►B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

25. juuli 1978,

põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(78/764/EMÜ)

(EÜT L 255, 18.9.1978, p.1)

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU DIREKTIIV, 82/890/EMÜ 17. detsember 1982,

  L 378

45

31.12.1982

►M2

KOMISJONI DIREKTIIV, 83/190/EMÜ 28. märts 1983,

  L 109

13

26.4.1983

►M3

NÕUKOGU DIREKTIIV, 87/354/EMÜ 25. juuni 1987,

  L 192

43

11.7.1987

►M4

KOMISJONI DIREKTIIV, 88/465/EMÜ 30. juuni 1988,

  L 228

31

17.8.1988

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/54/EÜ, 23. september 1997,

  L 277

24

10.10.1997

►M6

KOMISJONI DIREKTIIV 1999/57/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. juuni 1999,

  L 148

35

15.6.1999

►M7

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/96/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

81

20.12.2006

►M8

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/15/EL, 13. mai 2013,

  L 158

172

10.6.2013

 A1

Kreeka ühinemisakt

  L 291

17

19.11.1979

►A2

Hispaania ja Portugali ühinemisakt

  L 302

23

15.11.1985

►A3

Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakt

  C 241

21

29.8.1994

►A4

Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

  L 236

33

23.9.2003

►C1

Parandus, EÜT L 112, 24.4.2008, lk 32  (1983/190)

awS

=

istme kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtus, mõõdetuna stendikatsel või sõidukatsel standardkatserajal;

awB

=

kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtus, mõõdetuna istme kinnituspunktis stendikatsel;

=

kaalutud vibratsioonikiirenduse kontroll-efektiivväärtus, mõõdetuna istme kinnituspunktis.

=

istme kaalutud vibratsioonikiirenduse korrigeeritud efektiivväärtus, mõõdetuna stendikatsel;

=

kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtus, mõõdetuna istme kinnituspunktis sõidukatsel standardkatserajal.

16.1.

Nende traktorite omadused on järgmised:

16.2.

A-kategooria traktorid jaotatakse kolme klassi:

►M2  18.1. ◄

mõõtmed;

►M2  18.2. ◄

seljatoe asend ja kalle;

►M2  18.3. ◄

istepinna kalle;

►M2  18.4. ◄

istme piki- ja vertikaalsuunaline reguleerimine.

1.1.

Juhiiste peab olema konstrueeritud nii, et see tagaks juhile mugava asendi traktori juhtimisel ja manööverdamisel ning parima võimaliku kaitse tervise ja turvalisusega seotud riskide eest.

1.2.

Iste peab olema ilma tööriistu kasutamata reguleeritav pikisuunas ja kõrguses.

1.3.

Iste peab olema konstrueeritud nii, et see summutaks tõukeid ja vibratsiooni. Seetõttu peab iste olema hästi vedrustatud, sellel peavad olema head vibratsiooni summutavad omadused ning see peab pakkuma piisavat kaitset tagant ja külgedelt.

Külgsuunaline kaitse on piisav, kui iste on konstrueeritud selliselt, et see takistab juhi keha libisemist külgsuunas.

1.4.

Istepind, seljatugi, külgkaitsed ning eemaldatavad, kokkupandavad või fikseeritud käetoed, kui need on olemas, peavad olema polsterdatud.

1.5.

Istme võrdluspunkt S tuleb määrata II lisa 1. liites määratletud viisil.

1.6.

Kui pole sätestatud teisiti, peavad mõõtmed ja tolerantsid vastama järgmistele nõuetele:

1.7.

Iste peab läbima järgmised katsetused, mis tuleb teha ühele ja samale istmele järgmises järjekorras:

▼M2

▼M2

▼B

1.8.

Kui iste on valmistatud selliselt, et see võib pöörduda ümber vertikaaltelje, tuleb vastavad katsetused teha edasisõidu suunas pööratud ja traktori keskpikiteljega paralleelsesse asendisse lukustatud istmega.

1.9.

Istmel, millega tehakse eespool nimetatud katsetused, peavad olema samad konstruktsioonilised ja paigaldusomadused kui seeriatootmises olevatel istmetel.

1.10.

Enne katsetuste sooritamist peab iste olema läbinud sissetöötamisperioodi tootja juures.

1.11.

Katsearuande, mis tõendab, et iste on läbinud kõik ettenähtud katsetused ilma kahjustusteta, ja mis sisaldab üksikasjalikke andmeid istme vibratsiooniomaduste kohta, peab koostama katselabor.

1.12.

Istmed, mida on katsetatud I klassi traktoritel, sobivad paigaldamiseks ainult I klassi traktoritele, samas aga istmed, mida on katsetatud II klassi traktoritel sobivad paigaldamiseks nii I klassi kui ka II klassi traktoritele ►M4  ja III klassi traktoritel testitud istmed sobivad II ja III klassi traktoritele ◄ .

2.1.1.

Istepinna sügavus, mõõdetuna paralleelselt istme keskpikitasandiga sellest 150 mm kaugusel, peab olema 400 ± 50 mm (vt joonist allpool).

2.1.2.

Istepinna laius, mis mõõdetakse istme keskpikitasandiga risti, 150 mm võrra istme võrdluspunktist S eespool ja sellest mitte kõrgemal kui 80 mm, peab olema vähemalt 450 mm (vt joonist allpool).

2.1.3.

Kuni 1 150 mm tagarööpmega traktoritel kasutamiseks mõeldud istmetel võib istepinna sügavust ja laiust vähendada juhul, kui traktori konstruktsioon ei võimalda täita punktide 2.1.1 ja 2.1.2 nõudeid, kuid sügavus ei tohi seejuures jääda alla 300 mm ja laius alla 400 mm.

2.2.1.

Istme seljatoe ülaserv peab olema vähemalt 260 mm istme võrdluspunktist S kõrgemal (vt joonist allpool).

2.2.2.

Seljatoe kalle peab olema 10 ± 5° (vt joonist allpool).

2.3.1.

Koormatud istmepadja pinna tahasuunaline kalle (vt nurka α allpool toodud joonisel) peab olema horisontaaltasapinnast 3°–12°, mõõdetuna koormamisseadmega 1. liite kohaselt.

2.4.1.

Iste peab olema pikisuunas reguleeritav vähemalt järgmises ulatuses:

2.4.2.

Iste peab olema vertikaalsuunas reguleeritav vähemalt järgmises ulatuses:

2.5.1.1.

Vedrustussüsteemi omadused määratakse staatilisel katsel. Juhi massi järgi reguleerimise ulatus arvutatakse vedrustuse omaduste põhjal. Neid arvutusi ei ole vaja teha istmete korral, mida ei ole võimalik käsitsi juhi massi järgi reguleerida.

2.5.1.2.

Iste on paigaldatud katsestendile või traktorile ja seda koormatakse kas vahetult või spetsiaalse seadme abil; see koormus ei tohi erineda nimikoormusest rohkem kui 5 N võrra. ►M2  Vedrustuse käigu mõõteviga ei tohi ületada ± 1 mm. ◄ Koormust tuleb rakendada 1. liite punktis 3 sätestatud menetluse kohaselt.

2.5.1.3.

Vedrustussüsteemi deformatsiooni iseloomustav tunnuskõver tuleb koormamisel nullkoormusest maksimumkoormuseni ja tagasi täies ulatuses välja joonistada. Koormuse muutmise vahemikud, mille järel tuleb vedrustuse käiku mõõta, ei tohi olla suuremad kui 100 N; vedrustuse käigu graafikule tuleb märkida vähemalt kaheksa mõõtepunkti koormuse ligikaudselt võrdsete muutuste järel. Maksimumkoormuseks loetakse kas koormus, kus edasist vedrustuse käiku pole enam võimalik mõõta, või koormus 1 500 N. Peale igakordset koormuse lisamist või vähendamist tuleb mõõta vedrustuse käik 200 mm võrra istme võrdluspunktist S eespool istepinna keskpikitasandil. Peale koormuse lisamist või vähendamist tuleb lasta istmel saavutada stabiilne asend.

2.5.1.4.

Kui iste on varustatud juhi massi järgi reguleerimise skaalaga, joonistatakse vedrustussüsteemi deformatsiooni tunnuskõverad reguleeringute korral, mis vastavad juhi massidele 50 ja 120 kg. Ilma massi järgi reguleerimise skaalata, kuid reguleerimisastmetega istmete korral tehakse mõõtmised madalaimale ja kõrgeimale massile vastavate astmete juures. Istmete korral, millel puuduvad nii massi järgi reguleerimise skaala kui ka reguleerimisastmed, tuleb reguleeringud valida nii, et:

▼M2 —————

▼B

2.5.1.5.

Vedrustussüsteemi keskasend on asend, mille iste saavutab, kui see on alla vajutatud poole käigupikkuse ulatuses.

2.5.1.6.

Kuivõrd vedrustussüsteemi tunnuskõverateks on tavaliselt hüstereesisilmused, tuleb koormuse kindlaksmääramiseks vedrustussüsteemi keskasendis joonestada graafikule silmust läbiv keskteljejoon (vt I lisa punkt 8 ja 2. liite punktid A ja B).

2.5.1.7.

Reguleerimisulatuse piiride määramiseks funktsioonina juhi massist tuleb punkti 2.5.1.6 kohaselt leitud vertikaaljõudude väärtused punktides A ja B (vt käesoleva lisa 2. liide) korrutada teisendusteguriga 0,13 kg/N.

2.5.2.1.

Iste peab olema seatud massi järgi reguleerimise ülemisele piirile ja kinnitatud katsestendile või traktorile nii, et istme alusplaat toetub jäigale plaadile (katsestendil), mis ei ole istme alusplaadist väiksem.

2.5.2.2.

Istepinnale või istmepadjale rakendatakse katsekoormus 1 000 N. Koormust tuleb rakendada istme võrdluspunktist S 200 mm võrra eespool vaheldumisi istme sümmeetriatasapinnast 150 mm võrra kummalegi poole.

2.5.2.3.

Koormuse rakendamise ajal mõõdetakse istepinna külgsuunalise kalde muutumist horisontaal- ja vertikaalsuunaliste reguleeringute äärmiste seadeväärtuste korral. Jääkdeformatsiooni koormuse rakenduspunkti ümbruses ei võeta arvesse.

2.5.3.1.1.

Katsestend peab simuleerima vertikaalsuunalist vibratsiooni juhiistme kinnituspunktis. Vibratsiooni tekitatakse elektrohüdraulilise seadme abil. Kasutatakse seadeväärtusi, milleks on kas II lisa ►M4  4., 5a. ja 5b. ◄ liites vastava traktoriklassi jaoks loetletud väärtused või kahekordselt integreeritud kiirendussignaale, mis on salvestatud istme kinnituspunktis, kui B-kategooria traktor liigub kiirusega 12 ± 0,5 km/h standardkatserajal, mis on määratletud punktis 2.5.3.2.1. Vibratsiooni tekitamiseks tuleb katkestuseta kaks korda järjest genereerida seadeväärtussignaale.

Üleminek standardkatserajal salvestatud kiirendussignaalide genereerimise esimese seeria lõpust teise seeria algusesse peab olema sujuv ja tõugeteta. Seadeväärtussignaalide või kiirendussignaalide esmakordsel genereerimisel mõõtmisi ei tehta. Võib kasutada ka rohkem väärtusi kui II lisa ►M4  4., 5a. ja 5b. ◄ liites nimetatud 700 seadeväärtust, kui need uued väärtused arvutatakse näiteks kuupsplainfunktsiooni abil esialgse 700 väärtuse põhjal.

2.5.3.1.2.

Peale katsetatava istme kinnitusseadise peavad platvormile olema kinnitatud ka rool ja jalatugi. Nende paigutus peab vastama 6. liite nõuetele.

2.5.3.1.3.

Katsestendil peab olema kõrge painde- ja väändejäikus ning selle laagrite ja juhikute lõtk ei tohi olla suurem kui tehniliselt vajalik. Kui platvorm toetub vibratsioonisignaali generaatorile, peab mõõde R olema vähemalt 2 000 mm (vt 6. liide). Vibratsioonisuhte väärtus sagedustel 0,5–5,0 Hz peab jääma vahemikku 1,00 ± 0,05, mõõdetuna intervalliga mitte üle 0,5 Hz. Samas sagedusvahemikus ei tohi faasinihe varieeruda rohkem kui 20°.

2.5.3.2.1.

Katserada koosneb kahest paralleelsest ribast, mille vahekaugus vastab traktori rööpmele. Mõlemad ribad peavad olema valmistatud jäigast materjalist nagu puit või betoon ja koosnema kas põhikarkassile asetatud plokkidest või ühtsest tasasest pinnast. Raja kummagi riba pind on määratud kõrgusordinaatidega baastasandi suhtes; need ordinaadid on esitatud 3. liite tabelis. Katseraja kõrgusordinaadid on antud 16 cm vahekaugusega punktides piki mõlemat riba.

Katserada peab olema kinnitatud kindlalt aluspinnale ja ribade vahekaugus võib kogu rajapikkusel kõikuda vaid väikeses ulatuses; traktori rattad peavad olema alalises kontaktis rajapinnaga. Kui katseraja ribad koosnevad plokkidest, peab nende paksus olema 6 kuni 8 cm ja nende keskmete vahekaugus 16 cm. Standardkatseraja pikkus peab olema 100 m.

Mõõtmisi tuleb alustada niipea, kui traktori tagatelje kese on kohakuti katseraja punktiga D = 0, ja mõõtmised tuleb lõpetada, kui traktori esitelje kese on kohakuti katseraja punktiga D = 100 (vt tabel käesoleva lisa 3. liites).

2.5.3.2.2.

Mõõtmised tuleb teha kiirusel 12,0 ± 0,5 km/h.

Ettenähtud kiirust tuleb hoida ilma pidureid kasutamata. Vibratsiooni mõõdetakse nii kerge kui ka raske juhi korral istmel ja punktis, kus iste on traktorile kinnitatud.

Kiirus 12 km/h peab olema saavutatud peale kiirendusraja läbimist. Kiirendusrada peab olema tasane ja see peab olema ühendatud katserajaga samas tasapinnas.

2.5.3.2.3.

Iste peab olema reguleeritud vastavalt juhi massile tootja juhiste kohaselt.

2.5.3.2.4.

Traktor peab olema varustatud kaitseraami ja/või -kabiiniga, välja arvatud juhul, kui on tegemist traktoritüübiga, millel see pole vajalik. Traktoril ei tohi olla lisaseadmed. Samuti ei tohi traktori ratastel ega raamil olla lisaraskusi ega vedelikku rehvides.

2.5..3.2.5.

Katsel tuleb kasutada tootja juhendis määratud standardmõõtmete ja -kihiindeksiga rehve. Turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 65 % uue turvisemustri sügavusest.

2.5.3.2.6.

Rehvide külgedel ei tohi olla kahjustusi. Rehvirõhk peab vastama rehvi tootja soovitatud baasrõhkude aritmeetilisele keskmisele. Rööbe peab vastama traktorimudeli, millele katsetatav iste on kinnitatud, tavalistes töötingimustes kasutatavale rööpmele.

2.5.3.2.7.

Mõõtmised istme kinnituspunktis ja istmel tuleb teha samal sõidukatsel.

Vibratsiooni mõõtmiseks ja registreerimiseks kasutatakse võimendiga kiirendusmõõturit, mõõtevõimendit ja magnetilist salvestusseadet või vahetu lugemiga vibromeetrit. Mõõteriistade tehnilised andmed on sätestatud punktides 2.5.3.3.2–2.5.3.3.6.

2.5.3.3.1.

Juhi mass

Katsed viiakse läbi kahe juhi korral: ühe juhi kogumass on 59 ± 1 kg, kusjuures kuni 5 kg sellest võib olla keha ümbritsevas massivöös; teise juhi mass on 98 ± 5 kg, kusjuures massivöös võib olla kuni 8 kg.

2.5.3.3.2.

Kiirendusmõõturi asukoht

Juhile ülekanduva vibratsiooni mõõtmiseks kinnitatakse kiirendusmõõtur tasasele 250 ± 50 mm läbimõõduga plaadile, mille 75 mm läbimõõduga keskosa peab olema jäik ja varustatud jäiga kattega kiirendusmõõturi kaitseks. See plaat peab olema asetatud istepinna keskosale istme ja juhi vahele ja sellel peab olema libisemisvastane kate.

Vibratsiooni mõõtmiseks istme kinnituspunktis tuleb kiirendusmõõtur kinnitada traktorile kinnituspunkti lähedale istepinna vertikaalprojektsiooni sisse jäävale alale ja mitte kaugemale kui 100 mm traktori keskpikiteljest.

2.5.3.3.3.

Vibratsioonikiirenduse mõõtmine

Kiirendusmõõtur koos võimendus- ja ülekandeseadmetega peab reageerima vibratsioonile efektiivväärtusega 0,05 m/s2 ja olema suuteline mõõtma vibratsiooni efektiivväärtusega 5 m/s2 ja amplituuditeguriga (s.o tipp- ja efektiivväärtuse suhtega) 3 ilma moonutusteta ja maksimaalse veaga ± 2,5 % vahemikus 1–80 Hz.

2.5.3.3.4.

Magnetiline salvestusseade

Magnetilise salvestusseadme kasutamisel ei tohi seadme maksimaalne taasesitusviga olla suurem kui ± 3,5 % sagedusvahemikus 1 kuni 80 Hz, sealhulgas ka muudetud kiirusel taasesitamisel analüüsi jaoks.

2.5.3.3.5.

Vibromeeter

2.5.3.3.6.

Kalibreerimine

Kõiki mõõteseadiseid tuleb regulaarselt kalibreerida.

2.5.3.3.7.

Vibratsioonikatse hindamine

▼M2

2.5.4.1.

A-kategooria traktoriklassi (või klasside) traktoritel kasutamiseks mõeldud istet tuleb katsetada vibratsioonikatse stendil, kasutades asjakohaseid seadeväärtussignaale.

2.5.4.2.

B-kategooria traktoritel kasutamiseks mõeldud istet tuleb katsetada standardkatserajal kõnealust tüüpi traktoril. Teha võib siiski ka simulatsioonkatse, kasutades seadeväärtussignaale, mis vastavad kiirenduskõverale, mis on saadud standardkatserajal sama traktoritüübiga tehtud katsel, millele iste on mõeldud.

2.5.4.3.

Iste, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult teatud tüüpi A-kategooria traktoritel, võib katsetada samuti punkti 2.5.4.2 nõuete kohaselt. Sel juhul antakse osa tüübikinnitus ainult sellele traktoritüübile, millele katsetatud iste on ette nähtud.

2.5.5.1.

Katse vibratsioonikatse stendil tuleb teha vastavalt punktile 2.5.3.1. Määrata tuleb tegelik awB väärtus mõõtmise ajal istme kinnituspunktis. Kõrvalekallete korral kontrollväärtusest:

▼M4

▼M2

Juhiistmel mõõdetud kiirendus awS tuleb korrigeerida vastavalt järgmisele valemile:

2.5.5.2.

Mõlema punktis 2.5.3.3.1 määratud juhi korral mõõdetakse vibratsiooni kaalutud kiirendus istmel 28 sekundi jooksul I ja III klassi korral ja 31 sekundi jooksul II klassi korral. Mõõtmine peab algama seadeväärtussignaalist, mis vastab ajale t = 0 s, ja lõppema seadeväärtussignaaliga, mis vastab ajale t = 28 või 30 s (vt käesoleva lisa 4., 5a., ja 5b. liite tabel). Läbida tuleb vähemalt kaks katsesõitu. Mõõdetud väärtused ei tohi erineda aritmeetilisest keskmisest rohkem kui ± 5 %. Iga seadeväärtuse täielikku katseseeriat tuleb korrata ajavahemike 28 või 31 ± 0,5 s järel.

2.5.6.1.

Vastavalt punkti 2.5.4.2 nõuetele ei kehti istme vibratsioonikatsetused mitte traktorite klassi, vaid ainult selle traktoritüübi suhtes, mille jaoks iste on ette nähtud.

2.5.6.2.

Sõidukatse standardkatserajal tuleb teha vastavalt punktide 2.5.3.2 ja 2.5.3.3 nõuetele. Juhiistmel mõõdetud vibratsioonikiirendust (awS) ei ole vaja korrigeerida. Standardkatserajal tuleb teha vähemalt kaks katsesõitu. Mõõdetud väärtused ei tohi erineda aritmeetilisest keskmisest rohkem kui ± 10 %.

2.5.6.3.

Kui katse tehakse katsestendil, tuleb see sooritada sarnaselt sõidukatsele standardkatserajal vastavalt punktide 2.5.3.1 ja 2.5.3.3 nõuetele.

2.5.6.4.

Vibratsiooni katsestend tuleb reguleerida nii, et istme kinnituspunktis mõõdetud kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtus (awB) ei erineks sõidukatsel standardkatserajal istme kinnituspunktis mõõdetud kaalutud vibratsioonikiirenduse efektiivväärtusest (a*wF) rohkem kui ± 5 %.

Kõik katsed katsestendil tuleb sooritada kaks korda. Mõõdetud väärtused ei tohi erineda aritmeetilisest keskmisest rohkem kui ± 5 %.

2.5.7.1.

Käesolev katse tehakse katsestendil, nagu on täpsustatud punktis 2.5.3.1. Lisaks tuleb võtta arvesse järgmist:

2.5.7.2.

Punkti 2.5.3.1.1 teises lõigus (vt käesoleva lisa ►M4  4., 5a. ja 5b. ◄ liide) osutatud seadeväärtuste asemel genereeritakse sinusoidaalne vibratsioon amplituudiga ± 15 mm sagedusel 0,5 Hz–2 Hz. Sagedusvahemik tuleb läbida sageduse konstantse muutumiskiiruse juures mitte vähem kui 60 sekundiga või intervalliga kuni 0,05 Hz sageduse suurenemisel ja samuti ka sageduse vähenemisel. Selle mõõtmise käigus on lubatud kiirendusmõõturitest väljuvaid signaale filtreerida läbi 0,5 Hz ja 2,0 Hz katkestussagedusega ribapääsfiltri.

2.5.7.3.

Esimesel katsel koormatakse iste massiga 40 kg ja teisel katsel massiga 80 kg; koormus tuleb rakendada 1. liite joonisel 1 esitatud seadmele sama mõjusirgega kui istme võrdluspunkti määramisel.

2.5.7.4.

Istepinna vibratsioonikiirenduse efektiivväärtuste awS ja istme kinnituspunkti vibratsioonikiirenduse efektiivväärtuste awB suhe:

tuleb määrata sagedusvahemikus 0,5–2,0 Hz intervalliga kuni 0,05 Hz.

2.5.7.5.

Mõõdetud väärtused esitatakse katsearuandes kahe kümnendkoha täpsusega.

3.1.1.

reguleerimisulatus funktsioonina juhi massist peab olema vähemalt vahemikus 50 kuni 120 kg;

3.1.2.

külgstabiilsuskatsel mõõdetud kalde muutus ei tohi olla suurem kui 5o;

3.1.3.

kumbki punktis 2.5.3.3.7.2 kirjeldatud väärtusest ei tohi olla suurem kui 1,25 m/s2;

3.1.4.

punktides 2.5.7.4 ja 2.5.7.5 osutatud vahemik ei tohi ületada väärtust 2.

3.2.1.

Osa EMÜ tüübikinnitustaotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või omaniku volitatud esindaja.

3.2.2.

Iga juhiistmetüübi jaoks tuleb taotlusele lisada:

3.3.1.

Osa EMÜ tüübikinnitusele esitataval istmel peab olema selgelt ja kustutamatult märgitud taotleja kaubanimi või kaubamärk.

3.3.2.

Igal istmel peab olema EMÜ tüübikinnitusmärgi paigutamiseks piisavalt suur vaba ala; see ala peab olema kantud punktis 3.2.2.2 mainitud joonistele.

3.4.1.

Kui punkti 3.2 kohaselt tüübikinnituseks esitatud iste vastab punktide 3.1 ja 3.3 nõuetele, antakse istmele osa EMÜ tüübikinnitus ja paigutatakse sellele osa tüübikinnitusnumber.

3.4.2.

Seda numbrit ei tohi paigutada ühelegi teist tüüpi istmele.

3.5.1.

Igal käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübile vastaval istmel peab olema osa EMÜ tüübikinnitusmärk.

3.5.2.

Tüübikinnitusmärk koosneb:

3.5.3.

Osa EÜ tüübikinnitusmärk tuleb istmele kinnitada selliselt, et see oleks kustutamatu ja selgesti loetav ka siis, kui iste on paigaldatud traktorile.

3.5.4.

Osa tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud 11. liites.

3.5.5.

Selle märgi erinevate osade mõõtmed ei tohi olla väiksemad, kui minimaalmõõtmed, mis on esitatud 11. liites.

D

=

kaugus standardkatseraja algusest (m)

L

=

vasakpoolse riba ordinaat (mm)

L

=

parempoolse riba ordinaat (mm)

PS

=

seadeväärtuspunkt;

a

=

seadeväärtussignaali amplituud (10–4 m);

t

=

mõõtmisaeg (s)

PS

=

seadeväärtuspunktid;

a

=

seadeväärtussignaali amplituud (10–4 m);

t

=

mõõtmisaeg (s)

PS

=

seadepunkt

a

=

seadeväärtussignaali amplituud (mm)

t

=

mõõtmisaeg (s)