This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01995R2236-20050811
Council Regulation (EC) No 2236/95 of 18 September 1995 laying down general rules for the granting of Community financial aid in the field of trans-European networks
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas
No longer in force
1995R2236 — ET — 11.08.2005 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1655/1999, 19. juuli 1999, |
L 197 |
1 |
29.7.1999 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 788/2004, 21. aprill 2004, |
L 138 |
17 |
30.4.2004 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 807/2004, 21. aprill 2004, |
L 143 |
46 |
30.4.2004 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1159/2005, 6. juuli 2005, |
L 191 |
16 |
22.7.2005 |
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2236/95,
18. september 1995,
millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 129d kolmandat lõiku,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )
toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras ( 4 )
ning arvestades, et:asutamislepingu artikli 3 punkti n kohaselt peaks ühenduse tegevuse hulka kuuluma üleeuroopaliste võrkude rajamise ja arendamise soodustamine;
asutamislepingu artiklis 129b sätestatakse, et asutamislepingu artiklites 7a ja 130a nimetatud eesmärkide saavutamiseks aitab ühendus kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuurides;
asutamislepingu artikli 129b lõikes 2 seatakse eesmärgiks kaasa aidata riiklike võrkude omavahelisele ühendamisele ja koostoimimisvõimele, samuti niisuguste võrkude kasutamise võimalusele, ning eelkõige pööratakse tähelepanu vajadusele siduda saared, geograafiliselt suletud ja perifeersed piirkonnad ühenduse keskpiirkondadega;
asutamislepingu artiklis 129c sätestatakse, et ühendus kehtestab suunised, mis hõlmavad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas kavandatud meetmete eesmärke, prioriteete ja põhisuundi, ja et ta võib toetada liikmesriikide jõupingutusi üleeuroopaliste võrkude loomise rahastamisel;
tuleks kehtestada üleeuroopaliste võrkude ühendusepoolset rahastamist käsitlevad üldeeskirjad, tehes seeläbi võimalikuks kõnealuse artikli kohaldamise;
vastavalt asutamislepingu artiklile 129c võib ühenduse toetust anda ühist huvi pakkuvatele projektidele, mis on kindlaks määratud nimetatud suuniste raames;
Euroopa Parlament ja nõukogu arutavad asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud suuniseid, mille on esitanud komisjon; kui otsused nimetatud suuniste vastuvõtmise kohta ei ole käesoleva määruse jõustumise ajal veel jõustunud, tuleks ette näha, et üleminekuajal võib ühendus toetada teatavaid prioriteetseid projekte 1995. eelarveaasta vabade vahendite piires hiljemalt 31. detsembrini 1995;
üleeuroopaliste võrkude rahastamisel tuleks suurendada erakapitali osakaalu ning arendada riikliku ja erasektori koostööd;
ühenduse toetust võib eelkõige anda teostatavusuuringute, laenutagatiste või intressitoetustena; nimetatud toetused ja tagatised on eelkõige seotud Euroopa Investeerimispangalt või muudelt riiklikelt või erarahaasutustelt saadava rahalise toetusega; teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kaaluda investeeringute otsetoetuste andmist;
Euroopa Investeerimisfond ja muud rahaasutused annavad laenutagatisi kommertstingimustel; ühenduse finantsabi võib katta nende tagatiste saajate makstavad tagatissummad tervenisti või osaliselt;
ühenduse abi on peamiselt mõeldud projekti käivitusjärgus tekkida võivate finantstakistuste ületamiseks;
on vaja määrata ühenduse abi piir investeeringu kogumaksumuse suhtes;
ühenduse abi tuleb anda projektidele selle alusel, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli 129b eesmärkide ja muude asutamislepingu artiklis 129c nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele; tuleks arvesse võtta ka muid asjaolusid, nagu ergutav mõju riiklikele ja erafinantseeringutele, projektide otsesed ja kaudsed sotsiaal-majanduslikud mõjud, eelkõige tööhõive osas, ja keskkonnamõjud;
komisjon peab hoolikalt hindama projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust kulude ja tulude analüüsi ja muude asjakohaste kriteeriumide alusel, samuti nende rahalist tasuvust;
vastavalt asutamislepingu artikli 129c lõikele 1 antav ühenduse finantstoetus peab olema kooskõlas ühenduse poliitikaga eelkõige võrkude osas ning keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise suhtes; keskkonnakaitse sisaldab keskkonnamõju hindamist;
on vaja selgitada liikmesriikide ja komisjoni finantskontrolli alased õigused ja kohustused;
komisjon peab tagama kõikide üleeuroopalisi võrke mõjutavate ühenduse toimingute nõuetekohase kooskõlastamise, eelkõige üleeuroopaliste võrkude rahastamise kooskõlastamise struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanga kaudu toimuva rahastamisega;
tuleks ette näha sobivad hindamis-, järelevalve- ja kontrollimeetodid;
tuleks tagada rahastatavaid toiminguid käsitlev asjakohane teave, nende toimingute avalikustamine ja läbipaistvus;
käesolevasse määrusesse lisatakse selle rakendamiseks lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. märtsi 1995. aasta deklaratsiooni punkti 2 tähenduses, mõjutamata eelarvepädeva institutsiooni asutamislepinguga määratud volitusi;
enne aastate 1994–1995 finantsperspektiivi lõppu tuleks hinnata, kas ja mil määral käesolevas määruses sätestatud tegevus ühenduse vajadustele vastas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted ja reguleerimisala
Käesolev määrus määratleb tingimused ja korra, mille alusel antakse ühenduse abi asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud ühist huvi pakkuvatele projektidele üleeuroopaliste transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetika infrastruktuuri võrkude valdkonnas.
Artikkel 2
Abikõlblikkus
1. Ühenduse abi võib anda ainult ühist huvi pakkuvatele projektidele (edaspidi “projektid”), mis on kindlaks määratud asutamislepingu artikli 129c lõikes 1 nimetatud suunistes.
Abikõlblikud on ka eelmises lõigus nimetatud projektide osad, kui need on tehniliselt ja finantsiliselt iseseisvad.
▼M1 —————
Artikkel 4
Abi vormid
1. Ühenduse abi võib projektidele anda ühes või enamas järgmises vormis:
a) projektidega seotud uuringute kaasfinantseerimine, sealhulgas eel-, teostatavus- ja hindamisuuringud ja muud nende uuringutega seotud tehnilised toetusmeetmed. Ühenduse osalus ei või üldiselt ületada 50 % uuringu kogumaksumusest.
Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ühenduse osalus komisjoni algatusel ja asjaomase liikmesriigi nõusolekul olla suurem kui 50 % kogumaksumusest;
b) Euroopa Investeerimispangast või muudest riiklikest või erafinantsasutustest saadav laenude intressitoetus. Üldjuhul ei tohi intressitoetuse kestus ületada viit aastat;
c) Euroopa Investeerimisfondi või muude finantsasutuste laenutagatiste tasude osaline tasumine;
d) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel investeeringute otsetoetused;
e) riskikapitali osalus investeerimisfondides või samaväärsetes finantseerimisasutustes, mis esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele ja mis hõlmavad olulist erasektori investeeringut; selline riskikapitali osalus ei ületa 1 % artikli 18 kohastest eelarvelistest vahenditest. Artiklis 17 täpsustatud korras võib seda määra suurendada 2 protsendini alates aastast 2003 sõltuvalt selle vahendi toimimise ülevaatest, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Selle riskikapitali osaluse täpsem kord on sätestatud lisas.
Osaluse võib teha otse fondi või samaväärsesse finantseerimisasutusse või sama fondi haldurite hallatavasse ühisinvesteeringuvahendisse;
f) punktides a–e kirjeldatud ühenduse abi ühendatakse vajaduse korral omavahel, et võimalikult ökonoomselt kasutatavate eelarvevahendite mõju oleks maksimaalne.
2. Punktides a–e nimetatud ühenduse abi vorme kasutatakse valikuliselt, et oleks võimalik arvesse võtta asjaomaste eri tüüpi võrkude eriomadusi ja tagada, et abi ei põhjustaks asjaomase sektori ettevõtjate vahel konkurentsimoonutusi.
3. Transpordi infrastruktuuri projektide rahastamist artiklis 18 nimetatud ajavahemiku jooksul tuleks kasutada nii, et vähemalt 55 % antakse raudteeprojektidele (kaasa arvatud kombineeritud vedu) ja kuni 25 % maanteeprojektidele.
4. Komisjon toetab erafinantseerimisallikate kasutamist käesoleva määruse alusel rahastatavate projektide puhul, kui ühenduse rahastamisvahendi mitmekordistavat mõju saab suurendada avaliku sektori ja erasektori koostöös. Komisjon vaatab iga juhtumi eraldi läbi, võttes vajaduse korral arvesse võimalikku alternatiivi, mis rahastatakse täielikult riigi vahenditest. Iga projekti puhul on asutamislepingu kohaselt nõutav asjaomase liikmesriigi toetus.
Artikkel 5
Ühenduse abi andmise tingimused
1. Ühenduse abi antakse põhimõtteliselt ainult siis, kui projekti rakendamisel esineb finantsilisi takistusi.
2. Ühenduse abi ei või ületada projekti käivitamiseks vajalikuks peetud miinimumsummat.
3. Käesoleva määruse kohaselt antava ühenduse abi kogusumma ei tohi ületada 10 % investeeringute üldmaksumusest, olenemata valitud sekkumise vormist. Siiski võib ühenduse abi kogusumma moodustada erandkorras 20 % investeeringute üldmaksumusest järgmistel juhtudel:
a) satelliitsidel põhinevaid asukoha määramise ja navigatsioonisüsteeme puudutavad projektid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta artiklis 17; ( 5 )
b) esmatähtsad energiavõrguprojektid;
c) ühist üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide osad eeldusel, et projektid käivitatakse enne 2010. aastat, mis on määratletud otsuse nr 1692/96/EÜ III lisas eesmärgiga kõrvaldada kitsaskohad ja/või täita puuduvad lõigud, kui sellised lõigud on piiriülesed või loodustõkete ülesed, ning aitavad kaasa siseturu lõimimisele laienenud ühenduses, edendavad ohutust, tagavad riiklike võrkude koostalitlusvõime ja/või aitavad oluliselt kaasa tasakaalustamatuse vähendamisele transpordiliikide vahel kõige keskkonnahoidlikumate liikide kasuks. Nimetatud määrad diferentseeritakse vastavalt teiste riikide, eriti naaberliikmesriikide tulude järgi.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta otsuse nr 1336/97/EÜ üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta* ( 6 ) I lisas määratletud ühist huvi pakkuvate projektide puhul võib ühenduse poolt käesoleva määruse alusel antava abi kogusumma ulatuda 30 %ni investeeringute üldmaksumusest.
4. Käesoleva määrusega ettenähtud rahalisi vahendeid ei tohi põhimõtteliselt eraldada projektidele või projektijärkudele, mis saavad toetusi muudest ühenduse rahastamisallikatest.
5. Lõikes 3 nimetatud projektide korral on käesoleva määruse piires õiguslik kohustus mitmeaastane ning eelarvelised kulukohustused täidetakse aastamaksetena.
Artikkel 5a
Ühenduse mitmeaastane näidisprogramm
1. Piiramata artikli 6 kohaldamist ja selleks et tõhustada ühenduse tegevust, võib komisjon artiklis 17 sätestatud korras koostada sektorite kaupa mitmeaastase näidisprogrammi (edaspidi “programm”) asutamislepingu artiklis 155 nimetatud suuniste alusel. Programm põhineb vastavalt artiklile 8 esitatud rahalise abi taotlustel ja selles tuleb arvesse võtta liikmesriikide antud teavet, eelkõige artiklis 9 loetletud andmeid.
2. Programm koosneb eranditult ühist huvi pakkuvatest projektidest ja/või ühist huvi pakkuvate projektide rühmadest, mis on eelnevalt kindlaks määratud asutamislepingu artikli 155 lõikes 1 nimetatud suuniste raames; konkreetsed valdkonnad vajavad pikaajalist märkimisväärset rahastamist.
3. Igale lõikes 2 nimetatud projektile või projektide rühmale määrab programm rahalise abi andmise soovitusliku summa eelarvepädevate institutsioonide iga-aastaste otsuste kohaselt. Mitmeaastasteks näidisprogrammideks ei kasutata üle 75 % artikli 18 kohastest eelarvelistest vahenditest.
4. Programm on võrdlusaluseks iga-aastaste otsuste tegemisel, millega määratakse ühenduse abi projektidele iga-aastaste eelarveassigneeringute piires. Komisjon teatab korrapäraselt artiklis 17 nimetatud komiteele programmide edenemisest ja kõigist otsustest, mis komisjon võtab programmidele ühenduse abi jagamise kohta. Komisjoni esialgse eelarveprojekti tõendavate dokumentide hulgas on aruanne iga mitmeaastase näidisprogrammi rakendamise edenemise kohta vastavalt finantsmäärusele.
Programmi kohta tuleb teha vahekokkuvõte, arvestades vähemalt projekti(de) või projektirühma(de) tõhusat edenemist, ja seda vajaduse korral muuta artiklis 17 ettenähtud korras.
Programmis märgitakse ära ka teised kõnealuste projektide rahastamise allikad, eriti muud ühenduse vahendid ja Euroopa Investeerimispank.
5. Juhul kui projekti(de) või projektirühma(de) rakendamises tehakse olulisi muudatusi, teatab asjaomane liikmesriik sellest viivitamata komisjonile.
Nende muudatuste tõttu vajalikuks osutuda võivate muudatuste üle programmiga projekti(de)le või projektirühma(de)le kehtestatud soovituslikes kogusummades otsustatakse artiklis 17 ettenähtud korras.
Artikkel 6
Projekti valikukriteeriumid
1. Projekte toetatakse vastavalt sellele, mil määral nad aitavad kaasa asutamislepingu artikli 129b eesmärkide ja asutamislepingu artiklis 129c lõikes 1 nimetatud suuniste eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele.
1a. Käesoleva määruse rakendamisel tagab komisjon oma ühenduse abi andmise otsuste vastavuse prioriteetidele, mis on sätestatud eri sektorite kohta asutamislepingu artikli 155 lõike 1 kohaselt kehtestatud suunistes. See hõlmab vastavust kõigile nõuetele, mille need suunised võivad sätestada kogu ühenduse abi osatähtsuse kohta.
2. Ühenduse abi eraldatakse projektidele, mis eeldatavalt on majanduslikult elujõulisused, aga mille rahalist tasuvust peetakse taotluse esitamise ajal ebapiisavaks.
3. Ühenduse abi andmise otsuses tuleks arvestada ka:
— projekti küpsust,
— ühenduse sekkumise ergutavat mõju riiklikele ja erafinantseeringutele,
— finantsraamistiku usaldatavust,
— otseseid ja kaudseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, eelkõige tööhõive osas,
— keskkonnamõjusid.
4. Eelkõige piiriüleste projektide puhul võetakse arvesse ka projekti eri osade ajakava kooskõlastamist.
Artikkel 7
Vastavus
Käesoleva määruse kohaselt finantseeritavad projektid peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ja ühenduse poliitikaga, eelkõige keskkonnakaitse, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimise osas.
Artikkel 8
Finantsabi taotluste esitamine
Finantsabi taotlusi esitavad komisjonile asjaomased liikmesriigid või liikmesriigi/liikmesriikide nõusolekul otseselt asjaga seotud avalikud või eraettevõtjad või asutused. Komisjon teeb kindlaks asjaomaste liikmesriikide nõusoleku.
Artikkel 9
Taotluste hindamiseks ja identifitseerimiseks vajalikud andmed
1. Kõik finantsabi taotlused peavad sisaldama kogu teavet, mida on vaja projekti uurimiseks vastavalt artiklitele 5, 6 ja 7, eelkõige:
a) kui taotlus käsitleb projekti:
— projekti elluviimise eest vastutav asutus,
— kõnealuse projekti kirjeldus ja ühenduse kavandatava abi vorm,
— projekti kulude-tulude analüüsi tulemused, sealhulgas eeldatava majandusliku elujõulisuse ja rahalise tasuvuse analüüsi tulemused,
— projekti suunistejärgne asend transpordivõrgu telgjoonte ja sõlmpunktide suhtes,
— vastavus regionaalplaneeringule,
— keskkonnamõju kokkuvõtlik kirjeldus vastavalt nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivile 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõjude hindamise kohta) ( 7 ) toimunud hindamiste alusel,
— kinnitus, et on uuritud muid riikliku ja erafinantseerimise võimalusi, sealhulgas Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Investeerimispangast,
— eurodes või omavääringus esitatud rahastamiskava, kus on loetletud kõik finantsplaani osad, sealhulgas ühenduselt taotletud finantsabi mitmesugustes artiklis 4 nimetatud vormides ning kohalikelt, piirkondlikelt või riiklikelt valitsusasutustelt, samuti eraviisilistest allikatest taotletud ning juba saadud abi;
b) uuringutega seotud taotluse korral uuringute siht ja eesmärk ning kavandatud meetodid ja võtted;
c) tööde esialgne ajakava;
d) meetmete kirjeldus, mida asjaomased liikmesriigid kasutavad taotletud rahaliste vahendite kasutamise kontrollimiseks.
2. Taotlejad esitavad komisjonile kogu nõutava asjakohase lisateabe, nagu parameetrid, suunised ja oletused, millel põhineb kulude ja tulude analüüs.
3. Komisjon võib taotluste hindamiseks paluda erialast nõu, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga arvamust.
Artikkel 10
Finantsabi andmine
Komisjon otsustab asutamislepingu artikli 274 kohaselt anda käesoleva määruse alusel finantsabi hinnangu põhjal, mille ta annab taotlusele vastavalt valikukriteeriumidele. Artikli 5a kohaselt koostatud asjakohases mitmeaastases näidisprogrammis esitatud projektide puhul teeb komisjon iga aasta otsuse anda abi selles programmis ettenähtud soovituslike summade piires. Muude projektide puhul võetakse meetmed artiklis 17 sätestatud korras. Komisjon teatab oma otsuse vahetult abisaajatele ja liikmesriikidele.
Artikkel 11
Finantssätted
1. Ühenduse abi võib katta üksnes projektiga seotud kulusid, mida abisaajad või projekti elluviimise eest vastutavad kolmandad isikud kannavad.
2. Kulutusi, mis on tehtud enne kuupäeva, mil komisjon sai finantsabi taotluse, ei kaeta.
3. Artikli 10 alusel tehtud komisjoni finantsabi andmise otsused on siduvad kui kohustused eelarves määratud kulutuste tegemiseks.
4. Üldjuhul tehakse maksed ettemaksetena, vahemaksetena ja lõppmaksena. Ettemakse, mis tavaliselt ei ületa 50 % esimesest iga-aastasest osarahast, makstakse siis, kui abitaotlus on rahuldatud. Vahemaksed tehakse maksetaotluste alusel, võttes arvesse projekti rakendamisel või uuringute tegemisel saavutatud edu ja vajaduse korral arvestades rahastamiskavasid, mis on rangelt ja läbipaistvuse põhimõtet järgides läbi vaadatud.
5. Maksete puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et infrastruktuuri projekte viiakse ellu mitme aasta jooksul ning seetõttu tuleb ette näha ka mitmeaastane finantseerimine.
6. Komisjon teeb lõppmakse pärast seda, kui on heaks kiitnud abisaaja esitatud projekti või uuringu lõpparuande, kus on loetletud kõik tegelikud kulutused.
7. Komisjon kehtestab artiklis 17 ettenähtud korras raamistiku intressitoetuste, laenutagatistoetuste ning riskikapitali osaluse maksmise korrale, ajakavale ja määrale investeerimisfondide või samaväärsete finantseerimisasutuste jaoks, kes esmajoones pakuvad riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele.
Artikkel 12
Finantskontroll
1. Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide edukas lõpuleviimine, võtavad liikmesriigid ja komisjon oma pädevusalas vajalikud meetmed, et:
— kontrollida korrapäraselt, et ühenduse rahastatud projektid ja uuringud on korrektselt teostatud,
— vältida eeskirjade eiramist ja võtta meetmeid selle vastu,
— vastavalt komisjoni vastuvõetud eeskirjadele tagasi maksta summasid, mis on kaotatud eeskirjade eiramise tõttu, sealhulgas viiviseid hilinenud tagasimaksetelt. Kui liikmesriik/liikmesriigid ja/või korraldav ametiasutus ei tõenda, et nad ei ole eeskirjade eiramise eest vastutavad, vastutab liikmesriik alusetult makstud summade tagasimaksmise eest.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile võetud meetmetest ja edastavad komisjonile projektide ja uuringute tõhusa rakendamise tagamiseks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjelduse.
3. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kõik projektide kontrollimisega seotud asjakohased siseriiklikud aruanded.
4. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt siseriiklikele õigus- ja haldusnormidele võetud kontrollimeetmete kohaldamist, ning ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 188a kohaldamist või asutamislepingu artikli 209 punkti c alusel võetud kontrollimeetmete kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha käesoleva määruse kohaselt rahastatud projektide suhtes kohapealset kontrolli, sealhulgas pistelist kontrolli, ja läbi vaadata kontrollisüsteemi ja meetmed, mille on kehtestanud riigiasutused, kes teatavad komisjonile selleks võetud meetmetest.
5. Enne kohapealset kontrollimist teatab komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Komisjoni kohapealne etteteatamata kontrollimine korraldatakse vastavalt kokkulepetele, mis on saavutatud vastavalt finantsmääruse sätetele. Asjaomase liikmesriigi ametnikud või teenistujad võivad niisugustest kontrollimisest osa võtta.
Komisjon võib asjaomaselt liikmesriigilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida maksetaotluste nõuetekohasust. Komisjoni ametnikud või teenistujad võivad kontrollimisest osa võtta ja peavad seda tegema, kui asjaomane liikmesriik seda nõuab.
Komisjon tagab, et kõik kontrollimised tehakse kooskõlastatult, selleks et vältida samal ajavahemikul samasisulisi korduvkontrolle. Asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad viivitamata asjakohast teavet kontrollimise tulemuste kohta.
6. Kui ühenduse abi antakse otseselt kaasatud avalikele või eraettevõtjatele või asutustele, rakendab komisjon kontrollimeetmeid koostöös liikmesriikidega asjakohasel viisil.
7. Vastutavad organid või ametiasutused ja otseselt kaasatud avalikud või eraettevõtjad või asutused hoiavad komisjoni jaoks alles kõik projekti kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast vastava projekti raames tehtud viimast väljamakset.
Artikkel 13
Abi vähendamine, peatamine ja tühistamine
1. Kui toimingu elluviimine ei õigusta osa või kogu eraldatud finantsabi, vaatab komisjon juhtumi läbi, nõudes eelkõige seda, et liikmesriik või liikmesriigi poolt toimingu elluviimiseks määratud ametiasutused või asutused esitaksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.
2. Pärast lõikes 1 nimetatud uurimist võib komisjon asjakohasele toimingu jaoks antavat abi vähendada, selle peatada või tühistada, kui uurimise käigus tuleb ilmsiks eeskirjade eiramine või abi andmise otsusega ettenähtud tingimuse täitmata jätmine, või mis tahes oluline muudatus, mis avaldab mõju projekti olemusele või rakendamisele ja mille kohta ei taotletud komisjoni heakskiitu.
Põhjendamatult makstud liigsed summad tuleb tagasi maksta.
2a. Komisjon tühistab abi projektidele, mida ei ole alustatud kahe aasta jooksul pärast abi andmise otsuses märgitud alguse kuupäeva, välja arvatud komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud juhud.
3. Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi.
4. Kui 10 aasta jooksul pärast rahalise abi andmist ei ole kõnealust tegevust lõpule viidud, võib komisjon nõuda väljamakstud abi tagastamist, tuginedes proportsionaalsuse põhimõttele ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid.
Artikkel 14
Kooskõlastamine
Komisjon tagab vastavalt käesolevale määrusele ettevõetud projektide ja artikli 5a punktis 1 nimetatud programmide ning ühenduse eelarve, Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Investeerimisfondi ja teiste rahastamisvahendite toetusel ettevõetud projektide vahelise kooskõla ja vastavuse.
Artikkel 15
Eelhindamine, järelevalve ja järelhindamine
1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse alusel elluviidavate projektide tõhusa järelevalve ja hindamise. Projekte võib kohandada vastavalt järelevalve ja hindamise tulemustele.
2. Selleks et tagada ühenduse abi tõhusus, jälgivad komisjon ja asjaomased liikmesriigid vajaduse korral koostöös EIPga või muude sobivate asutustega süstemaatiliselt projektide edukust.
3. Abitaotluse laekumisel ja enne selle rahuldamist teeb komisjon eelhindamise, et hinnata projekti vastavust artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele. Vajaduse korral kutsub komisjon hindamises osalema Euroopa Investeerimispanga või muud asjakohased asutused.
4. Komisjon ja liikmesriigid annavad hinnangu projektide elluviimise viisi ning mõju kohta, et hinnata, kas esialgseid eesmärke on võimalik saavutada või kas esialgsed eesmärgid on saavutatud. Hindamine hõlmab muu hulgas projektide keskkonnamõju, võttes arvesse kehtivaid ühenduse õigusakte. Komisjon võib pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigiga samuti nõuda, et abisaaja esitaks konkreetse hinnangu käesoleva määruse alusel toetatavatele projektidele või projektide rühmadele või annaks talle selliste projektide hindamiseks vajalikku teavet ja abi.
5. Järelevalvet tehakse vajaduse korral materiaalsete ja finantsnäitajate alusel. Näitajad on seotud projektide ja nende eesmärkide eripäraga. Need esitatakse viisil, mis näitaks:
— projekti järku, milleni on algselt ettenähtud plaani või tegevuseesmärke silmas pidades jõutud,
— juhtimisel saavutatud edu ja kõiki sellega seotud probleeme.
6. Komisjon võtab individuaalseid abitaotlusi läbi vaadates arvesse käesoleva artikliga kooskõlas korraldatud eel- ja järelhindamiste tulemusi.
7. Lõigetega 4 ja 5 ettenähtud hindamise ja järelevalve kord kehtestatakse projektide heakskiitmise otsustes ja/või finantsabi käsitlevates lepingutingimustes.
Artikkel 16
Teave ja selle avalikustamine
1. Komisjon esitab aastaaruande käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele nende kinnituse saamiseks. See aruanne sisaldab määruse eri reguleerimisalades ühenduse abiga saavutatud tulemuste hinnangu esialgseid eesmärke silmas pidades, samuti peatüki jooksvate mitmeaastaste programmide olemuse ja rakendamise kohta, eelkõige võetakse arvesse artiklis 5a ettenähtud ülevaatuseid.
2. Abisaajad tagavad käesoleva määruse alusel antava abi asjakohase avalikustamise, et teavitada üldsust ühenduse osast projektide elluviimisel. Nad arutavad komisjoniga, kuidas avalikustamist korraldada.
Artikkel 17
Komiteemenetlus
1. Komisjon vastutab käesoleva määruse rakendamise eest.
2. Komisjoni abistab komitee. Euroopa Investeerimispank nimetab komiteesse oma hääleõiguseta esindaja.
3. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamismenetlust kehtestava nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ ( 8 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
4. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 18
Rahastamine
Käesoleva määruse rakendamise finantsraamistik ajavahemikus 2000–2006 on 4874,88 miljonit eurot.
Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.
Raha eraldamine on seotud rakendamise kvalitatiivse ja kvantitatiivse tasemega.
Artikkel 19
Ülevaatamisklausel
Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üksikasjaliku aruande saadud kogemustest käesolevas määruses ettenähtud mehhanismidega, eelkõige artiklis 4 ettenähtud mehhanismide ja sätetega ühenduse abi andmiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu uurivad asutamislepingu artikli 156 esimeses lõigus sätestatud korras, kas ja millistel tingimustel jätkata käesoleva määruse kohaselt võetud meetmeid pärast artiklis 18 nimetatud ajavahemiku lõppu.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Artikli 4 lõike 1 punktis e nimetatud rakendusviisid
1. Tingimused ühenduse osalemiseks riskikapitalis
Finantsabi taotlused vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile e sisaldavad järgmist teavet, mida artiklis 17 nimetatud komitee peab vajalikuks abi andmise otsuse alusena:
— teabekiri, mis sisaldab fondi kohustuslike dokumentide põhisätteid, kaasa arvatud tema õiguslik ja haldusstruktuur,
— fondi üksikasjalikud investeerimissuunised, kaasa arvatud andmed sihtprojektide kohta,
— teave erainvesteerijate osaluse kohta,
— teave geograafilise ulatuse kohta,
— teave fondi rahandusliku elujõulisuse kohta,
— teave investorite õiguste kohta kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui fond ei järgi neile antud kohustusi,
— teave fondi väljaastumise kohta ja fondi lõpetamise kord,
— esindusõigus investorite komiteedes.
Enne abi andmise otsust peab vahendav investeerimisfond või muu asjakohane finantsasutus kohustuma investeerima ühenduse osast vähemalt kaks ja pool korda suurema summa projektidesse, mis on varem kindlaks määratud ühist huvi pakkuvate projektidena vastavalt asutamislepingu artikli 155 lõike 1 esimese lõigu esimesele taandele.
Riskikapitali osaluse vormis antavat ühenduse abi investeerimisfondidele või asjakohastele finantsasutustele antakse üldiselt ainult juhul, kui ühenduse osa on riski osas samaväärne teiste fondi investorite omaga.
Abi saavad investeerimisfondid või asjakohased finantsasutused peavad järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.
2. Sekkumise piirid ja investeeringute piirmäärad
Käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile e vastavad osalused ei ületa 1 % artiklis 18 nimetatud ajavahemikuks määratud kogusummast. Seda piirmäära võib tõsta vastavalt nimetatud artikli 4 lõike 1 punktile e.
Ühenduse abi vastavalt nimetatud artikli 4 lõike 1 punktile e ei või ületada 20 % investeerimisfondi või asjakohase finantsasutuse kogukapitalist.
3. Ühenduse osaluse haldamine
Ühenduse osaluse haldamise tagab Euroopa Investeerimisfond (EIF). Üksikasjalikud tingimused ühenduse abi rakendamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktile e, kaasa arvatud selle jälgimiseks ja kontrolliks, sätestatakse koostöölepingus komisjoni ja EIF vahel, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.
4. Muud sätted
Käesolevas määruses täpsustatud sätteid eelhindamise, järelevalve ja hindamise kohta kohaldatakse täielikult määruse artikli 4 lõike 1 punkti e suhtes, kaasa arvatud sätted ühenduse abi tingimuste, finantskontrolli ning abi vähendamise, peatamise ja tühistamise kohta. Muu hulgas tagatakse see vastavate sätetega komisjoni ja EIF vahelises koostöölepingus ja sobivate kokkulepetega investeerimisfondide või asjakohaste finantsasutustega, mis näevad ette vajalikud kontrollimised individuaalsete ühist huvi pakkuvate projektide puhul. Võetakse vastu asjakohased korraldused, mis võimaldavad Euroopa Kontrollikojal oma ülesannet täita, eelkõige tõestada tehtud maksete korrapärasust.
Artikli 4 lõike 1 punkti e kohaseid makseid reguleerib artikli 11 lõige 7, piiramata artikli 11 lõike 6 kohaldamist. Pärast investeerimisperioodi lõppu või võimaluse korral varem tagastatakse ühenduse eelarvesse kõik investeeritud kapitali tulu või kasumi jaotamisest, samuti kapitali kasvutulude ning kõigi muude investoritele makstavate osade saldod.
Kõik otsused pakkuda riskikapitali osalust vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile e esitatakse artiklis 17 nimetatud komiteele.
Komisjon teatab nimetatud komiteele korrapäraselt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punkti e kohasest riskikapitali osaluste rakendamisest.
Enne 2006. aasta lõppu esitab komisjon käesoleva määruse artikli 15 raames hinnangu artikli 4 lõike 1 punkti e kohaselt tehtule, eriti selle kasutamisele, selle mõjule toetatavate üleeuroopaliste võrguprojektide rakendamiseks ja erainvestorite osalemiseks rahastatud projektides.
( 1 ) EÜT C 89, 26.3.1994, lk 8.
( 2 ) EÜT C 195, 18.7.1994, lk 74.
( 3 ) EÜT C 217, 6.8.1994, lk 36.
( 4 ) Euroopa Parlamendi 30. novembri 1994. aasta arvamus (EÜT C 363, 19.12.1994, lk 23), nõukogu 31. märtsi 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 130, 29.5.1995, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 12. juuli 1995. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).
( 5 ) EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 1346/2001/EÜ (EÜT L 185, 6.7.2001, lk 1).
( 6 ) EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12. Otsust on muudetud otsusega nr 1376/2002/EÜ (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 1).
( 7 ) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.
( 8 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.