This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006L0048-20130701
Directive 2006/48/EC of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions (recast) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006 , krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006 , krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst)
No longer in force
2006L0048 — ET — 01.07.2013 — 011.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (EÜT L 177, 30.6.2006, p.1) |
Muudetud:
Muudetud:
|
L 112 |
10 |
24.4.2012 |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/48/EÜ,
14. juuni 2006,
krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, ( 2 )
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) ( 4 ) on mitu korda oluliselt muudetud. Nüüd, kui on tehtud uusi muudatusi kõnealusesse direktiivi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada. |
|
(2) |
Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse lihtsustamiseks on vaja kõrvaldada kõige suuremaid takistusi tekitavad erinevused liikmesriikide seadustes kõnealuste asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjade osas. |
|
(3) |
Käesolev direktiiv on peamine vahend siseturu ülesehitamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohalt krediidiasutuste vallas. |
|
(4) |
Komisjoni 11. mai 1999. aasta teatises pealkirjaga „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” nimetatakse erinevaid eesmärke, mis on vaja täita finantsteenuste siseturu loomise lõpuleviimiseks. Euroopa Ülemkogu kehtestas 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis eesmärgi viia tegevuskava ellu 2005. aastaks. Omavahendeid puudutavate sätete uuesti sõnastamine on tegevuskava oluline element. |
|
(5) |
Krediidiasutuste tegevuse koordineerimiseks võetavaid meetmeid tuleks nii hoiuste kaitsmise kui ka krediidiasutustevahelises konkurentsis võrdsete tingimuste loomise huvides kohaldada kõigi nimetatud asutuste suhtes. Siiski tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid objektiivseid erinevusi nende põhikirjades ja töö eesmärkides. |
|
(6) |
Seetõttu peaks nimetatud meetmete reguleerimisala olema võimalikult ulatuslik ja hõlmama kõiki asutusi, mis tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pideva võlakirjade ja muude samalaadsete väärtpaberite väljalaskmisena või oma arvel ja nimel laenude andmisena. Nende krediidiasutuste jaoks, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldada ei saa, tuleks ette näha erandid. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud täiendavad erivolitused lubamaks krediidiasutustel teostada teatavaid tegevusi ja võtta ette teatavat liiki toiminguid. |
|
(7) |
Asjakohane on kohaldada sellist ühtlustatuse astet, mis on vajalik ja piisav selleks, et tagada tegevuslubade andmise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemide vastastikune tunnustamine, mistõttu on võimalik anda välja üksainus, ühenduse kõigis osades tunnustatud tegevusluba ja rakendada asukohaliikmesriigipoolse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve põhimõtet. Seetõttu tuleks programmi esitamise nõuet käsitada vahendina, mis võimaldab pädevatel ametiasutustel langetada otsuse objektiivsete kriteeriumide alusel ning täpsemate andmete põhjal. Samas peaks olema siiski võimalik teatav paindlikkus krediidiasutuste õiguslikku vormi puudutavate nõuete osas, mis on seotud pankade kohta kasutatavate nimede kaitsega. |
|
(8) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt krediidiasutuste asutamise ja tegevuse ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eeskirjade kehtestamist, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja need on seetõttu kavandatud tegevuste ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
|
(9) |
Krediidiasutustele esitatavad võrdväärsed finantsnõuded on vajalikud selleks, et tagada hoiustajatele sarnased tagatised ja samalaadsetele krediidiasutustele õiglased konkurentsitingimused. Kuni edasise kooskõlastamiseni tuleks kindlaks määrata vajalikud struktuurilised suhtarvud, mis võimaldaksid riikide ametiasutuste vahelise koostöö raames jälgida samalaadsete krediidiasutuste seisundit standardmeetodite kohaselt. Selline kord peaks aitama järk-järgult ühtlustada liikmesriikides kehtestatud ja seal kohaldatavate koefitsientide süsteemid. Siiski tuleb eristada krediidiasutuste usaldusväärse juhtimise tagamiseks mõeldud koefitsiente neist, mis on kehtestatud majandus- ja rahanduspoliitika jaoks. |
|
(10) |
Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad ametiasutused ei tohi anda tegevusluba või peavad selle kehtetuks tunnistama, kui sellised tegurid nagu äriplaanide sisu, tegevuse geograafiline haare või reaalne tegevus näitavad selgelt, et krediidiasutus on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks sel eesmärgil, et hoida kõrvale rangematest nõudmistest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt tegutseb või kavatseb tegutseda. Kui nimetatud tegurid seda selgelt ei näita, aga enamus pangakontserni üksuste koguvarast asub mõnes teises liikmesriigis, mille pädevad ametiasutused teostavad konsolideeritud järelevalvet, peaks vastutus konsolideeritud järelevalve teostamise eest seoses artiklitega 125 ja 126 muutuma üksnes antud pädevate ametiasutuste nõusolekul. Juriidilisest isikust krediidiasutusel peaks olema tegevusluba sellest liikmesriigist, kus on tema registrijärgne asukoht. Juriidilise isiku õigusteta krediidiasutuse peakontor peaks asuma liikmesriigis, milles talle on tegevusluba antud. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid nõudma, et krediidiasutuse peakontor paikneks alati oma päritoluliikmesriigis ning et ta seal ka tegelikult tegutseks. |
|
(11) |
Pädevad ametiasutused ei tohi anda krediidiasutusele tegevusluba ega tema luba pikendada, kui on tõenäoline, et märkimisväärse seose tõttu nimetatud asutuse ja teiste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel ei saa pädevad ametiasutused järelevalvet tõhusalt teostada. Selles osas peaksid juba tegevusloa saanud krediidiasutused samuti vastama pädevate ametiasutuste nõuetele. |
|
(12) |
Järelevalve teostajate töö tõhususele osutamine hõlmab ka konsolideeritud järelevalvet, mida tuleks krediidiasutuste puhul teostada, kui ühenduse õigusnormid seda ette näevad. Sellistel juhtudel peaksid ametiasutused, kellele on esitatud avaldus tegevusloa saamiseks, suutma välja selgitada ametiasutused, kes on pädevad teostama konsolideeritud järelevalvet nimetatud krediidiasutuses. |
|
(13) |
Käesolev direktiiv võimaldab liikmesriikidel ja/või pädevatel ametiasutustel kohaldada kapitalinõudeid konsolideerimata ja konsolideeritud alusel ning jätta neid konsolideerimata alusel kohaldamata, kui see on asjakohane. Konsolideerimata, konsolideeritud ja piiriülene konsolideeritud järelevalve on kasulikud vahendid krediidiasutuste kontrollimiseks. Käesolev direktiiv võimaldab pädevatel ametiasutustel toetada piiriüleseid asutusi soodustades nendevahelist koostööd. Pädevad ametiasutused peaksid jätkama artiklite 42, 131 ja 141 kasutamist, et kooskõlastada oma tegevusi ja teabenõudeid. |
|
(14) |
Oma päritoluriigis tegevusloa saanud krediidiasutustel peaks olema lubatud tegutseda kõigil I lisas loetletud tegevusaladel kogu ühenduses, luues selleks filiaale või osutades teenuseid. |
|
(15) |
Liikmesriigid võivad ühtlasi kehtestada nende pädevatelt ametiasutustelt tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes rangemad eeskirjad kui need, mis on kehtestatud artikli 9 lõike 1 esimeses taandes, artikli 9 teises lõikes, artiklites 12, 19 kuni 21, 44 kuni 52, 75 ja 120 kuni 122. Liikmesriigid võivad ühtlasi nõuda artiklist 123 kinni pidamist individuaalsel või muul alusel ja et artikli 73 lõikes 2 kirjeldatud osalist konsolideerimist kohaldatakse kontserni muudele tasanditele. |
|
(16) |
Otstarbekas on laiendada vastastikust tunnustamist I lisas loetletud tegevusaladele, kui seal tegutsevad finantseerimisasutused, mis on krediidiasutuste tütarettevõtjad, tingimusel et nimetatud tütarettevõtjad kuuluvad oma emaettevõtjat hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ja et nad vastavad teatavatele rangetele nõuetele. |
|
(17) |
Vastuvõtval liikmesriigil võiks olla õigus seoses asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisega nõuda konkreetsete siseriiklike õigus- ja haldusnormide täitmist asutustelt, kellele nende päritoluliikmesriigis ei ole antud luba tegutseda krediidiasutusena, ja seoses tegevusaladega, mida ei ole I lisas loetletud, tingimusel et nimetatud õigus- ja haldusnormid on ühelt poolt kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja toimivad üldise hüvangu nimel, ning teiselt poolt ei kehti selliste asutuste ja tegevusalade suhtes nende päritoluliikmesriigi õigus- või haldusnormides kehtestatud samasugused eeskirjad. |
|
(18) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et miski ei takistaks vastastikku tunnustatavatel tegevusaladel tegutsemist samal moel nagu päritoluliikmesriigis, tingimusel et tegevus ei ole vastuolus vastuvõtva liikmesriigi üldist hüvangut kaitsvate õigusnormidega. |
|
(19) |
Väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid olema kõigis liikmesriikides samalaadsed. Oluline on sätestada, et sellised eeskirjad ei oleks soodsamad kui mõnest teisest liikmesriigist pärineva asutuse filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad. Ühendusel peaks olema õigus sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, milles sätestatakse eeskirjad, mille alusel tagatakse selliste filiaalide samalaadne kohtlemine kogu ühenduse territooriumil. Asutamislepingu artikli 49 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja asutamisvabadus peaksid laienema kolmandatest riikidest tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalidele ainult neis liikmesriikides, kus nad on asutatud. |
|
(20) |
Ühendus ja kolmandad riigid peaksid jõudma vastastikusele kokkuleppele, mis võimaldaks konsolideeritud järelevalvet teostada geograafiliselt võimalikult ulatuslikus piirkonnas. |
|
(21) |
Vastutus krediidiasutuse usaldusväärsuse, eriti maksevõimelisuse järelevalve eest peaks lasuma krediidiasutuse päritoluliikmesriigil. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused peaksid vastutama filiaalide likviidsuse ja rahapoliitika järelevalve eest. Tururiski järelevalve osas peaksid asukohaliikmesriigi ja võõrustava liikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd tegema. |
|
(22) |
Panganduse siseturu tõrgeteta toimimiseks on lisaks õigusnormidele vaja ka tihedat ja regulaarset koostööd ning reguleeriva ja järelevalve alase tegevuse oluliselt suuremat lähendamist liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Selleks tuleks eelkõige konkreetsete krediidiasutustega seotud probleeme arutada ja vastastikku teavet vahetada komisjoni otsusega 2004/5/EÜ ( 5 ) loodud Euroopa pangajärelevalvete komitees. Vastastikune teabevahetus ei tohiks mingil juhul asendada kahepoolset koostööd. Ilma et see piiraks nende tegelikke kontrollivolitusi, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel ametiasutustel olema õigus kontrollida edasilükkamatul juhul omal algatusel või päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste algatust järgides seda, kas nende territooriumil asutatud krediidiasutuse tegevus on kooskõlas vastavate seadustega, heade juhtimis- ja raamatupidamistavade ning piisava sisekontrolli põhimõtetega. |
|
(23) |
Otstarbekas on võimaldada teabevahetust pädevate ametiasutuste ja selliste ametiasutuste või organite vahel, kelle ülesandeks on aidata kaasa rahandussüsteemi stabiilsuse tugevdamisele. Edastatud andmete konfidentsiaalsuse säilitamiseks peaks adressaatide loetelu jääma rangelt piiritletuks. |
|
(24) |
Teatavad toimingud nagu pettus ja siseringiinfo valdaja eeskirja rikkumine võivad kahjustada finantssüsteemi stabiilsust ja ühtsust isegi siis, kui need puudutavad teisi asutusi peale krediidiasutuste. Tuleb täpsustada, mis tingimustel on teabevahetus sellistel juhtudel lubatud. |
|
(25) |
Kui on kindlaks määratud, et andmeid võib avalikustada ainult pädevate ametiasutuste selgesõnalise kokkuleppe alusel, peaks ametiasutustel olema vajaduse korral õigus seada kokkuleppele ranged tingimused. |
|
(26) |
Teabevahetus peaks olema lubatud ühelt poolt pädevate ametiasutuste ning teiselt poolt keskpankade ja muude rahandusasutustega sarnaste ülesannetega asutuste ning vajaduse korral ka muude maksusüsteemi järelevalve eest vastutavate ametiasutuste vahel. |
|
(27) |
Järelevalve tugevdamiseks krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise üle ning krediidiasutuste klientide kaitseks peaks audiitorid olema kohustatud viivitamata teavitama pädevaid ametiasutusi, kui nad saavad oma ametiülesandeid täites teadlikuks asjaoludest, millel võib olla tõsine mõju krediidiasutuste finantsolukorrale või haldus- ja raamatupidamiskorraldusele. Samal põhjusel peaksid liikmesriigid nägema ette, et selline kohustus on audiitoril kõikidel nendel juhtudel, kui ta oma tööülesandeid täites avastab nimetatud asjaolud krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ettevõtja puhul. Audiitorite kohustus vajaduse korral edastada pädevatele ametiasutustele teatavad krediidiasutust puudutavad asjaolud ja otsused, mida nad avastavad oma tööülesannete täitmise käigus seoses mõne teise ettevõtjaga, kes ei ole finantseerimisasutus, ei tohiks muuta nende tööülesannete olemust nimetatud ettevõttes ega nende täitmise korda. |
|
(28) |
Käesolevas direktiivis täpsustatakse kriteeriumid, millele teatavad omavahendite kirjed peavad vastama, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kohaldada rangemaid sätteid. |
|
(29) |
Omavahendite koosseisu kuuluvate kirjete olemuse põhjal eristatakse käesolevas direktiivis esmaste omavahendite koosseisu kuuluvad kirjed täiendavate omavahendite kirjetest. |
|
(30) |
Kajastamaks tõsiasja, et elemendid, mis kuuluvad täiendavate omavahendite koosseisu, erinevad oma olemuselt esmaste omavahendite koosseisu kuuluvatest omavahenditest, ei tohiks omavahendite koosseisu kuuluvate täiendavate omavahendite hulk olla suurem esmastest omavahenditest. Lisaks sellele ei tohiks täiendavate omavahendite teatavaid elemente hõlmata rohkem kui 50 % ulatuses esmastest omavahenditest. |
|
(31) |
Konkurentsi moonutamise vältimiseks ei tohiks avalik-õiguslike krediidiasutuste omavahenditesse kaasata nimetatud asutustele liikmesriigi või kohalike omavalitsuste poolt antud tagatisi. |
|
(32) |
Kui järelevalve teostamise käigus on vaja kindlaks määrata krediidiasutuste grupi konsolideeritud omavahendite hulk, tuleks arvutused teostada vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. |
|
(33) |
Omavahendite ja nende piisavuse arvutamiseks krediidiasutusele avanevate riskide seisukohast ning riskide kontsentreerumise hindamiseks kasutatav konkreetne arvutusmeetod peaks võtma arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta) ( 6 ), mis sisaldab teatavaid nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) ( 7 ) sätete muudatusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) ( 8 ), olenevalt sellest, kummaga reguleeritakse siseriiklikus õiguses krediidiasutuste raamatupidamist. |
|
(34) |
Miinimumkapitali nõuetel on krediidiasutuste järelevalves ja järelevalvemetoodika vastastikusel tunnustamisel keskne tähtsus. Seoses sellega tuleks miinimumkapitali nõudeid käsitlevaid sätteid vaadelda koos krediidiasutuste järelevalve põhimeetodite ühtlustamiseks mõeldud muude konkreetsete vahenditega. |
|
(35) |
Konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks ja pangandussüsteemi tugevdamiseks siseturul on asjakohane näha ette miinimumkapitali ühised nõuded. |
|
(36) |
Piisava maksevõime tagamiseks on oluline näha ette miinimumkapitali nõuded, millega varasid ja bilansiväliseid kirjeid kaalutakse vastavalt nende riskiastmele. |
|
(37) |
Antud punktis võttis Baseli pangajärelevalve komitee 26. juunil 2004 vastu raamkokkuleppe kapitali mõõtmise ja kapitalinõuete rahvusvahelise lähendamise kohta. Krediidiasutuste miinimumkapitali nõudeid käsitlevad käesoleva direktiivi sätted ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006 direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 9 ) on samaväärsed Baseli raamkokkuleppe sätetega. |
|
(38) |
Väga oluline on võtta arvesse ühenduse krediidiasutuste mitmekesisust, kasutades krediidiriski katmiseks miinimumkapitali nõuete arvutamisel mitmesuguseid võimalusi, mille riskitundlikkuse ja arengunõuete tase on erinev. Asjaolu, et kasutatakse välisreitinguid ja krediidiasutuste sisehinnangul põhinevat lähenemist teatavatele krediidiriski parameetritele, viitab krediidiriski eeskirjade riskitundlikkuse ja usaldusväärsuse märkimisväärsele kasvule. Krediidiasutustele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks. Käesolevas direktiivis sätestatud krediidiriski meetmete kohaldamiseks vajalike kalkulatsioonide esitamisel peavad krediidiasutused kohandama oma andmetöötluse vajadusi klientide õiguspäraste andmekaitsehuvidega vastavalt kehtivatele ühenduse andmekaitse õigusaktidele, sealjuures tõhustades krediidiasutuste krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsesse, et teha kättesaadavaks meetodid krediidiasutuste normatiivsete omavahendite nõuete kindlaks määramiseks, mis kajastaksid konkreetsete krediidiasutuste protsesside keerukust. Andmete töötlemine peaks toimuma vastavalt isikuandmete vahendamist käsitlevatele eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 10 ). Sellega seoses peaks klientidega seotud riskide võtmise ja juhtimisega seonduvate andmete töötlus hõlmama krediidiriski juhtimise ja mõõtmise süsteemide arendamist ja valideerimist. See ei teeni mitte ainult krediidiasutuste õiguspäraseid huve, vaid ka antud direktiivi eesmärki kasutada paremaid riski mõõtmise ja juhtimise meetodeid ning rakendada neid ühtlasi normatiivsete omavahendite eesmärgil. |
|
(39) |
Nii väliste kui ka krediidiasutuste oma hinnangute või sisereitingute kasutamisel tuleks arvesse võtta, et praegu koostatakse vaid viimatinimetatuid ühenduse tunnustamisprotsessile alluva üksuse – finantseerimisasutuse enese poolt. Välisreitingute puhul kasutatakse tunnustatud reitinguagentuuride tooteid, mis ei allu praegu ühenduse tunnustamisprotsessile. Arvestades välisreitingute tähtsust seoses kapitalinõuete arvestamisega käesoleva direktiivi alusel, tuleb jälgida asjakohast reitinguagentuuride tunnustamis- ja järelevalveprotsessi. |
|
(40) |
Miinimumkapitali nõuded peaksid olema asjaomaste riskidega proportsionaalsed. Eelkõige tuleks nõuete puhul arvesse võtta riskitasemete vähendamist, mis tuleneb suhteliselt väikeste riskipositsioonide suurest arvust. |
|
(41) |
Käesoleva direktiivi sätted vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, võttes eelkõige arvesse krediidiasutuste vahelisi erinevusi suuruse, tegevuse mahu ja tegevusvaldkondade osas. Proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamine tähendab ühtlasi seda, et jaenõuete osas võetakse arvesse kõige lihtsamaid võimalikke reitingumenetlusi, isegi sisereitingutel põhineva meetodi (IRB meetodi) kasutamisel. |
|
(42) |
Käesoleva direktiivi „arenev olemus” võimaldab krediidiasutustel valida kolme erineva keerukusastmega meetodi vahel. Selleks et võimaldada eriti väikestel krediidiasutustel valida riskitundlikum IRB meetod, tuleks pädevatel ametiasutustel rakendada artikli 89 lõike 1 punktide a ja b sätteid, kui see on asjakohane. Nimetatud sätteid tuleks tõlgendada selliselt, et artikli 86 lõike 1 punktides a ja b märgitud riskipositsiooni klassid hõlmavad kõiki riskipositsioone, mida on käesolevas direktiivis nendega – otseselt või kaudselt – võrdselt käsitletud. Üldjuhul ei tohiks pädevad ametiasutused diskrimineerida järelevalveprotsessi käigus kolmest meetodist lähtuvalt, s.t standardmeetodite sätteid rakendavate krediidiasutuste tegevust ei kontrollita ainuüksi selle tõttu rangemalt. |
|
(43) |
Krediidiriski maandamise tehnikaid tuleks rohkem arvesse võtta, tagades samas asjaomaste eeskirjadega, et põhjendamatu arvessevõtmine ei kahjustaks maksevõimet. Võimaluste piires tuleb standardmeetodi, aga ka muude meetodite puhul arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide olemasolevat tavapärast pangatagatist krediidiriski maandamiseks. |
|
(44) |
Tagamaks et miinimumkapitali nõuete puhul võetakse asjakohaselt arvesse krediidiasutuste väärtpaberistamise tehingutest ja investeeringutest tulenevaid riske ja riskide vähendamist, tuleb näha ette eeskirjad, milles sätestatakse selliste tehingute ja investeeringute riskitundlik ja usaldusväärne käsitlemine. |
|
(45) |
Operatsioonirisk on krediidiasutuste jaoks märkimisväärne risk, mis tuleb katta omavahenditest. Väga oluline on võtta arvesse ühenduse krediidiasutuste mitmekesisust, kasutades operatsiooniriski katmiseks miinimumkapitali nõuete arvutamisel mitmesuguseid võimalusi, mille riskitundlikkuse ja arengunõuete tase on erinev. Krediidiasutustele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks. Pidades silmas, et operatsiooniriskide mõõtmise ja juhtimise tehnika on alles arengufaasis, tuleks eeskirju vastavalt vajadusele läbi vaadata ja ajakohastada, sealhulgas seoses eri ärivaldkondi puudutavate nõuete ja riskide maandamise tehnikate arvessevõtmisega. Sellest lähtuvalt tuleks operatsiooniriski kapitalinõuete lihtsate meetodite kohaldamisel pöörata erilist tähelepanu kindlustusega arvestamisele. |
|
(46) |
Et tagada kontserni kuuluvate krediidiasutuste piisav maksevõime, on väga oluline, et miinimumkapitali nõudeid kohaldatakse vastavalt kontserni konsolideeritud finantsolukorrale. Tagamaks et omavahendid on kontsernis asjakohaselt jaotatud ja vajaduse korral on võimalik nendega hoiuseid kaitsta, tuleks miinimumkapitali nõudeid kohaldada kõikide kontserni kuuluvate krediidiasutuste suhtes, kui seda eesmärki ei ole võimalik muul viisil tõhusalt saavutada. |
|
(47) |
Krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise põhieeskirjad tuleks ühtlustada. Liikmesriikidel peaks sellegipoolest olema võimalik vastu võtta rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas direktiivis. |
|
(48) |
Krediidiasutuse suure riskide kontsentreerumise jälgimine ja kontroll peaksid moodustama lahutamatu osa tema üle teostatavast järelevalvest. Seepärast võib riskide liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide grupile kaasneda liiga suur kahjurisk. Sellist olukorda võib pidada krediidiasutuse maksevõimet kahjustavaks. |
|
(49) |
Et krediidiasutused siseturul konkureerivad, peaksid jälgimisnõuded olema ühenduse kõigis osades ühesugused. |
|
(50) |
Kuigi suurte riskide kontsentreerumise piiramiseks on asjakohane võtta riskipositsioonide määratlemisel aluseks krediidiriski minimaalse omakapitali nõuete suhtes kohaldatav määratlus, ei ole põhimõtteliselt õige viidata riski kaalumistele või riskiastmetele. Riski kaalumine ja riskiastmed võeti kasutusele selleks, et kehtestada krediidiasutuste krediidiriski katmiseks üldine maksevõime nõue. Et piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus võib kanda üksikkliendi või omavahel seotud klientide grupi tõttu, on otstarbekas kasutada selliseid suure riskide kontsentratsiooni määratlemise eeskirju, mille puhul võetakse arvesse riskipositsioonide nominaalväärtusi ilma riske kaalumata või riskiastmeid määramata. |
|
(51) |
Kuigi arvutamistingimuste piiramiseks on suurt riskide kontsentreerumist käsitlevate sätete edasise läbivaatamiseni soovitatav võtta krediidiriskide maandamise mõju arvesse samal viisil nagu miinimumkapitali nõuete puhul, koostati krediidiriskide maandamise eeskirjad olukorras, kus üldine diversifitseeritud krediidirisk tuleneb suure arvu vastaspooltega seotud riskipositsioonidest. Sellest tulenevalt tuleks tagada usaldatavusnormatiivide täitmine selliste suure riskide kontsentreerumise piiramiseks ettenähtud tehnikate heakskiitmisel, mille eesmärk on piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus võib kanda üksikkliendi või omavahel seotud klientide grupi tõttu. |
|
(52) |
Eriti ettevaatlikult tuleb toimida siis, kui krediidiasutusel tekib riskipositsioon seoses oma emaettevõtja või oma emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega. Krediidiasutuste riskipositsioonide haldamine peaks toimuma täiesti sõltumatult, kooskõlas heade pangandustavadega ja arvestamata mingeid muid kaalutlusi. Kui krediidiasutuses otseselt või kaudselt olulist osalust omavate isikute tegevus mõjub negatiivselt kõnealuse krediidiasutuse arukale ja usaldusväärsele juhtimisele, peaksid pädevad ametiasutused võtma vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Suure riskide kontsentreerumise puhul tuleks kehtestada eri reeglid, sealhulgas rangemad piirangud riskipositsioonidele, mis krediidiasutusel tekivad oma kontserni sees. Selliseid reegleid ei ole vaja kohaldada siis, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või kui teised tütarettevõtjad on kas krediidi- või finantseerimisasutused või krediidiasutuse abiettevõtjad, tingimusel et kõigi selliste ettevõtjate üle toimub konsolideeritud järelevalve. |
|
(53) |
Krediidiasutused peaksid tagama, et nende sisekapital on nii koguseliselt, kvaliteedilt kui ka jaotumise seisukohast piisav, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. Sellest tulenevalt peaksid krediidiasutustel olema strateegiad ja protsessid oma sisekapitali piisavuse hindamiseks ja säilitamiseks. |
|
(54) |
Pädevate ametiasutuste ülesanne on teha kindlaks, et krediidiasutustel on hea organisatsiooniline struktuur ja piisavalt omavahendeid, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. |
|
(55) |
Panganduse siseturu tõhusaks toimimiseks peaks Euroopa pangajärelevalve komitee aitama kaasa käesoleva direktiivi järjepidevale kohaldamisele ja järelevalve alase tegevuse lähendamisele kogu ühenduse piires ning edastama ühenduse institutsioonidele igal aastal teavet tehtud edusammude kohta. |
|
(56) |
Samal põhjusel ja tagamaks, et mitmes liikmesriigis tegutsevad ühenduse krediidiasutused ei oleks liikmesriikide pädevate ametiasutuste loa andmise ja järelevalvega seotud pidevate kohustuste tulemusel ebaproportsionaalselt koormatud, on väga oluline suurendada märkimisväärselt pädevate ametiasutuste vahelist koostööd. Sellega seoses tuleks suurendada konsolideeritud järelevalve eest vastutavate asutuste rolli. Euroopa pangajärelevalvete komitee peaks sellist koostööd toetama ja suurendama. |
|
(57) |
Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk on eelkõige krediidiasutuste hoiustajate huvide kaitse ja rahandussüsteemi stabiilsuse tagamine. |
|
(58) |
Selleks et konsolideeritud järelevalve oleks tõhus, tuleks seda seetõttu kohaldada kõikide pangakontsernide suhtes, sealhulgas nende suhtes, mille emaettevõtjad ei ole krediidiasutused. Pädevatel ametiasutustel peaksid olema selliseks järelevalveks vajalikud õiguslikud vahendid. |
|
(59) |
Mitmete tegevusaladega kontsernide puhul, mille emaettevõtja kontrollib vähemalt üht tütarkrediidiasutust, peaks pädevatel ametiasutustel olema võimalik hinnata krediidiasutuse varalist seisundit sellises kontsernis. Pädevatel ametiasutustel peaksid olema vähemalt oma ametiülesannete täitmiseks kõikidelt kontserni kuuluvatelt äriühingutelt vajalike andmete saamise vahendid. Mitmekülgse finantsmajandusliku tegevusega kontsernide puhul tuleks sisse seada koostöö asutuste vahel, kes vastutavad eri rahandussektorite järelevalve eest. Kuni edaspidise kooskõlastamiseni peaksid liikmesriigid sätestama käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalikud konsolideerimismeetodid. |
|
(60) |
Liikmesriikidel võiks olla õigus keelduda pangale tegevusloa andmisest või see kehtetuks tunnistada teatavate kontsernistruktuuride puhul, mida peetakse pangandustegevuse jaoks ebasobivateks, eriti seetõttu, et selliste struktuuride üle ei saa teostada tõhusat järelevalvet. Seoses sellega peaksid pädevatel ametiasutustel olema vajalikud volitused, et tagada krediidiasutuste arukas ja usaldusväärne juhtimine. |
|
(61) |
Et panganduse siseturg toimiks järjest tõhusamalt ja läbipaistvuse tase oleks ühenduse kodanike jaoks piisav, peavad pädevad ametiasutused avaldama üldsusele asjakohast võrdlust võimaldaval viisil, kuidas käesolevat direktiivi rakendatakse. |
|
(62) |
Selleks et tugevdada turudistsipliini ja ergutada krediidiasutusi täiustama oma turustrateegiat, riskijärelevalvet ja asutusesisest halduskorraldust, tuleks krediidiasutustele näha ette asjakohase avalikustamise kohustus. |
|
(63) |
Käesolevas direktiivis või muudes krediidiasutuste tegevust reguleerivates direktiivides käsitletud teemadega seonduvate probleemide uurimine eeldab pädevate ametiasutuste ja komisjoni koostööd, eelkõige tihedama kooskõlastamise saavutamiseks. |
|
(64) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ( 11 ). |
|
(65) |
Euroopa Parlament nõudis oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis finantsteenuste õigusaktide rakendamise kohta ( 12 ), et Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema võrdne roll järelevalves selle üle, kuidas komisjon täidab oma täidesaatvat rolli, et viia ellu asutamislepingu artiklis 251 sätestatud Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud volitusi. Pidulikus avalduses, mille komisjoni president tegi samal päeval Euroopa Parlamendi ees, toetas komisjon seda taotlust. 11. detsembril 2002 esitas komisjon otsuse 1999/468/EÜ muudatusettepanekud ning esitas seejärel 22. aprillil 2004 muudatustega ettepaneku. Euroopa Parlament on seisukohal, et selle ettepanekuga ei säili tema õigusloomealased eelisõigused. Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema võimalus anda kindla perioodi vältel hinnang komisjonile rakendusvolituste andmise kohta. Seetõttu on asjakohane piirata perioodi, mille vältel võib komisjon rakendusmeetmeid võtta |
|
(66) |
Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et võimaldada tal need läbi vaadata ja esitada oma arvamus. Kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik seda perioodi lühendada. Kui selle aja jooksul võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete eelnõu uuesti läbi vaatama. |
|
(67) |
Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldiste tasemete säilimine, on asjakohane näha ette konkreetne üleminekukord. |
|
(68) |
Pidades silmas miinimumkapitali nõuetega seotud eeskirjade riskitundlikkust, on soovitav jälgida, kas neil on majandustsüklile oluline mõju. Komisjon peaks arvesse võtma Euroopa Keskpanga seisukohti ja andma nendes küsimustes aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
(69) |
Likviidsusriskide järelevalveks vajalik kord tuleks samuti ühtlustada. |
|
(70) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kui ühenduse õiguse üldpõhimõtetest. |
|
(71) |
Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest. |
|
(72) |
Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIII lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
|
SISUKORD |
|
|
I JAOTIS |
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED |
|
II JAOTIS |
KREDIIDIASUTUSTE ASUTAMISE JA TEGEVUSE EELTINGIMUSED |
|
III JAOTIS |
ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED |
|
1. jagu |
Krediidiasutused |
|
2. jagu |
Finantseerimisasutused |
|
3. jagu |
Asutamisõiguse kasutamine |
|
4. jagu |
Teenuste osutamise vabaduse kasutamine |
|
5. jagu |
Vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste volitused |
|
IV JAOTIS |
SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA |
|
1. jagu |
Kolmandate riikide ettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused |
|
2. jagu |
Konsolideeritud järelevalvet käsitlev koostöö kolmandate riikide pädevate ametiasutustega |
|
V JAOTIS |
USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMISE PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED VAHENDID |
|
1. PEATÜKK |
USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE PÕHIMÕTTED |
|
1. jagu |
Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus |
|
2. jagu |
Teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine |
|
3. jagu |
Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused |
|
4. jagu |
Sanktsioonide kohaldamise volitused ja kohtu poole pöördumise õigus |
|
2. PEATÜKK |
USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE TEHNILISED VAHENDID |
|
1. jagu |
Omavahendid |
|
2. jagu |
Kaitse riskide vastu |
|
1. alajagu |
Kohaldamistasand |
|
2. alajagu |
Arvutamine ja aruandlusnõuded |
|
3. alajagu |
Omavahendite miinimumtase |
|
3. jagu |
Miinimumomavahendite nõuded krediidiriski katmiseks |
|
1. alajagu |
Standardmeetod |
|
2. alajagu |
Sisereitingutel põhinev meetod |
|
3. alajagu |
Krediidiriski maandamine |
|
4. alajagu |
Väärtpaberistamine |
|
4. jagu |
Miinimumomavahendite nõuded operatsiooniriski katmiseks |
|
5. jagu |
Suur riskide kontsentreerumine |
|
6. jagu |
Oluline osalus väljaspool rahandussektorit |
|
7. jagu |
Riskipositsioonid seoses ülekantud krediidiriskiga |
|
3. PEATÜKK |
KREDIIDIASUTUSTE HINDAMISPROTSESS |
|
4. PEATÜKK |
PÄDEVATE AMETIASUTUSTE POOLNE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMINE |
|
1. jagu |
Järelevalve |
|
2. jagu |
Pädevate ametiasutuste avalikustamiskohustus |
|
5. PEATÜKK |
KREDIIDIASUTUSTE AVALIKUSTAMISKOHUSTUS |
|
VI JAOTIS |
TÄITEVVOLITUSED |
|
VII JAOTIS |
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED |
|
1. PEATÜKK |
ÜLEMINEKUSÄTTED |
|
2. PEATÜKK |
LÕPPSÄTTED |
|
I LISA |
VASTASTIKKU TUNNUSTATAVATE TEGEVUSTE LOETELU |
|
II LISA |
BILANSIVÄLISTE KIRJETE LIIGITUS |
|
III LISA |
TULETISINSTRUMENTIDE VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI, TAGASIOSTUTEHINGUTE, VÄÄRTPABERITE VÕI KAUPADE LAENUKS ANDMISE VÕI VÕTMISE TEHINGUTE, PIKA ARVELDUSTÄHTAJAGA TEHINGUTE JA VÄÄRTPABERITEGA TAGATUD TEHINGUTE KÄSITLEMINE |
|
1. osa |
Mõisted |
|
2. osa |
Meetodi valik |
|
3. osa |
Turuväärtuse meetod |
|
4. osa |
Lihtsustatud meetod |
|
5. osa |
Standardmeetod |
|
6. osa |
Sisemudeli meetod |
|
7. osa |
Lepingujärgne tasaarveldus |
|
IV LISA |
TULETISINSTRUMENTIDE LIIGID |
|
V LISA |
RISKIDE LIIGITAMISE JA KÄSITLEMISE TEHNILISED KRITEERIUMID |
|
VI LISA |
STANDARDMEETOD |
|
1. osa |
Riskikaalud |
|
2. osa |
Reitinguagentuuride tunnustamine ja nende antud krediidihinnangute kaardistamine |
|
3. osa |
Reitinguagentuuri antud krediidihinnangu kasutamine riskikaalu määramiseks |
|
VII LISA |
SISEREITINGUTEL PÕHINEV MEETOD |
|
1. osa |
Riskiga kaalutud varad ja oodatav kahju |
|
2. osa |
Maksejõuetuse tõenäosus (PD), maksejõuetusest tingitud kahju (LGD) ja lõpptähtaeg |
|
3. osa |
Riskipositsiooni väärtus |
|
4. osa |
Sisereitingul põhineva meetodi miinimumtingimused |
|
VIII LISA |
KREDIIDIRISKI MAANDAMINE |
|
1. osa |
Aktsepteeritavus |
|
2. osa |
Miinimumtingimused |
|
3. osa |
Krediidiriski maandamise mõju arvutamine |
|
4. osa |
Lõpptähtaegade erinevus |
|
5. osa |
Krediidiriski maandamise kombineerimine standardmeetodi alusel |
|
6. osa |
Nõudekorvi krediidiriski maandamise tehnikad |
|
IX LISA |
VÄÄRTPABERISTAMINE |
|
1. osa |
IX lisas kasutatavad mõisted |
|
2. osa |
Miinimumtingimused märkimisväärse krediidiriski ülekandmise aktsepteerimiseks ja riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul |
|
3. osa |
Välised krediidihinnangud |
|
4. osa |
Arvutamine |
|
X LISA |
OPERATSIOONIRISK |
|
1. osa |
Baasmeetod |
|
2. osa |
Standardmeetod |
|
3. osa |
Täiustatud mõõtmismudelil põhinevad meetodid |
|
4. osa |
Erinevate metoodikate kombineerimine |
|
5. osa |
Kahjujuhtumi liikide klassifitseerimine |
|
XI LISA |
PÄDEVATE AMETIASUTUSTE LÄBIVIIDAVA KONTROLLI JA HINDAMISE TEHNILISED KRITEERIUMID |
|
XII LISA |
AVALIKUSTAMISE TEHNILISED KRITEERIUMID |
|
1. osa |
Üldkriteeriumid |
|
2. osa |
Üldnõuded |
|
3. osa |
Teatavate instrumentide või metoodikate kasutamise aktsepteeritavuse tingimused |
|
XIII LISA A osa |
Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 158) |
|
XIII LISA B osa |
Ülevõtmistähtajad (osutatud artiklis 158) |
|
XIV LISA |
VASTAVUSTABEL |
I JAOTIS
SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
1. Käesolev direktiiv näeb ette krediidiasutuste asutamise ja tegevuse ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eeskirjad.
2. Artiklit 39 ja artikleid 124–143 kohaldatakse finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate suhtes, mille peakontor asub liidus.
3. Artikli 2 kohaselt välistatud asutusi, välja arvatud liikmesriikide keskpanku, käsitletakse artikli 39 ja V jaotise 4. peatüki 1. jao kohaldamisel.
Artikkel 2
Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste asutuste suhtes:
— liikmesriikide keskpangad,
— postižiiroasutused,
— Belgias „Institut de Réescompte et de Garantie/Herdiscontering- en Waarborginstituut”,
— Taanis „Dansk Eksportfinansieringsfond”, „Danmarks Skibskredit A/S” ja „KommuneKredit”,
— Saksamaal „Kreditanstalt für Wiederaufbau”, ettevõtjad, keda „Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz” – seaduse põhjal peetakse osaks riiklikust elamumajanduspoliitikast ja mille peamine tegevusvaldkond ei ole pangandustegevus, ning ettevõtjad, mida nimetatud seaduse alusel peetakse mittetulunduslikeks elamumajanduse ettevõtjateks,
— Kreekas „Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων”„(Tamio Parakatathikon kai Danion)” ,
— Hispaanias „Instituto de Crédito Oficial”,
— Prantsusmaal „Caisse des dépōts et consignations”,
— Horvaatias „kreditne unije” ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak”,
— Iirimaal krediidikassad ja vastastikuse abistamise ühingud,
— Itaalias „Cassa depositi e prestiti”,
— Lätis „krājaizdevu sabiedrības”, ettevõtjad, keda „krājaizdevu sabiedrību likums” alusel loetakse ühistuteks, kes osutavad finantsteenuseid üksnes oma liikmetele,
— Leedus „kredito unijos”, välja arvatud „Centrinė kredito unija”,
— Ungaris „Magyar Fejlesztési Bank Rt.” ja „Magyar Export-Import Bank Rt.”,
— Madalmaades „Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV”, „NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij”, „NV Industriebank Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering” ja „Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij NV”,
— Austrias ettevõtjad, keda käsitatakse üldistes huvides tegutsevate elamumajandusettevõtjatena, ja „Österreichische Kontrollbank AG”,
— Poolas „Spółdzielcze Kasy Oszczędnościowo – Kreditowe” ja „Bank Gospodarstwa Krajowego”.
— Portugalis 1. jaanuaril 1986 olemas olnud „Caixas Económicas”, välja arvatud need, mis on asutatud osaühingutena, ja „Caixa Económica Montepio Geral”,
— Sloveenias „SID-Slovenska izvozna in razvojna banka, d.d. Ljubljana”,
— Soomes „Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB” ja „Finnvera Oyj/Finnvera Abp”,
— Rootsis „Svenska Skeppshypotekskassan”,
— Ühendkuningriigis „National Savings Bank”, „Commonwealth Development Finance Company Ltd”, „Agricultural Mortgage Corporation Ltd”, „Scottish Agricultural Securities Corporation Ltd”, „Crown Agents for overseas governments and administrations”, krediidikassad ja munitsipaalpangad.
Artikkel 3
1. Üks või mitu ühes ja samas liikmesriigis paiknevat krediidiasutust, mis on nende üle järelevalvet teostava ja samas liikmesriigis paikneva keskasutusega püsivalt seotud, võidakse vabastada artikli 7 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest, kui riigisisestes õigusaktides on sätestatud, et:
a) keskasutuse ja sellega seotud asutuste kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud asutuste kohustused;
b) keskasutuse ja kõigi sellega seotud asutuste maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna konsolideeritud aastaaruannete põhjal; ja
c) keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud asutuste juhtkondadele.
▼M7 —————
2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud krediidiasutuse võib vabastada artiklite 9 ja 10 ning V jaotise 2. peatüki 2., 3., 4., 5. ja 6. jao ja 3. peatüki sätete täitmisest tingimusel ja ilma et see mõjutaks nimetatud sätete kohaldamist keskasutuse suhtes, et kõnealused sätted kehtivad ühistel alustel terviku kohta, mille moodustavad keskasutus ja temaga seotud krediidiasutused.
Vabastuse puhul kohaldatakse artikleid 16, 23, 24, 25, artikli 26 lõikeid 1 kuni 3 ja artikleid 28 kuni 37 terviku suhtes, mille moodustavad keskasutus ja temaga seotud asutused.
Artikkel 4
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „krediidiasutus” – ettevõtja, kelle tegevus on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;
2) „tegevusluba” – ametiasutuse poolt mis tahes kujul välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks krediidiasutusena;
3) „filiaal” – äritegevusüksus, mis on krediidiasutuse juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste äritegevusele omaseid tehinguid;
4) „pädevad ametiasutused” – riikide ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks järelevalve krediidiasutuste üle;
5) „finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ning kelle põhitegevuseks on osaluse omandamine või tegelemine I lisa punktides 2–12 ja 15 loetletud tegevustega;
6) „asutused” – V jaotise 2. peatüki 2., 3. ja 5. jao kohaldamisel direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud asutused;
7) „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiasutus on saanud tegevusloa vastavalt artiklitele 6 kuni 9 ja 11 kuni 14;
8) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid;
9) „kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või samasugune suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;
10) „osalus” – artikli 57 punktide o ja p, artiklite 71 kuni 73 ja V jaotise 4. peatüki rakendamisel osalus nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 13 ) artikli 17 esimese lause tähenduses või otseselt või kaudselt vähemalt 20 % omamine ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;
11) „oluline osalus” – otsene või kaudne osalus äriühingus, kui osalus on vähemalt 10 % äriühingu kapitalist või hääleõigusest või kui osalus võimaldab avaldada olulist mõju selle äriühingu juhtimisele;
12) „emaettevõtja”:
a) direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud emaettevõtja; või
b) artiklite 71 kuni 73, V jaotise 2. peatüki 5. jao ja 4. peatüki kohaldamisel emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kõik ettevõtjad, kellel on pädevate ametiasutuste arvates ülekaalukas mõjuvõim mõne teise äriühingu üle;
13) „tütarettevõtja”:
a) direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud tütarettevõtja; või
b) artiklite 71 kuni 73, V jaotise 2. peatüki 5. jao ja 4. peatüki kohaldamisel tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kõik ettevõtjad, kelle üle pädevate ametiasutuste arvates mõnel teisel äriühingul on ülekaalukas mõjuvõim.
Kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitletakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;
14) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” – krediidiasutus, millel on krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises asutuses osalus ja mis ise ei ole mõne teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
15) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – finantsvaldusettevõtja, mis ise ei ole mõne samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
15a) „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – segafinantsvaldusettevõtja, mis ise ei ole mõne samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
16) „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” – emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või mis tahes liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
17) „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse ega mõnes liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
17a) „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja” – emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse ega mõnes liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;
18) „avaliku sektori asutused” – mittetulunduslikud haldusasutused, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste ees, või asutused, kes täidavad pädevate ametiasutuste arvates samu kohustusi kui piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused või keskvalitsustele alluvad otseselt tagatud mittetulundusühingud või seadusega ette nähtud avaliku järelevalve all olevad isejuhtivad organid;
19) „finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutused, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ ( 14 ) artikli 2 lõike 15 tähenduses;
19a) „segafinantsvaldusettevõtja” – direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja;
20) „segavaldusettevõtja” – emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus ega segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõike 15 tähenduses, ja mille tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks krediidiasutus;
21) „krediidiasutuse abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;
22) „operatsioonirisk” – risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsuse või oodatud viisil mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel, sealhulgas juriidiline risk;
23) „keskpangad” – kui ei ole teisiti määratud, hõlmavad ka Euroopa Keskpanka;
24) „lahjendusrisk” – risk, et saadaoleva nõude suurust vähendatakse võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimisega;
25) „maksejõuetuse tõenäosus” – vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus ühe aasta jooksul;
26) „kahju” –V jaotise 2. peatüki 3. jao tähenduses on majanduslik kahju, sealhulgas olulised allahindluse mõjud, ja instrumendi sissenõudmisega seotud olulised otsesed ja kaudsed kulud;
27) „maksejõuetusest tingitud kahju (LGD)” – riskipositsiooniga seotud, vastaspoole maksejõuetusest tuleneva kahju ja maksejõuetuse hetkeks tasumata summa suhe;
28) „ümberhindamistegur” – hetkel kasutamata, kuid maksejõuetuse hetkeks kasutatud ja tasumata krediidilimiidi suhe hetkel kasutamata krediidilimiiti, kusjuures krediidilimiidi mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;
29) „oodatav kahju (EL)” – V jaotise 2. peatüki 3. jao tähenduses on summa, mille kaotamist seoses riskipositsiooniga eeldatakse tulenevalt vastaspoole potentsiaalsest maksejõuetusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajahorisondi jooksul, ja maksejõuetuse hetkeks tasumata summa suhe;
30) „krediidiriski maandamine” – tehnika, mida krediidiasutus kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;
31) „otsene krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse õigusest – vastaspoole maksejõuetuse või vastaspoolega seotud konkreetse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse puhul – likvideerida teatavad varad või summad või saavutada nende üleandmine või assigneerimine või need säilitada või vähendada riskipositsiooni summat või asendada see riskipositsiooni summa ja krediidiasutusele esitatava nõude summa vahelise erinevuse summaga;
32) „kaudne krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda osapoole kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja maksejõuetuse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste puhul;
33) „repotehing” – direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis m määratletud „repotehingule” ja „pöördrepotehingule” vastavad tehingud;
34) „väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing” – direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis n määratletud „väärtpaberite või kaupade laenuks andmise” või „väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise” tehingud;
35) „rahaekvivalent” – laenu andva krediidiasutuse väljastatud hoiusesertifikaat või muu samalaadne instrument;
36) „väärtpaberistamine” – tehing või skeem, millega riskipositsiooni või riskipositsiooni kogumiga seonduv krediidirisk jaotatakse seeriateks ja millel on järgmised tunnused:
a) tehingu või skeemi raames tehtavad maksed sõltuvad riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumi arengust; ja
b) seeriate allutatus määrab kahjude jaotuse tehingu või skeemi kehtivusaja jooksul;
37) „traditsiooniline väärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, millega kaasneb väärtpaberistatud positsioonide ülekandmine sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele, kes laseb välja väärtpabereid. See toimub väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse või laenude algselt väljastajalt ülekandmise või osalise osaluse kaudu. Väljalastud väärtpaberid ei tekita laenude algsele väljastajale maksekohustusi;
38) „sünteetiline väärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mille puhul seeriateks jaotamisel kasutatakse krediididerivatiive või garantiisid ning riskipositsioonide kogumit ei eemaldata laenude algse väljastaja bilansist;
39) „väärtpaberistamise seeria” – lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatud riskipositsiooni või riskipositsioonidega, mille puhul positsiooniga segmendis kaasneb suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad osapooled pakuvad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele;
40) „väärtpaberistamise positsioon” – väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;
40a) „edasiväärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mille puhul aluspositsioonide kogumiga seonduv risk on jaotatud seeriateks ning vähemalt üks aluspositsioon on väärtpaberistamise positsioon;
40b) „edasiväärtpaberistamise positsioon” – edasiväärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;
41) „laenude algne väljastaja”:
a) üksus, mis on ise või endaga seotud üksuste kaudu olnud otseselt või kaudselt seotud algse lepinguga, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatav riskipositsioon tuleneb; või
b) üksus, mis ostab nõuded kolmanda osapoole vastu, kannab need oma bilanssi ja seejärel väärtpaberistab need;
42) „tehingu korraldaja” – muu kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus, kes koostab varadega kaetud kommertspaberite programmi või muu väärtpaberistamise skeemi, mille alusel kolmandatelt osapooltelt riskipositsioone ostetakse, ja haldab seda;
43) „krediidikvaliteedi parandamine” – kokkulepe, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine madalama kahjujärgu väärtpaberistamise seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;
44) „sihtotstarbeline väärtpaberistamisasutus” – trust või muu asutus, mis ei ole krediidiasutus, mis on ette nähtud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimiseks, mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga, mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamisasutuse kohustused laenude algse väljastaja kohustusest ning mille osanikud võivad asjaomast osalust ilma piiranguteta pantida või vahetada;
45) „omavahel seotud klientide grupp”:
a) vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes moodustavad riski seisukohast terviku, sest üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi, juhul kui pole osutatud teisiti; või
b) vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a kirjeldatud kontrollivat seost, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, sest nad on omavahel selliselt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, eriti rahastamis- või tagasimakseraskustesse, võib teisel või kõigil teistel samuti tekkida rahastamis- või tagasimakseraskusi;
46) „märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud ühel järgmistest viisidest:
a) osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollisuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;
b) kontrolli kaudu; või
c) asjaolu kaudu, et mõlemad või kõik on ühe ja sama kolmanda isikuga kontrollisuhte kaudu alaliselt seotud;
47) „tunnustatud börsid” – pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud börsid, mis vastavad järgmistele tingimustele:
a) need töötavad korrapäraselt;
b) neil on börsi asukohamaa ametiasutuste poolt välja antud või heaks kiidetud eeskirjad, milles määratakse kindlaks börsi tegevuse ja börsile pääsemise tingimused ning tingimused, millele leping peab enne börsile viimist vastama; ja
c) neil on tasaarveldussüsteem, mille kohaselt IV lisas loetletud lepingud peavad vastama igapäevastele tagatise nõuetele, mis pädevate ametiasutuste arvates tagavad vajaliku kaitse;
48) „konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus” pädev ametiasutus, kes vastutab Euroopa Liidus emaettevõtjatena tegutsevate krediidiasutuste ja Euroopa Liidus emaettevõtjatena tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrollitavate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest;
49) „vabatahtlikud pensionimaksed” tõhustatud pensionimaksed, mida krediidiasutus vabatahtlikult tasub töötaja eest osana nimetatud töötaja muutuvtasu paketist, mis ei hõlma töötaja eest vastavalt asutuse pensioniskeemile tehtavaid pensionimakseid.
Artikkel 5
Liikmesriigid keelavad teistel isikutel ja ettevõtjatel peale krediidiasutuste tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega.
Esimene lõik ei kehti hoiuste ega muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise kohta liikmesriigilt, liikmesriigi piirkondlikelt või kohalikelt ametiasutustelt ja avalik-õiguslikelt rahvusvahelistelt organitelt, mille liikmeks on vähemalt üks liikmesriik, samuti mitte siseriiklikes või ühenduse õigusaktides selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet ning et need on kõnealustel juhtudel kohaldatavad.
II JAOTIS
KREDIIDIASUTUSTE ASUTAMISE JA TEGEVUSE EELTINGIMUSED
Artikkel 6
1. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused omandaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Ilma et see piiraks artiklite 7 kuni 12 kohaldamist, sätestavad nad tegevusloa tingimused ning teavitavad neist komisjoni ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega nr 1093/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ( 15 ).
2. Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud:
a) teabe kohta, mida krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tuleb esitada pädevale ametiasutusele, sealhulgas artiklis 7 ettenähtud tegevuskava;
b) millega täpsustatakse artiklis 8 sätestatud nõude täitmise tingimusi;
c) millega täpsustatakse olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kehtivaid nõudeid, samuti võib täpsustada, millised asjaolud võivad takistada pädeva ametiasutuse poolset tõhusat järelevalvet, nagu on ette nähtud artiklis 12.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud regulatiivsed tehnilised standardi määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
3. Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teabe esitamiseks.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 7
Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooni struktuur.
Artikkel 8
Liikmesriigid ei või nõuda, et tegevusloa taotlust kontrollitaks lähtuvalt turu majanduslikest vajadustest.
Artikkel 9
1. Pädevad ametiasutused ei anna tegevusluba, kui krediidiasutusel ei ole eraldi omavahendeid ning juhul kui algkapital on väiksem kui 5 miljonit eurot, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega sätestatud muude üldtingimuste kohaldamist.
„Algkapital” – artikli 57 punktides a ja b määratletud kapital ja provisjonid.
Liikmesriigid võivad otsustada, et 15. detsembril 1979. aastal eksisteerinud krediidiasutused, mis ei vasta eraldi omavahendite nõudele, võivad oma tegevust jätkata. Sellised krediidiasutused võidakse vabastada artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõude täitmisest.
2. Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel anda tegevusloa teatavat liiki krediidiasutustele, mille aktsiakapital on väiksem kui lõikes 1 täpsustatud summa:
a) algkapital peab olema vähemalt 1 miljon eurot;
b) asjaomased liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) selle võimaluse kasutamise põhjused; ning
c) iga krediidiasutuse puhul, kellel ei ole lõikes 1 täpsustatud miinimumkapitali, tuleb teha sellekohane märge artiklis 14 osutatud nimekirjas.
Artikkel 10
1. Krediidiasutuse omavahendite suurus ei tohi langeda madalamale kui artikli 9 kohaselt tegevusloa andmise ajal nõutava algkapitali suurus.
2. Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 1993 eksisteerinud krediidiasutused, mille omavahendid ei vasta artiklis 9 täpsustatud algkapitali tasemele, võivad jätkata oma tegevust. Sellisel juhul ei või nende omavahendite tase langeda madalamale kõrgeimast pärast 22. detsembrit 1989 saavutatud tasemest.
3. Kui kontroll lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse üle läheb seda varem kontrollinud isikult mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peavad nimetatud krediidiasutuse omavahendid vastama vähemalt artiklis 9 täpsustatud algkapitali suurusele.
4. Teatavatel konkreetsetel asjaoludel ning pädevate ametiasutuste nõusolekul ei või kahe või enama lõikes 2 osutatud krediidiasutuse ühinemise tulemusena asutatud krediidiasutuse omavahendid langeda madalamale kui ühinenud krediidiasutuste summaarsed omavahendid ühinemise ajal, kui ei ole saavutatud artiklis 9 täpsustatud algkapitali suurust.
5. Kui lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel peaksid omavahendid vähenema, võivad pädevad ametiasutused mõjuvatel põhjustel määrata krediidiasutusele tähtaja, mille jooksul see peab olukorra lahendama või tegevuse lõpetama.
Artikkel 11
1. Pädevad ametiasutused annavad krediidiasutusele tegevusloa ainult juhul, kui krediidiasutuse tegevust juhib tegelikult vähemalt kaks inimest.
Nad ei anna tegevusluba juhul, kui kõnealustel isikutel ei ole piisavalt hea maine või puuduvad neil oma ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused.
Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee tagab selliste suuniste olemasolu, millega hinnatakse selliste isikute sobivust, kes tegelikult juhivad krediidiasutuse tööd.
2. Kõik liikmesriigid nõuavad, et
a) igal juriidilisest isikust krediidiasutusel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele registrisse kantud asukoht, peab peakontor olema samas liikmesriigis; ja
b) kõigi teiste krediidiasutuste peakontorid peavad asuma liikmesriigis, kus on välja antud tegevusluba ja kus krediidiasutus tegelikult tegutseb.
Artikkel 12
1. Pädevad ametiasutused ei anna tegevusluba krediidiasutuse asutamiseks, kui neile ei ole teatatud kõigi kaudselt või otseselt krediidiasutuses olulist osalust omavate, nii füüsilisest kui juriidilisest isikust aktsionäride ja osanike või liikmete nimed ning nende osaluste suurused.
Määrates kindlaks, kas olulise osaluse kriteeriumid seoses käesoleva artikliga on täidetud, tuleb arvestada direktiivi 2004/109/EÜ ( 16 ) artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust ning samuti nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi.
Liikmesriigid ei võta arvesse hääleõigust ega väärtpabereid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada finantsinstrumentide garanteerimise tulemusel ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud direktiivi 2004/39/EÜ ( 17 ) I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õiguseid ei rakendata ega kasutata muul viisil, et sekkuda emitendi juhtimisse ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
2. Pädevad ametiasutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad krediidiasutuse aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud aktsionäride või osanike või liikmete sobivuses.
3. Kui krediidiasutuse ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad ametiasutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista tõhusat järelevalvet.
Samuti keelduvad pädevad ametiasutused tegevusloa andmisest, kui krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neid oma järelevalvega seotud kohustuste täitmisel.
Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid neile andmed, mis on vajalikud selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes toodud tingimuste täitmist.
Artikkel 13
Tegevusloa andmisest keeldumise otsust põhjendatakse alati ja sellest teatatakse taotlejale kuue kuu jooksul pärast taotluse laekumist või, mittetäieliku taotluse puhul, kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on saatnud otsuse langetamiseks vajalikud andmed. Igal juhul langetatakse otsus 12 kuu jooksul pärast taotluse laekumist.
Artikkel 14
Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalvet) teavitatakse igast tegevusloast. Iga tegevusloa saanud krediidiasutuse nimi kantakse loetellu, mille Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab ja ajakohastab oma veebisaidil. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus esitab asjaomastele pädevatele asutustele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu konsolideerimisgrupiga seotud teabe vastavalt artikli 12 lõikele 3, artikli 22 lõikele 1 ja artikli 73 lõikele 3, eelkõige konsolideerimisgrupi õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kohta.
Artikkel 15
1. Pädev ametiasutus peab enne krediidiasutusele tegevusloa andmist konsulteerima asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega järgmistel juhtudel:
a) asjaomane krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse tütarettevõtja;
b) asjaomane krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja; või
c) asjaomast krediidiasutust kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust.
2. Kindlustusseltside või investeerimisühingute järelevalve eest vastutava asjaomase liikmesriigi pädeva ametiasutusega tuleb konsulteerida enne loa andmist krediidiasutusele järgmistel juhtudel:
a) asjaomane krediidiasutus on ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingu tütarettevõtja;
b) asjaomane krediidiasutus on ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja, või
c) asjaomast krediidiasutust kontrollib sama füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingut.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad ametiasutused konsulteerivad üksteisega eelkõige hinnates aktsionäride sobivust ning sama kontserni teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtide mainet ja kogemust. Nad edastavad üksteisele kõik andmed aktsionäride sobivuse ja sama kontserni teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtide maine ja kogemuse kohta, mis on olulised loa andmise a tegutsemistingimuste järgimise pideva hindamise jaoks.
Artikkel 16
Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalide puhul ei või vastuvõtvad liikmesriigid nõuda tegevusluba ega asutamiskapitali. Selliste filiaalide asutamine ja järelevalve toimuvad vastavalt artiklitele 22, 25, artikli 26 lõigetele 1 kuni 3, artiklitele 29 kuni 37 ja artiklile 40.
Artikkel 17
1. Pädevad ametiasutused võivad krediidiasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui selline asutus:
a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on lõpetanud tegevuse vähemalt kuueks kuuks, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel tegevusluba aegub;
b) on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal teel;
c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;
d) ei valda enam piisavaid omavahendeid või on põhjust uskuda, et ta ei suuda täita kohustusi oma võlausaldajate suhtes, ja eelkõige ei suuda tagada talle usaldatud varade turvalisust, või
e) vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
2. Tegevusloa tühistamisest teavitatakse komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ning esitatakse tühistamise põhjendused. Asjaomaseid isikuid teavitatakse tegevusloa tühistamise põhjendusest.
Artikkel 18
Olenemata kõigist sõnu „pank”, „hoiupank” ja muid pankade kohta kasutatavaid nimesid käsitlevatest vastuvõtva liikmesriigi sätetest, võivad krediidiasutused oma tegevuses kasutada kogu ühenduse territooriumil sama nime, mida nad kasutavad selles liikmesriigis, kus asub nende peakontor. Võimaliku segaduse korral võib vastuvõttev liikmesriik selguse huvides nõuda, et nimele lisataks selgitav täiend.
Artikkel 19
1. Liikmesriigid nõuavad, et üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandavad omandajad”), kes on otsustanud olulise osaluse krediidiasutuses kas otseselt või kaudselt omandada või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune krediidiasutus muutuks tema või nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine”), teataksid kõigepealt pädevatele asutustele krediidiasutuse, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 19a lõikele 4. Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % piirmäära, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule piirmäära ulatusega üks kolmandik.
2. Teate kättesaamise korral ja ka lõikes 3 osutatud informatsiooni võimaliku hilisema kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.
Pädevatel asutustel on alates teate ja kõikide dokumentide, mille lisamist liikmesriik artikli 19a lõikes 4 osutatud nimekirja alusel nõuab, kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega artikli 19a lõikes 1 sätestatud hindamise (edaspidi „hindamine”) teostamiseks.
Teate kättesaamisel teatavad pädevad asutused kavandavale omandajale hindamisaja lõppkuupäeva.
3. Vajaduse korral võivad pädevad asutused hindamisaja jooksul ning mitte pärast hindamisaja viiekümnendat tööpäeva nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on vaja.
Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidised täiendavat või selgitavat teavet nõudvad teabepäringud on pädevate asutuste kasutada nende äranägemisel, kuid nende tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.
4. Pädevad asutused võivad lõike 3 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja:
a) asub väljaspool ühendust või tema üle teostatakse järelevalvet väljaspool ühendust või
b) on füüsiline või juriidiline isik ja tema suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva direktiivi või direktiivide 85/611/EMÜ ( 18 ), 92/49/EMÜ ( 19 ), 2002/83/EÜ ( 20 ), 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ( 21 ) alusel.
5. Kui pädevad asutused otsustavad esitada valminud hinnangus kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatavad nad sellest tähtaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused. Kavandava omandaja taotlusel võib otsuse tegemise asjakohased põhjused teha siseriikliku õiguse kohaselt üldsusele kättesaadavaks. See ei takista liikmesriikidel lubada pädevatel asutustel nimetatud teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.
6. Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamisele, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.
7. Pädevad asutused võivad kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimumperioodi ning seda vajadusel pikendada.
8. Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid pädevate asutuste teavitamisele ja heakskiitmisele seoses hääleõiguste või kapitali otsese või kaudse omandamisega.
9. Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada artikli 19a lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 19b kohase pädevate ametiasutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise ühised menetlused, vormid ja mallid.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 19a
1. Krediidiasutuse kavandava omandaja tõenäolist mõju arvestades ning selleks, et tagada omandatava krediidiasutuse arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindavad pädevad asutused artikli 19 lõikega 1 ette nähtud teate ja artikli 19 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:
a) kavandava omandaja maine;
b) kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse äritegevust juhtima asuva iga isiku maine ja kogemused;
c) kavandava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava krediidiasutuse olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;
d) kas krediidiasutus suudab järgida käesoleval direktiivil põhinevaid ja vajaduse korral ka teistel direktiividel, nimelt direktiividel 2000/46/EÜ, 2002/87/EÜ ja 2006/49/EÜ põhinevaid usaldatavusnõudeid ning nende järgimist jätkata; eelkõige see, kas kontsernil, mille osaks ta saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada tõhusalt teavet pädevate asutuste vahel ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel;
e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist direktiivi 2005/60/EÜ ( 22 ) artikli 1 tähenduses, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.
2. Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.
3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandamisele kuuluva osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.
4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks ja mis tuleb edastada pädevatele asutustele artikli 19 lõikes 1 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldusväärsuse hindamiseks.
5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas krediidiasutuses, tagab pädev asutus, olenemata artikli 19 lõigetest 2, 3 ja 4, et kõiki kavandavaid omandajaid käsitletakse mittediskrimineerival viisil.
Artikkel 19b
1. Asjaomased pädevad asutused konsulteerivad hindamise läbiviimisel üksteisega, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:
a) teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või fondivalitseja direktiivi 85/611/EMÜ artikli 1a punkti 2 tähenduses (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);
b) teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja või
c) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja.
2. Pädevad asutused edastavad üksteisele põhjendamatult viivitamata hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Seoses sellega edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale krediidiasutusele tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.
Artikkel 20
Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on otsustanud olulise osaluse krediidiasutuses kas otseselt või kaudselt võõrandada, teatama sellest kõigepealt kirjalikult päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele,, näidates kavandatava osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevaid asutusi juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 20 %, 30 % või 50 % või et krediidiasutus lakkaks olemast tema tütarettevõtja. Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % piirmäära, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule piirmäära ulatusega üks kolmandik.
Artikkel 21
1. Saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tõttu osalused ületavad või langevad allapoole artikli 19 lõikes 1 ja artiklis 20 nimetatud künnist, teatab krediidiasutus sellest pädevatele ametiasutustele.
Samuti teatavad krediidiasutused pädevatele ametiasutustele vähemalt kord aastas aktsionäride või osanike ja liikmete nimed, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, nagu see on esitatud aktsionäride või osanike ja liikmete üldkoosolekul või saadud börsil noteeritud äriühingutele kehtestatud eeskirjade täitmise tulemusena.
2. Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui artikli 19 lõikes 1 nimetatud isikute mõju võib kahjustada krediidiasutuse arukat ja usaldusväärset juhtimist, võtavad pädevad ametiasutused vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla ettekirjutused, sanktsioonid juhtkonna suhtes või asjassepuutuvate aktsionäride või osanike või liikmete aktsiatest või osadest tuleneva hääleõiguse peatamine.
Samasuguseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida artikli 19 lõikes 1 sätestatud eelneva teatamise kohustust.
Kui osalus omandatakse pädevate ametiasutuste vastuseisust hoolimata, siis näevad liikmesriigid olenemata mis tahes muudest sanktsioonidest ette kas vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need kehtetuks tunnistada.
3. Et määrata kindlaks, kas olulise osaluse kriteeriumid seoses artiklitega 19, 20 ja käesoleva artikliga on täidetud, võetakse arvesse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 9 ja 10 osutatud hääleõigust ning samuti nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi.
Et määrata kindlaks, kas käesolevas artiklis nimetatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, ei võta liikmesriigid arvesse hääleõigust ega väärtpabereid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada finantsinstrumentide garanteerimise tulemusel ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õiguseid ei rakendata ega kasutata muul viisil, et sekkuda emitendi juhtimisse ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
Artikkel 22
1. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus nõuab, et igal krediidiasutusel oleks kindel ühingujuhtimise kord, mis hõlmab selget organisatsiooni struktuuri, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid menetlusi riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, piisavaid sisekontrolli mehhanisme, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda.
2. Lõikes 1 nimetatud kord, menetlused ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning proportsionaalsed asutuse tegevuse laadi, kohaldamisala ja keerukuse astmega. Arvesse tuleb võtta V lisas sätestatud tehnilisi kriteeriume.
3. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus kasutab vastavalt XII lisa 2. osa punkti 15 alapunktis f toodud avalikustamise kriteeriumidele kogutud teavet, et võrrelda tasustamispoliitika suundumusi ja tavasid. Pädev ametiasutus edastab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele.
4. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee tagab selliste pangandussektori usaldusväärse tasustamispoliitika suuniste olemasolu, mis on kooskõlas V lisa punktides 23 ja 24 sätestatud põhimõtetega. Suunistes võetakse arvesse komisjoni 30. aprilli 2009. aasta soovituses (palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris) ( 23 ) sätestatud usaldusväärse tasustamispoliitika põhimõtteid.
Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee tagab muu hulgas järgmiste suuniste olemasolu:
a) millega kehtestatakse erikriteeriumid, et määrata kindlaks kogu töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vaheline asjakohane suhe V lisa punkti 23 alapunkti l tähenduses;
b) millega täpsustatakse V lisa punkti 23 alapunkti o taande ii tähenduses kõlblikud instrumendid, mis peegeldavad adekvaatselt krediidiasutuste krediidikvaliteeti nimetatud lisa punkti 23 alapunkti o tähenduses.
Euroopa Väärtpaberituru Reguleerijate Komitee teeb Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteega tihedat koostööd, et tagada selliste tasustamispoliitika suuniste olemasolu, mida rakendatakse töötajate kategooriate puhul, kes osalevad investeerimisteenuste osutamises ja investeerimistegevuses direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 2 tähenduses.
Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee kasutab vastavalt lõikele 3 pädevatelt ametiasutustelt saadud teavet tasustamispoliitika suundumuste ja tavade võrdlusuuringuks liidu tasandil.
5. Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused koguvad andmeid nende isikute arvu kohta igas krediidiasutuses, kelle töötasu on üks miljon eurot või rohkem, kaasa arvatud asjaomane ärivaldkond, palga põhiosa, preemiad, pikaajalised tulemustasud ja pensionimaksed. See teave edastatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteele, kes avalikustab selle kokkuvõtlikult liikmesriigiti ühtses aruandevormis. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee võib koostada suuniseid, et lihtsustada käesoleva lõike rakendamist ning tagada kogutud teabe sidusus.
6. Käesolevas artiklis sätestatud ◄ nõuete täpsustamiseks ja järelevalvetavade lähendamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 1 osutatud korda, menetlusi ja mehhanisme kooskõlaslõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja ulatuslikkuse põhimõtetega.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
III JAOTIS
ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED
1. jagu
Krediidiasutused
Artikkel 23
Liikmesriigid näevad ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artikli 25, artikli 26 lõigetele 1 kuni 3, artikli 28 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 29 kuni 37 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid.
2. jagu
Finantseerimisasutused
Artikkel 24
1. Liikmesriigid näevad ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artikli 25, artikli 26 lõigetele 1 kuni 3, artikli 28 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 29 kuni 37 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi finantseerimisasutused, olenemata sellest, kas tegemist on krediidiasutuse tütarettevõtjaga või vähemalt kahe krediidiasutuse ühisomandis oleva tütarettevõtjaga, mille asutamislepingus ja põhikirjas on lubatud tegelemine sellistel tegevusaladel ja mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
a) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema saadud liikmesriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
b) nimetatud tegevusaladega peab tegelema sellesama liikmesriigi territooriumil;
c) emaettevõtjal või -ettevõtjatel peab olema 90 % või rohkem finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
d) pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, et emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; lisaks sellele peavad emaettevõtja või -ettevõtjad olema asjaomase päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste nõusolekul teatanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise, ja
e) finantseerimisasutus peab, eelkõige kõnealuste tegevusalade osas, kuuluma emaettevõtja või iga oma emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt V jaotise 4. peatüki 1. jaole, eriti artiklis 75 märgitud minimaalseid omavahendite nõudeid silmas pidades, suure riskide kontsentreerumise kontrollimise ja artiklites 120 kuni 122 sätestatud osaluspiirangute puhul.
Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused peavad kontrollima kõnealuste tingimuste täitmist ja andma finantseerimisasutusele selle kohta tõendi, mis tuleb lisada artiklites 25 ja 28 nimetatud teatisele.
Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tagavad järelevalve finantseerimisasutuse üle vastavalt artikli 10 lõikele 1, artiklitele 19 kuni 22, 42 kuni 52 ja 54.
2. Kui lõikes 1 esimeses lõigus nimetatud finantseerimisasutus ei täida enam mõnd esitatud tingimust, teatab päritoluliikmesriik sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning kõnealuse finantseerimisasutuse tegevust vastuvõtvas liikmesriigis hakkavad reguleerima vastuvõtva liikmesriigi õigusaktid.
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse lõike 1 esimeses lõigus nimetatud finantseerimisasutuse tütarettevõtjate suhtes mutatis mutandis.
3. jagu
Asutamisõiguse kasutamine
Artikkel 25
1. Krediidiasutus, kes soovib asutada teise liikmesriigi territooriumil filiaali, teatab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele ametiasutustele.
2. Liikmesriigid nõuavad, et iga teises liikmesriigis filiaali asutada sooviv krediidiasutus esitaks lõikes 1 nimetatud teatamisel järgmised andmed:
a) liikmesriik, mille territooriumil kavatsetakse filiaal luua;
b) tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja filiaali organisatsiooniline struktuur;
c) aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada, ja
d) filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.
3. Juhul kui päritoluliikmesriigi pädevatel ametiasutustel pole kavandatavaid tegevusalasid arvesse võttes kahtlusi krediidiasutuse haldusstruktuuri ja varalise seisundi adekvaatsuse suhtes, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud andmete saamist need vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ja teatavad sellest asjaomasele krediidiasutusele.
Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teatavaks krediidiasutuse omavahendite summa suuruse ja maksevõime suhtarvu.
Olenemata teisest lõigust, artiklis 24 nimetatud juhul teevad päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teatavaks finantseerimisasutuse omavahendite summa suuruse ning tema emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse konsolideeritud omavahendite summa ja artikli 75 alusel nõutavate miinimumomavahendite suuruse.
4. Kui päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused keelduvad edastamast lõikes 2 nimetatud andmeid vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, teatavad nad keeldumise põhjused asjaomasele krediidiasutusele kolme kuu jooksul pärast kõigi andmete saamist.
Andmete edastamisest keeldumine või vastamata jätmine annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtu poole.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teatise esitamiseks.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 26
1. Enne kui krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, valmistuvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused kahe kuu jooksul artiklis 25 nimetatud andmete saamisest järelevalve alustamiseks krediidiasutuse üle vastavalt 5. jaole ja teatavad vajaduse korral tingimused, mille kohaselt üldise hüvangu nimel tuleb vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda.
2. Filiaali võib asutada ja see võib tegevust alustada pärast teate saamist vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt või kui nimetatud teadet ei ole saadetud, pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.
3. Juhul kui artikli 25 punkti b, c või d põhjal edastatud üksikasjad muutuvad, teatab krediidiasutus kõnesolevast muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused saaksid vastu võtta artikli 25 kohase otsuse ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse muudatuse kohta.
4. Filiaalid, mis on alustanud tegevust vastavalt vastuvõtvates liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele enne 1. jaanuari 1993, loetakse artiklis 25 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrale vastavateks. Alates 1. jaanuarist 1993 kohaldatakse nende suhtes käesoleva artikli lõiget 3, artikleid 23 ja 43 ning 2. ja 5. jagu.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teatise esitamiseks.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 27
Kõiki tegutsemiskohti, mille ühes liikmesriigis on asutanud teises liikmesriigis peakontorit omav krediidiasutus, käsitatakse ühe filiaalina.
4. jagu
Teenuste osutamise vabaduse kasutamine
Artikkel 28
1. Kui krediidiasutus soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, teatab ta oma asukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele, milliste I lisas loetletud tegevusaladega ta kavatseb tegelema hakata.
2. Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud teate saamist kõnealuse teate vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta õigusi, mille teenuseid osutavad krediidiasutused on omandanud enne 1. jaanuari 1993.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb käesoleva artikli kohaselt esitada.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused sellise teatise esitamiseks.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
5. jagu
Vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste volitused
Artikkel 29
Statistiliste andmete saamise eesmärgil võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et kõik krediidiasutused, kellel on tema territooriumil filiaale, esitaksid kõnealuste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele ametiasutustele regulaarselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.
Täites artiklis 41 sätestatud kohustusi, võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaalidelt samasuguste andmete esitamist, mida sellisel juhul nõutakse oma riigi krediidiasutustelt.
Artikkel 30
1. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused teevad kindlaks, et krediidiasutus, millel on filiaal või mis osutab teenuseid tema territooriumil, ei täida selles riigis käesoleva direktiivi alusel kehtestatud õigusnorme, mis sisaldavad ka vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste volitusi, nõuavad need asutused, et asjaomane krediidiasutus lõpetaks eeskirjade eiramise.
2. Kui asjaomane krediidiasutus ei astu vajalikke samme, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid ametiasutusi.
Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus lõpetab eeskirjade eiramise. Nende meetmete laad teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele.
3. Kui krediidiasutus jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate lõikes 1 nimetatud eeskirjade rikkumist hoolimata päritoluliikmesriigi võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas riigis rakendada, võib vastuvõttev riik pärast päritoluliikmesriigi pädevatele ametiasutustele teatamist võtta vajalikke meetmeid edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse krediidiasutuse edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on võimalik krediidiasutustele nende meetmete rakendamiseks vajalikke õigusdokumente üle anda.
Artikkel 31
Artiklid 29 ja 30 ei mõjuta vastuvõtvate liikmesriikide õigust võtta meetmeid, selleks et takistada oma territooriumil üldiseks hüvanguks vastuvõetud õigusnormide rikkumist või selle eest karistada. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval krediidiasutusel uute tehingute algatamine antud liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 32
Artikli 30 lõigete 2 ja 3 või artikli 31 alusel võetud meetmed, mis sisaldavad sanktsioone või teenuste osutamise vabaduse piiranguid, peavad olema põhjendatud ning neist tuleb teatada asjaomasele krediidiasutusele. Kõigi selliste meetmete osas võib esitada kaebuse meetmed võtnud liikmesriigi kohtutele.
Artikkel 33
Enne artiklis 30 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võtta eriolukorras mis tahes ettevaatusabinõusid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni, Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi teavitatakse sellistest meetmetest nii kiiresti kui võimalik.
Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.
Artikkel 34
Vastuvõtvad liikmesriigid võivad neile käesoleva direktiiviga antud volituste rakendamiseks võtta vajalikke meetmeid oma territooriumil toimepandud rikkumiste vältimiseks või nende eest karistamiseks. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuvat krediidiasutust algatamast uusi tehinguid algatamine antud liikmesriigi territooriumil.
Artikkel 35
Tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kes võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomast krediidiasutust algatamast uusi tehinguid kõnealuse riigi territooriumil ja kaitsta hoiustajate huve.
Artikkel 36
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), mitu korda ja missugusel juhul on esinenud artikli 25 ja artikli 26 lõigete 1, 2 ja 3 kohast keeldumist või on võetud meetmeid vastavalt artikli 30 lõikele 3.
Artikkel 37
Käesolev osa ei takista krediidiasutustel, mille peakontorid asuvad teistes liikmesriikides, reklaamida oma teenuseid vastuvõtvas liikmesriigis kõigi võimalike sidevahendite abil vastavalt sellise reklaami vormi ja sisu käsitlevatele üldise heaolu huvides vastuvõetud eeskirjadele.
IV JAOTIS
SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA
1. jagu
Kolmandate riikide ettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused
Artikkel 38
1. Liikmesriigid ei kohalda väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide asutamise ega tegevuse suhtes sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks ühenduses paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele.
2. Pädevad ametiasutused teavitavad komisjoni, Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja Euroopa panganduskomiteed kõigist filiaalide tegevuslubadest, mis antakse kolmandates riikides paiknevate peakontoritega krediidiasutustele.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib ühendus ühe või mitme riigiga sõlmitud kokkulepetega nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis võimaldavad väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele samasugust kohtlemist kogu ühenduse territooriumil.
2. jagu
Konsolideeritud järelevalvet käsitlev koostöö kolmandate riikide pädevate ametiasutustega
Artikkel 39
1. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel pöörduda nõukogu poole ettepanekuga pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks järgmiste asutuste üle:
a) krediidiasutused, mille emaettevõtjate peakontorite asukoht on kolmandas riigis, või
b) kolmandas riigis asutatud krediidiasutused, mille krediidiasutusena, finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsevate emaettevõtjate peakontor on liidus.
2. Lõikes 1 nimetatud kokkulepetega püütakse eelkõige tagada, et:
a) liikmesriikide pädevatele ametiasutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada konsolideeritud finantsseisundil põhinevat järelevalvet liidus asuvate krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate üle, mille tütarettevõtjad on kolmandas riigis asutatud krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust,
b) kolmandate riikide pädevatele ametiasutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada järelevalvet emaettevõtjate üle, mille peakontorite asukoht on nende territooriumil ja mille tütarettevõtjad on ühes või mitmes liikmesriigis asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust, ja
c) Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) on võimeline hankima liikmesriikide pädevatelt ametiasutustelt teavet, mis on saadud kolmandate riikide ametiasutustelt kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35;
3. Komisjon tutvub Euroopa panganduskomitee abil põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest tuleneva olukorraga, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 lõigete 1 ja 2 kohaldamist.
4. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) abistab käesoleva artikli kohaldamisel komisjoni kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 33.
V JAOTIS
USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMISE PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED VAHENDID
1. PEATÜKK
Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve põhimõtted
1. jagu
Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus
Artikkel 40
1. Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused vastutavad krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 23 ja 24 kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel ametiasutustel.
2. Lõige 1 ei takista käesoleva direktiivi kohast konsolideeritud järelevalvet.
3. Liikmesriigi pädevad ametiasutused peavad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt kaaluma oma otsuste võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.
Artikkel 41
Kuni edaspidise kooskõlastamiseni säilib vastuvõtva liikmesriigi vastutus koostöös päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutustega järelevalve eest krediidiasutuste filiaalide likviidsuse üle.
Ilma et see piiraks Euroopa Rahasüsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohaldamist, jäävad vastuvõtvad liikmesriigid täies ulatuses vastutavaks meetmete eest, mis tulenevad nende rahapoliitika elluviimisest.
Selliste meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis.
Artikkel 42
Asjaomaste liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd järelevalve teostamisel selliste krediidiasutuste töö üle, kes tegutsevad, eelkõige filiaali kaudu, ühes või mitmes liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus paiknevad nende peakontorid. Pädevad ametiasutused jagavad üksteisega kõiki selliste krediidiasutuste juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitlevaid andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist ning tegevuslubade andmiseks vajalike tingimustega tutvumist ning kõiki andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad selliste asutuste kontrollimist, eelkõige seoses likviidsuse, maksejõulisuse, hoiuste tagamise, riskide kontsentreerumise piiramise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismidega.
Pädevad ametiasutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) olukorrast, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 258 sätete kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevas artiklis sisalduvat teavet.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused seoses teabevahetust käsitlevate nõuetega, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist krediidiasutuste üle.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 42a
1. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused võivad artikli 129 lõike 1 kohaldamisel konsolideeritud järelevalve eest vastutavalt ametiasutuselt või päritoluliikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt nõuda mõne krediidiasutuse filiaali pidamist oluliseks.
Taotluses esitatakse põhjused, miks seda filiaali tuleb pidada oluliseks, arvestades eelkõige järgmist:
a) asjaolu, kas selle krediidiasutuse filiaali hoiuste turuosa ületab vastuvõtvas liikmesriigis 2 %;
b) krediidiasutuse tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäolist mõju vastuvõtva liikmesriigi turu likviidsusele ning makse-, arveldus- ja tasaarveldussüsteemidele ja
c) filiaali suurust ja tähtsust tingituna klientide arvust vastuvõtva liikmesriigi panganduse ja rahandussüsteemi kontekstis.
Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused ja juhul, kui kohaldatakse artikli 129 lõiget 1, konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teevad kõik endast oleneva, et jõuda filiaali oluliseks tunnistamise suhtes ühise otsuseni.
Kui kahe kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse esitamisest ei jõuta ühise otsuseni, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused järgmise kahe kuu jooksul vastu oma otsuse selle kohta, kas filiaal on oluline. Oma otsuses võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused arvesse konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse või päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste kõiki seisukohti ja reservatsioone.
Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on esialgse kahekuulise tähtaja jooksul pöördunud kõnealuses küsimuses määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 19 kohaselt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) poole, lükkavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustamise edasi seniks, kuni Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohase otsuse. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused teevad oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) otsusega. Kahekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse artikli 19 tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsused ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast algse kahekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsuse tegemises kokkuleppele jõudmist.
Kolmandas ja neljandas lõigus osutatud otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning edastatakse asjaomastele pädevatele asutustele ning neid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad ametiasutused asjaomastes liikmesriikides.
Filiaali oluliseks tunnistamine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste õigusi ja kohustusi.
2. Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teevad sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kus on rajatud oluline filiaal, teatavaks artikli 132 lõike 1 punktides c ja d osutatud teabe ning täidavad koostöös vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutustega artikli 129 lõike 1 punktis c nimetatud ülesandeid.
Kui mõni päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus saab teadlikuks hädaolukorrast mõnes krediidiasutuses, nagu on osutatud artikli 130 lõikes 1, hoiatab ta võimalikult kiiresti artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 osutatud ametiasutusi.
3. Kui artikkel 131a ei ole kohaldatav, moodustavad ja juhatavad teistes liikmesriikides olulisi filiaale omavat krediidiasutust kontrollivad pädevad ametiasutused järelevalvekolleegiumi, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 42 kohast koostööd. Kolleegiumi moodustamine ja toimimine põhineb kirjalikul korral, mille kehtestab päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus pärast konsulteerimist asjaomaste pädevate ametiasutustega. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus otsustab selle üle, millised pädevad ametiasutused osalevad kolleegiumi mõnel koosolekul või mõnes tegevuses.
Päritoluliikmesriigi pädeva ametiasutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustusi.
Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus annab kõigile kolleegiumi liikmetele eelnevalt igakülgset teavet kõnealuste koosolekute korraldamise, peamiste arutatavate küsimuste ja kaalutavate tegevuste kohta. Päritoluliikmesriigi pädev ametiasutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel tehtud otsustest või rakendatud meetmetest.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järelevalvekolleegiumide töö üldtingimused.
Komisjonile antakse samuti volitused võtta vastu kuuendas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 42b
1. Oma tööülesannete täitmisel võtavad pädevad ametiasutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetegevuse lähendamist käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormide rakendamisel. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et
a) pädevad ametiasutused osalevad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) töös;
b) pädevad ametiasutused järgivad Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) suuniseid ja soovitusi ning esitavad põhjendused juhul, kui nad seda ei tee;
c) pädevatele ametiasutustele liikmesriigi tasandil antud volitused ei takista neil kohustuste täitmist Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) liikmena või käesoleva direktiivi kohaselt.
▼M10 —————
Artikkel 43
1. Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele teatamist iseseisvalt või nende poolt selleks määratud isikute kaudu kohapeal kontrollida artiklis 42 osutatud andmeid.
2. Filiaalide kontrollimiseks võivad päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused kasutada üht artiklis 141 sätestatud muud menetlust.
3. Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida nende territooriumil asutatud filiaale.
2. jagu
Teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine
Artikkel 44
1. Liikmesriigid näevad ette, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate ametiasutuste heaks, ning pädevate ametiasutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust.
Nad ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.
Sellest olenemata võib krediidiasutuse pankroti või sundlikvideerimise korral tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset informatsiooni, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes on seotud kõnealuse krediidiasutuse päästmise katsetega.
2. Lõikega 1 ei takistata eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahelist teabevahetust või teabe edastamist Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) käesoleva direktiivi, muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide või määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31 ja 35 alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
Artikkel 45
Pädevad ametiasutused, kes saavad konfidentsiaalset informatsiooni artikli 44 alusel, võivad seda kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel ja järgmistel eesmärkidel:
a) selleks et kontrollida krediidiasutuste asutamise tingimuste täitmist ning kergendada konsolideerimata või konsolideeritud kontrolli krediidiasutuste tegevuse üle, pidades eriti silmas likviidsuse, maksevõime, riskide kontsentreerumise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismide kontrollimist;
b) selleks et rakendada sanktsioone;
c) halduskaebuse korral pädeva ametiasutuse otsuse vastu, või
d) kohtuasjades, mis on algatatud vastavalt artiklile 55 või vastavalt käesoleva direktiivi või muude krediidiasutusi käsitlevate direktiividega ettenähtud erisätetele.
Artikkel 46
Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), võivad vastavalt määruse (EL) nr1093/2010 artiklile 33 sõlmida kolmandate riikide pädevate ametiasutuste või käesoleva direktiivi artiklis 47 ja artikli 48 lõikes 1 määratletud asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on osutatud käesoleva direktiivi artikli 44 lõikes 1. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema nimetatud asutuste või organite järelevalveülesande täitmine.
Kui teave pärineb teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud asutuste selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on.
Artikkel 47
Artikli 44 lõige 1 ja artikkel 45 ei välista informatsioonivahetust liikmesriigi piires, kui ühes ja samas liikmesriigis on kaks või rohkem pädevat ametiasutust, ega liikmesriikide vahel pädevate ametiasutuste ja:
a) nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad muude finantseerimisasutuste ja kindlustusseltside järelevalve eest, ning nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad kapitaliturgude järelevalve eest;
b) organite vahel, kes tegelevad krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude selliste menetlustega; ja
c) isikute vahel, kes vastutavad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgse auditeerimise eest,
täites oma järelevalvefunktsiooni.
Artikli 44 lõige 1 ja artikkel 45 ei välista hoiuste tagamise süsteeme haldavatele organitele nende ametikohustuste täitmiseks vajalike andmete avaldamist.
Igal juhul kehtib sellises seoses saadud teabe suhtes artikli 44 lõikes 1 täpsustatud ametisaladuse hoidmise kohustus.
Artikkel 48
1. Olenemata artiklitest 44 kuni 46 võivad liikmesriigid anda loa teabevahetuseks pädevate ametiasutuste ja:
a) ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega, ja
b) ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine.
Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
a) nimetatud andmed on mõeldud esimeses lõigus osutatud järelevalveülesande teostamiseks;
b) selles seoses saadud informatsiooni kohta peab kehtima artikli 44 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus, ja
c) kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.
Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes vastavalt käesolevale lõikele võivad informatsiooni saada.
2. Olenemata artiklitest 44 kuni 46 võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate ametiasutuste ja nende asutuste või organite vahel, kes seaduse järgi vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.
Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:
a) nimetatud andmed on mõeldud esimeses lõigus osutatud ülesande teostamiseks;
b) selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib artikli 44 lõikes 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus, ja
c) kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.
Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused või organid, millele on osutatud esimeses lõigus, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes ei tööta riiklikus sektoris, võib esimeses lõigus ettenähtud informatsiooni vahetamise võimalus laieneda nimetatud isikutele teises lõigus kindlaksmääratud tingimustel.
Kolmanda lõigu rakendamiseks teatavad esimeses lõigus nimetatud ametiasutused või organid andmed avalikustanud pädevatele ametiasutustele nende isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele nimetatud andmed tuleb saata.
Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste ja organite nimed, kes vastavalt käesolevale artiklile võivad informatsiooni saada.
Komisjon koostab ettekande käesoleva artikli sätete kohaldamise kohta.
Artikkel 49
Käesolev osa ei takista pädevat ametiasutust edastamast oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele:
a) Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad ja muud sarnaste ülesannetega organid, kui need tegutsevad rahaasutusena, kui kõnealune teave on asjakohane nende õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, kaasa arvatud rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ning rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks;
b) vajaduse korral muud maksesüsteemide kontrollimise eest vastutavad organid;
c) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kui kõnealune teave on oluline Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aastaa määruse (EL) nr 1092/2010 (finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta) ( 24 ) kohaste kohustuslike ülesannete täitmiseks.
Käesolev osa ei takista esimeses lõigus nimetatud ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele ametiasutustele artikli 45 kohaldamiseks vajalikke andmeid.
Käesolev osa ei takista neid ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele ametiasutustele artikli 45 kohaldamiseks vajalikke andmeid.
Selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib artikli 44 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.
Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras lubavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel viivitamata edastada teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvatele keskpankadele, kui kõnealune teave on oluline keskpankade kohustuslike ülesannete täitmiseks, sealhulgas rahapoliitika teostamiseks ja sellega seotud likviidsuse tagamiseks, makse-, arveldus- ja väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalveks ja rahandussüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määrusele (EL) nr 1092/2010, kui kõnealune teave on oluline Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogukohustuslike ülesannete täitmiseks.
Artikkel 50
Liikmesriigid võivad olenemata artikli 44 lõikest 1 ja artiklist 45 vastavalt seaduses sätestatud eeskirjadele lubada teatavate andmete edastamist ka teistele keskvalitsuse asutustele, kes vastutavad krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuste ja kindlustusseltside järelevalvealase seadusandluse eest, ning nende asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.
Sellistel tingimustel võib informatsiooni edastada siiski vaid usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks.
Artikli 130 lõikes 1 osutatud hädaolukorras võimaldavad liikmesriigid pädevatel ametiasutustel edastada käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud asutustele asjaomaseid andmeid kõikides asjaomastes liikmesriikides.
Artikkel 51
Liikmesriigid peavad sätestama, et artikli 44 lõike 2 ja artikli 47 alusel saadud informatsiooni ning artikli 43 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohapealse kontrollimise käigus saadud informatsiooni võib artiklis 50 osutatud juhtudel avalikustada ainult siis, kui selleks on selgesõnaline nõusolek andmed avalikustanud pädevatelt ametiasutustelt või selle liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt, kus toimus kohapealne kontroll.
Artikkel 52
Käesolev jagu ei takista liikmesriigi pädevatel ametiasutustel edastamast artiklites 44 kuni 46 osutatud andmeid arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale organile, eeldades, et nimetatud andmete edastamine on vajalik selleks, et tagada nende organite nõuetekohane funktsioneerimine, kui turul osalejad ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita. Selliselt saadud andmete kohta kehtib artikli 44 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.
Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 44 lõike 2 kohaselt saadud andmeid ei avalikustata käesolevas artiklis nimetatud asjaoludel ilma andmed avalikustanud pädevate ametiasutuste selgesõnalise nõusolekuta.
3. jagu
Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused
Artikkel 53
1. Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, kellele on antud luba direktiivi 84/253/EMÜ ( 25 ) tähenduses, ning kes täidavad krediidiasutuses direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 51, direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 või direktiivi 85/611/EMÜ ( 26 ) artiklis 31 kirjeldatud või muid seadusjärgseid tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid ametiasutusi kõigist ülesannete täitmise jooksul teatavaks saanud kõnealust krediidiasutust puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis võivad:
a) anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt krediidiasutuste tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest;
b) kahjustada krediidiasutuse tegevuse jätkamist, või
c) viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või tuua kaasa lisatingimusi.
Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et nimetatud isik on samuti kohustatud ette kandma kõikidest esimeses punktis kirjeldatud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest või otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt märkimisväärsed sidemed sellise krediidiasutusega, kus ta oma neid tööülesandeid täidab.
2. Kui isikud, kes on saanud direktiivi 84/253/EMÜ kohase loa, edastavad pädevatele ametiasutustele mis tahes lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta informatsiooni heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega informatsiooni avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.
4. jagu
Sanktsioonide kohaldamise volitused ja kohtu poole pöördumise õigus
Artikkel 54
Ilma et see mõjutaks tegevuslubade kehtetuks tunnistamise korda ja kriminaalõiguse sätete kohaldamist, sätestavad liikmesriigid, et nende vastavad pädevad ametiasutused võivad krediidiasutuste järelevalvet või tegevust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme rikkuvate krediidiasutuste või isikute suhtes, kes tegelikult kontrollivad nimetatud krediidiasutuste tegevust, määrata või rakendada sanktsioone või meetmeid, mille abil kavatsetakse lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused.
Liikmesriigid tagavad, et nende vastavatel pädevatel ametiasutustel on esimese lõigu kohaldamiseks vajalikud volitused määrata või kohaldada rahalisi ja mitterahalisi karistusi või võtta muid meetmeid. Sellised karistused ja meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 55
Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele krediidiasutuste suhtes langetatud otsuste puhul võib kasutada õigust pöörduda kohtu poole. Sama kehtib juhul, kui tegevusloa taotluse kohta, mis sisaldab kõiki kehtivate õigusaktide alusel nõutavaid andmeid, ei ole kuue kuu jooksul taotluse esitamisest alates vastu võetud otsust.
2. PEATÜKK
Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve tehnilised vahendid
1. jagu
Omavahendid
Artikkel 56
Kui liikmesriik näeb õigus- või haldusnormidega ühenduse õiguse rakendamiseks ette tegutseva krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet käsitleva sätte, milles kasutatakse terminit „omavahendid” või viidatakse sellele mõistele, siis ühitatakse see termin või mõiste artiklites 57 kuni 61 ja artiklites 63 kuni 66 esitatud määratlusega.
Artikkel 57
Arvestades artiklis 66 kehtestatud piiranguid, koosnevad krediidiasutuse konsolideerimata omavahendid järgmistest kirjetest:
a) kapital direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ja sellega seotud aažio; see katab tegevuse jätkumise kahtluse korral täielikult kahjud ning reastatakse pankroti või likvideerimise korral kõigi teiste nõuete järele;
b) reservid direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 23 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;
c) üldine pangandusreserv direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 määratletud tähenduses;
ca) muud instrumendid peale punktis a nimetatute, mis vastavad artikli 63 lõike 2 punktides a, c, d ja e ning artiklis 63a sätestatud nõuetele;
d) ümberhindamisreserv direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 33 määratletud tähenduses;
e) väärtuse korrigeerimised direktiivi 86/635/EMÜ artikli 37 lõikes 2 määratletud tähenduses;
f) muud kirjed artiklis 63 määratletud tähenduses;
g) ühistuna asutatud krediidiasutuste liikmete kohustused ning teatavate artikli 64 lõikes 1 osutatud, fondidena tegutsevate krediidiasutuste laenusaajate solidaarkohustused, ja
h) tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ja artikli 64 lõikes 3 osutatud allutatud laenukapital.
Artikli 66 kohaselt arvatakse maha järgmised kirjed:
i) krediidiasutusele kuuluvad arvestusliku väärtusega oma aktsiad;
j) immateriaalne põhivara direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõikes 9 („Aktiva”) määratletud tähenduses;
k) jooksva aruandeaasta kahjum;
l) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad üle 10 % nende kapitalist;
m) artiklis 63 ja artikli 64 lõikes 3 osutatud allutatud nõuded ja instrumendid, mis krediidiasutusel on krediidi- ja finantseerimisasutustes, mille kapitalist tema osalus moodustab enam kui 10 %;
n) osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad kuni 10 % nende kapitalist, allutatud nõuded ja artiklis 63 ja artikli 64 lõikes 3 osutatud instrumendid, mida krediidiasutus valdab punktides l ja m nimetamata krediidi- ja finantseerimisasutustes, kui sellise osaluse, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 % kõnealuse krediidiasutuse omavahenditest enne, kui sellest arvatakse maha punktides l kuni p nimetatud kirjed;
o) artikli 4 punktis 10 osutatud osalused, mis krediidiasutusel on:
i) kindlustusseltsides direktiivi 73/239/EMÜ ( 27 ) artikli 6, direktiivi 2002/83/EÜ ( 28 ) artikli 4 või direktiivi 98/78/EÜ ( 29 ) artikli 1 punkti b tähenduses;
ii) edasikindlustusseltsides direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 punkti c tähenduses, või
iii) kindlustusvaldusettevõtjates direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 alapunkti i tähenduses;
p) kõik järgmised kirjed, mis krediidiasutusel on seoses punktis o osutatud üksustega, milles tal on osalus:
i) direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 3 osutatud instrumendid, ja
ii) direktiivi 2002/83/EÜ artikli 27 lõikes 3 osutatud instrumendid.
q) krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt 3. jao 2. alajaole, kooskõlas VII lisa 1. osa punktiga 36 arvutatud negatiivsed summad ja kooskõlas VII lisa 1. osa punktidega 32 ja 33 arvutatud oodatava kahju summad, ja
r) väärtpaberistamise riskipositsioonide summa, mille suhtes käesoleva direktiivi alusel kohaldatakse 1 250 %-list riskikaalu, ja kauplemisportfelli väärtpaberistamise riskipositsioonide summa, mille suhtes samas krediidiasutuses kohaldataks 1 250 %-list riskikaalu, kui need oleksid pangaportfellis.
Liikmesriigid lubavad punkti b kohaldamisel aruandeperioodi vahekasumi või aastakasumi kajastamist enne ametliku otsuse langetamist üksnes juhul, kui raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud on kõnealust kasumit kontrollinud ja kui pädevad ametiasutused on veendunud, et summa suurust on hinnatud vastavalt direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud põhimõtetele ja sellest on maha arvatud kõikvõimalikud maksud ja dividendid.
Väärtpaberistamise algatanud krediidiasutuse puhul jäetakse netotulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja suurendab väärtpaberistamise positsioonide krediidiväärtust, punktis b nimetatud kirjest välja.
Artikkel 58
Kui teise krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, kindlustus- või edasikindlustusseltsi või kindlustusvaldusettevõtja aktsiaid hoitakse ajutiselt seoses finantsabi andmise toiminguga, mille eesmärk on asjaomase ettevõtte ümberkorraldamine ja päästmine, võib pädev ametiasutus loobuda Artikli 57 punktides l kuni p osutatud mahaarvamist käsitlevate sätete kohaldamisest.
Artikkel 59
Selle asemel, et arvata maha Artikli 57 punktides o ja p osutatud osalused, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kohaldada mutatis mutandis direktiivi 2002/87/EÜ I lisas kirjeldatud meetodeid 1, 2 või 3. Meetodit 1 („raamatupidamise konsolideerimine”) võib kohaldada ainult siis, kui pädev ametiasutus on veendunud konsolideerimisega hõlmatud üksuste juhtimise ja sisekontrolli integreerituse tasemes. Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.
Artikkel 60
Liikmesriigid võivad näha ette, et omavahendite individuaalse arvutamise korral ei pea 4. peatüki 1. jao kohaselt konsolideeritud järelevalvega hõlmatud või direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt täiendava järelevalvega hõlmatud krediidiasutused arvama maha artikli 57 punktides l kuni p osutatud osalusi krediidiasutustes, finantseerimisasutustes, kindlustus- või edasikindlustusseltsides või kindlustusvaldusettevõtjates, mis on hõlmatud konsolideeritud või täiendava järelevalvega.
Käesolevat sätet kohaldatakse kõigi ühenduse õigusaktidega ühtlustatud usaldatavusnormatiivide suhtes.
Artikkel 61
Artikli 57 punktides a–h määratletud omavahendite mõiste hõlmab kirjete ja summade suurima võimaliku hulga. Kõnealuste kirjete kasutamise ning artikli 57 punktides i–r nimetamata kirjete mahaarvamise üle võivad otsustada liikmesriigid.
Artikli 57 punktides a kuni e loetletud kirjed peavad olema krediidiasutuse käsutuses, et neid piiramatult ja viivitamata kasutada riskide või kahjumi katmiseks kohe, kui need tekkivad. Summast tuleb maha arvestada kõik arvutamise ajal ettenähtud maksud või tuleb summasid korrigeerida, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib nimetatud kirjeid kasutada riskide või kahjumi katmiseks.
Artikkel 62
Liikmesriigid võivad anda komisjonile aru omavahendite ühise määratluse väljatöötamisel tehtud edusammudest. Vajaduse korral esitab komisjon nende aruannete põhjal hiljemalt 1. jaanuariks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva jao muutmiseks.
Artikkel 63
1. Liikmesriigis kasutatav omavahendite mõiste võib hõlmata ka muid kirjeid tingimusel, et olenemata nende juriidilisest või raamatupidamislikust nimetusest on neil järgmised omadused:
a) krediidiasutused saavad neid vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne tulude või kahjumi kindlaksmääramist;
b) nende olemasolu avalikustatakse asutusesisestes raamatupidamisdokumentides; ja
c) nende summa määrab kindlaks krediidiasutuse juhtkond, seda kontrollivad sõltumatud audiitorid ja see teatatakse pädevatele ametiasutustele, kelle järelevalve alla see jääb.
2. Muude kirjetena võib aktsepteerida ka määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente, mis vastavad järgmistele tingimustele:
a) neid ei saa tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva ametiasutuse eelneva nõusolekuta;
b) laenulepingus peab olema sätestatud võimalus, et krediidiasutus võib laenuintresside tasumise edasi lükata;
c) laenuandja krediidiasutusele esitatavad nõuded peavad olema täielikult allutatud kõigile allutamata võlausaldajate nõuetele;
d) väärtpaberite väljalaskmist reguleerivates dokumentides peab olema sätestatud, et võlgu ja tasumata intresse peab saama kasutada kahjude korvamiseks ilma, et krediidiasutus peaks oma tegevust katkestama, ja
e) arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid.
Neile väärtpaberitele ja muudele instrumentidele võib lisada artikli 57 punktis h loetlemata kumulatiivsed eelisaktsiad.
Artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid peavad vastama käesoleva artikli punktides a, c, d ja e sätestatud nõuetele.
3. Krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt 3. jao 2. alajaole, võib kooskõlas VII lisa 1. osa lõikega 36 arvutatud positiivseid summasid kuni 0,6 % ulatuses kooskõlas 2. alajaoga arvutatud riskiga kaalutud varadest aktsepteerida muude kirjetena. Nende krediidiasutuste puhul ei arvata VII lisa 1. osa lõikes 36 nimetatud arvutamisel arvessevõetud korrigeeritud väärtusi ja provisjone ega artikli 57 punktis e nimetatud riskipositsiooniga seotud korrigeeritud väärtusi ja provisjone muude kui käesolevale lõikele vastavate omavahendite hulka. Sel juhul ei või riskiga kaalutud varad sisaldada neid varasid, mis on arvutatud seoses 1 250 %-lise riskikaaluga väärtpaberistamise positsioonidega.
Artikkel 63a
1. Artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid peavad vastama käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud nõuetele.
2. Instrumendid on tähtajatud või nende algne lunastamise tähtaeg on vähemalt 30 aastat. Nende instrumentide hulka võib kuuluda üks või rohkem ostuoptsiooni vastavalt väljastaja kaalutlusõigusele, kuid neid ei lunastata enne viie aasta möödumist väljastamise kuupäevast. Kui tähtajatuid instrumente reguleerivad sätted pakuvad krediidiasutusele lunastamiseks pädevate ametiasutuste määratletud mõõdukat stiimulit, ei esine sellist stiimulit kümne aasta jooksul instrumendi väljaandmise kuupäevast. Tähtajalisi instrumente reguleerivad sätted pakuvad üksnes stiimuleid, mida saab lunastada lunastustähtpäeval.
Tähtajalisi või tähtajatuid instrumente võib osta tagasi või lunastada vaid pädevate ametiasutuste eelneval nõusolekul. Pädevad ametiasutused võivad anda loa, eeldusel et taotlus on esitatud krediidiasutuse algatusel ning et see ei mõjuta põhjendamatult krediidiasutuse finantsseisundit ega maksevõimet. Pädevad ametiasutused võivad asutustelt nõuda instrumendi asendamist artikli 57 punktis a või ca nimetatud samasuguse või parema kvaliteediga instrumendiga.
Pädevad ametiasutused nõuavad tähtajaliste instrumentide lunastamise peatamist, kui krediidiasutus ei järgi artiklis 75 sätestatud kapitalinõudeid, ja võivad krediidiasutuste finantsseisundi ja maksevõime tõttu nõuda lunastamise peatamist muul ajal.
Pädev ametiasutus võib igal ajal anda loa tähtajaliste või tähtajatute instrumentide varajaseks lunastamiseks, kui selliste instrumentide suhtes kohaldatavas maksustamisviisis või regulatiivses klassifikatsioonis esineb muutus, mida ei saanud ette näha selle väljastamise kuupäeval.
3. Instrumendi suhtes kohaldatavad sätted peavad krediidiasutusel vajaduse korral võimaldama jätta intressid või dividendid maksmata määramata aja jooksul mittekumulatiivsel alusel.
Krediidiasutus jätab need maksed igal juhul ära, kui ta ei vasta artiklis 75 sätestatud kapitalinõuetele.
Pädevad ametiasutused võivad nõuda nende maksete ärajätmist krediidiasutuse finantsseisundi ja maksevõime tõttu. Mis tahes selline ärajätmine ei piira krediidiasutuse õigust asendada intresside või dividendide maksmine tasumisega artikli 57 punktis a osutatud instrumendi kujul, eeldusel et igasugune selline mehhanism võimaldab krediidiasutusel säilitada rahalisi vahendeid. Pädevad ametiasutused võivad sellise asendamise tarvis kehtestada eritingimused.
4. Instrumenti reguleerivate sätetega nähakse ette, et põhisummat, tasumata intresse või dividende saab kasutada kahjude korvamiseks ning need ei takista krediidiasutuse rekapitaliseerimist asjakohaste mehhanismide kaudu, mille on välja töötanud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) vastavalt lõikele 6.
5. Krediidiasutuse pankroti või likvideerimise korral reastatakse instrumendid artikli 63 lõikes 2 nimetatud kirjete järele.
6. Järelevalvetavade järjepideva ühtlustamise ja lähendamise tagamiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada nõudeid, mida kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud instrumentide suhtes. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014. Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu eelmises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Samuti annab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja suuniseid seoses artikli 57 esimese lõigu punktis a osutatud instrumentidega.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) jälgib nende suuniste kohaldamist.
Artikkel 64
1. Artikli 57 punktis g nimetatud ühistuna asutatud krediidiasutuste liikmete kohustused hõlmavad kõnealuste ühistute sissemaksmata kapitali ning kõnealuste ühingute liikmete juriidilised kohustused teha täiendavaid tagasimaksmisele mittekuuluvaid makseid juhul, kui krediidiasutus kannab kahjumit ning sellisel juhul peab olema võimalik nimetatud maksed sisse nõuda viivitamatult.
Fondidena tegutsevate krediidiasutuste laenusaajate solidaarkohustusi käsitatakse sarnaselt eelmiste kirjetega.
Kõik sellised kirjed võib hõlmata omavahendite koosseisu, kui siseriiklikes õigusaktides käsitletakse neid kõnealuse kategooria krediidiasutuste omavahenditena.
2. Liikmesriigid ei hõlma avalik-õiguslike krediidiasutuste omavahendite koosseisu enda või oma kohalike omavalitsuste poolt sellistele krediidiasutustele antud tagatisi.
3. Liikmesriigid või pädevad ametiasutused võivad omavahendite koosseisu hõlmata artikli 57 punktis h nimetatud tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ja samas punktis nimetatud allutatud laenukapitali, kui on olemas siduvad kokkulepped, mille alusel nad krediidiasutuse pankroti või likvideerimise korral reastatakse kõigi teiste võlausaldajate nõuete järele ning neid ei tule tagasi maksta enne, kui kõik ülejäänud sel hetkel tasumata võlad on tagasi makstud.
Allutatud laenukapital peab vastama järgmistele täiendavatele kriteeriumidele:
a) arvesse võib võtta ainult täies ulatuses sissemakstud rahalisi vahendeid;
b) kaasatud laenude esialgne tähtaeg peab olema vähemalt viis aastat ja pärast seda võib need tagasi maksta;
c) ulatust, mil määral neid käsitatakse omavahenditena, tuleb järk-järgult vähendada vähemalt viimase viie tagasimaksmiskuupäevale eelneva aasta jooksul, ja
d) laenuleping ei või sisaldada klausleid, mille kohaselt teatud asjaoludel, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise puhul, kuulub võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksmiskuupäeva.
Teise lõigu punkti b kohaldamisel, kui võlanõude tähtaeg ei ole fikseeritud, makstakse kaasatud laenud tagasi alles pärast viie aasta pikkust etteteatamisaega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitleta enam omavahenditena või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädevate ametiasutuste eelnevat nõusolekut. Pädevad ametiasutused võivad anda loa selliste laenude varasemaks tagasimaksmiseks tingimusel, et taotlus esitatakse emitendi algatusel ja see ei mõjuta kõnealuse krediidiasutuse maksejõulisust.
4. Krediidiasutused ei loe omavahendite hulka amortiseeritud kulu meetodil mõõdetud finantsinstrumentide sularahavoo riskimaanduse tulude või kuludega seotud õiglase väärtuse muutustest tulenevaid reserve ega õiglases väärtuses hinnatud kohustuste tulusid ja kulusid, mis tulenevad krediidiasutuste endi krediidikvaliteedi muutustest.
5. Krediidiasutused kohaldavad omavahendite summa arvutamisel direktiivi 2006/49/EÜ VII lisa B osa nõudeid kõikide oma varade suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, ning arvavad mis tahes vajalikud täiendavad väärtuste kohandamised maha artikli 57 punktides a–ca nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i–k nimetatud kirjed. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab käesoleva sätte kohaldamise üksikasjade kohta juhised.
Artikkel 65
1. Kui arvutamine toimub konsolideeritud andmete põhjal, kasutatakse artiklis 57 loetletud kirjetele vastavaid konsolideeritud summasid vastavalt 4. peatüki 1. jaos sätestatud eeskirjadele. Lisaks sellele võib omavahendite arvutamisel konsolideeritud reservidena käsitleda ka järgmisi kirjeid, juhul kui need on kreeditkirjed („negatiivsed”):
a) kõik vähemusosalused direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 21 määratletud tähenduses, kui kasutatakse globaalse integratsiooni meetodit. Kõik artikli 57 punktis ca osutatud instrumendid, millest tulenevad vähemusosalused, peavad vastama artikli 63 lõike 2 punktide a, c, d ja e ning artiklite 63a ja 66 nõuetele;
b) esimese konsolideerimise vahe direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 19, 30 ja 31 määratletud tähenduses;
c) konsolideeritud reservis sisalduvad ümberarvutamisest tulenevad vahed vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artikli 39 lõikele 6, ja
d) kõik vahed, mis tulenevad teatavate osaluste hõlmamisest vastavalt direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 33 sätestatud meetodile.
2. Kui lõike 1 punktides a kuni d nimetatud kirjed on deebetkirjed („positiivsed”), arvatakse need konsolideeritud omavahendite arvutamisel maha.
Artikkel 66
1. Artikli 57 punktides d–h osutatud kirjete suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid:
a) artikli 57 punktides d–h osutatud kirjete kogusumma ei tohi olla suurem kui 100 % sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed, ja
b) artikli 57 punktides g–h osutatud kirjete kogusumma ei tohi olla suurem kui 50 % sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed.
1a. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse artikli 57 punktis ca osutatud kirjete kogusumma suhtes järgmisi piirmäärasid:
a) instrumendid, mis tuleb hädaolukordades ümber vahetada ja mida võib väljastaja finantsseisundi ja maksevõime tõttu pädeva ametiasutuse algatusel igal ajal ümber vahetada ette kindlaks määratud ulatuses artikli 57 punktis a osutatud kirjeteks, ei tohi kogusummas olla suuremad kui 50 % sama artikli punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed;
b) käesoleva lõike punktis a osutatud piirides ei tohi kõikide teiste instrumentide summa olla suurem kui 35 % artikli 57 punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed;
c) käesoleva lõike punktides a ja b osutatud piirides ei tohi tähtajaliste instrumentide ja kõikide instrumentide, mille sätted pakuvad krediidiasutusele stiimulit lunastamiseks, summa olla suurem kui 15 % artikli 57 punktides a–ca osutatud kirjete summast, millest on lahutatud sama artikli punktides i, j ja k osutatud kirjed;
d) kirjete summa suhtes, mis on suurem kui punktides a, b ja c sätestatud piirmäärad, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud piirmäära.
2. Artikli 57 punktides l–r nimetatud kirjete kogusummast pool arvatakse maha sama artikli punktides a–ca nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i–k nimetatud kirjed, ning pool sama artikli punktides d–h nimetatud kirjetest pärast käesoleva artikli lõikes 1 esitatud piirangute kohaldamist. Kui artikli 57 punktides l–r nimetatud kirjete kogusummast pool on suurem kui artikli 57 punktides d–h nimetatud kirjete kogusumma, arvatakse ülejääv summa maha sama artikli punktides a–ca nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud sama artikli punktides i–k nimetatud kirjed.
Artikli 57 punktis r nimetatud kirjeid ei lahutata, kui neid kasutati artikli 75 kohaldamisel riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt käesolevale direktiivile või kapitalinõuete arvutamiseks vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I või V lisale.
3. 5. ja 6. jao kohaldamiseks loetakse käesolevat jagu ilma artikli 57 punktides q ja r ning artikli 63 lõikes 3 nimetatud kirjeteta.
4. Pädevad ametiasutused võivad krediidiasutustel lubada lõigetes 1 ja 1a sätestatud piirmäärasid ajutiselt hädaolukordades ületada.
Artikkel 67
Käesolevas jaos sätestatud tingimuste täitmise kohta tuleb esitada pädevaid ametiasutusi rahuldavad tõendid.
2. jagu
Kaitse riskide vastu
1. alajagu
Kohaldamistasand
Artikkel 68
1. Krediidiasutused peavad artiklites 22 ja 75 ning 5. jaos sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.
2. Iga krediidiasutus, mis ei ole tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, ega emaettevõtja, ja iga krediidiasutus, mida ei konsolideerita vastavalt artiklile 73, peab artiklites 120 ja 123 sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.
3. Iga krediidiasutus, mis ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja, ja iga krediidiasutus, mida ei konsolideerita vastavalt artiklile 73, peab 5. peatükis sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.
Artikkel 69
1. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 68 lõiget 1 krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka krediidiasutus on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjaks olevat krediidiasutust hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ning kõik järgmised tingimused on täidetud, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:
a) emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
b) emaettevõtja kas veenab pädevat ametiasutust tütarettevõtja usaldatavusnormatiividele vastavas juhtimises ja on pädeva ametiasutuse nõusolekul teatanud, et tagab tütarettevõtja võetud kohustused või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;
c) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka tütarettevõtjat, ja
d) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest ja/või emaettevõtjal on õigus määrata enamik artiklis 11 kirjeldatud tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.
2. Liikmesriigid võivad kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust, kui emaettevõtja on krediidiasutusega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse samasugust järelevalvet nagu krediidiasutuste suhtes ja eelkõige artikli 71 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
3. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 68 lõiget 1 liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes, kui antud krediidiasutus saab tegevusloa kõnealuses liikmesriigis ja allub selle järelevalvele ning kui krediidiasutus on hõlmatud järelevalvega konsolideeritud alusel ning kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite piisav jaotus emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:
a) puuduvad olemasolevad või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgade tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, ja
b) konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli menetlused hõlmavad liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse.
Antud lõiget rakendav pädev ametiasutus teavitab kõigi teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi.
4. Ilma et see piiraks artikli 144 üldkehtivust, avalikustavad lõikes 3 sisalduvat kaalutlusõigust rakendavate liikmesriikide pädevad ametiasutused artiklis 144 näidatud korras:
a) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate materiaalsete, praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgade tagasimaksmiseks;
b) lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste arv ja kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate emaettevõtjate arv, ja
c) koondalusel liikmesriigi kohta:
i) lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;
ii) lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel, ja
iii) lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendmisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis artikli 75 alusel nõutavates miinimumomavahendites konsolideeritud alusel.
Artikkel 70
1. Käesoleva artikli lõigete 2 kuni 4 alusel võivad pädevad ametiasutused vastavalt olukorrale lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel kaasata artikli 68 lõikest 1 tulenevatesse arvutustesse ka tütarettevõtjad, mis vastavad artikli 69 lõike 1 punktidele c ja d ja mille põhilised nõuded või kohustused on seotud emaettevõtjana tegutseva krediidiasutusega.
2. Lõikes 1 kirjeldatud meetod on lubatud üksnes siis, kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus näitab pädevatele ametiasutustele täies ulatuses asjaolusid ja abinõusid, sealhulgas õiguslikke, millest tulenevalt ei ole ega ole ka ette näha olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite koheseks ülekandmiseks ega võlgade tähtaegseks tagasimaksmiseks emaettevõtjale tütarettevõtja poolt.
3. Kui pädev ametiasutus kasutab lõikega 1 antud võimalust, teavitab ta ülejäänud liikmesriikide pädevaid ametiasutusi regulaarselt vähemalt üks kord aastas lõike 1 kohaldamisest ja lõikes 2 viidatud asjaoludest ning meetmetest. Kui tütarettevõtja asub kolmandas riigis, edastavad pädevad ametiasutused sama teabe ka antud kolmanda riigi pädevatele ametiasutustele.
4. Ilma et see piiraks artikli 144 üldkehtivust, avalikustab lõikes 1 sätestatud kaalutlusõigust rakendav pädev ametiasutus artiklis 144 näidatud korras:
a) kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgade tagasimaksmiseks;
b) lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste arv ja kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate emaettevõtjate arv, ja
c) koondalusel liikmesriigi kohta:
i) lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht;
ii) lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjatena tegutsevate krediidiasutuste kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites, ja
iii) lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis artikli 75 alusel nõutavates miinimumomavahendites.
Artikkel 71
1. Ilma et see piiraks artiklite 68 kuni 70 kohaldamist, peab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus täitma artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud kohustusi artiklis 133 ettenähtud ulatuses ja viisil vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile.
2. Ilma et see piiraks artiklite 68, 69 ja 70 kohaldamist, täidab krediidiasutus, mis on liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all, artiklites 75, 120 ja 123 ning 5. jaos sätestatud kohustusi artiklis 133 ette nähtud ulatuses ja viisil vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile.
Kui liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all on mitu krediidiasutust, kohaldatakse esimest lõiku üksnes selle krediidiasutuse suhtes, mille üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklitele 125 ja 126.
Artikkel 72
1. Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused peavad täitma 5. peatükis sätestatud kohustusi vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile.
Emaettevõtjana tegutsevate ELi krediidiasutuste olulised tütarettevõtjad avaldavad XII lisa 1. osa punktis 5 ettenähtud teabe individuaalselt või osaliselt konsolideeritult.
2. Krediidiasutused, mida kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, täidavad 5. peatükis sätestatud kohustusi vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile.
Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate olulised tütarettevõtjad avaldavad XII lisa 1. osa punktis 5 ette nähtud teabe individuaalselt või osaliselt konsolideeritult.
3. Artiklite 125 ja 126 kohaselt konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused võivad otsustada mitte kohaldada täielikult või osaliselt lõikeid 1 ja 2 krediidiasutuste suhtes, mida kajastatakse kolmandas riigis asuva emaettevõtja esitatud konsolideeritud võrreldavates andmetes.
Artikkel 72a
1. Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi ja direktiivi 2002/87/EÜ alusel samaväärseid norme, eelkõige riskipõhise järelevalve tähenduses, võib konsolideeriv järelevalveasutus pärast tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavate teiste pädevate asutustega konsulteerimist kohaldada kõnealuse segafinantsvaldusettevõtja suhtes üksnes direktiivi 2002/87/EÜ asjaomast sätet.
2. Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ alusel samaväärseid norme, eelkõige riskipõhise järelevalve tähenduses, võib konsolideeriv järelevalveasutus kokkuleppel kindlustussektori konsolideerimisgrupi järelevalvajaga kohaldada kõnealuse segafinantsvaldusettevõtja suhtes üksnes direktiivi 2002/87/EÜ artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kõige olulisemat finantssektorit reguleeriva direktiivi sätet.
3. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 30 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve”) käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud otsustest. Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 31 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve”) töötavad Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) kaudu välja suunised, mille eesmärk on lähendada järelevalvetavasid, ja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille nad esitavad komisjonile kolme aasta jooksul alates suuniste vastuvõtmisest.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 73
1. Liikmesriigid või artiklite 125 ja 126 kohaselt teostatava konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused võivad otsustada, et krediidi- või finantseerimisasutust või krediidiasutuse abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea võtma konsolideeritud järelevalve alla järgmistel juhtudel:
a) asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;
b) pädevate ametiasutuste arvates ei ole asjaomasel ettevõtjal krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust ja kõikidel juhtudel, kui asjaomase ettevõtja bilansimaht on väiksem kui madalam järgmistest summadest:
i) 10 miljonit eurot, või
ii) 1 protsent emaettevõtja või osalust omava ettevõtja bilansi kogumahust;
c) konsolideeritud järelevalve eest vastutavate pädevate ametiasutuste arvates asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine ei vasta kõnealuste krediidiasutuste järelevalve eesmärkidele või on nende suhtes eksitav.
Kui esimese lõigu punktis b nimetatud juhtudel vastab eespool loetletud tingimustele mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski hõlmata konsolideerimisse, kui neil ühiselt on mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus.
2. Pädevad ametiasutused nõuavad, et tütarettevõtjana tegutsevad krediidiasutused kohaldavad käesoleva direktiivi artiklite 75, 120 ja 123 ning 5. jao nõudeid osaliselt konsolideeritud alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel või nende emaettevõtjal, kui nimetatud emaettevõtjaks on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtjana asutatud krediidiasutus või finantseerimisasutus või direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud varahaldusettevõtja või tal on sellises ettevõtjas osalus.
3. Pädevad ametiasutused nõuavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad täidavad artiklis 22 sätestatud kohustusi konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud alusel, et tagada süsteemide, menetluste ja mehhanismide järjekindlus ja ühtsus ning suutlikkus esitada järelevalve seisukohast olulist teavet.
2. alajagu
Arvutamine ja aruandlusnõuded
Artikkel 74
1. Kui ei ole teisiti ette nähtud, toimub varade ja bilansiväliste kirjete hindamine vastavalt raamatupidamisstandarditele, mida krediidiasutus peab määruse (EÜ) nr 1606/2002 ja direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt kohaldama.
2. Olenemata artiklites 68 ja 72 sätestatud nõudmistest, tehakse arvutusi, millega kontrollitakse, et krediidiasutused täidavad artiklis 75 sätestatud kohustusi vähemalt kaks korda aastas.
Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks kohaldavad pädevad ametiasutused alates 31. detsembrist 2012 krediidiasutuste edastatavate arvutuste puhul aruandluse ühtseid vorme ning ühesuguseid sagedusi ja kuupäevi. Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslikud tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada liidus enne 1. jaanuari 2012 seoses aruandlusega ühtsed vormid (koos seonduvate juhistega) ning ühesugused sagedused ja kuupäevad. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) samuti välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud sellise aruandluse puhul kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste kohta.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu teises ja kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Krediidiasutused edastavad tulemused ja kõik nõutavad üksikasjalikud andmed pädevale ametiasutusele.
3. alajagu
Omavahendite miinimumtase
Artikkel 75
Ilma et see piiraks artikli 136 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidiasutuste omavahendite määr oleks pidevalt vähemalt võrdne järgmiste kapitalinõuete summaga:
a) kogu nende äritegevuse, välja arvatud kauplemisportfelliga seotud tegevuse ja mittelikviidsete varadega, kui need on vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artikli 13 lõike 2 punktile d omavahenditest maha arvatud, seonduva krediidiriski ja lahjendusriski puhul 8 protsenti 3. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud koguvaradest;
b) kauplemisportfelliga seotud tegevusega seonduva positsiooni- ja vastaspoole riski ja, kui artiklites 111–117 sätestatud piirmääri on lubatud ületada, selliseid piirmääri ületavate suurte riskikontsentratsioonide puhul vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artiklile 18 ja artiklitele 28–32 määratud kapitalinõuded;
c) kogu nende äritegevusega seonduva välisvaluuta-, arveldus- ja kaubariski puhul vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artiklile 18 määratud kapitalinõuded;
d) kogu nende äritegevusega seonduva operatsiooniriski puhul vastavalt 4. osale määratud kapitalinõuded.
3. jagu
Miinimumomavahendite nõuded krediidiriski katmiseks
Artikkel 76
Krediidiasutused kohaldavad artikli 75 punkti a kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamisel kas lõigetes 78 kuni 83 ettenähtud standardmeetodit või, kui pädevad ametiasutused seda artikli 84 kohaselt lubavad, artiklites 84 kuni 89 ettenähtud sisereitingutel põhinevat meetodit.
Artikkel 77
Käesoleva jao kohaldamisel tähendab riskipositsioon vara või bilansivälist kirjet.
1. alajagu
Standardmeetod
Artikkel 78
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on varakirje riskipositsiooni väärtus selle bilansiväärtus ja II lisas nimetatud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus järgmine protsent kirje väärtusest: suure riskiga kirje puhul 100 %, keskmise riskiga kirje puhul 50 %, keskmise/väikese riskiga kirje puhul 20 % ja väikese riskiga kirje puhul 0 %. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud bilansivälised kirjed jagatakse riskikategooriatesse vastavalt II lisale. Kui krediidiasutus kasutab VIII lisa 3. osas sätestatud finantstagatise hindamise üldmeetodit ja riskipositsioon esineb repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu kohaselt müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberite või kaupade kujul ning väärtpaberitega tagatud tehingute kujul, suurendatakse riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade suhtes kohaldatava volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt VIII lisa 3. osa punktidele 34 kuni 59.
2. IV lisas nimetatud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse vastavalt III lisale ja selle meetodi kohaldamisel võetakse III lisa kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvelduskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberitega tagatud tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt III lisale või VIII lisale.
3. Kui riskipositsiooni suhtes kehtib otsene krediidiriski kaitse, võib selle suhtes kohaldatavat riskipositsiooni väärtust muuta vastavalt 3. jaole.
4. Olenemata lõikest 2, määratakse pädevate ametiasutuste poolt määratletud keskse vastaspoolega seotud krediidiriskile avatud realiseerimata positsiooni väärtus vastavalt III lisa 2. osa punktile 6, eeldusel, et keskse vastaspoole kõigi antud kokkuleppe osapooltega seotud krediidiriski avatud positsioonid on iga päev täies ulatuses tagatud.
Artikkel 79
1. Iga riskipositsioon liigitatakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:
a) nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsustele või keskpankadele;
b) nõuded või tingimuslikud nõuded piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele;
c) nõuded või tingimuslikud nõuded haldusasutustele ja mittetulundusühingutele;
d) nõuded või tingimuslikud nõuded mitmepoolsetele arengupankadele;
e) nõuded või tingimuslikud nõuded rahvusvahelistele organisatsioonidele;
f) nõuded või tingimuslikud nõuded asutustele;
g) nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingutele;
h) jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;
i) kinnisvaraga tagatud nõuded või tingimuslikud nõuded;
j) tähtajaks tasumata nõuded;
k) regulatiivselt suure riskiga kategooriatesse kuuluvad krediidiinstrumendid;
l) tagatud võlakirjad;
m) väärtpaberistamise positsioonid;
n) lühiajalised nõuded asutustele ja äriühingutele;
o) investeerimisfondide osakud; või
p) muud kirjed.
2. Lõike 1 punktis h nimetatud jaenõuete klassi liigitamiseks peab nõue vastama järgmistele tingimustele:
a) nõue peab olema esitatud kas üksikisikule või üksikisikutele või väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale;
b) nõue peab olema üks arvukatest samade tunnustega nõuetest, nii et laenu andmisega seonduvad riskid oleksid oluliselt väiksemad; ja
c) kogusumma, sealhulgas kõik tähtajaks tasumata nõuded, kuid millest on välja arvatud eluaseme kinnisvara tagatisega nõuded või tingimuslikud nõuded, mida võlgnikust klient või seotud klientide rühm krediidiasutusele või emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, ei tohi krediidiasutuse andmetel ületada 1 miljon eurot. Krediidiasutus peab selliste andmete saamiseks võtma mõistlikke meetmeid.
Väärtpabereid ei saa jaenõuete klassidesse liigitada.
3. Jaeliisingu miinimummaksete ajaldatud väärtus võidakse lugeda jaenõuete klassi kuuluvaks.
Artikkel 80
1. Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse riskikaale VI lisa 1. osa kohaselt kõikide riskipositsioonide suhtes, mida ei ole omavahenditest maha arvatud. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on liigitatud, ja VI lisa 1. osas sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib määrata krediidikvaliteeti hindavate asutuste (edaspidi „reitinguagentuur”) antud krediidihinnangute alusel kooskõlas artiklitega 81 kuni 83 või VI lisas 1. osas kirjeldatud ekspordikrediidi agentuuride antud krediidihinnangute alusel.
2. Lõikes 1 nimetatud riskikaalude kohaldamiseks korrutatakse riskipositsiooni väärtus käesoleva alajao kohaselt määratud riskikaaluga.
3. Asutustega seotud riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamiseks peavad liikmesriigid otsustama, kas kasutada meetodit, mis põhineb selle keskvalitsuse krediidikvaliteedil, kelle jurisdiktsioonis asutus asub, või meetodit, mis põhineb vastaspooleks oleva asutuse krediidikvaliteedil vastavalt VI lisale.
4. Olenemata lõikest 1, kui riskipositsiooni suhtes kehtib krediidiriski kaitse, võib selle suhtes kohaldatavat riskikaalu muuta vastavalt 3. jaole.
5. Väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varad arvutatakse vastavalt 4. alajaole.
6. Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalutud varade arvutamine ei ole käesolevas alajaos ette nähtud, määratakse 100 %-line riskikaal.
7. Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad artikli 57 punktides a kuni h nimetatud kirjetega seonduvad kohustused, võivad pädevad ametiasutused vabastada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõudmistest krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on selle krediidiasutuse emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja või direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 osutatud seoses olev ettevõtja, järgmistel tingimustel:
a) vastaspool on asutus või finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnormatiive;
b) vastaspool on täielikult kaasatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisse;
c) vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi kui krediidiasutuse suhtes;
d) vastaspool asub krediidiasutusega samas liikmesriigis, ja
e) vastaspoolel ei ole praegu ega prognooside kohaselt materiaalseid ega õiguslikke takistusi krediidiasutusele omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks.
Sellisel juhul määratakse 0 %-line riskikaal.
8. Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad artikli 57 punktides a kuni h nimetatud kirjetega seonduvad kohustused, võivad pädevad ametiasutused vabastada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõudmistest krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on sama asutuste kaitsesüsteemi liige kui laenu andev krediidiasutus, kui järgmised tingimused on täidetud:
a) lõike 7 punktides a, d ja e esitatud nõuded;
b) krediidiasutus ja selle vastaspool on sõlminud lepingu või kohustusliku vastutuse lepingu, mis kaitseb asjaomaseid asutusi ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksejõulisuse, et hoida vajadusel ära pankrot (järgnevalt osutatakse sellele kui asutuste kaitsesüsteemile);
c) korraldusega tagatakse, et asutuste kaitsesüsteem suudab pakkuda võetud kohustustest tulenevalt vajalikku toetust selleks ettenähtud koheselt kättesaadavatest vahenditest;
d) asutuste kaitsesüsteemi käsutuses on nõuetekohased ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid (mis annab täieliku ülevaate üksikliikme riski puudutavast olukorrast) vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil teostatakse tähtajaks täitmata nõuete järelevalvet vastavalt VII lisa 4. osa lõikele 44;
e) asutuste kaitsesüsteemis viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse süsteemi osapooli;
f) asutuste kaitsesüsteemi osapooled koostavad ja avaldavad vähemalt korra aastas aruande, mis koosneb süsteemi tervikuna hõlmavast bilansist, tulemiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest või mis koosneb süsteemi tervikuna hõlmavast koondbilansist, koondtulemiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest;
g) asutuste kaitsesüsteemi osapooltel on kohustus teatada vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad asutuste kaitsesüsteemist lahkuda;
h) välistatakse omavahendite arvutamiseks sobivate elementide korduvkasutamine („mitmekordne finantsvõimendus”), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine asutuste kaitsesüsteemi liikmete vahel;
i) asutuste kaitsesüsteem peaks põhinema valdavalt ühtliku äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmelisusel, ja
j) asjassepuutuvad pädevad ametiasutused peavad kinnitama punktis d märgitud süsteemi kohasuse ja teostama korrapäraste vaheaegadega selle järelevalvet.
Sellisel juhul määratakse 0 %-line riskikaal.
Artikkel 81
1. Välist hinnangut krediidikvaliteedile võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt artiklile 80 ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on tunnistanud hinnangu andnud reitinguagentuuri sellel otstarbel aktsepteeritavaks (käesoleva alajao tähenduses edaspidi „aktsepteeritud reitinguagentuur”).
2. Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri artikli 80 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et selle hindamismetoodika vastab objektiivsust, sõltumatust, pidevat läbivaatamist ja läbipaistvust käsitlevatele nõuetele ja antavad krediidihinnangud vastavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nõuetele. Selleks peavad pädevad ametiasutused võtma arvesse VI lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kriteeriume. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta), ( 32 ) loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ( 33 ) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada krediidihinnangutega seotud hindamismetoodikat. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teise lõigu punktis a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
3. Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused on reitinguagentuuri aktsepteeritavaks tunnistanud, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda agentuuri aktsepteeritavaks tunnistada ilma omapoolse hindamismenetluseta.
4. Pädevad ametiasutused avalikustavad selgituse aktsepteeritavaks tunnistamise protsessi kohta ja aktsepteeritud reitinguagentuuride nimekirja.
Artikkel 82
1. Pädevad ametiasutused otsustavad VI lisa 2. osas sätestatud kriteeriumide põhjal, milline kõnealuse lisa 1. osas sätestatud krediidikvaliteedi aste vastab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud asjaomasele krediidikvaliteedi hinnangule. Otsused peavad olema objektiivsed ja järjekindlad.
2. Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teinud lõike 1 kohaselt otsuse, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda aktsepteerida ilma omapoolse otsustamismenetluseta.
Artikkel 83
1. Reitinguagentuuri krediidihinnangu kasutamine krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamiseks peab olema järjekindel ja kooskõlas VI lisa 3. osaga. Krediidihinnanguid ei või kasutada valikuliselt.
2. Krediidiasutused kasutavad taotletud krediidihinnanguid. Asjaomase pädeva ametiasutuse loal võivad nad kasutada ka taotlemata krediidihinnanguid.
2. alajagu
Sisereitingutel põhinev meetod
Artikkel 84
1. Pädevad ametiasutused võivad kooskõlas käesoleva alajaoga lubada krediidiasutustel arvutada riskiga kaalutud varasid sisereitingutel põhineva meetodi (edaspidi „IRB meetod”) alusel. Iga krediidiasutuse puhul on nõutav selgesõnaline luba.
2. Luba antakse ainult juhul, kui pädev ametiasutus on teinud kindlaks, et krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioonide juhtimise ja määramise süsteemid on nõuetekohased, neid rakendatakse ühtselt ja need vastavad VII lisa 4. osa kohaselt eelkõige järgmistele tingimustele:
a) krediidiasutuse reitingusüsteemid peavad võimaldama võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjekindlalt kvantifitseerida;
b) kapitalinõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja maksejõuetuse ja kahju hinnangutel ning nendega seonduvatel süsteemidel ja protsessidel peab olema riskijuhtimise ja otsustamismenetluse ning krediidi kinnitamise, kapitali asutusesisese jaotuse ja äriühingute üldjuhtimise seisukohast keskne tähtsus;
c) krediidiasutusel peab olema reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrollimise osakond, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;
d) krediidiasutus peab koguma ja säilitama kõik asjaomased andmed, millega tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi, ja
e) krediidiasutus peab dokumenteerima oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning need süsteemid valideerima.
Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ja selle tütarettevõtjad kasutavad IRB meetodit ühtsetel alustel, võivad pädevad ametiasutused lubada, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad VII lisa 4. osas sätestatud miinimumnõuetele ühise arvestuse põhjal.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada krediidihinnangutega seotud hindamismetoodikat, mille alusel pädevad ametiasutused lubavad krediidiasutustel kasutada sisereitingutel põhinevat meetodit.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimese lõigu punktis a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
3. IRB meetodi kasutamist taotlev krediidiasutus peab tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat kasutanud kõnealuste IRB riskipositsiooni klasside suhtes reitingusüsteeme, mis on üldiselt kooskõlas VII lisa 4. osas sätestatud riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kehtestatud miinimumtingimustega.
4. Maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamist taotlev krediidiasutus peab tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat koostanud ja kasutanud maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnanguid viisil, mis on üldiselt kooskõlas VII lisa 4. osas nende parameetrite sisehinnangute kasutamiseks kehtestatud miinimumtingimustega.
5. Kui krediidiasutus ei suuda enam käesolevas alajaos ettenähtud nõudmisi täita, peab ta esitama pädevale ametiasutusele kava olukorra kiireks parandamiseks või tõendama, et nõudmiste täitmata jätmise mõju on ebaoluline.
6. Kui IRB meetodit soovivad kasutada Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja ja selle tütarettevõtjad, teevad nende erinevate juriidiliste isikute pädevad asutused artiklite 129–132 kohaselt tihedat koostööd.
Artikkel 85
1. Ilma et see piiraks artikli 89 kohaldamist, rakendavad krediidiasutused ning emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad IRB meetodit kõikide riskipositsioonide suhtes.
Pädevate ametiasutuste nõusolekul võib rakendamine toimuda astmeliselt artiklis 86 nimetatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriüksuse siseselt, ühe kontserni erinevate äriüksuste lõikes või maksejõuetusest tingitud kahju või ümberhindamistegurite kasutamiseks äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete riskikaalude arvutamisel.
Artikli 86 lõike 1 punktis d nimetatud jaenõuete klassi puhul võib rakendamine toimuda astmeliselt nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad VII lisa 1. osa punktides 10kuni13 sätestatud erinevatele korrelatsioonidele.
2. Lõikes 1 ettenähtud rakendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, milles tuleb pädevate ametiasutustega kokku leppida. Rakendamine peab toimuma pädevate ametiasutuste kindlaksmääratud rangete tingimuste kohaselt. Nende tingimuste eesmärk on tagada, et lõikest 1 tulenevat paindlikkust ei kasutataks valikuliselt miinimumkapitali nõuete vähendamiseks selliste riskipositsiooni klasside või äriüksuste puhul, mis ei kuulu veel IRB meetodi või maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamise kohaldamisalasse.
3. Krediidiasutused, kes kasutavad IRB meetodit mõne riskipositsiooni klassi suhtes, peavad IRB meetodit kasutama ka omakapitali investeeringute klasside suhtes.
4. Kui käesoleva artikli lõigetest 1 kuni 3 ja artiklist 89 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused, kes on artikli 84 kohaselt saanud loa kasutada IRB meetodit, kohaldada 1. alajagu riskiga kaalutud varade arvutamiseks ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.
5. Kui käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ja artiklist 89 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused, kes on artikli 87 lõike 9 kohaselt saanud loa kasutada maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, kasutada artikli 87 lõikes 8 sätestatud maksejõuetusest tingitud kahju väärtusi ja ümberhindamistegureid ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.
Artikkel 86
1. Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:
a) nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele;
b) nõuded või tingimuslikud nõuded asutustele;
c) nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingutele;
d) jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;
e) omakapitali investeeringud;
f) väärtpaberistamise positsioonid, või
g) muud varad.
2. Järgmisi riskipositsioone käsitletakse nõuetena keskvalitsustele ja keskpankadele:
a) nõuded piirkondlikele omavalitsustele, kohalikele asutustele või avaliku sektori asutustele, mida käsitletakse 1. alajao kohaselt nõuetena keskvalitsustele, ja
b) nõuded mitmepoolsetele arengupankadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille suhtes kohaldatakse 1. alajao kohaselt 0 %-list riskikaalu.
3. Järgmisi riskipositsioone käsitletakse nõuetena asutustele:
a) nõuded piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele, mida ei käsitleta 1. alajao kohaselt nõuetena keskvalitsustele;
b) nõuded avaliku sektori üksustele, mida käsitletakse 1. alajao kohaselt nõuetena asutustele, ja
c) nõuded mitmepoolsetele arengupankadele, mille suhtes ei kohaldata 1. alajao kohaselt 0 %-list riskikaalu.
4. Lõike 1 punktis d nimetatud jaenõuete klassi liigitamiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:
a) need peavad olema esitatud kas üksikisikule või üksikisikutele või väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale, kusjuures viimasel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või seotud klientide rühm krediidiasutusele või emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, sealhulgas kõik tähtajaks tasumata nõuded, kuid millest on välja arvatud eluaseme kinnisvara tagatisega nõuded või tingimuslikud nõuded, krediidiasutuse andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;
b) krediidiasutus käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;
c) nõudeid ei hallata täpselt nii üksikult, nagu seda tehakse äriühingutele esitatavate nõuete puhul; ja
d) iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.
Jaeliisingu miinimummaksete ajaldatud väärtus võidakse lugeda jaenõuete klassi kuuluvaks.
5. Järgmised riskipositsioonid liigitatakse omakapitali investeeringuteks:
a) muud nõuded kui võlanõuded, millega kaasneb allutatud jääknõudeõigus väljastaja varadele või tuludele; ja
b) võlanõuded, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.
6. Äriühingutele esitatavate nõuete klassis peavad krediidiasutused eriotstarbeliste laenunõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:
a) nõue on esitatud üksusele, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks ja/või haldamiseks;
b) laenu andjal on kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nende toodetavate tulude üle; ja
c) kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavate varade toodetav tulu, mitte suure äriühingu sõltumatu tagasimaksevõime.
7. Võlgniku vastu olevad nõuded, mida ei ole lõike 1 punktides a, b ja d kuni f nimetatud riskipositsiooni klassidesse liigitatud, määratakse kõnealuse lõike punktis c nimetatud riskipositsiooni klassi.
8. Lõike 1 punktis g nimetatud riskipositsiooni klass peab sisaldama ka liisitud kinnisvara jääkväärtust, kui see ei käi VII lisa 3. osa lõikes 4 määratletud liisingnõuetest tulenevate riskipositsioonide mõiste alla.
9. Metoodika, mida krediidiasutus riskipositsioonide eri riskipositsiooni klassidesse liigitamiseks kasutab, peab olema asjakohane ja ajaliselt järjepidev.
Artikkel 87
1. Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni e või g nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski määramiseks arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa punktidele 1 kuni 27, kui need ei ole omavahenditest maha arvatud.
2. Ostetud nõuete lahjendusriski määramiseks arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa punktile 28. Kui krediidiasutusel on ostetud nõuete maksujõuetuse riski ja lahjendusriskiga seoses nõuete müüja suhtes täielik regressiõigus, ei pea ostetud nõuetega seoses kohaldama artiklite 87 ja 88 sätteid. Riskipositsiooni võib käsitleda kui tagatud riskipositsiooni.
3. Krediidiriski ja lahjendusriski määramiseks võetakse riskiga kaalutud varade arvutamisel aluseks kõnealuse riskipositsiooniga seotud asjaomased parameetrid: maksejõuetuse tõenäosus (PD), maksejõuetusest tingitud kahju määr (LGD), lõpptähtaeg (M) ja riskipositsiooni riskiväärtus. Maksejõuetuse tõenäosust ja maksejõuetusest tingitud kahju võib käsitleda eraldi või koos kooskõlas VII lisa 2. osaga.
4. Olenemata lõikest 3, arvutatakse artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski määramiseks riskiga kaalutud varad pädevate ametiasutuste nõusolekul kooskõlas VII lisa 1. osa punktidega 17 kuni 26. Pädevad ametiasutused lubavad krediidiasutusel kasutada VII lisa 1. osa punktides 25 ja 26 sätestatud meetodit ainult juhul, kui krediidiasutus vastab VII lisa 4. osa punktides 115 kuni 123 sätestatud miinimumnõuetele.
5. Olenemata lõikest 3, võib eriotstarbeliste laenunõuete krediidiriski määramiseks arvutada riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa punktile 6. Pädevad ametiasutused annavad välja suunised selle kohta, kuidas krediidiasutused peaksid vastavalt VII lisa 1. osa punktile 6 määrama eriotstarbelistele laenunõuetele riskikaale, ja kiidavad heaks krediidiasutuste kohaldatavad määramismeetodid.
6. Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni d nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused oma maksejõuetuse tõenäosuse sisehinnangud vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.
7. Artikli 86 lõike 1 punktis d nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused oma maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnangud vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.
8. Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni c nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused VII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud maksejõuetusest tingitud kahju väärtusi ja VII lisa 3. osa punkti 9 alapunktides a kuni d sätestatud ümberhindamistegureid.
9. Olenemata lõikest 8, lubavad pädevad ametiasutused kõikide artikli 86 lõike 1 punktides a kuni c nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul krediidiasutustel kasutada oma maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.
10. Väärtpaberistatud riskipositsioonide ja artikli 86 lõike 1 punktis f nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt 4. alajaole.
11. Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid vastavad VI lisa 1. osa punktides 77 ja 78 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus on teadlik kõikidest või osast investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ette nähtud meetoditele. Lõiget 12 kohaldatakse nende investeerimisfondi aluspositsioonide suhtes, millest krediidiasutus ei ole teadlik või ei saaks mõistlikult eeldades teadlik olla. Eelkõige kohaldatakse lõiget 12 juhul, kui krediidiasutusele oleks põhjendamatult koormav võtta neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ette nähtud meetoditele.
Kui krediidiasutus ei täida käesolevas alajaos sätestatud meetodite kasutamise tingimusi kõikide või osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutatakse riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad järgmiste meetodite kohaselt:
a) artikli 86 lõike 1 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul VII lisa 1. osa punktides 19–21 sätestatud meetodi kohaselt;
b) kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldatakse artiklites 78–83 sätestatud meetodit, mida on kohandatud järgmiselt:
i) riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse eririskikaalu (reitinguta riskipositsioonid) või antud riskipositsiooni klassi kõrgeima riskikaaluga krediidikvaliteedi astet, tuleb riskikaal korrutada koefitsiendiga kaks, kuid riskikaal ei tohi olla kõrgem kui 1 250 %;
ii) kõikide teiste riskipositsioonide puhul tuleb riskikaal korrutada koefitsiendiga 1,1 ja kohaldada minimaalselt 5 % riskikaalu.
Kui krediidiasutus ei suuda punkti a kohaldamisel vahet teha mittebörsiettevõtete tehtud omakapitali investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena. Kui need riskipositsioonid koos krediidiasutuse sellesse riskipositsiooni klassi kuuluvate otseste riskipositsioonidega ei ole olulised artikli 89 lõike 2 tähenduses, võib pädevate ametiasutuste nõusolekul kohaldada artikli 89 lõiget 1, ilma et see piiraks artikli 154 lõike 6 kohaldamist.
12. Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid ei vasta VI lisa 1. osa punktides 77 kuni 78 sätestatud kriteeriumidele või krediidiasutus ei ole teadlik kõikidest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktides 19 kuni 21 ettenähtud meetoditele. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena. Sellisel juhul liigitatakse muud riskipositsioonid kui omakapitali investeeringud ühte VII lisa 1. osa punktis 19 esitatud klassidest (omakapitali investeeringud, börsil kaubeldavad aktsiad ja muud omakapitali investeeringud) ja määratlemata riskipositsioonid klassi „muud omakapitali investeeringud”.
Esimeses lõigus kirjeldatud meetodi asemel võivad krediidiasutused ise arvutada või lasta kolmandal isikul arvutada ja esitada aruandluses – tingimusel et arvutuste ja esitatud aruande õigsus on nõuetekohaselt tagatud – investeerimisfondide aluspositsioonidel põhineva riskiga kaalutud varade keskmise lõike 11 punktides a ja b osutatud meetodite kohaselt.
Artikkel 88
1. Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni e nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktides 29 kuni 35 sätestatud meetoditele.
2. Oodatava kahju summade arvutamisel vastavalt VII lisa 1. osa punktidele 29 kuni 35 võetakse aluseks samad maksejõuetuse tõenäosuse ja maksejõuetusest tingitud kahju parameetrid ning riskipositsioonide väärtus kui need, mida kasutatakse riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt artiklile 87. Tähtajaks tasumata nõuete korral, kui krediidiasutused kasutavad oma maksejõuetusest tingitud kahju kalkulatsioone, on oodatav kahju (EL) krediidiasutuse võimalikult täpne hinnang tasumata nõudest tuleneva oodatava kahju (ELBE) kohta vastavalt VII lisa 4. osa punktile 80.
3. Väärtpaberistatavate riskipositsioonide oodatava kahju summad arvutatakse vastavalt 4. alajaole.
4. Artikli 86 lõike 1 punktis g nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul on oodatava kahju summa null.
5. Ostetud nõuete lahjendusriski määramiseks arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktis 35 sätestatud meetoditele.
6. Artikli 87 lõigetes 11 ja 12 nimetatud riskipositsioonide puhul arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktides 29 kuni 35 sätestatud meetoditele.
Artikkel 89
1. Pädevate ametiasutuste nõusolekul võivad krediidiasutused, kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks IRB meetodit, kohaldada 1. alajagu järgmiste suhtes:
a) artikli 86 lõike 1 punktis a nimetatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse jaoks põhjendamatult koormav;
b) artikli 86 lõike 1 punktis b nimetatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse jaoks põhjendamatult koormav;
c) nõuded väheolulistele äriüksustele ja riskipositsiooni klassid, mida ei peeta nende suuruse ja riskiprofiili seisukohast oluliseks;
d) nõuded liikmesriikide keskvalitsuste, piirkondlike omavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja haldusorganite vastu, tingimusel et
i) kõnealusele keskvalitsusele esitatud nõuete ja muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole avaliku erikokkuleppe tõttu erinevusi, ja
ii) keskvalitsusele esitatavatele nõuetele määratakse vastavalt 1. alajaole 0 %-line riskikaal;
e) krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnormatiive, või seotud ettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses, ning riskipositsioonid artikli 80 lõikes 8 esitatud nõuetele vastavate krediidiasutuste vahel;
f) omakapitaliinvesteeringud üksustesse, kelle vastu esitatud nõuete suhtes kehtib vastavalt 1. alajaole 0 %-line riskikaal (sealhulgas avaliku sektori rahastatavad üksused, mille suhtes võib kohaldada 0 %-list riskikaalu);
g) omakapitaliinvesteeringud, mida tehakse seadusekohaste programmide kohaselt, et edendada teatavaid majandussektoreid, mis pakuvad krediidiasutustele olulisi investeeringutoetusi, kuid millega kaasnevad teatav valitsuse järelevalve ja omakapitaliinvesteeringute piirangud. Selline kohtlemine on piiratud 10 % algsetest omavahenditest ja täiendavatest omavahenditest;
h) nõuded vastavalt VI lisa 1. osa lõikele 40, mis vastavad seal toodud tingimustele, või
i) riiklikud ja riigi poolt edasi kindlustatud garantiid vastavalt VII lisa 2. osa lõikele 19.
Käesolev lõige ei takista teise liikmesriikide pädevatel ametiasutustel lubada 1. alajaos sätestatud eeskirjade kohaldamist nende omakapitaliinvesteeringute suhtes, mille suhtes mõnes teises liikmesriigis sellist kohtlemist kohaldatakse.
2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse krediidiasutuse omakapitaliinvesteeringute klassi oluliseks, kui investeeringute koguväärtus, arvestamata lõike 1 punktis g nimetatud seadusekohaste programmide alusel tehtud omakapitaliinvesteeringuid, ületab eelneva aasta keskmisena 10 % krediidiasutuse omavahenditest. Kui nende omakapitaliinvesteeringute arv on väiksem kui 10 eraldi osalust, on krediidiasutuse omavahenditele kehtestatav piirmäär 5 %.
3. alajagu
Krediidiriski maandamine
Artikkel 90
Käesolevas alajaos tähendab „laenu andev krediidiasutus” krediidiasutust, kes kõnealust riskipositsiooni hoiab, isegi kui riskipositsioon ei tulene laenust.
Artikkel 91
Krediidiasutused, kes kasutavad artiklite 78 kuni 83 kohaselt standardmeetodit või artiklite 84 kuni 89 kohaselt IRB meetodit, kuid ei kasuta artiklite 87 ja 88 kohaselt maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võivad vastavalt käesolevale alajaole võtta arvesse krediidiriski maandamist artikli 75 punkti a kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamiseks või vajaduse korral artikli 57 punkti q ja artikli 63 lõike 3 kohaselt oodatava kahju summade arvutamiseks.
Artikkel 92
1. Krediidiriski kaitse tagamiseks kasutatav tehnika ning laenu andva krediidiasutuse võetavad meetmed ja rakendatavad menetlused peavad võimaldama kehtestada sellise krediidiriski kaitse korra, mis on õiguslikult pädev ja rakendatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.
2. Laenu andvad krediidiasutused peavad võtma asjakohased meetmed, et tagada krediidiriski kaitse korra tõhusus ja juhtida kaasnevaid riske.
3. Otsese krediidiriski kaitse puhul peavad asjaomased varad olema tagatisena aktsepteerimiseks piisavalt likviidsed ja nende väärtus aja jooksul piisavalt stabiilne, et pakkuda saavutatud krediidiriski kaitse taseme suhtes asjakohast kindlust, võttes arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutatavat meetodit ja tagatise aktsepteerimise lubatud taset. Aktsepteeritakse üksnes VIII lisa 1. osas ettenähtud varasid.
4. Otsese krediidiriski kaitse puhul on laenu andval krediidiasutusel õigus mõistliku aja jooksul realiseerida või säilitada varad, mis võlgniku või, kui see on asjakohane, tagatise haldaja kohustuse täitmatajätmise, maksejõuetuse või pankroti või muu tehinguga seonduvates dokumentides täpsustatud krediidikvaliteeti mõjutava juhtumi korral kaitse tagavad. Kaitset tagavate varade väärtus ei või oluliselt sõltuda võlgniku krediidikvaliteedist.
5. Kaudse krediidiriski kaitse puhul peab kohustust võttev pool olema tagatise andjana aktsepteerimiseks piisavalt usaldusväärne ja kaitsekokkulepe asjaomastes jurisdiktsioonides õiguslikult pädev ja rakendatav, et pakkuda saavutatud krediidiriski kaitse taseme suhtes asjakohast kindlust, võttes arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutatavat meetodit ja aktsepteerimise lubatud taset. Aktsepteeritakse üksnes VIII lisa 1. osas ettenähtud kaitse andjaid ja kaitsekokkulepete liike.
6. VIII lisa 2. osas sätestatud miinimumnõudeid tuleb täita.
Artikkel 93
1. Kui artiklis 92 ettenähtud nõuded on täidetud, võib riskiga kaalutud varade ja vajaduse korral oodatava kahju summade arvutamist muuta vastavalt VIII lisa 3. kuni 6. osale.
2. Ükski riskipositsioon, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski maandamist, ei too kaasa suuremat riskiga kaalutud varade või oodatava kahju summat kui sellega identne riskipositsioon, mille suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist.
3. Kui riskiga kaalutud varade puhul juba võetakse arvesse artiklitele 78 kuni 83 või 84 kuni 89 vastavat krediidiriski kaitset, ei saa käesolevat alajagu krediidiriski kaitse arvutamisel enam kohaldada.
4. alajagu
väärtpaberistamine
Artikkel 94
Kui krediidiasutus kasutab artiklites 78 kuni 83 sätestatud standardmeetodit riskiga kaalutud varade arvutamiseks riskipositsiooni klassi puhul, millesse väärtpaberistatavad riskipositsioonid vastavalt artiklile 79 liigitataks, arvutab ta väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varad vastavalt IX lisa 4. osa punktidele 1 kuni 36.
Muudel juhtudel arvutab ta riskiga kaalutud varad vastavalt IX lisa 4. osa punktidele 1 kuni 5 ja 37 kuni 76.
Artikkel 95
1. Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus on väärtpaberistatavate riskipositsioonidega seonduva olulise krediidiriski üle andnud vastavalt IX lisa 2. osale, võib see krediidiasutus:
a) traditsioonilise väärtpaberistamise puhul jätta riskiga kaalutud varade ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju summade arvutamisel arvestamata riskipositsioonid, mille ta on väärtpaberistanud, ja
b) sünteetilise väärtpaberistamise puhul arvutada seoses väärtpaberistatavate riskipositsioonidega riskiga kaalutud varad ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju summad vastavalt IX lisa 2. osale.
2. Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutab laenu algselt väljastanud krediidiasutus IX lisas ettenähtud riskiga kaalutud varad tulenevalt hoitavatest väärtpaberistamise positsioonidest.
Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus ei suuda olulist krediidiriski vastavalt lõikele 1 üle kanda, ei peab ta oma võimalike väärtpaberistamise positsioonidega seoses riskiga kaalutud varasid arvutama.
Artikkel 96
1. Väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varade arvutamisel määratakse riskikaal riskipositsiooni väärtuse suhtes vastavalt IX lisale, võttes aluseks positsiooni krediidikvaliteedi, mille võib määrata reitinguagentuuri antud krediidihinnangu alusel või muul IX lisas sätestatud viisil.
2. Kui riskipositsioon on seotud erinevate väärtpaberistamise seeriatega, loetakse iga väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni eraldi väärtpaberistamise positsiooniks. Väärtpaberistamise positsioonidele krediidiriski kaitse pakkujaid loetakse väärtpaberistamise positsioonide hoidjateks. Väärtpaberistamise positsioonide hulka arvatakse ka intressimäära või valuutaderivatiive käsitlevatest lepingutest tulenevad väärtpaberistatavad riskipositsioonid.
3. Kui väärtpaberistamise positsiooni suhtes kohaldatakse otsest või kaudset krediidiriski kaitset, võib selle positsiooni suhtes kohaldatavat riskikaalu muuta vastavalt artiklitele 90 kuni 93, mida tõlgendatakse koostoimes IX lisaga.
4. Kui artikli 57 punktist r ja artikli 66 lõikest 2 ei tulene teisiti, arvestatakse artikli 75 punkti a kohaldamisel riskiga kaalutud varad krediidiasutuse riskiga kaalutud koguvarade hulka.
Artikkel 97
1. Reitinguagentuuri hinnangut krediidikvaliteedile võib kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks kooskõlas artikliga 96 ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on tunnistanud hinnangu andnud reitinguagentuuri sellel otstarbel aktsepteeritavaks (edaspidi „aktsepteeritud reitinguagentuur”).
2. Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et see vastab artiklis 81 sätestatud nõuetele ja VI lisa 2. osas osutatud tehnilistele kriteeriumidele ja on turul tõendanud oma üldiselt aktsepteeritavat suutlikkust väärtpaberistamise valdkonnas tegutseda. Kui reitinguagentuur on registreeritud reitinguagentuurina vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, loevad pädevad ametiasutused tema hindamismetoodika objektiivsuse, sõltumatuse, pideva läbivaatamise ja läbipaistvusega seotud nõuded täidetuks.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada krediidihinnangutega seotud hindamismetoodikat. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
3. Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused on reitinguagentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks tunnistanud, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda agentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks tunnistada ilma omapoolse hindamisprotseduurita.
4. Pädevad ametiasutused avalikustavad selgituse aktsepteeritavaks tunnistamise protsessi kohta ja aktsepteeritud reitinguagentuuride nimekirja.
5. Lõikes 1 nimetatud eesmärgil kasutamiseks peab aktsepteeritud reitinguagentuuri poolt krediidikvaliteedile antud hinnang vastama IX lisa 3. osas kirjeldatud usaldusväärsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.
Artikkel 98
1. Selleks et kohaldada väärtpaberistamise positsioonide suhtes riskikaale, peavad pädevad ametiasutused otsustama, milline IX lisas sätestatud krediidikvaliteedi aste vastab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud asjaomasele krediidikvaliteedi hinnangule. Otsused peavad olema objektiivsed ja järjekindlad.
2. Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teinud lõike 1 kohaselt otsuse, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda aktsepteerida ilma omapoolse otsustamismenetluseta.
Artikkel 99
Reitinguagentuuri krediidihinnangu kasutamine krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt artiklile 96 peab olema järjekindel ja kooskõlas IX lisa 3. osaga. Krediidihinnanguid ei või kasutada valikuliselt.
Artikkel 100
1. Varajase amortisatsiooni tingimustega uuenevate nõuete väärtpaberistamise puhul arvutab laenu algselt väljastanud krediidiasutus vastavalt IX lisale asjaomase riski suhtes täiendava riskiga kaalutud varade summa, et krediidiasutusele avaneva krediidiriski tase võiks pärast varajase amortisatsiooni tingimuse kohaldamist tõusta.
2. Sel otstarbel on uuenev nõue selline nõue, mille puhul klientide laenujäägil on sõltuvalt nende otsusest võtta laenu ja see tagasi maksta lubatud kõikuda kokkulepitud piirmäärani, ja varajase amortisatsiooni tingimus on lepinguline klausel, mis nõuab kindlaksmääratud juhtudel investorite positsioonide väljamaksmist enne väljalastud väärtpaberite algselt kindlaksmääratud lõpptähtaega.
Artikkel 101
1. Tehingu korraldaja või laenude algne väljastaja, kes on seoses väärtpaberistamisega rakendanud riskiga kaalutud varade arvutamisel artiklit 95 või kes on müünud instrumente oma kauplemisportfellist sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele, mistõttu ta ei pea enam hoidma omavahendeid nimetatud instrumentidega seotud riskide katteks, ei või selleks, et vähendada investorile tekkivat võimalikku või tegelikku kahju, väärtpaberistamist toetada määral, mis ületab tema lepingulisi kohustusi.
2. Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus või väärtpaberistamistehingut korraldav krediidiasutus ei täida väärtpaberistamisel lõikes 1 sätestatud nõudmisi, nõuab pädev ametiasutus temalt vähemalt omakapitali hoidmist kõikide väärtpaberistatud positsioonide katteks, nii nagu neid ei oleks väärtpaberistatud. Asjaomane krediidiasutus peab avalikustama, et ta on osutanud lepinguvälist toetust, ja täpsustama toetuse mõju regulatiivsele kapitalile.
4. jagu
Miinimumomavahendite nõuded operatsiooniriski katmiseks
Artikkel 102
1. Pädevad ametiasutused nõuavad krediidiasutustelt omavahendeid operatsiooniriskide katmiseks vastavalt artiklites 103, 104 ja 105 sätestatud meetoditele.
2. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad artiklis 104 sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused kasutada artiklis 103 sätestatud meetodit ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.
3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad artiklis 105 sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused kasutada artiklis 103 või 104 sätestatud meetodeid ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.
4. Pädev ametiasutus võib lubada krediidiasutustel eri meetodeid kombineerida vastavalt X lisa 4. osale.
Artikkel 103
Baasmeetodile vastav operatsiooniriski katmiseks määratav kapitalinõue on teatav protsent olulisest indikaatorist vastavalt X lisa 1. osas sätestatud parameetritele.
Artikkel 104
1. Standardmeetodi kohaselt jagab krediidiasutus oma tegevuse vastavalt X lisa 2. osale ärivaldkondadeks.
2. Iga ärivaldkonna puhul arvutavad krediidiasutused operatsiooniriski katva kapitalinõude teatava protsendina olulisest indikaatorist vastavalt X lisa 2. osas sätestatud parameetritele.
3. Teatavate ärivaldkondade puhul võivad pädevad ametiasutused konkreetsetel tingimustel lubada krediidiasutusel kasutada operatsiooniriski katmiseks kapitalinõude määramiseks mõnd alternatiivset indikaatorit, nagu on märgitud X lisa 2. osa punktides 5 kuni 11.
4. Standardmeetodi kohaselt on operatsiooniriski kattev kapitalinõue kõikide ärivaldkondade operatsiooniriski kapitalinõuete summa.
5. Standardmeetodi parameetrid on sätestatud X lisa 2. osas.
6. Standardmeetodi kasutamiseks peavad krediidiasutused vastama X lisa 2. osas sätestatud kriteeriumidele.
Artikkel 105
1. Krediidiasutused võivad kasutada oma operatsiooniriski mõõtmise süsteemidel põhinevat täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, tingimusel et pädev ametiasutus on asjaomaste mudelite kasutamise omavahendite nõude arvutamiseks selgesõnaliselt heaks kiitnud.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) koostöös Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada hindamismetoodikat, mille alusel pädevad ametiasutused lubavad krediidiasutustel kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
2. Krediidiasutused peavad tõendama pädevatele ametiasutustele, et nad vastavad X lisa 3. osas sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.
3. Kui täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit soovivad kasutada Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, teevad nende erinevate juriidiliste isikute pädevad ametiasutused artiklite 129–132 kohaselt tihedat koostööd. Asjaomane taotlus sisaldab X lisa 3. osas loetletud punkte.
4. Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad kasutavad täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit ühtsetel alustel, võivad pädevad ametiasutused lubada, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad X lisa 3. osas sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele ühise arvestuse põhjal.
5. jagu
Suur riskide kontsentreerumine
Artikkel 106
1. Riskipositsioon tähendab käesolevas jaos 3. jao 1. alajaos nimetatud vara ja bilansiväliseid kirjeid, kohaldamata neis sätestatud riskiga kaalumist ja riskiastmeid.
IV lisas osutatud kirjetest tulenevad riskipositsioonid tuleb välja arvutada ühe III lisas sätestatud meetodi kohaselt. Antud jao kohaldamisel kehtib ka III lisa 2. osa punkt 2.
Pädevate ametiasutuste nõusolekul võib riskipositsiooni mõistest välja jätta kõik täielikult omavahenditega kaetud elemendid, tingimusel et niisuguseid omavahendeid ei ole arvesse võetud artikli 75 kohaldamisel krediidiasutuse omavahendite või muude ühenduse õigusaktide kohaselt järelevalvega seotud suhtarvude arvutamisel;
2. Riskipositsioonide hulka ei kuulu:
a) valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral kahe tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist;
b) väärtpaberite ostu- või müügitehingute puhul riskipositsioonid, mis tekivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem;
c) maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, arvelduse ja tasaarvelduse mis tahes valuutas ja korrespondentpanganduse või finantsinstrumentide arveldus-, tasaarveldus- ja depooteenuste korral klientidele hiline raha laekumine ning muud klientide tegevusest tulenevad riskipositsioonid, mis ei kesta järgmisest tööpäevast kauem, või
d) maksevahenduse, sealhulgas makseteenuste osutamise, arvelduse ja tasaarvelduse mis tahes valuutas ja korrespondentpanganduse korral päevasisesed riskipositsioonid kõnealuseid teenuseid osutavatele asutustele.
Käesoleva lõike järjepideva ühtlustamise tagamiseks koostab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada punktides c ja d esitatud erandeid ning samuti tingimusi lõikes 3 käsitletud seotud klientide rühma olemasolu kindlakstegemiseks. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teise lõigu punktis a osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
3. Seotud klientide rühma olemasolu kindlakstegemiseks seoses artikli 79 lõike 1 punktides m, o ja p osutatud riskipositsioonidega, kui esineb riskipositsioon alusvara suhtes, hindab krediidiasutus skeemi, selle aluspositsioone või mõlemaid. Selleks hindab krediidiasutus tehingu struktuuri majanduslikku sisu ja riske.
Artikkel 107
Riskipositsioonide väärtuse väljaarvutamiseks käesoleva jao kohaselt tähendab „krediidiasutus” ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid koos nende filiaalidega, kes vastavad krediidiasutuse määratlusele ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis.
Artikkel 108
Ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes võetud riskipositsiooni, mis võrdub 10 %-ga või ületab 10 % krediidiasutuse omavahenditest, loetakse suureks riskide kontsentreerumiseks.
Artikkel 109
Pädevad ametiasutused nõuavad, et iga krediidiasutus rakendaks arukat juhtimis- ja raamatupidamiskorda ning piisavaid sisekontrollimehhanisme selleks, et selgitada välja ja pidada arvestust kõikide suurte riskide kontsentreerumiste ja nende hilisema muutumise üle vastavalt käesolevale direktiivile ning selleks, et jälgida nende vastavust iga krediidiasutuse enda laenupoliitikale.
Artikkel 110
1. Krediidiasutus teatab pädevatele ametiasutustele iga suure riskikontsentratsiooni kohta, sealhulgas nende suurte riskikontsentratsioonide kohta, millele laieneb artikli 111 lõike 1 kohane vabastus, järgmised andmed:
a) klient või omavahel seotud klientide grupp, kelle puhul krediidiasutusel esineb suur riskikontsentratsioon;
b) vajaduse korral riskipositsiooni väärtus enne krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist;
c) kui kasutati, siis otsese või kaudse krediidiriski kaitse liik;
d) artikli 111 lõike 1 kohaldamisel välja arvutatud riskipositsiooni väärtus pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist.
Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse artikleid 84–89, teatavad nad pädevatele ametiasutustele 20 suurimat konsolideeritud riskikontsentratsiooni, välja arvatud need, millele laieneb artikli 111 lõike 1 kohane vabastus.
2. Liikmesriigid tagavad, et kõnealune teatamine toimub vähemalt kaks korda aastas. Pädevad ametiasutused kohaldavad alates 31. detsembrist 2012 aruandluse puhul ühtseid vorme, sagedusi ja kuupäevi. Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslikud tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada liidus enne 1. jaanuari 2012 seoses aruandlusega ühtsed vormid (koos seonduvate juhistega) ning ühesugused sagedused ja kuupäevad. Aruandluse vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
Käesoleva direktiivi ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) samuti välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud sellise aruandluse puhul kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste kohta.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses ja teises lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
3. Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused analüüsiksid niivõrd kui võimalik riskipositsioonide ulatust tagatise andjate, kaudse krediidiriski kaitse pakkujate ja artikli 106 lõike 3 kohaselt alusvara suhtes, et avastada võimalik kontsentreerumine, ning vajaduse korral võtaksid meetmeid ja teavitaksid olulistest tuvastatud asjaoludest oma pädevat ametiasutust.
Artikkel 111
1. Krediidiasutus ei võta pärast krediidiriskide maandamise mõju artiklite 112–117 kohast arvessevõtmist sellist riskipositsiooni ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes, mis on suurem kui 25 % krediidiasutuse omavahenditest.
Kui kõnealune klient on asutus või kui seotud klientide gruppi kuulub üks või mitu asutust, ei või riskipositsiooni väärtus ületada 25 % krediidiasutuse omavahenditest või 150 miljonit eurot (olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem), eeldusel et kõigi nende seotud klientide riskipositsioonide summa, kes ei ole asutused, ei ületa pärast artiklite 112–117 kohast riskide maandamise mõju arvessevõtmist 25 % krediidiasutuse omavahenditest.
Kui 150 miljonit eurot on rohkem kui 25 % krediidiasutuse omavahenditest, ei või riskipositsiooni väärtus pärast artiklite 112–117 kohast riskide maandamise mõju arvessevõtmist ületada krediidiasutuse omavahenditega võrreldes mõistlikku piirmäära. Krediidiasutused määravad kõnealuse piirmäära kooskõlas V lisa punktis 7 osutatud eeskirjade ja menetlustega, et käsitleda ja kontrollida kontsentratsiooniriski, ning kõnealune piirmäär ei või olla suurem kui 100 % krediidiasutuse omavahenditest.
Liikmesriigid võivad kehtestada 150 miljonist eurost madalama limiidi ning teavitavad sellest Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja komisjoni.
▼M7 —————
4. Krediidiasutus peab alati järgima lõikes 1 sätestatud piirmäära. Kui tekkinud riskipositsioonid ületavad erandjuhul seda piirmäära, peab krediidiasutus sellest viivitamata teatama pädevatele ametiasutustele, kes võivad juhul, kui asjaolud seda võimaldavad, anda krediidiasutusele kindla tähtaja tekkinud riskipositsioonide vastavusse viimiseks nimetatud ülempiiriga.
Kui kohaldatakse lõikes 1 osutatud 150 miljoni euro suurust summat, võivad pädevad ametiasutused igal üksikjuhul eraldi lubada ületada 100 % ülempiiri, võrreldes krediidiasutuse omavahenditega.
Artikkel 112
1. Artiklite 113 kuni 117 kohaldamisel hõlmab „garantii” ka artiklite 90 kuni 93 kohaselt aktsepteeritud krediididerivatiive, välja arvatud krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad.
2. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, võib juhul, kui otsese või kaudse krediidiriski kaitse aktsepteerimine on artiklite 113–117 kohaselt lubatud, olla selle tingimuseks artiklites 90–93 ette nähtud aktsepteeritavuse nõuete ja muude miinimumnõuete täitmine.
3. Kui krediidiasutus rakendab artikli 114 lõiget 2, tuleb krediidiriski kaitse aktsepteerimiseks täita artiklites 84 kuni 89 sätestatud asjakohased tingimused.
4. Käesoleva jao kohaldamisel ei võta krediidiasutus arvesse VIII lisa 1. osa punktides 20–22 osutatud tagatisi, välja arvatud kui see on artikli 115 kohaselt lubatud.
Artikkel 113
3. Järgmised riskipositsioonid vabastatakse artikli 111 lõike 1 kohaldamisest:
a) varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsustele või keskpankadele, millele määrataks tagamata kujul artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;
b) varakirjed, milleks on nõuded rahvusvahelistele organisatsioonidele või mitmepoolsetele arengupankadele, millele määrataks tagamata kujul artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;
c) varakirjed, milleks on nõuded, millel on keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või avaliku sektori asutuste vahetu garantii, kui garantiid andvale üksusele esitatavad tagamata nõuded määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;
d) muud keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või avaliku sektori asutustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonid, kui vastavale üksusele esitatavad tagamata nõuetele määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;
e) varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 0 % riskikaal, ning muud sellised piirkondlike või kohalike omavalitsustega seotud või nende garanteeritud riskipositsioonid, millele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 0 % riskikaal;
f) artikli 80 lõigetes 7 või 8 osutatud vastaspooltega seotud riskipositsioonid, kui neile määratakse artiklite 78–83 kohaselt 0 % riskikaal; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud artikli 111 lõike 1 täitmisest või mitte, kolmandate isikutega seotud riskipositsioonidena;
g) varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil tagatud rahaliste hoiustega, mis on paigutatud laenu andvasse krediidiasutusse või krediidiasutusse, mis on laenu andva asutuse emaettevõtja või tütarettevõtja;
h) varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on välja andnud laenu andev krediidiasutus või krediidiasutus, mis on laenu andva krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja, ja mis on hoiustatud ühes nimetatud asutustest;
i) riskipositsioonid, mis tulenevad kasutamata laenulimiitidest, mis II lisas liigitatakse väikese riskiga bilansivälisteks kirjeteks, ja eeldusel et kliendiga või seotud klientide rühmaga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib laenulimiiti kasutada vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et see ei põhjusta artikli 111 lõike 1 alusel kohaldatava piirmäära ületamist.
▼M7 —————
Krediidiasutuse väljalastud krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laene krediidiasutusele ja hoiuseid krediidiasutuses, mille suhtes kohaldatakse artiklitele 90 kuni 93 vastavat bilansilise tasaarvelduse lepingut, loetakse punkti g alla kuuluvaks.
▼M7 —————
4. Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda artikli 111 lõike 1 kohaldamisest järgmiste riskipositsioonide suhtes:
a) VI lisa 1. osa punktides 68, 69 ja 70 määratletud tagatud võlakirjad;
b) varakirjed, milleks on nõuded liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastu, kui nendele nõuetele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 20 % riskikaal, ning muud sellised piirkondlike või kohalike omavalitsustega seotud või nende garanteeritud riskipositsioonid, millele määratakse artiklite 78–83 kohaselt 20 % riskikaal;
c) olenemata käesoleva artikli lõike 3 punktist f, riskipositsioonid, sealhulgas osalused või muud valdussuhted, mis krediidiasutusel on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale direktiivile või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele eeskirjadele; riskipositsioone, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, käsitatakse, olenemata sellest, kas need on vabastatud artikli 111 lõike 1 täitmisest või mitte, kolmanda isikuga seotud riskipositsioonidena;
d) varakirjed, milleks on nõuded ja muud riskipositsioonid, sealhulgas osalused, mis on seotud piirkondlike või üleriigiliste krediidiasutustega, kellega krediidiasutus vastavalt õigusaktidele või põhikirjale on ühisesse võrku ühendatud ja kes vastutavad nende sätete kohaselt võrgusiseste tasaarveldustehingute sooritamise eest;
e) varakirjed, milleks on nõuded krediidiasutuste vastu ja krediidiasutustele antud laenud, mille on võtnud krediidiasutused, kes ei tegutse konkurentsi tingimustes, andes õigusaktidest tulenevate programmide või oma põhikirja alusel kasutuspiiranguga laene valitsuse teatava järelevalve all, et edendada teatavaid majandussektoreid, eeldusel, et vastavad riskipositsioonid tulenevad kõnealustest laenudest, mis edastatakse laenu saajatele teiste krediidiasutuste kaudu;
f) varakirjed, milleks on nõuded krediidiasutuste vastu ja neile antud laenud, eeldusel, et kõnealuste riskipositsioonide puhul ei ole tegemist nende asutuste omavahenditega, ei kesta järgmisest tööpäevast kauem ega ole nomineeritud üheski suuremas kauplemisvaluutas;
g) varakirjed, milleks on nõuded keskpanga vastu keskpangas hoitava kohustusliku miinimumreservi jäägi kujul, mis on nomineeritud selle omavääringus;
h) varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsuse vastu kohustusliku likviidsuse piirmäära täitmiseks riigi võlakirjades hoitavate vahenditena, mis on nomineeritud ja rahastatud selle omavääringus eeldusel, et pädeva asutuse äranägemisel on reitinguagentuur keskvalitsusele krediidireitinguks andnud „investment grade”;
i) 50 % II lisas osutatud keskmise/väikese riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja keskmise/väikese riskiga bilansivälistest kasutamata laenulimiitidest ning pädevate ametiasutuste nõusolekul 80 % õigusaktide alusel välja antud muudest tagatistest peale laenutagatiste, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuse staatust omavad vastastikuse garantii ühingud;
j) seadusega nõutud tagatised, mida kasutatakse, kui hüpoteekvõlakirjade väljaandmisega kaetud hüpoteeklaen makstakse laenuvõtjale enne hüpoteegi lõplikku registreerimist kinnistusraamatus, tingimusel et tagatist ei kasutata riski vähendamiseks riskiga kaalutud varade arvutamisel.
Artikkel 114
1. Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, võib krediidiasutus artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtust, mida arvutatakse vastavalt artiklitele 90–93, võttes arvesse krediidiriski maandamist, volatiilsusega korrigeerimist ja lunastamise tähtaegade erinevusi (E*).
Kui käesoleva artikli lõikest 3 ei tulene teisiti, võib krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84–89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võtta artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamisel arvesse finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele, kui pädev ametiasutus leiab, et krediidiasutus suudab finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele hinnata eraldi muudest maksejõuetusest tingitud kahju seisukohast olulistest aspektidest.
◄
Pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, et krediidiasutuse hinnanguid on võimalik kasutada riskipositsioonide väärtuse vähendamiseks, et vastata artikli 111 tingimustele.
Kui krediidiasutusel on lubatud kasutada oma sisehinnanguid finantstagatise mõjule, peab ta neid kasutama järjekindlalt kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi alusel.
Krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84–89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid ja kes ei kasuta riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud meetodit, võib riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada finantstagatiste hindamise üldmeetodit või artikli 117 lõike 1 punktis b sätestatud riskipositsioonide väärtuse arvutamise meetodit.
Krediidiasutus, kes kasutab finantstagatiste hindamise üldmeetodit või kellel on lubatud kasutada artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud meetodeid, peab korraldama krediidiriskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt stressteste, sealhulgas seoses võetud tagatise realiseerimisväärtusega.
◄
Sellistes regulaarsetes stressitestides hinnatakse riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib negatiivselt mõjutada krediidiasutuste omavahendite adekvaatsust, ja riske, mis tulenevad tagatise realiseerimisest rahanduslike raskuste korral.
Krediidiasutused peavad tõendama pädevatele ametiasutustele, et läbiviidud stresstestid on selliste riskide hindamiseks piisavad ja asjakohased.
Kui kõnealune stresstest viitab tagatise väiksemale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud meetodi kasutamisel oleks lubatud arvesse võtta, vähendatakse vastavalt sellise tagatise väärtust, mida on lubatud arvesse võtta artikli 111 lõike 1 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks.
Kõnealuste krediidiasutuste kontsentratsiooniriski käsitlemise strateegiad peavad sisaldama järgmist:
a) eeskirjad ja menetlused selliste riskipositsioonide käsitlemiseks, mis tulenevad nõuete tähtaegade ja krediidikvaliteedi kaitse erinevusest;
b) sise-eeskirjad juhuks, kui stresstest viitab tagatise väiksemale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või lõikes 2 kirjeldatud meetodi kasutamisel on arvesse võetud, ja
c) krediidiriski maandamise tehnika kohaldamisest tulenevat kontsentratsiooniriski ja eelkõige suuri kaudseid krediidiriskile avatud positsioone käsitlevad eeskirjad ja menetlused (nt tagatiseks seatud väärtpaberite ühele väljalaskjale avanevad riskid).
▼M7 —————
Artikkel 115
1. Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 % ulatuses asjaomase eluasemena kasutatava kinnisvara väärtusest, kui üks kahest järgmisest tingimusest on täidetud:
a) riskipositsioon on tagatud eluasemena kasutatavale kinnisvarale seatud hüpoteegiga või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega;
b) riskipositsioon on seotud liisingutehinguga, mille puhul liisinguandja on liisitud eluasemena kasutatava kinnisvara täieõiguslik omanik senikaua, kuni liisinguvõtja ei ole kasutanud oma väljaostuõigust.
Kinnisvara väärtus arvutatakse pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil, tuginedes õigus- ja haldusnormides kehtestatud usaldusväärse hindamise eeskirjadele. Eluasemena kasutatava kinnisvara puhul toimub hindamine vähemalt kord kolme aasta jooksul.
VIII lisa 2. osa punktis 8 ja VIII lisa 3. osa punktides 62–65 toodud nõudeid kohaldatakse käesoleva lõike eesmärgil.
Eluasemena kasutatav kinnisvara tähendab elukohta, milles omanik elab või mille ta on üürile andnud.
2. Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 % ulatuses asjaomase kaubandusliku kinnisvara väärtusest vaid siis, kui asjaomased pädevad ametiasutused liikmesriikides, kus paikneb kaubanduslik kinnisvara, lubavad kooskõlas artiklitega 78–83 kaaluda 50 % riskiga järgmisi riskipositsioone:
a) kontorite või muude äripindadega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud kontorile või muule äripinnale seatud hüpoteegiga või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, või
b) kinnisvaraliisingutega seotud riskipositsioonid, mille objektiks on kontorid või muud äripinnad.
Kinnisvara väärtus arvutatakse pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil, tuginedes õigus- ja haldusnormides kehtestatud usaldusväärse hindamise eeskirjadele.
Kaubandusliku kinnisvara ehitus peab olema lõpetatud ja see peab olema välja üüritud ning tooma sisse kohast üüritulu.
▼M7 —————
Artikkel 117
1. Kui kliendi riskipositsiooni tagab kolmas isik või kolmanda isiku väljastatud tagatis, võib krediidiasutus:
a) käsitleda tagatud riskipositsiooni osa nii, nagu oleks see tekkinud seoses garantii andjaga, mitte aga kliendiga, eeldusel, et garantii andjaga seotud tagamata riskipositsioonile määratakse artiklite 78–83 kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või madalam riskikaal;
b) käsitleda tunnustatud tagatise turuväärtusega tagatud riskipositsiooni osa nii, nagu oleks see tekkinud seoses kolmanda isiku, mitte aga kliendiga, kui kõnealune riskipositsioon on tagatud tagatisega, ja eeldusel, et tagatud riskipositsiooni osale määratakse artiklite 78–83 kohaselt kliendiga seotud tagamata riskipositsiooni riskikaaluga võrdne või väiksem riskikaal.
Krediidiasutus ei kasuta esimese lõigu punktis b nimetatud meetodit, kui riskipositsiooni tähtpäev ja kaitse tähtpäev on erinevad.
Käesoleva jao kohaldamisel võib krediidiasutus kasutada nii finantstagatiste hindamise üldmeetodit kui ka esimese lõigu punktis b sätestatud meetodit vaid siis, kui artikli 75a kohaldamisel on lubatud kasutada nii finantstagatiste hindamise üldmeetodit kui ka finantstagatise hindamise lihtsustatud meetodit.
2. Kui krediidiasutus kohaldab lõike 1 punkti a:
a) kui garantii on nomineeritud mõnes muus vääringus kui riskipositsioon, arvutatakse tagatava riskipositsiooni suurus vastavalt VIII lisa sätetele, mis reguleerivad vääringute erinevuse käsitlemist kaudse krediidiriski kaitse puhul;
b) riskipositsiooni ja kaitse tähtaja erinevust käsitletakse vastavalt VIII lisa sätetele, mis reguleerivad tähtaegade erinevuse käsitlemist, ja
c) osalist katet võib aktsepteerida vastavalt VIII lisas ettenähtud käsitlusele.
Artikkel 118
Kui krediidiasutus ei pea artikli 69 lõike 1 kohaselt individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel käesoleva jaoga kehtestatud kohustusi täitma või artiklit 70 kohaldatakse liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes, tuleb võtta meetmed tagamaks riski rahuldav jaotumine kontserni piires.
▼M7 —————
6. jagu
Oluline osalus väljaspool rahandussektorit
Artikkel 120
1. Ükski krediidiasutus ei tohi äriühingus, mis pole krediidiasutus, finantseerimisasutus ega asutus, mille tegevus on panganduse otsene laiendus või on seotud panganduse abiteenuste, näiteks liisingu, arvemüügi, investeerimisfondide juhtimise, andmetöötlusteenuste juhtimise või mis tahes muu samalaadse tegevusalaga, omada olulist osalust, mis ületab 15 % tema omavahenditest.
2. Krediidiasutuse oluliste osaluste kogusumma äriühingutes, mis pole krediidiasutused, finantseerimisasutused ega asutused, mille tegevus on panganduse otsene laiendus või on seotud panganduse abiteenuste, näiteks liisingu, arvemüügi, investeerimisfondide juhtimise, andmetöötlusteenuste juhtimise või mis tahes muu samalaadse tegevusalaga, ei tohi olla suurem kui 60 % tema omavahenditest.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid tohib ületada vaid erandjuhtudel. Niisugusel juhul nõuavad pädevad ametiasutused krediidiasutuselt siiski kas omavahendite suurendamist või muude samaväärsete meetmete võtmist.
Artikkel 121
Artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute arvutamisel ei võeta olulise osalusena arvesse aktsiaid või osi, mis on krediidiasutuse valduses ajutiselt saneerimise, päästeoperatsiooni või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu, või on krediidiasutuse nimel, kuid teiste arvel. Arvutamisel ei võeta arvesse aktsiaid või osi, mis pole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarad.
Artikkel 122
1. Liikmesriigid ei pea artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid kohaldama osaluste suhtes direktiivides 73/239/EMÜ ja 2002/83/EÜ määratletud kindlustusseltsides või direktiivis 98/78/EÜ määratletud edasikindlustusseltsides.
2. Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad ametiasutused ei kohalda artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid, tingimusel et summa, mille võrra krediidiasutuse oluline osalus ületab need piirangud, kaetakse täielikult omavahenditest ning et viimaseid ei võeta arvesse artikli 75 alusel nõutava arvutuse tegemisel. Kui mõlemad artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest on ületatud, tuleb omavahendite arvelt katta see summa, mis on suurem.
7. jagu
Riskipositsioonid seoses ülekantud krediidiriskiga
Artikkel 122a
1. Krediidiasutus, kes ei toimi laenude algse väljastaja, tehingu korraldaja või algse laenuandjana, on avatud krediidiriskile tema kauplemisportfelli või pangaportfelli kuuluva väärtpaberistamise positsiooni korral, kui laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja on teinud krediidiasutusele selgesõnaliselt teatavaks, et ta säilitab jätkuvalt materiaalse netoosaluse („net economic interest”), mis mingil juhul ei ole väiksem kui 5 %.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab materiaalse netoosaluse säilitamine järgmist:
a) säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nominaalväärtusest;
b) uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse laenude algse väljastaja materiaalne netoosalus vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest;
c) säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtuse summast, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole algsel väljastamisel väiksem kui 100, või
d) säilitatakse esimese järjekoha kahju seeria ja vajaduse korral muud seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui muude seeriate puhul, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui muude seeriate puhul, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nominaalväärtusest.
Materiaalset netoosalust mõõdetakse selle tekkimisel ja seda säilitatakse jätkuvalt. Selle suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist, lühikest positsiooni ega muid riskide vähendamise vahendeid. Materiaalne netoosalus määratakse kindlaks nominaalväärtusega bilansiväliste kirjete jaoks.
Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab sõna „jätkuvalt”, et säilitatud positsioone, netoosalust või riskipositsioone ei kaitsta ega müüda.
Säilitamisnõudeid ei kohaldata mitmekordselt ühegi väärtpaberistamise suhtes.
2. Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või mõni selle tütarettevõtja laenude algse väljastaja või tehingu korraldajana väärtpaberistab riskipositsioone mitme krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantseerimisasutuse suhtes, mis on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, võib lõikes 1 osutatud nõuet täita asjaomase Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud andmetele tuginedes. Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused, mis tekitasid väärtpaberistatud riskipositsioonid, on võtnud kohustuse täita lõikes 6 sätestatud nõudeid ning anda laenude algsele väljastajale või tehingu korraldajale ja Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale õigel ajal teavet, et täita lõikes 7 osutatud nõudeid.
3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui väärtpaberistatud riskipositsioonid kujutavad endast nõudeid või tingimuslikke nõudeid järgmiste asutuste vastu või mida garanteerivad täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult järgmised asutused:
a) keskvalitsused või keskpangad;
b) piirkondlikud omavalitsused, kohalikud omavalitsused ja liikmesriikide avaliku sektori asutused;
c) asutused, kelle riskikaaluks määratakse artiklite 78–83 kohaselt kõige enam 50 % või
d) mitmepoolsed arengupangad.
Lõiget 1 ei kohaldata:
a) selgel, läbipaistval ja juurdepääsetaval indeksil põhinevate tehingute suhtes, mille puhul aluseks olevad referentsühikud on samaväärsed nendega, mis moodustavad indeksi, millega kaubeldakse laialdaselt, või need on muud kaubeldavad väärtpaberid kui väärtpaberistamise positsioonid;
b) sündikaatlaenude, omandatud nõuete ega krediidiriski ülekandetehingute suhtes, kui neid instrumente ei kasutata lõikes 1 osutatud väärtpaberistamise „pakkimiseks” ega nendega seotud riskide maandamiseks.
4. Krediidiasutused on enne investeerimist ja vajaduse korral pärast seda võimelised pädevatele ametiasutustele tõestama iga väärtpaberistamise positsiooni puhul, et neil on selle kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning et nad on rakendanud formaalseid eeskirju ja menetlusi, mis seonduvad nende kauplemisportfelli ja pangaportfelliga ja mis vastavad nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, järgmise teabe analüüsimiseks ja registreerimiseks:
a) lõike 1 kohane laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja avaldatud teave, et täpsustada materiaalne netoosalus, mille nad väärtpaberistamise korral jätkuvalt säilitavad;
b) väärtpaberistamise üksiku positsiooni riskitunnused;
c) nende riskipositsioonide tunnused, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile;
d) laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja maine ja saadud kahju varasemate sellise riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamiste puhul, mis on aluseks väärtpaberistamise positsioonile;
e) laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja või nende esindaja või nõustaja selgitused nende väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul rakendatud hoolsuskohustuse kohta ja vajaduse korral väärtpaberistatud riskipositsioone toetavate tagatiste kvaliteedi kohta;
f) vajaduse korral metoodika ja käsitlus, millel põhineb väärtpaberistatud riskipositsiooni kaitset pakkuva alusvara hindamine, ning laenude algse väljastaja või tehingu korraldaja põhimõtted, et kindlustada hindaja sõltumatus, ja
g) väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse väärtpaberistatud positsiooni tulemusi.
Krediidiasutused teevad korrapäraselt stressteste, mis vastavad nende väärtpaberistamise positsioonidele. Sel eesmärgil võivad krediidiasutused tugineda reitinguagentuuri väljatöötatud finantsmudelitele, kui krediidiasutused suudavad nõudmise korral näidata, et nad on enne investeerimist hoolsuskohustust järgides veendunud mudelite eelduste ja struktuuri õigsuses ning on mõistnud metoodikat, eeldusi ning tulemusi.
5. Krediidiasutused, välja arvatud laenude algne väljastaja, tehingu korraldaja või algne laenuandja, kehtestavad ametliku korra, mis seondub nende kauplemisportfelli ja pangaportfelli riskipositsioonidega ning vastab nende investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides, et jälgida jooksvalt ja õigeaegselt teavet väärtpaberistamise positsioonide aluseks olevate riskipositsioonide tulemuste kohta. Vajaduse korral hõlmab see riskipositsiooni tüüpi; laenude osakaalu (protsentides), mille tasumise tähtpäeva on ületatud 30, 60 ja 90 päeva; kahjumäärasid; ennetähtaegse tasumise määrasid; sissenõutud tagatistega laene; tagatiste tüüpi ja kasutusastet; riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme või muu krediidikõlblikkuse näitaja määramise sagedust; majandussektoripõhist ja geograafilist jaotust; laenu sagedusjaotust vastavalt väärtusele vööndites, mis sobivad vastavasse tundlikkusanalüüsi. Kui aluspositsioonid on samal ajal ka väärtpaberistamise positsioonid, saavad krediidiasutused käesolevas lõigus sätestatud teavet mitte üksnes väärtpaberistamise alusseeriate kohta, nagu nende väljastaja nimi ja krediidikvaliteet, vaid ka nende väärtpaberistamise seeriate aluseks olevate (vara)kogumite kohta.
Krediidiasutustel on põhjalikud teadmised väärtpaberistamise tehingu kõigi struktuursete näitajate kohta, mis mõjutaksid oluliselt nende riskipositsioonide tulemusi, näiteks kaskaadimõjuga tehingud ja kaskaadi vallandavad tegurid, krediidikvaliteedi parandamine, likviidsuse parandamine, turuväärtuse mõjutajad ja tehinguga seotud makseviivituse tekkimise määratlus.
Kui lõigetes 4 ja 7 ning käesolevas lõikes nimetatud nõudeid krediidiasutuse hooletuse või tegevusetuse tõttu mingis olulises osas ei täideta, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu vähemalt 250 % ulatuses riskikaalust (piirmääraga 1 250 %), mida kohaldatakse, välja arvatud käesoleva lõike puhul, asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa kohaselt, ja suurendavad riskikaalu progresseeruvalt iga järgneva hoolsuskohustuse sätete rikkumise puhul. Pädevad asutused võtavad arvesse lõikes 3 teatavate väärtpaberistamiste puhul ette nähtud erandeid, vähendades käesoleva artikli kohaselt vastasel juhul määratavat riskikaalu seoses väärtpaberistamisega, millele kohaldatakse lõiget 3.
6. Tehingut korraldavad krediidiasutused ja laene algselt väljastavad krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel V lisa punkti 3 kohaselt samu põhjendatud ja kindlaksmääratud kriteeriume väärtpaberistatavate positsioonide suhtes kui nende riskipositsioonide suhtes, mida hoitakse nende pangaportfellis. Sel eesmärgil kohaldavad laenude algne väljastaja ja tehingu korraldaja sama korda laenude heakskiitmise ning vajaduse korral muutmise, uuendamise ja refinantseerimise suhtes. Krediidiasutused kohaldavad samu analüüsistandardeid osaluste omandamise või emissioonide tagamise suhtes, mis on omandatud kolmandatelt isikutelt, hoolimata sellest, kas neid osalusi või tagatud emissioone tuleb hoida kauplemis- või pangaportfellis.
Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõuded ei ole täidetud, ei kohalda laene algselt väljastav krediidiasutus artikli 95 lõiget 1 ning laene algselt väljastaval krediidiasutusel ei ole lubatud väärtpaberistatud positsioone käesoleva direktiivi kohasest kapitali adekvaatsuse arvutusest välja jätta.
7. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused teevad investoritele teatavaks, mil määral nad on võtnud lõike 1 kohase kohustuse säilitada väärtpaberistamises materiaalne netoosalus. Tehingut korraldavad ja laene algselt väljastavad krediidiasutused tagavad, et tulevastel investoritel on probleemideta juurdepääs kogu olulisele teabele krediidikvaliteedi ja üksikute aluspositsioonide tulemuste, rahavoogude, väärtpaberistamise positsiooni tagatise kohta, samuti sellisele teabele, mida on vaja rahavoogude ja aluspositsioonide tagatise väärtuse põhjaliku ja hästiinformeeritud stresstesti läbiviimiseks. Sel eesmärgil määratletakse oluline teave väärtpaberistamise päeva seisuga ja väärtpaberistamise laadist tulenevalt vajaduse korral pärast seda.
8. Lõikeid 1–7 kohaldatakse uute väärtpaberistamiste suhtes, mis lastakse välja 1. jaanuaril 2011 või pärast seda kuupäeva. Pärast 31. detsembrit 2014 kohaldatakse lõikeid 1–7 nende olemasolevate väärtpaberistamiste suhtes, millele lisatakse pärast nimetatud kuupäeva uusi või asendavaid aluspositsioone. Pädevad ametiasutused võivad otsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete kohaldamise ajutiselt peatada perioodiks, kui turu üldine likviidsus on pingeline.
9. Pädevad asutused avalikustavad järgmise teabe:
a) hiljemalt 31. detsembriks 2010 vastu võetud üldkriteeriumid ja metoodika, et vaadata läbi lõigete 1–7 nõuetele vastavus;
b) ilma et see piiraks 1. peatüki 2. jao sätteid, järelevalve tulemuste lühikirjelduse ja nende meetmete kirjelduse, mis on võetud pärast 31. detsembrist 2011 kord aastas tuvastatava lõigete 1–7 nõuetele mittevastavuse korral.
Käesolevas lõikes sätestatud nõude suhtes kohaldatakse artikli 144 teist lõiku.
10. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab igal aastal komisjonile aruande selle kohta, kuidas pädevad ametiasutused käesolevat artiklit järgivad.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et saavutada käesoleva artikliga seonduvate järelevalvetavade ühtsus, sealhulgas meetmed, mida võetakse nõuetekohase hoolsuse tagamisega ja riskijuhtimisega seotud kohustuste täitmata jätmise korral. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
3. PEATÜKK
Krediidiasutuste hindamisprotsess
Artikkel 123
Krediidiasutused peavad kehtestama põhjalikud, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisekapitali summat, liiki ja jaotust, mida nad peavad piisavaks, et katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset.
Need strateegiad ja protsessid tuleb korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus asjaomase krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes.
4. PEATÜKK
Pädevate ametiasutuste poolne järelevalve ja avalikustamine
1. jagu
järelevalve
Artikkel 124
1. Võttes arvesse XI lisas sätestatud tehnilisi kriteeriume, vaatavad pädevad ametiasutused läbi süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused käesoleva direktiivi täitmiseks on rakendanud, ja hindavad krediidiasutustele avanevaid või avaneda võivaid riske.
2. Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise ulatus peab vastama käesoleva direktiivi tingimustele.
3. Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise alusel otsustavad pädevad ametiasutused, kas süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused on rakendanud, ja nende omavahendid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise.
4. Pädevad ametiasutused määravad kindlaks lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust, tegevuse mõju rahandussüsteemile ning selle laadi, ulatust ja keerukust, samuti proportsionaalsuse põhimõtet. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt igal aastal.
5. Pädevate ametiasutuste korraldatav läbivaatamine ja hindamine peab hõlmama krediidiasutuste avatust kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevatele intressimäära riskidele. Nende asutuste puhul, mille majanduslik väärtus langeb intressimäärade äkilise ja ootamatu muutuse tagajärjel üle 20 % võrra nende omavahenditest; tuleb võtta meetmeid; intressimäärade suuruse näevad ette pädevad ametiasutused ja need ei või krediidiasutuste lõikes erineda.
6. Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada käesolevat artiklit ning ühist riskihindamismenetlust ja -metoodikat.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Artikkel 125
1. Kui emaettevõtja on liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev ametiasutus, kes sellele krediidiasutusele artikli 6 alusel tegevusloa välja andis.
2. Kui krediidiasutuse emaettevõtja on liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev ametiasutus, kes andis sellele krediidiasutusele artikli 6 alusel tegevusloa.
Artikkel 126
1. Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate krediidiasutuste emaettevõtja on üks ja sama liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või üks ja sama liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või üks ja sama Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või üks ja sama Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse üle pädev ametiasutus, kes on selleks volitatud liikmesriigis, kus see finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud.
Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate krediidiasutuste emaettevõtjaks on mitu finantsvaldusettevõtjat või segafinantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid on erinevates liikmesriikides, kusjuures krediidiasutused asuvad igas kõnealuses liikmesriigis, teostab pädev ametiasutus konsolideeritud järelevalvet selle krediidiasutuse üle, mille bilansimaht on suurim.
2. Kui mitme liidus tegevusluba omava krediidiasutuse emaettevõtjaks on üks ja sama finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja ükski nendest krediidiasutustest ei ole tegevusluba saanud liikmesriigis, kus kõnealune finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutati, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev ametiasutus, kes andis tegevusloa suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusele, keda loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olevaks krediidiasutuseks.
3. Teatavatel juhtudel võivad pädevad ametiasutused kokkuleppeliselt vabastada krediidiasutuse lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuete täitmisest, kui nende kohaldamine ei oleks asjakohane, võttes arvesse krediidiasutusi ja nende tegevuse suhtelist olulisust eri riikides, ja määrata konsolideeritud järelevalvet teostama mõne muu pädeva ametiasutuse. Sellisel juhul annavad pädevad ametiasutused enne vabastuse suhtes kokkuleppele jõudmist Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale segafinantsvaldusettevõtjale või suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusele võimaluse esitada oma seisukoht.
4. Pädevad ametiasutused teatavad komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele kõikidest lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvatest vabastustest.
Artikkel 127
1. Vajaduse korral võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et võtta finantsvaldusettevõtjad või segafinantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla. Ilma et see piiraks artikli 135 kohaldamist, ei tähenda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja finantsseisundi konsolideeritus mingil juhul, et pädevatelt ametiasutustelt nõutakse järelevalve teostamist eraldi iga finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle.
2. Kui artikli 73 lõike 1 punktides b ja c sätestatud juhtudel ei võta liikmesriigi pädevad ametiasutused tütarkrediidiasutust konsolideeritud järelevalve alla, võivad nende liikmesriikide pädevad ametiasutused, kus tütarkrediidiasutus asub, küsida emaettevõtjalt teavet, mis hõlbustaks nende järelevalvet selle krediidiasutuse üle.
3. Liikmesriigid näevad ette, et konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused võivad tütarettevõtjatelt, mille krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsev emaettevõtja ei ole võetud konsolideeritud järelevalve alla, nõuda artiklis 137 osutatud teavet. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud teabe edastamise ja kontrolli korda.
Artikkel 128
Kui liikmesriikides on krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev ametiasutus, võtavad liikmesriigid nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikud meetmed.
Artikkel 129
1. Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus täidab lisaks käesoleva direktiivi sätetest tulenevatele kohustustele järgmisi ülesandeid:
a) asjaomase või olulise teabe kogumise ja levitamise koordineerimine normaaltingimustes ja hädaolukordades, ja
b) järelevalve kavandamine ja koordineerimine olukordades, kus tegevuse jätkumine on kahtluse all, koostöös asjaomaste pädevate ametiasutustega, sealhulgas seoses artiklites 123, 124, 136, 5. peatükis ja V lisas nimetatud tegevustega;
c) järelevalve kavandamine ja koordineerimine koostöös asjaomaste pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral keskpankadega valmistumisel hädaolukordadeks ja nende kestel, sealhulgas negatiivsete arengute puhul krediidiasutustes või finantsturgudel, kasutades võimaluse korral olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid kriisijuhtimise hõlbustamiseks.
Kui konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus ei täida esimeses lõigus osutatud ülesandeid või kui pädevad ametiasutused ei tee konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutusega koostööd sellises ulatuses, mis on nõutav esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmiseks, võib mis tahes asjaomane pädev ametiasutus teatada sellest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), mis võib toimida kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19.
Punktis c nimetatud järelevalve kavandamine ja koordineerimine hõlmab artikli 132 lõike 3 punktis b osutatud erakorralisi meetmeid, ühishinnangute ettevalmistamist, jätkuvusplaanide rakendamist ning teabe edastamist üldsusele.
2. Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 9, artiklis 105 ja III lisa 6. osas osutatud loa saamiseks, konsulteerivad pädevad ametiasutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha.
Esimeses lõigus nimetatud taotlus esitatakse üksnes lõikes 1 nimetatud pädevale ametiasutusele.
Pädevad ametiasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse kohta ühise otsuseni hiljemalt kuue kuu jooksul. Asjaomane ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus esitab taotlejale.
Kolmandas lõigus sätestatud ajavahemik algab kuupäevast kui lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus saab nõuetekohase taotluse. Lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus edastab nõuetekohase taotluse viivitamata teistele pädevatele ametiasutustele.
Kui pädevad ametiasutused ei jõua kuue kuu jooksul ühise otsuseni, teeb lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus taotluse kohta oma otsuse. Asjaomane otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust ja võtab arvesse teiste pädevate ametiasutuste seisukohtade ja reservatsioonidega, mis esitati kuue kuu jooksul. Lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus esitab otsuse taotlejale ja teistele pädevatele ametiasutustele. ►M10 Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on kuuekuulise perioodi lõpuks teatanud kõnealusest olukorrast vastavalt määruse (EL) 1093/2010 artiklile 19 Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), lükkab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt tema otsuse kohta teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tehtud otsusega. Kuuekuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsuse ühe kuu jooksul. Olukorrast ei teatata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast kuuekuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsuse tegemises kokkuleppele jõudmist. ◄
Kolmandas ja viiendas lõigus nimetatud otsused on määravad ning pädevad ametiasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesolevas lõikes osutatud ühisotsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused seoses taotluste esitamisega artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 9, artiklis 105 ja III lisa 6. osas nimetatud loa saamiseks, eesmärgiga hõlbustada ühisotsuste tegemist.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kuuendas ja seitsmendas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
3. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus ning Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni artiklite 123 ja 124 kohaldamise osas, et teha kindlaks kontserni konsolideeritud omavahendite piisavus selle finantsseisundi ja riskiprofiili seisukohast ning omavahendite vajalik määr artikli 136 lõike 2 kohaldamiseks nii iga pangakontserni üksuse suhtes eraldi kui ka konsolideeritud alusel.
Ühine otsus tehakse neli kuud pärast seda, kui konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus on artiklite 123 ja 124 kohaselt teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele esitanud kontserni riskihindamise aruande. Ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad ametiasutused on teostanud artiklite 123 ja 124 kohaselt.
Ühine otsus esitatakse igakülgselt põhjendatud otsust sisaldavas dokumendis ning konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus edastab selle ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele. Lahkarvamuse puhul konsulteerib konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus mõne teise asjaomase pädeva ametiasutuse taotlusel ►M10 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ◄ . Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võib ►M10 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ◄ konsulteerida ka omal algatusel.
Kui pädevad ametiasutused ei jõua nelja kuu jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kaalunud vastavate pädevate ametiasutuste läbiviidud tütarettevõtjate riskihindamist, vastu konsolideeritud otsuse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta. Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on neljakuulise perioodi lõpuks pöördunud kõnealuses küsimuses vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) poole, lükkab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teha, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) tehtud otsusega. Neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina nimetatud määruse tähenduses. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) pärast neljakuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
Vastavalt Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused teevad otsuse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mis tahes asjaomane pädev ametiasutus on kõnealuse asja nelja kuu jooksul suunanud Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkab pädev ametiasutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve teeb nimetatud määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ja teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusperioodina kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Asja ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast nelja kuu möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.
Otsused esitatakse igakülgselt põhjendatud otsuseid sisaldavas dokumendis ning selles võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate ametiasutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati nelja kuu jooksul. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele.
Kui konsulteeritakse Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve), kaaluvad kõik pädevad ametiasutused kõnealust nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.
Esimeses lõigus osutatud ühine otsus ja ühise otsuse puudumise korral pädeva asutuse otsus on määrav ning pädevad ametiasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.
Esimeses lõigus osutatud ühist otsust ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas neljanda ja viienda lõiguga tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus esitab konsolideeritud järelevalve eest vastutavale asutusele kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 136 lõike 2 kohaldamise kohta. Viimasel juhul võib ajakohastamise läbi viia kahepoolselt konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesolevas lõikes osutatud ühisotsuse tegemise protsessi kohaldamise ühtsed tingimused, võttes arvesse artiklite 123 ja 124 ning artikli 136 lõike 2 kohaldamist, eesmärgiga hõlbustada ühisotsuste tegemist.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kümnendas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 130
1. Pangakontsernisiseses hädaolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 määratletud olukorras või olukorras, mis tekib seoses finantsturgude negatiivsete arengutendentsidega, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba või kus on loodud artiklis 42a nimetatud olulisi filiaale, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus võimalikult kiiresti Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning artikli 49 neljandas lõigus ja artiklis 50 nimetatud asutusi, kui 1. peatüki 2. jaost ei tulene teisiti, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. See kohustus kehtib kõikide artiklites 125 ja 126 osutatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 osutatud pädeva ametiasutuse puhul.
Kui artikli 49 neljandas lõigus nimetatud asutus saab teadlikuks esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklites 125 ja 126 nimetatud pädevaid ametiasutusi ning Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve).
Võimaluse korral kasutavad pädev ametiasutus ja artikli 49 neljandas lõigus osutatud asutus olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid.
2. Kui konsolideeritud järelevalve eest vastutaval pädeval ametiasutusel on vaja teavet, mis on juba antud mõnele teisele pädevale ametiasutusele, peab ta selle asutusega võimalikult kiiresti ühendust võtma, et ära hoida topeltaruandlust eri järelevalveasutustele.
Artikkel 131
Tõhusa järelevalve hõlbustamiseks ja väljatöötamiseks peavad konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus ja teised pädevad ametiasutused ette nägema kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.
Sellise korra kohaselt võib konsolideeritud järelevalve eest vastutavale pädevale ametiasutusele anda täiendavaid ülesandeid ning täpsustada otsustamist ja teiste pädevate ametiasutustega tehtavat koostööd käsitlevaid menetlusi.
Krediidiasutusena tegutseva emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusloa väljaandnud pädev ametiasutus võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 28 anda vastastikuse kokkuleppe alusel vastutuse järelevalve eest üle sellele pädevale ametiasutusele, kes on emaettevõtjale tegevusloa välja andnud ja teostab tema tegevuse üle järelevalvet, nii et talle langeb vastutus teostada järelevalvet tütarettevõtja üle vastavalt käesolevale direktiivile. Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja Euroopa panganduskomiteele.
Artikkel 131a
1. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus moodustab järelevalvekolleegiume, et hõlbustada artiklis 129 ja artikli 130 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist ning tagada vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 toodud konfidentsiaalsusnõuetele ja liidu õigusele asjakohane koordineerimine ja koostöö kolmandate riikide asjaomaste pädevate ametiasutustega.
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) aitab edendada ja jälgida käesolevas artiklis osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21. Sel eesmärgil osaleb Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) vastavalt vajadusele ning teda käsitatakse pädeva ametiasutusena.
Järelevalvekolleegiumid annavad järelevalve eest vastutavale asutusele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja muudele asjaomastele pädevatele ametiasutustele raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:
a) teabe vahetamine omavahel ja Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 21;
b) vajaduse korral vabatahtlikus tööülesannete teiste täita jätmises ja vabatahtlikus kohustuste delegeerimises kokkuleppimine;
c) vastavalt artiklile 124 järelevalvealaste kontrollide kavade kindlaksmääramine kontserni riskihindamise põhjal;
d) järelevalve tõhususe suurendamine, kõrvaldades mittevajalikud järelevalvealased topeltnõuded, sealhulgas seoses artikli 130 lõikes 2 ja artikli 132 lõikes 2 osutatud teabenõuetega;
e) käesoleva direktiivi kohaste usaldatavusnormatiivide järjekindel kohaldamine pangakontserni kõigi üksuste lõikes, ilma et see piiraks liidu õiguses leiduvaid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust;
f) artikli 129 lõike 1 punkti c kohaldamine, võttes arvesse muid foorumeid, mida võidakse kõnealuses valdkonnas luua.
Järelevalvekolleegiumides osalevad pädevad ametiasutused ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) peavad tegema tihedat koostööd. 1. peatüki 2. jaos sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei takista pädevaid ametiasutusi vahetamast järelevalveasutuste kolleegiumides konfidentsiaalset teavet. Järelevalveasutuste kolleegiumide loomine ja toimimine ei mõjuta käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste õigusi ja kohustusi.
2. Kolleegiumide moodustamine ja toimimine peab põhinema artiklis 131 nimetatud kirjalikul korral, mille määrab kindlaks konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus pärast asjaomaste pädevate ametiasutustega konsulteerimist.
Käesoleva artikli järjepideva ühtlustamise tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järelevalvekolleegiumide töö üldtingimusi.
Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks järelevalvekolleegiumide töö üldtingimused.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Järelevalvekolleegiumides võivad osaleda järgmised järelevalveasutused:
a) Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused ning
b) pädevad ametiasutused vastuvõtvas liikmesriigis, kus on rajatud artiklis 42a osutatud olulised filiaalid,
c) vajaduse korral keskpangad ja
d) vajaduse korral kolmandate riikide pädevad asutused, kelle suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on kõigi pädevate asutuste arvates samaväärsed artiklite 44–52 kohaste nõuetega.
Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus juhatab kolleegiumi koosolekuid ja otsustab selle üle, millised pädevad ametiasutused osalevad mõnel kolleegiumi koosolekul või mõnes tegevuses. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teavitab eelnevalt kõiki kolleegiumi liikmeid kõnealuste koosolekute korraldamisest, peamistest arutatavatest küsimustest ja kaalutavast tegevusest. Konsolideeritud järelevalve eest vastutav asutus teavitab kõiki kolleegiumi liikmeid täielikult ja õigeaegselt ka kõnealustel koosolekutel võetud meetmetest või rakendatud meetmetest.
Konsolideeritud järelevalve eest vastutava asutuse otsuses võetakse arvesse kavandatava või koordineeritava järelevalvetegevuse olulisust nende pädevate ametiasutuste jaoks, eelkõige võimalikku mõju rahandussüsteemi stabiilsusele artikli 40 lõikes 3 osutatud asjaomastes liikmesriikides ja artikli 42a lõikes 2 osutatud kohustusi.
Konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus, kelle suhtes kohaldatakse 1. peatüki 2. jao kohaseid konfidentsiaalsusenõudeid, teavitab Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) järelevalveasutuste kolleegiumi tegevusest, sealhulgas hädaolukordades, ning edastab Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) kogu teabe, mis on eriti oluline järelevalvealase tegevuse lähendamiseks.
Artikkel 132
1. Pädevad ametiasutused teevad omavahel tihedat kootööd. Nad annavad üksteisele igasugust teavet, mis on vajalik või asjakohane käesolevast direktiivist tuleneva järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Sellega seoses edastavad pädevad ametiasutused taotluse korral kogu asjakohase teabe ja omal algatusel kogu olulise teabe.
Pädevad ametiasutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010.
Pädevad ametiasutused Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile ja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 35 kohaselt.
Esimeses lõigus märgitud teavet loetakse vajalikuks, kui see võib oluliselt mõjutada krediidiasutuse või finantseerimisasutuse majandusliku usaldatavuse hindamist mõnes teises liikmesriigis.
Eelkõige edastavad pädevad ametiasutused, kes vastutavad Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest, teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kes teostavad järelevalvet kõnealuste emaettevõtjate tütarettevõtjate üle, kogu asjaomase teabe. Asjaomase teabe ulatuse määramiseks võetakse arvesse kõnealuste tütarettevõtjate olulisust nende liikmesriikide finantssüsteemis.
Esimeses lõigus nimetatud oluline teave peab eelkõige hõlmama järgmist:
a) kontserni õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri, sealhulgas kõigi kontserni kuuluvate reguleeritud üksuste, reguleerimata üksuste, reguleerimata tütarettevõtjate ja oluliste filiaalide, emaettevõtjate ning kontserni reguleeritud üksuste pädevate asutuste üksikasjad kooskõlas artikli 12 lõikega 3, artikli 22 lõikega 1 ja artikli 73 lõikega 3;
b) menetlused kontserni kuuluvatelt krediidiasutustelt teabe kogumiseks ja kõnealuse teabe kontrollimiseks;
c) sellised negatiivsed arengud krediidiasutustes või muudes kontserni kuuluvates üksustes, mis võiksid oluliselt krediidiasutust mõjutada, ja
d) olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad ametiasutused käesoleva direktiivi kohaselt võtavad, sealhulgas täiendava kapitalinõude kehtestamine vastavalt ►M7 artikli 136 lõikele 1 ◄ ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt artiklile 105.
Pädevad ametiasutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) olukordadest, kui:
a) pädev ametiasutus ei ole edastanud olulist teavet, või
b) koostöötaotlust, eelkõige taotlust asjakohase teabe esitamiseks, ei ole rahuldatud või sellele ei ole vastatud mõistliku aja jooksul.
Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 sätete kohaldamist, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) seitsmendas lõigus osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 19 antud volitustega.
2. Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kontrolli all olevate krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad võimaluse korral võtma ühendust artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiasutusega, kui nad soovivad sellist teavet käesolevas direktiivis sätestatud meetodite rakendamise kohta, mis võib juba kõnealuse asutuse käsutuses olla.
3. Asjaomased pädevad ametiasutused peavad enne otsuse tegemist omavahel konsulteerima järgmistes küsimustes, kui kõnealune otsus on teiste pädevate ametiasutuste järelevalvefunktsiooni seisukohast oluline:
a) kontserni kuuluvate krediidiasutuste osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, mis nõuavad pädevate ametiasutuste heakskiitu või luba, ja
b) olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad ametiasutused võtavad, sealhulgas täiendava kapitalinõude kehtestamine vastavalt ►M7 artikli 136 lõikele 1 ◄ ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt artiklile 105.
Punkti b kohaldamisel tuleb konsolideeritud järelevalve eest vastutava pädeva ametiasutusega alati konsulteerida.
Pädev ametiasutus võib siiski otsustada mitte konsulteerida kiireloomulistel juhtudel või kui konsulteerimine võiks kahjustada otsuse tõhusust. Sellisel juhul peab pädev ametiasutus sellest viivitamata teatama teistele pädevatele ametiasutustele.
Artikkel 133
1. Järelevalve teostamiseks peavad konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused nõudma kõikide emaettevõtja tütarettevõtjateks olevate krediidi- ja finantseerimisasutuste täielikku konsolideerimist.
Kui pädevate ametiasutuste arvates on emaettevõtja vastutus piiratud temale kuuluva osaga kapitalist teiste aktsionäride või piisava maksevõimega liikmete vastutuse tõttu, võivad nad nõuda ainult proportsionaalse konsolideeritud järelevalve alla võtmist. Teiste aktsionäride või osanike ja liikmete vastutus peab olema otseselt väljendatud, vajaduse korral formaalse, allkirjaga kinnitatud kohustusena.
Kui ettevõtjate vahel on direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 osutatud seos, otsustavad pädevad ametiasutused konsolideerimise teostamise viisi.
2. Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad nõudma konsolideerimist proportsionaalselt osalusele krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul, mida juhib konsolideeritav ettevõtja koos ühe või mitme mittekonsolideeritava ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osaga kapitalist.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetamata osaluse või kapitaliseoste korral määravad pädevad ametiasutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eriti võivad pädevad ametiasutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski kõnealuste äriühingute võtmist konsolideeritud järelevalve alla.
Artikkel 134
1. Ilma et see piiraks artikli 133 kohaldamist, määravad pädevad ametiasutused, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:
a) pädevate ametiasutuste arvates mõjutab krediidiasutus oluliselt üht või mitut krediidi- või finantseerimisasutust, omamata nendes asutustes osalust või muid kapitaliseoseid, ja
b) kaht või enamat krediidi- või finantseerimisasutust juhitakse ühtselt, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.
Eriti võivad pädevad ametiasutused lubada või nõuda direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 12 ettenähtud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski kõnealuste äriühingute võtmist konsolideeritud järelevalve alla.
2. Kui konsolideeritud järelevalve nõue tuleneb artiklitest 125 ja 126, võetakse krediidiasutuse abiettevõtja ja direktiivis 2002/87/EÜ määratletud varahaldusettevõtja konsolideeritud järelevalve alla artiklis 133 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudel ning meetoditele vastavalt.
Artikkel 135
Liikmesriigid nõuavad, et tegelikult finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevust juhtivatel isikutel oleks piisavalt hea maine ja piisavad kogemused nende ülesannete täitmiseks.
Artikkel 136
1. Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused, kes ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtaksid varakult vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.
Selleks võivad pädevad ametiasutused võtta järgmisi meetmeid:
a) nõuda krediidiasutustelt omavahendeid, mille määr ületab artiklis 75 sätestatud miinimumtaseme;
b) nõuda artiklite 22 ja 123 täitmiseks rakendatavate menetluste, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;
c) nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;
d) piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku, ja
e) nõuda krediidiasutuste tegevuse, toodangu ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist.; ja
f) nõuda, et krediidiasutused kehtestaksid muutuvtasu osakaalu piirmäära protsendina kogu puhastulust, juhul kui see tasu ei ole ühildatav tugeva kapitalibaasi säilitamisega;
g) nõuda, et krediidiasutused kasutaksid puhaskasumit oma kapitalibaasi tugevdamiseks.
Neid meetmeid tuleb võtta vastavalt 1. peatüki 2. jaole.
2. Pädevad ametiasutused kehtestavad artiklis 75 sätestatud miinimumtaset ületava omavahendite erinõude vähemalt nendele krediidiasutustele, kes ei vasta artiklites 22, 109 ja 123 sätestatud nõuetele või kelle osas saadi seoses artikli 124 lõikega 3 negatiivne tulemus, kui üksnes muude meetmete kohaldamine ei paranda tõenäoliselt mõistliku aja jooksul piisavalt kõnealuseid süsteeme, strateegiaid, menetlusi ja mehhanisme.
Et teha vastavalt artiklile 124 läbiviidava läbivaatamise ja hindamise raames kindlaks vajalik omavahendite summa, hindavad pädevad ametiasutused, kas krediidiasutuse olemasolevate või võimalike riskide katmiseks oleks vaja kehtestada miinimumtaset ületavate omavahendite erinõue, võttes arvesse järgmist:
a) krediidiasutuste hindamisprotsessi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte, millele on osutatud artiklis 123;
b) krediidiasutuste ühingujuhtimise korda, menetlusi ja mehhanisme, millele on osutatud artiklis 22;
c) vastavalt artiklile 124 tehtud läbivaatamise ja hindamise tulemusi.
Artikkel 137
1. Kuni konsolideerimismeetodite edasise kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse emaettevõtja on segavaldusettevõtja, siis kõnealustele krediidiasutustele tegevusloa väljaandmise ja nende järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad neilt nõudma tütarkrediidiasutuste järelevalve teostamiseks vajaliku teabe esitamist, pöördudes selleks segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate poole kas otseselt või tütarkrediidiasutuste kaudu.
2. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad ametiasutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe vastavust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest on kindlustusselts, võib kasutada ka artikli 140 lõikes 1 ettenähtud menetlust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest asub mõnes teises liikmesriigis kui selles, kus asub tütarkrediidiasutus, tehakse kohapealset teabe vastavuse kontrolli artiklis 141 sätestatud korras.
Artikkel 138
1. Ilma et see piiraks 2. peatüki 5. jao kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse emaettevõtja on segavaldusettevõtja, teostavad nende krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused üldist järelevalvet krediidiasutuse ja segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle.
2. Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutustel oleksid piisavad riskijuhtimistoimingud ja sisekontrollimeetmed, kaasa arvatud arukad aruannete esitamise ja raamatupidamise menetlused, et nõuetekohaselt teha kindlaks, mõõta, jälgida ja kontrollida tehinguid nende emaettevõtjast segavaldusettevõtjaga ja tema tütarettevõtjatega. Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid aruandeid kõigi nimetatud üksustega toimunud märkimisväärsete tehingute kohta, mida ei ole nimetatud artiklis 110. Pädevad ametiasutused kontrollivad neid menetlusi ja märkimisväärseid tehinguid.
Kui sellised kontsernisisesed tehingud ohustavad krediidiasutuse finantsolukorda, võtab asutuse järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 139
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ei ole mingeid õiguslikke takistusi konsolideeritud järelevalve alla võetud äriühingute, segavaldusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate või artikli 127 lõikes 3 nimetatud tütarettevõtjate omavahelisele teabevahetusele artiklite 124 kuni 138 ja käesoleva artikli kohase järelevalve huvides.
2. Kui emaettevõtja ja ükskõik milline tema krediidiasutusena tegutsevatest tütarettevõtjatest asuvad eri liikmesriikides, edastavad iga liikmesriigi pädevad ametiasutused üksteisele vajalikku teavet konsolideeritud järelevalve teostamiseks või selle hõlbustamiseks.
Kui emaettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad ametiasutused ise artiklites 125 ja 126 sätestatud korras konsolideeritud järelevalvet ei teosta, võivad sellise järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused taotleda, et selle liikmesriigi pädevad ametiasutused nõuaksid emaettevõtjalt konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja edastaksid selle järelevalve eest vastutavatele pädevatele ametiasutustele.
3. Liikmesriigid lubavad lõikes 2 osutatud teabe vahetamist oma pädevate ametiasutuste vahel, tingimusel et finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste või krediidiasutuse abiettevõtjate puhul ei tähenda teabe kogumine või omamine mingil juhul, et pädevatel ametiasutustel oleks järelevalve teostamise õigus nende asutuste või ettevõtjate üle eraldi.
Samamoodi lubavad liikmesriigid artiklis 137 nimetatud teabe vahetamist oma pädevate ametiasutuste vahel, tingimusel et teabe kogumine või omamine ei tähenda mingil juhul, et pädevatel ametiasutustel oleks järelevalve teostamise õigus segavaldusettevõtja ja tema selliste tütarettevõtjate üle, mis ei ole krediidiasutused, või selliste tütarettevõtjate üle, mis on hõlmatud artikli 127 lõikega 3.
Artikkel 140
1. Kui krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat, mis on kindlustusandjad, või teisi tegevusloa nõudega seotud investeerimisteenuseid osutavaid ettevõtjaid, teevad pädevad ametiasutused ja asutused, keda riik on volitanud järelevalve teostamiseks kindlustusandjate või teiste investeerimisteenuseid osutavate ettevõtjate üle, tihedat koostööd. Ilma et see piiraks nende pädevust, annavad kõnealused asutused üksteisele teavet, mis nende ülesannete täitmist tõenäoliselt lihtsustab ja mis võimaldab jälgida nende järelevalve all olevate ettevõtjate tegevust ning üldist finantsseisundit.
2. Konsolideeritud järelevalve raames saadud teabe ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse puhul kehtib 1. peatüki 2. osas määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.
3. Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad asutused koostavad artikli 71 lõikes 2 osutatud finantsvaldusettevõtjate või segafinantsvaldusettevõtjate nimekirja. Need nimekirjad edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja komisjonile.
Artikkel 141
Kui käesoleva direktiivi kohaldamisel soovivad ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused erijuhtudel kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutuse, krediidiasutuse abiettevõtja, segavaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, artiklis 137 osutatud tütarettevõtja või artikli 127 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjaga seotud teabe vastavust, taotlevad nad selle kontrollimist selle teise liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt. Asutustel, kes on sellise taotluse saanud, tuleb oma pädevuse piires teabe vastavust ise kontrollida või lubada seda teha taotluse esitanud asutusel, audiitoril või eksperdil. Taotluse esitanud pädev asutus võib kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta.
Artikkel 142
Ilma et see piiraks liikmesriigi karistusõiguse sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et artiklite 124–141 ja käesoleva artikli ülevõtmiseks jõustatud õigus- või haldusnorme rikkuvate finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate või nende tegelike juhtide suhtes võib rakendada karistusi või meetmeid, mille eesmärk on lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused. Tagamaks, et need karistused või meetmed annaksid soovitava tulemuse, teevad pädevad ametiasutused tihedat koostööd, eriti kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja keskne juhtimine või peamine tegevuskoht ei asu samas liikmesriigis, kus on tema registrijärgne asukoht.
Artikkel 143
1. Kui krediidiasutuse suhtes, mille emaettevõtja on krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, mis asub kolmandas riigis, ei kohaldata konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklitele 125 ja 126, kontrollivad pädevad ametiasutused, kas kolmanda riigi pädevad ametiasutused kohaldavad krediidiasutuse suhtes konsolideeritud järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.
Emaettevõtja või Euroopa Liidus tegevusloa saanud reguleeritud üksuse taotluse korral või omal algatusel teeb kontrolle pädev ametiasutus, kes vastutaks konsolideeritud järelevalve eest, kui kohaldataks lõike 3 sätteid. See pädev ametiasutus konsulteerib muude asjaomaste pädevate ametiasutustega.
2. Komisjon võib nõuda, et Euroopa panganduskomitee annaks üldisi juhtnööre selle kohta, kas on tõenäoline, et kolmandate riikide pädevate ametiasutuste konsolideeritud järelevalve korraga on võimalik saavutada käesolevas peatükis määratletud täiendava järelevalve eesmärgid krediidiasutuste puhul, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis. Komitee vaatab kõik sellised juhised läbi ja võtab arvesse muudatusi selliste pädevate ametiasutuste teostatava konsolideeritud järelevalve korras. ►M10 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) aitab komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kõnealuste ülesannete täitmisel, sealhulgas seoses selliste juhiste ajakohastamisega. ◄
Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrolli teostav pädev ametiasutus võtab kõiki selliseid juhiseid arvesse. Selleks konsulteerib pädev ametiasutus enne otsuse tegemist Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Pangandusjärelevalve).
3. Sellise samaväärse järelevalve puudumise korral kohaldab liikmesriik käesoleva direktiivi sätteid krediidiasutuste suhtes analoogia põhjal või lubab oma pädevatel ametiasutustel rakendada muid asjakohaseid järelevalvemetoodikaid, millega on võimalik saavutada krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärgid.
Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad pärast konsulteerimist muude asjassepuutuvate pädevate ametiasutustega neis järelevalvemetoodikates kokku leppima.
Eelkõige võivad pädevad ametiasutused nõuda, et asutatakse liidus asuva peakontoriga finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, ning kohaldada konsolideeritud järelevalvet käsitlevaid sätteid kõnealuse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud aruannete suhtes.
Järelevalvemetoodikad peavad olema sellised, et nendega saaks saavutada konsolideeritud järelevalve käesolevas peatükis määratletud eesmärg id ning neist tuleb teatada muudele asjassepuutuvatele pädevatele ametiasutustele, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja komisjonile.
2. jagu
Pädevate ametiasutuste avalikustamiskohustus
Artikkel 144
Pädevad ametiasutused peavad avalikustama järgmise teabe:
a) nende liikmesriigis usaldatavusnõuete valdkonnas vastuvõetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;
b) ühenduse õigusaktides ettenähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid;
c) üldkriteeriumid ja metoodika, mida nad artiklis 124 nimetatud kontrollimisel ja hindamisel kasutavad, ja
d) ilma et see piiraks 1. peatüki 2. jao sätteid, iga liikmesriigi usaldatavusnormatiivide raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed.
Esimeses lõigus ettenähtud teave peab olema piisav, et võimaldada eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vastuvõetud meetodite asjakohast võrdlust. Teave avaldatakse ühtlustatud vormis ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Teave on kättesaadav ühel kindlal elektroonilisel aadressil.
Käesoleva artikli ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohaselt avalikustatavate andmete vorm, struktuur, sisu ja tähtaeg. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
5. PEATÜKK
Krediidiasutuste avalikustamiskohustus
Artikkel 145
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peavad krediidiasutused avalikustama XII lisa 2. osas sätestatud teabe, kui artiklis 146 ei ole sätestatud teisiti.
2. Selleks et pädevad ametiasutused saaksid XII lisa 3. osas nimetatud vahendid ja metoodikad 2. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajao ning artikli 105 kohaselt heaks kiita, peavad krediidiasutused kõnealuses osas ettenähtud teabe avalikustama.
3. Krediidiasutused võtavad vastu ametlikud eeskirjad lõigetes 1 ja 2 sätestatud avalikustamistingimuste täitmiseks ja põhimõtted avalikustatud andmete, sealhulgas nende kontrollimise ja esitamissageduse asjakohasuse hindamiseks. Samuti võtavad krediidiasutused vastu eeskirjad, mille kohaselt hinnatakse, kas nende avalikustatavad andmed annavad turuosalistele igakülgset teavet krediidiasutuse riskiprofiili kohta.
Kui avalikustatavad andmed ei anna turuosalistele igakülgset teavet riskiprofiili kohta, avalikustavad krediidiasutused lisaks lõikes 1 märgitule täiendava teabe. Krediidiasutused on siiski kohustatud avalikustama üksnes teavet, mis on oluline ja mis ei ole käsitatav ärisaladuse või konfidentsiaalse teabena vastavalt XII lisa 1. osas sätestatud tehnilistele kriteeriumidele.
4. Nõude saamisel peaksid krediidiasutused selgitama oma reitinguotsust VKEdele ja teistele krediiti taotlevatele äriühingutele, esitades selgituse vastava palve korral kirjalikult. Kui sektori vabatahtlik kohustuse võtmine selles osas osutub ebarahuldavaks, tuleb võtta siseriiklikud meetmed. Selgitusega kaasnevad halduskulud peavad olema laenu suuruse suhtes asjakohase määraga.
Artikkel 146
1. Olenemata artiklist 145, võivad krediidiasutused jätta avalikustamata ühe või mitu XII lisa 2. osas loetletud teabeelemendi või teabeelementi, kui sellise avalikustamise käigus avaldatud teave ei ole XII lisa 1. osa punktis 1 täpsustatud kriteeriume silmas pidades oluline.
2. Olenemata artiklist 145, võivad krediidiasutused jätta avalikustamata ühe või mitu XII lisa 2. ja 3. osas loetletud teabeelemendi või teabeelementi, kui need teabeelemendid ei sisalda XII lisa 1. osa punktides 2 ja 3 täpsustatud kriteeriume silmas pidades ärisaladuseks või konfidentsiaalseks peetavaid andmeid.
3. Lõikes 2 nimetatud erandjuhtudel peab asjaomane krediidiasutus märkima oma avalikustatud teabes asjaolu, et teatavaid teabeelemente ei avalikustata, esitama selle põhjendused ja avaldama avalikustamiskohustuse alla kuuluva teema kohta üldisemat teavet, välja arvatud juhul kui teabeelemente võib vastavalt XII lisa 1. osa punktides 2 ja 3 toodud kriteeriumitele lugeda salajaseks või konfidentsiaalseks.
Artikkel 146a
Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused avalikustaksid igal aastal pangakontserni tasandil, kas täielikult või viidates võrdväärsele teabele, oma õigusliku struktuuri ning juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri kirjelduse.
Artikkel 147
1. Krediidiasutused avaldavad artikli 145 kohaselt nõutavat teavet vähemalt kord aastas. Kõnealune teave tuleb avaldada võimalikult kiiresti.
2. Samuti otsustavad krediidiasutused, kas XII lisa 1. osa punktis 4 täpsustatud kriteeriume silmas pidades oleks vaja sagedamat avaldamist.
Artikkel 148
1. Krediidiasutused võivad määrata kontrollimise jaoks asjakohaseima vahendi, koha ja viisi, et vastata tulemuslikult artiklis 145 sätestatud avalikustamistingimustele. Võimaluse piires tuleks teave edastada ühe vahendi kaudu või ühes kohas.
2. Samaväärset avalikustamist, mida krediidiasutused teevad raamatupidamis-, börsi- või muude standardite alusel, võib lugeda vastavaks artikli 145 tingimustele. Kui teave ei ole lisatud raamatupidamisaruannetele, peavad krediidiasutused märkima, kust asjaomast teavet saab.
Artikkel 149
Olenemata artiklitest 146 kuni 148, annavad liikmesriigid pädevatele ametiasutustele volitused nõuda krediidiasutustelt:
a) ühe või mitme XII lisa 2. ja 3. osas nimetatud teabeelemendi avalikustamist;
b) ühe või mitme teabeelemendi avalikustamist sagedamini kui kord aastas ja avaldamisele tähtaegade kehtestamist;
c) muude teavitamisvahendite ja –kohtade kasutamist peale raamatupidamisaruannete, ja
d) korralise auditeerimisega hõlmamata teavitamise puhul erimehhanismide kasutamist kontrollimiseks.
VI JAOTIS
►M9 DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA TÄITEVVOLITUSED ◄
Artikkel 150
1. Ilma et see omavahendite osas piiraks ettepanekut, mille komisjon peab artikli 62 kohaselt esitama, võetakse tehnilised kohandused järgmistes küsimustes vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 151a ning kohaldades artiklite 151b ja 151c tingimusi:
a) mõistete selgitamine, et tagada käesoleva direktiivi ühtne kohaldamine;
b) mõistete selgitamine, et võtta käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse kapitaliturgude arengut;
c) terminoloogia vastavusseviimine ja mõistete piiritlemine kooskõlas edasiste krediidiasutusi ja seotud küsimusi käsitlevate õigusaktidega;
d) artiklites 23 ja 24 osutatud ja I lisas esitatud loetelu sisu laiendamine või loetelus kasutatud terminite kohandamine vastavalt kapitaliturgude arengule;
e) artiklis 42 loetletud küsimused, milles pädevad ametiasutused teavet vahetavad;
f) tehnilised kohandused artiklites 56–67 ja artiklis 74, mis tulenevad raamatupidamisstandardite või -nõuete liidu õigusakte arvestavast arengust või mis on seotud järelevalvealase tegevuse lähendamisega;
g) muudatused artiklites 79 ja 86 nimetatud riskipositsiooni klasside loetelus, et võtta arvesse kapitaliturgude arengut;
h) artikli 79 lõike 2 punktis c, artikli 86 lõike 4 punktis a, VII lisa 1. osa punktis 5 ning VII lisa 2. osa punktis 15 täpsustatud summad, et võtta arvesse inflatsiooni mõju;
i) II ja IV lisas esitatud bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifitseerimine;
j) III ning V–XII lisa sätete kohandamine, et võtta arvesse teatavate uute finantstoodete rahaturgude või raamatupidamisstandardite või -nõuete liidu õigusakte arvestavat arengut, või seoses järelevalvealase tegevuse lähendamisega.
1a. Järgmised meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 151 lõikes 2a osutatud regulatiivkomitee menetlusele:
a) tehnilised kohandused artiklis 2 esitatud nimekirjas;
b) artiklis 9 ettenähtud algkapitali suuruse muutmine vastavalt majanduse ja rahanduse arengule.
Komisjon võib vastu võtta järgmised meetmed:
◄
a) artikli 124 lõikes 5 täpsustatud äkilise ja ootamatu intressimäärade muutuse suuruse täpsustamine;
b) artikliga 75 ettenähtud omavahendite miinimumtaseme ja/või V jaotise 2. peatüki 3. jaoga ettenähtud riskikaalude ajutine vähendamine võtmaks arvesse konkreetset olukorda;
c) artiklis 113 sätestatud erandite selgitamine;
d) nende peamiste aspektide täpsustamine, mille kohta tuleb artikli 144 lõike 1 punkti d kohaselt statistilisi koondandmeid esitada; või
e) artikli 144 kohaselt esitatava teabe vormi, struktuuri, sisu ja iga-aastase avaldamiskuupäeva täpsustamine;
f) artikli 19a lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohandused, et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine.
Esimese lõigu punktides a, b, c ja f osutatud meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 151a ning kohaldades artiklite 151b ja 151c tingimusi. Esimese lõigu punktides d ja e osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 151 lõikes 2a osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
▼M4 —————
3. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et tagada käesoleva direktiivi ühtsed kohaldamistingimused järgmiste kohaldamistingimuste osas:
a) V lisa punktid 15–17;
b) V lisa punkti 23 lõig l seoses kriteeriumitega, millega määratakse kindlaks kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu asjakohased suhtarvud, ning V lisa punkti 23 lõike o alalõige ii, et täpsustada instrumentide liigid, mis täidavad kõnealuses punktis sätestatud tingimusi;
c) VI lisa 2. osa seoses punktis 12 osutatud kvantitatiivsete tegurite, punktis 13 osutatud kvalitatiivsete tegurite ja punktis 14 osutatud võrdlusalusega;
Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Artikkel 151
1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2004/10/EÜ ( 34 ) loodud Euroopa panganduskomitee (edaspidi „komitee”).
▼M9 —————
2a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
▼M9 —————
Artikkel 151a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse neljaks aastaks alates 15. detsembrist 2010 õigus võtta vastu artikli 150 lõikes 1 ja lõike 2 teise lõigu esimeses lauses osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 151b tagasi võtab.
2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklite 151b ja 151c tingimusi.
Artikkel 151b
Delegeerimise tagasivõtmine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 150 lõikes 1 ja lõike 2 teise lõigu esimeses lauses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.
3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 151c
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kolme kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.
2. Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub aktis nimetatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne nimetatud tähtaja lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.
3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 296 delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.
VII JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
Üleminekusätted
Artikkel 152
1. Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84 kuni 89, peab 31. detsembrile 2006 järgneva esimese, teise ja kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul olema pidevalt vähemalt võrdne punktides 3, 4 ja 5 sätestatud summadega.
2. Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes kasutavad operatsiooniriski katvate kapitalinõuete arvutamiseks vastavalt artiklile 105 täiustatud mõõtmismudelil põhinevat lähenemist, ei tohi 31. detsembrile 2006 järgneva teise ja kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul kordagi olla väiksem kui punktides 4 ja 5 sätestatud summad.
3. Lõikes 1 nimetatud esimese kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 95 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/6/EMÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 35 ) artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne 1. jaanuari 2007.
4. Lõikes 1 nimetatud teise kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 90 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne 1. jaanuari 2007.
5. Lõikes 1 nimetatud kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 80 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne 1. jaanuari 2007.
5a. Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84–89, peab kuni 31. detsembrini 2011 olema pidevalt vähemalt võrdne lõikes 5c või vajadusel lõikes 5d sätestatud summadega.
5b. Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes kasutavad operatsiooniriski katvate kapitalinõuete arvutamiseks vastavalt artiklile 105 täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, peab kuni 31. detsembrini 2011 olema pidevalt vähemalt võrdne lõikes 5c või vajadusel lõikes 5d sätestatud summaga.
5c. Lõigetes 5a ja 5b osutatud summa peab olema 80 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4 ja direktiivist 2000/12/EÜ, nagu neid kohaldati enne 1. jaanuari 2007.
5d. Pädevate ametiasutuste heakskiidul võib lõikes 5e osutatud krediidiasutuste puhul lõigetes 5a ja 5b osutatud summa olla kuni 80 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida sellistelt krediidiasutustelt nõutakse tulenevalt artiklitest 78–83, artiklitest 103 või 104 ning direktiivist 2006/49/EÜ, nagu neid kohaldatakse enne 1. jaanuari 2011.
5e. Krediidiasutus võib kohaldada lõiget 5d ainult juhul, kui ta alustas sisereitingutel põhineva meetodi või täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamist oma kapitalinõuete arvutamiseks 1. jaanuaril 2010 või pärast seda.
6. Lõigete 1 kuni 5 tingimuste täitmisel võetakse aluseks omavahendite summad, mida on korrigeeritud, et võtta arvesse direktiivile 2000/12/EÜ ja direktiivile 93/6/EMÜ, nii nagu kõnealused direktiivid kehtisid enne 1. jaanuari 2007, ja käesolevale direktiivile vastava omavahendite arvutamise erinevusi, mis tulenevad oodatava ja ettenägematu kahju erinevast käsitlusviisist vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 84 kuni 89
7. Käesoleva artikli lõigete 1 kuni 6 kohaldamisel kohaldatakse artikleid 68 kuni 73.
8. Krediidiasutused võivad kuni 1. jaanuarini 2008 asendada V jaotise 2. peatüki 3. jao 1. alajaos sätestatud standardmeetodit käsitlevad artiklid direktiivi 2000/12/EÜ artiklitega 42 kuni 46, nii nagu need artiklid kehtisid enne 1. jaanuari 2007.
9. Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, kohaldatakse direktiivi 2000/12/EÜ sätete suhtes järgmisi tingimusi:
a) kõnealuse direktiivi artiklite 42 kuni 46 sätteid kohaldatakse nii, nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007;
b) kõnealuse direktiivi artikli 42 lõikes 1 nimetatud „riskiga korrigeeritud väärtus” tähendab „riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtust”;
c) kõnealuse direktiivi artikli 42 lõikes 2 sätestatud arvutusmeetodi kasutamisel saadud arve loetakse riskiga kaalutud varadeks;
d) kõnealuse direktiivi II lisas esitatud „täisriskiga kirjete” nimekirja lisatakse ka „krediididerivatiivid”, ja
e) kõnealuse direktiivi artikli 43 lõikes 3 esitatud käsitlusviisi kohaldatakse kõnealuse direktiivi IV lisas loetletud tuletisinstrumentide suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on bilansiliste või bilansiväliste kirjetega, ja III lisas sätestatud käsitlusviisi tulemusel saadud arve loetakse riskiga kaalutud varadeks.
10. Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, kohaldatakse selliste riskipositsioonide käsitlemise suhtes, mille puhul kasutatakse standardmeetodit, järgmisi tingimusi:
a) krediidiriski maandamise arvessevõtmist käsitlevaid V jaotise 2. peatüki 3. jao 3. alajao sätteid ei kohaldata;
b) pädevad ametiasutused ei pea kohaldama väärtpaberistamise käsitlusviise käsitlevaid V jaotise 2. peatüki 3. jao 4. alajao sätteid.
11. Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, vähendatakse artikli 75 punktile d vastavat operatsiooniriski katvat kapitalinõuet protsendi võrra, mis vastab krediidiasutuse nende riskipositsioonide väärtuse, mille puhul riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt lõikes 8 nimetatud võimalusele, ja riskipositsioonide koguväärtuse vahelisele suhtele.
12. Kui krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varasid kõikide oma riskipositsioonide puhul vastavalt lõikes 8 sätestatud võimalusele, võib kohaldada direktiivi 2000/12/EÜ suurt riskide kontsentreerumist käsitlevaid artikleid 48 kuni 50, nii nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007.
13. Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, käsitatakse viiteid käesoleva direktiivi artiklitele 78 kuni 83 viidetena direktiivi 2000/12/EÜ artiklitele 42 kuni 46, nii nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007.
14. Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud kaalutlusõigust, ei kohaldata artikleid 123, 124, 145 ja 149 enne seal nimetatud kuupäeva.
Artikkel 153
Selliste riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamisel, mis on seotud kinnisvaraliisingutega, mille objektiks on pädevate ametiasutuste territooriumil asuvad kontorid või muud äripinnad ja mis vastavad VI lisa 1. osa lõikes 54 sätestatud kriteeriumidele, võivad pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2012 lubada 50 %-lise riskikaalu kohaldamist ilma VI lisa 1. osa lõigete 55 ja 56 kohaldamiseta.
Määratledes VI lisa kohaldamisel tähtajaks tasumata laenu tagatud osa, võivad pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2010 aktsepteerida muid kui artiklite 90 kuni 93 kohaselt aktsepteeritud tagatisi.
Riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt VI lisa 1. osa punktile 4 kohaldatakse 31. detsembrini 2015 liikmesriikide keskvalitsustele või keskpankadele esitatavatele ükskõik millise liikmesriigi vääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele sama riskikaalu kui omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele.
Artikkel 154
1. Kuni 31. detsembrini 2011 võivad iga liikmesriigi pädevad ametiasutused VI lisa 1. osa lõike 58 kohaldamisel tõsta VI lisa 1. osa punktides 12 kuni 17 ja 41 kuni 43 osutatud nende territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuete korral tähtaja ületanud päevade arvu 180le, kui kohalikud tingimused on selliseks kohandamiseks sobivad. Konkreetne arv võib tootegruppide lõikes erineda.
Pädevad ametiasutused, kes ei kasuta esimeses lõigus sätestatud kaalutlusõigust seoses teiste liikmesriikide territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuetega oma territooriumil, võivad määrata kõrgema tähtaja ületanud päevade arvu teiste liikmesriikide territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuete korral, kui nende liikmesriikide pädevad ametiasutused kasutavad asjaomast kaalutlusõigust. Kõnealune päevade arv jääb 90 päeva ja teiste pädevate ametiasutuste poolt nende territooriumil asuvatele asjaomastele vastaspooltele esitatavatele nõuetele määratud päevade arvu piiresse.
2. Enne 2010. aastat sisereitingutel põhineva lähenemise kasutamist taotlevatele krediidiasutustele võidakse pädevate ametiasutuste nõusolekul artikli 84 lõikes 3 ettenähtud kolmeaastast kasutamisnõuet lühendada mitte vähem kui ühele aastale kuni 31. detsembrini 2009.
3. Maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamist taotlevatele krediidiasutustele võidakse artikli 84 lõikes 4 ettenähtud kolmeaastast kasutamisnõuet lühendada kahele aastale kuni 31. detsembrini 2008.
4. Kuni 31. detsembrini 2012 võivad iga liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel jätkata direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 38 osutatud käsitlemise kohaldamist artikli 57 punktis o osutatud osalustele, mis omandati enn 20 juuli 2006, kuna kõnealune artikkel kehtis enne 1. jaanuari 2007.
5. Kuni 31. detsembrini 2012 ei või riskipositsiooni kaalutud keskmine maksejõuetusest tingitud kahju olla madalam kui 10 % ühegi eluasemena kasutatava kinnisvaraga tagatud jaenõude puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii.
6. Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad kuni 31. detsembrini 2017 vabastada teatavad 31. detsembril 2007 selles riigis asuvates krediidiasutustes ja ELi krediidiasutuste tütarettevõtjates hoitavad omakapitaliinvesteeringud IRB meetodile vastavast kohtlemisest.
Positsiooniks, mille suhtes vabastust kohaldatakse, loetakse osade arvu 31. detsembril 2007, millele lisanduvad täiendavad osad, mille omandiõigus tuleneb otseselt nende osaluste omamisest, juhul kui need ei suurenda omandiõiguse protsenti investeerimisühingus.
Kui osaluse omandamine suurendab konkreetse osaluse omandiõiguse protsenti, kõnealust protsenti ületava osa suhtes vabastust ei kohaldata. Samuti ei kohaldata vabastust osaluste suhtes, mille suhtes algselt vabastust kohaldati, kuid mida on müüdud ja seejärel tagasi ostetud.
Kõnealuse üleminekusätte kohaldamisalasse kuuluvate omakapitali investeeringute suhtes kehtivad V jaotise 2. peatüki 3. osa 1. alaosa kohaselt arvutatud kapitalinõuded.
7. Äriühingutele esitatavate nõuete puhul võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2011 määrata tähtaja ületanud päevade arvu, millest kõik nende jurisdiktsiooni kuuluvad krediidiasutused peavad kõnealuses liikmesriigis asuvate vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 4. osa punktis 44 sätestatud „maksejõuetuse” definitsioonile kinni pidama. Kõnealune päevade arv on vähemalt 90 ja vastavalt kohalikele tingimustele võib seda suurendada kuni 180ni. Teiste liikmesriikide territooriumidel asuvate vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul ei või pädevate ametiasutuste kehtestatud tähtaja ületanud päevade arv ületada arvu, mille on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus.
8. Krediidiasutused, kes ei järgi 31. detsembriks 2010 artikli 66 lõikes 1a sätestatud piirmäärasid, peavad välja töötama strateegiad ja menetlused vajalike meetmete kohta, et lahendada kõnealune olukord enne käesoleva artikli lõikes 9 sätestatud kuupäevi.
Kõnealused meetmed vaadatakse üle artikli 124 kohaselt.
9. Instrumente, mida vastavalt riigisisestele õigusaktidele võrdsustatakse 31. detsembrini 2010 artikli 57 punktides a, b ja c osutatud kirjetega, kuid mis ei kuulu artikli 57 punkti a kohaldamisalasse või ei vasta artiklis 63a sätestatud kriteeriumidele, peetakse artikli 57 punkti ca kohaldamisalasse kuuluvaks kuni 31. detsembrini 2040, arvestades järgmisi piiranguid:
a) kuni 20 % artikli 57 punktide a–ca summast, millest on lahutatud artikli 57 punktide i, j ja k summa 10 kuni 20 aastat pärast 31. detsembrit 2010;
b) kuni 10 % artikli 57 punktide a–ca summast, millest on lahutatud artikli 57 punktide i, j ja k summa 20 kuni 30 aastat pärast 31. detsembrit 2010.
Euroopa pangandusinspektorite komitee jälgib kuni 31. detsembrini kõnealuste instrumentide väljastamist.
10. 5. jao kohaldamisel kohaldatakse varakirjete puhul, milleks on enne 31. detsembrit 2009 tekkinud nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, sama menetlust nagu artikli 115 lõike 2 ja artikli 116 alusel sellisel kujul, nagu need kehtisid enne 7. detsembrit 2009, kuid siiski mitte kauem kui 31. detsembrini 2012.
11. Kuni 31. detsembrini 2012 on artikli 129 lõikes 3 osutatud ajavahemik kuus kuud.
Artikkel 155
Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2012 kohaldada 15 % protsendimäära nende krediidiasutuste kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna suhtes, mille kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna oluline indikaator on vähemalt 50 % kõikide selle ärivaldkondade oluliste indikaatorite kogusummast vastavalt X lisa 2. osa punktidele 1 kuni 4.
2. PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 156
Komisjon kontrollib koostöös Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve) ja liikmesriikidega ning võttes korrapäraselt arvesse Euroopa Keskpanga seisukohti, kas käesoleval direktiivil on koostoimes direktiiviga 2006/49/EÜ märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kontrolli tulemuste põhjal, kas võimalikud korrigeerivad meetmed on põhjendatud.
Selle analüüsi põhjal ja Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande ja esitab selle koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruande koostamisel arvestatakse asjakohaselt krediiti võtvate ja andvate osapoolte esitatud seisukohti.
Hiljemalt 31. detsembriks 2009 vaatab komisjon käesoleva direktiivi tervikuna läbi, et makrotasandi usaldatavusega seotud probleeme paremini analüüsida ja neile paremini reageerida, uurides sealhulgas järgmist:
a) meetmeid, mis vähendavad konjunktuuritsükli üles-alla kõikumisi, sealhulgas krediidiasutuste vajadust moodustada headel aegadel antitsüklilisi puhvreid, mida saab kasutada majanduslanguse ajal;
b) käesolevas direktiivis kapitalinõuete arvutamise aluseks olevaid põhimõtteid ning
c) krediidiasutuste riskipõhiseid nõudeid täiendavaid meetmeid, et aidata piirata finantsvõimenduse kuhjumist pangandussüsteemis.
Komisjon vaatab 2013. aasta 1. aprilliks läbi tasustamist käsitlevad sätted, sealhulgas V ja XII lisade sätted, ja koostab nende kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu nende tõhususele, rakendamisele ja täitmisele, võttes arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud arengut. Läbivaatamise käigus tuvastatakse kõik lüngad, mis on põhjustatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisest kõnealuste sätete suhtes. Komisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos kõigi asjakohaste ettepanekutega.
Komisjon vaatab artikli 54 rakendamise läbi seoses määratud ja kohaldatud karistuste ja muude meetmete kooskõlaga kogu liidus ning esitab vajaduse korral ettepanekud, et tagada sidusus ja võrdsed tingimused.
Käesoleva direktiivi kohaldamise korrapärane läbivaatamine komisjoni poolt tagab, et selle kohaldamise viis ei põhjusta krediidiasutuste ilmset diskrimineerimist nende õigusliku vormi või omandiõiguse mudeli alusel.
Et tagada kapitalile esitatavate usaldatavusnõuete ühtlus, vaatab komisjon läbi V lisa punkti 23 alapunkti o taandes ii tehtud viite instrumentidele artikli 66 lõike 1a punkti a tähenduses asjakohasuse niipea, kui ta on algatanud kapitaliinstrumentide mõiste läbivaatamise, nagu see on ette nähtud artiklites 56–67.
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ülaltoodud küsimuste kohta koos asjakohaste ettepanekutega.
Komisjon esitab nii kiiresti kui võimalik, ent hiljemalt 31. detsembriks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande vajaduse kohta järelevalvesüsteemi, sealhulgas käesoleva direktiivi asjaomaseid artikleid, veelgi reformida, lisades asjakohased ettepanekud asutamislepingus sätestatud korras.
Komisjon vaatab hiljemalt 1. jaanuariks 2011 läbi ►M10 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ◄ poolt artikli 74 lõikes 2 osutatud aruandluse ühtsete vormide, sageduse ja kuupäevade kehtestamisel tehtud edusammud. Komisjon esitab kõnealust läbivaatamist silmas pidades aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Hiljemalt 31. detsember 2011 vaatab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise üle ja koostab selle kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu artiklite 68–73 ning artikli 80 lõigete 7 ja 8 kõikidele aspektidele ja selle kohaldamisele mikrokrediidi rahastamisel ning esitab kõnealuse aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Hiljemalt 31. detsembriks 2011 vaatab komisjon artikli 113 lõike 4 kohaldamise üle ja koostab selle kohta aruande, kaasa arvatud küsimus, kas liikmesriigil peaks erandi kohaldamisel olema kaalutlusõigus, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seoses liikmesriigi kaalutlusõiguse võimaliku kaotamisega vastavalt artikli 113 lõike 4 punktile c ja selle võimaliku kohaldamisega ELi tasandil võetakse aruandes eelkõige arvesse kontserni riskijuhtimise tõhusust, tagades samas piisavate kaitsemeetmete olemasolu finantsstabiilsuse kindlustamiseks kõigis liikmesriikides, kus asub kontserni kuuluvaid üksusi.
Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2009 läbi ja annab aru meetmetest, mille eesmärk on parandada börsivälise turu läbipaistvust, kaasa arvatud krediidiriski vahetustehingute turg, näiteks selle kaudu, et ülekandetehingud toimuksid keskse vastaspoole vahendusel, ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon koostab hiljemalt 31. detsembriks 2009 aruande artikli 122a oodatava mõju kohta ning esitab selle aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon koostab aruande pärast ►M10 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) ◄ konsulteerimist. Aruandes võetakse eelkõige arvesse seda, kas artikli 122a lõike 1 kohane minimaalne säilitamisnõue täidab algsete väljastajate või tehingu korraldajate ja investorite huvide parema kooskõlastamise eesmärki ja tugevdab finantsstabiilsust ning kas rahvusvahelisi arenguid arvesse võttes oleks asjakohane minimaalset säilitamisnõude taset tõsta.
Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 122a kohaldamise ja tõhususe kohta, pidades silmas rahvusvahelisi turumuutusi.
Artikkel 156a
Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2011 läbi ja annab aru, kas on otstarbekas muuta käesoleva direktiivi IX lisa, võttes arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid krediidiasutuste kapitalinõuete kohta väärtpaberistamise positsioonide osas. Komisjon esitab kõnealuse aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste seadusandliku akti ettepanekutega.
Artikkel 157
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 4, 22, 57, 61-64, 66, 68 kuni 106, 108, 110-115, 117 kuni 119, 123 kuni 127, 129 kuni 132, 133, 136, 144 kuni 149 ja 152 kuni 155 ning II, III ja V-XII lisa järgimiseks vajalikud õigusnormid 31. detsembriks 2006. Seejärel edastavad nad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.
Olenemata lõikest 3 hakkavad liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldama alates 1. jaanuarist 2007.
Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamisel. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivi(de)le käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusaktide tekstid.
3. Liikmesriigid hakkavad artikli 87 lõike 9 ja artikli 105 järgmiseks vajalikke õigusnorme kohaldama 1. jaanuarist 2008 ja mitte varem.
Artikkel 158
1. Direktiiv 2000/12/EÜ, mida on muudetud XIII lisa A osas nimetatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIII lisa B osas loetletud kõnealuste direktiivide ülevõtmistähtaegadega.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XIV lisa vastavustabelile.
Artikkel 159
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 160
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
VASTASTIKKU TUNNUSTATAVATE TEGEVUSTE LOETELU
1. Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine
2. Laenutehingud, sealhulgas: tarbijakrediit, hüpoteeklaen, regressiõigusega või -õiguseta faktooring, äritehingute finantseerimine (sealhulgas maksekohustuste ost)
3. Finantseerimisliising
4. „makseteenused” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) ( 36 ) artikli 4 punkti 3 tähenduses
5. Teiste makseviiside (nt reisitšekid ja pangavekslid) väljaandmine ja haldamine, kui see tegevusvaldkond pole hõlmatud punktiga 4
6. Tagatis- ja garantiitehingud
7. Tehingud nii enda arvel kui ka klientide nimel:
a) rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);
b) välisvaluutaga;
c) finantsfutuuride ja -optsioonidega;
d) vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega, või
e) vabalt kaubeldavate väärtpaberitega.
8. Osalemine väärtpaberite emiteerimisel ja sellega seotud teenuste pakkumine
9. Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri ja tööstusstrateegiat puudutavates ja muudes seonduvates küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostmisega seotud nõustamine ja teenused
10. Rahamaakleri tegevus
11. Vara valitsemine
12. Väärtpaberite hoidmine
13. Krediidiinfo teenuste osutamine
14. Depootehingud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) ( 37 ) I lisa A ja B jaos ettenähtud teenuste ja tegevuste suhtes kehtib kõnealuse direktiivi kohane vastastikune tunnustamine, kui viidatakse kõnealuse direktiivi I lisa C jaos ettenähtud finantsinstrumentidele.
15. E-raha väljastamine.
II LISA
BILANSIVÄLISTE KIRJETE LIIGITUS
Täisrisk
— Krediiti asendavad tagatised,
— krediididerivatiivid,
— aktseptid,
— üleandepealdised teise krediidiasutuse nimeta vekslitel,
— regressiõigusega tehingud,
— krediiti asendavad tühistamatud valmisolekuakreditiivid,
— tähtpäevaostutehingute alusel ostetud varad,
— tuleviku hoiustamistehingud,
— osaliselt makstud aktsiate ja osade ning väärtpaberite maksmata osa,
— direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud varade müügi- ja tagasiostutehingud, ja
— muud täisriskiga kirjed.
Keskmine risk
— Väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed (vt ka keskmine/madal risk),
— tagatised ja hüvitised (sealhulgas pakkumis-, täitmis-, tolli- ja maksutagatised) ning krediiti mitteasendavad tagatised,
— krediiti mitteasendavad tühistamatud valmisolekuakreditiivid,
— kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta,
— võlakirja emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF), ja
— muud keskmise riskiga kirjed, millest on komisjonile teatatud.
Keskmine/madal risk
— Dokumentaalmaksed, kus saadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud,
— kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta, mida ei või tingimusteta ja etteteatamiseta tühistada või mida ei või laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada, ja
— muud keskmise/madala riskiga kirjed, millest on komisjonile teatatud.
Madal risk:
— Kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud), mille võib igal ajal tingimusteta ja etteteatamata tühistada või mida võib laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada. Jaekrediidiliine võib pidada tingimusteta tühistatavaks, kui tingimused võimaldavad krediidiasutusel neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seonduvate õigusaktidega, ja
— muud madala riskiga kirjed, millest on komisjonile teatatud.
III LISA
TULETISINSTRUMENTIDE VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI, TAGASIOSTUTEHINGUTE, VÄÄRTPABERITE VÕI KAUPADE LAENUKS ANDMISE VÕI VÕTMISE TEHINGUTE, PIKA ARVELDUSTÄHTAJAGA TEHINGUTE JA VÄÄRTPABERITEGA TAGATUD TEHINGUTE KÄSITLEMINE
1. OSA
Mõisted
Antud lisa kohta kehtivad järgmised mõisted:
Üldterminid
1. „Vastaspoole krediidirisk” – risk, et tehingu vastaspool osutub maksejõuetuks enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist.
2. „Keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel seadusjärgselt asuv üksus, kes on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.
Tehingute liigid
3. „Pika arveldustähtajaga tehingud” – tehingud, mille raames vastaspool kohustub loovutama väärtpaberi, kauba või välisvääringus summa sularaha muude finantsinstrumentide või kaupade vastu või vastupidi lepingus täpsustatud arveldus- või loovutustähtajal, mis on pikem lühimast turustandardist sellise tehingu puhul ja on hiljem kui viis tööpäeva pärast kuupäeva, mil krediidiasutus tehingu sõlmis.
4. „Väärtpaberitega tagatud tehingud” – tehingud, millega krediidiasutus väljastab krediiti seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega. Väärtpaberitega tagatud tehingud ei hõlma muid laene, mis on tagatud väärtpaberitega.
Tasaarveldatavate tehingute kogum, riskipositsioonide maandamise kogum ja nendega seotud terminid
5. „Tasaarveldatavate tehingute kogum” – hulk ühe vastaspoolega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult jõustatavat kahepoolset tasaarvelduskokkulepet ja mille puhul tasaarveldust aktsepteeritakse käesoleva lisa 7. osa ja artiklite 90 kuni 93 alusel. Iga tehingut, mille kohta ei kehti käesoleva lisa 7. osa alusel tunnustatud õiguslikult jõustatav kahepoolne tasaarvelduskokkulepe, tuleks käesoleva lisa kohaldamisel tõlgendada kui iseseisvat tasaarveldatavate tehingute kogumit. ►M7 Käesoleva lisa 6. osas esitatud meetodi (sisemudeli meetod) kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarveldatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarveldatavate tehingute kogumina, kui iseseisvate tasaarveldatavate tehingute kogumite negatiivseteks simuleeritud turuväärtusteks määratakse oodatava riskipositsiooni (EE) hindamisel null. ◄
6. „Riskipositsioon” – riski suurus, mis määratakse tehingule 5. osas sätestatud standardmeetodi põhjal vastavalt kindlaksmääratud algoritmile.
7. „Riskipositsioonide maandamise kogum” – kogum riskipositsioone ühe tasaarveldatavate tehingute kogumi puhul, mille riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel 5. osas esitatud standardmeetodi alusel on oluline ainult nende saldo.
8. „Tagatisleping” – leping või lepingu sätted, mille kohaselt üks vastaspool annab teisele vastaspoolele tagatise, kui teise vastaspoole riskipositsioon vastaspoole suhtes ületab kindlaksmääratud taseme.
9. „Tagatiskünnis” – suurim jääk, mille korral on ühel poolel õigus nõuda tagatise üleandmist.
10. „Riski tagatisperiood” – ajavahemik alates viimasest tagatise üleandmisest, mis katab maksejõuetu vastaspoolega sõlmitud tehingute tasaarveldamise kogumi, kui kõnesoleva vastaspoolega positsioon suletakse ja sellest tulenev tururisk maandatakse uuesti.
11. „Sisemudeli põhine efektiivne lõpptähtaeg üle üheaastase lõpptähtajaga tasaarveldatavate tehingute kogumi puhul” – tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluva tehingu kehtivusaja jooksul oodatava riskipositsiooni summa määr, mis on diskonteeritud riskivaba tulumääraga ja mis on jagatud tasaarveldatavate tehingute kogumi ühe aasta jooksul oodatava riskipositsiooni summaga, mis on diskonteeritud riskivaba tulumääraga. Efektiivset lõpptähtaega võib korrigeerida, et see kajastaks krediidipikendusega kaasnevat riski, asendades vähem kui aastaste prognooside tegemisel oodatava riskpositsiooni efektiivset oodatava riskipositsiooniga.
12. „Toodetevaheline nettimine” – erinevaid tootekategooriaid hõlmavate tehingute käsitlemine ühes tasaarveldatavate tehingute kogumis vastavalt käesolevas lisas sätestatud toodetevahelise tasaarvelduse reeglitele.
13. „Praegune turuväärtus (CMV)” (5.osa tähenduses)– vastaspoolega seotud tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli netoturuväärtus. Praeguse turuväärtuse arvutamisel kasutatakse nii positiivset kui negatiivset turuväärtust.
14. „Turuväärtuste jaotus” – tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus teatud hetkel tulevikus (prognoosiperiood), arvestades asjaomaste tehingute realiseerunud turuväärtust kuni käesoleva ajahetkeni.
15. „Riskipositsioonide jaotus” – selliste turuväärtuste tõenäosusjaotuse prognoos, mis saadakse prognoositavate negatiivsete netoturuväärtuste võrdsustamisel nulliga.
16. „Riskineutraalne jaotus” – turuväärtuse või riskipositsioonide jaotus tulevasel ajaperioodil, kusjuures jaotust arvutatakse turust tulenevaid väärtusi, näiteks eeldatavat volatiilsust kasutades.
17. „Tegelik jaotus” – turuväärtuse või riskipositsioonide jaotus tulevasel ajaperioodil, kusjuures jaotust arvutatakse alg- või tegelikke väärtusi, näiteks mineviku hinda või kursimuutusi kasutades välja arvutatud volatiilsust rakendades.
Riskipositsiooni meetmed ja korrektsioonid
18. „Praegune riskipositsioon” – on suurem järgmistest: null või vastaspoole tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluva tehingu või tehinguportfelli turuväärtus, mis kaotataks vastaspoole maksejõuetuse korral, eeldusel et nende tehingute väärtusest pankroti korral midagi tagasi ei saada.
19. „Maksimaalne riskipositsioon” – riskipositsioonide jaotuse kõrgeim määr mis tahes kuupäeval tulevikus enne tasaarveldatavate tehingute kogumi pikima lõpptähtajaga tehingu tähtaja saabumist.
20. „Oodatav riskipositsioon (EE)” – riskipositsioonide jaotuse keskmine mis tahes kuupäeval tulevikus enne tasaarveldatavate tehingute kogumi pikima lõpptähtajaga tehingu tähtaja saabumist.
21. „Efektiivne oodatav riskipositsioon (efektiivne EE) teatud kuupäeval” – suurim oodatav riskipositsioon, mis tekib sellel kuupäeval või mis tahes ajal enne seda. Seda võib teatud kuupäeva osas defineerida ka kui odatavast riskipositsioonist suuremat riskipositsiooni antud kuupäeval või efektiivset riskipositsiooni eelnenud kuupäeval.
22. „Oodatav positiivne riskipositsioon (EPE)” – oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine ajas, kus kaalumine toimub vastavalt riskipositsiooni kestuse proportsioonile ajavahemiku jooksul. Miinimumkapitali nõude arvutamisel võetakse aluseks esimese aasta keskmine või kui kõikide tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingute tähtaeg on alla aasta, siis tasaarveldatava kogumi kõige pikema tähtajaga leping.
23. „Efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon (efektiivne EPE)” – efektiivse oodatava riskipositsiooni keskmine väärtus esimese aasta vältel või, kui kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingud aeguvad vähem kui aasta jooksul, tasaarveldatavate tehingu kogumi pikima lõpptähtajaga lepingu kehtivusaja jooksul, kui kaalumine toimub vastavalt sellele osale, millele üksik oodatav riskipositsioon vastab kogu ajavahemiku jooksul.
24. „Krediidiväärtuse korrigeerimine” – vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli keskmise turuväärtuse korrigeerimine. Korrektsioon kajastab turuväärtust, mis on krediidiriskil, mis tuleneb mistahes suutmatusest täita lepingujärgset kokkulepet vastaspoolega. Antud korrektsioon võib kajastada vastaspoole krediidiriski turuväärtust või nii krediidiasutuse kui vastaspoole krediidiriski turuväärtust.
25. „Ühepoolne krediidiväärtuse korrigeerimine” – krediidiväärtuse korrigeerimine, mis väljendab vastaspoolega seotud krediidiriski turuväärtust krediidiasutuse jaoks, kuid ei võta arvesse krediidiasutusega seotud krediidiriski turuväärtust vastaspoole jaoks.
Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskid
26. „Krediidipikendusrisk” – summa, mille võrra on oodatavat positiivset riskipositsiooni alahinnatud juhul, kui tulevikus eeldatakse vastaspoolega tehingute jätkumist. Nendest tulevastest tehingutest tulenev täiendav risk ei sisaldu oodatava positiivse riskipositsiooni (EPE) arvutamises.
27. „Üldine korrelatsioonirisk” tekib siis, kui vastaspoolte maksejõuetuse tõenäosus (PD) on positiivses seoses üldiste tururiski teguritega.
28. „Konkreetne korrelatsioonirisk” tekib siis, kui nõue konkreetsele vastaspoolele on positiivses seoses vastaspoole maksejõuetuse tõenäosusega (PD), mis tuleneb vastaspoolega sõlmitud tehingute iseloomust. Krediidiasutust loetakse olevat konkreetse korrelatsiooniriski ohus, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole suhtes on oodatavalt suur, kui vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus (PD) on samuti kõrge.
2. OSA
Meetodi valik
1. Kui punktidest 1 kuni 7 ei tulene teisiti, määravad krediidiasutused IV lisas loetletud lepingute riskipositsioonide väärtuse kasutades ühte 3. kuni 6. osas sätestatud meetoditest. Krediidiasutustel, kes ei vasta direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 sätestatud käsitlemisele, ei ole lubatud kasutada 4. osas ettenähtud meetodit. IV lisa punktis 3 loetletud lepingute riskipositsioonide väärtuse määramiseks ei ole krediidiasutustel lubatud kasutada 4. osas ettenähtud meetodit.
3. kuni 6. osas ettenähtud meetodite kombineeritud kasutamine on alaliselt lubatud kontserni tasandil, kuid mitte üksiku juriidilise isiku tasandil. 3. ja 5. osas ettenähtud meetodite kombineeritud kasutamine on lubatud juriidilise isiku tasandil kui ühte meetoditest kasutatakse 5. osa punktis 19 ettenähtud juhtudeks.
2. Pädevate ametiasutuste nõusolekul võivad krediidiasutused määrata riskipositsiooni väärtuse:
i) IV lisas loetletud lepingutele;
ii) repotehingutele;
iii) väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutele;
iv) väärtpaberitega tagatud tehingutele, ja
v) pika arveldustähtajaga tehingutele
kasutades sisemudeli meetodit, mis on sätestatud 6. osas.
3. Kui krediidiasutus ostab krediididerivatiivi kaitse pangaportfelli kuuluva riskipositsiooni suhtes või vastaspoole krediidiriski suhtes, võib ta riskiturvatud vara suhtes kapitalinõuded arvutada vastavalt VIII lisa 3. osa punktidele 83–92 või pädevate ametiasutuste heakskiidul vastavalt VII lisa 1. osa punktile 4 või VII lisa 4. osa punktidele 96–104.
Sellistel juhtudel ja kui ei kohaldata direktiivi 2006/49/EÜ II lisa punkti 11 teise lause võimalust, määratakse asjaomaste krediididerivatiividega seotud vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuseks null.
Asutus võib aga vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete arvutamisse järjepidevalt hõlmata kõik krediididerivatiivid, mis ei sisaldu kauplemisportfellis ja mis ostetakse kaitseks pangaportfelli kuuluva riskipositsiooni või vastaspoole krediidiriski suhtes, kui kõnealust krediidikaitset käesoleva direktiivi alusel tunnustatakse.
4. Kauplemisportfelliväliselt müüdud krediidiriski ülekandetehingutest tuleneva vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuseks, kui tehinguid loetakse krediidiasutuse poolseks krediidikaitseks ning nende kohta kehtib krediidiriski kapitalinõue kogu nominaalväärtuse ulatuses, määratakse null.
5. Kõikide 3. kuni 6. osas sätestatud meetodite puhul on antud vastaspoole riskipositsiooni väärtus võrdne riskipositsioonide väärtuste summaga, mis arvutatakse iga tasaarveldatavate tehingute kogumi kohta nimetatud vastaspoolega.
6. Vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtuseks võib määrata nulli, kui see on seotud keskse vastaspoolega seotud riskile avatud tuletislepingute, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberitega tagatud tehingutega, mida keskne vastaspool ei ole tagasi lükanud. Vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtuse null võib määrata kesksetele osapooltele esitatud nõuetele, kui need tulenevad tuletislepingutest, repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest, pika arveldustähtajaga tehingutest ja väärtpaberitega tagatud tehingutest või muudele pädevate ametiasutuste poolt määratletud keskse vastaspoolega seotud krediidiriskile avatud realiseerimata positsioonidele. Keskse vastaspoole kõigi antud kokkuleppe osapooltega seotud krediidiriski positsioonid on iga päev täies ulatuses tagatud.
7. Pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevad riskipositsioonid võib kindlaks määrata kasutades 3. kuni 6. osas ettenähtud meetodeid, olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupadelaenuks andmise või võtmise tehingute ning väärtpaberitega tagatud tehingute käsitlemisel. Kapitalinõuete arvutamisel seoses pika arveldustähtajaga tehingutega võivad krediidiasutused, kes kasutavad artiklites 84 kuni 89 sätestatud meetodit, alaliselt kohaldada artiklites 78 kuni 83 sätestatud meetodiga seotud riskikaale, vaatamata selliste positsioonide olulisusele.
8. 3. ja 4. osas sätestatud meetodite puhul peavad pädevad ametiasutused tagama, et arvessevõetav nominaalsumma on lepingust tuleneva riski adekvaatne kriteerium. Näiteks kui lepinguga nähakse ette rahavoogude mitmekordistumine, tuleb nominaalsummat korrigeerida, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju kõnealuse lepingu riskistruktuurile.
3. OSA
Turuväärtuse meetod
Etapp a: lepingute praeguse turuväärtuse (CMV) kindlaksmääramisega saadakse kõikide positiivse turuväärtusega lepingute asendamise maksumus.
Etapp b: võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramiseks korrutatakse põhisummade nimiväärtused või alusvara väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega, välja arvatud ühe vääringu ujuvate intressimäärade vahetuslepingud, mille puhul arvutatakse üksnes kehtiva lepingu asendushind:
|
Järelejäänud tähtaeg (3) |
Intressimäärade lepingud |
Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud |
Väärtpaberitega seotud lepingud |
Väärismetallidega (v.a kuld) seotud lepingud |
Muude kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingud |
|
Üks aasta või vähem |
0 % |
1 % |
6 % |
7 % |
10 % |
|
Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle viie aasta |
0,5 % |
5 % |
8 % |
7 % |
12 % |
|
Rohkem kui viis aastat |
1,5 % |
7,5 % |
10 % |
8 % |
15 % |
|
(1) Lepingute puhul, mille põhiosa makstakse tagasi mitmes osas, tuleb protsendimäär korrutada lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on seni teostamata. (2) Lepinguid, mis ei kuulu ühessegi käesolevas tabelis esitatud kategooriasse, käsitletakse muude kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingutena. (3) Lepingute puhul, mille kohaselt riskiga laenud makstakse tagasi pärast kindlaksmääratud kuupäeva, ja juhul kui tähtaegu muudetakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus 0, arvestatakse järelejäänud tähtaega järgmise muutmise kuupäevani. Nimetatud tingimustele vastavate intressimäärade lepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta, ei ole protsendimäär madalam kui 0,5 %. |
|||||
Tulevikus tekkida võiva krediidiriski positsiooni arvutamiseks vastavalt etapile b võivad pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel kohaldada tabelis 1 ettenähtud protsendimäärade asemel järgmisi protsendimäärasid tingimusel, et krediidiasutused kasutavad käesoleva direktiivi IV lisa punktis 3 määratletud muid kaupu kui kuld käsitlevate lepingute puhul direktiivi 2006/49/EÜ IV lisa punktis 21 sätestatud võimalust:
Tabel 2
|
Järelejäänud tähtaeg |
Väärismetallid (v.a kuld) |
Mitteväärismetallid |
Põllumajandustooted (kulukaubad) |
Muu, sh energiatooted |
|
Üks aasta või vähem |
2 % |
2,5 % |
3 % |
4 % |
|
Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle viie aasta |
5 % |
4 % |
5 % |
6 % |
|
Rohkem kui viis aastat |
7,5 % |
8 % |
9 % |
10 % |
Etapp c: kehtiva lepingu asendamise kulu ja tulevikus tekkida võiv krediidiriski positsiooni summa moodustab riskipositsiooni väärtuse .
4. OSA
Lihtsustatud meetod
Etapp a: iga vahendi põhisumma nimiväärtus korrutatakse tabelis 3 esitatud protsendimääradega:
Tabel 3
|
Esialgne tähtaeg (1) |
Intressimäärade lepingud |
Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud |
|
Üks aasta või vähem |
0,5 % |
2 % |
|
Rohkem kui üks aasta, mitte üle kahe aasta |
1 % |
5 % |
|
Lisa iga järgmise aasta eest |
1 % |
3 % |
|
(1) Intressimäärade lepingute puhul võivad krediidiasutused pädevate asutuste nõusolekul valida kas esialgse või järelejäänud tähtaja. |
||
Etapp b: sel viisil saadud esialgne riskipositsioon moodustab riskipositsiooni väärtuse.
5. OSA
Standardmeetod
1. Standardmeetodit võib kasutada ainult seoses börsiväliste tuletisinstrumentidega ja pika arveldustähtajaga tehingutega. Riskipositsiooni väärtus arvutatakse iga tasaarveldatavate tehingute kogumi jaoks eraldi. See määratakse kindlaks tagatise puhasväärtusena järgmise valemiga:
riskipositsiooni väärtus =
kus:
CMV = vastaspoolega seotud tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli tagatise koguväärtuse praegune turuväärtus,
kus:
kus:
CMVi = tehingu i praegune turuväärtus;
CMC = tasaarveldatavate tehingute kogumisse määratud tagatise praegune turuväärtus, kus:
kus
CMCl = tagatise l praegune turuväärtus;
i = tehingut tähistav indeks;
l = tagatist tähistav indeks;
j = riskipositsioonide maandamise kogumi kategooriat tähistav indeks. Käesolevad riskipositsioonide maandamise kogumid vastavad riskiteguritele, mille puhul võib vastasmärgiga riskipositsioone tasaarveldada, et saada netoriskipositsioon, mille alusel arvutatakse riskipositsioon;
RPTij = tehingu i riskipositsioon riskipositsioonide maandamise kogumi j osas;
RPClj = tagatise l riskipositsioon riskipositsioonide maandamise kogumi j osas;
CCRMj = tabelis 3 esitatud vastaspoole krediidiriski kordisti riskipositsioonide maandamise kogumi j osas;
β = 1,4.
Vastaspoolelt saadud tagatis on positiivse märgiga; vastaspoolele seatud tagatis on negatiivse märgiga.
Kõnealuse meetodi raames tunnistatakse tagatist, mis vastab VIII lisa 1. osa punkti 11 ja direktiivi 2006/49/EÜ II lisa punkti 9 nõuetele.
2. Kui lineaarse riskiprofiiliga börsivälise tuletisinstrumendi tehingus on ette nähtud finantsinstrumendi vahetamine makse vastu, nimetakse tehingu maksepoolt makseosaks. Tehingud, mis näevad ette makse vahetamist makse vastu koosnevad kahest makseosast. Makseosad koosnevad lepinguga ettenähtud brutomaksetest, sealhulgas tehingu nominaalväärtus. Krediidiasutused võivad järgnevate arvutuste tegemisel mitte pöörata tähelepanu alla üheaastase järelejäänud tähtajaga makseosade intressimäära riskile. Krediidiasutused võivad käsitleda samas vääringus nomineeritud kahest makseosast koosnevaid tehinguid, nagu näiteks intressimäära ülekandetehinguid, kui üksikuid koondtehinguid. Koondtehingute puhul kasutatakse makseosade käsitlust.
3. Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mille alusvaraks on aktsiad (sh aktsiaindeksid), kuld, muud väärismetallid ja muud kaubad, liigitatakse vastava aktsia (või aktsiaindeksi) või kauba (sealhulgas kuld ja muud väärismetallid) riskipositsioonidesse ja maksega seotud intressimäärariski positsioonidesse. Kui makse on nomineeritud välisvaluutas, liigitatakse makse lisaks vastava valuuta riskipositsioonidesse.
4. Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mille alusavaraks on võlainstrument, liigitatakse vastava võlainstrumendiga seotud intressimäärariski positsioonidesse ning maksega seotud intressimäärariski positsioonidesse. Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mis näevad ette makse vahetamise makse vastu, sealhulgas valuuta forward-tehingud, liigitatakse iga makseosaga seotud intressimäärariski positsioonidesse. Kui alusvaraks olev võlainstrument on nomineeritud välisvaluutas, liigitatakse võlainstrument selle vääringuga seotud riskipositsioonidesse. Kui makse on nomineeritud välisvaluutas, liigitatakse makse lisaks vastava valuuta riskipositsioonidesse. Välisvaluuta vahetustehingutele määratud riskipositsiooni väärtus on null.
5. Lineaarse riskiprofiiliga tehingust tuleneva riskipositsiooni suuruseks on alusvara (sh kaubad), efektiivne nominaalväärtus (turuhind korrutatud kogusega), mis on ümber arvestatud krediidiasutuse omavääringusse, välja arvatud juhul kui alusavaraks on võlainstrumendid.
6. Võlainstrumentide ja makseosade korral on riskipositsiooni suuruseks tasumata brutomaksete (sh nominaalväärtus) efektiivne nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud krediidiasutuse omavääringusse ning korrutatud vastavalt kas võlainstrumendi või makseosa teisendatud kestusega.
7. Krediidiriski ülekandetehingust tuleneva riskipositsiooni suurus on alusvõlainstrumendi nominaalväärtus korrutatud krediidiriski ülekandetehingu järelejäänud tähtajaga.
8. Mittelineaarse riskiprofiiliga börsivälisest tuletisinstrumendist, sh optsioonidest ja vahetusoptsioonidest, tuleneva riskipositsiooni suurus on võrdne tehingu alusvara, välja arvatud alusvaraks oleva võlainstrumendi, efektiivse nominaalväärtuse delta ekvivalendiga.
9. Mittelineaarse riskiprofiiliga börsivälisest tuletisinstrumendist, sh optsioonidest ja vahetusoptsioonidest, tuleneva riskipositsiooni suurus on võrdne tehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi või makse efektiivse nominaalväärtuse delta ekvivalendiga, mis on korrutatud vastavalt kas võlainstrumendi või makse teisendatud kestusega.
10. Riskipositsioonide määramisel käsitletakse vastaspoolelt saadud tagatist kui tänase maksetähtajaga derivatiivlepingu kohast nõuet vastaspoolele (pikk positsioon) ning seatud tagatist käsitletakse kui tänase maksetähtajaga kohustust võlgniku ees (lühike positsioon).
11. Krediidiasutused võivad riskipositsiooni suuruse ja märgi määramiseks kasutada järgmisi valemeid:
kõikide (va võlainstrumentide) puhul:
efektiivne nominaalväärtus või
kus:
pref = aluseks oleva instrumendi hind alusvaluutas;
V = finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral optsiooni hind, lineaarse riskiprofiiliga tehingu korral aluseks oleva instrumendi enda väärtus);
p = aluseks oleva instrumendi hind samas vääringus kui V;
võlainstrumentide ja kõikide tehingute maksete puhul:
efektiivne nominaalväärtus korrutatud teisendatud kestusega või
nominaalväärtuse delta ekvivalent korrutatud teisendatud kestusega
kus:
V = finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral optsiooni hind, lineaarse riskiprofiiliga tehingu korral vastavalt kas aluseks oleva instrumendi enda või makse väärtus);
r = intressimäära tase.
Kui V on nomineeritud muus kui alusvaluutas, tuleb derivatiiv ümber arvutada alusvaluutasse korrutades seda vastava vahetuskursiga.
12. Riskipositsioonid rühmitatakse riskipositsioonide maandamise kogumitesse. Iga riskipositsioonide maandamise kogumi kohta arvutatakse tulenevate riskipositsioonide summa absoluutväärtus. Asjaomane summat nimetatakse „netoriskipositsiooniks” ja punktis 1 osutatud valemites on see
13. Intressimäärariski positsioonide korral, mis tulenevad vastaspoolelt tagatiseks saadud rahahoiustest, maksetest ning tehingu aluseks olevatest võlainstrumentidest ning mille kohta kehtib vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 kuni 1,60 %-ne kapitalinõue, on iga vääringu kohta kuus riskipositsioonide maandamise kogumit, mis on näidatud tabelis 1. Riskipositsioonide maandamise kogumid määratletakse vastavalt „lõpptähtaja” ja „viiteintressimäära” kriteeriumitele järgnevalt:
Tabel 4
|
Valitsuse viiteintressimäär |
Valitsuseväline viiteintressimäär |
|
|
Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg Lõpptähtaeg |
← 1 aasta >1 kuni ← 5 aastat >5 aastat |
← 1 aasta >1 kuni ← 5 aastat >5 aastat |
14. Intressimäärariski positsioonide korral, mis tulenevad aluseks olevatest võlainstrumentidest või maksetest, mille puhul intressimäär on seotud viiteintressimääraga, mis kajastab üldist turuintressi määra, on järelejäänud tähtaeg intressimäära järgmise korrigeerimiseni jääv ajavahemik. Muudel juhtudel on selleks aluseks oleva võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg või makse korral tehingu järelejäänud tähtaeg.
15. Iga alusvõlainstrumendi väljastaja kohta on üks riskipositsioonide maandamise kogum, mis on aluseks krediidiriski ülekandetehingule. „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise krediidiriski vahetustehingute kogumit tuleb käsitada järgmiselt:
a) alusvõlainstrumendi korral, mis kuulub „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise krediidiriski vahetustehingute korvi, on riskipositsiooni suuruseks alusvõlainstrumendi tegelik nominaalväärtus, mis on korrutatud „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise tuletisinstrumendi teisendatud kestusega seoses muutusega alusvõlainstrumendi krediidiriski marginaalis;
b) iga alusvõlainstrumendi kohta, mis on „n-nda arvu makseviivituse juhu” tagamise krediidiriski vahetustehingute kogumis, on üks riskipositsioonide maandamise kogum; erinevatest „n-nda arvu makseviivituste” krediidiriski ülekandetehingutest tulenevaid riskipositsioone ei tohi kaasata samasse riskipositsioonide maandamise kogumisse;
c) kõigile riskipositsioonide maandamise kogumitele, mis on loodud mõne „n-arvu makseviivituse juhu” riski tagamise tuletisinstrumendi alusvõlainstrumendi jaoks, kohaldatav vastaspoole krediidiriski kordisti on 0,3 % alusvõlainstrumentide puhul, mille kohta on olemas tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidihinnang, millele vastavad krediidikvaliteedi astmed 1–3, ning 0,6 % muude võlainstrumentide puhul.
16. Intressimäärariski positsioonide korral, mis tulenevad vastaspoolele tagatiseks seatud rahahoiustest, kui vastaspoolel ei ole maksmata madala spetsiifilise riskiga võlakohustusi ning aluseks olevatest võlainstrumentidest, mille kohta kehtib vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 kuni 1,60 %-ne kapitalinõue, on iga emitendi kohta üks riskipositsioonide maandamise kogum. Kui makse dubleerib sellist võlainstrumenti, on alusvõlainstrumendi iga emitendi kohta samuti üks riskipositsioonide maandamise kogum. Krediidiasutused võivad konkreetse emitendi võlainstrumentidest või sama emitendi alusvõlainstrumentidest, mida maksed dubleerivad, või mis on aluseks krediidiriski ülekandetehingule, tulenevad riskipositsioonid määrata samasse riskipositsioonide maandamise kogumisse.
17. Alusfinantsinstrumendid, mis ei ole võlainstrumendid, määratakse samadesse vastavatesse riskipositsioonide maandamise kogumitesse ainult siis, kui tegemist on identsete või sarnaste instrumentidega. Muudel juhtudel määratakse nad erinevatesse riskipositsioonide maandamise kogumitesse. Instrumentide sarnasus määratakse kindlaks järgmisel viisil:
— aktsiate korral on sarnased instrumendid sama emitendi instrumendid. Aktsiaindeksit käsitletakse eraldi.
— väärismetallide korral on sarnased instrumendid samad metallid. Väärismetallide indeksit käsitletakse kui eraldi väärismetalli.
— elektrienergia korral on sarnased instrumendid tarnimisega seotud õigused ja kohustused, mis osutavad samale tipptunni või tipptunnivälise ülekande ajaintervallile 24 tunni sees, ja
— kaupade korral on sarnased instrumendid sama kaubaga seotud instrumendid. Kauba indeksit käsitletakse kui eraldi kaupa.
18. Erinevatele riskipositsioonide maandamise kogumite kategooriatele määratud vastaspoole krediidiriski kordistid on ära toodud tabelis 2.
Tabel 5
|
Riskipositsioonide maandamise kogumite kategooriad |
Vastaspoole krediidiriski kordisti (CCRM) |
|
|
1. |
Intressimäärad |
0,2 % |
|
2. |
Krediidiriski ülekandetehingu aluseks olevast alusvõlainstrumendist, millele kohaldatakse vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 kuni 1,60 % kapitalinõuet, tulenevate riskipositsioonide intressimäärad. |
0,3 % |
|
3. |
Võlainstrumendist või alusvõlainstrumendist, millele kohaldatakse vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 enam kui 1,60 %st kapitalinõuet, tulenevate riskipositsioonide intressimäärad. |
0,6 % |
|
4. |
Vahetuskurss |
2,5 % |
|
5. |
Elektrienergia |
4,0 % |
|
6. |
Kuld |
5,0 % |
|
7. |
Aktsiad |
7,0 % |
|
8. |
Väärismetallid (va kuld) |
8,5 % |
|
9. |
Muud kaubad (va väärismetallid ja elektrienergia) |
10,0 % |
|
10. |
Börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevad instrumendid, mis ei ole loetletud üheski eelnevas kategoorias. |
10,0 % |
Börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevad instrumendid, millele on osutatud tabeli 2 punktis 10, määratakse eraldi riskipositsioonide maandamise kogumi kategooriasse vastavalt aluseks olevale instrumendile.
19. Mittelineaarse riskiprofiiliga tehingute või maksete või võlainstrumentidega tehtavate tehingute korral, mille osas krediidiasutus ei suuda määrata vastavalt kas deltat või teisendatud kestust mudeli abil, mille pädev ametiasutus on tururiski miinimumkapitalinõuete kindlaksmääramiseks heaks kiitnud, määrab riskipositsiooni suuruse ja kohaldatavad CCRMj-d pädev ametiasutus, toimides sealjuures konservatiivselt. Teise võimalusena võivad pädevad ametiasutused nõuda 3. osas sätestatud meetodi kasutamist. Nettingut ei tunnistata: st et riskipositsiooni väärtus määratakse nii, nagu sisaldaks tasaarveldatavate tehingute kogum ainult ühte tehingut.
20. Krediidiasutus kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tehingu hõlmamist riskipositsioonide maandamise kogumisse seda, et tehing on kaetud õiguslikult jõustuva tasaarvelduskokkuleppega, mis vastab 7. osas sätestatud nõuetele.
21. Krediidiasutus, kes kasutab oma vastaspoole krediidiriski leevendamiseks tagatist, kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tagatise arvutustes kasutamist seda, kas tagatis vastab lisas VIII sätestatud õiguskindluse põhimõtetele.
6. OSA
Sisemudeli meetod
1. Krediidiasutus võib pädevate ametiasutuste loal kasutada sisemudeli meetodit riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks 2. osa punkti 2 alapunktis i, 2. osa punkti 2 alapunktides ii, iii ja iv või 2. osa punkti 2 punktides i kuni iv loetletud tehingute suhtes. Igal nimetatud juhtumil võib hõlmata ka 2. osa punkti 2 alapunktis v loetletud tehingud. Olenemata 2. osa punkti 1 teisest lõigust võivad krediidiasutused mitte kohaldada antud meetodit suuruselt ja riskilt väheoluliste riskipositsioonide suhtes. Sisemudeli meetodi kohandamiseks peab krediidiasutus täitma käesolevas osas loetletud nõudeid.
2. Krediidiasutus võib pädevate ametiasutuste loal rakendada sisemudeli meetodit eri aegadel erinevat liiki tehingute suhtes ning kasutada sellel perioodil 3. või 5. osas märgitud meetodeid. Olenemata käesoleva osa ülejäänud sätetest ei ole krediidiasutused kohustatud kasutama konkreetset mudeli tüüpi.
3. Krediidiasutus kohaldab 3. või 5. osas märgitud meetodit kõigi selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille osas krediidiasutus ei ole saanud luba sisemudeli meetodit kohandada. Kahe meetodi ühendamine on jätkuvalt lubatud kontserni tasandil. Nimetatud kahe meetodi ühendamine juriidilise isiku tasandil on lubatud vaid siis, kui üht neist meetoditest kasutatakse 5. osa punktis 19 ettenähtud juhtudeks.
4. Sisemudeli meetodi kasutamiseks loa saanud krediidiasutused ei või pöörduda tagasi 3. või 5. osas nimetatud meetodite kasutamise juurde, välja arvatud siis, kui nad näitavad, et see on vajalik ja kui pädevad ametiasutused selle heaks kiidavad. Kui krediidiasutus ei täida enam antud osas kehtestatud nõudmisi, peab ta esitama pädevale ametiasutusele kava, kuidas ta kavatseb jälle õigeaegselt nõudmisi täitma hakata, või ta näitab, et nõudmiste täitmatajätmise mõju on ebaoluline.
Riskipositsioonide väärtus
5. Riskipositsioonide väärtust mõõdetakse tasaarveldatavate tehingute kogumi tasandil. Antud mudeliga määratletakse tasaarveldatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutuste prognoosjaotus, mis põhineb turutegurite, näiteks intressimäärade ja valuutakursside muutustel. Seejärel arvutatakse mudeli abil tasaarveldatavate tehingute kogumi riskipositsioonide väärtus mis tahes ajal tulevikus, võttes arvesse turutegurite muutusi. Tagatisega krediiti saanud vastaspoolte osas võidakse mudelis arvestada ka tagatisega seotud tulevasi liikumisi.
6. Tasaarveldatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutuste hindamisel võivad krediidiasutused kaasata prognoosjaotusse direktiivi 2006/49/EÜ VIII lisa 1. osa punktis 11 ja II lisa punktis 9 määratletud sobiva finantstagatise, kui tagatis täidab sisemudeli meetodi kvantitatiivsed, kvalitatiivsed ja andmeid puudutava nõuded.
7. Riskipositsioonide väärtus arvutatakse välja korrutades α efektiivse EPEga:
Riskipositsiooni väärtus = α × efektiivne EPE
kus:
alfa (α) on 1,4, aga pädevad ametiasutused võivad nõuda suuremat alfat, ning efektiivne EPE arvutatakse selliselt, et hinnatakse EEt keskmise riskipositsioonina tulevasel ajaperioodil t, kusjuures keskmine võetakse asjakohaste tururiskitegurite võimaliku tulevikuväärtuse alusel. Mudeliga hinnatakse EE mitmel tulevasel ajahetkel (t1, t2, t3…).
8. Efektiivne EE arvutatakse rekursiivselt:
Efektiivne EEtk = max (efektiivne EEtk-1; EEtk)
kus:
praegune hetk on t0 ja efektiivne EEt0 võrdub praeguse riskipositsiooniga.
9. Siin on efektiivne EPE keskmine efektiivne EE tulevase riskipositsiooni esimesel aastal. Kui kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingud aeguvad vähem kui aasta jooksul, on EPE keskmine EE, kuni kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingute tähtaeg on käes. Efektiivne EPE on efektiivse EE kaalutud keskmine:
kus:
kaalud Δtk = tk kuni tk-1 teevad võimalikuks juhud, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse ajahetkedel, mille vahemik ei ole võrdne.
10. Oodatava riskipositsiooni (EE) või maksimaalse riskipositsiooni arvutamine tugineb riskipositsioonide jaotusele, milles võetakse arvesse riskipositsioonide jaotuse võimalik mitte–normaalsus.
11. Krediidiasutused võivad kasutada meetodit, mis on konservatiivsem kui α korrutatuna efektiivse EPEga iga vastaspoole suhtes ülalnäidatud valemi alusel arvutatud α korda efektiivne EPE asemel.
12. Olenemata punktist 7 võivad pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel kasutada oma alfa kalkulatsioone, eeldusel et alfa väärtus on vähemalt 1,2; alfa on vastaspoole krediidiriski täieliku simulatsioonina kõigi vastaspoolte lõikes arvutatud sisekapitali (lugeja) suhe EPEl põhinevasse sisekapitali (nimetaja). Nimetajas olevat EPEt kasutatakse arvutamisel kui kindlat tagasimaksmata laenusummat. Krediidiasutused peavad näitama, et nende sisemised alfa kalkulatsioonid kajastavad nimetajas piisavalt hästi kõikide vastaspoolte tehingute või tehinguportfellide turuväärtuste jaotuse statistilise sõltuvuse olulisi allikaid. Sisemistes alfa kalkulatsioonides võetakse arvesse portfellide detailsust.
13. Krediidiasutus tagab, et alfa lugeja ja nimetaja arvutatakse kooskõlas mudeldamise meetodi, parameetrite määratlemise ja portfelli koostisega. Kasutatav meetod põhineb krediidiasutuse sisekapitali meetodil, peab olema hästi dokumenteeritud ja tuleb valideerida sõltumatu osapoole poolt. Lisaks peab krediidiasutus kontrollima oma hinnanguid vähemalt kvartaalselt või sagedamini, kui portfelli sisu aja jooksul muutub. Krediidiasutused peavad hindama ka mudelist tulenevat riski.
14. Kui see on asjakohane, peaks turu- ja krediidiriski ühissimulatsioonis kasutatud tururiskitegurite volatiilsus ja korrelatsioon olema sõltuvuses krediidiriskitegurist, et kajastada volatiilsuse või korrelatsiooni võimalikku kasvu majanduslanguse tingimustes.
15. Kui tasaarveldatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse tagatislepingut, kasutavad krediidiasutused üht järgnevatest EPE mõõtühikutest:
a) efektiivne EPE tagatislepingut arvestamata;
b) tagatislepingu kohane künnis (kui see on positiivne) pluss lisand, mis kajastab riskipositsiooni võimalikku kasvu tagatisperioodi ajal. Lisand arvutatakse kui tasaarveldatavate tehingute kogumi riskipositsiooni oodatav tõus tagatisperioodi ajal suhtena praegusse riskipositsiooni, mis on null. Sellel eesmärgil kasutatavaks riski tagatisperioodiks kehtestatakse vähemalt viis pangapäeva, kui tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvad ainult igapäevaselt kehtivatesse turuhindadesse ümber arvestatavad ja puhasväärtuses kajastatavad tagasiostulepingute tüüpi tehingud, ja vähemalt kümme pangapäeva kõigi muude tasaarveldatavate tehingute kogumite korral, või
c) kui mudelis arvestatakse EE hindamisel tagatiste mõju, võidakse mudeliga saadud EE näitu pädevate ametiasutuste loal kasutada otseselt punktis 8 näidatud võrrandis.
EPE mudelite miinimumnõuded
16. Krediidiasutuse EPE mudel peab täitma punktides 17 kuni 41 märgitud nõuded.
Vastaspoole krediidiriski kontroll
17. Krediidiasutusel peab olema kontrolliüksus, mis vastutab vastaspoole riski juhtimise süsteemi kavandamise ja rakendamise eest, mis hõlmab ka mudeli algse ja jätkuva valideerimise. See üksus kontrollib sisestatavate andmete õigsust ning koostab ja analüüsib aruandeid krediidiasutuse riskide mõõtmise mudeliga saadud tulemuste kohta, hinnates sealhulgas riskipositsiooni näitude ja krediidi- ja kauplemislimiitide vahelist suhet. See üksus peab olema sõltumatu üksustest, kes vastutavad riskipositsioonide võtmise, pikendamise või nendega kauplemise eest, samuti muust lubamatust mõjust; sellel üksusel peab olema piisavalt töötajaid; ta allub otseselt krediidiasutuse kõrgemale juhtkonnale. Selle üksuse tegevus peab olema tihedalt integreeritud krediidiasutuse igapäevasse krediidiriski juhtimise protsessi. Selles üksuses saadud andmed peavad seega moodustama krediidiasutuse krediidiriski ja üldise riskiprofiili planeerimise, seire- ja kontrolliprotsessi lahutamatu osa.
18. Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski juhtimise poliitika, protsessid ja süsteemid peavad olema struktuurilt usaldatavad ning neid tuleb rakendada terviklikult. Usaldatav vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistik peab hõlmama vastaspoole krediidiriski välja selgitamise, mõõtmise, halduse, kinnitamise ja sellega seotud sisemise aruandluse.
19. Krediidiasutuse riskijuhtimispoliitikas tuleb arvestada turu-, likviidsus-, õiguslikke ja tegevusriske, mida võib seostada vastaspoolega seotud riskiga. Krediidiasutus ei või astuda ärisidemetesse vastaspoolega tema krediidivõimet hindamata ja peab asjakohaselt arvestama arveldusega seotud ja sellele eelnevat krediidiriski. Kõnealuseid riske tuleb juhtida nii laiaulatuslikult, kui see on teostatav, nii vastaspoole (ühendades vastaspoolega seotud riskid ja muud krediidiriskid) kui äriühingu tasandil.
20. Krediidiasutuse direktorite nõukogu ja kõrgem juhtkond peavad aktiivselt osalema vastaspoole krediidiriski kontrollimise protsessis ja pidama seda majandustegevuse oluliseks osaks, milleks on vaja eraldada märkimisväärsed rahalised vahendid. Kõrgem juhtkond peab olema teadlik kasutatava mudeliga seotud piirangutest ja selle aluseks olevatest eeldustest ning sellest, millist mõju need võivad avaldada mudeliga saadud andmete usaldusväärsusele. Kõrgem juhtkond peab võtma ühtlasi arvesse turukeskkonna ebakindlust ja operatiivseid küsimusi ning olema teadlikud sellest, kuidas neid on mudelis kajastatud.
21. Igapäevased aruanded krediidiasutuse vastaspoolega seotud riskide kohta tuleb vaadata läbi juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused vähendada nii üksikute krediidijuhtide kui kauplemise eest vastutavate isikute võetud positsioone ning vähendada krediidiasutuse üldist vastaspoole krediidiriski.
22. Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski haldamise süsteemi kasutatakse koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Krediidi- ja kauplemislimiidid peavad olema seotud krediidiasutuse riski mõõtmise mudeliga viisil, mis on järjekindel ning mida mõistavad hästi krediidijuhid, kauplemise eest vastutavad isikud ja kõrgem juhtkond.
23. Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski mõõtmine peab sisaldama krediidiliinide igapäevase ja päevasises kasutamise mõõtmist. Krediidiasutus peab mõõtma hetke riskipositsiooni koos tagatisega ja ilma tagatiseta. Portfelli ja vastaspoole tasandil arvutab ja jälgib krediidiasutus suurimat vastaspoolega seotud riskipositsiooni või võimalikku tulevast riskipositsiooni krediidiasutuse valitud usaldusvahemiku järel. Krediidiasutused peavad võtma arvesse suuri või kontsentreeritud positsioone, sealhulgas seotud osapoolte rühmade positsioone, samuti üksikute tegevusvaldkondade või turgude positsioone jne.
24. Krediidiasutusel peab olema kindlakskujunenud ja range stresstestimise programm, mis täiendab krediidiasutuse riskide mõõtmise mudeliga igapäevaselt saadud andmetele tuginevat vastaspoolega seotud riskide analüüsi. Kõrgem juhtkond vaatab nimetatud stresstestimise tulemused perioodiliselt läbi ning need kajastuvad juhtkonna ja direktorite nõukogu kehtestatud vastaspoolega seotud riski poliitikas ja limiitides. Kui stresstestid viitavad erilisele nõrkusele teatud asjaolude kogumi suhtes, tuleb astuda koheseid samme nende riskide asjakohaseks juhtimiseks.
25. Krediidiasutusel peab olema kindlakskujunenud praktika, et tagada vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi tegevust puudutavast dokumenteeritud asutusesisese poliitika, kontrollimeetodite ja protseduuride kogumist kinnipidamine. Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteem peab olema hästi dokumenteeritud ning peab selgitama vastaspoole krediidiriski mõõtmiseks kasutatud empiirilist tehnikat.
26. Krediidiasutus teostab läbi oma siseauditi menetluse korrapäraselt oma vastaspoole krediidiriski sõltumatut kontrolli. Antud kontroll peab hõlmama nii punktis 17 märgitud äriüksuste kui sõltumatu vastaspoole krediidiriski kontrolliüksuse tegevuse. Vastaspoole krediidiriski juhtimise protsessi üldkontroll peab toimuma korrapäraste vaheaegade järel ja käsitlema vähemalt järgnevaid aspekte:
a) vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi ja protsessi käsitleva dokumentatsiooni piisavust;
b) vastaspoole krediidiriski kontrolliüksuse korraldamist;
c) vastaspoole krediidiriski meetmete integreerimist igapäevasesse riskijuhtimisse;
d) tehingute sõlmimis- ja arveldusosakondade töötajate poolt kasutatavate riski hinna määramise mudelite ja riskihindamissüsteemide kinnitamise protsessi;
e) iga vastaspoole krediidiriski protsessi olulise muudatuse valideerimist;
f) riski mõõtmise mudeliga hõlmatud vastaspoole krediidiriske;
g) juhtkonna infosüsteemi terviklikkust;
h) vastaspoole krediidiriski puudutavate andmete täpsust ja terviklikkust;
i) mudelites kasutatavate andmeallikate järjekindluse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse ning selliste andmeallikate sõltumatuse kinnitamist;
j) volatiilsuse ja korrelatsiooni eelduste täpsust ja asjakohasust;
k) hindamise ja riski ümberkorraldamise kalkulatsioonide täpsust, ja
l) mudeli täpsuse kontrollimist sagedase järelvõrdluse abil.
Kasutustest
27. Efektiivse EPE arvutamiseks kasutatava mudeliga saadud riskipositsioonide jaotus peab olema tihedalt integreeritud krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski juhtimise igapäevasesse protsessi. Sisemudeliga saadud tulemus mängib sellest tulenevalt olulist rolli krediidiasutuse krediidiotsuste tegemise, vastaspoole krediidiriski juhtimise, krediidiasutuse sisese kapitali eraldamise ja ettevõtte üldjuhtimise juures.
28. Krediidiasutus peab suutma näidata, et selle käsutuses olevate mudelitega on saadud vastaspoole krediidiriski riskijaotus. Seega peab krediidiasutus näitama, et ta on vähemalt ühe aasta jooksul enne pädevatelt ametiasutustelt loa saamist kasutanud EPE kalkulatsiooni aluseks oleva riskipositsiooni jaotuse arvutamiseks mudelit, mis vastab üldjoontes käesolevas osas esitatud miinimumnõuetele.
29. Vastaspoole krediidiriski riskijaotuse saamiseks kasutatud mudel peab moodustama osa vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikust, mis hõlmab vastaspoole krediidiriski välja selgitamise, mõõtmise, juhtimise, kinnitamise ja sellega seotud sisemise aruandluse. Antud raamistik hõlmab krediidiliinide kasutuse (ühendades vastaspoole krediidiriskid ja muud krediidiriskid) ja krediidiasutuse sisese kapitalieralduse mõõtmise. Lisaks EPEle peab krediidiasutus mõõtma ja juhtima praegust riskipositsiooni. Krediidiasutus peab mõõtma praegust riskipositsiooni koos tagatisega ja ilma tagatiseta, kui see on asjakohane. Kasutustesti nõue on täidetud, kui krediidiasutus kasutab muid EPE arvutamiseks kasutatava mudeliga saadud riskijaotusele tuginevaid vastaspoole krediidiriski näitusid, näiteks suurimat riskipositsiooni või võimalikku tulevast riskipositsiooni (PFE).
30. Krediidiasutuse süsteemid peavad olema suutelised arvutama oodatavat riskipositsiooni (EE) vajadusel iga päev, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus näitab pädevatele ametiasutustele, et selle vastaspoole riskiga seotud riskipositsioonist tulenevalt on harvemad arvutused põhjendatud. Krediidiasutus arvutab EE sellise prognoosiperioodiga, milles võetakse piisavalt arvesse tulevaste rahavoogude ajalist struktuuri ja lepingute tähtaega selliselt, et see on kooskõlas riskipositsioonide olulisuse ja sisuga.
31. Riskipositsioone mõõdetakse, jälgitakse ja kontrollitakse kõikide tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute kehtivusaja jooksul (mitte ainult üheaastase perioodi osas). Krediidiasutusel peab olema välja töötatud kord vastaspooltega seotud riskide määratlemiseks ja kontrollimiseks, kui riskipositsioon suureneb aastase perioodi järel. Riskipositsiooni prognoositud suurenemine peab sisalduma krediidiasutuse sisekapitali mudelis.
Stresstestimine
32. Krediidiasutusel peavad olema usaldusväärsed stresstestimise protsessid vastaspoole krediidiriskiga seotud kapitali adekvaatsuse hindamiseks. Krediidiasutus peab nimetatud stressinäite võrdlema EPE näitudega ning lugema neid artiklis 123 esitatud protsessi osaks. Stresstestimine peab ühtlasi hõlmama selliste võimalike sündmuste või majandustingimuste tulevaste muutuste väljaselgitamise, mis võiksid avaldada krediidiasutuse krediidiriskile ebasoodsat mõju, samuti krediidiasutuse selliste muutuste talumise võime hindamist.
33. Krediidiasutus peab stresstestiga kontrollima oma vastaspoole krediidiriske, sealhulgas testides üheaegselt turu- ja krediidiriski tegureid. Vastaspoole krediidiriski stresstestidega kontrollitakse kontsentratsiooniriski (ühe vastaspoole või vastaspoolte rühma suhtes), turu- ja krediidiriski korrelatsiooniga seonduvat riski ja riski, et vastaspoole positsioonide rahaks tegemine toob kaasa muutused turul. Stresstestides tuleb ühtlasi arvestada selliste turul toimuvate muutuste mõju krediidiasutuse oma positsioonidele ja kaasata see mõju vastaspoole krediidiriski hindamisse.
Wrong-way-risk
34. Krediidiasutused peavad vajalikul määral arvestama riskipositsioone, millest tuleneb märkimisväärne üldine korrelatsioonirisk.
35. Krediidiasutusel peab olema välja töötatud kord konkreetse wrong-way-riski juhtumite välja selgitamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks alates tehingu algusest selle lõpptähtajani välja.
Mudeldamise protsessi terviklikkus
36. Mudel peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt. Nimetatud tingimused sisaldavad vähemalt lepingu nimisummat, lõpptähtaega, alusvara, tagatis- ja tasaarvelduskorda. Nimetatud tingimusi ja spetsifikatsioone hoitakse andmebaasis, mida kontrollitakse ametlikult ja regulaarselt. Tasaarvelduse korra tunnistamise protsess eeldab juriidilise personali kinnitust, et veenduda tasaarvelduse õiguslikus jõustatavuses, ning see sisestatakse andmebaasi sõltumatu üksuse poolt. Tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone puudutavate andmete mudelisse kandmine kuulub samuti siseauditi tegevusvaldkonda ja kasutusel peavad olema mudeli ja andmeallikasüsteemide vahelised ametlikud sobitamisprotsessid, et jätkuvalt kontrollida, et EPE kajastaks õieti või vähemalt konservatiivselt tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone.
37. Mudelis tuleb kasutada praegusi turuandmeid praeguste riskipositsioonide arvutamiseks. Kui volatiilsuse ja korrelatsioonide hindamiseks kasutatakse varasemaid andmeid, tuleb kasutada vähemalt kolme aasta andmeid, mida tuleb ajakohastada kvartaalselt või sagedamini, kui turutingimused seda nõuavad. Need andmed peavad hõlmama terviklikku majandustingimuste kogumit, näiteks kogu konjunktuuritsüklit. Äriüksusest sõltumatu üksus peab kinnitama äriüksuse antud hinna. Andmete kogumine peab olema ärivaldkondadest sõltumatu, andmed tuleb sisestada mudelisse õigeaegselt ja terviklikult ja neid tuleb hoida andmebaasis, mida ametlikult regulaarsete vaheaegade järel kontrollitakse. Krediidiasutusel peab ka olema hästi väljaarendatud andmete õigsuse kontrolliprotsess, et kõrvaldada ekslikud ja/või üldnormist kõrvalekalduvad vaatlusandmed. Selles osas, mille kohta mudelis kasutatakse turuandmetele tuginevaid hinnanguid, sealhulgas uute toodete osas, kui kolme aasta andmed ei pruugi olla kättesaadavad, määratletakse sobivad hinnangud sisemise poliitika alusel ning krediidiasutus näitab empiiriliselt, et antud hinnang kajastab konservatiivselt alusriski ebasoodsates turutingimustes. Kui mudelis arvestatakse tagatiste mõju tasaarveldatavate tehingute turuväärtuse muutumisele, peavad krediidiasutusel olema küllaldased ajaloolised andmed tagatise volatiilsuse mudelisse panemiseks.
38. Mudel peab tegema läbi valideerimise protsessi. Antud protsess peab olema krediidiasutuste sise-eeskirjades selgelt väljendatud. Valideerimisprotsessiga täpsustatakse, millist tüüpi testimist on vaja läbi viia, et tagada mudeli usaldusväärsus ja määratleda tingimused, mille puhul eeldusi rikutakse ja mis võib tuua kaasa EPE liiga väiksena näitamise. Valideerimisprotsess hõlmab mudeli ulatuslikkuse hindamist.
39. Krediidiasutus peab jälgima asjakohaseid riske ja tal peavad olema kasutusel menetlused oma EPE hinnangu korrigeerimiseks, kui kõnealused riskid muutuvad oluliseks. See hõlmab järgmist:
a) krediidiasutus selgitab välja konkreetse korrelatsiooniriskiga seotud riskipositsioonid ja juhib neid;
b) krediidiasutus võrdleb korrapärase vaheaja järel ühe aasta kohta arvutatud EPE hinnangut kogu riskipositsiooni perioodi EPE hinnanguga, kui riskipositsioonil on ühe aastal järel tõusev profiil;,ja
c) alla aastase lõpptähtajaga riskipositsioonide osas võrdleb krediidiasutus regulaarse vaheaja järel asendushinda (praegust riskipositsiooni) ja realiseerunud riskipositsiooni profiili ja/või säilitab andmed, mis võimaldavad antud võrdluse tegemist.
40. Krediidiasutus kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tehingu hõlmamist tasaarveldatavate tehingute kogumisse, et tehing on kaetud õiguslikult jõustatava tasaarvelduskokkuleppega, mis vastab 7. osas sätestatud nõuetele.
41. Krediidiasutus, kes kasutab oma vastaspoole krediidiriski leevendamiseks tagatist, kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tagatise arvutustes kasutamist seda, kas tagatis vastab lisas VIII sätestatud õiguskindluse põhimõtetele.
EPE mudelite valideerimisnõuded
42. Krediidiasutuse EPE mudel peab täitma järgmised valideerimisnõuded:
a) direktiivi 2006/49/EÜ [investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta] V lisas esitatud kvalitatiivsed valideerimisnõuded;
b) intressimäärasid, valuutakursse, aktsiahindu, tooret ja muid tururiski tegureid tuleb vastaspoole krediidiriski mõõtmisel prognoosida pikaajalise vaatega. Tururiski tegurite prognoosimudeli talitust valideeritakse pikaajalise vaatega;
c) hinnakujunduse mudeleid, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski arvutamiseks tururiski teguritele tuleviku šokkidest tuleneva teatud stsenaariumi järgi, kontrollitakse mudeli valideerimisprotsessi osana. Optsioonide hinnakujunduse mudelites tuleb selgitada optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;
d) EPE mudel hõlmab tehingukohast teavet, et võtta riskipositsioonid tasaarveldatavate tehingute kogumi tasandil kokku. Krediidiasutus kinnitab, et tehingud suunatakse mudeli siseselt asjakohasesse tasaarveldatavate tehingute kogumisse;
e) EPE mudel sisaldab ühtlasi tehingukohast teavet, et hõlmata tagatiste mõju. Selles võetakse arvesse nii tagatiste praegust määra kui tagatisi, mis antakse tulevikus vastaspoolte vahel edasi. Selline mudel peab selgitama tagatislepingute (ühe- või kahepoolsete) olemust, tagatiste muutmistaotluste sagedust, riski tagatisperioodi, tagatiseta riskipositsiooni madalaimat künnist, mida krediidiasutus on valmis aktsepteerima, ja minimaalset ülekandesummat. Sellise mudeliga kas mudeldatakse esitatud tagatise turuhinnaks ümber arvutatud väärtuse muutus või kohaldatakse VIII lisas esitatud eeskirju, ja
f) tüüpiliste vastaspoole portfellide staatiline ajalooline järeltestimine on mudeli valideerimisprotsessi osa. Krediidiasutus teostab korrapäraste vaheaegade järel mitme tüüpilise vastaspoole portfelli (tegeliku või hüpoteetilise) järelkontrolli. Tüüpilised portfellid valitakse selle alusel, kui tundlikud nad on krediidiasutuse kohta kehtivate oluliste riskitegurite ja korrelatsioonide suhtes;
kui järelkontroll näitab, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad ametiasutused mudeli heakskiidu või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mudelit koheselt parandataks. Nad võivad ka nõuda krediidiasutuselt täiendavaid omavahendeid artikli 136 kohaselt.
7. OSA
Lepingujärgne tasaarveldus (uuenduslepingud ja muud tasaarvelduskokkulepped)
a) Tasaarvelduse liigid, mida pädevad ametiasutused võivad tunnustada
Käesoleva osa kohaldamisel tähendab „vastaspool” kõiki isikuid (sealhulgas füüsilisi isikuid), kes on pädevad sõlmima lepingujärgset tasaarvelduskokkulepet ja „lepingujärgne toodetevaheline tasaarvelduskokkulepe” tähendab krediidiasutuse ja vastaspoole vahel sõlmitavat kirjalikku kahepoolset kokkulepet, millega luuakse ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kahepoolsed raamlepingud ja erinevaid tootekategooriaid hõlmavad tehingud. Toodetevahelised tasaarvelduskokkulepped katavad ainult kahepoolsel alusel toimuvat tasaarveldamist.
Toodetevahelise tasaarvelduse puhul loetakse erinevateks tootekategooriateks:
i) repotehingud, pöördrepotehingud, väärtpaberite ja kaupade laenutehingud;
ii) väärtpaberitega tagatud tehingud ja
iii) IV lisas loetletud lepingud.
Pädevad ametiasutused võivad riski vähendavateks pidada järgmisi lepingujärgse tasaarvelduse liike:
i) krediidiasutuse ja tema vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et uuendamise tagajärjel fikseeritakse iga uuendamisega üks ühtne netosumma ja luuakse seega üks uus juriidiliselt siduv leping, mis lõpetab varasemad lepingud;
ii) muud kahepoolsed kokkulepped krediidiasutuse ja tema vastaspoole vahel ja
iii) lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvelduskokkulepped krediidiasutuste puhul, millel on pädeva ametiasutuse luba kasutada 6. osas sätestatud meetodit nimetatud meetodi reguleerimisalasse jäävate tehingute suhtes. Kontserni liikmete vahelisi tasaarveldustehinguid ei ole lubatud kasutada kapitalinõuete arvutamiseks.
b) Tunnustamise tingimused
Pädevad ametiasutused võivad lepingujärgset tasaarveldust pidada riski vähendavaks ainult järgmistel tingimustel:
i) krediidiasutusel peab vastaspoolega olema lepingujärgne tasaarvelduskokkulepe, mille tulemusel tekib üks ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik hõlmatud tehingud selliselt, et kui vastaspool ei tule oma kohustuste täitmisega toime maksmise katkestamise, pankroti, likvideerimise või muu sarnase asjaolu tõttu, oleks krediidiasutusel õigus saada või kohustus maksta ainult konkreetsete hõlmatud tehingute positiivse ja negatiivse turuväärtuse netosumma;
ii) krediidiasutus peab pädevatele ametiasutustele edastama põhjendatud kirjalikud juriidilised arvamused, mille põhjal asjaomased kohtud ja haldusasutused võivad vaidlustamise korral punktis i kirjeldatud juhtudel tõdeda, et krediidiasutuse nõuded ja kohustused piirduvad punktis i kirjeldatud netosummaga:
— selle õigusruumi seaduste alusel, kus vastaspool on asutatud, ja juhul, kui asjaga on seotud ettevõtja välisriigis paiknev filiaal, siis ka selle õigusruumi seaduste alusel, kus filiaal paikneb;
— nende seaduste alusel, mis reguleerivad konkreetseid hõlmatud tehinguid, ja
— nende seaduste alusel, mis reguleerivad lepingujärgseks tasaarvelduseks vajalikke mis tahes lepinguid või kokkuleppeid;
iii) krediidiasutusel peab olema kehtiv menetluskord tagamaks, et tema lepingujärgse tasaarvelduse õiguslikku kehtivust kontrollitakse pidevalt asjaomaste seaduste võimalikke muudatusi silmas pidades;
iv) krediidiasutus säilitab arhiivis kõik nõutavad dokumendid;
v) krediidiasutus arvestab tasaarvelduse mõju iga vastaspoole krediidiriski koondpositsiooni mõõtmisel ja lähtub sellest vastava vastaspoole krediidiriski (CCR) juhtimisel, ja
vi) kõikide vastaspoolte krediidiriskid koondatakse ühtseks õiguslikuks riskipositsiooniks kõikide tehingute lõikes. Nimetatud koondpositsioonist lähtutakse krediidilimiidi ja sisekapitali arvestamisel.
Pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, olles vajaduse korral selleks muude asjaomaste pädevate ametiasutustega konsulteerinud, et lepingujärgne tasaarveldus on iga asjaomase õigusruumi seaduste kohaselt õiguslikult kehtiv. Kui mis tahes pädev ametiasutus ei ole selles veendunud, ei käsitleta lepingujärgset tasaarvelduskokkulepet riski vähendavana kummagi lepingupartneri puhul.
Pädevad ametiasutused võivad aktsepteerida lepingujärgse tasaarvelduse liikide kaupa koostatud põhjendatud juriidilisi seisukohti.
Riski vähendavana ei või käsitleda ühtegi lepingut, mille sätete kohaselt võib lepingust tulenevaid kohustusi täitev lepingupartner lepingulised kohustused täitmata jätnud vastaspoolele tasuda maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul kui lepingulised kohustused täitmata jätnud pool on netovõlausaldaja („mittetäitmisklausel”).
Lisaks kohaldatakse lepingujärgse toodetevahelise tasaarvelduskokkuleppe suhtes järgmisi kriteeriume:
a) netosumma all käesoleva osa alapunkti b alapunktis i mõistetakse iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu positiivse või negatiivse väärtuse netosummat lepingu lõpetamisel ning üksiktehingute positiivse või negatiivse turuväärtuse netosummat („toodetevaheline netosumma”);
b) käesoleva osa alapunkti b alapunktis ii osutatud põhjendatud kirjalikud juriidilised arvamused käsitlevad kogu toodetevahelise tasaarveldamise kokkuleppe kehtivust ja teostatavust ning tasaarveldamise kokkuleppe mõju iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu olulisematele sätetele. Juriidilise seisukoha all tuleb mõista riigis, kus krediidiasutusel on luba tegutseda, juristide ringkonnas üldiselt aktsepteeritavat juriidilist seisukohta või memorandumit, milles on asjakohasel viisil käsitletud kõiki olulisemaid seonduvaid küsimusi;
c) vastavalt käesoleva osa alapunkti b alapunktile iii peab krediidiasutusel olema kehtiv menetluskord, mille abil kontrollida, kas iga tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluva tehingu suhtes on olemas juriidiline seisukoht, ja
d) võttes arvesse lepingujärgset toodetevahelise tasaarveldamise kokkulepet, peab krediidiasutus jätkuvalt vastama kahepoolsele tasaarveldamisele esitatavatele nõuetele ja artiklites 90 kuni 93 osutatud nõuetele, mida kohaldatakse krediidiriski maandamise suhtes, austades iga üksikut hõlmatavat kahepoolset lepingut ja tehingut.
c) Tunnustamise tagajärjed
5. ja 6. osa kohaldamisel tunnistatakse kõnealustes osades sätestatud nettimise määratlust.
i) Uuenduslepingud
Uuenduslepingutega fikseeritud ühtsed netosummad võidakse kaaluda asjaomaste brutosummade asemel. Seega võib 3. osa kasutades:
— Etapis a: kehtiva lepingu asendamise kulu ja
— Etapis b: põhisumma nimiväärtuse või alusvara väärtuse
saamiseks võtta arvesse uuenduslepingut. 4. osa kasutades võib etapis a põhisumma nimiväärtuse arvutamisel võtta arvesse uuenduslepingut; kohaldada tuleb tabelis 2 esitatud protsendimäärasid.
ii) Muud tasaarvelduskokkulepped
3. osa kasutades:
— etapis a tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud kehtivate lepingute asendamise kulu saamiseks võib võtta arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku oletatavat netoasenduskulu; kui tasaarvelduse tulemuseks on kehtiva lepingu asendamise netokulu arvutava krediidiasutuse netokohustus, arvestatakse kehtiva lepingu asendamise kuluks 0, ja
— etapis b võib kõigi tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni tegurit vähendada järgmise valemi kohaselt:
— PCEred = 0,4 * PCEgross + 0,6 * NGR * PCEgross
— kus:
——
|
PCEred = |
kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni vähendatud tegur |
—
|
PCEgross = |
kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni tegurite summa, mille arvutamiseks korrutatakse kõnealuste lepingute põhisummade nimiväärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega |
—
|
NGR = |
„neto-bruto suhtarv”: pädevate ametiasutuste äranägemisel kas: i) eraldi arvutus: kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute asendamise netomaksumuse (lugeja) ja kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud kõnealuse vastaspoolega sõlmitud lepingute asendamise brutomaksumuse (nimetaja) jagatis või ii) kokkuarvutamine: juriidiliselt kehtivate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepinguid arvesse võttes kahepoolselt kõigi vastaspoolte osas arvutatud lepingu asendamise netokulude summa (lugeja) ja kõigi juriidiliselt kehtivate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepingute asendamise brutomaksumuse (nimetaja) jagatis. Kui liikmesriigid lubavad krediidiasutusel meetodi valida, peavad nimetatud asutused valitud meetodit kasutama järjekindlalt. |
Kui eespool esitatud valemi põhjal arvutatakse potentsiaalset tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni, võib tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid käsitleda ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega. Täiesti sarnased lepingud on valuutakursside tähtpäevalepingud või samalaadsed lepingud, mille põhisumma nimiväärtus võrdub kassavooga, kui rahavoog saabub samal väärtuspäeval ja täielikult või osaliselt samas vääringus.
Kasutades 4. osa võib etapis a käsitleda:
— tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega, põhisumma nimiväärtused korrutatakse tabelis 3 esitatud protsendimääradega,
— vähendada kõigi muude tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul kohaldatavaid protsendimäärasid, nii nagu on osutatud tabelis 6:
—
Tabel 6
|
Esialgne tähtaeg (1) |
Intressimäärade lepingud |
Valuutakursside lepingud |
|
Üks aasta või vähem |
0,35 % |
1,50 % |
|
Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta |
0,75 % |
3,75 % |
|
Lisa iga järgmise aasta eest |
0,75 % |
2,25 % |
|
(1) Intressimäärade lepingute puhul võivad krediidiasutused pädevate asutuste nõusolekul valida kas esialgse või järelejäänud tähtaja. |
||
IV LISA
TULETISINSTRUMENTIDE LIIGID
1. Intressimäärade lepingud:
a) ühe vääringu intressimäära vahetuslepingud;
b) baasvahetustehingud;
c) tähtpäevaintressiga lepingud;
d) intressimäärafutuurid;
e) ostetud intressimääraoptsioonid;
f) muud sarnased lepingud.
2. Valuutakursside lepingud ja kulda käsitlevad lepingud:
a) eri vääringute intressimäära vahetuslepingud;
b) valuutakursside tähtpäevalepingud;
c) valuutafutuurid;
d) ostetud valuutaoptsioonid;
e) muud sarnased lepingud ja
f) punktides a kuni e nimetatud lepingute sarnased kulda käsitlevad lepingud.
3. Punkti 1 punktides a kuni e ja punkti 2 punktides a kuni d nimetatud lepingutega sarnased lepingud, mis on seotud muude baaskirjete ja indeksitega. Sealhulgas kõik direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4 kuni 7, 9 ja 10 loetletud instrumendid, mis ei ole muul moel hõlmatud punktidega 1 ja 2.
V LISA
RISKIDE LIIGITAMISE JA KÄSITLEMISE TEHNILISED KRITEERIUMID
1. JUHTIMISPÕHIMÕTE
1. Artiklis 11 kirjeldatud juhtorgan määratleb organisatsioonisiseste ülesannete lahusust ja huvide konflikti ärahoidmist käsitleva korra.
2. RISKIDE KÄSITLEMINE
2. Artiklis 11 kirjeldatud juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt läbi krediidiasutusele avanevate või avaneda võivate riskide, sealhulgas asutuse makromajanduslikust tegevuskeskkonnast tulenevate konjunktuuritsükli faasiga seotud riskide võtmise, juhtimise, järelevalve ja maandamise strateegiad ja põhimõtted.
3. KREDIIDIRISK JA VASTASPOOLE RISK
3. Laenu antakse kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel. Laenu kinnitamise, laenutingimuste muutmise, uuendamise ja refinantseerimise kord määratakse selgelt kindlaks.
4. Krediidiasutuse erinevate krediidiriskidega portfellide ja riskile avatud positsioonide pidev haldamine ja järelevalve muu hulgas probleemsete laenude välja selgitamiseks ja juhtimiseks ning väärtuste asjakohaseks korrigeerimiseks ja provisjonide tegemiseks toimub tõhusate süsteemide kaudu.
5. Laenuportfellid peavad olema piisavalt diversifitseeritud, arvestades krediidiasutuse sihtturge ja üldist laenustrateegiat.
4. JÄÄKRISK
6. Riski, et krediidiasutuse kasutatavad tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikad osutuvad oodatust vähem tõhusaks, käsitletakse ja ohjatakse kirjalike eeskirjade ja menetlustega.
5. KONTSENTRATSIOONIRISK
7. Kontsentratsiooniriski, mis tekib riskipositsioonidest, mis on seotud vastaspooltega, omavahel seotud vastaspoolte gruppidega ning samas majandusharus või geograafilises piirkonnas tegutsevate vastaspooltega või samast tegevusest või kaubast, sealhulgas suurtest kaudsetest krediidiriskile avatud positsioonidest tulenevaid riske (näiteks seoses ühe tagatise andjaga), käsitletakse ja kontrollitakse lähtudes kirjalikest eeskirjadest ja menetlustest.
6. VÄÄRTPABERISTAMISE RISKID
8. Riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, kaasa arvatud maineriske (nagu need, mis on seotud komplekssete struktuuride või toodetega), hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetluste abil eelkõige selle tagamiseks, et tehingu majanduslik sisu kajastub täielikult riski hindamise ja juhtimise otsustes.
9. Krediidiasutustes, kes on uuenevate ja varajase amortiseerimise tingimustega väärtpaberistamise tehingute aluseks olevate varade algsed väljastajad, peavad olema koostatud likviidsusplaanid kavandatud ja varajase amortiseerimise tagajärgede käsitlemiseks.
7. TURURISKID
10. Tururiskide oluliste allikate ja mõju hindamiseks ja juhtimiseks rakendatakse eeskirju ja menetlusi.
8. KAUPLEMISEGA MITTESEOTUD TEGEVUSEST TULENEV INTRESSIRISK
11. Krediidiasutus peab rakendama süsteeme selliste riskide hindamiseks ja juhtimiseks, mis tulenevad intressimäärade võimalikest muutustest, mis võivad mõjutada krediidiasutuse kauplemisega mitteseotud tegevust.
9. OPERATSIOONIRISK
12. Operatsiooniriskile avatuse, sealhulgas harvaesinevate väga tõsiste juhtumite hindamiseks ja juhtimiseks rakendatakse eeskirju ja menetlusi. Ilma et see piiraks artikli 4 punktis 22 sätestatud definitsioonide kasutamist, kirjeldavad krediidiasutused operatsiooniriski asjaomaste eeskirjade ja menetluste tähenduses.
13. Selleks et tagada krediidiasutuste võime tegutseda järjepidevalt ja piirata kahju majandustegevuse tõsiste häirete korral, peavad olemas olema situatsioon- ja talitluspidevuse plaanid.
10. LIKVIIDSUSRISK
14. Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud kohaste, sealhulgas päevasiseste ajavahemikega, likviidsusriski väljaselgitamise, mõõtmise, juhtimise ja jälgimise stabiilsed strateegiad, eeskirjad, protseduurid ja süsteemid, et tagada, et krediidiasutused säilitavad piisaval tasemel likviidsuspuhvrid. Kõnealused strateegiad, eeskirjad, protseduurid ja süsteemid peavad olema kohandatud ärivaldkondade, vääringute ja asutuste vajadustele ning sisaldama asjakohaseid likviidsuskulude, -tulude ja -riskide paigutamise mehhanisme.
14a. Punktis 14 nimetatud strateegiad, eeskirjad, menetlused ja süsteemid peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse keerukuse, riskiprofiili ja ulatuse ning juhtorgani kehtestatud riskitaluvuse suhtes ja peegeldama krediidiasutuse olulisust igas liikmesriigis, kus ta oma äritegevust korraldab. Krediidiasutused teavitavad riskitaluvusest kõiki asjaomaseid ärivaldkondi.
15. Krediidiasutused töötavad välja meetodid finantseerimise positsioonide väljaselgitamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks. Need peavad sisaldama varades sisalduvaid ja varadest tulenevaid jooksvaid ja prognoositavaid rahavoogusid, kohustusi, bilansiväliseid kirjeid, sealhulgas tingimuslikke kohustusi ning maineriski võimalikku mõju.
16. Krediidiasutused teevad vahet panditud ja koormamata varade vahel, mis on kättesaadavad igal ajal, eriti hädaolukordade ajal. Samuti võtavad nad arvesse juriidilist isikut, kellele varad kuuluvad, riiki, kus varad on kas registris või kontol seaduslikult registreeritud, ja nende aktsepteeritavust ja jälgivad, kuidas saab varasid õigeaegselt mobiliseerida.
17. Krediidiasutused peavad samuti silmas likviidsete varade ja koormamata varade potentsiaalsete ülekannete suhtes asutuste seas kehtivaid õiguslikke ja käitamispiiranguid nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.
18. Krediidiasutus kaalub erinevaid likviidsusriski maandamise vorme, sealhulgas piirangute süsteemi ja likviidsuspuhvreid, et tulla toime erinevate majandusraskustega, ning piisavalt mitmekesist rahastamisstruktuuri ja juurdepääsu rahastamisallikatele. Kõnealused süsteemid vaadatakse korrapäraselt läbi.
19. Kaalutakse alternatiivseid stsenaariume likviidsuspositsioonide ja riskimaandajate kohta ning korrapäraselt vaadatakse läbi finantseerimise positsiooni käsitlevate otsuste aluseks olevad eeldused. Sel eesmärgil käsitlevad alternatiivsed stsenaariumid eelkõige bilansiväliseid kirjeid ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või annab materiaalset likviidsustoetust.
20. Krediidiasutused kaaluvad asutusespetsiifiliste, kogu turgu hõlmavate ja kombineeritud alternatiivsete stsenaariumide võimalikku mõju. Arvesse võetakse erinevaid ajavahemikke ja erinevaid majandusraskuste määrasid.
21. Krediidiasutused korrigeerivad oma strateegiaid, sise-eeskirju ja likviidsusriski piirmäärasid ning arendavad välja tõhusad situatsiooniplaanid, võttes arvesse punktis 19 osutatud alternatiivsete stsenaariumide tulemusi.
22. Likviidsuskriiside lahendamiseks peavad krediidiasutused olema koostanud situatsiooniplaanid, milles nähakse ette piisavad strateegiad ja nõuetekohased rakendamismeetmed, et lahendada võimalikke likviidsete varade puudujääke. Kõnealuseid plaane peab korrapäraselt kontrollima ja punktis 19 sätestatud alternatiivsete stsenaariumide tulemuste põhjal uuendama, neist peab nõukogule teatama ja nõukogu peab nad heaks kiitma, et sise-eeskirju ja menetlusi saaks vastavalt korrigeerida.
11. TASUSTAMISPOLIITIKA
23. Kogu töötasu, sealhulgas palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, sealhulgas kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsioonide täitjad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonna ja riskide võtjatega, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, ja selle poliitika kohaldamisel, järgivad krediidiasutused alljärgnevaid põhimõtteid viisil ja ulatuses, mis vastab nende suurusele ja sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele:
a) tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad krediidiasutuse puhul talutava riski piiri;
b) tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks;
c) krediidiasutuse juhtimisorgan kui järelevalvefunktsiooni täitja võtab vastu tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vaatab need korrapäraselt läbi ning vastutab tasustamispoliitika rakendamise eest;
d) tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse selliste tasustamisega seotud põhimõtete ja protseduuride täitmist, mille on vastu võtnud juhtimisorgan kui järelevalvefunktsiooni täitja;
e) kontrolliülesandeid täitvad töötajad on sõltumatud nende järelevalve all olevatest äriüksustest, neil on asjakohased volitused ning neid tasustatakse vastavalt sellele, kuidas nad saavutavad oma ülesannetega seotud eesmärke, sõltumata nende kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest;
f) riskijuhtimise ja eeskirjade täitmise kontrolli ülesandeid täitvate kõrgtaseme töötajate töötasu on punktis 24 osutatud töötasukomisjoni otsese järelevalve all või kui sellist komisjoni ei ole loodud, oma järelevalvefunktsiooni täitva juhtimisorgani otsese järelevalve all;
g) kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu krediidiasutuse töötulemuste hindamisel, kusjuures üksikisiku töötulemuste hindamisel võetakse arvesse finants- ja muid kriteeriume;
h) töötulemusi hinnatakse mitmeaastase raamistiku alusel, et hindamine põhineks pikaajalistel töötulemustel ja et maksete tegemine tulemustasu alusel jaotuks ajavahemiku peale, mille puhul võetakse arvesse krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske;
i) muutuvtasude kogusumma ei piira krediidiasutuse võimet tugevdada oma kapitalibaasi;
j) tagatud muutuvtasud on erandlikud ning neid makstakse ainult uute töötajate värbamisel ja ainult esimesel tööaastal;
k) krediidiasutuste puhul, mis saavad kasu valitsuse erakorralisest sekkumisest:
i) on muutuvtasu rangelt piiratud protsendimääraga netotulust, kui see ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega ja valitsuse toetusest õigeaegse loobumisega;
ii) nõuavad asjaomased pädevad ametiasutused krediidiasutustelt töötasu restruktureerimist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja pika-ajalise kasvuga, vajaduse korral piirangute seadmist artikli 11 lõike 1 tähenduses krediidiasutust tegelikult juhtivate isikute töötasule;
iii) artikli 11 lõike 1 tähenduses krediidiasutust tegelikult juhtivatele isikutele ei maksta muutuvtasu, välja arvatud põhjendatud juhtudel;
l) kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb tasakaal; põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku töötasude muutuvkomponentide poliitikat, sealhulgas kasutada võimalust jätta muutuvkomponent maksmata.
Krediidiasutused määravad kindlaks kogu töötasu moodustava põhitasu ja muutuvtasu komponentide vahelise asjakohase suhte;
m) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist;
n) selliste töötulemuste mõõtmisel, mis moodustavad töötasude muutuvkomponentide või muutuvkomponentide reservi aluse, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, rakendatud kapitali maksumust ja vajalikku likviidsust.
Töötasude muutuvkomponentide jaotuses krediidiasutuses võetakse arvesse ka kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske;
o) olulise osa, ja igal juhul vähemalt 50 % mis tahes muutuvkomponendist, moodustab asjakohaselt tasakaalustatud kogum järgmistest komponentidest:
i) sõltuvalt asjaomase asutuse õiguslikust vormist krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsiatest või samaväärsest osalusest, või aktsiatega seotud instrumentidest või noteerimata krediidiasutuse puhul muudest samaväärsetest mitterahalistest vahenditest, ning
ii) kui see on asjakohane, muudest instrumentidest artikli 66 lõike 1a punkti a tähenduses, mis peegeldavad adekvaatselt krediidiasutuse krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis.
Käesolevas punktis osutatud instrumentide suhtes kohaldatakse asjakohast blokeerimispoliitikat, mille eesmärk on viia stiimulid kooskõlla krediidiasutuse pikemaajaliste huvidega. Liikmesriigid ja nende pädevad ametiasutused võivad seada piiranguid nimetatud instrumentide liikidele ja ülesehitusele või vajadusel teatavaid instrumente keelustada. Käesolevat punkti kohaldatakse nii vastavalt punktile p edasi lükatud töötasu muutuvkomponendi kui ka edasi lükkamata muutuvkomponendi suhtes;
p) oluline osa, ja igal juhul vähemalt 40 % töötasude muutuvkomponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt kolm kuni viis aastat ja viidud nõuetekohaselt kooskõlla äriühingu laadi ja riskidega ning kõnealuse töötaja tegevusega.
Edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavad töötasusid ei saada enne kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid. Juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti kõrge, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt konjunktuuritsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele;
q) muutuvtasud, sealhulgas edasi lükatud osa, makstakse välja või neid saadakse ainult juhul, kui see on krediidiasutuse kui terviku finantsseisundit arvestades jätkusuutlik ning krediidiasutuse, äriüksuse ja asjaomase üksikisiku töötulemusi arvestades õigustatud.
Ilma et see piiraks siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, vähendatakse üldiselt muutuvtasude kogusummat märkimisväärselt, kui krediidiasutuse finantstulemused halvenevad või on negatiivsed, võttes arvesse nii praegust töötasu kui ka varem teenitud summade väljamaksete vähendamist, sealhulgas nt tulemushüvituse hilisema tagasinõudmise kaudu;
r) pensionipoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.
Kui töötaja lahkub krediidiasutusest enne pensionile jäämist, hoiab krediidiasutus vabatahtlikke pensionimakseid viie aasta jooksul punktis o osutatud instrumentide kujul. Juhul kui töötaja läheb pensionile, makstakse vabatahtlik pension töötajatele välja punktis o osutatud instrumentide kujul, kohaldades viie aasta pikkust blokeerimise perioodi;
s) töötajatelt nõutakse, et nad ei kasutaks isiklikke riskimaandamisstrateegiaid või töötasu- ja vastutuskindlustust, mis kahjustaks nende tasustamiskorda integreeritud riski maandamise mõju;
t) muutuvtasu ei maksta vahendite või meetoditega, mis lihtsustavad käesoleva direktiivi nõuete täitmise vältimist.
Käesolevas punktis esitatud põhimõtteid kohaldatakse krediidiasutustes kontserni, emaettevõtte ja selle filiaalide, kaasa arvatud offshore-finantskeskustes asutatud ettevõtete tasandil.
24. Oma suuruselt, sisekorralduselt ning oma tegevuse laadilt, ulatuselt ja keerukuselt märkimisväärsed krediidiasutused moodustavad töötasukomisjoni. Töötasukomisjon moodustatakse selliselt, et komisjonil on võimalik teha pädev ja sõltumatu otsus tasustamispoliitika ja -tavade ning riski-, kapitali ja likviidsuse juhtimiseks loodud stiimulite kohta.
Töötasukomisjon vastutab tasustamist käsitlevate otsuste ettevalmistamise eest, sealhulgas selliste otsuste, millel on mõju asjaomase krediidiasutuse riskile ja riskijuhtimisele ning mille peab tegema juhtimisorgan oma järelevalvefunktsiooni täites. Töötasukomisjoni esimees ja liikmed on juhtimisorgani liikmed, kes ei täida asjaomases krediidiasutuses ühtegi täidesaatvat funktsiooni. Selliste otsuste ettevalmistamisel võtab töötasukomisjon arvesse krediidiasutuse aktsionäride, investorite ja muude sidusrühmade pikaajalisi huve.
VI LISA
STANDARDMEETOD
1. OSA
Riskikaalud
1. NÕUDED KESKVALITSUSTELE VÕI KESKPANKADELE
1.1. Käsitlemine
1. Ilma et see piiraks punktide 2 kuni 7 kohaldamist, määratakse keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele nõuetele 100 %-line riskikaal.
2. Kui punktist 3 ei tulene teisiti, määratakse keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri (External Credit Assessment Institution) antud hinnang, riskikaal kooskõlas tabeliga 1 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.
Tabel 1
|
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Riskikaal |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
3. Euroopa Keskpangale esitatavatele nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal.
1.2. Nõuded laenuvõtja omavääringus
4. Liikmesriikide keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele selle keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal.
5. Kui kolmanda riigi pädevad ametiasutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, määravad punktides 1 kuni 2 osutatust madalama riskikaalu oma keskvalitsusele või keskpangale esitatavatele nõuetele, mis on nomineeritud ja väljastatud omavääringus, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellised nõuded riskiga samal viisil.
1.3. Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidihinnangute kasutamine
6. Pädevad ametiasutused tunnustavad ekspordikrediidi agentuuri antud krediidihinnanguid siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) see on konsensusel põhinev riskihinnang, mille on andnud OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalevad ekspordikrediidi agentuurid, või
b) ekspordikrediidi agentuur avaldab krediidihinnangu ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidihinnang on seotud ühega kaheksast minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast vastavalt OECD metoodikale (minimum export insurance premium – MEIP).
7. Riskipositsioonidele, mille puhul tunnustatakse riskiga kaalumisel ekspordikrediidi agentuuri krediidihinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 2.
Tabel 2
|
Ekspordikindlustuse miinimumpreemia |
0 |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
7 |
|
Riskikaal |
0 % |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
2. NÕUDED PIIRKONDLIKELE OMAVALITSUSTELE JA KOHALIKELE AMETIASUTUSTELE
8. Ilma et see piiraks punktide 9, 10 ja 11 kohaldamist, kaalutakse piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid sama riskiga kui nõudeid asutustele, kui punktist 11a ei tulene teisiti. Selline käsitlemine on sõltumatu artikli 80 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskohtlemist ei kohaldata.
9. Piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid käsitletakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui kõnealuste nõuete riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste iseseisvast maksukogumisõigusest ja konkreetsetest institutsioonilisest korraldusest, millega vähendatakse maksejõuetuse riski.
Pädevad ametiasutused koostavad ja avalikustavad nimekirja piirkondlikest omavalitsustest ja kohalikest ametiasutustest, kellele määratakse keskvalitsustele antud riskikaaluga võrdne riskikaal.
10. Nõudeid avalik-õiguslikele juriidilisest isikust kirikutele ja kogudustele, kes koguvad makse neile sellist õigust andvate õigusaktide kohaselt, käsitletakse kui nõudeid piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele selle erinevusega, et punkti 9 ei kohaldata. Sellisel juhul ei keelduta artikli 89 lõike 1 punkti a kohaldamiseks V jaotise 2. peatüki 3. jao 1. alajao rakendamisele heakskiidu andmisest.
11. Kui kolmanda riigi pädevad ametiasutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid keskvalitsusele esitatavate nõuetena, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellised piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.
11a. Ilma et see piiraks punktide 9, 10 ja 11 kohaldamist, määratakse liikmesriikide piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavatele nõuetele, mis on nomineeritud ja mida rahastatakse asjaomase piirkondliku omavalitsuse või kohaliku ametiasutuse asukohariigi vääringus, riskikaal 20 %.
3. NÕUDED HALDUSASUTUSTELE JA MITTETULUNDUSÜHINGUTELE
3.1. Käsitlemine
12. Ilma et see piiraks punktide 13 kuni 17 kohaldamist, määratakse haldusasutustele ja mittetulundusühingutele esitatavatele nõuetele 100 %-line riskikaal.
3.2. Avaliku sektori asutused
13. Ilma et see piiraks punktide 14 kuni 17 kohaldamist, määratakse avaliku sektori asutustele esitatavatele nõuetele 100 %-line riskikaal.
14. Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib nõudeid avaliku sektori asutustele käsitleda nõuetena asutustele. Kõnealuse kaalutlusõiguse kasutamine pädevate ametiasutuste poolt on sõltumatu artikli 80 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.
15. Erandjuhtudel võib avaliku sektori asutustele esitatavaid nõudeid käsitleda kui nõudeid keskvalitsusele, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt ei ole selliste nõuete riskide vahel erinevust, kuna keskvalitus annab sobiva garantii.
16. Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad kaalutlusõigust käsitleda nõudeid avaliku sektori asutustele nõuetena asutustele või nõuetena keskvalitsusele, mille jurisdiktsioonis nad asuvad, lubavad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused oma krediidiasutustel kaaluda sellistele avaliku sektori asutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.
17. Kui kolmanda riigi pädevad ametiasutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad nõudeid avaliku sektori asutustele nõuetena asutustele, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellistele avaliku sektori asutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.
4. NÕUDED MITMEPOOLSETELE ARENGUPANKADELE
4.1. Reguleerimisala
18. Artiklites 78 kuni 83 käsitatakse Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni, Musta Mere Kaubanduse Arengupanka ning Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panka mitmepoolsete arengupankadena.
4.2. Käsitlemine
19. Ilma et see piiraks punktide 20 kuni 21 kohaldamist, käsitletakse nõudeid mitmepoolsetele arengupankadele samal viisil kui nõudeid asutustele kooskõlas punktidega 29 kuni 32. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.
20. Järgmistele mitmepoolsetele arengupankadele esitatavatele nõuetele määratakse 0 % riskikaal:
a) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;
b) Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;
c) Ameerika Arengupank;
d) Aasia Arengupank;
e) Aafrika Arengupank;
f) Euroopa Nõukogu Arengupank;
g) Põhjamaade Investeerimispank;
h) Kariibi Arengupank;
i) Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;
j) Euroopa Investeerimispank;
k) Euroopa Investeerimisfond;
l) Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur;
m) immuniseerimise rahvusvaheline rahastamisvahend ning
n) Islami Arengupank.
21. Euroopa Investeerimisfondi märgitud maksmata kapitali osale määratakse 20 %-line riskikaal.
5. NÕUDED RAHVUSVAHELISTELE ORGANISATSIOONIDELE
22. Järgmistele rahvusvahelistele organisatsioonidele esitatavatele nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal.
a) Euroopa Ühendus;
b) Rahvusvaheline Valuutafond;
c) Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.
6. NÕUDED ASUTUSTELE
6.1. Käsitlemine
23. Riskikaalude määramisel asutustele esitatavatele nõuetele kohaldatakse ühte punktides 26 kuni 27 ja 29 kuni 32 kirjeldatud kahest meetodist.
24. Ilma, et see piiraks punktides 23 kuni 39 sätestatu kohaldamist, kaalutakse nõudeid finantseerimisasutustele, kellele krediidiasutustele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve teostamise eest vastutavad pädevad ametiasutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate ametiasutuste järelevalve alla, kooskõlas usaldatavusnormatiividega, mis on samaväärsed krediidiasutuse suhtes kohaldatavate usaldatavusnormatiividega, sama riskiga kui nõudeid asutustele.
6.2. Riskikaalu alammäär reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele
25. Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele ei määrata riskikaalu, mis on madalam keskvalitsusele esitatavate nõuete suhtes kohaldatavast riskikaalust.
6.3. Keskvalitsuse riskikaalul põhinev meetod
26. Asutustele esitatavatele nõuetele määratakse tabeli 3 alusel riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on määratud sellele keskvalitsusele esitatavatele nõuetele, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad.
Tabel 3
|
Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Nõude riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
100 % |
150 % |
27. Reitinguta keskvalitsusega riigis asuvatele asutustele esitatavate nõuete riskikaal ei ole suurem kui 100 %-line.
28. Asutustele esitatavatele nõuete, mille esialgne tegelik kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud, riskikaal on 20 %-line.
6.4. Krediidihinnangul põhinev meetod
29. Asutustele esitatavatele nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on üle kolme kuu ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 4 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.
Tabel 4
|
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Riskikaal |
20 % |
50 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
30. Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele määratakse 50 %-line riskikaal.
31. Asutustele esitatavatele nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 5 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.
Tabel 5
|
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Riskikaal |
20 % |
20 % |
20 % |
50 % |
50 % |
150 % |
32. Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse 20 %-line riskikaal.
6.5. Koostoime lühiajaliste krediidihinnangutega
33. Kui punktides 29 kuni 32 osutatud meetodit kohaldatakse asutustele esitatavate nõuete suhtes, on koostoime lühiajaliste hinnangutega järgmine.
34. Kui puudub lühiajaline hinnang nõude kohta, kohaldatakse punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist kõikidele asutustele esitatavate nõuete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud.
35. Kui lühiajaline hinnang on olemas ja sellega nähakse ette punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.
36. Kui lühiajaline hinnang on olemas ja sellega nähakse ette punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele määratakse sama riskikaal, mida kohaldatakse lühiajalise hinnangu puhul.
6.6. Lühiajalised nõuded laenuvõtja omavääringus
37. Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib asutustele esitatavatele nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on nomineeritud ja väljastatud omavääringus mõlema punktides 26 kuni 27 ja 29 kuni 32 kirjeldatud meetodi alusel, määrata riskikaalu, mis on punktides 4 ja 5 kirjeldatud keskvalitsusele esitatavate nõuete soodusriskikaalust ühe kategooria võrra vähem soodne.
38. Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse vähemalt 20 %-line riskikaal.
6.7 Investeeringud regulatiivse kapitali instrumentidesse
39. Investeeringud omakapitali või asutuste emiteeritud regulatiivse kapitali instrumentidesse kaalutakse 100 % riskiga, kui need ei ole omavahenditest maha arvatud.
6.8 Euroopa Keskpanga kohustuslike reservide nõue
40. Kui asutusele esitatav nõue on Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga poolt kehtestatud kohustuslike reservide nõudena, võivad liikmesriigid lubada sellise riskikaalu määramist, mis määratakse kõnealuse liikmesriigi keskpangale esitatavatele nõuetele tingimusel, et:
a) reserve hoitakse vastavuses 12. septembri 2003. aasta Euroopa Keskpanga määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) ( 38 ) või vastavuses seda määrust asendava määrusega või kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis on asjaomaste määrustega võrdväärsed kõigis olulistes aspektides ja
b) reserve hoidva asutuse pankroti või maksejõuetuse korral makstakse reservid krediidiasutusele tagasi õigeaegselt ja neid ei kasutata asutuse muude kohustuste täitmiseks.
7. NÕUDED ÄRIÜHINGUTELE
7.1. Käsitlemine
41. Nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 6 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.
Tabel 6
|
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
100 % |
150 % |
150 % |
42. Nõuded, mille kohta ei ole kõnealust krediidihinnangut, saavad 100 %-lise riskikaalu või keskvalitsuse riskikaalu olenevalt sellest, kumb on kõrgem.
8. JAENÕUDED
43. Artikli 79 lõikes 2 loetletud kriteeriumidele vastavatele nõuetele määratakse 75 %-line riskikaal.
9. KINNISVARAGA TAGATUD RISKIPOSITSIOONID
44. Ilma et see piiraks punktide 45 kuni 60 kohaldamist, määratakse täies ulatuses kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele 100 %-line riskikaal.
9.1. Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
45. Riskipositsioonidele või riskipositsiooni igale elemendile, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud eluruumile, milles laenuvõtja või investeerimisühingu korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, seatud hüpoteegiga, määratakse 35 %-line riskikaal.
46. Riskipositsioonidele, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega sellise elamukinnisvara puhul, milles laenusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, määratakse 35 %-line riskikaal.
47. Vara liisingtehingu korral, mis puudutab elamukinnisvara, kui krediidiasutus on liisinguandja ja rentnikul on ostueesõigus, määratakse rentnikule esitatavate nõuete 35 %-line riskikaal tingimusel, et krediidiasutuse riskipositsioon on täielikult kindlustatud kinnisvara omamisega.
48. Punktide 45 kuni 47 kohaldamiseks vajaliku otsuse tegemisel annavad pädevad ametiasutused nõusoleku vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) vara väärtus ei või sõltuda oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust;
b) laenuvõtja risk ei või sõltuda oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga;
c) VIII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud miinimumtingimused ja VIII lisa 3. osa punktides 62 kuni 65 sätestatud hindamiseeskirjad peavad olema täidetud, ja
d) vara väärtus peab ületama oluliselt riskipositsioonide väärtust.
49. Pädevad ametiasutused võivad loobuda punkti 48 alapunktis b esitatud tingimusest riskipositsioonide puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui nad suudavad tõendada, et nende territooriumil on hästiarenenud ja pikaajaline elamukinnisvaraturg, mille kahjumimäär on piisavalt madal sellise käsitlemise õigustamiseks.
50. Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktile 49 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel määrata 35 %- riskikaal riskipositsioonide suhtes, mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.
9.2. Kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid
51. Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib riskipositsioonidele või riskipositsiooni igale elemendile, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud nende territooriumil asuvatele kontoritele või muudele äripindadele seatud hüpoteekidega, määrata 50 %-lise riskikaalu.
52. Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib riskipositsioonidele, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, kontorite või muude äripindadega seoses määrata 50 %-lise riskikaalu.
53. Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib vara liisingtehingutele, mille objektiks on kontorid või muud äripinnad, mis asuvad nende territooriumil ja kus krediidiasutus on liisinguandja ja rentnikul on ostueesõigus, määrata 50 %-lise riskikaalu tingimusel, et krediidiasutuse riskipositsioon on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud kinnisvaraga.
54. Punkte 51 kuni 53 kohaldatakse järgmistel tingimustel:
a) vara väärtus ei või sõltuda oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja tagasimakse suutlikkust;
b) laenuvõtja risk ei või sõltuda oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga, ja
c) VIII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud miinimumtingimused ja VIII lisa 3. osa punktides 62 kuni 65 sätestatud hindamiseeskirjad on täidetud.
55. 50 %-line riskikaal määratakse selle laenu osa suhtes, mis ei ületa järgmiste tingimuste alusel arvutatud piirmäära:
a) 50 % kõnealuse vara turuväärtusest.
b) 50 % vara turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, kumb on madalam, neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on hüpoteekimisväärtuse hindamiseks sätestatud ranged kriteeriumid.
56. 100 %-list riskikaal määratakse selle laenu osa suhtes, mis ületab punktis 55 sätestatud piirmäärad.
57. Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktidele 51 kuni 53 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel kohaldada 50 %-list riskikaalu riskipositsiooni suhtes, mis on täielikult tagatud kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga.
58. Pädevad ametiasutused võivad loobuda punkti 54 punktis b esitatud tingimusest nõuete puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui nad suudavad tõendada, et nende territooriumil on hästiarenenud ja pikaajaline kommertskinnisvaraturg, mille kahjumimäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:
a) kommertskinnisvaraga tagatud laenust tuleneva kahjumi korral ei ületa kuni 50 % turuväärtusest (või vajaduse korral vähem kui 60 % hüpoteekimisväärtusest) mis tahes aastal 0,3 % kommertskinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust, ja
b) kommertskinnisvaraga tagatud laenust tulenev kogukahjum ei või ületada mis tahes aastal 0,5 % kommertskinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust.
59. Kui kumbagi punktis 58 osutatud piirmäära ei ole konkreetsel aastal järgitud, siis punkti 58 kohaldamise õigus lõpeb ja punkti 54 punktis b esitatud tingimust kohaldatakse kuni punkti 58 tingimused järgneval aastal täidetakse.
60. Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktile 58 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel määrata 50 %-line riskikaal riskipositsiooni suhtes, mis on täielikult tagatud kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga.
10. TÄHTAJAKS TASUMATA NÕUDED
61. Ilma et see piiraks punktides 62 kuni 65 sisalduvaid sätteid, määratakse mis tahes nõude tagamata osale, mis on üle 90 päeva tasumata ning mis ületab pädevate ametiasutuste määratud piirmäära ja kajastab mõistlikku riskitaset, järgmine riskikaal:
a) 150 %-line, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist ja
b) 100 %-line, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist.
62. Tähtajaks tasumata nõude tagatud osa määratlemisel loetakse aktsepteeritud tagatisteks ja garantiideks neid, mis on aktsepteeritavad krediidiriski maandamisel.
63. Kui tähtajaks tasumata nõue on siiski täielikult tagatud selliste tagatistega, mis ei ole krediidiriski maandamisel aktsepteeritavad, võib vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele määrata rangete tegevuskriteeriumide alusel 100 %-list riskikaalu, et tagada tagatise hea kvaliteet, kui väärtuse korrigeerimised ulatuvad 15 %ni nõudest enne väärtuse korrigeerimist.
64. Punktides 45 kuni 50 osutatud nõuetele määratakse 100 %-line riskikaal pärast väärtuse korrigeerimist, kui need on tasumata üle 90 päeva. Kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % nõudest enne väärtuse korrigeerimist, võib ülejäänud nõuetele määratavat riskikaalu vähendada pädevate ametiasutuste kaalutlusõiguse alusel 50 % tasemeni.
65. Punktides 51 kuni 60 osutatud nõuetele määratakse 100 %-line riskikaal, kui need on tasumata üle 90 päeva.
11. REGULATIIVSELT S UURE RISKIGA KATEGOORIATESSE KUULUVAD VARAD
66. Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib sellistele eriti suurte riskidega seotud riskipositsioonidele nagu investeeringud riskikapitaliettevõtetesse ja mittebörsiettevõtete omakapitali määrata 150 %-lise riskikaalu.
67. Pädevad ametiasutused võivad lubada, et varadele, millele määrataks riskikaal 150 % käesoleva osa alusel, mis ei ole tähtajaks tasumata ja mille suhtes on kehtestatud väärtuse korrigeerimised, määratakse riskikaal:
a) 100 %, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % riskipositsiooni väärtusest enne väärtuse korrigeerimist ja
b) 50 %, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 50 % riskipositsiooni väärtusest enne väärtuse korrigeerimist.
12. TAGATUD VÕLAKIRJAD
68. „Tagatud võlakirjad” on direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on tagatud ühega järgmistest aktsepteeritud varadest:
a) keskvalitsustele, keskpankadele, avaliku sektori asutustele, piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavad või nende garanteeritud nõuded ELis;
b) ELi mittekuuluvate riikide keskvalitsuste, ELi mittekuuluvate riikide keskpankade, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide esitatavad või nende garanteeritud nõuded, mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi astmele 1, ning ELi mittekuuluvate riikide avaliku sektori asutustele, ELi mittekuuluvate riikide piirkondlikele omavalitsustele ja ELi mittekuuluvate riikide kohalikele ametiasutustele esitatavad või nende garanteeritud nõuded, mis on riskiga kaalutud kui nõuded krediidiasutustele või keskvalitsustele ja keskpankadele vastavalt punktidele 14, 15, 8 või 9 ja mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi astmele 1, ning nõuded käesoleva punkti tähenduses, mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi astmele 2, tingimusel, et nad ei ületa 20 % emiteeriva asutuse tagasimaksmata tagatud võlakirjade nominaalväärtusest;
c) nõuded asutustele, mis vastavad käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi astmele 1. Kogu kõnealune riskipositsioon ei või ületada 15 % emiteeriva asutuse tagasimaksmata tagatud võlakirjade nominaalväärtusest. Riskipositsioonid, mis tulenevad kinnisvaraga tagatud laenude võlgnike maksete ülekandest ja haldusest või likvideerimisjaotisest tagatud võlakirjade omanikele, ei sisalda 15 % piirmäära. Nõudeid ELis asuvatele asutustele, mille lõpptähtaeg ei ületa 100 päeva, ei arvata astme 1 nõuete hulka vaid need asutused peavad miinimumnõudena vastama käesolevas lisas esitatud krediidikvaliteedi astmele 2;
d) elamukinnisvaraga või punktis 46 viidatud Soome elamuühistute osakutega tagatud laenud, mille puhul kinnipidamisõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigusega kinnipidamisõigustega moodustab maksimaalselt 80 % tagatiseks antud varade väärtusest; või laenud, mis on tagatud eelisosakutega, mille on välja andnud prantsuse Fonds Communs de Créances või samaväärsed mõne liikmesriigi õigusele alluvad väärtpaberistamisasutused. Kui selliseid eelisosakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) ( 39 ) artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvarad koosnevad mis tahes ajahetkel, kui need on lisatud tagatiste reservi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses eluasemele seatud hüpoteekidest ja eelisõigusega kinnipidamisõigustest, mis moodustavad kokku maksimaalselt 80 % tagatiseks antud kinnisvara väärtusest ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale lisale krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % tagasimaksmata emissiooni nominaalväärtusest.
Riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike selliste laenumaksete või laenude sellise likvideerimisjaotise ülekandmisest ja haldusest, mis on tagatud eelisosakute või võlainstrumentidega seoses panditud varadega, ei arvestata 90 % piirmäära arvutamisel;
e) kommertskinnisvaraga või punktis 52 viidatud Soome elamuühistute osakutega tagatud laenud, mille kinnipidamisõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigusega kinnipidamisõigustega moodustab maksimaalselt 60 % tagatiseks antud kinnisvara väärtusest või laenud, mis on tagatud eelisosakutega, mille on välja andnud Prantsuse Fonds Communs de Créances või samaväärsed mõne liikmesriigi õigusele alluvad väärtpaberistamisasutused. Kui selliseid eelisosakuid kasutatakse tagatisena, siis tagatakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilise avaliku järelevalvega, et selliste osakute alusvara koosneb mis tahes ajahetkel, kui see on lisatud tagatiste reservi koosseisu, vähemalt 90 % ulatuses kommertskinnisvarale seatud hüpoteekidest ja eelisõigusega kinnipidamisõigustest, mis moodustavad kokku maksimaalselt 60 % tagatiseks antud kinnisvara väärtusest ja et osakud vastavad vastavalt käesolevale lisale krediidikvaliteedi astmele 1 ning et nimetatud osakud ei ületa 10 % tagasimaksmata emissiooni nominaalväärtusest.
Pädevad ametiasutused võivad aktsepteerida kommertskinnisvaraga tagatud laene, kui laenu ja väärtuse 60 % suhe on ületatud, kuid jääb alla 70 % piirmäära, kui tagatud võlakirjade tagatisena panditud varade koguväärtus ületab tagatud võlakirjadelt tasumata nominaalväärtust vähemalt 10 % võrra ja võlakirja omaniku nõue vastab VIII lisas sätestatud õiguskindluse põhimõtetele. Võlakirja omaniku nõue on prioriteetne kõikide teiste tagatisele seatud nõuete suhtes. Riskipositsioone, mis tulenevad võlgnike selliste laenumaksete või laenude sellise likvideerimisjaotise ülekandmisest ja haldusest, mis on tagatud eelisosakute või võlainstrumentidega seoses panditud varadega, ei arvestata 90 % piirmäära arvutamisel;
f) laenud, mis on tagatud laevadega, kui kinnipidamisõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigusega kinnipidamisõigustega moodustab maksimaalselt 60 % tagatiseks antud laeva väärtusest.
Sellisel juhul hõlmab „tagatud” juhtumeid, mil punktides a kuni f kirjeldatud varad on vastavalt kehtivatele õigusaktidele ette nähtud ainult võlakirjade omanike kaitsmiseks kahjude eest.
Kuni 31. detsembrini 2013 ei kohaldata eelisosakutele, mis on välja antud prantsuse Fonds Communs de Créances või samaväärsete väärtpaberistamisasutuste poolt vastavalt punktidele d ja e, 10 % ülempiiri, tingimusel et:
i) elamu- või kommertskinnisvaral põhinevad väärtpaberid on käibele lasknud sama konsolideeritud kontserni liige, mille liige on ka tagatud võlakirjade emitent või sama keskse üksusega seotud üksus, millega on seotud ka tagatud võlakirjade emitent (sama kontserni liikmeksolek või seotus tuleb kindlaks teha eelisosakute tagatud võlakirjade tagatiseks muutmise ajal), ja
ii) kogu kõnealuseid eelisosakuid toetava esimese kahjukandmise järguga seeria jääb sama konsolideeritud kontserni liikme, mille liige on ka tagatud võlakirjade emitent, või sama keskse üksusega seotud üksuse, millega on seotud ka tagatud võlakirjade emitent, omandusse.
Komisjon vaatab hiljemalt 31. detsembriks 2012 läbi kolmandas lõigus sätestatud erandi asjakohasuse ning vajadusel ka sarnase kohtlemise laiendamise asjakohasuse mis tahes muudele tagatud võlakirjade vormidele. Läbivaatamise tulemusena võib komisjon vastavalt artiklile 151a ning kohaldades artiklite 151b ja 151c tingimusi võtta vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte erandi kehtivuse pikendamiseks või erandi muutmiseks alatiseks või selle laiendamiseks tagatud võlakirjade muudele vormidele.
Kuni 31. detsembrini 2010 võib punktis f nimetatud 60 % asendada 70 %ga. Enne nimetatud tähtaja saabumist vaadatakse nimetatud erand üle ja selle ülevaatamise tulemusena võib komisjon vajaduse korral seda tähtaega vastavalt artikli 151 lõikes 2 osutatud menetlusele pikendada täiendava läbivaatamisklausli abil või ilma sellise klauslita.
69. Kinnisvaraga tagatud võlakirjade puhul peavad krediidiasutused vastama VIII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud miinimumtingimustele ja VIII lisa 3. osa punktides 62 kuni 65 sätestatud hindamiseeskirjadele.
70. Vaatamata punktidele 68 ja 69, on direktiivi 85/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 sätestatud määratlusele vastavad võlakirjad, mis on väljastatud enne 31. detsembrit 2007, samuti aktsepteeritavad eeliskäsitlemiseks kuni tähtaja saabumiseni.
71. Tagatud võlakirjadele määratakse riskikaal vastavalt need väljastanud krediidiasutusele esitatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuetele määratud riskikaalule. Riskikaalude vahel kohaldatakse järgmist vastavust:
a) kui krediidiasutusele esitatavatele nõuetele määratakse 20 %-line riskikaal, siis tagatud võlakirjale määratakse10 %-line riskikaal;
b) kui krediidiasutusele esitatavatele nõuetele määratakse 50 %-line riskikaal, siis tagatud võlakirjale määratakse20 %-line riskikaal;
c) kui krediidiasutusele esitatavatele nõuetelemääratakse 100 %-line riskikaal, siis tagatud võlakirjale määratakse 50 %-line riskikaal;
d) kui krediidiasutusele esitatavatele nõuetel määratakse 150 %-line riskikaal, siis tagatud võlakirjale määratakse100 %-line riskikaal.
13. VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID
72. Väärtpaberistamise positsioonide riskiga kaalutud varad määratakse vastavalt artiklitele 94 kuni 101.
14. NÕUDED LÜHIAJALISTE KREDIIDIHINNANGUTEGA ASUTUSTELE JA ÄRIÜHINGUTELE
73. Asutustega seotud riskipositsioonidele, mille puhul kohaldatakse punkte 29–32, või selliste äriühingutega seotud riskipositsioonidele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud lühiajaline krediidihinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 7 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.
Tabel 7
|
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Riskikaal |
20 % |
50 % |
100 % |
150 % |
150 % |
150 % |
15. INVESTEERIMISFONDIDE OSAKUD
74. Ilma et see piiraks punktide 75 kuni 81 kohaldamist, määratakse investeerimisfondide osakutele 100 %-line riskikaal.
75. Investeerimisfondide osakutele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 8 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.
Tabel 8
|
Krediidikvaliteedi aste |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
|
Riskikaal |
20 % |
50 |
100 % |
100 % |
150 % |
150 % |
76. Kui pädevad ametiasutused leiavad, et positsioon investeerimisfondi osakus on seotud eriti suurte riskidega, taotlevad nad positsioonile 150 %-lise riskikaalu määramist.
77. Krediidiasutused võivad määrata investeerimisfondide osakutele riskikaalu vastavalt punktides 79 kuni 81 osutatule, kui on täidetud järgmised aktsepteeritavuse kriteeriumid:
a) investeerimisfondi juhib äriühing, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigis järelevalvet või mis peab saama krediidiasutuse üle järelevalvet teostava pädeva ametiasutuse heakskiidu, kui:
i) investeerimisfondi juhib äriühing, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õiguses sätestatuga samaväärset järelevalvet, ja
ii) koostöö pädevate ametiasutuste vahel on piisavalt tagatud;
b) investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab: