EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R2181

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2181, 16. detsember 2019, millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/8842

OJ L 330, 20.12.2019, p. 16–41 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2181/oj

20.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/2181,

16. detsember 2019,

millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 kohaselt kindlaks mitmele andmekogumile ühiste andmete tehnilised tunnused

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1700, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teatavad statistilised andmed on ühised mitmele andmekogumile kõigis määruse (EL) 2019/1700 artikli 3 lõikes 1 sätestatud seitsmes valdkonnas. Et tagada andmete võrreldavus ning nende ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kogu liidus, tuleb kindlaks määrata nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 loetletud tehnilised tunnused, mis peaksid kehtima kõigis valdkondades.

(2)

Statistikat on vaja nii riigi kui ka piirkonna tasandil. Liikmesriigid peaksid edastama komisjonile territoriaalüksuste kaupa liigitatud statistika. Võrreldava piirkondliku statistika tegemiseks tuleks andmed territoriaalüksuste kohta esitada vastavalt NUTS liigitusele.

(3)

Hariduse, elukutsete ja majandussektorite statistika peaks olema rahvusvaheliselt võrreldav ning seetõttu peaksid liikmesriigid ja liidu institutsioonid kasutama statistilisi liigitusi, mis on kooskõlas ISCEDi, (2) ISCO (3) ja NACE (4) liigitustega.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega sätestatakse statistiliste üldkogumite ja vaatlusüksuste tehnilised tunnused ning muutujate ja statistiliste liigituste kirjeldused seoses andmetega, mis on ühised mitmele määrusega (EL) 2019/1700 hõlmatud andmekogumile.

Artikkel 2

Andmekogumite tehniliste tunnuste kindlaksmääramisel kasutatavad mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„eluruum“ või „elamuüksus“ – hoone, hoone osa, muud ruumid või eluruumid, mida kasutatakse elamiseks ning mis hõlmavad „tavaeluruume“ ja „muid elamuüksusi“, nagu määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1201/2009 (5) lisas;

2)

„üheliikmeline tavaleibkond“ – tavaleibkond, mille puhul isik elab üldjuhul üksinda eraldi elamuüksuses või elab üürilisena mõne elamuüksuse eraldi ruumis (või ruumides), kuid ei ole ühinenud ühegi teise elanikuga selles elamuüksuses, et kuuluda mitmeliikmelisse leibkonda;

3)

„mitmeliikmeline tavaleibkond“ – tavaleibkond, mis koosneb kahest või rohkemast isikust, kes elavad üldjuhul üheskoos terves elamuüksuses või selle ühes osas ning jagavad oma sissetulekuid või majapidamiskulusid teiste leibkonna liikmetega;

4)

„leibkonna liige“ – isik, kelle alaline elukoht on tavaleibkonna juures;

5)

„perekonna eluase“ – elamuüksus, kus elavad mitmeliikmelise leibkonna liikmed, sealhulgas isikud, kes veedavad osa ajast mujal, kuid kellel on mitmeliikmelise tavaleibkonna liikmetega tihedad sidemed, eelkõige peresuhete või regulaarse elamuüksuses viibimise kaudu;

6)

„leibkonna sissetuleku jagamine“ – tavaleibkonna sissetulekusse panustamine või selle kasutamine või mõlemad;

7)

„majapidamiskulud“ – kulud, mis tekivad tavaleibkonna liikmetel seoses peamiste elatusvahendite hankimisega. Need hõlmavad eluasemega seotud kulusid (nimelt üür, maja või korteri kommunaalarved ja kodukindlustus) ning ka muid igapäevaseid kulutusi selliste vajaduste katmiseks nagu toit, rõivad, hügieenitooted, mööbel, seadmed ja nõud, pendelrändamine ja muu transport, arstiabi ja tervisekindlustus, haridus ja koolitus, puhke- ja sporditegevus ning puhkused;

8)

„asutus“ – juriidiline isik või asutus, kes tagab rühmale inimestele pikaajalise majutuse ning igapäevaeluks vajalikud mugavused ja teenused. Enamik asutusi kuulub järgmistesse kategooriatesse:

haiglad, hospiitsid, taastusraviasutused, puuetega inimestele ette nähtud asutused, psühhiaatriaasutused, hooldekodud ja õenduskodud;

abiteenustega eluasemed ja sotsiaalhoolekandeasutused, sealhulgas kodututele, varjupaigataotlejatele või pagulastele ette nähtud asutused;

sõjaväelaagrid ja -kasarmud;

parandus- ja kinnipidamisasutused, kinnipidamiskeskused ja eeluurimisvanglad, vanglad;

religioossed asutused;

kolmanda taseme haridust omandavate õppurite ühiselamud (olenevalt konkreetsest korrast).

Artikkel 3

Statistiliste üldkogumite ja vaatlusüksuste tehnilised tunnused

1.   Vaatlusüksused on tavaleibkonnad või tavaleibkondade liikmed.

2.   Kui isik elab tavaliselt rohkem kui ühes elukohas, on tema alaliseks elukohaks see, kus ta veedab enamiku aja aastast, olenemata sellest, kas see asub mujal samas riigis või välismaal.

3.   Statistilise mõiste „alaline elukoht“ kohaldamise erijuhte käsitletakse vastavalt artiklis 4 sätestatule.

4.   Alaliselt hotellides elavad isikud arvatakse tavaleibkondade üldkogumist põhimõtteliselt välja. Neid võidakse aga käsitada sellesse üldkogumisse kuuluvatena, kui nende olukord on nende elukohariigis sellisena määratletud, millisel juhul tuleb seda määruses (EL) 2019/1700 osutatud kvaliteediaruandes selgelt kirjeldada.

5.   Tavaleibkondadest võidakse välja arvata isikud, kelle peavarju- ja toimetulekuvajaduse katab eespool määratletud asutus ja kes on (konkreetseks andmekogumiseks kindlaks määratud) vaatluskuupäeval seal elanud või tõenäoliselt elavad seal 12 kuud või kauem.

6.   Kohustuslikus sõjaväeteenistuses isikud (ajateenijad) arvatakse tavaleibkondade üldkogumisse, kui nende teenistus kestab vähem kui 12 kuud või kui nad veedavad märkimisväärse osa ajast perekonna eluasemes ning on kohustusliku sõjaväeteenistuse ajal oma vanemate, eestkostjate või muude pereliikmete ülalpidamisel. Erandina arvatakse kõik ajateenijad tavaleibkondade üldkogumist välja, kui andmeid kogutakse tööjõu valdkonnas.

7.   Olenemata sellest, kas alalised elanikud on muude tavaleibkonna liikmete sugulased, käsitatakse neid mitmeliikmelise tavaleibkonna liikmetena, kui nad jagavad muude leibkonna liikmetega leibkonna sissetulekut või majapidamiskulusid. Korteri- või majakaaslasi, kes elavad elamuüksuses eluruumide jagamise põhimõttel ja jagavad üksnes eluasemega seotud kulusid, kuid mitte leibkonna sissetulekut, ei käsitata selles elamuüksuses elava mitmeliikmelise tavaleibkonna liikmetena, isegi kui nad jagavad mõnesid muid majapidamiskulusid.

8.   Kui pole võimalik kindlaks teha, kas täidetud on ühe- või mitmeliikmelise tavaleibkonna kriteeriumid, tuleb võtta arvesse küsitletava arvamust tema olukorrast seoses samades eluruumides elavate muude isikutega.

9.   Kui samades eluruumides elab mitu tavaleibkonda, püüavad liikmesriigid registreerida andmed kõigi asjaomastes eluruumides elavate leibkondade kohta.

10.   Liikmesriigid püüavad igati vältida sama isiku registreerimist kaks korda.

Artikkel 4

Mõiste „alaline elukoht“ kohaldamise erijuhud

1.   Isiku jaoks, kes töötab nädala sees perekonna eluasemest eemal ja naaseb tavaliselt nädalavahetusel perekonna eluasemesse, on alaliseks elukohaks tema perekonna eluase, olenemata sellest, kas tema töökoht asub mujal samas riigis või välismaal.

2.   Põhi- ja keskkooliõpilaste jaoks, kes viibivad kooliaasta vältel perekonna eluasemest eemal, on alaliseks elukohaks perekonna eluase, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal.

3.   Ülalpeetava lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes elukohas, peetakse alaliseks elukohaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast.

Kui laps veedab sama palju aega mõlema eestkostja või vanema juures, peetakse tema alaliseks elukohaks selle eestkostja või vanema elukohta, kes saab lapsetoetust, või selle eestkostja või vanema elukohta, kes kannab suurema osa lapsega seotud kuludest.

Kui ükski eespool nimetatud asjaoludest ei kehti, käsitatakse lapse alalise elukohana seda elukohta, kus ta oli (konkreetseks andmekogumiseks kindlaks määratud) vaatluskuupäeval.

Kestevandmete kogumise korral käsitatakse last, kes elab vaheldumisi kahes elukohas, eri andmekogumisetappides samas elukohas elavana, välja arvatud juhul, kui elukorraldus on muutunud.

4.   Sissetuleku ja elamistingimuste ning tarbimise valdkonna andmete kogumise korral kohaldatakse järgmisi täiendavaid erieeskirju:

a)

isikute puhul, kes elavad pikema aja jooksul töötamise eesmärgil perekonna eluasemest eemal kas mujal samas riigis või välismaal, käsitatakse perekonna eluaset alalise elukohana, kui nad panustavad märkimisväärselt leibkonna sissetulekusse ja pole muu tavaleibkonna alalised elanikud;

b)

kolmanda taseme haridust omandavate õppurite puhul, kes viibivad oma kõrgkooliõpingute vältel perekonna eluasemest eemal kas mujal samas riigis või välismaal, käsitatakse perekonna eluaset alalise elukohana, kui nad kasutavad leibkonna sissetulekut ja pole muu tavaleibkonna alalised elanikud.

Põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada selles lõikes sätestatud eeskirju mitte kohaldada. Neil juhtudel peavad liikmesriigid kirjeldama kohaldatud kriteeriume kvaliteediaruannetes ja tagama nõuetekohase andmete esitamise leibkondadevaheliste rahasiirete kohta, sealhulgas õppuri nimel tehtud maksete kohta.

Selles lõikes sätestatud eeskirjad võivad olla kohaldatavad ka muudes valdkondades, millisel juhul tuleb nende kohaldamist kirjeldada kvaliteediaruannetes.

Artikkel 5

Muutujate kirjeldus ja statistilised liigitused

Käesoleva määruse lisas on esitatud mitmele andmekogumile ühiste muutujate kirjeldused ja liigitus.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2019

Komisjoni nimel

President

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 261I, 14.10.2019, lk 1.

(2)  Rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus, 2011. aasta versioon,http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011-en.pdf (kättesaadav inglise ja prantsuse keeles).

(3)  Rahvusvaheline ametite klassifikaator, 2008. aasta versioon,http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1978984/6037342/ISCO-08.pdf (ingliskeelne versioon, kättesaadav ka prantsuse ja saksa keeles).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(5)  Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1201/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (ELT L 329, 15.12.2009, lk 29).


LISA

Mitmele andmekogumile ühiste muutujate kirjeldused ja liigitus vastavalt määrusele (EL) 2019/1700

Muutuja nimetus

Muutuja kirjeldus

Muutujate kategooriad (liigitus) andmete edastamiseks komisjonile (Eurostat)

Sugu

Sugu on bioloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kombinatsioon, mille alusel isik on kas mees- või naissoost. Juhtudel, kui isiku bioloogiline sugu pole teada, võib selle teabe asendada haldusandmetel põhineva teabega või isiku enda märgitud sooga (uuringuandmed).

Mees

Naine

Vanus täisaastates

Vanus täisaastates on isiku vanus tema viimasel sünnipäeval enne andmete kogumise või küsitluse vaatluskuupäeva, täpsemalt ajavahemik sünnikuupäeva ja vaatluskuupäeva vahel, väljendatuna täisaastates.

Selle muutuja all tuleb esitada järgmine teave:

Sünniaasta

Kas sünnipäev on vaatluskuupäeval möödunud või mitte

Vaatluskuupäev

Iga andmete kogumise (valdkonna) puhul on olemas vaatluskuupäev, mis on sätestatud vastavates rakendusaktides. Kui aga riigid kasutavad integreeritud leibkonnauuringute süsteemi, millel on kindel vaatlusnädal, on vaatluskuupäev vaatlusnädala viimane päev.

Sünniaasta (neljakohaline arv)

Kas sünnipäev on vaatluskuupäeval möödunud (jah või ei)

Vaatluskuupäev (PP/KK/AAAA)

Samas leibkonnas elavad elukaaslased

Samas tavaleibkonnas elavad elukaaslased on isikud, kes elavad koos teise isikuga, keda käsitatakse tavaleibkonna tegeliku elukorralduse alusel elukaaslasena, olenemata sellest, kas suhe elukaaslasega on seaduslikult registreeritud (nt abielu või tsiviilpartnerlus) või de facto suhe.

„Elukaaslane“ võib olla määratletud vastavalt seaduslikule (abikaasa või registreeritud partner) või de facto (partner või vabaabielukaaslane) suhtestaatusele.

Seadusliku või de facto elukaaslasega koos elavad isikud

Seaduslikust või de facto elukaaslasest lahus elavad isikud

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Leibkonna tüüp

Leibkonna tüüp määratakse kindlaks tavaleibkonna koosseisu põhjal, lähtudes järgmisest:

„üksikvanem“ on vanem, kes ei ela (seadusliku ega de facto) partneriga samas tavaleibkonnas ning kelle täita on enamik lapse või laste kasvatamisega seotud igapäevakohustustest;

termin „laps“ või „lapsed“ viitab leibkonnas elavale pojale või seal elavatele poegadele, tütrele või tütardele, kes võivad olla bioloogilised või lapsendatud pojad või tütred või võõraspojad või -tütred. „Bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar või võõraspoeg või -tütar“ viitab bioloogilisele või lapsendatud või võõraspojast/-tütrest pereliikmele, kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema tavaleibkonnas (olenemata vanusest või partnerlus- või suhtestaatusest). „Lapsendamine“ tähendab muude vanemate bioloogilise lapse omaksvõtmist ja enda omana kohtlemist selle riigi õigusaktides sätestatud ulatuses, kus lapsendatud laps saab õigusliku toimingu tagajärjel lapsendajate bioloogilise lapse õigused ja staatuse, olenemata sellest, kas ta on lapsendajate sugulane või mitte. „Võõraspoeg või -tütar“ viitab olukorrale, kus võõrasvanem kohtleb oma partneri last riigi õigusaktides sätestatud ulatuses enda omana ilma last lapsendamata; see kategooria ei hõlma kasulapsi ega väimehi/miniaid;

„paar“ on määratletud kui kaks üksikisikut, keda käsitatakse leibkonna tegeliku elukorralduse alusel elukaaslastena, olenemata sellest, kas suhe elukaaslasega on seaduslikult registreeritud (nt abielu või tsiviilpartnerlus) või de facto suhe (vabaabielukaaslased);

muud tüüpi leibkonnad on sellised, mis ei kuulu ühtegi eelnimetatud kategooriasse.

Üheliikmeline leibkond

Üksikvanem ja vähemalt üks alla 25 aasta vanune laps

Üksikvanem, kelle kõik lapsed on vähemalt 25-aastased

Ilma lasteta paar

Vähemalt ühe alla 25 aasta vanuse lapsega paar

Paar, kelle kõik lapsed on vähemalt 25-aastased

Muud tüüpi leibkond

Täpsustamata  (1)

Sotsiaal-majanduslik seisund (vastavalt isiku enda määratlusele)

Isiku enda määratletud sotsiaal-majanduslik seisund on isiku enda arusaam oma praegusest kõige olulisemast tegevusalast ja näitab seda, kellena isik ise ennast eelkõige tajub. Kuigi isikul võib olla mitu tegevusala, võetakse arvesse üksnes kõige olulisemat tegevusala vastavalt isiku enda arusaamale ja hetkeolukorrale.

Kategooria „kohustuslikus sõjaväe- või tsiviilteenistuses“ ei pruugi olla mõnes riigis kohaldatav ja sel juhul jäetakse see välja.

Tööga hõivatud

Töötu

Pensionär

Töövõimetu pikaajaliste terviseprobleemide tõttu

Üliõpilane, õpilane

Kodune

Kohustuslikus sõjaväe- või tsiviilteenistuses

Muu

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Täis- või osaajaga põhitöö (vastavalt isiku enda määratlusele)

See muutuja näitab töötava isiku tavalist tööaega põhitöökohal, lähtudes sellest, milliseks isik ise hindab oma tavalisi töötunde põhitöökohal (st tema enda määratlus).

Selle muutuja puhul eristatakse täis- ja osaajatööd. Terminit „töö“ kasutatakse, et viidata tööhõivele. Osaajatööd tegeval isikul on tavaliselt vähem töötunde kui võrreldaval täisajatööd tegeval isikul. See eristus põhineb isiku tavalistel töötundidel põhitöökohal pikema vaatlusperioodi jooksul ning on isiku enda määratletud, st isik otsustab ise, kas tema põhitöö tema elukutse või ettevõtte kontekstis on osa- või täisajatöö.

Täisajatöö

Osaajatöö

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Tööalane seisund põhitöökohal

See muutuja põhineb tööhõiveseisundi rahvusvahelisel klassifikatsioonil (International Classification of Status in Employment, ICSE) ning osutab töötava isiku põhitöökohale järgmiselt:

füüsilisest isikust ettevõtjad (töötajatega) – isikud, kes töötavad oma ettevõttes, kutsealases praksises või põllumajandusettevõttes, et teenida kasumit toodetavatelt kaupadelt või osutatavatelt teenustelt, ning kes annavad tööd vähemalt veel ühele töötajale;

füüsilisest isikust ettevõtjad (ilma töötajateta) – isikud, kes töötavad oma ettevõttes, kutsealases praksises või põllumajandusettevõttes, et teenida kasumit toodetavatelt kaupadelt või osutatavatelt teenustelt, ning kes ei anna tööd ühelegi muule töötajale;

palgatöötajad – isikud, kes töötavad avaliku või erasektori tööandja juures kirjaliku või suulise lepingu alusel ja kes saavad rahalist või mitterahalist tasu;

palgata töötajad pereettevõttes – isikud, kes aitavad muul pereliikmel juhtida põllumajandusettevõtet või muud pereettevõtet ning keda ei käsitata töötajatena, mis tähendab, et nad ei saa oma töö eest tasu.

Füüsilisest isikust ettevõtja (töötajatega)

Füüsilisest isikust ettevõtja (ilma töötajateta)

Palgatöötaja

Palgata töötaja pereettevõttes

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Põhitöökoha kohaliku üksuse tegevusala

See muutuja näitab töötava isiku põhitöökoha asukohaks oleva kohaliku üksuse (ettevõtte) majandussektorit või tegevusala vastavalt majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE  (3) Rev. 2) kategooriatele.

Vajalik üksikasjalikkus (ühe-, kahe- või kolmenumbriline tase) sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist.

NACE Rev. 2

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Amet põhitöökohal

See muutuja näitab töötava isiku ametit tema põhitöökohal vastavalt rahvusvahelise ametite klassifikaatori 2008. aasta versioonis (ISCO-08) sätestatud kategooriatele  (4).

Vajalik üksikasjalikkus (kahe- või neljanumbriline tase) sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist.

ISCO-08

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Omandatud haridustase

Isiku haridustase on kõrgeim edukalt lõpetatud tase vastavalt ISCEDile (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versioon)  (5). Haridusprogrammi edukat läbimist kinnitab kvalifikatsioon, mida on ametlikult tunnustanud asjakohased riiklikud haridusasutused või mis on tunnistatud samaväärseks mõne muu formaalhariduse kvalifikatsiooniga. Riikides, kus haridusprogrammidega, eelkõige ISCEDi 1. ja 2. taseme omadega, ei kaasne kvalifikatsiooni, võib kasutada kriteeriumi, et programm on täielikult läbitud ning üldjuhul saadud juurdepääs kõrgemale haridustasemele. Kõrgeima taseme kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta nii üld- kui ka kutseharidust.

„Haridusprogrammi edukas läbimine“ kajastab tavaliselt olukorda, kus õpilane või üliõpilane võtab osa tundidest või kursustest ja saab formaalhariduse programmi läbimist tõendava lõputunnistuse. Seda silmas pidades vastab haridustase kõrgeimale omandatud tasemele vastavalt ISCEDi tasemetele.

Omandatud haridustase on määratletud ISCEDi kohaselt.

Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata muutuja kohta süsteemselt andmeid (nt teatavast vanusest nooremad isikud).

Teabe üksikasjalikkus sõltub iga andmete kogumise puhul kontekstist (valdkond). Iga kategooria puhul märgitakse ISCED-A koodid, kui kategooriad ja koodid on üks ühele vastavuses. Selliste olukordade puhuks, kus teave kolmanda taseme haridusele juurdepääsu kohta või suunitluse kohta on puudulik, on kindlaks määratud lisakategooriad.

Formaalharidus puudub või on allpool ISCED 1

0

ISCED 1 algharidus

1

ISCED 2 põhiharidus

2

ISCED 3 keskharidus

3

ISCED 3 keskharidus – üldine

34

ISCED 3 keskharidus (üldine) – osaline taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele

342

ISCED 3 keskharidus (üldine) – taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele

343

ISCED 3 keskharidus (üldine) – taseme omandamine otsese juurdepääsuga kolmanda taseme haridusele

344

ISCED 3 keskharidus (üldine) – juurdepääs kolmanda taseme haridusele ei ole määratletud

-

ISCED 3 keskharidus – kutseõpe

35

ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – osaline taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele

352

ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele

353

ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – taseme omandamine otsese juurdepääsuga kolmanda taseme haridusele

354

ISCED 3 keskharidus (kutseõpe) – juurdepääs kolmanda taseme haridusele ei ole määratletud

-

ISCED 3 keskharidus – teadmata suunitlus

-

ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – osaline taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele

-

ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – taseme omandamine ilma otsese juurdepääsuta kolmanda taseme haridusele

-

ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – taseme omandamine otsese juurdepääsuga kolmanda taseme haridusele

-

ISCED 3 keskharidus (teadmata suunitlus) – juurdepääs kolmanda taseme haridusele ei ole määratletud

-

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil

4

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – üldine

44

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – kutseõpe

45

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – teadmata suunitlus

-

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil

5

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – üldine

54

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – kutseõpe

55

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – teadmata suunitlus

-

ISCED 6 bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus

6

ISCED 7 magister või sellega võrdsustatud haridus

7

ISCED 8 doktor või sellega võrdsustatud haridus

8

Täpsustamata

 

Ei kohaldata

 

Sünniriik

Isiku sünniriik on määratletud kui isiku ema alaline elukohariik sünnituse ajal vastavalt praegustele riigipiiridele (mitte sünni ajal kehtivatele riigipiiridele).

Kui teave ema alalise elukoha kohta sünni ajal pole kättesaadav, tuleks märkida koht, kus laps sündis.

Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO  (6))

Sünniriik (SCL GEO kood)

Muus riigis sündinud, kuid sünniriik teadmata

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Peamine kodakondsus

See muutuja kajastab isiku peamist kodakondsust, mis on määratletud üksikisiku ja tema riigi vahelise erilise õigusliku sidemena, mis on tekkinud sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

Isik, kellel on kaks või enam kodakondsust, liigitatakse ainult ühe kodakondsuse alusel, mis määratakse kindlaks järgmises tähtsuse järjekorras:

andmeid esitav riik;

kui isikul ei ole andmeid esitava riigi kodakondsust: muu liikmesriik;

kui isikul ei ole liikmesriigi kodakondsust: muu riik väljaspool liitu.

Muudel juhtudel (nt topeltkodakondsuse juhtude puhul, kui mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed, ent kumbki ei ole andmeid esitav riik) võib isik valida, millise riigi kodakondsus märgitakse, või kui see teave pole kättesaadav, võib andmeid esitav riik otsustada, millise kodakondsuse alusel isik liigitada.

Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)

Kategooriasse „kodakondsuseta“ kuuluvad isikud, kellel pole riigi tunnustatud kodakondsust.

Peamise kodakondsuse riik (SCL GEO kood)

Kodakondsuseta

Muu riigi kodakondsus, kuid riik teadmata

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Isa sünniriik

See muutuja näitab isiku isa sünniriiki, st isa ema alalist elukohariiki sünnituse ajal (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav), või kui see teave pole kättesaadav, siis riiki, kus isiku isa sündis (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav).

Isa sünniriigi kohta tuleks hankida teave vastavalt samadele eeskirjadele, mis on esitatud muutuja „sünniriik“ juures.

„Isa“ on „poja või tütre“ meessoost vanem, kes võib olla bioloogiline vanem, lapsendaja või võõrasisa.

Kui isikul pole üksnes bioloogiline isa, vaid ka nt lapsendanud isa või võõrasisa, tuleks märkida selle isa sünniriik, kes isiku tegelikult üles kasvatas ning käitus isana emotsionaalses või õiguslikus tähenduses, nt olles meessoost eestkostja.

Kui isikul on samasoolised vanemad, kes mõlemad on naissoost, võib seda muutujat kasutada ühe ema sünniriigi märkimiseks.

Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)

Isa sünniriik (SCL GEO kood)

Isa sündinud muus riigis, kuid riik teadmata

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Ema sünniriik

See muutuja näitab isiku ema sünniriiki, st isiku ema ema alalist elukohariiki sünnituse ajal (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav), või kui see teave pole kättesaadav, siis riiki, kus isiku ema sündis (vastavalt praegustele riigipiiridele, kui see teave on kättesaadav).

Ema sünniriigi kohta tuleks hankida teave vastavalt samadele eeskirjadele, mis on esitatud muutuja „sünniriik“ juures.

„Ema“ on „poja või tütre“ naissoost vanem, kes võib olla bioloogiline vanem, lapsendaja või võõrasema.

Kui isikul pole üksnes bioloogiline ema, vaid ka nt lapsendanud ema või võõrasema, tuleks märkida selle ema sünniriik, kes isiku tegelikult üles kasvatas ning käitus emana emotsionaalses ja õiguslikus tähenduses, st olles naissoost eestkostja.

Kui isikul on samasoolised vanemad, kes mõlemad on meessoost, võib seda muutujat kasutada ühe isa sünniriigi märkimiseks.

Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)

Ema sünniriik (SCL GEO kood)

Ema sündinud muus riigis, kuid riik teadmata

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Elukohariik

Elukohariik on riik, kus asub isiku või leibkonna alaline elukoht vastavalt praegustele riigipiiridele.

Riikide ja nende koodide loend on kindlaks määratud vastavalt Eurostati standardsele koodiloendile (SCL GEO)  (6)

Elukohariik (SCL GEO kood)

Elukohapiirkond

Elukohapiirkond on elukohariigi piirkond, kus asub isiku või leibkonna alaline elukoht ning mis on liikmesriikide puhul kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 1059/2003 artiklis 3 ja I lisas osutatud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) põhjal.

Üksikasjalikkus (ühe-, kahe- või kolmenumbriline tase) sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist.

Elukohapiirkond (NUTS-kood)

Linnastumise aste

See muutuja näitab linnastumise astet piirkonnas, kus asub isiku või leibkonna alaline elukoht, lähtudes kohalike haldusüksuste liigitusest kolme piirkondade kategooriasse:

1)

„linnad“ – tihedalt asustatud piirkonnad, kus vähemalt 50 % elanikkonnast elab linnakeskuses;

2)

„väikelinnad ja eeslinnad“ – keskmise asustustihedusega piirkonnad, kus vähemalt 50 % elanikkonnast elab linnaklastrites, kuid mis pole „linnad“;

3)

„maapiirkonnad“ – hõredalt asustatud piirkonnad, kus enam kui 50 % elanikkonnast elab maapiirkondade võrguruutudes.

Linnad

Väikelinnad ja eeslinnad

Maapiirkonnad

Leibkonnamaatriks

Leibkonnamaatriks näitab tavaleibkondade koosseisu ja leibkonnasiseseid suhteid leibkonna liikmete vahel. Leibkonna kõigi liikmete vahelisi suhteid kajastava leibkonnamaatriksi iga rida ja tulp vastab ühele leibkonnaliikmele ning lahtrites, kus asjaomaste liikmete rida ja tulp ristuvad, on nende liikmete vaheline suhe märgitud järgmiste standardkategooriatena:

„elukaaslane“ on määratletud vastavalt seaduslikule või de facto partnerlus- või suhtestaatusele;

„abikaasa“ või „registreeritud partner“ märgitakse vastavalt seaduslikule perekonnaseisule, mis tähendab, et märgitakse iga isiku (seaduslik) perekonnaseis vastavalt riigi abieluseadustele (või -tavadele) (st de jure perekonnaseis), sh „registreeritud partnerid“. Samasooliste paaride liikmed võivad olla „abikaasa“ või „registreeritud partner“, kui abielu või partnerlus on sõlmitud vastavalt riigi abieluseadustele (või -tavadele);

„partner“ või „vabaabielukaaslane“ on määratletud vastavalt de facto suhtele, st isikute partnerlus- või suhtestaatusele leibkonna tegeliku elukorralduse alusel;

„poeg“ või „tütar“ on kas bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar või võõraspoeg või -tütar;

„bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar või võõraspoeg või -tütar“ viitab bioloogilisele, lapsendatud või võõraspojast/-tütrest pereliikmele, kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema leibkonnas (olenemata vanusest või partnerlus- või suhtestaatusest). „Lapsendamine“ tähendab muude vanemate bioloogilise lapse omaksvõtmist ja enda omana kohtlemist riigi õigusaktides sätestatud ulatuses. Lapsendatud laps saab õigusliku toimingu tagajärjel lapsendajate bioloogilise lapse õigused ja staatuse, olenemata sellest, kas ta on lapsendajate sugulane või mitte.

„Võõraspoeg või -tütar“ viitab olukorrale, kus võõrasvanem kohtleb oma partneri last riigi õigusaktides sätestatud ulatuses enda omana ilma last lapsendamata;

„väimees või minia“ on lapse seaduslik või de facto partner;

„lapselaps“ tähendab lapse last, sealhulgas bioloogilist, lapsendatud või võõraslast;

„vanem“ on „bioloogilise või lapsendatud poja või tütre“ vanem (bioloogiline vanem või lapsendaja) või „võõraspoja või võõrastütre“ vanem (võõrasvanem);

„abikaasa vanem“ on isiku seadusliku või de facto partneri vanem;

- „vanavanem“ tähendab vanema vanemat, sealhulgas bioloogilist vanemat, lapsendajat või võõrasvanemat;

„vend või õde“ viitab bioloogilistele, lapsendatud või võõrasvendadele või -õdedele;

„muu sugulane“ viitab sugulastele, keda pole eespool loetletud, näiteks nõbu, tädi või onu, venna- või õetütar või venna- või õepoeg jne, ning see hõlmab ka lapselapse abikaasat, abikaasa vanavanemat ning mehe- või naisevenda või õemeest või mehe- või naiseõde või vennanaist;

„muu isik, kellega sugulus puudub“ viitab isikutele, kellega suguluses ei olda, näiteks lapsehoidjad, koos elavad sõbrad või õpilased jne. Ka kasulapsed kuuluvad sellesse kategooriasse.

Teabe üksikasjalikkus sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist.

Elukaaslane

Abikaasa või registreeritud partner

Partner või vabaabielukaaslane

Poeg või tütar

Bioloogiline või lapsendatud poeg või tütar

Võõraspoeg või -tütar

Väimees või minia

Lapselaps

Vanem

Bioloogiline vanem või lapsendaja

Võõrasvanem

Abikaasa vanem

Vanavanem

Vend või õde

Bioloogiline vend või õde

Võõrasvend või -õde

Muu sugulane

Muu isik, kellega sugulus puudub

Täpsustamata  (1)

Leibkonna suurus

Leibkonna suurus on määratletud kui tavaleibkonna liikmete koguarv.

See muutuja annab teavet leibkonna liikmete täpse arvu kohta.

Leibkonna liikmete koguarv

Täpsustamata

Leibkonna eluruumi kasutamise alus

See muutuja viitab korraldusele, mille alusel tavaleibkond elab kas terves elamuüksuses või selle osas, pidades silmas allpool kirjeldatut.

Kategooriaid „omanik, kellel on tasumata hüpoteeklaen“ ja „omanik ilma hüpoteeklaenuta“ kasutatakse tavaleibkondade puhul, mille vähemalt üks liige on selle elamuüksuse omanik, kus leibkond elab, olenemata sellest, kas leibkonna mistahes muu liige on kogu elamuüksuse või selle osa üürnik. Isik on omanik, kui tal on omandiõigust tõendav dokument, olenemata sellest, kas elamu on täielikult välja ostetud või mitte. Isikut, kellele eluruumid pärast üürilepingu lõppemist tagastatakse, tuleks käsitada omanikuna.

Kategooria „omanik, kellel on tasumata hüpoteeklaen“ on kohaldatav olukordades, kus omanik peab maksma ära vähemalt ühe hüpoteeklaenu, mis on võetud elamuüksuse ostmiseks, või selle hüpoteeklaenu intressi või mõlemad.

Kategooria „omanik ilma hüpoteeklaenuta“ on kohaldatav olukordades, kus hüpoteeklaenu ega sellelt makstavat intressi pole. Arvesse ei võeta muu elamuüksuse (nt teise elamu) ostmiseks võetud hüpoteeklaene või eluasemelaene või mõlemaid ega remondi-, renoveerimis-, hooldus- või muid laene.

Kategooriad „üürnik, turuhinnaga üür“ või „üürnik, vähendatud üür“ kasutatakse leibkondade puhul, mille vähemalt üks liige on üürnik (elamuüksust üüritakse omanikult) või allüürnik (elamuüksust üüritakse kelleltki, kes ise on üürnik) elamuüksuses, kus ta elab, ning mille ükski liige pole asjaomase elamuüksuse omanik.

Kategooria „üürnik, turuhinnaga üür“ on kohaldatav leibkondade puhul, mille vähemalt üks liige on üürnik või allüürnik, kes maksab üüri valdava või turuhinnaga. See kategooria on kohaldatav ka siis, kui makstakse turuhinnaga üüri, aga see summa saadakse osaliselt või täielikult tagasi majutustoetustest või muudest allikatest, sealhulgas avaliku sektori, heategevuslikest või eraallikatest.

Kategooria „üürnik, vähendatud üür“ hõlmab leibkondi, kes elavad elamuüksustes vähendatud hinna eest, st turuhinnast madalama hinna eest (kuid mitte ilma üüri maksmata); seejuures võib hinnaalandus olla tehtud

a)

seaduse alusel,

b)

sotsiaaleluruumide kava alusel,

c)

isiklikel põhjustel,

d)

tööandja otsusega.

Kategooria „üürnik, tasuta“ hõlmab leibkondi, kes elavad elamuüksuses tasuta, st üüri ilma maksmata; seejuures võib üürivabastus olla antud:

a)

seaduse alusel,

b)

sotsiaaleluruumide kava alusel,

c)

isiklikel põhjustel,

d)

tööandja otsusega.

Kategooria „ei kohaldata“ hõlmab kõiki tavaleibkondi, kes ei ela komisjoni määruses (EÜ) nr 1201/2009 määratletud tavaeluruumides.

Omanik, kellel on tasumata hüpoteeklaen

Omanik ilma hüpoteeklaenuta

Üürnik, turuhinnaga üür

Üürnik, vähendatud üür

Üürnik, tasuta

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata

Leibkonna igakuine netosissetulek

See muutuja näitab tavaleibkonna igakuist netosissetulekut, st leibkonna kõigi liikmete sissetulekute summat või leibkonna kogusissetulekut – sealhulgas töötasu, sotsiaaltoetused ja muu rahaline sissetulek, millest on maha arvatud rahasiirded muudele leibkondadele – pärast makse ja sotsiaalmakseid.

Muutuja eesmärk on anda teavet leibkonna sissetuleku selle osa kohta, mis on võimalik ühes kuus keskmiselt kulutada või säästa. Kui leibkonna sissetulek erineb kuude lõikes märkimisväärselt, tuleb esitada hinnanguline tüüpiline või tavapärane kuu netosissetulek, mis kajastab leibkonna sissetulekute praegust olukorda. Kui leibkonna kuusissetulek erineb aasta jooksul märkimisväärselt, näiteks hooajalise tegevuse puhul, esitatakse aastasissetuleku alusel arvutatud keskmine kuusissetulek.

Igakuine netosissetulek märgitakse kas leibkonna kogu netosissetulekuna või ühena viiest ekvivalentsissetuleku rühmast.

Viie ekvivalentsissetuleku rühma vahelised piirid on kindlaks määratud muutuja kvintiilide alusel ja määratletud järgmiselt:

„väikese igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on esimesest kvintiilist väiksem;

„väikese kuni keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on esimese kvintiiliga võrdne või sellest suurem ja teisest kvintiilist väiksem;

„keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on teise kvintiiliga võrdne või sellest suurem ja kolmandast kvintiilist väiksem;

„keskmise kuni suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on kolmanda kvintiiliga võrdne või sellest suurem ja neljandast kvintiilist väiksem;

„suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm“ – leibkonnad, kelle ekvivalentsissetulek on neljanda kvintiiliga võrdne või sellest suurem.

Et võtta arvesse erinevusi leibkondade suuruses ja koosseisus, antakse leibkonna liikmetele ekvivalentsissetuleku leidmiseks kaal: leibkonna esimesele üle 14-aastasele liikmele antakse kaal 1,0, teisele ja igale järgmisele üle 14-aastasele liikmele antakse kaal 0,5 ning alla 14-aastasele lapsele kaal 0,3.

Väikese igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Väikese kuni keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Keskmise igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Keskmise kuni suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Suure igakuise ekvivalentnetosissetulekuga rühm

Leibkonna kogu igakuine netosissetulek (omavääringus väljendatud summa)

Täpsustamata (1)

Põhitöö pidevus

See muutuja näitab, kas põhitöö kestus on piiratud (st töö või leping lõpeb pärast varem kindlaks määratud ajavahemikku) või põhineb tähtajatul lepingul. Muutuja viitab sellise töötava isiku põhitööle, kes töötab palgatöötajana.

Terminit „töö“ kasutatakse, et viidata tööhõivele. Kriteerium, mille alusel tehakse kindlaks, kas isik osaleb tööhõives, sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist.

Töö on ühe majandusüksuse jaoks täidetavate ülesannete ja kohustuste kogum. Isikutel võib olla üks või mitu tööd. Palgatöötajate puhul võib iga lepingut käsitada eraldi ülesannete ja kohustuste kogumina ning seega eraldi tööna. Kui isikul on mitu tööd, on põhitöö see, kus töötatakse tavaliselt kõige rohkem tunde, nagu määratletud rahvusvahelistes statistilistes standardites tööaja kohta.

Tähtajalise töölepinguga töö lõpeb kas pärast varem kindlaks määratud ajavahemikku (teadaolevaks kuupäevaks) või pärast ajavahemikku, mis ei ole ette teada, kuid on siiski määratud kindlaks objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu ülesande lõpetamine või ajutiselt asendatava töötaja äraoleku aeg.

Tööd, mida tehakse sellise lepingu alusel, millel pole varem kindlaks määratud lõppu, käsitatakse püsivana.

Tööna arvestatakse lepingulist, mitteametlikku või suulist kokkulepet töösuhte kohta ning mitte andmeesitaja oletusi seoses töö kaotamisega, tema kavatsust töölt ära tulla, tema soovi tööle jääda või püsivalt tööle jäämise tõenäosust.

Teabe üksikasjalikkus sõltub iga mikroandmete kogumise puhul kontekstist.

Tähtajaline tööleping

— tähtajaline kirjalik tööleping

— tähtajaline suuline leping

Püsiv töö

— tähtajatu kirjalik leping

— tähtajatu suuline leping

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Järelevalvekohustused

See muutaja viitab palgatöötajana töötava isiku põhitööle ning selle puhul eristatakse järelevalvekohustustega ja ilma järelevalvekohustusteta töötajaid. Isikul on järelevalvekohustused, kui ta teeb ametlikku järelevalvet vähemalt ühe muu isiku töö üle. Järelevalvena ei käsitata kohustusi õpipoiste ja praktikantide ees ega ka kvaliteedikontrolli (teenuste toodangu, aga mitte teiste inimeste töö kontrollimine) ega nõustamist.

Jah

Ei

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Aasta, mil isik asus tööle praeguse tööandja juures või füüsilisest isikust ettevõtjana

See muutuja viitab töötava isiku praegusele põhitööle ja näitab aastat, mil isik asus tööle praeguse tööandja juures või füüsilisest isikust ettevõtjana praeguses ärivaldkonnas.

Aasta, mil isik asus tööle praeguse tööandja juures või füüsilisest isikust ettevõtjana (neljakohaline arv)

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Põhitöökoha kohaliku üksuse suurus

See muutuja viitab töötava isiku põhitöökohale ning näitab kohaliku üksuse juures töötavate isikute arvu, sealhulgas nii üksuse asukohas töötavate isikute arvu kui ka nende isikute arvu, kes töötavad väljaspool üksust, kuid kuuluvad organisatsiooniliselt üksusesse ja saavad üksusest töötasu. Muutuja hõlmab ka töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid partnereid ja palgata töötajaid pereettevõttes ning üksuse palgal olevaid osalise tööajaga töötajaid. Samuti hõlmab see palgal olevaid hooajatöötajaid, õpipoisse, praktikante ja kodustöötajaid.

Kohalik üksus on ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaksmääratud kohas.

Täpne isikute arv, kui neid on 1–9

10–19 isikut

20–49 isikut

50–249 isikut

250 või rohkem isikut

Ei oska öelda, kuid vähem kui 10 isikut

Ei oska öelda, kuid vähemalt 10 isikut

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Varasema töökogemuse olemasolu

Muutuja annab teavet selle kohta, kas isik, kes ei osale tööhõives, on varem tööhõives osalenud (Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni „tööhõive“ määratluse kohaselt)  (7) ning kas varasem töökogemus piirdus üksnes juhutöödega või mitte.

Kategooria „isik ei ole mitte kunagi olnud töösuhtes“ hõlmab isikuid, kellel pole töökogemust.

Kategooria „isiku töökogemus piirdub üksnes juhutöödega“ hõlmab isikuid, kellel on töökogemus, mis piirdub üksnes juhutöödega. Selle muutuja puhul ei tohiks tööd ajateenijana käsitada töökogemusena.

Kategooria „isiku töökogemus ei piirdu üksnes juhutöödega“ hõlmab isikuid, kellel on töökogemus, kui arvesse ei võeta juhte, mil töökogemus on piirdunud üksnes juhutöödega.

Isik ei ole mitte kunagi olnud töösuhtes

Isiku töökogemus piirdub üksnes juhutöödega

Isiku töökogemus ei piirdu üksnes juhutöödega

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Osalemine formaalses hariduses ja koolituses (õpilase või õpipoisina) vaatlusperioodil

Selle muutujaga hinnatakse isiku osalemist formaalses hariduses ja koolituses, tehes kindlaks, kas isik osaleb vaatlusperioodil (määratakse kindlaks iga mikroandmete kogumise puhul) õpilase või õpipoisina formaalhariduse programmis.

Jah

Ei

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Praeguse või kõige hiljutisema formaalse haridus- või koolitustegevuse tase

Muutujaga hinnatakse sellise viimati omandatud formaalhariduse või väljaõppe taset, milles isik asjaomasel vaatlusperioodil (määratakse kindlaks iga mikroandmete kogumise puhul) osales, tuginedes rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse 2011. aasta versiooni  (5) (ISCED-P 2011) kohastele haridusprogrammide kategooriatele.

Teabe üksikasjalikkus sõltub iga andmete kogumise puhul kontekstist (valdkond). Iga kategooria puhul märgitakse ISCED-P koodid, kui kategooriad ja koodid on üks ühele vastavuses.

ISCED 0 alusharidus

0

ISCED 1 algharidus

1

ISCED 2 põhiharidus

2

ISCED 3 keskharidus

3

ISCED 3 keskharidus – üldine

34

ISCED 3 keskharidus – kutseõpe

35

ISCED 3 keskharidus – teadmata suunitlus  (8)

-

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil

4

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – üldine

44

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – kutseõpe

45

ISCED 4 kutsekeskharidus või kutseõpe keskhariduse baasil – teadmata suunitlus  (8)

-

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil

5

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – üldine

54

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – kutseõpe

55

ISCED 5 keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – teadmata suunitlus  (8)

-

ISCED 6 bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus

6

ISCED 7 magister või sellega võrdsustatud haridus

7

ISCED 8 doktor või sellega võrdsustatud haridus

8

Täpsustamata  (1)

 

Ei kohaldata  (2)

 

Aasta, mil kõrgeim haridusaste edukalt lõpetati

Aasta, mil kõrgeima taseme haridusasutus edukalt lõpetati (neljakohaline arv).

See muutuja viitab aastale, mil lõpetati kõrgeima taseme haridusasutus, ja hõlmab isikuid, kellel on vähemalt algharidus (ISCED 1).

Kategooria „ei kohaldata“ hõlmab isikuid, kellel formaalharidus puudub või kelle haridustase on algharidusest (ISCED 1) madalam. Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse ka selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata muutuja kohta süsteemselt andmeid (nt teatavast vanusest nooremad isikud).

Aasta, mil kõrgeim haridusaste edukalt lõpetati (neljakohaline arv)

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Kõrgeima edukalt lõpetatud haridus- või koolitusastme valdkond

Valdkond, milles omandasid oma kõrgeima haridustaseme isikud, kelle haridustase on ISCED 3 või kõrgem.

Kõrgeima omandatud haridustaseme valdkond põhineb ISCEDi haridus- ja koolitusvaldkondade liigitusel (ISCED-F 2013)  (8). Valdkond on haridusprogrammi või kvalifikatsiooni sisu laiem teema.

Kategooria „ei kohaldata“ hõlmab isikuid, kellel formaalharidus puudub või kelle haridustase on madalam kui ISCED 3.

Teabe üksikasjalikkus sõltub iga andmete kogumise puhul kontekstist (valdkond). Iga kategooria puhul märgitakse ISCED-F koodid, kui kategooriad ja koodid on üks ühele vastavuses  (9).

Üldkavad ja kvalifikatsioonid

00

Põhiõppekavad ja kvalifikatsioonid

001

Kirja- ja arvutusoskus

002

Isiklikud oskused ja isiklik areng

003

Üldkavad ja kvalifikatsioonid, täpsemalt määratlemata

(009)

Haridus

01

Haridus

011

Haridust hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

018

Kunstid ja humanitaarerialad

02

Kunstid

021

Humanitaarerialad (välja arvatud keeled)

022

Keeled

023

Kunste ja humanitaarerialasid hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

028

Kunstid ja humanitaarerialad, täpsemalt määratlemata

(029)

Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi

03

Sotsiaal- ja käitumisteadused

031

Ajakirjandus ja infolevi

032

Sotsiaalteadusi, ajakirjandust ja infolevi hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

038

Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja infolevi, täpsemalt määratlemata

(039)

Ärindus, haldus ja õigus

04

Ärindus ja haldus

041

Õigusteadus

042

Ärindust, haldust ja õigusteadust hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

048

Ärindus, haldus ja õigusteadus, täpsemalt määratlemata

(049)

Loodusteadused, matemaatika ja statistika

05

Bioloogia ja sellega seotud teadused

051

Keskkond

052

Füüsikalised loodusteadused

053

Matemaatika ja statistika

054

Loodusteadusi, matemaatikat ja statistikat hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

058

Loodusteadused, matemaatika ja statistika, täpsemalt määratlemata

(059)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)

06

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

061

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

068

Tehnika, tootmine ja ehitus

07

Tehnikaalad

071

Tootmine ja töötlemine

072

Arhitektuur ja ehitus

073

Tehnikat, tootmist ja ehitust hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

078

Tehnika, tootmine ja ehitus, täpsemalt määratlemata

(079)

Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria

08

Põllumajandus

081

Metsandus

082

Kalandus

083

Veterinaaria

084

Põllumajandust, metsandust, kalandust ja veterinaariat hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

088

Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria, täpsemalt määratlemata

(089)

Tervis ja heaolu

09

Tervis

091

Heaolu

092

Tervist ja heaolu hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

098

Tervis ja heaolu, täpsemalt määratlemata

(099)

Teenused

10

Isikuteenused

101

Hügieen ja töötervishoid

102

Turvateenused

103

Veoteenused

104

Teenuseid hõlmavad interdistsiplinaarsed kavad ja kvalifikatsioonid

108

Teenused, täpsemalt määratlemata

(109)

Täpsustamata

 

Ei kohaldata

 

Elukohariigis viibimise kestus täisaastates

Elukohariigis viibimise kestus täisaastates näitab ajavahemikku alates päevast, mil isik asus andmeid esitavasse riiki viimati alaliselt elama, väljendatuna täisaastates ja ühena järgmistest:

sündinud kõnealuses riigis ega ole kunagi elanud muus riigis vähemalt ühe aasta pikkusel perioodil – hõlmab isikuid, kes on andmeid esitavas riigis sündinud ja kelle alaline elukoht pole kunagi olnud vähemalt ühe aasta pikkusel perioodil muus riigis peale andmeid esitava riigi;

aastate arv kõnealuses riigis pärast viimast selles riigis asuvas alalises elukohas elama asumist – täisarv, mis näitab täisaastates ajavahemikku alates päevast, mil isik asus andmeid esitavasse riiki viimati alaliselt elama, kuni vaatluskuupäevani (iga sotsiaalvaldkonna mikroandmete kogumise puhul kindlaks määratud).

Sündinud kõnealuses riigis ega ole kunagi elanud muus riigis vähemalt ühe aasta pikkusel perioodil

Aastate arv kõnealuses riigis (pärast viimast selles riigis asuvas alalises elukohas elama asumist) (kahekohaline arv)

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Üldine terviseseisund oma hinnangul

Üldine terviseseisund oma hinnangul on isiku subjektiivne hinnang oma üldisele tervisele (mitte praegusele tervislikule seisundile või võimalikele ajutistele terviseprobleemidele), sealhulgas tervise eri mõõtmetele, st füüsilisele ja emotsionaalsele toimimisele, vaimsele tervisele (hõlmab psühholoogilist heaolu ja vaimseid häireid) ning biomeditsiinilistele sümptomitele.

Väga hea

Hea

Rahuldav

Halb

Väga halb

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Pikaajaline terviseprobleem

Muutuja „pikaajalised terviseprobleemid“ on isiku subjektiivne hinnang oma kroonilistele terviseprobleemidele, võttes arvesse tervise eri füüsilisi, emotsionaalseid, käitumuslikke ja vaimseid mõõtmeid, haigusi ja häireid ning valu, õnnetustest ja vigastustest tingitud kehva tervist ning kaasasündinud haigusi. Pikaajalisi või kroonilisi terviseprobleeme iseloomustab nende püsivus ning need võivad eeldada pikaajalist järelevalvet, jälgimist või hooldust. Pikaajalised haigused või terviseprobleemid peaksid olema kestnud või peaksid eeldatavalt kestma vähemalt kuus kuud (või peaksid olema kordunud või eeldatavalt korduma vähemalt kuue kuu jooksul).

Kategooria „jah“ viitab ühe või enama pikaajalise või kroonilise terviseprobleemi esinemisele ning „ei“ viitab pikaajaliste või krooniliste terviseprobleemide puudumisele andmeesitaja hinnangul.

Jah

Ei

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Terviseprobleemidest tingitud tegevuspiirangud

See muutuja näitab, kui ulatuslikud on isiku hinnangul terviseprobleemist või -probleemidest (füüsilised, vaimsed või emotsionaalsed, sealhulgas vanadusest tulenevad häired või piirangud) tingitud püsivad pikaajalised (vähemalt kuus kuud kestvad) piirangud sellistes tegevustes osalemisel, millega isik üldjuhul tegeleks või mida ta üldjuhul ellu viiks.

Tegevus on määratletud kui isiku täidetav ülesanne või tehtav toiming. Tegevuspiirangud on määratletud kui isiku raskused tegevuse elluviimisel, hinnatuna üldkogumi üldtunnustatud standardi alusel, võttes arvesse kultuurilisi ja sotsiaalseid ootusi seoses tegevustega, mida inimesed üldiselt ellu viivad, ning pidades silmas kõiki tööl või koolis, kodus ja vabal ajal ellu viidavaid tegevusi.

Korduvate või muutlike terviseprobleemidega isikud peaksid viitama olukorrale, mis nende tavapärast tegevust kõige sagedamini mõjutab.

„Oluliselt piiratud“ tähendab, et tegevuse elluviimine pole võimalik või on võimalik üksnes suurte raskustega ja tavaliselt teiste inimeste abiga.

„Mõningal määral piiratud“ tähendab, et tegevust on võimalik ellu viia, kuid mõningaste raskustega, kuigi üldjuhul ilma teiste inimeste abita (või tavaliselt ilma igapäevase abita).

„Ei ole üldse piiratud“ tähendab, et tavapäraseid tegevusi on võimalik ellu viia ilma raskusteta või et võimalik tegevuspiirang pole kestnud kauem kui viimased kuus kuud.

Oluliselt piiratud

Mõningal määral piiratud

Ei ole üldse piiratud

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata  (2)

Kasutatud küsitlemismeetod

See muutuja näitab meetodit, mida kasutatakse teabe kogumiseks andmeesitajalt. Kui teabe kogumiseks andmeesitajalt kasutatakse mitut meetodit, kajastab see muutuja peamiselt kasutatavat meetodit.

PAPI, CAPI ja CATI puhul kogub teavet küsitleja. CAWI puhul vastab andmeesitaja küsimustele iseseisvalt, kasutades veebisaidil esitatud vormi.

Kategooria „muu“ on kohaldatav, kui muud kategooriad kasutatavat küsitlusviisi ei hõlma, nt paberipõhise eneseküsitluse (PASI) või veebivälise arvutipõhise eneseküsitluse (CASI) puhul.

Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata asjaomase muutuja kohta süsteemselt teavet (nt teatavast vanusest nooremate isikute korral), ning juhtudel, kus kogu teave on saadud registritest (st haldusandmed) või imputeeritud või mõlemat ning küsitlust pole toimunud.

Paberipõhine isikuküsitlus (PAPI)

Arvutipõhine isikuküsitlus (CAPI)

Arvutipõhine telefoniküsitlus (CATI)

Arvutipõhine veebiküsitlus (CAWI)

Muu

Ei kohaldata

Uuringus osalemise laad

See muutuja näitab, kas nõutava teabe on esitanud kindlaksmääratud andmeesitaja või see on esitatud muu isiku (asendusvastaja) kaudu.

Kindlaksmääratud andmeesitaja on iga mikroandmete kogumise tingimustes märgitud isik, kellel palutakse teavet esitada.

„Otsene osalemine“ viitab olukorrale, kus kindlaksmääratud andmeesitaja esitab nõutava teabe ise. Otsene osalemine hõlmab ühtlasi olukordi, kus kindlaksmääratud andmeesitaja on esitanud nõutud teabe muu isiku abiga (nt tõlge, füüsiline abi) ning antud vastuseid kinnitanud.

„Kaudne osalemine“ viitab olukorrale, kus andmeesitajalt nõutud teabe on esitanud kolmas isik (st asendusvastaja), ilma et andmeesitaja oleks seda teavet kinnitanud.

Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata asjaomase muutuja kohta süsteemselt teavet, ning juhtudel, kus kogu teave on saadud registritest (st haldusandmed) või imputeeritud või mõlemat ning küsitlust pole toimunud.

Otsene osalemine

Kaudne osalemine

Täpsustamata  (1)

Ei kohaldata

Kiht

Selle muutujaga kajastatakse peamist kihti, kuhu iga vaatlusüksus (üksikisik või leibkond) kuulub, juhul kui sihtkogum (või osa sellest) on valimi koostamise esimeses etapis kihistatud, andes seejuures eri kihtidele tunnuskoodid (kihi tunnused). Üldkogumi kihistamine tähendab selle jaotamist mittekattuvateks alamkogumiseks, mida kutsutakse kihtideks. Seejärel võetakse igast kihist eraldi valim.

Registreeritud teave viitab alati olukorrale asjaomase statistilise üksuse (üksikisik või leibkond) valimise ajal.

Kategooria „kihi tunnuskood“ kajastab nende kihtide tunnuskoode, kuhu vaatlusüksused (üksikisikud või leibkonnad) kuuluvad. Kihtide tunnuskoode kasutatakse, kui sihtkogum on kihistatud või kui arvesse on võetud iseesindavaid esmaseid valikuüksuseid.

Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse juhul, kui sihtkogum pole valimi moodustamise protsessi esimeses etapis kihistatud (nt kui valim on moodustatud lihtsa juhuvalikuga või juhusliku klastervalikuga) ning iseesindavaid esmaseid valikuüksuseid pole arvesse võetud.

Kihi tunnuskood

Ei kohaldata

Esmane valikuüksus

Selle muutujaga kajastatakse esmast valikuüksust, kuhu iga vaatlusüksus (üksikisik või leibkond) kuulub, juhul kui sihtkogum on jagatud klastriteks, andes seejuures klastritele ehk esmastele valikuüksustele tunnuskoodid.

Üldkogum jagatakse klastriteks (st eraldi alamkogumiteks), kui üldkogumi kõigi üksuste uurimine pole võimalik (valimialuse puudumise tõttu) või kui see on liiga kulukas (üldkogum on geograafiliselt laialt jaotunud). Seejärel võetakse valimi moodustamise esimeses etapis klastrite (esmased valikuüksused) valim.

Registreeritud teave viitab alati olukorrale asjaomase üksuse (üksikisik või leibkond) valimise ajal.

Kategooria „esmase valikuüksuse tunnuskood“ kajastab selle esmase valikuüksuse tunnuskoodi (valitud esmaste valikuüksuste hulgas), kuhu iga vaatlusüksus (üksikisik või leibkond) kuulub, juhul kui sihtkogum on valimi moodustamise esimeses etapis klastriteks jagatud.

Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse juhul, kui sihtkogumit pole valimi moodustamise protsessi esimeses etapis klastriteks jagatud, nt kui valim on moodustatud lihtsa juhuvalikuga või stratifitseeritud juhuvalikuga.

Esmase valikuüksuse tunnuskood

Ei kohaldata


(1)  Kategooriat „täpsustamata“ kasutatakse vastuse puudumise korral, nt kui andmeesitaja ei tea vastust või keeldub vastamast.

(2)  Kategooriat „ei kohaldata“ kasutatakse juhtudel, mis jäävad konkreetse muutuja ulatusest väljapoole, st filtri kohaldamisel asjaomase muutuja suhtes, ning seda kasutatakse ka selliste statistiliste üksuste loendamiseks, mis on osa andmeallika üldkogumist, aga mille puhul ei esitata asjaomase muutuja kohta süsteemselt teavet, nt teatavast vanusest nooremate isikute korral.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(4)  http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1978984/6037342/ISCO-08.pdf (ingliskeelne versioon, kättesaadav ka prantsuse ja saksa keeles).

(5)  http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced-2011-en.pdf (kättesaadav inglise ja prantsuse keeles).

(6)  http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nomenclatures/index.cfm?TargetUrl=LST_NOM_DTL&StrNom=CL_GEO&StrLanguageCode=EN&IntPcKey=&StrLayoutCode=HIERARCHIC (kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles).

(7)  Isikud, kes pole kunagi saanud töökogemust, töötades palga või kasu eest vähemalt ühe tunni nädalas.

(8)  http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/isced-fields-of-education-and-training-2013-en.pdf (kättesaadav inglise ja prantsuse keeles).

(9)  Koodid (009), (029), (039), (049), (059), (079), (089), (099) ja (109) pole ISCEDi koodid.


Top