216
Krediidituletisinstrumentide suhtes kohaldatavad täiendavad nõuded
Krediidituletisinstrumendid kvalifitseeruvad aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, kui täidetud on kõik artiklis 213 sätestatud tingimused ja kõik järgmised tingimused:
krediidituletisinstrumendi lepingus sätestatud krediidisündmuste hulka kuuluvad:
maksmata jätmise hetkel kehtivate krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimuste kohaselt maksmisele kuuluvate summade maksmata jätmine (arvestatakse ka ajapikendust, mis on võrdne alusvaraks olevale võlainstrumendile määratud ajapikendusega või sellest lühem);
võlgniku pankrot, maksejõuetus või suutmatus võlga tasuda või tema suutmatus või kirjalik tunnistus üldise suutmatuse kohta maksta võlgnevusi tähtajaks tagasi või sarnased juhtumid;
krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimine, mis hõlmab põhisumma, intressi või teenustasude kustutamist või edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus;
kui krediidituletisinstrumendid võimaldavad sularahaarveldust:
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kehtestatud kindel hindamisprotsess kahju usaldusväärseks hindamiseks;
on selgelt täpsustatud ajavahemik, millal hinnata krediidisündmuse toimumise järgselt krediidituletisinstrumendi alusvaraks olevat võlainstrumenti;
kui arveldamiseks on nõutav krediidiriski kaitse ostja õigus ja võime anda krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument krediidiriski kaitse andjale üle, siis krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimustes sätestatakse, et selliseks üleandmiseks vajatava nõusoleku andmisest ei või põhjendamatult keelduda;
krediidisündmuse toimumise kindlakstegemise eest vastutavad isikud on selgelt määratletud;
krediidisündmuse kindlaksmääramine ei ole krediidiriski kaitse andja ainuvastutus;
krediidiriski kaitse ostjal on õigus või võimalus teavitada krediidiriski kaitse andjat krediidisündmuse toimumisest.
Kui krediidisündmused ei hõlma krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimist, nagu on kirjeldatud punkti a alapunktis iii, võib krediidiriski kaitset siiski aktsepteerida, kui kohaldatakse artikli 233 lõikes 2 sätestatud väärtuse vähendamist.
Mittevastavus krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi vahel või krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi ja krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatava võlainstrumendi vahel on lubatud ainult juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
vastavalt vajadusele kas krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument (olenevalt asjaoludest) kuulub krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või sellest madalamasse nõudeõiguse järku;
vastavalt vajadusele kas krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemiseks kasutatav võlainstrument on seotud sama võlgnikuga ja on olemas õiguslikult jõustatavad samaaegse makseviivituse või samaaegse tagasimakse tingimused.
Artikkel 217
Nõuded kvalifitseerumaks artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kasutamisele
Artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks peab garantiist või krediidituletisinstrumendist tulenev krediidiriski kaitse vastama järgmistele tingimustele:
krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument on üks järgmistest riskipositsioonidest:
artiklis 147 osutatud nõue äriühingute vastu, välja arvatud kindlustus- ja edasikindlustusandjate vastu;
nõue piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse või avaliku sektori asutuse vastu, mida ei käsitleta vastavalt artiklile 147 nõudena keskvalitsuse või keskpanga vastu;
nõue VKE vastu, mis liigitatakse jaenõudeks artikli 147 lõike 5 alusel;
aluspositsiooni võlgnikud ei kuulu krediidiriski kaitse andjaga samasse konsolideerimisgruppi;
riskipositsioon on maandatud ühega järgmistest instrumentidest:
ühe alusvaraga kaudsed krediidituletisinstrumendid või ühe alusvaraga garantiid;
esimese järjekoha kahju kogumisse kuuluvad instrumendid;
n-arvu järjekoha kahju kogumisse kuuluvad instrumendid;
krediidiriski kaitse vastab vastavalt vajadusele artiklites 213, 215 ja 216 sätestatud nõuetele;
riskikaal, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes enne artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamist, ei võta juba arvesse krediidiriski kaitse ühtegi aspekti;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on õigus ja õigustatud ootus saada krediidiriski kaitse andjalt makse ilma, et ta peaks võtma õiguslikke meetmeid vastaspoole maksma kohustamiseks. Kui võimalik, võtab krediidiasutus või investeerimisühing meetmeid veendumaks, et krediidiriski kaitse andja on valmis krediidisündmuse toimumise korral viivitamatult maksma;
ostetud krediidiriski kaitse katab kõik riskipositsiooni maandatud osaga seotud krediidikahjud, mis tekivad lepingus nimetatud krediidisündmuste tõttu;
kui krediidiriski kaitse väljamaksete struktuuriga nähakse ette füüsiline arveldus, on vaja õiguskindlust seoses laenu, võlakirja või tingimusliku kohustuse ülekantavusega;
kui krediidiasutus või investeerimisühing kavatseb kanda üle võlainstrumendi, mis ei ole aluspositsioon, tagab ta, et ülekantav võlainstrument on piisavalt likviidne, nii et krediidiasutus või investeerimisühing oleks võimeline selle vastavalt lepingule ülekandmiseks soetama;
krediidiriski kaitse andja ja krediidiasutus või investeerimisühing on krediidiriski kaitse tingimused õiguslikult pädevas vormis kirjalikult kinnitanud;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on protsess, et teha kindlaks krediidiriski kaitse andja ja aluspositsiooni võlgniku krediidivõimelisuse vaheline liigne korrelatsioon, mis on tingitud sellest, et nende tulemusnäitajad sõltuvad lisaks süsteemsetele riskiteguritele ka muudest ühistest teguritest;
lahjendusriski kaitse puhul ei kuulu ostetud nõuete müüja kaitse andjaga samasse konsolideerimisgruppi.
4. jagu
Krediidiriski maandamise mõju arvutamine
1. alajagu
Otsene krediidiriski kaitse
Artikkel 218
Krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad
Otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel vastavalt käesolevale alajaole võib investeeringuid laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse käsitleda rahalise tagatisena, tingimusel et krediidiriski vahetustehingut sisaldavas võlakirjas sisalduv krediidiriski vahetustehing kvalifitseerub aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena. Selleks et teha kindlaks, kas krediidiriski vahetustehingut sisaldavas võlakirjas sisalduv krediidiriski vahetustehing kvalifitseerub aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitsena, võib krediidiasutus või investeerimisühing lugeda artikli 194 lõike 6 punktis c sätestatud tingimuse täidetuks.
Artikkel 219
Bilansiline tasaarvestus
Laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule antud laene või sellesse paigutatud hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust, käsitleb asjaomane laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing laenudele ja hoiustele, mille suhtes kohaldatakse bilansilist tasaarvestust ning mis on nomineeritud samas valuutas, avalduva otsese krediidiriski kaitse mõju arvutamisel rahalise tagatisena.
Artikkel 220
Regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi ja sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul
Sisehinnangutel põhineva meetodi kasutamise suhtes kohaldatakse samu tingimusi ja nõudeid kui finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul.
E* arvutamisel krediidiasutused ja investeerimisühingud:
arvutavad väärtpaberite iga rühma või kauba iga liigi netopositsiooni, lahutades punktis i nimetatud väärtusest punktis ii nimetatud väärtuse:
tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või üle antud sama väärtpaberite rühma või sama liiki kauba koguväärtus;
sama tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud sama väärtpaberite rühma või sama liiki kauba koguväärtus;
arvutavad iga valuuta netopositsiooni, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta puhul, lahutades punktis i nimetatud väärtusest punktis ii nimetatud väärtuse:
tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks antud, müüdud või üle antud asjaomases valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud selle lepingu alusel laenuks antud või üle kantud samas valuutas sularaha summa;
sama tasaarvestuse raamlepingu alusel laenuks võetud, ostetud või saadud asjaomases valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus, millele on liidetud selle lepingu alusel saadud või laenuks saadud samas valuutas sularaha summa;
kohaldavad asjaomase väärtpaberite rühma või sularahapositsiooni puhul asjakohast volatiilsuskoefitsienti kõnealusesse rühma kuuluvate väärtpaberite positiivse või negatiivse netopositsiooni absoluutväärtuse suhtes;
kohaldavad valuutariski (fx) volatiilsuskoefitsienti iga valuuta positiivse või negatiivse netopositsiooni suhtes, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta puhul.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:
kus
Ei |
= |
iga lepingust tuleneva eraldiseisva riskipositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, juhul kui krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju vastavalt sisereitingute meetodile; |
Ci |
= |
iga riskipositsiooniga I i seoses laenuks võetud, ostetud või saadud sama rühma väärtpaberite või sama liiki kauba või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus; |
|
= |
asjaomase väärtpaberite rühma j netopositsioon (positiivne või negatiivne); |
|
= |
lõike 2 punkti b kohaselt arvutatud netopositsioon (positiivne või negatiivne) asjaomases valuutas k, välja arvatud lepingu arveldusvaluutas; |
|
= |
asjaomase väärtpaberite rühma j puhul asjakohane volatiilsuskoefitsient; |
|
= |
välisvaluuta volatiilsuskoefitsient valuuta k puhul. |
Artikkel 221
Sisemudelitel põhineva meetodi kasutamine tasaarvestuse raamlepingute puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud loa kasutada sisemist riskimõõtmise mudelit vastavalt IV jaotise 5. peatükile, võivad kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole sellist luba saanud, võib ta siiski taotleda pädevatelt asutustelt luba kasutada käesoleva artikli kohaldamisel sisemudelitel põhinevat meetodit.
Pädevad asutused lubavad krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada sisemudelitel põhinevat meetodit ainult juhul, kui nad on veendunud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu süsteem tasaarvestuse raamlepinguga kaetud tehingutest tulenevate riskide juhtimiseks on olemuslikult usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult ning kui järgitud on kõiki järgmisi kvalitatiivsed standardeid:
sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse tehingute potentsiaalse hinnavolatiilsuse arvutamiseks, on tugevalt integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu igapäevasesse riskijuhtimisprotsessi ja selle väljundid on aluseks riskipositsioonide kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu kõrgemale juhtkonnale aruannete koostamisele;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskikontrolli üksus, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:
see on kauplemisüksustest sõltumatu ning esitab aruandeid otse kõrgemale juhtkonnale;
see vastutab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimissüsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest;
see koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid riskimõõtmise mudeli väljundite kohta ja positsioonide piirmääradega seotud asjakohaste meetmete võtmise kohta;
riskikontrolli üksuse igapäevased aruanded vaadatakse läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisav pädevus anda korraldused võetud positsioonide ja koguriskipositsiooni vähendamiseks;
krediidiasutustel või investeerimisühingul on riskikontrolli üksuses piisavalt töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi mudeleid;
krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud protseduurid riskimõõtmise süsteemi üldist toimimist käsitlevate dokumenteeritud sisemiste põhimõtete ja kontrollide kogumi täitmise jälgimiseks ja tagamiseks;
on tegelikud andmed, et krediidiasutuse või investeerimisühingu mudelite täpsus riskide mõõtmisel on piisav ja seda on võimalik tõendada mudeli väljundite järeltestimisega vähemalt ühe aasta andmete alusel;
krediidiasutus või investeerimisühing teostab tihti ranget stressitestimise programmi ning selle tulemused vaatab kõrgem juhtkond läbi ja võtab neid arvesse tegevuspõhimõtete ja limiitide kehtestamisel;
krediidiasutus või investeerimisühing teostab oma korrapärase siseauditeerimise protsessi osana riskimõõtmise süsteemi sõltumatu läbivaatamise. Läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevust;
krediidiasutus või investeerimisühing vaatab oma riskijuhtimissüsteemi läbi vähemalt kord aastas;
sisemudel vastab artikli 292 lõigetes 8 ja 9 ning artiklis 294 sätestatud nõuetele.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada erinevate riskikategooriate sisest ja nende vahelist empiirilist korrelatsiooni juhul, kui süsteem korrelatsioonide mõõtmiseks on usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult.
Sisemudelitel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad E* vastavalt järgmisele valemile:
kus
Ei |
= |
iga lepingust tuleneva eraldiseisva riskipositsiooni i riskipositsiooni väärtus, mida kohaldataks krediidiriski kaitse puudumisel, juhul kui krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või kui nad arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatavat kahju vastavalt sisereitingute meetodile; |
Ci |
= |
iga sellise riskipositsiooniga i seoses laenuks võetud, ostetud või saadud väärtpaberite või laenuks võetud või saadud sularaha väärtus. |
Riskiga kaalutud vara arvutamisel sisemudelite abil kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mudeli väljundit eelmise tööpäeva seisuga.
Lõikes 6 osutatud väärtuse potentsiaalse muutuse arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
väärtuse võimalikku muutust arvutatakse vähemalt igapäevaselt;
see põhineb 99 protsentiiliga ühesuunalisel usaldusvahemikul;
aluseks võetakse 5-päevane realiseerimisperiood, välja arvatud muude tehingute kui väärtpaberite repotehingute või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute korral, mille puhul kasutatakse 10-päevast realiseerimisperioodi;
kasutatakse vähemalt üheaastast tegelikku ajaloolist vaatlusperioodi, välja arvatud juhul, kui hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu on põhjendatud lühem vaatlusperiood;
arvutamisel kasutatavaid andmeid ajakohastatakse iga kolme kuu järel.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing ja võimenduslaenu tehing või sarnane tehing või tasaarvestatavate tehingute kogum, mis vastab artikli 285 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele, viiakse minimaalne hoidmisaeg vastavusse riski võimendustagatise perioodiga, mida kohaldataks kõnealuste lõigete kohaselt koostoimes artikli 285 lõikega 5.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
mis on ebaoluline portfell lõike 3 kohaldamisel;
kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, kas sisemudel on usaldusväärne ja seda rakendatakse terviklikult lõigete 4 ja 5 ning tasaarvestuse raamlepingute kohaldamiseks.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 222
Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod
Tagatud osa riskikaal peab olema vähemalt 20 %, välja arvatud lõigetes 4–6 sätestatud juhtudel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskipositsiooni väärtuse ülejäänud osa suhtes riskikaalu, mille nad määraksid vastaspoole suhtes olevale tagamata riskipositsioonile vastavalt 2. peatükile.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad keskvalitsuste või keskpankade poolt emiteeritud selliste võlaväärtpaberitega tagatud tehingutest tulenevate riskipositsiooni väärtuste tagatud osale, millele on vastavalt 2. peatükile määratud riskikaal 0 %, riskikaalu 10 %.
Muude kui lõigetes 4 ja 5 osutatud tehingute puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada riskikaalu 0 %, kui riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:
tagatiseks on hoiule antud raha või raha sarnane instrument;
tagatiseks on keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mille suhtes artikli 114 alusel kohaldatakse riskikaalu 0 % ja mille turuväärtust on diskonteeritud 20 % võrra.
Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel hõlmavad keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid järgmist:
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad artikli 115 kohaselt asuvad;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud mitmepoolsed arengupangad, millele on artikli 117 lõike 2 alusel määratud riskikaal 0 %;
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud rahvusvahelised organisatsioonid, millele on artikli 118 kohaselt määratud riskikaal 0 %.
võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse nõuetena keskvalitsuste vastu vastavalt artikli 116 lõikele 4.
Artikkel 223
Finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod
Kui tagatis ja aluspositsioon on nomineeritud erinevates valuutades, lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklite 224 kuni 227 kohaselt tagatise suhtes kohaldatavale volatiilsusega korrigeerimisele valuuta volatiilsust kajastava korrigeerimise.
Pädevate asutuste poolt 6. peatüki alusel tunnustatud tasaarvestuslepingute koosseisu kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud valuuta volatiilsust kajastavat volatiilsusega korrigeerimist, kui esineb tagatise valuuta ja arveldusvaluuta mittevastavus. Juhul kui tasaarvestuslepinguga hõlmatud tehingutes kasutatakse mitmeid valuutasid, kohaldatavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ikkagi vaid ühte volatiilsusega korrigeerimist.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA), mis tuleb neil arvesse võtta, järgmisel viisil:
kus
C |
= |
tagatise väärtus; |
HC |
= |
tagatise puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227; |
Hfx |
= |
valuutade mittevastavuse puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad käesolevas lõikes sätestatud valemit volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse arvutamisel kõigi tehingute puhul, välja arvatud aktsepteeritud tasaarvestuse raamlepingute kohased tehingud, mille suhtes kohaldatakse artikleid 220 ja 221.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad volatiilsusega korrigeeritud riskipositsiooni väärtuse (EVA), mis tuleb neil arvesse võtta, järgmisel viisil:
Kus
E |
= |
riskipositsiooni väärtus, mis määrataks kindlaks vastavalt kas 2. või 3. peatüki kohaselt olukorras, kus riskipositsioon ei ole tagatud; |
HE |
= |
riskipositsiooni puhul sobiv volatiilsuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt artiklitele 224 ja 227. |
Tehingute puhul börsiväliste tuletisinstrumentidega arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud EVA järgmisel viisil:
.
Lõike 3 kohase E arvutamisel kohaldatakse järgmist:
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodi alusel, on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle kirje väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 osutatud riskipositsiooni väärtus;
krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi alusel, arvutavad artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse, kasutades kõnealustes lõigetes esitatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit 100 %.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskipositsiooni (E*) täielikult korrigeeritud väärtuse, mille puhul võetakse arvesse nii volatiilsust kui ka tagatise riski maandavat mõju, järgmiselt:
kus
EVA |
= |
riskipositsiooni volatiilsusega korrigeeritud väärtus, mis on arvutatud vastavalt lõikele 3; |
CVAM |
= |
CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaole. |
Krediidiasutus või investeerimisühing võib otsustada kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit või sisehinnangutel põhinevat meetodit olenemata sellest, kas ta on otsustanud kasutada riskiga kaalutud vara arvutamiseks standardmeetodit või sisereitingute meetodit.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisehinnangutel põhinevat meetodit, peab ta seda siiski kasutama instrumentide kõikide liikide puhul, välja arvatud ebaolulised portfellid, mille puhul ta võib kasutada regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit.
Kui tagatis koosneb mitmest aktsepteeritud kirjest, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud volatiilsuskoefitsiendi (H) järgmise valemi alusel:
kus
ai |
= |
aktsepteeritud kirje i väärtuse osatähtsus tagatise koguväärtusest; |
Hi |
= |
aktsepteeritud kirje i suhtes kohaldatav volatiilsuskoefitsient. |
Artikkel 224
Regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Volatiilsuskoefitsiendid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodi puhul, eeldades igapäevast ümberhindlust, on esitatud käesoleva lõike tabelites 1–4.
VOLATIILSUSKOEFITSIENDID
Tabel 1
Krediidi-kvaliteedi aste, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse |
Järelejäänud tähtaeg |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktis b kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktides c ja d kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul |
Artikli 197 lõike 1 punkti h kriteeriumide kohased volatiilsuskoefitsiendid väärtpaberistamise positsioonide puhul |
||||||
|
|
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
1 |
1 aasta või vähem |
0,707 |
0,5 |
0,354 |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,829 |
2 |
1,414 |
|
> 1 ≤ 5 aastat |
2,828 |
2 |
1,414 |
5,657 |
4 |
2,828 |
11,314 |
8 |
5,657 |
|
üle 5 aasta |
5,657 |
4 |
2,828 |
11,314 |
8 |
5,657 |
22,628 |
16 |
11,313 |
2-3 |
1 aasta või vähem |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,828 |
2 |
1,414 |
5,657 |
4 |
2,828 |
|
> 1 ≤ 5 aastat |
4,243 |
3 |
2,121 |
8,485 |
6 |
4,243 |
16,971 |
12 |
8,485 |
|
üle 5 aasta |
8,485 |
6 |
4,243 |
16,971 |
12 |
8,485 |
33,942 |
24 |
16,970 |
4 |
1 aasta või vähem |
21,213 |
15 |
10,607 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
> 1 ≤ 5 aastat |
21,213 |
15 |
10,607 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
üle 5 aasta |
21,213 |
15 |
10,607 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
Tabel 2
Krediidikvaliteedi aste, millega lühiajalise võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktis b kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, millel on lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang |
Volatiilsuskoefitsiendid artikli 197 lõike 1 punktides c ja d kirjeldatud üksuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite puhul, millel on lühiajaline krediidikvaliteedi hinnang |
Artikli 197 lõike 1 punkti h kriteeriumide kohased volatiilsuskoefitsiendid väärtpaberistamise positsioonide puhul |
||||||
|
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
1 |
0,707 |
0,5 |
0,354 |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,829 |
2 |
1,414 |
2-3 |
1,414 |
1 |
0,707 |
2,828 |
2 |
1,414 |
5,657 |
4 |
2,828 |
Tabel 3
Muud liiki tagatised või riskipositsioonid
|
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
Põhiindeksisse kaasatud aktsiad, põhiindeksisse kaasatud vahetusvõlakirjad |
21,213 |
15 |
10,607 |
Muud tunnustatud börsil noteeritud aktsiad või vahetusvõlakirjad |
35,355 |
25 |
17,678 |
Sularaha |
0 |
0 |
0 |
Kuld |
21,213 |
15 |
10,607 |
Tabel 4
Volatiilsuskoefitsiendid valuutade mittevastavuse puhul
20-päevane realiseerimisperiood (%) |
10-päevane realiseerimisperiood (%) |
5-päevane realiseerimisperiood (%) |
11,314 |
8 |
5,657 |
Volatiilsusega korrigeerimise arvutamisel vastavalt lõikele 1 kohaldatakse järgmisi tingimusi:
tagatud laenuandmistehingute puhul on realiseerimisperiood 20 tööpäeva;
repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on realiseerimisperiood viis tööpäeva;
muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul on realiseerimisperiood kümme tööpäeva.
Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu tehing või tasaarvestatavate tehingute kogum vastab artikli 285 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele, viiakse minimaalne hoidmisaeg vastavusse riski võimendustagatise perioodiga, mida kohaldatakse kõnealuste lõigete alusel.
Esimeses lõigus osutatud selle krediidikvaliteedi astme kindlaksmääramise suhtes, millega võlaväärtpaberi krediidikvaliteedi hinnangut seostatakse, kohaldatakse ka artikli 197 lõiget 7.
Kui vara, millesse fond on investeerinud, ei ole krediidiasutusele või investeerimisühingule teada, on volatiilsuskoefitsiendiks kõrgeim volatiilsuskoefitsient, mida kohaldataks mis tahes vara suhtes, millesse fondil on õigus investeerida.
Artikkel 225
Sisehinnangutel põhinevad volatiilsuskoefitsiendid finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Kui võlaväärtpaberitel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis vastab investeerimisjärgu krediidireitingule või on sellest kõrgem, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada volatiilsuse hinnangu iga väärtpaberi kategooria kohta.
Võlaväärtpaberite puhul, millel on krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis jääb allapoole investeerimisjärgu krediidireitingut, ja muu aktsepteeritud tagatise puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud volatiilsuskoefitsiendid iga üksiku instrumendi kohta eraldi.
Sisehinnangutel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta tagatise või valuutade mittevastavuse volatiilsuse hindamisel arvesse mis tahes korrelatsiooni tagamata riskipositsiooni, tagatise või valuutakursside vahel.
Asjaomaste kategooriate määramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse väärtpaberi emitendi liiki, väärtpaberite välist krediidikvaliteedi hinnangut, nende järelejäänud tähtaega ja nende modifitseeritud kestust. Volatiilsuse hinnangud peavad olema esinduslikud krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt asjaomasesse kategooriasse määratud väärtpaberite suhtes.
Volatiilsuskoefitsientide arvutamisel kohaldatakse kõiki järgmisi kriteeriume:
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad arvutamisel 99 protsentiiliga ühesuunalist usaldusvahemikku;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad arvutamisel järgmisi realiseerimisperioode:
tagatud laenuandmistehingute puhul 20 tööpäeva;
repotehingute (välja arvatud juhul, kui sellised tehingud sisaldavad kaupade või kaupade omandiõigusega seotud garanteeritud õiguste üleandmist) ja väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute puhul viis tööpäeva;
muude kapitaliturupõhiste tehingute puhul kümme tööpäeva;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada volatiilsuskoefitsientide väärtuseid, mis on saadud lühemate või pikemate realiseerimisperioodide alusel ja mida on punktis b sätestatud kõnealust liiki tehingu realiseerimisperioodi suhtes ülespoole või allapoole korrigeeritud, kasutades selleks aja ruutjuure valemit:
kus
TM |
= |
asjakohane realiseerimisperiood; |
HM |
= |
realiseerimisperioodile TM vastav volatiilsuskoefitsient; |
HN |
= |
realiseerimisperioodile TN vastav volatiilsuskoefitsient; |
krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse madalama kvaliteediga vara vähest likviidsust. Kui tagatise likviidsus on kaheldav, kasutavad nad pikemat realiseerimisperioodi. Nad teevad kindlaks ka juhud, kus ajaloolistes andmetes võidakse alahinnata võimalikku volatiilsust. Selliseid juhtumeid käsitletakse stressistsenaariumi abil;
ajalooline vaatlusperiood, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad volatiilsuskoefitsientide arvutamiseks, on vähemalt üks aasta. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ajaloolise vaatlusperioodi jaoks kaalutud andmeid või muid meetodeid, peab tegelik vaatlusperiood olema vähemalt üks aasta. Pädevad asutused võivad nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult volatiilsuskoefitsientide arvutamisel lühema vaatlusperioodi kasutamist, kui pädevate asutuste hinnangul on see õigustatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu;
krediidiasutused ja investeerimisühingud ajakohastavad oma andmekogumeid ning arvutavad volatiilsuskoefitsiente vähemalt kord iga kolme kuu järel. Nad hindavad oma andmekogumid ümber alati ka siis, kui turuhinnad oluliselt muutuvad.
Volatiilsuskoefitsientide hindamine vastab kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele kriteeriumidele:
krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad volatiilsuse hinnanguid igapäevases riskijuhtimisprotsessis, sealhulgas seoses sisemiste riskipositsioonide piirmääradega;
kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab igapäevases riskijuhtimisprotsessis realiseerimisperioodi, mis on pikem käesolevas jaos kõnealuse tehingu liigi suhtes sätestatust, korrigeerib krediidiasutus või investeerimisühing volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades lõike 2 punktis c sätestatud aja ruutjuure valemit;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on kehtestatud protseduurid, millega jälgitakse ja tagatakse selliste dokumenteeritud eeskirjade ja kontrollide järgimine, mis käsitlevad volatiilsuskoefitsientide hindamise süsteemi toimimist ning selliste hinnangute riskijuhtimisprotsessi integreerimist;
krediidiasutuse või investeerimisühingu enda siseauditi protsess hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu volatiilsuskoefitsentide hindamise süsteemi korrapärast sõltumatut läbivaatamist. Volatiilsuskoefitsientide hindamise ja nende krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessi integreerimise üldise süsteemi läbivaatamine toimub vähemalt kord aastas. Kõnealune läbivaatamine peab sisaldama vähemalt järgmist:
volatiilsuskoefitsientide hinnangute integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;
volatiilsuskoefitsientide hindamisprotsessi mis tahes märkimisväärse muudatuse valideerimine;
volatiilsuskoefitsientide hindamise süsteemis kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse, sealhulgas sõltumatuse kontroll;
volatiilsuseelduste täpsus ja asjakohasus.
Artikkel 226
Volatiilsuskoefitsientide ülespoole korrigeerimine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Artiklis 224 sätestatud volatiilsuskoefitsiendid on need volatiilsuskoefitsiendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab igapäevase ümberhindluse puhul. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab vastavalt artiklile 225 volatiilsusega korrigeerimise sisehinnanguid, arvutab ta need samuti kõigepealt igapäevase ümberhindluse alusel. Kui ümberhindlus toimub harvemini kui kord päevas, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud suuremaid volatiilsuskoefitsiente. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutatavad need selliselt, et korrigeerivad päevase ümberhindluse korral kohaldatavaid volatiilsuskoefitsiente ülespoole, kasutades selleks järgmist aja ruutjuure valemit:
kus
H |
= |
kohaldatav volatiilsuskoefitsient; |
HM |
= |
igapäevase ümberhindluse korral kohaldatav volatiilsuskoefitsient; |
NR |
= |
tegelik tööpäevade arv, mis jääb ümberhindluste vahele; |
TM |
= |
kõnealusele tehinguliigile vastav realiseerimisperiood. |
Artikkel 227
Tingimused, mille korral võib finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi alusel kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldada volatiilsuskoefitsienti 0 %, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
nii riskipositsioon kui ka tagatis on sularaha või võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud keskvalitsused või keskpangad artikli 197 lõike 1 punkti b tähenduses ja mille puhul vastavalt 2. peatükile kohaldatakse riskikaalu 0 %;
riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas;
tehingu lõpptähtaeg ei ületa ühte päeva või riskipositsiooni ja tagatise suhtes kohaldatakse igapäevast turuhinnas hindamist või võimendustagatise igapäevast ümberarvestamist;
ajavahemik, mis jääb enne vastaspoole võimendustagatise ümberarvestamise tegemata jätmist toimunud viimase turuhinnas hindamise ja tagatise realiseerimise vahele, ei ole rohkem kui neli tööpäeva;
tehing arveldatakse sellist liiki tehingute teostamisel oma usaldusväärsust tõestanud arveldussüsteemi kaudu;
lepingu või tehingu dokumentatsioon on asjaomaste väärtpaberitega tehtavaid repotehinguid või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehinguid käsitlev tavapärane turudokumentatsioon;
tehingut reguleerivas dokumentatsioonis sätestatakse õigus tehing viivitamatult lõpetada juhul, kui vastaspool ei suuda täita kohustust kanda üle raha või väärtpaberid või võimendustagatis või tekib muul viisil makseviivitus;
pädevad asutused peavad vastaspoolt peamiseks turuosaliseks.
Lõike 2 punktis h osutatud peamiste turuosaliste hulka kuuluvad järgmised üksused:
artikli 197 lõike 1 punktis b nimetatud üksused, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse vastavalt 2. peatükile riskikaal 0 %;
krediidiasutused ja investeerimisühingud;
muud finantsettevõtjad direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 25 alapunktide b ja d tähenduses, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse standardmeetodi alusel riskikaal 20 % või kellel juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud varasid ja oodatavat kahju sisereitingute meetodi kohaselt, ei ole tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ning neil on krediidiasutuse või investeerimisühingu antud sisereiting.
õigusaktidega reguleeritud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad omavahendite nõuded või finantsvõimenduse nõuded;
õigusaktides reguleeritud pensionifondid;
tunnustatud kliiringukojad.
Artikkel 228
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul
Sisereitingute meetodi puhul kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 3. peatüki kohaldamisel makseviivitusest tingitud kahjumäärana tegelikku makseviivitusest tingitud kahjumäära (LGD*). Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad LGD* järgmise valemi alusel:
kus
LGD |
= |
makseviivitusest tingitud kahjumäär, mida kohaldataks riskipostisooni suhtes vastavalt 3. peatükile juhul, kui riskipositsioonil puuduks tagatis; |
E |
= |
riskipositsiooni väärtus vastavalt artikli 223 lõikele 3; |
E* |
= |
vastavalt artikli 223 lõikele 5 täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus. |
Artikkel 229
Muu aktsepteeritud tagatise hindamise põhimõtted sisereitingute meetodi puhul
Liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, võib sõltumatu hindaja selle asemel hinnata kinnisvara hüpoteekimisväärtuses või sellest madalamas väärtuses. Krediidiasutused ja investeerimisühingud nõuavad, et sõltumatu hindaja ei võtaks hüpoteekimisväärtuse hindamisel arvesse spekulatiivseid elemente ning dokumenteeriks kõnealuse väärtuse läbipaistval ja selgel viisil.
Tagatise väärtuseks on turuväärtus või hüpoteekimisväärtus, mida on vähendatud vastavalt vajadusele, et võtta arvesse artikli 208 lõike 3 alusel nõutava jälgimise tulemusi ja eelisjärjekorras rahuldatavaid nõudeid kinnisvarale.
Artikkel 230
Muu aktsepteeritud tagatise riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi puhul
Kui tagatise väärtuse (C) suhe riskipositsiooni väärtusesse (E) jääb allapoole tabelis 5 sätestatud nõutavat riskipositsiooni minimaalset tagatuse taset (C*), võrdub LGD* 3. peatükis sätestatud vastaspoole vastu olevate tagamata nõuete makseviivitusest tingitud kahjumääraga. Sel eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 166 lõigetes 8–10 loetletud kirjete riskipositsiooni väärtuse kasutades kõnealustes lõigetes osutatud ümberhindlustegurite või protsendimäärade asemel ümberhindlustegurit või protsendimäära 100 %.
Kui tagatise väärtuse suhe riskipositsiooni väärtusesse ületab tabelis 5 sätestatud teist kõrgemat piirmäära (C**), võrdub LGD* tabelis 5 sätestatuga.
Kui tagatuse nõutavat taset C** ei ole saavutatud riskipositsiooni kui terviku suhtes, käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni kahe riskipositsioonina, millest üks vastab riskipositsiooni osale, mille puhul tagatise nõutav tase C** on saavutatud, ja teine vastab ülejäänud osale.
Riskipositsioonide tagatud osade puhul kohaldatav LGD* ja nõutavad tagatuse tasemed on sätestatud käesoleva lõike tabelis 5.
Tabel 5
Minimaalne makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) riskipositsioonide tagatud osade puhul
|
LGD* kõrgema nõudeõiguse järguga riskipositsioonide puhul |
LGD* allutatud riskipositsioonide puhul |
Riskipositsiooni puhul nõutav minimaalne tagatuse tase (C*) |
Riskipositsiooni puhul nõutav minimaalne tagatuse tase (C**) |
Nõuded |
35 % |
65 % |
0 % |
125 % |
Elamukinnisvara/ ärikinnisvara |
35 % |
65 % |
30 % |
140 % |
Muu tagatis |
40 % |
70 % |
30 % |
140 % |
Artikkel 231
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine erinevat liiki tagatistest koosneva kogumi puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab LGD* väärtuse, mida ta kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäärana 3. peatüki kohaldamisel, vastavalt lõigetele 2 ja 3 juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks sisereitingute meetodit;
riskipositsioon on tagatud nii finantstagatise kui ka muu aktsepteeritud tagatisega.
Artikkel 232
Muu otsene krediidiriski kaitse
Kui artikli 212 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud laenu andvale krediidiasutusele või investeerimisühingule panditud elukindlustuslepingute praeguse tagasiostuväärtusega tagatud riskipositsioonide osa suhtes järgmist käsitlust:
kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse standardmeetodit, kaalutakse see riskiga, kasutades lõikes 3 sätestatud riskikaale;
kui riskipositsiooni suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, kuid mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda sisehinnangut makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta, määratakse sellele makseviivitusest tingitud kahjumäär 40 %.
Valuutade mittevastavuse puhul vähendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud praegust tagasiostuväärtust kooskõlas artikli 233 lõikega 3, kusjuures krediidiriski kaitse väärtus on elukindlustuslepingu praegune tagasiostuväärtus.
Lõike 2 alapunkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmised riskikaalud võttes arvesse elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele määratud riskikaalud:
riskikaal 20 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 20 %;
riskikaal 35 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 50 %;
riskikaal 70 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 100 %;
riskikaal 150 %, kui elukindlustust andva ettevõtja vastu olevatele kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele on määratud riskikaal 150 %.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad emitendist krediidiasutuse või investeerimisühingu antud garantiina käsitleda neid nõudmise korral tagasiostetavaid instrumente, mis on aktsepteeritud artikli 200 punkti c kohaselt. Aktsepteeritud krediidiriski kaitse väärtus on järgmine:
kui instrument ostetakse tagasi nimiväärtusega, on see kõnealuse krediidiriski kaitse väärtus;
kui instrument ostetakse tagasi turuhinnaga, on krediidiriski kaitse väärtuseks instrumendi väärtus, mida on hinnatud samal viisil kui artikli 197 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavate võlaväärtpaberite väärtust.
2. alajagu
Kaudne krediidiriski kaitse
Artikkel 233
Hindamine
Krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei sisalda krediidisündmusena krediidiriski alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimist, mis hõlmab põhisumma, intressi või teenustasude kustutamist või edasilükkamist, mille tulemuseks on krediidikahju sündmus, kohaldatakse järgmist:
krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendavad lõike 1 alusel arvutatud krediidiriski kaitse väärtust 40 % võrra, kui summa, mida krediidiriski kaitse andja on kohustunud maksma, ei ületa riskipositsiooni väärtust;
krediidiriski kaitse ei ületa 60 % riskipositsiooni väärtusest, kui summa, mida krediidiriski kaitse andja on kohustunud maksma, ületab riskipositsiooni väärtust.
Kui kaudne krediidiriski kaitse on nomineeritud riskipositsioonist erinevas valuutas, vähendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriski kaitse väärtust volatiilsuskoefitsiendi kohaldamisega järgmiselt:
kus
G* |
= |
krediidiriski kaitse väärtus, mida on korrigeeritud valuutariski arvessevõtmiseks; |
G |
= |
krediidiriski kaitse nimiväärtus; |
Hfx |
= |
volatiilsuskoefitsient krediidiriski kaitse ja alusvaraks oleva võlainstrumendi valuutade mis tahes mittevastavuse puhul, mis on määratud kindlaks vastavalt lõikele 4. |
Kui valuutade mittevastavust ei ole, on Hfx võrdne nulliga.
Artikkel 234
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine osalise krediidiriski kaitse ja riski erinevate nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ülekandmise korral
Kui krediidisasutus või investeerimisühing kannab osa laenuga seotud riskist üle ühele või enamale väärtpaberistamise seeriale, kohaldatakse 5. peatükis sätestatud eeskirju. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad käsitleda maksete olulisuse piirmäärasid, millest väiksemas summas makset kahjujuhtumi korral ei tehta, võrdsena allesjäänud esimese järjekoha kahju positsioonidega ning selliselt, et need põhjustavad riski erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele ülekandmise.
Artikkel 235
Riskiga kaalutud vara arvutamine standardmeetodi alusel
Artikli 113 lõike 3 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud vara vastavalt järgmisele valemile:
kus
E |
= |
riskipositsiooni väärtus vastavalt artiklile 111; sel eesmärgil on I lisas loetletud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus 100 % selle väärtusest, mitte artikli 111 lõikes 1 määratletud riskipositsiooni väärtus; |
GA |
= |
vastavalt artikli 233 lõikele 3 arvutatud krediidiriski kaitse väärtus (G*), mida on korrigeeritud lõpptähtaegade mis tahes mittevastavuse arvessevõtmiseks vastavalt 5. jaos sätestatule; |
r |
= |
võlgniku vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule; |
g |
= |
krediidiriski kaitse andja vastu olevate nõuete riskikaal vastavalt 2. peatükis sätestatule. |
Artikkel 236
Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute meetodi alusel
5. jagu
Lõpptähtaegade mittevastavus
Artikkel 237
Lõpptähtaegade mittevastavus
Lõpptähtaegade mittevastavuse korral ei kvalifitseeru krediidiriski kaitse aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:
krediidiriski kaitse esialgne tähtaeg on vähem kui üks aasta;
riskipositsioon on lühiajalise riskipositsioon, mille puhul pädevad asutused on määranud lõpptähtaja väärtusele (M) üheaastase alampiiri kohaldamise asemel ühepäevase alampiiri vastavalt artikli 162 lõikele 3.
Artikkel 238
Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg
Artikkel 239
Krediidiriski kaitse hindamine
Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi alusel otsest krediidiriski kaitset, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni lõpptähtaegu tagatise korrigeeritud väärtuses järgmise valemi alusel:
kus
CVA |
= |
volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtus vastavalt artikli 223 lõikes 2 sätestatule või riskipositsiooni suurus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
t |
= |
krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
T |
= |
riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või viis aastat, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
t* |
= |
0.25. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad artikli 223 lõikes 5 sätestatud riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse (E*) arvutamise valemis CVAM-i, mis on CVA, mida on täiendavalt korrigeeritud lõpptähtaja mittevastavuse arvessevõtmiseks.
Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kaudset krediidiriski kaitset, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriski kaitse ja riskipositsiooni lõpptähtaegu krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtuses järgmise valemi alusel:
kus
GA |
= |
lõpptähtaegade mis tahes mittevastavusega korrigeeritud G*; |
G* |
= |
valuutade mis tahes mittevastavusega korrigeeritud krediidiriski kaitse väärtus; |
t |
= |
krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või T väärtus, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
T |
= |
riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt artiklile 238, või viis aastat, olenevalt sellest, kumb neist on madalam; |
t* |
= |
0.25. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad artiklite 233 kuni 236 kohaldamisel GA-d krediidiriski kaitse väärtusena.
6. jagu
Nõuete kogumi krediidiriski maandamise tehnikad
Artikkel 240
Esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid
Kui krediidiasutus või investeerimisühing saab krediidiriski kaitse mitmele riskipositsioonile tingimustel, et nende riskipositsioonidega seotud esimene makseviivituse juht käivitab maksekohustuse ja selline krediidisündmus lõpetab lepingu, võib krediidiasutus või investeerimisühing modifitseerida riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamist, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks vastavalt käesolevale peatükile tulemuseks madalaima riskiga kaalutud vara väärtuse:
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad standardmeetodit, on riskiga kaalutud varade väärtus standardmeetodi kohaselt arvutatud väärtus;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, on riskiga kaalutud varade väärtus sisereitingute meetodi kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varade väärtuse ja oodatava kahju 12,5 kordse väärtuse summa.
Käesolevas artiklis sätestatud käsitlusviisi kohaldatakse üksnes juhul, kui riskipositsiooni väärtus on väiksem krediidiriski kaitse väärtusest või on sellega võrdne.
Artikkel 241
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid
Kui riskipositsioonidega seotud n-arvu järjekohaga makseviivitus käivitab krediidiriski kaitse alusel maksekohustuse, võib krediidiriski kaitset ostev krediidiasutus või investeerimisühing riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamisel võtta krediidiriski kaitset arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse on saadud ka makseviivitustele järjekohaga 1 kuni n-1 või kui n-1 järjekohaga makseviivitus on juba aset leidnud. Sellistel juhtudel võib krediidiasutus või investeerimisühing modifitseerida riskipositsiooni riskiga kaalutud vara ja vajaduse korral oodatava kahju arvutamist, mis krediidiriski kaitse puudumisel annaks tulemuseks selle käesolevale peatükile vastava riskiga kaalutud vara väärtuse, mille n-arvu järjekoht on madalaim. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad madalaima n-arvu järjekohaga väärtuse nii, nagu on selgitatud artikli 240 punktides a ja b.
Käesolevas artiklis kirjeldatud käsitlusviisi kohaldatakse üksnes juhul, kui riskipositsiooni väärtus on väiksem krediidiriski kaitse väärtusest või on sellega võrdne.
Kõik kogumisse kuuluvad riskipositsioonid peavad vastama artikli 204 lõikes 2 ja artikli 216 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele.
5. PEATÜKK
Väärtpaberistamine
Artikkel 242
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„lõpetav ostuoptsioon” – väärtpaberistamise tehingu algataja lepinguline õigus osta tagasi väärtpaberistamise positsioonid enne kõikide väärtpaberistatud riskipositsioonide tagasimaksmist, ostes traditsioonilise väärtpaberistamise korral kogumisse jäävad aluspositsioonid tagasi või lõpetades sünteetilise väärtpaberistamise korral krediidiriski kaitse, kui mõlemal juhul langeb tagasimaksmata aluspositsioonide summa eelnevalt kindlaks määratud tasemeni või alla selle; |
2) |
„krediidikvaliteeti parandav ja ainult intressi saamisel põhinev vara” – bilansis kajastatav vara, mis kajastab võimendusest saadava tuluga seotud rahavoogude hindamist ja on madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeria; |
3) |
„likviidsuse tagamise tehing” – määruse EL 2017/2402 artikli 2 punktis 14 määratletud likviidsuse tagamise tehing; |
4) |
„reitinguta positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, millel puudub aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnang kooskõlas 4. jaoga; |
5) |
„reitingu saanud positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, millel on aktsepteeritud krediidikvaliteedi hinnang kooskõlas 4. jaoga; |
6) |
„kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon” – positsioon, mida toetab või tagab eelisjärjekorras rahuldatav nõue kõigi aluspositsioonide vastu, võtmata sellisel juhul arvesse intressimäära- või valuutatuletislepingutest tulenevaid summasid, tasusid või muid sarnaseid makseid ning olenemata tähtpäeva erinevustest ühe või mitme muu kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriaga, millega asjaomane positsioon jagab kahjusid proportsionaalselt; |
7) |
„sisereitingute meetodil põhinev kogum” – aluspositsioonide kogum, mille puhul on ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ luba kasutada sisereitingute meetodit ja ta saab arvutada kõigi selliste positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. peatükile; |
8) |
„eri liiki aluspositsioonidest koosnev kogum” – aluspositsioonide kogum, millega seoses on ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ luba kasutada sisereitingute meetodit ja ta saab arvutada riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. peatükile osa, kuid mitte kõigi positsioonide puhul; |
9) |
„ületagatus” – krediidikvaliteedi mis tahes vormis parandamine nii, et aluspositsioonide väärtus ületab väärtpaberistamise positsioonide väärtust; |
10) |
„lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine” ehk „standardväärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mis vastab määruse (EL) 2017/2402 artikli 18 nõuetele; |
11) |
„varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 7 määratletud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm; |
12) |
„varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 8 määratletud varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing; |
13) |
„traditsiooniline väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 9 määratletud traditsiooniline väärtpaberistamine; |
14) |
„sünteetiline väärtpaberistamine” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 10 määratletud sünteetiline väärtpaberistamine; |
15) |
„uuenev nõue” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 15 määratletud uuenev nõue; |
16) |
„ennetähtaegse amortiseerimise klausel” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 17 määratletud ennetähtaegse amortiseerimise klausel; |
17) |
„esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria” – määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 punktis 18 määratletud esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria; |
18) |
„väärtpaberistamise mezzanine-positsioon” – väärtpaberistamise positsioon, mis on allutatud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonile ja kõrgema kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriale ning mille suhtes kohaldatakse kooskõlas 3. jao 2. ja 3. alajaoga riskikaalu, mis on madalam kui 1 250 % ja kõrgem kui 25 %; |
19) |
„majandusarengu edendamise üksus” – ettevõtja või üksus, mille on asutanud liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus ja mis annab arengulaene või arengugarantiisid ning mille esmane eesmärk ei ole kasumi saamine ega turuosa maksimeerimine, vaid kesk- või omavalitsuse järgitavate avalikus huvis olevate eesmärkide edendamine, tingimusel et kui riigiabiõigusest ei tulene teisiti, on kesk- või omavalitsusel kohustus kaitsta kõnealuse ettevõtja või üksuse majanduslikku baasi ja säilitada selle elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul või liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik omavalitsus garanteerib otseselt või kaudselt vähemalt 90 % ettevõtja või üksuse algsest kapitalist või rahastamisest või antud arengulaenust. |
Artikkel 243
Diferentseeritud kapitalikäsitluseks kvalifitseeruvate standardväärtpaberistamiste kriteeriumid
Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingute positsioonide suhtes, mis kvalifitseeruvad standardväärtpaberistamise positsioonidena, võib kohaldada artiklites 260, 262 ja 264 sätestatud käsitlust, kui täidetud on järgmised nõuded:
aluspositsioonid vastavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi lisamise ajal väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt tingimustele, mis võimaldab neile standardmeetodi alusel ja nõuetekohast krediidiriski maandamist arvesse võttes määrata 75 %-lise või väiksema riskikaalu individuaalse positsiooni alusel, kui see on jaenõue, või 100 % kõigi muude positsioonide puhul;
ühe võlgniku vastu olevate nõuete koguväärtus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi tasandil ei ületa 2 % kõigi selle programmi positsioonide koguväärtusest sellel hetkel, kui need lisati kõnealusesse programmi. Selle arvutuse jaoks käsitatakse omavahel seotud klientide rühmale sponsori parima teadmise kohaselt antud laene või liisinguid nõuetena ühe võlgniku vastu.
Klientide vastu olevate nõuete puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui selliste klientide vastu olevate nõuete krediidirisk on täielikult kaetud 4. peatüki kohase aktsepteeritud krediidiriski kaitsega, tingimusel et sellisel juhul on krediidiriski kaitse andjaks ►C6 finantsinstitutsioon ◄ või kindlustus- või edasikindlustusandja. Käesoleva lõigu kohaldamisel kasutatakse ainult seda osa klientide vastu olevatest nõuetest, mis jääb järele pärast mis tahes ostuallahindluste ja ületagatuse mõju arvessevõtmist, et teha kindlaks, kas need on täielikult kaetud ning kas on täidetud kontsentratsiooni piirmäär.
Liisingutehingute väärtpaberistatud jääkväärtuste puhul esimese lõigu punkti b ei kohaldata, kui nende väärtuste puhul refinantseerimis- või edasimüümisrisk puudub, sest artikli 201 lõike 1 kohaselt aktsepteeritud kolmas isik on võtnud endale õiguslikult jõustatava kohustuse riskipositsioon eelnevalt kindlaks määratud summa eest tagasi osta või refinantseerida.
Erandina esimese lõigu punktist a, kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab artikli 248 lõiget 3 või kui talle on antud luba kasutada sisehinnangu meetodit kooskõlas artikliga 265, määrab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ likviidsuse tagamise tehingu jaoks, mis katab täielikult programmi alusel emiteeritud varaga tagatud kommertsväärtpaberid, 100 %-lise või väiksema riskikaalu.
Väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei ole varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehing, mis kvalifitseeruvad standardväärtpaberistamise positsioonidena, võib kohaldada artiklites 260, 262 ja 264 sätestatud käsitlust, kui täidetud on järgmised nõuded:
väärtpaberistamisse lisamise ajal ei ületa kogumis ühe võlgniku vastu olevate nõuete koguväärtus 2 % aluspositsioonide kogumi tagasimaksmata nõuete koguväärtusest. Arvutuses käsitatakse omavahel seotud klientide rühmale antud laene või liisinguid nõuetena ühe võlgniku vastu;
Liisingutehingute väärtpaberistatud jääkväärtuste puhul käesoleva punkti esimest lõiku ei kohaldata, kui jääkväärtuste puhul refinantseerimis- või edasimüümisrisk puudub, sest artikli 201 lõike 1 kohaselt aktsepteeritud kolmas isik on võtnud endale õiguslikult jõustatava kohustuse riskipositsioon eelnevalt kindlaks määratud summa eest tagasi osta või refinantseerida.
nende väärtpaberistamisse lisamise ajal vastavad aluspositsioonid sellistele tingimustele, et neile saab standardmeetodi alusel ja võttes arvesse mis tahes nõuetekohast krediidiriski maandamist, määrata riskikaalu, mis võrdub järgmisega või on sellest väiksem:
40 % riskipositsiooni väärtusega kaalutud keskmise alusel portfelli puhul, kus riskipositsioonideks on artikli 129 lõike 1 punktis e osutatud elamukinnisvaraga tagatud laenud või täielikult tagatud eluasemelaenud;
50 % üksikute riskipositsioonide alusel, kui riskipositsiooniks on ärikinnisvarale seatud hüpoteek;
75 % üksikute riskipositsioonide alusel, kui riskipositsiooniks on jaenõue;
kõigi muude positsioonide puhul üksikute positsioonide alusel 100 %;
kui kohaldatakse punkti b alapunkte i ja ii, arvatakse asjaomase vara madalama tagatisõiguse järguga tagatud laenud väärtpaberistamisse üksnes juhul, kui kõik selle vara kõrgema tagatisõiguse järguga tagatud laenud on samuti väärtpaberistamisse lisatud;
kui kohaldatakse käesoleva lõike punkti b alapunkti i, ei ole ühegi aluspositsioonide kogumisse kuuluva laenu laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv väärtpaberistamisse lisamise ajal suurem kui 100 %, mõõdetuna vastavalt artikli 129 lõike 1 punkti d alapunktile i ja artikli 229 lõikele 1.
Artikkel 244
Traditsiooniline väärtpaberistamine
Traditsioonilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib jätta aluspositsioonid riskiga kaalutud vara väärtuse arvutusest ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju arvutusest välja, kui täidetud on emb-kumb järgmistest tingimustest:
oluline osa aluspositsioonidega seonduvast krediidiriskist on üle kantud kolmandale isikule;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskikaalu 1 250 % kõikide selles väärtpaberistamises hoitavate positsioonide suhtes või arvab need väärtpaberistamise positsioonid vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.
Oluline osa krediidiriskist loetakse üle kantuks emmal-kummal juhul:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ omanduses olevate asjaomase väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtus ei ületa 50 % kõikide kõnealuse väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtusest;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei hoia enda omanduses rohkem kui 20 % esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtusest, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada, et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtus ületab aluspositsioonide oodatava kahju põhjendatud hinnangut oluliselt;
väärtpaberistamise mezzanine-positsioonid puuduvad.
Kui riskiga kaalutud vara väärtuse võimalik vähenemine, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saavutaks punktide a või b kohase väärtpaberistamisega, ei ole põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele, võivad pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi otsustada, et olulist osa krediidiriskist ei loeta kolmandatele isikutele üle kantuks.
Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused anda väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonidele ◄ loa võtta väärtpaberistamisega seoses krediidiriski olulise osa ülekandmist arvesse, kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ tõendab iga juhtumi puhul, et omavahendite nõuete vähenemine, mille ta väärtpaberistamisega saavutab, on põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandale isikule. Loa võib anda ainult juhul, kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
►C6 finantsinstitutsioonil ◄ vast on krediidiriski ülekandmise hindamiseks piisavad sisemised riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on oma sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitali allokeerimises võtnud iga juhtumi puhul arvesse ka krediidiriski ülekandmist kolmandale isikule.
Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad täidetud olema kõik järgmised tingimused:
tehingu dokumentatsioon kajastab väärtpaberistamise majanduslikku sisu;
väärtpaberistamise positsioone ei käsitata väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ maksekohustustena;
aluspositsioonid on seatud väljapoole väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ ja tema võlausaldajate kontrolli viisil, mis vastab määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõikes 1 sätestatud nõudele;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei säilita kontrolli aluspositsioonide üle. Väärtpaberistamise tehingu algatajat loetakse olevaks säilitanud aluspositsioonide üle kontrolli, kui tal on õigus need saajalt, kellele ta need eelnevalt üle kandis, tagasi osta, et realiseerida neilt saadav kasu, või kui tal on kohustus võtta ülekantud risk uuesti enda kanda. Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ jätab endale aluspositsioonidega seonduvad maksete vahendamise õigused või kohustused, ei tähenda see iseenesest veel kontrolli positsioonide üle;
väärtpaberistamise dokumentatsioon ei sisalda tingimusi, millega:
nõutakse väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonilt ◄ aluspositsioonide muutmist, et parandada kogumi keskmist kvaliteeti; või
suurendatakse positsioonide omanikele makstavat intressi või muul viisil parandatakse väärtpaberistamise positsioone aluspositsioonide krediidikvaliteedi halvenemise korral;
vajaduse korral selgitatakse tehingu dokumentatsioonis, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor võib lisaks lepingulistele kohustustele osta või tagasi osta väärtpaberistamise positsioone või tagasi osta, restruktureerida või asendada aluspositsioone üksnes siis, kui seda tehakse kooskõlas valitsevate turutingimustega ning teised lepingupooled tegutsevad enda huvides vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel);
kui tegemist on lõpetava ostuoptsiooniga, peab optsioon lisaks vastama kõigile järgmistele tingimustele:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saab seda kasutada omal äranägemisel;
seda saab kasutada ainult siis, kui 10 % või vähem aluspositsioonide esialgsest väärtusest on veel amortiseerimata;
see ei ole struktureeritud viisil, mis võimaldab vältida kahjumi allokeerimist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite hoitavatele positsioonidele, ega muul sellisel viisil, mis pakub krediidikvaliteedi parandamist;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt õigusnõustajalt arvamuse, mis kinnitab, et väärtpaberistamine vastab käesoleva lõike punktis c sätestatud tingimustele.
EBA jälgib järelevalvetavade ulatust seoses riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmisega traditsioonilistes väärtpaberistamistes vastavalt käesolevale artiklile. Eelkõige vaatab EBA läbi:
krediidiriski olulise osa lõigete 2, 3 ja 4 kohase kolmandatele isikutele ülekandmise tingimused;
krediidiriski kolmandatele isikutele samas mahus ülekandmise tõlgendus lõike 2 eelviimases lõigus ja lõikes 3 sätestatud pädevate asutuste hindamise kohaldamisel;
pädevate asutuste poolse selliste väärtpaberistamise tehingute hindamise tingimused, mille puhul väärtpaberistamise tehingu algataja taotleb krediidiriski olulise osa lõigete 2 või 3 kohase kolmandatele isikutele ülekandmise arvessevõtmist.
EBA esitab oma järeldused komisjonile hiljemalt 2. jaanuaril 2021. Komisjon võib EBA aruannet arvesse võttes võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud punkte.
Artikkel 245
Sünteetiline väärtpaberistamine
Sünteetilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib arvutada aluspositsioonidelt riskiga kaalutud vara väärtuse ja, kui see on asjakohane, nende oodatava kahju kooskõlas artiklitega 251 ja 252, kui täidetud on emb-kumb järgmistest tingimustest:
oluline osa krediidiriskist on kolmandatele isikutele üle kantud kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kohaldab riskikaalu 1 250 % kõikide väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ta selles väärtpaberistamises säilitab, või arvab need väärtpaberistamise positsioonid vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile k esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha.
Oluline osa krediidiriskist loetakse üle kantuks emmal-kummal järgmistest juhtudest:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ omanduses olevate asjaomase väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtus ei ületa 50 % kõikide kõnealusesse väärtpaberistamisesse lisatud väärtpaberistamise mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud vara väärtusest;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei hoia enda omanduses rohkem kui 20 % esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtusest, tingimusel et täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ suudab tõendada, et esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni väärtus ületab aluspositsioonide oodatava kahju põhjendatud hinnangut oluliselt;
väärtpaberistamise mezzanine-positsioonid puuduvad.
Kui riskiga kaalutud varade väärtuse võimalik vähenemine, mille väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ väärtpaberistamisega saavutaks, ei ole põhjendatud krediidiriski samas mahus ülekandmisega kolmandale isikule, võib pädev asutus igal üksikjuhul eraldi otsustada, et olulist osa krediidiriskist ei loeta kolmandale isikule üle kantuks.
Erandina lõikest 2 võivad pädevad asutused anda väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonidele ◄ loa võtta väärtpaberistamisega seoses krediidiriski olulise osa ülekandmist arvesse, kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ tõendab iga juhtumi puhul, et omavahendite nõuete vähenemine, mille ta väärtpaberistamisega saavutab, on põhjendatud krediidiriski vastava ülekandmisega kolmandatele isikutele. Loa võib anda ainult juhul, kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
►C6 finantsinstitutsioonil ◄ on riski ülekandmise hindamiseks piisavad sisemised riskijuhtimise põhimõtted ja meetodid;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on oma sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitali allokeerimises võtnud iga juhtumi puhul arvesse ka krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele.
Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad täidetud olema järgmised tingimused:
tehingu dokumentatsioon kajastab väärtpaberistamise majanduslikku sisu;
krediidiriski ülekandmiseks kasutatav krediidiriski kaitse on kooskõlas artikliga 249;
väärtpaberistamise dokumentatsioon ei sisalda tingimusi, millega:
kehtestatakse märkimisväärsed olulisuse piirmäärad, millest allapoole jäävate krediidisündmuste korral loetakse krediidiriski kaitse mitte rakendunuks;
lubatakse krediidiriski kaitse katkestada, kui aluspositsioonide krediidikvaliteet halveneb;
nõutakse väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonilt ◄ aluspositsioonide koosseisu muutmist, et parandada kogumi keskmist kvaliteeti; või
suurendatakse ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ krediidiriski kaitse kulu või väärtpaberistamise positsioonide omanikele makstavat intressi aluspositsioonide kogumi krediidikvaliteedi halvenemise korral;
krediidiriski kaitse on jõustatav kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;
vajaduse korral selgitatakse tehingu dokumentatsioonis, et väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor võib lisaks lepingulistele kohustustele osta või tagasi osta väärtpaberistamise positsioone või tagasi osta, restruktureerida või asendada aluspositsioone üksnes siis, kui sellised kokkulepped tehakse kooskõlas valitsevate turutingimustega ning teised lepingupooled tegutsevad enda huvides vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel);
lõpetav ostuoptsioon peab lisaks vastama kõigile järgmistele tingimustele:
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib seda kasutada omal äranägemisel;
seda saab kasutada ainult siis, kui 10 % või vähem aluspositsioonide esialgsest väärtusest on veel amortiseerimata;
see ei ole struktureeritud viisil, mis võimaldab vältida kahjumi allokeerimist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite hoitavatele positsioonidele, ega muul sellisel viisil, mis pakub krediidikvaliteedi parandamist;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt õigusnõustajalt arvamuse, mis kinnitab, et väärtpaberistamine vastab käesoleva lõike punktis d sätestatud tingimustele.
EBA jälgib vastavalt käesolevale artiklile järelevalvetavade ulatust seoses riski olulise osa ülekandmise arvessevõtmisega sünteetilistes väärtpaberistamistes. Eelkõige vaatab EBA läbi:
krediidiriski olulise osa kolmandatele isikutele ülekandmise tingimused kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4;
fraasi „krediidiriski samas mahus kolmandale isikule” ülekandmise tõlgendus, mida pädevad asutused kasutaksid lõike 2 teises lõigus ja lõikes 3 ette nähtud hindamisel;
pädeva asutuse poolt selliste väärtpaberistamise tehingute hindamisele esitatavad nõuded, mille puhul väärtpaberistamise tehingu algataja taotleb krediidiriski olulise osa kolmandale isikule ülekandmise arvessevõtmist kooskõlas lõikega 2 või 3.
EBA esitab oma järeldused komisjonile hiljemalt 2. jaanuaril 2021. Komisjon võib EBA aruannet arvesse võttes võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva lõike punktides a, b ja c loetletud punkte.
Artikkel 246
Tegevusnõuded ennetähtaegse amortiseerimise klauslite puhul
Kui väärtpaberistamine hõlmab uuenevaid nõudeid ning ennetähtaegse amortiseerimise klausleid või nende sarnaseid klausleid, loetakse oluline osa krediidiriskist väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ poolt ülekantuks ainult siis, kui artiklites 244 ja 245 sätestatud nõuded on täidetud ning ennetähtaegse amortiseerimise klausliga, kui see on juba rakendatud, ei:
allutata ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kõrgema või sama nõudeõiguse järguga nõuet aluspositsioonidele muude investorite nõuetele;
allutata ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ nõuet aluspotsioonidele võrreldes teiste isikute nõuetega; või
suurendata muul viisil ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kahjuriski, mis seondub aluseks olevate uuenevate nõuetega.
Artikkel 247
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine
Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on olulise osa väärtpaberistamise aluspositsioonidega seonduvast krediidiriskist 2. jao kohaselt üle kandnud, võib see ►C6 finantsinstitutsioon ◄ :
traditsioonilise väärtpaberistamise korral jätta aluspositsioonid riskiga kaalutud vara väärtuse ja kui see on asjakohane, siis ka oodatava kahju arvutamisel arvesse võtmata;
sünteetilise väärtpaberistamise korral arvutada aluspositsioonidelt riskiga kaalutud vara väärtus ja kui see on asjakohane, siis ka nende oodatava kahju vastavalt artiklitele 251 ja 252.
Kui väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei ole olulist osa krediidiriskist üle kandnud või on otsustanud mitte kohaldada lõiget 1, ei ole tal vaja arvutada riskiga kaalutud varasid ühegi positsiooni jaoks, mis tal võivad kõnealuses väärtpaberistamises olla, vaid ta peab asjaomased aluspositsioonid jätkuvalt kaasama oma riskiga kaalutud vara väärtuse ja kui see on asjakohane, siis ka oodatava kahju arvutusse selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud.
Artikkel 248
Riskipositsiooni väärtus
Väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmiselt:
bilansilise väärtpaberistamise riskipositsiooni väärtus on selle bilansiline väärtus pärast väärtpaberistamise positsiooni asjakohaseid spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi vastavalt artiklile 110;
bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtus on selle nimiväärtuse ja artikli 110 kohaste väärtpaberistamise positsiooni asjakohaste spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste vahe ning käesolevas punktis sätestatud asjakohase ümberhindlusteguri korrutis. Ümberhindlustegur on 100 %, välja arvatud rahalise ettemaksega tehingute puhul. Rahalise ettemaksega tehingute kasutamata likviidsuslimiidi riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks võib tingimusteta tühistatava likviidsuse tagamise tehingu nimiväärtuse suhtes kohaldada ümberhindlustegurit 0 %, tingimusel et likviidsuse tagamise tehingu raames kasutatud likviidsuslimiidi tagasimaksed on kõrgema nõudeõiguse järguga kui mis tahes muud aluspositsioonidest tulenevate rahavoogudega seotud nõuded ning ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et ta kohaldab asjakohaselt konservatiivset meetodit kasutamata likviidsuslimiidi mõõtmiseks.
II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduva väärtpaberistamise positsiooni vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt 6. peatükile;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ võib sellise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtusest, millele on määratud 3. alajao kohaselt riskikaal 1 250 % või mis on maha arvatud esimese taseme põhiomavahenditest kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga k, maha arvata aluspositsioonide spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa kooskõlas artikliga 110 ning selliste aluspositsioonidega seonduvad mis tahes tagastamatud ostuallahindlused sellisel määral, mil need allahindlused on vähendanud omavahendeid.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks, milline on esimese lõigu punktis b osutatud asjakohaselt konservatiivne meetod kasutamata likviidsuslimiidi mõõtmiseks.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuaril 2019.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Kui positsioonid kattuvad osaliselt, võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ jagada positsiooni kaheks osaks ja võtta kooskõlas esimese lõiguga arvesse ainult kattumist seoses ühe osaga. Teise võimalusena võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ käsitleda positsioone täielikult kattuvatena, suurendades kapitali arvutamise eesmärgil positsiooni, mis annab tulemuseks riskiga kaalutud vara suurema väärtuse.
►C6 Finantsinstitutsioon ◄ võib arvesse võtta ka kauplemisportfelli positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõuete ja kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõuete kattumist, tingimusel et ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on suuteline asjaomaste positsioonide omavahendite nõudeid arvutama ja võrdlema.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse kaht positsiooni kattuvatena, kui need tasakaalustavad üksteist selliselt, et ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on suuteline välistama ühe positsiooniga seotud kahju teisest positsioonist tulenevate kohustuste täitmise teel.
Artikkel 249
Krediidiriski maandamise arvessevõtmine väärtpaberistamise positsioonide puhul
Aktsepteeritud kaudseks krediidiriski kaitseks ja selle andjateks saavad olla üksnes 4. peatüki kohaselt aktsepteeritav krediidiriski kaitse ja selle andjad ning krediidiriski maandamise arvessevõtmiseks peavad olema täidetud 4. peatükis sätestatud asjakohased nõuded.
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ , kellel on lubatud kasutada krediidiriski kaitse andja suhtes olevate otseste positsioonide puhul sisereitingute meetodit, võivad aktsepteeritavust hinnata esimese lõigu kohaselt, tuginedes krediidiriski kaitse andja makseviivituse tõenäosuse ja artiklis 136 osutatud krediidikvaliteedi astmetega seostatava makseviivituse tõenäosuse samaväärsusele.
Erandina lõikest 2 on eriotstarbelised väärtpaberistamise ettvõtjad aktsepteeritavad krediidiriski kaitse andjad, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
eriotstarbelised väärtpaberistamise ettevõtjad omavad 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavaks finantstagatiseks kvalifitseeruvaid varasid;
punktis a osutatud varade suhtes ei ole nõudeid ega tingimuslikke nõudeid, mis kuuluksid kaudset krediidiriski kaitset saava ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ nõude või tingimusliku nõudega samasse nõudeõiguse järku või sellest kõrgemasse järku, ning
täidetud on kõik finantstagatise arvessevõtmisele esitatavad 4. peatüki nõuded.
Kui väärtpaberistamise positsioonil on täielik krediidiriski kaitse või proportsionaalne osaline krediidiriski kaitse, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
krediidiriski kaitset pakkuv ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutab väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtusest vastavalt 3. alajaole selliselt, nagu see oleks tema otseselt hoitav positsiooni osa;
krediidiriski kaitset ostev ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutab positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 4. peatükile.
Kõigi lõikega 6 hõlmamata juhtumite puhul kohaldatakse järgmisi nõudeid:
krediidiriski kaitset pakkuv ►C6 finantsinstitutsioon ◄ käsitleb positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa väärtpaberistamise positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. alajaole selliselt, nagu see oleks tema otseselt hoitav positsioon, kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti;
krediidiriski kaitset ostev ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutab punktis a osutatud positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmatud osa riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 4. peatükile. ►C6 Finantsinstitutsioon ◄ käsitleb väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski kaitsega hõlmamata osa eraldi väärtpaberistamise positsioonina ja arvutab riskiga kaalutud vara väärtuse vastavalt 3. alajaole, kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti.
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes kasutavad algse väärtpaberistamise positsiooni puhul 3. alajao kohast väärtpaberistamise välisreitingute meetodit (SEC-ERBA meetodit), arvutavad vastavalt lõikele 7 tuletatud positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse järgmiselt:
kui tuletatud positsioon kuulub kõrgemasse nõudeõiguse järku, määratakse talle algse väärtpaberistamise positsiooni riskikaal;
kui tuletatud positsioon kuulub madalamasse nõudeõiguse järku, võidakse sellele määrata kooskõlas artikli 263 lõikega 7 kaudne reiting. Sellisel juhul arvutatakse nö paksuse sisend (thickness input) T üksnes tuletatud positsiooni alusel. Kui kaudset reitingut ei ole võimalik anda, kohaldab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ suuremat järgmistest riskikaaludest:
SEC-SA meetodi kasutamisest kooskõlas lõikega 8 ja 3. alajaoga tulenev riskikaal või
algse väärtpaberistamise positsiooni riskikaal SEC-ERBA meetodi kohaselt.
Artikkel 250
Kaudne toetus
Tehingut ei käsitata lõike 1 kohaldamisel toetusena, kui seda on võetud nõuetekohaselt arvesse krediidiriski olulise osa ülekandmise hindamisel ja mõlemad pooled on tehingu teinud enda huvides tegutsevate vabade ja sõltumatute pooltena (turutingimustel). Seepärast korraldab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ tehinguga seoses täieliku krediidiriski kontrollimise ja võtab arvesse vähemalt kõike järgmist:
tagasiostuhind;
►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kapitali- ja likviidsuspositsioon enne ja pärast tagasiostu;
aluspositsioonide tulemusnäitajad;
väärtpaberistamise positsioonide tulemusnäitajad;
toetuse mõju kahjule, mida väärtpaberistamise tehingu algataja investoritega võrreldes oodatavalt kannab.
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja või sponsor ei järgi väärtpaberistamisega seoses lõiget 1, võtab ta riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel arvesse selle väärtpaberistamise kõiki aluspositsioone selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud, ning avalikustab
asjaolu, et ta on toetanud väärtpaberistamist, rikkudes lõiget 1, ning
antud toetuse mõju omavahendite nõuetele.
Artikkel 251
Sünteetilise väärtpaberistamise raames väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja poolt
Artikkel 252
Lõpptähtaegade mittevastavuste käsitlemine sünteetilise väärtpaberistamise puhul
Artikli 251 kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel võetakse riski ülekandmise saavutamiseks kasutatava krediidiriski kaitse lõpptähtaegade ja aluspositsioonide lõpptähtaegade mittevastavused arvesse järgmiselt:
aluspositsioonide lõpptähtajaks loetakse nendest pikima lõpptähtajaga positsiooni lõpptähtaeg, kuid mitte rohkem kui viis aastat. Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg määratakse kindlaks vastavalt 4. peatükile;
väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei võta lõpptähtaegade võimalikke mittevastavusi arvesse riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel selliste väärtpaberistamise positsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse käesoleva jao kohaselt riskikaalu 1 250 %. Kõigi muude positsioonide puhul kohaldatakse 4. peatükis sätestatud lõpptähtaegade mittevastavuse käsitlust vastavalt järgmisele valemile:
kus:
RW* |
= |
riskiga kaalutud vara väärtus artikli 92 lõike 3 punkti a kohaldamisel |
RWAss |
= |
aluspositsioonide riskiga kaalutud varade väärtus, kui neid ei oleks väärtpaberistatud, arvutatuna proportsionaalselt |
RWSP |
= |
Artikli 251 kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varade väärtus, kui lõpptähtaegade mittevastavust ei oleks esinenud; |
T |
= |
aluspositsioonide lõpptähtaeg, väljendatuna aastates; |
t |
= |
krediidiriski kaitse lõpptähtaeg, väljendatuna aastates; |
t* |
= |
0,25. |
Artikkel 253
Riskiga kaalutud vara väärtuse vähendamine
Artikkel 254
Meetodite tähtsusjärjekord
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ kasutavad riskiga kaalutud varade väärtuse arvutamisel ühte 3. alajaos sätestatud meetodit järgmise tähtsusjärjekorra alusel:
kui artiklis 258 sätestatud tingimused on täidetud, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artiklitega 259 ja 260 sisereitingute meetodit (SEC-IRBA);
kui SEC-IRBA meetodit kasutada ei tohi, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kooskõlas artiklitega 261 ja 262 SEC-SA-d;
kui SEC-SA meetodit kasutada ei tohi, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ reitingu saanud positsioonide või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut, SEC-ERBA-t kooskõlas artiklitega 263 ja 264.
Reitingu saanud positsioonide või positsioonide puhul, mille korral võib kasutada kaudset reitingut, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ SEC-ERBA meetodit SEC-SA meetodi asemel kõigil järgmistel juhtudel:
kui SEC-SA meetodi kohaldamise tulemusena oleks standardväärtpaberistamise positsioonidena kvalifitseeruvate positsioonide puhul riskikaal kõrgem kui 25 %;
kui standardväärtpaberistamise positsioonidena kvalifitseeruvate positsioonide puhul oleks riskikaal SEC-SA meetodi kohaldamise tulemusena kõrgem kui 25 % või SEC-ERBA meetodi kohaldamise tulemusena kõrgem kui 75 %;
väärtpaberistamise tehingute puhul, mis on tagatud autolaenude, autoliisingute ja seadmete liisingute kogumitega.
Esimese lõigu kohaldamisel peab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ teatama oma otsusest pädevale asutusele hiljemalt 17. novembril 2018.
Igast järgnevast otsusest muuta täiendavalt kõigi reitingu saanud väärtpaberistamise positsioonide suhtes kohaldatavat meetodit peab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ teatama oma pädevale asutusele enne kõnealusele otsusele vahetult järgnevat 15. novembrit.
Kui pädev asutus ei esita vastuväiteid olenevalt asjaoludest kas teises või kolmandas lõigus viidatud tähtpäevale vahetult järgnevaks 15. detsembriks, jõustub ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ teatatud otsus alates järgneva aasta 1. jaanuarist ning kehtib kuni järgmise teatatud otsuse jõustumiseni. ►C6 Finantsinstitutsioon ◄ ei tohi sama aasta jooksul kasutada erinevaid meetodeid.
Artikkel 255
KIRB-i ja KSA arvutamine
Riskiga kaalutud vara, mille väärtuse peaks 3. peatüki kohaselt aluspositsiooni jaoks arvutama, hõlmab KIRB-i arvutamisel järgmist:
väärtpaberistamise kõigist aluspositsioonidest oodatav kahju, sealhulgas makseviivituses olevad aluspositsioonid, mis kuuluvad kooskõlas 3. peatükiga jätkuvalt kogumisse, ning
kõigist aluspositsioonidest tekkiv ettenägematu kahju, sealhulgas kogumis makseviivituses olevatest aluspositsioonidest tekkiv kahju kooskõlas 3. peatükiga.
Kui lahjendus- ja krediidiriskidest tulenevat kahju käsitletakse väärtpaberistamises agregeeritult, koondavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ 3. alajao kohaldamisel lahjendusriski KIRB-i ja krediidiriski KIRB-i ühte KIRB-i. Kui kas krediidiriskist või lahjendusriskist tuleneva kahju katmiseks on olemas üks reservfond või esineb ületagatust, võib seda pidada märgiks selle kohta, et kõnealuseid riske käsitletakse agregeeritult.
Kui lahjendus- ja krediidiriski ei käsitleta väärtpaberistamises agregeeritult, muudavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ teises lõigus sätestatud käsitlust, et ühendada usaldusväärselt krediidi- ja lahjendusriski KIRB-id.
Käesoleva lõike kohaldamisel arvutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ aluspositsioonide väärtuse, tasaarvestamata spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi ja täiendavaid väärtuse korrigeerimisi vastavalt artiklitele 34 ja 110 ning tegemata muid omavahenditest mahaarvamisi.
Rahastatud sünteetilise väärtpaberistamise korral võetakse KIRB-i või KSA arvutamisel arvesse krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade emiteerimisest saadud olulist tulu või väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja muid rahastatud kohustusi, mida kasutatakse väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmisel tagatistena, kui tagatise krediidiriski puhul jaotatakse kahju seeriate kaupa.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse tingimused, mille täitmisel lubatakse ►C6 finantsinstitutsioonidel ◄ arvutada aluspositsioonide kogumite KIRB-i vastavalt lõikele 4, eelkõige seoses järgmisega:
sisemine krediidipoliitika ja sisemudelid KIRB-i arvutamiseks väärtpaberistamiste puhul;
aluspositsioonide kogumiga seotud eri riskitegurite kasutamine ning, kui sellise kogumi kohta ei ole piisavalt täpseid ja usaldusväärseid andmeid, asendusandmete kasutamine makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks ning
hoolsuskohustuse nõuded nõuete müüjate ja muude väärtpaberistamise tehingu algatajate meetmete ja põhimõtete kontrollimiseks.
EBA esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 18. jaanuaril 2019.
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 256
Alumise eraldamispunkti A ja ülemise eraldamispunkti D kindlaksmääramine
Alumine eraldamispunkt A väljendatakse kümnendväärtusena, mis jääb nulli ja ühe vahele ja mis on võrdne kas nulliga või sellise väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide jäägi, millest on lahutatud kõigi asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeriaga võrreldes samasse või kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate seeriate avatud positsioonide jääk (mis sisaldab riskipositsiooni ennast), ja väärtpaberistamise kõigi aluspositsioonide avatud positsioonide jäägi jagatisega, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Ülemine eraldamispunkt D väljendatakse kümnendväärtusena, mis jääb nulli ja ühe vahele ja mis on võrdne kas nulliga või sellise väärtpaberistamisega seotud aluspositsioonide kogumi avatud positsioonide jäägi, millest on lahutatud kõigi asjaomast väärtpaberistamise positsiooni sisaldava seeriaga võrreldes kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate seeriate avatud positsioonide jääk, ja väärtpaberistamise kõigi aluspositsioonide avatud positsioonide jäägi jagatisega, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Artikkel 257
Seeria lõpptähtaja (MT) kindlaksmääramine
3. alajao kohaldamisel ja võttes arvesse lõiget 2 võivad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ määrata seeria lõpptähtajaks (MT) ühe järgmistest:
seeriaga seoses tasumisele kuuluvate lepinguliste maksete kaalutud keskmine lõpptähtaeg järgmise valemi kohaselt:
kus CFt tähistab kõiki lepingulisi makseid (põhisumma, intressid ja teenustasud), mille laenuvõtja peab perioodil t tasuma, või
seeria lõplik õiguslik tähtaeg järgmise valemi kohaselt:
kus ML tähistab seeria lõplikku õiguslikku tähtaega.
Artikkel 258
Sisereitingute meetodi (SEC-IRBA) kasutamise tingimused
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad väärtpaberistamise positsiooni puhul riskiga kaalutud vara väärtuse SEC-IRBA meetodi kohaselt, juhul kui täidetud on järgmised tingimused:
positsioon on tagatud sisereitingute meetodil põhineva kogumiga või eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumiga, eeldusel et viimasel juhul saab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutada KIRB-i vastavalt 3. jaole vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul;
väärtpaberistamise aluspositsioonide kohta kättesaadav teave on piisav, et ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saaks KIRB-i arvutada, ning
►C6 finantsinstitutsioonil ◄ ei ole vastavalt lõikele 2 keelatud kasutada SEC-IRBA meetodit konkreetse väärtpaberistamise positsiooni puhul.
Kui väärtpaberistamisel on väga komplekssed või riskantsed aspektid, võivad pädevad asutused keelata üksikjuhtumi puhul SEC-IRBA meetodi kasutamise. Sel eesmärgil võib väga kompleksseteks või riskantseteks aspektideks pidada järgmist:
krediidikvaliteedi parandamine, mida võib õõnestada mõni muu põhjus peale portfellikahju;
aluspositsioonide kogumid, millel on suur sisemine korrelatsioon, kuna positsioonid on kontsentreerunud üksikutele sektoritele või geograafilistele piirkondadele;
tehingud, mille puhul väärtpaberistamise positsioonide tagasimaksmine sõltub suurel määral KIRB-is kajastamata riskiteguritest, või
kahju äärmiselt keerukas jaotumine seeriate vahel.
Artikkel 259
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-IRBA meetodi kohaselt
SEC-IRBA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades positsiooni artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse kohaldatava riskikaaluga, mis määratakse kindlaks järgmiselt (alampiir on kõigil juhtudel 15 %):
RW = 1 250 % |
kui D ≤ KIRB |
|
kui A ≥ KIRB |
|
kui A < KIRB < D |
kus:
KIRB |
on aluspositsioonide kogumi omavahendite nõue, nagu määratletud artiklis 255; |
D |
on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
A |
on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
kus:
a |
= |
– (1/(p * KIRB)) |
u |
= |
D – KIRB |
l |
= |
max (A – KIRB; 0) |
kus:
kus:
N |
on aluspositsioonide kogumi riskipositsioonide tegelik arv, mis on arvutatud vastavalt lõikele 4; |
LGD |
on aluspositsioonide kogumi riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on arvutatud vastavalt lõikele 5; |
MT |
on seeria lõpptähtaeg, mis on määratud vastavalt artiklile 257; |
Parameetrid A, B, C, D ja E määratakse kindlaks järgmise tabeli alusel:
|
A |
B |
C |
D |
E |
|
Mittejaenõuded |
Kõrgem nõudeõiguse järk, kontsentreeritud (N ≥ 25) |
0 |
3,56 |
-1,85 |
0,55 |
0,07 |
Kõrgem nõudeõiguse järk, mittekontsentreeritud (N < 25) |
0,11 |
2,61 |
-2,91 |
0,68 |
0,07 |
|
Mitte kõrgem nõudeõiguse järk, kontsentreeritud (N ≥ 25) |
0,16 |
2,87 |
-1,03 |
0,21 |
0,07 |
|
Mitte kõrgem nõudeõiguse järk, mittekontsentreeritud (N < 25) |
0,22 |
2,35 |
-2,46 |
0,48 |
0,07 |
|
Jaenõuded |
Kõrgem nõudeõiguse järk |
0 |
0 |
-7,48 |
0,71 |
0,24 |
Mitte kõrgem nõudeõiguse järk |
0 |
0 |
-5,78 |
0,55 |
0,27 |
Riskipositsioonide tegelik arv (N) arvutatakse järgmiselt:
kus EADi tähistab makseviivituses olevat riskipositsiooni väärtust, mis on seotud kogumisse kuuluva i-nda riskipositsiooniga
Kui ühe võlgniku suhtes on mitu riskipositsiooni, konsolideeritakse need ja neid käsitatakse ühe positsioonina.
Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD) arvutatakse järgmiselt:
kus LGDi tähistab keskmist LGD-d, mis on seotud kõigi i-nda võlgniku suhtes olevate positsioonidega.
Kui ostetud nõuete puhul käsitletakse krediidiriski ja lahjendusriski väärtpaberistamise raames agregeeritult, arvutatakse LGD sisend krediidiriski LGD ja lahjendusriski 100 % LGD kaalutud keskmisena. Kaalud on vastavalt krediidiriski ja lahjendusriski eraldiseisvad kapitalinõuded sisereitingute meetodi põhjal. Kui kas krediidiriskist või lahjendusiskist tuleneva kahju katmiseks on olemas üks reservfond või esineb ületagatust, võib seda pidada märgiks selle kohta, et kõnealuseid riske käsitletakse agregeeritult.
Kui kogumisse kuuluva suurima aluspositsiooni osa (C1) ei ole suurem kui 3 %, võivad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ kasutada N-i ja riskipositsioonidega kaalutud keskmiste makseviivitusest tingitud kahjumäärade arvutamiseks järgmist lihtsustatud meetodit:
LGD = 0,50
kus
Cm |
tähistab kogumi osa, mis vastab suurimate m riskipositsioonide summale ning |
m |
i määrab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ . |
Kui kättesaadav on ainult C1 ja see ei ole suurem kui 0,03, võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ määrata LGD-ks 0,50 ja N-iks 1/C1.
Kui positsioon on tagatud eri liiki aluspositsioonidest koosneva kogumiga ning ►C6 finantsinstitutsioon ◄ saab arvutada KIRB-i vastavalt artikli 258 lõike 1 punktile a vähemalt 95 % aluspositsioonide puhul, arvutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ aluspositsioonide kogumi omavahendite nõude järgmiselt:
kus
d on osa selliste aluspositsioonide vara väärtusest, mille kohta saab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ arvutada KIRB-i kõigi aluspositsioonide vara väärtuse kohta,
Esimese lõigu kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes kuulub kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.
Artikkel 260
Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-IRBA meetodi kohaselt
SEC-IRBA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 259, võttes arvesse järgmisi muudatusi:
riskikaalu alampiir kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide puhul = 10 %
Artikkel 261
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-SA meetodi kohaselt
SEC-SA meetodi kasutamise korral arvutatakse väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtus, korrutades artikli 248 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtuse kohaldatava riskikaaluga, mis leitakse järgmiselt (alampiir kõigil juhtudel 15 %):
RW = 1 250 % |
kui D ≤ KA |
|
kui A ≥ KA |
|
kui A < KA < D |
kus:
D |
on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
A |
on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
KA |
on vastavalt lõikele 2 arvutatud parameeter, |
kus:
a |
= |
– (1/(p · KA)) |
u |
= |
D – KA |
l |
= |
max (A – KA; 0) |
p |
= |
1 väärtpaberistamise positsiooni puhul, mis ei ole edasiväärtpaberistamise positsioon |
Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse KA järgmiselt:
kus:
KSA on aluspositsioonide kogumi omavahendite nõue, nagu on määratletud artiklis 255;
W =:
makseviivituses olevate aluspositsioonide nimiväärtuste summa ja
kõigi aluspositsioonide nimiväärtuse summa jagatis.
Sel eesmärgil tähendab makseviivituses olev riskipositsioon aluspositsiooni: i) mille tähtajast on möödas 90 päeva või rohkem; ii) millega seoses kohaldatakse pankroti- või maksejõuetusmenetlust; iii) millega seoses kohaldatakse sundtäitmist või sarnast menetlust või iv) mis on väärtpaberistamise dokumentatsiooni kohaselt makseviivituses.
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei tea viivisseisundit 5 % või vähema kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, võib ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutada SEC-SA meetodit, tingimusel et KA arvutamisel tehakse järgmised kohandused:
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei tea viivisseisundit rohkem kui 5 % kogumisse kuuluvate aluspositsioonide osas, peab väärtpaberistamise positsiooni riskikaal olema 1 250 %.
Käesoleva lõike kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes on kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.
Artikkel 262
Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-SA meetodi kohaselt
SEC-SA meetodi kasutamise korral arvutatakse standardväärtpaberistamise positsiooni riskikaal kooskõlas artikliga 261, võttes arvesse järgmisi muudatusi:
Artikkel 263
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine SEC-ERBA meetodi kohaselt
Kui riskipositsioonil on lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui lühiajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas lõikega 7 tuletada, kasutatakse järgmisi riskikaale:
Tabel 1
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
Kõik muud reitingud |
Riskikaal |
15 % |
50 % |
100 % |
1 250 % |
Kui riskipositsioonil on pikaajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui pikaajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7 tuletada, kasutatakse tabelis 2 esitatud riskikaale, mida on kooskõlas artikliga 257 ja käesoleva artikli lõikega 4 asjakohaselt kohandatud vastavalt seeria lõpptähtajale (MT) ning kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 vastavalt väärtpaberistamise seeria n-ö paksusele:
Tabel 2
Krediidikvaliteedi aste |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluv seeria |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluv (n-ö õhuke) seeria |
||
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
|||
1 aasta |
5 aastat |
1 aasta |
5 aastat |
|
1 |
15 % |
20 % |
15 % |
70 % |
2 |
15 % |
30 % |
15 % |
90 % |
3 |
25 % |
40 % |
30 % |
120 % |
4 |
30 % |
45 % |
40 % |
140 % |
5 |
40 % |
50 % |
60 % |
160 % |
6 |
50 % |
65 % |
80 % |
180 % |
7 |
60 % |
70 % |
120 % |
210 % |
8 |
75 % |
90 % |
170 % |
260 % |
9 |
90 % |
105 % |
220 % |
310 % |
10 |
120 % |
140 % |
330 % |
420 % |
11 |
140 % |
160 % |
470 % |
580 % |
12 |
160 % |
180 % |
620 % |
760 % |
13 |
200 % |
225 % |
750 % |
860 % |
14 |
250 % |
280 % |
900 % |
950 % |
15 |
310 % |
340 % |
1 050 % |
1 050 % |
16 |
380 % |
420 % |
1 130 % |
1 130 % |
17 |
460 % |
505 % |
1 250 % |
1 250 % |
Kõik muud |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
Selleks et võtta arvesse seeria paksust, arvutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ riskikaalu kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate puhul järgmiselt:
kus
T = väärtpaberistamise seeria paksus, mis võrdub D – A,
kus
D |
on ülemine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256; |
A |
on alumine eraldamispunkt, mis on määratud kindlaks vastavalt artiklile 256. |
Kaudsete reitingute kasutamisel annavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ reitinguta positsioonile kaudse reitingu, mis on võrdväärne sellise reitinguga võrdluspositsiooni krediidikvaliteedi hinnanguga, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
võrdluspositsioon kuulub reitinguta väärtpaberistamise positsiooniga võrreldes kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku; kui samasse nõudeõiguse järku kuuluvat positsiooni ei ole, kuulub võrdluspositsioon reitinguta positsiooniga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku;
võrdluspositsioonil ei ole kolmanda isiku tagatisi ja selle krediidikvaliteeti ei ole parandatud muul viisil, mis ei ole reitinguta positsiooni puhul kättesaadav;
võrdluspositsiooni lõpptähtaeg peab olema asjaomase reitinguta positsiooni omaga võrdne või sellest pikem;
mis tahes kaudseid reitinguid ajakohastatakse pidevalt, et võtta arvesse võimalikke muutusi võrdluspositsiooni krediidikvaliteedi hinnangus.
Esimese lõigu kohaldamisel on võrdluspositsioon positsioon, mis tuletisinstrumendiga võrreldes kuulub kõigis aspektides samasse nõudeõiguse järku, või sellise positsiooni puudumise korral tuletisinstrumendiga võrreldes vahetult järgmisesse nõudeõiguse järku kuuluv positsioon.
Artikkel 264
Standardväärtpaberistamise käsitlemine SEC-ERBA meetodi kohaselt
Kui riskipositsioonil on lühiajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui lühiajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas artikli 263 lõikega 7 tuletada, kohaldatakse järgmisi riskikaale:
Tabel 3
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
Kõik muud reitingud |
Riskikaal |
10 % |
30 % |
60 % |
1 250 % |
Kui riskipositsioonil on pikaajalised krediidikvaliteedi hinnangud või kui pikaajalisel krediidikvaliteedi hinnangul põhinev reiting on võimalik kooskõlas artikli 263 lõikega 7 tuletada, määratakse riskikaalud kindlaks tabeli 4 alusel ja neid kohandatakse kooskõlas artikliga 257 ja artikli 263 lõikega 4 vastavalt seeria lõpptähtajale (MT) ning kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluvate seeriate korral kooskõlas artikli 263 lõikega 5 vastavalt väärtpaberistamise seeria n-ö paksusele.
Tabel 4
Krediidikvaliteedi aste |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluv seeria |
Kõrgemasse nõudeõiguse järku mittekuuluv (n-ö õhuke) seeria |
||
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
Seeria lõpptähtaeg (MT) |
|||
1 aasta |
5 aastat |
1 aasta |
5 aastat |
|
1 |
10 % |
10 % |
15 % |
40 % |
2 |
10 % |
15 % |
15 % |
55 % |
3 |
15 % |
20 % |
15 % |
70 % |
4 |
15 % |
25 % |
25 % |
80 % |
5 |
20 % |
30 % |
35 % |
95 % |
6 |
30 % |
40 % |
60 % |
135 % |
7 |
35 % |
40 % |
95 % |
170 % |
8 |
45 % |
55 % |
150 % |
225 % |
9 |
55 % |
65 % |
180 % |
255 % |
10 |
70 % |
85 % |
270 % |
345 % |
11 |
120 % |
135 % |
405 % |
500 % |
12 |
135 % |
155 % |
535 % |
655 % |
13 |
170 % |
195 % |
645 % |
740 % |
14 |
225 % |
250 % |
810 % |
855 % |
15 |
280 % |
305 % |
945 % |
945 % |
16 |
340 % |
380 % |
1 015 % |
1 015 % |
17 |
415 % |
455 % |
1 250 % |
1 250 % |
Kõik muud |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
1 250 % |
Artikkel 265
Sisehinnangu meetodi kohaldamisala ja selle kasutamise nõuded
Kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loa kasutada sisehinnangu meetodi ja spetsiifiline positsioon varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis või tehingus kuulub sellise loa kohaldamisalasse, kohaldab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse positsiooni riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks sisehinnangu meetodit.
Pädevad asutused annavad ►C6 finantsinstitutsioonidele ◄ loa sisehinnangu meetodi kasutamiseks selgelt määratletud kohaldamisala raames, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kõik varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberis olevad positsioonid on reitingu saanud positsioonid;
riskipositsiooni krediidikvaliteedi sisehinnangu puhul on arvesse võetud vähemalt ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse kasutatavat avalikult kättesaadavat hindamismetoodikat, mis on tagatud sama liiki riskipositsioonidega nagu väärtpaberistatud riskipositsioonid;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaber emiteeritakse peamiselt kolmandatest isikutest investoritele;
►C6 finantsinstitutsiooni ◄ sisehindamise protsess on vähemalt sama konservatiivne kui selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste avalikult kättesaadavad hinnangud, kes on andnud varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberile välishinnangu, eelkõige seoses stressitegurite ja muude asjakohaste kvantitatiivsete elementidega;
►C6 finantsinstitutsiooni ◄ sisehinnangu metoodikas võetakse arvesse selliste krediidikvaliteeti hindavate asutuste kõiki asjakohaseid avalikult kättesaadavaid reitingu andmise metoodikaid, kes annavad varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames emiteeritud kommertsväärtpaberile reitingu, ja see hõlmab krediidikvaliteeti hindavate asutuste krediidikvaliteedi hinnangutele vastavaid reitinguklasse. ►C6 Finantsinstitutsioonil ◄ peab olema sisedokumentide hulgas seletuskiri, milles kirjeldatakse, kuidas käesolevas punktis sätestatud nõuded täideti, ja ta peab seda seletuskirja korrapäraselt ajakohastama;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutab sisehinnangu metoodikat sisemises riskijuhtimises, sealhulgas otsuste tegemise, infohalduse ja kapitali sisemise allokeerimise protsessis;
►C6 sise- või välisaudiitorid, krediidikvaliteeti hindav asutus või finantsinstitutsioonisisene krediidiriski kontrollimise või riskijuhtimise funktsiooni täitja teeb korrapäraselt kontrolli sisemiste hinnangute andmise protsessi üle ja selle üle, kui täpsed on sisehinnangud finantsinstitutsiooni varaga tagatud ◄ kommertsväärtpaberite programmist või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingust tulenevate riskipositsioonide krediidikvaliteedile;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ jälgib oma sisereitingute tulemuslikkust aja jooksul, et hinnata sisehinnangu metoodika toimimist, ja juhul kui riskipositsioonide tulemusnäitajad lahknevad pidevalt sisereitingute poolt näidatust, kohandab kõnealust metoodikat vastavalt vajadusele;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm hõlmab väärtpaberite emissiooni tagamise ja kohustuste juhtimise standardeid programmihaldurile mõeldud suuniste kujul ja need käsitlevad vähemalt järgmist:
vara aktsepteeritavuse kriteeriumid, võttes arvesse punkti j;
likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamise pakkumisest tulenevate riskipositsioonide liigid ja rahaline väärtus;
kahjumite jaotus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi või varaga tagatud kommertsväärtpaberite tehingu väärtpaberistamise positsioonide vahel;
ülekantud vara juriidiline ja majanduslik eraldatus vara müüvast üksusest;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi vara aktsepteeritavuse kriteeriumidega on ette nähtud vähemalt järgmine:
sellise vara ostmise välistamine, mis on pikalt tähtajaks tasumata või makseviivituses;
üksikule võlgnikule või geograafilisele piirkonnale liigse kontsentreerumise piiramine; ning
ostetava vara kehtivusaja piiramine;
tehakse vara müüja krediidiriski- ja äriprofiili analüüs, sh hinnatakse vähemalt vara müüja
varasemaid ja tulevasi oodatavaid majandustulemusi;
praegust turuosa ja oodatavat tulevast konkurentsivõimet;
finantsvõimendust, rahavooge, intressimaksete kattevara ja võlareitingut; ning
väärtpaberite emissiooni tagamise standardeid, maksete vahendamise võimet ja sissenõudmisprotsesse;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmil on sissenõudmispõhimõtted ja -protsessid, milles on võetud arvesse maksete vahendaja tegevussuutlikkust ja krediidikvaliteeti, ning programm sisaldab elemente, mis maandavad müüja ja maksete vahendaja tulemusnäitajatega seonduvaid riske. Käesoleva punkti kohaldamisel võib tulemusnäitajatega seonduvaid riske maandada käivitavate teguritega, mis põhinevad müüja või maksete vahendaja praegusel krediidikvaliteedil, et välistada rahaliste vahendite mitteeristatavust müüja või maksete vahendaja makseviivituse korral;
sellisest varade kogumist tuleneva kahju koguhinnangus, mis võidakse varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames osta, võetakse arvesse kõiki potentsiaalse riski allikaid, nagu krediidirisk ja lahjendusrisk;
kui müüja pakutud krediidikvaliteedi parandamise suurus on määratud ainult krediidiga seotud kahjude alusel ja kui lahjendusrisk on asjaomase varade kogumi puhul oluline, sisaldab varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm eraldi reservi lahjendusriski jaoks;
nõutava krediidikvaliteedi parandamise suurus varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmi raames arvutatakse, võttes arvesse mitme varasema aasta andmeid, sealhulgas kahjud, viivituses olevad nõuded, lahjendused ja nõuete käibekordaja;
varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm sisaldab riskipositsioonide ostmise osas struktuurseid elemente, et leevendada alusportfelli krediidikvaliteedi võimalikku halvenemist. Selliste elementide hulgas võivad olla riskipositsioonide kogumile eriomased likvideerimise käivitavad tegurid;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ hindab aluspositsioonide kogumi näitajaid, näiteks selle kaalutud keskmist krediidihinnangut, ning teeb kindlaks võimaliku kontsentreerumise üksikule võlgnikule või geograafilisele piirkonnale ja varakogumi kontsentreerituse.
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ , kes on saanud loa kasutada sisehinnangu meetodit, ei kasuta sisehinnangu meetodi kohaldamisalasse kuuluvate positsioonide puhul muid meetodeid, välja arvatud juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et tal on selleks mõjuvad põhjused;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
Artikkel 266
Riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamine sisehinnangu meetodi kohaselt
Artikkel 267
Maksimaalne riskikaal kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide korral: aluspositsioonide arvessevõtmise meetod
Eri liiki aluspositsioonidest koosnevate kogumite korral arvutatakse maksimaalne riskikaal järgmiselt:
kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutab SEC-IRBA meetodit, määratakse sellele aluspositsioonide kogumi osale, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit, vastav standardmeetodikohane riskikaal, ning sellele osale, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit, vastav sisereitingute meetodi kohane riskikaal;
kui ►C6 finantsinstitutsioon ◄ kasutab SEC-SA meetodit või SEC-ERBA meetodit, võrdub kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioonide maksimaalne riskikaal standardmeetodi kohase kaalutud keskmise riskikaaluga aluspositsioonide puhul.
Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab riskikaal, mida kohaldataks sisereitingute meetodi kohaselt vastavalt 3. peatükile:
12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja
aluspositsioonide riskipositsiooni väärtuse jagatist.
Artikkel 268
Maksimaalsed kapitalinõuded
Maksimaalse kapitalinõude leidmiseks korrutatakse lõike 1 või 2 kohaselt arvutatud summa huvide suurima osakaaluga, mis ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ on asjaomastes seeriates (V), ning seda väljendatakse protsentides ja arvutatakse järgmiselt:
kui ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ väärtpaberistamise positsioonid kuuluvad eri seeriatesse, võrdub V huvide maksimaalse osakaaluga seeriate lõikes. Huvide osakaal arvutatakse iga seeria puhul vastavalt punktile a.
Artikkel 269
Edasiväärtpaberistamine
Edasiväärtpaberistamise positsiooni korral kasutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ SEC-SA meetodit kooskõlas artikliga 261, tehes järgmised muudatused:
W = 0 iga väärtpaberistamise seeriast tuleneva riskipositsiooni puhul aluspositsioonide kogumis;
p = 1,5;
tulenev riskikaalu alampiir on vähemalt 100 %.
Artikkel 270
Kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonid VKE-põhistes väärtpaberistamistes
►C6 Finantsinstitutsioon ◄ kui väärtpaberistamise tehingu algataja võib arvutada väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud vara väärtuse kooskõlas artikliga 260, 262 või 264, vastavalt vajadusele, kui täidetud on järgmised tingimused:
väärtpaberistamine täidab vajaduse korral määruse (EL) 2017/2402 4. peatükis (v.a nimetatud määruse artikli 20 lõiked 1–6) sätestatud standardväärtpaberistamise nõudeid;
positsioon on kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise positsioon;
väärtpaberistamine on tagatud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide kogumiga, tingimusel et portfelli mahu seisukohast on nendest vähemalt 70 % väärtpaberistamise instrumendi emiteerimise ajal või uuenevate väärtpaberistamiste puhul riskipositsiooni väärtpaberistamisele lisamise ajal VKEd artikli 501 tähenduses;
krediidirisk, mis on seotud väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ poolt mitte säilitatud positsioonidega, kantakse üle sellise garantii või edasigarantii kaudu, mis vastab 4. peatükis sätestatud kaudse krediidiriski kaitse nõuetele krediidiriski puudutava standardmeetodi puhul;
kolmas isik, kellele krediidirisk üle kantakse, on üks või mitu järgmistest:
liikmesriigi keskvalitsus või keskpank, mitmepoolne arengupank, rahvusvaheline organisatsioon või majandusarengu edendamise üksus, eeldusel et garantii või edasigarantii andja suhtes olevate riskipositsioonide puhul on lubatud 2. peatüki kohaselt kasutada riskikaalu 0 %;
määruse (EL) 2017/2402 artikli 2 lõikes 12 määratletud institutsionaalne investor, eeldusel et garantii või edasigarantii on täielikult tagatud väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioonis ◄ hoiustatava rahaga.
Artikkel 270a
Täiendav riskikaal
Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.
Artikkel 270b
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
►C6 Finantsinstitutsioonid ◄ võivad kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult krediidikvaliteedi hinnanguid, juhul kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud või heaks kiitnud krediidikvaliteeti hindav asutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009.
Artikkel 270c
Nõuded, millele krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang peab vastama
3. jao kohasel riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel kasutavad ►C6 finantsinstitutsioonid ◄ krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnangut ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
krediidikvaliteedi hinnangus kajastuvate makseliikide vahel ja selliste makseliikide vahel, millele ►C6 finantsinstitutsioonil ◄ on õigus selle lepingu alusel, millest tuleneb kõnealune väärtpaberistamise positsioon, ei ole mittevastavusi;
krediidikvaliteeti hindav asutus avaldab kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1060/2009 krediidikvaliteedi hinnangud ning kahjude ja rahavoogude analüüsi andmed, reitingute tundlikkuse muutuste suhtes reitingute aluseks olevates eeldustes, sealhulgas aluspositsioonide tulemusnäitajates, samuti menetlused, metoodika, eeldused ning krediidikvaliteedi hinnangute aluseks olevad põhielemendid. Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse teave avaldatuks, kui see on avaldatud kättesaadavas vormis. Teavet, mis tehakse kättesaadavaks vaid piiratud arvule üksustele, ei loeta avaldatuks;
krediidikvaliteedi hinnangud on kaasatud krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksisse;
krediidikvaliteedi hinnangud ei põhine täielikult ega osaliselt ►C6 finantsinstitutsiooni ◄ enda antud tagatiseta toetusel. Kui positsioon põhineb täielikult või osaliselt tagatiseta toetusel, käsitleb ►C6 finantsinstitutsioon ◄ asjaomast positsiooni sellelt riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamisel 3. jao kohaselt selliselt, nagu see oleks reitinguta;
krediidikvaliteeti hindav asutus on võtnud kohustuse avaldada selgitused selle kohta, kuidas aluspositsioonide tulemusnäitajad mõjutavad asjaomast krediidikvaliteedi hinnangut.
Artikkel 270d
Krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine
►C6 Finantsinstitutsioon ◄ kasutab oma väärtpaberistamise positsioonidega seotud krediidikvaliteedi hinnanguid järjepidevalt ja mittevalikuliselt ning täidab sel eesmärgil järgmised nõuded:
►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei kasuta ühe krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid selliste positsioonide puhul, mis tal on sama väärtpaberistamise ühtedes väärtpaberistamise seeriates, ja teise krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguid selliste positsioonide puhul, mis tal on selle väärtpaberistamise teistes väärtpaberistamise seeriates, millele esimene neist krediidikvaliteeti hindavatest asutustest võib olla reitingu andnud või mitte;
kui positsioonil on kaks krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kasutab ►C6 finantsinstitutsioon ◄ vähem soodsat krediidikvaliteedi hinnangut;
kui positsioonil on kolm või rohkem krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangut, kasutatakse kahte kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut. Kui kaks kõige soodsamat krediidikvaliteedi hinnangut on erinevad, kasutatakse neist kahest vähem soodsat;
►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei taotle aktiivselt vähem soodsate reitingute tühistamist.
Artikkel 270e
Krediidikvaliteedi hinnangutele vastavate krediidikvaliteedi astmete määramine
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata objektiivselt ja järjekindlat kindlaks, millisele käesoleva peatüki kohasele krediidikvaliteedi astmele iga krediidikvaliteeti hindava asutuse antud asjaomane krediidikvaliteedi hinnang vastab. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb EBA eelkõige järgmist:
eristab igas krediidikvaliteedi hinnangus väljendatud suhtelisi riskiastmeid;
võtab arvesse kvantitatiivseid tegureid, nagu makseviivituse- või kahjumäärad ning iga krediidikvaliteeti hindava asutuse krediidikvaliteedi hinnangute varasem täpsus erinevate varaklasside lõikes;
võtab arvesse kvalitatiivseid tegureid, nagu see, millist liiki tehinguid krediidikvaliteeti hindav asutus hindab, tema metoodikat ja tema antud krediidikvaliteedi hinnangute tähendust, eelkõige seda, kas nende puhul võetakse arvesse oodatava kahju määra või nn esimese euro kahju (first euro loss) ning intresside õigeaegset tasumist või intresside lõplikku tasumist;
püüab tagada, et väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute alusel sama riskikaalu, vastaksid samaväärsetele krediidiriski tasemetele.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15 õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.
6. PEATÜKK
Vastaspoole krediidirisk
1. jagu
Mõisted
Artikkel 271
Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramine
Artikkel 272
Mõisted
Käesoleva peatüki ja käesoleva osa VI jaotise kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
„vastaspoole krediidirisk” (CRR) – risk, et tehingu vastaspool satub makseviivitusse enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist.
„pika arveldustähtajaga tehingud” – tehingud, mille raames vastaspool kohustub kandma üle väärtpaberi, kauba või teatava summa valuutat raha, muude finantsinstrumentide või kaupade vastu või vastupidi lepingus täpsustatud sellisel väärtuspäeval või ülekandepäeval, mis on kas hilisem asjaomase tehingu liigi puhul kohaldatavast turustandardist või viis tööpäeva pärast kuupäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing tehingu sõlmis, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem;
„võimenduslaenu tehingud” – tehingud, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega. Võimenduslaenu tehingud ei hõlma muid laene, mille tagatiseks on väärtpaberid.
„tasaarvestatavate tehingute kogum” – krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt ühe vastaspoolega sõlmitud tehingute rühm, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult jõustatavat ning 7. jao ja 4. peatüki alusel aktsepteeritud kahepoolset tasaarvestuskorda.
Iga tehingut, mille suhtes ei kohaldata õiguslikult jõustatavat ja 7. jao alusel aktsepteeritud kahepoolset tasaarvestuskorda, käsitletakse käesoleva peatüki kohaldamisel iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina.
6. jaos sätestatud sisemudeli meetodi kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarvestatavate tehingute kogumina, kui oodatava riskipositsiooni (EE) hindamisel asendatakse asjaomaste individuaalsete tasaarvestatavate tehingute kogumite negatiivsed simuleeritud turuväärtused nulliga;
„riski positsioon” (risk position) – riski väärtus, mis määratakse tehingule 5. jaos sätestatud standardmeetodi kohaselt vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud algoritmile;
„maandatud positsioonide kogum” – samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvatest tehingutest tulenevate riski positsioonide rühm, mille riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel 5. jaos sätestatud standardmeetodil võetakse arvesse ainult kõnealuste riski positsioonide saldo;
„võimendustagatise leping” – leping või lepingu sätted, mille kohaselt üks vastaspool peab andma teisele vastaspoolele tagatise, kui teise vastaspoole riskipositsioon esimese vastaspoole suhtes ületab kindlaksmääratud taseme;
„võimendustagatise künnis” – suurim tagasimaksmata nõude summa, millest alates on ühel poolel õigus tagatist nõuda;
„riski võimendustagatise periood” – ajavahemik alates viimasest tagatise üleandmisest sellise tasaarvestatavate tehingute kogumi katteks, kuhu kuuluvad tehingud makseviivituses oleva vastaspoolega, kuni tehingute arveldamiseni ja tekkinud tururiski uuesti maandamiseni;
„tegelik lõpptähtaeg” – üle üheaastase lõpptähtajaga tasaarvestatavate tehingute kogumi sisemudeli meetodi puhul suhtarv, mis saadakse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute kehtivusaja jooksul kõnealuses kogumis oodatavate riskipositsioonide riskivaba tulumääraga diskonteeritud summa jagamisel ühe aasta jooksul kõnealuses kogumis oodatavate riskipositsioonide riskivaba tulumääraga diskonteeritud summaga.
Krediidipikendusriski kajastamiseks võib tegelikku lõpptähtaega korrigeerida, asendades oodatava riskpositsiooni tegeliku oodatava riskipositsiooniga, kui tegemist on vähem kui üheaastase prognoosiperioodiga;
„toodetevaheline tasaarvestus” – erinevaid tootekategooriaid hõlmavate tehingute käsitlemine ühes tasaarvestatavate tehingute kogumis vastavalt käesolevas peatükis sätestatud toodetevahelise tasaarvestuse eeskirjadele;
„praegune turuväärtus” (CMV) – 5. jao kohaldamisel tähendab praegune turuväärtus tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli netoturuväärtust, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi.
„turuväärtuste jaotus” – tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus teataval ajahetkel tulevikus (prognoosiperiood), arvestades asjaomaste tehingute realiseerunud ajaloolist turuväärtust prognoosi tegemise kuupäeva seisuga;
„riskipositsioonide jaotus” – selliste turuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus, mille puhul prognoositavad negatiivsed netoturuväärtused on asendatud nulliga;
„riskineutraalne jaotus” – turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, kasutades turupõhiseid väärtusi, näiteks eeldatavaid volatiilsusi;
„tegelik jaotus” – turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, mis on arvutatud kasutades varasemaid või realiseerunud väärtusi, näiteks volatiilsusi, mis on arvutatud mineviku hinna- või kursimuutuste põhjal.
„praegune riskipositsioon” – väärtus, mis võrdub kas vastaspoolega sõlmitud tehingu või tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli turuväärtusega, mis kaotataks vastaspoole makseviivituse korral, eeldades, et nende tehingute väärtusest maksejõuetuse või likvideerimise korral midagi ei hüvitata, või nulliga, olenevalt sellest, kumb neist kahest väärtusest on suurem;
„riskipositsioonide tipp” – riskipositsioonide jaotuse kõrge protsentiil teataval kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva pikima lõpptähtajaga tehingu lõpptähtaja saabumist;
„oodatav riskipositsioon” (EE) – riskipositsioonide jaotuse keskväärtus teataval kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluva pikima lõpptähtajaga tehingu lõpptähtaja saabumist;
„tegelik oodatav riskipositsioon teataval kuupäeval” (tegelik EE) – maksimaalne oodatav riskipositsioon, mis ilmneb sellel kuupäeval või mis tahes eelneval kuupäeval. Teise võimalusena võib seda defineerida teatava kuupäeva jaoks kui oodatavat riskipositsiooni sel kuupäeval või tegelikku oodatavat riskipositsiooni mõnel eelnenud kuupäeval.
„oodatav positiivne riskipositsioon” (EPE) – oodatavate riskipositsioonide ajaliselt kaalutud keskmine, kus kaaludeks on võetud iga oodatava riskipositsiooni osakaal kogu ajaperioodis.
Omavahendite nõuete arvutamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuse keskmise kas esimese aasta kohta või juhul kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud alla ühe aasta, siis aja kohta, mis on jäänud sellesse kuuluva kõige pikema lõpptähtajaga lepingu lõpptähtajani.
„tegelik oodatav positiivne riskipositsioon” (tegelik EPE) – tasaarvestatavate tehingute kogumi tegelike oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine esimese aasta kohta, või kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud alla ühe aasta, siis sellesse kuuluva kõige pikema lõpptähtajaga lepingu lõpptähtajani jäänud aja kohta, kus kaaludeks on võetud iga oodatava riskipositsiooni osakaal kogu ajaperioodis.
„krediidipikendusrisk” – summa, mille võrra oodatavat positiivset riskipositsiooni on alahinnatud juhul, kui tehingud asjaomase vastaspoolega tulevikus eeldatavasti jätkuvad.
Kõnealustest tulevastest tehingutest tulenevat täiendavat riski oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamises arvesse ei võeta;
„vastaspool” – 7. jao kohaldamisel tähendab vastaspool mis tahes juriidilist või füüsilist isikut, kes sõlmib tasaarvestuskokkuleppe ja on lepingujärgselt pädev seda sõlmima;
„lepingujärgne toodetevaheline tasaarvestuskokkulepe” – krediidiasutuse või investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolne lepingujärgne kokkulepe, millega võetakse (kokkuleppega kaetud tehingute tasaarvestamiseks) ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kokkuleppega kaetud erinevatesse tootekategooriatesse kuuluvad kahepoolsed raamlepingud ja tehingud.
Käesoleva määratluse kohaldamisel hõlmab „erinevate tootekategooriate” mõiste järgnevat:
repotehingud ja väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;
võimenduslaenu tehingud.
II lisas loetletud lepingud;
„makse pool” – makse, mis tuleb kokkuleppe kohaselt teha lineaarse riskiprofiiliga tehingus börsiväliste tuletisinstrumentidega, kui kõnealuse tehinguga on ette nähtud finantsinstrumendi vahetamine makse vastu.
Tehingute puhul, millega on ette nähtud makse vahetamine makse vastu, koosnevad need kaks makse poolt lepingus kokkulepitud brutomaksetest, sealhulgas tehingu tinglikust väärtusest.
2. jagu
Riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodid
Artikkel 273
Riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodid
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artiklis 94 sätestatud meetodi kohaldamiseks vajalikele tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. II lisa punktis 3 loetletud lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud 4. jaos sätestatud meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.-6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta püsivalt 3.–6. jaos sätestatud meetodeid neid omavahel kombineerides, kuid tal on lubatud kasutada 3. ja 5. jaos sätestatud meetodeid neid omavahel kombineerides, kui üht neist meetoditest kasutatakse artikli 282 lõikes 6 sätestatud juhtude jaoks.
Kui pädevad asutused on andnud selleks artikli 283 lõigete 1 ja 2 kohase loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata järgmiste kirjete riskipositsiooni väärtuse kindlaks 6. jaos sätestatud sisemudeli meetodil:
II lisas loetletud lepingud;
repotehingud;
väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;
võimenduslaenu tehingud;
pika arveldustähtajaga tehingud.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidituletisinstrumendi kaudu krediidiriski kaitse kauplemisportfellivälisest positsioonist või vastaspoole riskist tuleneva riskipositsiooni vastu, võib ta arvutada oma omavahendite nõuded maandatud riskipositsiooni jaoks kooskõlas ühega järgmistest:
kooskõlas artiklitega 233 kuni 236;
kooskõlas artikli 153 lõikega 3 või kui ta on saanud artikli 143 kohase loa, siis kooskõlas artikliga 183.
Kõnealuste krediidituletisinstrumentide vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus on null, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artikli 299 lõike 2 punkti h alapunktis ii sätestatud meetodit.
Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on juba omavahenditest välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.
3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas vastavalt kohaldatavusele artikli 291 lõigetega 2, 4, 5 ja 6.
3. jagu
Turuväärtuse meetod
Artikkel 274
Turuväärtuse meetod
Potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt vajadusele kas tinglikud väärtused või alusvara väärtused tabelis 1 näidatud protsendimääradega, lähtudes sealjuures järgmistest põhimõtetest:
lepinguid, mis ei kuulu ühtegi tabelis 1 esitatud viiest kategooriast, käsitletakse kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingutena;
lepingute puhul, milles on sätestatud põhisumma tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse protsendimäärad lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on veel teostamata;
lepingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasimaksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja mille puhul lepingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus null, võrdub järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga. Nimetatud tingimustele vastavate intressimääralepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe aasta, ei ole protsendimäär madalam kui 0,5 %.
Tabel 1
Järelejäänud tähtaeg |
Intressimääralepingud |
Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud |
Aktsiatega seotud lepingud |
Väärismetallidega (v.a kuld) seotud lepingud |
Kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingud |
Kuni üks aasta |
0 % |
1 % |
6 % |
7 % |
10 % |
Rohkem kui üks aasta ja kuni viis aastat |
0,5 % |
5 % |
8 % |
7 % |
12 % |
Üle viie aasta |
1,5 % |
7,5 % |
10 % |
8 % |
15 % |
Kaupadega (v.a kuld) seotud lepingute puhul, millele on osutatud II lisa punktis 3, võib krediidiasutus või investeerimisühing alternatiivina tabelis 1 esitatud protsendimäärade kasutamisele kohaldada tabelis 2 esitatud protsendimäärasid, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nende lepingute puhul artiklis 361 sätestatud laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.
Tabel 2
Järelejäänud tähtaeg |
Väärismetallid (v.a kuld) |
Mitteväärismetallid |
Põllumajanduskaubad |
Muu, sh energiatooted |
Kuni üks aasta |
2 % |
2,5 % |
3 % |
4 % |
Rohkem kui üks aasta ja kuni viis aastat |
5 % |
4 % |
5 % |
6 % |
Üle viie aasta |
7,5 % |
8 % |
9 % |
10 % |
4. jagu
Esmase riskipositsiooni meetod
Artikkel 275
Esmase riskipositsiooni meetod
Riskipositsiooni väärtus on iga instrumendi tinglik väärtus, mis on korrutatud tabelis 3 esitatud protsendimääradega:
Tabel 3
Esialgne tähtaeg |
Intressimääralepingud |
Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud |
Kuni üks aasta |
0,5 % |
2 % |
Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta |
1 % |
5 % |
Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta |
1 % |
3 % |
5. jagu
Standardmeetod
Artikkel 276
Standardmeetod
Standardmeetodi kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse, millest on tagatised maha arvatud, eraldi iga tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks:
kus
CMV |
= |
vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli praegune turuväärtus enne tagatiste mahaarvamist, kus
kus
|
CMC |
= |
tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks määratud tagatiste praegune turuväärtus,
kus:
|
i |
= |
tehingut tähistav indeks; |
l |
= |
tagatist tähistav indeks; |
j |
= |
maandatud positsioonide kogumi kategooriat tähistav indeks. |
Sel eesmärgil vastavad kasutatavad maandatud positsioonide kogumid riskiteguritele, mille puhul saab tasaarvestada vastasmärgiga riski positsioone, et saada tulemuseks riski positsiooni netoväärtus, millele riskipositsiooni näitaja leidmisel seejärel tuginetakse.
RPTij |
= |
tehingust i tulenev riski positsioon maandatud positsioonide kogumi j puhul; |
RPClj |
= |
tagatisest l tulenev riski positsioon maandatud positsioonide kogumi j puhul; |
CCRMj |
= |
tabelis 5 esitatud vastaspoole krediidiriski kordaja maandatud positsioonide kogumi j puhul; |
β |
= |
1,4. |
Lõikes 2 sätestatud arvutuse tegemisel tuleb lähtuda järgnevast:
vastaspoolelt saadud aktsepteeritav tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;
standardmeetodi kohaldamisel kasutatakse üksnes tagatisi, mis on artikli 197, artikli 198 ja artikli 299 lõike 2 punkti d kohaselt aktsepteeritav;
krediidiasutus või investeerimisühing võib jätta arvesse võtmata intressiriski, mis tuleneb vähem kui üheaastase järelejäänud tähtajaga makse pooltest;
krediidiasutus või investeerimisühing võib käsitleda samas valuutas nomineeritud kahest makse poolest koosnevaid tehinguid ühe koondtehinguna. Makse poolte suhtes kohaldatavat käsitlust kohaldatakse sel juhul koondtehingu suhtes.
Artikkel 277
Lineaarse riskiprofiiliga tehingud
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad lineaarse riskiprofiiliga tehinguid riski positsioonides kooskõlas järgmiste sätetega:
lineaarse riskiprofiiliga tehinguid, mille alusvaraks on aktsiad (sh aktsiaindeksid), kuld, muud väärismetallid või muud kaubad, kajastatakse alusvara alusel vastava aktsia (või aktsiaindeksi) või kauba riski positsioonis ja makse poole alusel intressimäära riski positsioonis;
lineaarse riskiprofiiliga tehinguid, mille alusvaraks on võlainstrument, kajastatakse alusvara alusel vastava võlainstrumendi intressimäära riski positsioonis ning makse poole alusel vastavas teises intressimäära riski positsioonis;
lineaarse riskiprofiiliga tehinguid, milles nähakse ette makse vahetamine makse vastu, sealhulgas valuutaforvardid, kajastatakse iga makse poole alusel vastavas intressimäära riski positsioonis.
Kui punktis a, b või c nimetatud tehingu puhul on makse pool või alusvaraks olev võlainstrument nomineeritud välisvaluutas, kajastatakse see makse pool või alusvara ka asjaomase valuuta riski positsioonis.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod;
rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 278
Mittelineaarse riskiprofiiliga tehingud
Artikkel 279
Tagatise käsitlemine
Riski positsiooni kindlaksmääramisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tagatist järgmiselt:
vastaspoolelt saadud tagatist käsitletakse kui tuletislepingust tulenevat kohustust vastaspoolele (ehk kui lühikest positsiooni), mis kuulub tasumisele kõnealuse kindlaksmääramise päeval;
vastaspoolele antud tagatist käsitletakse kui nõuet vastaspoole ees (ehk kui pikka positsiooni), mis kuulub tasumisele kõnealuse kindlaksmääramise päeval.
Artikkel 279a
Järelevalveline delta
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
kooskõlas rahvusvahelisel tasandil toimuvate regulatiivsete arengusuundumustega valem, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, ning samuti valemi jaoks sobilik regulatiivne volatiilsus;
meetod selle kindlaksmääramiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 280
Riski positsioonide arvutamine
Krediidiasutus või investeerimisühing määrab riski positsiooni suuruse ja märgi kindlaks järgmiselt:
kõikide muude instrumentide kui võlainstrumentide puhul:
lineaarse riskiprofiiliga tehingu puhul tegelik tinglik väärtus;
,
kus
Pref |
= |
alusvaraks oleva instrumendi hind alusvaluutas; |
V |
= |
finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral on väärtuseks optsiooni hind); |
p |
= |
alusvaraks oleva instrumendi hind, mis on väljendatud samas valuutas kui V; |
võlainstrumentide ja kõigi tehingute makse poolte puhul:
lineaarse riskiprofiiliga tehingu puhul tegelik tinglik väärtus, mis on korrutatud modifitseeritud kestusega;
, mis on korrutatud modifitseeritud kestusega,
kus
V |
= |
finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral on selleks optsiooni hind); |
r |
= |
intressimäär. |
Kui V ei ole nomineeritud alusvaluutas, tuleb tuletisinstrument ümber arvutada alusvaluutasse, korrutades selle asjaomase valuutakursiga.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jaotavad riski positsioonid maandatud positsioonide kogumitesse. Iga maandatud positsioonide kogumi kohta arvutatakse riski positsioonide kogusumma absoluutväärtus. Selle arvutuse tulemusel saadakse riski positsiooni netoväärtus; artikli 276 lõike 2 kohaldamise eesmärgil arvutatakse riski positsiooni netoväärtus järgmiselt:
Artikkel 281
Intressimäära riski positsioonid
Järgnevast tulenevate intressimäära riski positsioonide puhul:
vastaspoolelt tagatiseks saadud hoiused;
makse pooled;
alusvaraks olevad võlainstrumendid,
mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 336 tabelile 1 igal üksikjuhul eraldi omavahendite nõuet kuni 1,60 %, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud need positsioonid valuutade lõikes ühte kuuest tabelis 4 esitatud maandatud positsioonide kogumist.
Tabel 4
|
Valitsuse viiteintressimäärad |
Muud intressimäärad kui valitsuse viiteintressimäärad |
Lõpptähtaeg |
alla 1 aasta |
alla 1 aasta |
> 1 ≤ 5 aastat |
> 1 ≤ 5 aastat |
|
üle 5 aasta |
üle 5 aasta |
Artikkel 282
Maandatud positsioonide kogumid
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidiriski vahetustehingute kogumit tuleb käsitada järgmiselt:
riski positsiooni suurus sellise tehingu tingimuste aluseks olevas võlainstrumendis, mis kuulub n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidiriski vahetustehingu aluseks olevasse kogumisse, on tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi tegelik tinglik väärtus, mis on korrutatud kõnealuse n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tuletisinstrumendi modifitseeritud kestusega seoses muutusega tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi krediidiriski marginaalis;
iga tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi jaoks, mis kuulub asjaomase n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidiriski vahetustehingu aluseks olevasse kogumisse, moodustatakse üks maandatud positsioonide kogum. Riski positsioone, mis tulenevad erinevatest n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidest, ei tohi kaasata samasse maandatud positsioonide kogumisse;
vastaspoole krediidiriski kordaja, mida kohaldatakse iga maandatud positsioonide kogumi suhtes, mis on moodustatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tuletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva ühe võlainstrumendi jaoks, on järgmine:
0,3 % tehingu tingimuste aluseks olevate võlainstrumentide puhul, millel on tunnustatud krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang, mis on samaväärne krediidikvaliteedi astmega 1-3;
0,6 % muude võlainstrumentide puhul.
Järgnevast tulenevate intressimäära riski positsioonide puhul:
vastaspoolele tagatiseks antud hoiused, kui sellel vastaspoolel puuduvad madala spetsiifilise riskiga tasumata võlakohustused;
alusvaraks olevad võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 336 tabelile 1 omavahendite nõuet üle 1,60 %.
Iga emitendi kohta peab olema üks maandatud positsioonide kogum.
Kui makse pool jäljendab sellist võlainstrumenti, siis moodustatakse üks maandatud positsioonide kogum ka tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi iga emitendi jaoks.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib määrata riski positsioonid, mis tulenevad konkreetse emitendi emiteeritud võlainstrumentidest või sama emitendi emiteeritud tehingu tingimuste aluseks olevatest võlainstrumentidest, mida makse pooled jäljendavad, või krediidiriski vahetustehingu tingimuste aluseks olevatest võlainstrumentidest, samasse maandatud positsioonide kogumisse.
Käesoleva lõike kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle, kas alusvaraks olevad instrumendid on sarnased, kindlaks järgmiste põhimõtete kohaselt:
aktsiate puhul on alusvaraks olev instrument sarnane, kui selle on emiteerinud sama emitent. Aktsiaindeksit käsitletakse kui eraldi emitenti;
väärismetallide puhul on alusvaraks olev instrument sarnane, kui tegemist on sama metalliga. Väärismetallide indeksit käsitletakse kui eraldi väärismetalli;
elektrienergia puhul on alusvaraks olev instrument sarnane, kui tarnimisega seotud õigused ja kohustused osutavad samale tipptunni või tipptunnivälise ülekande ajavahemikule 24 tunni sees;
kaupade puhul on alusvaraks olev instrument sarnane, kui tegemist on sama kaubaga. Kauba indeksit käsitletakse kui eraldi kaupa.
Erinevate maandatud positsioonide kogumi kategooriate puhul kohaldatavad vastaspoole krediidiriski kordajad (CCRM) on esitatud järgmises tabelis:
Tabel 5
|
Maandatud positsioonide kogumite kategooriad |
Vastaspoole krediidiriski kordaja (CCRM) |
1. |
Intressimäärad |
0,2 % |
2. |
Intressimäärad riski positsioonide puhul, mis tulenevad krediidiriiski vahetustehingu tingimuste aluseks olevast võlainstrumendist ja mille suhtes IV jaotise 2. peatüki tabeli 1 kohaselt kohaldatakse omavahendite nõuet kuni 1,60 % |
0,3 % |
3. |
Intressimäärad riski positsioonide puhul, mis tulenevad võlainstrumendist või tehingu tingimuste aluseks olevast võlainstrumendist, mille suhtes IV jaotise 2. peatüki tabeli 1 kohaselt kohaldatakse omavahendite nõuet üle 1,60 % |
0,6 % |
4. |
Valuutakursid |
2,5 % |
5. |
Elektrienergia |
4 % |
6. |
Kuld |
5 % |
7. |
Aktsiad |
7 % |
8. |
Väärismetallid (v.a kuld) |
8,5 % |
9. |
Muud kaubad (v.a väärismetallid ja elektrienergia) |
10 % |
10. |
Börsiväliste tuletisinstrumentide alusvaraks olevad instrumendid, mis ei ole loetletud üheski eelnevas kategoorias |
10 % |
Börsiväliste tuletisinstrumentide alusvaraks olevad instrumendid, millele on osutatud tabeli 5 punktis 10, määratakse iseseisvatesse maandatud positsioonide kogumitesse, mis moodustatakse eraldi iga alusvaraks olevate instrumentide kategooria jaoks.
6. jagu
Sisemudeli meetod
Artikkel 283
Luba sisemudeli meetodi kasutamiseks
Kui pädevad asutused on veendunud, et krediidiasutus või investeerimisühing on lõikes 2 sätestatud nõude täitnud, lubavad nad sellel krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ükskõik millise puhul järgmistest tehingutest:
artikli 273 lõike 2 punktis a osutatud tehingud;
artikli 273 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud tehingud;
artikli 273 lõike 2 punktides a-d osutatud tehingud.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kasutada sisemudeli meetodit riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks esimese lõigu punktides a-c osutatud mis tahes tehingu puhul, võib ta kasutada sisemudeli meetodit ka artikli 273 lõike 2 punktis e osutatud tehingute puhul.
Olenemata artikli 273 lõike 1 kolmandast lõigust, võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada mitte kohaldada kõnealust meetodit oma suuruselt ja riskilt väheoluliste riskipositsioonide suhtes. Sel juhul kohaldab krediidiasutus või investeerimisühing nende riskipositsioonide suhtes üht 3.-5. jaos sätestatud meetoditest, kui iga meetodi kohaldamisega kaasnevad nõuded on täidetud.
Kõnealuste meetodite kasutamisel võib neid konsolideerimisgrupi siseselt püsivalt omavahel kombineerida. Ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu siseselt võib kõnealuste meetodite kasutamisel neid omavahel kombineerida üksnes juhul, kui üht neist meetoditest kasutatakse artikli 282 lõikes 6 osutatud juhtude puhul.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida enam käesolevas jaos sätestatud nõudeid, teatab ta sellest pädevale asutusele ja teeb ühte järgmistest:
esitab pädevale asutusele kava nõuetele vastavuse õigeaegseks saavutamiseks;
tõendab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.
Artikkel 284
Riskipositsiooni väärtus
Mudelis, mida krediidiasutus või investeerimisühing sel eesmärgil kasutab, tuleb:
täpsustada tasaarvestatavate tehingute kogumi prognoositav turuväärtuse muutuste jaotus, mis põhineb asjaomaste turutegurite, nagu intressimäärade ja valuutakursside koondmuutustel;
arvutada turutegurite koondmuutuste põhjal tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus igal asjaomasel kuupäeval tulevikus.
Selliste vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisemudeli meetodit, võrdub vastaspoole krediidiriski omavahendite nõue ühega järgmistest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem:
kõnealuste riskipositsioonide omavahendite nõue, mis on arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni alusel, kasutades praegusi turuandmeid;
kõnealuste riskipositsioonide omavahendite nõue, mis on arvutatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni alusel, kasutades üht ja järjepidevat stressi kalibreerimist kõigi selliste vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul, mille suhtes nad kohaldavad sisemudeli meetodit.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskipositsiooni väärtuse (välja arvatud artikli 291 lõigete 4 ja 5 reguleerimisalasse jäävate vastaspoolte puhul, kelle puhul on tuvastatud esinevat spetsiifiline korrelatsioonirisk) alfa (α) ja tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni (tegeliku EPE) korrutisena järgmiselt:
Riskipositsiooni väärtus = α · Tegelik EPE
kus
α |
= |
1,4, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused nõuavad kõrgemat α väärtust või lubavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada sisehinnanguid kooskõlas lõikega 9. |
Tegelik EPE arvutatakse selliselt, et prognoositakse oodatav riskipositsioon (EEt) kui keskmine riskipositsioon tulevasel kuupäeval t, kusjuures keskmine leitakse asjaomaste tururiskitegurite võimalike tulevikuväärtuste alusel.
Mudeliga prognoositakse oodatav riskipositsioon (EE) tulevaste kuupäevade aegreal t1, t2, t3 jne.
Tegelik oodatav riskipositsioon teataval kuupäeval (tegelik EE) arvutatakse rekursiivselt järgmiselt:
kus
Tegelik EPE on keskmine tegelik EE tulevase riskipositsiooni esimese aasta jooksul. Kui kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, on EPE keskmine EE kuni kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute lõpptähtaja saabumiseni. ►C3 Tegelik EPE arvutatakse tegeliku EE kaalutud keskmisena:
kus kaalud
võimaldavad arvesse võtta juhtusid, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse kuupäevade alusel, mille vahele jääv ajavahemik ei ole võrdne. ◄
Olenemata lõikest 4, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada alfa sisehinnanguid, kui:
alfa on kõikide vastaspoolte jaoks vastaspoole krediidiriski positsiooni täieliku simulatsiooni alusel arvutatud sisemise kapitali (lugeja) ja oodatava positiivse riskipositsiooni (EPE) alusel arvutatud sisemise kapitali (nimetaja) suhe;
nimetajas kasutatakse oodatavat positiivset riskipositsiooni selliselt, nagu oleks tegu kindlaksmääratud võlgnetava summaga.
Käesoleva lõike alusel antud hinnangute kasutamisel ei tohi alfa olla väiksem kui 1,2.
Artikkel 285
Riskipositsiooni väärtus tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut
Juhul kui tasaarvestatavate tehingute kogumil on võimendustagatise leping ja kogumi suhtes kohaldatakse igapäevaselt turuhinnas hindamist, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing käesolevas lõikes sätestatud tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni. Kui mudelis võetakse oodatava riskipositsiooni hindamisel arvesse võimendustagatise kasutamise mõju, võib krediidiasutus või investeerimisühing pädeva asutuse loal kasutada mudeliga leitud oodatava riskipositsiooni näitajat otse artikli 284 lõikes 5 esitatud valemis. Pädevad asutused annavad kõnealuse loa üksnes juhul, kui nad kontrollivad, et mudelis võetakse oodatava riskipositsiooni hindamisel võimendustagatise kasutamise mõju nõuetekohaselt arvesse. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole sellist luba saanud, kasutab ühte järgmistest oodatava positiivse riskipositsiooni näitajatest:
tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mille arvutamisel ei arvestata hoitavat või võimendustagatise vormis antud tagatist, millele on liidetud vastaspoolele antud mis tahes tagatis, sõltumatult igapäevase hindamise ja võimendustagatise arvestamise protsessist või praegusest riskipositsioonist;
tegelik oodatav positiivne riskipositsioon, mis arvutatakse riskipositsiooni võimaliku suurenemisena riski võimendustagatise perioodi jooksul, millele on liidetud üks järgnevatest, olenevalt sellest, kumb neist on suurem:
praegune riskipositsioon, sealhulgas kõik praeguse hetke seisuga hoitavad või antud tagatised, välja arvatud nõutud või vaidlusalused tagatised;
suurim neto riskipositsioon, sealhulgas võimendustagatise lepingu kohane tagatis, mis ei käivitaks tagatise nõuet. Kõnealuses summas tuleb arvesse võtta kõiki võimendustagatise lepingu kohaselt kohaldatavaid künniseid, minimaalseid ülekandesummasid, sõltumatuid summasid ja alustamise tagatisi.
Punkti b kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisandi tehingute turuhinnas hinnatud väärtuse oodatava positiivse muutusena riski võimendustagatise perioodi jooksul. Tagatise väärtuse muutuste kajastamiseks kasutatakse kas 4. peatüki 4. jao kohaseid regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente või finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kohaseid volatiilsusega korrigeerimiste sisehinnanguid, võttes sealjuures eelduseks, et riski võimendustagatise perioodi jooksul tagatismakseid ei tehta. Riski võimendustagatise perioodi minimaalne kestus on sätestatud lõigetes 2 kuni 5.
Tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse igapäevast võimendustagatise ümberarvestamist ja turuhinnas hindamist, ei tohi võimendustagatise lepinguga riskipositsiooni väärtuse modelleerimiseks kasutatav riski võimendustagatise periood olla lühem kui:
viis tööpäeva tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mis koosnevad ainuüksi repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest ning võimenduslaenu tehingutest;
kümme tööpäeva kõigi muude tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.
Lõike 2 punktide a ja b suhtes kohaldatakse järgmisi erandeid:
kõigi selliste tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille raames tehtud tehingute arv ületab mis tahes hetkel kvartali kestel 5000 tehingut, ei tohi järgmises kvartalis kohaldatav riski võimendustagatise periood olla lühem kui 20 tööpäeva. Seda erandit ei kohaldata krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisriski positsioonide puhul;
tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul, mille raamesse kuulub üks või mitu mittelikviidse tagatisega tehingut või raskesti asendatav börsiväline tuletusinstrument, ei tohi riski võimendustagatise periood olla lühem kui 20 tööpäeva.
Krediidiasutus või investeerimisühing määrab selle, kas tagatis on mittelikviidne või kas börsivälised tuletusinstrumendid on raskesti asendatavad, kindlaks halvenenud turutingimuste kontekstis, mida iseloomustab see, et puuduvad pidevalt aktiivsed turud, kus vastaspool saaks hiljemalt kahe päeva jooksul mitmeid hinnanoteeringuid, mis ei liigutaks turgu ega kujutaks endast hinda, mille näol oleks tegemist turuhinnaga võrreldes diskontot (tagatise puhul) või preemiat (börsivälise tuletisinstrumendi puhul) pakkuva hinnaga.
Krediidiasutus või investeerimisühing võtab arvesse seda, kas tehingud või tema poolt tagatisena hoitavad väärtpaberid on kontsentreerunud ühele vastaspoolele ja kas juhul, kui see vastaspool ootamatult turult lahkuks, oleks krediidiasutusel või investeerimisühingul võimalik need tehingud või väärtpaberid asendada.
Võimendustagatise ümberarvestamise korral, mis toimub perioodiliselt N päevase intervalliga, on riski võimendustagatise periood vähemalt võrdne lõigetes 2 ja 3 sätestatud perioodiga (F), millele on liidetud N päeva ja millest on lahutatud üks päev. Seega:
Riski võimendustagatise periood = F + N – 1
Artikkel 286
Vastaspoole krediidiriski juhtimine — põhimõtted, protsessid ja süsteemid
Krediidiasutus või investeerimisühing kehtestab ja rakendab vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistiku, mis koosneb järgnevast:
põhimõtted, protsessid ja süsteemid, mis tagavad vastaspoole krediidiriski tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, heakskiitmise ja vastavasisulise sisemise aruandluse;
protseduurid, mis tagavad kõnealuste põhimõtete, protsesside ja süsteemide järgimise.
Kõnealused põhimõtted, protsessid ja süsteemid peavad olema olemuslikult usaldusväärsed, terviklikult rakendatavad ja dokumenteeritud. Dokumentatsioon sisaldab selgitusi vastaspoole krediidiriski mõõtmise empiiriliste tehnikate kohta.
Lõike 1 kohaselt nõutavas vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse arvesse vastaspoole krediidiriskiga seonduvat tururiski, likviidsusriski, õiguslikku riski ja operatsiooniriski. Eeskätt peab raamistik tagama, et krediidiasutus või investeerimisühing järgib järgmisi põhimõtteid:
ta ei tee vastaspoolega äritehinguid ilma eelnevalt tema krediidivõimelisust hindamata;
ta võtab nõuetekohaselt arvesse arveldusega seotud ja arveldusele eelnevat krediidiriski;
ta juhib kõnealuseid riske võimalikult kõikehaaravalt nii vastaspoole tasandil, koondades vastaspoole krediidiriski positsioonid ja muud krediidiriski positsioonid, kui ka äriühingu tasandil.
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab sisemudeli meetodit, tagab, et tema vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse pädevat asutust rahuldaval viisil arvesse kõige järgnevaga seonduvat likviidsusriski:
võimalikud sissetulevad lisatagatise nõuded variatsioonitagatise või muud liiki võimendustagatiste, nagu alustamise tagatis või sõltumatu tagatis, vahetamiste kontekstis negatiivsete turušokkide korral;
võimalikud sissetulevad nõuded vastaspoolte antud ülemäärase tagatise tagastamiseks;
nõuded, mis tulenevad krediidiasutusele või investeerimisühingule endale antud välise krediidikvaliteedi hinnangu võimalikust langetamisest.
Krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et tagatise uuesti kasutamise laad ja periood on kooskõlas tema likviidsusvajadustega ega ohusta tema suutlikkust tagatis õigeaegselt anda või tagastada.
Artikkel 287
Organisatsioonistruktuurid vastaspoole krediidiriski juhtimiseks
Sisemudeli meetodit kasutav krediidiasutus või investeerimisühing seab sisse ja säilitab:
lõikele 2 vastava riskikontrolli üksuse;
lõikele 3 vastava tagatiste haldamise üksuse.
Riskikontrolli üksus vastutab vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise, sealhulgas mudeli algse ja jätkuva valideerimise eest, ning täidab järgmisi funktsioone ja vastab järgmistele nõuetele:
ta vastutab krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole riski juhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest;
ta koostab igapäevaseid aruandeid krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmise mudeli väljundite kohta ja analüüsib neid. Kõnealune analüüs hõlmab vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuste näitajate ja kauplemislimiitide vahelise suhte hindamist;
ta kontrollib sisendandmete terviklikkust ning koostab ja analüüsib aruandeid krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmise mudeli väljundite kohta, hinnates muu hulgas riskipositsiooni näitajate ning krediidi- ja kauplemislimiitide vahelist suhet;
ta on sõltumatu üksustest, kes vastutavad riskipositsioonide algatamise, pikendamise või nendega kauplemise eest, ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;
tal on piisavalt töötajaid;
ta annab aru otse krediidiasutuse või investeerimisühingu kõrgemale juhtkonnale;
tema töö on tihedalt integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu igapäevasesse krediidiriski juhtimise protsessi;
tema väljundid moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski ja üldise riskiprofiili planeerimise, jälgimise ja kontrolli protsessi lahutamatu osa.
Tagatiste haldamise üksus täidab järgmisi ülesandeid ja funktsioone:
lisatagatise nõuete arvutamine ja esitamine, lisatagatise nõuete üle peetavate vaidluste haldamine ning sõltumatute summade, alustamise tagatiste ja variatsioonitagatiste tasemete kohta täpse igapäevase aruandluse koostamine;
lisatagatise nõuete esitamiseks kasutatavate andmete terviklikkuse kontrollimine ning selle tagamine, et need andmed oleksid järjepidevad ja et neid võrreldaks regulaarselt kõigi asjakohaste krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemiste andmeallikatega;
tagatise uuesti kasutamise ulatuse jälgimine ja mis tahes selliste muudatuste jälgimine, mis on toimunud krediidiasutuse või investeerimisühingu õigustes tema antud tagatisele või tema õigustes, mis seonduvad tema antud tagatisega;
asjakohasele juhtkonna tasandile aru andmine selle kohta, millist liiki tagatisvara kasutatakse uuesti ja millised on sellise uuesti kasutamise tingimused, sealhulgas instrumendid, krediidikvaliteet ja lõpptähtaeg;
krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud üksikutele tagatisvara liikidele kontsentreerumise jälgimine;
kõrgemale juhtkonnale regulaarselt, kuid vähemalt kord kvartalis, tagatiste haldamist käsitleva teabe kohta aruannete esitamine, mis hõlmab teavet saadud ja antud tagatiste liigi ning lisatagatise nõuete üle peetavate vaidluste suuruse, aegumise ja põhjuste kohta. Kõnealune sisemine aruandlus peab kajastama ka nimetatud näitajate trende.
Artikkel 288
Vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi läbivaatamine
Krediidiasutus või investeerimisühing viib siseauditi protsessi raames regulaarselt läbi oma vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi sõltumatu läbivaatamise. Kõnealune läbivaatamine hõlmab artikli 287 kohaselt nõutud kontrolli üksuse ja tagatiste haldamise üksuse tegevuse läbivaatamist ning selles tuleb eelkõige käsitleda vähemalt järgnevat:
artikli 286 kohaselt nõutud vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi ja protsessi käsitleva dokumentatsiooni piisavus;
artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt nõutud vastaspoole krediidiriski kontrolli üksuse korraldus;
artikli 287 lõike 1 punkti b kohaselt nõutud tagatiste haldamise üksuse korraldus;
vastaspoole krediidiriski näitajate integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;
front-office'i ja back-office'i töötajate poolt kasutatav riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmise protsess;
vastaspoole krediidiriski mõõtmise protsessis mis tahes oluliste muudatuste valideerimine;
riskimõõtmise mudeliga hõlmatud vastaspoole krediidiriski ulatus;
juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;
vastaspoole krediidiriski andmete täpsus ja täielikkus;
tagatis- ja tasaarvestuskokkulepetes sisalduvate juriidiliste tingimuste täpne kajastamine riskipositsiooni väärtuse mõõtmisel;
mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuses, õigeaegsuses ja usaldusväärsuses, sealhulgas nende sõltumatuses veendumine;
volatiilsuse ja korrelatsiooni eelduste täpsus ja asjakohasus;
hindamise ja riski ülekandmise arvutuste täpsus;
mudeli täpsuse kontroll artikli 293 lõike 1 punktide b-e kohase sagedase järeltestimise abil;
asjaomaste regulatiivsete nõuete täitmine vastaspoole krediidiriski kontrolli üksuse ja tagatiste haldamise üksuse poolt.
Artikkel 289
Kasutustest
Artikkel 290
Stressitestimine
Programmi raames kohaldatakse vähemalt kvartaalseid mitmetegurilise stressitestimise stsenaariume ja hinnatakse olulisi muid kui turuhindade ebasoodsas suunas liikumisest tulenevaid riske, sealhulgas tulukõverast tulenevat riskipositsiooni ja alusriske. Mitmetegurilistes stressitestides käsitletakse vähemalt järgmisi stsenaariume, kus leiab aset järgnev:
toimunud on tugeva mõjuga ebasoodsad majandus- või turusündmused;
turu üldine likviidsus on märkimisväärselt vähenenud;
suur finantsvahendaja likvideerib oma positsioone.
Artikkel 291
Korrelatsioonirisk
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„üldine korrelatsioonirisk” – risk, mis tekib juhul, kui vastaspoolte makseviivituse tõenäosus on positiivses korrelatsioonis üldiste tururiski teguritega;
„spetsiifiline korrelatsioonirisk” – risk, mis tekib juhul, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole vastu on positiivses korrelatsioonis vastaspoole makseviivituse tõenäosusega, mis tuleneb vastaspoolega sõlmitud tehingute iseloomust. Krediidiasutust või investeerimisühingut loetakse avatuks spetsiifilisele korrelatsiooniriskile, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole vastu on oodatavalt suur ja ka vastaspoole makseviivituse tõenäosus on suur.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuded seoses tehingutega, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk ning mille puhul on olemas õiguslik seos vastaspoole ja börsivälise tuletisinstrumendi alusvara emitendi või artikli 273 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud tehingute alusvara emitendi vahel, kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
instrumente, mille puhul esineb spetsiifiline korrelatsioonirisk, ei kaasata muude selle vastaspoolega sõlmitud tehingutega samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse, vaid igaüht neist käsitatakse eraldiseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina;
igas sellises eraldiseisvas tasaarvestatavate tehingute kogumis võrdub ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu riskipositsiooni väärtus alusvaraks oleva instrumendi järelejäänud õiglasele väärtusele tekkiva täieliku oodatava kahjuga, tuginedes eeldusele, et alusvara emitent on likvideerimisel;
krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, on selliste vahetustehingute makseviivitusest tingitud kahjumäär 100 %;
krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kes kasutab 2. peatükis sätestatud meetodit, on kohaldatavaks riskikaaluks riskikaal, mida kasutatakse tagamata tehingute puhul;
kõigi muude tehingute puhul, millel on mis tahes sellises eraldiseisvas tasaarvestatavate tehingute kogumis üks alusvara, arvutatakse riskipositsiooni väärtus kooskõlas eeldusega, et sellised alusvaraks olevad võlainstrumendid, mille emitent on vastaspoolega õiguslikult seotud, satuvad ootamatult makseviivitusse. Tehingute puhul, mille tingimuste aluseks on alusvarade kogum või indeks, kohaldatakse selliste asjakohaste alusvaraks olevate võlainstrumentide puhul, mille emitent on vastaspoolega õiguslikult seotud, ootamatu maskeviivitusesse sattumise eeldust juhul, kui nende mõju on oluline;
selles ulatuses, milles kasutatakse olemasolevaid tururiski arvutusi, mis on tehtud IV jaotise 5. peatüki 4. jaos sätestatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski omavahendite nõuete arvutamiseks ja mis juba sisaldavad makseviivitusest tingitud kahjumäära eeldust, on valemis kasutatavaks makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuseks 100 %.
Artikkel 292
Modelleerimise protsessi terviklikkus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad artiklis 284 sätestatud modelleerimise protsessi terviklikkuse, võttes selleks vähemalt järgmised meetmed:
mudel peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt;
nimetatud tingimused peavad sisaldama vähemalt lepingu tinglikku väärtust, lõpptähtaega, alusvara, võimendustagatise arvestamise korda ja tasaarvestuskorda;
nimetatud tingimusi ja spetsifikatsioone tuleb hoida andmebaasis, mida tuleb auditeerida ametlikult ja regulaarselt;
tasaarvestuskorra arvessevõtmise protsess, mille raames nõutakse, et juriidiline personal peab kontrollima kõnealuse korra raames toimuva tasaarvestuse õiguslikku jõustatavust;
punktis d nõutava kontrolli tulemused peab punktis c osutatud andmebaasi sisestama sõltumatu üksus;
tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone käsitlevate andmete oodatava positiivse riskipositsiooni mudelisse kandmise suhtes tuleb rakendada siseauditit;
kasutusel peavad olema mudeli ja andmeallikasüsteemide vahelised ametlikud võrdlemisprotsessid, et jätkuvalt kontrollida, et oodatav positiivne riskipositsioon kajastaks tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigesti või vähemalt konservatiivselt.
Tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks stressi kalibreerimist kasutades kasutab krediidiasutus või investeerimisühing tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni kalibreerimiseks kas kolme aasta andmeid, mis sisaldavad tema vastaspoolte krediidiriski marginaalide stressiperioodi, või sellistest stressiperioodidest pärinevaid turupõhiseid andmeid.
Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nimetatud eesmärgil lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõudeid.
Pädevad asutused nõuavad krediidiasutuselt või investeerimisühingult, et ta korrigeeriks oma stressi kalibreerimist, kui kõnealuste võrdlusportfellide riskipositsioonid erinevad üksteisest oluliselt.
Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab mudeli suhtes valideerimisprotsessi, mis peab olema tema põhimõtetes ja protseduurides selgelt väljendatud. Kõnealuses valideerimisprotsessis:
täpsustatakse, millist tüüpi testimist on vaja läbi viia, et tagada mudeli usaldusväärsus ja selgitada välja tingimused, mille puhul mudeli aluseks olevad eeldused on ebasobivad ja võivad seega põhjustada oodatava positiivse riskipositsiooni liiga väiksena näitamise;
sisaldub selle läbivaatamine, kas mudel on piisavalt põhjalik.
Krediidiasutus või investeerimisühing peab jälgima asjakohaseid riske ja tal peavad olema kasutusel protseduurid oma tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni hinnangu korrigeerimiseks, kui kõnealused riskid muutuvad oluliseks. Käesoleva lõike kohaldamisel peab krediidiasutus või investeerimisühing:
selgitama välja oma riskipositsioonid, mis tulenevad artikli 291 lõike 1 punktis b täpsustatud viisil tekkinud spetsiifilisest korrelatsiooniriskist, ja riskipositsioonid, mis tulenevad artikli 291 lõike 1 punktis a täpsustatud viisil tekkinud üldisest korrelatsiooniriskist, ning juhtima neid riskipositsioone;
riskipositsioonide puhul, millel on ühe aasta järel tõusev riskiprofiil, võrdlema regulaarselt ühe aasta kohta arvutatud asjaomase riskipositsiooni näitaja hinnangut riskipositsiooni kogu olemasoluperioodi kohta arvutatud sama riskipositsiooni näitajaga;
riskipositsioonide puhul, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, võrdlema regulaarselt asenduskulu (praegust riskipositsiooni) ja realiseerunud riskipositsiooni profiili ning säilitama andmeid, mis võimaldavad sellise võrdluse tegemist.
Artikkel 293
Riskijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded
Krediidiasutus või investeerimisühing peab täitma järgmisi nõudeid:
ta täidab III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud kvalitatiivseid nõudeid;
ta rakendab regulaarset järeltestimise programmi, mille raames võrreldakse mudeli abil leitud riskinäitajaid realiseerunud riskinäitajatega ning staatilistel positsioonidel põhinevaid hüpoteetilisi muutusi realiseerunud näitajatega;
ta teostab oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle abil leitud riskinäitajate suhtes algse valideerimise ja jätkuva regulaarse läbivaatamise. Valideerimine ja läbivaatamine on mudeli arendustegevusest sõltumatu;
juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad riskikontrolli protsessis ning tagavad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski kontrolli jaoks piisavate vahendite eraldamise. Sellega seoses tuleb artikli 287 lõike 1 punkti a kohaselt loodud sõltumatu riskikontrolli üksuse koostatavad igapäevased aruanded vaadata läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused anda korraldusi nii üksikute kauplejate võetud positsioonide vähendamiseks kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni vähendamiseks;
sisemine riskimõõtmiseks kasutatav riskipositsioonide mudel on integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu igapäevasesse riskijuhtimise protsessi;
riskimõõtmise süsteemi rakendatakse koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Sellega seoses peavad riskipositsioonide limiidid olema seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmise mudeliga viisil, mis on järjepidev ja mida kauplejad, krediidijuhtimise funktsiooni täitjad ja kõrgem juhtkond hästi mõistavad;
krediidiasutus või investeerimisühing tagab, et tema riskijuhtumissüsteem on põhjalikult dokumenteeritud. Eelkõige peavad tal olema riskimõõtmissüsteemi toimimist käsitlevad dokumenteeritud sisemised põhimõtted, kontrollid ja protseduurid ning töökorraldus, mis tagab kõnealuste põhimõtete järgimise;
riskimõõtmissüsteem vaadatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu enda siseauditi protsessi raames regulaarselt ja sõltumatult läbi. Kõnealune läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli üksuse tegevuse läbivaatamist. Üldine riskijuhtimise protsess tuleb läbi vaadata korrapäraste ajavahemike järel (vähemalt kord aastas) ja kõnealuse läbivaatamise käigus tuleb spetsiaalselt käsitleda vähemalt kõiki artiklis 288 osutatud elemente;
vastaspoole krediidiriski mudelite jätkuv valideerimine, sealhulgas järeltestimine, vaadatakse regulaarselt läbi sellisel juhtkonna tasandil, kellel on piisavad volitused otsustada meetmete üle, mida tuleb võtta mudelite nõrkade külgede parandamiseks.
Artikkel 294
Valideerimisnõuded
Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad osana oma vastaspoole krediidiriski mudeli ja selle riskinäitajate algsest ja jätkuvast valideerimisest järgmiste nõuete täitmise:
krediidiasutus või investeerimisühing teostab järeltestimist, kasutades ajaloolisi andmeid tururiski tegurite muutuste kohta enne pädevatelt asutustelt artikli 283 lõike 1 kohase loa saamist. Järeltestimises võetakse arvesse mitmeid erinevaid vähemalt üheaastaseid erineva alguskuupäevaga prognoosiperioode, mis hõlmavad väga erinevaid turutingimusi;
krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab artikli 285 lõike 1 punktis b sätestatud meetodit, valideerib oma mudeli regulaarselt, et testida, kas realiseerunud praegused riskipositsioonid on kooskõlas kõigi ühe aasta sisse jäävate võimendustagatise perioodide kohta tehtud prognoosidega. Kui mõnede tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute lõpptähtaeg on lühem kui üks aasta ja kõnealuse kogumi tundlikkus riskitegurite suhtes on ilma nende tehinguteta suurem, võetakse valideerimisel seda arvesse;
ta teostab oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle asjakohaste riskinäitajate toimimise ning tururiskitegurite prognooside järeltestimist. Tagatisega tehingute puhul hõlmavad arvesse võetavad prognoosiperioodid prognoosiperioode, mis kajastavad tagatud või võimendusega kauplemise puhul kohaldatavaid tüüpilisi riski võimendustagatise perioode;
kui mudeli valideerimine näitab, et tegelik oodatav positiivne riskipositsioon on alahinnatud, võtab krediidiasutus või investeerimisühing vajalikud meetmed mudeli ebatäpsuse korrigeerimiseks;
ta testib osana mudeli algsest ja jätkuvast valideerimise protsessist hinnastamise mudeleid, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski positsiooni arvutamiseks kindla stsenaariumi alusel, mis käsitleb tururiski teguritele tulevikus tekkivaid šokke. Optsioonide hinnastamise mudelites tuleb arvesse võtta optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelis võetakse arvesse tehingupõhist teavet, mis on vajalik, et võtta riskipositsioonid tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kokku. Krediidiasutus või investeerimisühing veendub selles, et tehingud määratakse mudelisiseselt asjakohasesse tasaarvestatavate tehingute kogumisse;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudel sisaldab tehingupõhist teavet, mis võimaldab võtta arvesse võimendustagatise kasutamise mõju. Selles võetakse arvesse nii võimendustagatise praegust summat kui ka võimendustagatisi, mida antakse tulevikus vastaspoolte vahel üle. Sellises mudelis tuleb arvesse võtta võimendustagatise lepingute (ühe- või kahepoolsete) olemust, lisatagatise nõuete sagedust, riski võimendustagatise perioodi, võimendustagatiseta riskipositsiooni madalaimat künnist, mida krediidiasutus või investeerimisühing on valmis aktsepteerima, ja minimaalset ülekandesummat. Sellise mudeliga kas hinnatakse antud tagatise turuhinnaks ümber arvutatud väärtuse muutust või kohaldatakse 4. peatükis sätestatud eeskirju;
mudeli valideerimisprotsessi koosseisu kuulub tüüpiliste vastaspoole portfellide staatiline ajalooline järeltestimine. Krediidiasutus või investeerimisühing teostab sellist järeltestimist mitme tüüpilise kas tegeliku või hüpoteetilise vastaspoole portfelli alusel korrapäraste ajavahemike järel. Kõnealused tüüpilised portfellid tuleb valida selle alusel, kui tundlikud nad on selliste oluliste riskitegurite ja riskitegurite kombinatsioonide suhtes, millele krediidiasutus või investeerimisühing on avatud;
krediidiasutus või investeerimisühing teostab järeltestimist, mille eesmärk on testida vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelis kasutatavaid peamisi eeldusi ja asjaomaseid riskinäitajaid, sealhulgas sama riskiteguri erinevate tähtaegade vahelist modelleeritud suhet ja erinevate riskitegurite vahelisi modelleeritud suhteid;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja selle riskinäitajate toimimise suhtes kohaldatakse asjakohaseid järeltestimise tavasid. Järeltestimise programmi abil peab olema võimalik tuvastada tegeliku oodatava positiivse riskipositsiooni mudeli riskinäitajate halb toimimine;
krediidiasutus või investeerimisühing valideerib oma vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelid ja kõik riskinäitajad perioodide puhul, mis on proportsionaalsed selliste tehingute lõpptähtaegadega, mille suhtes riskipositsioon arvutatakse sisemudeli meetodit kasutades kooskõlas artikliga 283;
krediidiasutus või investeerimisühing testib osana mudeli jätkuvast valideerimise protsessist regulaarselt hinnastamismudeleid, mida kasutatakse vastaspoole riskipositsioonide arvutamiseks, võrreldes neid asjakohaste sõltumatute võrdlusnäitajatega;
krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli ja asjakohaste riskinäitajate jätkuv valideerimine sisaldab hinnangut hiljutise toimimise adekvaatsuse kohta;
krediidiasutus või investeerimisühing hindab osana algsest ja jätkuvast valideerimise protsessist vastaspoole krediidiriski positsiooni mudeli parameetrite ajakohastamise sagedust;
vastaspoole krediidiriski positsiooni mudelite algse ja jätkuva valideerimise raames hinnatakse, kas vastaspoole tasandi ja tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni arvutused on asjakohased.
7. jagu
Lepinguline tasaarvestus
Artikkel 295
Lepingulise tasaarvestuse aktsepteerimine riski vähendavana
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kooskõlas artikliga 298 käsitleda riski vähendavana ainult järgmist liiki lepingujärgseid tasaarvestuskokkuleppeid, tingimusel et pädevad asutused on tasaarvestuskokkulepet artikli 296 kohaselt aktsepteerinud ning krediidiasutus või investeerimisühing täidab artiklis 297 sätestatud nõudeid:
krediidiasutuse või investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahelised kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et iga uuendamise tagajärjel fikseeritakse ühtne netosumma ja jõustub uus poolte jaoks siduv leping, mis asendab kõik varasemad lepingud ja kõik neist tulenevad poolte vahelised kohustused;
muud kahepoolsed kokkulepped krediidiasutuse või investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahel;
lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes on saanud heakskiidu 6. jaos sätestatud meetodi kasutamiseks kõnealuse meetodi rakendusalasse kuuluvate tehingute puhul. Pädevad asutused edastavad EBA-le heakskiidetud lepingujärgsete toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete loetelu.
Konsolideerimisgruppi kuuluvate erinevate juriidiliste isikute vaheliste tehingute tasaarvestust omavahendite nõuete arvutamisel ei aktsepteerita.
Artikkel 296
Lepingujärgsete tasaarvestuskokkulepete aktsepteerimine
Kõik lepingujärgsed tasaarvestuskokkulepped, mida krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva osa kohaselt riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel kasutab, peavad vastama järgmistele tingimustele:
krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud vastaspoolega lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe, millest tuleneb ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingud selliselt, et vastaspoole makseviivituse korral oleks krediidiasutusel või investeerimisühingul õigus saada või kohustus maksta üksnes tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalsete tehingute positiivsete ja negatiivsete turuväärtuste netosumma;
krediidiasutus või investeerimisühing on teinud pädevatele asutustele kättesaadavaks kirjalikud põhjendatud õiguslikud hinnangud selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral ei ületa krediidiasutuse või investeerimisühingu nõuded ja kohustused punktis a osutatud nõudeid ja kohustusi. Õiguslikus hinnangus osutatakse kohaldatavale õigusele:
jurisdiktsioon, kus vastaspool on asutatud;
kui tegemist on ettevõtja filiaaliga, mis asub muus riigis kui see, kus ettevõtja on asutatud, siis filiaali asukohariigi jurisdiktsioon;
jurisdiktsioon, mille õigus reguleerib tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud individuaalseid tehinguid;
jurisdiktsioon, mille õigus reguleerib mis tahes lepingut või kokkulepet, mis on vajalik lepingujärgse tasaarvestuse teostamiseks;
igast vastaspoolest tulenev krediidirisk summeeritakse, saades tulemuseks ühtse õigusliku riskipositsiooni, mis hõlmab kõiki iga vastaspoolega sõlmitud tehinguid. Saadud koondpositsioone kasutatakse krediidilimiitide määramisel ja sisemise kapitali arvutamisel;
leping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda (s.o mittetäitmisklausel), isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja.
Kui mis tahes pädev asutus ei ole veendunud selles, et lepingujärgne tasaarvestus on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav iga punktis b osutatud jurisdiktsiooni õiguse alusel, ei aktsepteerita lepingujärgset tasaarvestuskokkulepet riski vähendavana kummagi vastaspoole puhul. Pädevad asutused teavitavad üksteist sellest.
Punktis b osutatud õiguslike hinnangute koostamisel võib lähtuda lepingulise tasaarvestuse liikidest. Lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped peavad vastama järgmistele lisatingimustele:
lõike 2 punktis a osutatud netosumma all mõistetakse iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu positiivse või negatiivse väärtuse netosummat lepingu lõpetamisel ning üksiktehingu positiivse või negatiivse turuväärtuse netosummat (toodetevaheline netosumma);
lõike 2 punktis b osutatud õiguslikes hinnangutes käsitletakse kogu lepingujärgse toodetevahelise tasaarvestuskokkuleppe kehtivust ja jõustatavust vastavalt kõnealuse kokkuleppe tingimustele ning tasaarvestuskorra mõju iga hõlmatud üksiku kahepoolse tasaarvestuse raamlepingu olulistele sätetele.
Artikkel 297
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohustused
Võttes arvesse lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet, peab krediidiasutus või investeerimisühing jätkuvalt vastama kohaldatavatele kahepoolse tasaarvestuse aktsepteeritavusele esitatavatele nõuetele ja 4. peatükis sätestatud krediidiriski maandamise arvessevõtmise nõuetele iga hõlmatud üksiku kahepoolse raamlepingu ja tehingu puhul.
Artikkel 298
Mõju, mis tuleneb tasaarvestuse aktsepteerimisest riski vähendavana
Lepingujärgsete tasaarvestuskokkulepete suhtes kohaldatakse järgmist käsitlust:
5. ja 6. jao kohaldamisel aktsepteeritakse tasaarvestust vastavalt kõnealustes jagudes sätestatule;
uuenduslepingute puhul võib asjaomaste brutosummade asemel kaaluda kõnealustes lepingutes fikseeritud ühtseid netosummasid.
3. jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta uuenduslepingut arvesse järgneva kindlaksmääramisel:
artikli 274 lõikes 1 osutatud praegune asenduskulu;
artikli 274 lõikes 2 osutatud põhisumma tinglikud väärtused või alusvara väärtused.
4. jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 275 lõikes 1 osutatud tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võtta uuenduslepingut arvesse põhisumma tingliku väärtuse arvutamisel. Sel juhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tabelis 3 esitatud protsendimäärasid;
muude tasaarvestuskokkulepete puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud 3. jagu järgmiselt:
artikli 274 lõikes 2 osutatud praeguse asenduskulu leidmiseks tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul võetakse arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku hüpoteetilist netoasenduskulu; kui tasaarvestusest tuleneb netoasenduskulu arvutava krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks netokohustus, loetakse praeguseks asenduskuluks null;
artikli 274 lõikes 2 osutatud potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni väärtust vähendatakse kõigi tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul järgmise valemi kohaselt:
kus
PCEred |
= |
kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud väärtus; |
PCEgross |
= |
kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni väärtuste summa, mille arvutamiseks korrutatakse kõnealuste lepingute põhisummade tinglikud väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega; |
NGR |
= |
neto-bruto suhtarv, mis leitakse kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute netoasenduskulu (lugeja) ja kõigi kõnealuse vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute brutoasenduskulu (nimetaja) jagatisena. |
Artikli 275 lõike 1 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega, kusjuures tinglikud põhisummad korrutatakse tabelis 3 esitatud protsendimääradega.
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitletakse täiesti sarnaste lepingutena valuutaforvardid või muid sarnaseid lepinguid, mille tinglik põhisumma võrdub rahavooga, kui rahavoog peab lepingujärgselt laekuma samal väärtuspäeval ja täielikult samas valuutas.
Kõigi muude tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul võib kohaldatavaid protsendimäärasid vähendada vastavalt tabelis 6 osutatule:
Tabel 6
Esialgne tähtaeg |
Intressimääralepingud |
Välisvaluuta lepingud |
Kuni üks aasta |
0,35 % |
1,50 % |
Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta |
0,75 % |
3,75 % |
Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta |
0,75 % |
2,25 % |
8. jagu
Kauplemisportfelli kuuluvad kirjed
Artikkel 299
Kauplemisportfelli kuuluvad kirjed
Kauplemisportfelli kuuluvate kirjete riskiga kaalutud vara arvutamisel vastaspoole riski puhul täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi põhimõtteid:
kogutulu vahetustehingu krediidituletisinstrumentide ja krediidiriski vahetustehingu krediidituletisinstrumentide puhul leitakse 3. jaos sätestatud meetodi kohane potentsiaalne tuleviku krediidiriski positsioon selliselt, et korrutatakse instrumendi nimiväärtus järgmiste protsendimääradega:
5 %, kui krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument on selline, et kui sellest tuleneks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks otsene riskipositsioon, siis käsitletaks seda III osa IV jaotise 2. peatüki kohaselt kvalifitseeruva kirjena;
10 %, kui krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument on selline, et kui sellest tuleneks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks otsene riskipositsioon, siis ei käsitletaks seda III osa IV jaotise 2. peatüki kohaselt kvalifitseeruva kirjena.
Juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks tuleneb krediidiriski vahetustehingust riskipositsioon, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni protsendimääraks võtta 0 %, välja arvatud juhul, kui krediidiriski vahetustehingu tingimused näevad ette tehingu arveldamise sellise üksuse maksejõuetuse korral, kelle jaoks tuleneb asjaomasest vahetustehingust riskipositsioon, mis kujutab endast lühikest positsiooni alusvaras, seda isegi juhul, kui alusvara ise ei ole makseviivituses.
Juhul kui krediidituletisinstrument pakub krediidiriski kaitset krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva mitme võlainstrumendi hulgast sellele, mille puhul leiab aset n-arvu järjekohaga makseviivitus, lähtub krediidiasutus või investeerimisühing selle kindlaksmääramisel, millist esimeses lõigus sätestatud protsendimääradest kohaldatakse, krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva n-arvu järjekohaga kõige madalama krediidikvaliteediga võlainstrumendist, mida juhul, kui see kuuluks krediidiasutusele või investeerimisühingule, käsitletaks III osa IV jaotise 2. peatüki kohaselt kvalifitseeruva kirjena;
krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta finantstagatise mõju arvessevõtmiseks artiklis 222 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit;
kauplemisportfellis hoitavate repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud aktsepteeritud tagatisena arvesse võtta kõiki finantsinstrumente ja kaupu, mille kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav;
riskipositsioonide korral, mis tulenevad kauplemisportfellis hoitavatest börsivälistest tuletisinstrumentidest, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud aktsepteeritava tagatisena arvesse võtta kaupu, mille aktsepteeritud tagatisena kauplemisportfelli kuulumine on aktsepteeritav;
volatiilsusega korrigeerimiste arvutamiseks juhul, kui asjaomase tehingu raames antakse laenuks, müüakse või esitatakse või võetakse laenuks, ostetakse või saadakse kas koos tagatisega või muul viisil selliseid finantsinstrumente või kaupasid, mis ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavad, ja kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab 4. peatüki 3. jao kohast regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide meetodit, siis käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõnealuseid instrumente ja kaupu samamoodi nagu tunnustatud börsil noteeritud põhiindeksisse mittekaasatud aktsiaid;
kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab selliste finantsinstrumentide või kaupade puhul, mis ei ole 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavad, 4. peatüki 3. jao kohast sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide meetodit, siis arvutab ta iga üksiku kirje jaoks volatiilsusega korrigeerimised. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud heakskiidu 4. peatükis määratletud sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks, võib ta seda meetodit kohaldada ka kauplemisportfelli puhul;
seoses selliste tasaarvestuse raamlepingute arvessevõtmisega, mis käsitlevad repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisportfelli kuuluvate ja sellesse mittekuuluvate positsioonide vahelist tasaarvestust arvesse ainult juhul, kui tasaarvestatavad tehingud vastavad järgmistele tingimustele:
kõiki tehinguid hinnatakse igapäevaselt turuhinnas;
mis tahes instrumente, mis on tehingute raames laenuks võetud, ostetud või saadud, võib võtta 4. peatüki kohaselt aktsepteeritud finantstagatisena arvesse, ilma sealjuures käesoleva lõike punkte c-f kohaldamata;
kui kauplemisportfelli kuuluv krediidituletisinstrument moodustab osa sisemisest riskimaandusest ja krediidiriski kaitse on käesoleva määruse kohaselt kooskõlas artikliga 204 aktsepteeritav, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud üht järgmistest meetoditest:
käsitlevad seda selliselt, nagu kõnealuses krediidituletisinstrumendis olevast positsioonist ei tuleneks vastaspoole riski;
võtavad vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamisel järjepidevalt arvesse kõiki kauplemisportfelli kuuluvaid krediidituletisinstrumente, mis moodustavad osa sisemisest riskimaandusest või on ostetud vastaspoole krediidiriski positsiooni kaitseks, kui krediidiriski kaitset võetakse 4. peatüki kohaselt aktsepteeritavana arvesse.
9. jagu
Omavahendite nõuded keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul
Artikkel 300
Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
„pankrotivarast välistatud” – seoses kliendi varadega tähendab see seda, et on olemas tulemuslik kord, millega tagatakse, et keskse vastaspoole või kliiriva liikme maksejõuetuse korral ei ole need varad kättesaadavad vastavalt kas selle keskse vastaspoole või kliiriva liikme võlausaldajatele, või et varad ei ole kliirivale liikmele kättesaadavad selleks, et katta kahjusid, mida ta kandis muu kliendi või muude klientide maksejõuetuse tagajärjel kui klient, kellelt need varad saadi;
„keskse vastaspoolega seotud tehing” – kliendi ja kliiriva liikme vaheline artikli 301 lõikes 1 loetletud leping või tehing, mis on otseselt seotud kõnealuse kliiriva liikme ja keskse vastaspoole vahelise nimetatud lõikes loetletud lepingu või tehinguga;
„kliiriv liige” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 14 määratletud kliiriv liige;
„klient” – määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 15 määratletud klient või ettevõtja, kes on loonud kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega vastavalt nimetatud määruse artikli 4 lõikele 3.
Artikkel 301
Reguleerimisala
Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste keskse vastaspoolega sõlmitud lepingute ja tehingute suhtes seni, kuni need kehtivad:
krediidituletisinstrumendid ja II lisas loetletud lepingud;
repotehingud;
väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;
pika arveldustähtajaga tehingud;
võimenduslaenu tehingud.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad valida, kas kohaldada lõikes 1 loetletud kehtivate lepingute ja tehingute suhtes, mis on sõlmitud nõuetele vastava keskse vastaspoolega, üht järgmisest kahest käsitlusest:
kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi osamaksudest tulenevate riskipositsioonide suhtes kohaldatav käsitlus, mis on sätestatud vastavalt artiklis 306, välja arvatud nimetatud artikli lõike 1 punktis b sätestatud käsitlus, ja artiklis 307;
artiklis 310 sätestatud käsitlus.
Artikkel 302
Keskse vastaspoole vastu olevate nõuete jälgimine
Artikkel 303
Kliirivate liikmete keskse vastaspoole vastu olevate nõuete käsitlemine
Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb kliiriva liikmena, kas oma tarbeks või kliendi ja keskse vastaspoole vahelise finantsvahendajana, arvutab ta keskse vastaspoole vastu olevate nõuete omavahendite nõuded vastavalt artikli 301 lõigetele 2 ja 3.
Artikkel 304
Kliirivate liikmete klientide vastu olevate nõuete käsitlemine
Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing võib korrutada oma EAD skalaariga omavahendite nõuete arvutamiseks kliendi vastu olevate nõuete puhul, kui ta arvutab need turuväärtuse meetodi, standardmeetodi või esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt. Skalaarid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada võivad, on järgmised:
0,71 viiepäevase riski võimendustagatise perioodi korral;
0,77 kuuepäevase riski võimendustagatise perioodi korral;
0,84 seitsmepäevase riski võimendustagatise perioodi korral;
0,89 kaheksapäevase riski võimendustagatise perioodi korral;
0,95 üheksapäevase riski võimendustagatise perioodi korral;
1 kümnepäevase või pikema riski võimendustagatise perioodi korral.
Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel kohaldab EBA järgmisi põhimõtteid:
määrab kindlaks riski võimendustagatise perioodi artikli 301 lõikes 1 loetletud iga lepingute ja tehingute liigi jaoks;
punkti a kohaselt kindlaks määratud riski võimendustagatise perioodid kajastavad nimetatud punktis osutatud lepingute ja tehingute sulgemisperioodi.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 305
Klientide riskipositsioonide käsitlemine
Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud meetodi kohaldamist, võib krediidiasutus või investeerimisühing juhul, kui ta on klient, arvutada omavahendite nõuded oma kliiriva liikmega tehtud keskse vastaspoolega seotud tehingute kauplemisriski positsioonide puhul vastavalt artiklile 306, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid ja varad, mis on seotud kõnealuste tehingutega, on eristatud ja eraldatud nii kliiriva liikme kui ka keskse vastaspoole tasandil nii kliiriva liikme kui ka kõnealuse kliiriva liikme muude klientide positsioonidest ja varadest ning tulenevalt sellest eristamisest ja eraldamisest on need positsioonid ja varad kliiriva liikme või ühe või rohkema tema muude klientide makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud;
kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu või keskse vastaspoole suhtes kohaldatavate või talle siduvate õigusnormide, eeskirjade ja lepingupõhiste kokkulepetega soodustatakse esialgse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral kliendi nende lepingute ja tehingutega seotud positsioonide ja vastava tagatise ülekandmist teisele kliirivale liikmele kohaldatava riski võimendustagatise perioodi jooksul. Sellisel juhul toimub kliendi positsioonide ja tagatise ülekandmine turuväärtuses, välja arvatud juhul, kui klient taotleb positsiooni sulgemist turuväärtuses;
krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sõltumatu, kirjaliku ja põhjendatud õigusliku hinnangu, milles jõutakse järeldusele, et õigusliku vaidlustamise korral leiaksid asjaomased kohtud ja haldusasutused, et krediidiasutuse või investeerimisühingu, oma kliiriva liikme ja keskse vastaspoole jurisdiktsiooni seaduste kohaselt, krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt keskse vastaspoole kaudu kliiritavate tehingute ja lepingute suhtes kehtiva õiguse kohaselt, tagatist reguleeriva õiguse kohaselt ning punktis b sätestatud tingimuse täitmiseks vajalikku lepingut või kokkulepet reguleeriva õiguse kohaselt ei kannaks klient kahju oma kliiriva liikme ega tema ühegi kliendi maksejõuetuse tõttu;
keskne vastaspool on nõuetele vastav keskne vastaspool.
Artikkel 306
Omavahendite nõuded kauplemisriski positsioonide puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes järgmist käsitlust:
ta kohaldab kõigi oma nõuetele vastavate kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide riskipositsiooni väärtuste suhtes riskikaalu 2 %;
ta kohaldab kõigi oma nõuetele mittevastavate kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes riskikaalu, mida kasutatakse artikli 107 lõike 2 punktis b sätestatud, krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi puhul;
juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb finantsvahendajana kliendi ja keskse vastaspoole vahel ning keskse vastaspoolega seotud tehingu tingimustes on ette nähtud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kohustatud hüvitama kliendile mingeid kahjusid, mis tulenevad tehingu väärtuse muutustest keskse vastaspoole makseviivituse korral, on sellele keskse vastaspoolega seotud tehingule vastava keskse vastaspoolega sõlmitud tehingu riskipositsiooni väärtus null.
Artikkel 307
Omavahendite nõuded keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul
Kliiriva liikmena tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab riskipositsioonide suhtes, mis tulenevad tema poolt nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest osamaksudest, järgmist käsitlust:
ta arvutab omavahendite nõude nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul vastavalt artiklis 308 sätestatud meetodile;
ta arvutab omavahendite nõude nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul vastavalt artiklis 309 sätestatud meetodile.
Artikkel 308
Omavahendite nõuded nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab omavahendite nõude (Ki ) eelrahastatud osamaksust (DFi ) tuleneva riskipositsiooni katmiseks järgmiselt:
kus
β |
= |
keskse vastaspoole poolt krediidiasutusele või investeerimisühingule teatatud kontsentratsioonitegur; |
N |
= |
keskse vastaspoole poolt krediidiasutusele või investeerimisühingule teatatud kliirivate liikmete arv; |
DFCM |
= |
keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksude summa , mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule; |
KCM |
= |
keskse vastaspoole kõikide kliirivate liikmete omavahendite nõuete summa, mis on arvutatud vastavalt lõikes 3 sätestatud kohaldatavale valemile . |
Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab KCM järgmiselt:
kui KCCP ≤ DFCCP , kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit:
;
kui DFCCP< KCCP ≤DF*, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit:
;
kui DF*< KCCP, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit:
kus
DFCCP |
= |
keskse vastaspoole eelrahastatud finantsvahendid, mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule; |
KCCP |
= |
keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule; |
DF* |
= |
; |
|
= |
|
|
= |
keskmine eelrahastatud osamaks, , mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule; |
c1 |
= |
kapitalitegur, mis võrdub järgmisega: ; |
c2 |
= |
kapitalitegur, mis on võrdne 100 %-ga; |
μ |
= |
1,2. |
Artikkel 309
Omavahendite nõuded nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksude puhul ja nõuetele mittevastavale kesksele vastaspoolele tehtavate rahastamata osamaksude puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab nõuetele mittevastava keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavatest eelrahastatud osamaksudest (DFi) ja rahastamata osamaksudest (UCi) tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude (Ki) arvutamiseks järgmist valemit:
kus c2·ja μ·on määratletud artikli 308 lõikes 3.
Artikkel 310
Alternatiivne meetod omavahendite nõude arvutamiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole vastu olevate nõuete puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab enda ja oma klientide kauplemisriski positsioonidest tulenevate riskipositsioonide (TEi) ning nõuetele vastava keskse vastaspoole tagatisfondi eelrahastatud osamaksudest (DFi) tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõude (Ki) arvutamiseks järgmist valemit:
Artikkel 311
Omavahendite nõuded selliste kesksete vastaspoolte vastu olevate nõuete puhul, kes enam ei vasta teatavatele tingimustele
Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab käesolevas artiklis sätestatud käsitlust, kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest:
krediidiasutus või investeerimisühing on saanud keskselt vastaspoolelt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 50b punkti j alapunktis ii nõutud teate selle kohta, et keskne vastaspool on peatanud KCCP arvutamise;
krediidiasutus või investeerimisühing on pärast avalikku teadaannet või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kasutatava keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole enda teavitust saanud teada, et kõnealune keskne vastaspool ei vasta enam kas tegevusloa andmise või tunnustamise tingimustele.
Kui pädev asutus leiab, et esimeses lõigus osutatud põhjendused on korrektsed, võib ta lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oma liikmesriigis kohaldada artiklis 310 sätestatud käsitlust kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide ja tagatisfondi osamaksude suhtes. Sellise loa andmisel peab pädev asutus avalikustama oma otsuse põhjendused.
Kui pädev asutus leiab, et esimeses lõigus osutatud põhjendused ei ole korrektsed, peavad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud tema liikmesriigis kohaldama käesoleva artikli lõike 3 punktides a kuni d sätestatud käsitlust, olenemata sellest, millise käsitluse nad on artikli 301 lõike 2 kohaselt valinud.
Kui täidetud on lõike 1 punktis b nimetatud tingimus, siis olenemata sellest, kas punktis a nimetatud tingimus on täidetud või mitte, peab krediidiasutus või investeerimisühing kolme kuu jooksul alates nimetatud lõike punktis b nimetatud asjaolu ilmnemisest või krediidiasutuse või investeerimisühingu pädeva asutuse nõudmisel juba varem toimima oma kõnealuse keskse vastaspoole vastu olevate nõuete suhtes järgmiselt:
lõpetama artikli 301 lõike 2 kohaselt valitud käsitluse kohaldamise;
kohaldama kõnealuse keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonide suhtes artikli 306 lõike 1 punktis b sätestatud käsitlust;
kohaldama oma kõnealusele kesksele vastaspoolele tehtud tagatisfondi eelrahastatud osamaksude suhtes ja oma nimetatud kesksele vastaspoolele tehtud rahastamata osamaksude suhtes artiklis 309 sätestatud käsitlust;
käsitlema muid kui punktides b ja c nimetatud nõudeid kõnealuse keskse vastaspoole vastu nõuetena äriühingute vastu kooskõlas 2. peatükis sätestatud krediidiriski standardmeetodiga.
III JAOTIS
OPERATSIOONIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
1. PEATÜKK
Eri meetodite kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted
Artikkel 312
Loa andmine ja teavitamine
Pädevad asutused lubavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada „jaepanganduse” ja „äripanganduse” äriliinides alternatiivset asjaomast näitajat, kui artikli 319 lõikes 2 ja artiklis 320 sätestatud tingimused on täidetud.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud taotlevad oma pädevatelt asutustelt luba ka siis, kui nad tahavad teha kõnealustes täiustatud mõõtmismudelil põhinevates meetodites olulisi laiendusi ja muudatusi. Pädevad asutused annavad loa ainult juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud täidaksid esimeses lõigus osutatud standardeid ka pärast neid olulisi laiendusi ja muudatusi.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
hindamismetoodika, mille alusel pädevad asutused lubavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid;
tingimused, mille abil hinnatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite laienduste ja muudatuste olulisust;
lõikes 3 nõutud teatamise kord.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni14.
Artikkel 313
Tagasipöördumine lihtsamate meetodite kasutamise juurde
Krediidiasutus või investeerimisühing võib operatsiooniriski puhul pöörduda tagasi lihtsama meetodi kasutamise juurde ainult juhul, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendanud, et lihtsama meetodi kasutamist ei taotleta selleks, et vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõudeid, vaid et seda on vaja krediidiasutuse või investeerimisühingu laadi ja keerukust silmas pidades ning et sellel ei oleks olulist negatiivset mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimelisusele või tema suutlikkusele operatsiooniriski tulemuslikult juhtida;
krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.
Artikkel 314
Eri meetodite kombineeritud kasutamine
Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kombineeritult kas baasmeetodiga või standardmeetodiga, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatav meetodite kombinatsioon hõlmab kõiki tema operatsiooniriske ning pädevad asutused on veendunud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatav metoodika katab eri tegevusi, geograafilisi asukohti, õiguslikke struktuure või muid sisemiselt kindlaksmääratud olulisi asjakohaseid jaotusi;
artiklis 320 sätestatud tingimused ning artiklites 321 ja 322 sätestatud standardid on täidetud vastavalt standardmeetodiga ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodiga hõlmatud tegevuste osa puhul.
Krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul, kes tahavad kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kombineeritult kas baasmeetodiga või standardmeetodiga, kehtestavad pädevad asutused loa andmiseks järgmised täiendavad tingimused:
täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi rakendamise kuupäeval on märkimisväärne osa krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriskidest hõlmatud selle meetodiga;
krediidiasutus või investeerimisühing kohustub kohaldama täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit operatsioonide olulise osa puhul vastavalt ajakavale, mis esitati pädevatele asutustele ja mille pädevad asutused heaks kiitsid.
Pädev asutus annab sellise loa ainult siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab kohustuse kohaldada standardmeetodit vastavalt ajakavale, mis esitati pädevale asutusele ja mille viimane heaks kiitis.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
tingimused, mida pädevad asutused kasutavad lõike 2 punktis a osutatud metoodika hindamisel;
tingimused, mida pädevad asutused kasutavad, et otsustada, kas kehtestada lõikes 3 osutatud täiendavaid tingimusi.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2016.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. PEATÜKK
Baasmeetod
Artikkel 315
Omavahendite nõue
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kolme aasta keskmise asjaomase näitaja viimase kolme kaheteistkümnekuulise perioodi majandusaasta lõpu andmete põhjal. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose.
Artikkel 316
Asjaomane näitaja
Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kohaldavad direktiiviga 86/635/EMÜ kehtestatud raamatupidamisstandardeid vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 27 kohastele krediidiasutuste ja investeerimisühingute kasumi- ja kahjumiaruande raamatupidamiskategooriatele, on asjaomane näitaja käesoleva lõike tabelis 1 loetletud elementide summa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud liidavad iga elemendi koos oma vastava pluss- või miinusmärgiga.
Tabel 1
1 Saadaolevad intressid ja samalaadsed tulud
2 Maksmisele kuuluvad intressid ja samalaadsed kulud
3 Tulud aktsiatelt ja muudelt muutuva või fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt
4 Saadaolevad komisjoni- ja teenustasud
5 Maksmisele kuuluvad komisjoni- ja teenustasud
6 Puhaskasum või puhaskahjum finantstehingutest
7 Muud tegevustulud
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohandavad neid elemente, et võtta arvesse järgmisi tingimusi:
krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asjaomase näitaja enne eraldiste või tegevuskulude mahaarvamist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad tegevuskuludesse selliste teenuste edasiandmise tasud, mida osutavad kolmandad isikud, kes ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutseva emaettevõtja tütarettevõtja. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad selliste teenuste edasiandmise kulusid, mida osutavad kolmandad isikud, kasutada asjaomase näitaja vähendamiseks, kui kulud on kandnud ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse eeskirju või sellega samaväärseid eeskirju;
krediidiasutused ja investeerimisühingud ei või asjaomase näitaja arvutamisel kasutada järgmisi elemente:
realiseerunud kasum/kahjum kauplemisportfelli mittekuuluva vara müügist;
erakorraline tulu;
kindlustusest saadav tulu;
kui kaubeldavate varade ümberhindlus on osa kasumiaruandest, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud ümberhindlust arvesse võtta. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad direktiivi 86/635/EMÜ artikli 36 lõiget 2, võtavad nad arvesse kasumiaruandes kirjendatud ümberhindlust.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2017.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
3. PEATÜKK
Standardmeetod
Artikkel 317
Omavahendite nõue
Kui krediidiasutus või investeerimisühing saab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt üksuste või tegevusalade ühinemisest, omandamisest või võõrandamisest võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski katva omavahendite nõude hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kohandada arvutamist selliselt, et neid sündmusi saaks arvesse võtta, ning teavitab sellest nõuetekohaselt EBAt. Sellistel asjaoludel võib pädev asutus omal algatusel ka nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.
Tabel 2
Äriliin |
Tegevuste loetelu |
Protsent (beetakordaja) |
Finantsnõustamine |
Finantsinstrumentide emissiooni tagamine või pakkumise korraldamine siduva kohustuse alusel Väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud teenused Investeerimisalane nõustamine Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri, majandusharu strateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja omandamisega seotud nõustamine ja teenused Investeeringute tausta- ja finantsanalüüs ning muud liiki üldised soovitused finantsinstrumentidega seotud tehingute kohta |
18 % |
Kauplemine ja müük |
Kauplemine oma arvel Rahamaakleri tegevus Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud tehingukorralduste vastuvõtmine ja edastamine Korralduste täitmine klientide nimel Finantsinstrumentide pakkumise korraldamine ilma siduva kohustuseta Mitmepoolse kauplemissüsteemi haldamine |
18 % |
Jaekliendimaaklerlus (toimingud füüsiliste isikutega või VKEdega, mis vastavad artiklis 123 jaenõuete riskipositsiooni klassile sätestatud kriteeriumidele) |
Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud tehingukorralduste vastuvõtmine ja edastamine Korralduste täitmine klientide nimel Finantsinstrumentide pakkumise korraldamine ilma siduva kohustuseta |
12 % |
Äripangandus |
Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine Laenuandmine Kapitalirent Garantiid ja siduvad kohustused |
15 % |
Jaepangandus (toimingud füüsiliste isikutega või VKEdega, mis vastavad artiklis 123 jaenõuete riskipositsiooni klassile sätestatud kriteeriumidele) |
Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine Laenuandmine Kapitalirent Garantiid ja siduvad kohustused |
12 % |
Maksed ja arveldused |
Maksevahendus Maksevahendite väljaandmine ja haldamine |
18 % |
Hoidmisteenused |
Kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine, sealhulgas deponeerimine ja sellega seotud teenused nagu raha/tagatiste haldamine |
15 % |
Varahaldus |
Portfellide haldamine Eurofondide valitsemine Muud varahalduse vormid |
12 % |
Artikkel 318
Äriliinide kaardistamise põhimõtted
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad äriliinide kaardistamisel järgmisi põhimõtteid:
krediidiasutused ja investeerimisühingud kaardistavad kõik tegevused äriliinidesse nii, et need omavahel ei kattuks ja et kokkuvõttes oleksid kõik tegevused kaetud;
krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga tegevuse, mida ei saa hõlpsalt äriliinide raamistikku kaardistada, kuid mis on raamistikku kuuluva tegevuse abitegevus, sellesse äriliini, mida ta toetab. Kui abitegevusega toetatakse rohkemat kui ühte äriliini, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada objektiivset kaardistamiskriteeriumi;
kui tegevust ei saa kaardistada konkreetsesse äriliini, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada kõige kõrgema protsendimääraga äriliini. Sama äriliini kohaldatakse samaväärselt ka selle tegevusega seonduva abitegevuse suhtes;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada sisemisi hinnastusmeetodeid, et jaotada asjaomane näitaja äriliinide vahel. Ühes äriliinis tekkinud kulud, mis on omistatavad teisele äriliinile, võib kõnealusele teisele äriliinile üle kanda;
kui tegevusi kaardistatakse äriliinidesse operatsiooniriski katva omavahendite nõude arvutamiseks, peab see olema kooskõlas kategooriatega, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad krediidi- ja tururiski puhul;
kaardistamise põhimõtete eest vastutab kõrgem juhtkond krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani järelevalve all;
krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama äriliinide kaardistamisprotsessi suhtes sõltumatut läbivaatamist.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2017.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 319
Alternatiivne standardmeetod
Alternatiivse standardmeetodi puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud äriliinide „jaepangandus” ja „äripangandus” suhtes järgmist:
asjaomane näitaja on tasendatud tulunäitaja, mis on võrdne laenude ja ettemaksete nimiväärtusega, mis on korrutatud 0,035-ga;
laenud ja ettemaksed koosnevad kõikidest väljamakstud summadest vastavates krediidiportfellides. Äriliini „äripangandus” puhul võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud laenude ja ettemaksete nimiväärtuses arvesse ka kauplemisportfelli mittekuuluvaid väärtpabereid.
Selleks et krediidiasutusel või investeerimisühingul oleks lubatud kasutada alternatiivset standardmeetodit, peab ta vastama kõigile järgmistele tingimustele:
tema jae- või äripangandusalased tegevused annavad tema tulust vähemalt 90 %;
oluline osa tema jae- ja äripangandusalastest tegevustest hõlmab laenusid, mille puhul on makseviivituse tõenäosus suur;
alternatiivse standardmeetodiga nähakse ette asjakohane alus operatsiooniriski katva omavahendite nõude arvutamiseks.
Artikkel 320
Standardmeetodi kriteeriumid
Artikli 312 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kriteeriumid on järgmised:
krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab operatsiooniriski korralikult dokumenteeritud hindamise ja juhtimise süsteemi, mille vastutusalad on selgelt määratud. Ta peab tegema kindlaks oma operatsiooniriski positsioonid ja jälgima asjakohaseid operatsiooniriski andmeid, sealhulgas oluliste kahjude andmeid. Selle süsteemi peab korrapäraselt ja sõltumatult läbi vaatama ettevõttesisene või -väline isik, kellel on sellise läbivaatamise jaoks vajalikud teadmised;
krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski hindamissüsteem on põhjalikult integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessidesse. Selle tulemused moodustavad lahutamatu osa krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski profiili jälgimise ja kontrollimise protsessist;
krediidiasutus või investeerimisühing rakendab kõrgemale juhtkonnale aruannete esitamise süsteemi, mis tagab operatsiooniriski käsitlevate aruannete esitamise krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohastele funktsioonidele. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab protseduure asjakohaste meetmete võtmiseks vastavalt juhtkonnale esitavates aruannetes sisalduvale teabele.
4. PEATÜKK
Täiustatud mõõtmismudelil põhinevad meetodid
Artikkel 321
Kvalitatiivsed standardid
Artikli 312 lõikes 2 osutatud kvalitatiivsed standardid on järgmised:
krediidiasutuse või investeerimisühingu sisene operatsiooniriskide mõõtmissüsteem on põhjalikult integreeritud igapäevase riskijuhtimise protsessidesse;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on operatsiooniriski jaoks sõltumatu riskijuhtimise funktsioon;
krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab korrapärast aruandlust operatsiooniriski positsioonide ja saadud kahju kohta ning tal on kehtestatud protseduurid asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks;
krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimissüsteem on põhjalikult dokumenteeritud. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on tavad vastavuse tagamiseks ja eeskirjad eiramise käsitlemiseks;
krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab oma operatsiooniriski juhtimise protsesside ja mõõtmissüsteemide suhtes sise- või välisaudiitorite läbiviidavaid korrapäraseid läbivaatamisi;
krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemised valideerimisprotsessid toimivad usaldusväärselt ja tulemuslikult;
krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmissüsteemiga seotud andmevood ja protsessid on läbipaistvad ja kättesaadavad.
Artikkel 322
Kvantitatiivsed standardid
Protsessiga seotud standardid on järgmised:
krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma omavahendite nõude nii, et see hõlmaks oodatavat ja ettenägematu kahju määra, kui oodatava kahju määr ei ole sisemistes äritavades piisavalt arvesse võetud. Operatsiooniriski mõõtmine hõlmab potentsiaalselt tõsiseid tõenäosusjaotuse ääreala sündmuseid, saavutades usaldusväärsuse taseme, mis vastab usaldusvahemikule 99,9 % üheaastase perioodi jooksul;
krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski mõõtmissüsteem sisaldab siseandmete, välisandmete, stsenaariumianalüüsi ja selliste tegurite kasutamist, mis kajastavad ärikeskkonda ja sisekontrollisüsteeme, nagu on sätestatud lõigetes 3–6. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on põhjalikult dokumenteeritud meetod nimetatud nelja elemendi kasutamise kaalumiseks üldises operatsiooniriski mõõtmissüsteemis;
krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmissüsteem hõlmab peamisi riskitegureid, mis mõjutavad kahjude tõenäosusjaotuse ääreala kuju;
krediidiasutus või investeerimisühing võib võtta arvesse operatsiooniriskist tuleneva kahju korrelatsioone üksikute operatsiooniriski hinnangute vahel ainult juhul, kui tema korrelatsiooni mõõtmissüsteemid on usaldusväärsed, neid rakendatakse terviklikult ja neis on võetud arvesse kõigi selliste korrelatsioonihinnangutega seotud ebakindlust, eelkõige stressiperioodidel. Krediidiasutus või investeerimisühing valideerib enda tehtud korrelatsiooniprognoosid, kasutades selleks asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tehnikaid;
krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmissüsteem on sisemiselt järjepidev ja selles välditakse käesoleva määruse muudes valdkondades aktsepteeritavate kvalitatiivsete hinnangute või riski maandamise tehnikate korduvat arvessevõtmist.
Siseandmetega seotud standardid on järgmised:
krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemine operatsiooniriski mõõtmine põhineb vähemalt viieaastasel varasemal vaatlusperioodil. Kui krediidiasutus või investeerimisühing hakkab esmakordselt kasutama täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, võib ta kasutada kolmeaastast varasemat vaatlusperioodi;
krediidiasutus või investeerimisühing peab suutma kaardistada oma varasemad sisemised kahjuandmed artiklis 317 määratletud äriliinide ja artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes ning esitama sellised andmed pädevatele asutustele nende taotluse korral. Erandlikel asjaoludel võib krediidiasutus või investeerimisühing kogu krediidiasutust või investeerimisühingut mõjutava kahjujuhtumi määrata täiendavasse äriliini „ettevõtteülene”. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on dokumenteeritud ja objektiivsed kriteeriumid kahjude jaotamiseks konkreetsete äriliinide ja juhtumiliikide vahel. Krediidiasutus või investeerimisühing registreerib operatsiooniriski andmebaasides need operatsiooniriskist tulenevad kahjud, mis on seotud krediidiriskiga ning mis on varem kantud sisemistesse krediidiriski andmebaasidesse, ning määrab need eraldi kindlaks. Selliste kahjude puhul ei kohaldata operatsiooniriski katvat omavahendite nõuet, eeldusel et krediidiasutus või investeerimisühing peab neid jätkuvalt käsitlema krediidiriskina omavahendite nõuete arvutamisel. Operatsiooniriskist tuleneva kahju, mis on seotud tururiskidega, arvab krediidiasutus või investeerimisühing operatsiooniriski katva omavahendite nõude hulka;
krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemised kahjuandmed on täielikud ja hõlmavad kõiki olulisi tegevusi ja riskipositsioone kõikidest asjakohastest allsüsteemidest ja geograafilistest asukohtadest. Krediidiasutus või investeerimisühing suudab põhjendada, et mis tahes välja jäetud tegevused või riskipositsioonid ei mõjuta oluliselt üldisi riskihinnanguid ei eraldi võttes ega koos. Krediidiasutus või investeerimisühing määratleb asjakohased kahju miinimummäärad sisemiste kahjuandmete kogumiseks;
lisaks kahju kogusumma andmetele kogub krediidiasutus või investeerimisühing teavet kahjujuhtumi kuupäeva ja kahju kogusumma sissenõudmise kohta ning kirjeldavat teavet kahjujuhtumi ajendite või põhjuste kohta;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on konkreetsed kriteeriumid tsentraliseeritud funktsioonis toimunud kahjujuhtumist või rohkem kui ühte äriliini hõlmavast tegevusest ning aja jooksul nendega seonduvatest kahjujuhtumitest tulenevate kahjuandmete liigitamiseks;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on dokumenteeritud protseduurid varasemate kahjuandmete jätkuva ajakohasuse hindamiseks, sealhulgas selliste olukordade puhul, kus võidakse kasutada eksperdihinnangutel põhinevaid muudatusi, taseme muutmist või muid korrigeerimisi, samuti selleks, et hinnata, millises ulatuses võib neid kasutada ja seda, kellel on volitus teha sellealaseid otsuseid.
Välisandmetega seotud kvalifikatsioonistandardid on järgmised:
krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski mõõtmissüsteemis kasutatakse asjakohaseid välisandmeid, eriti kui on põhjust arvata, et krediidiasutus või investeerimisühing on avatud harvaesinevale, kuid potentsiaalselt suurele kahjule. Krediidiasutusel või investeerimisühingul on süsteemne protsess, et määrata kindlaks olukorrad, kus tuleb kasutada välisandmeid, ja metoodikad, mida kasutatakse selliste andmete mõõtmissüsteemi lisamiseks;
krediidiasutus või investeerimisühing vaatab välisandmetega seotud tingimused ja tavad korrapäraselt läbi, dokumenteerib need ning kohandab nende suhtes korrapärast sõltumatut läbivaatamist.
Ärikeskkonna ja sisekontrolli teguritega seotud kvalifikatsioonistandardid on järgmised:
krediidiasutuse või investeerimisühingu üleorganisatsiooniline riskihindamise metoodika hõlmab peamisi ärikeskkonna ja sisekontrolliga seonduvaid tegureid, mis võivad mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu operatsiooniriski profiili;
krediidiasutuse või investeerimisühing põhjendab kogemustele toetudes iga valitud teguri olulisust riskitegurina, võttes arvesse mõjutatud ärivaldkondade eksperdihinnangut;
krediidiasutus või investeerimisühing on võimeline põhjendama pädevatele asutustele riskihinnangute tundlikkust tegurite muutumise suhtes ja erinevate tegurite suhtelist kaalu. Lisaks riskikontrolli täiustamisest tulenevate muudatuste arvessevõtmisele sisaldab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskimõõtmise raamistik ka tegevuste keerukamaks muutumisest või tegevusmahu kasvust tulenevat võimalikku riski suurenemist;
krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib oma riskimõõtmise raamistiku ning kohaldab selle suhtes sõltumatut läbivaatamist nii organisatsioonisiseselt kui ka pädevate asutuste poolt. Aja jooksul krediidiasutus või investeerimisühing valideerib ja hindab protsessi ja tulemused ümber, võrreldes neid tegelike sisemiste kahjudega ja asjakohaste välisandmetega.
Artikkel 323
Kindlustuse ja muude riski ülekandmise mehhanismide mõju
Kindlustus ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kindlustusraamistik peab vastama järgmistele tingimustele:
kindlustuslepingu esialgne kehtivusperiood on vähemalt üks aasta. Lepingute puhul, mille järelejäänud kehtivusaeg on alla aasta, teeb krediidiasutus või investeerimisühing asjakohaseid väärtuskärpeid, mis kajastavad lepingu vähenevat järelejäänud kehtivusaega; lepingute puhul, mille järelejäänud kehtivusaeg on 90 päeva või vähem, tehakse väärtuskärbe kuni 100 %;
kindlustuslepinguga on ette nähtud, et lepingu tühistamise minimaalne etteteatamistähtaeg on 90 päeva;
kindlustusleping ei sisaldada väljaarvamisi või piiranguid, mis on tingitud järelevalveorgani sekkumisest või mis krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse korral takistab krediidiasutuse või investeerimisühingu pankrotihalduril või likvideerijal krediidiasutuse või investeerimisühingu kantud kahju või kulude sissenõudmist, välja arvatud sündmuste korral, mis toimuvad pärast pankrotivara haldamise menetluse või likvideerimismenetluse algatamist krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes. Kindlustuslepingust võib siiski välja jätta kõik trahvid, karistused või rahaliselt hüvitatavad kahjud, mis tulenevad pädevate asutuste võetud meetmetest;
riskimaandamise arvutustes kajastatakse kindlustuskatet viisil, mis on läbipaistev ja järjepidev seoses operatsiooniriski katva omavahendite nõude üldisel määratlemisel kasutatud kahju tegeliku tõenäosuse ja mõjuga;
kindlustust pakub kolmandast isikust üksus. Kindlustamisel seotud osapoolte kaudu tuleb riskipositsioon üle kanda sõltumatule kolmandast isikust üksusele, kes vastab lõikes 2 sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele;
kindlustuse arvessevõtmise raamistik on hästi põhjendatud ja dokumenteeritud.
Kindlustuse arvessevõtmise metoodika hõlmab diskonteerimise või väärtuskärbete teel kõiki järgmisi elemente:
kindlustuslepingu järelejäänud kehtivusaeg, kui see on lühem kui üks aasta;
kindlustuslepingu tühistamise tingimused, kui kindlustuslepingu kehtivusaeg on alla ühe aasta;
maksete ebakindlus ja kindlustuslepingute katete mittevastavus.
Artikkel 324
Kahjujuhtumi liikide klassifikatsioon
Artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud kahjujuhtumite liigid on järgmised:
Tabel 3
Juhtumiliigi kategooria |
Määratlus |
Sisepettus |
Kahju, mis tuleneb tegudest, mille eesmärgiks on pettus, vara seadusevastane omandamine või õigusaktidest ja äriühingu tegevuspõhimõtetest möödahiilimine, välja arvatud mitmekesisuse/diskrimineerimise juhtumid, milles osaleb vähemalt üks sisemine osapool |
Välispettus |
Kahju, mis tuleneb kolmanda isiku toimepandud tegudest, mille eesmärgiks on pettus, vara seadusevastane omandamine või õigusaktidest möödahiilimine |
Tööhõivetavad ja tööohutus |
Kahju, mis tuleneb tööhõive-, tervisekaitse- või ohutusalaste õigusaktide või kokkulepetega vastuolus olevatest tegudest, isikukahjunõuete väljamaksmisest või mitmekesisuse/diskrimineerimise juhtumitest |
Kliendid, tooted ja äritavad |
Kahju, mis tuleneb ametialaste kohustuste (sealhulgas usaldatavus- ja sobivusnõuded) tahtmatust või hooletusest tingitud täitmatajätmisest konkreetsete klientide ees või toote laadist või ülesehitusest |
Varaline kahju |
Kahju, mis tuleneb materiaalse vara hävimisest või kahjustamisest loodusõnnetuse või muude sündmuste tõttu |
Majandustegevuse häire ja süsteemirikked |
Kahju, mis tuleneb majandustegevuse häirest või süsteemiriketest |
Tehingu täitmine, ülekanded ja protsessijuhtimine |
Kahju, mis tuleneb tehingu ebaõnnestunud töötlusest või protsessijuhtimisest, suhetest tehingu vastaspoolte ja tarnijatega |
IV JAOTIS
TURURISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 325
Meetodid tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks
Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab kõigi kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide tururiski omavahendite nõuded vastavalt järgmistele meetoditele:
lõikes 2 osutatud standardmeetod;
käesoleva jaotise 5. peatükis sätestatud sisemudeli meetod nende riskikategooriate puhul, mille puhul on krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt artiklile 363 antud luba selle meetodi kasutamiseks.
Lõike 1 punktis a osutatud standardmeetodi kohaselt arvutatud tururiski omavahendite nõuded võrduvad vastavalt vajadusele järgmiste omavahendite nõuete summaga:
2. peatükis osutatud positsiooniriski omavahendite nõuded;
3. peatükis osutatud valuutariski omavahendite nõuded;
4. peatükis osutatud kaubariski omavahendite nõuded.
Krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole artikli 325a kohaselt vabastatud artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest, teatab artikli 430b kohasest arvutusest kõikide kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul kooskõlas järgmiste meetoditega:
1a. peatükis sätestatud alternatiivne standardmeetod;
1b. peatükis sätestatud alternatiivne sisemudeli meetod.
Väärtpaberistamise positsioonid ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele, lisatakse alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:
positsioonide puhul ei ole tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendiga, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest;
kõik nende alusvaraks olevad instrumendid on:
ühe alusvaraga instrumendid, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendid, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg;
punktis i osutatud instrumentidele tuginevad üldkaubeldavad indeksid.
Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud ausad ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtivate ausate konkureerivate ostu- ja müügipakkumiste noteeringutega, saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.
Positsioone, mille alusvaraks on üks järgmistest instrumentidest, ei lisata alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli:
alusvaraks olevad instrumendid, mis on määratud artikli 112 punktis h või i osutatud riskipositsiooni klassidesse;
eriotstarbelise ettevõtja vastu olev nõue, mis on otseselt või kaudselt tagatud positsiooniga, mis lõike 6 kohaselt ei vasta ise alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise tingimustele.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325a
Vabastused tururiskiga seotud aruandluse erinõuete täitmisest
Krediidiasutus või investeerimisühing vabastatakse artiklis 430b osutatud aruandlusnõude täitmisest, tingimusel et krediidiasutuse või investeerimisühingu tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:
10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;
500 miljonit eurot.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad oma tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu iga kuu viimase päeva seisuga andmete alusel vastavalt järgmistele nõuetele:
kaasatakse kõik kauplemisportfelli lisatud positsioonid, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult sisemise riskimaanduse tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;
kaasatakse kõik valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälised positsioonid;
kõik positsioonid hinnatakse nende selle kuupäeva turuväärtuses, välja arvatud punktis b osutatud positsioonid; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni õiglane väärtus ja turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hilisemat turuväärtust või õiglast väärtust;
kõiki valuutariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone käsitatakse kogu valuuta netopositsioonina ja hinnatakse vastavalt artiklile 352;
kõiki kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone hinnatakse kooskõlas artiklitega 357 ja 358;
pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusele.
Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmisest vabastuse kohaldamine lõppeb kolme kuu jooksul ühel järgmistest juhtudest:
krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimust kolme järjestikuse kuu jooksul või
krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimust viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.
Artikkel 325b
Konsolideeritud nõuete lubamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldada lõiget 1 ainult pädevate asutuste loal, mis antakse juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
omavahendite konsolideerimisgrupisisene jaotumine on rahuldav;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse regulatiivne, juriidiline ja lepinguline raamistik tagab neile konsolideerimisgrupisisese vastastikuse finantstoetuse.
Kui ettevõtjad asuvad kolmandates riikides, peavad lisaks lõikes 2 sätestatule olema täidetud ka kõik järgmised tingimused:
ettevõtjad on saanud tegevusloa kolmandas riigis ning vastavad kas krediidiasutuse määratlusele või on kolmanda riigi tunnustatud investeerimisühingud;
ettevõtjad täidavad individuaalselt omavahendite nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
kõnealustes kolmandates riikides puuduvad õigusnormid, mis võiksid märgatavalt mõjutada vahendite konsolideerimisgrupisisest ülekandmist.
PEATÜKK 1a
Alternatiivne standardmeetod
Artikkel 325c
Alternatiivse standardmeetodi kohaldamisala ja ülesehitus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiski omavahendite nõuded alternatiivse standardmeetodi kohaselt portfelli puhul, mis sisaldab kauplemisportfelli kuuluvaid või valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliseid positsioone, liites kokku järgmised kolm komponenti:
2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineval meetodil saadud omavahendite nõue;
5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes;
4. jaos sätestatud jääkriskide omavahendite nõue, mida kohaldatakse ainult kõnealuses jaos osutatud kauplemisportfelli positsioonide suhtes.
Artikkel 325d
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„riskiklass” – üks järgmisest seitsmest kategooriast:
i)
intressimäära üldrisk;
ii)
muu kui väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;
iii)
alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;
iv)
alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk;
v)
aktsiarisk;
vi)
kaubarisk;
vii)
valuutarisk; |
2) |
„tundlikkus” – positsiooni väärtuse suhteline muutus, mille põhjustas positsiooni ühe asjaomase riskiteguri väärtuse muutus ja mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeli alusel kooskõlas 3. jao 2. alajaoga; |
3) |
„rühm” – ühes sarnase riskiprofiiliga riskiklassis olevate positsioonide alamkategooria, millele määratakse riskikaal, nagu on määratletud 3. jao 1. alajaos. |
Artikkel 325e
Tundlikkusel põhineva meetodi komponendid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tururiski omavahendite nõuded tundlikkusel põhineva meetodi kohaselt, liites järgmised kolm omavahendite nõuet vastavalt artiklile 325h:
omavahendite nõuded deltariski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;
omavahendite nõuded vegariski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle volatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest;
omavahendite nõuded kumerusriski puhul, mis hõlmavad instrumendi väärtuse muutumise riski, mis tuleneb selle peamiste mittevolatiilsusega seotud riskitegurite liikumisest, mida deltariski omavahendite nõuded ei hõlma.
Lõikes 1 osutatud arvutuse tegemisel:
kõikide valikulisusega instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite nõudeid;
kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse üksnes lõike 1 punktis a osutatud omavahendite nõudeid.
Käesoleva peatüki kohaldamisel kuuluvad valikulisusega instrumentide hulka lisaks muule ka ostuoptsioonid, müügipositsioonid, ülempiirid, alampiirid, vahetusoptsioonid, barjäärioptsioonid ja eksootilised optsioonid. Optsiooni tunnustega väärtpabereid, nagu ettemakse- või käitumuslikke optsioone, käsitletakse tururiski omavahendite nõuete arvutamisel optsioonide eraldiseisvate positsioonidena.
Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitletakse instrumente, mille rahavoogusid saab väljendada alusvara tingliku väärtuse lineaarfunktsioonina, ilma valikulisuseta instrumentidena.
Artikkel 325f
Delta- ja vegariski omavahendite nõuded
Netotundlikkused igas rühmas oleva iga riskiteguri suhtes korrutatakse 6. jaos sätestatud vastavate riskikaaludega, arvutades kaalutud tundlikkused iga riskiteguri suhtes kõnealuses rühmas vastavalt järgmisele valemile:
WSk |
= |
kaalutud tundlikkus, |
RWk |
= |
riskikaalud ning |
sk |
= |
riskitegur. |
Kaalutud tundlikkused igas rühmas olevate eri riskitegurite suhtes liidetakse vastavalt järgmisele valemile, milles ruutjuure funktsioonis oleva koguse alammäär on null, saades nii rühmaspetsiifilise tundlikkuse. Samas rühmas olevate kaalutud tundlikkuste puhul kasutatakse vastavaid korrelatsioone (ρkl), mis on sätestatud 6. jaos.
Kb |
= |
rühmaspetsiifiline tundlikkus ning |
WS |
= |
kaalutud tundlikkused. |
Rühmaspetsiifiline tundlikkus arvutatakse iga riskiklassi rühma puhul vastavalt lõigetele 5, 6 ja 7. Kui kõikide rühmade rühmaspetsiifiline tundlikkus on arvutatud, liidetakse rühmade lõikes vastavalt järgmisele valemile kokku kaalutud tundlikkused kõikide riskitegurite suhtes, kasutades 6. jaos sätestatud eri rühmade kaalutud tundlikkuste vastavaid korrelatsioone γbc, saades nii riskiklassile spetsiifilise delta- või vegariski omavahendite nõude:
kus:
Sb |
= |
Σk WSk kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja Sc = Σk WSk rühmas c; kui Sb ja Sc väärtused annavad |
Sb |
= |
max [min (Σk WSk, Kb), – Kb kõikide riskitegurite puhul rühmas b ja |
Sc |
= |
max [min (Σk WSk, Kc), – Kc kõikide riskitegurite puhul rühmas c. |
Riskiklassile spetsiifilised delta- või vegariski omavahendite nõuded arvutatakse iga riskiklassi puhul vastavalt lõigetele 1–8.
Artikkel 325g
Kumerusriski omavahendite nõuded
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kumerusriski omavahendite nõuded vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.
Artikkel 325h
Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete koondamine
Riskiklassile spetsiifiliste delta-, vega- ja kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamise protsess, mida on kirjeldatud artiklites 325f ja 325g, toimub iga riskiklassi puhul kolm korda, kasutades iga kord erinevat korrelatsiooni parameetrite kogumit ρkl (korrelatsioon rühmas olevate riskitegurite vahel) ja γbc (korrelatsioon riskiklassis olevate rühmade vahel). Igaüks neist kolmest kogumist vastab erinevale stsenaariumile järgmiselt:
„keskmise korrelatsiooni” stsenaarium, mille puhul korrelatsiooni parameetrid ρkl ja γbc on samad mis 6. jaos;
„kõrge korrelatsiooni” stsenaarium, mille puhul 6. jaos määratletud korrelatsiooni parameetrid ρkl ja γbc korrutatakse ühesuguselt 1,25ga ning ρkl ja γbc suhtes kohaldatakse ülemmäära 100 %;
„madala korrelatsiooni” stsenaarium täpsustatakse artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktis.
Artikkel 325i
Indeksitega seotud instrumentide ja mitme alusvaraga optsioonide käsitlemine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad indeksitega seotud instrumente ja mitme alusvaraga optsioone vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.
Artikkel 325j
Investeerimisfondide käsitlemine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad investeerimisfonde vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.
Artikkel 325k
Väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad iga individuaalse emitendi puhul ühte asjakohast tabelis 1 loetletud korrutustegurit kõikide väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonide netotundlikkuse suhtes, jättes välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud, ja arvutavad tururiski omavahendite nõuded korrigeeritud netotundlikkuse põhjal vastavalt käesolevas peatükis sätestatud meetodile.
Tabel 1
0. tööpäev |
0 % |
1. tööpäev |
10 % |
2. ja 3. tööpäev |
25 % |
4. tööpäev |
50 % |
5. tööpäev |
75 % |
Pärast 5. tööpäeva |
100 % |
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „0. tööpäev” tööpäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.
Artikkel 325l
Intressimäära üldriski tegurid
Intressimäära suhtes tundlike instrumentide suhtes kohaldatavad delta intressimäära üldriski tegurid on asjakohased riskivabad intressimäärad iga valuuta ja iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,25 aastat, 0,5 aastat, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat, 15 aastat, 20 aastat ja 30 aastat. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad täpsustatud punktidele riskitegurid, kasutades lineaarset interpolatsiooni või meetodit, mis on kõige rohkem kooskõlas hinnastamisfunktsioonidega, mida kasutab krediidiasutuse või investeerimisühingu iseseisev riskikontrolli funktsioon, et teavitada kõrgemat juhtkonda tururiskist või kasumist ja kahjumist.
Kui lõikes 2 ja käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud turupõhiste vahetuslepingute kõverate andmed on ebapiisavad, võib riskivabasid intressimäärasid tuletada riigivõlakirja kõverast, mis on antud valuuta puhul kõige asjakohasem.
Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riigi võlakohustuste puhul intressimäära üldriski tegureid, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud protseduurile, ei vabastata riigi võlakohustust krediidimarginaali riski omavahendite nõuetest. Sellistel juhtudel, kui ei ole võimalik eristada riskivaba intressimäära krediidimarginaali riskist, määratakse tundlikkus selle riskiteguri suhtes nii intressimäära üldriskile kui ka krediidimarginaali riski klassidele.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad täiendavaid riskitegureid selliste võlainstrumentide inflatsiooniriskile, mille rahavood sõltuvad funktsionaalselt inflatsioonimääradest. Need täiendavad riskitegurid koosnevad iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega turupõhiste inflatsioonimäärade vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis inflatsioonimäärade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.
Iga eri valuutade alusriski tegur koosneb iga valuuta kohta ühest erinevate lõpptähtaegadega eri valuutade alusriski vektorist. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis eri valuutade alusriskide arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis. Iga valuuta moodustab erineva rühma.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse eri valuutade alusriski teguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Iga valuuta moodustab eraldi rühma. Igas rühmas on kaks võimalikku erinevat riskitegurit: alusrisk euro suhtes ja alusrisk USA dollari suhtes, sõltumata eri valuutade alusriski vektori komponentide arvust. Maksimaalne netotundlikkuste arv rühma kohta on kaks.
Tasaarvestuse kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud eeldatavaid volatiilsusi, mis on seotud samade riskivabade intressimäärade ja samade lõpptähtaegadega, sama riskiteguri moodustavana.
Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eeldatava volatiilsuse käesolevas lõikes viidatud lõpptähtaegadele, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
kui optsiooni lõpptähtaeg on kooskõlas alusvara lõpptähtajaga, võetakse arvesse ühte riskitegurit, mis määratakse vastavalt kõnealusele lõpptähtajale;
kui optsiooni lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajast lühem, võetakse arvesse järgmisi riskitegureid järgmiselt:
esimene riskitegur määratakse vastavalt optsiooni lõpptähtajale;
teine riskitegur määratakse vastavalt optsiooni alusvara järelejäänud tähtajale optsiooni lunastustähtpäeval.
Inflatsiooni ja eri valuutade alusriskide puhul ei kohaldata kumerusriski omavahendite nõudeid.
Artikkel 325m
Krediidimarginaali riski tegurid muu kui väärtpaberistamise puhul
Artikkel 325n
Krediidimarginaali riski tegurid väärtpaberistamise puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad lõikes 5 osutatud krediidimarginaali riski tegureid väärtpaberistamise positsioonidele, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõigetes 6, 7 ja 8.
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamiste krediidimarginaali riski suhtes kohaldatavad rühmad on eriomased käesolevale riskiklassikategooriale, nagu on osutatud 6. jaos.
Krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise positsioonide suhtes, on järgmised:
deltariski tegurid on kõik asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riski määrad, mis on tuletatud asjaomastest võlainstrumentidest ja krediidiriski vahetustehingutest, iga järgmise lõpptähtaja kohta: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;
vegariski tegurid, mis on kohaldatavad nende väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis on lisatud alusvarana alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riskide eeldatavad volatiilsused, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike punktis a kirjeldatule ning mis määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;
kumerusriski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise positsiooni aluspositsioonide emitentide krediidimarginaali riski intressikõverad, mida väljendatakse krediidimarginaali riski määrade vektorina erinevate lõpptähtaegade puhul, mis on tuletatud vastavalt käesoleva lõike punktis a kirjeldatule; iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis krediidimarginaali riski määrade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.
Krediidimarginaali riski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama väärtpaberistamise positsioonide suhtes, mis ei ole lisatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, osutavad alusvaraks olevate instrumentide riskimarginaali asemel väärtpaberistamise seeria riskimarginaalile ja on järgmised:
deltariski tegurid on asjaomased väärtpaberistamise seeria krediidimarginaali riski määrad, mis on määratud järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt väärtpaberistamise seeria lõpptähtajale: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat;
vegariski tegurid, mida kohaldatakse nende väärtpaberistamise positsioonidega optsioonidele, mis ei ole lisatud alusvarana alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, on väärtpaberistamise seeriate krediidimarginaali riskide eeldatavad volatiilsused, millest igaüks määratakse järgmistele lõpptähtaegadele vastavalt asjaomase optsiooni lõpptähtajale, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid: 0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat, 10 aastat;
kumerusriski tegurid on samad, mida on kirjeldatud käesoleva lõike punktis a; kõikidele nimetatud riskiteguritele määratakse ühine riskikaal, nagu on osutatud 6. jaos.
Artikkel 325o
Aktsiariski tegurid
Aktsiariski kohaldamisel moodustab konkreetne aktsia repokõver ühe riskiteguri, mis väljendub repomäärade vektorina erinevate lõpptähtaegade suhtes. Iga instrumendi puhul on vektori komponentide arv sama mis repomäärade erinevate lõpptähtaegade arv, mida kasutatakse asjaomase instrumendi puhul muutujatena krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudelis.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad instrumendi tundlikkuse aktsiariski teguri suhtes kui instrumendi väärtuse muutuse, mis tuleneb selle hinnastamismudeli kohaselt 1 baaspunkti suurusest nihkumisest igas vektori komponendis. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestavad tundlikkused sama kapitaliväärtpaberi repomäära riskiteguri suhtes, olenemata iga vektori komponentide arvust.
Artikkel 325p
Kaubariski tegurid
Instrumendi tundlikkus iga riskiteguri suhtes, mida kasutatakse kumerusriski valemis, arvutatakse vastavalt artiklile 325g. Kumerusriski kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud erineva komponentide arvuga vektoreid sama riskiteguri moodustavana, tingimusel et asjakohased vektorid vastavad samale kaubaliigile.
Artikkel 325q
Valuutariski riskitegurid
Artikkel 325r
Deltariski tundlikkus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta intressimäära üldriski tundlikkuse järgmiselt:
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest, arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
= |
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad riskivabadest intressimääradest |
rkt |
= |
riskivaba kõvera k määr lõpptähtajaga t; |
Vi (.) |
= |
instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning |
x, y |
= |
muud riskitegurid kui rkt hinnastamisfunktsioonis Vi; |
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist, arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
= |
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad inflatsiooniriskist ja eri valuutade alusriskist; |
|
= |
m komponentidega vektor, mis esindab antud valuuta j eeldatavat inflatsiooni kõverat või eri valuutade aluskõverat, kui m on võrdne inflatsiooni või eri valuutadega seotud muutujate arvuga, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis; |
|
= |
mõõte ühikmaatriks (1 · m); |
Vi (.) |
= |
instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning |
y, z |
= |
teised muutujad hinnastamismudelis. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta krediidimarginaali riski tundlikkuse kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul järgmiselt:
kus:
|
= |
delta krediidimarginaali riski tundlikkus kõikide väärtpaberistamise ja muu kui väärtpaberistamise positsioonide puhul; |
cskt |
= |
emitendi j krediidimarginaali riski väärtus lõpptähtajal t; |
Vi (.) |
= |
instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning |
x, y |
= |
muud riskitegurid kui cs_kt hinnastamisfunktsioonis Vi. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta aktsiariski tundlikkuse järgmiselt:
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest, arvutatakse järgmiselt:
kus:
sk |
= |
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia hetkehindadest; |
k |
= |
konkreetne kapitaliväärtpaber; |
EQk |
= |
selle kapitaliväärtpaberi hetkehinna väärtus; |
Vi (.) |
= |
instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning |
x, y |
= |
muud riskitegurid kui EQk hinnastamisfunktsioonis Vi; |
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest, arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
= |
tundlikkus riskitegurite suhtes, mis koosnevad aktsia repomääradest; |
k |
= |
indeks, mis tähistab aktsiat; |
|
= |
m komponentidega vektor, mis kajastab repolepingu struktuuri konkreetse aktsia k puhul, kui m on võrdne repomäärade arvuga, mis vastavad erinevatele lõpptähtaegadele, mida kasutatakse instrumendi i hinnastamismudelis; |
|
= |
mõõte ühikmaatriks (1 · m); |
Vi |
= |
instrumendi i hinnastamisfunktsioon ning |
y, z |
= |
muud riskitegurid kui |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta kaubariski tundlikkuse iga riskiteguri k suhtes järgmiselt:
kus:
sk |
= |
delta kaubariski tundlikkus; |
k |
= |
asjaomase kaubariski tegur; |
CTYk |
= |
riskiteguri k väärtus; |
Vi (.) |
= |
instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina ning |
y, z |
= |
muud riskitegurid kui CTYk instrumendi i hinnastamismudelis. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad delta valuutariski tundlikkuse iga valuutariski teguri k suhtes järgmiselt:
kus:
sk |
= |
delta valuutariski tundlikkus; |
k |
= |
asjaomase valuutariski tegur; |
FXk |
= |
riskiteguri väärtus; |
Vi (.) |
= |
instrumendi i turuväärtus riskiteguri k funktsioonina ning |
y, z |
= |
muud riskitegurid kui FXk instrumendi i hinnastamismudelis. |
Artikkel 325s
Vegariski tundlikkus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad optsiooni vegariski tundlikkuse antud riskiteguri k suhtes järgmiselt:
kus:
sk |
= |
optsiooni vegariski tundlikkus; |
k |
= |
konkreetne vegariski tegur, mis koosneb eeldatavast volatiilsusest; |
volk |
= |
riskiteguri väärtus, mida peaks väljendama protsendina, ning |
x, y |
= |
muud riskitegurid kui volk hinnastamisfunktsioonis Vi. |
Artikkel 325t
Tundlikkuse arvutamise nõuded
Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba kasutada 1b. peatükis sätestatud alternatiivset sisemudeli meetodit, kasutaks käesoleva peatüki kohaste tundlikkuste arvutamisel oma sisemudeli meetodi riskimõõtmissüsteemi hinnastamisfunktsioone selleks, et arvutada tururiski omavahendite nõuded ja nendest teavitada kooskõlas artikli 430b lõikega 3.
Artikli 325e lõike 2 punktis b osutatud valikulisusega instrumentide vegariski tundlikkuse arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
seoses intressimäära üldriski ja krediidimarginaali riskiga eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga valuuta puhul, et nende volatiilsusriski tegurite alusvara, mille kohta vegarisk arvutatakse, järgib kõnealuste instrumentide puhul kasutatavates hinnastamismudelites kas lognormaalset jaotust või normaaljaotust;
seoses aktsiariski, kaubariski ja valuutariskiga eeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, et nende volatiilsusriski tegurite alusvara, mille kohta vegarisk arvutatakse, järgib kõnealuste instrumentide puhul kasutatavates hinnastamismudelites lognormaalset jaotust.
Erandina lõikest 1 ja pädevate asutuste loal võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada käesoleva peatüki kohasel kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel deltariski tundlikkuse alternatiivseid määratlusi, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab kõik järgmised tingimused:
kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamiseks kasumist ja kahjumist;
krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos esitatud valemid ning et seeläbi saadud tundlikkused ei erine oluliselt kõnealustest valemitest.
Erandina lõikest 1 ja pädevate asutuste loal võib krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva peatüki raames kauplemisportfellis oleva positsiooni omavahendite nõuete arvutamisel vegariski tundlikkused arvutada, võttes aluseks tundlikkuste alternatiivsete määratluste lineaarse transformatsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab mõlemad järgmised tingimused:
kõnealuseid alternatiivseid määratlusi kasutatakse sisemise riskijuhtimise eesmärgil ning krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltumatu riskikontrolliüksuse poolt kõrgema juhtkonna teavitamisel kasumist ja kahjumist;
krediidiasutus või investeerimisühing tõendab, et need alternatiivsed määratlused on positsiooni tundlikkuse kindlakstegemisel asjakohasemad kui käesolevas alajaos sätestatud valemid ning esimeses lõigus osutatud lineaarne transformatsioon kajastab vegariski tundlikkust.
Artikkel 325u
Jääkriskide omavahendite nõuded
Instrumente loetakse avatuks jääkriskile, kui nad vastavad emmale-kummale järgmisele tingimusele:
instrument põhineb eksootilisel alusvaral, mis käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab kauplemisportfelli instrumenti, mille aluseks olev riskipositsioon ei kuulu 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi alusel või 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõude puhul delta-, vega- ega kumerusriski käsitluste alla;
instrument kannab teisi jääkriske, mis käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mis tahes järgmisi instrumente:
instrumendid, mille suhtes kohaldatakse 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kasutamisel vega- ja kumerusriski omavahendite nõudeid ning mis toodavad väljamakseid, mida ei saa korrata lihtsate optsioonide piiratud lineaarse kombinatsioonina, millel on üks aluseks olev aktsiahind, kauba hind, vahetuskurss, võlakirja hind, krediidiriski vahetustehingu hind või intressimäära vahetusleping;
instrumendid, mis on positsioonidena lisatud artikli 325 lõikes 6 osutatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli; arvesse ei võeta riskimaandusi, mis on lisatud kõnealusesse alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, nagu on osutatud artikli 325 lõikes 8.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 1 osutatud täiendavate omavahendite nõudeid lõikes 2 osutatud instrumentide tinglike väärtuste brutosummana, mis korrutatakse järgmiste riskikaaludega:
1,0 % lõike 2 punktis a osutatud instrumentide puhul;
0,1 % lõike 2 punktis b osutatud instrumentide puhul.
Erandina lõikest 1 ei kohalda krediidiasutus või investeerimisühing jääkriskide omavahendite nõuet instrumendi suhtes, mis vastab emmale-kummale järgmisele tingimusele:
instrument on noteeritud tunnustatud börsil;
instrument on kõlblik keskseks kliirimiseks kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012;
instrument tasaarvestab täielikult kauplemisportfelli muu positsiooni tururiski; sel juhul ei kohaldata kahe täielikult tasaarvestatud kauplemisportfelli positsiooni suhtes jääkriski omavahendite nõuet.
Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel uurib EBA seda, kas üleelamisriski, ilma, looduskatastroofe ja tulevasi realiseeritud volatiilsusi tuleks käsitleda eksootiliste aluspositsioonidena;
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325v
Mõisted ja üldsätted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„lühike riskipositsioon” – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena saab krediidiasutus või investeerimisühing kasu, olenemata riskipositsiooni põhjustanud instrumendi või tehingu liigist; |
b) |
„pikk riskipositsioon” – emitendi või emitentide rühma makseviivitus, mille tulemusena kannab krediidiasutus või investeerimisühing kahju, olenemata riskipositsiooni põhjustanud instrumendi või tehingu liigist; |
c) |
„ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma” – kahju või kasu eeldatav suurus, mille tekitaks võlgniku makseviivitus konkreetse riskipositsiooni puhul; |
d) |
„ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma” – kahju või kasu eeldatav suurus, mille tekitaks võlgniku makseviivitus konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks pärast ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamist; |
e) |
„makseviivitusest tingitud kahjumäär” – võlgniku makseviivitusest tingitud kahjumäär instrumendi puhul, mille on emiteerinud kõnealune võlgnik, väljendatuna osana instrumendi tinglikust väärtusest; |
f) |
„makseviivituse riskikaal” – iga võlgniku hinnangulist makseviivituse tõenäosust väljendav protsent vastavalt võlgniku krediidikvaliteedile. |
Artikkel 325w
Ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul järgmiselt:
JTDlong |
= |
ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul; |
Vnotional |
= |
instrumendi tinglik väärtus; |
P&Llong |
= |
muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasu ja kahjuga, mis tuleneb pikka riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning |
Adjustmentlong |
= |
summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kahju võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; suurendamine märgitakse Adjustmentlong muutujas plussmärgiga ja vähendamine miinusmärgiga. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad iga võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul järgmiselt:
JTDshort |
= |
ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul; |
Vnotional |
= |
instrumendi tinglik väärtus, mis märgitakse valemis miinusmärgiga; |
P&Lshort |
= |
muutuja, mida kohandatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt juba arvestatud kasu ja kahjuga, mis tuleneb lühikest riskipositsiooni tekitava instrumendi õiglase väärtuse muutustest; kasu märgitakse valemis plussmärgiga ja kahju miinusmärgiga, ning |
Adjustmentshort |
= |
summa, mille võrra suurendatakse või vähendatakse tuletisinstrumendi struktuuri tõttu makseviivituse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu kasu võrreldes alusinstrumendi kogu kahjuga; vähendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas plussmärgiga ja suurendamine märgitakse Adjustmentshort muutujas miinusmärgiga. |
Makseviivitusest tingitud kahjumäär võlainstrumentide puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuse tegemiseks, on järgmine:
muude kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 100 %;
kõrgema nõudeõiguse järguga võlainstrumentide suhtes olevatele riskipositsioonidele määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 75 %;
pandikirjade suhtes olevatele riskipositsioonidele, nagu on osutatud artiklis 129, määratakse makseviivitusest tingitud kahjumääraks 25 %.
Lõigetes 1 ja 2 sätestatud arvutuste tegemiseks määratakse tinglikud väärtused kindlaks järgmiselt:
võlainstrumentide puhul on tinglik väärtus võlainstrumendi nimiväärtus;
tuletisinstrumentide puhul, mille alusvaraks on võlaväärtpaber, on tinglik väärtus tuletisinstrumendi tinglik väärtus.
Kapitaliinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad lõigetes 1 ja 2 osutatud valemite kasutamise asemel järgmiselt:
JTDlong |
= |
ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva pika riskipositsiooni puhul; |
JTDshort |
= |
ootamatult makseviivitusse sattumise brutosumma võlainstrumendist tuleneva lühikese riskipositsiooni puhul ning |
V |
= |
aktsia õiglane väärtus või aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide puhul tuletisinstrumendi aluseks oleva aktsia õiglane väärtus. |
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,
kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad arvutama eri liiki instrumentide ootamatult makseviivitusse sattumise summad kooskõlas käesoleva artikliga;
milliseid alternatiivseid meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 7 osutatud ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade prognoosimiseks;
muude kui lõike 4 punktides a ja b osutatud instrumentide tinglikud väärtused.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325x
Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad
Tasaarvestamine on olenevalt tasaarvestatavate riskipositsioonide lõpptähtaegadest kas täielik või osaline:
tasaarvestamine on täielik, kui kõikidel tasaarvestatavatel riskipositsioonidel on lõpptähtajad, mis on kas üks aasta või pikemad;
tasaarvestamine on osaline, kui vähemalt ühel tasaarvestatavatest riskipositsioonidest on lõpptähtaeg, mis on alla ühe aasta; sel juhul korrutatakse iga vähem kui ühe aastase lõpptähtajaga riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise summa riskipositsiooni lõpptähtaja ja ühe aasta suhtega.
Artikkel 325y
Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine
Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad, olenemata vastaspoole liigist, korrutatakse nende krediidikvaliteedile vastava makseviivituse riskikaaluga, nagu on esitatud tabelis 2:
Tabel 2
Krediidikvaliteedi kategooria |
Makseviivituse riskikaal |
Krediidikvaliteedi aste 1 |
0, 5 % |
Krediidikvaliteedi aste 2 |
3 % |
Krediidikvaliteedi aste 3 |
6 % |
Krediidikvaliteedi aste 4 |
15 % |
Krediidikvaliteedi aste 5 |
30 % |
Krediidikvaliteedi aste 6 |
50 % |
Reitinguta |
15 % |
Makseviivituses |
100 % |
Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:
DRCb |
= |
makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul; |
i |
= |
indeks, mis tähistab rühma b kuuluvat instrumenti; |
RWi |
= |
riskikaal ning |
WtS |
= |
suhtarv, millega võetakse arvesse rühmasisest riskimaandamissuhte kasu ja mis arvutatakse järgmiselt:
|
DRCb ja WtS arvutamise eesmärgil liidetakse kõikide rühmas olevate positsioonide pikad ja lühikesed positsioonid, olenemata krediidikvaliteedi astmest, millele need positsioonid on määratud, et arvutada rühmaspetsiifilised makseviivituse riski omavahendite nõuded.
Artikkel 325z
Ootamatult makseviivitusse sattumise summad
Artikkel 325aa
Makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine väärtpaberistamise puhul
Riskiga kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse järgmistesse rühmadesse:
üks ühine rühm kõikide äriühingute puhul, olenemata piirkonnast;
44 erinevat rühma, mis vastavad iga teises lõigus määratletud 11 varaklassi ühele rühmale iga piirkonna kohta.
Esimese lõigu kohaldamisel on 11 varaklassi järgmised: varaga tagatud kommertsväärtpaberid, autolaenud ja -liisingud, eluasemehüpoteekväärtpaberid, krediitkaardid, ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid, tagatud laenukohustused, tagatud võlakohustused (CDO-squared), väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), üliõpilaste õppelaenud, muu jaemüük ja muu hulgimüük. Neli piirkonda on Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja muu maailm.
Artikkel 325ab
Kohaldamisala
Artikkel 325ac
Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli ootamatult makseviivitusse sattumise summad
Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„hindamismudeli alusel jaotamine” – ühe alusvaraga väärtpaberistamise komponendi väärtus on väärtpaberistamise tingimusteta väärtuse ja väärtpaberistamise tingimustega väärtuse vahe, eeldusel et ühe alusvaraga komponent satub ootamatult makseviivitusse makseviivitusest tingitud kahjumääraga 100 %; |
b) |
„kordamine” – individuaalsete väärtpaberistamise indeksi väärtpaberistamise seeriate kombinatsioon on moodustatud selleks, et korrata teist sama indeksiseeria väärtpaberistamise seeriat või erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kandmata positsiooni indeksi seerias; |
c) |
„jaotamine” – indeksi kordamine väärtpaberistamise teel, mille kogumis olevad aluspositsioonid on identsed ühe alusvaraga selliste riskipositsioonide omadega, mis moodustavad indeksi. |
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise tooteid käsitletakse erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud toodetena, millel on järgmised alumised ja ülemised eraldamispunktid:
alumine eraldamispunkt = (N – 1) / kõik alusvarad;
ülemine eraldamispunkt = N / kõik alusvarad,
kus „kõik alusvarad” on alusvara rühmas või kogumis olevate alusvarade koguarv.
Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad määratakse pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummade tasaarvestamisega. Tasaarvestamine on võimalik ainult riskipositsioonide vahel, mis on identsed kõiges peale lõpptähtaja. Tasaarvestamine on võimalik ainult järgmistel juhtudel:
indeksite, indeksi seeriate ja eriotstarbeliste seeriate puhul on tasaarvestamine võimalik sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel, mille suhtes kohaldatakse artikli 325x sätteid, mis käsitlevad vähem kui aasta pikkuseid riskipositsioone; pikkade positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid ja lühikeste positsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummasid, mis üksteist täielikult kordavad, võib tasaarvestada nende jaotamisega ühe alusvaraga ekvivalentseteks riskipositsioonideks, kasutades hindamismudelit; sellistel juhtudel on jaotamise teel omandatud ühe alusvaraga ekvivalentsete riskipositsioonide ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummad võrdsed mittejaotatud riskipositsiooni ootamatult makseviivitusse sattumise brutosummaga;
tasaarvestamine punktis a sätestatud jaotamise teel ei ole lubatud edasiväärtpaberistamise ega väärtpaberistamise tuletisinstrumentide puhul;
indeksite ja indeksi osade puhul on tasaarvestamine võimalik kordamise või jaotamise alusel sama indeksirühma, -seeria ja osa lõpptähtaegade vahel; kui pikad riskipositsioonid ja lühikesed riskipositsioonid on muidu ekvivalentsed, välja arvatud peale ühe jääkkomponendi, on tasaarvestamine lubatud ja ootamatult makseviivitusse sattumise netosumma kajastab jääkriskipositsiooni;
erinevaid sama indeksi seeria väärtpaberistamise seeriaid, erinevaid sama indeksi seeriaid ja erinevaid indeksirühmi ei ole lubatud üksteise tasaarvestamiseks kasutada.
Artikkel 325ad
Alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamine
Ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad korrutatakse
erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatega toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, mis vastavad nende krediidikvaliteedile, nagu on sätestatud artikli 325y lõigetes 1 ja 2;
erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriateta toodete puhul makseviivituse riskikaaludega, millele osutatakse artikli 325aa lõikes 1.
Kaalutud ootamatult makseviivitusse sattumise netosummad liidetakse igas rühmas vastavalt järgmisele valemile:
DRCb |
= |
makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul; |
i |
= |
rühma b kuuluv instrument ning |
WtSACTP |
= |
suhe, mis kajastab rühmasisest riskimaandamissuhte kasu, mis arvutatakse vastavalt artikli 325y lõikes 4 sätestatud WtS valemile, kuid kasutades pikki ja lühikesi positsioone kogu alternatiivses korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis, mitte ainult konkreetse rühma positsioone. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõuded, kasutades järgmist valemit:
kus:
DRCACTP |
= |
alternatiivse korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli makseviivituse riski omavahendite nõue ning |
DRCb |
= |
makseviivituse riski omavahendite nõue rühma b puhul. |
Artikkel 325ae
Intressimäära üldriski tegurite riskikaalud
Valuutade puhul, mis ei kuulu kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis b, täpsustatakse riskivaba intressimäära riskitegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud iga tabelis 3 esitatud rühma kohta vastavalt artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktile.
Tabel 3
Rühm |
Lõpptähtaeg |
1 |
0,25 aastat |
2 |
0,5 aastat |
3 |
1 aasta |
4 |
2 aastat |
5 |
3 aastat |
6 |
5 aastat |
7 |
10 aastat |
8 |
15 aastat |
9 |
20 aastat |
10 |
30 aastat |
Artikkel 325af
Intressimäära üldriski rühmasisesed korrelatsioonid
Sama rühma intressimäära üldriski tegurite kahe kaalutud tundlikkuse WSk ja WSl vahel, mis vastavad samale kõverale, kuid millel on erinevad lõpptähtajad, määratakse korrelatsioon vastavalt järgmisele valemile:
kus:
Tk (vastavaltTl) |
= |
lõpptähtaeg, mis on seotud riskivaba intressimääraga; |
θ |
= |
3 %. |
Artikkel 325ag
Intressimäära üldriski tegurite rühmadevahelised korrelatsioonid
Artikkel 325ah
Krediidimarginaali riski riskikaalud muu kui väärtpaberistamise puhul
Muu kui väärtpaberistamise puhul krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on tabelis 4 esitatud igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad.
Tabel 4
Rühma number |
Krediidi-kvaliteet |
Sektor |
Riskikaal (protsen-dipunktid) |
1 |
Kõik |
Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad |
0,50 % |
2 |
Krediidikvaliteedi aste 1–3 |
Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid |
0,5 % |
3 |
Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused |
1,0 % |
|
4 |
Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad |
5,0 % |
|
5 |
Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine |
3,0 % |
|
6 |
Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused |
3,0 % |
|
7 |
Tehnoloogia, telekommunikatsioon |
2,0 % |
|
8 |
Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus |
1,5 % |
|
9 |
Liikmesriikides krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad |
1,0 % |
|
11 |
Krediidi-kvaliteedi aste 4–6 |
Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid |
|
12 |
Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused |
4,0 % |
|
13 |
Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad |
12,0 % |
|
14 |
Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine |
7,0 % |
|
15 |
Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused |
8,5 % |
|
16 |
Tehnoloogia, telekommunikatsioon |
5,5 % |
|
17 |
Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus |
5,0 % |
|
18 |
Muu sektor |
12,0 % |
Artikkel 325ai
Krediidimarginaali riski rühmasisesed korrelatsioonid muu kui väärtpaberistamise puhul
Samas rühmas paikneva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata artikli 325ah lõike 1 tabelis 4 esitatud rühma 18 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 18 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:
Artikkel 325aj
Krediidimarginaali riski rühmadevahelised korrelatsioonid muu kui väärtpaberistamise puhul
Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, leitakse järgmiselt:
Tabel 5
Rühm |
1, 2 ja 11 |
3 ja 12 |
4 ja 13 |
5 ja 14 |
6 ja 15 |
7 ja 16 |
8 ja 17 |
9 |
1, 2 ja 11 |
|
75 % |
10 % |
20 % |
25 % |
20 % |
15 % |
10 % |
3 ja 12 |
|
|
5 % |
15 % |
20 % |
15 % |
10 % |
10 % |
4 ja 13 |
|
|
|
5 % |
15 % |
20 % |
5 % |
20 % |
5 ja 14 |
|
|
|
|
20 % |
25 % |
5 % |
5 % |
6 ja 15 |
|
|
|
|
|
25 % |
5 % |
15 % |
7 ja 16 |
|
|
|
|
|
|
5 % |
20 % |
8 ja 17 |
|
|
|
|
|
|
|
5 % |
9 |
|
|
|
|
|
|
|
— |
Artikkel 325ak
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski riskikaalud
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad ning need täpsustatakse iga tabelis 6 esitatud rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.
Tabel 6
Rühma number |
Krediidi-kvaliteet |
Sektor |
1 |
Kõik |
Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad |
2 |
Krediidi-kvaliteedi aste 1–3 |
Kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, ning mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, millele on osutatud artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 |
3 |
Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused |
|
4 |
Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad |
|
5 |
Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine |
|
6 |
Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused |
|
7 |
Tehnoloogia, telekommunikatsioon |
|
8 |
Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus |
|
9 |
Liikmesriikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad |
|
10 |
Kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad |
|
11 |
Krediidi-kvaliteedi aste 4–6 |
Kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, ning mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid, millele on osutatud artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 |
12 |
Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused |
|
13 |
Finantssektori asutused, mille hulka kuuluvad krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad |
|
14 |
Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine |
|
15 |
|
Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused |
16 |
Tehnoloogia, telekommunikatsioon |
|
17 |
Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus |
|
18 |
Muu sektor |
Artikkel 325al
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali riski korrelatsioonid
Artikkel 325am
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski riskikaalud
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on tabelis 7 esitatud igas rühmas olevate kõikide lõpptähtaegade (0,5 aastat, 1 aasta, 3 aastat, 5 aastat ja 10 aastat) puhul samad ning need täpsustatakse iga tabelis 7 esitatud rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.
Tabel 7
Rühma number |
Krediidi-kvaliteet |
Sektor |
1 |
Kõrgema nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidi-kvaliteedi aste 1–3 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega |
2 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega |
|
3 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega |
|
4 |
Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber |
|
5 |
Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud |
|
6 |
Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid |
|
7 |
Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud |
|
8 |
Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell) |
|
9 |
Madalama nõudeõiguse järguga instrumendidja krediidi-kvaliteedi aste 1–3 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega |
10 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega |
|
11 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega |
|
12 |
|
Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber |
13 |
Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud |
|
14 |
Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid |
|
15 |
Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud |
|
16 |
Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell) |
|
17 |
Krediidi-kvaliteedi aste 4–6 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – madala riskisusega |
18 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – keskmise riskisusega |
|
19 |
Eluasemehüpoteekväärtpaber – kõrge riskisusega |
|
20 |
Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaber |
|
21 |
Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud |
|
22 |
Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid |
|
23 |
Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud |
|
24 |
Kollateraliseeritud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell) |
|
25 |
Muu sektor |
Artikkel 325an
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski rühmasisesed korrelatsioonid
Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:
Lõikes 1 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata artikli 325am lõike1 tabelis 7 esitatud rühma 25 suhtes. Deltariski liitmisvalemi omavahendite nõue rühmas 25 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:
Artikkel 325ao
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali riski rühmadevahelised korrelatsioonid
Artikkel 325ap
Aktsiariski riskikaalud
Aktsia ja aktsia repomäära suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud täpsustatakse tabelis 8 esitatud iga rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.
Tabel 8
Rühma number |
Turukapitali satsioon |
Majandus |
Sektor |
1 |
Suur |
Tärkav turu-majandus |
Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused |
2 |
Telekommunikatsioon, tööstus |
||
3 |
Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine |
||
4 |
Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia |
||
5 |
Arenenud majandus |
Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused |
|
6 |
Telekommunikatsioon, tööstus |
||
7 |
Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine |
||
8 |
Finantssektori äriühingud, mille hulka kuuluvad riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia |
||
9 |
Väike |
Tärkav turumajandus |
Kõik rühma numbrite 1, 2, 3 ja 4 all kirjeldatud sektorid |
10 |
Arenenud majandus |
Kõik rühma numbrite 5, 6, 7 ja 8 all kirjeldatud sektorid |
|
11 |
Muu sektor |
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2021.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325aq
Aktsiariski rühmasisesed korrelatsioonid
Muudel kui lõikes 1 osutatud juhtudel leitakse samas rühmas oleva kahe aktsia hetkehinna tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:
15 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 1, 2, 3 või 4);
25 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad suure turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 5, 6, 7 või 8);
7,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja tärkava turumajanduse alla (rühma number 9);
12,5 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse vahel, mis kuuluvad väikese turukapitalisatsiooni ja arenenud majanduse alla (rühma number 10).
Lõigetes 1–4 osutatud korrelatsiooniparameetreid ei kohaldata rühma 11 suhtes. Deltariski liitmisvalemi kapitalinõue rühmas 11 võrdub sellele rühmale määratud kaalutud netotundlikkuste absoluutväärtuste summaga:
Artikkel 325ar
Aktsiariski rühmadevahelised korrelatsioonid
Korrelatsiooniparameetrit γbc kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes. Selleks võetakse 15 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10.
Artikkel 325as
Kaubariski riskikaalud
Kaubariski tegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud täpsustatakse tabelis 9 esitatud iga rühma puhul kooskõlas artiklis 461a osutatud delegeeritud õigusaktiga.
Tabel 9
Rühma number |
Rühma nimi |
1 |
Energeetika – tahked põlevad materjalid |
2 |
Energeetika – vedelad põlevad materjalid |
3 |
Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine |
4 |
Kaubavedu |
5 |
Metallid – mitteväärismetallid |
6 |
Gaasilised põlevad materjalid |
7 |
Väärismetallid (sealhulgas kuld) |
8 |
Teravili ja õliseemned |
9 |
Põllumajandusloomad ja piimatooted |
10 |
Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine |
11 |
Muu kaup |
Artikkel 325at
Kaubariski rühmasisesed korrelatsioonid
Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse järgmiselt:
Rühmasisesed korrelatsioonid ρkl (commodity) on:
Tabel 10
Rühma number |
Rühma nimi |
Korrelatsioon ρkl (commodity) |
1 |
Energeetika – tahked põlevad materjalid |
55 % |
2 |
Energeetika – vedelad põlevad materjalid |
95 % |
3 |
Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine |
40 % |
4 |
Kaubavedu |
80 % |
5 |
Metallid – mitteväärismetallid |
60 % |
6 |
Gaasilised põlevad materjalid |
65 % |
7 |
Väärismetallid (sealhulgas kuld) |
55 % |
8 |
Teravili ja õliseemned |
45 % |
9 |
Põllumajandusloomad ja piimatooted |
15 % |
10 |
Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine |
40 % |
11 |
Muu kaup |
15 % |
Olenemata lõikest 1 kohaldatakse järgmisi sätteid:
kahte riskitegurit, mis on liigitatud tabeli 10 rühma 3 ja mis puudutavad elektrienergiat, mis on toodetud eri piirkondades või mida tarnitakse lepingu järgi eri perioodidel, käsitletakse erinevate kaubariski teguritena;
kahte riskitegurit, mis on liigitatud tabeli 10 rühma 4 ja mis puudutavad kaubavedu, mille marsruut või tarnenädal erinevad, käsitletakse erinevate kaubariski teguritena.
Artikkel 325au
Kaubariski rühmadevahelised korrelatsioonid
Korrelatsiooniparameeter γbc, mida kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste liitmise suhtes, leitakse järgmiselt:
20 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10;
0 %, kui üks kahest rühmast on rühm number 11.
Artikkel 325av
Valuutariski riskikaalud
Valuutariski tegurite riskikaal seoses valuutapaaridega, mis koosnevad eurost ning majandus- ja rahaliidu teises etapis (ERM II) osaleva liikmesriigi valuutast, on üks järgmistest:
lõikes 1 osutatud riskikaal, jagatuna 3-ga;
maksimaalne kõikumine liikmesriigi ja Euroopa Keskpanga poolt ametlikult kokku lepitud kõikumisvahemikus, kui see kõikumisvahemik on väiksem kui ERM II raames määratletud kõikumisvahemik.
Artikkel 325aw
Valuutariski korrelatsioonid
Ühist korrelatsiooniparameetrit γbc, mis on 60 %, kohaldatakse valuutariski tegurite suhtes olevate tundlikkuste liitmisel.
Artikkel 325ax
Vega- ja kumerusriski kaalud
Lõikes 2 osutatud osa tehakse sõltuvaks igat liiki riskiteguri eeldatavast likviidsusest kooskõlas järgmise valemiga:
kus:
Tabel 11
Riskiklass |
LHriskiklass |
Intressimäära üldrisk |
60 |
Krediidimarginaali risk muu kui väärtpaberistamise puhul |
120 |
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk |
120 |
Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk |
120 |
Omakapital (suure turukapitalisatsiooniga) |
20 |
Omakapital (väikse turukapitalisatsiooniga) |
60 |
Kaup |
120 |
Valuuta |
40 |
Artikkel 325ay
Vega- ja kumerusriski korrelatsioonid
Intressimäära üldriski klassi samas rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter rkl järgmiselt:
kus:
on võrdne
, kus α on 1 %, ning Tk ja Tl on võrdne nende optsioonide tähtajaga, mille puhul tuletatakse vegariski tundlikkused, väljendatuna aastate arvuna ja
on võrdne
, kus α on 1 %,
ning
on nende optsioonide alusvarade tähtajad, mille puhul tuletatakse vegariski tundlikkused ja millest arvatakse maha vastavate optsioonide tähtajad, mõlemad väljendatuna aastate arvuna.
Muude riskiklasside rühmas leitakse vegariski tundlikkuste vaheline korrelatsiooniparameeter ρkl järgmiselt:
kus:
on võrdne delta rühmasisese korrelatsiooniga, mis vastab rühmale, millesse vegariski tegurid k ja l määrataks, ning
leitakse kooskõlas lõikega 1.
1B. PEATÜKK
Alternatiivne sisemudeli meetod
Artikkel 325az
Alternatiivne sisemudeli meetod ja luba kasutada alternatiivseid sisemudeleid
Olles kontrollinud, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavad artiklites 325bh, 325bi ja 325bj sätestatud nõuetele, annavad pädevad asutused nendele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele loa arvutada oma omavahendite nõuded kõikide selliste positsioonide portfelli puhul, mis on määratud kauplemisüksustele, kasutades oma alternatiivseid sisemudeleid kooskõlas artikliga 325ba, tingimusel et on täidetud kõik järgmised nõuded:
kauplemisüksused on loodud kooskõlas artikliga 104b;
krediidiasutus või investeerimisühing on põhjendanud pädevale asutusele kauplemisüksuste lisamist alternatiivse sisemudeli meetodi kohaldamisalasse;
kauplemisüksused on täitnud artikli 325bf lõikes 3 osutatud järeltestimise nõuded eelneva aasta puhul;
krediidiasutus või investeerimisühing on teatanud oma pädevale asutusele artiklis 325bg sätestatud kauplemisüksuste kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustest;
nende kauplemisüksuste puhul, millele on määratud vähemalt üks artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonidest, täidavad kauplemisüksused artiklis 325bm makseviivituse riski sisemudeli kohta sätestatud nõudeid;
kauplemisüksustele ei ole määratud ühtegi väärtpaberistamise ega edasiväärtpaberistamise positsiooni.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel ei tohi kauplemisüksuse alternatiivse sisemudeli meetodi kohaldamisalasse lisamata jätmist põhjendada asjaoluga, et artikli 325 lõike 3 punktis a sätestatud alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatav omavahendite nõue oleks väiksem kui alternatiivse sisemudeli meetodi kohaselt arvutatav omavahendite nõue.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele selliste alternatiivsete sisemudelite kasutamise kõikidest muudest laiendamistest ja muudatustest, mille kasutamiseks nad on loa saanud.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
tingimused, mille alusel hinnatakse alternatiivse sisemudeli kasutamise laiendamise ja muutmise ning artiklis 325bc osutatud modelleeritavate riskitegurite alamkogumi muutmise olulisust;
hindamismetoodika, mille alusel pädevad asutused kontrollivad seda, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab artiklites 325bh, 325bi, 325bn, 325bo ja 325bp sätestatud nõuetele.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2024.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada erakorralised asjaolud, mille alusel pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul:
kasutada jätkuvalt oma alternatiivseid sisemudeleid, et arvutada tururiski omavahendite nõuded sellise kauplemisüksuse puhul, mis ei vasta enam käesoleva artikli lõike 2 punktis c ja artikli 325bg lõikes 1 osutatud tingimustele;
piirduda lisandi puhul sellega, mis saadakse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise kohastest ületamistest.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2024.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325ba
Omavahendite nõuded alternatiivsete sisemudelite kasutamise korral
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab alternatiivset sisemudelit, arvutab omavahendite nõuded kõikide sellistele kauplemisüksustele määratud positsioonide portfelli kohta, mille osas krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud artikli 325az lõikes 2 osutatud luba, järgmistest väärtustest suurimana:
järgmiste väärtuste summa:
artikli 325bb alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise päeva eeldatava puudujäägi riskinäitaja (ESt–1) ning
5. jao alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise päeva stressistsenaariumi riskinäitaja (SSt–1) või
järgmiste väärtuste summa:
krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 325bb alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste eeldatava puudujäägi riskinäitaja väärtuste keskmine (ESavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) ning
5. jao alusel arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu eelnenud 60 tööpäeva päevaste stressistsenaariumi riskinäitaja väärtuste keskmine (SSavg).
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on positsioonid kaubeldavates võla- ja omakapitali instrumentides, mis kuuluvad makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisalasse ja on määratud lõikes 1 osutatud kauplemisüksustele, peavad täitma täiendavate omavahendite nõuet, mida väljendatakse kui järgmistest väärtustest suurimat:
kõige viimane makseviivituse riskiga seotud omavahendite nõue, mis on arvutatud vastavalt 3. jaole;
punktis a osutatud summade keskmine eelneva 12 nädala jooksul.
Artikkel 325bb
Eeldatava puudujäägi riskinäitaja
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja iga asjaomase kuupäeva t kohta ning iga kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli kohta järgmiselt:
kus:
ESt |
= |
eeldatava puudujäägi riskinäitaja; |
i |
= |
indeks, mis tähistab viit laia riskitegurite kategooriat, mis on loetletud artikli 325bd tabeli 2 esimeses veerus; |
UESt |
= |
piiramata eeldatava puudujäägi näitaja, mis arvutatakse järgmiselt:
|
|
= |
piiramata eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse järgmiselt:
|
|
= |
osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 2; |
|
= |
osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 3 ning |
|
= |
osalise eeldatava puudujäägi näitaja laia riskitegurite kategooria i puhul, mis arvutatakse kõikide portfellis olevate positsioonide kohta kooskõlas artikli 325bc lõikega 4. |
ja osalise eeldatava puudujäägi näitajate
,
ja
arvutamise sagedust kõikide laiade riskitegurite kategooriate i puhul iga päeva kohta arvutamise asemel iga nädala kohta arvutamisele, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
arvutamine ei alahinda asjaomaste kauplemisportfelli positsioonide tururiski;
,
,
ja
arvutamise sagedust iga nädala kohta arvutamiselt iga päeva kohta arvutamisele.
Artikkel 325bc
Osalise eeldatava puudujäägi arvutused
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõik artikli 325bb lõikes 1 osutatud osalise eeldatava puudujäägi näitajad järgmiselt:
osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamine iga päeva kohta;
97,5. protsentiili juures, ühesuunaline usaldusvahemik;
kauplemisportfelli positsioonide asjaomase portfelli puhul arvutab krediidiasutus või investeerimisühing osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral järgmise valemi kohaselt:
kus:
PESt |
= |
osalise eeldatava puudujäägi näitaja aja t korral; |
j |
= |
indeks, mis tähistab viit likviidsusperioodi, mis on loetletud tabeli 1 esimeses veerus; |
LHj |
= |
tabelis 1 esitatud likviidsusperioodide j pikkus päevades; |
T |
= |
alusperiood, mille puhul T = 10 päeva; |
PESt(T) |
= |
osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bb lõikes 1, ning |
PESt(T, j) |
= |
osalise eeldatava puudujäägi näitaja, mis määratakse kindlaks, kohaldades kümnepäevase perioodiga tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes teatava portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite kogumi suhtes, mis on sätestatud lõigetes 2, 3 ja 4 iga osalise eeldatava puudujäägi näitaja jaoks, millele on osutatud artikli 325bb lõikes 1, ning mille tegelik likviidsusperiood, mis on määratud kindlaks kooskõlas artikli 325bd lõikega 2, on võrdne LHj-ga või sellest pikem.
Tabel 1
|
ja
arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes sellise portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille krediidiasutus või investeerimisühing on valinud ning mis vastab pädevate asutuste nõuetele, nii et on täidetud järgmine tingimus, kusjuures summa arvutatakse eelneva 60 tööpäeva kohta:
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta enam käesoleva punkti esimeses lõigus osutatud nõudele, teavitab sellest viivitamata pädevaid asutusi ning ajakohastab modelleeritavate riskitegurite alamkogumit selle nõude täitmiseks kahe nädala jooksul; kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kahe nädala möödumisel seda nõuet täitnud, asub ta taas kasutama 1a. peatükis sätestatud meetodit, et arvutada tururiski omavahendite nõudeid samade kauplemisüksuste jaoks, kuni see krediidiasutus või investeerimisühing suudab pädevale asutusele tõendada, et ta täidab käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud nõuet;
arvutamisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes selle portfelli kuuluvate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes, mille krediidiasutus või investeerimisühing on käesoleva lõike punkti a kohaldamisel valinud ning mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd;
väärtuse maksimeerimiseks; kõnealuse stressiperioodi kindlaksmääramiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama vaatlusandmeid vähemalt alates 1. jaanuarist 2007 kooskõlas pädevate asutuste nõuetega, ning
sisendandmeid kalibreeritakse 12kuulise stressiperioodiga, mille krediidiasutus või investeerimisühing on punkti c kohaldamisel kindlaks määranud.
ja
arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 2 punktis a osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;
arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid üksnes lõike 2 punktis b osutatud portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite alamkogumi suhtes;
käesoleva lõike punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega; neid andmeid ajakohastatakse vähemalt kord kuus.
ja
arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes;
arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tulevaste šokkide stsenaariumeid kõikide portfellis olevate positsioonide modelleeritavate riskitegurite suhtes, mis on paigutatud laia riskitegurite kategooriasse i kooskõlas artikliga 325bd;
punktides a ja b osutatud modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse ajalooliste andmetega eelmisest 12kuulisest perioodist; kui ulatuslikult suureneb krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli märkimisväärse arvu selliste modelleeritavate riskitegurite hinna volatiilsus, mis ei kuulu lõike 2 punktis a osutatud riskitegurite alamkogumisse, võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lühema perioodi kui eelneva 12 kuu ajaloolisi andmeid, ent see lühem periood ei või olla lühem kui eelnev kuuekuuline periood; pädevad asutused teavitavad EBAd igast otsusest, millega nõutakse, et krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lühema perioodi kui 12 kuu ajaloolisi andmeid, ja põhjendavad seda otsust.
Artikkel 325bd
Likviidsusperioodid
Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevaid asutusi kauplemisüksustest ja riskitegurite laiadest alamkategooriatest, mille puhul ta otsustab kasutada esimeses lõigus osutatud käsitlust.
Osalise eeldatava puudujäägi näitajate arvutamiseks kooskõlas artikli 325bc lõike 1 punktiga c arvutatakse asjaomase kauplemisportfelli positsiooni asjaomase modelleeritava riskiteguri tegelik likviidsusperiood järgmiselt:
EffectiveLH = |
|
SubCatLH if Mat > LH5 |
|
min (SubCatLH, minj{LHj/LHj ≥ Mat}) if LH1 ≤ Mat ≤ LH5 |
|||
LH1 if Mat < LH1 |
kus:
EffectiveLH |
= |
tegelik likviidsusperiood; |
Mat |
= |
kauplemisportfelli positsiooni tähtaeg; |
SubCatLH |
= |
lõike 1 kohaselt kindlaks määratud modelleeritava riskiteguri likviidsusperioodi pikkus ning |
minj {LHj/LHj ≥ Mat} |
= |
artikli 325bc tabelis 1 loetletud ühe sellise likviidsusperioodi pikkus, mis on kauplemisportfelli positsiooni tähtajale lähim. |
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada,
kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad paigutama lõikes 1 osutatud positsioonide riskitegurid lõike 1 kohaldamiseks riskitegurite laiadesse kategooriatesse ja riskitegurite laiadesse alamkategooriatesse;
millised valuutad moodustavad kõige likviidsemate valuutade alamkategooria tabeli 2 intressimäära riskitegurite laias kategoorias;
millised valuutapaarid moodustavad kõige likviidsemate valuutapaaride alamkategooria tabeli 2 valuutariski tegurite laias kategoorias;
väikese turukapitalisatsiooni ja suure turukapitalisatsiooni määratlused aktsiahinna ja volatiilsuse alamkategooria puhul tabeli 2 aktsiate riskitegurite laias kategoorias.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Tabel 2
Laiad riskitegurite kategooriad |
Laiad riskitegurite alamkategooriad |
Likviidsus-perioodid |
Likviidsus-perioodi pikkus (päevades) |
Intressimäär |
Kõige likviidsemad valuutad ja riigi valuuta |
1 |
10 |
Muud valuutad (välja arvatud kõige likviidsemad valuutad) |
2 |
20 |
|
Volatiilsus |
4 |
60 |
|
Muud liigid |
4 |
60 |
|
Krediidimarginaali risk |
Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad |
2 |
20 |
Liikmesriikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad (investeerimisjärgu krediidireiting) |
2 |
20 |
|
Riigid (investeerimisjärgu krediidireiting) |
2 |
20 |
|
Riigid (kõrge intress) |
3 |
40 |
|
Ettevõtted (investeerimisjärgu krediidireiting) |
3 |
40 |
|
Ettevõtted (kõrge intress) |
4 |
60 |
|
Volatiilsus |
5 |
120 |
|
Muud liigid |
5 |
120 |
|
Aktsiad |
Aktsiahind (suur turukapitalisatsioon) |
1 |
10 |
Aktsiahind (väike turukapitalisatsioon) |
2 |
20 |
|
Volatiilsus (suur turukapitalisatsioon) |
2 |
20 |
|
Volatiilsus (väike turukapitalisatsioon) |
4 |
60 |
|
Muud liigid |
4 |
60 |
|
Valuuta |
Kõige likviidsemad valuutapaarid |
1 |
10 |
Muud valuutapaarid (välja arvatud kõige likviidsemad valuutapaarid) |
2 |
20 |
|
Volatiilsus |
3 |
40 |
|
Muud liigid |
3 |
40 |
|
Kaup |
Energiahind ja süsinikdioksiidi heitkoguste hind |
2 |
20 |
Väärismetallide ja mitteraudmetallide hind |
2 |
20 |
|
Muude kaupade hinnad (v.a energiahind, süsinikdioksiidi heitkoguste hind, väärismetallide ja mitteraudmetallide hind) |
4 |
60 |
|
Energia volatiilsus ja süsinikdioksiidi heitkoguste volatiilsus |
4 |
60 |
|
Väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus |
4 |
60 |
|
Muude kaupade volatiilsused (v.a energia, süsinikdioksiidi heitkoguste, väärismetallide ja mitteraudmetallide volatiilsus) |
5 |
120 |
|
Muud liigid |
5 |
120 |
Artikkel 325be
Riskitegurite modelleeritavuse hindamine
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325bf
Regulatiivsed järeltestimise nõuded ja korrutustegurid
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ületamine kauplemisüksusele määratud kõikidest positsioonidest koosneva portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu alternatiivset sisemudelit kasutades kooskõlas järgmiste nõuetega:
VaR riskiväärtuse arvutamise suhtes kohaldatakse ühepäevast hoidmisaega;
tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse artikli 325bg lõikes 3 osutatud ning artikli 325be kohaselt modelleeritavana käsitletavate kauplemisüksuse positsioonide riskitegurite suhtes;
modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse artikli 325bc lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega;
kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu alternatiivne sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutatakse artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks.
Krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisüksus loetakse vastavaks järeltestimise nõuetele, kui selle kauplemisüksuse puhul ei ületa ületamiste arv, mis ilmnes viimase 250 tööpäeva jooksul, ühtegi järgmistest:
12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;
12 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 99. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal;
30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise põhjal;
30 ületamist VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse puhul, mis on arvutatud 97,5. protsentiilis ühesuunalise usaldusvahemikuga portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimise põhjal.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud loendavad päevaseid ületamisi kooskõlas järgmisega:
portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja portfelli järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu;
portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva tegeliku lõppväärtuse võrdlemisel, jättes arvesse võtmata lõivud ja komisjonitasud;
ületamist loendatakse igal tööpäeval, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei ole võimeline hindama portfelli väärtust või ei suuda arvutada lõikes 3 osutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtust.
Korrutustegur (mc) on väärtuse 1,5 ja lisandi 0–0,5 summa kooskõlas tabeliga 3. Lõikes 5 osutatud portfelli puhul arvutatakse see lisand viimase 250 tööpäeva jooksul toimunud ületamiste arvu põhjal, mida tõendab krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a arvutatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse järeltestimine. Lisandi arvutamisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
ületamine tähendab portfelli väärtuse ühepäevast muutust, mis ületab seonduva VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse, mis on arvutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeliga kooskõlas järgmisega:
ühepäevane hoidmisaeg;
99. protsentiili juures, ühesuunalise usaldusvahemikuga;
tulevaste šokkide stsenaariumeid kohaldatakse kauplemisüksuste positsioonide riskitegurite suhtes, millele osutatakse artikli 325bg lõikes 3 ning mida käsitletakse artikli 325be kohaselt modelleeritavana;
modelleeritavate riskitegurite suhtes kohaldatavate tulevaste šokkide stsenaariumide kindlaksmääramisel kasutatavaid sisendandmeid kalibreeritakse artikli 325bc lõike 4 punktis c osutatud ajalooliste andmetega;
kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, põhineb krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudel samadel modelleerimiseeldustel kui need, mida kasutatakse artikli 325ba lõike 1 punktis a osutatud eeldatava puudujäägi riskinäitaja arvutamiseks;
ületamiste arv võrdub ületamiste kõige suurema arvuga portfelli väärtuse hüpoteetiliste ja tegelike muutuste põhjal.
Tabel 3
Ületamiste arv |
Lisand |
Vähem kui 5 |
0,00 |
5 |
0,20 |
6 |
0,26 |
7 |
0,33 |
8 |
0,38 |
9 |
0,42 |
Üle 9 |
0,50 |
Erakorralistel asjaoludel võivad pädevad asutused piirduda lisandi väärtuse puhul sellega, mis saadakse hüpoteetiliste muutuste järeltestimise kohastest ületamistest, kui ületamiste arv tegelike muutuste järeltestimise korral ei ole põhjustatud sisemudeli puudustest.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325bg
Kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõue
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:
kriteeriumid, mis on vajalikud tagamaks, et kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused on lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele, võttes arvesse rahvusvahelisi regulatiivseid arengusuundi;
krediidiasutusele või investeerimisüksusele tekkivad tagajärjed, kui kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetilised muutused ei ole lõike 2 kohaldamisel piisavalt lähedased kauplemisüksuse portfelli väärtuse hüpoteetilistele muutustele;
krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise sagedus;
tehnilised elemendid, mis tuleb hõlmata käesoleva artikli kohaldamisel kauplemisüksuse portfelli väärtuse teoreetiliste ja hüpoteetiliste muutuste hulka;
viis, kuidas sisemudelit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad koondama tururiskiga seotud omavahendite kogunõude kõigi oma kauplemisportfelli kuuluvate ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfelliväliste positsioonide puhul, võttes arvesse punktis b osutatud tagajärgi.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325bh
Nõuded riskimõõtmisele
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad sisemist riskimõõtmise mudelit, mida kasutatakse omavahendite nõuete arvutamiseks tururiski puhul, nagu on osutatud artiklis 325ba, tagavad, et kõnealune mudel vastab kõikidele järgmistele nõuetele:
sisemine riskimõõtmise mudel peab võtma arvesse piisaval arvul riskitegureid, mis hõlmavad vähemalt 1a. peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud riskitegureid, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevatele asutustele, et nende riskitegurite mittearvestamine ei avalda olulist mõju artiklis 325bg osutatud kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõude tulemustele; krediidiasutus või investeerimisühing peab suutma selgitada pädevatele asutustele, miks ta on võtnud riskitegurit arvesse oma hinnastamismudelis, aga mitte oma sisemises riskimõõtmise mudelis;
sisemine riskimõõtmise mudel peab võtma arvesse optsioonide ja teiste toodete mittelineaarsust ning korrelatsiooniriski ja alusriski;
sisemine riskimõõtmise mudel sisaldab riskitegurite kogumit, mis vastab kõikide nende valuutade intressimääradele, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansilisi või bilansiväliseid positsioone; krediidiasutus või investeerimisühing modelleerib intressikõverad, kasutades mõnda üldtunnustatud meetodit; intressikõver jagatakse erinevatesse lõpptähtaja vöönditesse, et mõõta intressimäärade volatiilsuse muutusi intressikõveral; peamiste valuutade ja turgude oluliste intressimäärariskide positsioonide puhul modelleeritakse intressikõverat, kasutades vähemalt kuut lõpptähtaja vööndit, ning intressikõvera modelleerimisel kasutatavate riskitegurite arv peab olema proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegiate laadi ja keerukusega; mudel võtab arvesse ka sama alusvara emitendi eri intressikõverate või eri finantsinstrumentide vaheliste muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riskimarginaali;
sisemises riskimõõtmise mudelis võetakse arvesse riskitegureid, mis on seotud kulla või eri valuutadega, milles krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid on nomineeritud; investeerimisfondide puhul võetakse arvesse investeerimisfondi tegelikke valuutapositsioone; krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad investeerimisfondi valuutapositsiooni arvessevõtmisel tugineda kolmanda isiku aruannetele, kui on piisavalt alust olla veendunud nende aruannete usaldusväärsuses; investeerimisfondi valuutapositsioonid, millest krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik, tuleb eraldada sisemudelite meetodist ning neid tuleb käsitleda vastavalt 1a. peatükile;
modelleerimistehnika keerukus peab olema proportsionaalne krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse olulisusega aktsiaturgudel; sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu suhtes, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on olulisi positsioone, ning vähemalt ühte riskitegurit, mis kajastab süsteemseid muutusi aktsiahindades ja kõnealuse riskiteguri sõltuvust iga aktsiaturu individuaalsetest riskiteguritest;
sisemises riskimõõtmise mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba puhul, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärseid positsioone, välja arvatud juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kogu tema kauplemistegevusega võrreldes väike kaupadega seotud koondriskipositsioon, mille korral ta võib kasutada iga laia kaubaliigi puhul eraldi riskitegurit; kaubaturgudel olevate oluliste riskipositsioonide puhul peab mudel võtma arvesse riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte identsete kaupade hinnaliikumiste mittetäielikust korrelatsioonist, lõpptähtaegade mittevastavusest tulenevat forvardhindade muutumise riski ning kauba otsesest omandiõigusest tulenevat preemiat tuletisinstrumentide ja sularahapositsioonide vahel;
kasutatud asendajad peavad olema tegeliku positsiooni suhtes tõendatult sobivad, sobivalt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui kättesaadavad andmed on ebapiisavad, näiteks artikli 325bc lõike 2 punktis c osutatud stressiperioodil;
valikulisusega instrumentide volatiilsusriskide oluliste riskipositsioonide puhul peab sisemine riskimõõtmise mudel võtma arvesse eeldatavate volatiilsuste sõltuvust täitmishindade ja optsioonide tähtaegade järgi.
Artikkel 325bi
Kvalitatiivsed nõuded
Iga sisemine riskimõõtmise mudel, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, peab olema struktuurilt usaldusväärne, see tuleb arvutada ja rakendada terviklikult ning see peab vastama kõikidele järgmistele kvalitatiivsetele nõuetele:
tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav sisemine riskimõõtmise mudel on krediidiasutuse või investeerimisühingu igapäevase riskijuhtimise protsessi lahutamatu osa ning selle alusel teavitatakse riskipositsioonidest kõrgemat juhtkonda;
krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisüksustest sõltumatu riskikontrolli üksus, kes annab aru otse kõrgemale juhtkonnale; üksus vastutab kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite väljatöötamise ja rakendamise eest; üksus teostab kõigi käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite algset ja jätkuvat valideerimist ning vastutab üldise riskijuhtimissüsteemi eest; üksus koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud sisemudeli väljundite kohta ning nende meetmete asjakohasuse kohta, mida tuleb võtta seoses kauplemislimiitidega;
juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaadatakse läbi sellisel juhtimise tasandil, kus on piisavad volitused nõuda üksikute kauplejate võetud positsioonide ning krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni vähendamist;
krediidiasutusel või investeerimisühingul peab olema piisavalt töötajaid, kellel on asjakohased oskused, mis vastavad sisemiste riskimõõtmise mudelite keerukusele, ning piisavalt töötajaid, kellel on oskused kauplemise, riskikontrolli, auditi ja back-office'i valdkonnas;
krediidiasutusel või investeerimisühingul peavad olema dokumenteeritud sisemised põhimõtted, protseduurid ja kontrollid, et jälgida sisemiste riskimõõtmise mudelite üldist toimimist ning tagada sellele vastavus;
kõigi sisemiste riskimõõtmise mudelite, sealhulgas mis tahes hinnastamismudeli puhul peab olema võimalik tõendada, et selle mudeliga on riske mõõdetud piisava täpsusega, ning need ei tohi oluliselt erineda mudelitest, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma sisemiseks riskijuhtimiseks;
krediidiasutus või investeerimisühing rakendab rangeid stressitestimise programme sageli, tehes sealhulgas vastupidiseid stressiteste, mis hõlmavad sisemist riskimõõtmise mudelit; nende stressitestide tulemused vaatab kõrgem juhtkond vähemalt kord kuus läbi ning need peavad vastama juhtorgani heakskiidetud põhimõtetele ja limiitidele; krediidiasutus või investeerimisühing võtab asjakohaseid meetmeid, kui nende stressitestide tulemused näitavad ulatuslikke kahjumeid, mis tulenevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemistegevusest teatavatel asjaoludel;
krediidiasutus või investeerimisühing teeb oma sisemiste riskimõõtmise mudelite sõltumatu läbivaatamise kas oma korrapärase siseauditi protsessi osana või volitades kolmandast isikust ettevõtjat seda läbivaatamist tegema, kooskõlas pädevate asutuste nõuetega.
Esimese lõigu punkti h kohaldamisel tähendab kolmandast isikust ettevõtja ettevõtjat, kes osutab auditi- või konsultatsiooniteenuseid krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning kellel on kauplemistegevusega seotud tururiski valdkonnas piisavate oskustega töötajad.
Lõike 1 punktis h osutatud läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolliüksuse tegevust. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab oma üldise riskijuhtimise protsessi läbi vähemalt kord aastas. Selle läbivaatamise käigus tuleb hinnata järgmist:
riskijuhtimissüsteemi ja -protsessi dokumenteerituse ning riskikontrolliüksuse korralduse asjakohasus;
riskinäitajate arvessevõtmine igapäevasel riskijuhtimisel ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;
protsessid, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab front office'i ja back office'i töötajate kasutatavate riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmiseks;
mudeliga hõlmatud riskide ulatus, riskimõõtmissüsteemi täpsus ja asjakohasus ning sisemises riskimõõtmise mudelis tehtavate oluliste muudatuste valideerimine;
positsioone käsitlevate andmete täpsus ja täielikkus, volatiilsus- ja korrelatsioonieelduste täpsus ja asjakohasus, hindamis- ja riskitundlikkusarvutuste täpsus ning andmete asendajate loomise täpsus ja asjakohasus, kui kättesaadavad andmed on käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmiseks ebapiisavad;
kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab oma sisemistes riskimõõtmise mudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks;
kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab, et hinnata järeltestimise nõudeid ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõudeid, mida kasutatakse selleks, et hinnata sisemiste riskimõõtmise mudelite täpsust;
kui läbivaatamise viib läbi kolmandast isikust ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga h, siis kontrollimine, kas artiklis 325bj sätestatud sisemine valideerimisprotsess täidab oma eesmärke.
Artikkel 325bj
Sisemine valideerimine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud valideerimise järgmistel asjaoludel:
kui sisemine riskimõõtmise mudel on algselt välja töötatud ning kui selles mudelis tehakse olulisi muudatusi;
korrapäraste ajavahemike järel ning siis, kui turul on toimunud olulised struktuursed muutused või on muutunud portfelli koosseis, mis võib põhjustada selle, et sisemine riskimõõtmise mudel ei vasta enam eesmärgile.
Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemiste riskimõõtmise mudelite valideerimine ei piirdu järeltestimise ning kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise nõuetega, vaid peab hõlmama vähemalt järgmist:
testid, et kontrollida, kas sisemudeli aluseks olevad eeldused on asjakohased ega põhjusta riskide ala- või ülehindamist;
enda sisemudeli valideerimise testid, sealhulgas järeltestimised lisaks regulatiivsetele järeltestimise programmidele, seoses oma portfellide riskide ja struktuuriga;
hüpoteetiliste portfellide kasutamine tagamaks, et sisemise riskimõõtmise mudeliga saab selgitada teatavaid võimalikke ilmnevaid struktuuritegureid, näiteks olulisi alusriske ja kontsentratsiooniriski või asendajate kasutamisega seotud riske.
Artikkel 325bk
Stressistsenaariumi riskinäitaja arvutamine
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada,
kuidas krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tuleb välja töötada tulevaste šokkide äärmuslikud stsenaariumid, mida kohaldataks mittemodelleeritavate riskitegurite suhtes, ning kuidas neil tuleb kohaldada tulevaste šokkide äärmuslikke stsenaariumeid nende riskitegurite suhtes;
selline tulevase šoki regulatiivne äärmuslik stsenaarium iga artikli 325bd tabelis 2 loetletud riskitegurite laia alamkategooria puhul, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada, kui nad ei saa tulevase šoki äärmuslikku stsenaariumit välja töötada kooskõlas käesoleva lõigu punktiga a, või mille kohaldamist pädevad asutused võivad krediidiasutuselt või investeerimisühingult nõuda, kui kõnealused asutused ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu välja töötatud tulevase šoki äärmusliku stsenaariumiga rahul;
asjaolud, mille korral krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada stressistsenaariumi riskinäitaja rohkem kui ühe mittemodelleeritava riskiteguri kohta;
kuidas krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tuleb koondada kõikide mittemodelleeritavate riskitegurite stressistsenaariumi riskinäitajad, sealhulgas nende kauplemisportfelli kuuluvates ja valuuta- või kaubariskile avatud kauplemisportfellivälistes positsioonides.
Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse nõuet, et käesolevas artiklis sätestatud mittemodelleeritava riskiteguri tururiski puhul on omavahendite nõuete tase sama kõrge kui tururiski omavahendite nõuete tase, mis oleks arvutatud käesoleva peatüki alusel, kui riskitegur oleks modelleeritav.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 325bl
Makseviivituse riski sisemudeli kohaldamisala
Artikkel 325bm
Makseviivituse riski sisemudeli kasutamise luba
Artikkel 325bn
Omavahendite nõuded makseviivituse riski korral, kasutades makseviivituse riski sisemudelit
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad makseviivituse riski korral omavahendite nõuded, kasutades makseviivituse riski sisemudelit, kõikide artiklis 325bl osutatud kauplemisportfelli positsioonide portfelli puhul järgmiselt:
omavahendite nõuded peavad olema võrdsed VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtusega, mis mõõdab portfelli turuväärtuse potentsiaalset vähenemist, mille on põhjustanud nende positsioonidega seotud emitentide makseviivitus 99,9 % usaldusvahemikus ühe aasta jooksul;
punktis a osutatud potentsiaalne vähenemine tähendab positsiooni turuväärtuse otsest või kaudset vähenemist, mille on tinginud emitentide makseviivitus ning mis täiendab mis tahes vähenemisi, mida on positsiooni väärtuse jooksval hindamisel juba arvesse võetud; aktsiapositsioonide emitentide makseviivitust näitab see, kui emitentide aktsiahindade väärtuseks määratakse null;
krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks makseviivituse korrelatsioonid eri emitentide vahel, tuginedes kontseptuaalselt mõistlikule metoodikale, kasutades turu krediidimarginaali riski või aktsiahindade objektiivseid ajaloolisi andmeid, mis hõlmavad vähemalt kümmet aastat, sealhulgas stressiperioodi, mille krediidiasutus või investeerimisühing on kooskõlas artikli 325bc lõikega 2 kindlaks teinud; eri emitentide vaheliste makseviivituste korrelatsioonide arvutamine kalibreeritakse üheaastase ajavahemikuga;
makseviivituse riski sisemudel põhineb üheaastase konstantse positsiooni eeldusel.
Artikkel 325bo
Riskimaanduste arvessevõtmine makseviivituse riski sisemudelis
Artikkel 325bp
Makseviivituse riski sisemudeli erinõuded
Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivituse tõenäosuse hinnangulised näitajad vastama järgmistele nõuetele:
makseviivituse tõenäosuste alammääraks kehtestatakse 0,03 %;
makseviivituse tõenäosused põhinevad üheaastasel ajavahemikul, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti;
makseviivituse tõenäosusi mõõdetakse, kasutades üksnes või kombinatsioonis jooksvate turuhindadega andmeid, mis pärinevad vähemalt viie aasta pikkusest ajaloolisest perioodist ning käsitlevad tegelikke toimunud makseviivitusi ja turuhindade ekstreemseid langusi, mis on võrdväärsed makseviivituse juhtudega; makseviivituse tõenäosusi ei tuletata üksnes jooksvatest turuhindadest;
krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, kasutab makseviivituse tõenäosuste arvutamiseks II jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud metoodikat;
krediidiasutus või investeerimisühing, kellele ei ole antud luba hinnata makseviivituse tõenäosusi kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, töötab välja sisemeetodi või kasutab väliseid allikaid makseviivituse tõenäosuste hindamiseks; mõlemas olukorras peavad makseviivituse tõenäosuste hinnangud olema kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
Emitentide makseviivituse simuleerimiseks makseviivituse riski sisemudelis peavad krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangud makseviivitusest tingitud kahjumäära kohta vastama järgmistele nõuetele:
makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute alammääraks kehtestatakse 0 %;
makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud peavad kajastama iga positsiooni nõudeõiguse järku;
krediidiasutus või investeerimisühing, kellele on antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute arvutamiseks II jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud metoodikat;
krediidiasutus või investeerimisühing, kellele ei ole antud luba hinnata makseviivitusest tingitud kahjumäära kooskõlas II jaotise 3. peatüki 1. jaoga, töötab välja sisemeetodi või kasutab väliseid allikaid makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks; mõlemas olukorras peavad makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud olema kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.
Osana oma käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite sõltumatust läbivaatamisest ja valideerimisest, muu hulgas riskimõõtmissüsteemi kohaldamiseks, krediidiasutused ja investeerimisühingud
kontrollivad, et nende korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib nende portfelli jaoks, arvestades ka mudeli süstemaatiliste riskitegurite laadi ja kaalu;
teevad mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata makseviivituse riski sisemudeli kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise suhtes, ning
teostavad asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.
Punktis b osutatud testid ei piirdu üksnes varem toimunud sündmuste valikuga.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. septembriks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
2. PEATÜKK
Positsiooniriski omavahendite nõuded
1. jagu
Üldsätted ja konkreetsed instrumendid
Artikkel 326
Positsiooniriski omavahendite nõuded
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõue positsiooniriski katmiseks on omavahendite nõuete summa võla- ja omakapitaliinstrumentides olevate tema positsioonide üldise ja spetsiifilise riski katmiseks. Väärtpaberistamise positsioone kauplemisportfellis käsitletakse võlainstrumentidena.
Artikkel 327
Tasaarvestus
Artikkel 328
Intressimäärafutuurid ja -forvardid
Artikkel 329
Optsioonid ja ostutähed
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 330
Vahetuslepingud
Vahetuslepinguid käsitletakse intressiriski puhul samamoodi kui bilansilisi instrumente. Seega peetakse intressimäära vahetuslepingut, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing saab ujuva intressi ja maksab fikseeritud intressi, samaväärseks pika positsiooniga ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on aeg kuni järgmise intressimäärade fikseerimiseni, ja lühikese positsiooniga fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille tähtaeg on sama kui vahetuslepingu enese tähtaeg.
Artikkel 331
Tuletisinstrumentide intressirisk
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta lõikes 1 nimetatud mudeleid, võivad lugeda täielikult tasakaalustatuks artiklitega 328 kuni 330 hõlmatud tuletisinstrumentide kõik positsioonid, mis vastavad vähemalt järgmistele tingimustele:
positsioonide väärtus on sama ja need on nomineeritud samas valuutas;
(ujuva intressimäära positsioonide) viitemäär või (fikseeritud intressimäära positsioonide) kupongintressimäär on tihedalt vastavuses;
järgmine intressi fikseerimispäev või fikseeritud kupongintressimääraga positsioonide järelejäänud tähtaeg jääb järgmistesse vahemikesse:
vähem kui üks kuu: samal päeval;
üks kuu kuni üks aasta: seitsme päeva jooksul;
rohkem kui üks aasta: 30 päeva jooksul.
Artikkel 332
Krediidituletisinstrumendid
Selle poole üldriski ja spetsiifilise riski omavahendite nõude arvutamisel, kes võtab krediidiriski enda kanda (edaspidi „krediidiriski kaitse müüja”), kasutatakse krediidituletisinstrumendi lepingu tinglikku väärtust, kui ei ole sätestatud teisiti. Olenemata esimesest lausest võib krediidiasutus või investeerimisühing otsustada asendada krediidituletisinstrumendi tingliku väärtuse tingliku väärtusega, millele on lisatud krediidituletisinstrumendi netoturuväärtuse muutused alates kauplemise alustamisest, kusjuures netolangus krediidiriski kaitse müüja seisukohast kannab miinusmärki. Muude kui kogutulu vahetustehingu krediidituletisinstrumentide puhul kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuete arvutamiseks kohustuse lõpptähtaja asemel krediidituletisinstrumendi lepingu lõpptähtaega. Positsioonid määratakse kindlaks järgmisel viisil:
kogutulu vahetustehingust tuleneb pikk positsioon tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi üldriskis ja lühike positsioon selliste riigivõlakirjade üldriskis, mille lõpptähtaeg võrdub järgmise intressimäärade fikseerimiseni kestva ajavahemikuga ja millele II jaotise 2. peatüki kohaselt määratud riskikaal on 0 %. Sellest tuleneb ka pikk positsioon tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi spetsiifilises riskis;
krediidiriski vahetustehingust ei tulene üldriski positsiooni. Spetsiifilise riski puhul peab krediidiasutus või investeerimisühing registreerima aluseks oleva üksuse kohustuses sünteetilise pika positsiooni, välja arvatud juhul, kui tuletisinstrumendil on välisreiting ja see vastab kvalifitseeruva võlainstrumendi tingimustele, kusjuures viimasel juhul registreeritakse pikk positsioon tuletisinstrumendis. Kui tootest tulenevad preemia- või intressimaksete kohustused, siis neid rahavoogusid tuleb kajastada tinglike positsioonidena riigivõlakirjades;
ühe emitendi võlainstrumendi krediidiriski vahetustehingut sisaldavast võlakirjast tuleneb intressimääratootena pikk positsioon võlakirja enda üldriskis. Spetsiifilise riski jaoks luuakse aluseks oleva üksuse kohustuses sünteetiline pikk positsioon. Täiendav pikk positsioon luuakse võlakirja emitendis. Kui krediidiriski ülekandetehingut sisaldaval võlakirjal on välisreiting ja see vastab kvalifitseeruva võlainstrumendi tingimustele, tuleb kajastada ainult üks pikk positsioon võlakirja spetsiifilises riskis;
lisaks pikale positsioonile võlakirja emitendi spetsiifilises riskis tuleneb proportsionaalset krediidiriski kaitset pakkuvast mitme emitendi võlainstrumentide krediidiriski vahetustehingut sisaldavast võlakirjast positsioon igas aluseks olevas üksuses, kusjuures lepingu tinglik koguväärtus jaotatakse positsioonide vahel vastavalt sellele, millist proportsionaalset osa tinglikust koguväärtusest iga riskipositsioon aluseks oleva üksuse jaoks esindab. Kui valida saab rohkem kui ühe aluseks oleva üksuse kohustuse, siis määratakse spetsiifiline risk kõige suurema riskikaaluga kohustuse põhjal;
esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendist tuleneb positsioon tinglikus väärtuses kõigi aluseks olevate üksuste kohustustes. Kui maksimaalse suurusega makse krediidisündmuse korral on käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud meetodil saadud omavahendite nõudest madalam, võib maksimaalse maksesumma lugeda spetsiifilise riski omavahendite nõudeks.
N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendist tuleneb positsioon tingliku väärtuse jaoks kõigi aluseks olevate üksuste kohustustes, millest on maha arvatud n-1 madalaima spetsiifilise riski omavahendite nõudega aluseks olevate üksuste kohustused. Kui maksimaalse suurusega makse krediidisündmuse korral on käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud meetodil saadud omavahendite nõudest madalam, võib selle summa lugeda spetsiifilise riski omavahendite nõudeks.
Kui n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendil on välisreiting, arvutab krediidiriski kaitse müüja spetsiifilise riski omavahendite nõude krediidituletisinstrumendi reitingut kasutades ja kohaldab vastavaid väärtpaberistamise riskikaalusid.
Artikkel 333
Repolepingu alusel müüdud või laenuks antud väärtpaberid
Repolepingu puhul väärtpaberite või väärtpaberite omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja ning väärtpaberite laenuks andmise puhul väärtpaberite väljalaenaja võtavad need väärtpaberid arvesse omavahendite nõuete arvutamisel vastavalt käesolevale peatükile, tingimusel et sellised väärtpaberid on kauplemisportfelli positsioonid.
2. jagu
Võlainstrumendid
Artikkel 334
Netopositsioonid võlainstrumentides
Netopositsioonid klassifitseeritakse vastavalt valuutale, milles need on nomineeritud ning üldriski ja spetsiifilise riski katmiseks nõutavad omavahendid arvutatakse iga valuuta puhul eraldi.
1. alajagu
Spetsiifiline risk
Artikkel 335
Netopositsiooni omavahendite nõude ülempiir
Krediidiasutus või investeerimisühing võib võlainstrumendis netopositsiooni spetsiifilise riski omavahendite nõuet piirata tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju. Lühikese positsiooni puhul võib kõnealuse ülempiiri arvutada väärtuse muutusena, mis tuleneb instrumendist või kui asjakohane, alusvara makseviivituse riski viivitamatust kadumisest.
Artikkel 336
Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul
Krediidiasutus või investeerimisühing jaotab artikli 327 kohaselt arvutatud kauplemisportfelli netopositsioonid instrumentides, milleks ei ole väärtpaberistamise positsioonid, tabeli 1 vastavatesse kategooriatesse nende emitendi või võlgniku, välise või sisese krediidikvaliteedi hinnangu ja järelejäänud tähtaja järgi ning seejärel korrutab need kõnealuses tabelis näidatud kaaludega. Krediidiasutus või investeerimisühing liidab käesoleva artikli kohaldamisel saadud kaalutud positsioonid (olenemata sellest, kas tegemist on pika või lühikese positsiooniga), et välja arvutada spetsiifilise riski katmiseks vajalik omavahendite nõue.
Tabel 1
Kategooriad |
Spetsiifilise riski omavahendite nõue |
Võlaväärtpaberid, mille riskikaal oleks krediidiriski standardmeetodi alusel 0 % |
0 % |
Võlaväärtpaberid, mille riskikaal krediidiriski standardmeetodi alusel oleks 20 % või 50 % ning muud lõikes 4 määratletud kvalifitseeruvad kirjed |
0,25 % (lõpptähtajani jäänud aeg on kuni kuus kuud) 1,00 % (lõpptähtajani jäänud aeg on rohkem kui kuus kuud, kuid mitte rohkem kui 24 kuud) 1,60 % (lõpptähtajani jäänud aeg on rohkem kui 24 kuud) |
Võlaväärtpaberid, mille riskikaal oleks krediidiriski standardmeetodi alusel 100 % |
8,00 % |
Võlaväärtpaberid, mille riskikaal oleks krediidiriski standardmeetodi alusel 150 % |
12,00 % |
Muud kvalifitseeruvad kirjed on järgmised:
pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille kohta ei ole krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse krediidikvaliteedi hinnang kättesaadav ja mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peab neid piisavalt likviidseteks;
nende investeerimiskvaliteet on krediidiasutuse või investeerimisühingu oma hinnangu kohaselt vähemalt võrdne tabeli 1 teises reas osutatud varade omaga;
need on noteeritud vähemalt ühel liikmesriigi reguleeritud turul või kolmanda riigi väärtpaberibörsil, mida tunnustavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused;
pikad ja lühikesed positsioonid varades, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on emiteerinud käesolevas määruses sätestatud omavahendite nõuete kohaselt ning mida asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peab piisavalt likviidseteks ja mille investeerimiskvaliteet on krediidiasutuse või investeerimisühingu oma hinnangu kohaselt vähemalt võrdne tabeli 1 teises reas osutatud varade omaga;
selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud väärtpaberid, kelle krediidikvaliteeti loetakse vähemalt võrdseks sellega, mida seostatakse krediidiriski standardmeetodi kohaselt krediidikvaliteedi astmega 2 krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevatele nõuete puhul ja mille suhtes kohaldatakse käesolevale määrusele ja direktiivile 2013/36/EL vastavat järelevalve- ja reguleerimiskorda.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes rakendavad punkti a või b, on kehtestanud dokumenteeritud metoodika, et hinnata, kas vara vastab kõnealuste punktide tingimustele, ning teavitavad sellest metoodikast pädevaid asutusi.
Artikkel 337
Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul
Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 annab EBA välja suunised makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute sisenditena kasutamise kohta, kui need hinnangud põhinevad IRC sisemudelil.
Kui sünteetilise väärtpaberistamise tehingu algatajast ►C6 finantsinstitutsioon ◄ ei vasta artiklis 245 sätestatud riski olulise osa ülekandmise tingimustele, kajastab ta väärtpaberistamise aluspositsioone omavahendite nõuete arvutamisel selliselt, nagu neid ei oleks väärtpaberistatud, ja ei võta sünteetilise väärtpaberistamise mõju krediidiriski kaitse eesmärgil arvesse.
Artikkel 338
Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul
Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistamise positsioonidest ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidest, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
positsioonide puhul ei ole tegemist edasiväärtpaberistamise positsioonidega, väärtpaberistamise seeria optsioonidega ega ühegi muu väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendiga, mis ei anna proportsionaalset osa väärtpaberistamise seeria tuludest;
kõik aluseks olevad instrumendid on kas:
ühe alusvaraga instrumendid, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendid, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või
nendele aluseks olevatele instrumentidele tuginevad üldkaubeldavad indeksid.
Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud ausad ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumiste noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.
Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli osaks ei ole positsioonid, mille aluseks on mis tahes järgmistest:
alusvara, mida saab krediidiriski standardmeetodi alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli mittekuuluva puhul määrata riskipositsiooni klassi „jaenõuded” või riskipositsiooni klassi „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”;
eriotstarbelise ettevõtja vastu olev nõue, mis on otseselt või kaudselt tagatud positsiooniga, mis lõike 1 ja käesoleva lõike kohaselt ei vasta ise korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamise tingimustele.
Krediidiasutus või investeerimisühing määrab korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski omavahendite nõudeks järgmistest väärtustest suurema:
spetsiifilise riski omavahendite nõuete kogusumma, mida kohaldataks ainult korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli pikkade netopositsioonide suhtes;
spetsiifilise riski omavahendite nõuete kogusumma, mida kohaldataks ainult korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli lühikeste netopositsioonide suhtes.
2. alajagu
Üldrisk
Artikkel 339
Lõpptähtajal põhinev üldriski arvutamine
Selleks et selgitada välja iga tsooni tasakaalustamata kaalutud pikk positsioon, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing kokku igasse tabelis 2 esitatud tsooni kuuluvate vööndite tasakaalustamata kaalutud pikad positsioonid. Analoogiliselt liidab krediidiasutus või investeerimisühing kokku igasse tabelis 2 esitatud tsooni kuuluvate vööndite tasakaalustamata kaalutud lühikesed positsioonid, et arvutada selle tsooni tasakaalustamata kaalutud lühike positsioon. See osa vastava tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist, mida tasakaalustatakse sama tsooni tasakaalustamata kaalutud lühikese positsiooniga, moodustab vaadeldava tsooni tasakaalustatud kaalutud positsiooni. See osa tsooni tasakaalustamata kaalutud pikast positsioonist või tasakaalustamata kaalutud lühikesest positsioonist, mida ei saa sel viisil tasakaalustada, moodustab selle tsooni tasakaalustamata kaalutud positsiooni.
Tabel 2
Tsoon |
Lõpptähtaja vöönd |
Kaal (%) |
Eeldatav intressimäära muutus (%) |
|
Kupong 3 % või enam |
Kupong kuni 3 % |
|||
Esimene |
1 kuu või vähem |
1 kuu või vähem |
0,00 |
— |
> 1 ≤ 3 kuud |
> 1 ≤ 3 kuud |
0,20 |
1,00 |
|
> 3 ≤ 6 kuud |
> 3 ≤ 6 kuud |
0,40 |
1,00 |
|
> 6 ≤ 12 kuud |
> 6 ≤ 12 kuud |
0,70 |
1,00 |
|
Teine |
> 1 ≤ 2 aastat |
> 1,0 ≤ 1,9 aastat |
1,25 |
0,90 |
> 2 ≤ 3 aastat |
> 1,9 ≤ 2,8 aastat |
1,75 |
0,80 |
|
> 3 ≤ 4 aastat |
> 2,8 ≤ 3,6 aastat |
2,25 |
0,75 |
|
Kolmas |
> 4 ≤ 5 aastat |
> 3,6 ≤ 4,3 aastat |
2,75 |
0,75 |
> 5 ≤ 7 aastat |
> 4,3 ≤ 5,7 aastat |
3,25 |
0,70 |
|
> 7 ≤ 10 aastat |
> 5,7 ≤ 7,3 aastat |
3,75 |
0,65 |
|
> 10 ≤ 15 aastat |
> 7,3 ≤ 9,3 aastat |
4,50 |
0,60 |
|
> 15 ≤ 20 aastat |
> 9,3 ≤ 10,6 aastat |
5,25 |
0,60 |
|
üle 20 aasta |
> 10,6 ≤ 12,0 aastat |
6,00 |
0,60 |
|
|
> 12,0 ≤ 20,0 aastat |
8,00 |
0,60 |
|
|
üle 20 aasta |
12,50 |
0,60 |
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõue arvutatakse järgneva summana:
10 % kõikide lõpptähtaja vööndite tasakaalustatud kaalutud positsioonide summast;
40 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimeses tsoonis;
30 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist teises tsoonis;
30 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist kolmandas tsoonis;
40 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel;
150 % tasakaalustatud kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;
100 % järelejäänud tasakaalustamata kaalutud positsioonidest.
Artikkel 340
Kestusel põhinev üldriski arvutamine
Seejärel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmise valemi abil iga võlainstrumendi modifitseeritud kestuse:
kus
D |
= |
kestus, mis on arvutatud järgmise valemi alusel:
kus
|
Korrigeerimine tehakse sellise võlainstrumendi modifitseeritud kestuse arvutamise suhtes, mille puhul on ettemakserisk. EBA annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, kuidas selliseid korrigeerimisi teha.
Seejärel määrab krediidiasutus või investeerimisühing iga võlainstrumendi tabeli 3 vastavasse tsooni. Seda tehakse iga instrumendi modifitseeritud kestuse põhjal.
Tabel 3
Tsoon |
Modifitseeritud kestus (aastates) |
Eeldatav intress (muutus protsentides) |
Esimene |
> 0 ≤ 1,0 |
1,0 |
Teine |
> 1,0 ≤ 3,6 |
0,85 |
Kolmas |
> 3,6 |
0,7 |
Seejärel arvutab krediidiasutus või investeerimisühing iga tsooni jaoks välja kestusega kaalutud tasakaalustamata positsioonid. Seejärel järgitakse artikli 339 lõigetes 5 kuni 8 sätestatud tasakaalustamata kaalutud positsioonide arvutamise korda.
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõue arvutatakse seejärel järgneva summana:
2 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonidest igas tsoonis;
40 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja teise tsooni vahel ning teise ja kolmanda tsooni vahel;
150 % tasakaalustatud kestusega kaalutud positsioonist esimese ja kolmanda tsooni vahel;
100 % järelejäänud tasakaalustamata kestusega kaalutud positsioonidest.
3. jagu
Omakapital
Artikkel 341
Netopositsioonid omakapitaliinstrumentides
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 342
Omakapitaliinstrumentide spetsiifiline risk
Krediidiasutus või investeerimisühing korrutab oma üldise kogupositsiooni 8 %-ga, et arvutada välja omavahendite nõue spetsiifilise riski katmiseks.
Artikkel 343
Omakapitaliinstrumentide üldrisk
Krediidiasutus või investeerimisühing korrutab oma üldise netopositsiooni 8 %-ga, et arvutada välja omavahendite nõue üldriski katmiseks.
Artikkel 344
Aktsiaindeksid
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
4. jagu
Väärtpaberite emissiooni tagamine
Artikkel 345
Netopositsioonide vähendamine
Võlainstrumentide ja omakapitaliinstrumentide emissiooni tagamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada omavahendite nõuete arvutamiseks järgmist käsitlust. Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab esiteks netopositsioonid, lahutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud. Krediidiasutus või investeerimisühing vähendab seejärel netopositsioone tabelis 4 esitatud vähendustegurite alusel ning arvutab oma omavahendite nõuded, kasutades väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud vähendatud positsioone.
Tabel 4
Tööpäev 0: |
100 % |
Tööpäev 1: |
90 % |
Tööpäevad 2–3: |
75 % |
Tööpäev 4: |
50 % |
Tööpäev 5: |
25 % |
Pärast 5. tööpäeva: |
0 %. |
„Tööpäev null” tähendab tööpäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing kohustub tingimusteta vastu võtma kindlaksmääratud hulga kokkulepitud hinnaga väärtpabereid.
5. jagu
Spetsiifilise riski omavahendite nõuded krediidituletisinstrumentide abil maandatud positsioonide puhul
Artikkel 346
Erikäsitlus krediidituletisinstrumentide abil teostatava riskimaanduse puhul
Spetsiifilise riski omavahendite nõuet ei arvutata, kui nende kahe poole väärtused liiguvad alati vastassuunas ja üldjoontes samas ulatuses. See on nii järgmistes olukordades:
kaks poolt koosnevad täielikult identsetest instrumentidest;
pikk sularahapositsioon on maandatud kogutulu vahetustehinguga (või vastupidi) ning tehingu tingimuste aluseks olev võlainstrument ja aluseks olevad riskipositsioonid (s.t sularahapositsioonid) on täpses vastavuses. Vahetuslepingu enda lõpptähtaeg võib erineda maandatava riskipositsiooni lõpptähtajast.
Sellistes olukordades ei tule spetsiifilise riski omavahendite nõuet kohaldada positsiooni kummagi poole suhtes.
Osaliselt vähendatakse omavahendite nõuet lõigetes 3 ja 4 esitatud olukordade puudumisel järgmistel juhtudel:
positsioon kuulub lõike 3 punkti b kohaldamisalasse, kuid tehingu tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi ja aluseks oleva riskipositsiooni vahel esineb varade mittevastavus. Siiski vastavad positsioonid järgmistele nõuetele:
krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument kuulub krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendiga samasse või madalamasse järku;
krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument on seotud sama võlgnikuga ja neil on õiguslikult täitmisele pööratavad samaaegse makseviivituse või samaaegse tagasimakse tingimused;
positsioon kuulub lõike 3 punkti a või lõike 4 kohaldamisalasse, kuid krediidiriski kaitse ja aluseks oleva vara valuuta või lõpptähtaja puhul on mittevastavus. Selline valuutade mittevastavus võetakse arvesse valuutariski omavahendite nõudes;
positsioon kuulub lõike 4 kohaldamisalasse, kuid sularahapositsiooni ja krediidituletisinstrumendi vahel esineb vara mittevastavus. Siiski kuulub alusvara krediidituletisinstrumendi dokumentatsioonis esitatud (üleantavate) võlainstrumentide hulka.
Et mitte lisada spetsiifilise riski omavahendite nõudeid tehingu mõlemale poolele, vaid kohaldada osalist vähendamist, kohaldatakse kahest omavahendite nõudest ainult kõrgemat.
Artikkel 347
Erikäsitlus esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide abil teostatavate riskimaanduste puhul
Esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul kohaldatakse artikli 346 kohase omavahendite nõude vähendamise puhul järgmist käsitlust:
kui krediidiasutus või investeerimisühing omandab krediidiriski kaitse mitmele krediidituletisinstrumendi aluseks olevale üksusele tingimusel, et nõuetega seotud esimene makseviivitus käivitab maksekohustuse ja selline krediidisündmus lõpetab lepingu, võib krediidiasutus või investeerimisühing aluseks olevate üksuste hulgast välja jätta sellise aluseks oleva üksuse spetsiifilise riski, mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 336 tabelile 1 madalaimat spetsiifilise riski omavahendite nõude määra;
kui riskipositsioonidega seotud n-arvu järjekohaga makseviivitus käivitab krediidiriski kaitse alusel maksekohustuse, võib krediidiriski kaitse ostja tasaarvestada spetsiifilise riski ainult juhul, kui kaitse on omandatud ka makseviivitustele järjekohaga 1 kuni n-1 või kui n-1 järjekohaga makseviivitus on juba aset leidnud. Sel juhul järgitakse esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide jaoks punktis a sätestatud metoodikat, mida on n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu toodete puhul asjakohaselt muudetud.
6. jagu
Omavahendite nõuded ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul
Artikkel 348
Omavahendite nõuded ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul
Artikkel 349
Üldkriteeriumid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul on õigus kasutada artiklis 350 sätestatud meetodeid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja prospekt või samaväärne dokument sisaldab kõike järgmist:
vara kategooriad, millesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjal on lubatud investeerida;
investeerimispiirangute kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;
kui lubatud on finantsvõimendus, siis finantsvõimenduse maksimaalne tase;
kui börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute sõlmimine või repotehingute sõlmimine või väärtpaberite laenuks andmise või võtmise tehingute sõlmimine on lubatud, siis põhimõtted neist tehingutest tuleneva vastaspoole riski piiramiseks;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja majandustegevuse kohta esitatakse poolaasta- ja aastaaruanded, mis võimaldavad hinnata vara ja kohustusi ning tulusid ja tegevust aruandeperioodi jooksul;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad või osakud on osaku omaniku nõudmisel igapäevaselt ettevõtja varast sularaha vastu tagasi antavad;
investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjasse on eraldatud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja valitseja varast;
investeeriv krediidiasutus või investeerimisühing teostab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kohta piisava riski hindamise;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitsevad isikud, kelle üle teostatakse järelevalvet vastavalt direktiivile 2009/65/EÜ või samaväärsetele õigusaktidele.
Artikkel 350
Erimeetodid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada spetsiifilisest riskist ja üldriskist koosneva positsiooniriski omavahendite nõuded positsioonide puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates eeldades, et asjaomased positsioonid esindavad neid positsioone, mis on vajalikud punktis a osutatud välise indeksi või aktsiate või võlainstrumentide kindlaksmääratud kogumi koosseisu ja tootluse kajastamiseks, ning selle suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja volituste eesmärk on järgida välise indeksi või aktsiate või võlaväärtpaberite kindlaksmääratud kogumi koosseisu ja tootlust;
on võimalik tõendada, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakute või aktsiate päevase tulu ja tema poolt järgitava indeksi või aktsiate või võlaväärtpaberite kogumi vaheline minimaalne korrelatsioonikordaja on vähemalt kuuekuulise perioodi jooksul 0,9.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja alusvaraks olevatest investeeringutest igapäevaselt teadlik, võib ta arvutada spetsiifilisest ja üldriskist koosneva positsiooniriski omavahendite nõuded järgmiste tingimuste alusel:
eeldatakse, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib esmalt oma volitustele vastavas maksimaalses ulatuses sellist liiki varaklassidesse, millega kaasneb eraldi spetsiifilise riski ja üldriski kõrgeim omavahendite nõue, ning seejärel jätkab investeerimist kahanevas järjekorras kuni koguinvesteeringute ülemmäära saavutamiseni. Positsiooni ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas käsitletakse otsese osalusena võetud positsioonis;
eraldi spetsiifilise riski ja üldriski omavahendite nõuete arvutamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse maksimaalse kaudse riskipositsiooni, mis võiks nende suhtes ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja finantsvõimendusega positsioonide kaudu avaneda, suurendades positsiooni ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas proportsionaalselt kuni volitustest tuleneva alusvaraks olevatele investeeringutele avaneva maksimaalse riskipositsioonini;
kui vastavalt käesolevale lõikele määratud spetsiifilise ja üldriski omavahendite nõue koos ületab artikli 348 lõikes 1 sätestatut, on see tase omavahendite nõude piirmääraks.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tugineda järgmistele kolmandatele isikutele, et arvutada käesolevas peatükis sätestatud meetodite kohaselt positsiooniriski omavahendite nõudeid positsioonide puhul lõigete 1–4 kohaldamisalasse kuuluvates ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates ja esitada selle kohta aruandeid:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis;
muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.
Arvutuse korrektsuse kinnitab välisaudiitor.
3. PEATÜKK
Valuutariski omavahendite nõuded
Artikkel 351
Valuutariski piirmäär ja kaalumine
Juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netoriskipositsiooni ja kulla netopositsiooni summa, mis on arvutatud artiklis 352 sätestatud korras, sealhulgas mis tahes välisvaluuta ja kullapositsioonide puhul, mille jaoks omavahendite nõuded on arvutatud sisemudeli abil, ületab 2 % tema kogu omavahenditest, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing omavahendite nõude valuutariski katmiseks. Valuutariski omavahendite nõue on tema kogu välisvaluuta netopositsiooni ja kulla netopositsiooni summa aruandlusvaluutas, mis omakorda on korrutatud 8 %-ga.
Artikkel 352
Kogu välisvaluuta netopositsiooni arvutamine
Krediidiasutuse või investeerimisühingu avatud netopositsioon igas valuutas (sealhulgas aruandlusvaluutas) ja kullas arvutatakse järgmiste elementide summana (positiivne või negatiive):
netohetkepositsioon (s.t kõik asjaomases valuutas fikseeritud vara, millest on maha arvatud kõik kohustused, sealhulgas kogunenud intress, või kulla puhul netohetkepositsioon kullas);
neto forvardpositsioon, mis on kõik välisvaluuta ja kulla forvardtehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik nende tehingutega makstavad summad, sealhulgas valuuta- ja kullafutuurid ning hetkepositsioonis mittesisalduv valuutavahetuslepingute põhisumma;
tagasivõtmatud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse ja mis on tõenäoliselt mitte sissenõutavad;
välisvaluuta- ja kullaoptsioonide kogusumma delta (või deltal põhinev) netoekvivalent;
muude optsioonide turuväärtus.
Punkti d kohaldamisel kasutatav delta on asjaomase börsi delta. Börsiväliste optsioonide puhul või juhul, kui asjaomase börsi delta ei ole kättesaadav, võib krediidiasutus või investeerimisühing pädevate asutuste loal asjakohast mudelit kasutades delta ise arvutada. Luba antakse, kui optsiooni või ostutähe väärtuse muutuse määr alusvara turuhinna väikeste muutuste suhtes on mudeliga asjakohaselt hinnatav.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvesse võtta tulevase tekkimata, kuid täielikult maandatud netotulu/netokulu, kui ta teeb seda järjepidevalt.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib liitvaluutade netopositsioonid jaotada komponentvaluutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Enne esimeses lõigus osutatud tehniliste standardite jõustumist võivad pädevad asutused jätkuvalt kohaldada olemasolevaid riiklikke käsitlusi, kui nad on neid käsitlusi kohaldanud enne 31. detsembrit 2013.
Artikkel 353
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate valuutarisk
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tugineda järgmiste kolmandate isikute aruandlusele välisvaluutapositsioonide kohta ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis;
muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.
Arvutuse korrektsuse kinnitab välisaudiitor.
Artikkel 354
Tugeva korrelatsiooniga valuutad
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
4. PEATÜKK
Kaubariski omavahendite nõuded
Artikkel 355
Meetodi valik kaubariski puhul
Kui artiklitest 356 kuni 358 ei tulene teisiti, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaubariski omavahenditenõude arvutamisel ühte artiklites 359, 360 või 361 sätestatud meetoditest.
Artikkel 356
Kaupadega kauplemine abitegevusena
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on abitegevuseks põllumajandusliku tooraine ärivaldkond, võivad oma füüsiliste toorainevarude omavahendite nõude järgnevaks aastaks kindlaks määrata iga aasta lõpus, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
aasta mis tahes ajal on neil kõnealuse riski katmiseks omavahendid, mis ei ole väiksemad kui selle riski puhul keskmine omavahendite nõue, mis on algavaks aastaks konservatiivsel alusel hinnanguliselt arvutatud;
nad hindavad konservatiivselt punkti a kohaselt arvutatud näitaja eeldatavat volatiilsust;
nende selle riski keskmine omavahendite nõue ei ole rohkem kui 5 % nende omavahenditest või 1 miljon eurot ning võttes arvesse punkti b kohaselt hinnatud volatiilsust, ei ületa eeldatav maksimaalne omavahendite nõue 6,5 % omavahenditest;
krediidiasutus või investeerimisühing jälgib pidevalt, kas punktide a ja b kohaselt antud hinnangud kajastavad ikka veel tegelikku olukorda.
Artikkel 357
Kaubapositsioonid
Kaubapositsiooni arvutamisel käsitletakse järgmisi positsioone sama kauba positsioonidena:
ühe kauba eri alaliikide positsioonid, kui need alaliigid on tarnetes üksteise vastu vahetatavad;
sarnaste kaupade positsioonid, kui need on lähedased asenduskaubad ja kui nende hinnamuutuste selge korrelatsioon vähemalt ühe aasta jooksul on vähemalt 0,9.
Artikkel 358
Spetsiifilised instrumendid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad omavahendite nõuetes lisaks deltariskile piisavalt ka muid optsioonidega seotud riske.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Enne esimeses lõigus osutatud tehniliste standardite jõustumist võivad pädevad asutused jätkuvalt kohaldada olemasolevaid riiklikke käsitlusi, kui nad on neid käsitlusi kohaldanud enne 31. detsembrit 2013.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing on üks kahest järgmisest, võtab ta kaubariski omavahendite nõude arvutamisel arvesse asjaomaseid kaupu:
repolepingu alusel kaupade või kaupade omandiõigusega seotud tagatud õiguste võõrandaja;
kaupade laenuksandmise lepingu alusel kaupade laenuks andja.
Artikkel 359
Lõpptähtajal põhinev meetod
Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab iga kauba puhul eraldi lõpptähtaegade jaotust kooskõlas tabeliga 1. Kõik positsioonid asjaomases kaubas tuleb määrata asjakohasesse lõpptähtaja vööndisse. Füüsilised varud määratakse esimesse lõpptähtaja vööndisse, mis on vahemikus null kuni üks kuu (kaasa arvatud).
Tabel 1
Lõpptähtaja vöönd (1) |
Hinnavahe määr (%) (2) |
1 kuu või vähem |
1,50 |
> 1 ≤ 3 kuud |
1,50 |
> 3 ≤ 6 kuud |
1,50 |
> 6 ≤ 12 kuud |
1,50 |
> 1 ≤ 2 aastat |
1,50 |
> 2 ≤ 3 aastat |
1,50 |
üle 3 aasta |
1,50 |
Positsioonid samas kaubas võib tasaarvestada ning määrata netopositsioonidena asjakohasesse lõpptähtaja vööndisse järgneva puhul:
sama lõpptähtajaga lepingutes olevad positsioonid;
positsioonid lepingutes, mille lõpptähtaegade erinevus ei ületa kümmet päeva, kui nende lepingutega kaubeldakse turgudel, kus on igapäevased ülekandmise tähtajad.
Krediidiasutuse iga kauba omavahendite nõue arvutatakse asjakohase lõpptähtaegade jaotuse põhjal järgneva summana:
tasakaalustatud pikkade ja lühikeste positsioonide summa, mis on korrutatud tabeli 1 teises veerus igale lõpptähtaja vööndile määratud asjakohase hinnavahe määra ja kauba hetkehinnaga;
kahe lõpptähtaja vööndi vaheline tasakaalustatud positsioon iga lõpptähtaja vööndi puhul, kuhu tasakaalustamata positsioon on edasi kantud, korrutatuna kulumääraga 0,6 % ja kauba hetkehinnaga;
ülejäänud tasakaalustamata positsioonid, mis on korrutatud väljaostumääraga 15 % ja kauba hetkehinnaga.
Artikkel 360
Lihtsustatud meetod
Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõue iga kauba puhul arvutatakse järgneva summana:
15 % pikast või lühikesest netopositsioonist, korrutatuna kauba hetkehinnaga;
3 % pika ja lühikese kogupositsiooni summast, korrutatuna kauba hetkehinnaga.
Artikkel 361
Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artiklis 359 sätestatu asemel kasutada tabelis 2 sätestatud vähimat hinnavahe määra, kulumäära ja väljaostu määra, tingimusel et krediidiasutused või investeerimisühingud:
kauplevad suurel määral kaupadega;
omavad asjakohaselt hajutatud kaubaportfelli;
ei saa kaubariski omavahendite nõude arvutamiseks veel kasutada sisemudeleid.
Tabel 2
|
Väärismetallid (v.a kuld) |
Mitte-väärismetallid |
Põllumajandus-kaubad |
Muu, sh energiatooted |
Hinnavahe määr (%) |
1,0 |
1,2 |
1,5 |
1,5 |
Kulumäär (%) |
0,3 |
0,5 |
0,6 |
0,6 |
Väljaostu määr (%) |
8 |
10 |
12 |
15 |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, kuidas nad käesolevat artiklit kasutavad ning esitavad tõendeid meetmete kohta, mida nad on võtnud sisemudeli rakendamiseks kaubariski omavahendite nõude arvutamiseks.
5. PEATÜKK
Sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks
1. jagu
Luba ja omavahendite nõuded
Artikkel 362
Spetsiifilised ja üldriskid
Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi või nende tuletisinstrumendi positsiooniriski võib käesoleva peatüki kohaldamisel jagada kaheks komponendiks. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk ning see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Üldriski komponent on instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega.
Artikkel 363
Luba sisemudelite kasutamiseks
Olles kontrollinud krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavust vastavalt vajadusele 2., 3. ja 4. jaos esitatud nõuetele, annavad pädevad asutused krediidiasutustele ja investeerimisühingutele loa arvutada omavahendite nõuded, kasutades sisemudeleid kas peatükkides 2–4 esitatud meetodite asemel või koos nendega, ühe või enama järgmise riskikategooria puhul:
omakapitaliinstrumentide üldrisk;
omakapitaliinstrumentide spetsiifiline risk;
võlainstrumentide üldrisk;
võlainstrumentide spetsiifiline risk;
valuutarisk;
kaubarisk.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele kõikidest muudest kasutamise laiendamistest ja kasutamisel tehtud muudatustest nende sisemudelite puhul, mille kasutamiseks nad on loa saanud.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
tingimused, mille alusel hinnatakse sisemudeli kasutamise laiendamise ja muutmise olulisust;
hindamismetoodika, mille alusel pädevad asutused lubavad krediidiasutustel ja investeerimisühingutel kasutada sisemudeleid.
tingimused, mille korral sisemudeliga hõlmatud riskikategooria positsioonide osa loetakse „märkimisväärseks”, nagu on osutatud lõikes 2.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 364
Omavahendite nõuded sisemudelite kasutamise korral
Iga sisemudelit kasutav krediidiasutus või investeerimisühing peab lisaks omavahendite nõuete täitmisele (mis on arvutatud vastavalt 2., 3. ja 4. peatükile nende riskikategooriate puhul, millele ei ole antud luba kasutada sisemudelit) täitma ka omavahendite nõude, mis on väljendatud punktide a ja b summana:
järgmistest väärtustest suurem:
krediidiasutuse või investeerimisühingu VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus, mis on arvutatud vastavalt artikli 365 lõikele 1 (VaRt-1);
artikli 365 lõike 1 alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmine (VaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) vastavalt artiklile 366;
järgmistest väärtustest suurem:
krediidiasutuse või investeerimisühingu viimane kättesaadav VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangu väärtus, mis on arvutatud vastavalt artikli 365 lõikele 2 (sVaRt-1), ning
artikli 365 lõikes 2 sätestatud viisil ja sagedusega eelnenud 60 tööpäeva jooksul arvutatud VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangu väärtuste keskmine (sVaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (ms) vastavalt artiklile 366.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad sisemudelit enda võlainstrumentide spetsiifilise riski omavahendite nõude arvutamiseks, peavad täitma täiendava omavahendite nõude, mis väljendatakse järgnevate punktide a ja b summana:
kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide spetsiifilise riski omavahendite nõue, mis on arvutatud kooskõlas artiklitega 337 ja 338, välja arvatud need, mis sisalduvad korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski omavahendite nõudes vastavalt 5. jaole, ning vajaduse korral spetsiifilise riski omavahendite nõudes vastavalt 2. peatüki 6. jaole nende positsioonide puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates, mille puhul ei ole täidetud artikli 350 lõike 1 ega artikli 350 lõike 2 tingimused;
olenevalt sellest, kumb on suurem, kas:
kõige viimane täiendava makseviivituse ning reitingute muutumise riski väärtus, mis on arvutatud vastavalt 3. jaole;
selle väärtuse eelneva 12 nädala keskmine.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes omavad korrelatsioonil põhinevat kauplemisportfelli, mis vastab artikli 338 lõigetes 1 kuni 3 sätestatud nõuetele, võivad täita artikli 338 lõike 4 asemel artikli 377 alusel omavahendite nõude, milleks on järgmistest kõrgeim:
korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kõige viimane riski väärtus, mis on arvutatud vastavalt 5. jaole;
selle väärtuse keskmine eelneva 12 nädala jooksul;
8 % omavahendite nõudest, mida samal ajal punktis a osutatud kõige viimase riskiväärtuse arvutamisega arvutataks vastavalt artikli 338 lõikele 4 kõigi nende positsioonide puhul, mis on hõlmatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli sisemudelis.
2. jagu
Üldnõuded
Artikkel 365
VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse arvutamine
Artiklis 364 osutatud VaR meetodi kohase riskihinnangu väärtuse arvutamisel täidetakse järgmisi nõudeid:
VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtus arvutatakse iga päev;
99 protsentiiliga ühesuunaline usaldusvahemik;
10-päevane hoidmisaeg;
vähemalt aastane varasem vaatlusperiood, välja arvatud juhul, kui lühem vaatlusperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse järsu märkimisväärse suurenemise tõttu;
andmeid ajakohastatakse vähemalt iga kuu.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuseid, mis on arvutatud lühemate kui kümnepäevaste hoidmisaegade alusel ja suurendatud kümne päevani, kasutades asjakohast metoodikat, mis korrapäraselt läbi vaadatakse.
Artikkel 366
Regulatiivne järeltestimine ja korrutustegurid
Iga korrutustegur (mc) ja (ms) on vähemalt arvu 3 ja tabeli 1 kohase liidetava (vahemikus 0 ja 1) summa. Liidetav sõltub ületamiste arvust viimase 250 tööpäeva jooksul, mis nähtub krediidiasutuse või investeerimisühingu poolsest artikli 365 lõikes 1 sätestatud VaR meetodiga saadud riskihinnangu väärtuse järeltestimisest.
Tabel 1
Ületamiste arv |
Liidetav |
Vähem kui 5 |
0,00 |
5 |
0,40 |
6 |
0,50 |
7 |
0,65 |
8 |
0,75 |
9 |
0,85 |
10 või rohkem |
1,00 |
Portfelli väärtuse hüpoteetiliste muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva lõppväärtuse võrdlemisel, eeldusel et positsioonid ei muutu.
Portfelli väärtuse tegelike muutuste järeltestimine põhineb portfelli päevalõpuväärtuse ja selle järgmise päeva tegeliku lõppväärtuse võrdlemisel, jättes arvesse võtmata teenustasud, komisjonitasud ja netointressitulu.
Artikkel 367
Nõuded riskimõõtmise kohta
Positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav mis tahes sisemudel ning korrelatsioonil põhineva kauplemise mis tahes sisemudel peavad vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
mudel mõõdab täpselt kõiki olulisi hinnariske;
mudel hõlmab piisava hulga riskitegureid, olenevalt krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel. Kui riskitegur on kaasatud krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastusmudelisse, ent mitte riskimõõtmismudelisse, peab krediidiasutus või investeerimisühing olema võimeline seda väljajätmist pädevale asutusele teda rahuldaval viisil põhjendama. Riskimõõtmismudel hõlmab optsioonide ja teiste toodete mittelineaarsust ning korrelatsiooniriski ja alusriski. Kui kasutatakse riskitegurite asendajaid, on need tegeliku positsiooni suhtes tõendatult sobivad.
Positsiooniriski, valuutariski või kaubariski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav mis tahes sisemudel peab vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
mudel sisaldab riskitegurite kogumit, mis vastavad kõikide nende valuutade intressimääradele, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansilisi või bilansiväliseid positsioone. Krediidiasutus või investeerimisühing modelleerib intressikõverad, kasutades mõnda üldtunnustatud meetodit. Peamiste valuutade ja turgude oluliste intressimäärariskide positsioonide puhul jagatakse intressikõver vähemalt kuude lõpptähtaja vööndisse, et mõõta intressimäärade volatiilsuse muutusi intressikõveral. Mudel hõlmab ka eri intressikõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riski;
mudelis võetakse arvesse riskitegureid, mis on seotud kullaga või eri välisvaluutadega, milles krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid on nomineeritud. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul võetakse arvesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja tegelikke välisvaluutapositsioone. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja välisvaluutapositsiooni arvessevõtmisel tugineda kolmanda isiku aruannetele, kui on piisavalt alust olla veendunud nende aruannete usaldusväärsuses. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole teavet ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja välisvaluutapositsioonide kohta, tuleb see positsioon eraldada ja seda tuleb käsitleda vastavalt artikli 353 lõikele 3;
mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga aktsiaturu puhul, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärseid positsioone;
mudelis kasutatakse eraldi riskitegurit vähemalt iga kauba puhul, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärseid positsioone. Mudel peab hõlmama ka riski, mis tuleneb sarnaste, kuid mitte identsete kaupade hinnaliikumiste ebatäiuslikust korrelatsioonist, ja lõpptähtaegade mittevastavusest tulenevat forvardhindade muutumise riski. Samuti võetakse mudelis arvesse turgude iseärasusi, eelkõige ülekandmise kuupäevi ja kauplejate võimalusi positsioonide sulgemiseks;
vähelikviidsetest positsioonidest ja piiratud läbipaistvusega hindadest tulenevat riski tuleb krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudeliga hinnata konservatiivselt ja realistlike turustsenaariumide raames. Lisaks vastab sisemudel minimaalsetele andmenõuetele. Asendajad peavad olema sobivalt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui olemasolevad andmed on ebapiisavad või ei kajasta positsiooni või portfelli tegelikku volatiilsust.
Artikkel 368
Kvalitatiivsed nõuded
Mis tahes sisemudel, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, peab olema struktuurilt usaldusväärne ning seda tuleb rakendada terviklikult, eelkõige peavad olema täidetud kõik järgmised kvalitatiivsed nõuded:
positsiooniriski, valuutariski või kaubariski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatav mis tahes sisemudel on krediidiasutuste ja investeerimisühingute igapäevase riskijuhtimise protsessi lahutamatu osa ning selle alusel teavitatakse riskipositsioonidest kõrgemat juhtkonda;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kauplemisüksustest sõltumatu riskikontrolli üksus, kes annab aru otse kõrgemale juhtkonnale. Üksus vastutab kõigi käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite väljatöötamise ja rakendamise eest. Üksus teostab kõigi käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite algset ja jätkuvat valideerimist ning vastutab üldise riskijuhtimissüsteemi eest. Üksus koostab ja analüüsib igapäevaseid aruandeid positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud sisemudeli väljundite kohta ning asjakohaste meetmete kohta, mida tuleb võtta seoses kauplemislimiitidega;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorgan ja kõrgem juhtkond osalevad aktiivselt riskikontrolli protsessis ning riskikontrolli üksuse koostatud päevaaruanded vaatab läbi selline juhtimistasand, kellel on piisavad volitused vähendada nii üksikute kauplejate võetud positsioone kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu üldist riskipositsiooni;
krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on piisav arv töötajaid, kes oskavad kasutada keerulisi sisemudeleid (sealhulgas käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavaid mudeleid) kauplemise, riskikontrolli, auditi ja back office'i valdkonnas;
krediidiasutused ja investeerimisühingud on kehtestanud protseduurid sisemudelite üldist toimimist käsitlevate organisatsioonisiseste dokumenteeritud tegevuspõhimõtete ja kontrollide järgimise jälgimiseks ja tagamiseks, sealhulgas käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate mudelite puhul;
käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatava mis tahes sisemudeli puhul on võimalik tõendada, et selle mudeliga on riske mõõdetud piisava täpsusega;
krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad tihti ranget stressitestimiskava, sealhulgas vastupidiseid stressiteste, mis hõlmab mis tahes sisemudelit, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, ning nende stressitestide tulemused vaatab kõrgem juhtkond läbi ja neid kajastatakse kõrgema juhtkonna kehtestatud tegevuspõhimõtetes ja piirmäärades. Kõnealune protsess hõlmab eelkõige likviidsuse puudumist turgudel halvenenud turutingimustes, kontsentratsiooniriski, ühesuunalisi turgusid, konkreetsete sündmuste ja ootamatu makseviivitusega seotud riske, toodete mittelineaarsust, sügavalt rahast väljas positsioone, samuti positsioone, mille puhul esineb avamis- ja sulgemishindade oluline erinevus, ja muid riske, mis sisemudeliga võivad vajalikul määral hõlmamata jääda. Kasutatud šokistsenaariumid kajastavad portfellide iseärasusi ja aega, mis võiks kuluda riskide maandamisele ja juhtimisele rasketes turutingimustes;
krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad oma korrapärase siseauditeerimise protsessi osana oma sisemudelite sõltumatu läbivaatamise, sealhulgas nende mudelite puhul, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel.
Lõike 1 punktis h osutatud läbivaatamine hõlmab nii kauplemisüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolliüksuse tegevust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud vaatavad vähemalt kord aastas läbi oma üldise riskijuhtimise protsessi. Läbivaatamisel arvestatakse järgmist:
riskijuhtimissüsteemi ja -protsessi dokumenteerituse ning riskikontrolli üksuse korralduse asjakohasus;
riski hindamistulemuste arvessevõtmine igapäevasel riskijuhtimisel ja juhtimisteabesüsteemi terviklikkus;
protsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab front-office ja back-office töötajate poolt kasutatavate riskihinnastamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmiseks;
riskimõõtmise mudeliga hõlmatud riskide ulatus ja riskimõõtmise protsessis tehtavate oluliste muudatuste valideerimine;
positsioone käsitlevate andmete täpsus ja täielikkus, volatiilsus- ja korrelatsioonieelduste täpsus ja asjakohasus ning hindamis- ja riskitundlikkusarvutuste täpsus;
kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab sisemudelites kasutatavate andmeallikate järjepidevuse, ajakohasuse ja usaldusväärsuse ning sõltumatuse hindamiseks,
kontrolliprotsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing rakendab mudeli täpsuse hindamiseks tehtava järeltestimise hindamiseks.
Artikkel 369
Sisemine valideerimine
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kasutusel protsessid, millega tagatakse, et kõik nende sisemudelid, mida kasutatakse käesoleva peatüki kohaldamisel, on nõuetekohaselt valideerinud sobiva kvalifikatsiooniga isikud, kes ei ole seotud sisemudelite väljatöötamisega, et tagada nende sisemudelite struktuuriline usaldusväärsus ja kõikide oluliste riskide nõuetekohane katmine. Valideerimine viiakse läbi kohe, kui sisemudel on välja töötatud ja alati, kui seda oluliselt muudetakse. Lisaks sellele teostatakse valideerimine korrapäraste ajavahemike järel, kuid eelkõige siis, kui turul on toimunud olulised struktuursed muutused või on muutunud portfelli koosseis, mis võib põhjustada selle, et sisemudel ei vasta enam eesmärgile. Sisemise valideerimise tehnikate ja parimate tavade arenemisel kaasajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tehnikaid ja järgivad parimaid tavasid. Sisemudeli valideerimine ei piirdu järeltestimisega, vaid hõlmab vähemalt ka järgmist:
viiakse läbi testid, millest peab ilmnema, et kõik sisemudeli aluseks olevad eeldused on asjakohased ja ei põhjusta riskide ala- või ülehindamist;
lisaks regulatiivsetele järeltestimise programmidele teostavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma sisemisi mudeli valideerimise teste, sealhulgas järeltestimised, seoses oma portfellide riskide ja struktuuriga;
hüpoteetiliste portfellide kasutamine, tagamaks, et sisemudeliga võib selgitada teatavaid võimalikke ilmnevaid struktuuritegureid, näiteks olulisi alusriske ja kontsentratsiooniriske.
3. jagu
Spetsiifilise riski modelleerimise erinõuded
Artikkel 370
Nõuded spetsiifilise riski modelleerimiseks
Spetsiifilise riski omavahendite nõude arvutamiseks kasutatav sisemudel ning sisemudel korrelatsioonil põhineva kauplemise jaoks vastavad järgmistele täiendavatele nõuetele:
selgitab portfellis varem toimunud hinnamuutusi;
näitab kontsentreerumist portfelli mahu ja koosseisu muutuste puhul;
töötab korralikult ka ebasoodsas keskkonnas;
on valideeritud järeltestimise abil, mille eesmärk on hinnata spetsiifilise riski mõõtmise õigsust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb sellist järeltestimist asjakohaste alamportfellide põhjal, tuleb need valida järjepideval viisil;
hõlmab spetsiifilise vastaspoole alusriski ning on eelkõige tundlik oluliste idiosünkraatiliste erinevuste suhtes sarnaste, kuid mitte identsete positsioonide vahel;
hõlmab sündmustega seotud riski.
Artikkel 371
Väljaarvamised spetsiifilise riski mudelitest
4. jagu
Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski sisemudel
Artikkel 372
Nõue omada täiendavate riskide omavahendite nõude (IRC) sisemudelit
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes kasutavad kaubeldavate võlainstrumentide spetsiifilise riskiga seotud omavahendite nõuete arvutamiseks sisemudelit, peavad olema kehtestatud ka täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski (IRC) sisemudel, et võtta arvesse oma kauplemisportfelli positsioonide makseviivituse ja reitingute muutumise riski, mis lisanduvad artikli 365 lõikes 1 sätestatud riskihinnangu väärtusega hõlmatud riskidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tõendavad, et nende sisemudel vastab järgmistele nõuetele, võttes eelduseks, et riskitase on ühtlane ja seda vajaduse korral korrigeeritakse, nii et see kajastaks likviidsuse, kontsentreerumiste, riskimaandamise ja valikulisuse mõju:
sisemudel hõlmab põhjendatud riskieristust ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski täpset ja järjepidevat hindamist;
sisemudelil põhinevad võimalike kahjude hinnangud on olulisel kohal krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimises;
sisemudelis kasutatavad turuandmed ning positsioone käsitlevad andmed on ajakohased ning läbivad asjakohase kvaliteedihindamise;
artikli 367 lõikes 3, artiklis 368, artikli 369 lõikes 1 ning artikli 370 punktides b, c, e ja f esitatud nõuded on täidetud.
EBA annab välja suunised artiklites 373 kuni 376 sätestatud nõuete kohta.
Artikkel 373
Täiendavate riskide omavahendite nõude sisemudeli ulatus
Täiendavate riskide omavahendite nõude sisemudel hõlmab kõiki positsioone, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet seoses intressipositsiooni spetsiifilise riskiga, sealhulgas neid, mille suhtes kohaldatakse artikli 336 kohaselt spetsiifilise riski omavahendite nõuet 0 %, kuid ei hõlma väärtpaberistamise positsioone ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib pädevate asutuste loal otsustada järjepidevalt hõlmata kõik börsil noteeritud aktsiate positsioonid ja noteeritud aktsiatel põhinevad tuletisinstrumentide positsioonid. Luba antakse, kui selline kaasamine on kooskõlas sellega, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing siseselt mõõdab ja juhib riski.
Artikkel 374
Täiendavate riskide omavahendite nõude sisemudeli parameetrid
Artikkel 375
Riskimaanduste arvessevõtmine täiendavate riskide omavahendite nõude sisemudelis
Positsioonide puhul, mida maandatakse dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate alusel, võib maanduse tasakaalustamist maandatud positsiooni likviidsusperioodi jooksul arvesse võtta tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing:
modelleerib riskimaanduse tasakaalustamise järjepidevalt kauplemisportfelli positsioonide vastava kogumi lõikes;
tõendab, et tasakaalustamise tulemuste arvessevõtmine tagab parema riskide mõõtmise;
tõendab, et riskimaandustena kasutatavate instrumentide turud on piisavalt likviidsed sellise tasakaalustamise arvessevõtmiseks ka stressiperioodidel. Dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate rakendamisel järelejäävad riskid peavad kajastuma omavahendite nõudes.
Artikkel 376
Erinõuded täiendavate riskide omavahendite nõude sisemudeli puhul
Osana oma käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatavate sisemudelite sõltumatust läbivaatusest ja valideerimisest, muu hulgas ka riskimõõtmissüsteemi kohaldamiseks, teeb krediidiasutus või investeerimisühing kõike järgmist:
valideerib selle, et korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod on sobiv krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli jaoks, arvestades ka krediidiasutuse või investeerimisühingu süsteemsete riskitegurite valikut ja kaalu;
viib läbi mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata sisemudeli kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise suhtes. Sellised testid ei piirdu üksnes varem toimunud sündmuste valikuga;
teostab asjakohase kvantitatiivse valideerimise, mis hõlmab asjaomaseid sisemisi modelleerimise võrdlusaluseid.
5. jagu
Sisemudel korrelatsioonil põhineva kauplemise jaoks
Artikkel 377
Nõuded korrelatsioonil põhineva kauplemise sisemudelile
Lõikes 1 osutatud mudelis peab asjakohaselt arvesse võtma järgmiseid riske:
mitmest makseviivitusest tingitud kumulatiivne risk, sealhulgas makseviivituste eri järjestus, toodete puhul, kus risk on erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud;
krediidiriski marginaal, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõjud;
eeldatavate korrelatsioonide volatiilsus, sealhulgas marginaalide ja korrelatsioonide vaheline ristmõju;
alusrisk, sealhulgas mõlemad järgmisest:
indeksi riskimarginaali ja indeksi üksikute komponentide riskimarginaalide vaheline erinevus;
indeksi eeldatava korrelatsiooni ja eriotstarbeliste portfellide vaheline erinevus;
sissenõudmismäära volatiilsus, mis on seotud sissenõudmismäära kalduvusega mõjutada väärtpaberistamise seeriate hinda;
riskimaanduse kahanemise risk ja selliste riskimaanduste tasakaalustamise potentsiaalsed kulud sel määral, mil üldine riskinäitaja tugineb dünaamilisele riskide maandamisele;
mis tahes muu oluline hinnarisk korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonides.
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema kehtestatud asjakohased tegevuspõhimõtted ja protseduurid, et eristada positsioone, mille suhtes neil on käesoleva artikli kohaselt luba lisada need omavahendite nõudesse, muudest positsioonidest, mille suhtes neil selline luba puudub.
V JAOTIS
ARVELDUSRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
Artikkel 378
Arveldus/ülekanderisk
Tehingute puhul, milles arveldused võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluutade ja kaupadega (välja arvatud repotehingud ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmine ja võtmine) ei ole nende ettenähtud ülekandepäevaks veel lõpetatud, peab krediidiasutus või investeerimisühing arvutama hinnavahe, mille raames võib ta saada kahju.
Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele kahju.
Krediidiasutus või investeerimisühing korrutab kõnealuse hinnavahe järgneva tabeli 1 paremas veerus esitatud asjakohase teguriga, et arvutada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõue seoses arveldusriskiga.
Tabel 1
Arveldustähtajale järgnevate tööpäevade arv |
(%) |
5–15 |
8 |
16–30 |
50 |
31–45 |
75 |
46 või rohkem |
100 |
Artikkel 379
Reguleerimata väärtpaberiülekanded
Krediidiasutusel või investeerimisühingul peavad olema omavahendid tabeli 2 kohaselt, kui leiab aset järgmine:
ta on maksnud väärtpaberite, välisvaluutade või kaupade eest enne nende kättesaamist või on kandnud üle väärtpaberid, välisvaluutad või kaubad enne, kui on nende eest tasu saanud;
piiriüleste tehingute puhul on maksmisest või ülekandmisest möödunud üks päev või rohkem.
Tabel 2
Reguleerimata väärtpaberiülekannete kapitalikäsitlus
Veerg 1 |
Veerg 2 |
Veerg 3 |
Veerg 4 |
Tehingu liik |
Esimese lepingulise makse või ülekande pooleni |
Esimesest lepingulisest makse või ülekande poolest kuni neli päeva pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt |
Alates viiendast tööpäevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni |
Reguleeri-mata väärtpaberi-ülekanne |
Omavahendite nõue puudub |
Käsitletakse nagu riskipositsiooni |
Käsitletakse nagu riskipositsiooni, mis on kaalutud riskikaaluga 1250 % |
Kui reguleerimata väärtpaberiülekande tehingutest tulenevad positiivsed riskipositsioonid ei ole olulised, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada nende riskipositsioonide suhtes riskikaalu 100 %, välja arvatud siis, kui lõike 1 tabeli 2 veeru 4 kohaselt on nõutud riskikaal 1 250 %.
Artikkel 380
Vabastamine
Kogu arveldus- või kliiringsüsteemi või keskset vastaspoolt hõlmava vea puhul võivad pädevad asutused vabastada krediidiasutuse või investeerimisühingu artiklites 378 ja 379 sätestatud viisil arvutatud omavahendite nõuete täitmisest, kuni viga on parandatud. Sel juhul ei peeta tehingu arveldamata jätmist vastaspoole poolt krediidiriski kindlaks määramisel makseviivituseks.
VI JAOTIS
KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUDED
Artikkel 381
Krediidiväärtuse korrigeerimise määratlus
Käesoleva jaotise ja II jaotise 6. peatüki kohaldamisel tähendab „krediidiväärtuse korrigeerimine” vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli parima ostu- ja müügihinna keskmise väärtuse korrigeerimist. Kõnealune korrigeerimine kajastab vastaspoole krediidiriski praegust turuväärtust krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kuid ei kajasta krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiriski praegust turuväärtust vastaspoole jaoks.
Artikkel 382
Reguleerimisala
Krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudest jäetakse välja järgmised tehingud:
tehingud finantssektoriväliste vastaspooltega, nagu on määratletud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 9, või kolmandas riigis asutatud finantssektoriväliste vastaspooltega, kui need tehingud ei ületa kõnealuse määruse artikli 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kliirimiskünnist;
määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 3 sätestatud konsolideerimisgrupi sisetehingud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik võtab vastu pangandusgrupis struktuurset eraldamist nõudvad siseriiklikud õigusnormid, millisel juhul võivad pädevad asutused nõuda omavahendite nõude kohaldamist struktuurselt eraldatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute vaheliste konsolideerimisgrupi sisetehingute suhtes;
tehingud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõikes 10 osutatud vastaspooltega, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekusätteid, kuni neid üleminekusätteid enam ei kohaldata;
tehingud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõikes 4 ning artikli 1 lõikes 5 osutatud vastaspooltega ning tehingud nende vastaspooltega, mille puhul on käesoleva määruse artikli 114 lõikes 4 ja artikli 115 lõikes 2 sätestatud nende vastu olevate nõuete riskikaal 0 %.
Need käesoleva lõike punktis c osutatud tehingud, mis on sõlmitud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi jooksul, jäetakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudest välja kogu asjaomaseks tehinguks sõlmitud lepingu kehtivuse ajal.
Seoses punktiga a, kui krediidiasutusele või investeerimisühingule ei kohaldata enam väljajätmist, kuna ta ületas vastava künnise või kuna vastavat künnist muudeti, kohaldatakse kehtivatele lepingutele kuni nende lõpptähtajani väljajätmist edasi.
EBA töötab koostöös ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada menetlusi väljaspool liitu asutatud finantssektoriväliste vastaspooltega tehtavate tehingute väljajätmiseks krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudest.
EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kuue kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud kontrolli kuupäeva.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 383
Täiustatud meetod
Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma sisemudelit kaubeldavate võlainstrumentide positsioonidega seotud spetsiifilise riski omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks ning kohaldab 99 %-st usaldusvahemikku ja kümnepäevast hoidmisaega. Sisemudelit kasutatakse selliselt, et see simuleerib muutusi vastaspoolte krediidiriski marginaalides, kuid ei modelleeri krediidiväärtuse riski tundlikkust muude turutegurite muutuste suhtes, sealhulgas tuletisinstrumendi aluseks oleva vara, kauba, valuuta või intressimäära väärtuse muutuste suhtes.
Krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded iga vastaspoole puhul arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
kus
ti |
= |
i-arvu järjekohaga ümberhindluse aeg, alustades alates t0=0; |
tT |
= |
pikim lepingujärgne lõpptähtaeg vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumites; |
si |
= |
vastaspoole krediidiriski marginaal varade kehtivustähtajal ti, mida kasutatakse vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamiseks. Kui vastaspoole krediidiriski vahetustehingu marginaal on kättesaadav, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing seda marginaali. Kui selline krediidiriski vahetustehingu marginaal ei ole kättesaadav, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing marginaali asendajat, mis on asjakohane, võttes arvesse vastaspoole krediidireitingut, majandusharu ja piirkonda; |
LGDMKT |
= |
vastaspoole makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis põhineb vastaspoole turuinstrumendi marginaalil, kui vastaspoole instrument on kättesaadav. Kui vastaspoole instrument ei ole kättesaadav, põhineb see marginaali asendajal, mis on asjakohane, võttes arvesse vastaspoole krediidireitingut, majandusharu ja piirkonda. |
Summa esimene tegur kajastab ligikaudset turupõhist marginaaltõenäosust selle kohta, et makseviivitus ilmneb aegade ti-1 ja ti vahel;
EEi |
= |
vastaspoole suhtes olev oodatav riskipositsioon ümberhindluse ajal ti, mille puhul on lisatud sellise vastaspoole erinevate tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsioonid ning kus iga tasaarvestatavate tehingute kogumi pikim lõpptähtaeg määratakse tasaarvestatavate tehingute kogumi siseselt lepingujärgse pikima lõpptähtaja alusel; Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab võimendusega kauplemise suhtes lõikes 3 sätestatud käsitlust juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab võimendusega tehingute puhul artikli 285 lõike 1 punktides a või b osutatud oodatava positiivse riskipositsiooni (EPE) näitajaid; |
Di |
= |
makseviivituse riski vaba diskontotegur hetkel ti, kus D0 =1. |
Vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamisel peab krediidiasutus või investeerimisühing kõigi võlainstrumentide spetsiifilise riski sisemudeli sisendite puhul aluseks võtma järgmised valemid (selle, mis on asjakohane):
kui mudel põhineb täielikul ümberhinnastamisel, tuleb lõikes 1 esitatud valemit kasutada otseselt;
kui mudel põhineb konkreetsete kehtivusaegade krediidiriski marginaalide tundlikkusel, võtab krediidiasutus või investeerimisühing iga krediidiriski marginaali tundlikkuse (edaspidi „Regulatiivne CS01”) aluseks järgmise valemi:
Viimase ajarühma i=T puhul on vastav valem järgmine:
kui mudelis kasutatakse krediidiriski marginaali tundlikkusi krediidiriski marginaalide paralleelsete muutuste suhtes, kasutab krediidiasutus või investeerimisühing järgmist valemit:
kui mudelis kasutatakse teise järgu tundlikkusi krediidiriski marginaalide muutuste suhtes (marginaali gamma), arvutatakse gammad lõikes 1 esitatud valemi alusel.
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab artikli 285 lõike 1 punktides a või b osutatud oodatava positiivse riskipositsiooni näitajat tagatud börsiväliste tuletisinstrumentide puhul, peab krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 1 tegema mõlemat järgmistest:
eeldama püsivat oodatava riskipositsiooni (EE) profiili;
võrdsustama oodatava riskipositsiooni tegeliku oodatava riskipositsiooniga, mis on arvutatud vastavalt artikli 285 lõike 1 punktile b lõpptähtaja puhul, mis on võrdne järgmistest suuremaga:
pool tasaarvestatavate tehingute kogumis olevast pikimast lõpptähtajast;
tasaarvestatavate tehingute kogumi kõigi tehingute tinglik kaalutud keskmine lõpptähtaeg.
Eelmise lõigu kohaseks arvutamiseks ning kui sisemudeli meetodiga ei saa oodatava riskipositsiooni profiili, peab krediidiasutus või investeerimisühing tegema mõlemat järgmistest:
eeldama püsivat oodatava riskipositsiooni (EE) profiili;
võrdsustama oodatava riskipositsiooni riskipositsiooni väärtusega, mis on arvutatud II jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite alusel, või sisemudeli meetodi alusel tähtaja puhul, mis on võrdne järgmistest suuremaga:
pool tasaarvestatavate tehingute kogumis olevast pikimast lõpptähtajast;
tasaarvestatavate tehingute kogumi kõigi tehingute tinglik kaalutud keskmine lõpptähtaeg.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude kindlaks vastavalt artikli 364 lõikele 1 ning artiklitele 365 ja 367 tavaolukorra ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse summana, mis arvutatakse järgmisel viisil:
tavaolukorra VaR riskiväärtuse puhul kasutatakse artikli 292 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud oodatavale riskipositsioonile kalibreeritud praeguseid parameetreid;
stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul kasutatakse vastaspoole tulevasi oodatava riskipositsiooni profiile, kohaldades artikli 292 lõike 2 teises lõigus sätestatud stressiolukorra kalibreerimist. Stressiperiood krediidiriski marginaali parameetrite puhul on kõige tõsisem üheaastane stressiperiood, mis sisaldub riskipositsiooni parameetrite puhul kasutatavas kolmeaastases stressiperioodis;
nendes arvutustes kasutatakse kordajat kolm kooskõlas artikli 364 lõikega 1 VaR riskiväärtusel ja stressiolukorra VaR riskiväärtusel põhineva omavahendite nõude arvutamisel. EBA kontrollib järjepidevuse huvides järelevalveasutuste kõiki otsuseid kohaldada krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse sisendite puhul kolmest suuremat korrutustegurit. Kolmest suuremat korrutustegurit kohaldavad pädevad asutused esitavad EBA-le kirjaliku põhjenduse;
arvutused tehakse vähemalt igakuiselt ning kasutatav oodatav riskipositsioon arvutatakse sama sagedusega. Kui arvutused tehakse väiksema sagedusega kui igapäevaselt, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 364 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja punkti b alapunktis ii osutatud arvutuste tegemisel kolmekuulist keskmist.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega üksikasjalikult täpsustatakse järgmine:
kuidas tuleb kindlaks määrata marginaali asendaja, kasutades krediidiasutuse või investeerimisühingu võlainstrumentide spetsiifilise riski heakskiidetud sisemudelit, eesmärgiga määrata kindlaks lõikes 1 osutatud si ja LGDMKT;
nende portfellide arv ja suurus, mis vastavad lõikes 4 osutatud piiratud arvu väiksemate portfellide kriteeriumile.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 384
Standardmeetod
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei arvuta oma vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid artikli 383 alusel, arvutavad portfelli omavahendite nõuded iga vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmiseks järgmise valemi alusel, võttes arvesse krediidiväärtuse korrigeerimise riskimaandamisi, mis on aktsepteeritud vastavalt artiklile 386:
kus
h |
= |
üheaastane riskiperiood (aastates); h = 1; |
wi |
= |
vastaspoole „i” suhtes kohaldatav kaal. Vastaspoolele „i” määratakse üks kuuest tabelis 1 esitatud kaalust wi, võttes aluseks krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud välise krediidikvaliteedi hinnangu. Vastaspoole puhul, mille kohta krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnang ei ole kättesaadav:
a)
krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab II jaotise 3. peatüki esitatud meetodit, määrab vastaspoole sisereitingule ühe välise krediidikvaliteedi hinnangu;
b)
krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab II jaotise 2. peatükis esitatud meetodit, määrab sellisele vastaspoolele wi=1,0 %. Kui aga krediidiasutus või investeerimisühing kasutab vastaspoole krediidiriski positsioonide riski kaalumiseks artiklit 128, määrab ta sellele vastaspoolele wi=3,0 %; |
|
= |
kogu vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastaspoole „i” puhul (summeerituna tema tasaarvestatavate tehingute kogumites), mis sisaldab II jaotise 6. peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite kohast tagatise mõju, kui see on kohaldatav vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuete arvutamise suhtes kõnealuse vastaspoole puhul. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab üht II jaotise 6. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud meetodit, võib kasutada väärtusena täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust kooskõlas artikli 223 lõikega 5. Krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kes ei kasuta II jaotise 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit, hinnatakse riskipositsioon alla, kohaldades järgmist tegurit:
|
Bi |
= |
ostetud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu riskimaanduse tinglik väärtus (summeeritult, kui on rohkem kui üks positsioon), mis viitab vastaspoolele „i” ja mida kasutatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks. See tinglik väärtus hinnatakse alla, kohaldades järgmist tegurit:
|
Bind |
= |
sellise ostetud krediidiriski kaitse ühe või mitme indeksi põhise krediidiriski vahetustehingu kogu tinglik väärtus, mida kasutatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks. See tinglik väärtus hinnatakse alla, kohaldades järgmist tegurit:
|
wind |
= |
indeksi riskimaanduste suhtes kohaldatav kaal. Krediidiasutus või investeerimisühing määrab väärtuse Wind kindlaks, arvutades indeksi üksikute komponentide suhtes kohaldatavate wi väärtuste kaalutud keskmise; |
Mi |
= |
tehingu tegelik lõpptähtaeg vastaspoolega i. Krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kes kasutab II jaotise 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit, arvutatakse Mi vastavalt artikli 162 lõike 2 punktile g. Sel eesmärgil ei seata Mi piirväärtuseks siiski viis aastat, vaid pikim tehingute kogumis olev lepingujärgne järelejäänud tähtaeg. Krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, kes ei kasuta II jaotise 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit, on Mi artikli 162 lõike 2 punktis b osutatud keskmine tinglik kaalutud lõpptähtaeg. Sel eesmärgil ei seata Mi piirväärtuseks siiski viis aastat, vaid pikim tehingute kogumis olev lepingujärgne järelejäänud tähtaeg. |
|
= |
tingliku Bi -ga riskimaandusinstrumendi tähtaeg (mitme positsiooni puhul summeeritakse |
Mind |
= |
indeksi riskimaanduse tähtaeg. Rohkem kui ühe indeksi riskimaanduse positsiooni puhul on Mind tinglik kaalutud lõpptähtaeg. |
Kui vastaspool on hõlmatud indeksis, millel põhineb vastaspoole krediidiriski maandamiseks kasutatud krediidiriski vahetustehing, võib krediidiasutus või investeerimisühing lahutada kõnealuse vastaspoolega seotud tingliku summa vastavalt selle aluseks oleva üksuse kaalule indeksi krediidiriski vahetustehingu tinglikust summast ning käsitleda seda üksiku vastaspoole ühe alusvaraga riskimaandusena (Bi), mille tähtaeg põhineb indeksi tähtajal.
Tabel 1
Krediidikvaliteedi aste |
Kaal wi |
1 |
0,7 % |
2 |
0,8 % |
3 |
1,0 % |
4 |
2,0 % |
5 |
3,0 % |
6 |
10,0 % |
Artikkel 385
Alternatiiv krediidiväärtuse korrigeerimise meetodite kasutamisele omavahendite nõuete arvutamisel
Alternatiivina artiklis 384 käsitletud meetodile võivad artiklis 275 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 382 osutatud instrumentide puhul ning pädeva asutuse eelneval nõusolekul krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude arvutamise asemel korrutada riskiga kaalutud varad vastaspoole krediidiriski puhul, mille nad on saanud kõnealuste riskipositsioonide korral, korrutusteguriga 10.
Artikkel 386
Aktsepteeritud riskimaandus
Riskimaandus on „aktsepteeritud riskimaandus” artiklite 383 ja 384 kohase krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil ainult siis, kui riskimaandust kasutatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks ja seda juhitakse selliselt ning see on üks järgmistest:
ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehing või muu samaväärne riskimaandamise instrument, mis otseselt viitab vastaspoolele;
indeksipõhine krediidiriski vahetustehing, tingimusel et üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksi krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus on pädevaid asutusi rahuldaval viisil kajastatud VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses.
Punktis b esitatud nõuet, et VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses kajastatakse mis tahes üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute riskimaanduste riskimarginaalide vaheline erinevus, kohaldatakse ka juhul, kui vastaspoole riskimarginaali puhul kasutatakse asendajat.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kõigi vastaspoolte puhul, mille jaoks kasutatakse asendajat, kasutama mõistlikku alusaegrida selliste sarnaste alusvarade esinduslikust rühmast, mille puhul on riskimarginaal kättesaadav.
Kui mis tahes üksiku vastaspoole riskimarginaali ja indeksipõhise krediidiriski vahetustehingu riskimaanduste riskimarginaali vaheline erinevus ei ole kajastatud pädevaid asutusi rahuldaval viisil, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing VaR riskiväärtuses ja stressiolukorra VaR riskiväärtuses ainult 50 % indeksi riskimaanduse tinglikust väärtusest.
Ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingu riskipositsiooni ülemaandus artiklis 383 sätestatud meetodi kohaselt ei ole lubatud.
IV OSA
RISKIDE KONTSENTREERUMINE
Artikkel 387
Sisu
Krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgivad ja kontrollivad oma riskide kontsentreerumisi vastavalt käesolevale osale.
Artikkel 388
Reguleerimisalasse mitte kuuluvad tegevused
Käesolevat osa ei kohaldata investeerimisühingute suhtes, kes vastavad artikli 95 lõikes 1 või artikli 96 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.
Seda osa ei kohaldata sellise konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra suhtes, kuhu kuuluvad üksnes artikli 95 lõikes 1 või artikli 96 lõikes 1 osutatud investeerimisühingud ja abiettevõtjad ning kuhu ei kuulu krediidiasutusi.
Artikkel 389
Mõiste
Käesoleva osa kohaldamisel kasutatakse järgmist määratlust.
Käesolevas osas tähendab „riskipositsioonid” III osa II jaotise 2. peatükis osutatud mis tahes vara või bilansivälist kirjet ilma riskikaalude või -astmete kohaldamiseta.
Artikkel 390
Riskipositsiooni väärtuse arvutamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuded vastavalt III osa IV jaotise 2. peatüki artiklile 299 ja III osa V jaotisele ning vajaduse korral III osa IV jaotise 5. peatükile, arvutavad kauplemisportfellist tulenevad üksikklientidega seotud riskipositsioonid, liites kokku järgmised punktid:
krediidiasutuse või investeerimisühingu positiivne pika positsiooni ülejääk lühikese positsiooni suhtes kõigis kõnealuse kliendi emiteeritud finantsinstrumentides, kusjuures iga konkreetse instrumendi netopositsioon arvutatakse vastavalt III osa IV jaotise 2. peatükis kehtestatud meetoditele;
neto riskipositsioon võlainstrumentide või omakapitaliinstrumentide emissiooni tagamise puhul;
riskipositsioonid, mis tulenevad artiklite 299 ja 378 kuni 380 kohastest kõnealuse kliendiga sõlmitud tehingutest, kokkulepetest ja lepingutest; sellised riskipositsioonid arvutatakse vastavalt kõnealustes artiklites kehtestatud riskipositsioonide väärtuste arvutamise korrale.
Punkti b kohaldamisel arvutatakse neto riskipositsioon, lahutades need väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud ja mida on vähendatud artiklis 345 sätestatud tegurite kohaselt.
Punkti b kohaldamisel kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud jälgimis- ja kontrollsüsteemid väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud riskipositsioonide jaoks esialgse kohustuse võtmise ja järgneva tööpäeva vahelisel ajal, arvestades kõnealustel turgudel võetud riskide olemust.
Punkti c kohaldamisel jäetakse artikli 299 viitest välja III osa II jaotise 3. peatükk.
Riskipositsioonide hulka ei kuulu:
välisvaluuta tehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral kahe tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist;
väärtpaberite ostu- või müügitehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite ülekandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;
maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, mis tahes valuutas kliiringu ja arvelduse ning korrespondentpanganduse, või finantsinstrumentide kliiring-, arveldus- ja depooteenuste korral klientidele hiline raha laekumine ning muud klientide tegevusest tulenevad riskipositsioonid, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem;
maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, kliiringu ja arvelduse mis tahes valuutas ja korrespondentpanganduse korral päevasisesed riskipositsioonid kõnealuseid teenuseid osutavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;
riskipositsioonid, mis on omavahenditest artiklite 36, 56 ja 66 kohaselt maha arvatud.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:
tingimused ja metoodika, mida kasutatakse selleks, et määrata kindlaks koguriskipositsioon kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes seoses lõikes 7 osutatud riskipositsioonide liikidega;
tingimused, mille kohaselt lõikes 7 osutatud tehingu struktuur ei kujuta endast täiendavat riskipositsiooni.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 391
Krediidiasutuse ja investeerimisühingu määratlus riskide kontsentreerumise eesmärgil
Riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks käesoleva osa kohaselt tähendavad „krediidiasutused ja investeerimisühingud” ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid koos nende filiaalidega, kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid mõiste „krediidiasutus” või mõiste „investeerimisühing” määratlusele, ning kes on saanud tegevusloa kolmandas riigis ja kohaldavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.
Esimese lõigu kohaldamisel võib komisjon rakendusaktidega ja vastavalt artikli 464 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele võtta vastu otsused selle kohta, kas kolmanda riigi kohaldatavad usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivsed nõuded on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.
Artikkel 392
Riskide kontsentreerumise määratlus
Ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes võetud riskipositsiooni, mis võrdub 10 %-ga või ületab 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, käsitletakse riskide kontsentreerumisena.
Artikkel 393
Suutlikkus riskide kontsentreerumist kindlaks teha ja juhtida
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema usaldusväärsed haldus- ja raamatupidamisprotseduurid ning piisavad sisekontrollimehhanismid, et teha kindlaks, juhtida, jälgida, aru anda ja pidada arvestust kõigi riskide kontsentreerumiste ja nende hilisema muutumise üle vastavalt käesolevale määrusele.
Artikkel 394
Aruandlusnõuded
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele aruande, milles nad toovad ära iga riskide kontsentreerumise kohta, sealhulgas nende riskide kontsentreerumiste kohta, millele laieneb artikli 395 lõike 1 kohane vabastus, järgmise teabe:
klient või omavahel seotud klientide rühm, kelle suhtes on krediidiasutusel või investeerimisühingul riskide kontsentreerumine;
riskipositsiooni väärtus enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;
otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik, kui sellist krediidiriski kaitset kasutati;
artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 3. peatükki, teatab ta pädevatele asutustele oma 20 suurimat riskide kontsentreerumist konsolideeritud alusel, välja arvatud need, millele laieneb artikli 395 lõike 1 kohane vabastus.
Lõikes 1 osutatud teabe edastamisele lisaks esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevatele asutustele järgmise teabe, mille nad esitavad konsolideeritud alusel oma 10 suurima riskide kontsentreerumise kohta, mis neil on krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, ja ka konsolideeritud alusel oma 10 suurima riskide kontsentreerumise kohta, mis neil on reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes, sealhulgas riskide kontsentreerumiste kohta, mis on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest:
klient või omavahel seotud klientide rühm, kelle suhtes on krediidiasutusel või investeerimisühingul riskide kontsentreerumine;
riskipositsiooni väärtus enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;
otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik, kui sellist krediidiriski kaitset kasutati;
artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;
riskipositsiooni oodatud äravool väljendatuna summas, mille lõpptähtaeg on igakuistes tähtajaklassides kuni üks aasta, kvartaalsetes tähtajaklassides kuni kolm aastat ja sealt edasi aastastes tähtajaklassides.
Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel võtab EBA arvesse varipangandusega seotud rahvusvahelist arengut ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid ning võtab arvesse seda, kas:
seos üksiku üksuse või üksuste rühmaga võib tekitada riske krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime- või likviidsuspositsioonile;
üksused, mille suhtes kehtivad maksevõime- või likviidsusnõuded, mis sarnanevad käesoleva määruse ja direktiiviga 2013/36/EL kehtestatud nõuetega, tuleks varipanganduse üksusi käsitlevast lõikes 2 osutatud aruandekohustusest täielikult või osaliselt välja jätta.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 395
Riskide kontsentreerumise piirmäärad
Kui 150 miljoni euro suurune summa ületab 25 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist, ei või riskipositsiooni väärtus pärast artiklite 399 kuni 403 kohast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist ületada krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitaliga võrreldes mõistlikku piirmäära. Krediidiasutus või investeerimisühing määrab kõnealuse piirmäära kindlaks kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 osutatud põhimõtete ja protseduuridega, et juhtida ja kontrollida kontsentratsiooniriski. Kõnealune piirmäär ei tohi olla rohkem kui 100 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist.
Pädevad asutused võivad kehtestada 150 miljonist eurost madalama piirmäära ning teavitavad sellest EBAt ja komisjoni.
Neid suuniseid välja töötades kaalub EBA, kas täiendavate piirmäärade kehtestamisel oleks oluline kahjulik mõju liidus asutatud krediidiasutuste või investeerimisühingute riskiprofiilile, reaalmajandusele krediidi andmisele või finantsturgude stabiilsusele ja nõuetekohasele toimimisele.
Komisjon hindab 31. detsembriks 2015 väljaspool reguleeritud raamistikku tegutsevate varipanganduse üksuste suhtes olevatele riskipositsioonidele piirmäärade kehtestamise asjakohasust ja mõju, võttes arvesse varipanganduse ja riskide kontsentreerumiste valdkonnas toimuvaid arenguid liidu ja rahvusvahelisel tasandil ning krediidiriski maandamist vastavalt artiklitele 399 kuni 403. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning asjakohasel juhul lisab aruandele seadusandliku ettepaneku väljaspool reguleeritud raamistikku tegutsevate varipanganduse üksuste suhtes võetavatele riskipositsioonidele piirmäärade kehtestamise kohta.
Käesolevas artiklis sätestatud piirmäärasid võib krediidiasutuste või investeerimisühingu kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul ületada juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
kauplemisportfelli mittekuuluv riskipositsioon kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes ei ületa direktiivi lõikes 1 sätestatud piirmäära, kui see piirmäär on arvutatud aktsepteeritud kapitali suhtes, nii et piirmäärade ületamine tuleneb täielikult kauplemisportfelli arvelt;
krediidiasutus või investeerimisühing täidab lõikes 1 sätestatud piirmäära ületava osa kohta täiendavat omavahendite nõuet, mis on arvutatud artiklite 397 ja 398 kohaselt;
kui piirmäärade ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes ületada 500 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist;
kõik piirmäärade ületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei tohi kokku ületada 600 % krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalist.
Iga kord, kui piirmäära on ületatud, teatab krediidiasutus või investeerimisühing pädevatele asutustele viivitamata ületamise summa ning asjaomase kliendi nime ning omavahel seotud klientide rühma nime, kui see on asjakohane.
Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ja artikli 400 lõike 1 punktist f võivad pädevad asutused juhul, kui liikmesriigid võtavad vastu pangandusgrupis struktuursete meetmete vastuvõtmist nõudvad siseriiklikud õigusnormid, nõuda, et pangandusgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle hoitavad hoiused on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ (hoiuste tagamise skeemide kohta) ( 20 ) kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga, kohaldaksid riskide kontsentreerumise piirmäära, mis oleks alla 25 %, kuid mitte väiksem kui 15 % 28. juunist 2013 kuni 30. juunini 2015 ning mitte alla 10 % alates 1. juulist 2015 allkonsolideeritud alusel, kooskõlas artikli 11 lõikega 5 grupisisestele riskipositsioonidele, kui need riskipositsioonid koosnevad riskipositsioonidest sellise üksuse suhtes, kes ei kuulu struktuursete meetmete osas samasse alagruppi.
Käesoleva lõike kohaldamisel täidetakse järgmisi tingimusi:
kõiki struktuursete meetmete osas samasse alagruppi kuuluvaid üksusi käsitatakse ühe kliendi või omavahel seotud klientide rühmana;
pädevad asutused kohaldavad esimeses lõigus osutatud riskipositsioonide suhtes ühtset piirmäära.
Nimetatud meetodi kohaldamine ei tohi mõjutada järelevalve tõhusat teostamist konsolideeritud alusel ja sellega ei või kaasneda ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.
Enne riskide kontsentreerumisega seonduvalt lõikes 6 osutatud konkreetsete struktuursete meetmete vastuvõtmist teavitavad pädevad asutused nõukogu, komisjoni, asjaomaseid pädevaid asutusi ja EBA-t vähemalt kaks kuud enne struktuurimeetmete vastuvõtmise otsuse avaldamist ning esitavad vastavad kvalitatiivsed või kvantitatiivsed tõendavad andmed kõige järgmise kohta:
tegevuse ulatus, mille suhtes struktuurseid meetmeid kohaldatakse;
selgitus selle kohta, miks selliseid kavandatavaid meetmeid peetakse hoiustajate kaitsmiseks sobivaks, tõhusaks ja proportsionaalseks;
hinnang meetmete poolt siseturule avaldatavate tõenäoliste positiivsete või negatiivsete mõjude kohta liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal.
Ühe kuu jooksul alates lõikes 7 osutatud teate saamisest esitab EBA nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse lõikes 7 osutatud elementide kohta. Ka asjaomased pädevad asutused võivad lõikes 7 osutatud elementide kohta nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse esitada.
Võttes võimalikult suurel määral arvesse teises lõigus mainitud arvamusi ning kui on olemas kindlad ja tugevad tõendid meetmete negatiivse mõju kohta siseturule, mis ületab finantsstabiilsusega seotud kasu, lükkab komisjon kahe kuu jooksul alates teate kätte saamisest kavandatavad riiklikud meetmed tagasi. Muudel juhtudel kiidab komisjon kavandatavad riiklikud meetmed heaks esialgu kaheaastaseks ajavahemikuks ning vajaduse korral võib meetmeid muuta.
Komisjon lükkab kavandatavad riiklikud meetmed tagasi üksnes siis, kui ta leiab, et neil meetmetel on ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, põhjustades või luues seega takistusi siseturu toimimisele või kapitali vabale liikumisele vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele.
Komisjon võtab oma hinnangus arvesse EBA arvamust ja lõike 7 kohaselt esitatud tõendeid.
Enne meetmete kehtivusaja lõppemist võivad pädevad asutused teha ettepaneku uute meetmete võtmiseks, et pikendada kohaldamisperioodi iga kord veel kahe aasta võrra. Sellisel juhul teavitavad nad sellest komisjoni, nõukogu, asjaomaseid pädevaid asutusi ja EBAd. Uued meetmed kiidetakse heaks eespool käesolevas artiklis sätestatud protsessi kohaselt. Käesolevat artiklit ei mõjuta artikli 458 kohaldamist.
Artikkel 396
Riskide kontsentreerumisega seotud nõuete järgimine
Kui kohaldatakse artikli 395 lõikes 1 osutatud 150 miljoni euro suurust summat, võivad pädevad asutused igal üksikjuhul eraldi lubada ületada 100 % ülempiiri, võrreldes krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitaliga.
Lõike 1 kohaldamisel annab EBA kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse, kuidas pädevad asutused võivad määrata kindlaks:
käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandlikud asjaolud;
aja, mida peetakse asjakohaseks, et piirmäära järgimine taastada;
meetmed, mida tuleb võtta, et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu õigeaegne piirmäära järgimise taastamine.
Artikkel 397
Täiendava omavahendite nõude arvutamine seoses riskide kontsentreerumisega kauplemisportfellis
Pärast kümne päeva möödumist piirmäärade ületamisest määratakse piirmäära ületanud komponendid, mis on välja valitud lõike 1 kohaselt, tabeli 1 vastavatele ridadele esimeses veerus III osa IV jaotise 2. peatüki ja/või artikli 299 ja III osa V jaotise spetsiifilise riski nõuete tõusvas järjekorras. Täiendav omavahendite nõue võrdub III osa IV jaotise 2. peatükis esitatud spetsiifilise riski nõuete ja/või artiklis 299 ja III osa V jaotises neile komponentidele esitatud nõuete summaga, korrutatuna tabeli 1 teise veeru vastava teguriga.
Tabel 1
Veerg 1: Piirmäärade ületamine (protsendina aktsepteeritud kapitalist) |
Veerg 2: Tegurid |
Kuni 40 % |
200 % |
40 % – 60 % |
300 % |
60 % – 80 % |
400 % |
80 % – 100 % |
500 % |
100 % – 250 % |
600 % |
Üle 250 % |
900 % |
Artikkel 398
Protseduurid, millega vältida täiendava omavahendite nõude eiramist krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt
Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei tohi teadlikult jätta täitmata artikli 397 kohaseid täiendavaid omavahendite nõudeid, mida neil tuleks muidu täita riskipositsioonide puhul, mis ületavad kauem kui kümne päeva jooksul artikli 395 lõikes 1 sätestatud piirmäära, kandes need riskipositsioonid ajutiselt üle konsolideerimisgruppi kuuluvasse või mittekuuluvasse teise äriühingusse ja/või sooritades muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks kümne päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.
Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema süsteemid, mis tagavad, et igast esimeses lõigus osutatud mõjuga tehingust teatatakse kohe pädevatele asutustele.
Artikkel 399
Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad
Artikkel 400
Vabastused
Järgmised riskipositsioonid on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest:
varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuste, keskpankade või avaliku sektori asutuste vastu, millele määrataks tagamata kujul III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %;
varakirjed, milleks on nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide või mitmepoolsete arengupankade vastu, millele määrataks tagamata kujul III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %;
varakirjed, milleks on nõuded, millel on keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või avaliku sektori asutuste vahetu garantii, kui garantiid andva üksuse vastu olevatele tagamata nõuetele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %;
muud keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või avaliku sektori asutustega seotud või nende poolt tagatud riskipositsioonid, kui vastavale üksusele vastu olevatele tagamata nõuetele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %;
varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %, ning muud sellised piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsustega seotud või nende poolt tagatud riskipositsioonid, millele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %;
artikli 113 lõigetes 6 või 7 osutatud vastaspooltega seotud riskipositsioonid, kui neile määrataks III osa, II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 0 %. Riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest või mitte, nõuetena kolmandate isikute vastu;
varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on tagatud rahaliste hoiustega, mis on paigutatud laenu andvasse krediidiasutusse või investeerimisühingusse või sellisesse krediidiasutusse või investeerimisühingusse, mis on laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja;
varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on välja andnud laenu andev krediidiasutus või investeerimisühing või selline krediidiasutus või investeerimisühing, mis on laenu andva krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja, ja mis on hoiustatud ühes osutatud krediidiasutustest või investeerimisühingutest;
riskipositsioonid, mis tulenevad kasutamata krediidilimiitidest, mis I lisas on liigitatud madala riskiga bilansivälisteks kirjeteks, ja eeldusel et kliendiga või omavahel seotud klientide rühmaga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib krediidilimiiti kasutada vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et see ei põhjusta artikli 395 lõike 1 alusel kohaldatava piirmäära ületamist;
keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski positsioonid ning tagatisfondi osamaksed kesksetele vastaspooltele;
direktiivi 94/19/EÜ kohaste hoiuste tagamise skeemide riskipositsioonid, mis tulenevad nende skeemide rahastamisest, kui skeemi liikmeks olevatel krediidiasutustel või investeerimisühingutel on õiguslik või lepinguline kohustus rahastada skeemi.
Krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laene krediidiasutusele või investeerimisühingule ja hoiuseid krediidiasutuses või investeerimisühingus, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 4. peatükile vastavat bilansilise tasaarvestuse kokkulepet, loetakse punkti g alla kuuluvaks.
Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt anda vabastuse järgmistele riskipositsioonidele:
pandikirjad, mis vastavad artikli 129 lõigete 1, 3 ja 6 kohastele tingimustele;
varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 20 %, ning muud sellised piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsustega seotud või nende poolt tagatud riskipositsioonid, millele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 20 %;
riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse või investeerimisühingu oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega või investeerimisühinguga konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale määrusele, direktiivile 2002/87/EÜ või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele eeskirjadele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud artikli 395 lõike 1 kohaldamisest või mitte, nõuetena kolmanda isiku vastu;
varakirjed, milleks on nõuded piirkondlike või kesksete krediidiasutuste vastu, kellega krediidiasutus vastavalt õigusaktidele või põhikirjale on ühendatud ühisesse võrku ja kes vastutavad nende sätete kohaselt võrgusiseste tasaarveldustoimingute tegemise eest, ning nende suhtes olevad muud riskipositsioonid, sealhulgas osalused neis;
varakirjed, milleks on sellised nõuded ja muud riskipositsioonid krediidiasutuste vastu, mis on tekkinud krediidiasutustel, kellest üks ei tegutse konkurentsi tingimustes, ja annab või tagab õigusaktidest tulenevate programmide või oma põhikirja alusel kasutuspiiranguga laene valitsuse teatava järelevalve all, et edendada teatavaid majandussektoreid, eeldusel et vastavad riskipositsioonid tulenevad kõnealustest laenudest, mis edastatakse laenu saajatele krediidiasutuste kaudu, või nende laenude garantiidest;
varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu tingimusel, et kõnealuste riskipositsioonide puhul ei ole tegemist nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahenditega, need ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ja need ei ole nomineeritud peamises kauplemisvaluutas;
varakirjed, milleks on nõuded keskpankade vastu nendes keskpankades hoitava kohustusliku miinimumreservi kujul, mis on nomineeritud nende keskpankade omavääringus;
varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuse vastu kohustusliku likviidsuse piirmäära täitmiseks riigi võlakirjades hoitavate vahenditena, mis on nomineeritud ja rahastatud selle omavääringus eeldusel, et krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on keskvalitsusele krediidireitinguks andnud investeerimisjärgu krediidireitingu, kusjuures pädeval asutusel on diskretsiooniõigus;
50 % I lisas osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest ning pädevate asutuste nõusolekul 80 % õigusaktide alusel antud muudest garantiidest peale laenugarantiide, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuse staatust omavad vastastikused garantiiskeemid;
seadusega nõutud garantiid, mida kasutatakse, kui hüpoteekvõlakirjade emiteerimisega rahastatav hüpoteeklaen makstakse laenuvõtjale välja enne hüpoteegi lõplikku registreerimist kinnistusraamatus, tingimusel et garantiid ei kasutata riski vähendamiseks riskiga kaalutud vara arvutamisel;
varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid tunnustatud börside vastu.
Pädevad asutused võivad kasutada lõikes 2 sätestatud vabastust üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
riskipositsiooni, vastaspoole või krediidiasutuse või investeerimisühingu ja vastaspoole vahelise suhte eripära elimineerib või vähendab riskipositsiooni; ning
mis tahes järelejäänud kontsentratsiooniriski saab maandada muude samavõrra tõhusate vahenditega, nagu direktiivi 2013/36/EL artiklis 81 sätestatud kokkulepped, protseduurid ja mehhanismid.
Pädevad asutused teavitavad EBAd sellest, kas nad kavatsevad kasutada mõnda lõikes 2 ettenähtud erandit kooskõlas käesoleva lõigu punktidega a ja b, ning konsulteerivad EBAga selle valiku suhtes.
Artikkel 401
Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamise mõju arvutamine
Pädevad asutused annavad eelmises lõigus osutatud loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing saab finantstagatise mõju oma riskipositsioonidele hinnata eraldi muudest makseviivitusest tingitud kahjumäära aspektidest.
Krediidiasutuse või investeerimisühingu koostatud hinnangud peavad olema piisavalt sobivad riskipositsiooni väärtuse vähendamiseks artikli 395 sätete järgimise eesmärgil.
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kasutada finantstagatise mõju sisehinnanguid, kasutab ta neid vastavalt käesoleva määruse kohaste omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavale meetodile.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud kasutada III osa II jaotise 3. peatükis nimetatud riskipositsiooni klasside puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid ja kes ei kasuta riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud meetodit, võivad riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või artikli 403 lõike 1 punktis b sätestatud riskipositsioonide väärtuse arvutamise meetodit.
Sellistes esimeses lõigus osutatud regulaarsetes stressitestides hinnatakse riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib negatiivselt mõjutada krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite adekvaatsust, ja riske, mis tulenevad tagatise realiseerimisest stressi olukordades.
Teostatud stressitestid peavad olema selliste riskide hindamiseks adekvaatsed ja asjakohased.
Kui regulaarne stressitest viitab tagatise väiksemale realiseerimisväärtusele kui finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi või lõikes 2 kirjeldatud meetodi kasutamisel oleks lubatud arvesse võtta, vähendatakse vastavalt sellise tagatise väärtust, mida on lubatud arvesse võtta artikli 395 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks.
Esimeses lõigus osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kontsentratsiooniriski käsitlemise strateegiad peavad sisaldama järgmist:
eeskirjad ja protseduurid selliste riskide käsitlemiseks, mis tulenevad riskipositsioonide lõpptähtaegade ja nende riskipositsioonide krediidiriski kaitse lõpptähtaegade mittevastavustest;
eeskirjad ja protseduurid juhuks, kui stressitest viitab tagatise madalamale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi või lõikes 2 kirjeldatud meetodi kasutamisel on arvesse võetud,
eeskirjad ja protseduurid, mis on seotud krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tuleneva kontsentratsiooniriski ja eelkõige suurte kaudsete krediidiriski positsioonidega, nt tagatiseks seatud väärtpaberite ühe emitendi riskipositsioon.
Artikkel 402
Hüpoteeklaenudest tulenevad riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artikli 395 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks vähendada artikli 125 lõike 1 kohaselt kinnisvaraga täielikult tagatud riskipositsiooni või selle mis tahes osa väärtust asjaomase panditud kinnisvara turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse võrra (kuid mitte enam kui 50 % võrra turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks), kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
liikmesriikide pädevad asutused ei ole määranud artikli 124 lõike 2 kohaselt elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele või nende osadele suuremat riskikaalu kui 35 %;
riskipositsioon või selle osa on täielikult tagatud:
elamukinnisvarale seatud hüpoteekidega või
elamukinnisvara liisinguga, mille puhul liisinguandja on liisitud elamukinnisvara täieõiguslik omanik ja liisinguvõtja ei ole veel kasutanud õigust seda välja osta;
artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud.
Krediidiasutus või investeerimisühing võib artikli 395 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks vähendada artikli 126 lõike 1 kohaselt kinnisvaraga täielikult tagatud riskipositsiooni või selle mis tahes osa väärtust asjaomase panditud kinnisvara turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse võrra (kuid mitte enam kui 50 % võrra turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on sätestatud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks), kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
liikmesriikide pädevad asutused ei ole määranud artikli 124 lõike 2 kohaselt ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele või nende osadele suuremat riskikaalu kui 50 %;
riskipositsioon on täielikult tagatud:
büroodele või muudele äripindadele seatud hüpoteekidega; või
büroode või muude äripindadega ja kinnisvaraliisinguga seotud riskipositsioonidega.
artikli 126 lõike 2 punktis a, artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud;
ärikinnisvara peab olema täielikult välja ehitatud.
Vastaspoole vastu olevat nõuet, mis tuleneb pöördrepolepingust, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspoolelt ostnud kolmandatele isikutele kuuluvale kinnisvarale seatud iseseisvaid ja sõltumatuid hüpoteekpante, võib krediidiasutus või investeerimisühing käsitleda mitme üksiknõudena iga asjaomase kolmanda isiku vastu eraldi, tingimusel, et kõik järgnevad tingimused on täidetud:
vastaspool on krediidiasutus või investeerimisühing;
nõue on täies ulatuses tagatud asjaomastele kolmandatele isikutele kuuluvale kinnisvarale seatud pandiõigustega, mille krediidiasutus või investeerimisühing on ostnud ning krediidiasutus või investeerimisühing on võimeline neid pandiõigusi teostama;
krediidiasutus või investeerimisühing on taganud, et artiklis 208 ja artikli 229 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud;
vastaspoole makseviivituse, maksejõuetuse või likvideerimise korral saab krediidiasutus või investeerimisühing endale nende vastaspoolel kolmandate isikute vastu olevate nõuetega kaasnevad nõudeõigused;
krediidiasutus või investeerimisühing teatab pädevale asutusele kooskõlas artikliga 394 selliste kõigi teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete kogusumma, mida käsitletakse vastavalt käesolevale lõikele.
Sel eesmärgil eeldab krediidiasutus või investeerimisühing, et tal on vastaspoole vastu oleva vastavasummalise nõude asemel nõue iga üksiku asjaomase kolmanda isiku vastu selles summas, milles vastaspoolel on nõue selle kolmanda isiku vastu. Ülejäänud osa nõudest vastaspoole vastu (kui selline nõude jääk on olemas) käsitletakse jätkuvalt nõudena vastaspoole vastu.
Artikkel 403
Asendamise meetod
Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus või investeerimisühing teha järgmist:
käsitleda garanteeritud riskipositsiooni osa nii, nagu oleks see tekkinud seoses garantii andjaga, mitte aga kliendiga, eeldusel, et garantii andjaga seotud tagamata riskipositsioonile määratakse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal;
käsitleda tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa nii, nagu oleks see tekkinud seoses kolmanda isiku, mitte aga kliendiga, kui kõnealune riskipositsioon on tagatud tagatisega, ja eeldusel, et tagatud riskipositsiooni osale määratakse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või väiksem riskikaal.
Krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta esimese lõigu punktis b osutatud meetodit, kui riskipositsiooni lõpptähtaeg ja kaitse lõpptähtaeg on erinevad.
Käesoleva osa kohaldamisel võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada nii finantstagatiste hindamise üldmeetodit kui ka esimese lõigu punktis b sätestatud meetodit vaid siis, kui artikli 92 kohaldamisel on lubatud kasutada nii finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit kui ka finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab lõike 1 punkti a:
kui garantii ja riskipositsioon on nomineeritud erinevas valuutas, arvutatakse tagatava riskipositsiooni suurus vastavalt III osa II jaotise 4. peatüki sätetele, millega reguleeritakse valuutade mittevastavuse käsitlemist kaudse krediidiriski kaitse puhul;
riskipositsiooni ja kaitse lõpptähtaja mittevastavust käsitletakse vastavalt III osa II jaotise 4. peatüki sätetele, millega reguleeritakse tähtaegade erinevuse käsitlemist;
osalist katet võib aktsepteerida vastavalt III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud käsitlusele.
EBA avaldab kõnealused suunised 31. detsembriks 2019.
▼M5 —————
VI OSA
LIKVIIDSUS
I JAOTIS
MÕISTED JA LIKVIIDSUSKATTE NÕUE
Artikkel 411
Mõisted
Käesolevas osas kasutatakse järgmisi mõisteid:
„finantssektorisse kuuluv klient” – klient, kes teostab ühte või mitut direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust oma põhitegevusena või on üks järgmistest:
krediidiasutus;
investeerimisühing;
väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja;
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja;
kinnine investeerimiskava;
kindlustusandja;
finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
„jaehoius” – füüsilise isiku või VKE nõue, kui füüsiline isik või VKE kvalifitseeruks krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi või sellise ettevõtja nõue, kes kuulub artikli 153 lõikes 4 mainitud käsitluse alla, ning kui kõikide selliste ettevõtjate rühma koguhoius ei ületa üht miljonit eurot.
Artikkel 412
Likviidsuskatte nõue
Artikkel 413
Stabiilne rahastamine
Artikkel 414
Likviidsusnõuete täitmine
Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida või eeldab, et ta ei täida artiklis 412 sätestatud nõuet või artikli 413 lõikes 1 sätestatud üldist kohustust, sealhulgas stressiolukorras, teavitab ta viivitamata pädevaid asutusi ning esitab põhjendamatu viivituseta pädevatele asutustele kava artikli 412 või artikli 413 lõike 1 nõuetele vastavuse õigeaegseks taastamiseks. Kuni nõuetele vastavuse taastamiseni esitab krediidiasutus või investeerimisühing iga päev iga tööpäeva lõpuks II või vajadusel III jaotises osutatud kirjete kohta aruande, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab aru anda harvemini ja pikema tähtajaga. Pädevad asutused annavad sellise loa ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetse olukorra alusel, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ulatust ja keerukust. Nad seiravad taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuavad kiiremat taastamist.
II JAOTIS
ARUANDLUS LIKVIIDSUSE KOHTA
Artikkel 415
Aruandekohustus ja -vorm
Aruannete vormid hõlmavad kogu vajalikku teavet ning võimaldavad EBA-l hinnata, kas tagatud laenuandmistehingud ja tagatise vahetustehingud, kus artikli 416 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud likviidsed varad on saadud tagatise vastu, mis ei kvalifitseeru artikli 416 lõike 1 punktide a, b ja c alla, on nõuetekohaselt suletud.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele eraldi aruande lõikes 1 osutatud kirjete kohta allpool esitatud valuutas, kui:
nende muus valuutas kui lõikes 1 osutatud aruandlusvaluutas olevate kohustuste kogusumma ulatub 5 %-ni krediidiasutuse või investeerimisühingu või ühe likviidsusalagrupi kohustuste kogusummast või ületab seda, või
neil on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 määratletule oluline filiaal vastuvõtvas liikmesriigis, kes kasutab valuutat, mis erineb käesoleva artikli lõikes 1 määratletud aruandlusvaluutast.
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks järgmine:
aruannete ühtsed vormid ja IT-lahendused koos kaasnevate juhistega aruandluse sageduse ning aruandekuupäevade ja aruannete esitamise kuupäevade kohta. Aruannete vormid ja esitamise sagedus on proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute erinevate tegevuste laadi, ulatuse ja keerukusega ning sisaldavad lõigete 1 ja 2 kohaselt nõutud aruandlust;
nõutud täiendavad likviidsuse seire parameetrid, mis võimaldavad pädevatel asutustel saada põhjaliku ülevaate likviidsusriskiprofiilist, mis on proportsionaalne krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega;
EBA esitab komisjonile need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud punktis a osutatud kirjete kohta 28. juuliks 2013 ning punktis b osutatud kirjete kohta 1. jaanuariks 2014.
Kuni siduvate likviidsusnõuete täieliku kehtestamiseni võivad pädevad asutused jätkata seirevahendite kaudu info kogumist kehtivate siseriiklike likviidsusstandardite järgimise seire eesmärgil.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Pädevad asutused, kes teostavad konsolideeritud alusel järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 111, esitavad taotluse korral elektroonilisel teel õigeaegselt kõik aruanded, mille krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud vastavalt lõikes 3 osutatud ühtsetele vorminõuetele, järgmistele üksustele:
selle vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ja keskpank, milles on emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu olulised direktiivi 2013/36/EL artiklis 51 määratletud filiaalid või krediidiasutused ja investeerimisühingud, mida kontrollib emaettevõtjana tegutsev sama finantsvaldusettevõtja;
pädevad asutused, kes on andnud tegevusloa emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjatele või krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes on emaettevõtjana tegutseva sama finantsvaldusettevõtja kontrolli all, ning sama liikmesriigi keskpank;
EBA;
Euroopa Keskpank.
Artikkel 416
Aruandlus likviidsete varade kohta
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandluses likviidsete varadena järgmised varad, kui need ei ole lõike 2 alusel välja arvatud ning ainult juhul, kui need likviidsed varad vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele:
raha ja nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras mis tahes hetkel rahuldada. Keskpankades olevate hoiuste puhul püüavad pädevad asutused ja keskpank jõuda ühisele arusaamisele sellest, millises ulatuses saab kohustuslikke reserve stressiolukorras välja võtta.
muu võõrandatav vara, millel on väga kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet;
võõrandatav vara, milleks on nõuded järgmiste üksuste vastu või mida garanteerivad järgmised üksused:
liikmesriigi keskvalitsus, maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omav piirkond või kolmanda riigi keskvalitsus, asjaomase kesk- või piirkondliku valitsuse omavääringus, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul tekib selles liikmesriigis või kolmandas riigis likviidsusrisk, mida ta katab neid likviidseid varasid omades;
keskpangad ja avaliku sektori asutused (kes ei ole keskvalitsuse üksused) asjaomase keskpanga või avaliku sektori asutuse omavääringus;
Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon ja mitmepoolsed arengupangad;
Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja Euroopa stabiilsusmehhanism;
võõrandatav vara, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet.
keskpankade poolt rahapoliitika piires tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega;
kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku, siis õigusaktides või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muud likviidsed varad, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadavad keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes kohaldatakse artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, kus kõnealused varad ei ole tagatud likviidsete varadega.
Kuni kõrge ja väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi ühtse määratluse kehtestamiseni vastavalt artiklile 460 teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud ise kindlaks asjaomases valuutas võõrandatavad varad, mis on vastavalt kas kõrge või väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga. Kuni ühtse määratluse kehtestamiseni võivad pädevad asutused, võttes arvesse artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 loetletud kriteeriume, anda üldiseid suuniseid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kõrge ja väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varade kindlakstegemisel. Selliste suuniste puudumisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas mõnda või kõiki artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 loetletud kriteeriumidest.
Järgmiseid vara liike ei käsitata likviidsete varadena:
krediidiasutuse poolt väljaantud varad, välja arvatud juhul, kui need vastavad ühele järgmistest tingimustest:
need on võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras, või varaga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele ;
need on võlakirjad, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4, kuid ei ole käesoleva punkti alapunktis i osutatud võlakirjad;
krediidiasutuse on asutanud liikmesriigi kesk- või piirkondlik valitsus ning sellel valitsusel on kohustus kaitsta krediidiasutuse või investeerimisühingu majandusbaasi ning säilitada selle majanduslik elujõulisus kogu eksisteerimisaja jooksul; või see valitsus on varale andnud selgesõnalise garantii; või vähemalt 90 % krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt antud laenudest on otseselt või kaudselt garanteeritud selle valitsuse poolt ning varasid kasutatakse valdavalt selliste tugilaenude rahastamiseks, mis on antud konkurentsivabal, mittetulunduslikul alusel selle valitsuse avaliku poliitika eesmärkide edendamiseks;
uued varad, mida pakutakse krediidiasutusele või investeerimisühingule tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul ning mida krediidiasutus või investeerimisühing omab ainult krediidiriski maandajana ning mis ei ole talle õiguslikult ja lepinguliselt kasutamiseks kättesaadavad;
varad, mille on välja andnud üks järgmistest:
investeerimisühing;
kindlustusandja;
finantsvaldusettevõtja;
segafinantsvaldusettevõtja;
mis tahes muu üksus, kes teostab oma peamise majandustegevusena ühte või enamat direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevust.
Kooskõlas lõikega 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandluses likviidsete varadena ainult need varad, mis vastavad järgmistele tingimustele:
need ei ole koormatud või on tagatise kogumis kättesaadavad, et kasutada neid lisarahastamise saamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kättesaadavate, kuid veel rahastamata krediidiliinide alusel;
neid ei ole välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ise ega tema emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused või investeerimisühingud ega tema tütarettevõtjast krediidiasutused või investeerimisühingud ega tema emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste või investeerimisühingute või emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja muu tütarettevõtja;
nende hind lepitakse üldjuhul kokku turuosaliste vahel ja seda saab turul kergesti jälgida, või nende hinda saab kindlaks määrata valemiga, mida on lihtne arvutada avalikult kättesaadavate sisendite põhjal ning see ei sõltu tugevatest oletustest, nagu see on üldjuhul struktureeritud või nn eksootiliste toodete puhul;
need on aktsepteeritud tagatiseks keskpanga tavapäraseks likviidsustegevuseks liikmesriigis või juhul, kui likviidseid varasid hoitakse likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks kolmanda riigi valuutas, siis selle kolmanda riigi keskpanga tavapäraseks likviidsustegevuseks;
need on noteeritud tunnustatud börsil või kaubeldavad aktiivsetel kohese müügi turgudel või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel. Käesolevaid kriteeriume tuleb hinnata iga turu kohta eraldi.
Esimese lõigu punktides c, d ja e osutatud tingimusi ei kohaldata lõike 1 punktides a, e ja f osutatud varade suhtes.
Esimese lõigu punktis d osutatud tingimust ei kohaldata juhul, kui likviidseid varasid hoitakse likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks valuutas, mille puhul on keskpank määranud väga piiratud tagatise, mida aktsepteeritakse tehingute tegemisel. Seda erandit kohaldatakse kolmandate riikide valuutades nomineeritud likviidsete varade puhul ning ainult juhul, kui kolmanda riigi pädevad asutused kohaldavad sama või samaväärset erandit.
Olenemata lõigete 1, 2 ja 3 sätetest esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siduva likviidsusnõude täpsustamiseni kooskõlas artikliga 460 ning vastavalt käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu sätetele aruanded järgmise kohta:
muu keskpanga seisukohalt mitteaktsepteeritav, kuid kaubeldav vara, näiteks aktsiad ja kuld, tuginedes läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumitele, sealhulgas kõigile artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 loetletud kriteeriumitele või mõnele neist kriteeriumitest;
muu keskpanga seisukohalt aktsepteeritav ja kaubeldav vara, näiteks varaga tagatud instrumendid, mis on kõrgeima krediidikvaliteediga, nagu EBA on selle kehtestanud vastavalt artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele;
muu keskpanga seisukohalt aktsepteeritav, kuid mittekaubeldav vara, näiteks krediidinõuded nagu EBA on need kehtestanud vastavalt artikli 509 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitele.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Enne kolmandas lõigus osutatud tehniliste standardite jõustumist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud jätkata lõike 3 teises lõigus sätestatud käsitluse kohaldamist juhul, kui pädevad asutused on kohaldanud seda käsitlust enne 1. jaanuari 2014.
Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kasutab (või võib kasutada) tuletisinstrumente lubatud investeeringutega seotud riskide maandamiseks, siis ei tohi see takistada kõnealuse ettevõtja aktsepteerimist. Kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuhinda ei määra korrapäraselt kolmandad isikud, kellele on osutatud artikli 418 lõike 4 punktides a ja b, ning pädev asutus ei ole veendunud, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastava hinnangu tegemiseks tõhusad meetodid ja protsessid, millele osutatakse artikli 418 lõike 4 esimeses lauses, siis ei käsitleta kõnealuse ettevõtja aktsiaid ega osakuid likviidse varana.
Artikkel 417
Likviidsete varade hoidmisega seotud operatiivsed nõuded
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandluses likviidsete varadena ainult need hoitavad likviidsed varad, mis vastavad järgmistele tingimustele:
need on asjakohaselt hajutatud. Hajutamine ei ole nõutav artikli 416 lõike 1 punktidele a, b ja c vastavate varade puhul;
neid on õiguslikult ja praktiliselt võimalik igal ajal järgneva 30 päeva jooksul realiseerida kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel, et täita tähtaeguvaid kohustusi. Artikli 416 lõike 1 punktis c osutatud likviidseid varasid, mida hoitakse kolmandates riikides, kus kehtivad ülekandepiirangud, või mis on nomineeritud mittekonverteeritavas valuutas, käsitletakse kättesaadavatena ainult sel määral, mil need vastavad vahendite väljavoolule kolmandas riigis või asjaomases valuutas, välja arvatud juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik pädevatele asutustele näidata, et ta on asjakohaselt maandanud valuutaga seonduva riski;
likviidseid varasid kontrollib likviidsuse juhtimise funktsioon;
osa likviidsetest varadest, välja arvatud artikli 416 lõike 1 punktides a, c, e ja f osutatud varadest, realiseeritakse korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kohese müügi või lihtsate repolepingute kaudu aktsepteeritud repoturgudel järgmistel eesmärkidel:
et testida nende varade turulepääsu;
et testida enda varade realiseerimise protsesside tulemuslikkust;
et testida varade kasutatavust;
et vähendada negatiivsete signaalide andmise riski stressiperioodidel;
varadega seotud hinnariskid võivad olla maandatud, kuid likviidsete varade suhtes kohaldatakse asjakohast sisekorraldust, millega tagatakse, et neid saab vajadusel kohe kasutada rahavoogude juhtimises ning et eelkõige ei kasutata neid muudes käimasolevates tegevustes, sealhulgas:
riskimaandamises või muudes kauplemisstrateegiates;
struktureeritud tehingutes krediidikvaliteedi parandamiseks;
tegevuskulude katmiseks;
likviidsete varade nomineerimine on kooskõlas likviidsete vahendite väljavoolu valuutapõhise jaotusega pärast likviidsete vahendite sissevoolu mahaarvamist.
Artikkel 418
Likviidsete varade hindamine
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate selliste aktsiate või osakute suhtes, millele on osutatud artikli 416 lõikes 6, kohaldatakse väärtuskärpeid, lähtudes aluspositsioonidest aluseks olevates varades järgmisel viisil:
0 % artikli 416 lõike 1 punktis a osutatud varade puhul;
5 % artikli 416 lõike 1 punktis b ja c osutatud varade puhul;
20 % artikli 416 lõike 1 punktis d osutatud varade puhul.
Lõikes 2 osutatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kohaldatakse järgmisel viisil:
kui krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, võib ta võtta arvesse neid aluspositsioone, et määrata need vastavalt artikli 416 lõike 1 punktidele a kuni d;
kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole teadlik ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aluspositsioonidest, eeldatakse, et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib oma volituste kohaselt maksimaalses lubatud ulatuses kahanevas järjekorras artikli 416 lõike 1 punktides a kuni d osutatud vara liikidesse, kuni saavutab maksimaalse koguinvesteeringu ülempiiri.
Krediidiasutused või investeerimisühingud töötavad välja tõhusad meetodid ja protsessid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute turuväärtuse ja väärtuskärbete arvutamiseks ja nende kajastamiseks aruandluses. Ainult siis, kui neil on võimalik pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendada, et riskipositsiooni olulisust arvestades ei ole oma meetodite väljatöötamine õigustatud, võivad nad tugineda järgmistele kolmandatele isikutele, et arvutada ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakute väärtuskärped ja anda nende kohta aru vastavalt lõike 3 teise lõigu punktides a ja b sätestatud meetoditele:
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja depositoorium, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis;
muude ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja, tingimusel et ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele.
Depositooriumi või ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja fondivalitseja arvutuste õigsuse kinnitab välisaudiitor.
Artikkel 419
Valuutad, millega kaasnevad piirangud likviidsete varade kättesaadavusele
Kui põhjendatud vajadus likviidsete varade järele artikli 412 kohast nõuet silmas pidades ületab kõnealuste likviidsete varade kättesaadavust teatud valuutas, kohaldatakse ühte või enamat järgmistest eranditest:
erandina artikli 417 punktist f võib likviidsete varade nomineerimine olla vastuolus likviidsete vahendite väljavoolu valuutapõhise jaotusega pärast likviidsete vahendite sissevoolu mahaarvamist;
liikmesriigi või kolmandate riikide valuutade puhul võib nõutud likviidsed varad asendada asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi keskpangast saadavate krediidiliinidega, mis on lepingust tulenevalt tagasivõtmatud järgmised 30 päeva ning õiglaselt hinnatud, sõltumata kasutatud krediidilimiidist, tingimusel, et asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi pädevad asutused teevad sama ning asjaomane liikmesriik või kolmas riik on kehtestanud võrreldavad aruandlusnõuded.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 420
Likviidsete vahendite väljavool
Kuni likviidsusnõude täpsustamiseni kooskõlas artikliga 460 hõlmab aruandluses käsitletav likviidsete vahendite väljavool järgmist:
artiklis 421 sätestatud jaehoiuste olemasolev summa;
artiklis 422 sätestatud muude selliste kohustuste jääk, mille tähtaeg saabub, mille väljamaksmist saab välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing või rahastaja nõuda või mis sisaldab rahastaja selget ootust, et krediidiasutus või investeerimisühing maksaks võla tagasi järgneva 30 päeva jooksul;
artiklis 423 osutatud vahendite täiendav väljavool;
maksimaalne summa, mida saab järgneva 30 päeva jooksul kasutusse võtta sellise hetkel kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiidi arvelt, nagu on sätestatud artiklis 424;
vahendite täiendav väljavool, mis on tehtud kindlaks lõike 2 kohase hindamise tulemusena.
Selle hindamise puhul võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eelkõige arvesse olulist kahju mainele, mis võib tekkida, kui nad ei paku sellistele toodetele ja teenustele likviidsustoetust. Krediidiasutused ja investeerimisühingud annavad pädevatele asutustele vähemalt kord aastas aru nende toodete ja teenuste kohta, mille puhul esimeses lõigus osutatud likviidsete vahendite väljavoolu tõenäosus ja võimalik maht on oluline, ning pädevad asutused määravad kindlaks määratavad vahendite väljavood. Pädevad asutused võivad kohaldada artiklis 429 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes kuni 5 %-list väljavoolu määra.
Pädevad asutused esitavad EBA-le vähemalt kord aastas aruande nende toodete ja teenuste liikide kohta, mille puhul nad on krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruannete põhjal kindlaks määranud vahendite väljavoolu. Kõnealuses aruandes selgitavad nad ka vahendite väljavoolu kindlaksmääramiseks kasutatud metoodikat.
Artikkel 421
Jaehoiuste väljavool
Krediidiasutused ja investeerimisühingud annavad eraldi aru direktiivi 94/19/EÜ kohase hoiuste tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud jaehoiuste summa kohta ning korrutavad selle vähemalt 5 %-ga juhul, kui hoius on üks järgmisest:
kindlakskujunenud suhte osa, mistõttu on hoiuse väljavõtmine väga ebatõenäoline;
seda hoitakse arvelduskontol, sealhulgas kontol, kuhu laekuvad korrapäraselt töötasud.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vahendite väljavoo arvutamisel välja jätta jaehoiuste teatavad selgelt piiritletud kategooriad juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing igal üksikjuhul kohaldab rangelt nende hoiuste kogu kategooria suhtes järgmist, välja arvatud juhul, kui konkreetsel hoiustajal on põhjendatult keeruline olukord:
hoiustajal ei ole 30 päeva jooksul lubatud hoiust välja võtta või
30 päeva jooksul toimuva ennetähtaegse väljavõtmise korral peab hoiustaja maksma trahvi, mis hõlmab väljavõtmise kuupäeva ja lepingulise lõpptähtaja vahelisel ajal kaotatud intresside summat, pluss trahvi põhisumma, mis ei pea ületama hoiustamise kuupäeva ja väljavõtmise kuupäeva vahelise aja eest arvestatud intresside summat.
Artikkel 422
Muude kohustuste väljavool
Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad artikli 192 punkti 3 kohaselt määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused:
0 %-ga kuni artikli 418 kohase likviidsete varade väärtuseni, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid artikli 416 kohaselt likviidsete varadena;
100 %-ga üle artikli 418 kohase likviidsete varade väärtuse, kui need on tagatud varadega, mis kvalifitseeruksid artikli 416 kohaselt likviidsete varadena;
100 %-ga juhul, kui need on tagatud varadega, mis ei kvalifitseeru artikli 416 kohaselt likviidseteks varadeks, välja arvatud käesoleva lõike punktidega d ja e hõlmatud tehingute puhul.
25 %-ga juhul, kui need on tagatud varadega, mis ei kvalifitseeru artikli 416 kohaselt likviidseteks varadeks ning laenuandja on keskvalitsus, avaliku sektori asutus liikmesriigis, kus krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud tegevusluba või kus ta on asutanud filiaali, või mitmepoolne arengupank. Selliselt käsitletakse ainult neid avaliku sektori asutusi, kelle riskikaal on 20 % või madalam, kooskõlas kolmanda osa II jaotise 2. peatükiga;
0 %-ga, kui laenuandja on keskpank.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad kohustused, mis tulenevad hoiustest, mida tuleb:
hoiustajal hoida, et saada krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliiringteenuseid, hoiuteenuseid ja rahavoogude juhtimise teenuseid või muid võrreldavaid teenuseid;
hoida seoses ühiste ülesannete jaotamisega krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames, mis vastab artikli 113 lõike 7 kohastele nõuetele, või sellise muu üksuse õigusliku või kohustusliku miinimumhoiusena, kes on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige;
hoiustajal hoida muu väljakujunenud tegevussuhte raames kui punktis a nimetatud suhe;
hoiustajal hoida, et talle osutataks kliiring- ja keskse krediidiasutuse teenuseid ja juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing kuulub ühisesse võrku vastavalt õigusaktidele või põhikirjale;
punkti a puhul 5 %-ga ulatuses, mil määral need on hõlmatud direktiivi 94/19/EÜ kohaselt hoiuse tagamise skeemiga või kolmandas riigis samaväärse hoiuste tagamise skeemiga ning muul juhul 25 %-ga.
Kesksetes krediidiasutustes hoitavad krediidiasutuste hoiused, mida kooskõlas artikli 416 lõike 1 punktiga f käsitatakse likviidse varana, korrutatakse 100 %-lise väljavoolu määraga.
Kuni lõike 3 punktis c osutatud väljakujunenud tegevussuhte ühtse määratluse kehtestamiseni määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud ise kindlaks kriteeriumid, mille alusel tuvastada väljakujunenud tegevussuhet, mille kohta neil on tõendeid, et klient ei saa õiguspäraselt saadaolevaid summasid 30 päeva jooksul välja võtta ilma, et see seaks ohtu tema toimimise, ning teatavad need kriteeriumid pädevatele asutustele. Pädevad asutused võivad ühtse määratluse puudumise korral anda üldiseid juhiseid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järgima selliste hoiuste kindlakstegemiseks, mida hoiustaja hoiab väljakujunenud tegevussuhte raames.
Pädevad asutused võivad anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada lõikes 7 osutatud kohustustele madalamat vahendite väljavoolu protsendimäära juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
hoiustaja on:
krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing või sama emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu muu tütarettevõtja;
seotud krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses;
krediidiasutus või investeerimisühing, mis kuulub samasse artikli 113 lõike 7 kohasesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi;
keskasutus või osapool võrgus, millele on osutatud artikli 400 lõike 2 punktis d;
järgmise 30 päeva jooksul on põhjust eeldada vahendite väiksemat väljavoolu isegi idiosünkraatilise ja kogu turgu hõlmava stressiolukorra kombineeritud stsenaariumi kohaselt;
erandina artiklist 425 kohaldab hoiustaja vastavat sümmeetrilist või konservatiivsemat vahendite sissevoolu;
krediidiasutus või investeerimisühing ja hoiustaja on asutatud samas liikmesriigis.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 423
Vahendite täiendav väljavool
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks kohaldamise tingimused seoses olulisuse mõistega ja meetodid kõnealuse vahendite täiendava väljavoolu mõõtmiseks.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. märtsiks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Krediidiasutus või investeerimisühing lisab täiendava vahendite väljavoolu, mis vastab:
krediidiasutuse või investeerimisühingu ülemäärasele tagatisele, mida vastaspool saab igal ajal lepingu kohaselt sisse nõuda;
tagatisele, mis tuleb vastaspoolele tagastada;
tagatisele, mis vastab varale, mis kvalifitseeruks likviidse varana artikli 416 tähenduses ning millega võib ilma krediidiasutuse või investeerimisühingu nõusolekuta asendada selle vara, mis vastab varale, mis ei kvalifitseeru likviidse varana artikli 416 tähenduses.
Artikkel 424
Krediidilimiitidest ja likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatavatest likviidsuslimiitidest tulenev vahendite väljavool
Maksimaalne kasutatav limiit, mida saab järgmise 30 päeva jooksul välja võtta kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvelt, korrutatakse 10 %-ga, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
need ei kvalifitseeru krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi;
neid on võimaldatud klientidele, kes ei ole finantssektorisse kuuluvad kliendid;
neid ei ole võimaldatud eesmärgiga asendada kliendi rahastamist olukordades, kus ta ei ole suuteline rahuldama oma rahastamisvajadust finantsturgudel.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruanded maksimaalse kasutatava limiidi kohta, mida saab järgmise 30 päeva jooksul välja võtta muude kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide arvel. See kehtib eelkõige järgmistel juhtudel:
likviidsuse tagamise tehingud, mida krediidiasutus või investeerimisühing on võimaldanud väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele muul juhul kui lõike 3 punktis b osutatud olukord;
kokkulepe, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab ostma varasid väärtpaberistamise eriotstarbeliselt ettevõtjalt või vahetama temaga varasid;
krediidiasutustele võimaldatud limiidid;
finantseerimisasutustele ja investeerimisühingutele laiendatud limiidid.
Artikkel 425
Vahendite sissevool
Likviidsete vahendite sissevoolu mõõdetakse järgneva 30 päeva põhjal. See koosneb ainult vahendite lepingupõhisest sissevoolust, mis tuleneb riskipositsioonidest, mille tasumise tähtaeg ei ole möödunud ning mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole põhjust eeldada, et 30 päeva jooksul esineb kohustuste mittetäitmist. Likviidsete vahendite sissevoolu kohta antakse täies ulatuses aru, kusjuures järgmisi sissevoolusid käsitletakse eraldi:
rahalisi nõudeid klientide vastu, kes ei ole põhimaksega seoses finantssektorisse kuuluvad kliendid, vähendatakse 50 % võrra nende nõuete väärtusest või nende klientide suhtes olevate rahastamise pakkumisega seotud lepinguliste kohustuste võrra, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Seda ei kohaldata rahaliste nõuete suhtes, mis tulenevad artikli 192 punktist 3kohaselt määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mis on tagatud likviidsete varadega vastavalt artiklile 416, nagu on osutatud käesoleva lõike punktis d.
Erandina käesoleva punkti esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle ees on võetud artikli 424 lõikes 6 osutatud kohustus, mis võimaldab neil lõplikule laenusaajale välja maksta tugilaenu, arvesse võtta sissevoolu kuni selle väljavoolu summani, mida nad kohaldavad asjaomase kohustuse suhtes pakkuda neid tugilaene;
rahalised nõuded, mis tulenevad artikli 162 lõike 3 teise lõigu punktis b märgitud kaubanduse rahastamise tehingutest, mille järelejäänud tähtaeg on kuni 30 päeva, arvestatakse täies mahus sissevooluna.
varad, mille lepinguline lõpptähtaeg on määratlemata, võetakse arvesse 20 %-lise sissevooluna, eeldusel et leping võimaldab pangal lepingust taganeda ja nõuda makse tegemist 30 päeva jooksul.
artikli 192 punktis 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevaid rahalisi nõudeid, kui need on tagatud artikli 416 lõikes 1 määratletud likviidsete varadega, ei võeta arvesse kuni likviidsete varade väärtuseni ilma väärtuskärbeteta ning rahaliste nõuete ülejäänud osa puhul võetakse need täielikult arvesse;
rahalised nõuded, mida võlgnikust krediidiasutus või investeerimisühing käsitleb vastavalt artikli 422 lõigetele 3 ja 4, korrutatakse vastava sümmeetrilise sissevooluga.
rahalised nõuded, mis tulenevad olulistesse indeksitesse kaasatud omakapitaliinstrumentide positsioonidest, tingimusel, et neid ei arvestata topelt likviidsete varadega.
arvesse ei võeta mis tahes kasutamata krediidi- või likviidsuslimiiti ega muid kohustusi.
Pädevad asutused võivad anda igal üksikjuhul eraldi loa kohaldada erandina lõike 2 punktist g krediidi- ja likviidsuslimiitide osas kõrgemat vahendite sissevoolu juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
on põhjust eeldada vahendite suuremat sissevoolu isegi andja turupõhise ja idiosünkraatilise kombineeritud stressiolukorra korral;
vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing või sama emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu muu tütarettevõtja või krediidiasutuse või investeerimisühinguga seotud suhtega direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, või käesoleva määruse artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või keskasutus või osapool võrgus, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 kohast erandit;
erandina artiklitest 422, 423 ja 424 kohaldab vastaspool vastavat sümmeetrilist või konservatiivsemat vahendite väljavoolu;
krediidiasutus või investeerimisühing ja vastaspool on asutatud samas liikmesriigis;
EBA esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2015.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 426
Tulevaste likviidsusnõuete ajakohastamine
Pärast seda, kui komisjon on kooskõlas artikliga 460 võtnud vastu delegeeritud akti likviidsusnõuete täpsustamiseks, võib EBA välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada artikli 421 lõikes 1, artiklis 422 (välja arvatud selle lõigetes 8, 9 ja 10) ja artiklis 424 sätestatud tingimused, võtmaks arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
III JAOTIS
ARUANDLUS STABIILSE RAHASTAMISE KOHTA
Artikkel 427
Stabiilset rahastamist pakkuvad kirjed
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele artikli 415 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuete kohaselt ning artikli 415 lõikes 3 osutatud ühtseid vorminõudeid järgides aruanded järgmiste kirjete ja nende komponentide kohta, et võimaldada hinnata stabiilse rahastamise kättesaadavust:
järgmised omavahendid, vajaduse korral pärast mahaarvamise kohaldamist;
esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid;
teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid;
muud eelisaktsiad ja kapitaliinstrumendid, mis ületavad teise taseme omavahendite lubatud summa ning mille tegelik lõpptähtaeg on üks aasta või rohkem;
järgmised kohustused, mis ei ole hõlmatud punktis a:
jaehoiused, mis kvalifitseeruvad artikli 421 lõikes 1 sätestatud käsitluseks;
jaehoiused, mis kvalifitseeruvad artikli 421 lõikes 2 sätestatud käsitluseks;
hoiused, mis kvalifitseeruvad artikli 422 lõigetes 3 ja 4 sätestatud käsitluseks;
punktis iii osutatud hoiustest need, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 94/19/EÜ kohast hoiuste tagamise skeemi või kolmandas riigis samaväärset hoiuste tagamise skeemi artikli 421 lõikes 1 sätestatud tingimustel;
punktis iii osutatud hoiustest need, mis kuuluvad artikli 422 lõike 3 punkti b reguleerimisalasse;
punktis iii osutatud hoiustest need, mis kuuluvad artikli 422 lõike 3 punkti d reguleerimisalasse;
hoiustatud summad, mis ei kuulu punkti i, ii või iii alla juhul, kui neid ei ole hoiustanud finantssektorisse kuuluvad kliendid;
kogu rahastamine, mis on saadud finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt;
eraldi vastavalt punktidesse vii ja viii kuuluvate summade puhul rahastamine, mis on saadud artikli 192 punktis 3 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest, mis on:
kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlust või millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;
järgmised muud kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest ning mis ei kuulu punkti a alla:
mis tahes muud kohustused.
Vajaduse korral esitatakse kõik kirjed järgmises viies tähtajaklassis vastavalt kas lõpptähtajale või varaseimale kuupäevale, millal neid saab lepingu kohaselt tagasi võtta, lunastada, tagasi osta või välja võtta, olenevalt sellest, kumb neist kuupäevadest on varasem:
kolme kuu jooksul;
kolme ja kuue kuu vahel;
kuue ja üheksa kuu vahel;
üheksa ja 12 kuu vahel;
pärast 12 kuud.
Artikkel 428
Kirjed, mis eeldavad stabiilset rahastamist
Stabiilse rahastamise vajaduse hindamiseks esitatakse pädevatele asutustele järgmiste kirjete kohta eraldi aruanne, välja arvatud juhul, kui need on maha arvatud omavahenditest:
varad, mis kvalifitseeruksid artikli 416 kohaselt likviidsete varadena, vara liigi lõikes;
järgmised väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis ei ole hõlmatud punktis a;
varad, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 1;
varad, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 2;
muud varad.
finantssektoriväliste üksuste kapitaliväärtpaberid, mis on kaasatud tunnustatud börsi olulisse indeksisse;
muud kapitaliväärtpaberid;
kuld;
muud väärismetallid;
mittepikendatavad laenud ja nõuded, ning nende hulgas eraldi need mittepikendatavad laenud ja nõuded, mille puhul laenuvõtjad on:
füüsilised isikud, välja arvatud ärilised füüsilisest isikust ettevõtjad ja partnerlused;
VKEd, kes kvalifitseeruvad krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodi alusel jaenõuete riskipositsiooni klassi, või sellised ettevõtjad, kes kuuluvad artikli 153 lõikes 4 sätestatud käsitluse alla, ning kui sellise kliendi või omavahel seotud klientide rühma koguhoius on alla ühe miljoni euro;
riigid, keskpangad ja avaliku sektori asutused;
punktides i ja ii osutamata kliendid, välja arvatud finantssektorisse kuuluvad kliendid;
punktides i, ii ja iii osutamata kliendid, kes on finantssektorisse kuuluvad kliendid, ning eraldi need, kes on krediidiasutused ja muud finantssektorisse kuuluvad kliendid.
punktis g osutatud mittepikendatavad laenud ja nõuded, nende hulgas eraldi need, mis on:
tagatud ärikinnisvaraga;
tagatud elamukinnisvaraga;
rahastatud neile otseselt vastavate võlakirjade arvelt (vahendatud), mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõigetes 4 või 5 sätestatud käsitlust või võlakirjadega, millele on osutatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4;
tuletisinstrumentidest tulenevad nõuded;
mis tahes muud varad;
kasutamata krediidilimiidid, mille risk kvalifitseerub I lisa kohaselt kas „keskmiseks” või „mõõdukaks”.
VII OSA
FINANTSVÕIMENDUS
Artikkel 429
Finantsvõimenduse määra arvutamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad finantsvõimenduse määra aruandekuupäeva seisuga.
Kogu riskipositsiooni näitaja on järgneva riskipositsiooni väärtuste summa:
lõikes 5 osutatud varad, välja arvatud lõikes 3 osutatud kapitalinäitaja kindlaksmääramisel maha arvatud varad;
lõikes 9 osutatud tuletisinstrumendid;
artiklis 429b osutatud vastaspoole krediidiriski lisandid repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute, sealhulgas bilansiväliste tehingute puhul;
lõikes 10 osutatud bilansivälised kirjed.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad varade riskipositsiooni väärtuse, välja arvatud krediidituletisinstrumentide ja II lisas loetletud lepingute riskipositsiooni väärtused, järgmiste põhimõtete alusel:
varade riskipositsiooni väärtused tähendavad artikli 111 lõike 1 esimese lause kohaseid riskipositsiooni väärtusi;
füüsilist või finantstagatist, garantiisid või krediidiriski ostetud maandust ei kasutata varade riskipositsiooni väärtuste vähendamiseks;
laenusid ei tasaarvestata hoiustega;
repotehinguid, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid, pika arveldustähtajaga tehinguid ja võimenduslaenu tehinguid ei tasaarvestata.
Erandina lõike 5 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata sama vastaspoolega sõlmitud repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest, pika arveldustähtajaga tehingutest ja võimenduslaenu tehingutest tulenevate rahaliste nõuete ja kohustuste riskipositsiooni väärtuse kindlaks netopõhiselt, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
tehingutel on sama selgelt väljendatud lõplik arvelduspäev;
õigus tasaarvestada vastaspoolele võlgnetav summa vastaspoole võlgnetava summaga on õiguslikult jõustatav kõigis järgmistes olukordades:
tavapärase äritegevuse käigus,
makseviivituse, maksejõuetuse ja pankroti korral;
vastaspooled kavatsevad arveldada netosumma, arveldada samaaegselt või kohaldatakse tehingute suhtes arveldusmehhanismi, mille tulemus on netoarveldusega funktsionaalselt samaväärne.
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel on arveldusmehhanismi tulemus netoarveldusega funktsionaalselt samaväärne, kui kõnealuse mehhanismiga hõlmatud tehingute rahavoogude netosumma on arvelduspäeval võrdne netoarveldusekohase ainsa netosummaga.
Kooskõlas artikli 166 lõikega 9, kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse neist kahest siduvast kohustusest selle ümberhindlustegurit, mis on madalam. Artikli 111 lõike 1 punktis d osutatud madala riskiga bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse alampiiri, mis võrdub 10 % nende nimiväärtusest.
Krediidiasutus või investeerimisühing, kes on nõuetele vastava keskse vastaspoole kliiriv liige, võib arvata riskipositsiooni näitaja arvutusest välja järgnevate kirjete kauplemisriski positsioonid, tingimusel et kõnealused kauplemisriski positsioonid kliiritakse nõuetele vastava keskse vastaspoolega ja et samal ajal vastavad need artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele:
II lisas loetletud lepingud,
krediidituletisinstrumendid,
repotehingud,
väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud,
pika arveldustähtajaga tehingud,
võimenduslaenu tehingud.
Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul arvata riskipositsiooni näitajast välja riskipositsioonid, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
need on nõuded avaliku sektori asutuse vastu;
neid käsitletakse vastavalt artikli 116 lõikele 4;
need tulenevad hoiustest, mille krediidiasutus või investeerimisühing on juriidiliselt kohustatud üle kandma punktis a osutatud avaliku sektori asutusele eesmärgiga rahastada üldistes huvides olevaid investeeringuid.
Artikkel 429a
Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtus
Krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramisel kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 299 lõike 2 punktis a sätestatud põhimõtteid mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvate, vaid kõigi oma krediidituletisinstrumentide suhtes.
Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.
Lõike 1 kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtuse sellest osast, mis vastab praegusele asenduskulule, maha arvata vastaspoolelt saadud rahalise variatsioonitagatise selles ulatuses, milles variatsioonitagatist ei ole kohaldatava raamatupidamistava kohaselt juba riskipositsiooni väärtust vähendavana arvesse võetud, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
tehingute puhul, mida ei kliirita nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, saajaks oleva vastaspoole saadud raha ei eraldata;
variatsioonitagatist arvutatakse ja vahetatakse iga päev, võttes aluseks tuletisinstrumentide turuhinnas hinnatud positsioonid;
rahaline variatsioonitagatis on saadud tuletislepingu arveldusvaluutaga samas valuutas;
vahetatud variatsioonitagatise suuruseks on kogusumma, mis oleks vajalik tuletisinstrumendi turuhinnas hinnatud riskipositsiooni täielikuks kustutamiseks, pidades kinni künnisest ja minimaalsetest ülekandesummadest, mis on kohaldatavad vastaspoole puhul;
tuletisleping ja variatsioonitagatis krediidiasutuse või investeerimisühingu ja kõnealuse lepingu vastaspoole vahel on kaetud üheainsa tasaarvestuslepinguga, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib artikli 295 kohaselt käsitada riski vähendavana.
Juhul kui tuletisleping kuulub nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu koosseisu, tähendab arveldusvaluuta esimese lõigu punkti c kohaldamisel mis tahes arveldusvaluutat, mis on ette nähtud tuletislepingus, seda reguleerivas nõuetele vastavas tasaarvestuse raamlepingus või osalust krediidiriski kahjude katmisel käsitlevas nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu lisas.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab vastaspoolele antud rahalist variatsioonitagatist kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõudeks oleva varana, võib ta arvata selle vara riskipositsiooni näitajast välja, tingimusel et punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud.
Lõike 3 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
saadud variatsioonitagatise mahaarvamine on piiratud riskipositsiooni väärtuse selle osaga, mis vastab positiivsele praegusele asenduskulule;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta saadud rahalist variatsioonitagatist potentsiaalse krediidiriski positsiooni summa vähendamiseks, sealhulgas artikli 298 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaldamise eesmärgil.
Lisaks lõikes 1 sätestatud käsitlusele arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide puhul riskipositsiooni väärtuse hulka väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidega garanteeritud krediidiriski kaitse tegelikud tinglikud väärtused, mida on vähendatud selliste õiglase väärtuse mis tahes negatiivsete muutuste võrra, mis on asjaomase krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka. Tulemuseks saadud riskipositsiooni väärtust võib täiendavalt vähendada sellise krediidituletisinstrumendi tegeliku tingliku väärtuse võrra, mis on ostetud kaitseks sama aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
ühe alusvaraga krediidituletisinstrumentide puhul peavad ostetud krediidituletisinstrumendid olema ostetud kaitseks sellise aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu, mis kuulub väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendiga samasse või sellest madalamasse nõudeõiguse järku, ning kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluva alusvaraga seotud krediidisündmus annaks tulemuseks allutatud varaga seotud krediidisündmuse;
kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset aluseks olevate üksuste kogumi krediidiriski vastu, siis võib krediidiriski kaitset, mis on müüdud aluseks olevate üksuste kogumi krediidiriski vastu, kõnealuse ostetud krediidiriski kaitsega tasaarvestada ainult juhul, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlemas tehingus samad;
ostetud krediidituletisinstrumendi järelejäänud tähtaeg on väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi omaga vähemalt võrdne;
väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide täiendava riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel vähendatakse ostetud krediidituletisinstrumendi tinglikku väärtust õiglase väärtuse mis tahes sellise positiivse muutuse võrra, mis on ostetud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahenditesse;
toodete puhul, kus risk on erineva nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriatele üle kantud, on krediidiriski kaitseks ostetud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks selline võlainstrument, mis kuulub väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendiga samasse nõudeõiguse järku.
Kui väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi tinglikku väärtust ei vähendata ostetud krediidituletisinstrumendi tingliku väärtuse võrra, siis võib krediidiasutus või investeerimisühing arvata kõnealuse väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi individuaalse potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni maha kogu potentsiaalsest tuleviku riskipositsioonist, mis on kindlaks määratud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, vajaduse korral koostoimes artikli 274 lõikega 2 või artikli 299 lõike 2 punktiga a. Juhul kui potentsiaalne tuleviku krediidiriski positsioon määratakse kindaks koostoimes artikli 298 lõike 1 punkti c alapunktiga ii, võib näitajat PCEgross vähendada väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide individuaalse potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni võrra ilma näitajat NGR korrigeerimata.
Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 275 sätestatud meetodit, siis ei vähenda ta riskipositsiooni näitajat saadud rahalise variatsioonitagatise summa võrra.
Artikkel 429b
Vastaspoole krediidiriski lisand repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul
Vastaspoolega tehtud tehingute puhul, mis ei ole hõlmatud artiklis 206 sätestatud tingimustele vastava tasaarvestuse raamlepinguga, määratakse lisand (Ei*) lõike 1 kohaldamisel kindlaks tehingupõhiselt vastavalt järgmisele valemile:
kus:
Vastaspoolega tehtud tehingute puhul, mis on hõlmatud artiklis 206 sätestatud tingimustele vastava tasaarvestuse raamlepinguga, määratakse kõnealuste tehingute jaoks lisand (Ei*) lõike 1 kohaldamisel kindlaks lepingupõhiselt vastavalt järgmisele valemile:
kus:
Kui krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb vahendajana repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute, sealhulgas bilansiväliste tehingute kahe poole vahel, siis kohaldatakse järgmist:
kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis on piiratud mis tahes erinevusega kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahel, arvab ta riskipositsiooni näitaja hulka ainult lisandi, mis on kindlaks määratud vastavalt kas lõikele 2 või 3;
kui krediidiasutus või investeerimisühing ei paku ühelegi kaasatud poolele kahjuhüvitist ega garantiid, siis tehingut riskipositsiooni näitaja hulka ei arvata;
kui krediidiasutus või investeerimisühing on tehingus majanduslikult avatud aluseks olevast väärtpaberist või rahast tulenevale riskile sellises ulatuses, mis ületab lisandiga kaetud riskipositsiooni, siis arvab ta riskipositsiooni näitaja hulka ka riskipositsiooni, mis võrdub väärtpaberi või raha kogusummaga.
VII A OSA
ARUANDLUSNÕUDED
Artikkel 430
Aruannete esitamine usaldatavusnõuete ja finantsteabe kohta
Samuti esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevatele asutustele teabe, mida on vaja artiklis 511 osutatud aruannete koostamiseks.
EBA taotluse korral esitavad pädevad asutused krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt saadud teabe EBA-le, et hõlbustada artiklis 511 osutatud läbivaatamist.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Ühtegi sellistes rakenduslikes tehnilistes standardites sätestatud uut aruandlusnõuet ei kohaldata enne kuue kuu möödumist nende jõustumise kuupäevast.
Lõike 2 kohaldamisel täpsustatakse rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes need finantsvõimenduse määra komponendid, millest tuleb teatada, kasutades päeva lõpu või kuu lõpu väärtusi. Selleks võtab EBA arvesse mõlemat järgmist elementi:
kui vastuvõtlik on komponent tehingute mahu märkimisväärsele ajutisele vähenemisele, mille tulemuseks on ülemäärase finantsvõimenduse riski alaesindatus aruandekuupäeva seisuga;
arengusuunad ja tuvastatud asjaolud rahvusvahelisel tasandil.
EBA esitab käesolevas lõikes osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuniks 2021, välja arvatud seoses järgmisega:
finantsvõimenduse määr, mis esitatakse 28. juuniks 2020;
artiklites 92a ja 92b sätestatud kohustused, mis esitatakse 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
EBA hindab komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 ( 21 ) sätestatud aruandlusnõuetega kaasnevat kulu ja kasu kooskõlas käesoleva lõikega ning teavitab oma hindamise tulemustest komisjoni 28. juuniks 2020. Selline hindamine tehakse eelkõige väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute seisukohast. Selleks
jaotatakse krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandes nende suuruse, keerukuse ja laadi ning tegevuse riskitaseme järgi kategooriatesse;
mõõdetakse aruandes aruandluskulu, mis tekib igal krediidiasutuse või investeerimisühingu kategoorial asjaomasel ajavahemikul rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandlusnõuete täitmisel, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid:
aruandluskulu mõõdetakse aruandluskulu osakaaluna krediidiasutuse või investeerimisühingu kogukuludes asjaomase ajavahemiku jooksul;
aruandluskulu koosneb kõigist aruandlussüsteemi pideva rakendamise ja pidamisega seotud kuludest, sealhulgas kulutused personalile, IT-süsteemidele, õigusküsimustele, raamatupidamisele, auditeerimisele ja konsulteerimisteenustele;
asjaomane ajavahemik on aastane ajavahemik, mille jooksul krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud aruandluskulu, et teha ettevalmistusi rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud aruandlusnõuete rakendamiseks ning jätkata aruandlussüsteemi pidevat käitamist;
hinnatakse, kas igale krediidiasutuse või investeerimisühingu kategooriale tekkinud aruandluskulu on proportsionaalne aruandlusnõuetest saadud kasuga usaldatavusnõuete täitmise järelevalve raames;
hinnatakse aruandlusnõuete vähendamise mõju kuludele ja järelevalve tulemuslikkusele, ning
esitatakse soovitusi, kuidas vähendada aruandlusnõudeid vähemalt väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, mille puhul EBA seab eesmärgiks vähendada oodatavaid kulusid keskmiselt vähemalt 10 %, kuid ideaalselt 20 %. Eelkõige hindab EBA, kas
lõike 1 punktis g osutatud aruandlusnõuetest saaks loobuda väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kui varade koormatiste tase jääb allapoole teatavat künnist;
lõike 1 punktide a, c ja g kohaselt nõutavat aruannete esitamise sagedust saaks vähendada väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul.
EBA esitab kõnealuse aruandega koos lõikes 7 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.
Artikkel 430b
Tururiskidega seotud aruandluse erinõuded
Ühtegi sellistes rakenduslikes tehnilistes standardites sätestatud uut aruandlusnõuet ei kohaldata enne kuue kuu möödumist nende jõustumise kuupäevast.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 430c
Teostatavusaruanne integreeritud aruandlussüsteemi kohta
EBA konsulteerib teostatavusaruande koostamisel pädevate asutustega ning hoiuste tagamise skeemide ja kriisilahenduse eest vastutavate asutustega ja eelkõige EKPSiga. Aruandes võetakse arvesse EKPSi varasemat tööd seoses integreeritud andmekogumisega ning selles tuginetakse üldisele kulude ja tulude analüüsile, sisaldades vähemalt järgmist:
ülevaade pädevate asutuste poolt nende jurisdiktsioonis kogutud praeguste andmete kogusest ja ulatusest ning nende andmete päritolust ja detailsusest;
kogutavaid andmeid käsitleva standardsõnastiku koostamine, et suurendada aruandlusnõuete lähenemist regulaarsete aruandekohustuste osas ja et vältida ebavajalikke päringuid;
minimaalselt EBAd ja EKPSi hõlmava ühiskomitee loomine integreeritud aruandlussüsteemi väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
integreeritud aruandlussüsteemi jaoks keskse andmekogumispunkti loomise teostatavus ja sellise punkti võimalik struktuur, sealhulgas nõuded tagamaks kogutavate andmete range konfidentsiaalsus, süsteemile juurdepääsu õiguste tugev autentimine ja haldamine ning küberturvalisus, mis
sisaldab keskset andmeregistrit kõigi vajaliku detailsuse ja sagedusega statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmetega konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta ning mida ajakohastatakse vajalike ajavahemike tagant;
toimib pädevate asutuste jaoks kontaktpunktina, kus nad saavad, töötlevad ja koguvad kõiki andmepäringuid, kus päringud saab viia kokku juba kogutud esitatud andmetega ja mis võimaldab pädevate asutuste kiiret juurdepääsu taotletud teabele;
pakub pädevatele asutustele lisatuge andmepäringute edastamiseks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning kannab taotletud andmed kesksesse andmeregistrisse;
täidab kooskõlastavat rolli pädevate asutuste vahelises teabe- ja andmevahetuses ning
võtab arvesse pädevate asutuste menetlusi ja protsesse ning kannab need üle standarditud süsteemi.
VIII OSA
AVALIKUSTAMINE KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE POOLT
I JAOTIS
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 431
Avalikustamiskohustuse ulatus
Kui avalikustatavad andmed ei anna turuosalistele igakülgset teavet riskiprofiili kohta, avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks lõikes 1 märgitule täiendava teabe. Krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutakse siiski vaid sellise teabe avalikustamist, mis artikli 432 kohaselt on oluline ning mida ei käsitata ärisaladusena ega konfidentsiaalsena.
Artikkel 432
Mitteoluline, ärisaladusena käsitatav või konfidentsiaalne teave
Teavet loetakse avalikustamise seisukohalt oluliseks, kui selle väljajätmine või väärkajastamine võiks muuta või mõjutada teabe kasutaja hinnangut või otsust, millele ta majanduslike otsuste tegemisel toetub.
EBA annab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised selle kohta, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesoleva osa II ja III jaotises sätestatud avalikustamisnõuete täitmisel teavet olulisena käsitama.
Teavet käsitatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute ärisaladusena, kui sellise teabe avalikustamine kahjustaks nende konkurentsivõimet. Ärisaladusena käsitatav teave võib hõlmata tooteid või süsteeme käsitlevat teavet, mis konkurentidega jagamise korral vähendaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt neisse toodetesse või süsteemidesse tehtud investeeringute väärtust.
Konfidentsiaalseks loetakse teavet, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud hoidma salajas tulenevalt kliendisuhetest või suhetest muude vastaspooltega.
EBA annab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt välja suunised, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesoleva osa II ja III jaotises sätestatud avalikustamisnõuete täitmisel teavet ärisaladusena või konfidentsiaalsena käsitama.
Artikkel 433
Teabe avalikustamise sagedus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad käesoleva osa kohaselt nõutud avalikustatava teabe vähemalt kord aastas.
Kord aastas avalikustatav teave avaldatakse samal ajal kui finantsaruanded.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad vajadust avaldada osa või kogu avalikustatavat teavet sagedamini kui kord aastas krediidiasutuse või investeerimisühingu majandustegevusest tulenevate oluliste näitajate tõttu, milleks on tegevuse maht, tegevuste ulatus, tegutsemine erinevates riikides, kaasatus erinevatesse finantssektoritesse ja osalus rahvusvahelistel finantsturgudel ning makse-, arveldus- ja kliiringsüsteemid. Kõnealuses hinnangus pööratakse erilist tähelepanu võimalikule vajadusele sagedamini avalikustada artikli 437 ning artikli 438 punktide c kuni f kohaseid teabeelemente, samuti riskipositsioone ja muid kirjeid käsitlevat teavet, mis võib kiiresti muutuda.
EBA esitab 31. detsembriks 2014 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 suunised selle kohta, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad andmete sagedasema II ja III jaotise kohase avalikustamise vajadust.
Artikkel 434
Avalikustamise viisid
Artikkel 434a
Ühtsed avalikustamisvormingud
EBA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada ühtseid avalikustamisvorminguid, ja seonduvad juhised, millega kooskõlas II ja III jaotise kohaselt nõutav teave avalikustatakse.
Nende ühtsete avalikustamisvormingute abil edastatakse teabe kasutajatele piisavalt põhjalikku ja võrreldavat teavet, mille abil saab hinnata krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili ning seda, mil määral nad täidavad I–VII osas sätestatud nõudeid. Teabe võrreldavuse soodustamiseks püütakse rakenduslikes tehnilistes standardites tagada avalikustamisvormingute kooskõla rahvusvaheliste avalikustamisstandarditega.
Asjakohasel juhul kasutatakse ühtset tabelvormingut.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuniks 2020.
Komisjonile antakse õigus võtta need rakenduslikud tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
II JAOTIS
LÄBIPAISTVUSE JA AVALIKUSTAMISE TEHNILISED KRITEERIUMID
Artikkel 435
Riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted eraldi iga riskikategooria kohta, sealhulgas käesolevas jaotises osutatud riskide kohta. Avalikustamine hõlmab järgmist:
selliste riskide juhtimise strateegiad ja protsessid;
asjakohase riskijuhtimise funktsiooni struktuur ja korraldus, sealhulgas teave tema volituste ja põhikirja kohta, või muud asjakohased meetmed;
riskiaruandluse ja mõõtmissüsteemide ulatus ja laad;
riskimaandamise põhimõtted ning maanduste ja maandavate tegurite jätkuva tulemuslikkuse kontrollimise strateegiad ja protsessid;
juhtorgani poolt kinnitatud avaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimiskorralduse asjakohasuse kohta, millega kinnitatakse, et kehtestatud riskijuhtimissüsteemid on piisavad, arvestades krediidiasutuse või investeerimisühingu profiili ja strateegiat;
juhtorgani poolt kinnitatud lühike riskiaruanne, milles lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu üldist riskiprofiili seoses äristrateegiaga. Aruanne sisaldab peamisi suhtarve ja arvandmeid, millega antakse välistele sidusrühmadele terviklik ülevaade sellest, milline on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimine, sealhulgas sellest, milline on krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili ja juhtorgani määratud riskitaluvuse suhe.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad juhtimiskorda käsitleva järgmise teabe ja ajakohastavad seda korrapäraselt, vähemalt kord aastas:
juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arv;
värbamispõhimõtted juhtorgani liikmete valikuks ning juhtorgani liikmete tegelikud teadmised, oskused ja asjatundlikkus;
mitmekesisuspoliitika seoses juhtorgani liikmete valikuga, selle eesmärgid ja selle poliitikaga kehtestatud mis tahes asjaomased sihtmärgid, ning ulatus, mil määral kõnealused eesmärgid ja sihtmärgid on saavutatud;
kas krediidiasutus või investeerimisühing on loonud eraldi riskikomisjoni või mitte ning mitu korda on riskikomisjon kohtunud;
selle kirjeldus, kuidas teave riski kohta jõuab juhtorganile.
Artikkel 436
Kohaldamisala
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad seoses käesoleva määruse nõuete kohaldamisalaga vastavalt direktiivile 2013/36/EL järgmise teabe:
sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi, kelle suhtes käesoleva määruse nõudeid kohaldatakse;
ülevaade erinevustest raamatupidamise ja usaldatavusnõuete jaoks kasutatavates konsolideerimise alustes koos asjaomaste üksuste lühikirjeldusega, milles selgitatakse, kas need on:
konsolideeritud täies ulatuses;
konsolideeritud proportsionaalses ulatuses;
omavahenditest maha arvatud;
ei ole konsolideeritud ega maha arvatud;
mis tahes praegused või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks emaettevõtja ja selle tütarettevõtjate vahel;
koondsumma, mille võrra on kõikide konsolideerimata tütarettevõtjate tegelikud omavahendid väiksemad nõutud omavahenditest, ja selliste tütarettevõtjate nimi või nimed;
vajaduse korral artiklites 7 ja 9 sätestatud sätete rakendamise asjaolud.
Artikkel 437
Omavahendid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad oma omavahendite kohta järgmise teabe:
esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite, teise taseme omavahendite ning artiklite 32 kuni 35, 36, 56, 66 ja 79 kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite suhtes kohaldatud filtrite ja mahaarvamiste täielik vastavusseviimine ning krediidiasutuse või investeerimisühingu auditeeritud finantsaruannetes sisalduv bilanss;
krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide peamiste tunnuste kirjeldus;
kõigi esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide täielikud tingimused;
eraldi avalikustatakse teave järgmiste elementide laadi ja summade kohta:
iga usaldatavusfilter, mida on kohaldatud vastavalt artiklitele 32 kuni 35;
iga mahaarvamine, mis on tehtud artiklite 36, 56 ja 66 kohaselt;
kirjed, mis ei ole maha arvatud vastavalt artiklitele 47, 48, 56, 66 ja 79;
kirjeldus kõigi piirangute kohta, mida on kohaldatud omavahendite arvutamise suhtes kooskõlas käesoleva määrusega, ning instrumentide, usaldatavusfiltrite ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kõnealused piiranguid kohaldatakse;
kui krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad omavahendite suhtarvud, mis on arvutatud kasutades omavahendite elemente, mis on kindlaks määratud muul alusel kui käesolevas määruses sätestatud, avalikustatakse põhjalik selgitus selle kohta, mille alusel kõnealused omavahendite suhtarvud on arvutatud.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 438
Omavahendite nõuded
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmise teabe krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt käesoleva määruse artikli 92 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 73 kohaste nõuete täitmise kohta:
krediidiasutuses või investeerimisühingus praeguste ja edaspidiste tegevuste toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamismeetodi kokkuvõte;
asjaomase pädeva asutuse taotluse korral krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi tulemus, sealhulgas täiendavate omavahendite nõuete koosseis, mis põhinevad direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud järelevalveprotsessil;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 2. peatüki alusel, 8 % artiklis 112 sätestatud iga riskipositsiooni klassi riskiga kaalutud varast;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara III osa II jaotise 3. peatüki alusel, 8 % artiklis 147 sätestatud iga riskipositsiooni klassi riskiga kaalutud varast. Jaenõuete riskipositsiooni klassi puhul kohaldatakse seda nõuet iga sellise riskipositsiooni kategooria suhtes, millele vastavad erinevad artikli 154 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud korrelatsioonid. Omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi puhul kohaldatakse seda nõuet:
iga artiklis 155 sätestatud meetodi suhtes;
börsil kaubeldavate riskipositsioonide, piisavalt diversifitseeritud portfellides hoitava börsivälise kapitali riskipositsioonide ja muude riskipositsioonide suhtes;
riskipositsioonide suhtes, mille omavahendite nõuete suhtes kohaldatakse järelevalveasutuse poolt määratud üleminekuperioodi;
riskipositsioonide suhtes, mille omavahendite nõuete suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid;
artikli 92 lõike 3 punktide b ja c alusel arvutatud omavahendite nõuded;
III osa III jaotise peatükkide 2, 3 ja 4 kohaselt arvutatud ja eraldi avalikustatud omavahendite nõuded.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt artikli 153 lõikele 5 või artikli 155 lõikele 2, avalikustavad riskipositsioonid, mis nad on määranud igale artikli 153 lõike 5 tabeli 1 kategooriale või igale artikli 155 lõikes 2 osutatud riskikaalule.
Artikkel 439
Vastaspoole krediidiriskist tulenev riskipositsioon
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmise teabe seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsiooniga, mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist, millele on osutatud III osa II jaotise 6. peatükis:
selgitus sisemiste kapitali- ja krediidilimiitide määramise metoodika kohta vastaspoole krediidiriski positsioonide puhul;
selgitus tagatise kindlustamise ja krediidireservide moodustamise põhimõtete kohta;
selgitus korrelatsiooniriski positsiooni käsitlevate tegevuspõhimõtete kohta;
selgitus selle kohta, millist mõju avaldab sellise tagatise suurus, mille krediidiasutus või investeerimisühing peaks andma oma krediidireitingu langetamise korral;
lepingute positiivne õiglane koguväärtus, tasaarvestusest saadav tulu, tasaarvestatud praegune krediidiriski positsioon, olemasolev tagatis ja tuletisinstrumentide krediidiriski netopositsioon. Tuletisinstrumentide krediidiriski netopositsioon on tuletistehingute krediidiriski positsioon pärast õiguslikult täitmisele pööratavatest tasaarvestuskokkulepetest ja tagatiskokkulepetest saadava kasu arvessevõtmist;
riskipositsiooni väärtuse näitajad vastavalt III osa II jaotise 6. peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetoditele, olenevalt sellest, millist meetodit kohaldatakse;
krediidituletisinstrumentide abil riskimaanduste tinglik väärtus ja praeguse krediidiriski positsiooni jaotus krediidiriski positsiooni liikide lõikes;
krediidituletisinstrumentidega tehtud tehingute tinglik väärtus, jaotatuna vastavalt sellele, kas need on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiportfelliga või tema vahendustegevusega, kaasa arvatud kasutatud krediidituletisinstrumentide tooted, mis on omakorda jagatud ostetava ja müüdava krediidiriski kaitse alusel igas tooterühmas;
α hinnang, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevate asutuste loa α hindamiseks.
Artikkel 440
Kapitalipuhvrid
Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab järgmise teabe selle kohta, kuidas ta järgib direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükis osutatud vastutsükliliste kapitalipuhvrite nõuet:
krediidiasutuse või investeerimisühingu nende krediidiriski positsioonide geograafiline jaotus, mis on asjakohased tema vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise seisukohast;
krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri summa.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 441
Globaalse süsteemse olulisuse näitajad
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. juuliks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 442
Krediidiriskiga korrigeerimine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmise teabe krediidiriskile ja lahjendusriskile avatuse kohta:
raamatupidamises kasutatavate mõistete „tähtajaks tasumata” ja „väärtuse languse” määratlused;
spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaksmääramiseks kehtestatud meetodite kirjeldus;
koguriskipositsioon pärast raamatupidamislikke tasaarvestusi, kus ei ole arvesse võetud krediidiriski maandamise mõju, ja riskipositsioonide keskmine suurus perioodi vältel, esitatuna erinevat liiki riskipositsiooni klasside lõikes;
riskipositsioonide geograafiline jaotumine, jaotatuna märkimisväärseteks piirkondadeks oluliste riskipositsiooni klasside lõikes, ja vajaduse korral üksikasjalikumalt;
riskipositsioonide liigitamine majandusharudesse või vastaspoolte liikidesse, esitatuna riskipositsiooni klasside lõikes, täpsustades sealhulgas nõuded VKEde vastu, ja vajaduse korral üksikasjalikumalt;
kõigi riskipositsioonide järelejäänud tähtaegade jaotumine, esitatuna riskipositsiooni klasside lõikes, ja vajaduse korral üksikasjalikumalt;
oluliste majandusharude või vastaspoole liikide lõikes, järgmiste summade äranäitamisega:
väärtuse langusega riskipositsioonid ja tähtajaks tasumata riskipositsioonid, eraldi välja tooduna;
spetsiifilised ja üldised krediidiriskiga korrigeerimised;
spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimisi katvad omavahendite nõuded aruandeperioodi jooksul;
eraldi välja toodud väärtuse langusega ja tähtajaks tasumata riskipositsioonide arv, esitatuna oluliste geograafiliste piirkondade lõikes, sealhulgas iga geograafilise piirkonnaga seotud spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste summad, kui see on otstarbekas;
eraldi välja toodud väärtuse langusega riskipositsioonide spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste muudatuste vastavusseviimine. Selline teave peab sisaldama järgmist:
spetsiifiliste ja üldiste krediidiriskiga korrigeerimiste liigi kirjeldus;
algsaldod;
aruandeperioodi jooksul krediidiriskiga korrigeerimiste vastu võetud summade suurus;
aruandeperioodi jooksul riskipositsioonidest tuleneva prognoositud tõenäolise kahju tarbeks tehtud eraldised või tühistatud summad või mis tahes korrigeerimised, sealhulgas need, mis tulenevad valuutakursi erinevustest, äriühendustest, tütarettevõtjate omandamisest või võõrandamisest ja krediidiriskiga korrigeerimiste vahelistest ülekannetest;
lõppsaldod.
Otse kasumiaruandes kajastatud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja sissenõutud summad avalikustatakse eraldi.
Artikkel 443
Koormamata vara
EBA annab 30. juuniks 2014 välja suunised, et täpsustada koormamata vara käsitlevate andmete avalikustamist, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust ESRB/2012/2 krediidiasutuste rahastamise kohta ( 22 ) ja eelkõige soovitust D, milles käsitletakse turu läbipaistvust seoses varade koormamisega. Need suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.
EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada andmete avalikustamist bilansilise väärtuse kohta riskipositsiooni eri klasside puhul jaotatuna vara kvaliteediks ja koormamata bilansiliseks koguväärtuseks, võttes arvesse soovitust ESRB/2012/2 ja tingimusel, et EBA leiab oma aruandes, et selline täiendavate andmete avalikustamine võimaldab saada usaldusväärset ja asjakohast teavet.
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2016.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses ja teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 444
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste kasutamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara kooskõlas III osa II jaotise 2. peatükiga, peavad avalikustama järgmise teabe iga artiklis 112 sätestatud riskipositsiooni klassi kohta:
krediidikvaliteeti hindavate määratud asutuste ja ekspordikrediidi agentuuride nimed ning mis tahes muudatuste põhjendused;
riskipositsiooni klassid, mille puhul igat krediidikvaliteeti hindavat asutust või ekspordikrediidi agentuuri kasutatakse;
emitentide ja emissiooni krediidikvaliteedi hinnangute kauplemisportfelli mittekuuluvatele instrumentidele ülekandmiseks kasutatava protsessi kirjeldus;
iga krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse või ekspordikrediidi agentuuri välise reitingu seos III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmetega, võttes arvesse, et sellist teavet ei pea avalikustama, kui krediidiasutus või investeerimisühing vastab EBA avaldatud standardseose tingimustele;
III osa II jaotise 2. peatükis sätestatud krediidikvaliteedi astmega seostatavad riskipositsioonide väärtused ja pärast krediidiriski maandust vastavate riskipositsioonide väärtused, sealhulgas need, mis on omavahenditest maha arvatud.
Artikkel 445
Tururisk
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõudeid vastavalt artikli 92 lõike 3 punktidele b ja c, avalikustavad kõnealused nõuded eraldi iga riski kohta, millele on asjaomastes sätetes viidatud. Lisaks avalikustatakse eraldi omavahendite nõue väärtpaberistamise positsioonidega seotud intresspositsiooni spetsiifilise riski kohta.
Artikkel 446
Operatsioonirisk
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamise meetodid, millele krediidiasutus või investeerimisühing kvalifitseerub; artikli 312 lõikes 2 sätestatud metoodika kirjeldus, kui krediidiasutus või investeerimisühing seda kasutab, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu mõõtmismeetodis arvessevõetavate asjakohaste sise- ja välistegurite analüüs, ning osalise kasutamise puhul erinevate kasutatavate metoodikate kohaldamisala ja katvus.
Artikkel 447
Kauplemisportfelli mittekuuluvatest omakapitali instrumentidest tulenevad riskipositsioonid
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad kauplemisportfelli mittekuuluvatest omakapitali instrumentidest tulenevate riskipositsioonide kohta järgmise teabe:
riskipositsioonide eristamine vastavalt nende eesmärkidele, sealhulgas vastavalt kapitali kasvutulu teenimise ja strateegilistele kaalutlustele, ning ülevaade kasutatavatest raamatupidamis- ja hindamismetoodikatest, sealhulgas hindamist mõjutavad peamised oletused ja tavad ning mis tahes märkimisväärsed muutused kõnealustes tavades;
bilansiline ja õiglane väärtus ja börsil kauplemise puhul võrdlus turuhindadega, kui see erineb oluliselt õiglasest väärtusest;
börsil kaubeldavate riskipositsioonide, piisavalt diversifitseeritud portfellides hoitavate börsivälise kapitali investeeringute ja muude riskipositsioonide liigid, laad ja summa;
kumulatiivne realiseerunud kasum või kahjum, mis tuleneb perioodi jooksul toimunud müükidest ja realiseerimistest, ning
kogu realiseerumata kasum või kahjum, kogu ümberhindlusest tulenev realiseerimata kasum või kahjum ning kõik eespool nimetud summad, mis sisalduvad esimese taseme põhiomavahendites.
Artikkel 448
Kauplemisportfelli mittekuuluvatest positsioonidest tulenev intressirisk
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmise teabe kauplemisportfelli mittekuuluvatest positsioonidest tuleneva intressiriski kohta:
intressiriski laad ja peamised oletused (sealhulgas oletused laenu ettemaksete ja tähtajata hoiuste arengu kohta) ning intressiriski mõõtmise sagedus;
kõikumised tuludes, majanduslikus väärtuses või muus asjakohases näitajas, mida juhtkond kasutab intressimäära järskude tõusude või languste puhul vastavalt juhtkonnapoolsele meetodile intressiriski mõõtmiseks, esitatuna valuutade kaupa.
Artikkel 449
Väärtpaberistamise positsioonidest tulenev riskipositsioon
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt III osa II jaotise 5. peatükile või omavahendite nõudeid vastavalt artiklile 337 või 338, avalikustavad järgmise teabe, vajaduse korral oma kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli mittekuuluva kohta eraldi:
krediidiasutuse või investeerimisühingu eesmärkide kirjeldus seoses väärtpaberistamisega;
väärtpaberistatud varaga seonduvate muude riskide laad, sealhulgas likviidsusriski laad;
riskide liigid, arvestades aluseks olevate väärtpaberistamise positsioonide nõudeõiguse järku ja edasiväärtpaberistamisega seoses võetud ja enda omandisse jäetud väärtpaberistamise positsioonide alusvara;
krediidiasutuse või investeerimisühingu erinevad rollid väärtpaberistamise protsessis;
krediidiasutuse või investeerimisühingu osalemise ulatus igas punktis d osutatud rollis;
kehtestatud protsesside kirjeldus, mille abil jälgitakse väärtpaberistamise positsioonidega seotud krediidi- ja tururiski muutusi, sealhulgas seda, kuidas alusvara muutused mõjutavad väärtpaberistamisest tulenevaid riskipositsioone, ja kirjeldus, kuidas need protsessid erinevad edasiväärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide puhul;
krediidiasutuse või investeerimisühingu põhimõtete kirjeldus, kuidas vähendatakse olemasolevaid väärtpaberistamise ja edasiväärtpaberistamise positsioonidega seotud riske maandamise ja kaudse krediidiriski kaitse kasutamisega, sealhulgas riskimaandustehingute oluliste vastaspoolte määratlus asjaomaste riskide liikide lõikes;
krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt väärtpaberistamisel kasutatavad riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid, sealhulgas väärtpaberistamise positsioonide liigid, mille suhtes iga sellist meetodit kohaldatakse;
selliste väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate liigid, keda krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sponsorina kolmanda poole riskipositsioonide väärtpaberistamiseks, sealhulgas kas, millises vormis ja millises summas krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone seoses osutatud väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjatega, eraldi bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide kohta, ning selliste üksuste loetelu, keda krediidiasutus või investeerimisühing haldab või nõustab ja kes investeerivad kas krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt väärtpaberistatud väärtpaberistamise positsioonidesse või krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt sponsoreeritud väärtpaberistamise eriotstarbelistesse ettevõtjatesse;
kokkuvõte raamatupidamiseeskirjadest, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistamisel kasutab, sealhulgas:
kas tehinguid käsitletakse müügi või finantseerimisena;
müügitulu kajastamine;
meetodid, peamised eeldused, sisendid ning muutused võrreldes eelneva perioodiga, millest lähtutakse väärtpaberistamise positsioonide hindamisel;
sünteetiliste väärtpaberistamiste käsitlus, kui see ei ole hõlmatud muude raamatupidamiseeskirjadega;
kuidas hinnatakse väärtpaberistamise ootel olevat vara ja kas see on kirjendatud krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliväliselt või kauplemisportfellis;
põhimõtted, kuidas käsitletakse bilansis kohustuste kajastamist kokkulepete puhul, mille alusel krediidiasutus või investeerimisühing võib olla kohustatud pakkuma väärtpaberistatud varaga seoses finantstuge;
väärtpaberistamisel kasutatud krediidikvaliteeti hindavate asutuste nimed ja riskipositsioonide liigid, millega seoses iga agentuuri on kasutatud;
vajaduse korral III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaos sätestatud sisemisel hinnangul põhineva meetodi kirjeldus, sealhulgas: sisemiste hinnangute andmise protsessi ülesehitus ning sisemiste hinnangute ja välisreitingute seos, sisemiste hinnangute kasutamine muudel eesmärkidel peale kapitali arvutamise sisemisel hinnangul põhineva meetodi alusel, sisemiste hinnangute andmise protsessi kontrollimehhanismid, sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ning sisemiste hinnangute andmise protsessi ülevaade, riskipositsioonide liigid, mille puhul sisemiste hinnangute andmise protsessi rakendatakse, ja stressifaktorid, mida kasutatakse krediidikvaliteedi parandamise taseme kindlaksmääramiseks, esitatuna riskipositsioonide liikide kaupa;
kui punktide n–q alusel avalikustatavad kvantitatiivsed andmed on eelmise aruandeperioodiga võrreldes oluliselt muutunud, siis selgitus nende muutuste kohta;
alljärgnev teave riskipositsioonide liikide kaupa, kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli mittekuuluva kohta eraldi:
krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusumma, esitatuna eraldi traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta ning selliste väärtpaberistamiste kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb üksnes sponsorina;
bilansiliste hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide ning bilansiväliste väärtpaberistamisest tulenevat koguriskipositsiooni;
väärtpaberistamise ootel oleva vara kogusumma;
väärtpaberistatud tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse ennetähtaegse amortiseerimise käsitlust: väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluvale osalusele ja investoritele kuuluvale osalusele vastavate kasutatud limiitidest tulenev koguriskipositsioon, krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuete kogusummad, mis on vajalikud seoses väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osalusega, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuete kogusumma, mis on vajalik seoses investoritele kuuluva osalusega kasutatud limiitides ja kasutamata krediidiliinides;
omavahenditest mahaarvatavate või riskikaaluga 1 250 % kaalutud väärtpaberistamise positsioonide väärtus;
jooksva perioodi väärtpaberistamistegevuse kokkuvõte, sealhulgas väärtpaberistatud riskipositsioonide väärtus ja kirjendatud kasum või kahjum müügist;
alljärgnev teave, kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli mittekuuluva kohta eraldi:
hallatavate või ostetud väärtpaberistamise positsioonide kogusumma ning nendega seotud omavahendite nõuded, esitatuna väärtpaberistamisest ja edasiväärtpaberistamisest tulenevate riskipositsioonide kaupa, riskikaalude või omavahendite nõuete mõistlike vahemike kaupa ning omavahendite nõuete arvutamise meetodite kaupa;
hallatavate või ostetud edasiväärtpaberistamisest tulenev koguriskipositsioon, esitatuna vastavalt riskipositsioonidele enne ja pärast maandamist/kindlustamist ning nõuetele rahalise garantii andjate kaupa, garantii andjate krediidivõime kategooriate või garantii andjate nimede kaupa;
kauplemisportfelli mittekuuluvate ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt väärtpaberistatud riskipositsioonide kohta: allahinnatud/tähtajaks tasumata väärtpaberistatud vara summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks jooksva perioodi jooksul realiseerunud kahjum, mõlemad riskipositsioonide liikide kaupa;
kauplemisportfelli kohta: krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt väärtpaberistatud selliste tagasimaksmata nõuete kogusumma, mille suhtes kohaldatakse tururiski omavahendite nõuet, esitatuna eraldi traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta ning riskipositsioonide liikide kaupa;
vajaduse korral, kas krediidiasutus või investeerimisühing on andnud toetust artikli 248 lõike 1 kohaselt ning selle mõju omavahenditele.
Artikkel 450
Tasustamispoliitika
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad vähemalt alljärgneva teabe krediidiasutuse või investeerimisühingu nende töötajate kategooriate suhtes rakendatava tasustamispoliitika ja -tavade kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili:
teave tasustamispoliitika kindlaksmääramiseks kasutatava otsustusprotsessi kohta ja samuti tasustamise üle järelevalvet teostava peamise juhtorgani koosolekute arv majandusaasta jooksul, sealhulgas vajaduse korral teave töötasukomisjoni koosseisu ja volituste kohta, teave väliskonsultandi kohta, kelle teenuseid kasutati tasustamispoliitika kindlaksmääramisel, ning teave asjaomaste sidusrühmade rolli kohta;
teave töötasu ja töötulemuste seose kohta;
tasustamissüsteemi ülesehituse kõige olulisemad tunnused, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks kasutatavate kriteeriumide ja riske arvestava korrigeerimise kriteeriumide, edasilükkamise põhimõtete ja asjaomase nõudeõiguse tekkimise kriteeriumide kohta;
fikseeritud töötasu ja muutuvtasu vaheline suhe, mis on määratud vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktile g;
teave tulemuskriteeriumide kohta, millel põhineb aktsiate, optsioonide või töötasu muutuva osa saamise õigus;
iga muutuva tasuosa süsteemi ja muude mitterahaliste soodustuste põhiparameetrid ja põhjendus;
kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta ärivaldkondade lõikes;
kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, mis sisaldab järgmist:
majandusaastal makstud töötasu määrad, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna, ning tasu saajate arv;
muutuvtasu määrad ja vorm, eraldi rahalise tasu, aktsiate, aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa;
väljamaksmata edasilükatud töötasu suurus, märkides osa, mille nõudeõigus on tekkinud ja osa, mille nõudeõigus on veel tekkimata;
majandusaasta jooksul määratud edasilükatud töötasu summa, mis on välja makstud ja mida on vähendatud töötulemustest lähtuvalt;
majandusaasta jooksul makstud tööleasumis- ja lahkumistasude määrad ja selliste tasude saajate arv;
majandusaasta jooksul makstud lahkumistasude suurus, selliste tasude saajate arv ning suurim ühele isikule makstud tasu;
isikute arv, kelle tasu majandusaasta jooksul on üks miljon eurot või rohkem, kusjuures tasu puhul, mille summa on ühe ja viie miljoni euro vahel, jagatakse isikud 500000 euro suurustesse palgajärkudesse, ning viie miljoni eurose või suurema tasu puhul 1 miljoni euro suurustesse palgajärkudesse.
juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme kogu hüvitispakett liikmesriigi või pädeva asutuse taotluse korral.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesolevas artiklis sätestatud nõudeid viisil, mis vastab nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele, ilma et see piiraks direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.
Artikkel 451
Finantsvõimendus
Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmise teabe seoses oma finantsvõimenduse määraga, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 429, ja ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimisega:
finantsvõimenduse määr ning see, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artikli 499 lõikeid 2 ja 3;
kogu riskipositsiooni näitaja jaotumine ja samuti andmed kogu riskipositsiooni näitaja vastavusseviimise kohta avalikustatud finantsaruannetes esitatud asjaomaste andmetega;
artikli 429 lõike 11 kohaselt väljajäetud usaldusvarade hulk, kui see on kohaldatav;
ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimiseks kasutatavate protsesside kirjeldus;
nende tegurite kirjeldus, millel oli mõju finantsvõimenduse määrale perioodil, millele avalikustatud finantsvõimenduse määr osutab.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
III JAOTIS
TEATAVATE INSTRUMENTIDE VÕI METOODIKATE KASUTAMISE AKTSEPTEERITAVUSE TINGIMUSED
Artikkel 452
Sisereitingute meetodi kasutamine krediidiriski puhul
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi alusel, avalikustavad järgmise teabe:
pädeva asutuse luba meetodi kasutamiseks või määratud üleminekuaeg;
järgneva selgitus ja ülevaade:
sisereitingusüsteemide struktuur ning sise- ja välisreitingute suhe;
sisemiste hinnangute kasutamine muudel juhtudel kui riskiga kaalutud vara arvutamine vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile;
krediidiriski maandamise juhtimise ja arvessevõtmise protsess;
reitingusüsteemide kontrollimehhanismid, sealhulgas sõltumatuse ja aruandekohustuse kirjeldus ja reitingusüsteemi ülevaade;
sisese reitingu andmise protsessi kirjeldus, mis on esitatud eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside kohta:
keskvalitsused ja keskpangad;
krediidiasutused ja investeerimisühingud;
äriühingud, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, eriotstarbelised laenud ja äriühingute vastu olevad ostetud nõuded;
jaenõuded iga sellise riskipositsiooni kategooria kohta, millele vastavad erinevad artikli 154 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud korrelatsioonid;
omakapitali investeeringud;
riskipositsiooni väärtused iga artiklis 147 sätestatud riskipositsiooni klassi kohta. Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad riskiga kaalutud vara arvutamiseks makseviivitusest tingitud kahjumäära või ümberhindlusteguri sisehinnanguid, avalikustatakse eraldi riskipositsioonidest, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud selliseid hinnanguid ei kasuta;
krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad krediidiriski usaldusväärseks eristamiseks iga riskipositsiooni klassi (keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute, äriühingute ja omakapitali) ja piisava hulga võlgniku reitinguklasside (sealhulgas makseviivituses olevate) kohta järgmise teabe:
kõik riskipositsioonid, sealhulgas selliste riskipositsiooni klasside nagu keskvalitsused ja keskpangad, krediidiasutused ja investeerimisühingud ja äriühingud puhul tagasimaksmata laenude ja kasutamata krediidilimiitide riskipositsioonide väärtuse summa; ning omakapitali puhul tagasimaksmata summa;
riskipositsiooni kaalutud keskmine riskikaal;
riskiga kaalutud vara arvutamisel ümberhindlustegurite sisehinnanguid kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kasutamata krediidilimiidid ja riskipositsiooni kaalutud keskmised riskipositsiooni väärtused iga riskipositsiooni klassi kohta;
jaenõuete riskipositsiooni klassi ja iga punkti c alapunktis iv sätestatud kategooria puhul kas punktis e sätestatud avalikustamised (vajadusel kogumi alusel) või riskipositsioonide analüüs (tagasimaksmata laenud ja kasutamata krediidilimiitide riskipositsiooni väärtused) piisava arvu oodatava kahju määra reitinguklasside põhjal krediidiriski usaldusväärseks eristamiseks (vajadusel kogumi alusel);
eelneval perioodil tehtud tegelikud spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised iga riskipositsiooni klassi kohta (jaenõuete puhul iga punkti c alapunktis iv sätestatud kategooria kohta) ja nende erinevus varasematest tulemustest;
selliste tegurite kirjeldus, mis mõjutasid kahjumit eelneval perioodil (näiteks kas krediidiasutusel või investeerimisühingul on esinenud keskmisest kõrgemaid makseviivituse määrasid või keskmisest kõrgemaid makseviivitusest tingitud kahjusid või ümberhindlustegureid);
krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangud pikaaegsete tegelike tulemustega võrreldes. Kõnealune teave peab sisaldama vähemalt andmeid kahjuhinnangute võrdluse kohta tegelike kahjudega igas riskipositsiooni klassis (jaenõuete puhul igas punkti c alapunktis iv sätestatud kategoorias) piisavalt pika perioodi jooksul, et saaks anda usaldusväärse hinnangu iga riskipositsiooni klassi siseste reitingu andmise protsesside toimimise kohta (jaenõuete puhul iga punkti c alapunktis iv sätestatud kategooria kohta). Vajaduse korral peab krediidiasutus või investeerimisühing seda teavet laiendama ja esitama makseviivituse tõenäosuse analüüsi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad makseviivituses tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite tulemused võrreldes kvantitatiivse riskihindamise kohta avalikustatud teabes antud hinnangutega, mis on sätestatud käesolevas artiklis;
kõigi artiklis 147 täpsustatud riskipositsioonide klasside ja iga riskipositsiooni kategooria puhul, millele vastavad erinevad artikli 154 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud korrelatsioonid:
riskiga kaalutud vara arvutamisel makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär ja makseviivituse tõenäosus protsentides krediidiriski positsioonide iga asjakohase geograafilise asukoha puhul;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut, riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivituse tõenäosus protsentides krediidiriski positsioonide iga asjakohase geograafilise asukoha puhul.
Punkti c kohaldamisel sisaldab kirjeldus riskipositsiooni klassis olevate riskipositsioonide liike, määratlusi, makseviivituse tõenäosust ning vajaduse korral makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hindamise ja valideerimise meetodeid ja andmeid selleks, sealhulgas oletusi, mida on kasutatud nimetatud muutujate saamiseks, ning kirjeldusi oluliste kõrvalekallete kohta makseviivituse määratlusest vastavalt artiklis 178 sätestatule, sealhulgas ulatuslikke segmente, mida kõnealused kõrvalekalded mõjutavad.
Punkti j kohaldamisel tähendab krediidiriski positsioonide asjakohane geograafiline asukoht riskipositsioone neis liikmesriikides, milles krediidiasutusele või investeerimisühingule on antud tegevusluba, ning liikmesriike või kolmandaid riike, kus krediidiasutused ja investeerimisühingud teostavad tegevusi filiaali või tütarettevõtja kaudu.
Artikkel 453
Krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine
Krediidiriski maandamise tehnikaid kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad järgmise teabe:
üksuse poolt kasutatavate bilansilise ja bilansivälise tasaarvestuse kasutamise põhimõtted ja protsessid ning nende kasutamise ulatuse äranäitamine;
tagatise hindamise ja juhtimise põhimõtted ja protsessid;
krediidiasutuse või investeerimisühingu võetud tagatise põhiliikide kirjeldus;
garantii andjate ja krediidituletisinstrumendi vastaspoolte peamised liigid ja nende krediidikvaliteet;
teave selliste turu- või krediidiriski kontsentreerumiste kohta, mis tuleneb krediidiriski maandamisest;
krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt standardmeetodile või sisereitingute meetodile, kuid ei anna makseviivitusest tingitud kahjumäära või ümberhindlusteguri sisehinnanguid riskipositsiooni klassi kohta iga klassi kohta eraldi, kogu riskipositsioon (vajadusel pärast bilansilist või bilansivälist tasaarvestust), mis on kaetud (pärast volatiilsusega korrigeerimisi) aktsepteeritud finantstagatisega ja muu aktsepteeritud tagatisega;
krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara vastavalt standardmeetodile või sisereitingute meetodile, iga riskipositsiooni klassi kohta eraldi, kogu riskipositsioon (vajaduse korral pärast bilansilist või bilansivälist tasaarvestust), mis on kaetud garantiide või krediidituletisinstrumentidega. Omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi puhul kohaldatakse seda nõuet iga artiklis 155 sätestatud meetodi suhtes.
Artikkel 454
Täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kasutamine seoses operatsiooniriskiga
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad artiklites 321 kuni 324 sätestatud täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamiseks, avalikustavad asjaomase riski maandamiseks kasutatava kindlustuse ning riski ülekandmise muude mehhanismide kirjelduse.
Artikkel 455
Sisemiste tururiski mudelite kasutamine
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad oma omavahendite nõudeid vastavalt artiklile 363, avalikustavad järgmise teabe:
iga hõlmatud alamportfelli kohta:
kasutatavate mudelite tunnused;
vajaduse korral täiendava makseviivitust ja reitingute muutumise riski ning korrelatsioonil põhinevat kauplemist käsitlevate sisemudelite puhul kasutatud metoodika ja sisemudeli abil mõõdetavad riskid, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt likviidsusperioodide määramisel kasutatud meetodi, nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika ja mudeli valideerimisel kasutatud meetodite kirjeldus;
alamportfelli suhtes kohaldatava stresstestimise kirjeldus;
sisemudelite ja modelleerimisprotsessi täpsuse ja järjepidevuse järeltestimiseks ning valideerimiseks kasutatud meetodite kirjeldused;
pädeva asutuse antud loa ulatus;
artiklites 104 ja 105 sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodikate kirjeldus;
alljärgnevate näitajate suurim, väikseim ja keskmine väärtus:
VaR meetodiga saadud päevane riskihinnang kogu aruandeperioodi vältel ja aruandeperioodi lõpu seisuga;
VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnang kogu aruandeperioodi vältel ja aruandeperioodi lõpu seisuga;
riski väärtused täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ning korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski puhul kogu aruandeperioodi vältel ja aruandeperioodi lõpu seisuga;
omavahendite nõude elemendid vastavalt artiklis 364 täpsustatule;
kaalutud keskmine likviidsusperiood iga alamportfelli puhul, mis on hõlmatud täiendava makseviivituse ja reitingute riski ning korrelatsioonil põhineva kauplemise sisemudelitega;
VaR meetodiga saadud päevaste päevalõpu riskihinnangute ja järgmise tööpäeva lõpuks portfelli väärtuse päevase muutuse võrdlus koos aruandeperioodi oluliste ületamiste analüüsiga.
IX OSA
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID
Artikkel 456
Delegeeritud õigusaktid
Komisjonile antakse volitused võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses järgmiste aspektidega:
artiklites 4, 5, 142, 153, 192, 242, 272, 300, 381 ja 411 sätestatud määratluste täpsustamine, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine;
artiklites 4, 5, 142, 153, 192, 242, 272, 300, 381 ja 411 sätestatud määratluste täpsustamine, et võtta käesoleva määruse kohaldamisel arvesse arengut finantsturgudel;
muudatused artiklites 112 ja 147 nimetatud riskipositsiooni klasside loetelus, et võtta arvesse arengut finantsturgudel;
artikli 123 punktis c, artikli 147 lõike 5 punktis a, artikli 153 lõikes 4 ja artikli 162 lõikes 4 täpsustatud summad, et võtta arvesse inflatsiooni mõju;
I ja II lisas esitatud bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifitseerimine, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel;
artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 nimetatud investeerimisühingute kategooriate kohandamine, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel;
artiklis 97 sätestatud nõude selgitamine käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamiseks;
käesoleva määruse artiklites 301 kuni 311 ja määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 50a kuni 50d sätestatud omavahendite nõuete muutmine, et võtta arvesse keskse vastaspoole vastu olevate nõuete suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste standardite arengut või muutmist;
artiklis 400 sätestatud erandite puhul osutatud tingimuste selgitamine;
artikli 429 lõikes 2 osutatud finantsvõimenduse määra kapitalinäitaja ja kogu riskipositsiooni näitaja muutmine, et kõrvaldada mis tahes puudused, mis avastati artikli 430 lõikes 1 osutatud aruandluse alusel, enne kui krediidiasutus või investeerimisühing peab avaldama finantsvõimenduse määra vastavalt artikli 451 lõike 1 punktile a.
EBA jälgib krediidiväärtuse korrigeerimise riski suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid ning esitab 1. jaanuariks 2015 komisjonile aruande. Selles aruandes hinnatakse eelkõige järgmist:
krediidiväärtuse korrigeerimise riski käsitlemine eraldiseisva omavahendite nõudena võrrelduna selle käsitlemisega tururiskiraamistiku integreeritud komponendina;
krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõude ulatus, sealhulgas artiklis 482 sätestatud erand;
aktsepteeritud riskimaandus;
krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga seotud omavahendite nõuete arvutamine.
Komisjonil on õigus võtta selle aruande põhjal, ja kui ilmneb et see on vajalik, vastavalt artiklile 462 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta nimetatud elementide osas artiklit 381, artikli 382 lõikeid 1 kuni 3 ja artikleid 383 kuni 386.
Artikkel 457
Tehnilised kohandused ja parandused
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 462, et teha tehnilisi kohandusi ja parandusi järgmiste sätete vähemolulistes osades, et võtta arvesse uusi arenguid uute finantstoodete või -tegevuste osas, et teha pärast käesoleva määruse vastuvõtmist kohandusi vastavalt arengule muudes sellistes liidu õigusaktides, mis käsitlevad finantsteenuseid ja raamatupidamisarvestust, sealhulgas määrusel (EÜ) nr 1606/2002 põhinevad raamatupidamisstandardid:
artiklites 111 kuni 134 ja 143 kuni 191 sätestatud omavahendite nõuded seoses krediidiriskiga;
krediidiriski maandamise mõju vastavalt artiklitele 193 kuni 241;
artiklites 242–270a sätestatud omavahendite nõuded seoses väärtpaberistamisega;
omavahendite nõuded seoses vastaspoole krediidiriskiga vastavalt artiklitele 272 kuni 311;
artiklites 315 kuni 324 sätestatud omavahendite nõuded seoses operatsiooniriskiga;
artiklites 325 kuni 377 sätestatud omavahendite nõuded seoses tururiskiga;
artiklites 378 ja 379 sätestatud omavahendite nõuded seoses arveldusriskiga;
artiklites 383, 384 ja 386 sätestatud omavahendite nõuded seoses krediidiväärtuse korrigeerimise riskiga;
II osas ja artiklis 99 üksnes tulenevalt arengutest raamatupidamisstandardites või -nõuetes, mis arvestavad liidu õigusakte.
Artikkel 458
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskid ja süsteemised riskid
Kui lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asutus teeb kindlaks makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuse muutuse finantssüsteemis, mis võib põhjustada tõsiseid negatiivseid mõjusid finantssüsteemile ja reaalmajandusele konkreetses liikmesriigis, ning kui nimetatud asutus leiab, et neid riske saaks paremini maandada rangemate riiklike meetmetega, siis teavitab see asutus sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, ESRBd ja EBAd ning esitab vastavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tõendavad andmed järgmise kohta:
muutused makrotasandi usaldatavusriski või süsteemse riski intensiivsuses;
põhjused, miks sellised muutused võivad seada ohtu finantsstabiilsuse riigi tasandil;
põhjendus selle kohta, miks käesoleva määruse artiklite 124 ja 164 ning direktiivi 2013/36/EL artiklite 101, 103, 104, 105, 133, ja 136 alusel ei saa piisavalt maandada tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski, võttes arvesse nende meetmete suhtelist tõhusust.
siseriiklikult tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute või nende alakategooria suhtes kohaldatavate riiklike meetmete kavandid, millega leevendada muutuseid riski intensiivsuses ning milles käsitletakse järgmist:
artiklis 92 kehtestatud omavahendite tase;
artiklites 392 ja 395 kuni 403 kehtestatud nõuded seoses riskide kontsentreerumisega;
artiklites 431 kuni 455 kehtestatud avalikustamisnõuded;
direktiivi 2013/36/EL artiklis 129 sätestatud kapitali säilitamise puhvri tase;
VI osas sätestatud likviidsusnõuded
riskikaalud elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks või
finantssektorisisesed nõuded;
selgitus selle kohta, miks peavad lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud asutused meetmete kavandeid olukorra lahendamiseks sobivateks, tõhusateks ja proportsionaalseteks; ning
hinnang meetmete kavandite poolt siseturule avaldatavate tõenäoliste positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta asjaomasele liikmesriigile kättesaadava teabe põhjal;
Ühe kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teatise saamisest esitavad ESRB ja EBA nõukogule, komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile oma arvamused nimetatud lõikes osutatud elementide kohta.
Võttes eriti arvesse teises lõigus osutatud arvamusi ja kui esinevad kindlad, tugevad ja üksikasjalikud tõendid, et meetmel on negatiivne mõju siseturule, mis ületab kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemsete riskide vähendamisest tuleneva finantsstabiilsusega seotud kasu, võib komisjon ühe kuu jooksul esitada nõukogule rakendusakti ettepaneku, et lükata tagasi riiklike meetmete kavandid.
Kui komisjon ei esita selle ühekuulise perioodi jooksul ettepanekut, võib asjaomane liikmesriik viivitamata vastu võtta riiklike meetmete kavandid kuni kaheks aastaks või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.
Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal otsuse ühe kuu jooksul alates ettepaneku saamisest ning esitab oma põhjendused riiklike meetmete kavandite tagasilükkamise või nende tagasilükkamisest keeldumise kohta.
Nõukogu lükkab riiklike meetmete kavandid tagasi üksnes juhul, kui ta leiab, et vähemalt üks järgmistest tingimustest ei ole täidetud:
makrotasandi usaldatavusriski või süsteemise riski intensiivsuse muutus on olemuselt selline, mis ohustab finantsstabiilsust riiklikul tasandil;
käesoleva määruse artiklite 124 ja 164 ning direktiivi 2013/36/EL artiklite 101, 103, 104, 105, 133 ja 136 alusel ei saa piisavalt maandada tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski, võttes arvesse nende meetmete suhtelist tõhusust;
riiklike meetmete kavandid on sobivamad selleks, et maandada tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski ning nendega ei kaasne ebaproportsionaalsed ebasoodsad mõjud muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, põhjustades või luues takistuse siseturu toimimisele;
tegemist on üksnes ühe liikmesriigi probleemiga; ning
riske ei ole juba maandatud muude käesoleva määruse või direktiivi 2013/36/EL kohaste meetmetega.
Nõukogu võtab hindamisel arvesse ESRB ja EBA arvamust ning lähtub kooskõlas lõikega 1 kindlaksmääratud asutuse poolt lõike 2 kohaselt esitatud tõendavatest andmetest.
Kui ühe kuu jooksul alates komisjoni ettepaneku saamisest ei ole nõukogu võtnud vastu rakendusakti riiklike meetmete kavandite tagasi lükkamiseks, võib liikmesriik kehtestada meetmed ja neid kohaldada kuni kahe aasta jooksul või kuni makrotasandi usaldatavusriski või süsteemset riski enam ei ole, kui see juhtub varem.
Artikkel 459
Usaldatavusnõuded
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 462, et kehtestada üheks aastaks rangemad usaldatavusnõuded riskipositsioonide suhtes, kui on vaja käsitleda mikrotasandi usaldatavusriskide ja makrotasandi usaldatavusriskide intensiivsuse muutusi, mis tulenevad kõiki liikmesriike mõjutavast turuarengust liidus või väljaspool liitu, ja kui käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL vahendid ei ole nende riskide käsitlemiseks piisavad, eelkõige ESRB või EBA soovituse või arvamuse alusel seoses järgmisega:
artiklis 92 kehtestatud omavahendite tase;
artiklites 392 ja 395 kuni 403 kehtestatud nõuded seoses riskide kontsentreerumisega;
artiklites 431 kuni 455 kehtestatud avalikustamisnõuded.
Komisjon, keda abistab ESRB, esitab vähemalt korra aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande turu arengute kohta, mis võivad nõuda käesoleva artikli kohaldamist.
Artikkel 460
Likviidsus
Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes eelkõige vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse üksikasjalikud likviidsusnõuded seoses artikli 8 lõike 3, artiklite 411–416, 419, 422, 425, 428a, 428f, 428g, 428j–428n, 428p, 428r, 428s, 428w, 428ae, 428ag, 428ah, 428ak ja 451a kohaldamisega.
Artiklis 412 osutatud likviidsuskatte nõue kehtestatakse järk-järgult alljärgneval viisil:
60 % likviidsuskatte nõudest 2015. aastal;
70 % alates 1. jaanuarist 2016;
80 % alates 1. jaanuarist 2017;
100 % alates 1. jaanuarist 2018.
Sel eesmärgil võtab komisjon arvesse artikli 509 lõigetes 1,2 ja 3 osutatud aruandeid ning rahvusvahelistel foorumitel välja töötatud rahvusvahelisi standardeid ja liidu eripära.
Komisjon võtab lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 30. juuniks 2014. See jõustub hiljemalt 31. detsembril 2014, kuid seda ei kohaldata enne 1. jaanuari 2015.
Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu 28. juuniks 2024.
Artikkel 461
Likviidsuskatte nõude järk-järgulise kehtestamise läbivaatamine
EBA hindab oma aruandes eelkõige siduva 100 % miinimumstandardi kehtestamise edasilükkamist 1. jaanuarini 2019. Selles aruandes võetakse arvesse artikli 509 lõikes 1 osutatud aastaaruandeid, asjaomaseid turuandmeid ja kõigi pädevate asutuste soovitusi.
Edasilükkamise vajaduse hindamiseks võtab komisjon arvesse lõikes 1 osutatud aruannet ja hinnangut.
Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaldamine ei alga enne 1. jaanuari 2018 ning see jõustub 30. juuniks 2017.
Artikkel 461a
Alternatiivne standardmeetod tururiskide jaoks
Artikli 430b lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamise eesmärgil antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 462 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, tehes tehnilisi muudatusi artiklites 325e, 325g–325j, 325p, 325q, 325ae, 325ak, 325am, 325ap–325at, 325av ja 325ax ning täpsustades artiklis 325ah esitatud 4. tabeli 11. rühma riskikaalu ja kolmandates riikides tegutsevate krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade riskikaalusid vastavalt artiklile 325ah ning kolmandates riikides tegutsevate krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade korrelatsiooni vastavalt artiklile 325aj seoses III osa IV jaotise 1a. peatükis sätestatud alternatiivse standardmeetodiga, võttes arvesse muutusi rahvusvahelistes reguleerivates standardites.
Komisjon võtab esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembriks 2019.
Artikkel 462
Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 463
Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine
Kui komisjon võtab käesoleva määruse kohaselt vastu EBA esitatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõuga samase regulatiivse tehnilise standardi, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu esitada vastuväiteid sellele regulatiivsele tehnilisele standardile ühe kuu jooksul pärast standardist teavitamise kuupäeva. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra. Erandina määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 13 lõike 1 teisest lõigust võib seda perioodi, mille jooksul Euroopa Parlament või nõukogu võivad esitada vastuväiteid nimetatud regulatiivsele tehnilisele standardile, vajaduse korral veel ühe kuu võrra pikendada.
Artikkel 464
Euroopa panganduskomitee
X OSA
ÜLEMINEKUSÄTTED, ARUANDED, LÄBIVAATAMISED JA MUUDATUSED
I JAOTIS
ÜLEMINEKUSÄTTED
1. PEATÜKK
Omavahendite nõuded, õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum ning mahaarvamised
1. jagu
Omavahendite nõuded
Artikkel 465
Omavahendite nõuded
Erandina artikli 92 lõike 1 punktidest a ja b kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 järgmisi omavahendite nõudeid:
esimese taseme põhiomavahendite suhtarv tasemel, mis jääb vahemikku 4 % kuni 4,5 %;
esimese taseme omavahendite suhtarv tasemel, mis jääb vahemikku 5,5 % kuni 6 %.
Artikkel 466
Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kohaldamine
Erandina artikli 24 lõikest 2 võimaldavad pädevad asutused krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kellelt esmakordselt nõutakse vara ja bilansiväliste kirjete hindamise läbiviimist ja omavahendite kindlaksmääramist vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, nagu need on kohaldatavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt, 24kuulise üleminekuaja vajalike sisemiste protsesside kehtestamiseks ja tehniliste nõuete täitmiseks.
2. jagu
Õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasum ja kahjum
▼M10 —————
Artikkel 468
Õiglases väärtuses muus koondkasumis mõõdetud realiseerimata kasumi ja kahjumi ajutine käsitlemine COVID-19 pandeemia taustal
Erandina artiklist 35 võivad finantsinstitutsioonid ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2022 (edaspidi „ajutise käsitluse periood“) jätta oma esimese taseme põhiomavahendite kirjete arvutusest välja summa A, mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
kus:
a |
= |
realiseerimata kasumi ja kahjumi summa, mis on kogunenud alates 31. detsembrist 2019, mis on kajastatud bilansi kirjel „õiglases väärtuses muus koondkasumis mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutus“ ja mis vastab käesoleva määruse artikli 115 lõikes 2 osutatud keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja käesoleva määruse artikli 116 lõikes 4 osutatud avaliku sektori asutuste vastu olevatele nõuetele, välja arvatud finantsvarad, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa („IFRS 9 käsitlev lisa“) liites A, ning |
f |
= |
tegur, mida kohaldatakse igal aruandeaastal ajutise käsitluse perioodi jooksul vastavalt lõikele 2. |
Finantsinstitutsioonid kasutavad lõikes 1 osutatud summa A arvutamiseks järgmisi tegureid:
1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;
0,7 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;
0,4 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022.
Kui finantsinstitutsioon jätab oma esimese taseme põhiomavahendite kirjetest välja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt realiseerimata kahjumi summa, arvutab ta uuesti kõik käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded, mille arvutamisel kasutatakse mis tahes järgmist kirjet:
edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis arvatakse kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga c maha esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või mille suhtes on kohaldatud riskikaalu kooskõlas artikli 48 lõikega 4;
spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste summa.
Asjaomase nõude ümberarvutamisel ei võta finantsinstitutsioon arvesse mõju, mida kõnealustele kirjetele avaldavad eeldatava krediidikahjumi eraldised, mis on seotud käesoleva määruse artikli 115 lõikes 2 osutatud keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja käesoleva määruse artikli 116 lõikes 4 osutatud avaliku sektori asutuste vastu olevate nõuetega, välja arvatud need finantsvarad, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A.
3. jagu
Mahaarvamised
1. alajagu
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Artikkel 469
Mahaarvamised esimese taseme põhiomavahendite kirjetest
Erandina artikli 36 lõikest 1 kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 järgmist:
krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha artiklis 478 sätestatud ettenähtud osa summast, mis tuleb artikli 36 lõike 1 punktide a–h kohaselt maha arvata, ◄ välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 472 sätestatud asjakohaseid sätteid kirjete jäägi suhtes, mis tuleb artikli 36 lõike 1 punktide a–h kohaselt maha arvata, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha artiklis 478 sätestatud ettenähtud osa kogusummast, mis tuleb artikli 36 lõike 1 punktide c ja i kohaselt maha arvata pärast artikli 470 kohaldamist;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad vastavalt artikli 472 lõikes 5 või lõikes 11 sätestatud nõudeid nende kirjete kogu jäägi suhtes, mis tuleb artikli 36 lõike 1 punktide c ja i kohaselt maha arvata pärast artikli 470 kohaldamist.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millise osa suhtes lõike 1 punktis d osutatud kogu jäägist kohaldatakse artikli 472 lõiget 5, jagades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:
artikli 470 lõike 2 punktis a osutatud selle edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis põhineb tulevasel kasumlikkusel ja tuleneb ajutistest erinevustest;
artikli 470 lõike 2 punktides a ja b osutatud summade summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, millise osa suhtes lõike 1 punktis d osutatud kogu jäägist kohaldatakse artikli 472 lõiget 11, jagades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud summaga:
artikli 470 lõike 2 punktis b osutatud otseste ja kaudsete osaluste summa esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides;
artikli 470 lõike 2 punktides a ja b osutatud summade summa.
Artikkel 469a
Erandid viivisnõuetele esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest
Erandina artikli 36 lõike 1 punktist m ei arva ►C5 finantsinstitutsioonid ◄ esimese taseme põhiomavahendite kirjetest maha kohaldatavat viivisnõuete ebapiisava katte summat, kui nõue tekkis enne 26. aprilli 2019.
Kui ►C5 finantsinstitutsioon ◄ muudab enne 26. aprilli 2019 tekkinud nõude tingimusi nii, et tema nõue võlgniku vastu kasvab, käsitatakse nõude tekkimise kuupäevana kuupäeva, mil muudatused hakkasid kehtima, ja nõude suhtes ei kohaldata enam esimeses lõigus sätestatud erandit.
Artikkel 470
Erand esimese taseme põhiomavahendite kirjetest tehtavatest mahaarvamistest
Erandina artikli 48 lõikest 1 ei arva krediidiasutused ja investeerimisühingud ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 maha käesoleva lõike punktides a ja b loetletud kirjeid, mille kogumaht on kas 15 % või vähem krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohastest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest:
tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille kogumaht on 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohastest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või alla selle;
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu selline otsene, kaudne ja sünteetiline osalus kõnealuse ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille kogumaht on 10 % asjakohastest krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest või alla selle.
Artikkel 471
Kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamise korral kohaldatav erand
Erandina artikli 49 lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud 31. detsembrist 2018 kuni 31. detsembrini 2024 otsustada mitte arvata maha kindlustusandjas, edasikindlustusandjas ja kindlustusvaldusettevõtjas omatavat omakapitaliosalust, kui on täidetud järgmised tingimused:
artikli 49 lõike 1 punktides a ja e sätestatud tingimused;
pädevad asutused on andnud heakskiidu riskikontrolli tasemele ja finantsanalüüsi protseduuridele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on konkreetselt kehtestanud järelevalve teostamiseks ettevõttesse tehtud investeeringu või valdusettevõtja üle;
krediidiasutuse või investeerimisühingu kindlustusandjas, edasikindlustusandjas või kindlustusvaldusettevõtjas omatav omakapitaliosalus ei ületa 15 % selle kindlustusettevõtja emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvatest instrumentidest 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2024;
omakapitaliosaluse summa, mida maha ei arvata, ei ületa omatavate kindlustusandja, edasikindlustusandja või kindlustusvaldusettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide summat 31. detsembri 2012. aasta seisuga.
Artikkel 472
Kirjed, mida ei arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud jooksva majandusaasta kahjumi jäägi suhtes järgmist:
oluline kahjum arvatakse maha esimese taseme omavahendite kirjetest;
kahjumit, mis ei ole oluline, ei arvata maha.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 36 lõike 1 punktis f osutatud osaluse jäägi suhtes enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides järgmist:
otsese osaluse summa arvatakse maha esimese taseme omavahendite kirjetest;
kaudse ja sünteetilise osaluse summat, sealhulgas enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalu vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 36 lõike 1 punktis g osutatud sellise osaluse jäägi suhtes, mis on finantssektori ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealuse ettevõtjaga vastastikune ristosalus, järgmist:
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole kõnealuses finantssektori ettevõtjas olulist investeeringut, käsitletakse tema osaluse summat selle ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides kui artikli 36 lõike 1 punkti h alla kuuluvat;
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kõnealuses finantssektori ettevõtjas oluline investeering, käsitletakse tema osaluse summat selle ettevõtja esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides kui artikli 36 lõike 1 punkti i alla kuuluvat.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 36 lõike 1 punktis h osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
otsese osalusega seotud summade puhul, mille mahaarvamist on nõutud, arvatakse neist pool maha esimese taseme omavahendite kirjetest ja pool teise taseme omavahendite kirjetest;
kaudse ja sünteetilise osalusega seotud summasid maha ei arvata ning nende suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalu vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 36 lõike 1 punktis i osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
otsese osalusega seotud summade puhul, mille mahaarvamist on nõutud, arvatakse neist pool maha esimese taseme omavahendite kirjetest ja pool teise taseme omavahendite kirjetest;
kaudse ja sünteetilise osalusega seotud summasid maha ei arvata ning nende suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
Artikkel 473
IAS 19 muudatuste arvestamine
Kohaldatava summa saamiseks lahutatakse punkti a kohaselt tuletatud summast punkti b kohaselt tuletatud summa.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks oma kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondide või -skeemide vara väärtuse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1126/2008 ( 24 ), mida on muudetud määrusega (EL) nr 1205/2011 ( 25 ). Seejärel lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle vara väärtusest samade raamatupidamiseeskirjade kohaselt kindlaks määratud samadest pensionifondidest või -skeemidest tulenevate kohustuste väärtuse.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad oma kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondide või -skeemide vara väärtuse kindlaks vastavalt määruses (EÜ) nr 1126/2008 sätestatud eeskirjadele. Seejärel lahutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle vara väärtusest samade raamatupidamiseeskirjade kohaselt kindlaks määratud samadest pensionifondidest või -skeemidest tulenevate kohustuste väärtuse.
Kohaldatakse järgmiseid tegureid:
1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
0,8 ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
0,6 ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
0,4 ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;
0,2 ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018.
Artikkel 473a
IFRS 9 kasutuselevõtt
Erandina artiklist 50 ning kuni käesoleva artikli lõigetes 6 ja 6a sätestatud üleminekuperioodide lõpuni võivad alljärgnevad finantsinstitutsioonid arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka summa, mis arvutatakse käesoleva lõike kohaselt:
►C4 finantsinstitutsioonid ◄ , kes koostavad oma aruanded kooskõlas määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega;
►C4 finantsinstitutsioonid ◄ , kes käesoleva määruse artikli 24 lõike 2 kohaselt hindavad oma vara ja bilansiväliseid kirjeid ning määravad omavahendid kindlaks kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras;
►C4 finantsinstitutsioonid ◄ , kes hindavad oma vara ja bilansiväliseid kirjeid kooskõlas direktiivi 86/635/EMÜ kohaste raamatupidamisstandarditega, ning kes kasutavad sama eeldatava krediidikahjumi mudelit nagu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite puhul kasutatav mudel.
Esimeses lõigus osutatud summa arvutatakse järgmiste summana:
riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABSA):
kus:
A2,SA |
= |
summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2; |
A4,SA |
= |
summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel; |
;
|
= |
IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav kahju allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2020 seisuga; |
|
= |
IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2018 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem; |
f1 |
= |
lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; |
f2 |
= |
lõikes 6a sätestatud kohaldatav tegur; |
t1 |
= |
esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A2,SA maksudest mahaarvamisest; |
t2 |
= |
esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A4,SA maksudest mahaarvamisest; |
t 3 |
= |
esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa maksudest mahaarvamisest; |
riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABIRB):
kus:
A2,IRB |
= |
summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktiga a; |
A4,IRB |
= |
summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktidega b ja c; |
;
|
= |
IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt arvutatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2020 seisuga, mida on vähendatud käesoleva määruse artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud oodatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab finantsinstitutsioon väärtuseks nulli; |
|
= |
IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt arvutatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) 1. jaanuari 2018 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga (olenevalt sellest, kumb on hilisem), mida on vähendatud käesoleva määruse artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud oodatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab finantsinstitutsioon väärtuseks nulli; |
f1 |
= |
lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; |
f2 |
= |
lõikes 6a sätestatud kohaldatav tegur; |
t1 |
= |
esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A2,IRB maksudest mahaarvamisest; |
t2 |
= |
esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa A4,IRB maksudest mahaarvamisest; |
t3 |
= |
esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summa maksudest mahaarvamisest. |
►C4 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud summad A2,SA ja A2,IRB, mis vastavad käesoleva lõike punktides a ja b toodud summadest suuremale summale eraldi oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, ja oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile:
null;
summa, mis on arvutatud kooskõlas alapunktiga i ja millest on lahutatud kooskõlas alapunktiga ii arvutatud summa:
komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas sätestatud IFRS 9 (edaspidi „IFRS 9 käsitlev lisa”) paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa 2018. aasta 1. jaanuari seisuga või IFSR 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga;
selliste finantsvarade väärtuse languse kogusumma, mis on liigitatud IAS 39 paragrahvis 9 määratletud laenude ja nõuetena, lõpptähtajani hoitavate investeeringutena ja müügivalmis finantsvaradena, välja arvatud omakapitaliinstrumendid ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiad ja osakud, ja mis on määratud kindlaks määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisas esitatud IAS 39 paragrahvide 63, 64, 65, 67, 68 ja 70 kohaselt 2017. aasta 31. detsembri seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäevale eelnenud päeva seisuga.
►C4 Finantsinstitutsioonid ◄ arvutavad summa, mille võrra punktis a osutatud summa on suurem kui punktis b osutatud summa, eraldi oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, ja oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile:
IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt arvutatud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt arvutatud finantsinstrumendi kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) aruandekuupäeva seisuga ja, kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 468, siis välja arvatud eeldatav krediidikahjum, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses muus koondkasumis kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2 A;
IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt arvutatud finantsinstrumendi kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava kahju allahindluse summa (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) ja, kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 468, siis välja arvatud eeldatav krediidikahjum, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses muus koondkasumis kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2 A, 1. jaanuari 2020 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, kui lõike 3 punkti a kohaselt kindlaks määratud summa on pärast lõike 5 punkti b kohaldamist suurem kui nende riskipositsioonide summa, nagu on kindlaks määratud lõike 3 punktis b, pärast lõike 5 punkti c kohaldamist, määravad ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ A4,IRB väärtuseks nimetatud summade vahe, vastasel korral määravad nad A4,IRB väärtuseks nulli.
Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, kohaldavad ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ lõikeid 2–4 järgmiselt:
A2,IRB arvutamiseks vähendavad ►C4 finantsinstitutsioonid ◄ käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktide i ja ii kohaselt arvutatud summasid artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt arvutatud oodatava kahju summade võrra 2017. aasta 31. detsembri seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäevale eelnenud päeva seisuga. Kui käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud summa arvutamise tulemusena saadakse negatiivne arv, määrab ►C4 finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse summa väärtuseks nulli. Kui käesoleva artikli lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud summa arvutamise tulemusena saadakse negatiivne arv, määrab ►C4 finantsinstitutsioon ◄ kõnealuse summa väärtuseks nulli;
finantsinstitutsioonid asendavad käesoleva artikli lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud summa IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjule vastava allahindluse summaga (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) ja kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 468, siis välja arvatud eeldatav krediidikahjum, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses muus koondkasumis kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2 A, mida on aruandekuupäeva seisuga vähendatud käesoleva määruse artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud oodatava kahju summade võrra. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab finantsinstitutsioon käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud summa väärtuseks nulli;
finantsinstitutsioonid asendavad käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud summa IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.5 kohaselt kindlaks määratud 12 kuu eeldatava krediidikahjumi ja IFRS 9 käsitleva lisa paragrahvi 5.5.3 kohaselt kindlaks määratud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastava allahindluse summaga (välja arvatud kehtivusaja jooksul eeldatavale krediidikahjumile vastav allahindlus finantsvarade puhul, mille väärtus on krediidi tõttu langenud, nagu on määratletud IFRS 9 käsitleva lisa liites A) ja, kui kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 468, siis välja arvatud eeldatav krediidikahjum, mis on riskipositsioonide puhul mõõdetud õiglases väärtuses muus koondkasumis kooskõlas IFRS 9 käsitleva lisa paragrahviga 4.1.2 A, 1. jaanuari 2020 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga (olenevalt sellest, kumb on hilisem), mida on vähendatud käesoleva määruse artikli 158 lõigete 5, 6 ja 10 kohaselt samade riskipositsioonidega seoses arvutatud oodatava kahju summade võrra 1. jaanuari 2020 seisuga või IFRS 9 esmase kohaldamise kuupäeva seisuga, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui arvutuse tulemuseks saadakse negatiivne arv, määrab finantsinstitutsioon käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud summa väärtuseks nulli.
Finantsinstitutsioonid kasutavad vastavalt lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud ABSA ja ABIRB summade arvutamiseks järgmisi tegureid f1:
0,7 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;
0,5 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;
0,25 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022;
0 ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2024.
Finantsinstitutsioonid, kelle majandusaasta algab pärast 1. jaanuari 2020, kuid enne 1. jaanuari 2021, kohandavad esimese lõigu punktides a–d osutatud kuupäevi nii, et need vastaksid nende majandusaastale, ning teatavad kohandatud kuupäevad oma pädevale asutusele ja avalikustavad need.
Finantsinstitutsioonid, kes hakkavad lõikes 1 osutatud raamatupidamisstandardeid kohaldama 1. jaanuaril 2021 või hiljem, kohaldavad asjakohaseid tegureid vastavalt esimese lõigu punktidele b–d, alustades tegurist, mis vastab nimetatud raamatupidamisstandardite esmakordse kohaldamise aastale.
Finantsinstitutsioonid kasutavad vastavalt lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud ABSA ja ABIRB summade arvutamiseks järgmisi tegureid f2:
1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;
1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;
0,75 ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022;
0,5 ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023;
0,25 ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2024.
Finantsinstitutsioonid, kelle majandusaasta algab pärast 1. jaanuari 2020, kuid enne 1. jaanuari 2021, kohandavad esimese lõigu punktides a–e osutatud kuupäevi nii, et need vastaksid nende majandusaastale, ning teatavad kohandatud kuupäevad oma pädevale asutusele ja avalikustavad need.
Finantsinstitutsioonid, kes hakkavad lõikes 1 osutatud raamatupidamisstandardeid kohaldama 1. jaanuaril 2021 või hiljem, kohaldavad asjakohaseid tegureid vastavalt esimese lõigu punktidele b–e, alustades tegurist, mis vastab nimetatud raamatupidamisstandardite esmakordse kohaldamise aastale.
Kui ►C4 finantsinstitutsioon ◄ arvab oma esimese taseme põhiomavahendite hulka käesoleva artikli lõike 1 kohase summa, arvutab ta uuesti kõik käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded, mis kasutavad mis tahes järgmist kirjet, võtmata arvesse mõju, mida ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ poolt esimese taseme põhiomavahendite hulka arvatud eeldatava krediidikahjumi eraldised avaldavad nendele kirjetele:
edasilükkunud tulumaksu vara summa, mis arvatakse kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga c maha esimese taseme põhiomavahenditest või mille suhtes on kohaldatud riskikaalu kooskõlas artikli 48 lõikega 4;
riskipositsiooni väärtus, mis on määratud kooskõlas artikli 111 lõikega 1, kusjuures spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, mille võrra riskipositsiooni väärtust vähendatakse, korrutatakse järgmise korrigeerimisteguriga (sf):
kus:
ABSA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 teise lõigu punktiga a;
RASA = spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma;
teise taseme omavahendite kirjete summa, mis on arvutatud kooskõlas artikli 62 punktiga d.
Finantsinstitutsioonid võivad valida ainult ühe korra, kas kasutada lõike 7 punktis b sätestatud arvutuskäiku või käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud arvutuskäiku. Finantsinstitutsioonid avalikustavad oma otsuse.
Finantsinstitutsioon, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 4, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Sellisel juhul määrab finantsinstitutsioon lõikes 1 osutatud A4,SA, A4,IRB, , , t2 ja t3 väärtuseks nulli. Kui finantsinstitutsioon on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse tagasi võtta.. Finantsinstitutsioon avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse.
Finantsinstitutsioon, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 2, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust viivitamata. Sellisel juhul määrab finantsinstitutsioon lõikes 1 osutatud A2,SA, A2,IRB ja t1 väärtuseks nulli. Finantsinstitutsioon võib üleminekuperioodil oma otsuse tagasi võtta, kui ta on saanud selleks pädevalt asutuselt eelneva loa.
Pädevad asutused teavitavad EBAt vähemalt kord aastas sellest, kuidas kohaldavad käesolevat artiklit nende järelevalve all olevad finantsinstitutsioonid.
2. alajagu
Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
Artikkel 474
Mahaarvamised täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
Erandina artiklist 56 kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 järgmist:
krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest maha artikli 56 kohaselt mahaarvamisele kuuluvate summade artiklis 478 sätestatud ettenähtud osa;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 475 sätestatud nõudeid nende kirjete jääkide suhtes, mis tuleb artikli 56 kohaselt maha arvata.
Artikkel 475
Kirjed, mida ei arvata maha täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 56 punktis a osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
otsene osalus enda täiendavates esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvatakse arvestusliku väärtuse alusel maha esimese taseme omavahendite kirjetest;
kaudset ja sünteetilist osalust enda täiendavates esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalu vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 56 punktis b osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle ettevõtja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 56 punkti c alla kuuluvana;
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitletakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle ettevõtja täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 56 punkti d alla kuuluvana.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 56 punktides c ja d osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
otseste osalustega seotud summa puhul, mille mahaarvamist on nõutud vastavalt artikli 56 punktidele c ja d, arvatakse sellest pool maha esimese taseme omavahendite kirjetest ja pool teise taseme omavahendite kirjetest;
summat, mis on seotud kaudse ja sünteetilise osalusega, mille mahaarvamist on nõutud artikli 56 punktide c ja d kohaselt, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalu vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
3. alajagu
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Artikkel 476
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Erandina artiklist 66 kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 järgmist:
krediidiasutused ja investeerimisühingud arvavad teise taseme omavahendite kirjetest maha artikli 66 kohaselt mahaarvamisele kuuluvate summade artiklis 478 sätestatud ettenähtud osa;
krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklis 477 sätestatud nõudeid nende jääkide suhtes, mis tuleb artikli 66 kohaselt maha arvata.
Artikkel 477
Mahaarvamised teise taseme omavahendite kirjetest
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 66 punktis a osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
otsene osalus enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides arvatakse arvestusliku väärtuse alusel maha teise taseme omavahendite kirjetest;
kaudset ja sünteetilist osalust enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, sealhulgas enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalu vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 66 punktis b osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle ettevõtja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 66 punkti c alla kuuluvana;
kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering finantssektori ettevõtjas, kellega tal on vastastikune ristosalus, käsitatakse tema otsese, kaudse ja sünteetilise osaluse summat selle finantssektori ettevõtja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides artikli 66 punkti d alla kuuluvana.
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artikli 66 punktides c ja d osutatud kirjete jäägi suhtes järgmist:
otseste osalustega seotud summa puhul, mille mahaarvamist on nõutud vastavalt artikli 66 punktidele c ja d, arvatakse sellest pool maha esimese taseme omavahendite kirjetest ja pool teise taseme omavahendite kirjetest;
summat, mis on seotud kaudse ja sünteetilise osalusega, mille mahaarvamist on nõutud artikli 66 punktide c ja d kohaselt, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vajaduse korral riskikaalu vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
4. alajagu
Mahaarvamisel kohaldatavad ettenähtud osad
Artikkel 478
Esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete mahaarvamisel kohaldatavad ettenähtud osad
Artikli 468 lõike 4, artikli 469 lõike 1 punktide a ja c, artikli 474 punkti a ja artikli 476 esimese lõigu punkti a kohaldamisel jäävad ettenähtud osad järgmistesse vahemikesse:
20 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
40 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
60 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
80 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.
Erandina lõikest 1 kuulub artikli 469 lõike 1 punkti c kohaldamisel ettenähtud osa artikli 36 lõike 1 punktis c osutatud enne 1. jaanuari 2014 eksisteerinud kirjete puhul järgmistesse vahemikesse:
0 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
10 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
20 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
30 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;
40 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;
50 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019;
60 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;
70 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021;
80 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022;
90 % kuni 100 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023.
Pädevad asutused määravad kindlaks ja avaldavad ettenähtud osa lõigetes 1 ja 2 sätestatud vahemikes iga järgmise mahaarvamise puhul:
artikli 36 lõike 1 punktide a–h kohaselt nõutavad individuaalsed mahaarvamised, välja arvatud tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest;
sellise tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning selliste artikli 36 lõike 1 punktis i osutatud kirjete, mis tuleb maha arvata vastavalt artiklile 48, kogusumma;
iga mahaarvamine, mis on nõutav vastavalt artikli 56 punktidele b–d;
iga mahaarvamine, mis on nõutav vastavalt artikli 66 punktidele b–d.
4. jagu
Vähemusosalused ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid
Artikkel 479
Konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites nende instrumentide ja kirjete arvessevõtmine, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena
Erandina II osa II jaotisest määravad ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 pädevad asutused vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 kindlaks konsolideeritud omavahendites nende kirjete arvessevõtmise, mis kvalifitseeruksid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 65 siseriiklikele ülevõtmismeetmetele konsolideeritud reservidena, kuid mis ei kvalifitseeru konsolideeritud esimese taseme põhiomavahenditena ühel järgmistest põhjustest:
instrument ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendi instrumendina ning seepärast ei kvalifitseeru sellega seotud jaotamata kasum ja ülekurss konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite kirjetena;
kirje ei kvalifitseeru tulenevalt artikli 81 lõikest 2;
kirje ei kvalifitseeru kuna tütarettevõtja ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing ega üksus, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavast siseriiklikust õigusest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;
kirje ei kvalifitseeru kuna tütarettevõtjat ei konsolideerita I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt täielikult.
Lõike 2 kohaldamisel kuulub ettenähtud osa järgmistesse vahemikesse:
0 % kuni 80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
0 % kuni 60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
0 % kuni 40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
0 % kuni 20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.
Artikkel 480
Vähemusosaluse ning kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite arvessevõtmine konsolideeritud omavahendites
Lõike 1 kohaldamisel on ettenähtud tegur järgmises vahemikus:
0,2–1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
0,4–1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
0,6–1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016; ning
0,8–1 ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.
5. jagu
Täiendavad filtrid ja mahaarvamised
Artikkel 481
Täiendavad filtrid ja mahaarvamised
Lõike 1 kohaldamisel jääb ettenähtud osa järgmisesse vahemikku:
0 % kuni 80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
0 % kuni 60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
0 % kuni 40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
0 % kuni 20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 482
Pensionifondidega tehtavate tuletistehingute kohaldamise ulatus
Seoses määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 89 osutatud tehingutega, mis on tehtud pensioniskeemiga nimetatud määruse artiklis 2 sätestatud tähenduses, ei arvuta krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite nõudeid krediidiväärtuse korrigeerimise riski kohta, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artikli 382 lõike 4 punktis c.
2. PEATÜKK
Varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine kapitaliinstrumentide suhtes
1. jagu
Instrumendid, mis on riigiabi
Artikkel 483
Varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine riigiabi instrumentide suhtes
Erandina artiklitest 26 kuni 29, 51, 52, 62 ja 63 kohaldatakse ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 käesolevat artiklit kapitaliinstrumentide suhtes ja kirjete suhtes, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
instrumendid emiteeriti enne 1. jaanuari 2014;
instrumendid emiteeriti rekapitaliseerimiskava kontekstis kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Niivõrd kui osa instrumentidest on märgitud erainvestorite poolt, peavad nad olema emiteeritud enne 30. juunit 2012 koos nende osadega, mis on märgitud liikmesriigi poolt;
komisjon on pidanud instrumente ELi toimimise lepingu artikli 107 kohaselt siseturuga kokkusobivaks.
Juhul kui instrumendid on märgitud nii liikmesriigi kui erainvestorite poolt, ja kui on tegemist liikmesriigi poolt märgitud instrumentide osalise tagasiostmisega, kohaldatakse erainvestorite poolt märgitud instrumentide osa vastava osa suhtes varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt artiklile 484. Kui kõik liikmesriigi poolt märgitud instrumendid on tagasi ostetud, kohaldatakse ülejäänud erainvestorite poolt märgitud instrumentide suhtes varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt artiklile 484.
Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a siseriiklikele ülevõtmismeetmetele, kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena olenemata mis tahes järgmisest:
käesoleva määruse artiklis 28 sätestatud tingimused ei ole täidetud;
instrumendid emiteeris käesoleva määruse artiklis 27 osutatud ettevõtja ning käesoleva määruse artiklis 28 või vajadusel käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
Instrumendid, mis esimese lõigu kohaselt kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena, ei või kvalifitseeruda täiendavatesse esimese taseme või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena lõike 5 või lõike 7 alusel.
Instrumendid, mis esimese lõigu kohaselt kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena, ei või kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena lõike 3 või lõike 7 alusel.
Instrumendid, mis esimese lõigu kohaselt kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena, ei või kvalifitseeruda esimese taseme põhiomavahenditesse või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena lõike 3 või lõike 5 alusel.
2. jagu
Instrumendid, mis ei ole riigiabi
1. alajagu
Varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise aktsepteeritavus ja piirangud
Artikkel 484
Varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise aktsepteeritavus direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt omavahenditena kvalifitseeruvate kirjete suhtes
Artikkel 485
Direktiivi 2006/48/EÜ siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt omavahenditena kvalifitseerunud kirjetega seotud ülekursi aktsepteeritavus esimese taseme põhiomavahendite hulka arvamiseks
Artikkel 486
Piirangud varasemalt kehtinud nõuete ajutisele kohaldamisele esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjete suhtes
Artikli 484 lõikes 3 osutatud nende kirjete väärtus, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite kirjetena, on piiratud ettenähtud osaga käesoleva lõike punktides a ja b täpsustatud väärtuste summast:
artikli 484 lõikes 3 osutatud sellise kapitali nimiväärtus, mis oli emiteeritud 31. detsembri 2012. aasta seisuga;
punktis a osutatud kirjetega seotud ülekurss.
Artikli 484 lõikes 4 osutatud nende kirjete väärtus, mis kvalifitseeruvad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena, on piiratud ettenähtud osaga, mis on korrutatud käesoleva lõike punktides a ja b täpsustatud väärtuste summa ja käesoleva lõike punktides c kuni f täpsustatud väärtuste summa vahega:
artikli 484 lõikes 4 osutatud nende instrumentide nimiväärtus, mis olid emiteeritud 31. detsembri 2012. aasta seisuga;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
artikli 484 lõikes 4 osutatud instrumentide väärtus, mis 31. detsembri 2012. aasta seisuga ületas direktiivi 2006/48/EÜ artikli 66 lõike 1 punkti a ja artikli 66 lõike 1a siseriiklikes ülevõtmismeetmetes täpsustatud piirmäärasid;
punktis c osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
artikli 484 lõikes 4 osutatud nende instrumentide nimiväärtus, mis olid emiteeritud 31. detsembri 2012. aasta seisuga, kuid mis ei kvalifitseeru artikli 489 lõike 4 kohaselt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena;
punktis e osutatud instrumentidega seotud ülekurss.
Artikli 484 lõikes 5 osutatud nende kirjete väärtus, mis kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjetena, on piiratud ettenähtud osaga vahest, mis saadakse lahutades käesoleva lõike punktides a kuni d täpsustatud väärtuste summast käesoleva lõike punktides e kuni h täpsustatud väärtuste summa:
artikli 484 lõikes 5 osutatud nende instrumentide nimiväärtus, mis olid emiteeritud 31. detsembri 2012. aasta seisuga;
punktis a osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
31. detsembri 2012. aasta seisuga välja antud allutatud laenukapitali nimiväärtus, mida on vähendatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 64 lõike 3 punkti c siseriiklike ülevõtmismeetmete kohaselt nõutud summa võrra;
artikli 484 lõikes 5 osutatud nende kirjete nimiväärtus, mis olid välja antud 31. detsembri 2012. aasta seisuga, välja arvatud käesoleva lõike punktides a ja c osutatud instrumendid ja allutatud laenukapital;
artikli 484 lõikes 5 osutatud nende instrumentide ja kirjete nimiväärtus, mis olid emiteeritud 31. detsembri 2012. aasta seisuga ja ületasid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 66 lõike 1 punkti a siseriiklikes ülevõtmismeetmetes täpsustatud piirmäärasid;
punktis e osutatud instrumentidega seotud ülekurss;
artikli 484 lõikes 5 osutatud nende instrumentide nimiväärtus, mis olid emiteeritud 31. detsembri 2012. aasta seisuga aga mis ei kvalifitseeru artikli 490 lõike 4 kohaselt teise taseme omavahendite kirjetena;
punktis g osutatud instrumentidega seotud ülekurss.
Käesoleva artikli kohaldamisel jäävad lõigetes 2–4 osutatud ettenähtud osad järgmistesse vahemikesse:
60 % kuni 80 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014;
40 % kuni 70 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015;
20 % kuni 60 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016;
0 % kuni 50 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017;
0 % kuni 40 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018;
0 % kuni 30 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019;
0 % kuni 20 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020;
0 % kuni 10 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.
Artikkel 487
Sellised kirjed muudes omavahendite elementides, mis on välja jäetud varasemate nõuete ajutisest kohaldamisest esimese taseme põhiomavahendite või täiendavate esimese taseme omavahendite suhtes
Erandina artiklitest 51, 52, 62 ja 63 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2021 käsitleda järgnevat artikli 484 lõikes 5 osutatud kirjetena, ulatuses, mil määral nende kaasamine ei ületa artikli 486 lõikes 4 osutatud ettenähtud osa piirmäära:
artikli 484 lõikes 3 osutatud kapital ja sellega seotud ülekurss, mis on esimese taseme põhiomavahendite kirjetest välja jäetud, kuna need ületavad artikli 486 lõikes 2 sätestatud ettenähtud osa;
artikli 484 lõikes 4 osutatud instrumendid ja nendega seotud ülekursid, mis ületavad artikli 486 lõikes 3 osutatud ettenähtud osa.
EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonil antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 488
Nende teise taseme omavahendite amortisatsioon, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid
Artikli 484 lõikes 5 osutatud kirjete suhtes, mis kvalifitseeruvad artikli 484 lõikes 5 või artikli 486 lõikes 4 osutatud teise taseme omavahendite kirjetena, kohaldatakse artiklis 64 sätestatud nõudeid.
2. alajagu
Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumentide arvessevõtmine täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjetes
Artikkel 489
Tagasiostu võimaluse ja ajenditega hübriidinstrumendid
Instrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult enne 1. jaanuari 2013;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust;
artiklis 52 sätestatud tingimused on täidetud alates 1. jaanuarist 2013.
Instrumendid kvalifitseeruvad vastavalt artikli 484 lõikele 4 vähendatult arvessevõetuna täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena kuni nende tegeliku lõpptähtajani ning pärast seda kvalifitseeruvad nad täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetena ilma piiranguta tingimusel, et:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult 1. jaanuaril 2013 või pärast seda;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust instrumentide tegelikul lõpptähtajal;
artiklis 52 sätestatud tingimused on täidetud alates instrumentide tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Instrumendid ei kvalifitseeru täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena (ja nende suhtes ei kohaldata artikli 484 lõiget 4) alates 1. jaanuarist 2014, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ajavahemikul 31. detsembrist 2011 kuni 1. jaanuarini 2013;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust instrumentide tegelikul lõpptähtajal;
artiklis 52 sätestatud tingimused ei ole täidetud alates instrumentide tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Instrumendid kvalifitseeruvad vastavalt artikli 484 lõikele 4 vähendatult arvessevõetuna täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena kuni nende tegeliku lõpptähtajani ning pärast seda need ei kvalifitseeru täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus 1. jaanuaril 2013 või pärast seda;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust instrumentide tegelikul lõpptähtajal;
artiklis 52 sätestatud tingimused ei ole täidetud alates instrumentide tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Instrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena vastavalt artikli 484 lõikele 4, kui on täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult 31. detsembril 2011 või enne seda;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust instrumentide tegelikul lõpptähtajal;
artiklis 52 sätestatud tingimused ei olnud täidetud alates instrumentide tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Artikkel 490
Tagasiostu ajendavate tingimustega teise taseme omavahendite kirjed
Kirjed kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena tingimusel, et:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult enne 1. jaanuari 2013;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust;
artiklis 63 sätestatud tingimused on täidetud alates 1. jaanuarist 2013.
Kirjed kvalifitseeruvad vastavalt artikli 484 lõikele 5 teise taseme omavahendite kirjetena kuni nende tegeliku lõpptähtajani ning pärast seda kvalifitseeruvad need teise taseme omavahendite kirjetena ilma piiranguteta juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult 1. jaanuaril 2013 või pärast seda;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäeval;
artiklis 63 sätestatud tingimused on täidetud alates kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Kirjed ei kvalifitseeru teise taseme omavahendite kirjetena alates 1. jaanuarist 2014, kui on täidetud järgimised tingimused:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult ajavahemikul 31. detsembrist 2011 kuni 1. jaanuarini 2013;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäeval;
artiklis 63 sätestatud tingimused ei ole täidetud alates kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Kirjed kvalifitseeruvad vastavalt artikli 484 lõikele 5 vähendatult arvessevõetuna teise taseme omavahendite kirjetena kuni nende tegeliku lõpptähtajani ning pärast seda need ei kvalifitseeru teise taseme omavahendite kirjetena juhul, kui:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus 1. jaanuaril 2013 või pärast seda;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust nende tegeliku lõpptähtaja kuupäeval;
artiklis 63 sätestatud tingimused ei ole täidetud alates kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Kirjed kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjetena vastavalt artikli 484 lõikele 5 juhul, kui:
krediidiasutusel või investeerimisühingul oli tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu ostuõigus ainult 31. detsembril 2011 või enne seda;
krediidiasutus või investeerimisühing ei kasutanud tagasiostuõigust kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäeval;
artiklis 63 sätestatud tingimused ei ole täidetud alates kirjete tegeliku lõpptähtaja kuupäevast.
Artikkel 491
Tegelik lõpptähtaeg
Artiklite 489 ja 490 kohaldamisel määratakse tegelik lõpptähtaeg kindlaks järgmisel viisil:
kõnealuste artiklite lõigetes 3 ja 5 osutatud kirjete puhul on selleks tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu esimese ostuõiguse kuupäev 1. jaanuaril 2013 või pärast seda;
kõnealuste artiklite lõikes 4 osutatud kirjete puhul on selleks tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu esimese ostuõiguse kuupäev ajavahemikul 31. detsembrist 2011 kuni 1. jaanuarini 2013;
kõnealuste artiklite lõikes 6 osutatud kirjete puhul on selleks tagasiostu ajendavate tingimuste tõttu esimese ostuõiguse kuupäev enne 31. detsembrit 2011.
3. PEATÜKK
Üleminekusätted seoses teabe avalikustamisega omavahendite kohta
Artikkel 492
Teabe avalikustamine omavahendite kohta
Ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda omavahendite kohta järgmise täiendava teabe:
artiklite 467 kuni 470, 474, 476 ja 479 kohaselt kohaldatud üksikute filtrite ja mahaarvamiste laad ning nende mõju esimese taseme põhiomavahenditele, täiendavatele esimese taseme omavahenditele, teise taseme omavahenditele ja omavahenditele;
selliste vähemusosaluste, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide, ning seotud jaotamata kasumi ja ülekursi väärtus, mille on emiteerinud tütarettevõtjad ning mis on hõlmatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendites, täiendavate esimese taseme omavahendites, teise taseme omavahendites ja omavahendites vastavalt 1. peatüki 4. jaole;
artikli 481 kohaselt kohaldatud üksikute filtrite ja mahaarvamiste mõju esimese taseme põhiomavahenditele, täiendavatele esimese taseme omavahenditele, teise taseme omavahenditele ja omavahenditele;
nende kirjete laad ja summa, mis kvalifitseeruvad 2. peatüki 2 jaos sätestatud erandite kohaldamise tulemusena esimese taseme põhiomavahendite kirjetena, esimese taseme omavahendite kirjetena ja teise taseme omavahendite kirjetena.
EBA esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
4. PEATÜKK
Riskide kontsentreerumine, omavahendite nõuded, finantsvõimendus ja Basel I alampiir
Artikkel 493
Riskide kontsentreerumisega seotud üleminekusätted
Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 üldsusega konsulteerimise alusel ja arutelusid pädevate asutustega silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järgmise kohta:
usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asjakohane kord nende investeerimisühingute puhul, kelle põhitegevus on ainult investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis on seotud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud kauba tuletisinstrumentidega või tuletislepingutega;
direktiivi 2004/39/EÜ muutmise soovitavus, et luua täiendav investeerimisühingute kategooria, kelle põhitegevus on üksnes selliste investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis hõlmavad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumente energiavarustuse valdkonnas.
Kõnealuse aruande alusel võib komisjon esitada ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks.
Üleminekuperioodi jooksul, mis kestab kuni artikli 507 kohasele läbivaatamisele järgneva mis tahes õigusakti jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2028, võivad liikmesriigid erandina artikli 400 lõigetest 2 ja 3 teha artikli 395 lõike 1 kohaldamisest täielikult või osaliselt erandi järgmiste riskipositsioonide puhul:
pandikirjad, mis vastavad artikli 129 lõigete 1, 3 ja 6 kohastele tingimustele;
varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 20 %, ning muud sellised piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonid, millele määrataks III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt riskikaal 20 %;
riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse või investeerimisühingu oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega või investeerimisühinguga konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale määrusele, direktiivile 2002/87/EÜ või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele eeskirjadele. Riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud käesoleva määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisest või mitte, nõuetena kolmanda isiku vastu;
varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid, sealhulgas osalused, seoses piirkondlike või kesksete krediidiasutustega, kellega krediidiasutus vastavalt õigusaktidele või põhikirjale kuulub ühisesse võrku ja kes vastutavad nende sätete kohaselt võrgusiseste tasaarveldustoimingute tegemise eest;
varakirjed, milleks on krediidiasutuse nõuded ja muud riskipositsioonid seoses teise krediidiasutusega, kui üks neist ei tegutse konkurentsi tingimustes ja annab või tagab õigusaktidest tulenevate programmide või oma põhikirja alusel kasutuspiiranguga laene valitsuse teatava järelevalve all, et edendada teatavaid majandussektoreid, eeldusel et vastavad riskipositsioonid tulenevad kõnealustest laenudest, mis edastatakse laenu saajatele krediidiasutuste kaudu, või nende laenude garantiidest;
varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega, tingimusel et kõnealuste riskipositsioonide puhul ei ole tegemist nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahenditega, need ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ja need ei ole nomineeritud mõnes peamises kauplemisvaluutas;
varakirjed, milleks on nõuded keskpankade vastu nendes keskpankades hoitava kohustusliku miinimumreservi kujul, mis on nomineeritud nende keskpankade omavääringus;
varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuste vastu kohustuslike likviidsusnõuete täitmiseks riigi võlakirjades hoitavate vahendite kujul, mis on nomineeritud ja rahastatud nende omavääringus, eeldusel et krediidikvaliteeti hindav asutus on keskvalitsusele krediidireitinguks andnud krediidireitingu, mille näol on pädeva asutuse hinnangul tegemist investeerimisjärgu krediidireitinguga;
50 % I lisas osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest ning pädevate asutuste nõusolekul 80 % õigusaktide alusel välja antud muudest garantiidest peale laenugarantiide, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuse staatust omavad vastastikused garantiiskeemid;
seadusega nõutud garantiid, mida kasutatakse, kui hüpoteekvõlakirjade emiteerimisega kaetud hüpoteeklaen makstakse laenuvõtjale enne hüpoteegi lõplikku registreerimist kinnistusraamatus, tingimusel et garantiid ei kasutata riski vähendamiseks riskiga kaalutud vara arvutamisel;
varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid tunnustatud börside vastu.
Erandina artikli 395 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada ►C4 finantsinstitutsioonidel ◄ võtta käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud mis tahes riskipositsiooni, mis vastab käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimustele, järgmiste maksimaalsete piirmäärade ulatuses:
100 % ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2018;
75 % ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2019;
50 % ►C4 finantsinstitutsiooni ◄ esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2020.
Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud piirmäärasid kohaldatakse riskipositsiooni väärtustele pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403.
Lõikes 4 sätestatud üleminekukorda kohaldatakse järgmiste riskipositsioonide suhtes:
varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide keskvalitsuste, keskpankade või avaliku sektori asutuste vastu;
varakirjed, milleks on liikmesriikide keskvalitsuste, keskpankade või avaliku sektori asutuste sõnaselgelt tagatud nõuded;
muud nõuded, mis on liikmesriikide keskvalitsuste, keskpankade või avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud;
varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse artikli 115 lõike 2 kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu;
muud nõuded, mis on liikmesriikide piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu või nende poolt tagatud ning mida käsitatakse artikli 115 lõike 2 kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu.
Esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda üksnes selliste varakirjete ja muude nõuete suhtes, mis on avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud, mida käsitatakse artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu. Kui varakirjeid ja muid nõudeid, mis on avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud, käsitatakse artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda ainult siis, kui kõnealuseid nõudeid piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse artikli 115 lõike 2 kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu.
Käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda kohaldatakse ainult siis, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riskipositsioon vastab kõigile järgmistele tingimustele:
riskipositsioonile määrataks riskikaal 0 % vastavalt artikli 495 lõike 2 versioonile, nagu see kehtib 31. detsembri 2017 seisuga;
riskipositsioon võeti 12. detsembril 2017 või pärast seda.
Artikkel 494
Üleminekusätted omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta
Erandina artiklist 92a peab kriisilahendussubjektina käsitatav krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa, täitma alates 27. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 igal ajal järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:
16 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;
6 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.
Artikkel 494a
Varem kehtinud nõuete ajutine kohaldamine eriotstarbeliste üksuste kaudu toimunud emissioonide suhtes
Erandina artiklist 52 loetakse kapitaliinstrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole otseselt emiteerinud, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks 31. detsembrini 2021 ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused (välja arvatud nõue, et instrumendi peab olema emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise);
instrumendid on emiteeritud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluva üksuse kaudu;
tulu on krediidiasutusele või investeerimisühingule viivitamata ja piiranguteta kättesaadav vormis, mis vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.
Erandina artiklist 63 loetakse kapitaliinstrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole otseselt emiteerinud, teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks 31. detsembrini 2021 ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
artikli 63 lõikes 1 sätestatud tingimused, välja arvatud nõue, et instrumendi peab olema emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ise;
instrumendid on emiteeritud I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluva üksuse kaudu;
tulu on krediidiasutusele või investeerimisühingule viivitamata ja piiranguteta kättesaadav vormis, mis vastab käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.
Artikkel 494b
Varem kehtinud nõuete ajutine kohaldamine omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide suhtes
Artikkel 495
Omakapitali investeeringute käsitlemine sisereitingute meetodi puhul
Positsiooniks, mille suhtes vabastust kohaldatakse, loetakse aktsiate ja osade arvu 31. detsembril 2007, millele lisanduvad täiendavad aktsiad ja osad, mille omandiõigus tuleneb otseselt nende osaluste omamisest, juhul kui need ei suurenda omandiõiguse protsenti portfelli kuuluvas äriühingus.
Kui osaluse omandamine suurendab konkreetse osaluse omandiõiguse protsenti, kõnealust protsenti ületava osa suhtes vabastust ei kohaldata. Samuti ei kohaldata vabastust osaluste suhtes, mille suhtes algselt vabastust kohaldati, kuid mis on müüdud ja seejärel tagasi ostetud.
Omakapitali investeeringute suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat sätet, kohaldatakse omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt III osa II jaotise 2. peatüki kohasele standardmeetodile ning III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.
Pädevad asutused teavitavad käesoleva lõike kohaldamisest komisjoni ja EBAd.
▼M10 —————
EBA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 30. juuniks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 496
Omavahendite nõuded seoses pandikirjadega
►M3 Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda artikli 129 lõike 1 punktide d ja f kohase 10 % ülempiiri kohaldamisest Prantsuse Fonds Communs de Créances'i või Prantsuse Fonds Communs de Créances'iga samaväärsete väärtpaberistamisasutuste emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga osakute suhtes, tingimusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud: ◄
väärtpaberistatud elamukinnisvara või ärikinnisvara riskipositsioonid on algatanud sama konsolideerimisgrupi liige, mille liige on pandikirjade emitent, või sama keskse üksusega seotud üksus, millega on seotud pandikirjade emitent, kusjuures sama konsolideerimisgrupi liikmeksolek või seotus määratakse kindlaks ajal, mil kõrgema nõudeõiguse järguga osakud seatakse pandikirjade tagatiseks;
kogu kõnealuseid kõrgema nõudeõiguse järguga osakuid toetava esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria jääb sama konsolideerimisgrupi liikme omandusse, mille liige on pandikirjade emitent, või sama keskse üksusega seotud üksuse omandusse, millega on seotud pandikirjade emitent.
Artikkel 497
Omavahendite nõuded keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide puhul
Kui kolmanda riigi keskne vastaspool taotleb määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohast tunnustamist, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud lugeda seda keskset vastaspoolt nõuetele vastavaks keskseks vastaspooleks alates ESMA-le tunnustamistaotluse esitamise kuupäevast kuni üheni järgmistest päevadest:
kui komisjon on juba keskse vastaspoole asutamisjärgse kolmanda riigi suhtes võtnud vastu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 nimetatud rakendusakti ja see rakendusakt on jõustunud – kaks aastat pärast taotluse esitamise kuupäeva;
kui komisjon ei ole keskse vastaspoole asutamisjärgse kolmanda riigi suhtes võtnud veel vastu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusakti või kui see rakendusakt ei ole veel jõustunud – järgmistest kuupäevadest varasem:
kaks aastat pärast rakendusakti jõustumise kuupäeva;
nende kesksete vastaspoolte puhul, kes esitasid taotluse pärast 27. juunit 2019 – kaks aastat pärast taotluse esitamise kuupäeva;
nende kesksete vastaspoolte puhul, kes esitasid taotluse enne 27. juunit 2019 – 28. juuni 2021.
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi ega siduvat korda oma kliirivate liikmetega kasutada neilt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest nii, nagu tegemist oleks eelrahastatud osamaksetega, asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 308 lõikes 2 esitatud omavahendite nõude arvutamise valemi kuni lõikes 1 osutatud kuupäevani järgmise valemiga:
kus:
|
= |
omavahendite nõue; |
KCCP |
= |
nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiline kapital, mille nõuetele vastav keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c; |
DFCCP |
= |
keskse vastaspoole eelrahastatud rahalised vahendid, mille keskne vastaspool on teatanud krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 50c; |
i |
= |
kliirivat liiget tähistav indeks; |
IMi |
= |
kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis ning |
IM |
= |
alustamise tagatise kogusumma, millest keskne vastaspool on krediidiasutust või investeerimisühingut määruse (EL) nr 648/2012 artikli 89 lõike 5a kohaselt teavitanud. |
Artikkel 498
Erand kaubadiilerite puhul
Seda erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020 või kuni lõigete 2 ja 3 kohaste mis tahes muudatuste jõustumise kuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 üldsusega konsulteerimise alusel ja arutelusid pädevate asutustega silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järgmise kohta:
usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asjakohane kord nende investeerimisühingute puhul, kelle põhitegevus on ainult investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis on seotud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud kauba tuletisinstrumentidega või tuletislepingutega;
direktiivi 2004/39/EÜ muutmise soovitavus, et luua täiendav selliste investeerimisühingute kategooria, kelle põhitegevus on üksnes selliste investeerimisteenuste osutamine või tegevuste teostamine, mis hõlmavad direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 loetletud finantsinstrumente energiavarustuse valdkonnas (sealhulgas elektrienergia, kivisüsi, maagaas ja nafta).
Artikkel 499
Finantsvõimendus
Erandina artiklitest 429 ja 430 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2021 finantsvõimenduse määra ning esitavad selle, kasutades kapitalinäitajana mõlemat järgmist:
esimese taseme omavahendid;
esimese taseme omavahendid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.
Artikkel 500
Korrigeerimine suuremahulise müügi puhul
Erandina artikli 181 lõike 1 punktist a võib krediidiasutus või investeerimisühing korrigeerida oma makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, osaliselt või täielikult tasaarvestades makseviivituses olevate riskipositsioonide suuremahulisest müügist tuleneva mõju realiseeritud makseviivitusest tingitud kahjumääradele kuni sellise erinevuse ulatuses, mis on võrreldavate ja lõplikult realiseerimata makseviivituses olevate riskipositsioonide makseviivitusest tingitud kahjumäärade hinnangulise keskmise ja makseviivitusest tingitud kahjumäärade realiseeritud keskmise vahel, sealhulgas võttes aluseks suuremahulisest müügist tulenenud realiseeritud kahjumi, kohe kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
krediidiasutus või investeerimisühing on edastanud pädevale asutusele kava koos makseviivituses olevate riskipositsioonide müügi ulatuse, koosseisu ja kuupäevadega;
makseviivituses olevate riskipositsioonide müük toimub hilisemal kuupäeval kui 23. november 2016, kuid mitte hiljem kui 28. juunil 2022;
punktis a osutatud kava kohaselt toimunud esimese müügi kuupäevast alates realiseeritud makseviivituses olevate riskipositsioonide kumulatiivne summa on ületanud 20 % kõikide makseviivitusjuhtude kumulatiivsest summast alates punktides a ja b osutatud esimese müügi kuupäevast.
Esimeses lõigus osutatud korrigeerimise võib teha üksnes kuni 28. juunini 2022 ja selle mõju võib kesta seni, kuni vastavad riskipositsioonid hõlmatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu enda makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutega.
Artikkel 500a
Teise liikmesriigi vääringus emiteeritud valitsemissektori võla ajutine käsitlemine
Erandina artikli 114 lõikest 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2024 liikmesriikide keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul, mis on nomineeritud ja rahastatud teise liikmesriigi omavääringus, järgmist:
kuni 31. detsembrini 2022 peab nõuete väärtusele kohaldatav riskikaal olema 0 % riskikaalust, mis on neile nõuetele määratud vastavalt artikli 114 lõikele 2;
2023. aastal peab nõuete väärtusele kohaldatav riskikaal olema 20 % riskikaalust, mis on neile nõuetele määratud vastavalt artikli 114 lõikele 2;
2024. aastal peab nõuete väärtusele kohaldatav riskikaal olema 50 % riskikaalust, mis on neile nõuetele määratud vastavalt artikli 114 lõikele 2.
Erandina artikli 395 lõikest 1 ja artikli 493 lõikest 4 võivad pädevad asutused lubada finantsinstitutsioonidel võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskipositsioone järgmiste piirmäärade ulatuses:
100 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest kuni 31. detsembrini 2023;
75 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2024;
50 % finantsinstitutsiooni esimese taseme omavahenditest ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2025.
Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud piirmäärasid kohaldatakse riskipositsiooni väärtustele pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403.
Artikkel 500b
Keskpankade vastu olevate teatavate nõuete ajutine väljajätmine koguriskipositsiooni näitajast COVID-19 pandeemia taustal
Erandina artikli 429 lõikest 4 võib finantsinstitutsioon kuni 27. juunini 2021 jätta oma koguriskipositsiooni näitajast välja järgmised nõuded finantsinstitutsiooni keskpanga vastu vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele:
mündid ja pangatähed keskpanga jurisdiktsiooni ametlikus valuutas;
varad, mis kujutavad endast nõudeid keskpanga vastu, sealhulgas keskpangas hoitavad reservid.
Summa, mille finantsinstitutsioon on välja jätnud, ei tohi ületada esimese lõigu punktides a ja b loetletud nõuete päeva keskmist summat finantsinstitutsiooni keskpanga viimase kohustuslike reservide hoidmisperioodi jooksul.
Finantsinstitutsioon võib lõikes 1 loetletud nõuded välja jätta, kui finantsinstitutsiooni pädev asutus on pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist teinud kindlaks ja avalikult deklareerinud, et eksisteerivad erakorralised asjaolud, mis õigustavad väljajätmist rahapoliitika rakendamise hõlbustamiseks.
Lõike 1 alusel välja jäetavad nõuded peavad vastama mõlemale järgmisele tingimusele:
need on nomineeritud samas valuutas kui finantsinstitutsiooni poolt kaasatud hoiused;
nende keskmine lõpptähtaeg ei ületa märkimisväärselt finantsinstitutsiooni poolt kaasatavate hoiuste keskmist lõpptähtaega.
Finantsinstitutsioon, kes jätab oma koguriskipositsiooni näitajast lõike 1 kohaselt välja nõuded oma keskpanga vastu, avalikustab ka finantsvõimenduse määra, mis tal oleks juhul, kui ta ei jätaks neid nõudeid välja.
Artikkel 500c
Ületamiste väljajätmine järeltesti liidetavate arvutamisest COVID-19 pandeemia taustal
Erandina artikli 366 lõikest 3 võivad pädevad asutused erakorralistel asjaoludel ja üksikjuhtudel lubada finantsinstitutsioonidel jätta artikli 366 lõikes 3 sätestatud liidetavate arvutamisest välja ületamisi, mida tõendab finantsinstitutsiooni poolt hüpoteetiliste või tegelike muutuste järeltestimine, tingimusel et need ületamised ei tulene sisemudeli puudustest ning need toimusid ajavahemikus 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021.
Artikkel 500d
Tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute riskipositsiooni väärtuse ajutine arvutamine COVID-19 pandeemia taustal
Finantsinstitutsioonid, kes kohaldatava raamatupidamisstandardi kohaselt kasutavad tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingute korral arvelduspäevapõhist arvestust, kajastavad koguriskipositsiooni näitajas selliste ostutehingutega seotud kulukohustuste täieliku nimiväärtuse.
Finantsinstitutsioonid võivad tavapärastel tingimustel toimuvate ostutehingutega seotud kulukohustuste täieliku nimiväärtuse tasaarvestada tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel müügitehingutega seotud rahaliste nõuete täieliku nimiväärtusega ainult siis, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
nii tavapärastel tingimustel toimuvad ostu- kui ka müügitehingud arveldatakse meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“;
rahaliste võlgnevuste ja rahaliste nõuetega seotud ostetud ja müüdud finantsvarad kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande ja arvatakse finantsinstitutsiooni kauplemisportfelli.
Artikkel 501
Riskiga kaalutud vara korrigeerimine VKEde vastu olevate nõuete puhul, mis ei ole makseviivituses
Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerivad VKEde vastu olevate nõuete puhul, mis ei ole makseviivituses, vastavalt III osa II jaotise 2. või 3. peatükile arvutatud riskiga kaalutud vara (RWEA) järgmise valemi alusel:
kus:
RWEA* |
= |
RWEA, mida on korrigeeritud VKE toetuskoefitsiendiga, ning |
E* |
= |
kogusumma, mis VKE või VKE omavahel seotud klientide rühm võlgneb krediidiasutusele või investeerimisühingule, tema tütarettevõtjatele, tema emaettevõtjatele ja nende emaettevõtjate teistele tütarettevõtjatele ning mis sisaldab kõiki makseviivituses olevaid nõudeid, kuid ei sisalda elamukinnisvara tagatisega nõudeid ega elamukinnisvara tagatisega tingimuslikke nõudeid. |
Käesoleva artikli kohaldamisel lähtutakse järgmisest:
VKE vastu olev nõue kuulub kas jaenõuete või äriühingute vastu olevate nõuete või kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud nõuete klassi;
VKE on määratletud vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ; ( 27 ) nimetatud soovituse lisa artiklis 2 loetletud kriteeriumidest võetakse arvesse üksnes aastakäivet;
krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad mõistlikke meetmeid, et määrata E* korrektselt kindlaks ja saada punkti b alusel nõutavat teavet.
Artikkel 501a
Eluliselt vajalik avalike teenuste osutamise või toetamise füüsilisi struktuure või rajatisi, süsteeme ja võrke käitavate või rahastavate üksustega seotud riskipositsioonide krediidiriski omavahendite nõuete korrigeerimine
Omavahendite nõuded, mis on arvutatud III osa II jaotise kohaselt, korrutatakse 0,75ga, kui riskipositsioon vastab kõigile järgmistele tingimustele:
riskipositsioon kajastub kas äriühingute riskipositsiooni klassis või eriotstarbeliste nõuete klassis (välja arvatud makseviivituses riskipositsioonid);
riskipositsioon on seotud üksusega, mis on loodud spetsiaalselt eluliselt tähtsate avalike teenuste osutamise või toetamise füüsiliste struktuuride või rajatiste, süsteemide ja võrkude rahastamiseks või käitamiseks;
kohustuse tagasimaksmise allikas on esindatud vähemalt kahe kolmandiku ulatuses oma summast pigem rahastatavatelt varadelt saadav tuluga, mitte äriühingu sõltumatu tulu teenimise võimega laiemalt, või toetuse, abi või rahastamisega, mida antakse lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii loetletud ühe või mitme üksuse poolt;
võlgnik suudab täita oma finantskohustused isegi tõsistes stressi tingimustes, mis on projekti riski seisukohast asjakohased;
võlgniku genereeritavad rahavood on prognoositavad ja katavad kõik tulevased laenu tagasimaksed selle kestuse ajal;
riskipositsiooni refinantseerimisrisk on väike või piisavalt maandatud, võttes arvesse kogu toetust, abi või rahastamist, mida antakse lõike 2 punkti b alapunktides i ja ii loetletud ühe või mitme üksuse poolt;
lepingulised kokkulepped annavad laenuandjatele suure kaitse, mis hõlmab alljärgnevat:
kui võlgniku tulud ei pärine suure arvu kasutajate maksetest, sisaldavad lepingulised kokkulepped sätteid, mis kaitsevad laenuandjaid tulemuslikult kahju eest, mis tuleneb sellest, et pool, kes nõustub ostma võlgniku pakutavaid kaupu või teenuseid, lõpetab projekti;
võlgnikul on piisavalt reservvahendeid, mis on täielikult kaetud rahaga või hea reitinguga garantiiandjatega sõlmitud muude rahaliste kokkulepetega, et katta ettenägematute kulude reservi ja käibekapitali nõuded käesoleva lõike punktis b osutatud varade eluea jooksul;
laenuandjatel on märkimisväärne kontroll varade ja võlgniku tulude üle;
laenuandjatel on kohaldatava õiguse kohaselt lubatud ulatuses tagatis infrastruktuurivaldkonnas kriitilise tähtsusega vara ja lepingutena või ta tagab oma positsiooni mõnel muul viisil;
omakapital on panditud laenuandjatele, nii et nad saavad makseviivituse korral üksuse üle kontrolli võtta;
tegevusest tulenevate netorahavoogude kasutamine pärast projektiga seotud kohustuslikke makseid on muul kui võlakohustuste täitmise eesmärgil piiratud;
lepingulised piirangud võlgniku sellisele tegevusele, mis võiks kahjustada laenuandjaid, sh piirang, et uusi võlakirju ei emiteerita ilma olemasolevate võlausaldajate nõusolekuta;
kohustus kuulub kõigist teistest nõuetest (välja arvatud õigusaktidest tulenevad nõuded ja tuletisinstrumentide vastaspoolte nõuded) kõrgemasse nõudeõiguse järku;
kui võlgnik on ehitusetapis, peab omakapitaliinvestor või, kui tegemist on rohkem kui ühe omakapitaliinvestoriga, omakapitaliinvestorite grupp tervikuna vastama järgmistele kriteeriumidele:
omakapitaliinvestorid on varemgi teinud edukalt järelevalvet infrastruktuuriprojektide üle, nad on finantsiliselt usaldusväärsed ja vajaliku oskusteabega;
omakapitaliinvestorite makseviivituse risk on väike või on väike risk, et nende makseviivitus tekitab võlgnikule olulist kahju;
olemas on piisavad mehhanismid, mille abil kooskõlastada omakapitaliinvestorite ja laenuandjate huvid;
võlgnikul on piisavad kaitsemehhanismid, mis tagavad projekti lõpuleviimise kooskõlas kokkulepitud spetsifikatsiooni, eelarve või tähtajaga; sealhulgas tugevad lõpuleviimisgarantiid või kogenud ehitaja osalemine ja piisavad lepingusätted leppetrahvide maksmise kohta;
kui tegevusriskid on olulised, on need asjakohaselt juhitud;
võlgnik kasutab järeleproovitud tehnoloogiat ja disaini;
kõik vajalikud load ja kooskõlastused on saadud;
võlgnik kasutab tuletisinstrumente vaid riski maandamiseks;
võlgnik on hinnanud, kas rahastatavad varad aitavad kaasa järgmiste keskkonnaeesmärkide saavutamisele:
kliimamuutuste leevendamine;
kliimamuutustega kohanemine;
vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
üleminek ringmajandusele, jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt;
saaste vältimine ja kontroll;
elujõuliste ökosüsteemide kaitse.
Lõike 1 punkti e kohaldamisel ei loeta genereeritud rahavooge prognoositavateks, välja arvatud juhul, kui oluline osa tuludest vastab järgmistele tingimustele:
täidetud on üks järgmistest kriteeriumidest:
tulu põhineb kättesaadavusel;
tulule kohaldatakse tulumäära sätteid;
tulule kohaldatakse võta-või-maksa lepingut;
toodangu tase või kasutus ja hind vastavad eraldi ühele järgmistest kriteeriumidest:
kui võlgniku tulud ei pärine suure arvu kasutajate maksetest, on pool, kes nõustub ostma võlgniku pakutavaid kaupu või teenuseid, üks alljärgnevatest:
keskpank, keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus, tingimusel et neile on määratud riskikaal 0 % kooskõlas artiklitega 114 ja 115 või on krediidikvaliteeti hindav asutus määranud nende krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3;
avaliku sektori asutus, tingimusel et talle on määratud riskikaal 20 % või vähem kooskõlas artikliga 116 või on krediidikvaliteeti hindav asutus määranud tema krediidikvaliteedi astmeks vähemalt 3;
artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolne arengupank;
artiklis 118 osutatud rahvusvaheline organisatsioon;
äriühing, millele krediidikvaliteeti hindav asutus on krediidikvaliteedi astmeks määranud vähemalt 3;
üksus, mis on asendatav ilma, et märkimisväärselt muutuks tulude tase ja ajastus.
Lõike 4 kohaldamisel annab EBA komisjonile järgmise teabe:
lõikes 4 nimetatud perioodil infrastruktuuriga seotud laenuandmise ja projektide rahastamise turu suundumuste ja tingimuste analüüs;
lõike 1 punktis b osutatud üksuste tegeliku riski analüüs kogu majandustsükli ulatuses;
käesolevas määruses kehtestatud omavahendite nõuete kooskõla käesoleva lõike punktide a ja b kohase analüüsi tulemustega.
Artikkel 501b
Erand aruandlusnõuetest
Erandina artiklist 430 võib pädev asutus käesoleva määruse asjakohaste sätete kohaldamise alguskuupäeva ja kõnealuses artiklis osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites täpsustatud esimese aruande esitamise kuupäeva vahelisel ajal loobuda nõudest esitada teavet artikli 430 lõikes 7 osutatud rakendusaktis esitatud vormides täpsustatud vormingus, kui neid vorme ei ole ajakohastatud, et neis kajastuksid käesoleva määruse sätted.
II JAOTIS
ARUANDLUS JA LÄBIVAATAMINE
Artikkel 501c
Keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega seotud riskipositsioonide usaldatavausnõuete kohane käsitlemine
EBA hindab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist kättesaadavate andmete ja komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma tuvastatud asjaolude põhjal, kas keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärane usaldatavusnõuete kohane käsitlemine on põhjendatud. Eelkõige hindab EBA järgmist:
metoodika, mida kasutatakse keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide tegeliku riskisuse hindamiseks võrreldes muude riskipositsioonide riskisusega;
asjakohaste kriteeriumide väljatöötamine füüsiliste riskide ja üleminekuriskide, sealhulgas regulatiivsetest muudatustest tuleneva vara väärtuse vähenemise riskide hindamiseks;
keskkonna- ja/või sotsiaalsete eesmärkidega märkimisväärselt seonduvate varade ja tegevustega seotud riskipositsioonide sihipärase usaldatavusnõuete kohase käsitlemise potentsiaalne mõju finantsstabiilsusele ja pangalaenude pakkumisele liidus.
EBA esitab tuvastatud asjaolude kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande 28. juuniks 2025.
Nimetatud aruande alusel esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 502
Omavahendite nõuete tsüklilisus
Komisjon jälgib koostöös EBA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja liikmesriikidega ning Euroopa Keskpanga arvamust arvesse võttes korrapäraselt, kas käesoleval määrusel tervikuna, koos direktiiviga 2013/36/EL on märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kõnealuse kontrolli tulemuste põhjal, kas mis tahes parandusmeetmed on põhjendatud. EBA esitab 31. detsembriks 2013 komisjonile aruande selle kohta, kas ja kuidas tuleks sisereitingute meetodi kohaseid krediidiasutuste ja investeerimisühingute metoodikaid lähendada, et muuta omavahendite nõuded võrreldavamaks ning samal ajal piirata protsüklilisust.
Selle analüüsi põhjal ja Euroopa Keskpanga arvamust arvesse võttes koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande ja esitab selle koos mis tahes asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruande koostamisel arvestatakse asjakohaselt krediiti võtvate ja andvate poolte esitatud seisukohti.
31. detsembriks 2014 vaatab komisjon artikli 33 lõike 1 punkti c kohaldamise läbi ja koostab selle kohta aruande, mille ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral esitab seadusandliku ettepaneku.
Seoses artikli 33 lõike 1 punkti c võimaliku väljajätmisega ja selle võimaliku kohaldamisega liidu tasandil, tagatakse läbivaatamisel eelkõige piisavate kaitsemeetmete olemasolu finantsstabiilsuse tagamiseks kõigis liikmesriikides.
Artikkel 503
Omavahendite nõuded seoses pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega
Lõikes 1 osutatud aruandes ja ettepanekutes võetakse arvesse:
millisel määral pandikirjade suhtes kohaldatavad kehtivad regulatiivsed omavahendite nõuded hõlmavad pandikirjade ja pandikirjade tagatiseks seatud vara krediidikvaliteedi erinevusi, sealhulgas erinevuste ulatus liikmesriigiti;
pandikirjade turu läbipaistvus ja millisel määral see hõlbustab investoritepoolset ammendavat siseanalüüsi pandikirjade ja nende tagatiseks seatud vara krediidiriski suhtes ning vara lahusust emitendi maksejõuetuse korral, sealhulgas riskimaandavat mõju, mis rangel siseriiklikul raamistikul kooskõlas käesoleva määruse artikliga 129 ja direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikega 4 on pandikirja üldisele krediidikvaliteedile ning selle mõju investorite jaoks vajaliku läbipaistvuse tasemetele; ning
millisel määral mõjutab krediidiasutuse poolne pandikirjade emiteerimine krediidiriski, millele on avatud emitendist krediidiasutuse teised võlausaldajad.
Artikkel 504
Ametiasutuste poolt eriolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid
Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 pärast EBAga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos kõigi asjakohaste ettepanekutega selle kohta, kas artiklis 31 sätestatud eeskirju tuleks muuta või tuleks need välja jätta.
Artikkel 504a
Kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused
EBA esitab 28. juuniks 2022 komisjonile aruande globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks või muudeks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks liigitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summade ja jaotuse kohta ning võimalike kriisilahendust pärssivate asjaolude ja nende osalustega seotud negatiivse mõju ülekandumise riski kohta.
Tuginedes EBA aruandele, esitab komisjon 28. juuniks 2023 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selliste osaluste asjakohase käsitlemise kohta, lisades aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 505
Läbivaatamine seoses pikaajalise rahastamisega
Komisjon esitab 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koos asjakohaste ettepanekutega selle kohta, kas käesoleva määruse nõuded on asjakohased, arvestades vajadust tagada piisav rahastamise tase igat tüüpi pikaajalises rahastamises majandusele, muu hulgas esmatähtsatele liidu transpordi, energia ja kommunikatsiooni infrastruktuuri projektidele.
Artikkel 506
Krediidirisk — makseviivituse määratlus
EBA esitab 31. detsembriks 2017 komisjonile aruande selle kohta, kuidas mõjutab riskiga kaalutud vara hulka see, kui nõude tasumise tähtpäeva ületamine 90 päeva võrra asendatakse tähtpäeva ületamisega 180 päeva võrra, nagu on sätestatud artikli 178 lõike 1 punktis b, ja kas on asjakohane selle sätte jätkuv kohaldamine pärast 31. detsembrit 2019.
Selle aruande alusel võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.
Artikkel 507
Riskide kontsentreerumine
EBA jälgib artikli 390 lõike 6 punktis b, artikli 400 lõike 1 punktides f–m ja artikli 400 lõike 2 punktides c–g, i, j ja k sätestatud erandite kasutamist ning esitab 28. juuniks 2021 komisjonile aruande, milles hinnatakse selliste erandite kaotamise või nende kasutamise piiramise kvantitatiivset mõju. Täpsemalt hinnatakse aruandes iga nimetatud artiklites sätestatud erandi puhul järgmist:
igas liikmesriigis erandi alla kuuluvate riskide kontsentreerumiste arv;
erandit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv igas liikmesriigis;
igas liikmesriigis erandi alla kuuluvate riskipositsioonide kogusumma.
Artikkel 508
Kohaldamise tase
Artikkel 509
Likviidsusnõuded
Esimeses lõigus osutatud aruandes võetakse nõuetekohaselt arvesse nii turge ja regulatiivseid arenguid rahvusvahelisel tasandil kui ka likviidsuskatte nõude vastasmõjusid teiste käesoleva määruse alla kuuluvate usaldatavusnõuetega, nagu artiklis 92 sätestatud riskil põhinevad omavahendite suhtarvud ja finantsvõimenduse määr.
Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagatakse võimalus teatada oma seisukohad esimeses lõigus osutatud aruande kohta.
EBA hindab esimeses lõigus osutatud aruandes eelkõige järgmist:
mehhanismide kehtestamine, millega piiratakse likviidsete vahendite sissevoolu, eelkõige selleks, et määrata kindlaks sobiv sissevoolu piirmäär ja selle kohaldamise tingimused, võttes arvesse erinevaid ärimudeleid, muu hulgas vahendaja kaudu rahastamist, faktooringut, liisimist, pandikirju, hüpoteeki, pandikirjade emiteerimist ja seda, millises ulatuses seda piirmäära tuleks muuta või see tuleks kaotada, et võtta arvesse eriotstarbelise rahastamise eripära;
VI osa II jaotises osutatud sissevoolu ja väljavoolu kalibreerimine, eelkõige artikli 422 lõike 7 ja artikli 425 lõike 2 kohaselt.
mehhanismide loomine teatavate likviidse vara kategooriate likviidsuskatte piiramiseks. Eelkõige hinnatakse artikli 416 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud likviidse vara sobivat minimaalset osakaalu kogu likviidses varas, testides piirmäära 60 % ja võttes arvesse regulatiivseid arenguid rahvusvahelisel tasandil. Vara, mis ollakse võlgu, kuulub maksmisele või on 30 kalendripäeva jooksul sissenõutav, ei võeta kõnealuse piirmäära hulgas arvesse, välja arvatud juhul, kui see vara on saadud tagatise vastu, mis samuti kvalifitseerub likviidse varana artikli 416 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt;
spetsiifiliste madalamate väljavoolu ja/või kõrgemate sissevoolu määrade tagamine grupisiseste voolude jaoks, määratledes, milliste tingimuste alusel on sellised spetsiifilised sissevoolu või väljavoolu määrad usaldatavusnõuete seisukohast õigustatud, ning kavandades metodoloogia kõrgtasemelised põhiprintsiibid, kasutades objektiivseid kriteeriume ja parameetreid määratlemaks krediidiasutuse või investeerimisühingu ning vastaspoole vahelisi spetsiifilisi sissevoolu ja väljavoolu tasemeid, kui nad ei ole asutatud samas liikmesriigis;
artikli 424 lõigetes 3 ja 5 sätestatud tingimustele vastavate kasutamata ettenähtud krediidilimiitide ja likviidsuse tagamise tehingute suhtes kohaldatavate tuleviku krediidikasutuse määrade kalibreerimine. Eelkõige testib EBA 100 %-list krediidikasutuse määra;
artikli 411 lõikes 2 osutatud jaehoiuste määratlus, eelkõige füüsiliste isikute hoiuste piirmäära kehtestamise asjakohasus;
vajadus kehtestada uus väiksema vahendite väljavooluga jaehoiuse kategooria, arvestades selliste hoiuste eripära, mis võiks õigustada väiksemat vahendite väljavoolu määra, võttes arvesse arenguid rahvusvahelisel tasandil;
erandid nõuetest selliste likviidse vara koosseisu kohta, mida krediidiasutused või investeerimisühingud peavad omama, kui krediidiasutuste või investeerimisühingute kollektiivne põhjendatud vajadus likviidse vara järele teatavas valuutas ületab selle likviidse vara kättesaadavuse, ning tingimused, mida nende erandite kohaldamisel tuleb järgida;
alternatiivina artikli 416 tähenduses likviidse varana kvalifitseeruvale varale šariaadiga kooskõlas olevate finantstoodete määratlus kasutamiseks šariaadile vastavate pankade puhul.
stressiolukorra määratlus, sealhulgas põhimõtted likviidse vara kasutamise kohta, ja vajalikud järelevalvealased meetmed, millest lähtudes saaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada oma likviidset vara, et rahuldada likviidsete vahendite väljavool, ning see, kuidas tegutsetakse nõuete mittetäitmise korral;
artikli 422 lõike 3 punktis c osutatud kindlakskujunenud tegevussuhte määratlus finantssektorisse mittekuuluva kliendil puhul;
artikli 422 lõike 4 esimeses lõigus osutatud korrespondentpangandusteenuste või peamaakleri teenuste suhtes kohaldatava väljavoolu määra kalibreerimine;
varasemalt kehtinud nõuete kohaldamise mehhanismid, millega kuni vähemalt 2023. aasta detsembrini käsitatakse väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varana selliseid valitsuse poolt garanteeritud ja krediidiasutustele valitsuse toetusmeetmete raames liidu riigiabi heakskiiduga emiteeritud võlakirjasid (nagu Iirimaa National Asset Management Agency (NAMA) poolt emiteeritud võlakirjad ja Hispaania varahaldusettevõtja (Spanish Asset Management Company) poolt emiteeritud võlakirjad), mille eesmärk on kõrvaldada krediidiasutuste bilansist probleemne vara.
Euroopa Parlamendile ja nõukogule tagatakse võimalus teatada oma seisukohad selle aruande kohta.
Esimeses lõigus osutatud aruandes käsitletakse samuti:
vara muid kategooriaid, näiteks elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga väärtpaberid;
muid keskpanga seisukohalt aktsepteeritavaid väärtpabereid ja laene, näiteks kohalike omavalitsuste võlakirjad ja kommertsväärtpaberid, ja
muud keskpanga seisukohalt mitteaktsepteeritavat kuid kaubeldavat vara, näiteks tunnustatud börsil noteeritud aktsiad, kuld, peamiste indeksitega seotud omakapitaliinstrumendid, garanteeritud võlakirjad, pandikirjad, äriühingute võlakirjad ja nimetatud varal põhinevad fondid.
EBA testib eelkõige järgmiste kriteeriumide asjakohasust ja asjakohaseid tasemeid selliste määratluste jaoks:
vara minimaalne kauplemismaht;
vara minimaalne jääkmaht;
läbipaistev hinnastamine ja kauplemisjärgne teave;
III osa II jaotise 2. peatükis osutatud krediidikvaliteedi astmed;
tõendatud varajasem hinnastabiilsus;
keskmine kauplemismaht ja tehingu keskmine suurus;
maksimaalne ostu- ja müügihinna vahe;
lõpptähtajani jäänud aeg;
minimaalne käibemäär.
31. jaanuariks 2014 annab EBA lisaks aru järgmisest:
kõrge ja väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi ühtsed määratlused;
likviidse vara määratlemise võimalikud soovimatud tagajärjed rahapoliitika toimingute sooritamisele ning ulatuse, milleni:
likviidse vara loend, mis seotakse lahti keskpanga seisukohast aktsepteeritava vara loendist, võib innustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid esitama aktsepteeritavat vara, mida refinantseerimistoimingutes kasutatav likviidse vara määratlus ei hõlma;
likviidsuse reguleerimine võib sundida krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hoiduma laenude andmisest või võtmisest kindlustamata rahaturul ning kas see võib tingida kriitika euroala pankadevahelise üleööturu keskmise aastaintressimäära (EONIA) suhtes rahapoliitika elluviimisel;
likviidsuskatte nõude kasutuselevõtmine võib keskpankade jaoks raskendada olemasoleva rahapoliitika raamistiku ja vahendite abil hinnastabiilsuse tagamist;
likviidse vara hoidmisega seotud operatiivsed nõuded, millele on osutatud artikli 417 punktides b kuni f, kooskõlas regulatiivsete arengutega rahvusvahelisel tasandil.
Artikkel 510
Stabiilse netorahastamise nõuded
EBA esitab samuti 31. detsembriks 2015 komisjonile VI osa III jaotise kohaselt kajastatavate kirjete alusel, vastavalt artikli 415 lõike 3 punktis a osutatud ühtsetele vorminõuetele ja pärast ESRBga konsulteerimist aruande meetodite kohta, mida kasutatakse krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kättesaadava ja neile vajaliku stabiilse rahastamise suuruse määramiseks, ning sellise stabiilse netorahastamise nõuete arvutamise asjakohaste ühtsete määratluste kohta, käsitledes eelkõige järgmist:
artikli 427 lõikes 1 toodud stabiilse rahastamise allikatele kohaldatavad kategooriad ja kaalud;
artikli 428 lõikes 1 toodud stabiilse rahastamise vajaduse kindlaksmääramiseks kohaldatavad kategooriad ja kaalud;
meetodid, mis pakuvad vastavalt vajadusele positiivseid ja negatiivseid stiimuleid, millega soodustada varade, äritegevuse, investeeringute ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute endi stabiilsemat pikemaajalist rahastamist;
vajadus töötada välja erinevad meetodid eri liiki krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.
EBA jälgib II lisas loetletud tuletislepingutega ja krediidituletisinstrumentidega seotud finantseerimisriski katteks nõutava stabiilse rahastamise summat stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul, eriti nende tuletislepingutega seotud artikli 428s lõikes 2 ja artikli 428at lõikes 2 sätestatud nimetatud tuletislepingute tulevast finantseerimisriski, ning esitab 28. juuniks 2024 komisjonile aruande selle kohta, kas on võimalik kehtestada suurem nõutava stabiilse rahastamise kordaja või riskitundlikum näitaja. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
võimalus eristada võimendustagatisega ja ilma selleta tuletislepinguid;
artikli 428s lõikes 2 ja artikli 428at lõikes 2 sätestatud nõude kaotamise, suurendamise või asendamise võimalus;
võimalus muuta laiaulatuslikumalt artiklis 428d, artikli 428k lõikes 4, artikli 428s lõikes 2, artikli 428ag punktides a ja b, artikli 428ah lõikes 2, artikli 428al lõikes 4, artikli 428at lõikes 2, artikli 428ay punktides a ja b ning artikli 428az lõikes 2 sätestatud tuletislepingute kohtlemist stabiilse netorahastamise kordaja arvutamisel, et kajastada paremini nende lepingutega seotud finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul;
kavandatud muudatuste mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletislepingutega seoses nõutava stabiilse rahastamise summale.
EBA jälgib väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (sealhulgas nendes tehingutes saadud või antud varadega) ning finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingutega seotud finantseerimisriski katteks nõutava stabiilse rahastamise summat ning esitab komisjonile aruande sellise kohtlemise sobivuse kohta 28. juuniks 2023. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
võimalus kohaldada finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavatele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tagamata tehingutele suuremaid või väiksemaid stabiilse rahastamise tegureid, et võtta paremini arvesse nende finantseerimisriski stabiilse netorahastamise kordaja aastase perioodi jooksul ja võimalikku negatiivse mõju ülekandumist finantssektorisse kuuluvate klientide vahel;
võimalus kohaldada artikli 428r lõike 1 punktis g sätestatud käsitlust väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele, mille tagatiseks on muud liiki vara;
võimalus kohaldada alternatiivina artikli 428p lõikes 5 sätestatud kohtlemisele stabiilse rahastamise tegureid bilansivälistele kirjetele, mida kasutatakse väärtpaberistamise kaudu finantseerimise tehingutes;
kas finantssektorisse kuuluvate klientide välja antud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga kohustuste (millele kohaldatakse artikli 428k lõike 3 punkti c kohaselt kättesaadava stabiilse rahastamise tegurit 0 %) ja finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingutest tulenevate varade (millele kohaldatakse artikli 428r lõike 1 punkti g, artikli 428s lõike 1 punkti c ja artikli 428v punkti b kohaselt nõutava stabiilse rahastamise tegurit 0 %, 5 % või 10 %) erinev kohtlemine on asjakohane;
väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (eriti finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtud alla kuue kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga tehingute) puhul suuremate või väiksemate nõutava stabiilse rahastamise tegurite kehtestamise mõju sellistes tehingutes tagatisena saadud varade (eriti riigivõlakirjade ja äriühingute võlakirjade) turulikviidsusele;
kavandatud muudatuste mõju selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehingute (eriti väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, mille järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu ja mille tagatisena saadakse riigivõlakirju) puhul nõutava stabiilse rahastamise summale.
EBA jälgib nõutava stabiilse rahastamise summat, mis peab katma krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletislepingute riskimaanduseks hoitavate väärtpaberipositsioonidega seotud rahastamisriski. EBA esitab aruande käsitlemise asjakohasuse kohta 28. juuniks 2023. Aruandes hinnatakse vähemalt järgmist:
kuidas võib käsitlemine mõjutada investorite võimet hankida varasid ja laenude pakkumist kapitaliturgude liidus;
võimalus kohaldada korrigeeritud stabiilse rahastamise nõudeid väärtpaberitele, mida hoitakse selleks, et maandada osaliselt või täielikult alustamise tagatise arvel rahastatavate tuletisinstrumentide riske;
võimalus kohaldada korrigeeritud stabiilse rahastamise nõudeid väärtpaberitele, mida hoitakse selleks, et maandada nende tuletisinstrumentide riske, mida ei rahastata alustamise tagatise arvel.
Artikkel 511
Finantsvõimendus
Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas
on asjakohane kehtestada muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele finantsvõimenduse määra täiendav kapitalinõue ning
kas artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja määratlus ja arvutamine, sealhulgas keskpanga reservide käsitlus, on asjakohane.
Artikkel 512
Riskipositsioonid seoses ülekantud krediidiriskiga
Komisjon esitab 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande V osa sätete kohaldamise ja tulemuslikkuse kohta, pidades silmas rahvusvahelist turuarengut.
Artikkel 513
Makrotasandi usaldatavusnõuded
Komisjon esitab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EBAga konsulteerimist 30. juuniks 2022 ja seejärel iga viie aasta tagant ülevaate selle kohta, kas käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvad makrotasandi usaldatavusnõuded on piisavad, et maandada süsteemseid riske sektorites, piirkondades ja liikmesriikides, hinnates muu hulgas seda,
kas praegused käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvad makrotasandi usaldatavusnõuete vahendid on toimivad, tõhusad ja läbipaistvad;
kas käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sarnaste riskide maandamiseks kehtestatud erinevate makrotasandi usaldatavusnõuete vahendite ulatus ja võimalikud kattuvuse astmed on asjakohased ning vajaduse korral esitab ettepaneku uute makrotasandi usaldatavusnõuete kohta;
kuidas süsteemsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid ning käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätted vastastikku toimivad ning vajaduse korral esitab ettepaneku uute nõuete kohta, võttes arvesse kõnealuseid rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid;
kas kapitalipõhiste instrumentide täiendamiseks ja ühtsel turul instrumentide ühtse kasutamise võimaldamiseks tuleks käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL ettenähtud makrotasandi usaldatavusnõuete vahenditele lisada muud liiki instrumente, nagu laenuvõtmisel põhinevad instrumendid, võttes arvesse seda, kas nende instrumentide ühtlustatud määratlused ja vastavate andmetega seotud aruandlus liidu tasandil on selliste instrumentide kehtestamise eeltingimuseks;
kas artikli 92 lõikes 1a osutatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet tuleks laiendada muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad, kas selle kalibreerimine peaks olema erinev kalibreerimisest globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ja kas selle kalibreerimine peaks sõltuma krediidiasutuse või investeerimisühingu süsteemse olulisuse tasemest;
kas makrotasandi usaldatavusnõuete meetmete praegune vabatahtlik kõigipoolsus tuleks muuta kohustuslikuks kõigipoolsuseks ja kas kehtiv Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vabatahtliku kõigipoolsuse raamistik on selleks sobilik alus;
kuidas anda liidu ja liikmesriikide makrotasandi usaldatavausjärelevalve asutustele vahendid käsitlemaks uusi süsteemseid riske, mis tulenevad krediidiasutuste riskipositsioonidest pangandusvälises sektoris, eelkõige tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute turgudest ning varahalduse ja kindlustuse sektorist.
Artikkel 514
Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetod
Artikkel 515
Järelevalve ja hindamine
Artikkel 516
Pikaajaline rahastamine
Komisjon esitab 31. detsembriks 2015 aruande käesoleva määruse mõju kohta majanduskasvu edendavasse infrastruktuuri tehtavate pikaajaliste investeeringute soodustamisele.
Artikkel 517
Aktsepteeritud kapitali määratlus
Komisjon vaatab 31. detsembriks 2014 läbi II osa III jaotise ja IV osa kohaldamisel kasutatava aktsepteeritud kapitali määratluse asjakohasuse ja koostab selle kohta aruande ning esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning vajaduse korral esitab ka seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 518
Selliste kapitaliinstrumentide läbivaatamine, mis võidakse alla hinnata või konverteerida, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline
Komisjon teostab 31. detsembriks 2015 läbivaatamise ja esitab aruande selle kohta, kas käesolev määrus peaks sisaldama nõuet, et täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid tuleb alla hinnata, kui tehakse kindlaks, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole enam elujõuline. Komisjon esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning esitab vajaduse korral sellega koos seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 518a
Samaaegset makseviivitust käsitlevate sätete läbivaatamine
Hiljemalt 28. juuniks 2022 vaatab komisjon läbi ja hindab, kas on asjakohane nõuda, et kõlblikke kohustusi võib teisendada ilma samaaegse makseviivituse tingimuste käivitamiseta muudes lepingutes, et tugevdada nii palju kui võimalik kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi tulemuslikkust ning hinnata, kas muid kohustusi hõlmavatesse tingimustesse või lepingutesse ei peaks lisama kõlblikele kohustustele viitavaid samaaegset makseviivitust käsitlevaid sätteid. Vajaduse korral lisatakse sellele läbivaatamisele ja hindamisele seadusandlik ettepanek.
Artikkel 518b
Ületamisi ja väljamaksete piiramiseks antavaid järelevalvevolitusi käsitlev aruanne
Komisjon esitab 31. detsembriks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas erakorralised asjaolud, mis põhjustavad tõsiseid majandushäireid finantsturgude korrakohases toimimises ja terviklikkuses, õigustavad seda, et:
sellistel perioodidel võivad pädevad asutused anda loa jätta finantsinstitutsiooni tururiski sisemudelist välja ületamised, mis ei tulene nende mudelite puudustest;
sellistel perioodidel antakse pädevatele asutustele täiendavad volitused kehtestada finantsinstitutsioonide tehtavatele väljamaksetele siduvaid piiranguid.
Komisjon kaalub asjakohasel juhul täiendavate meetmete võtmist.
Artikkel 519
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara esimese taseme põhiomavahendite kirjetest mahaarvamine
EBA koostab 30. juuniks 2014 aruande selle kohta, kas läbivaadatud IAS 19, koostoimes artikli 36 lõike 1 punkti e kohase pensioni netovara mahaarvamisega ja pensioni netokohustuste muutustega, põhjustab krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite soovimatu volatiilsuse.
Komisjon koostab EBA aruannet arvestades 31. detsembriks 2014 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esimeses lõigus osutatud teemat käsitleva aruande ning esitab vajaduse korral sellega koos seadusandliku ettepaneku kehtestada omavahendite arvutamise eesmärgil kord kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi netovara või -kohustuste korrigeerimiseks.
Artikkel 519a
Aruandlus ja läbivaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. jaanuaril 2022 aruande III osa II jaotise 5. peatüki kohaldamise kohta väärtpaberistamise turgude arengu kontekstis, sh makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja majanduslikust seisukohast. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek ja aruandes hinnatakse eelkõige järgmist:
artiklis 254 sätestatud meetodite tähtsusjärjekorra ning artiklites 258–266 sätestatud väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamise mõju liidus väärtpaberistamise turgudel tegutsevate ►C6 finantsinstitutsioonide ◄ emiteerimis- ja investeerimistegevusele;
mõju liidu ja liikmesriikide finantsstabiilsusele, pöörates erilist tähelepanu kinnisvaraturul esineda võivale spekuleerimisele ja finantseerimisasutuste suuremale omavahelisele seotusele;
meetmed, mida on vaja selleks, et vähendata väärtpaberistamise negatiivset mõju finantsstabiilsusele ja negatiivse mõju puhul võetavad vastumeetmed, säilitades seejuures väärtpaberistamise positiivse mõju rahastamisele, sealhulgas väärtpaberistamise riskipositsioonile võimaliku maksimaalse piirmäära seadmine; ning
mõju finantseerimisasutuste võimele tagada jätkusuutlik ja stabiilne rahastamiskanal reaalmajandusele, pöörates eritähelepanu VKEdele.
Aruandes võetakse arvesse ka regulatiivseid arenguid rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige rahvusvaheliste väärtpaberistamise standardite arengut.
Artikkel 519b
Tururiskiga seotud omavahendite nõuded
IIA JAOTIS
NÕUETE RAKENDAMINE
Artikkel 519c
Nõuete täitmise abivahend
Lõikes 1 osutatud abivahend peab võimaldama igal krediidiasutusel ja investeerimisühingul teha vähemalt järgmist:
teha kiiresti kindlaks sätted, mida ta peab täitma seoses oma suuruse ja ärimudeliga;
jälgida seadusandlikes aktides ning seotud rakendussätetes, suunistes ja vormides tehtud muudatusi.
III JAOTIS
MUUDATUSED
Artikkel 520
Määruse (EL) nr 648/2012 muutmine
Määrust (EL) nr 648/2012 muudetakse järgmiselt:
IV jaotise alla lisatakse järgmine peatükk:
„4. PEATÜKK
Arvutamine ja aruandlus määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel
Artikkel 50a
KCCP arvutamine
Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali (KCCP) järgmiselt:
kus
EBRMi |
= |
riskipositsiooni väärtus enne riskimaandust, mis on võrdne keskse vastaspoole sellise nõude riskipositsiooni väärtusega, mis tal on kliiriva liikme i vastu ja mis tuleneb kõigist selle kliiriva liikmega sõlmitud lepingutest ja sooritatud tehingutest, arvutatuna ilma selle kliiriva liikme poolt antud tagatist arvesse võtmata; |
IMi |
= |
kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis; |
DFi |
= |
kliiriva liikme i eelrahastatud osamaks; |
RW |
= |
riskikaal 20 %; |
omavahendite suhtarv |
= |
8 %. |
Esimeses lõigus esitatud valemi kõik väärtused seonduvad päeva lõpu hindamisega enne selle päeva viimase lisatagatise nõude tarvis sissetulnud lisatagatise üleandmist.
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada seoses lõikega 3 järgmist:
lõikes 2 sätestatud arvutuste sagedus ja kuupäevad;
olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda sagedamat arvutamist ja aruandlust kui see, millele on osutatud punktis a.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 50b
KCCP arvutamise üldeeskirjad
Artikli 50a lõikes 2 sätestatud arvutuse suhtes kohaldatakse järgmist:
keskne vastaspool arvutab oma kliirivate liikmete vastu olevate nõuete puhul riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides a ja d loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate nõuete puhul arvutab ta need kooskõlas nimetatud määruse artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodiga;
määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides b, c ja e loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate nõuete puhul arvutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse vastavalt nimetatud määruse artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodile, kasutades nimetatud määruse artiklites 223 ja 224 käsitletud regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente. Nimetatud määruse artikli 285 lõike 3 punkti a kohast erandit ei kohaldata;
nõuete puhul, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetlemata tehingutest, millega kaasneb ainult arveldusrisk, arvutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse vastavalt nimetatud määruse III osa V jaotisele;
määruse (EL) nr 575/2013 reguleerimisalasse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tasaarvestavate tehingute kogum sama kui nimetatud määruse III osa II jaotises määratletud tasaarvestavate tehingute kogum;
punktis a osutatud väärtuste arvutamisel lahutab keskne vastaspool oma nõuetest oma kliirivate liikmete antud tagatise, mida on asjakohaselt vähendatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientidega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 224 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodile;
kui kesksel vastaspoolel on nõuded ühe või enama teise keskse vastaspoole vastu, käsitleb ta mis tahes selliseid nõudeid nii, nagu need oleksid nõuded kliirivate liikmete vastu, ning võtab nendelt kesksetelt vastaspooltelt saadud mis tahes võimendustagatise või eelrahastatud osamaksud KCCP arvutamisel arvesse;
kui kesksel vastaspoolel on kehtestatud siduv lepingupõhine kokkulepe oma kliirivate liikmetega, mis lubab tal kasutada oma kliirivatelt liikmetelt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest eelrahastatud osamaksudena, käsitleb keskne vastaspool seda alustamise tagatist lõike 1 kohases arvutuses eelrahastatud osamaksudena mitte alustamise tagatisena;
kui keskne vastaspool kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodit, kasutab ta nimetatud määruse artikli 298 lõike 1 punkti c alapunktis ii esitatud valemi asemel järgmist valemit:
kus lugeja NGR arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 274 lõikele 1 ja vahetult enne variatsioonitagatiste tegelikku üleandmist arveldusperioodi lõpus ning nimetaja on brutoasenduskulu;
kui keskne vastaspool ei saa arvutada NGRi väärtust vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 298 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatule, teeb ta järgmist:
teavitab oma kliirivatest liikmetest neid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevaid asutusi sellest, et ta ei saa arvutada NGRi väärtust, ja esitab põhjused, miks ta ei saa seda arvutust teha;
kolme kuu jooksul võib ta käesoleva artikli punktis h sätestatud PCEred arvutamiseks kasutada NGRi väärtusena 0,3;
kui punkti i alapunktis ii sätestatud perioodi lõpus ei suudaks keskne vastaspool ikka veel arvutada NGR-i väärtust, teeb ta järgmist:
lõpetab KCCP arvutamise;
teavitab oma kliirivatest liikmetest neid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevaid asutusi sellest, et ta on lõpetanud KCCP arvutamise;
, mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 280 lõike 1 punktis a;
kui kesksel vastaspoolel on rohkem kui üks tagatisfond, teeb ta artikli 50a lõikes 2 sätestatud arvutuse iga tagatisfondi kohta eraldi.
Artikkel 50c
Teabe edastamine
Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 308 kohaldamisel edastab keskne vastaspool oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevatele asutusele järgmise teabe:
hüpoteetiline kapital (KCCP);
eelrahastatud osamaksude summa (DFCM);
nende eelrahastatud rahaliste vahendite summa, mille kasutamist temalt nõutakse tulenevalt õigusnormidest või kliirivate liikmetega sõlmitud lepingupõhisest kokkuleppest selleks, et katta oma kahju ühe või enama kliiriva liikme makseviivituse järel enne ülejäänud kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud osamaksude kasutamist (DFCCP);
kliirivate liikmete koguarv (N);
kontsentratsioonitegur (β) vastavalt artiklis 50d sätestatule;
Kui kesksel vastaspoolel on rohkem kui üks tagatisfond, edastab ta esimese lõigu kohase teabe iga tagatisfondi kohta eraldi.
EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
ühtne vorm lõikes 1 ette nähtud teabe edastamiseks;
lõikes 2 sätestatud teavitamise sagedus ja kuupäevad;
olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda punktis b osutatust sagedamat aruandlust.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 50d
Keskse vastaspoole edastatavate konkreetsete kirjete arvutamine
Artikli 50c kohaldamisel kehtib järgmine:
kui keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et ta kasutab osa oma rahalistest vahenditest või kõiki oma rahalisi vahendeid paralleelselt kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksudega viisil, mis teeb need vahendid samaväärseks kliiriva liikme eelrahastatud osamaksudega selles osas, kuidas need katavad keskse vastaspoole kahjusid ühe või mitme tema kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral, liidab keskne vastaspool nende vahendite vastava summa DFCM-ile;
eelrahastatud osamaksude kogusummale (DF) järgmiselt:
.
keskne vastaspool arvutab kontsentratsiooniteguri (β) vastavalt järgmisele valemile:
kus
PCEred,i |
= |
keskse vastaspoole poolt kliiriva liikmega i sõlmitud kõigi lepingute ja tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud näitaja; |
PCEred,1 |
= |
keskse vastaspoole poolt kliiriva liikmega, kelle PCEred väärtus on suurim, sõlmitud kõigi lepingute ja tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud näitaja; |
PCEred,2 |
= |
keskse vastaspoole poolt kliiriva liikmega, kelle PCEred väärtus on suuruselt teine, sõlmitud kõigi lepingute ja tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud näitaja. |
artikli 11 lõike 15 punkt b jäetakse välja.
artiklisse 89 lisatakse järgmine lõige:
Kuni 15 kuu möödumiseni sellest, kui jõustub viimane artiklites 16, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 osutatud regulatiivsest tehnilisest standardist, või kuni artikli 25 kohaselt tehakse otsus keskse vastaspoole tunnustamise kohta, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kohaldab keskne vastaspool käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud käsitlust.
Kuni käesoleva lõike kahes esimeses lõigus määratletud tähtaegade möödumiseni ning võttes arvesse käesoleva lõike neljandas lõigus sätestatut, kui kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi ja ta ei ole kehtestanud siduvat korda oma kliirivate liikmetega, mis võimaldab tal kasutada oma kliirivatelt liikmetelt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest eelrahastatud osamaksudena, hõlmab teave, mida ta artikli 50c lõike 1 kohaselt edastab, tema kliirivatelt liikmetelt saadud alustamise tagatise kogusummat.
Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegu võib pikendada kuue kuu võrra kooskõlas komisjoni rakendusaktidega, mis on võetud vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikega 3.”
XI OSA
LÕPPSÄTTED
Artikkel 521
Jõustumine ja kohaldamiskuupäev
Käesolevat määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2014, välja arvatud järgmiste artiklite puhul:
artikli 8 lõiget 3, artiklit 21 ja artikli 451 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015;
artikli 413 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016;
käesoleva määruse sätteid, mis nõuavad Euroopa järelevalveasutustelt tehniliste standardite eelnõude esitamist komisjonile, ning käesoleva määruse sätteid, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte või rakendusakte, kohaldatakse alates 28. juunist 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Bilansiväliste kirjete liigitus
1. Täisrisk:
Finantsgarantiid (nt garantiid hea maksetava järgimiseks krediidilimiitide kasutamise korral);
krediidituletisinstrumendid;
käskvekslite aktseptid;
vekslite käendus;
regressiõigusega tehingud (nt faktooring, arve diskonteerimine);
finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid;
lihtforvardi põhine vara ostmise kohustus;
kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus;
osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa;
direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 osutatud vara müügi- ja tagasiostulepingud;
muud täisriskiga kirjed.
2. Keskmine risk:
Kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed, nimelt väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed (vt ka mõõdukas risk);
muud bilansivälised kirjed:
saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid;
kasutamata krediidilimiidid (laenuandmist, väärtpaberite ostu, garantiide andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta;
võlakirjade emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF);
muud keskmise riskiga kirjed, millest on EBA-le teatatud.
3. Mõõdukas risk:
Kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed:
dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud;
tagatised (pakkumus-, ja täitmisgarantiid ja seotud ettemakse ja kinnipeetava summa garantiid) ning mittefinantsgarantiid;
mittefinantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid;
muud bilansivälised kirjed:
kasutamata krediidilimiidid, mis hõlmavad laenuandmist, väärtpaberite ostu, garantiide andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevaid lepinguid esialgse tähtajaga kuni üks aasta, mida ei või tingimusteta ja etteteatamiseta tühistada või mida ei või laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada;
muud mõõduka riskiga kirjed, millest on EBA-le teatatud.
4. Madal risk:
kasutamata krediidilimiidid, mis hõlmavad laenuandmist, väärtpaberite ostu, garantiide andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevaid lepinguid, mille võib igal ajal tingimusteta ja etteteatamata tühistada või mida võib laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada. Jaekrediidiliine võib käsitleda tingimusteta tühistatavana, kui lepingutingimused võimaldavad krediidiasutusel või investeerimisühingul neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega, ning
pakkumus-, ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid, mille võib igal ajal tingimusteta ja etteteatamata tühistada või mille puhul on ette nähtud, et need võib laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada; ning
muud madala riskiga kirjed, millest on EBA-le teatatud.
II LISA
Tuletisinstrumentide liigid
1. Intressimäärade lepingud:
ühe valuuta intressimäära vahetuslepingud;
baasvahetustehingud;
intressiforvardid;
intressimäärafutuurid;
ostetud intressimääraoptsioonid;
muud sarnased lepingud.
2. Valuutakursside lepingud ja kulda käsitlevad lepingud:
erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud;
valuutaforvardid;
valuutafutuurid;
ostetud valuutaoptsioonid;
muud sarnased lepingud;
punktides a–e nimetatud lepingute sarnased kulda käsitlevad lepingud.
3. Käesoleva lisa punkti 1 punktides a kuni e ja punkti 2 punktides a kuni d nimetatud lepingutega sarnased lepingud, mis on seotud muude baaskirjete ja indeksitega. Sealhulgas kõik direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4 kuni 7, 9 ja 10 loetletud instrumendid, mis ei ole muul moel hõlmatud käesoleva lisa punktidega 1 ja 2.
III LISA
Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidset vara käsitlevat täiendavat aruandlust
1. Raha.
2. Nõuded keskpankade vastu selles ulatuses, milles neid nõudeid saab stressiolukorras rahuldada.
3. Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide, keskpankade, avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Euroopa Liidu, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Euroopa stabiilsusmehhanismi või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad nõuded või nende garanteeritud nõuded ning mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
III osa II. jaotise 2. peatüki kohaselt on neile määratud riskikaal 0 %;
need ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus.
4. Muud kui punktis 3 osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide või keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded, kui sellised väärtpaberid on emiteeritud omavääringus riigi või keskpanga poolt selles vääringus ja riigis, milles likviidsusrisk esineb, või mis on emiteeritud välisvääringus, sel määral, mil sellise võla omamine vastab panga kõnealuses kolmandas riigis toimuva tegevuse likviidsusvajadusele.
5. Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, milleks on riikide, keskpankade, avaliku sektori asutuste (kes ei ole keskvalitsuse üksused), maksude kogumiseks maksualast autonoomsust omavate piirkondade ja kohalike omavalitsuste või mitmepoolsete arengupankade vastu olevad nõuded või nende garanteeritud nõuded ning mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
III osa II. jaotise 2. peatüki kohaselt on neile määratud riskikaal 20 %;
need ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse kohustus.
6. Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3, 4 ja 5 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 20 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis vastavad mõnele järgmistest tingimustest:
need ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu;
need on võlakirjad, mida saab käsitleda artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud korras;
need on võlakirjad vastavalt direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõike 4 määratlusele, kuid ei ole käesoleva punkti punktis b osutatud võlakirjad.
7. Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–6 osutatud väärtpaberid, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 50 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis ei ole nõuded väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja, krediidiasutuse, investeerimisühingu ega ühegi selle sidusüksuse vastu.
8. Vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud punktides 3–7 osutatud väärtpaberid, mis on tagatud varaga, millele III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt määratakse riskikaal 35 % või parem riskikaal või millel sisereitingu kohaselt on samaväärne krediidikvaliteet ning mis on ►C3 täielikult ja terviklikult tagatud ◄ elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt artiklile 125.
9. Keskpankade poolt rahapoliitika piires tagatud ootel krediidilimiidid (välja arvatud hädaolukorras antav likviidsusabi) selles ulatuses, milles need krediidilimiidid ei ole tagatud likviidsete varadega.
10. Õigusaktidega või põhikirjas nõutavad minimaalsed hoiused keskses krediidiasutuses ning muu likviidne vara, mis on põhikirja- või lepingujärgselt kättesaadav keskselt krediidiasutuselt või krediidiasutustelt või investeerimisühingutelt, kes kuuluvad artikli 113 lõikes 7 osutatud võrgustikku või kelle suhtes saab kohaldada artiklis 10 sätestatud erandit, selles ulatuses, milles kõnealune vara ei ole tagatud likviidse varaga, kui krediidiasutus kuulub vastavalt õigusaktidele või põhikirjale ühisesse võrku.
11. Börsil kaubeldavad keskse vastaspoole kaudu kliiritavad lihtaktsiad, mis kuuluvad olulisse aktsiaindeksisse, mis on nomineeritud liikmesriigi omavääringus ja mida ei ole emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing või mõni selle sidusüksus.
12. Tunnustatud börsil noteeritud vastutaval hoiul olev kuld.
Kõik kirjed, välja arvatud punktides 1, 2 ja 9 osutatud kirjed, peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele:
nendega kaubeldakse lihtsate repolepingute kaudu või hetketurgudel, mida iseloomustab madal kontsentratsiooni tase;
on võimalik tõendada, et need on olnud usaldusväärseks likviidsuse allikaks, kas repolepingu või müügi kaudu isegi turu stressiolukorras;
need ei ole koormatud.
IV LISA
Vastavustabel
Käesolev määrus |
Direktiiv 2006/48/EÜ |
Direktiiv 2006/49/EÜ |
Artikkel 1 |
|
|
Artikkel 2 |
|
|
Artikkel 3 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 1 |
Artikli 4 lõige 1 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 2 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt b |
Artikli 4 lõike 1 punkt 3 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt c |
Artikli 4 lõike 1 punkt 4 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt p |
Artikli 4 lõike 1 punktid 5 kuni 7 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 8 |
Artikli 4 lõige 18 |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid 9 kuni 12 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 13 |
Artikli 4 lõige 41 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 14 |
Artikli 4 lõige 42 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 15 |
Artikli 4 lõige 12 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 16 |
Artikli 4 lõige 13 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 17 |
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 18 |
Artikli 4 lõige 21 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 19 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 20 |
Artikli 4 lõige 19 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 21 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 22 |
Artikli 4 lõige 20 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 23 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 24 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 25 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt c |
Artikli 4 lõike 1 punkt 26 |
Artikli 4 lõige 5 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 27 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 28 |
Artikli 4 lõige 14 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 29 |
Artikli 4 lõige 16 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 30 |
Artikli 4 lõige 15 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 31 |
Artikli 4 lõige 17 |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid 32 kuni 34 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 35 |
Artikli 4 lõige 10 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 36 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 37 |
Artikli 4 lõige 9 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 38 |
Artikli 4 lõige 46 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 39 |
Artikli 4 lõige 45 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 40 |
Artikli 4 lõige 4 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 41 |
Artikli 4 lõige 48 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 42 |
Artikli 4 lõige 2 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 43 |
Artikli 4 lõige 7 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 44 |
Artikli 4 lõige 8 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 45 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 46 |
Artikli 4 lõige 23 |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid 47 kuni 49 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 50 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt e |
Artikli 4 lõike 1 punkt 51 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 52 |
Artikli 4 lõige 22 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 53 |
Artikli 4 lõige 24 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 54 |
Artikli 4 lõige 25 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 55 |
Artikli 4 lõige 27 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 56 |
Artikli 4 lõige 28 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 57 |
Artikli 4 lõige 30 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 58 |
Artikli 4 lõige 31 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 59 |
Artikli 4 lõige 32 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 60 |
Artikli 4 lõige 35 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
Artikli 4 lõige 36 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 62 |
Artikli 4 lõige 40 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 63 |
Artikli 4 lõige 40a |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 64 |
Artikli 4 lõige 40b |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 65 |
Artikli 4 lõige 43 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 66 |
Artikli 4 lõige 44 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 67 |
Artikli 4 lõige 39 |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid 68 kuni 71 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 72 |
Artikli 47 lõige 4 |
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 73 |
Artikli 49 lõige 4 |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid 74 kuni 81 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 82 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt m |
Artikli 4 lõike 1 punkt 83 |
Artikli 4 lõige 33 |
|
Artikli 4 lõike 1 punktid 84 kuni 91 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 92 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt i |
Artikli 4 lõike 1 punktid 93 kuni 117 |
|
|
Artikli 4 lõike 1 punkt 118 |
|
Artikli 3 lõike 1 punkt r |
Artikli 4 lõike 1 punktid 119 kuni 128 |
|
|
Artikli 4 lõige 2 |
|
|
Artikli 4 lõige 3 |
|
|
Artikkel 5 |
|
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 68 lõige 1 |
|
Artikli 6 lõige 2 |
Artikli 68 lõige 2 |
|
Artikli 6 lõige 3 |
Artikli 68 lõige 3 |
|
Artikli 6 lõige 4 |
|
|
Artikli 6 lõige 5 |
|
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 69 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 69 lõige 2 |
|
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 69 lõige 3 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
|
|
Artikli 8 lõige 2 |
|
|
Artikli 8 lõige 3 |
|
|
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 70 lõige 1 |
|
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 70 lõige 2 |
|
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 70 lõige 3 |
|
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 3 lõige 1 |
|
Artikli 10 lõige 2 |
|
|
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 71 lõige 1 |
|
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 71 lõige 2 |
|
Artikli 11 lõige 3 |
|
|
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 3 lõige 2 |
|
Artikli 11 lõige 5 |
|
|
Artikkel 12 |
|
|
Artikli 13 lõige 1 |
Artikli 72 lõige 1 |
|
Artikli 13 lõige 2 |
Artikli 72 lõige 2 |
|
Artikli 13 lõige 3 |
Artikli 72 lõige 3 |
|
Artikli 13 lõige 4 |
|
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 73 lõige 3 |
|
Artikli 14 lõige 2 |
|
|
Artikli 14 lõige 3 |
|
|
Artikkel 15 |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 16 |
|
|
Artikli 17 lõige 1 |
|
Artikkel 23 |
Artikli 17 lõige 2 |
|
|
Artikli 17 lõige 3 |
|
|
Artikli 18 lõige 1 |
Artikli 133 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 18 lõige 2 |
Artikli 133 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 18 lõige 3 |
Artikli 133 lõike 1 kolmas lõik |
|
Artikli 18 lõige 4 |
Artikli 133 lõige 2 |
|
Artikli 18 lõige 5 |
Artikli 133 lõige 3 |
|
Artikli 18 lõige 6 |
Artikli 134 lõige 1 |
|
Artikli 18 lõige 7 |
|
|
Artikli 18 lõige 8 |
Artikli 134 lõige 2 |
|
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 73 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 19 lõige 2 |
Artikli 73 lõige 1 |
|
Artikli 19 lõige 3 |
Artikli 73 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 20 lõige 1 |
Artikli 105 lõige 3, artikli 129 lõige 2 ja X lisa 3. osa punktid 30 kuni 31 |
|
Artikli 20 lõige 2 |
Artikli 129 lõike 2 kolmas lõik |
|
Artikli 20 lõige 3 |
Artikli 129 lõike 2 neljas lõik |
|
Artikli 20 lõige 4 |
Artikli 129 lõike 2 viies lõik |
|
Artikli 20 lõige 5 |
|
|
Artikli 20 lõige 6 |
Artikli 84 lõige 2 |
|
Artikli 20 lõige 7 |
Artikli 129 lõike 2 kuues lõik |
|
Artikli 20 lõige 8 |
Artikli 129 lõike 2 seitsmes ja kaheksas lõik |
|
Artikli 21 lõige 1 |
|
|
Artikli 21 lõige 2 |
|
|
Artikli 21 lõige 3 |
|
|
Artikli 21 lõige 4 |
|
|
Artikkel 22 |
Artikli 73 lõige 2 |
|
Artikkel 23 |
|
Artikli 3 lõike 1 teine lõik |
Artikkel 24 |
Artikli 74 lõige 1 |
|
Artikkel 25 |
|
|
Artikli 26 lõige 1 |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 26 lõike 1 punkt a |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 26 lõike 1 punkt b |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 26 lõike 1 punkt c |
Artikli 57 punkt b |
|
Artikli 26 lõike 1 punkt d |
|
|
Artikli 26 lõike 1 punkt e |
Artikli 57 punkt b |
|
Artikli 26 lõike 1 punkt f |
Artikli 57 punkt c |
|
Artikli 26 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 61 teine lõik |
|
Artikli 26 lõike 2 punkt a |
Artikli 57 teine, kolmas ja neljas lõik |
|
Artikli 26 lõike 2 punkt b |
Artikli 57 teine, kolmas ja neljas lõik |
|
Artikli 26 lõige 3 |
|
|
Artikli 26 lõige 4 |
|
|
Artikkel 27 |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt a |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt b |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 28 lõike 1 punkt c |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 28 lõike 1 punkt d |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt e |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt f |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt g |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt h |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt i |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 28 lõike 1 punkt j |
Artikli 57 punkt a |
|
Artikli 28 lõike 1 punkt k |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt l |
|
|
Artikli 28 lõike 1 punkt m |
|
|
Artikli 28 lõige 2 |
|
|
Artikli 28 lõige 3 |
|
|
Artikli 28 lõige 4 |
|
|
Artikli 28 lõige 5 |
|
|
Artikkel 29 |
|
|
Artikkel 30 |
|
|
Artikkel 31 |
|
|
Artikli 32 lõike 1 punkt a |
|
|
Artikli 32 lõike 1 punkt b |
Artikli 57 neljas lõik |
|
Artikli 32 lõige 2 |
|
|
Artikli 33 lõike 1 punkt a |
Artikli 64 lõige 4 |
|
Artikli 33 lõike 1 punkt b |
Artikli 64 lõige 4 |
|
Artikli 33 lõike 1 punkt c |
|
|
Artikli 33 lõige 2 |
|
|
Artikli 33 lõike 3 punkt a |
|
|
Artikli 33 lõike 3 punkt b |
|
|
Artikli 33 lõike 3 punkt c |
|
|
Artikli 33 lõike 3 punkt d |
|
|
Artikli 33 lõige 4 |
|
|
Artikkel 34 |
Artikli 64 lõige 5 |
|
Artikkel 35 |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkt a |
Artikli 57 punkt k |
|
Artikli 36 lõike 1 punkt b |
Artikli 57 punkt j |
|
Artikli 36 lõike 1 punkt c |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkt d |
Artikli 57 punkt q |
|
Artikli 36 lõike 1 punkt e |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkt f |
Artikli 57 punkt i |
|
Artikli 36 lõike 1 punkt g |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkt h |
Artikli 57 punkt n |
|
Artikli 36 lõike 1 punkt i |
Artikli 57 punkt m |
|
Artikli 36 lõike 1 punkt j |
Artikli 66 lõige 2 |
|
Artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii |
Artikli 57 punkt r |
|
Artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v |
|
|
Artikli 36 lõike 1 punkt l |
Artikli 61 teine lõik |
|
Artikli 36 lõige 2 |
|
|
Artikli 36 lõige 3 |
|
|
Artikkel 37 |
|
|
Artikkel 38 |
|
|
Artikkel 39 |
|
|
Artikkel 40 |
|
|
Artikkel 41 |
|
|
Artikkel 42 |
|
|
Artikkel 43 |
|
|
Artikkel 44 |
|
|
Artikkel 45 |
|
|
Artikkel 46 |
|
|
Artikkel 47 |
|
|
Artikkel 48 |
|
|
Artikli 49 lõige 1 |
Artikkel 59 |
|
Artikli 49 lõige 2 |
Artikkel 60 |
|
Artikli 49 lõige 3 |
|
|
Artikli 49 lõige 4 |
|
|
Artikli 49 lõige 5 |
|
|
Artikli 49 lõige 6 |
|
|
Artikkel 50 |
Artikkel 66, artikli 57 punkt ca, artikkel 63a |
|
Artikkel 51 |
Artikkel 66, artikli 57 punkt ca, artikkel 63a |
|
Artikkel 52 |
Artikkel 63a |
|
Artikkel 53 |
|
|
Artikkel 54 |
|
|
Artikkel 55 |
|
|
Artikkel 56 |
|
|
Artikkel 57 |
|
|
Artikkel 58 |
|
|
Artikkel 59 |
|
|
Artikkel 60 |
|
|
Artikkel 61 |
Artikkel 66, artikli 57 punkt ca, artikkel 63a |
|
Artikli 62 punkt a |
Artikli 64 lõige 3 |
|
Artikli 62 punkt b |
|
|
Artikli 62 punkt c |
|
|
Artikli 62 punkt d |
Artikli 63 lõige 3 |
|
Artikkel 63 |
Artikli 63 lõige 1, artikli 63 lõige 2, artikli 64 lõige 3 |
|
Artikkel 64 |
Artikli 64 lõike 3 punkt c |
|
Artikkel 65 |
|
|
Artikkel 66 |
Artikkel 57, artikli 66 lõige 2 |
|
Artikkel 67 |
Artikkel 57, artikli 66 lõige 2 |
|
Artikkel 68 |
|
|
Artikkel 69 |
Artikkel 57, artikli 66 lõige 2 |
|
Artikkel 70 |
Artikkel 57, artikli 66 lõige 2 |
|
Artikkel 71 |
Artikkel 66, artikli 57 punkt ca, artikkel 63a |
|
Artikkel 72 |
Artikkel 57, artikkel 66 |
|
Artikkel 73 |
|
|
Artikkel 74 |
|
|
Artikkel 75 |
|
|
Artikkel 76 |
|
|
Artikkel 77 |
Artikli 63a lõige 2 |
|
Artikli 78 lõige 1 |
Artikli 63a lõige 2 |
|
Artikli 78 lõige 2 |
|
|
Artikli 78 lõige 3 |
|
|
Artikli 78 lõige 4 |
Artikli 63a lõike 2 neljas lõik |
|
Artikli 78 lõige 5 |
|
|
Artikkel 79 |
Artikkel 58 |
|
Artikkel 80 |
|
|
Artikkel 81 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 82 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 83 |
|
|
Artikkel 84 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 85 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 86 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 87 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 88 |
Artikkel 65 |
|
Artikkel 89 |
Artikkel 120 |
|
Artikkel 90 |
Artikkel 122 |
|
Artikkel 91 |
Artikkel 121 |
|
Artikkel 92 |
Artikkel 66, artikkel 75 |
|
Artikli 93 lõiked 1 kuni 4 |
Artikli 10 lõiked 1 kuni 4 |
|
Artikli 93 lõige 5 |
|
|
Artikkel 94 |
|
Artikli 18 lõiked 2 kuni 4 |
Artikkel 95 |
|
|
Artikkel 96 |
|
|
Artikkel 97 |
|
|
Artikkel 98 |
|
Artikkel 24 |
Artikli 99 lõige 1 |
Artikli 74 lõige 2 |
|
Artikli 99 lõige 2 |
|
|
Artikkel 100 |
|
|
Artikli 101 lõige 1 |
|
|
Artikli 101 lõige 2 |
|
|
Artikli 101 lõige 3 |
|
|
Artikli 102 lõige 1 |
|
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 102 lõige 2 |
|
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 102 lõige 3 |
|
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 102 lõige 4 |
|
VII lisa C osa punkt 1 |
Artikkel 103 |
|
VII lisa A osa punkt 1 |
Artikli 104 lõige 1 |
|
VII lisa D osa punkt 1 |
Artikli 104 lõige 2 |
|
VII lisa D osa punkt 2 |
Artikli 105 lõige 1 |
Artikkel 94 |
Artikli 33 lõige 1 |
Artikli 105 lõiked 2 kuni 10 |
|
VII lisa B osa punktid 1 kuni 9 |
Artikli 105 lõiked 11 kuni 13 |
|
VII lisa B osa punktid 11 kuni 13 |
Artikkel 106 |
|
VII lisa C osa punktid 1 kuni 3 |
Artikkel 107 |
Artikkel 76, artikli 78 lõige 4 ja III lisa 2. osa punkt 6 |
|
Artikli 108 lõige 1 |
Artikkel 91 |
|
Artikli 108 lõige 2 |
|
|
Artikkel 109 |
Artikkel 94 |
|
Artikkel 110 |
|
|
Artikkel 111 |
Artikli 78 lõiked 1 kuni 3 |
|
Artikkel 112 |
Artikli 79 lõige 1 |
|
Artikli 113 lõige 1 |
Artikli 80 lõige 1 |
|
Artikli 113 lõige 2 |
Artikli 80 lõige 2 |
|
Artikli 113 lõige 3 |
Artikli 80 lõige 4 |
|
Artikli 113 lõige 4 |
Artikli 80 lõige 5 |
|
Artikli 113 lõige 5 |
Artikli 80 lõige 6 |
|
Artikli 113 lõige 6 |
Artikli 80 lõige 7 |
|
Artikli 113 lõige 7 |
Artikli 80 lõige 8 |
|
Artikkel 114 |
VI lisa 1. osa punktid 1 kuni 5 |
|
Artikli 115 lõiked 1 kuni 4 |
VI lisa 1. osa punktid 8 kuni 11 |
|
Artikli 115 lõige 5 |
|
|
Artikli 116 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 14 |
|
Artikli 116 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 14 |
|
Artikli 116 lõige 3 |
|
|
Artikli 116 lõige 4 |
VI lisa 1. osa punkt 15 |
|
Artikli 116 lõige 5 |
VI lisa 1. osa punkt 17 |
|
Artikli 116 lõige 6 |
VI lisa 1. osa punkt 17 |
|
Artikli 117 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punktid 18 ja 19 |
|
Artikli 117 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 20 |
|
Artikli 117 lõige 3 |
VI lisa 1. osa punkt 21 |
|
Artikkel 118 |
VI lisa 1. osa punkt 22 |
|
Artikli 119 lõige 1 |
|
|
Artikli 119 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punktid 37 ja 38 |
|
Artikli 119 lõige 3 |
VI lisa 1. osa punkt 40 |
|
Artikli 119 lõige 4 |
|
|
Artikli 119 lõige 5 |
|
|
Artikli 120 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 29 |
|
Artikli 120 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 31 |
|
Artikli 120 lõige 3 |
VI lisa 1. osa punktid 33 kuni 36 |
|
Artikli 121 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 26 |
|
Artikli 122 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 25 |
|
Artikli 123 lõige 3 |
VI lisa 1. osa punkt 27 |
|
Artikkel 122 |
VI lisa 1. osa punktid 41 ja 42 |
|
Artikkel 123 |
Artikli 79 lõige 2, artikli 79 lõige 3 ja VI lisa 1. osa punkt 43 |
|
Artikli 124 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 44 |
|
Artikli 124 lõige 2 |
|
|
Artikli 124 lõige 3 |
|
|
Artikli 125 lõiked 1 kuni 3 |
VI lisa 1. osa punktid 45 kuni 49 |
|
Artikli 125 lõige 4 |
|
|
Artikli 126 lõiked 1 ja 2 |
VI lisa 1. osa punktid 51 kuni 55 |
|
Artikli 126 lõiked 3 ja 4 |
VI lisa 1. osa punktid 58 ja 59 |
|
Artikli 127 lõiked 1 ja 2 |
VI lisa 1. osa punktid 61 ja 62 |
|
Artikli 127 lõiked 3 ja 4 |
VI lisa 1. osa punktid 64 ja 65 |
|
Artikli 128 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punktid 66 ja 76 |
|
Artikli 128 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 66 |
|
Artikli 128 lõige 3 |
|
|
Artikli 129 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkti 68 punktid 1 ja 2 |
|
Artikli 129 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 69 |
|
Artikli 129 lõige 3 |
VI lisa 1. osa punkt 71 |
|
Artikli 129 lõige 4 |
VI lisa 1. osa punkt 70 |
|
Artikli 129 lõige 5 |
|
|
Artikkel 130 |
VI lisa 1. osa punkt 72 |
|
Artikkel 131 |
VI lisa 1. osa punkt 73 |
|
Artikli 132 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 74 |
|
Artikli 132 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 75 |
|
Artikli 132 lõige 3 |
VI lisa 1. osa punktid 77 ja 78 |
|
Artikli 132 lõige 4 |
VI lisa 1. osa punkt 79 |
|
Artikli 132 lõige 5 |
VI lisa 1. osa punktid 80 ja 81 |
|
Artikli 133 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 86 |
|
Artikli 133 lõige 2 |
|
|
Artikli 133 lõige 3 |
|
|
Artikli 134 lõiked 1 kuni 3 |
VI lisa 1. osa punktid 82 kuni 84 |
|
Artikli 134 lõiked 4 kuni 7 |
VI lisa 1. osa punktid 87 kuni 90 |
|
Artikkel 135 |
Artikli 81 lõiked 1, 2 ja 4 |
|
Artikli 136 lõige 1 |
Artikli 82 lõige 1 |
|
Artikli 136 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punktid 12 kuni 16 |
|
Artikli 136 lõige 3 |
Artikli 150 lõige 3 |
|
Artikli 137 lõige 1 |
VI lisa 1. osa punkt 6 |
|
Artikli 137 lõige 2 |
VI lisa 1. osa punkt 7 |
|
Artikli 137 lõige 3 |
|
|
Artikkel 138 |
VI lisa 3. osa punktid 1 kuni 7 |
|
Artikkel 139 |
VI lisa 3. osa punktid 8 kuni 17 |
|
Artikli 140 lõige 1 |
|
|
Artikli 140 lõige 2 |
|
|
Artikkel 141 |
|
|
Artikli 142 lõige 1 |
|
|
Artikli 142 lõige 2 |
|
|
Artikli 143 lõige 1 |
Artikli 84 lõige 1 ja VII lisa 4. osa punkt 1 |
|
Artikli 143 lõige 2 |
Artikli 84 lõige 2 |
|
Artikli 143 lõige 3 |
Artikli 84 lõige 3 |
|
Artikli 143 lõige 4 |
Artikli 84 lõige 4 |
|
Artikli 143 lõige 5 |
|
|
Artikkel 144 |
|
|
Artikkel 145 |
|
|
Artikkel 146 |
|
|
Artikli 147 lõige 1 |
Artikli 86 lõige 9 |
|
Artikli 147 lõiked 2 kuni 9 |
Artikli 86 lõiked 1 kuni 8 |
|
Artikli 148 lõige 1 |
Artikli 85 lõige 1 |
|
Artikli 148 lõige 2 |
Artikli 85 lõige 2 |
|
Artikli 148 lõige 3 |
|
|
Artikli 148 lõige 4 |
Artikli 85 lõige 3 |
|
Artikli 148 lõige 5 |
|
|
Artikli 148 lõige 6 |
|
|
Artikkel 149 |
Artikli 85 lõiked 4 ja 5 |
|
Artikli 150 lõige 1 |
Artikli 89 lõige 1 |
|
Artikli 150 lõige 2 |
Artikli 89 lõige 2 |
|
Artikli 150 lõige 3 |
|
|
Artikli 150 lõige 4 |
|
|
Artikkel 151 |
Artikli 87 lõiked 1 kuni 10 |
|
Artikli 152 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 87 lõige 11 |
|
Artikli 152 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 87 lõige 12 |
|
Artikli 152 lõige 5 |
|
|
Artikli 153 lõige 1 |
VII lisa 1. osa punkt 3 |
|
Artikli 153 lõige 2 |
|
|
Artikli 153 lõiked 3 kuni 8 |
VII lisa 1. osa punktid 4 kuni 9 |
|
Artikli 153 lõige 9 |
|
|
Artikkel 154 |
VII lisa 1. osa punktid 10 kuni 16 |
|
Artikli 155 lõige 1 |
VII lisa 1. osa punktid 17 ja 18 |
|
Artikli 155 lõige 2 |
VII lisa 1. osa punktid 19 kuni 21 |
|
Artikli 155 lõige 3 |
VII lisa 1. osa punktid 22 kuni 24 |
|
Artikli 155 lõige 4 |
VII lisa 1. osa punktid 25 kuni 26 |
|
Artikkel 156 |
VII lisa 1. osa punkt 27 |
|
Artikli 157 lõige 1 |
VII lisa 1. osa punkt 28 |
|
Artikli 157 lõiked 2 kuni 5 |
|
|
Artikli 158 lõige 1 |
Artikli 88 lõige 2 |
|
Artikli 158 lõige 2 |
Artikli 88 lõige 3 |
|
Artikli 158 lõige 3 |
Artikli 88 lõige 4 |
|
Artikli 158 lõige 4 |
Artikli 88 lõige 6 |
|
Artikli 158 lõige 5 |
VII lisa 1. osa punkt 30 |
|
Artikli 158 lõige 6 |
VII lisa 1. osa punkt 31 |
|
Artikli 158 lõige 7 |
VII lisa 1. osa punkt 32 |
|
Artikli 158 lõige 8 |
VII lisa 1. osa punkt 33 |
|
Artikli 158 lõige 9 |
VII lisa 1. osa punkt 34 |
|
Artikli 158 lõige 10 |
VII lisa 1. osa punkt 35 |
|
Artikli 158 lõige 11 |
|
|
Artikkel 159 |
VII lisa 1. osa punkt 36 |
|
Artikli 160 lõige 1 |
VII lisa 2. osa punkt 2 |
|
Artikli 160 lõige 2 |
VII lisa 2. osa punkt 3 |
|
Artikli 160 lõige 3 |
VII lisa 2. osa punkt 4 |
|
Artikli 160 lõige 4 |
VII lisa 2. osa punkt 5 |
|
Artikli 160 lõige 5 |
VII lisa 2. osa punkt 6 |
|
Artikli 160 lõige 6 |
VII lisa 2. osa punkt 7 |
|
Artikli 160 lõige 7 |
VII lisa 2. osa punkt 7 |
|
Artikli 161 lõige 1 |
VII lisa 2. osa punkt 8 |
|
Artikli 161 lõige 2 |
VII lisa 2. osa punkt 9 |
|
Artikli 161 lõige 3 |
VII lisa 2. osa punkt 10 |
|
Artikli 161 lõige 4 |
VII lisa 2. osa punkt 11 |
|
Artikli 162 lõige 1 |
VII lisa 2. osa punkt 12 |
|
Artikli 162 lõige 2 |
VII lisa 2. osa punkt 13 |
|
Artikli 162 lõige 3 |
VII lisa 2. osa punkt 14 |
|
Artikli 162 lõige 4 |
VII lisa 2. osa punkt 15 |
|
Artikli 162 lõige 5 |
VII lisa 2. osa punkt 16 |
|
Artikli 163 lõige 1 |
VII lisa 2. osa punkt 17 |
|
Artikli 163 lõige 2 |
VII lisa 2. osa punkt 18 |
|
Artikli 163 lõige 3 |
VII lisa 2. osa punkt 19 |
|
Artikli 163 lõige 4 |
VII lisa 2. osa punkt 20 |
|
Artikli 164 lõige 1 |
VII lisa 2. osa punkt 21 |
|
Artikli 164 lõige 2 |
VII lisa 2. osa punkt 22 |
|
Artikli 164 lõige 3 |
VII lisa 2. osa punkt 23 |
|
Artikli 164 lõige 4 |
|
|
Artikli 165 lõige 1 |
VII lisa 2. osa punkt 24 |
|
Artikli 165 lõige 2 |
VII lisa 2. osa punktid 25 ja 26 |
|
Artikli 165 lõige 3 |
VII lisa 2. osa punkt 27 |
|
Artikli 166 lõige 1 |
VII lisa 3. osa punkt 1 |
|
Artikli 166 lõige 2 |
VII lisa 3. osa punkt 2 |
|
Artikli 166 lõige 3 |
VII lisa 3. osa punkt 3 |
|
Artikli 166 lõige 4 |
VII lisa 3. osa punkt 4 |
|
Artikli 166 lõige 5 |
VII lisa 3. osa punkt 5 |
|
Artikli 166 lõige 6 |
VII lisa 3. osa punkt 6 |
|
Artikli 166 lõige 7 |
VII lisa 3. osa punkt 7 |
|
Artikli 166 lõige 8 |
VII lisa 3. osa punkt 9 |
|
Artikli 166 lõige 9 |
VII lisa 3. osa punkt 10 |
|
Artikli 166 lõige 10 |
VII lisa 3. osa punkt 11 |
|
Artikli 167 lõige 1 |
VII lisa 3. osa punkt 12 |
|
Artikli 167 lõige 2 |
|
|
Artikkel 168 |
VII lisa 3. osa punkt 13 |
|
Artikli 169 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 2 |
|
Artikli 169 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 3 |
|
Artikli 169 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 4 |
|
Artikli 170 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 5 kuni 11 |
|
Artikli 170 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 12 |
|
Artikli 170 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punktid 13 kuni 15 |
|
Artikli 170 lõige 4 |
VII lisa 4. osa punkt 16 |
|
Artikli 171 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 17 |
|
Artikli 171 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 18 |
|
Artikli 172 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 19 kuni 23 |
|
Artikli 172 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 24 |
|
Artikli 172 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 25 |
|
Artikli 173 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 26 kuni 28 |
|
Artikli 173 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 29 |
|
Artikli 173 lõige 3 |
|
|
Artikkel 174 |
VII lisa 4. osa punkt 30 |
|
Artikli 175 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 31 |
|
Artikli 175 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 32 |
|
Artikli 175 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 33 |
|
Artikli 175 lõige 4 |
VII lisa 4. osa punkt 34 |
|
Artikli 175 lõige 5 |
VII lisa 4. osa punkt 35 |
|
Artikli 176 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 36 |
|
Artikli 176 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkti 37 esimene lõik |
|
Artikli 176 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkti 37 teine lõik |
|
Artikli 176 lõige 4 |
VII lisa 4. osa punkt 38 |
|
Artikli 176 lõige 5 |
VII lisa 4. osa punkt 39 |
|
Artikli 177 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 40 |
|
Artikli 177 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 41 |
|
Artikli 177 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 42 |
|
Artikli 178 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 44 |
|
Artikli 178 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 44 |
|
Artikli 178 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 45 |
|
Artikli 178 lõige 4 |
VII lisa 4. osa punkt 46 |
|
Artikli 178 lõige 5 |
VII lisa 4. osa punkt 47 |
|
Artikli 178 lõige 6 |
|
|
Artikli 178 lõige 7 |
|
|
Artikli 179 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 43 ja 49 kuni 56 |
|
Artikli 179 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 57 |
|
Artikli 180 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 59 kuni 66 |
|
Artikli 180 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punktid 67 kuni 72 |
|
Artikli 180 lõige 3 |
|
|
Artikli 181 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 73 kuni 81 |
|
Artikli 181 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 82 |
|
Artikli 181 lõige 3 |
|
|
Artikli 182 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 87 kuni 92 |
|
Artikli 182 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 93 |
|
Artikli 182 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punktid 94 ja 95 |
|
Artikli 182 lõige 4 |
|
|
Artikli 183 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punktid 98 kuni 100 |
|
Artikli 183 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punktid 101 ja 102 |
|
Artikli 183 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punktid 103 ja 104 |
|
Artikli 183 lõige 4 |
VII lisa 4. osa punkt 96 |
|
Artikli 183 lõige 5 |
VII lisa 4. osa punkt 97 |
|
Artikli 183 lõige 6 |
|
|
Artikli 184 lõige 1 |
|
|
Artikli 184 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 105 |
|
Artikli 184 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 106 |
|
Artikli 184 lõige 4 |
VII lisa 4. osa punkt 107 |
|
Artikli 184 lõige 5 |
VII lisa 4. osa punkt 108 |
|
Artikli 184 lõige 6 |
VII lisa 4. osa punkt 109 |
|
Artikkel 185 |
VII lisa 4. osa punktid 110 kuni 114 |
|
Artikkel 186 |
VII lisa 4. osa punkt 115 |
|
Artikkel 187 |
VII lisa 4. osa punkt 116 |
|
Artikkel 188 |
VII lisa 4. osa punktid 117 kuni 123 |
|
Artikli 189 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 124 |
|
Artikli 189 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punktid 125 ja 126 |
|
Artikli 189 lõige 3 |
VII lisa 4. osa punkt 127 |
|
Artikli 190 lõige 1 |
VII lisa 4. osa punkt 128 |
|
Artikli 190 lõige 2 |
VII lisa 4. osa punkt 129 |
|
Artikli 190 lõiked 3 ja 4 |
VII lisa 4. osa punkt 130 |
|
Artikkel 191 |
VII lisa 4. osa punkt 131 |
|
Artikkel 192 |
Artikkel 90 ja VIII lisa 1. osa punkt 2 |
|
Artikli 193 lõige 1 |
Artikli 93 lõige 2 |
|
Artikli 193 lõige 2 |
Artikli 93 lõige 3 |
|
Artikli 193 lõige 3 |
Artikli 93 lõige 1 ja VIII lisa 3. osa punkt 1 |
|
Artikli 193 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punkt 2 |
|
Artikli 193 lõige 5 |
VIII lisa 5. osa punkt 1 |
|
Artikli 193 lõige 6 |
VIII lisa 5. osa punkt 2 |
|
Artikli 194 lõige 1 |
Artikli 92 lõige 1 |
|
Artikli 194 lõige 2 |
Artikli 92 lõige 2 |
|
Artikli 194 lõige 3 |
Artikli 92 lõige 3 |
|
Artikli 194 lõige 4 |
Artikli 92 lõige 4 |
|
Artikli 194 lõige 5 |
Artikli 92 lõige 5 |
|
Artikli 194 lõige 6 |
Artikli 92 lõige 5 |
|
Artikli 194 lõige 7 |
Artikli 92 lõige 6 |
|
Artikli 194 lõige 8 |
VIII lisa 2. osa punkt 1 |
|
Artikli 194 lõige 9 |
VIII lisa 2. osa punkt 2 |
|
Artikli 194 lõige 10 |
|
|
Artikkel 195 |
VIII lisa 1. osa punktid 3 ja 4 |
|
Artikkel 196 |
VIII lisa 1. osa punkt 5 |
|
Artikli 197 lõige 1 |
VIII lisa 1. osa punkt 7 |
|
Artikli 197 lõige 2 |
VIII lisa 1. osa punkt 7 |
|
Artikli 197 lõige 3 |
VIII lisa 1. osa punkt 7 |
|
Artikli 197 lõige 4 |
VIII lisa 1. osa punkt 8 |
|
Artikli 197 lõige 5 |
VIII lisa 1. osa punkt 9 |
|
Artikli 197 lõige 6 |
VIII lisa 1. osa punkt 9 |
|
Artikli 197 lõige 7 |
VIII lisa 1. osa punkt 10 |
|
Artikli 197 lõige 8 |
|
|
Artikli 198 lõige 1 |
VIII lisa 1. osa punkt 11 |
|
Artikli 198 lõige 2 |
VIII lisa 1. osa punkt 11 |
|
Artikli 199 lõige 1 |
VIII lisa 1. osa punkt 12 |
|
Artikli 199 lõige 2 |
VIII lisa 1. osa punktid 13 |
|
Artikli 199 lõige 3 |
VIII lisa 1. osa punkt 16 |
|
Artikli 199 lõige 4 |
VIII lisa 1. osa punktid 17 ja 18 |
|
Artikli 199 lõige 5 |
VIII lisa 1. osa punkt 20 |
|
Artikli 199 lõige 6 |
VIII lisa 1. osa punkt 21 |
|
Artikli 199 lõige 7 |
VIII lisa 1. osa punkt 22 |
|
Artikli 199 lõige 8 |
|
|
Artikkel 200 |
VIII lisa 1. osa punktid 23 kuni 25 |
|
Artikli 201 lõige 1 |
VIII lisa 1. osa punktid 26 ja 28 |
|
Artikli 201 lõige 2 |
VIII lisa 1. osa punkt 27 |
|
Artikkel 202 |
VIII lisa 1. osa punkt 29 |
|
Artikkel 203 |
|
|
Artikli 204 lõige 1 |
VIII lisa 1. osa punktid 30 ja 31 |
|
Artikli 204 lõige 2 |
VIII lisa 1. osa punkt 32 |
|
Artikkel 205 |
VIII lisa 2. osa punkt 3 |
|
Artikkel 206 |
VIII lisa 2. osa punktid 4 kuni 5 |
|
Artikli 207 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 6 |
|
Artikli 207 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkti 6 alapunkt a |
|
Artikli 207 lõige 3 |
VIII lisa 2. osa punkti 6 alapunkt b |
|
Artikli 207 lõige 4 |
VIII lisa 2. osa punkti 6 alapunkt c |
|
Artikli 207 lõige 5 |
VIII lisa 2. osa punkt 7 |
|
Artikli 208 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 8 |
|
Artikli 208 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkti 8 alapunkt a |
|
Artikli 208 lõige 3 |
VIII lisa 2. osa punkti 8 alapunkt b |
|
Artikli 208 lõige 4 |
VIII lisa 2. osa punkti 8 alapunkt c |
|
Artikli 208 lõige 5 |
VIII lisa 2. osa punkti 8 alapunkt d |
|
Artikli 209 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 9 |
|
Artikli 209 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkti 9 alapunkt a |
|
Artikli 209 lõige 3 |
VIII lisa 2. osa punkti 9 alapunkt b |
|
Artikkel 210 |
VIII lisa 2. osa punkt 10 |
|
Artikkel 211 |
VIII lisa 2. osa punkt 11 |
|
Artikli 212 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 12 |
|
Artikli 212 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkt 13 |
|
Artikli 213 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 14 |
|
Artikli 213 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkt 15 |
|
Artikli 213 lõige 3 |
|
|
Artikli 214 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkti 16 alapunktid a kuni c |
|
Artikli 214 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkt 16 |
|
Artikli 214 lõige 3 |
VIII lisa 2. osa punkt 17 |
|
Artikli 215 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 18 |
|
Artikli 215 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkt 19 |
|
Artikli 216 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 20 |
|
Artikli 216 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkt 21 |
|
Artikli 217 lõige 1 |
VIII lisa 2. osa punkt 22 |
|
Artikli 217 lõige 2 |
VIII lisa 2. osa punkti 22 alapunkt c |
|
Artikli 217 lõige 3 |
VIII lisa 2. osa punkti 22 alapunkt c |
|
Artikkel 218 |
VIII lisa 3. osa punkt 3 |
|
Artikkel 219 |
VIII lisa 3. osa punkt 4 |
|
Artikli 220 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 5 |
|
Artikli 220 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punktid 6, 8 kuni 10 |
|
Artikli 220 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 11 |
|
Artikli 220 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punktid 22 ja 23 |
|
Artikli 220 lõige 5 |
VIII lisa 3. osa punkt 9 |
|
Artikli 221 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 12 |
|
Artikli 221 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 12 |
|
Artikli 221 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punktid 13 kuni 15 |
|
Artikli 221 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punkt 16 |
|
Artikli 221 lõige 5 |
VIII lisa 3. osa punktid 18 ja 19 |
|
Artikli 221 lõige 6 |
VIII lisa 3. osa punktid 20 ja 21 |
|
Artikli 221 lõige 7 |
VIII lisa 3. osa punkt 17 |
|
Artikli 221 lõige 8 |
VIII lisa 3. osa punktid 22 ja 23 |
|
Artikli 221 lõige 9 |
|
|
Artikli 222 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 24 |
|
Artikli 222 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 25 |
|
Artikli 222 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 26 |
|
Artikli 222 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punkt 27 |
|
Artikli 222 lõige 5 |
VIII lisa 3. osa punkt 28 |
|
Artikli 222 lõige 6 |
VIII lisa 3. osa punkt 29 |
|
Artikli 222 lõige 7 |
VIII lisa 3. osa punktid 28 ja 29 |
|
Artikli 223 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punktid 30 kuni 32 |
|
Artikli 223 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 33 |
|
Artikli 223 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 33 |
|
Artikli 223 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punkt 33 |
|
Artikli 223 lõige 5 |
VIII lisa 3. osa punkt 33 |
|
Artikli 223 lõige 6 |
VIII lisa 3. osa punktid 34 ja 35 |
|
Artikli 223 lõige 7 |
VIII lisa 3. osa punkt 35 |
|
Artikli 224 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 36 |
|
Artikli 224 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 37 |
|
Artikli 224 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 38 |
|
Artikli 224 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punkt 39 |
|
Artikli 224 lõige 5 |
VIII lisa 3. osa punkt 40 |
|
Artikli 224 lõige 6 |
VIII lisa 3. osa punkt 41 |
|
Artikli 225 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punktid 42 kuni 46 |
|
Artikli 225 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punktid 47 kuni 52 |
|
Artikli 225 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punktid 53 kuni 56 |
|
Artikkel 226 |
VIII lisa 3. osa punkt 57 |
|
Artikli 227 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 58 |
|
Artikli 227 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkti 58 alapunktid a kuni h |
|
Artikli 227 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkti 58 alapunkt h |
|
Artikli 228 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 60 |
|
Artikli 228 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 61 |
|
Artikli 229 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punktid 62 kuni 65 |
|
Artikli 229 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 66 |
|
Artikli 229 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punktid 63 kuni 67 |
|
Artikli 230 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punktid 68 kuni 71 |
|
Artikli 230 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 72 |
|
Artikli 230 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punktid 73 ja 74 |
|
Artikli 231 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 76 |
|
Artikli 231 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 77 |
|
Artikli 231 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 78 |
|
Artikli 232 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 79 |
|
Artikli 232 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 80 |
|
Artikli 232 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 80a |
|
Artikli 232 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punktid 81 kuni 82 |
|
Artikli 233 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 83 |
|
Artikli 233 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 83 |
|
Artikli 233 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 84 |
|
Artikli 233 lõige 4 |
VIII lisa 3. osa punkt 85 |
|
Artikkel 234 |
VIII lisa 3. osa punkt 86 |
|
Artikli 235 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 87 |
|
Artikli 235 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 88 |
|
Artikli 235 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 89 |
|
Artikli 236 lõige 1 |
VIII lisa 3. osa punkt 90 |
|
Artikli 236 lõige 2 |
VIII lisa 3. osa punkt 91 |
|
Artikli 236 lõige 3 |
VIII lisa 3. osa punkt 92 |
|
Artikli 237 lõige 1 |
VIII lisa 4. osa punkt 1 |
|
Artikli 237 lõige 2 |
VIII lisa 4. osa punkt 2 |
|
Artikli 238 lõige 1 |
VIII lisa 4. osa punkt 3 |
|
Artikli 238 lõige 2 |
VIII lisa 4. osa punkt 4 |
|
Artikli 238 lõige 3 |
VIII lisa 4. osa punkt 5 |
|
Artikli 239 lõige 1 |
VIII lisa 4. osa punkt 6 |
|
Artikli 239 lõige 2 |
VIII lisa 4. osa punkt 7 |
|
Artikli 239 lõige 3 |
VIII lisa 4. osa punkt 8 |
|
Artikkel 240 |
VIII lisa 6. osa punkt 1 |
|
Artikkel 241 |
VIII lisa 6. osa punkt 2 |
|
Artikli 242 lõiked 1 kuni 9 |
IX lisa 1. osa punkt 1 |
|
Artikli 242 lõige 10 |
Artikli 4 punkt 37 |
|
Artikli 242 lõige 11 |
Artikli 4 punkt 38 |
|
Artikli 242 lõige 12 |
|
|
Artikli 242 lõige 13 |
|
|
Artikli 242 lõige 14 |
|
|
Artikli 242 lõige 15 |
|
|
Artikli 243 lõige 1 |
IX lisa 2. osa punkt 1 |
|
Artikli 243 lõige 2 |
IX lisa 2. osa punkt 1a |
|
Artikli 243 lõige 3 |
IX lisa 2. osa punkt 1b |
|
Artikli 243 lõige 4 |
IX lisa 2. osa punkt 1c |
|
Artikli 243 lõige 5 |
IX lisa 2. osa punkt 1d |
|
Artikli 243 lõige 6 |
|
|
Artikli 244 lõige 1 |
IX lisa 2. osa punkt 2 |
|
Artikli 244 lõige 2 |
IX lisa 2. osa punkt 2a |
|
Artikli 244 lõige 3 |
IX lisa 2. osa punkt 2b |
|
Artikli 244 lõige 4 |
IX lisa 2. osa punkt 2c |
|
Artikli 244 lõige 5 |
IX lisa 2. osa punkt 2d |
|
Artikli 244 lõige 6 |
|
|
Artikli 245 lõige 1 |
Artikli 95 lõige 1 |
|
Artikli 245 lõige 2 |
Artikli 95 lõige 2 |
|
Artikli 245 lõige 3 |
Artikli 96 lõige 2 |
|
Artikli 245 lõige 4 |
Artikli 96 lõige 4 |
|
Artikli 245 lõige 5 |
|
|
Artikli 245 lõige 6 |
|
|
Artikli 246 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punktid 2 ja 3 |
|
Artikli 246 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 5 |
|
Artikli 246 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punkt 5 |
|
Artikli 247 lõige 1 |
Artikli 96 lõige 3, IX lisa 4. osa punkt 60 |
|
Artikli 247 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 61 |
|
Artikli 247 lõige 3 |
|
|
Artikli 247 lõige 4 |
|
|
Artikli 248 lõige 1 |
Artikli 101 lõige 1 |
|
Artikli 248 lõige 2 |
|
|
Artikli 248 lõige 3 |
Artikli 101 lõige 2 |
|
Artikkel 249 |
IX lisa 2. osa punktid 3 ja 4 |
|
Artikkel 250 |
IX lisa 2. osa punktid 5 kuni 7 |
|
Artikkel 251 |
IX lisa 4. osa punktid 6 kuni 7 |
|
Artikkel 252 |
IX lisa 4. osa punkt 8 |
|
Artikli 253 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punkt 9 |
|
Artikli 253 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 10 |
|
Artikkel 254 |
IX lisa 4. osa punktid 11 kuni 12 |
|
Artikli 255 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punkt 13 |
|
Artikli 255 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 15 |
|
Artikli 256 lõige 1 |
Artikli 100 lõige 1 |
|
Artikli 256 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punktid 17 kuni 20 |
|
Artikli 256 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punkt 21 |
|
Artikli 256 lõige 4 |
IX lisa 4. osa punktid 22 kuni 23 |
|
Artikli 256 lõige 5 |
IX lisa 4. osa punktid 24 kuni 25 |
|
Artikli 256 lõige 6 |
IX lisa 4. osa punktid 26 kuni 29 |
|
Artikli 256 lõige 7 |
IX lisa 4. osa punkt 30 |
|
Artikli 256 lõige 8 |
IX lisa 4. osa punkt 32 |
|
Artikli 256 lõige 9 |
IX lisa 4. osa punkt 33 |
|
Artikkel 257 |
IX lisa 4. osa punkt 34 |
|
Artikkel 258 |
IX lisa 4. osa punktid 35 kuni 36 |
|
Artikli 259 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punktid 38 kuni 41 |
|
Artikli 259 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 42 |
|
Artikli 259 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punkt 43 |
|
Artikli 259 lõige 4 |
IX lisa 4. osa punkt 44 |
|
Artikli 259 lõige 5 |
|
|
Artikkel 260 |
IX lisa 4. osa punkt 45 |
|
Artikli 261 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punktid 46 kuni 47 ja 49 |
|
Artikli 261 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 51 |
|
Artikli 262 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punktid 52 ja 53 |
|
Artikli 262 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 53 |
|
Artikli 262 lõige 3 |
|
|
Artikli 262 lõige 4 |
IX lisa 4. osa punkt 54 |
|
Artikli 263 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punktid 57 |
|
Artikli 263 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 58 |
|
Artikli 263 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punkt 59 |
|
Artikli 264 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punkt 62 |
|
Artikli 264 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punktid 63 kuni 65 |
|
Artikli 264 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punktid 66 ja 67 |
|
Artikli 264 lõige 4 |
|
|
Artikli 265 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punkt 68 |
|
Artikli 265 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 70 |
|
Artikli 265 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punkt 71 (muudatus) |
|
Artikli 266 lõige 1 |
IX lisa 4. osa punkt 72 |
|
Artikli 266 lõige 2 |
IX lisa 4. osa punkt 73 |
|
Artikli 266 lõige 3 |
IX lisa 4. osa punktid 74 kuni 75 |
|
Artikli 266 lõige 4 |
IX lisa 4. osa punkt 76 |
|
Artikli 267 lõige 1 |
Artikli 97 lõige 1 |
|
Artikli 267 lõige 2 |
Artikli 97 lõige 2 |
|
Artikli 267 lõige 3 |
Artikli 97 lõige 3 |
|
Artikkel 268 |
IX lisa 3. osa punkt 1 |
|
Artikkel 269 |
IX lisa 3. osa punktid 2 kuni 7 |
|
Artikkel 270 |
Artikli 98 lõige 1 ja IX lisa 3. osa punktid 8 ja 9 |
|
Artikli 271 lõige 1 |
III lisa 2. osa punkt 1 ja VII lisa 3. osa punkt 5 |
|
Artikli 271 lõige 2 |
VII lisa 3. osa punkt 7 |
|
Artikli 272 lõige 1 |
III lisa 1. osa punkt 1 |
|
Artikli 272 lõige 2 |
III lisa 1. osa punkt 3 |
|
Artikli 272 lõige 3 |
III lisa 1. osa punkt 4 |
|
Artikli 272 lõige 4 |
III lisa 1. osa punkt 5 |
|
Artikli 272 lõige 5 |
III lisa 1. osa punkt 6 |
|
Artikli 272 lõige 6 |
III lisa 1. osa punkt 7 |
|
Artikli 272 lõige 7 |
III lisa 1. osa punkt 8 |
|
Artikli 272 lõige 8 |
III lisa 1. osa punkt 9 |
|
Artikli 272 lõige 9 |
III lisa 1. osa punkt 10 |
|
Artikli 272 lõige 10 |
III lisa 1. osa punkt 11 |
|
Artikli 272 lõige 11 |
III lisa 1. osa punkt 12 |
|
Artikli 272 lõige 12 |
III lisa 1. osa punkt 13 |
|
Artikli 272 lõige 13 |
III lisa 1. osa punkt 14 |
|
Artikli 272 lõige 14 |
III lisa 1. osa punkt 15 |
|
Artikli 272 lõige 15 |
III lisa 1. osa punkt 16 |
|
Artikli 272 lõige 16 |
III lisa 1. osa punkt 17 |
|
Artikli 272 lõige 17 |
III lisa 1. osa punkt 18 |
|
Artikli 272 lõige 18 |
III lisa 1. osa punkt 19 |
|
Artikli 272 lõige 19 |
III lisa 1. osa punkt 20 |
|
Artikli 272 lõige 20 |
III lisa 1. osa punkt 21 |
|
Artikli 272 lõige 21 |
III lisa 1. osa punkt 22 |
|
Artikli 272 lõige 22 |
III lisa 1. osa punkt 23 |
|
Artikli 272 lõige 23 |
III lisa 1. osa punkt 26 |
|
Artikli 272 lõige 24 |
III lisa 7. osa punkt a |
|
Artikli 272 lõige 25 |
III lisa 7. osa punkt a |
|
Artikli 272 lõige 26 |
III lisa 5. osa punkt 2 |
|
Artikli 273 lõige 1 |
III lisa 2. osa punkt 1 |
|
Artikli 273 lõige 2 |
III lisa 2. osa punkt 2 |
|
Artikli 273 lõige 3 |
III lisa 2. osa punkti 3 esimene ja teine lõik |
|
Artikli 273 lõige 4 |
III lisa 2. osa punkti 3 kolmas lõik |
|
Artikli 273 lõige 5 |
III lisa 2. osa punkt 4 |
|
Artikli 273 lõige 6 |
III lisa 2. osa punkt 5 |
|
Artikli 273 lõige 7 |
III lisa 2. osa punkt 7 |
|
Artikli 273 lõige 8 |
III lisa 2. osa punkt 8 |
|
Artikli 274 lõige 1 |
III lisa 3. osa |
|
Artikli 274 lõige 2 |
III lisa 3. osa |
|
Artikli 274 lõige 3 |
III lisa 3. osa |
|
Artikli 274 lõige 4 |
III lisa 3. osa |
|
Artikli 275 lõige 1 |
III lisa 4. osa |
|
Artikli 275 lõige 2 |
III lisa 4. osa |
|
Artikli 276 lõige 1 |
III lisa 5. osa punkt 1 |
|
Artikli 276 lõige 2 |
III lisa 5. osa punkt 2 |
|
Artikli 276 lõige 3 |
III lisa 5. osa punktid 1 kuni 2 |
|
Artikli 277 lõige 1 |
III lisa 5. osa punktid 3 kuni 4 |
|
Artikli 277 lõige 2 |
III lisa 5. osa punkt 5 |
|
Artikli 277 lõige 3 |
III lisa 5. osa punkt 6 |
|
Artikli 277 lõige 4 |
III lisa 5. osa punkt 7 |
|
Artikli 278 lõige 1 |
|
|
Artikli 278 lõige 2 |
III lisa 5. osa punkt 8 |
|
Artikli 278 lõige 3 |
III lisa 5. osa punkt 9 |
|
Artikkel 279 |
III lisa 5. osa punkt 10 |
|
Artikli 280 lõige 1 |
III lisa 5. osa punkt 11 |
|
Artikli 280 lõige 2 |
III lisa 5. osa punkt 12 |
|
Artikli 281 lõige 1 |
|
|
Artikli 281 lõige 2 |
III lisa 5. osa punkt 13 |
|
Artikli 281 lõige 3 |
III lisa 5. osa punkt 14 |
|
Artikli 282 lõige 1 |
|
|
Artikli 282 lõige 2 |
III lisa 5. osa punkt 15 |
|
Artikli 282 lõige 3 |
III lisa 5. osa punkt 16 |
|
Artikli 282 lõige 4 |
III lisa 5. osa punkt 17 |
|
Artikli 282 lõige 5 |
III lisa 5. osa punkt 18 |
|
Artikli 282 lõige 6 |
III lisa 5. osa punkt 19 |
|
Artikli 282 lõige 7 |
III lisa 5. osa punkt 20 |
|
Artikli 282 lõige 8 |
III lisa 5. osa punkt 21 |
|
Artikli 283 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 1 |
|
Artikli 283 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 2 |
|
Artikli 283 lõige 3 |
III lisa 6. osa punkt 2 |
|
Artikli 283 lõige 4 |
III lisa 6. osa punkt 3 |
|
Artikli 283 lõige 5 |
III lisa 6. osa punkt 4 |
|
Artikli 283 lõige 6 |
III lisa 6. osa punkt 4 |
|
Artikli 284 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 5 |
|
Artikli 284 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 6 |
|
Artikli 284 lõige 3 |
|
|
Artikli 284 lõige 4 |
III lisa 6. osa punkt 7 |
|
Artikli 284 lõige 5 |
III lisa 6. osa punkt 8 |
|
Artikli 284 lõige 6 |
III lisa 6. osa punkt 9 |
|
Artikli 284 lõige 7 |
III lisa 6. osa punkt 10 |
|
Artikli 284 lõige 8 |
III lisa 6. osa punkt 11 |
|
Artikli 284 lõige 9 |
III lisa 6. osa punkt 12 |
|
Artikli 284 lõige 10 |
III lisa 6. osa punkt 13 |
|
Artikli 284 lõige 11 |
III lisa 6. osa punkt 9 |
|
Artikli 284 lõige 12 |
|
|
Artikli 284 lõige 13 |
III lisa 6. osa punkt 14 |
|
Artikli 285 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 15 |
|
Artikli 285 lõiked 2 kuni 8 |
|
|
Artikli 286 lõige 1 |
III lisa 6. osa punktid 18 ja 25 |
|
Artikli 286 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 19 |
|
Artikli 286 lõige 3 |
|
|
Artikli 286 lõige 4 |
III lisa 6. osa punkt 20 |
|
Artikli 286 lõige 5 |
III lisa 6. osa punkt 21 |
|
Artikli 286 lõige 6 |
III lisa 6. osa punkt 22 |
|
Artikli 286 lõige 7 |
III lisa 6. osa punkt 23 |
|
Artikli 286 lõige 8 |
III lisa 6. osa punkt 24 |
|
Artikli 287 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 17 |
|
Artikli 287 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 17 |
|
Artikli 287 lõige 3 |
|
|
Artikli 287 lõige 4 |
|
|
Artikkel 288 |
III lisa 6. osa punkt 26 |
|
Artikli 289 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 27 |
|
Artikli 289 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 28 |
|
Artikli 289 lõige 3 |
III lisa 6. osa punkt 29 |
|
Artikli 289 lõige 4 |
III lisa 6. osa punkt 29 |
|
Artikli 289 lõige 5 |
III lisa 6. osa punkt 30 |
|
Artikli 289 lõige 6 |
III lisa 6. osa punkt 31 |
|
Artikli 290 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 32 |
|
Artikli 290 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 32 |
|
Artikli 290 lõiked 3 kuni 10 |
|
|
Artikli 291 lõige 1 |
I lisa 1. osa punktid 27 kuni 28 |
|
Artikli 291 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 34 |
|
Artikli 291 lõige 3 |
|
|
Artikli 291 lõige 4 |
III lisa 6. osa punkt 35 |
|
Artikli 291 lõige 5 |
|
|
Artikli 291 lõige 6 |
|
|
Artikli 292 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 36 |
|
Artikli 292 lõige 2 |
III lisa 6. osa punkt 37 |
|
Artikli 292 lõige 3 |
|
|
Artikli 292 lõige 4 |
|
|
Artikli 292 lõige 5 |
|
|
Artikli 292 lõige 6 |
III lisa 6. osa punkt 38 |
|
Artikli 292 lõige 7 |
III lisa 6. osa punkt 39 |
|
Artikli 292 lõige 8 |
III lisa 6. osa punkt 40 |
|
Artikli 292 lõige 9 |
III lisa 6. osa punkt 41 |
|
Artikli 292 lõige 10 |
|
|
Artikli 293 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 42 |
|
Artikli 293 lõiked 2 kuni 6 |
|
|
Artikli 294 lõige 1 |
III lisa 6. osa punkt 42 |
|
Artikli 294 lõige 2 |
|
|
Artikli 294 lõige 3 |
III lisa 6. osa punkt 42 |
|
Artikkel 295 |
III lisa 7. osa punkt a |
|
Artikli 296 lõige 1 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 296 lõige 2 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 296 lõige 3 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 297 lõige 1 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 297 lõige 2 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 297 lõige 3 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 297 lõige 4 |
III lisa 7. osa punkt b |
|
Artikli 298 lõige 1 |
III lisa 7. osa punkt c |
|
Artikli 298 lõige 2 |
III lisa 7. osa punkt c |
|
Artikli 298 lõige 3 |
III lisa 7. osa punkt c |
|
Artikli 298 lõige 4 |
III lisa 7. osa punkt c |
|
Artikli 299 lõige 1 |
|
II lisa punkt 7 |
Artikli 299 lõige 2 |
|
II lisa punktid 7 kuni 11 |
Artikkel 300 |
|
|
Artikkel 301 |
III lisa 2. osa punkt 6 |
|
Artikkel 302 |
|
|
Artikkel 303 |
|
|
Artikkel 304 |
|
|
Artikkel 305 |
|
|
Artikkel 306 |
|
|
Artikkel 307 |
|
|
Artikkel 308 |
|
|
Artikkel 309 |
|
|
Artikkel 310 |
|
|
Artikkel 311 |
|
|
Artikli 312 lõige 1 |
Artikli 104 lõiked 3 ja 6 ning X lisa 2. osa punktid 2, 5 ja 8 |
|
Artikli 312 lõige 2 |
Artikli 105 lõiked 1 ja 2 ning X lisa 3. osa punkt 1 |
|
Artikli 312 lõige 3 |
|
|
Artikli 312 lõige 4 |
Artikli 105 lõige 1 |
|
Artikli 313 lõige 1 |
Artikli 102 lõige 2 |
|
Artikli 313 lõige 2 |
Artikli 102 lõige 3 |
|
Artikli 313 lõige 3 |
|
|
Artikli 314 lõige 1 |
Artikli 102 lõige 4 |
|
Artikli 314 lõige 2 |
X lisa 4. osa punkt 1 |
|
Artikli 314 lõige 3 |
X lisa 4. osa punkt 2 |
|
Artikli 314 lõige 4 |
X lisa 4. osa punktid 3 ja 4 |
|
Artikli 314 lõige 5 |
|
|
Artikli 315 lõige 1 |
Artikkel 103 ja X lisa 1. osa punktid 1 kuni 3 |
|
Artikli 315 lõige 2 |
|
|
Artikli 315 lõige 3 |
|
|
Artikli 315 lõige 4 |
X lisa 1. osa punkt 4 |
|
Artikli 316 lõige 1 |
X lisa 1. osa punktid 5 kuni 8 |
|
Artikli 316 lõige 2 |
X lisa 1. osa punkt 9 |
|
Artikli 316 lõige 3 |
|
|
Artikli 317 lõige 1 |
Artikli 104 lõige 1 |
|
Artikli 317 lõige 2 |
Artikli 104 lõiked 2 ja 4 ning X lisa 2. osa punkt 1 |
|
Artikli 317 lõige 3 |
X lisa 2. osa punkt 1 |
|
Artikli 317 lõige 4 |
X lisa 2. osa punkt 2 |
|
Artikli 318 lõige 1 |
X lisa 2. osa punkt 4 |
|
Artikli 318 lõige 2 |
X lisa 2. osa punkt 4 |
|
Artikli 318 lõige 3 |
|
|
Artikli 319 lõige 1 |
X lisa 2. osa punktid 5 kuni 7 |
|
Artikli 319 lõige 2 |
X lisa 2. osa punktid 10 ja 11 |
|
Artikkel 320 |
X lisa 2. osa, punktid 9 ja 12 |
|
Artikkel 321 |
X lisa 3. osa punktid 2 kuni 7 |
|
Artikli 322 lõige 1 |
|
|
Artikli 322 lõige 2 |
X lisa 3. osa punktid 8 kuni 12 |
|
Artikli 322 lõige 3 |
X lisa 3. osa punktid 13 kuni 18 |
|
Artikli 322 lõige 4 |
X lisa 3. osa punkt 19 |
|
Artikli 322 lõige 5 |
X lisa 3. osa punkt 20 |
|
Artikli 322 lõige 6 |
X lisa 3. osa punktid 21 kuni 24 |
|
Artikli 323 lõige 1 |
X lisa 3. osa punkt 25 |
|
Artikli 323 lõige 2 |
X lisa 3. osa punkt 26 |
|
Artikli 323 lõige 3 |
X lisa 3. osa punkt 27 |
|
Artikli 323 lõige 4 |
X lisa 3. osa punkt 28 |
|
Artikli 323 lõige 5 |
X lisa 3 osa punkt 29 |
|
Artikkel 324 |
X lisa 5. osa |
|
Artikli 325 lõige 1 |
|
Artikkel 26 |
Artikli 325 lõige 2 |
|
Artikkel 26 |
Artikli 325 lõige 3 |
|
|
Artikkel 326 |
|
|
Artikli 327 lõige 1 |
|
I lisa punkt 1 |
Artikli 327 lõige 2 |
|
I lisa punkt 2 |
Artikli 327 lõige 3 |
|
I lisa punkt 3 |
Artikli 328 lõige 1 |
|
I lisa punkt 4 |
Artikli 328 lõige 2 |
|
|
Artikli 329 lõige 1 |
|
I lisa punkt 5 |
Artikli 329 lõige 2 |
|
|
Artikkel 330 |
|
I lisa punkt 7 |
Artikli 331 lõige 1 |
|
I lisa punkt 9 |
Artikli 331 lõige 2 |
|
I lisa punkt 10 |
Artikli 332 lõige 1 |
|
I lisa punkt 8 |
Artikli 332 lõige 2 |
|
I lisa punkt 8 |
Artikkel 333 |
|
I lisa punkt 11 |
Artikkel 334 |
|
I lisa punkt 13 |
Artikkel 335 |
|
I lisa punkt 14 |
Artikli 336 lõige 1 |
|
I lisa punkt 14 |
Artikli 336 lõige 2 |
|
I lisa punkt 14 |
Artikli 336 lõige 3 |
|
I lisa punkt 14 |
Artikli 336 lõige 4 |
|
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 337 lõige 1 |
|
I lisa punkt 16a |
Artikli 337 lõige 2 |
|
I lisa punkt 16a |
Artikli 337 lõige 3 |
|
I lisa punkt 16a |
Artikli 337 lõige 4 |
|
I lisa punkt 16a |
Artikli 337 lõige 4 |
|
I lisa punkt 16a |
Artikli 338 lõige 1 |
|
I lisa punkt 14a |
Artikli 338 lõige 2 |
|
I lisa punkt 14b |
Artikli 338 lõige 3 |
|
I lisa punkt 14c |
Artikli 338 lõige 4 |
|
I lisa punkt 14a |
Artikli 339 lõige 1 |
|
I lisa punkt 17 |
Artikli 339 lõige 2 |
|
I lisa punkt 18 |
Artikli 339 lõige 3 |
|
I lisa punkt 19 |
Artikli 339 lõige 4 |
|
I lisa punkt 20 |
Artikli 339 lõige 5 |
|
I lisa punkt 21 |
Artikli 339 lõige 6 |
|
I lisa punkt 22 |
Artikli 339 lõige 7 |
|
I lisa punkt 23 |
Artikli 339 lõige 8 |
|
I lisa punkt 24 |
Artikli 339 lõige 9 |
|
I lisa punkt 25 |
Artikli 340 lõige 1 |
|
I lisa punkt 26 |
Artikli 340 lõige 2 |
|
I lisa punkt 27 |
Artikli 340 lõige 3 |
|
I lisa punkt 28 |
Artikli 340 lõige 4 |
|
I lisa punkt 29 |
Artikli 340 lõige 5 |
|
I lisa punkt 30 |
Artikli 340 lõige 6 |
|
I lisa punkt 31 |
Artikli 340 lõige 7 |
|
I lisa punkt 32 |
Artikli 341 lõige 1 |
|
I lisa punkt 33 |
Artikli 341 lõige 2 |
|
I lisa punkt 33 |
Artikli 341 lõige 3 |
|
|
Artikkel 342 |
|
I lisa punkt 34 |
Artikkel 343 |
|
I lisa punkt 36 |
Artikli 344 lõige 1 |
|
|
Artikli 344 lõige 2 |
|
I lisa punkt 37 |
Artikli 344 lõige 3 |
|
I lisa punkt 38 |
Artikli 345 lõige 1 |
|
I lisa punkt 41 |
Artikli 345 lõige 2 |
|
I lisa punkt 41 |
Artikli 346 lõige 1 |
|
I lisa punkt 42 |
Artikli 346 lõige 2 |
|
|
Artikli 346 lõige 3 |
|
I lisa punkt 43 |
Artikli 346 lõige 4 |
|
I lisa punkt 44 |
Artikli 346 lõige 5 |
|
I lisa punkt 45 |
Artikli 346 lõige 6 |
|
I lisa punkt 46 |
Artikkel 347 |
|
I lisa punkt 8 |
Artikli 348 lõige 1 |
|
I lisa punktid 48 kuni 49 |
Artikli 348 lõige 2 |
|
I lisa punkt 50 |
Artikkel 349 |
|
I lisa punkt 51 |
Artikli 350 lõige 1 |
|
I lisa punkt 53 |
Artikli 350 lõige 2 |
|
I lisa punkt 54 |
Artikli 350 lõige 3 |
|
I lisa punkt 55 |
Artikli 350 lõige 4 |
|
I lisa punkt 56 |
Artikkel 351 |
|
III lisa punkt 1 |
Artikli 352 lõige 1 |
|
III lisa punktid 2 ja punkt 2 alapunkt 1 |
Artikli 352 lõige 2 |
|
III lisa punkt 2 alapunkt 1 |
Artikli 352 lõige 3 |
|
III lisa punkt 2 alapunkt 1 |
Artikli 352 lõige 4 |
|
III lisa punkt 2 alapunkt 2 |
Artikli 352 lõige 5 |
|
|
Artikli 353 lõige 1 |
|
III lisa punkt 2 alapunkt 1 |
Artikli 353 lõige 2 |
|
III lisa punkt 2 alapunkt 1 |
Artikli 353 lõige 3 |
|
III lisa punkt 2 alapunkt 1 |
Artikli 354 lõige 1 |
|
III lisa punkt 3 alapunkt 1 |
Artikli 354 lõige 2 |
|
III lisa punkt 3 alapunkt 2 |
Artikli 354 lõige 3 |
|
III lisa punkt 3 alapunkt 2 |
Artikli 354 lõige 4 |
|
|
Artikkel 355 |
|
|
Artikkel 356 |
|
|
Artikli 357 lõige 1 |
|
IV lisa punkt 1 |
Artikli 357 lõige 2 |
|
IV lisa punkt 2 |
Artikli 357 lõige 3 |
|
IV lisa punkt 3 |
Artikli 357 lõige 4 |
|
IV lisa punkt 4 |
Artikli 357 lõige 5 |
|
IV lisa punkt 6 |
Artikli 358 lõige 1 |
|
IV lisa punkt 8 |
Artikli 358 lõige 2 |
|
IV lisa punkt 9 |
Artikli 358 lõige 3 |
|
IV lisa punkt 10 |
Artikli 358 lõige 4 |
|
IV lisa punkt 12 |
Artikli 359 lõige 1 |
|
IV lisa punkt 13 |
Artikli 359 lõige 2 |
|
IV lisa punkt 14 |
Artikli 359 lõige 3 |
|
IV lisa punkt 15 |
Artikli 359 lõige 4 |
|
IV lisa punkt 16 |
Artikli 359 lõige 5 |
|
IV lisa punkt 17 |
Artikli 359 lõige 6 |
|
IV lisa punkt 18 |
Artikli 360 lõige 1 |
|
IV lisa punkt 19 |
Artikli 360 lõige 2 |
|
IV lisa punkt 20 |
Artikkel 361 |
|
IV lisa punkt 21 |
Artikkel 362 |
|
|
Artikli 363 lõige 1 |
|
V lisa punkt 1 |
Artikli 363 lõige 2 |
|
|
Artikli 363 lõige 3 |
|
|
Artikli 364 lõige 1 |
|
V lisa punkt 10b |
Artikli 364 lõige 2 |
|
|
Artikli 364 lõige 3 |
|
|
Artikli 365 lõige 1 |
|
V lisa punkt 10 |
Artikli 365 lõige 2 |
|
V lisa punkt 10a |
Artikli 366 lõige 1 |
|
V lisa punkt 7 |
Artikli 366 lõige 2 |
|
V lisa punkt 8 |
Artikli 366 lõige 3 |
|
V lisa punkt 9 |
Artikli 366 lõige 4 |
|
V lisa punkt 10 |
Artikli 366 lõige 5 |
|
V lisa punkt 8 |
Artikli 367 lõige 1 |
|
V lisa punkt 11 |
Artikli 367 lõige 2 |
|
V lisa punkt 12 |
Artikli 367 lõige 3 |
|
V lisa punkt 12 |
Artikli 368 lõige 1 |
|
V lisa punkt 2 |
Artikli 368 lõige 2 |
|
V lisa punkt 2 |
Artikli 368 lõige 3 |
|
V lisa punkt 5 |
Artikli 368 lõige 4 |
|
|
Artikli 369 lõige 1 |
|
V lisa punkt 3 |
Artikli 369 lõige 2 |
|
|
Artikli 370 lõige 1 |
|
V lisa punkt 5 |
Artikli 371 lõige 1 |
|
V lisa punkt 5 |
Artikli 371 lõige 2 |
|
|
Artikkel 372 |
|
V lisa punkt 5a |
Artikkel 373 |
|
V lisa punkt 5b |
Artikli 374 lõige 1 |
|
V lisa punkt 5c |
Artikli 374 lõige 2 |
|
V lisa punkt 5d |
Artikli 374 lõige 3 |
|
V lisa punkt 5d |
Artikli 374 lõige 4 |
|
V lisa punkt 5d |
Artikli 374 lõige 5 |
|
V lisa punkt 5d |
Artikli 374 lõige 6 |
|
V lisa punkt 5d |
Artikli 374 lõige 7 |
|
|
Artikli 375 lõige 1 |
|
V lisa punkt 5a |
Artikli 375 lõige 2 |
|
V lisa punkt 5e |
Artikli 376 lõige 1 |
|
V lisa punkt 5f |
Artikli 376 lõige 2 |
|
V lisa punkt 5g |
Artikli 376 lõige 3 |
|
V lisa punkt 5h |
Artikli 376 lõige 4 |
|
V lisa punkt 5h |
Artikli 376 lõige 5 |
|
V lisa punkt 5i |
Artikli 376 lõige 6 |
|
V lisa punkt 5 |
Artikkel 377 |
|
V lisa punkt 5l |
Artikkel 378 |
|
II lisa punkt 1 |
Artikli 379 lõige 1 |
|
II lisa punkt 2 |
Artikli 379 lõige 2 |
|
II lisa punkt 3 |
Artikli 379 lõige 3 |
|
II lisa punkt 2 |
Artikkel 380 |
|
II lisa punkt 4 |
Artikkel 381 |
|
|
Artikkel 382 |
|
|
Artikkel 383 |
|
|
Artikkel 384 |
|
|
Artikkel 385 |
|
|
Artikkel 386 |
|
|
Artikkel 387 |
|
Artikli 28 lõige 1 |
Artikkel 388 |
|
|
Artikkel 389 |
Artikli 106 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 390 lõige 1 |
Artikli 106 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 390 lõige 2 |
|
|
Artikli 390 lõige 3 |
|
Artikli 29 lõige 1 |
Artikli 390 lõige 4 |
|
Artikli 30 lõige 1 |
Artikli 390 lõige 5 |
|
Artikli 29 lõige 2 |
Artikli 390 lõige 6 |
Artikli 106 lõike 2 esimene lõik |
|
Artikli 390 lõige 7 |
Artikli 106 lõige 3 |
|
Artikli 390 lõige 8 |
Artikli 106 lõike 2 teine ja kolmas lõik |
|
Artikkel 391 |
Artikkel 107 |
|
Artikkel 392 |
Artikkel 108 |
|
Artikkel 393 |
Artikkel 109 |
|
Artikli 394 lõige 1 |
Artikli 110 lõige 1 |
|
Artikli 394 lõige 2 |
Artikli 110 lõige 1 |
|
Artikli 394 lõiked 3 ja 4 |
Artikli 110 lõige 2 |
|
Artikli 394 lõige 4 |
Artikli 110 lõige 2 |
|
Artikli 395 lõige 1 |
Artikli 111 lõige 1 |
|
Artikli 395 lõige 2 |
|
|
Artikli 395 lõige 3 |
Artikli 111 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 395 lõige 4 |
|
Artikli 30 lõige 4 |
Artikli 395 lõige 5 |
|
Artikkel 31 |
Artikli 395 lõige 6 |
|
|
Artikli 395 lõige 7 |
|
|
Artikli 395 lõige 8 |
|
|
Artikli 396 lõige 1 |
Artikli 111 lõike 4 esimene ja teine lõik |
|
Artikli 396 lõige 2 |
|
|
Artikli 397 lõige 1 |
|
VI lisa punkt 1 |
Artikli 397 lõige 2 |
|
VI lisa punkt 2 |
Artikli 397 lõige 3 |
|
VI lisa punkt 3 |
Artikkel 398 |
|
Artikli 32 lõige 1 |
Artikli 399 lõige 1 |
Artikli 112 lõige 1 |
|
Artikli 399 lõige 2 |
Artikli 112 lõige 2 |
|
Artikli 399 lõige 3 |
Artikli 112 lõige 3 |
|
Artikli 399 lõige 4 |
Artikli 110 lõige 3 |
|
Artikli 400 lõige 1 |
Artikli 113 lõige 3 |
|
Artikli 400 lõige 2 |
Artikli 113 lõige 4 |
|
Artikli 400 lõige 3 |
|
|
Artikli 401 lõige 1 |
Artikli 114 lõige 1 |
|
Artikli 401 lõige 2 |
Artikli 114 lõige 2 |
|
Artikli 401 lõige 3 |
Artikli 114 lõige 3 |
|
Artikli 402 lõige 1 |
Artikli 115 lõige 1 |
|
Artikli 402 lõige 2 |
Artikli 115 lõige 2 |
|
Artikli 402 lõige 3 |
|
|
Artikli 403 lõige 1 |
Artikli 117 lõige 1 |
|
Artikli 403 lõige 2 |
Artikli 117 lõige 2 |
|
Artikkel 404 |
Artikli 122a lõige 8 |
|
Artikli 405 lõige 1 |
Artikli 122a lõige 1 |
|
Artikli 405 lõige 2 |
Artikli 122a lõige 2 |
|
Artikli 405 lõige 3 |
Artikli 122a lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 405 lõige 4 |
Artikli 122a lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 406 lõige 1 |
Artikli 122a lõige 4 ja artikli 122a lõike 5 teine lõik |
|
Artikli 406 lõige 2 |
Artikli 122a lõike 5 esimene lõik ja artikli 122a lõike 6 esimene lõik |
|
Artikkel 407 |
Artikli 122a lõike 5 esimene lõik |
|
Artikkel 408 |
Artikli 122a lõike 6 esimene ja teine lõik |
|
Artikkel 409 |
Artikli 122a lõige 7 |
|
Artikkel 410 |
Artikli 122a lõige 10 |
|
Artikkel 411 |
|
|
Artikkel 412 |
|
|
Artikkel 413 |
|
|
Artikkel 414 |
|
|
Artikkel 415 |
|
|
Artikkel 416 |
|
|
Artikkel 417 |
|
|
Artikkel 418 |
|
|
Artikkel 419 |
|
|
Artikkel 420 |
|
|
Artikkel 421 |
|
|
Artikkel 422 |
|
|
Artikkel 423 |
|
|
Artikkel 424 |
|
|
Artikkel 425 |
|
|
Artikkel 426 |
|
|
Artikkel 427 |
|
|
Artikkel 428 |
|
|
Artikkel 429 |
|
|
Artikkel 430 |
|
|
Artikli 431 lõige 1 |
Artikli 145 lõige 1 |
|
Artikli 431 lõige 2 |
Artikli 145 lõige 2 |
|
Artikli 431 lõige 3 |
Artikli 145 lõige 3 |
|
Artikli 431 lõige 4 |
Artikli 145 lõige 4 |
|
Artikli 432 lõige 1 |
XII lisa 1. osa punkt 1 ja artikli 146 lõige 1 |
|
Artikli 432 lõige 2 |
Artikli 146 lõige 2 ja XII lisa 1. osa punktid 2 ja 3 |
|
Artikli 432 lõige 3 |
Artikli 146 lõige 3 |
|
Artikkel 433 |
Artikkel 147 ja XII lisa 1. osa punkt 4 |
|
Artikli 434 lõige 1 |
Artikkel 148 |
|
Artikli 434 lõige 2 |
|
|
Artikli 435 lõige 1 |
XII lisa 2. osa punkt 1 |
|
Artikli 435 lõige 2 |
|
|
Artikkel 436 |
XII lisa 2. osa punkt 2 |
|
Artikkel 437 |
|
|
Artikkel 438 |
XII lisa 2. osa punktid 4 ja 8 |
|
Artikkel 439 |
XII lisa 2. osa punkt 5 |
|
Artikkel 440 |
|
|
Artikkel 441 |
|
|
Artikkel 442 |
XII lisa 2. osa punkt 6 |
|
Artikkel 443 |
|
|
Artikkel 444 |
XII lisa 2. osa punkt 7 |
|
Artikkel 445 |
XII lisa 2. osa punkt 9 |
|
Artikkel 446 |
XII lisa 2. osa punkt 11 |
|
Artikkel 447 |
XII lisa 2. osa punkt 12 |
|
Artikkel 448 |
XII lisa 2. osa punkt 13 |
|
Artikkel 449 |
XII lisa 2. osa punkt 14 |
|
Artikkel 450 |
XII lisa 2. osa punkt 15 |
|
Artikkel 451 |
|
|
Artikkel 452 |
XII lisa 3. osa punkt 1 |
|
Artikkel 453 |
XII lisa 3. osa punkt 2 |
|
Artikkel 454 |
XII lisa 3. osa punkt 3 |
|
Artikkel 455 |
|
|
Artikli 456 esimene lõik |
Artikli 150 lõige 1 |
Artikkel 41 |
Artikli 456 teine lõik |
|
|
Artikkel 457 |
|
|
Artikkel 458 |
|
|
Artikkel 459 |
|
|
Artikkel 460 |
|
|
Artikkel 461 |
|
|
Artikli 462, lõige 1 |
Artikkel 151a |
|
Artikli 462 lõige 2 |
Artikkel 151a |
|
Artikli 462 lõige 3 |
Artikkel 151a |
|
Artikli 462 lõige 4 |
|
|
Artikli 462 lõige 5 |
|
|
Artikkel 463 |
|
|
Artikkel 464 |
|
|
Artikkel 465 |
|
|
Artikkel 466 |
|
|
Artikkel 467 |
|
|
Artikkel 468 |
|
|
Artikkel 469 |
|
|
Artikkel 470 |
|
|
Artikkel 471 |
|
|
Artikkel 472 |
|
|
Artikkel 473 |
|
|
Artikkel 474 |
|
|
Artikkel 475 |
|
|
Artikkel 476 |
|
|
Artikkel 477 |
|
|
Artikkel 478 |
|
|
Artikkel 479 |
|
|
Artikkel 480 |
|
|
Artikkel 481 |
|
|
Artikkel 482 |
|
|
Artikkel 483 |
|
|
Artikkel 484 |
|
|
Artikkel 485 |
|
|
Artikkel 486 |
|
|
Artikkel 487 |
|
|
Artikkel 488 |
|
|
Artikkel 489 |
|
|
Artikkel 490 |
|
|
Artikkel 491 |
|
|
Artikkel 492 |
|
|
Artikli 493 lõige 1 |
|
|
Artikli 493 lõige 2 |
|
|
Artikkel 494 |
|
|
Artikkel 495 |
|
|
Artikkel 496 |
|
|
Artikkel 497 |
|
|
Artikkel 498 |
|
|
Artikkel 499 |
|
|
Artikkel 500 |
|
|
Artikkel 501 |
|
|
Artikkel 502 |
|
|
Artikkel 503 |
|
|
Artikkel 504 |
|
|
Artikkel 505 |
|
|
Artikkel 506 |
|
|
Artikkel 507 |
|
|
Artikkel 508 |
|
|
Artikkel 509 |
|
|
Artikkel 510 |
|
|
Artikkel 511 |
|
|
Artikkel 512 |
|
|
Artikkel 513 |
|
|
Artikkel 514 |
|
|
Artikkel 515 |
|
|
Artikkel 516 |
|
|
Artikkel 517 |
|
|
Artikkel 518 |
|
|
Artikkel 519 |
|
|
Artikkel 520 |
|
|
Artikkel 521 |
|
|
I lisa |
II lisa |
|
II lisa |
IV lisa |
|
III lisa |
|
|
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
( 3 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 4 ) ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
( 9 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 11 ) ELT L 302, 17.11.2009, lk 1.
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).
( 14 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 48.
( 15 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).
( 18 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1.
( 19 ) ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.
( 20 ) EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5.
( 21 ) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).
( 22 ) ELT C 119, 25.4.2013, lk 1.
( 23 ) ELT L 3, 7.1.2004, lk 36.
( 24 ) Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).
( 25 ) Komisjoni 22. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1205/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 7 (ELT L 305, 23.11.2011, lk 16).
( 26 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27.
( 27 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
( *1 ) ELT L 176, 27.6.2013, p.1.”;