EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020PC0408R(02)

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

COM/2020/408 final/3

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 408 final

2020/0104(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

COVID-19 pandeemia puhkemine on muutnud liidu järgmiste aastate majandusväljavaateid.

Lühiajaline mõju igas liikmesriigis sõltub piirangute kestusest ja tõsidusest, tootmise struktuurist ja kriisi vahetu mõju leevendamiseks võetud majanduspoliitilistest meetmetest. Keskpikas ja pikas perioodis sõltub mõju sellest, kui rängalt mõjutas COVID-19 pandeemia eri sektorite majandustegevust, riikide majanduse vastupidavusest ja nende suutlikkusest võtta asjakohaseid meetmeid. Konkurentsimoonutused ühtsel turul võivad suurendada majanduslikke erinevusi liidus ja kui ei võeta otsustavaid poliitikameetmeid, võib see pikas perspektiivis vähendada majanduse kasvupotentsiaali.

Kui piirangutest hakatakse järk-järgult loobuma, on majandustegevuse kestlikuks taastamiseks vaja kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju leevendavaid strateegilisi poliitikasuuniseid, millega soodustatakse majanduslikku lähenemist ja muudetakse majandus vastupidavamaks ning aidatakse seeläbi kaasa pikaajalisele kestlikule majanduskasvule. Seejuures on oluline edendada kaht pööret – rohe- ja digipööret, tagades samal ajal liidu strateegilise sõltumatuse. Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid sellises olukorras. Peale selle on kriisiiga seotud suurte majandus- ja ühiskondlike probleemide lahendamine vajalik selleks, et hoida ära toomisvõime ja tööhõive alalist kadu, säilitades nii majanduse ja ühiskonna vastupidavust. Majanduse kestlikuks ja vastupidavaks taastamiseks on vaja raamistikku, mis soodustaks õiget liiki investeeringute tegemist ja reforme. Samuti on oluline, et liikmesriikide kehtestatud taastamisstrateegiates võetaks piisavalt arvesse rohe- ja digipöördega seotud probleeme ning toetataks investeeringuid ja reforme nendes kahes olulises valdkonnas.

Taaste ja vastupidavuse jaoks kavandatud rahastamisvahendi (edaspidi „rahastamisvahend“) abil antakse ulatuslikku rahalist toetust avaliku sektori investeeringuteks ja reformide elluviimiseks, et muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks ja valmistada see tulevikuks paremini ette. Sellega aidatakse liikmesriikidel lahendada majandus- ja ühiskonnaprobleeme; kriisi järel on veelgi olulisem lahendada mitmesuguseid, näiteks ühiskondlikke, tööhõive, oskuste, hariduse, teaduse ja innovatsiooni, tervishoiu, aga ka ettevõtluskeskkonna ja sh avaliku halduse ja finantssektoriga seotud probleeme. Väga oluline on ka see, et rahastamisvahendiga tagatakse investeeringute ja reformide puhul keskendumine rohe- ja digipöördega seotud probleemidele ja investeerimisvajadustele, tagades seeläbi majandustegevuse kestliku taastamise. Investeerimine keskkonnasäästlikkesse ja digitehnoloogiatesse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on soodustada üleminekut puhtale energiale ja suurendada energiatõhusust mitmes olulises majandussektoris, aitab luua töökohti ja kestlikku majanduskasvu ning võimaldab liidul ülemaailmses majanduse taastamise võidujooksus kasutada parimal võimalikul viisil ära esimesena tegutseja eelis. See aitab muuta liitu vastupidavamaks ja vähendada tänu peamiste tarneahelate mitmekesistamisele liidu sõltuvust. Äärmiselt oluline on asjakohaste projektide kavandamine ja ettevalmistamine kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) prioriteetidega.

Otstarbekuse huvides ja selleks, et kaasseadusandjad jõuaksid võimalikult kiiresti kokkuleppele, võetakse käesoleva määruse ettepaneku aluseks viimane tekst, mida kaasseadusandjad arutasid seoses ettepanekuga, millega luuakse reformide tugiprogramm 1 ja mille komisjon võttis vastu 31. mail 2018 osana mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027, ning selles tehakse asjakohased muudatused, et võtta arvesse muudetud eesmärke ja uue rahastamisvahendi kohandatud rakendamisviisi. Seetõttu asendatakse käesoleva ettepanekuga komisjoni ettepanek reformide tugiprogrammi kohta, mis on tagasi võetud. Seega võetakse tagasi ka ettepanek, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust euroala lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi juhtimisraamistiku kohta 2 . Lisaks teeb komisjon eraldi ettepaneku võtta vastu määrus [COD...], et pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge.

Rahastamisvahendist saab läbivaadatud mitmeaastase finantsraamistiku osana Euroopa Liidu taasterahastu peamine programm. Sellega antakse liikmesriikidele tagastamatut rahalist toetust ja laene, et toetada avaliku sektori investeeringuid ja reforme, mis on esitatud riikide taaste- ja vastupidavuskavades. See aitab muuta liidu liikmesriikide majandust vastupidavamaks ja valmistada seda tulevikuks paremini ette. Laenud täiendavad tagastamatut toetust ning nende andmise eelduseks on täiendavate reformide ja investeeringute tegemine lisaks nendele, mille jaoks tagastamatut rahalist toetust on juba antud. Laenude puhul kehtivad liidu pikad tähtajad ja soodsad intressimäärad. Seetõttu pakuvad need erilist huvi ja on eriti kasulikud liikmesriikidele, kelle laenukulud on suuremad. Tagamaks, et vahendite eraldamine on rahastamisvahendi eesmärgiga hästi kooskõlas, on rahastamisvahendiga antav tagastamatu toetus eriti kasulik riikidele, kus sissetulek inimese kohta on väike ja töötuse määr kõrge, võttes arvesse nende riikide ees seisvaid suuri majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Komisjon teeb ettepaneku kasutada täielikult ära ELi eelarve võimalused, et kaasata investeeringuid ja jaotada oluline osa rahalisest toetusest majandustegevuse taastamise esimestel otsustava tähtsusega aastatel. Need ettepanekud põhinevad kahel sambal:

i) Euroopa Liidu erakorraline taasterahastu summas 808 984, 090 miljonit eurot (jooksevhindades). Nii suurendatakse ajutiselt ELi eelarve finantssuutlikkust, kasutades ELi eelarve vahendeid täiendavate rahaliste vahendite hankimiseks finantsturgudelt. Kogutud vahenditega toetatakse koheseid ja kiireloomulisi meetmeid, mis on vajalikud elatusvahendite kaitsmiseks ja majandustegevuse taastamiseks:

ii) tugevdatud mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027. Komisjon teeb ettepaneku tugevdada Euroopa Liidu taasterahastu kaudu peamisi programme, et suunata investeeringud kiiresti sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, tugevdada ühtset turgu, tõhustada koostööd sellistes valdkondades nagu tervishoid ja kriisiohjamine ning anda liidule eelarve, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et edendada pikaajalist üleminekut vastupidavamale, keskkonnasäästlikumale ja digitaalsele Euroopale.

Võttes arvesse, et rahastamisvahendiga antakse rahalisi vahendeid ajutiselt, tuleks rahaline toetus ja liikmesriikide poolt rahastamisvahendi raames võetud asjakohased meetmed koondada 2024. aasta lõpuni ulatuvasse ajavahemikku ning tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda kulukohustustega 2022. aasta lõpuks. Seetõttu peaksid komisjon ja liikmesriigid kasutama 2024. aastale järgnevaid aastaid kuni mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni, et edendada asjakohaste meetmete rakendamist kohapeal ja saavutada majandustegevuse oodatav taastamine asjaomastes majandus- ja sotsiaalsektorites ning suurendada vastupidavust ja lähenemist. Kui rahastamisvahendi jaoks on pärast seda olemas rahalised vahendid, mis eraldatakse rahastule liidu eelarvest, võib komisjon korraldada ka täiendavaid projektikonkursse.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Läbivaadatud mitmeaastases finantsraamistikus ja sellega seotud valdkondlikes õigusaktides on tehtud ettepanek uute ja tugevdatud vahendite kohta, et tegeleda COVID-19 pandeemia majanduslike tagajärgedega. Kõnealune meetmepakett on lisatud käesolevasse ettepanekusse, konkreetselt on lisatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide alla kuuluv REACT EU 3 ning muudetud ettepanekud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja InvestEU kohta [...]. Käesolev ettepanek on samuti osa mitmesugustest meetmetest, mis töötati välja vastusena praegusele COVID-19 pandeemiale, näiteks koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus 4 .

Need kavandatud vahendid täiendavad üksteist. REACT EU keskendub lühemas perspektiivis kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmetele, mis on seotud tööturu, tervishoiu ja VKEdega (likviidsuse ja maksevõime toetamine), et pakkuda liikmesriikide majandusele kohest ja otsest toetust. Rahastamisvahendiga toetatakse pikemaajalisi reforme ja eelkõige keskkonnasäästlikku ja digitaaltehnoloogiasse tehtavaid investeeringuid, millel on püsiv mõju liidu majanduse tootlikkusele ja vastupidavusele.

Lisaks toetatakse reforme ja investeeringuid mitme liidu tasandi poliitikavahendiga. Struktuurireformi tugiprogramm pakub praegu liikmesriikidele tehnilist tuge reformide ettevalmistamisel ja elluviimisel. Liidu fondidest rahastatakse investeerimisprojekte liidu fondidega hõlmatud poliitikavaldkondades, mis eeldavad rahastamise temaatilist koondamist ja mitmete tingimuste täitmist enne vahendite väljamaksmist. InvestEU alt rahastatakse projekte erinevate poliitikasuundade raames, need ei pruugi tingimata olla seotud reformipüüdlustega.

Käesolev ettepanek on tihedalt seotud Euroopa poolaasta raames antavate poliitiliste suunistega. Esiteks peavad rahastamisvahendiga toetatavad taaste- ja vastupidavuskavad aitama tõhusalt ellu viia riigipõhiseid soovitusi, mis nõukogu andis liikmesriikidele Euroopa poolaasta raames. Käesolevas ettepanekus sisalduvad vahendid suurendavad seega Euroopa poolaasta tõhusust ja aitavad kaasa sellega seoses kindlaks tehtud probleemide lahendamisele. Teiseks viiakse liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade esitamise ajastus kooskõlla Euroopa poolaasta ajakavaga ning need kavad moodustavad riikliku reformikava lisa. Kolmandaks antakse nende kavade rakendamisel tehtud edusammudest aru ka Euroopa poolaasta raames.

Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega

Ettepanek on kooskõlas liidu muude poliitikavaldkondadega ning see tagab vastastikuse täiendavuse ja koostoime.

Komisjon tegi ettepaneku uue kava „TERA“ kohta, 5 et kaitsta eurooplasi töötuse ohu eest. Selle eesmärk on anda liikmesriikidele kuni 100 miljardi euro ulatuses rahalist abi, et aidata kaitsta koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud töökohti ja töötajaid. Need laenud aitavad liikmesriikidel tulla toime tööhõive säilitamiseks tehtavate riiklike kulutuste järsu suurenemisega.

Eurorühmas on samuti jõutud poliitilisele kokkuleppele, et Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa stabiilsusmehhanismi raames eraldatakse ettevõtjatele ja seda vajavatele liikmesriikidele kokku 440 miljardit eurot, kusjuures liikmesriikidele ei ole seatud muid tingimusi kui tervishoiu, ravi ja ennetamisega seotud otseste ja kaudsete kulude katmine.

Lisaks nendele enneolematutele Euroopa eelarvepoliitilistele sammudele on Euroopa Keskpank võtnud meetmeid, sealhulgas käivitanud 750 miljardi euro suuruse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava, millega suureneb 2020. aastal Euroopa Keskpanga ostetud varade kogumaht 1,1 triljoni euroni, et säilitada finantsstabiilsus riigivõlakirjade turgudel.

Arvestades suurt keskendumist investeeringutele ja reformidele, mis on suunatud rohe- ja digipöördele, on rahastamisvahendi eesmärk täiendada ja toetada Euroopa rohelist kokkulepet ja digitaalarengu tegevuskava.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik.

ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on ette nähtud, et kui fondidevälised erimeetmed osutuvad vajalikuks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõiguga on määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi eesmärk aidata kaasa ühtekuuluvuse suurendamisele meetmetega, mis võimaldavad asjaomastel liikmesriikidel COVID-19 kriisist kiiremini ja kestlikumalt taastuda ning vastupidavust (veelgi) suurendada.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Välja pakutud meetmete rahastamine kavandatud määruse kaudu vastab Euroopa lisaväärtuse ja subsidiaarsuse põhimõttele. Liidu eelarvest rahastamisel keskendutakse meetmetele, mille eesmärke ei saa liikmesriigid üksi piisaval määral saavutada („vajalikkuse hindamine“) ning mille puhul liidu sekkumine võib tuua lisaväärtust võrreldes ainult liikmesriikide tegevusega.

Määruse üldeesmärk on suurendada ühtekuuluvust meetmete abil, mis võimaldavad muuta liikmesriigid vastupidavamaks, leevendada kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning toetada rohepööret ja energiasüsteemi ümberkujundamist, aidates seeläbi kaasa liidu majanduse taastamisele ja majanduskasvu potentsiaali ärakasutamisele COVID-19 kriisi järel. Selleks tuleks määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi abil toetada reformide elluviimist ja investeeringuid, millega lahendatakse liikmesriikide struktuurseid probleeme.

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi toimimise aluseks on asjaomase liikmesriigi vabatahtlikult esitatud taotlus. Seega otsustab iga liikmesriik ise, kas liidu tasandi meede on vajalik, võttes arvesse riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi olemasolevaid võimalusi. Majanduse taastamise ja selle vastupidavamaks muutmisega seotud meetmete rakendamine on liidu ühistes huvides.

Liidu tasandil on vaja võtta meetmeid, et koordineerida võimsat reageerimist COVID-19 pandeemia puhkemisele ja leevendada tohutuid majanduslikke tagajärgi. Seega on vaja liidu tasandi meetmeid, et taastada liidu majandus kiiresti ja jõuliselt. Liikmesriigid üksi ei suuda seda eesmärki piisaval määral saavutada, samas kui liidu sekkumine võib anda lisaväärtust, kehtestades määruse, millega nähakse ette vahend, mis on suunatud liikmesriikide rahalisele toetamisele hädavajalike reformide ja investeeringute kavandamisel ja elluviimisel. Selline toetus aitaks leevendada ka praeguse COVID-19 kriisi ühiskondlikku mõju.

Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna see ei lähe kaugemale, kui on vaja Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi vabatahtlikkus ja kogu protsessi käigus tehtava koostöö konsensuslik laad on lisatagatis, et proportsionaalsuse põhimõtet järgitakse ja et liikmesriikide ja komisjoni vahel luuakse vastastikune usaldus ja toimub koostöö.

Vahendi valik

Eespool kirjeldatud eesmärke ei saa saavutada õigusaktide ühtlustamise või liikmesriikide vabatahtlike meetmetega. Need on võimalik saavutada ainult määrusega. Kõigi liikmesriikide suhtes kohaldatav määrus on ka kõige sobivam õiguslik vahend rahalise toetuse andmise korraldamiseks, et tagada liikmesriikide võrdne kohtlemine.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

Kuna ettepanek tuli koostada kiiresti, et kaassedusandjad saaksid selle aegsasti vastu võtta, ei olnud sidusrühmadega võimalik formaalselt konsulteerida. Sidusrühmade seisukohti võeti arvesse ka reformide tugiprogrammi ettepanekut käsitleva seadusandliku protsessi käigus.

Mõju hindamine

Kuna ettepanek oli kiireloomuline, siis mõju ei hinnatud. Käesolev määruse ettepanek tugineb siiski komisjoni esialgsele ettepanekule reformide tugiprogrammi kohta, mis põhines mõjuhinnangul, mille peamised järeldused kehtivad mutatis mutandis.

Põhiõigused

Ettepanekul on positiivne mõju liidu põhiõiguste kaitsele ja arengule, eeldusel, et liikmesriigid taotlevad ja saavad asjaomastes valdkondades abi. Näiteks võib toetus sellistes valdkondades nagu tööturg ja sotsiaalkindlustus, tervishoid, haridus, keskkond, omand, avalik haldus ja kohtusüsteem toetada liidu põhiõigusi, nagu väärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õiglus.

4.MÕJU EELARVELE

Rahastamisvahendi rakendamise rahastamispakett on 602 905 000 000 eurot (jooksevhindades). Rahastamispaketti rahastatakse liidu laenuvõtmistehingutest, nagu on sätestatud määruses (EL) XXX/XX (EURI määrus). See summa tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks tagastamatu toetusena eelarve otsese täitmise raames (kogusummas 334 950 000 000 eurot) ja laenudena summas kuni 267 955 000 000 eurot. Tagastamatu toetuse summa on sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Võttes arvesse rahastamisvahendi rahastamiskava ajutist iseloomu seoses liikmesriikide majanduse taastamisega, piirdub kõnealuste vahendite kättesaadavuse periood 31. detsembriga 2024 nii tagastamatu rahalise toetuse kui ka laenutoetuse puhul.

Tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda nõuetekohaste õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Eelarvelised kulukohustused võib vajaduse korral jaotada iga-aastasteks osamakseteks, mis jaotatakse mitme aasta peale, kusjuures tuleb esitada reformide elluviimise indikatiivne ajakava, mis hõlmab maksimaalselt nelja aastat, ja investeeringute tegemise indikatiivne ajakava, mis hõlmab maksimaalselt seitset aastat.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Selleks et jälgida käesolevas määruses sätestatud vahendi tulemuslikkust oma eesmärkide saavutamisel, on komisjon kindlaks määranud mõned peamised tulemusnäitajad ja kogub korrapäraselt asjakohaseid andmeid. Iga liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava puhul tuleb koos asjaomase liikmesriigiga täiendavalt kindlaks määrata näitajate kogum; Need näitajad on seotud asjakohaste üksikandmetega, mida saab vajaduse korral koondada, ja muude asjakohaste andmetega. Rahalise toetuse väljamaksmine toimub pärast asjaomase liikmesriigiga kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist. Need asjakohased andmed tuleb integreerida spetsiaalsesse vahendisse, mis võimaldab teha järelevalvet liikmesriikide ja poliitikavaldkondade kaupa.

Sel eesmärgil lisavad liikmesriigid Euroopa poolaasta iga-aastastesse eduaruannetesse tõendid vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude kohta ning annavad komisjonile juurdepääsu alusandmetele ja asjakohasel juhul ka administratiivandmetele.

Vahendite tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe hindamiseks viiakse läbi hindamine ja järelhindamine. Vajaduse korral teeb komisjon hindamise tulemusel ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Hindamine toimub kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega 6 . Hindamine hõlmab saadud kogemusi, et teha kindlaks puudused ja/või probleemid või võimalused meetmete või nende tulemuste parandamiseks ning aidata maksimeerida nende kasutamist ja mõju.

Hindamine toimub siis, kui rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast rakendamise algust. Hiljemalt neli aastat pärast määruse kohaldamisaja lõppu viib komisjon läbi lõpliku järelhindamise. Komisjon edastab hindamistulemused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend. Selle vahendi kohaldamisala hõlmab paljusid erinevaid poliitikavaldkondi, mis on seotud ühtekuuluvuse, kahe pöörde (roheline ja digitaalne), konkurentsivõime, tootlikkuse, tervishoiu ja aruka innovatsiooniga (artikkel 3).

Rahastamispakett on kindlaks määratud järgmiselt: i) 334 950 000 000 eurot rahaliseks toetuseks (tagasimaksmatu toetus) ja ii) 267 955 000 000 eurot liikmesriikidele laenude andmiseks. Tagastamatu toetuse summa tuleb sihtotstarbelisest välistulust finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Tagastamatu rahalise toetuse puhul tuleks vähemalt 60 % kogusummast siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Ülejäänud summa osas tuleks õiguslikud kohustused võtta 31. detsembriks 2024 (artikkel 5). Liikmesriigid võivad kanda eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide vahendid vabatahtlikult üle taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendisse (artikkel 6).

Käesolevas määruses sätestatud vahendi suhtes kohaldatakse usaldusväärse majandusjuhtimise eeskirju, mis on kehtestatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide ühissätete määrusega (artikkel 9). Seda rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega (artikkel 6). Rahaline toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ega kata samu kulusid (artikkel 8).

Nähakse ette sätted, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist (artikkel 21) ning üldsuse teavitamist (artikkel 26), täiendavust (artikkel 22), järelevalvet (artikkel 23), aastaaruandeid (artikkel 24) ja hindamist (artikkel 25).

Rahastamisvahendi eesmärk on suurendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, muuta liikmesriike vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast COVID-19 kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu. Rahastamisvahendiga antakse liikmesriikidele rahastust otsest rahalist toetust, et saavutada reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid (artikkel 4). Abikõlblikkuse eeskirjad on sätestatud ka seoses reformide ja investeeringutega: liikmesriigid peaksid koostama riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, milles sätestatakse reformikava ja investeerimiskava järgnevaks neljaks aastaks. Need kavad peaksid sisaldama nii reformide elluviimise meetmeid kui ka avaliku sektori investeerimisprojekte, mis esitatakse ühes sidusas paketis. Need kavad peaksid olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Need peaksid hõlmama meetmeid, mille eesmärk on lahendada liikmesriikide probleeme, mis on seotud rohe- ja digipöördega, soodustades seeläbi majanduse kestlikku taastamist. Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 7 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 8 kohast järelevalveseoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega, tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada liikmeriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega (artikkel 14).

Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. See arutelu peaks põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning eelnevatel aastate kavade rakendamist käsitleval teabel (põhjendus 18).

Liikmesriigid võivad saada rahalist toetust tagastamatu toetusena. Maksimaalne summa liikmesriigi kohta põhineb kindlaksmääratud jaotuspõhimõttel (I lisa). Summade arvutamisel tuginetakse iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale (artikkel 10). Rahastamisvahendiga antava tagastamatu toetuse puhul tehakse rahastamispakett liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade jaoks kättesaadavaks kuni 31. detsembrini 2022. Pärast seda ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2024, kui raha on kättesaadav, võib komisjon korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga (artikkel 11).

Lisaks tagastamatule toetusele on liikmesriikidel võimalus taotleda laenu. Laenu eesmärk on rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid. Laenutaotluse võib esitada koos kavaga või muul ajal koos läbivaadatud kavaga (artikkel 12). Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära on võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Pärast laenutaotluse kohta otsuse tegemist sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga laenulepingu (artikkel 13).

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad hiljemalt 30. aprilliks. Kavad peaksid olema vastava riikliku reformikava lisa, mille võib esitada programmist eraldi ja sellest varem. Selleks võivad liikmesriigid esitada kava projekti varem koos oma riikliku eelarveprojektiga. Kavades tuleks sätestada reformid ja investeeringud Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks ning muu hulgas selgitada, kuidas need tugevdavad asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ning muudavad majanduse ja ühiskonna vastupidavamaks ning aitavad suurendada ühtekuuluvust. Kava peaks sisaldama ka meetmeid, mis on asjakohased rohe- ja digipöörde seisukohast. Kavas tuleks esitada ka hinnangulised kogukulud ja asjakohased vahe-eesmärgid, sihid ning reformide elluviimise ja investeeringute tegemise indikatiivne ajakava. Kui see on asjakohane, võiks kavandatav kava sisaldada laenutaotlust täiendavate reformide ja investeeringute jaoks (artikkel 15). Rakendamise ajal võidakse kava muuta, kui seda õigustavad objektiivsed asjaolud (artikkel 18).

Komisjon hindab kavasid lähtuvalt läbipaistvatest kriteeriumidest, milleks on muu hulgas: kas kava võimaldab tõhusalt lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, kas kava aitab tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, aitab muuta majanduse ja ühiskonna vastupidavamaks ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas kava sisaldab meetmeid, mis on asjakohased rohe- ja digipöörde seisukohast; ning kas liikmesriigi esitatud kuluprognoos on mõistlik ja usutav ning vastab eeldatavale majanduslikule mõjule. Sel eesmärgil on kehtestatud hindamissüsteem ettepanekute hindamiseks (II lisa). Vajaduse korral hindab komisjon ka asjaomase liikmesriigi laenutaotlust, tuginedes täiendavate reformide ja investeeringutega seoses nõutavate suuremate kulude usutavusele (artikkel 16).

Pärast taotluse hindamist võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, milles sätestatakse liikmesriigile eraldatav rahaline toetus (artikkel 17) ja vajaduse korral laenusumma; tingimusel et hindamiskriteeriumid on rahuldavalt täidetud, eraldatakse asjaomasele liikmesriigile ettenähtud maksimaalne rahaline toetus või kava kogumaksumus, sõltuvalt sellest, kas kava maksumus on suurem või väiksem kui asjaomasele liikmesriigile ette nähtud maksimaalne rahaline toetus. Liikmesriigile ei anta rahalist toetust, kui kava ei täida hindamiskriteeriume rahuldavalt.

Laenusumma ei tohi olla suurem kui taaste- ja vastupidavuskava (vajaduse korral läbivaadatud kava) kogumaksumuse ja maksimaalse rahalise toetuse vahe. Selle suhtes kohaldatakse ka abikõlbliku liikmesriigi jaoks kindlaks määratud ülemmäära. Erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest rahalistest vahenditest, võib ülemmäära suurendada (artikkel 12).

Samuti kehtestatakse eeskirjad maksete ja muude finantsküsimuste, sealhulgas maksete peatamise ja tühistamise kohta; eelkõige võib liikmesriik esitada maksetaotluse kaks korda aastas; rahalise toetuse või täiendava laenutoetuse maksed tuleks teha osamaksetena, lähtudes sihtide ja vahe-eesmärkide täitmisest (artikkel 19).

Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande reformikohustuste täitmisel tehtud edusammude kohta, kusjuures need aruanded peavad nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades. Samuti nähakse ette asjakohane aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule (artikkel 20).

Komisjonile antakse rakendamisvolitused seoses taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral kooskõlas komiteemenetluse määruse kohase kontrollimenetlusega (artikkel 27).

2020/0104 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 9 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 10 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklitele 120 ja 121 peavad liikmesriigid teostama oma majanduspoliitikat nii, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele ning pidades silmas nõukogu sõnastatavaid üldsuuniseid. Asutamislepingu artikli 148 kohaselt rakendavad liikmesriigid tööhõivepoliitikat, milles võetakse arvesse tööhõivesuuniseid. Seega on liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamine ühistes huvides.

(2)Aluslepingu artiklis 175 on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid peaksid koordineerima oma majanduspoliitikat niisugusel viisil, et saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

(3)Liidu tasandil on majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (edaspidi „Euroopa poolaasta“) ja sh Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted raamistikuks, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide reformide prioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad nende reformide toetuseks. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida.

(4)COVID-19 pandeemia puhkemine 2020. aasta alguses muutis tulevaste aastate majandusväljavaadet liidus ja maailmas ning nõuab liidult kiiret ja kooskõlastatud reageerimist, et tulla toime tohutute majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kõigi liikmete jaoks. COVID-19 on süvendanud demograafiaprobleeme. Praegune COVID-19 pandeemia ning ka varasem majandus- ja finantskriis on näidanud, et kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupidavate majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel vapustustele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. COVID-19 kriisi tagajärjed sõltuvad keskpikas ja pikas perspektiivis olulisel määral sellest, kui kiiresti liikmesriikide majandus kriisist taastub, mis omakorda sõltub liikmesriikide eelarvepoliitilisest manööverdamisruumist, mida on vaja, et võtta kriisi sotsiaal- ja majandusmõju leevendamiseks meetmeid, samuti sõltub see riigi majanduse vastupidavusest. Reformid ja investeeringud majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja majanduse vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

(5)Liidu poliitiliste prioriteetide hulka kuulub selliste reformide elluviimine, millega muudetakse liikmesriikide majandus vastupidavaks ja suurendatakse selle kohanemisvõimet ning kasutatakse ära majanduse kasvupotentsiaal. Seetõttu on reformid väga olulised majanduse kestliku taastumise ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemise seisukohast. Pärast pandeemiakriisi on see eriti vajalik, et sillutada teed majanduse kiirele taastamisele.

(6)Varasemad kogemused on näidanud, et kriisi ajal vähendatakse investeeringuid sageli järsult. Siiski on oluline toetada investeeringuid selles konkreetses olukorras, et kiirendada majanduse taastamist ja tugevdada majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. Investeerimine keskkonnasäästlikku ja digitehnoloogiasse, suutlikkusesse ja protsessidesse, mille eesmärk on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule, suurendada hoonetesektori ja muude oluliste majandussektorite energiatõhusust, aitab tagada kestliku majanduskasvu ja luua töökohti. Samuti aitab see peamiste tarneahelate mitmekesistamise kaudu muuta liidu vastupidavamaks ja vähem sõltuvaks.

(7)Praegu ei ole ühegi rahastamisvahendiga ette nähtud otsest rahalist toetust, mis oleks seotud tulemuste saavutamise ning liikmesriikide reformide ja avaliku sektori investeeringutega, mille eesmärk on lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme ning püsivalt suurendada liikmesriikide majanduse tootlikkust ja vastupidavust.

(8)Eeltoodut silmas pidades on vaja tugevdada liikmesriikidele toetuse andmise kehtivat raamistikku ning anda liikmesriikidele uuendusliku vahendi kaudu otsest rahalist toetust. Selleks tuleks käesoleva määruse alusel luua taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“), et anda tõhusat ja märkimisväärset rahalist toetust reformide ja nendega seotud avaliku sektori investeeringute elluviimise kiirendamiseks liikmesriikides. Rahastamisvahend peaks olema laiahaardeline ning selles tuleks arvesse võtta kogemusi, mida komisjon ja liikmesriigid on saanud teiste vahendite ja programmide kasutamisel.

(9)Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja -meetodite valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a.

(10)Kooskõlas määrusega [Euroopa Liidu taasterahastu kohta] ja selle alusel eraldatud vahendite piires tuleks taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames võtta taaste- ja vastupidavuse rahastamismeetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematut mõju. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses [EURI] sätestatud tähtaegadest kinnipidamine.

(11)Võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet kui Euroopa kestliku majanduskasvu strateegiat ning liidu kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahend kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja keskkonnasäästlikkusele ning üldise eesmärgi – pühendada 25 % ELi eelarve kuludest kliimaeesmärkide toetamisele – saavutamisele.

(12)Nende üldiste eesmärkide saavutamiseks määratakse rahastamisvahendi ettevalmistamise ja ellurakendamise käigus kindlaks asjakohased meetmed ning neid hinnatakse uuesti hindamis- ja läbivaatamisprotsessi käigus. Samuti tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata mõjule, mida käesoleva määruse alusel esitatud riiklikud kavad avaldavad mitte ainult rohepöördele, vaid ka digipöördele. Neil mõlemal on esmatähtis roll majanduse taaskäivitamisel ja ajakohastamisel.

(13)Selleks et oleks võimalik võtta meetmeid, mis seovad rahastamisvahendi usaldusväärse majandusjuhtimisega, ning tagada ühetaolised rakendamistingimused, tuleks nõukogule anda volitused peatada komisjoni ettepaneku alusel ja rakendusaktidega ajavahemik, mille jooksul tuleb vastu võtta otsused taaste- ja vastupidavuskavade projektide kohta, ning peatada rahastamisvahendi kaudu tehtavad maksed, kui esineb olulisi rikkumisi seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr XXX/XX [ühissätete määrus] (…) sätestatud majandusjuhtimisega seotud asjakohaste juhtumitega. Samuti tuleks seoses samade asjakohaste juhtumitega anda nõukogule õigus tühistada need peatamised rakendusaktidega komisjoni ettepaneku alusel.

(14)Rahastamisvahendi üldeesmärk peaks olema soodustada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist. Selleks peaks rahastamisvahend aitama muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, leevendada kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetada rohe- ja digipööret eesmärgiga saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus, aidates seeläbi pärast kriisi taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti ning edendada kestlikku majanduskasvu.

(15)Rahastamisvahendi erieesmärk peaks olema rahalise toetuse andmine, et saavutada taaste- ja vastupidavuskavades esitatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki tuleks püüda saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

(16)Selleks et taaste- ja vastupidavuskava aitaks tagada rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, peaksid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimise meetmed sisalduma ühes sidusas taaste- ja vastupidavuskavas. Taaste- ja vastupidavuskava peaks olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Selleks et edendada meetmeid, mis kuuluvad Euroopa rohelise kokkuleppe ja digitaalarengu tegevuskava prioriteetide hulka, tuleks kavas sätestada ka rohe- ja digipöörde seisukohast olulised meetmed. Meetmed peaksid võimaldama sujuvalt saavutada riiklikes energia- ja kliimakavades ja nende ajakohastatud versioonides esitatud sihid, eesmärgid ja panuse. Kõiki toetatavaid tegevusi tuleks ellu viia täielikus kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnaprioriteetidega.

(17)Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 11 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 12 kohast järelevalvet, peaks käesoleva määruse sätteid olema võimalik asjaomase liikmesriigi suhtes kohaldada seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud nende määruste alusel kehtestatud meetmetega.

(18)Selleks et aidata liikmesriike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel ja rakendamisel, võib nõukogu Euroopa poolaasta raames arutada, mil määral on liidu majandus taastunud ning kui vastupidav ja kohanemisvõimeline see on. Asjakohaste tõendite tagamiseks peaks see arutelu põhinema võimaluse korral komisjoni strateegilisel ja analüütilisel teabel, mis on kättesaadav Euroopa poolaasta raames, ning varasemate aastate kavade rakendamist käsitleval teabel.

(19)Selleks et tagada otstarbekas rahaline toetus, mis vastab liikmesriikide tegelikele vajadustele viia ellu taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad reformid ja investeeringud, on asjakohane kehtestada maksimaalne rahaline toetus, mida rahastamisvahendi kaudu on võimalik rahalise toetusena (tagastamatu rahaline toetus) saada. Maksimaalse toetuse arvutamisel tuleks tugineda iga liikmesriigi rahvaarvule ja sisemajanduse koguprodukti pöördväärtusele elaniku kohta ning iga liikmesriigi suhtelisele töötusmäärale.

(20)On vaja kehtestada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade projektide esitamise kord ja näha ette nende sisu. Menetluste otstarbekuse tagamiseks peaks liikmesriik esitama hiljemalt 30. aprilliks taaste- ja vastupidavuskava riikliku reformikava eraldi lisana. Kiire rakendamise tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada kava projekt koos järgneva aasta eelarveprojektiga eelneva aasta 15. oktoobril.

(21)Selleks et tagada riikide vastutus ning keskendumine asjakohastele reformidele ja investeeringutele, peaksid toetust soovivad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskava, mis on nõuetekohaselt põhjendatud. Taaste- ja vastupidavuskava tuleks esitada üksikasjalikud rakendamismeetmed, sealhulgas eesmärgid ja vahe-eesmärgid, ning taaste- ja vastupidavuskava eeldatav mõju majanduse kasvupotentsiaalile, töökohtade loomisele ning majanduse ja ühiskonna vastupidavusele; kava peaks sisaldama ka rohe- ja digipöörde jaoks vajalikke meetmeid; samuti peaks see sisaldama selgitust kavandatud taaste- ja vastupidavuskava kooskõla kohta Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega. Kogu protsessi käigus peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma teha tihedat koostööd.

(22)Komisjon peaks hindama liikmesriikide esildatud taaste- ja vastupidavuskavasid ning tegutsema tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga. Komisjon austab täielikult riikide vastutust selles protsessis ja võtab seetõttu arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja asjaolusid ning hindab, kas liikmesriigi esildatud taaste- ja vastupidavuskava võiks aidata tulemuslikult lahendada probleeme, mis on välja toodud asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhises soovituses või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud; kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele ning sellega kaasnevate probleemide lahendamisele; kas kaval võiks olla püsiv mõju asjaomases liikmesriigis; kas kavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele; kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks ning kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, võiks tagada taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

(23)Käesoleva määruse lisana tuleks esitada asjakohased suunised, millele tuginedes saaks komisjon läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata taaste- ja vastupidavuskavu ning määrata kindlaks rahalise toetuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele ja muudele asjakohastele nõuetele. Läbipaistvuse ja tõhususe huvides tuleks luua taaste- ja vastupidavuskavade hindamise süsteem.

(24)Selleks et aidata kaasa kavade koostamisele ning abistada komisjoni liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende eesmärkide saavutamise määra hindamisel, tuleks ette näha ekspertide arvamuse ja liikmesriigi taotluse korral ka kogemusnõustamise kasutamine.

(25)Lihtsustamise tagamiseks peaks rahalise toetuse kindlaksmääramise kriteeriumid olema lihtsad. Rahaline toetus tuleks kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude alusel.

(26)Seades tingimuseks asjaolu, et taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada maksimaalne rahaline toetus, kui kõnealuses kavas sisalduvate reformide ja investeeringute hinnangulised kogukulud on võrdsed maksimaalse rahalise toetuse summaga või sellest suuremad. Seevastu juhul, kui sellised hinnangulised kogukulud on väiksemad kui maksimaalne rahaline toetus, tuleks asjaomasele liikmesriigile eraldada summa, mis on võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukuludega. Kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldaval määral hindamiskriteeriumidele, ei tohiks liikmesriigile rahalist toetust anda.

(27)Selleks et tagada rahalise toetuse olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel ja tagada vastavus selle rahastamisvahendi jaoks saadavatele rahalistele vahenditele, tuleks liikmesriikidele eraldada rahalisi vahendeid kuni 31. detsembrini 2024. Selleks tuleks tagastamatu rahalise toetuse summast vähemalt 60 % siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Ülejäänud summa tuleks siduda õiguslike kulukohustustega 31. detsembriks 2024.

(28)Liikmesriigi kavale peaks olema võimalik anda rahalist toetust laenuna, tingimusel et asjaomase liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel sõlmitakse komisjoniga laenuleping. Riikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist toetavad laenud tuleks anda tähtaegadega, mis kajastavad selliste kulutuste pikemaajalist laadi. Need tähtajad võivad erineda kapitaliturgudel laenude rahastamiseks liidu poolt laenatud rahaliste vahendite tähtaegadest. Seetõttu on vaja ette näha võimalus teha erand finantsmääruse artikli 220 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt ei tohi finantsabiks antavate laenude tähtaega muuta.

(29)Laenutaotlus peaks olema põhjendatud finantsvajadustega, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate täiendavate reformide ja investeeringutega, eelkõige sellistega, mis on vajalikud rohe- ja digipöördeks, ning seega kava suuremate kuludega kui maksimaalne rahaline toetus (mis eraldatakse tagastamatu toetusena). Laenutaotlust peaks olema võimalik esitada koos kavaga. Kui laenutaotlus esitatakse muul ajal, tuleks sellele lisada läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid. Selleks et tagada vahendite olulise osa jaotamine esimestel kriisile järgnevatel aastatel, peaksid liikmesriigid taotlema laenutoetust hiljemalt 31. augustil 2024. Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks kehtestada kõikide käesoleva määruse alusel antavate laenude kogusumma ülemmäär. Lisaks ei tohi ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ületada 4,7 % tema kogurahvatulust. Ülemmäära peaks olema võimalik suurendada erandlikel asjaoludel, sõltuvalt olemasolevatest vahenditest. Samadel usaldusväärse finantsjuhtimise põhjustel peaks olema võimalik maksta laen välja osamaksetena vastavalt tulemuste saavutamisele.

(30)Rakendamisperioodi jooksul peaks liikmesriigil olema võimalik esitada põhjendatud taotlus muuta taaste- ja vastupidavuskava, kui objektiivsed asjaolud seda õigustavad. Komisjon peaks põhjendatud taotlust hindama ja tegema uue otsuse nelja kuu jooksul.

(31)Rahastamisvahendi tõhusa ja lihtsa juhtimise huvides peaks liidu rahaline toetus taaste- ja vastupidavuskavadele põhinema kõnealustes heakskiidetud kavades esitatud vahe-eesmärkide ja sihtide alusel mõõdetavate tulemuste saavutamisel. Selleks tuleks täiendav laenutoetus siduda lisaks rahalise toetuse (st tagastamatu toetus) saamiseks vajalikele vahe-eesmärkidele ja sihtidele veel täiendavate vahe-eesmärkide ja sihtidega.

(32)Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks sätestada erinormid, mis reguleerivad eelarvelisi kulukohustusi, makseid, maksete peatamist, toetuse tühistamist ja vahendite sissenõudmist. Prognoositavuse tagamiseks peaksid liikmesriigid saama esitada maksetaotlusi kaks korda aastas. Makseid peaks saama teha osamaksetena ja selle aluseks peaks olema positiivne hinnang, mille komisjon on andnud liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskavale. Rahalise toetuse maksmise peaks saama peatada ja toetuse tühistada, kui liikmesriik ei ole taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt ellu rakendanud. Kehtestada tuleks asjakohane ärakuulamismenetlus selle tagamiseks, et kui komisjon teeb maksete peatamise, toetuse tühistamise või makstud summade sissenõudmise otsuse, siis austatakse liikmesriikide õigust esitada tähelepanekuid.

(33)Rakendamise tõhusaks järelevalveks peaksid liikmesriigid esitama Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava täitmisel saavutatu kohta. Need asjaomaste liikmesriikide koostatud aruanded peaksid nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida tuleks kasutada taaste- ja vastupidavuskavade lõpuleviimisel tehtud edusammudest aru andmiseks.

(34)Läbipaistvuse huvides tuleks taaste- ja vastupidavuskavadest, mille komisjon on vastu võtnud, teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning komisjon peaks teavitamisega tegelema vastavalt vajadusele.

(35)Liidu eelarvevahendite tõhusa ja sidusa eraldamise tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks peaksid käesoleva määruse alusel võetavad meetmed olema kooskõlas käimasolevate liidu programmidega ja neid täiendama, samas vältides ühtede ja samade kulutuste topeltrahastamist. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate kooskõla, sidusus, vastastikune täiendavus ja koostoime. Seepärast peaksid liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamise kohta. Rahastamisvahendi raames antav rahaline toetus peaks täiendama muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust ning rahastamisvahendi raames rahastatavad reformi- ja investeerimisprojektid võiksid saada raha ka muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

(36)Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 on vaja käesoleva määrusega loodavat taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit hinnata konkreetsete seirenõuete kohaselt kogutud teabe alusel ning ühtlasi vältida ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Selline kord peaks vajaduse korral sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata vahendite mõju kohapeal.

(37)Oleks hea, kui komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega loodava rahastamisvahendi rakendamise kohta. See aruanne peaks sisaldama teavet taaste- ja vastupidavuskavade raames liikmesriikides tehtud edusammude kohta; samuti peaks see sisaldama teavet eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastu raames rahastamisvahendile eraldatud summade kohta, jaotatuna eelarveridade kaupa, ning teavet Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaalu kohta rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.

(38)Teostada tuleks sõltumatu hindamine käesoleva määruse alusel loodud rahastamisvahendi eesmärkide saavutamise, selle vahendite kasutamise tõhususe ja lisaväärtuse kohta. Vajaduse korral tuleks lisada hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek. Sõltumatus järelhindamises tuleks ka käsitleda vahendite pikaajalist mõju. 

(39)Komisjon peaks rakendusaktiga kehtestama liikmesriikide rakendatavad taaste- ja vastupidavuskavad ning liikmesriikidele eraldatava vastava rahalise toetuse. Selleks et tagada ühetaolised käesoleva määruse rakendamise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Komisjon peaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 ning sellekohase kontrollimenetluse alusel 13 kasutama rakendamisvolitusi, mis on seotud taaste- ja vastupidavuskavade vastuvõtmisega ning rahalise toetuse maksmisega asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise korral. Pärast rakendusakti vastuvõtmist peaksid asjaomane liikmesriik ja komisjon saama kokku leppida teatavas tehnilist laadi tegevuskorras, milles kirjeldatakse üksikasjalikult rakendamisaspekte seoses tähtaegadega, vahe-eesmärkide ja sihtide näitajatega ning alusandmete kättesaadavusega. Selleks et tagada tegevuskorra jätkuv asjakohasus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajal valitsevates tingimustes, peaks olema võimalik selle tehnilise korra üksikasju vastastikusel kokkuleppel muuta. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 põhjal vastu võetud eeskirjad käsitlevad ka liidu eelarve kaitset juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, kuna õigusriigi põhimõtte järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise vajalik eeltingimus.

(40)Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, 14 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, 15 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 16 ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 17 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 18 . Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale samaväärsed õigused.

(41)Kuna liikmesriigid üksi ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(42)Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted ja rahastamispakett

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (edaspidi „rahastamisvahend“).

Selles sätestatakse rahastamisvahendi eesmärgid, rahastamine, liidupoolse rahastamise vormid ja eeskirjad.

Artikkel 2
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.„liidu fondid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) YYY/XX [uus ühissätete määrus] 19 hõlmatud fondid;

2.„rahaline toetus“ – tagastamatu rahaline toetus, mida liikmesriigid võivad rahastamisvahendi raames saada või on juba saanud, ning

3.„majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta“ (edaspidi „Euroopa poolaasta“) – nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/1997 20 artiklis 2-a sätestatud menetluskord. 

Artikkel 3
Kohaldamisala

Käesoleva määrusega loodava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kohaldamisala hõlmab poliitikavaldkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, tootlikkuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.

Artikkel 4
Üld- ja erieesmärgid

4.Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi üldeesmärk on parandada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, suurendades liikmesriikide vastupidavust ja kohanemisvõimet, leevendades kriisi sotsiaal- ja majandusmõju ning toetades rohe- ja digipööret ning aidates seeläbi taastada liidu majanduse kasvupotentsiaali, aidata luua uusi töökohti pärast COVID-19 kriisi ja edendada kestlikku majanduskasvu.

5.Selle üldeesmärgi saavutamiseks on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi erieesmärk anda liikmesriikidele rahalist toetust, et saavutada nende taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Seda erieesmärki püütakse saavutada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

Artikkel 5
Euroopa Liidu taasterahastust eraldatavad vahendid

6.Määruse [EURI] artiklis 2 osutatud meetmete rakendamiseks on käesoleva rahastamisvahendi raames ette nähtud järgmised summad:

a) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud 334 950 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades), mis on kättesaadav tagastamatu toetuse jaoks vastavalt määruse [EURI] artikli 4 lõigetele 4 ja 8.

Seda summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna;

b) määruse [EURI] artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud 267 955 000 000 euro suurune summa (jooksevhindades), mida saab kasutada liikmesriikidele artiklite 12 ja 13 kohaselt laenutoetuse andmiseks, kui määruse [EURI] artikli 4 lõikest 5 ei tulene teisiti.

7.Lõikes 1 osutatud summast võib katta ka sellise ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, mis on vajalik iga vahendi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks – eelkõige hõlmab see uuringuid, ekspertide kohtumisi, info- ja kommunikatsioonimeetmeid, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamist, kuivõrd see on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrkudega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas infotehnoloogiavahenditega, ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil iga vahendi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulusid, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja järelevalve kohapeal, ning reformide ja investeeringute hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulusid.

Artikkel 6
Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest programmidest eraldatavad summad

Liikmesriikidele eelarve jagatud täitmise raames eraldatud summad võib liikmesriikide taotlusel kanda rahastamisvahendi arvele. Komisjon haldab neid summasid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktiga a. Nende summade kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Artikkel 7
Rakendamine

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 8
Täiendavus ja lisarahastamine

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames antav toetus täiendab muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust. Reformi- ja investeerimisprojektid võivad saada toetust muudest liidu programmidest ja vahenditest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid.

Artikkel 9
Rahastamisvahendi ja usaldusväärse majandusjuhtimise ühendamise meetmed

8.Olulise nõuetele mittevastavuse korral, mis on seotud määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...)][ühissätete määruse] artikli 15 lõikes 7 sätestatud mis tahes juhtumiga, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse peatada artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuste vastuvõtmise ajavahemik või majanduse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi raames tehtavad maksed.

Lõike 1 kohast maksete peatamise otsust kohaldatakse pärast selle otsuse kuupäeva esitatud maksetaotluste suhtes.

Artikli 17 kohast ajavahemiku peatamist kohaldatakse alates lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmisele järgnevast päevast.

Maksete peatamise korral kohaldatakse määruse (millega kehtestatakse ühissätted ....) artikli 15 lõiget 9.

9.Määruse (millega kehtestatakse ühissätted [...] artikli 15 lõikes 11 sätestatud mis tahes juhu esinemise korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal rakendusaktiga vastu otsuse lõpetada ajavahemiku või maksete peatamine, millele on osutatud eelmises lõikes.

Asjaomased menetlused või maksed jätkuvad peatamise lõpetamisele järgneval päeval.

II PEATÜKK

Rahaline toetus, vahendite eraldamine ja laenud

Artikkel 10
Maksimaalne toetussumma

Igale liikmesriigile artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud summas eraldatav maksimaalne rahaline toetus arvutatakse I lisas sätestatud meetodil, võttes aluseks iga liikmesriigi rahvaarvu, sisemajanduse koguprodukti (SKP) pöördväärtuse elaniku kohta ja suhtelise töötusmäära.

Artikkel 11
Rahalise toetuse eraldamine

10.Kuni 31. detsembrini 2022 teeb komisjon eraldamiseks kättesaadavaks 334 950 000 000 eurot, nagu on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a. Iga liikmesriik võib esitada taotlusi artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse ulatuses oma taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

11.Ajavahemikul alates 31. detsembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon, kui rahalised vahendid on olemas, korraldada projektikonkursse kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga. Selleks avaldab ta kõnealusel ajavahemikul korraldatavate projektikonkursside esialgse ajakava ning märgib iga konkursi kohta eraldatava summa. Iga liikmesriik võib oma majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks esitada taotluse kuni sellise maksimumsumma saamiseks, mis vastab olemasolevast eraldisesummast talle eraldatavale osale, nagu on osutatud I lisas. 

Artikkel 12
Laenud

12.Kuni 31. detsembrini 2024 võib komisjon liikmesriigi taotluse korral anda asjaomasele liikmesriigile laenu majanduse taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks.

13.Liikmesriik võib taotleda laenu üheaegselt artiklis 15 osutatud taaste- ja vastupidavuskava esitamisega või mõnel muul ajal kuni 31. augustini 2024. Viimasel juhul lisatakse taotlusele läbivaadatud kava, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

14.Liikmesriigi laenutaotlus peab sisaldama järgmist:

(a)laenutoetuse andmise põhjused, mida õigustavad täiendavate reformide ja investeeringutega seotud suuremad finantsvajadused;

(b)täiendavad reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 15;

(c)asjaomase taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse summaga või rahalise toetusega, mis eraldatakse taaste- ja vastupidavuskavale artikli 17 lõike 3 punkti b alusel.

15.Taaste- ja vastupidavuskavale ettenähtud laenutoetus ei tohi olla suurem kui kõnealuse (vajaduse korral läbivaadatud) kava kogukulude ja artikli 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse vahe. Ühegi liikmesriigi maksimaalne laenumaht ei tohi ületada 4,7 % tema kogurahvatulust.

16.Erandina lõikest 4 võib vahendite olemasolu korral laenutoetuse summat erandlikel asjaoludel suurendada.

17.Laenutoetus makstakse välja osamaksetena vastavalt vahe-eesmärkide ja sihtide täitmisele kooskõlas artikli 17 lõike 4 punktiga g.

18.Komisjon teeb otsuse laenutoetusetaotluse kohta kooskõlas artikliga 17. Vajaduse korral muudetakse majanduse taaste- ja vastupidavuskava vastavalt.

Artikkel 13
Laenuleping

19.Enne asjaomase liikmesriigiga laenulepingu sõlmimist hindab komisjon järgmist:

(d)kas laenu taotlemise põhjendus ja laenusumma tunduvad mõistlikud ja usutavad täiendavate reformide ja investeeringute tegemiseks ning

(e)kas täiendavad reformid ja investeeringud vastavad artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

20.Kui laenutaotlus vastab lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ja võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud otsus, sõlmib komisjon asjaomase liikmesriigiga laenulepingu. Lisaks finantsmääruse artikli 220 lõikes 5 sätestatud punktidele peab laenuleping sisaldama järgmisi punkte:

(f)laenusumma eurodes;

(g)keskmine laenutähtaeg. Selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2;

(h)hinnakujundusvalem ja laenu kättesaadavuse ajavahemik;

(i)osamaksete maksimumarv ja tagasimaksegraafik;

(j)muud elemendid, mis on vajalikud laenutoetuse rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud otsusega.

21.Vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktile e kannavad käesolevas artiklis nimetatud laenude jaoks rahaliste vahendite laenamise kulud toetusesaajad liikmesriigid.

22.Komisjon kehtestab käesoleva artikli kohaselt antud laenudega seotud tehingute haldamiseks vajaliku korra.

23.Käesoleva artikli kohaselt antud laenu saav liikmesriik avab saadud laenu haldamiseks sihtotstarbelise konto. Samuti kannab ta mis tahes seonduva laenu põhisumma ja intressid komisjoni osutatud kontole kooskõlas eelmise lõike kohaselt kehtestatud korras kakskümmend TARGET2 tööpäeva enne vastavat maksetähtpäeva.

III PEATÜKK

Taaste- ja vastupidavuskavad

Artikkel 14
Rahastamiskõlblikkus

24.Artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostavad liikmesriigid oma taaste- ja vastupidavuskava. Nendes kavades esitatakse asjaomase liikmesriigi reformi- ja investeerimiskava järgmiseks neljaks aastaks. Käesoleva rahastamisvahendi raames rahastamiskõlblikud taaste- ja vastupidavuskavad hõlmavad meetmeid reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamiseks ühe sidusa meetmepaketi kaudu.

25.Taaste- ja vastupidavuskavad on kooskõlas Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on olulised rohe- ja digipöördeks või tulenevad sellest. Taaste- ja vastupidavuskavad on ka kooskõlas teabega, mille liikmesriigid on lisanud Euroopa poolaasta kohastesse riiklikesse reformikavadesse, määruse (EL) 2018/1999 21 kohastesse riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ja nende ajakohastatud versioonidesse, õiglase territoriaalse ülemineku fondi 22 kohastesse territoriaalse õiglase ülemineku kavadesse ning liidu fondidest rahastatavatesse partnerluslepingutesse ja rakenduskavadesse.

26.Kui liikmesriik on määruse (EL) 472/2013 artikli 12 alusel vabastatud Euroopa poolaasta järelevalvest ja hindamisest või kui tema suhtes kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 kohast järelevalvet, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid asjaomase liikmesriigi suhtes seoses probleemide ja prioriteetidega, mis on kindlaks määratud kõnealuste määruste alusel kehtestatud meetmetega.

Artikkel 15
Taaste- ja vastupidavuskava

27.Liikmesriik, kes soovib saada toetust rahastamisvahendi raames, esitab komisjonile artikli 14 lõike 1 kohase taaste- ja vastupidavuskava.

28.Asjaomase liikmesriigi esitatav taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformikava lisa ja see esitatakse ametlikult hiljemalt 30. aprilliks. Liikmesriik võib esitada kava projekti koos järgnevamise aasta eelarveprojektiga alates eelneva aasta 15. oktoobrist.

29.Taaste- ja vastupidavuskava peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eeskätt peab see sisaldama järgmisi punkte:

(k)selgitus selle kohta, kuidas kavatsetakse käsitleda Euroopa poolaasta raames välja selgitatud asjaomaseid riigipõhiseid probleeme ja prioriteete;

(l)selgitus selle kohta, kuidas kavaga tugevdatakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luuakse uusi töökohti, suurendatakse majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendatakse kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

(m)selgitus selle kohta, kuidas peaksid kavas sisalduvad meetmed aitama kaasa rohe- ja digipöördele või lahendaksid sellest tulenevaid probleeme;

(n)kavandatud vahe-eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks maksimaalselt nelja aasta jooksul ning investeeringute tegemiseks maksimaalselt seitsme aasta jooksul;

(o)kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood;

(p)taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (nimetatud ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mida toetab asjakohane põhjendus, ja selgitus selle kohta, kuidas see on vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;

(q)vajaduse korral teave saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta;

(r)kaasnevad meetmed, mida võib vaja minna;

(s)taaste- ja vastupidavuskava sidususe põhjendus;

(t)asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa rakendamise kord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;

(u)vajaduse korral artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad vahe-eesmärgid ning nende üksikasjad ning

(v)muu asjakohane teave.

30.Liikmesriigid võivad oma taaste- ja vastupidavuskava ettepanekute ettevalmistamisel paluda komisjonil korraldada heade tavade vahetamine, et laenu taotlevad liikmesriigid saaksid kasu teiste liikmesriikide kogemustest. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist toetust ka tehnilise toe rahastamisvahendi raames kooskõlas sellekohase määrusega.

Artikkel 16
Komisjoni hinnang

31.Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada tähelepanekuid või küsida lisateavet. Asjaomane liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral enne selle ametlikku esitamist muuta.

32.Taaste- ja vastupidavuskava hindamisel ning asjaomasele liikmesriigile eraldatava summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse Euroopa poolaasta raames kättesaadavat analüütilist teavet asjaomase liikmesriigi kohta ning asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi ja üksikasju, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 3, ning kogu muud asjakohast teavet, sealhulgas eelkõige asjaomase liikmesriigi riiklikus reformikavas ning riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduvat teavet ning vajaduse korral teavet tehnilise toe rahastamisvahendi kaudu saadud tehnilise toetuse kohta.

33.Komisjon hindab taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöördesse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

(w)kas taaste- ja vastupidavuskava aitaks tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

(x)kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või lahendavad sellest tulenevaid probleeme;

(y)kas võib eeldada, et taaste- ja vastupidavuskaval on asjaomases liikmesriigis püsiv mõju;

(z)kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

(aa)kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskava hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;

(bb)kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;

(cc)kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagaks taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

34.Kui asjaomane liikmesriik on taotlenud artiklis 12 osutatud laenutoetust, hindab komisjon, kas laenutoetusetaotlus vastab artikli 13 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, ja eelkõige seda, kas laenutaotlusega seotud täiendavad reformid ja investeeringud vastavad lõike 3 kohastele hindamiskriteeriumidele.

35.Liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamisel võivad komisjoni abistada eksperdid.

Artikkel 17
Komisjoni otsus

36.Nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ametlikult esitanud taaste- ja vastupidavuskava, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse. Kui komisjon annab liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu, esitatakse otsuses liikmesriigi elluviidavad reformid ja investeerimisprojektid, sealhulgas vahe-eesmärgid ja sihid ning artikli 11 kohaselt eraldatud rahaline toetus.

37.Kui asjaomane liikmesriik taotleb laenutoetust, sätestatakse otsuses ka artikli 12 lõigetes 4 ja 5 osutatud laenutoetussumma ning täiendavad reformid ja investeerimisprojektid, mida kõnealuse laenutoetusega hõlmatud liikmesriik peab rakendama, sealhulgas täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

38.Lõikes 1 osutatud rahaline toetus määratakse kindlaks vastavalt asjaomase liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava hinnangulistele kogukuludele, hinnatuna artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Rahalise toetuse summa määratakse kindlaks järgmiselt:

(dd)kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

(ee)kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnanguliste kogukulude summa on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;

(ff)kui liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

39.Lõikes 1 nimetatud otsuses on sätestatud ka järgmine:

(gg)rahaline toetus, mis makstakse välja osamaksetena siis, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vajalikud vahe-eesmärgid ja sihid;

(hh)reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu;

(ii)järgmine taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ajavahemik:

(1)investeeringute puhul lõpeb investeerimisperiood, mille jooksul investeerimisprojekt tuleb ellu rakendada, hiljemalt seitse aastat pärast otsuse vastuvõtmist;

(2)reformide puhul lõpeb ajavahemik, mille jooksul reformid tuleb ellu viia, hiljemalt neli aastat pärast otsuse vastuvõtmist;

(jj)taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kord ja ajakava;

(kk)kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise asjaomased näitajad ning

(ll)komisjonile asjaomastele alusandmetele juurdepääsu andmise kord;

(mm)osamaksetena (kui see on asjakohane) makstava laenu summa ning laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid.

40.Kui komisjon annab taaste- ja vastupidavuskavale negatiivse hinnangu, põhjendab ta seda nõuetekohaselt nelja kuu jooksul pärast seda, kui liikmesriik on ettepaneku esitanud.

41.Punkti d kohased rakendamise kord ja ajakava, punkti e kohased kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad, punkti f kohane komisjoni juurdepääsu kord alusandmetele ning vajaduse korral lõike 4 punkti g kohased laenutoetuse väljamaksmisega seotud täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid esitatakse üksikasjalikult tegevuskorras, milles asjaomane liikmesriik ja komisjon lepivad kokku pärast lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmist.

42.Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 18
Liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava muutmine

43.Kui liikmesriigil ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik oma taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas selle vahe-eesmärke ja sihte, osaliselt või täielikult saavutada, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile põhjendatud taotluse artikli 17 lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuseid muuta või need asendada. Selleks võib liikmesriik esildada muudetud või uue taaste- ja vastupidavuskava.

44.Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel on taaste- ja vastupidavuskava muutmine põhjendatud, hindab ta uut kava vastavalt artikli 16 sätetele ja teeb vastavalt artiklile 17 uue otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ametlikku esitamist.

45.Kui komisjon leiab, et taaste- ja vastupidavuskava muutmine asjaomase liikmesriigi esitatud põhjustel ei ole põhjendatud, lükkab ta taotluse tagasi nelja kuu jooksul alates selle ametlikust esitamisest, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul pärast komisjoni järeldustest teadasaamist.

IV PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel 19
Maksed, rahalise toetuse peatamine ja tühistamine

46.Komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 17 lõikes 1, kujutab endast individuaalset juriidilist kohustust finantsmääruse tähenduses ja see võib tugineda üldistele kulukohustustele. Vajaduse korral võib eelarvelised kulukohustused jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

47.Rahalise toetuse maksmine asjaomasele liikmesriigile käesoleva artikli kohaselt toimub vastavalt eelarveassigneeringutele ja vabade vahendite olemasolu korral. Komisjoni otsused, millele on osutatud käesolevas artiklis, võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

48.Pärast selliste asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamist, mis on esitatud komisjon poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavas, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenuosa väljamaksmise kohta. Liikmesriigid võivad esitada selliseid maksetaotlusi komisjonile kaks korda aastas. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest hindab komisjon, kas artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Hindamisel võetakse arvesse ka artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorda. Komisjoni võivad abistada eksperdid.

Kui komisjon annab positiivse hinnangu, võtab ta vastu otsuse rahalise toetuse väljamaksmise lubamise kohta kooskõlas finantsmäärusega.

49.Kui komisjon teeb lõikes 3 osutatud hindamise tulemusena kindlaks, et artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihte ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse kogu rahalise toetuse või selle osa maksmine. Asjaomane liikmesriik võib esitada oma tähelepanekud ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangust teada saamisest.

Toetuse maksmine taastatakse, kui liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed artikli 17 lõikes 1 osutatud vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise tagamiseks.

50.Erandina finantsmääruse artikli 116 lõikest 2 algab maksetähtaeg alates kuupäevast, mil asjaomast liikmesriiki teavitati lõike 3 teise lõigu kohasest positiivsest hindamistulemusest, või kuupäevast, mil teatati maksete taastamisest vastavalt lõike 4 teisele lõigule.

51.Kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid kuue kuu jooksul alates toetuse maksmise peatamisest, tühistab komisjon rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1, olles andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates komisjoni järeldustest teada saamisest.

52.Kui asjaomane liikmesriik ei ole 18 kuu jooksul alates artikli 17 lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise kuupäevast teinud reaalseid edusamme ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihi saavutamisel, tühistatakse rahalise toetuse summa vastavalt finantsmääruse artikli 14 lõikele 1.

Komisjon teeb otsuse rahalise toetuse summa tühistamise kohta pärast seda, kui on andnud asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui on edastanud liikmesriigile oma hinnangu reaalsete edusammude saavutamata jätmise kohta. 

53.Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis täiendava laenutoetuse suhtes kooskõlas artiklis 13 osutatud laenulepingu ja artikli 17 lõikes 2 osutatud otsuse sätetega.

V PEATÜKK

Aruandlus ja teave

Artikkel 20
Liikmesriigi aruandlus Euroopa poolaasta raames

Asjaomane liikmesriik esitab Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel, sealhulgas artikli 17 lõikes 6 osutatud tegevuskorra kohaldamisel, tehtud edusammude kohta. Selleks peavad liikmesriikide koostatud kvartaliaruanded nõuetekohaselt kajastuma riiklikes reformikavades, mida kasutatakse taaste- ja vastupidavuskavade lõplikul ellurakendamisel tehtud edusammudest aru andmisel.

Artikkel 21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine ning liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade alane teavitustegevus

54.Komisjon edastab taaste- ja vastupidavuskavad, mille ta on heaks kiitnud artikli 17 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, põhjendamatu viivituseta Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjoni eemaldada tundlik või konfidentsiaalne teave, mille avalikustamine seaks ohtu liikmesriigi avalikud huvid.

55.Komisjon võib tegelda teavitamisega, sealhulgas asjaomaste riiklike ametiasutustega ühise teavitustegevuse kaudu, et tagada asjakohases taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus.

VI PEATÜKK

Vastastikune täiendavus, järelevalve ja hindamine

Artikkel 22
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma pädevusele vastaval määral käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi ja muude liidu programmide või vahendite koostoimet ning tagavad selle tulemusliku koordineerimise, eriti liidu fondidest rahastatavate meetmetega. Selleks teevad nad järgmist:

(nn)tagavad vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse eri vahendite vahel liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil, eriti seoses liidu fondidest rahastatavate meetmetega, nii kavandamise kui ka elluviimise ajal;

(oo)optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning

(pp)tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes liidu, riikide ja asjakohasel juhul piirkondade tasandil vastutavad käesoleva määrusega kehtestatud vahendite eesmärkide saavutamise eest.

Artikkel 23
Rakendamise järelevalve

56.Komisjon jälgib rahastamisvahendi rakendamist ja mõõdab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamist. Näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning rahastamisvahendi üld- ja erieesmärkide saavutamise järelevalveks ja hindamiseks, on esitatud III lisas. Järelevalve rahastamisvahendi raames korraldatava tegevuse ellurakendamise üle on sihipärane ja proportsionaalne.

57.Tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 24
Aastaaruanne

58.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendi rakendamise kohta.

59.Aastaaruanne sisaldab teavet rahastamisvahendi raames asjaomaste liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavadega seoses tehtud edusammude kohta.

60.Aastaaruanne peab ka sisaldama järgmist teavet:

(qq)eelneval aastal Euroopa Liidu taasterahastust rahastamisvahendile eraldatud summad eelarveridade kaupa ja

(rr)Euroopa Liidu taasterahastu kaudu saadud summade osakaal rahastamisvahendi eesmärkide saavutamises.

61.Lõikes 2 osutatud tegevuse kohta aru andmisel võib komisjon kasutada komisjoni poolt Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võetud asjaomaseid dokumente, kui need on asjakohased.

Artikkel 25
Rahastamisvahendi hindamine ja järelhindamine

62.Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu hindamise aruande määruse rakendamise kohta ja hiljemalt kolme aasta jooksul pärast 2027. aasta lõppu sõltumatu järelhindamise aruande.

63.Hindamisaruandes hinnatakse eelkõige eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja Euroopa lisaväärtust. Ühtlasi käsitletakse aruandes kõigi eesmärkide ja meetmete jätkuvat asjakohasust.

64.Vajaduse korral lisatakse hinnangule käesoleva määruse muutmise ettepanek.

65.Järelhindamise aruandes antakse üldhinnang käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile ja esitatakse teavet selle pikaajalise mõju kohta.

VII PEATÜKK

Teabevahetus ja lõppsätted

Artikkel 26
Teave, teabevahetus ja avalikustamine

66.Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

67.Komisjon rakendab käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendiga ning selle toimimise ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Käesoleva määrusega loodud rahastamisvahendile eraldatud rahalised vahendid peavad ka aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 4 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 27
Komiteemenetlus

1.    Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 23  

Ühtekuuluvus

Majandus- ja rahandusküsimused

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

X Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

 Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 24  

 Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

 Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi strateegiline eesmärk on tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust liikmesriikide vastupidavuse ja kohanemisvõime suurendamise, vastastikuse lähenemise ning rohe- ja energiapöörde kaudu. Seeläbi aidatakse taastada liikmesriikide majanduse kasvupotentsiaali pärast COVID-19 kriisi ning edendada kestlikku majanduskasvu.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr

Erieesmärk on pakkuda liikmesriikidele rahalist tuge („toetused“ ja „laenud“), et saavutada liikmesriikide esitatud ja komisjoni heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavades kirjeldatud reformide ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihid. Erieesmärgi saavutamiseks tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

[...]

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Rahastamisvahendi kaudu antav rahaline toetus on seotud tulemuste saavutamisega. Seega aitab rahastamisvahend eelduste kohaselt muuta liikmesriigid vastupidavamaks ja suurendada nende kohanemisvõimet, taastada majandust ning jõuda uuesti kestliku majanduskasvuni. See hõlmab ka panustamist rohe- ja digipöördesse ning selle tagamist, et protsess oleks sotsiaalsektorite seisukohast õiglane.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Väljundnäitajad:

komisjoni poolt heaks kiidetud kavade arv;

kavadele eraldatud rahaline toetus kokku.

Tulemusnäitajad: 

rakendatud kavade arv. 

Mõjunäitajad:

kavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu saadud rahalisele toetusele.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Kindlatele majandus- ja sotsiaalstruktuuridele rajanevate usaldusväärsete ja vastupanuvõimeliste majandus- ja finantssüsteemide arendamine aitab liikmesriikidel šokkidele tulemuslikumalt reageerida ja neist kiiremini taastuda. Reformid ja investeeringud riikide majanduse struktuursete nõrkuste kõrvaldamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks on seega olulised, et suunata majandus tagasi kestliku taastumise teele ja vältida erinevuste edasist suurenemist liidus.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

Liidu tasandi meetmed on vajalikud, et saavutada liidu majanduse kiire ja jõuline taastumine. Liikmesriigid üksi ei suuda seda eesmärki piisaval määral saavutada, samas kui liidu sekkumine võib anda lisaväärtust, kui luuakse vahendid liikmesriikide rahaliseks toetamiseks hädavajalike reformide ja investeeringute kavandamisel ja rakendamisel. Selline toetus aitaks leevendada ka kriisi ühiskondlikku mõju.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Struktuurireformide ja investeeringute elluviimist toetatakse ka muude liidu tasandi vahenditega. Poliitika osas määratakse Euroopa poolaasta raames liidu poolt esitatavates poliitilistes soovitustes kindlaks reformi- ja investeerimisprioriteedid. Liidu fondidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXX/XX [ühissätete määrus] hõlmatud fondidest, rahastatakse investeerimisprojekte, mille puhul nõutakse valdkondlikku keskendamist ja teatavate rakendamistingimuste täitmist. InvestEU pakub rahastust erasektori investeerimisprojektidele eri poliitikasuundade kaudu, mis ei pruugi olla seotud reformipüüdlustega.

Ükski neist vahenditest ei paku siiski liikmesriikidele otsest ja ulatuslikku rahalist tuge „toetuste“ ja „laenude“ kujul, et saavutada reformide ja investeeringute elluviimiseks kokku lepitud taastekavadega seotud tulemusi. See saab olema taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit teistest vahenditest eristav rakendamisviis.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Rahastamisvahendiga täiendatakse teisi liidu programme, samuti tagatakse koostoime teiste liidu programmidega, eelkõige projektidega, mida rahastatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusfondidest ning InvestEU programmist. Nii on võimalik liidu vahendeid maksimaalselt ära kasutada ja vältida dubleerimist. Seepärast peavad esiteks liikmesriigid oma kavades esitama komisjonile asjakohase teabe juba saadava või kavandatava liidupoolse rahastamise kohta. Teiseks täiendab taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antav rahaline toetus muudest liidu fondidest ja programmidest antavat toetust, s.t reformi- ja investeerimisprojekte võidakse rahastada muudest liidu programmidest ja vahenditest tingimusel, et selline toetus ei kata samu kulusid. Kolmandaks tagatakse rahastamisvahendi ning muude liidu programmide ja liidu fondide vaheline koordineerimine tugevdatud juhtimise kaudu komisjonisiseses töökorras. Otsustes anda liikmesriigile rahalist toetust võetakse arvesse liidu fondidest ja programmidest rahastatavaid meetmeid ning vajadust vältida topeltrahastamist. Lisaks määratakse rahastamisvahendi kaudu toetatavad reformid ja investeeringud kindlaks Euroopa poolaasta raames.

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

   Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

X Finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2024 ja maksete assigneeringutele alates 2021. aastast

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 25

X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

   rakendusametite kaudu.

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

avalik-õiguslikele asutustele;

avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Ei ole asjakohane

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Konkreetsed väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajad määratakse kindlaks koos liikmesriikidega igas heakskiidetud kavas. Nii seatakse vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamine rahalise toetuse saamise tingimuseks.

Liikmesriigid esitavad Euroopa poolaasta raames kord kvartalis aruande vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Komisjon esitab kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Rahastamisvahendi tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse ja sidususe hindamiseks tehakse vahehindamine ja järelhindamine.

Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Kindlakstehtud riskid

Risk on seotud tulemuslikkuse mõõtmisega (eelnevalt kindlaks määratud sihtide/vahe-eesmärkide mittetäitmine).

Nende riskide vähendamiseks võetakse kasutusele järgmised meetmed:

   põhjalik hindamisprotsess enne vahendite väljamaksmist toetust saavatele liikmesriikidele vahe-eesmärkide/sihtide saavutamiseks;

   maksete peatamine ja tühistamine, kui toetust saavad liikmesriigid ei saavuta vahe-eesmärke/sihte.

2.2.2.Teave kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi kohta

Komisjon rakendab rahastamisvahendit otsese eelarve täitmise korras kooskõlas finantsmäärusega.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning prognoositav veariski tase

Liikmesriigile antav rahaline toetus on kuludega sidumata maksete vormis, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktis a.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Määruse ettepanek sisaldab liidu finantshuvide kaitse standardsätteid.

Struktuurireformide toe peadirektoraat kohaldab oma pettusevastase võitluse strateegiat, võttes arvesse rakendatavate meetmete proportsionaalsust ja kulutõhusust.

Juhtimistasanditel rakendatakse asjakohaseid sisekontrolliprotsesse ning need on loodud selleks, et tagada piisav kindlus järgmiste eesmärkide saavutamiseks: tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus; aruandluse usaldusväärsus; vara ja teabe säilimine; raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine ning pettuse ja eeskirjade eiramise vältimine, kindlakstegemine, kõrvaldamine ja järelmeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute 
liik

Rahaline osalus

Nr 
[Nimetus………………………...………]

Liigendatud/liigendamata 26

EFTA riigid 27

Kandidaatriigid 28

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

Liigendatud/liigendamata

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute 
liik

Rahaline osalus

Nr 
[Nimetus………………………...………]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade

Lisaks mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 alla kuuluvatele halduskuludele kaetakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga seotud kavandatavad kulud 267 955 000 000 euro (jooksevhindades) ulatuses laenudena ja 334 950 000 000 euroga (jooksevhindades), mis tehakse kättesaadavaks sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses ja mis saadakse liidu laenuvõtmistehingutest vastavalt määrusele (EL) XXX/XX [EURI määrus].

Sellest summast võib kuni 42 000 000 eurot kasutada halduskuludeks.

Kulude ligikaudne jaotus on järgmine (miljonites eurodes, jooksevhindades):

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend

Aasta 
2021

Aasta 
2022

Aasta 
2023

Aasta 
2024

Aasta 
2025

Aasta 
2026

Aasta 
2027

Hilisemad aastad

KOKKU

• Tegevusassigneeringud

Laenud

Allkirjastatud lepingud

(1)

132 651,000

135 304,000

267 955,000

Laenude osamaksed

(2)

39 795,300

73 753,950

66 988,750

60 356,200

27 060,800

267 955,000

Toetused

Kulukohustused

(1a)

131 580,000

134 211,000

34 228,000

34 913,000

6,000

6,000

6,000

334 950,000

Maksed

(2a)

19 742,100

53 030,250

78 162,750

86 952.550

59 129,300

25 743,850

10 443,850

1 745,350

334 950,000

millest eespool nimetatud toetuste rahastamispaketist rahastatavad haldusassigneeringud

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

42,000

 





Mitmeaastase finantsraamistiku 
rubriik

7

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Komisjon (majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat, peasekretariaat)

• Personalikulud

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

• Muud halduskulud

Komisjon (majandus- ja rahandusküsimused, peasekretariaat) KOKKU

Assigneeringud

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIGI 7 
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIKIDE 1–7 
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

Maksed

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

   Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

   Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 29

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 30

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

   Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku 
RUBRIIK 7

Personalikulud

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

Muud halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIK 7 kokku

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

2,250

15,750

Mitmeaastase finantsraamistiku 31  
RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

Personalikulud

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

42,000

Muud
halduskulud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7
välja jäävad kulud kokku

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

6,000

42,000

KOKKU

8,250

8,250

8,250

8,250

8,250

8,250

8,250

57,750

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

   Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

15

15

15

15

15

15

15

XX 01 01 02 (delegatsioonides)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 32

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)

XX 01 04 yy  33

- peakorteris

- delegatsioonides

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

75

75

75

75

75

75

75

KOKKU

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

   Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

   Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

   Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus 

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

 

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

   Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

   omavahenditele

   muudele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:

Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju 34

Aasta 
N

Aasta 
N+1

Aasta 
N+2

Aasta 
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Esitage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1)    2018/0213 (COD). Brüssel, 31.5.2018 COM(2018) 391 final.
(2)    2019/0161 (COD), Brüssel, 24.7.2019 COM(2019) 354 final.
(3)    ELT…
(4)    ELT…
(5)    COM(2020) 139 final, Brüssel, 2.4.2020.
(6)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). [ELT viidete puhul on esitatud ainult esimene lehekülg.]
(7)    ELT L 140, 27.5.2013.
(8)    ELT L 53, 23.2.2002.
(9)    ELT C , , lk .
(10)    ELT C , , lk .
(11)    ELT L 140, 27.5.2013.
(12)    ELT L 53, 23.2.2002.
(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(15)    Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(16)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(17)    Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(19)    ELT C , , lk .
(20)    Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).
(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999 energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta.
(22)    […]
(23)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.
(24)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.
(25)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html
(26)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
(27)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
(28)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.
(29)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
(30)    Vastavalt punktile 1.4.2. „Erieesmärgid…“.
(31)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.
(32)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.
(33)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).
(34)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
Top

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 408 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend


I LISA

Rahastamisvahendist igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse (st tagastamatu rahalise toetuse) arvutamise meetod

Käesolevas lisas esitatakse igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse arvutamise meetod. Meetodis võetakse arvesse järgmist:

·rahvaarv;

·SKP pöördväärtus elaniku kohta;

·viimase viie aasta keskmine töötusmäär võrreldes ELi keskmisega (2015–2019).

Selleks et vältida vahendite ülemäärast koondumist:

·seatakse SKP pöördväärtusele elaniku kohta ülempiiriks 150 % ELi keskmisest;

·seatakse riigi töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 150 % ELi keskmisest;

·seatakse jõukamate liikmesriikide (mille kogurahvatulu elaniku kohta ületab ELi keskmist) puhul töötusmäära kõrvalekaldele ELi keskmisest ülempiiriks 75 % ELi keskmisest, et võtta arvesse nende üldiselt stabiilsemat tööturgu.

Rahastamisvahendist liikmesriigile eraldatav maksimaalne rahaline toetus () arvutatakse järgmiselt:

,

kus

FS (rahaline toetus) tähistab rahastamisvahendi raames kättesaadavat rahastamispaketti, millele on osutatud artikli 5 lõike 1 punktis a, ning

on liikmesriigi i jaotusalus, mis arvutatakse järgmiselt:

,

kus 1. 

ning kus ja 0.75 liikmesriikide puhul, mille ,

kus

on riigi i jaotusalus;

on riigi i 2019. aasta sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta;

 on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta kaalutud keskmine sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta;

on riigi i 2019. aasta rahvaarv kokku;

on ELi 27 liikmesriigi 2019. aasta rahvaarv kokku;

on riigi i keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019; 

on ELi 27 liikmesriigi keskmine töötusmäär ajavahemikul 2015–2019. 

Selle meetodi kohaselt on igale liikmesriigile eraldatava maksimaalse rahalise toetuse osakaal ja summa järgmine.

II LISA

Rahastamisvahendi raames rakendatavad hindamissuunised

1. Kohaldamisala

Käesolevad hindamissuunised moodustavad koos käesoleva määrusega aluse, mille põhjal saab komisjon läbipaistvalt ja õiglaselt hinnata liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavu ning määrata kindlaks rahalise toetuse kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjakohaste nõuetega. Need suunised on eelkõige aluseks hindamiskriteeriumide kohaldamisele ja rahalise toetuse summa kindlaksmääramisele, nagu on osutatud vastavalt artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3.

Hindamissuuniste eesmärk on järgmine:

a) anda lisajuhiseid liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamise kohta;

b) kirjeldada üksikasjalikumalt hindamiskriteeriume ja näha ette hindamissüsteem, mis luuakse õiglase ja läbipaistva hindamisprotsessi tagamiseks, ning

c) määrata kindlaks seos komisjoni poolt hindamiskriteeriumide alusel tehtava hindamise ja väljavalitud taaste- ja vastupidavuskavadega seoses komisjoni otsusega ette nähtava rahalise toetuse summa kindlaksmääramise vahel.

Suunised lihtsustavad komisjonil liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavade hindamist ja tagavad, et need toetavad selliseid reforme ja avaliku sektori investeeringuid, mis on asjakohased ja suure lisaväärtusega, tagades samal ajal ka liikmesriikide võrdse kohtlemise.

2. Hindamiskriteeriumid

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 hindab komisjon taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust ning selle panust rohe- ja digipöörde saavutamisse ning võtab selleks arvesse järgmisi kriteeriume:

(a)kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

(b)kas kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele;

(c)kas taaste- ja vastupidavuskaval on eelduste kohaselt asjaomases liikmesriigis kestev mõju;

(d)kas taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

(e)kas põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele;

(f)kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks;

(g) kas asjaomaste liikmesriikide välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise.

Hindamisprotsessi tulemusena paneb komisjon liikmesriikide esitatud taaste- ja vastupidavuskavadele iga artikli 16 lõikes 3 osutatud kriteeriumi alusel hinde, et määrata kindlaks kavade olulisus ja sidusus ning rahalise eraldise suurus vastavalt artikli 17 lõikele 3.

Lihtsuse ja tõhususe huvides võib hinne olla A–C, nagu on sätestatud allpool.

2.1. Taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomasele liikmesriigile esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– Taaste- ja vastupidavuskava aitab tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud asjaomastele liikmesriikidele esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes (sh eelarveküsimused) või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud,

ning

– neid probleeme peetakse asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali suurendamise seisukohast oluliseks

ning

võib eeldada, et pärast kavandatud reformide ja investeeringute elluviimist on seonduvad probleemid lahendatud või nendega on tegeletud rahuldaval viisil,

ning

– taaste- ja vastupidavuskava kujutab endast terviklikku ja piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.

Hinne

A – taaste- ja vastupidavuskava aitab tõhusalt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.

B – taaste- ja vastupidavuskava aitab osaliselt lahendada probleeme, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ning kujutab endast osalist lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.

C – taaste- ja vastupidavuskava ei aita lahendada ühtegi probleemi, mis on välja selgitatud riigipõhistes soovitustes või muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud, ega kujuta endast piisavat lahendust asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolukorrale.

2.2. Kava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohe- ja digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– Kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa kliima- ja keskkonnasäästlike süsteemide loomisele ning majandus- ja sotsiaalsektorite keskkonnahoidlikumaks muutmisele, et aidata saavutada üldine eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks,

või

– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa majandus- või sotsiaalsektorite digipöördele

või

– kavandatud meetmete rakendamine aitab eelduste kohaselt märkimisväärselt kaasa rohe- ja digipöördest tulenevate probleemide lahendamisele

ning

– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.

Hinne

A – suures ulatuses

B – mõõdukas ulatuses

C – väikeses ulatuses

2.3. Taaste- ja vastupidavuskaval on asjaomases liikmesriigis eelduste kohaselt kestev mõju

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– Kavandatud meetmete rakendamine toob eelduste kohaselt kaasa struktuurilise muutuse juhtimises või asjaomastes institutsioonides

või

– kavandatud meetmete rakendamine toob eelduste kohaselt kaasa struktuurilise muutuse asjakohases poliitikas

ning

– kavandatud meetmete rakendamisel on eelduste kohaselt kestev mõju.

Hinne

A – suures ulatuses

B – mõõdukas ulatuses

C – väikeses ulatuses

2.4. Taaste- ja vastupidavuskavaga loodetakse tõhusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavust, leevendada kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada liikmesriikide majanduse nõrgad küljed ja tugevdada asjaomase liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, stimuleerida töökohtade loomist ja leevendada kriisi kahjulikku mõju, vältides samal ajal nende meetmete kahjulikku kliima- ja keskkonnamõju,

ning

– taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on vähendada liikmesriigi majanduse haavatavust šokkide suhtes

või

– taaste- ja vastupidavuskava eesmärk on suurendada liikmesriigi majandus- ja/või sotsiaalstruktuuride võimet šokkidega kohaneda ja neile vastu pidada

ning

– taaste- ja vastupidavuskava aitab eelduste kohaselt kaasa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele.

Hinne

A – suur eeldatav mõju kasvupotentsiaalile, majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele ning ühtekuuluvusele

B – keskmine eeldatav mõju kasvupotentsiaalile, majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele ning ühtekuuluvusele

C – väike eeldatav mõju kasvupotentsiaalile, majanduse ja sotsiaalvaldkonna vastupidavusele ning ühtekuuluvusele

2.5. Põhjendused, mille liikmesriik on oma taaste- ja vastupidavuskavas hinnanguliste kogukulude kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad ning vastavuses eeldatava mõjuga majandusele ja tööhõivele

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– Liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on asjakohased („mõistlikkus“),

ning

– liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on kooskõlas kavandatud reformide ja investeeringute laadi ja liigiga („usutavus“),

 

ning

– liikmeriik esitas piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud, mida rahastatakse toetusvahendi raames, ei ole kaetud juba saadava või kavandatud liidupoolse rahastamisega,

ning

– taaste- ja vastupidavuskava hinnangulised kogukulud on vastavuses kavas sisalduvate kavandatud meetmete eeldatava mõjuga asjaomase liikmesriigi majandusele.

Hinne

A – suures ulatuses

B – mõõdukas ulatuses

C – väikeses ulatuses

2.6. Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis kujutavad endast sidusat tegevust struktuurireformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide ellurakendamiseks

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– Taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad üksteise mõju tugevdada.

Hinne

A – suures ulatuses

B – mõõdukas ulatuses

C – väikeses ulatuses

2.7. Asjaomase liikmesriikigi välja pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagab eelduste kohaselt taaste- ja vastupidavuskava ellurakendamise

Komisjon võtab selle kriteeriumi alusel hindamisel arvesse järgmisi punkte.

Kohaldamisala

– Liikmesriigis tehakse teatavale üksusele ülesandeks i) taaste- ja vastupidavuskava rakendamine; ii) vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude järelevalve ja iii) aruandlus

ning

– kavandatud vahe-eesmärgid ja sihid on selged ja realistlikud ning pakutud näitajad on asjakohased, aktsepteeritavad ja usaldusväärsed

ning

– liikmesriikides reformide ja investeeringute elluviimise korraldamiseks (sh piisava personali tagamine) välja pakutud üldine kord on usutav.

Hinne

A – on olemas piisav kord tulemuslikuks rakendamiseks

B – on olemas miinimumkord tulemuslikuks rakendamiseks

C – kord on tulemuslikuks rakendamiseks ebapiisav

3. Taaste ja vastupidavuse toetamise eelarvevahendi raames eraldatava rahalise toetuse summa kindlaksmääramine

Komisjon määrab vastavalt artikli 17 lõikele 3 kindlaks rahalise toetuse summa, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud taaste- ja vastupidavuskava olulisust ja sidusust, mida on hinnatud artikli 17 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Selleks kasutab ta järgmisi kriteeriume:

(a)kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on võrdsed asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalse rahalise toetusega või sellest suuremad, on sellele liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne artiklis 10 osutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

(b)kui taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ning kõnealuse kava hinnangulised kogukulud on väiksemad kui asjaomasele liikmesriigile artikliga 10 ette nähtud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;

(c)kui taaste- ja vastupidavuskava ei vasta rahuldavalt artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele, siis asjaomasele liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

Käesoleva lõigu kohaldamisel kasutatakse järgmisi valemeid:

eespool osutatud punkti a puhul:

eespool osutatud punkti b puhul: ,

kus

i on asjaomane liikmesriik,

MFC on asjaomasele liikmesriigile antav maksimaalne rahaline toetus,

C on taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu.

Hindamisprotsessi tulemusel ja hindeid arvesse võttes:

vastab taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele,

kui kriteeriumide 2.1–2.7 lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

– A kriteeriumide 2.1 ja 2.2 puhul

ja muude kriteeriumide puhul

– kõik A-d

või

– A-sid on rohkem kui B-sid ja C-sid ei ole;

ei vasta taaste- ja vastupidavuskava rahuldavalt hindamiskriteeriumidele,

kui kriteeriumide 2.1–2.7 lõpphinne koosneb järgmistest hinnetest:

– muu kui A kriteeriumide 2.1 ja 2.2 puhul

ja muude kriteeriumide puhul

– B-sid on rohkem kui A-sid

või

– vähemalt üks C.

III LISA

Näitajad

Artiklis 4 osutatud eesmärkide saavutamist hinnatakse liikmesriikide ja sekkumisvaldkondade kaupa järgmiste näitajate alusel.

Näitajate kasutamisel lähtutakse kättesaadavatest andmetest ja teabest, sealhulgas kvantitatiivsed ja/või kvalitatiivsed andmed.

   Väljundnäitajad:

(a)komisjoni rakendusaktiga heaks kiidetud taaste- ja vastupidavuskavade arv;

(b)taaste- ja vastupidavuskavadele eraldatud rahaline toetus kokku.

   Tulemusnäitajad: 

(c)rakendatud taaste- ja vastupidavuskavade arv. 

Käesoleva määrusega kehtestatud mõjunäitajad

(d)taaste- ja vastupidavuskavades seatud eesmärgid, mis on saavutatud muu hulgas tänu käesoleva määrusega loodud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu saadud kogu rahalisele toetusele (sealhulgas vajaduse korral laenutoetusele).

Komisjon teeb artiklis 25 osutatud järelhindamise, et teha asjaomases liikmesriigis kindlaks seosed taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaudu antud kogu rahalise toetuse (sealhulgas vajaduse korral laenutoetuse) ning selliste asjakohaste meetmete rakendamise vahel, mille eesmärk on edendada majanduse taastumist, vastupidavust, töökohtade loomist, kestlikku majanduskasvu ja ühtekuuluvust.

Top