This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01998L0083-20151027
Council Directive 98/83/EC of 3 November 1998 on the quality of water intended for human consumption
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998 , olmevee kvaliteedi kohta
Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998 , olmevee kvaliteedi kohta
No longer in force
1998L0083 — ET — 27.10.2015 — 003.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EÜ, 3. november 1998, (ELT L 330 5.12.1998, lk 32) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003, |
L 284 |
1 |
31.10.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
14 |
18.7.2009 |
|
|
L 260 |
6 |
7.10.2015 |
||
Parandatud:
NÕUKOGU DIREKTIIV 98/83/EÜ,
3. november 1998,
olmevee kvaliteedi kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )
toimides artiklis 189c ettenähtud menetluse kohaselt ( 4 ) ning arvestades, et:
|
(1) |
olmevett käsitlevat nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/778/EMÜ ( 5 ) on tarvis kohandada teaduse ja tehnika arenguga; kõnealuse direktiivi kohaldamisel saadud kogemus näitab, et liikmesriikidele on tarvis luua nõuetekohaselt paindlik ja läbipaistev õigusraamistik standardite mittetäitmise juhtudeks; lisaks tuleks see direktiiv uuesti läbi vaadata Euroopa Liidu lepingut ning eelkõige subsidiaarsusprintsiipi silmas pidades; |
|
(2) |
vastavalt asutamislepingu artiklile 3b, millega nähakse ette, et ühenduse meetmed ei lähe kaugemale, kui on vajalik asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks, on tarvis direktiivi 80/778/EMÜ muuta, et keskenduda peamiste kvaliteedi- ja terviseparameetrite vastavusele ning jätta liikmesriikidele vabadus lisada muid parameetreid oma äranägemisel; |
|
(3) |
subsidiaarsusprintsiibi kohaselt peavad ühenduse meetmed toetama ja täiendama liikmesriikide pädevate asutuste tegevust; |
|
(4) |
subsidiaarsusprintsiibi kohaselt nõuavad liidu piirkondade vahelised looduslikud ja sotsiaalmajanduslikud erinevused enamiku seire ja analüüsiga seotud otsuste ning mittetäitmise puhul võetavate meetmete võtmist kohalikul, piirkondlikul või siseriiklikul tasandil, kuivõrd nimetatud erinevused ei takista käesoleva direktiiviga ette nähtud õigusraamistiku loomist; |
|
(5) |
vajalikud on ühenduse standardid olmevee oluliste ja preventiivsete tervisekaitsega seotud kvaliteediparameetrite osas, kui soovitakse teiste ühenduse meetmetega seostatuna taotletavad minimaalsed keskkonnakvaliteedi eesmärgid püstitada selliselt, et olmevett kaitstaks ning parendataks; |
|
(6) |
pidades silmas olmevee kvaliteedi olulisust inimese tervise jaoks on tarvis ühenduse tasandil ette näha peamised kvaliteedistandardid, millele nimetatud vesi peab vastama; |
|
(7) |
selle hulka on tarvis arvata toiduainetetööstuses kasutatav vesi, kui ei ole tõendatud, et kõnealune vesi ei mõjuta lõpptoote tervislikkust; |
|
(8) |
võimaldamaks veevarustuse-ettevõtjatel täita joogivee kvaliteedistandardeid tuleks kohaldada nõuetekohaseid veekaitsemeetmeid, et tagada pinna- ja põhjavee puhtana hoidmine; sama eesmärki on võimalik saavutada sobilike veepuhastusmeetmete abil, mida rakendatakse enne veevarustuse toimumist; |
|
(9) |
Euroopa veepoliitika ühtsus eeldab, et aja jooksul võetakse vastu sobilik veealane raamdirektiiv; |
|
(10) |
käesoleva direktiivi rakendusalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki vee osas on kehtestatud erieeskirjad; |
|
(11) |
meetmeid on vaja kõikide parameetrite osas, mis seonduvad otseselt tervisega, ning muude parameetrite osas, kui kvaliteet on halvenenud; lisaks tuleks kõnealused meetmed viia hoolikalt kooskõlla taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ ( 6 ) ning biotsiidide turuleviimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ ( 7 ) rakendamisega; |
|
(12) |
kogu ühenduses laialdaselt kasutatavate ainete osas on vaja individuaalsed parameetrite väärtused sätestada piisavalt rangel tasemel, et tagada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamine; |
|
(13) |
parameetrite väärtus põhineb olemasolevatel teaduslikel andmetel ning arvesse on võetud ka ettevaatuse printsiipi; kõnealused väärtused on valitud tagamaks, et olmevett oleks võimalik turvaliselt kasutada kogu elu, ning need esindavad seega tervisekaitse kõrget taset; |
|
(14) |
tuleks saavutada tasakaal nii mikrobioloogiliste kui keemiliste ohtude vältimises; sel eesmärgil ning parameetrite väärtuste edaspidist muutmist silmas pidades tuleks olmevee suhtes kohaldatavate parameetrite väärtuse kehtestamisel tugineda tervisekaitsenõuetele ning riskianalüüsi meetodile; |
|
(15) |
hetkel ei ole piisavalt tõendeid, mille alusel määrata ühenduse tasandil kindlaks sisesekretsiooni häirivate kemikaalide parameetrite väärtusi, ehkki mure tervistkahjustavate ainete võimaliku mõju pärast inimestele ja metsloomadele üha kasvab; |
|
(16) |
eelkõige I lisa standardid põhinevad üldjuhul Maailma Tervishoiuorganisatsiooni „Joogivee kvaliteedi juhistel” ning komisjoni teaduskomitee hinnangul, et tuleks uurida keemiliste ühendite toksilisust ja ökotoksilisust; |
|
(17) |
liikmesriigid peavad kehtestama teiste I lisas nimetamata lisaparameetrite väärtused, kui see on vajalik inimeste tervise kaitseks nende territooriumil; |
|
(18) |
liikmesriigid võivad määrata muude I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused, kui seda peetakse olmevee tootmise, jaotamise ja kontrollimise kvaliteedi tagamiseks vajalikuks; |
|
(19) |
kui liikmesriik leiab, et vaja on vastu võtta I lisa A ja B osas sätestatuist rangemad standardid või standardid I lisas nimetamata täiendavate parameetrite osas, mis on aga vajalikud inimeste tervise kaitseks, peavad nad komisjoni neist standarditest teavitama; |
|
(20) |
rangemate kaitsemeetmete kehtestamisel peavad liikmesriigid austama asutamislepingu põhimõtteid, nagu neid tõlgendab Euroopa Kohus; |
|
(21) |
parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjassepuutuvale kasutajale kättesaadavaks tehakse; |
|
(22) |
olmevee kvaliteeti võib mõjutada elamusisene jaotussüsteem; lisaks ollakse seisukohal, et koduse jaotussüsteemi ega selle hooldamise eest ei vastuta liikmesriigid; |
|
(23) |
iga liikmesriik peaks looma seireprogrammid, et jälgida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele; kõnealused seireprogrammid peaksid vastama kohalikele vajadustele ning käesoleva direktiiviga ettenähtud minimaalsetele seirenõuetele; |
|
(24) |
olmevee kvaliteedi analüüsimiseks kasutatavad meetodid peaksid olema sellised, et tagada saadud tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus; |
|
(25) |
käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjassepuutuv liikmesriik välja uurima põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid, et vee kvaliteet taastada; |
|
(26) |
oluline on vältida inimeste tervise võimalikku kahjustamist saastatud vee poolt; kõnealuse veega varustamine tuleks keelata või selle kasutamist piirata; |
|
(27) |
indikaatorfunktsiooniga parameetrile mittevastavuse korral peab asjassepuutuv liikmesriik kaaluma, kas mittevastavus kujutab ohtu inimeste tervisele; ta peaks võtma parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks, kui see on inimeste tervise kaitsmiseks vajalik; |
|
(28) |
kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud sellised parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt asutamislepingu artikli 130r lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse; |
|
(29) |
liikmesriikidel tuleks lubada teatud tingimustel käesolevast direktiivist erandeid teha; lisaks on vaja ette näha sobilik raamistik kõnealuste erandite tegemiseks, tingimusel, et need ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning asjassepuutuva piirkonna olmeveevarustust ei ole muul viisil võimalik mõistlike vahenditega korraldada; |
|
(30) |
kuna olmevee töötlemine või jaotamine võib hõlmata teatavate ainete või materjalide kasutamist, on tarvis norme, mis reguleeriksid nende kasutamist, et vältida võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele; |
|
(31) |
teaduse ja tehnika areng võib kaasa tuua vajaduse II ja III lisas sätestatud tehnilisi nõudeid kiiresti kohandada; lisaks on vaja selleks vajalike meetmete kohaldamise soodustamiseks ette näha protseduur, mida kasutades saaks ühendus kõnealuseid kohandusi vastu võtta liikmesriikide esindajatest koosneva komisjoni abiga; |
|
(32) |
tarbijaid tuleks tõeselt ja nõuetekohaselt teavitada olmevee kvaliteedist, liikmesriikide tehtud eranditest ning pädevate asutuste võetud parandusmeetmetest; lisaks tuleks arvesse võtta komisjoni tehnilisi ja ka statistilisi vajadusi ning isiku õigust saada tõest teavet olmevee kvaliteedi kohta; |
|
(33) |
erandjuhtudel ning geograafiliselt määratletud piirkondades võib olla tarvis võimaldada liikmesriikidele teatavate käesoleva direktiivi sätete täitmiseks pikem tähtaeg; |
|
(34) |
käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisas nimetatud siseriiklikku õigusse ülevõtmise või kohaldamise tähtaegadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Eesmärk
1. Käesolev direktiiv käsitleb olmevett.
2. Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkus ja puhtus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. olmevesi –
a) kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muudeks olmeotstarveteks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites;
b) kogu vesi, mida mistahes toiduainetetööstuse ettevõtja kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädevad siseriiklikud asutused on veendunud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada valmis toiduainete tervislikkust;
2. elamu jaotussüsteem — torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu vee-ettevõtja vastutusalasse, kes tegutseb vee-ettevõtjana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele.
Artikkel 3
Erandid
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a) looduslike mineraalvete suhtes, mis on siseriiklike asutuste poolt sellistena tunnustatud vastavalt nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivile 80/777/EMÜ, mis käsitleb looduslike mineraalvete kasutuse ja turustusega seonduvate seaduste ühtlustamist liikmesriikides; ( 8 )
b) vee suhtes, mis on ravim ravimitega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamist käsitleva nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiivi 65/65/EMÜ tähenduses. ( 9 )
2. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta:
a) vee, mis on ette nähtud üksnes otstarbeks, mille puhul pädevad asutused on veendunud, et vee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta;
b) olmevee, mis pärineb isiklikust veevarustusest jõudlusega keskmiselt kuni 10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, välja arvatud juhul, kui selle veega varustamine toimub kommerts- või avalik-õigusliku tegevuse raames.
3. Liikmesriigid, kes on kasutanud lõike 2 punktis b nimetatud erandeid, tagavad asjassepuutuva elanikkonna teavitamise kõnealusest faktist ning mistahes meetmetest, mida on võimalik võtta inimeste tervise kaitseks olmevee mistahes viisil saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest. Lisaks antakse asjassepuutuvale elanikkonnale viivitamata asjakohast nõu, kui kõnealuse vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimeste tervisele.
Artikkel 4
Üldkohustused
1. Olenemata muudest ühenduse sätetest tulenevatest kohustustest võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud olmevee tervislikkuse ja puhtuse tagamiseks. Käesoleva direktiivi miinimumnõuete kohaldamisel käsitatakse olmevett tervisliku ja puhtana, kui see:
a) ei sisalda mikroorganisme ja parasiite ega mistahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ja
b) vastab I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele;
ja kui liikmesriigid võtavad vastavalt artiklite 5—8 ja artikli 10 asjaomastele sätetele ning kooskõlas asutamislepinguga mistahes muid meetmeid, et tagada olmevee vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.
2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed ei tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist, kuivõrd see on inimeste tervise kaitse seisukohast oluline, ega ka joogivee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.
Artikkel 5
Kvaliteedistandardid
1. Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused.
2. Lõike 1 alusel sätestatud väärtused ei tohi olla leebemad, kui on ette nähtud I lisaga. I lisa C osas sätestatud parameetrite osas on tarvis väärtused kindlaks määrata üksnes seire eesmärgil ning artikliga 8 ettenähtud kohustuste täitmiseks.
3. Liikmesriik kehtestab I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused, kui seda nõuab inimeste tervise kaitse tema territooriumil või selle osas. Kehtestatud väärtused peavad vastama vähemalt artikli 4 lõike 1 punkti a tingimustele.
Artikkel 6
Vastavuskoht
1. Artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtused peavad olema täidetud:
a) jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavatest kraanidest;
b) paakautost antava vee puhul kohas, kus see paakautost väljub;
c) müügiks mõeldud pudelitesse või mahutitesse pandud vee puhul kohas, kus vesi pudelitesse või mahutitesse pannakse;
d) toiduainetetööstuse ettevõttes kasutatava vee puhul kohas, kus ettevõttes vett kasutatakse.
2. Lõike 1 punkti a alla kuuluva vee puhul loetakse, et liikmesriigid on oma käesolevast artiklist ning artiklist 4 ja artikli 8 lõikest 2 tulenevad kohustused täitnud, kui on võimalik tõendada, et mittevastavus artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele on tingitud elamu jaotusvõrgust või selle hooldusest, välja arvatud ruumides ja rajatistes, kus vett pakutakse avalikkusele, nagu koolid, haiglad ja restoranid.
3. Kui kohaldatakse lõiget 2 ning on oht, et lõike 1 punkti a alla kuuluv vesi võib mitte vastata artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele, tagavad liikmesriigid sellest hoolimata, et:
a) võetakse nõuetekohased meetmed parameetrite väärtustele mittevastavuse ohu vähendamiseks, näiteks vara omanike nõustamine võimalike parandusmeetmete alal, mida nad võivad võtta, või
võetakse muid meetmeid, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et vee omaduste iseloomu enne selle jaotusse suunamist muuta, vähendades või likvideerides seeläbi ohu, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta;
ja
b) asjassepuutuvaid tarbijaid teavitatakse ja nõustatakse kõikide võimalike täiendavate parandusmeetmete alal, mida nad peaksid võtma.
Artikkel 7
Järelevalve
1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane järelevalve, kontrollimaks, et tarbijatele kättesaadav vesi vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleks võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks näevad pädevad asutused ette järelevalveprogrammid igasuguse olmevee jaoks. Need järelevalveprogrammid peavad vastama II lisas sätestatud miinimumtingimustele.
3. Proovivõtukohad määravad kindlaks pädevad asutused ning need peavad vastama II lisas sätestatud asjaomastele tingimustele.
4. Vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele võib koostada ühenduse juhised käesoleva artikliga ette nähtud järelevalve kohta.
5.
a) Liikmesriigid peavad järgima III lisas sätestatud parameetrite analüüsi spetsifikatsioone.
b) Kasutada võib III lisa 1. osas nimetamata meetodeid, kui on võimalik tõendada, et saadud tulemused on vähemalt sama usaldusväärsed, kui saadakse ettenähtud meetoditega. Alternatiivseid meetodeid kasutavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku teabe kõnealuste meetodite ja nende samaväärsuse kohta.
c) III lisa 2. ja 3. osas loetletud parameetrite osas võib kasutada mistahes meetodit, kui see vastab käesolevaga ettenähtud nõuetele.
6. Liikmesriigid tagavad, et iga juhtumi puhul eraldi teostatakse täiendavat järelevalvet ainete ja mikroorganismide üle, mille osas ei ole parameetri väärtust artikli 5 alusel kindlaks määratud, kui on alust arvata, et neid võib olla sellistes kogustes või sellisel arvul, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.
Artikkel 8
Parandusmeetmed ja kasutuspiirangud
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.
2. Kui artikli 4 lõikega 1 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetud meetmetest hoolimata ei vasta olmevesi artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele ning kui artikli 6 lõikest 2 ei tulene teisiti, tagavad asjassepuutuvad liikmesriigid, et niipea kui võimalik võetakse vajalikud parandusmeetmed selle kvaliteedi taastamiseks ning korraldavad eelisjärjekorras nende ellurakendamise, pidades muu hulgas silmas asjassepuutuva parameetri väärtuse ületamise määra ning potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.
3. Olenemata sellest, kas parameetrite väärtustele mittevastavust on esinenud või mitte, tagavad liikmesriigid, et inimeste tervisele potentsiaalselt ohtliku olmevee tarbimiseks andmine keelatakse või selle kasutamist piiratakse või võetakse mistahes muid selliseid meetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise kaitseks. Kõnealustel juhtudel teavitatakse tarbijaid sellest viivitamata ning antakse neile vajalikku nõu.
4. Pädevad asutused või muud asjaomased organid otsustavad, milliseid meetmeid lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.
5. Liikmesriigid võivad kehtestada juhised, et aidata pädevatel asutustel vastavalt lõikele 4 nende kohustusi täita.
6. Parameetrite väärtustele või I lisa C osas sätestatud spetsifikatsioonidele mittevastavuse korral kaaluvad liikmesriigid, kas mittevastavus kujutab ohtu inimeste tervisele. Nad võtavad parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks, kui see on inimeste tervise kaitsmiseks vajalik.
7. Liikmesriigid tagavad, et parandusmeetmete võtmisel teavitatakse tarbijaid, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused leiavad parameetrite väärtustele mittevastavuse olevat väga väikese.
Artikkel 9
Erandid
1. Liikmesriigid võivad ette näha erandeid I lisa B osas sätestatud või artikli 5 lõike 3 alusel kehtestatud parameetrite väärtustest kuni nende poolt kindlaksmääratava väärtuseni, tingimusel, et ükski kõrvalekalle ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning olmeveevarustust asjassepuutuvas piirkonnas ei ole muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Kõrvalekalded on piiratud nii lühikese ajaga kui võimalik ning ei tohi ületada kolme aastat, mille lõppedes viiakse läbi ülevaatus, et teha kindlaks, kas saavutatud on piisavat edu. Kui liikmesriik kavatseb teha teise erandi, edastab ta ülevaatuse tulemused koos teise erandi tegemise otsuse põhjendustega komisjonile. Teise erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat.
2. Erandlike asjaolude korral võib liikmesriik taotleda komisjonilt kolmandat erandit, mille kehtivus ei ületa kolme aastat. Komisjon teeb iga kõnealuse taotluse kohta otsuse kolme kuu jooksul.
3. Mistahes erandites, mida lõigete 1 või 2 alusel tehakse, märgitakse järgmised andmed:
a) erandi põhjus;
b) asjassepuutuv parameeter, eelnevad asjaomased järelevalvetulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud väärtus;
c) geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjassepuutuva elanikkonna arv ning kas mõjutatud on mõni asjassepuutuv toiduainetetööstuse ettevõte;
d) asjakohane järelevalveskeem, vajadusel tihedama järelevalvesagedusega;
e) vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning sätted ülevaatuse kohta;
f) erandi vajalik kehtivusaeg.
4. Kui pädevad asutused leiavad, et parameetrite väärtusele mittevastavus on väga väike ning artikli 8 lõike 2 alusel võetavatest meetmetest piisab probleemi lahendamiseks 30 päeva jooksul, ei ole tarvis lõike 3 nõudeid kohaldada.
Sel juhul määravad pädevad asutused või muud asjaomased organid kindlaks üksnes asjassepuutuva parameetri maksimumväärtuse ning probleemi lahendamiseks võimaldatava aja.
5. Lõikele 4 ei tohi enam tugineda, kui konkreetse veevarustuse mittevastavus ühe parameetri väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.
6. Iga liikmesriik, kes tugineb käesolevas artiklis sätestatud eranditele, tagab, et mistahes kõnealusest erandist mõjutatud elanikkonda kiiresti nõuetekohasel viisil erandist ja selle tingimustest teavitatakse. Lisaks tagab liikmesriik vajadusel nende konkreetsete elanikkonna gruppide nõustamise, kellele erand võib olla eriti ohtlik.
Nimetatud kohustused ei kehti lõikes 4 kirjeldatud olukorras, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.
7. Välja arvatud lõike 4 alusel tehtud erandite puhul teeb liikmesriik komisjonile kahe kuu jooksul teatavaks mistahes erandi, sealhulgas lõikes 3 sätestatud andmed, kui see hõlmab konkreetset veevarustust, mille keskmine kasutusmaht on vähemalt 1 000 m3 ööpäevas või mis teenindab vähemalt 5 000 inimest.
8. Käesolevat artiklit ei kohaldata olmevee suhtes, mis on ette nähtud pudelites või mahutites müümiseks.
Artikkel 10
Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamine
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ükski aine ega materjal olmevee valmistamiseks või jaotamiseks kasutatavates uutes rajatistes või kõnealuste ainete või materjalidega seotud uutes rajatistes seonduvaid lisandeid ei jääks olmevette suuremas kontsentratsioonis, kui on vajalik nende kasutamiseks ning need ei vähendaks käesoleva direktiiviga ettenähtud inimeste tervise kaitset otseselt ega kaudselt; nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ (ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) ( 10 ) artiklile 3 ja artikli 4 lõikele 1 vastav tõlgendusdokument ja tehnilised spetsifikatsioonid peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.
Artikkel 11
Lisade läbivaatamine
1. Vähemalt iga viie aasta järel vaatab komisjon I lisa läbi, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut, ning teeb vajadusel muudatusettepanekud asutamislepingu artikliga 189c ettenähtud menetluse kohaselt.
2. Vähemalt iga viie aasta järel muudab komisjon II ja III lisa, et teha vajalikud kohandused seoses teaduse ja tehnika arenguga.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 12
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 11 ) rtikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 13
Teave ja aruandlus
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et tarbijatele on kättesaadav nõuetekohane ning ajakohane teave olmevee kvaliteedi kohta.
2. Olenemata nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivist 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele, ( 12 ) avaldab iga liikmesriik iga kolme aasta järel aruande olmevee kvaliteedi kohta, et tarbijaid teavitada. Esimene aruanne hõlmab aastaid 2002, 2003 ja 2004. Iga aruanne sisaldab vähemalt kõiki üksikuid veevarustusi, mille keskmine päevane maht on üle 1 000 m3 või mis teenindavad vähemalt 5 000 inimest ning hõlmab kolme kalendriaastat ja see avaldatakse ühe kalendriaasta jooksul alates aruandlusperioodi lõppemisest.
3. Liikmesriigid saadavad oma aruanded komisjonile kahe kuu jooksul alates nende avaldamisest.
4. Lõikes 2 sätestatud aruannete vorm ja minimaalne teave määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 7 lõikes 2, artiklis 8, artikli 9 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 15 lõikes 1 nimetatud meetmeid ning vajaduse korral muudetakse seda vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.
5. Komisjon vaatab liikmesriikide aruanded läbi ning avaldab iga kolme aasta järel kokkuvõtva aruande olmevee kvaliteedi kohta ühenduses. Kõnealune aruanne avaldatakse üheksa kuu jooksul alates liikmesriikide aruannete kättesaamisest.
6. Koos esimese käesolevast direktiivist tuleneva aruandega, nagu on märgitud lõikes 2, esitavad liikmesriigid ka komisjonile edastatava aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta oma artikli 6 lõikest 3 ja I lisa B osa märkusest 10 tulenevate kohustuste täitmiseks. Vajaduse korral tehakse vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele ettepanek nimetatud aruande vormi kohta.
Artikkel 14
Nõuete täitmise tähtaeg
Liikmesriigid võtavad olmevee kvaliteedi käesolevale direktiivile vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed viie aasta jooksul alates selle jõustumisest, ilma et see mõjutaks I lisa B osa 2., 4. ja 10. märkuse kohaldamist.
Artikkel 15
Erandlikud asjaolud
1. Liikmesriik võib erandlike asjaolude korral ning geograafiliselt määratletud piirkondade osas esitada komisjonile eritaotluse pikema kui artiklis 14 sätestatud tähtaja kohta. Lisatähtaeg ei tohi ületada kolme aastat, mille möödudes teostatakse ülevaatus ning edastatakse see komisjonile, kes võib ülevaatusest lähtudes lubada teise kuni kolmeaastase lisatähtaja. Käesolevat sätet ei kohaldata olmevee suhtes, mida pakutakse müügiks pudelites või mahutites.
2. Igas sellises taotluses, mis peab olema põhjendatud, märgitakse ettetulnud raskused ning lisatakse vähemalt kogu artikli 9 lõikes 3 sätestatud teave.
3. Kõnealune taotlus vaadatakse läbi vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.
4. Iga käesolevale artiklile tuginev liikmesriik tagab, et taotlusest mõjutatud elanikkonda taotluse tulemusest viivitamata nõuetekohasel viisil teavitatakse. Lisaks tagab see liikmesriik vajadusel nende konkreetsete elanikkonna gruppide nõustamise, kellele taotlus võib olla eriti ohtlik.
Artikkel 16
Kehtetuks tunnistamine
1. Viie aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast tunnistatakse kehtetuks direktiiv 80/778/EMÜ. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei mõjuta kehtetukstunnistamine liikmesriikide kohustusi seoses IV lisas märgitud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse V lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.
2. Niipea, kui liikmesriik on jõustanud käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning võtnud artikliga 14 ettenähtud meetmed, kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis olmevee suhtes käesolevat direktiivi, mitte direktiivi 80/778/EMÜ.
Artikkel 17
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine
1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viited käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 18
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 19
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
PARAMEETRID JA PARAMEETRITE VÄÄRTUSED
A OSA
Mikrobioloogilised parameetrid
|
Parameeter |
Parameetri väärtus (arv/100 ml) |
|
Escherichia coli (E. coli) |
0 |
|
Enterokokid |
0 |
Pudelites või mahutites müügiks pakutavale veele kehtib järgmine:
|
Parameeter |
Parameetri väärtus |
|
Escherichia coli (E. coli) |
0/250 ml |
|
Enterokokid |
0/250 ml |
|
Pseudomonas aeruginosa |
0/250 ml |
|
Kolooniate arv 22 °C juures |
100/ml |
|
Kolooniate arv 37 °C juures |
20/ml |
B OSA
Keemilised parameetrid
|
Parameeter |
Parameetri väärtus |
Ühik |
Märkused |
|
Akrüülamiid |
0,10 |
μg/l |
Märkus 1 |
|
Antimon |
5,0 |
μg/l |
|
|
Arseen |
10 |
μg/l |
|
|
Benseen* |
1,0 |
μg/l |
|
|
Benso(a)püreen |
0,010 |
μg/l |
|
|
Boor |
1,0 |
mg/l |
|
|
Bromaat |
10 |
μg/l |
Märkus 2 |
|
Kaadmium |
5,0 |
μg/l |
|
|
Kroom |
50 |
μg/l |
|
|
Vask |
2,0 |
mg/l |
Märkus 3 |
|
Tsüaniid |
50 |
μg/l |
|
|
1,2-dikloroetaan |
3,0 |
μg/l |
|
|
Epiklorohüdriin |
0,10 |
μg/l |
Märkus 1 |
|
Fluoriid |
1,5 |
mg/l |
|
|
Plii |
10 |
μg/l |
Märkused 3 ja 4 |
|
Elavhõbe |
1,0 |
μg/l |
|
|
Nikkel |
20 |
μg/l |
Märkus 3 |
|
Nitraat |
50 |
mg/l |
Märkus 5 |
|
Nitrit |
0,50 |
mg/l |
Märkus 5 |
|
Pestitsiidid |
0,10 |
μg/l |
Märkused 6 ja 7 |
|
Pestitsiidid — kokku |
0,50 |
μg/l |
Märkused 6 ja 8 |
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
0,10 |
μg/l |
Märgitud ühendite kontsentratsioonide summa; Märkus 9 |
|
Seleen |
10 |
μg/l |
|
|
Tertrakloroeteen ja trikloroeteen |
10 |
μg/l |
Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa |
|
Trihalometaanid — kokku |
100 |
μg/l |
Märgitud ühendite kontsentratsioonide summa; Märkus 10 |
|
Vinüülkloriid |
0,50 |
μg/l |
Märkus 1 |
Märkus 1:
Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.
Märkus 2:
Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.
Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud väärtus tuleb saavutada hiljemalt 10 kalendriaasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Bromaadi parameetri väärtus alates viie aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest kuni 10 aasta möödumiseni selle jõustumisest on 25 μg/l.
Märkus 3:
Väärtust kohaldatakse olmevee proovi suhtes, mis on nõuetekohase proovivõtumeetodiga ( 13 ) saadud kraani juurest ning võetud selliselt, et see esindaks tarbijate poolt manustatavat keskmist nädalakogust. Vajadusel tuleb proovivõtu ja järelevalvemeetodeid kohaldada ühtlustatud viisil, mis kehtestatakse vastavalt artikli 7 lõikele 4. Liikmesriigid peavad arvesse võtma maksimumtasemeid, mis võivad inimeste tervist kahjustada.
Märkus 4:
Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud vee puhul tuleb väärtus saavutada hiljemalt 15 kalendriaasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Plii parameetri väärtus alates viie aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest kuni 15 aasta möödumiseni selle jõustumisest on 25 μg/l.
Liikmesriigid peavad parameetri väärtusele vastavuse saavutamiseks vajalikul ajavahemikul tagama, et võetakse kõik asjakohased meetmed plii kontsentratsiooni vähendamiseks olmevees niipalju kui võimalik.
Väärtusele vastavuse saavutamiseks vajalikke meetmeid rakendades peavad liikmesriigid järk-järgult andma eelistuse paikadele, kus plii kontsentratsioon olmevees on kõrgeim.
Märkus 5:
Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.
Märkus 6:
Pestitsiidid on:
— orgaanilised insektitsiidid,
— orgaanilised herbitsiidid,
— orgaanilised fungitsiidid,
— orgaanilised nematotsiidid,
— orgaanilised akaritsiidid,
— orgaanilised algitsiidid,
— orgaanilised rodentitsiidid,
— orgaanilised limatõrjevahendid,
— seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid)
ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused.
Järelevalvet kohaldatakse üksnes pestitsiidide suhtes, mis võivad asjaomases veevarustuses olla.
Märkus 7:
Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l.
Märkus 8:
„Pestitsiidid — kokku” tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat.
Märkus 9:
Märgitud ühendid on:
— benso(b)fluoranteen,
— benso(k)fluoranteen,
— benso(ghi)perüleen,
— indeno(1,2,3-cd)püreen.
Märkus 10:
Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.
Märgitud ühendid on: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.
Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud vee puhul tuleb väärtus saavutada hiljemalt 10 kalendriaasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Trihalometaanide parameetri väärtus kokku alates viie aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest kuni 10 aasta möödumiseni selle jõustumisest on 150 μg/l.
Liikmesriigid peavad tagama, et võetakse kõik asjakohased meetmed trihalometaanide kontsentratsiooni vähendamiseks olmevees nii palju, kui on parameetri väärtusele vastavuse saavutamiseks vajalikul ajavahemikul võimalik.
Kõnealuse väärtuse saavutamiseks vajalikke meetmeid rakendades peavad liikmesriigid järk-järgult andma eelistuse paikadele, kus trihalometaanide kontsentratsioon olmevees on kõrgeim.
C OSA
Indikaatorparameetrid
|
Parameeter |
Parameetri väärtus |
Ühik |
Märkused |
|
Alumiinium |
200 |
μg/l |
|
|
Ammoonium |
0,50 |
mg/l |
|
|
Kloriid |
250 |
mg/l |
Märkus 1 |
|
Clostridium perfringens (k.a eosed) |
0 |
arv/100 ml |
Märkus 2 |
|
Värv |
Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta |
|
|
|
Juhtivus |
2 500 |
μs/cm— 1 20 °C juures |
Märkus 1 |
|
►C1 Vesinikühendite kontsentratsioon ◄ |
≥ 6,5 ja ≤ 9,5 |
pH ühikut |
Märkused 1 ja 3 |
|
Raud |
200 |
μg/l |
|
|
Mangaan |
50 |
μg/l |
|
|
Lõhn |
Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta |
|
|
|
Hapnikusiduvus |
5,0 |
mg/l O2 |
Märkus 4 |
|
Sulfaat |
250 |
mg/l |
Märkus 1 |
|
Naatrium |
200 |
mg/l |
|
|
Maitse |
Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta |
|
|
|
Kolooniate arv 22 °C juures |
Ebaloomulike muutusteta |
|
|
|
Kolibakterid |
0 |
arv/100 ml |
Märkus 5 |
|
TOC (orgaanilise süsiniku koguhulk) |
Ebaloomulike muutusteta |
|
Märkus 6 |
|
Hägusus |
Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta |
|
Märkus 7 |
RADIOAKTIIVSUS
|
Parameeter |
Parameetri väärtus |
Ühik |
Märkused |
|
Triitium |
100 |
Bq/l |
Märkused 8 ja 10 |
|
Kumulatiivne doos |
0,10 |
mSv aastas |
Märkused 9 ja 10 |
II LISA
JÄRELEVALVE [TERMIN ON MUUTUNUD. UUS TERMIN „SEIRE”]
A OSA
Üldeesmärgid ja olmevee seireprogrammid
1. Olmevee seireprogrammide abil tuleb teha järgmist:
a) tagada, et inimtervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas, alates valgalast kuni veevõtu, vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni, ning et nõuetele vastavuse kohas oleks vesi tervislik ja puhas;
b) anda teavet olmevee kvaliteedi kohta, et tõendada artiklites 4 ja 5 sätestatud kohustuste ning I lisas esitatud parameetrite väärtuste järgimist;
c) määrata kindlaks kõige sobivamad vahendid inimtervisele avalduva riski vähendamiseks.
2. Pädevad asutused koostavad artikli 7 lõike 2 kohaselt seireprogrammid, milles võetakse arvesse käesoleva lisa B osas esitatud parameetreid ja sagedusi ning mis hõlmavad järgmist:
a) veeproovide pisteline kogumine ja laboris analüüsimine või
b) pideva seireprotsessi käigus tehtud mõõtmised.
Lisaks võivad seireprogrammid hõlmata järgmist:
a) seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll ja/või
b) valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll.
3. Seireprogrammid võivad põhineda C osa kohasele riskianalüüsile.
4. Liikmesriigid tagavad, et seireprogrammid vaadatakse pidevalt läbi ja need ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt iga viie aasta tagant.
B OSA
Parameetrid ja sagedused
1. Üldine raamistik
Seireprogrammis peab arvesse võtma artiklis 5 osutatud parameetreid, sealhulgas neid, mis on olulised selleks, et hinnata elamusisese jaotusvõrgu mõju veekvaliteedile nõuetele vastavuse kohas artikli 6 lõike 1 kohaselt. Sobivate seireparameetrite valimisel tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi.
Liikmesriigid tagavad punktis 2 loetletud parameetrite seire asjakohase proovivõtusagedusega vastavalt punktile 3.
2. Parameetrite loetelu
A rühma parameetrid
Järgmiste parameetrite (A rühm) üle tehakse seiret punkti 3 tabelis 1 esitatud seiresagedusega:
a) Escherichia coli (E. coli), kolibakterid, koloonia loendamine 22 °C juures, värvus, hägusus, maitse, lõhn, pH, juhtivus;
b) muud seireprogrammi kohaselt asjaomased parameetrid, mis on kehtestatud vastavalt artikli 5 lõikele 3, ja vajaduse korral C osa kohase riskianalüüsi abil.
Eritingimustel lisatakse A rühma järgmised parameetrid:
a) ammoonium ja nitrit, kui kasutatakse kloorimist;
b) alumiinium ja raud, kui neid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena.
B rühma parameetrid
Selleks et määrata kindlaks vastavus kõigile käesolevas direktiivis sätestatud parameetritele, tehakse kõigi muude kui A rühma kuuluvate ja artikli 5 kohaselt kehtestatud parameetrite üle seiret vähemalt tabeli 1 punktis 3 esitatud sagedusega.
3. Proovivõtusagedus
Tabel 1
Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus
|
Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala (vt märkused 1 ja 2) m3 |
A rühma parameeter proovide arv aastas (vt märkus 3) |
B rühma parameeter proovide arv aastas |
|
|
|
≤ 100 |
> 0 (vt märkus 4) |
> 0 (vt märkus 4) |
|
> 100 |
≤ 1 000 |
4 |
1 |
|
> 1 000 |
≤ 10 000 |
4 + 3 iga täiendava 1 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust |
1 + 1 iga täiendava 4 500 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust |
|
> 10 000 |
≤ 100 000 |
3 + 1 iga täiendava 10 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust |
|
|
> 100 000 |
|
12 + 1 iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust |
|
Märkus 1: veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning kus vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.
Märkus 2: mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.
Märkus 3: osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4 300 m3/pv = 16 proovi (neli esimese 1 000 m3/pv kohta + 12 proovi ülejäänud 3 300 m3/pv kohta).
Märkus 4: liikmesriigid, kes on otsustanud jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja artikli 3 lõike 2 punkti b kohase isikliku veevarustuse, kohaldavad kõnealuseid sagedusi üksnes veevarustustsoonidele, mille ööpäevas jaotatava vee kogus on 10–100 m3.
C OSA
Riskihindamine
1. Liikmesriigid võivad näha ette võimaluse teha erandeid B osas esitatud parameetritest ja proovivõtusagedusest, eeldusel et tehakse käesoleva osa kohane riskianalüüs.
2. Punktis 1 osutatud riskianalüüs peab põhinema riskianalüüsi üldpõhimõtetel, mis on sätestatud selliste rahvusvaheliste standarditega seoses nagu EN 15975-2 „Security of drinking water supply. Guidelines for risk and crisis management”.
3. Riskihindamisel tuleb selliste artikli 7 lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud veekogude puhul, mis annavad ööpäevas keskmiselt rohkem kui 100 m3 vett, võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ ( 14 ) artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 kohaselt kehtestatud seireprogrammide tulemusi kõnealuse direktiivi V lisa kohaselt.
4. Riskihindamise tulemuste põhjal täiendatakse B osa punktis 2 esitatud parameetrite loetelu ja/või suurendatakse B osa punktis 3 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) käesolevas lisas loetletud parameetrid või sagedused ei ole piisavad artikli 7 lõike 1 kohaste kohustuste täitmiseks;
b) artikli 7 lõike 6 kohaldamisel on vajalik täiendav seire;
c) on vaja tagada A osa punkti 1 alapunktis a esitatud nõuete täitmine.
5. Riskihindamise tulemuste põhjal võidakse lühendada B osa punktis 2 esitatud parameetrite loetelu ja/või vähendada B osa punktis 3 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) E. coli proovide võtmise sagedus ei tohi mingil juhul olla väiksem kui B osa punktis 3 esitatud sagedus;
b) kõigi muude parameetrite puhul:
i) määratakse proovivõtukoht ja -sagedus vastavalt parameetri päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse artiklit 6;
ii) B osa punkti 3 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60 % parameetri väärtusest;
iii) parameetri väljajätmiseks B osa punkti 2 kohasest seirega hõlmatud parameetrite loetelust peavad kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30 % parameetri väärtusest;
iv) B osa punkti 2 kohasest seirega hõlmatud parameetrite loetelust konkreetse parameetri väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud olmeveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on nõutud artiklis 1;
v) proovivõtusagedust võib vähendada või parameetri seirega hõlmatud parameetrite loetelust välja jätta vastavalt punktidele ii ja iii üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada olmevee kvaliteedi halvenemise.
6. Liikmesriigid tagavad, et:
a) riskihindamise tulemused kinnitatakse asjaomases pädevas asutuses ja
b) teave riskihindamise läbiviimise kohta koos selle tulemuste kokkuvõttega on kättesaadav.
D OSA
Proovivõtumeetodid ja -kohad
1. Proovivõtukohad määratakse nii, et need vastaksid artikli 6 lõikes 1 määratletud vastavuskohtadele. Jaotusvõrgu puhul võib liikmesriik võtta teatavate parameetrite jaoks proove veevarustustsoonis või veepuhastusjaamas, kui on võimalik tõendada, et asjaomase parameetri mõõdetav väärtus ei muutu ebasoodsas suunas. Proovide arv peab võimalikult suures ulatuses jagunema aja ja koha lõikes võrdselt.
2. Proovivõtt vastavuskohas peab vastama järgmistele nõuetele:
a) teatavate keemiliste parameetrite (eelkõige vask, plii ja nikkel) vastavusproovid võetakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta enne joosta. Võetakse juhuslik proov päevasel ajal mahus 1 liiter. Teise võimalusena võivad liikmesriigid võtta proove kindla aja seisnud veest, mis kajastab paremini olukorda nende riigis, tingimusel et selle tulemusel ei vähene veevarustustsoonis nõuetele mittevastavuse juhtumite arv võrreldes päevasel ajal võetava juhusliku prooviga;
b) vastavuskoha mikrobioloogiliste parameetrite vastavusproovid võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B.
3. Proovivõtt jaotusvõrgus (v.a proovivõtt tarbija kraanidest) peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste parameetrite puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja käitlemine vastama standardis EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A.
III LISA
PARAMEETRITE ANALÜÜSI SPETSIFIKATSIOONID
Liikmesriigid tagavad, et seireks ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. Liikmesriigid tagavad, et laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.
Kui B osas esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, peavad liikmesriigid tagama, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid.
A OSA
Mikrobioloogilised parameetrid, mille jaoks nähakse ette analüüsimeetodid
Alljärgnevad põhimõtted mikrobioloogiliste parameetritega seotud meetodite kohta on antud kasutamiseks juhtudel, kus märgitud on CEN/ISO meetod, või juhistena juhuks, kui tulevikus võtab komisjon nende parameetrite osas vastu täiendavad rahvusvahelised CEN/ISO meetodid. Liikmesriigid võivad kasutada alternatiivseid meetodeid, kui täidetud on artikli 7 lõike 5 tingimused.
Rahvusvahelisi CEN/ISO meetodeid käsitlevad kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Meetodid mikrobioloogiliste parameetrite analüüsimiseks on järgmised:
a) Escherichia coli (E. coli) ja kolibakterid (EN ISO 9308-1 või EN ISO 9308-2)
b) Enterokokid (ISO 7899-2)
c) Pseudomonas aeruginosa (EN ISO 16266)
d) kasvada võivate mikroorganismide loetlemine – kolooniate loendamine 22 °C juures (EN ISO 6222)
e) kasvada võivate mikroorganismide loetlemine – kolooniate loendamine 36 °C juures (EN ISO 6222)
f) Clostridium perfringens (k.a eosed) (EN ISO 14189).
B OSA
Keemilised parameetrid ja indikaatorparameetrid, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid
1. Keemilised parameetrid ja indikaatorparameetrid
Tabelis 1 esitatud parameetrite puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta parameetri väärtusele vastavaid kontsentratsioone ning selle määramispiir vastavalt komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ ( 15 ) artikli 2 punktile 2 peab olema 30 % või vähem asjaomasest parameetri väärtusest ning mõõtemääramatus vastama tabelis 1 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga nagu I lisa B ja C osa kohased parameetri väärtused.
Teise võimalusena võivad liikmesriigid lubada kuni 31. detsembrini 2019 kasutada esimeses lõigus osutatud määramispiiri ja tabelis 1 osutatud mõõtemääramatuse asemel tabeli 2 kohast tõesust, täpsust ja avastamispiiri.
Tabeli 1 kohast mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui I lisas sätestatud parameetri väärtuste lisahälvet.
Tabel 1
Täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus”
|
Parameetrid |
Mõõtemääramatus (vt märkus 1) Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul) |
Märkused |
|
Alumiinium |
25 |
|
|
Ammoonium |
40 |
|
|
Antimon |
40 |
|
|
Arseen |
30 |
|
|
Benso(a)püreen |
50 |
Vt märkus 5 |
|
Benseen |
40 |
|
|
Boor |
25 |
|
|
Bromaat |
40 |
|
|
Kaadmium |
25 |
|
|
Kloriid |
15 |
|
|
Kroom |
30 |
|
|
Juhtivus |
20 |
|
|
Vask |
25 |
|
|
Tsüaniid |
30 |
Vt märkus 6 |
|
1,2-dikloroetaan |
40 |
|
|
Fluoriid |
20 |
|
|
Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes) |
0,2 |
Vt märkus 7 |
|
Raud |
30 |
|
|
Plii |
25 |
|
|
Mangaan |
30 |
|
|
Elavhõbe |
30 |
|
|
Nikkel |
25 |
|
|
Nitraat |
15 |
|
|
Nitrit |
20 |
|
|
Oksüdeeruvus |
50 |
Vt märkus 8 |
|
Pestitsiidid |
30 |
Vt märkus 9 |
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
50 |
Vt märkus 10 |
|
Seleen |
40 |
|
|
Naatrium |
15 |
|
|
Sulfaat |
15 |
|
|
Tetrakloroeteen |
30 |
Vt märkus 11 |
|
Trikloroeteen |
40 |
Vt märkus 11 |
|
Trihalometaanid – kokku |
40 |
Vt märkus 10 |
|
Orgaanilise süsiniku kogusisaldus |
30 |
Vt märkus 12 |
|
Hägusus |
30 |
Vt märkus 13 |
|
Akrüülamiidi-, epikloorhüdriini- ja vinüülkloriidisisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile. |
||
Tabel 2
Täpsuse miinimumnäitajad „tõesus”, „täpsus” ja „avastamispiir” – lubatud kasutada kuni 31. detsembrini 2019
|
Parameetrid |
Tõesus (vt märkus 2) Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul) |
Täpsus (vt märkus 3) Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul) |
Avastamispiir (vt märkus 4) Parameetri väärtuse % (v.a pH puhul) |
Märkused |
|
Alumiinium |
10 |
10 |
10 |
|
|
Ammoonium |
10 |
10 |
10 |
|
|
Antimon |
25 |
25 |
25 |
|
|
Arseen |
10 |
10 |
10 |
|
|
Benso(a)püreen |
25 |
25 |
25 |
|
|
Benseen |
25 |
25 |
25 |
|
|
Boor |
10 |
10 |
10 |
|
|
Bromaat |
25 |
25 |
25 |
|
|
Kaadmium |
10 |
10 |
10 |
|
|
Kloriid |
10 |
10 |
10 |
|
|
Kroom |
10 |
10 |
10 |
|
|
Juhtivus |
10 |
10 |
10 |
|
|
Vask |
10 |
10 |
10 |
|
|
Tsüaniid |
10 |
10 |
10 |
Vt märkus 6 |
|
1,2-dikloroetaan |
25 |
25 |
10 |
|
|
Fluoriid |
10 |
10 |
10 |
|
|
Vesinikuioonide kontsentratsioon pH (pH ühikutes) |
0,2 |
0,2 |
|
Vt märkus 7 |
|
Raud |
10 |
10 |
10 |
|
|
Plii |
10 |
10 |
10 |
|
|
Mangaan |
10 |
10 |
10 |
|
|
Elavhõbe |
20 |
10 |
20 |
|
|
Nikkel |
10 |
10 |
10 |
|
|
Nitraat |
10 |
10 |
10 |
|
|
Nitrit |
10 |
10 |
10 |
|
|
Oksüdeeruvus |
25 |
25 |
10 |
Vt märkus 8 |
|
Pestitsiidid |
25 |
25 |
25 |
Vt märkus 9 |
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
25 |
25 |
25 |
Vt märkus 10 |
|
Seleen |
10 |
10 |
10 |
|
|
Naatrium |
10 |
10 |
10 |
|
|
Sulfaat |
10 |
10 |
10 |
|
|
Tetrakloroeteen |
25 |
25 |
10 |
Vt märkus 11 |
|
Trikloroeteen |
25 |
25 |
10 |
Vt märkus 11 |
|
Trihalometaanid – kokku |
25 |
25 |
10 |
Vt märkus 10 |
|
Hägusus |
25 |
25 |
25 |
|
|
Akrüülamiidi-, epikloorhüdriini- ja vinüülkloriidisisaldust reguleeritakse vastavalt toote spetsifikatsioonile. |
||||
2. Tabelite 1 ja 2 märkused
|
Märkus 1 |
Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatuse täpsusnäitaja (k = 2) on tabelis märgitud protsent parameetri väärtusest või sellest suurem protsent. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust parameetri väärtuse tasemel. |
|
Märkus 2 |
Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardis ISO 5725. |
|
Märkus 3 |
Täpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardis ISO 5725. |
|
Märkus 4 |
Avastamispiir on kas: — parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve, või — võrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve. |
|
Märkus 5 |
Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60 %). |
|
Märkus 6 |
Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. |
|
Märkus 7 |
Tõesuse, täpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes. |
|
Märkus 8 |
Võrdlusmeetod: EN ISO 8467 |
|
Märkus 9 |
Üksikute pestitsiidide täpsusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30 %, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80 %). |
|
Märkus 10 |
Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud tasemel 25 % I lisa B osa kohasest parameetri väärtusest. |
|
Märkus 11 |
Täpsusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud tasemel 50 % I lisa B osa kohasest parameetri väärtusest. |
|
Märkus 12 |
Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (CEN 1484). |
|
Märkus 13 |
Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EN ISO 7027. |
▼M3 —————
IV LISA
SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE JA RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD
|
Direktiiv 80/778/EMÜ Ülevõtmine 17.7.1982 Rakendamine 17.7.1985 Kõik liikmesriigid, v.a Hispaania, Portugal ja Saksamaa uued liidumaad |
Direktiiv 81/858/EMÜ (Kohandatakse seoses Kreeka ühinemisega) |
Hispaania ja Portugali ühinemisakt
|
Direktiiv 90/656/EMÜ Saksamaa uute liidumaade kohta |
Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakt
|
Direktiiv 91/692/EMÜ |
|||||||||||||||||||||||||
|
Artiklid 1-14 |
|
|
Rakendamine 31.12.1995 |
|
|
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 15 |
Muudetud alates 1.1.1981 |
Muudetud alates 1.1.1986 |
|
Muudetud alates 1.1.1995 |
|
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 16 |
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 17 |
|
|
|
|
Lisatakse artikli 17 punkt a |
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 18 |
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 19 |
|
Muudetud |
Muudetud |
|
|
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 20 |
|
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 21 |
|
|
|
|
|
V LISA
VASTAVUSTABEL
|
Käesolev direktiiv |
Direktiiv 80/778/EMÜ |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 1 lõige 2 |
— |
|
Artikli 2 lõige 1 punktid a ja b |
Artikkel 2 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
— |
|
Artikli 3 lõige 1 punktid a ja b |
Artikli 4 lõige 1 |
|
Artikli 3 lõige 2 punktid a ja b |
— |
|
Artikli 3 lõige 3 |
— |
|
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 6 |
|
Artikli 4 lõige 2 |
Artikkel 11 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõike 2 esimene lause |
Artikli 7 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõike 2 teine lause |
— |
|
Artikli 5 lõige 3 |
— |
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 2 |
|
Artikli 6 lõiked 2-3 |
— |
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 12 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõige 2 |
— |
|
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 12 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõige 4 |
— |
|
Artikli 7 lõige 5 |
Artikli 12 lõige 5 |
|
Artikli 7 lõige 6 |
— |
|
Artikkel 8 |
— |
|
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 1 ja artikli 10 lõige 1 |
|
Artikli 9 lõiked 2-6 |
— |
|
Artikli 9 lõige 7 |
Artikli 9 lõige 2 ja artikli 10 lõige 3 |
|
Artikli 9 lõige 8 |
— |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 8 |
|
Artikli 11 lõige 1 |
— |
|
Artikli 11 lõige 2 |
Artikkel 13 |
|
Artikli 12 lõige 1 |
Artikkel 14 |
|
Artikli 12 lõiked 3 ja 4 |
Artikkel 15 |
|
Artikli 13 lõige 1 |
— |
|
Artikli 13 lõiked 2-5 |
Artikli 17 punkt a (lisatud direktiiviga 91/692/EMÜ) |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 16 |
— |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 18 |
— |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 21 |
( 1 ) EÜT C 131, 30.5.1995, lk 5, ja
EÜT C 213, 15.7.1997, lk 8.
( 2 ) EÜT C 82, 19.3.1996, lk 64.
( 3 ) EÜT C 100, 2.4.1996, lk 134.
( 4 ) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 1996. aasta arvamus (EÜT C 20, 20.1.1997, lk 133), nõukogu 19. detsembri 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 91, 26.3.1998, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. mai 1998. aasta otsus (EÜT C 167, 1.6.1998, lk 92).
( 5 ) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 6 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 96/68/EÜ (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 25).
( 7 ) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
( 8 ) EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/70/EÜ (EÜT L 299, 23.11.1996, lk 26).
( 9 ) EÜT 22, 9.2.1965, lk 369. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/39/EMÜ (EÜT L 214, 24.8.1993, lk 22).
( 10 ) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).
( 11 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
( 12 ) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.
( 13 ) Lisatakse pärast hetkel teostatava uuringu tulemuste selgumist.
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
( 15 ) Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36).