1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 1 kohaselt kulude haldamise ja kontrolli eest vastutavad makseasutused peavad seoses tehtud maksete ning teabe edastamise ja säilitamisega piisaval määral tagama, et:

2.   Liikmesriigid akrediteerivad makseasutusena asutused või talitused, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele. Lisaks peab akrediteeringu saamiseks vastama makseasutuse halduskorraldus ja sisekontrollisüsteem I lisas sätestatud kriteeriumidele (edaspidi „akrediteerimiskriteeriumid”) järgmistes punktides:

Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid akrediteerimiskriteeriume, et võtta arvesse makseasutuse suurust, kohustusi ja eripära.

1.   Kui on akrediteeritud rohkem kui üks makseasutus, teeb asjaomane liikmesriik määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 4 kohaselt ministeeriumi tasemel ametliku otsuse koordineeriva asutuse akrediteerimise kohta, kui ta on ise veendunud, et kõnealuse asutuse halduskorraldus tagab tema piisava suutlikkuse täita kõnealuses artiklis osutatud ülesandeid.

2.   Akrediteeringu saamiseks peab koordineeriv asutus kehtestama menetluskorra, mis tagab, et:

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 osutatud makseasutused tagavad riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmetega seotud toimingute haldamise ja kontrolli käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud tingimustel või vajaduse korral põllumajandussektori õigusaktide alusel, lähtudes eelkõige nimetatud lisas sätestatud minimaalsetest protsendimääradest.

Makseasutused võivad volitada oma pädevuses olevaid toiminguid teostama selleks käesoleva määruse I lisa punkti 1 alapunktis C kindlaks määratud tunnustamistingimustele vastavaid sekkumisasutusi või muid makseasutusi.

2.   Ilma et see piiraks nende üldist vastutust riikliku ladustamise eest, võivad makse- ja sekkumisasutused:

Kui makseasutused usaldavad ladustamistoimingud laopidajale, nagu on osutatud esimese lõigu punktis a, tuleb seda teha ladustamislepingu alusel lähtuvalt III lisas esitatud kohustustest ja üldpõhimõtetest.

3.   Makseasutuste kohustused seoses riikliku ladustamisega on eelkõige järgmised:

Kui liikmesriigis haldab ühe või mitme toote riiklikku ladustamist mitu makseasutust, konsolideeritakse punktides a ja d osutatud materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite arvestus liikmesriigi tasandil enne vastava teabe esitamist komisjonile.

4.   Makseasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada:

5.   Makseasutused teavitavad komisjoni viivitamata:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel võtab komisjon vastu asjaomased otsused:

6.   Makseasutused kannavad rahalise kahju, mis tuleneb liidu sekkumise objektiks oleva toote halvast säilitamisest, eelkõige kahju, mis tuleneb sobimatutest ladustamismeetoditest. Makseasutused kannavad rahalist vastutust ja neil on õigus alustada kohtumenetlusi laopidajate suhtes, kui laopidajad ei täida oma lepingulisi kohustusi või sõlmitud kokkuleppeid.

7.   Makseasutus võimaldab komisjoni töötajatele ja volitatud isikutele pideva juurdepääsu riikliku ladustamisega seotud kontodele ja kõikidele sekkumise raames koostatud või saadud dokumentidele, lepingutele ja toimikutele. Juurdepääs võimaldatakse kas elektrooniliselt või kohapeal makseasutuse kontoris.

1.   Makseasutused viivad iga majandusaasta jooksul läbi inventuuri liidu sekkumise objektiks olnud iga toote kohta.

Nad võrdlevad selle inventuuri tulemusi raamatupidamisandmetega. Kontrollimise käigus avastatud koguselised erinevused ja nende koguseliste erinevustega seotud summad kajastatakse raamatupidamisarvestuses vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 46 lõike 6 punkti a kohaselt vastu võetud eeskirjadele.

2.   Lõike 1 kohaldamisel arvestatakse tavaliste ladustamistoimingutega seotud puuduvate koguste puhul IV lisas esitatud lubatavaid hälbeid ning need puudujäägid peavad olema vastavuses arvestuslikus laoseisus esitatud teoreetilise varu ja lõikega 1 ettenähtud inventuuri kohaselt tegelikult laos oleva varu vahega või raamatupidamises kajastuva allesjäänud varuga, kui tegelikult laos olnud varud on ammendatud.

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 40 esimeses lõigus osutatud erandite kohaselt ja kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames pärast ettenähtud maksetähtaega tehtud kulud liidu toetuse kõlblikud käesoleva artikli lõigetes 2–6 sätestatud tingimustel.

2.   Kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud moodustavad kuni 5 % tähtaegselt tehtud kuludest, igakuiseid makseid ei vähendata.

Kui pärast tähtaja möödumist tehtud kulud ületavad 5 % künnist, vähendatakse nende kulude kohaseid makseid järgmiselt:

3.   Erandina lõikest 2 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (15) artiklis 7 osutatud otsetoetuste ülemmäära suhtes järgmisi tingimusi:

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b sätestatud tingimuste järgimise kontrollimisel ei võeta arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikes 5 osutatud tagasimakseid.

4.   Kui teatavate meetmete puhul on tegemist erandlike haldustingimustega või kui liikmesriigid on esitanud mõjuvaid põhjendusi, kohaldab komisjon lõigetes 2 ja 3 sätestatust erinevat ajagraafikut ja/või ettenähtust väiksemaid määrasid või jätab vähendamise kohaldamata.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski kulude suhtes, mis ületavad lõike 3 punktis b osutatud piirmäära.

5.   Seoses igakuiste maksetega kontrollitakse tähtaegadest kinnipidamist igal eelarveaastal kaks korda:

Võimalikke tähtaja ületamisi augustis, septembris ja oktoobris võetakse arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohases raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

6.   Käesolevas artiklis osutatud vähendamiste kohaldamine ei piira vastavuse kontrolliga seoses edaspidi vastuvõetavate otsuste kohaldamist, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 52.

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõike 3 kohaste otsuste tegemisel igakuiste maksete kohta lähtub komisjon iga liikmesriigi poolt deklareeritud väljamakstud kulude jäägist, mida on vähendatud sama liikmesriigi esitatud kuludeklaratsioonis märgitud sihtotstarbeliste tulude võrra. Sellist tasaarvestust peetakse võrdväärseks vastavate tulude sissenõudmisega.

Sihtotstarbelistest tuludest pärinevad kulukohustuste ja maksete assigneeringud avatakse alates nende tulude suunamisest eelarveridadele. Suunamine toimub sihtotstarbeliste tulude kirjendamise hetkel kaks kuud pärast liikmesriikidelt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 lõikes 4 sätestatud nõuete kohaste aruannete saamist.

2.   Kui määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 lõike 1 punktis c osutatud summad peeti seoses eeskirjade eiramise või hooletusega kinni enne asjaomase toetuse maksmist, arvatakse need siiski vastavatest kuludest maha.

3.   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetussummad, mis on asjaomase maaelu arengu programmi raames iga arvestusperioodi jooksul toetusesaajatelt tagasi nõutud, arvestatakse vastava perioodi kuludeklaratsioonis EAFRD kaudu makstavast summast maha.

4.   Üle- või puudujäävad summad, mis on tingitud raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ning mida saab maaelu arengu programmi raames uuesti kasutada, lisatakse EAFRD toetuse summale või arvestatakse sellest maha esimeses deklaratsioonis, mis pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist koostatakse.

5.   EAGFist rahastamine on võrdväärne kantud kuludega ning seda arvestatakse lähtuvalt makseasutuse edastatavatest andmetest, millest arvatakse maha tänu sekkumismeetmetele saadavad võimalikud tulud; need andmed kinnitatakse komisjoni rakendatud infosüsteemi vahendusel ja esitatakse samuti makseasutuse poolt edastatavas kuludeklaratsioonis.

1.   Kui liidu eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, teeb iga liikmesriik määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 18 osutatud igakuised EAGFi maksed teatava protsendi ulatuses iga peatüki kohta esitatud kuludeklaratsioonide alusel ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 16 sätestatud piirides. Komisjon võtab liikmesriikidele eraldamata jäänud summasid arvesse järgnevaid väljamakseid käsitlevates otsustes.

2.   Kui liidu eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, tehakse EAFRD puhul:

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 42 kohast maksete peatamist kohaldatakse käesoleva määruse V lisas loetletud meetmete suhtes.

2.   EAGFi kulude suhtes kohaldatakse järgmisi maksete peatamise määrasid:

3.   EAFRD kulude suhtes kohaldatakse järgmisi maksete peatamise määrasid:

1.   Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, kasutavad seoses EAGFiga kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 106 lõikega 4 kuludeklaratsioonide koostamisel sama vahetuskurssi, mida nad kasutasid toetusesaajatele maksete tegemisel või tulude saamisel vastavalt V peatükile ja põllumajandussektori õigusaktidele. Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklite 51 ja 52 kohaste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuste puhul kasutatakse esimest vahetuskurssi, mille on kehtestanud Euroopa Keskpank pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist.

Muudel kui esimeses lõigus osutatud juhtudel, eelkõige nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (18) alusel heakskiidetud müügiedendusprogrammide ning veinisektori müügiedendusmeetmete puhul, samuti toimingute puhul, mille osas ei olnud vahetuskursi rakendusjuht põllumajandussektori õigusaktidega kindlaks määratud, kohaldatakse Euroopa Keskpanga kehtestatud viimast vahetuskurssi, mis kehtis kulu või sihtotstarbeliste tulude deklareerimisele eelneva kuu jooksul.

2.   Seoses maaelu arengu programmidega kasutavad euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid kuludeklaratsioonide koostamisel iga väljamakse või tagasinõude puhul eelviimast Euroopa Keskpanga vahetuskurssi enne kuud, mil toiming makseasutuse raamatupidamises kajastati.

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseks liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta teeb komisjon vahet alusetult kulutatud summade või nende osade ning selliste summade vahel, mille kindlaksmääramisel on kohaldatud ekstrapoleeritud või kindla määraga korrektsioone.

Kui komisjon leiab, et kulud ei ole kantud kooskõlas liidu õigusega ning seoses EAFRDga kooskõlas kohaldatava liidu või siseriikliku õigusega, määrab ta liidupoolsest rahastamisest väljajäetavad summad kindlaks oma järelduste põhjal ja võtab arvesse liikmesriikidelt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt tehtud vastavuskontrolli jooksul saadud teavet.

2.   Komisjon lähtub väljajätmisel alusetult kulutatud summade kindlakstegemisest üksnes juhul, kui selliseid summasid saab kindlaks teha mõistlike pingutustega. Kui komisjonil ei ole võimalik alusetult kulutatud summasid mõistlike pingutustega kindlaks teha, võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrollimenetluse raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada andmed nende summade kontrollimise, mille puhul on võetud aluseks iga sellise üksikjuhtumi kontrolli tulemused, mida kohustuste täitmata jätmine võiks mõjutada. Kontrollitakse kõiki kulusid, mis on tehtud kohaldatava õiguse vastaselt ja kantud liidu eelarvesse. Esitatud andmed peavad hõlmama kõiki üksiksummasid, mis asjaomase kohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole toetuskõlblikud.

3.   Kui alusetult kulutatud summasid ei ole võimalik lõike 2 kohaselt kindlaks teha, võib komisjon väljajäetavate summade kindlaksmääramisel kohaldada ekstrapoleeritud korrektsioone. Selleks et komisjon saaks asjaomased summad kindlaks määrata, võivad liikmesriigid komisjoni poolt vastavuskontrollimenetluse raames kehtestatud tähtaegade jooksul esitada komisjonile liidupoolsest rahastamisest väljajäetava summa arvutuse, ekstrapoleerides statistiliselt kõnealuseid juhtumeid esindava valimi kontrollimisel saadud tulemusi. Valim võetakse andmekogumist, mille puhul võib eeldada, et kohustuste täitmatajätmist on võimalik kindlaks teha.

4.   Selleks et võtta arvesse lõigete 2 ja 3 kohaselt liikmesriikide esitatud tulemusi, peab komisjonil olema võimalik:

5.   Lõike 3 kohaldamisel võivad liikmesriigid kasutada makseasutuste kontrollistatistikat, mille on kinnitanud sertifitseerimisasutus, või sellise asutuse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 kohase auditi raames antud hinnangut vea määra kohta tingimusel, et:

6.   Kui lõigete 2 ja 3 kohaselt liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kindlaksmääramise tingimused ei ole täidetud või kui juhtumi laadi tõttu ei ole võimalik väljajäetavaid summasid kõnealuste lõigete põhjal kindlaks määrata, kohaldab komisjon asjakohaseid kindla määraga korrektsioone, võttes samas nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning hinnates liidule rahalise kahju tekitamise ohtu.

Kindla korrektsioonimäära kehtestamisel võetakse eelkõige arvesse kohustuste täitmatajätmise liiki. Sel eesmärgil jagatakse rikkumiste suhtes tehtav kontroll põhi- ja lisakontrollideks:

Kui ühe ja sama vastavuskontrollimenetluse raames tehakse kindlaks eri rikkumised, mille suhtes tuleks kohaldada erisuguseid kindla määraga korrektsioone, kohaldatakse vaid kõrgeimat kindlat korrektsioonimäära.

7.   Kindlate korrektsioonimäärade kehtestamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid, mis tõendavad, et tegemist on rängemate puudustega, millega kaasneb suurem oht liidu eelarvele:

8.   Kui liikmesriik esitab teatavad objektiivsed elemendid, mis ei vasta käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, kuid mis tõendavad, et fondidele tekitatav maksimumkahju piirdub summaga, mis on väiksem, kui see, mis oleks tulenenud kavandatud korrektsioonist madalama kindla korrektsioonimäära kohaldamisest, kasutab komisjon madalamat kindlat korrektsioonimäära, et teha otsus liidupoolsest rahastamisest väljajäetavate summade kohta vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

9.   Liidupoolsest rahastamisest väljajäetavatest summadest, mille üle komisjon otsustab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt, arvatakse maha sellised tagasimaksed, mille komisjon on vastavuskontrolli käigus kindlaks määranud ning mis on toetusesaajatelt tagasi saadud ja enne tähtaega fondile tagasi maksnud.

1.   Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui kohustuse täitmise eest vastutav isik on kas:

2.   Pädev asutus võib loobuda tagatisenõudest, kui tagatissumma on väiksem kui 500 eurot. Sel juhul võtab asjaomane isik endale kirjaliku kohustuse maksta tagatisest loobumisega võrdne summa, kui vastav kohustus on täitmata jäetud.

Esimese lõigu kohaldamisel arvutatakse tagatise väärtus nii, et see hõlmaks kõiki sama tehinguga seotud asjaomaseid kohustusi.

1.   Pädev asutus keeldub tagatist vastuvõetavaks tunnistamast või nõuab selle asendamist, kui tagatis on tema arvates ebapiisav, ei vasta nõuetele või ei hõlma piisavalt pikka ajavahemikku.

2.   Sularahaülekande puhul loetakse tagatis antuks siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

3.   Tšekki summale, mille maksmise garanteerib asjaomase pädeva asutuse liikmesriigi poolt selleks volitatud finantseerimisasutus, käsitatakse sularaha sissemaksena. Pädev asutus võib sellise tšeki väljamaksmiseks esitada alles enne tagatise kehtivusaja lõppu.

Tšekk, v.a esimeses lõigus osutatud tšekk, loetakse tagatiseks ainult siis, kui pädev asutus veendub, et summa on tema kontole laekunud.

4.   Kõik finantseerimisasutuse poolt arvestatavad kulud jäävad tagatise andud isiku kanda.

5.   Sularaha vormis tagatise andnud isikule ei maksta intressi.

1.   Tagatised esitatakse eurodes.

2.   Kui tagatis võetakse vastu euroalasse mittekuuluvas liikmesriigis, konverteeritakse eurodes esitatud tagatissumma kõnealuse liikmesriigi omavääringusse vastavalt V peatükile. Tagatisele vastav kohustus ja eeskirjade eiramise või neist kõrvalekaldumise korral kinnipeetav summa jääb kinnitatuks eurodesse.

1.   Tagatise andja peab olema ametlikult registreeritud resident või tal peab olema registreeritud asukoht liidus ning liikmesriigi pädev asutus peab olema talle andnud tegevusloa, kui aluslepingus teenuste osutamise vabadust käsitlevates sätetes ei ole teisiti ette nähtud. Tagatise andja on seotud kirjaliku tagatisega.

2.   Kirjalik tagatis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

3.   Kui kirjalik üldtagatis on juba antud, määrab pädev asutus kindlaks korra, mille alusel kogu tagatis või selle osa seotakse konkreetsete kohustustega.

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 66 lõikes 1 osutatud kohustus on teatava toimingu sooritamise või sooritamata jätmise nõue, mis kõnealuse nõude kehtestanud määruse kohaldamisel on põhilise tähtsusega.

2.   Kui kohustus on täitmata ning selle täitmiseks ei ole ette nähtud tähtaega, ei tagastata tagatist juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks, et kohustus oli täitmata.

3.   Kui kohustus tuleb täita ettenähtud tähtajaks, kuid see täideti pärast kõnealust tähtaega, siis tagatist ei tagastata.

Sel juhul ei tagastata tagatist 10 % ulatuses ning tagatise ülejäänud osa suhtes kohaldatakse täiendavat protsendimäära järgmiselt:

4.   Kui kohustus on täidetud õigel ajal ja kohustuse täitmist kinnitav tõend esitatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ei tagastata kõnealust kohustust hõlmavat tagatist iga kalendripäeva eest, mis ületab kõnealust tähtaega vastavalt valemile 0,2 / ettenähtud tähtaeg, ning võttes arvesse artiklit 25.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendiga seoses esitatakse kasutatud või aegunud impordi- või ekspordilitsents või esitatakse tõend seoses liidu tolliterritooriumilt väljaviidud toodetega, ei tagastata tagatist 15 % ulatuses, kui kõnealune tõend on esitatud pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega, kuid hiljemalt enne 730. kalendripäeva pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist. Pärast kõnealust 730. kalendripäeva ei tagastata ülejäänud tagatist täies ulatuses.

Kui esimeses lõigus osutatud tõendina esitatakse kasutatud või aegunud ekspordilitsents, mis sisaldab eksporditoetuse eelkinnitust, ei tagastata tagatist järgmises ulatuses:

5.   Tagastamata jäetav tagatissumma ümardatakse esimese väiksema täissummani eurodes või liikmesriigi omavääringus.

1.   Kui on esitatud liidu erieeskirjades ettenähtud tõend kohustuse täitmise kohta või kui tagatisest on jäädud osaliselt ilma vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 66 lõikele 2 ja käesoleva määruse artiklile 23, vabastatakse tagatis või vajaduse korral ülejäänud tagatissumma viivitamata.

2.   Tootekoguse osaga seotud asjakohaste tõendite esitamisel tagastatakse tagatis taotluse korral osaliselt, tingimusel et kõnealune osa ei ole väiksem kui tagatisenõuet sätestava määrusega kindlaksmääratud miinimumkogus või selle puudumisel vastavalt liikmesriigi kindlaksmääratud kogus.

3.   Kui tagatissumma tagastamiseks vajalike tõendite esitamise tähtaega ei ole ette nähtud, on tähtajaks 365 kalendripäeva alates tagatisega hõlmatud kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtajast. Kui sellist tähtaega ei ole ette nähtud, on tähtajaks 365 kalendripäeva alates kõigi kohustuste täitmiseks ettenähtud kuupäevast.

Esimeses lõigus ettenähtud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 1 095 kalendripäeva alates tagatise konkreetse kohustusega sidumisest.

1.   Mahaarvatav kogusumma ei tohi olla suurem kui 100 % tagatissumma asjakohasest osast.

2.   Pädev asutus võib alla 100 euro suuruse summa tagastamata jätmisest loobuda tingimusel, et õigusaktidega on samalaadseteks juhtudeks sätestatud samasugused siseriiklikud sätted.

1.   Tagatis vabastatakse järgmistel juhtudel:

2.   Kui ületatakse ettemaksesumma saamise õiguse tõendamiseks määratud tähtaeg ega esitata õiguse saamist kinnitavaid tõendeid, rakendab pädev asutus viivitamata tagatise tagastamata jätmise menetlust.

Kui liidu erieeskirjadega nii ette nähakse, võib tõendeid tagatise osalise tagasimaksu kohta esitada ka pärast kõnealust kuupäeva.

1.   Impordi- ja eksporditollimaksudega seotud summade puhul, mis on liidu ühise põllumajanduspoliitikaga seotud õigusaktides kinnitatud eurodes ja mida liikmesriikides kohaldatakse omavääringus, võrdub ümberarvestuskurss siiski täpselt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 18 lõike 1 kohaselt kohaldatava kursiga.

2.   Kolmandate riikidega kauplemisel on eurodes kinnitatud eksporditoetuste ning liidu põllumajandusalastes õigusaktides eurodes esitatud hindade ja summade vahetuskursi rakendusjuht tollideklaratsiooni aktsepteerimine.

3.   Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (20) artikli 136 lõikes 1 osutatud puu- ja köögiviljade kindla impordiväärtuse arvutamise puhul, mille eesmärk on kindlaks määrata kõnealuse määruse artikli 137 lõikes 1 osutatud hind piiril, on tüüpiliste hindade vahetuskursi rakendusjuht, mida kasutatakse eespool nimetatud kindla väärtuse ja kõnealuse määruse artikli 134 lõikes 3 osutatud vähendatava summa arvutamisel, tüüpiliste hindade kohaldamise päev.

1.   Liidu õigusaktides eurodes kinnitatud tootmistoetuste puhul on vahetuskursi rakendusjuht kuupäev, mil on deklareeritud, et tooted on jõudnud soovitavasse sihtkohta, ning vajaduse korral käesolev õigusakt. Juhul kui sellist sihtkohta ei ole nõutud, on rakendusjuht kuupäev, mil makseasutus on toetusetaotluse vastu võtnud.

2.   Selliste toetuse puhul, mida antakse vastavalt turustatud toodete kogusele või teatavaks otstarbeks ettenähtud toodete kogusele, on vahetuskursi rakendusjuht, ilma et see piiraks artiklite 30–33 kohaldamist, esimene toiming, millega tagatakse pärast asjaomase ettevõtja poolt toodete ülevõtmist kõnealuste toodete asjakohane kasutamine ja mis annab õiguse toetust saada.

3.   Seoses eraladustusabiga on vahetuskursi rakendusjuht esimene päev, mil teatava lepinguga seotud abi antakse.

4.   Muude kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 30 ja 31 osutatud toetuste vahetuskursi rakendusjuht on taotluste esitamise tähtaeg.

1.   Vahetuskursi rakendusjuht on selle veiniaasta esimene päev, millal antakse toetust järgmiseks:

2.   Veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52, makstava toetuse vahetuskursi rakendusjuht on selle veiniaasta esimene päev, millal kõrvalsaadus tarnitakse.

3.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 50 osutatud investeeringute korral ja määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud innovatsiooni korral veinisektoris on vahetuskursi rakendusjuht selle aasta 1. jaanuar, mil tehti otsus toetust anda.

4.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 osutatud toorelt koristamise puhul on vahetuskursi rakendusjuht päev, mil toimub toorelt koristamine.

1.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 657/2008 (21) artiklis 1 osutatud abi puhul õpilaste varustamiseks teatavate piimatoodetega on vahetuskursi rakendusjuht selle ajavahemiku esimene päev, millal kõnealuse määruse artiklis 11 osutatud maksetaotlus esitatakse.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 595/2004 (22) artiklis 1 osutatud makse tasumise puhul teatava kvoodiaasta eest nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (23) II osa I jaotise III peatüki tähenduses, on vahetuskursi rakendusjuht asjaomasele perioodile järgnev 1. aprill.

3.   Määruse (EL) nr 1272/2009 (24) artikli 30 lõikes 3 osutatud transpordikulude puhul on vahetuskursi rakendusjuht päev, millal pädev asutus on saanud kehtiva pakkumise.

1.   Määruse (EL) nr 1305/2013 II lisas osutatud summad ning määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel heakskiidetud meetmetega seotud summad, mille maksed toetusesaajatele tagatakse määruse (EL) nr 1305/2013 alusel heakskiidetud maaelu arengu programmidega, on vahetuskursi rakendusjuht selle aasta 1. jaanuar, mil tehti otsus toetust anda.

Kui liidu eeskirjade alusel jaotatakse esimeses lõigus osutatud summade tasumine mitmele aastale, arvestatakse iga-aastased osamaksed ümber selle vahetuskursi alusel, mis kehtib selle aasta 1. jaanuaril, mille eest kõnealune osamakse tasutakse.

2.   Seoses rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 IX lisa punkti 2 alapunktis a osutatud summadega, mis on eelkõige ette nähtud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 32 ja 33 osutatud rakendusfondide või rakenduskavade üldkulude katmiseks, on vahetuskursi rakendusjuht üldkuludega seonduva aasta 1. jaanuar.

1.   Seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 35 osutatud taotlusega riikliku finantsabi andmise lubamiseks on vahetuskursi rakendusjuht komisjonile taotluste esitamise tähtaeg, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 92 lõikes 1.

2.   Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 95 kohaselt liidu poolt tagasi makstava riikliku finantsabi vahetuskursi rakendusjuht on tootjaorganisatsioonide poolt liikmesriikide pädevatele asutustele esitatavate toetusetaotluste rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 69 lõike 1 kohane tähtaeg.

1.   Kui määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt akrediteeritud makseasutus võtab vastutuse selliste kulude eest, mille eest ta varem ei vastutanud, tuleb kõnealune asutus hiljemalt 1. jaanuariks 2015 akrediteerida selliste uute vastutusvaldkondade suhtes.

2.   Seoses enne 2014. eelarveaastat kantud kuludega tehtava kontrolli raames ei kohaldata määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükis kehtestatud kontrollisüsteemi määruse (EÜ) nr 1106/2010 lisas loetletud meetmete suhtes.

3.   Kui teatavas õigusaktis osutatakse rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 kohastele esma- või teisejärgulistele või madalama järgu nõuetele, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 23 lõikeid 2, 3 ja 4.

4.   Seoses määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 15 osutatud maaelu arengu programmidega:

5.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 6 alapunkti h kohaselt seoses 2013. ja 2014. eelarveaastaga teatatud juhtude või teatatavate juhtude korral jätkuvalt arvesse eeskirjade eiramise esmase kindlakstegemise eelarveaastat määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 35 tähenduses. Selliste juhtude suhtes, mille puhul ei ole enne 16. oktoobrit 2014 eeskirjade eiramise esmast halduslikku või kohtulikku kindlakstegemist kinnitatud, kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikeid 1 ja 2.

Seoses EAFRDga kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohase raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks kõnealuse määruse artikli 54 lõiget 2 alates 2014. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest.