EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R1430

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1430/2007, 5. detsember 2007 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja III lisa (EMPs kohaldatav tekst )

OJ L 320, 6.12.2007, p. 3–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 05 Volume 003 P. 258 - 266

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1430/oj

6.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1430/2007,

5. detsember 2007,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, (1) ja eriti selle artikli 11 punkti c alapunkti 11 ja artikli 13 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Saksamaa, Luksemburg, Austria ja Itaalia on esitanud põhjendatud taotlused muudatuste tegemiseks direktiivi 2005/36/EÜ II lisasse. Madalmaad on esitanud põhjendatud taotluse muudatuste tegemiseks direktiivi 2005/36/EÜ III lisasse.

(2)

Saksamaa taotles kutsenimetuse „pediaatriaõde” („Kinderkrankenschwester/Kinderkrankenpfleger”) täiendamist sõnaga „tervishoiu” („Gesundheit”). Nimelt muudeti 2004. aasta 1. jaanuaril jõustunud 16. juuli 2003. aasta seadusega õdede teenuste kohta selle väljaõppe sisu ja kutsenimetus muudeti pediaatria- ja tervishoiuõeks („Gesundheits- und Kinderkrankenpfleger(in)”). Väljaõppe struktuur ja selle saamise tingimused jäävad samaks.

(3)

Saksamaa taotles kutsenimetuse „psühhiaatriaõde” („Psychiatrische(r) Krankenschwester/Krankenpfleger”) II lisast välja jätmist, sest see väljaõpe täiendab üldõe väljaõpet ja kuulub seega diplomi määratlusse.

(4)

Saksamaa taotles, et lisatakse kutsenimetus „vanuri hooldaja” („Altenpflegerin und Altenpfleger”), mis vastab direktiivi 2005/36/EÜ artikli 11 punkti c alapunkti ii tingimustele, tuleneb 17. novembri 2000. aasta seadusest vanurite hooldamise kohta ja 26. novembri 2002. aasta määrusest vanuri hooldaja kutseala väljaõppe ja eksamite kohta.

(5)

Lõpuks taotles Saksamaa „kirurgilise sideme valmistaja” („Bandagist”) ja „ortopeediatehniku” („Orthopädiemechaniker”) kutsenimetuste ühendamist „ortopeediatehniku” („Orthopädietechniker”) kutsenimetuses vastavalt 24. septembri 1998. aasta seadustikule käsitöö kohta (Handwerksordnung in der Fassung der Bekanntmachung (BGBl. I S. 3074; 2006 I S. 2095)), viimati muudetud 31. oktoobri 2006. aasta seaduse artikliga 146 (BGBl. I S. 2407).

(6)

Luksemburg taotles pärast teatavatel tervishoiu kutsealadel tegutsemist ja nende kutsealade ümberhindamist käsitleva 26. märtsi 1992. aasta seaduse muutmist kutsenimetuse „pediaatriaõde” („infirmier puériculteur”) asendamist nimetusega „pediaatriaõde” („infirmier en pédiatrie”) (eestikeelne tõlge ei muutu), „õde-anestesioloog” („infirmier anesthésiste”) asendamist nimetusega „anesteesia- ja reanimatsiooniõde” („infirmier en anesthésie et réanimation”) ning kutsenimetuse „diplomeeritud massöör” („masseur diplômé”) asendamist nimetusega „massöör” („masseur”). Väljaõppekord ei ole muutunud.

(7)

Austria taotles psühhiaatriaõe ja pediaatriaõe kutsealadele kohaldatava väljaõppe kirjelduse täpsustamist, nagu tuleneb õendusalasest seadusest (BGBI I nro 108/1997).

(8)

Itaalia taotles „ehitusgeomeetri” („geometra”) ja „maamõõtja” („perito agrario”) kutsealade II lisast välja jätmist, sest nende puhul on vastavalt vabariigi presidendi 5. juuni 2001. aasta dekreedi nr 328 artiklile 55 ja 8. juuli 2003. aasta seadusandliku dekreedi nr 227 I lisale nõutav diplomi määratlusele vastav väljaõpe.

(9)

Saksamaa, Luksemburg ja Austria taotlesid, et II lisasse lisataks mitmed väljaõpped, mille tulemusel omandatakse meistri nimetus (Meister/Maître). Need väljaõpped tulenevad peamiselt järgmistest õigusaktidest: Saksamaal 24. septembri 1998. aasta seadustik käsitöö kohta (Gesetz zur Ordnung des Handwerks – Handwerksordnung in der Fassung der Bekanntmachung vom 24. September 1998 (BGBl. I S. 3074; 2006 I S. 2095), viimati muudetud 31. oktoobri 2006. aasta seaduse artikliga 146 (BGBl. I S. 2407)); Luksemburgis: Luksemburgis 28. detsembri 1988. aasta seadus (Luksemburgi ametlik teataja A nr 72, 28.12.1988) ja Luksemburgi suurhertsogi 4. veebruari 2005. aasta määrus (Luksemburgi ametlik teataja A nr 29, 10.3.2005); Austrias 1994. aasta tööstus- ja tööseadustik (Gewerbeordnung 1994 (BGBl. Nr. 194/1994 idgF BGBl. I Nr. 15/2006)). Need vastavad direktiivi 2005/36/EÜ artikli 11 punkti c alapunktis ii sätestatud tingimustele.

(10)

Madalmaad taotlesid reguleeritud väljaõpete kirjelduse muutmist III lisas, et võtta arvesse muudatusi, mis tehti neis kutsehariduse ja -õppe seadusega (1996. aasta seadus WEB). Need väljaõpped vastavad direktiivi 2005/36/EÜ artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus sätestatud tingimustele.

(11)

Seega tuleks direktiivi 2005/36/EÜ muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2005/36/EÜ II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141).


LISA

Direktiivi 2005/36/EÜ II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

I.

II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti 1 muudetakse järgmiselt:

a)

rubriigis „Saksamaal”

i)

esimene taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—

pediaatria- ja tervishoiuõde („Gesundheits- und Kinderkrankenpfleger(in)”),”;

ii)

neljateistkümnes taane jäetakse välja;

iii)

lisatakse taane

„—

vanuri hooldaja („Altenpflegerin und Altenpfleger”).”;

b)

rubriigis „Luksemburgis” asendatakse viies, kuues ja seitsmes taane järgmise tekstiga:

„—

pediaatriaõde („infirmier(ère) en pédiatrie”);

anesteesia- ja reanimatsiooniõde („infirmier(ère) en anesthésie et en réanimation”);

massöör („masseur”),”;

c)

rubriigis „Austrias”,

i)

pärast esimest taanet õdede spetsiaalne põhikoolitus, spetsialiseerumisega laste ja noortehooldusele („spezielle Grundausbildung in der Kinder- und Jugendlichenpflege”) lisatakse järgmine tekst:

„tegemist on kokku vähemalt kolmteist aastat kestva koolituse ja väljaõppega, millest vähemalt kümme aastat üldhariduskoolis ja kolm aastat erialast haridust meditsiinikoolis, mille lõpus tuleb diplomi saamiseks sooritada edukalt eksam,”;

ii)

pärast teist taanet psühhiaatriaõe spetsialiseeritud põhikoolitus („spezielle Grundausbildung in der psychiatrischen Gesundheits- und Krankenpflege”) lisatakse järgmine tekst:

„tegemist on kokku vähemalt kolmteist aastat kestva koolituse ja väljaõppega, millest vähemalt kümme aastat üldhariduskoolis ja kolm aastat erialast haridust meditsiinikoolis, mille lõpus tuleb diplomi saamiseks sooritada edukalt eksam,”.

2)

Punkti 2 rubriigis „Saksamaal” muudetakse järgmiselt:

i)

kolmas taane asendatakse järgmise tekstiga:

„—

ortopeediatehnik („Orthopädietechniker”)”;

ii)

viies taane jäetakse välja.

3)

Pärast punkti 2 lisatakse järgmine tekst:

„2a.

Meister-oskustööline (Meister/Maître) (kooli- ja kutseharidus, mille omandamisel saab meister-oskustöölise kutse) järgmistel ametialadel:

 

Saksamaal:

metallitööline („Metallbauer”);

kirurgiainstrumentide mehaanik („Chirurgiemechaniker”);

autokerede valmistaja („Karosserie- und Fahrzeugbauer”);

autotehnik („Kraftfahrzeugtechniker”);

jalg- ja mootorrattamehaanik („Zweiradmechaniker”);

külmutusseadmete valmistaja („Kälteanlagenbauer”);

arvutispetsialist („Informationstechniker”);

põllumajandusmasinate mehaanik („Landmaschinenmechaniker”);

relvameister („Büchsenmacher”);

plekksepp („Klempner”);

torulukksepp-küttespetsialist („Installateur und Heizungsbauer”);

elektrotehnik („Elektrotechniker”);

elektrimasinate valmistaja („Elektromaschinenbauer”);

laevaehitaja („Boots- und Schiffbauer”);

müürsepp ja betoonija („Maurer und Betonbauer”);

pottsepp ja õhkküttesüsteemide paigaldaja („Ofen- und Luftheizungsbauer”);

puusepp („Zimmerer”);

ehitusplekksepp („Dachdecker”);

teedeehitaja („Straßenbauer”);

soojus- ja heliisolatsiooni spetsialist („Wärme-, Kälte- und Schallschutzisolierer”);

kaevupuurija („Brunnenbauer”);

kiviraidur ja kiviraidur-skulptor („Steinmetz und Steinbildhauer”);

stukkornamentide valmistaja („Stuckateur”);

maaler ja lakkija („Maler und Lackierer”);

tellingupaigaldaja („Gerüstbauer”);

korstnapühkija („Schornsteinfeger”);

peenmehaanik („Feinwerkmechaniker”);

tisler („Tischler”);

köiepunuja („Seiler”);

pagar („Bäcker”);

kondiiter („Konditor”);

lihunik („Fleischer”);

juuksur („Frisör”);

klaasija („Glaser”);

klaasipuhuja ja klaasimeister („Glasbläser und Glasapparatebauer”);

vulkaniseerija ja kummiparandaja („Vulkaniseur und Reifenmechaniker”);

 

Luksemburgis:

pagar-kondiiter („boulanger-pâtissier”);

kondiiter-šokolaadimeister ning maiustuste ja jäätise valmistaja („pâtissier-chocolatier-confiseur-glacier”);

lihunik-vorstimeisterr („boucher-charcutier”);

lihunik-hobuselihavorsti meister („boucher-charcutier-chevalin”);

toitlustaja („traiteur”);

mölder („meunier”);

rätsep-õmbleja („tailleur-couturier”);

kübarategija („modiste-chapelier”);

köösner („fourreur”);

kingsepp („bottier-cordonnier”),

kellassepp („horloger”);

juveliir-kullassepp („bijoutier-orfèvre”);

juuksur („coiffeur”);

kosmeetik („esthéticien”);

mehaanik („mécanicien en mécanique générale”);

liftide, kaubaliftide, eskalaatorite ja laadimisseadmete paigaldaja („installateur d'ascenseurs, de monte-charges, d'escaliers mécaniques et de matériel de manutention”);

relvameister („armurier”);

sepp („forgeron”),

tööstusmasinate, -seadmete ja ehitusmehaanik („mécanicien de machines et de matériels industriels et de la construction”);

autode ja mootorrataste mehaanik-elektroonik („mécanicien-électronicien d'autos et de motos”);

autokerede valmistaja-parandaja („constructeur réparateur de carosseries”);

autolukksepp-maaler („débosseleur-peintre de véhicules automoteurs”);

traadikerija („bobineur”);

audiovisuaalsete seadmete ja aparatuuri elektroonik („électronicien d'installations et d'appareils audiovisuels”);

kaabeltelevisioonivõrkude ehitaja-parandaja („constructeur réparateur de réseaux de télédistribution”);

büroo- ja infotehnika elektroonik („électronicien en bureautique et en informatique”);

põllumajandus- ja viinamarjakasvatuse masinate ja seadmete mehaanik („mécanicien de machines et de matériel agricoles et viticoles”);

katelsepp („chaudronnier”);

galvaanija („galvaniseur”);

autoekspert („expert en automobiles”);

ehitusettevõtja („entrepreneur de construction”);

teeparandus- ja sillutusettevõtja („entrepreneur de voirie et de pavage”);

põrandate tasanduskihtide valmistaja („confectionneur de chapes”);

soojus-, heli- ja hermeetilise isolatsiooni ettevõtja („entrepreneur d'isolations thermiques, acoustiques et d'étanchéité”);

kütte- ja santehnika paigaldaja („installateur de chauffage-sanitaire”);

külmseadmete paigaldaja („installateur frigoriste”);

elektrik („électricien”);

helendavate märkide paigaldaja („installateur d'enseignes lumineuses”);

side- ja informaatikaala elektroonik („électronicien en communication et en informatique”);

valve- ja turvaseadmete paigaldaja („installateur de systèmes d'alarmes et de sécurité”);

tisler-mööblitegijat („menuisier-ébéniste”);

parketipanija („parqueteur”);

valmiselementide kokkupanija („poseur d'éléments préfabriqués”);

aknaluukide, ribakardinate, markiiside ja ruloode valmistaja ning paigaldaja („fabricant poseur de volets, de jalousies, de marquises et de store”);

metallkonstruktsioonide valmistaja („entrepreneur de constructions métalliques”);

ahjumeister („constructeur de fours”);

katusetegija-plekksepp („couvreur-ferblantier”);

puusepp („charpentier”);

marmorsepp-kiviraidur („marbrier-tailleur de pierres”);

plaatija („carreleur”);

lae- ja fassaadimeisters („plafonneur-façadier”);

kunstnik-dekoraator („peintre-décorateur”);

klaassepp-peeglimeister („vitrier-miroitier”);

polsterdaja-dekoraator („tapissier-décorateur”);

kaminate ja pottahjude ehitaja ja paigaldaja („constructeur poseur de cheminées et de poêles en faïence”);

trükkal („imprimeur”);

meediaettevõtja („opérateur média”);

serigraaf (‘sérigraphe’);

köitja („relieur”);

meditsiinilise ja kirurgilise varustuse tehnik („mécanicien de matériel médico-chirurgical”);

mootorsõidukijuhtide instruktor („instructeur de conducteurs de véhicules automoteurs”);

vooderdiste ja metallkatuste valmistaja ja paigaldaja („fabricant poseur de bardages et toitures métalliques”);

fotograaf („photographe”);

muusikariistade valmistaja ja parandaja („fabricant réparateur d'instruments de musique”);

ujumisinstruktor („instructeur de natation”).

 

Austrias:

peatöövõtja ehitustööde teostamisel („Baumeister hinsichtl. der ausführenden Tätigkeiten”);

pagar („Bäcker”);

veevärgitööline („Brunnenmeister”);

ehitusplekksepp („Dachdecker”);

elektrotehnik („Elektrotechniker”);

lihunik („Fleischer”);

juuksur ja parukategija (stilist) („Friseur und Perückenmacher (Stylist)”);

sanitaar- ja gaasiseadmestike tehnik („Gas- und Sanitärtechnik”);

klaassepp („Glaser”);

klaaskatete paigaldaja ja klaaspindade poleerija („Glasbeleger und Flachglasschleifer”);

klaasipuhuja ja klaasinstrumentide valmistaja („Glasbläser und Glasapparatebauer”);

puhutud klaasi poleerija ja modelleerija (seonduv käsitöönduslik tegevus („Hohlglasschleifer und Hohlglasveredler (verbundenes Handwerk)”);

ahjutegija ja -parandaja („Hafner”);

küttetehnik („Heizungstechnik”);

ventilatsioonitehnik (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Lüftungstechnik (verbundenes Handwerk)”);

külma- ja kliimatehnik („Kälte- und Klimatechnik”);

sideelektroonik („Kommunikationselektronik”);

kondiiter, sh piparkoogi- ja maiustuste-, jäätise- ja šokolaadivalmistaja („Konditor (Zuckerbäcker) einschl. der Lebzelter und der Kanditen- Gefrorenes- und -Schokoladewarenerzeugung”);

automehaanik („Kraftfahrzeugtechnik”);

autokerede valmistaja, sh autolukksepp ja -värvija (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Karosseriebauer einschl. Karosseriespengler u. -lackierer (verbundenes Handwerk)”);

plastmaterjali töötleja („Kunststoffverarbeitung”);

maaler („Maler und Anstreicher”);

lakkija („Lackierer”);

kuldaja ja kipsdekoori valmistaja („Vergolder und Staffierer”);

sildi- ja märgivalmistaja (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Schilderherstellung (verbundenes Handwerk)”);

elektrimasinaehituse ja automaatika mehhatroonikainsener („Mechatroniker f. Elektromaschinenbau u. Automatisierung”);

elektroonika mehhatroonikainsener („Mechatroniker f. Elektronik”);

infosüsteemide ja bürootehnik („Büro- und EDV-Systemtechnik”);

masinaehituse ja tootmistehnika mehhatroonikainsener („Mechatroniker f. Maschinen- und Fertigungstechnik”);

meditsiinitehnika mehhatroonikainsener (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Mechatroniker f. Medizingerätetechnik (verbundenes Handwerk)”);

pinnatöötluse spetsialist („Oberflächentechnik”);

metallikunst (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Metalldesign (verbundenes Handwerk)”);

lukksepp („Schlosser”);

sepp („Schmied”);

põllumajandusmasinate tehnik („Landmaschinentechnik”);

torulukksepp („Spengler”);

vasksepp (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Kupferschmied (verbundenes Handwerk)”);

marmori töötlemise meister, sh kunstkivide ja terratso töötleja („Steinmetzmeister einschl. Kunststeinerzeugung und Terrazzomacher”);

stukkornamentide valmistaja ja krohvija („Stukkateur und Trockenausbauer”);

tisler („Tischler”);

maketimeister („Modellbauer”);

aamissepp („Binder”);

puidutreial („Drechsler”);

paadimeister („Bootsbauer”);

skulptor (seonduv käsitöönduslik tegevus) („Bildhauer (verbundenes Handwerk)”);

vulkaniseerija („Vulkaniseur”);

relvameister (sh relvakaubandus) („Waffengewerbe (Büchsenmacher) einschl. des Waffenhandels”);

soojus-, heli- ja tuleisolatsiooni paigaldaja („Wärme- Kälte- Schall- und Branddämmer”);

puuseppmeister puidutöö alal („Zimmermeister hinsichtl. der ausführenden Tätigkeiten”);

kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kolmeaastast struktureeritud väljaõpet, mis omandatakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses ning lõpeb teoreetilise erialaeksamiga ja vähemalt aastase meistri-oskustööpraktikaga. Käsitöömeistri eksami edukalt sooritamine annab õiguse kutsealal füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, praktikantide väljaõpetamiseks ja meistrinimetuse („Meister/Maître”) kasutamiseks”.

4)

Punkti 4 „Tehnikasektor”, rubriik „Itaalia ” jäetakse välja.

II.

III lisa muudetakse järgmiselt.

Rubriigi „Madalmaades” tekst asendatakse järgmise tekstiga:

„Reguleeritud koolitus, mis vastab kutsehariduse ja -õppeseadusega asutatud riikliku kutsekoolituse keskregistri 3. või 4. kvalifikatsioonitasemele, või varasem väljaõpe, mille tase on võrdsustatav nende kvalifikatsioonitasemetega.

Kvalifikatsioonistruktuuri 3. ja 4. tase vastavad järgmistele tingimustele:

3. tase: vastutus standardmenetluste kohaldamise ja kombineerimise eest. Menetluste kombineerimine või väljatöötamine vastavalt töö korraldusele või ettevalmistamisele. Võimelisus põhjendada seda tegevust kolleegide ees (alluvussuhteta). Ametiseisundist tulenev vastutus seoses teiste isikute poolt standard- või automatiseeritud tööoperatsioonide läbiviimise juhendamise ja selle kontrolliga. Enamasti hõlmab see kutseoskusi ja -teadmisi.

4. tase: vastutus määratud ülesannete täitmise ning uute menetluste kombineerimise või väljatöötamise eest. Võimelisus põhjendada seda tegevust kolleegide ees (alluvussuhteta). Ametiseisundist tulenev konkreetne vastutus kogu tootmistsükli planeerimise ja/või haldamise ja/või korraldamise ja/või väljaarendamise osas. Hõlmab erialaoskusi ja -teadmisi ja/või erialast sõltumatuid oskusi ja teadmisi.

Need kaks taset vastavad reguleeritud õpingutsüklitele, mis kestavad kokku vähemalt 15 aastat ja mis eeldavad kaheksa-aastase põhihariduse omandamist, millele järgnevad nelja-aastased õpingud ettevalmistavas kutsekeskkoolis („VMBO”), millele lisandub vähemalt kolmeaastane 3. või 4. taseme väljaõpe kutsekeskkoolis („MBO”), mis lõpeb eksamiga. (Kutsekoolituse keskmine kestus võib lüheneda kolmelt aastalt kahele aastale, kui asjaomasel isikul on kvalifikatsioon, mis annab õiguse astuda ülikooli (14 aastat eelnevat koolitust) või rakenduslikku kõrgkooli (13 aastat eelnevat koolitust)).

Madalmaade ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.”


Top