22.10.2011
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 277/20
|
ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ARTIKLIGA 14 LOODUD ELi-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2011,
30. september 2011,
millega asendatakse kokkuleppe III lisa (kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine)
(2011/702/EL)
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet (1) („kokkulepe”), eriti selle artikleid 14 ja 18,
võttes arvesse kokkuleppe protokolli, mis käsitleb Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia osalemist lepingus seoses nende ühinemisega Euroopa Liiduga, (2) eriti selle artikli 4 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1)
|
Kokkuleppele kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.
|
(2)
|
Kokkuleppe III lisa („Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine”) muudeti viimati ELi-Šveitsi ühiskomitee otsusega nr 1/2004 (3) ja seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse alates 2004. aastast vastu võetud uusi Euroopa Liidu (EL) õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (4).
|
(3)
|
Kokkuleppe III lisa tuleks ajakohastada, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist ELiga 1. jaanuaril 2007.
|
(4)
|
Seetõttu tuleks kokkuleppe III lisa selguse ja otstarbekuse huvides konsolideerida ja asendada uue lisaga.
|
(5)
|
Šveits näeb kooskõlas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiviga 93/16/EMÜ arstide vaba liikumise hõlbustamise ning nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (5) ja direktiiviga 2005/36/EÜ üldarstide jaoks ette ühe kutsekvalifikatsiooni ja -nimetuse, mida kasutatakse kõigi juba tegutsevate ja tulevaste üldarstide puhul.
|
(6)
|
Selleks et tagada direktiivi 2005/36/EÜ tõhus rakendamine kokkuleppe osaliste vahel, peaks komisjon jätkama Šveitsiga tihedat koostööd ning eelkõige jätkama Šveitsi ekspertide asjakohase nõustamise pakkumist,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kokkuleppe III lisa („Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine”) asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Šveits kohaldab piiranguteta omandatud õigusi, mis on sätestatud direktiivis 2005/36/EÜ vastavalt käesolevas otsuses ja selle lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 3
Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõikides nimetatud keeltes tekst on võrdselt autentne.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast kuupäeva, millal Šveits teatab käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.
Seda kohaldatakse ajutiselt alates vastuvõtmisele järgneva teise kuu esimesest päevast, välja arvatud direktiivi 2005/36/EÜ II jaotist, mida kohaldatakse alates otsuse jõustumise kuupäevast.
Juhul kui esimeses lõigus nimetatud teatist ei ole esitatud 24 kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kaotab käesolev otsus kehtivuse.
Brüssel, 30. september 2011
Ühiskomitee nimel
eesistuja
Gianluca GRIPPA
(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.
(2) ELT L 124, 20.5.2009, lk 53.
(3) ELT L 352, 27.11.2004, lk 129.
(4) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(5) EÜT L 165, 7.7.1993, lk 1.
LISA
„III LISA
KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE
(Diplomid, tunnistused ja muud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid)
1.
|
Kokkuleppeosalised lepivad kokku, et kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise valdkonnas kohaldavad nad kokkuleppe reguleerimisalas omavahel Euroopa Liidu (EL) õigusakte ja teatisi, millele viidatakse käesoleva lisa A jaos.
|
2.
|
Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva lisa A jaos esinevat mõistet „liikmesriik (liikmesriigid)” selliselt, et see hõlmab lisaks asjaomaste ELi õigusaktide reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ka Šveitsi.
|
3.
|
Käesoleva lisa kohaldamisel võtavad kokkuleppeosalised arvesse käesoleva lisa B jaos nimetatud ELi õigusakte.
|
A JAGU: VIIDATUD ÕIGUSAKTID
1a.
|
32005 L 0036: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22),
mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:
—
|
nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141);
|
—
|
komisjoni määrus (EÜ) nr 1430/2007, 5. detsember 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja III lisa (ELT L 320, 6.12.2007, lk 3);
|
—
|
komisjoni määrus (EÜ) nr 755/2008, 31. juuli 2008, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II lisa (ELT L 205, 1.8.2008, lk 10);
|
—
|
komisjoni määrus (EÜ) nr 279/2009, 6. aprill 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II lisa (ELT L 93, 7.4.2009, lk 11);
|
—
|
komisjoni määrus (EL) nr 213/2011, 3. märts 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja V lisa (ELT L 59, 4.3.2011, lk 4);
|
—
|
komisjoni teatis „Teatis eriarstide, üldõdede, spetsialiseerunud hambaarstide, ämmaemandate ja arhitektide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta” (ELT C 137, 4.6.2008, lk 8);
|
—
|
teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 322, 17.12.2008, lk 3);
|
—
|
komisjoni teatis „Teade direktiivi 2005/36/EÜ I lisas loetletud kutseühingute või -organisatsioonide kohta, mis täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi” (ELT C 111, 15.5.2009, lk 1);
|
—
|
komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 114, 19.5.2009, lk 1);
|
—
|
komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 279, 19.11.2009, lk 1);
|
—
|
komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 129, 19.5.2010, lk 3);
|
—
|
komisjoni teatis „Teatis kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide kohta – direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (V lisa)” (ELT C 337, 14.12.2010, lk 10);
|
—
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) parandus (ELT L 271, 16.10.2007, lk 18);
|
—
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) parandus (ELT L 93, 4.4.2008, lk 28).
|
|
b.
|
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ järgmiselt.
1.
|
Kokkuleppeosaliste vahelistes suhetes ei kohaldata direktiivi järgmistes artiklites sätestatud menetlusi:
—
|
artikli 3 lõike 2 kolmas lõik – direktiivi I lisa ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 11 punkti c alapunkti ii viimane lause – direktiivi II lisa ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 13 lõike 2 kolmas lõik – direktiivi III lisa ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 14 lõike 2 teine ja kolmas lõik – menetlus, mida kohaldatakse siis, kui kaldutakse kõrvale sisserändaja valikust kohanemisaja ja sobivustesti vahel;
|
—
|
artikli 15 lõiked 2 ja 5 – menetlus ühisplatvormide vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks;
|
—
|
artikkel 20 – menetlus direktiivi IV lisa muutmiseks;
|
—
|
artikli 21 lõike 6 teine lõik – teadmiste ja oskuste täiendamise menetlus;
|
—
|
artikli 21 lõige 7 – menetlus direktiivi V lisa ajakohastamiseks;
|
—
|
artikli 25 lõige 5 – eriarsti õppe miinimumkestuse ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 26 teine lõik – uute meditsiinierialade lisamise menetlus;
|
—
|
artikli 31 lõike 2 teine lõik – üldõdede koolituse ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 34 lõike 2 teine lõik – hambaarstide põhiõppe ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 35 lõike 2 kolmas lõik – hambaarstide eriõppe miinimumkestuse ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 38 lõike 1 teine lõik – veterinaararstide koolituse ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 40 lõike 1 kolmas lõik – ämmaemandate õppe ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 44 lõike 2 teine lõik – proviisorite õppe ajakohastamise menetlus;
|
—
|
artikli 46 lõige 2 – arhitektide teadmiste ja oskuste ajakohastamise menetlus;
|
|
2.
|
Artikli 56 lõikeid 3 ja 4 rakendatakse järgmiselt:
komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste ja koordinaatori kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.
|
3.
|
Artikli 57 teist lõiku rakendatakse järgmiselt:
Šveitsi poolt nimetatud koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.
|
4.
|
Artiklit 63 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusakti alusel vastu võetud ja punktis 1a viidatud õigusaktidest ja teatistest. Artikleid 58 ja 64 ei kohaldata.
|
|
c.
|
Direktiivi II lisa punktile 1 lisatakse järgmine tekst:
„Šveitsis:
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse föderaalse diplomiga optometrist (opticien diplômé, diplomierter Augenoptiker, ottico diplomato)
Nõuab minimaalselt 17-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb nelja-aastane väljaõpe või töö, millest kaks aastat on võimalik läbida täisajaga eraõppeasutuses, ja lõpuks rakendusliku kõrghariduse eksam. Haridus lubab määrata kontaktläätsi või teha silmakontrolli kas iseseisvalt või töötajana;
|
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega kuuldeaparaatide spetsialist (audioprothésiste avec brevet fédéral, Hörgeräte-Akustiker mit eidg. Fachausweis, audioprotesista con attestato professionale federale)
Nõuab minimaalselt 15-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, vähemalt kolmest aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb kolmeaastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana;
|
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse föderaalse diplomiga ortopeediliste jalatsite valmistaja (bottier-orthopédiste diplômé, diplomierter Orthopädie-Schuhmachermeister, calzolaio ortopedico diplomato)
Nõuab minimaalselt 17-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb nelja-aastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kõrgem kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana;
|
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse föderaalse diplomiga hambatehnik (technicien dentiste, maître, diplomierter Zahntechnikermeister, odontotecnico, maestro)
Nõuab minimaalselt 18-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb viieaastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kõrgem kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana;
|
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega proteeside valmistaja (orthopédiste diplômé, diplomierter Orthopädist, ortopedista diplomato)
Nõuab minimaalselt 18-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses, millele järgneb viieaastane väljaõpe või töö, sealhulgas eraharidus, ja lõpuks kõrgem kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada kas iseseisvalt või töötajana.”
|
|
d.
|
Direktiivi II lisa punktile 4 lisatakse järgmine tekst:
„Šveitsis:
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega mägigiid (guide de montagne avec brevet fédéral, Bergführer mit eidg. Fachausweis, guida alpina con attestato professionale federale)
Nõuab minimaalselt 13-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseõppest kvalifitseeritud professionaali järelevalve all, mis hõlmab eraharidust, ja lõpuks kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada iseseisvalt;
|
—
|
rakendusliku kõrgkooli ja koolituse kõrgema föderaalse tunnistusega talispordiõpetaja (professeur de sports de neige avec brevet fédéral, Schneesportlehrer mit eidg. Fachausweis, Maestro di sport sulla neve con attestato professionale fédérale)
Nõuab minimaalselt 15-aastast haridust, mis koosneb vähemalt üheksast aastast põhiharidusest, neljast aastast kutseharidusest ja koolitusest, mis toimub osaliselt töökohal ja osaliselt haridusasutuses või neljast aastast töökogemusest, millele järgneb kaheaastase praktika käigus saadav haridus ja kogemus, ja lõpuks kutseeksam. Haridus lubab kõnealust ametit pidada iseseisvalt.”
|
|
e.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.1.1 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits / Confoederatio Helvetica
|
Eidgenössisches Arztdiplom
Diplôme fédéral de médecin
Diploma federale di medico
|
Eidgenössisches Departement des Innern
Département fédéral de l’intérieur
Dipartimento federale dell’interno
|
|
1. juuni 2002”
|
|
f.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.1.2 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Diplom als Facharzt
Diplôme de médecin spécialiste
Diploma di medico specialista
|
Eidgenössisches Departement des Innern und Verbindung der Schweizer Ärztinnen und Ärzte
Département fédéral de l’intérieur et Fédération des médecins suisses
Dipartimento federale dell’interno e Federazione dei medici svizzeri
|
1. juuni 2002”
|
|
g.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.1.3. lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Diplomi nimetus
|
Anestesioloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Anästhesiologie
Anesthésiologie
Anestesiologia
|
Riik
|
Diplomi nimetus
|
Üldkirurgia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Chirurgie
Chirurgie
Chirurgia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Neurokirurgia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Neurochirurgie
Neurochirurgie
Neurochirurgia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Sünnitusabi ja günekoloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Gynäkologie und Geburtshilfe
Gynécologie et obstétrique
Ginecologia e ostetricia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Sisehaigused
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Innere Medizin
Médecine interne
Medicina interna
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Oftalmoloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Ophthalmologie
Ophtalmologie
Oftalmologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Otorinolarüngoloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Oto-Rhino-Laryngologie
Oto-rhino-laryngologie
Otorinolaringoiatria
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Pediaatria
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Kinder- und Jugendmedizin
Pédiatrie
Pediatria
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Pulmonoloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Pneumologie
Pneumologie
Pneumologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Uroloogia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Urologie
Urologie
Urologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Ortopeedia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Orthopädische Chirurgie und Traumatologie des Bewegungsapparates
Chirurgie orthopédique et traumatologie de l’appareil locomoteur
Chirurgia ortopedica e traumatologia del sistema motorio
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Patoloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Pathologie
Pathologie
Patologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Neuroloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Neurologie
Neurologie
Neurologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Psühhiaatria
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Psychiatrie und Psychotherapie
Psychiatrie et psychothérapie
Psichiatria e psicoterapia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Radioloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Radiologie
Radiologie
Radiologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Onkoloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Radio-Onkologie/Strahlentherapie
Radio-oncologie/radiothérapie
Radio-oncologia/radioterapia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Plastische, Rekonstruktive und Ästhetische Chirurgie
Chirurgie plastique, reconstructive et esthétique
Chirurgia plastica, ricostruttiva ed estetica
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Torakaalkirurgia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Herz- und thorakale Gefässchirurgie
Chirurgie cardiaque et vasculaire thoracique
Chirurgia del cuore e dei vasi toracici
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Lastekirurgia
Kursuse miinimumkestus: 5 aastat
|
Šveits
|
Kinderchirurgie
Chirurgie pédiatrique
Chirurgia pediatrica
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Kardioloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Kardiologie
Cardiologie
Cardiologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Gastroenteroloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Gastroenterologie
Gastroentérologie
Gastroenterologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Reumatoloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Rheumatologie
Rhumatologie
Reumatologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Hematoloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Hämatologie
Hématologie
Ematologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Endokrinoloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Endokrinologie-Diabetologie
Endocrinologie-diabétologie
Endocrinologia-diabetologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Füsioteraapia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Physikalische Medizin und Rehabilitation
Médecine physique et réadaptation
Medicina fisica e riabilitazione
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Dermatoveneroloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Dermatologie und Venerologie
Dermatologie et vénéréologie
Dermatologia e venereologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Troopikameditsiin
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Tropen- und Reisemedizin
Médecine tropicale et médecine des voyages
Medicina tropicale e medicina di viaggio
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Lastepsühhiaatria
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Kinder- und Jugendpsychiatrie und -psychotherapie
Psychiatrie et psychothérapie d’enfants et d’adolescents
Psichiatria e psicoterapia infantile e dell’adolescenza
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Nefroloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Nephrologie
Néphrologie
Nefrologia
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Nakkushaigused
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Infektiologie
Infectiologie
Malattie infettive
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Rahvatervis
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Prävention und Gesundheitswesen
Prévention et santé publique
Prevenzione e salute pubblica
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Farmakoloogia
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Klinische Pharmakologie und Toxikologie
Pharmacologie et toxicologie cliniques
Farmacologia e tossicologia cliniche
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Töötervishoid
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Arbeitsmedizin
Médecine du travail
Medicina del lavoro
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Allergoloogia
Kursuse miinimumkestus: 3 aastat
|
Šveits
|
Allergologie und klinische Immunologie
Allergologie et immunologie clinique
Allergologia e immunologia clinica
|
Riik
|
Eriala nimetus
|
Tuumameditsiin
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Nuklearmedizin
Médecine nucléaire
Medicina nucleare
|
Riik
|
Diplomi nimetus
|
Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgia
(arsti ja hambaarsti põhiõpe)
Kursuse miinimumkestus: 4 aastat
|
Šveits
|
Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie
Chirurgie orale et maxillo-faciale
Chirurgia oro-maxillo-facciale”
|
|
h.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.1.4 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Kutsenimetus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Diplom als praktischer Arzt / praktische Ärztin
Diplôme de médecin praticien
Diploma di medico generico
|
Médecin praticien
Praktischer Arzt
Medico generico
|
1. juuni 2002”
|
|
i.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.2.2 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kutsenimetus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
1.
|
Diplomierte Pflegefachfrau, diplomierter Pflegefachmann
Infirmière diplômée et infirmier diplômé
Infermiera diplomata e infermiere diplomato
|
|
Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen
Ecoles qui proposent des filières de formation reconnues par l’État
Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato
|
Pflegefachfrau, Pflegefachmann
Infirmière, infirmier
Infermiera, infermiere
|
1. juuni 2002
|
|
|
Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen
Ecoles qui proposent des filières de formation reconnues par l’ État
Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato
|
Pflegefachfrau, Pflegefachmann
Infirmière, infirmier
Infermiera, infermiere
|
30. september 2011”
|
|
j.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.3.2 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus
|
Kutsenimetus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Eidgenössisches Zahnarztdiplom
Diplôme fédéral de médecin-dentiste
Diploma federale di medico-dentista
|
Eidgenössisches Departement des Innern
Département fédéral de l’intérieur
Dipartimento federale dell’interno
|
|
Zahnarzt
Médecin-dentiste
Medico-dentista
|
1. juuni 2002”
|
|
k.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.3.3 lisatakse järgmine tekst:
„Ortodontia
|
Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Diplom für Kieferorthopädie
Diplôme fédéral d’orthodontiste
Diploma di ortodontista
|
Eidgenössisches Departement des Innern und Schweizerische Zahnärzte-Gesellschaft
Département fédéral de l’intérieur et Société suisse d’odonto-stomatologie
Dipartimento federale dell’interno e Società Svizzera di Odontologia e Stomatologia
|
1. juuni 2002
|
Suukirurgia
|
Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Diplom für Oralchirurgie
Diplôme fédéral de chirurgie orale
Diploma di chirurgia orale
|
Eidgenössisches Departement des Innern und Schweizerische Zahnärzte-Gesellschaft
Département fédéral de l’intérieur et Société suisse d’odonto-stomatologie
Dipartimento federale dell’interno e Società Svizzera di Odontologia e Stomatologia
|
30. aprill 2004”
|
|
l.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.4.2 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Eidgenössisches Tierarztdiplom
Diplôme fédéral de vétérinaire
Diploma federale di veterinario
|
Eidgenössisches Departement des Innern
Département fédéral de l’intérieur
Dipartimento federale dell’interno
|
|
1. juuni 2002”
|
|
m.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.5.2 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kutsenimetus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Diplomierte Hebamme
Sage-femme diplômée
Levatrice diplomata
|
Schulen, die staatlich anerkannte Bildungsgänge durchführen
Ecoles qui proposent des filières de formation reconnues par l’ État
Scuole che propongono dei cicli di formazione riconosciuti dallo Stato
|
Hebamme
Sage-femme
Levatrice
|
1. juuni 2002”
|
|
n.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.6.2 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus
|
Võrdluskuupäev
|
Šveits
|
Eidgenössisches Apothekerdiplom Diplôme fédéral de pharmacien
Diploma federale di farmacista
|
Eidgenössisches Departement des Innern
Département fédéral de l’intérieur
Dipartimento federale dell’interno
|
|
1. juuni 2002”
|
|
o.
|
Direktiivi V lisa punktile 5.7.1 lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Väljaandev asutus
|
Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus
|
Akadeemiline võrdlusaasta
|
Šveits
|
Diploma di architettura (Arch. Dipl. USI)
|
Accademia di Architettura dell’Università della Svizzera Italiana
|
|
1996–1997
|
|
Master of Arts BFH/HES-SO en architecture, Master of Arts BFH/HES-SO in Architecture
|
Haute école spécialisée de Suisse occidentale (HES-SO) together with Berner Fachhochschule (BFH)
|
—
|
2007–2008
|
|
Master of Arts BFH/HES-SO in Architektur, Master of Arts BFH/HES-SO in Architecture
|
Haute école spécialisée de Suisse occidentale (HES-SO) together with Berner Fachhochschule (BFH)
|
|
2007–2008
|
|
Master of Arts FHNW in Architektur
|
Fachhochschule Nordwestschweiz FHNW
|
—
|
2007–2008
|
|
Master of Arts FHZ in Architektur
|
Fachhochschule Zentralschweiz (FHZ)
|
—
|
2007–2008
|
|
Master of Arts ZFH in Architektur
|
Zürcher Fachhochschule (ZFH), Zürcher Hochschule für Angewandte Wissenschaften (ZHAW), Departement Architektur, Gestaltung und Bauingenieurwesen
|
—
|
2007–2008
|
|
„Master of Science MSc in Architecture”,
„Architecte (arch. dipl. EPF)”
|
Ecole Polytechnique Fédérale de Lausanne
|
|
2007–2008
|
|
„Master of Science ETH in Architektur”, „MSc ETH Arch”
|
Eidgenössische Technische Hochschule Zurich
|
|
2007–2008”
|
|
p.
|
Direktiivi VI lisasse lisatakse järgmine tekst:
„Riik
|
Kvalifikatsiooni tõendav dokument
|
Akadeemiline võrdlusaasta
|
Šveits
|
1.
|
Dipl. Arch. ETH,
arch. dipl. EPF,
arch. dipl. PF
|
|
2004–2005
|
|
2.
|
Architecte diplômé EAUG
|
|
2004–2005
|
|
3.
|
Architekt REG A
Architecte REG A
Architetto REG A
|
|
2004–2005”
|
|
2a.
|
377 L 0249: nõukogu direktiiv 77/249/EMÜ, 22. märts 1977, õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17),
mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:
—
|
1 85 I: Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemise tingimusi ja asutamislepingute muudatusi käsitlev akt (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 160);
|
—
|
Euroopa Liidu Nõukogu otsus 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ, 1. jaanuar 1995, millega muudetakse dokumente uute liikmesriikide ühinemise kohta Euroopa Liiduga (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1);
|
—
|
1 2003 T: ühinemisleping ja akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);
|
—
|
nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).
|
|
b.
|
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 77/249/EMÜ järgmiselt:
1)
|
artikli 1 lõikele 2 lisatakse järgmine tekst:
„Šveits:
|
Advokat, Rechtsanwalt, Anwalt, Fürsprecher, Fürsprech
|
|
2)
|
artiklit 8 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 77/249/EMÜ alusel.
|
|
3a.
|
398 L 0005: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/5/EÜ, 16. veebruar 1998, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36),
mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:
—
|
1 2003 T: akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);
|
—
|
nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).
|
|
b.
|
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 98/5/EÜ järgmiselt:
1)
|
artikli 1 lõike 2 punktile a lisatakse järgmine tekst:
„Šveits:
|
Advokat, Rechtsanwalt, Anwalt, Fürsprecher, Fürsprech
|
|
2)
|
artikleid 16 ja 17 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 98/5/EÜ alusel;
|
3)
|
artiklit 14 rakendatakse järgmiselt:
komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele.
|
|
4a.
|
374 L 0556: nõukogu direktiiv 74/556/EMÜ, 4. juuni 1974, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad üleminekumeetmete kohta, mis käsitlevad tegelemist ja kauplemist toksiliste toodetega ja nende turustamist ning toiminguid, mis eeldavad selliste toodete erialast kasutamist, kaasa arvatud vahendajate tegevus (EÜT L 307, 18.11.1974, lk 1).
|
b.
|
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 74/556/EMÜ järgmiselt:
1)
|
artikli 4 lõiget 3 rakendatakse järgmiselt:
komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele;
|
2)
|
artiklit 7 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 74/556/EMÜ alusel.
|
|
5a.
|
374 L 0557: nõukogu direktiiv 74/557/EMÜ, 4. juuni 1974, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse saavutamise kohta seoses füüsilisest isikust ettevõtjate ja vahendajate tegutsemisega toksiliste toodetega kauplemise ja nende turustamise valdkonnas (EÜT L 307, 18.11.1974, lk 5),
mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:
—
|
Euroopa Liidu Nõukogu otsus 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ, 1. jaanuar 1995, millega muudetakse dokumente uute liikmesriikide ühinemise kohta Euroopa Liiduga (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1);
|
—
|
1 2003 T: ühinemisleping ja akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingute muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33);
|
—
|
nõukogu direktiiv 2006/101/EÜ, 20. november 2006, millega kohandatakse direktiive 73/239/EMÜ, 74/557/EMÜ ja 2002/83/EÜ teenuste vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 238).
|
|
b.
|
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 74/557/EMÜ järgmiselt:
1)
|
Šveitsis:
kõik mürkide seaduses sätestatud tooted ja mürgised ained (föderaalseaduse (CC 813.1 klassifitseeritud koondversioon), ning eelkõige sellega seonduvates (CC 813) ja keskkonnamürke käsitlevates (CC 814.812.31, 814.812.32 ja 814.812.33) korraldustes sätestatud tooted ja mürgised ained;
|
2)
|
artikli 7 lõiget 5 rakendatakse järgmiselt:
komisjon avaldab liikmesriikide teabe Šveitsi poolt nimetatud pädevate ametiasutuste kohta pärast seda, kui Šveits on teavitanud komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele;
|
3)
|
artiklit 8 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 74/557/EMÜ alusel.
|
|
6a.
|
386 L 0653: nõukogu direktiiv 86/653/EMÜ, 18. detsember 1986, füüsilisest isikust ettevõtjatest kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 382, 31.12.1986, lk 17).
|
b.
|
Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse direktiivi 86/653/EMÜ järgmiselt:
artiklit 22 ei kohaldata. Šveitsi poolt vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 56 nimetatud Šveitsi koordinaator teavitab komisjoni, saates koopia ka ühiskomiteele, õigusaktidest, mis on vastu võetud direktiivi 86/653/EMÜ alusel.
|
B JAGU: AKTID, MIDA KOKKULEPPEOSALISED ARVESSE VÕTAVAD
Kokkuleppeosalised võtavad arvesse järgmise akti sisu:
7.
|
389 X 0601: komisjoni soovitus 89/601/EMÜ, 8. november 1989, tervishoiupersonali vähialase koolituse kohta (EÜT L 346, 27.11.1989, lk 1).”
|