Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02011R0142-20190320

Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/142/2019-03-20

02011R0142 — ET — 20.03.2019 — 013.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 142/2011,

25. veebruar 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 054 26.2.2011, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 749/2011, 29. juuli 2011,

  L 198

3

30.7.2011

►M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1063/2012, 13. november 2012,

  L 314

5

14.11.2012

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1097/2012, 23. november 2012,

  L 326

3

24.11.2012

►M4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 294/2013, 14. märts 2013,

  L 98

1

6.4.2013

►M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 555/2013, 14. juuni 2013,

  L 164

11

18.6.2013

 M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 717/2013, 25. juuli 2013,

  L 201

31

26.7.2013

 M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 185/2014, 26. veebruar 2014,

  L 57

21

27.2.2014

►M8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 592/2014, 3. juuni 2014,

  L 165

33

4.6.2014

►M9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/9, 6. jaanuar 2015,

  L 3

10

7.1.2015

►M10

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/172, 1. veebruar 2017,

  L 28

1

2.2.2017

►M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/786, 8. mai 2017,

  L 119

1

9.5.2017

►M12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/893, 24. mai 2017,

  L 138

92

25.5.2017

►M13

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1261, 12. juuli 2017,

  L 182

31

13.7.2017

►M14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1262, 12. juuli 2017,

  L 182

34

13.7.2017

►M15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/319, 6. veebruar 2019,

  L 61

1

28.2.2019




▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 142/2011,

25. veebruar 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

(EMPs kohaldatav tekst)



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse rakendusmeetmed:

a) mis käsitlevad määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud terviseohutuse nõudeid loomade ja inimeste jaoks seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega;

b) mis käsitlevad teatavaid proove ja näidiseid, mis ei pea läbima piiripunktis veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ artikli 16 lõike 1 punktides e ja f.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse I lisas esitatud mõisteid.

Artikkel 3

Teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkt

Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, võib piiranguteta turule lasta, aga mitte importida alljärgnevaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid:

a) biodiislikütus, mis vastab loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamise ja kasutamise nõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis b;

b) töödeldud lemmikloomatoit, mis vastab töödeldud lemmikloomatoidu erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis a;

c) koerte närimiskondid, mis vastavad koerte närimiskontide erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa II peatüki punkti 7 alapunktis b;

d) kabiloomade toornahad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa V peatüki punktis C;

e) vill ja karvad, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis B;

f) suled ja udusuled, mis vastavad nende toodete tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VII peatüki punktis C;

▼M1

g) karusnahk, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa VIII peatükis;

h) ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli, mis vastab selle toote tootmisahela lõpp-punkti erinõuetele, mis on sätestatud XIII lisa XIII peatükis;

▼M4

i) bensiin ja kütused, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis c;

j) sulatatud rasvadest saadud õlikeemilised tooted, mis vastavad XIII lisa XI peatükis kehtestatud nõuetele;

▼M13

k) taastuvdiisel, taastuv reaktiivkütus, taastuvpropaan ja taastuvbensiin, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks ette nähtud mitmeastmelise katalüütilise vesiniktöötlusega saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis f.

▼B

Artikkel 4

Rasked nakkushaigused

Haigusi, mida Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon on loetlenud maismaaloomade tervise-eeskirja 2010. aasta väljaande artiklis 1.2.3 ja veeloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande peatükis 1.3, käsitatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 6 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud üldiste veterinaarpiirangute kohaldamisel raskete nakkushaigustena.



II PEATÜKK

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 5

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamise piirangud

1.  II lisa II peatükis osutatud liikmesriikides peavad ettevõtjad järgima samas peatükis sätestatud tingimusi karusloomade söötmise kohta teatava materjaliga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.

2.  Ettevõtjad peavad järgima II lisa II peatükis sätestatud piiranguid põllumajandusloomade söötmisele haljassöödaga, mis on kasvanud maal, mida on väetatud teatavate orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega.

▼M8

Artikkel 6

Kõrvaldamine põletamise teel, kõrvaldamine või taaskasutamine koospõletamise teel ning kasutamine kütusena põletamiseks

▼B

1.  Pädev asutus tagab, et loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete põletamine ja koospõletamine toimub ainult:

a) jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ; või

b) jäätmepõletus- ja koospõletustehastes, millele pädev asutus on andnud tunnustuse loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks põletamise teel või kõrvaldamiseks jäätmetena või taaskasutamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga b või c, kui on tegemist tehastega, millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba.

2.  Pädev asutus tunnustab kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktidega b või c punkti 1 alapunktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaseid ainult siis, kui need vastavad käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuetele.

3.  Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa I peatükis sätestatud üldnõudeid jäätmepõletuse ja koospõletuse kohta.

4.  Suure võimsusega jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa II peatükis sätestatud nõudeid.

5.  Väikese võimsusega jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad järgivad III lisa III peatükis sätestatud nõudeid.

▼M8

6.  Käitajad tagavad, et nende kontrollitavad muud kui IV lisa IV peatüki 2. jaos osutatud põletustehased, milles loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid kasutatakse kütusena, vastavad üldistele ja erinõuetele, mis on sätestatud III lisa vastavalt IV ja V peatükis, ning et pädev asutus on neid tunnustanud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktiga d.

7.  Pädev asutus tunnustab lõikes 6 osutatud põletustehaseid ainult loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kütusena põletamiseks, tingimusel et:

a) põletustehased kuuluvad käesoleva määruse III lisa V peatüki reguleerimisalasse;

b) põletustehastes järgitakse kõiki asjakohaseid üldtingimusi ja konkreetseid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisa IV ja V peatükis;

c) on olemas haldusmenetlused, millega tagatakse, et põletustehaste tunnustamise nõudeid on igal aastal kontrollitud.

▼M14

8.  III lisa V peatükis sätestatud põllumajandusloomade sõnniku kütusena põletamiseks kasutamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju lisaks sellistele, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 7:

a) käitaja poolt pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktile d esitatav tunnustamise taotlus peab sisaldama pädeva asutuse või liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud kutseorganisatsiooni kinnitatud tõendeid selle kohta, et põletustehas, milles põllumajandusloomade sõnnikut kasutatakse kütusena, vastab täielikult kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriigi pädevate asutuste võimalust teha erand teatavate sätete täitmisest kooskõlas III lisa V peatüki C jao punktiga 4;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 44 sätestatud tunnustamise menetlust ei ole lõpetatud enne, kui pädev asutus või kõnealuse asutuse poolt tunnustatud kutseorganisatsioon on põletustehase käitamise esimese kuue kuu jooksul teinud vähemalt kaks järjestikust kontrolli, millest üks on etteteatamata, sealhulgas vajalikud temperatuuri ja heitkoguste mõõtmised. Kui kõnealuste kontrollide tulemustest ilmneb vastavus kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral III lisa V peatüki C jao punktis 4 esitatud nõuetele, võib anda täieliku tunnustuse.

▼B

Artikkel 7

Teatavate 1. ja 3. kategooria materjalide ladestamine prügilasse

Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 ja artikli 14 punkti c nõuetest võib pädev asutus lubada tunnustatud prügilasse ladestada järgmisi 1. ja 3. kategooria materjale:

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjali alla kuuluv imporditud lemmikloomatoit või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoit;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides f ja g osutatud 3. kategooria materjal, kui:

i) see ei ole kokku puutunud ühegi kõnealuse määruse artiklites 8 ja 9 ning artikli 10 punktides a–e ja h–p osutatud loomse kõrvalsaadusega;

ii) kõrvaldamiseks mõeldud ajaks on materjalid:

 mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis f, läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punkti m kohasetöötlemise;

 mida on nimetatud kõnealuse määruse artikli 10 punktis g, läbinud käesoleva määruse X lisa II peatüki kohase töötlemise või töötlemise, mis vastab XIII lisa II peatükis sätestatud lemmikloomatoidu erinõuetele; ning

iii) sellise materjali kõrvaldamine ei ohusta inimeste või loomade tervist.

Artikkel 8

Nõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele

1.  Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad töötlemis- ja muud ettevõtted täidavad järgmisi IV lisa I peatükis sätestatud nõudeid:

a) 1. jaos sätestatud töötlemise üldtingimused;

b) 2. jaos sätestatud nõuded reovee puhastamise kohta;

c) 3. jaos sätestatud erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise kohta;

d) 4. jaos sätestatud erinõuded 3. kategooria materjalide töötlemise kohta.

2.  Pädev asutus tunnustab ainult IV lisa I peatükis sätestatud tingimustele vastavaid töötlemis- ja muid ettevõtteid.

Artikkel 9

Hügieeni- ja töötlemisnõuded töötlemis- ja muudele ettevõtetele

Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi IV lisas sätestatud nõudeid:

a) II peatükis sätestatud hügieeni- ja töötlemisnõuded;

b) III peatükis sätestatud tavapärased töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse;

c) IV peatükis sätestatud alternatiivsed töötlemismeetodid, kui neid meetodeid ettevõttes kasutatakse.

Artikkel 10

Nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise ja kompostimise kohta

1.  Ettevõtjad tagavad, et nende kontrolli all olevad ettevõtted täidavad järgmisi V lisas sätestatud nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete biogaasiks muundamise või kompostimise kohta:

a) I peatükis sätestatud nõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

b) II peatükis sätestatud hügieeninõuded biogaasi- ja kompostimisjaamadele;

c) III peatüki 1. jaos sätestatud standardsed muundamisparameetrid;

d) III peatüki 3. jaos sätestatud normid käärimisjääkide ja komposti kohta.

2.  Pädev asutus tunnustab ainult V lisas sätestatud tingimustele vastavaid biogaasi- ja kompostimisjaamu.

3.  Pädev asutus võib lubada biogaasi- ja kompostimisjaamades kasutada alternatiivseid muundamisparameetreid, kui on täidetud V lisa III peatüki 2. jaos sätestatud nõuded.



III PEATÜKK

ERANDID MÄÄRUSE (EÜ) nr 1069/2009 TEATAVATEST SÄTETEST

Artikkel 11

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirjad

1.  Pädev asutus võib anda loa teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide transportimiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.

Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki nõudeid.

2.  Ettevõtjad järgivad teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide erieeskirju, mis on sätestatud VI lisa I peatükis.

3.  Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:

a) 1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b) töödeldud loomne valk.

Artikkel 12

Kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirjad

1.  Pädev asutus võib anda loa kaubanäidiste ja eksponaatide transportimiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.

Pädev asutus tagab eelkõige selle, et ettevõtjad järgivad VI lisa I peatüki 1. jao punktides 2, 3 ja 4 toodud nõudeid.

2.  Ettevõtjad järgivad kaubanäidiste ja eksponaatide erieeskirju, mis on sätestatud VI lisa I peatüki 2. jaos.

3.  Ettevõtjad võivad lähetada teise liikmesriiki järgmistest loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest koosnevaid kaubanäidiseid päritoluliikmesriigi pädevat asutust määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 kohaselt teavitamata ning sihtliikmesriigi pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu teavitamata ja sellelt saadetise vastuvõtmiseks kõnealuse määruse artikli 48 lõigete 1 ja 3 kohaselt nõusolekut küsimata:

a) 1. ja 2. kategooria materjal ning sellest valmistatud liha-kondijahu ja loomne rasv;

b) töödeldud loomne valk.

Artikkel 13

Söötmise erieeskirjad

1.  Ettevõtjad võivad juhul, kui nad järgivad VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mida pädev asutus võib kehtestada, kasutada 2. kategooria materjali, mis on pärit loomadelt, kes ei ole hukatud ega surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, söödana järgmistele loomadele:

a) loomaaialoomad;

b) karusloomad;

c) tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d) varjupaiga koerad ja kassid;

▼M4

e) tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana;

f) tsirkuseloomad.

▼B

2.  Ettevõtjad võivad kasutada 3. kategooria materjali söödana järgmistele loomadele, kui järgitakse VI lisa II peatüki 1. jaos sätestatud üldnõudeid ja muid tingimusi, mille pädev asutus võib kehtestada:

a) loomaaialoomad;

b) karusloomad;

c) tunnustatud kasvanduste koerad või jahikoerad;

d) varjupaiga koerad ja kassid;

▼M4

e) tõugud ja ussid, mida kasutatakse kalapüügil söödana;

f) tsirkuseloomad.

▼B

Artikkel 14

Teatavate loomaliikide söötmine söötmiskohtades ja väljaspool neid ning loomaaias

1.  Pädev asutus võib lubada kasutada 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, alljärgneval viisil:

a) ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste nende looduslikus elupaigas elavate liikide söötmiseks selleks ettenähtud söötmiskohtades bioloogilise mitmekesisuse edendamise eesmärgil, kui täidetakse VI lisa II peatüki 2. jaos sätestatud tingimusi;

b) väljaspool söötmiskohti VI lisa II peatüki 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomade söötmiseks, kui selleks ei ole vaja surnud loomi enne kokku koguda ja kui täidetakse kõnealuse peatüki 3. jaos sätestatud tingimusi.

2.  Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ning loomaaialoomadest saadud materjali loomaaialoomade söötmiseks, kui on täidetud VI lisa II peatüki 4. jaos sätestatud tingimused.

Artikkel 15

Kogumise ja kõrvaldamise erieeskirjad

▼M4

Kui pädev asutus lubab loomseid kõrvalsaadusi kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c, e ja f sätestatud erandile, toimub kõrvaldamine järgmiste VI lisa III peatükis sätestatud erieeskirjade kohaselt:

▼B

a) loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad, mis on sätestatud 1. jaos;

b) loomsete kõrvalsaaduste põletamise ja kõrvalises kohas matmise eeskirjad, mis on sätestatud 2. jaos;

c) mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamise ja matmise eeskirjad, mis on sätestatud 3. jaos.

▼M9

Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 võivad liikmesriigid lubada selle määruse artikli 10 punktis f osutatud 3. kategooria materjali väikeste koguste kogumist, transportimist ja kõrvaldamist sama määruse artikli 19 lõike 1 punktis d osutatud viisil tingimusel, et järgitakse käesoleva määruse VI lisa IV peatükis sätestatud muul viisil kõrvaldamise suhtes kehtivaid nõudeid.

▼B



IV PEATÜKK

ALTERNATIIVMEETODITE LUBAMINE

Artikkel 16

Alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse standardvorm

1.  Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluse, mida käsitletakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 1, esitab liikmesriik või huvitatud isik kooskõlas alternatiivmeetodite kasutamise taotluse standardvormile kehtestatud nõuetega, mis on sätestatud VII lisas.

2.  Liikmesriigid määravad riikliku kontaktisiku, kellelt saab teavet pädeva asutuse kohta, kes vastutab loomsete kõrvalsaaduste kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite kasutamise loa taotluste hindamise eest.

3.  Komisjon avaldab riikide kontaktisikute nimekirja oma veebilehel.



V PEATÜKK

KOGUMINE, TRANSPORT, IDENTIFITSEERIMINE JA JÄLGITAVUS

Artikkel 17

Nõuded loomsete kõrvalsaadustega seotud kaubadokumentide ja terviseohutuse tõendite, identifitseerimise, kogumise ja transpordi ning jälgitavuse kohta

1.  Ettevõtjad tagavad, et:

a) loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad VIII lisa I ja II peatükis sätestatud kogumis-, transpordi- ja identifitseerimisnõuetele;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transpordi ajal on nendega kaasas kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid, mis vastavad VIII lisa III peatükis sätestatud nõuetele.

2.  Ettevõtjad, kes tegelevad loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise, transpordi või vastuvõtmisega, registreerivad saadetised ning nendega seotud kaubadokumendid või terviseohutuse tõendid vastavalt VIII lisa IV peatükis sätestatud nõuetele.

3.  Ettevõtjad järgivad teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõudeid, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.



VI PEATÜKK

ETTEVÕTETE REGISTREERIMINE JA TUNNUSTAMINE

Artikkel 18

Nõuded ühe või mitme sellise ettevõtte tunnustamiseks, mis käitlevad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid ühes ja samas kohas

Pädev asutus võib anda tunnustuse mitmele ühes ja samas kohas loomseid kõrvalsaadusi käitlevale ettevõttele, kui ettevõtete paigutus ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemine neis välistab inimeste või loomade terviseriskide leviku ühest ettevõttest teise.

Artikkel 19

Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate tunnustatud ettevõtete kohta

Kui ettevõtjad tegelevad ühe või mitme määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 osutatud tegevusega, tagavad nad, et nende kontrolli all olevates ettevõtetes, mida pädev asutus on tunnustanud, täidetakse IX lisa järgmistes peatükkides sätestatud nõudeid:

a) I peatükk, kui nad toodavad lemmikloomatoitu, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis e;

b) II peatükk, kui nad ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mida on käsitletud kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis i, ja kui nad kasutavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks pärast nende kogumist järgmisi kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis h osutatud toiminguid:

i) sortimine;

ii) lõikamine;

iii) jahutamine;

iv) külmutamine;

v) soolamine;

vi) muul viisil säilitamine;

vii) toornahkade või määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

viii) loomsete kõrvalsaaduste käitlemise toimingud, mida tehakse kooskõlas liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustustega;

ix) biogaasiks muundamiseks / kompostimiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

x) sõelumine;

▼M9

c) III peatükk, kui nad ladustavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida kavatsetakse kasutada teatavatel kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis j nimetatud eesmärkidel;

d) V peatükk, kui nad ladustavad põllumajandusettevõttes loomseid kõrvalsaaduseid, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 4 ja mis on ette nähtud seejärel kõrvaldamiseks.

▼B

Artikkel 20

Nõuded teatavate loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käitlevate registreeritud ettevõtete kohta

1.  Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid IX lisa IV peatükis sätestatud tingimuste kohaselt.

2.  Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige IX lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimusi.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

a) tunnustatud ettevõtjate suhtes, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid kõrvaltegevusena;

b) ettevõtjate suhtes, kelle transporditegevus on registreeritud määruse (EÜ) nr 183/2005 kohaselt.

▼M2

4.  Pädev asutus võib vabastada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud teavitamiskohustusest järgmised ettevõtjad:

a) ettevõtjad, kes käitlevad või valmistavad jahitrofeesid või muid kõnealuse määruse XIII lisa VI peatükis nimetatud esemeid era- või mittekaubanduslikul otstarbel;

b) ettevõtjad, kes käitlevad või kõrvaldavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove hariduslikel eesmärkidel;

▼M3

c) ettevõtjad, kes transpordivad kuiva töötlemata villa ja karva, tingimusel et see on kindlalt suletud pakendites ning saadetakse otse ettevõttesse, kus loomsetest kõrvalsaadustest toodetakse toiduahelaväliseks otstarbeks ettenähtud tooteid, või vahetoiminguid tegevasse ettevõttesse tingimustel, mis välistavad haigusetekitajate leviku;

▼M9

d) ettevõtjad, kes kasutavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 9 ja 10 osutatud 2. ja 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete väikseid koguseid selleks, et tarnida need tooted otse samas piirkonnas asuvale lõpptarbijale, kohalikule turule või kohalikule jaemüügiettevõttele, kui pädev asutus on seisukohal, et sellise tegevusega ei kaasne ühegi raske nakkushaiguse inimestele või loomadele levimise riski; käesolevat punkti ei kohaldata siis, kui kõnealust materjali kasutatakse muude põllumajandusloomade kui karusloomade söödana;

▼M9

e) orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete kasutajad ettevõtetes, kus põllumajandusloomi ei peeta;

f) ettevõtjad, kes käitlevad ja tarnivad orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid ainult kuni 50-kilogrammistes müügivalmis jaemüügipakendites kasutamiseks väljaspool sööda- ja toiduahelat.

▼B



VII PEATÜKK

TURULELASKMINE

Artikkel 21

Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemine ja turulelaskmine

1.  Põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söötmiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisel (v.a import) järgivad ettevõtjad järgmisi käesoleva määruse X lisas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 31 lõikega 2 sätestatud nõudeid:

a) I peatükis sätestatud üldnõuded töötlemise ja turulelaskmise kohta;

b) II peatükis sätestatud erinõuded töödeldud loomse valgu ja muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta;

c) III peatükis sätestatud nõuded teatava kalatoidu ja kalapüügil kasutatava sööda kohta.

2.  Pädev asutus võib lubada turule lasta, aga mitte importida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktide e, f ja h kohaselt 3. kategooria materjaliks liigitatud ja käesoleva määruse X lisa II peatüki 4. jao I osas sätestatud üldnõuete kohaselt töötlemata piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi, kui see materjal vastab kõnealuse jao II osas sätestatud nõuetele erandi kohaldamise kohta, mis käsitleb sellise piima turulelaskmist, mis on töödeldud kooskõlas riiklike normidega.

Artikkel 22

Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmine ja kasutamine

1.  Ettevõtjad järgivad käesoleva määruse XI lisas sätestatud nõudeid orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete turulelaskmise (v.a import) ning selliste toodete kasutamise, eelkõige maapinnale laotamise kohta, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis i ja artikli 32 lõikes 1.

▼M9

2.  Järgmiste toodete turustamise suhtes ei rakendata mingeid loomatervishoiu nõudeid:

a) looduses elavate merelindude guaano, mis on kogutud liidus või imporditud kolmandast riigist;

b) muu müügivalmis kasvusubstraat kui imporditud kasvusubstraat, mis sisaldab

i) alla 5 mahuprotsendi 3. kategooria materjalist saadud tooteid või 2. kategooria materjalist saadud muid tooteid kui töödeldud sõnnik;

ii) alla 50 mahuprotsendi töödeldud sõnnikut.

▼B

3.  Liikmesriigis, kus on kavas 2. kategooria materjalist või töödeldud loomsest valgust saadud liha-kondijahust toodetud orgaanilist väetist või mullaparandusainet maapinnale laotada, annab pädev asutus määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõike 1 punkti d kohaselt loa ühe või mitme koostisosa segamiseks nende materjalidega vastavalt käesoleva määruse XI lisa II peatüki 1. jao punktis 3 sätestatud kriteeriumidele.

4.  Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikest 1 võivad ühise piiriga päritoluliikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädevad asutused lubada nende liikmesriikide piirialadel asuvate põllumajandusettevõtete vahelist sõnnikuvedu, kui on täidetud inimeste või loomade terviseriskide ohjamiseks seatavad asjakohased tingimused (näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida), mis sätestatakse kahepoolses lepingus.

5.  Liikmesriikide pädevad asutused julgustavad vajaduse korral orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamist käsitlevate siseriiklike hea tava juhendite väljatöötamist, levitamist ja kasutamist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 30 lõikes 1.

Artikkel 23

Vahesaadused

1.  Liitu imporditavad või liidu kaudu transiitveosena viidavad vahesaadused peavad vastama inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise tingimustele, mis on sätestatud käesoleva määruse XII lisas.

2.  Käesoleva määruse XII lisa punktis 3 osutatud ettevõttesse transporditud vahesaadusi võib käidelda ilma määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud lisapiiranguteta, kui:

a) ettevõttel on vahesaaduste vastuvõtmiseks piisavad võimalused, mis hoiavad ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku;

b) ei ole ohtu, et vahesaadused levitavad inimestele või loomadele nakkavaid haigusi, sest need on kas puhastatud või on nendes sisalduvaid loomseid kõrvalsaadusi muul viisil töödeldud või on loomsete kõrvalsaaduse osakaal vahesaaduses väike või on vahesaaduste käitlemisel järgitud asjakohaseid bioloogilise ohutuse meetmeid;

c) ettevõttes registreeritakse andmed saadud materjali koguste ja vajaduse korral nende kategooriate kohta ning ettevõtete või käitajate kohta, kellele ta oma tooteid on tarninud; ning

d) ettevõtte kasutamata vahesaadused või muu ülejääk (nt aegunud tooted) kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

▼M9

3.  Vahesaaduste sihtettevõtte käitaja, omanik või tema esindaja kasutab ja/või lähetab vahesaadusi ainult tootmises kasutamiseks kooskõlas I lisa punktis 35 esitatud vahesaaduste määratlusega.

▼B

Artikkel 24

Lemmikloomatoit ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted

1.  Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a, b, d ja e osutatud 1. kategooria materjali ei tohi kasutada toodete valmistamiseks, mis on ette nähtud inimestele või loomadele sees- või välispidiseks tarvitamiseks, välja arvatud kõnealuse määruse artiklites 33 ja 36 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted.

2.  Kui loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet võib kasutada põllumajandusloomade söödana või muul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punktis a osutatud otstarbel, lastakse see turule (v.a import) kooskõlas töödeldud loomse valgu ja teiste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta käesoleva määruse X lisa II peatükis sätestatud erinõuetega, kui käesoleva määruse XIII lisas ei ole sätestatud selliste toodete kohta erinõudeid.

3.  Ettevõtjad järgivad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 40 kohaselt käesoleva määruse XIII lisa I ja II peatükis sätestatud nõudeid lemmikloomatoidu turulelaskmise (v.a import) kohta.

4.  Ettevõtjad järgivad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 40 kohaselt käesoleva määruse XIII lisa I ja III–XII peatükis sätestatud nõudeid loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turulelaskmise (v.a import) kohta.



VIII PEATÜKK

IMPORT, TRANSIIT JA EKSPORT

Artikkel 25

Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import, transiit ja eksport

1.  Keelatud on järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import liitu ja transiit liidu kaudu:

a) töötlemata sõnnik;

b) töötlemata suled, suleosad ja udusuled;

c) mesilasvaha kärje kujul.

▼M2

2.  Loomatervishoiunõudeid ei kohaldata järgmiste toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi suhtes:

a) vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, millega tagatakse, et ei esine lubamatut riski;

b) karusnahk, mida on kuivatatud vähemalt kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55%;

c) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse;

d) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on saadetud otse ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:

 keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,

 suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;

 tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,

 ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C.

e) muudelt loomadelt kui sigadelt saadud vill ja karv, mis on kuiv ja kindlalt suletud pakendites ning mis on ette nähtud transportimiseks ettevõttesse, kus toodetakse villast ja karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ja juhul kui see vill ja karv vastab järgmistele nõuetele:

i) vill ja karv on saadud vähemalt 21 päeva enne liitu sisenemist ja seda on hoitud kolmandas riigis või selle piirkonnas, mis on:

 loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ning sealt on lubatud importida liitu mäletsejalistelt saadud värsket liha ilma kõnealuse II lisa 1. osas nimetatud täiendavate tagatisteta A ja F;

 vaba suu- ja sõrataudist ning lammastelt ja kitsedelt saadud villa ja karva puhul vaba ka lammaste ja kitsede rõugetest vastavalt üldistele põhinõuetele, mis on loetletud direktiivi 2004/68/EÜ II lisas;

ii) villa ja karvaga on kaasas impordideklaratsioon, mille näidis on sätestatud XV lisa 21. peatükis;

iii) käitleja on näidanud villa ja karva ühes liidu heakskiidetud piiripunktis, mis on loetletud otsuse 2009/821/EÜ I lisas, ning seal on asjakohaseid dokumente kontrollitud vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artikli 4 lõikele 3 ning saadud rahuldavad tulemused.

▼B

3.  Teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi korral peavad ettevõtjad täitma järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 3 ja artikli 42 kohaseid ning käesoleva määruse XIV lisas sätestatud erinõudeid:

a) kõnealuse lisa I peatükis sätestatud erinõuded toiduahelas, aga mitte lemmikloomade või karusloomade toidus kasutamiseks ettenähtud 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete impordi ja transiidi kohta;

b) kõnealuse lisa II peatükis sätestatud erinõuded väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi kohta.

▼M10

4.  XIV lisa V peatükis esitatud eeskirju kohaldatakse selliste toodete liidust toimuva ekspordi suhtes, mis on saadud kõnealuses lisas täpsustatud loomsetest kõrvalsaadustest.

▼B

Artikkel 26

Teatava 1. kategooria materjali turulelaskmine, import ja eksport

Pädev asutus võib lubada mäletsejaliste tühjendatud või tühjendamata sisikonna, kontide, selgroogu ja koljut sisaldavate konditoodete ning selliste toornahkade turulelaskmist, samuti importi ja eksporti, mis on kuulunud loomadele, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui on täidetud järgmised nõuded:

a) see materjal ei tohi olla 1. kategooria materjal, mis on saadud alljärgnevatelt loomadelt:

i) loomad, kelle puhul kahtlustatakse TSEsse nakatumist, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 999/2001;

ii) loomad, kelle puhul on TSEsse nakatumine ametlikult kinnitust leidnud;

iii) loomad, kes on hukatud TSE likvideerimise meetmete käigus;

b) see materjal ei tohi olla ette nähtud alljärgnevaks kasutuseks:

i) söödana kasutamine;

ii) laiali laotamine maal, kust saavad sööta põllumajandusloomad;

iii) järgmiste toodete valmistamine:

 direktiivi 76/768/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kosmeetikatooted;

 direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

 direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud meditsiiniseadmed;

 direktiivi 98/79/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid;

 direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud veterinaarravimid;

 direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid;

c) materjalid peavad importimisel kandma etiketti ja vastama loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude erinõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa IV peatüki 1. jaos;

d) see materjal tuleb importida riiklikes õigusaktides sätestatud veterinaarsertifikaate käsitlevate nõuete kohaselt.

Artikkel 27

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide import ja transiit

1.  Pädev asutus võib anda loa loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest või loomsetest kõrvalsaadustest, sealhulgas artikli 25 lõikes 1 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest koosnevate teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide importimiseks ja transiidiks tingimustel, mis tagavad inimeste ja loomade terviseriskide ohjamise.

Need tingimused hõlmavad vähemalt alljärgnevat:

a) sihtliikmesriigi pädev asutus peab enne saadetise sissetoomist selleks loa andnud olema ning

b) saadetis tuleb saata Euroopa Liitu sisenemise kohast otse volitatud kasutajale.

2.  Ettevõtjad esitavad teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid, mida nad soovivad liikmesriigi (v.a sihtliikmesriik) kaudu importida, liidu heakskiidetud piiripunktis; nende piiripunktide loetelu on esitatud otsuse 2009/821/EÜ I lisas. Piiripunktis ei tehta nende teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide veterinaarkontrolli, nagu on sätestatud direktiivi 97/78/EÜ I peatükis. Piiripunkti pädev asutus teatab süsteemi TRACES kaudu sihtliikmesriigi pädevale asutusele teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saabumisest.

3.  Teadustöös või diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad ettevõtjad järgivad teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide kõrvaldamise erinõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 1. jaos.

Artikkel 28

Kaubanäidiste ja eksponaatide import ja transiit

1.  Pädev asutus võib lubada kaubanäidiste importi ja transiiti kooskõlas käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud erieeskirjadega.

2.  Kaubanäidiseid käitlevad ettevõtjad järgivad kaubanäidiste käitlemise ja kõrvaldamise erieeskirju, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 2. jao punktides 2 ja 3.

3.  Pädev asutus võib lubada eksponaatide importi ja transiiti kooskõlas käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 3. jaos sätestatud eksponaatide erieeskirjadega.

4.  Eksponaate käitlevad ettevõtjad järgivad eksponaatide pakendamis-, käitlemis- ja kõrvaldamistingimusi, mis on sätestatud käesoleva määruse XIV lisa III peatüki 3. jaos.

Artikkel 29

Erinõuded loomsete kõrvalsaaduste teatavate vedude kohta Venemaa Föderatsiooni territooriumide vahel

1.  Pädev asutus lubab Venemaa Föderatsioonist tulevate ja sinna otse või muu kolmanda riigi kaudu suunatavate loomsete kõrvalsaaduste saadetiste vedu maanteel või raudteel liidu kaudu otsuse 2009/821/EÜ I lisas loetletud tunnustatud piiripunktide vahel, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) pädev veterinaarteenistus paneb saadetisele liitu sisenemise piiripunktis seerianumbriga plommi;

b) saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele kannab piiripunktis tegutseva pädeva asutuse ametlik veterinaararst templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi VENEMAALE”;

c) täidetakse direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) sisenemise piiripunkti veterinaararst kinnitab määruse (EÜ) nr 136/2004 II lisas sätestatud ühtsel veterinaaralasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks vastuvõetav.

2.  Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13 määratletud viisil ei ole liikmesriigi territooriumil lubatud.

3.  Pädev asutus kontrollib regulaarselt, kas Euroopa Liidu territooriumilt väljaviidavate saadetiste arv ja toodete kogus vastab Euroopa Liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

▼M5

Artikkel 29a

Erinõuded Bosniast ja Hertsegoviinast pärit loomsete kõrvalsaaduste transiidiks läbi Horvaatia kolmandatesse riikidesse

1.  Bosniast ja Hertsegoviinast pärit ja läbi liidu territooriumi kolmandatesse riikidesse viidavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste liikumine maanteel Nova Selas asuvast piirikontrollipunktist otse Pločes asuvasse piirikontrollipunkti on lubatud juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisele seerianumbriga plommi;

b) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst pannud saadetisega kaasas olevate ja direktiivi 97/78/EÜ artiklis 7 osutatud dokumentide igale lehele templi „AINULT TRANSIIDIKS LÄBI ELi KOLMANDATESSE RIIKIDESSE”;

c) on järgitud direktiivi 97/78/EÜ artiklis 11 sätestatud menetlusnõudeid;

d) liitu sisenemise piirikontrollipunktis on ametlik veterinaararst kinnitanud määruse (EÜ) nr 136/2004 artikli 2 lõikes 1 osutatud ühisel veterinaariaalasel sisenemisdokumendil, et saadetis on transiidiks kõlblik.

2.  Selliste saadetiste mahalaadimine või ladustamine, nagu määratletud direktiivi 97/78/EÜ artikli 12 lõikes 4 või artiklis 13, ei ole liidu territooriumil lubatud.

3.  Pädev asutus kontrollib korrapäraselt liidu territooriumilt välja viidavate saadetiste arvu ja toodete koguse vastavust liitu sisenevate saadetiste arvule ja toodete kogusele.

▼B

Artikkel 30

Kolmandate riikide ettevõtete loetelud

Kolmandates riikides asuvate ettevõtete loetelud kantakse süsteemi TRACES kooskõlas komisjoni veebisaidil avaldatud tehniliste spetsifikatsioonidega.

Loetelusid ajakohastatakse regulaarselt.

Artikkel 31

Impordiks ja transiidiks vajalike terviseohutuse tõendite ja deklaratsioonide näidised

Direktiivi 97/78/EÜ kohaselt on loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetistel liitu importimise või liidu kaudu toimuva transiidi korral liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas käesoleva määruse XV lisas esitatud näidistele vastavad terviseohutuse tõendid ja deklaratsioonid.



IX PEATÜKK

AMETLIKUD KONTROLLITOIMINGUD

Artikkel 32

Ametlikud kontrollitoimingud

1.  Pädev asutus võtab vajalikud meetmed kogu loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogumis-, transpordi-, kasutamis- ja kõrvaldamisahela kontrollimiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 2.

Neid meetmeid rakendatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 3 sätestatud ametliku kontrolli põhimõtetega.

2.  Lõikes 1 osutatud ametlik kontroll hõlmab andmeregistrite pidamise ja muude käesolevas määruses sätestatud eeskirjades nõutavate dokumentide säilitamise kontrolli.

3.  Pädev asutus teostab käesoleva määruse XVI lisas sätestatud nõuete kohaselt järgmisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 45 lõikele 1 vastavaid ametlikke kontrollitoiminguid:

a) töötlemisettevõtete ametlik kontroll, nagu on sätestatud I peatükis;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega seotud muude toimingute ametlik kontroll, nagu on sätestatud III peatüki 1.–9. jaos.

4.  Pädev asutus kontrollib loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saadetiste plomme.

Kui pädev asutus pitseerib sellise sihtkohta transporditava saadetise, peab ta sellest sihtkoha pädevale asutusele teada andma.

5.  Pädev asutus koostab ettevõtete ja ettevõtjate loetelud, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 47 lõikes 1 ja mis vastavad käesoleva määruse XVI lisa II peatükis sätestatud vormile.

6.  Sihtliikmesriigi pädev asutus langetab ettevõtja esitatud taotluse alusel otsuse teatava 1. ja 2. kategooria materjali ning sellest saadud liha-kondijahu või loomse rasva vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta 20 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist, kui taotlus on esitatud selle liikmesriigi ühes ametlikus keeles.

7.  Ettevõtjad esitavad lõikes 6 osutatud loa taotluse käesoleva määruse XVI lisa III peatüki 10. jaos sätestatud standardvormi kohaselt.

Artikkel 33

Ettevõtete uuesti tunnustamine pärast ajutist tunnustamist

1.  Kui 3. kategooria materjali töötlemiseks tunnustuse saanud ettevõte saab hiljem määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt ajutise tunnustuse 1. või 2. kategooria materjali töötlemiseks, ei tohi ta 3. kategooria materjali töötlemist uuesti alustada enne, kui on kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt saanud selleks pädevalt asutuselt loa.

2.  Kui 2. kategooria materjali töötlemiseks tunnustuse saanud ettevõte saab hiljem määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt ajutise tunnustuse 1. kategooria materjali töötlemiseks, ei tohi ta 2. kategooria materjali töötlemist uuesti alustada enne, kui on kõnealuse määruse artikli 44 kohaselt saanud selleks pädevalt asutuselt loa.



X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Inimeste ja loomade tervisega seotud kaalutlustel sätestatavad piirangud teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmisele

Pädev asutus ei keela ega piira (välja arvatud liidu õigusaktides ja eelkõige määruses (EÜ) nr 1069/2009 ja käesolevas määruses sätestatud piirangud) järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turulelaskmist inimeste või loomade tervisega seotud kaalutlustel:

a) töödeldud loomne valk ja muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse X lisa II peatükis;

b) lemmikloomatoit ja teatavad muud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mida on nimetatud käesoleva määruse XIII lisas;

c) loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mida imporditakse liitu või transporditakse transiitveosena liidu kaudu ja mida on nimetatud käesoleva määruse XIV lisas.

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

1.  Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks:

a) määrus (EÜ) nr 811/2003;

b) otsus 2003/322/EÜ;

c) otsus 2003/324/EÜ;

d) määrus (EÜ) nr 878/2004;

e) otsus 2004/407/EÜ;

f) määrus (EÜ) nr 79/2005;

g) määrus (EÜ) nr 92/2005;

h) määrus (EÜ) nr 181/2006;

i) määrus (EÜ) nr 197/2006;

j) määrus (EÜ) nr 1192/2006;

k) määrus (EÜ) nr 2007/2006.

2.  Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Üleminekumeetmed

1.  Üleminekuperioodil, mis kestab 31. detsembrini 2011, võivad ettevõtjad turule lasta orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid, mis on toodetud enne 4. märtsi 2011 kooskõlas määrustega (EÜ) nr 1774/2002 ja (EÜ) nr 181/2006,

a) kui need on toodetud ühest alljärgnevast materjalist:

i) 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahu;

ii) töödeldud loomne valk;

b) vaatamata sellele, et neid ei ole segatud ainega, mis ei võimalda segu kasutada loomasöödana.

2.  Üleminekuperioodil, mis kestab 31. jaanuarini 2012, lubatakse liitu importida loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, kui nende saadetistega on kaasas terviseohutuse tõend, deklaratsioon või kaubadokument, mis on koostatud ja allkirjastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 X lisas sätestatud näidisele ning kui sellised tõendid, deklaratsioonid ja dokumendid on koostatud ja allkirjastatud enne 30. novembrit 2011.

▼M9 —————

▼B

Artikkel 37

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 4. märtsist 2011.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„karusloomad” — loomad, keda peetakse või kasvatatakse karusnaha tootmiseks ning keda ei kasutata inimtoiduks;

2.

„veri” — värske täisveri;

3.

„söödamaterjal” — loomse päritoluga söödamaterjal määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis g määratletud tähenduses, sealhulgas töödeldud loomne valk, veretooted, sulatatud rasvad, munatooted, kalaõli, rasva derivaadid, kollageen, želatiin ja hüdrolüüsitud valgud, dikaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja tsentrifuugimis- või separeerimissete;

4.

„veretooted” — verest või verefraktsioonidest saadud tooted, mis ei ole verejahu; mõiste hõlmab ka kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid;

5.

„töödeldud loomne valk” — loomne valk, mis on saadud täielikult 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud X lisa II peatüki 1. jao kohaselt (kaasa arvatud verejahu ja kalajahu), et see kõlbaks koheseks kasutamiseks söödamaterjalina, muuks kasutamiseks söötades, sealhulgas lemmikloomatoidus, või kasutamiseks orgaanilistes väetistes või mullaparandusainetes; mõiste ei hõlma siiski veretooteid, piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima, ternespiimatooteid, tsentrifuugimis- või separeerimissetteid, želatiini, hüdrolüüsitud valke ja dikaltsiumfosfaati, mune ja munasaadusi (sealhulgas munakoori), trikaltsiumfosfaati ja kollageeni;

6.

„verejahu” — töödeldud loomne valk, mis on saadud vere või verefraktsioonide kuumtöötlemisel vastavalt X lisa II peatüki 1. jaole;

▼M11

7.

„kalajahu” — töödeldud loomne valk, mis on saadud veeloomadest (v.a mereimetajad), sh vesiviljelusettevõtetes kasvatatavatest veeselgrootutest, kelle hulka kuuluvad ka nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ ( 1 ) artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud veeselgrootud ja liiki Asterias rubens kuuluvad meritähed, keda kogutakse molluskite tootmispiirkonnas;

▼B

8.

„sulatatud rasv” —

rasv, mis on saadud järgmiste saaduste töötlemisel:

a) loomsed kõrvalsaadused või

b) inimtoiduks ette nähtud tooted, millele ettevõtja on määranud muu otstarbe kui inimtoit;

▼M11

9.

„kalaõli” — õli, mis on saadud veeloomade (v.a mereimetajad), sh vesiviljelusettevõtetes kasvatatavate selliste veeselgrootute, kelle hulka kuuluvad ka direktiivi 2006/88/EÜ artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud veeselgrootud ja liiki Asterias rubens kuuluvad meritähed, keda kogutakse molluskite tootmispiirkonnas, töötlemisel, või õli, mis on saadud inimtoiduks ettenähtud kala töötlemisel, aga millele ettevõtja on määranud muu otstarbe kui inimtoit;

▼B

10.

„mesinduse kõrvalsaadused” — muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm;

11.

„kollageen” — valgupõhised tooted, mis on saadud loomade toornahast, kontidest ja liigestest;

12.

„želatiin” — looduslik lahustuv valk, mis on želeeriv või mitte ning mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel;

13.

„kõrned” — valku sisaldavad rasvasulatusjäägid pärast rasva ja vee osalist eemaldamist;

14.

„hüdrolüüsitud valk” — loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiidid, peptiidid, aminohapped ja nende segud;

15.

„piimavesi” — piima, piimapõhiste toodete või piimasaaduste ja vee segu, mis koguneb piimandusseadmete (sealhulgas piimatoodete taara) loputamise tulemusena enne nende puhastamist ja desinfitseerimist;

16.

„lemmikloomatoidu konserv” — kuumtöödeldud lemmikloomatoit, mis on pakendatud hermeetiliselt suletud taarasse;

17.

„koerte närimiskondid” — lemmikloomadele närimiseks mõeldud tooted, mis on valmistatud kabiloomade parkimata toornahast või muust loomsest materjalist;

18.

„lõhna- ja maitsetugevdaja” — loomsetest saadustest saadud vedel või veetustatud toode, mida kasutatakse lemmikloomatoidu maitseomaduste parandamiseks;

▼M4

19.

„lemmikloomatoit” —

lemmikloomadele mõeldud muust kui artikli 24 lõikes 2 viidatud materjalist sööt ja koerte närimiskondid, mis koosnevad loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest, mis:

a) sisaldavad 3. kategooria materjali, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning

b) võivad sisaldada imporditud 1. kategooria materjali, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

▼B

20.

„töödeldud lemmikloomatoit” — lemmikloomatoit, mis ei ole töötlemata ja mida on töödeldud kooskõlas XIII lisa II peatüki punktiga 3;

21.

„töötlemata lemmikloomatoit” — teatavat 3. kategooria materjali sisaldav lemmikloomatoit, mis ei ole läbinud muud säilitamistöötlust kui jahutamine või külmutamine;

22.

„toidujäätmed” — igasugused toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest;

▼M4

23.

„käärimisjäägid” — loomsete kõrvalsaaduste muundumise tulemusena biogaasijaamas tekkinud jäägid, sealhulgas vedel fraktsioon;

▼B

24.

„seedetrakti sisu” — imetajate ja silerinnaliste lindude seedetrakti sisu;

25.

„rasva derivaadid” — sulatatud rasvadest saadud tooted, milles sisalduvad 1. ja 2. kategooria sulatatud rasvad on töödeldud XIII lisa XI peatüki kohaselt;

26.

„guaano” — looduslik saadus, mis on kogutud nahkhiirte ja looduses elavate merelindude mineraliseerumata väljaheidetest;

27.

„liha-kondijahu” — loomne valk, mis on saadud 1. ja 2. kategooria materjali töötlemise teel mõnel IV lisa III peatükis osutatud viisil;

28.

„töödeldud toornahk” —

töötlemata toornahast saadud tooted, mis ei ole koerte närimiskondid ja mida on:

a) kuivatatud;

b) kuiv- või märgsoolatud vähemalt 14 päeva jooksul enne lähetamist;

c) hoitud vähemalt seitse päeva meresoolas, millele on lisatud 2 % naatriumkarbonaati;

d) kuivatatud vähemalt 42 päeva vähemalt temperatuuril 20 °C või

e) töödeldud säilitamise eesmärgil mul viisil kui parkimise teel;

29.

„töötlemata toornahk” — nahakoed ja nahaalused koed, mis ei ole läbinud mingit töötlemist, v.a lõikamine, jahutamine või külmutamine;

30.

„töötlemata suled ja suleosad” —

suled ja suleosad, mida on töödeldud:

a) aurujoas või

b) muul viisil, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine;

▼M2

31.

„töötlemata vill” —

vill, mida ei ole:

a) tööstuslikult pestud;

b) saadud parkimise teel;

c) töödeldud muul moel, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine;

d) saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, ning mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või

e) saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, ja mis on ette nähtud saatmiseks otse ettevõttesse, kus toodetakse villast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:

i) keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,

ii) suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;

iii) tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,

iv) ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C;

32.

„töötlemata karv” —

karv, mida ei ole:

a) tööstuslikult pestud;

b) saadud parkimise teel;

c) töödeldud muul moel, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine;

d) saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, mida on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või

e) saadud muudelt loomadelt kui sigadelt, ja mis on ette nähtud saatmiseks otse ettevõttesse, kus toodetakse karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks, ning mille töötlemisel on kasutatud vähemalt ühte järgmistest meetoditest:

i) keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,

ii) suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;

iii) tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,

iv) ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C;

▼B

33.

„töötlemata seaharjased” —

seaharjased, mida ei ole:

a) tööstuslikult pestud;

b) saadud parkimise teel või

c) töödeldud muul viisil, millega tagatakse lubamatute riskide kõrvaldamine;

34.

„eksponaat” — loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode, mis on ette nähtud kasutamiseks näitusel või kunstilises tegevuses;

▼M9

35.

vahesaadus

” —

loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode:

a) mis on ette nähtud ravimite, veterinaarravimite, meditsiinis või veterinaarias kasutatavate meditsiiniseadmete, aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete, meditsiinis või veterinaarias kasutatavate in vitro diagnostikavahendite, laborireaktiivide või kosmeetikatoodete tootmiseks järgmiselt:

i) materjalina tootmisprotsessis või lõpetatud toote lõpptootmises;

ii) tootmisprotsessi ajal toimuvas valideerimises või kontrollimises või

iii) lõpptoote kvaliteedikontrollis;

b) mille kavandamis-, töötlemis- ja valmistamisetapid on täielikult lõpule viidud, nii et seda materjali võiks käsitada loomsetest kõrvalsaadustest saadud tootena ja punktis a osutatud otstarbele vastava toote materjalina või selle osana;

c) mis nõuab siiski veel käitlemist või töötlemist, näiteks segamist, pealistamist, monteerimist või pakendamist, et seda sobiks ravimina, veterinaarravimina, meditsiinis või veterinaarias kasutatava meditsiiniseadmena, aktiivse siiratava meditsiiniseadmena, meditsiinis või veterinaarias kasutatava in vitro diagnostikavahendina, laborireaktiivina või kosmeetikatootena turule lasta või kasutusele võtta;

▼B

36.

„laborireaktiiv” — kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid ja on eraldi või koos mitteloomset päritolu ainetega ette nähtud laboratoorseks kasutamiseks reaktiivina või reagentainena, kalibraatori või testmaterjalina, mille abil tuvastatakse, mõõdetakse, uuritakse või toodetakse teisi aineid;

37.

in vitro diagnostikas kasutatav toode” — kasutusvalmis pakendatud toode, mis sisaldab veretoodet või muud loomset kõrvalsaadust ja mida kasutatakse eraldi või kombineeritult reaktiivina, reagentainena, kalibraatorina, testpakendina või muu süsteemina, mis on ette nähtud kasutamiseks inimkehast või loomadest saadud proovide in vitro uurimisel üksnes või peamiselt füsioloogilise seisundi, tervisliku seisundi, haiguse või geneetilise hälbe diagnoosimiseks või reaktiivide ohutuse ja sobivuse kindlaksmääramiseks; mõiste ei hõlma doonoriorganeid ega verd;

38.

„teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid” — loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks diagnostikauuringutes või analüüsimiseks teaduse ja tehnoloogia arendamise eesmärgil ning haridus- või teadustöös;

▼M9

39.

kaubanäidised” — loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on ette nähtud konkreetseteks pädeva asutuse poolt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 17 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud sihtuuringuteks või -analüüsideks, mille eesmärk on tootmisprotsessi väljatöötamine, sealhulgas loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemine, sööda, lemmikloomatoidu või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete väljatöötamine ning masinate või seadmete katsetamine;

▼B

40.

„koospõletamine” — loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kui jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine koospõletustehases;

41.

„põletamine” — kütuse oksüdeerimise protsess, mille eesmärk on kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete, kui need ei ole jäätmed, energeetilist väärtust,;

42.

„jäätmete põletamine” — loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete jäätmetena kõrvaldamine direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud jäätmepõletustehases;

43.

„põletamis- ja koospõletamisjäägid” — kõik direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 13 määratletud jäägid, mis tekivad jäätmepõletus- või koospõletustehastes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete töötlemise tulemusena;

44.

„värvikoodiga märgistamine” — värvide süstemaatiline kasutamine kooskõlas VIII lisa II peatüki punkti 1 alapunktiga c käesolevas määruses sätestatud teabe esitamiseks pakendi, mahuti või veoki pinnal või pinna osal või nendele kinnitatud etiketil või sümbolil;

45.

„vahetoiming” — toiming, mis ei ole artikli 19 punktis b osutatud ladustamine;

46.

„parkimine” — toornahkade töötlemine, kasutades taimseid parkaineid, kroomisoolasid või muid aineid, näiteks alumiiniumsoolasid, rauasoolasid, ränisoolasid, aldehüüde ja kinoone või muid sünteetilisi kõvendeid;

47.

„taksidermia” — topiste tegemise kunst, mis hõlmab loomanahkade töötlemist, täitmist ja loomulikus asendis ülesseadmist nii, et need ei põhjusta lubamatut riski inimeste ega loomade tervisele;

48.

„kauplemine” — Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 28 osutatud liikmesriikidevaheline kaubavahetus;

49.

„töötlemismeetodid” — IV lisa III ja IV peatükis loetletud meetodid;

50.

„partii” — toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid (näiteks materjalide päritolu) kasutades toodetud ühes ja samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud ühes ja samas ettevõttes järjestikku ja kui neid hoitakse koos ühe saadetisena;

51.

„hermeetiliselt suletud taara” — taara, mille eesmärk on tagada kaitse mikroorganismide ligipääsemise eest;

52.

„biogaasijaam” — jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse anaeroobsetes tingimustes bioloogiliselt;

53.

„kogumiskeskus” — ruumid, mis ei ole töötlemisettevõtte ruumid ja kuhu kogutakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomseid kõrvalsaadusi eesmärgiga kasutada neid samas artiklis osutatud loomade söödana;

54.

„kompostimisjaam” — jaam, milles loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on vähemalt osa materjalist, mis lagundatakse aeroobsetes tingimustes bioloogiliselt;

55.

„koospõletustehas” — direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud paikne või liikuv jaam, mille peamine otstarve on energia või aineliste toodete tootmine;

56.

„jäätmepõletustehas” — direktiivi 2000/76/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud paikne või liikuv tehniline üksus ja varustus, mis on mõeldud jäätmete termotöötluseks;

57.

„lemmikloomatoitu tootev ettevõte” — ruumid või seadmed määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoidu või lõhna- ja maitsetugevdajate tootmiseks;

▼M9

58.

töötlemisettevõte” — loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt ette nähtud ruumid või seadmed, kus loomseid kõrvalsaadusi töödeldakse IV ja/või X lisa kohaselt;

▼M9

59.

kasvusubstraat” — muu materjal kui oma asukohas olev muld, sealhulgas istutusmuld, milles taimed kasvavad ja mida kasutatakse sõltumatult oma asukohas olevast mullast.

▼B




II LISA

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KASUTAMISE PIIRANGUD

I   PEATÜKK

Karusloomade liigisisene ringlussevõtt

1. Eestis, Lätis ja Soomes võib järgmisi karusloomi sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest:

▼M1

a) rebased (Vulpes vulpes ja Alopex lagopus);

▼B

b) kährikud (Nyctereutes procyonides).

2. Eestis ja Lätis võib karusloomana kasvatatavat minki (Mustela vison) sööta liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditel ja mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest.

3. Punktides 1 ja 2 osutatud söötmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a) söötmine toimub ainult kasvandustes:

i) mille on pädev asutus registreerinud taotluse alusel, millega on kaasas dokumentatsioon, mis tõendab, et ei ole põhjust kahtlustada TSE olemasolu taotluses nimetatud populatsioonis;

ii) kus on asjakohane karusloomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) järelevalve süsteem, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;

iii) mis on esitanud asjakohased garantiid, et loomsed kõrvalsaadused, liha-kondijahu või muud tooted, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ning mis on saadud sama liigi loomadest või nende järglastest, ei satu muude kui karusloomade sööta ja toiduahelasse;

iv) millel ei ole teadaolevalt olnud kokkupuuteid kasvandusega, kus on kahtlustatud TSE olemasolu või kus see on kinnitust leidnud;

v) kus registreeritud kasvanduse pidaja kinnitab, et:

 sama liigi loomade söödaks ettenähtud karusloomade korjuseid käideldakse ja töödeldakse eraldi korjustest, mida ei ole lubatud sellel otstarbel kasutada;

 karusloomad, keda söödetakse liha-kondijahuga või muude toodetega, mida on töödeldud IV lisa III peatüki kohaselt ja mis on saadud sama liigi loomadest, hoitakse eraldi neist loomadest, keda sama liigi loomadest saadud toodetega ei söödeta;

 kasvanduses täidetakse VI lisa II peatüki 1. jao punktis 2 ja VIII lisa II peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktis ii sätestatud nõudeid.

b) Kasvanduse pidaja tagab, et selle liigi loomadest saadud liha-kondijahu või muud tooted, mis on ette nähtud sama liigi loomade söötmiseks:

i) on töödeldud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud töötlemisettevõttes ainult käesoleva määruse IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil;

ii) on toodetud tervetest loomadest, kes on tapetud karusnaha saamise eesmärgil.

c) Kui on teada või kahtlustatakse kasvanduse kokkupuudet teise kasvandusega, milles kahtlustatakse TSE puhangut või milles see on kinnitust leidnud, peab esimese kasvanduse pidaja kohe:

i) andma pädevale asutusele sellisest kokkupuutest teada;

ii) peatama karusloomade saatmise kõikidesse sihtkohtadesse ilma pädevalt asutuselt kirjalikku luba hankimata.

II   PEATÜKK

Põllumajandusloomade söötmine haljassöödaga

Kui maapinnale on laotatud orgaanilist väetist või mullaparandusainet, kohaldatakse põllumajandusloomade söötmisel selliselt maalt saadud haljassöödaga (loomade seal karjatamisel või sealt niidetud haljassööda kasutamisel) järgmisi tingimusi:

a) on kinni peetud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud vähemalt 21 päeva pikkusest ooteajast;

b) kasutatud on ainult sellist orgaanilist väetist ja mullaparandusainet, mis vastab määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 32 lõigetele 1 ja 2 ning käesoleva määruse XI lisa II peatükile.

Neid tingimusi siiski ei kohaldata, kui maapinnale on laotatud ainult järgmisi orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid:

a) sõnnik ja guaano;

b) seedetrakti sisu, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiimatooted, millega pädeva asutuse arvates ei kaasne raske nakkushaiguse leviku riski.




▼M8

III LISA

KÕRVALDAMINE, TAASKASUTAMINE JA KASUTAMINE KÜTUSENA

▼B

I   PEATÜKK

JÄÄTMETE PÕLETAMISE JA KOOSPÕLETAMISE ÜLDNÕUDED

1.    jagu

Üldtingimused

1. Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad tagavad, et nende tehastes täidetakse järgmisi hügieeninõudeid.

a) Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb kõrvaldada pärast saabumist võimalikult kiiresti vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele. Neid ladustatakse kuni kõrvaldamiseni nõuetekohaselt vastavalt pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

b) Saastumisohu vältimiseks peab tehastes olema kehtestatud asjakohane kord mahutite ja veokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, eelkõige liidu õigusaktide kohaselt reovee kõrvaldamiseks ettenähtud alal.

c) Tehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d) Tehastes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e) Saastumisohu vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f) Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks peavad olemas olema asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g) Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

2. Jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja peab võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata otsest ohtu inimeste või loomade tervisele.

3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu tehastele, loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või koospõletamist, või loomsete kõrvalsaaduste põletamise või koospõletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

4. Kui jäätmepõletus- või koospõletustehas asub loomakasvatusettevõttes:

a) peavad jäätmepõletus- või koospõletusvarustus ja kariloomad, samuti nende sööt ja allapanu olema füüsiliselt täiesti lahus, vajaduse korral taraga eraldatud;

b) peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletusseadme juures, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne seal kasutamist puhastada ja desinfitseerida;

c) peavad töötajad enne kariloomade või nende sööda käitlemist vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid.

5. Põletamist või koospõletamist ootavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ning nende põletamise või koospõletamise tulemusena saadud tuhka tuleb hoida suletud, korrektse märgistusega ja vajaduse korral lekkekindlates mahutites.

6. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused tuleb uuesti põletada või kõrvaldada muul viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamise teel) kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitega 12, 13 ja 14.

2.    jagu

Käitamistingimused

Jäätmepõletus- või koospõletustehased projekteeritakse, varustatakse, ehitatakse ja neid käitatakse nii, et tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt isegi ebasoodsaimates tingimustes vähemalt kaheks sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C, mõõdetuna põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis pädeva asutuse loal.

3.    jagu

Põletamis- ja koospõletamisjäägid

1. Põletamis- ja koospõletamisjääkide kogus ja kahjulik mõju peab olema võimalikult väike. Võimaluse korral tuleb jääke taaskasutada otse tehases või väljaspool seda vastavalt asjakohastele liidu õigusaktidele või kõrvaldada need tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

2. Kuivade tolmsete jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma nii, et need ei satuks keskkonda (näiteks kinnistes mahutites).

4.    jagu

Temperatuuri ja muude parameetrite mõõtmine

1. Põletamise või koospõletamise asjakohaste näitajate ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada tehnoloogiat.

2. Pädeva asutuse antud loas või sellele lisatud tingimustes tuleb sätestada temperatuuri mõõtmise nõuded.

3. Automaatsete jälgimisseadmete toimimist tuleb kontrollida ning kord aastas testida.

4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida käesolevas määruses sätestatud käitamistingimuste täitmist selle asutuse enda kehtestatud korra kohaselt.

5.    jagu

Ebaharilikud käitamistingimused

Jäätmepõletus- või koospõletustehase suure rikke või ebaharilike käitamistingimuste korral peab käitaja vähendama töömahtu või peatama töö niipea kui võimalik, kuni saab taastada normaalkäituse.

II   PEATÜKK

SUURE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED

1.    jagu

Käitamise eritingimused

Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille võimsus on üle 50 kg tunnis (suure võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

a) Tehase iga liin peab olema varustatud vähemalt ühe abipõletiga. See põleti lülitub automaatselt tööle, kui põlemisgaaside temperatuur langeb pärast viimast põlemisõhu etteannet vastavalt olukorrale kas alla 850 °C või 1 100 °C. Samuti tuleb seda kasutada tehase käivitamisel ja seiskamisel, et tagada temperatuuri püsimine vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C juures kõnealuste toimingute vältel ja seni, kuni põlemiskambris on veel põlemata materjali.

b) Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestatakse põlemiskambrisse pidevas protsessis, peab tehasel olema automaatne süsteem, mis ei võimalda loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisestada käivitamisel ega enne, kui on saavutatud temperatuur vastavalt olukorrale kas 850 °C või 1 100 °C, ega ka siis, kui temperatuur langeb eelnimetatud väärtustest madalamale.

c) Jäätmepõletustehast tuleb käitada nii, et saavutatakse selline tuhastustase, mille puhul on räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus alla 3 % või nende kuumutuskadu alla 5 % aine kuivmassist. Vajaduse korral kasutatakse asjakohaseid eeltöötlusmeetodeid.

2.    jagu

Heitvesi

1. Suure võimsusega tehase tegevuskoht ja asjaomased loomsete kõrvalsaaduste ladustamiskohad peavad olema projekteeritud nii, et hoitaks ära saasteainete ebaseaduslik ja juhuslik sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

2. Luuakse võimalused tehase tegevuskohast äravoolava saastunud sademevee või leketest või tulekustutamisest tuleneva saastunud vee hoidmiseks.

Vajaduse korral tagab käitaja, et sellest veest saaks võtta proove ja et seda saaks vajaduse korral enne keskkonda laskmist puhastada.

III   PEATÜKK

VÄIKESE VÕIMSUSEGA JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED

Jäätmepõletus- või koospõletustehastes, mis töötlevad ainult loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ja mille suurim võimsus on alla 50 kg loomseid kõrvalsaadusi tunnis või partii kohta (väikese võimsusega tehased) ning millel ei pea direktiivi 2000/76/EÜ kohaselt olema tegevusluba, peab olema täidetud järgmised tingimused:

▼M9

a) neid kasutatakse ainult selleks, et kõrvaldada:

i) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iii osutatud surnud lemmikloomi;

ii) selle määruse artikli 8 punktides b, e ja f osutatud 1. kategooria materjali, artiklis 9 osutatud 2. kategooria materjali või artiklis 10 osutatud 3. kategooria materjali ning

iii) eraldi identifitseeritud surnud hobuslasi ettevõtetest, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 või artiklis 5 osutatud veterinaarpiiranguid;

▼B

b) neil peab olema abipõleti, kui neisse sisestatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktis b osutatud 1. kategooria materjali;

c) need peavad toimima nii, et loomsed kõrvalsaadused tuhastuvad täielikult.

▼M8

IV   PEATÜKK

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE KÜTUSENA KASUTAMISE ÜLDNÕUDED

1.    jagu

Üldnõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamisel kütusena põletamiseks

1. Artikli 6 lõikes 6 osutatud põletustehaste käitajad tagavad nende kontrollitavates põletustehastes järgmiste tingimuste täitmise.

a) Kütusena kasutamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb sel eesmärgil kasutada nii kiiresti kui võimalik või ladustada turvaliselt kuni kasutamiseni.

b) Keskkonna saastumisriski vältimiseks peavad põletustehased rakendama asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mahuteid ja veokeid puhastatakse ja desinfitseeritakse nende territooriumil selleks ettenähtud kohas, millest saab reovee kokku koguda ja kõrvaldada vastavalt liidu õigusaktidele.

Erandina esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib sulatatud rasvade veoks kasutatud mahuteid ja veokeid puhastada ja desinfitseerida täitmisettevõttes või muus määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõttes.

c) Põletustehased peavad asuma hästi dreenitud kõval pinnal.

d) Põletustehastes peavad olema asjakohased meetmed kaitseks kahjurite eest. Sel eesmärgil tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

e) Põllumajandusloomade või nende sööda käitlemisvahendite saastumise vältimiseks peab personalil olema vajaduse korral juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele ja vahenditele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid.

f) Kogu põletustehase kõigi osade jaoks tuleb kehtestada ja dokumenteerida puhastamise ja desinfitseerimise kord. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

g) Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida ja alles hoida vähemalt kaks aastat.

h) Kui sulatatud rasvu kasutatakse kütusena paiksetes sisepõlemismootorites, mis asuvad tunnustatud või registreeritud toidu või sööda töötlemisettevõtetes, peab samas kohas toidu või sööda töötlemine toimuma range eraldatuse tingimustes.

2. Põletustehaste käitajad peavad võtma loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete vastuvõtmisel kõik vajalikud meetmed, et niivõrd, kui see on teostatav, vältida või piirata riski inimeste või loomade tervisele ja keskkonnale.

3. Loomadel ei tohi olla juurdepääsu põletustehasele või loomsetele kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele, mis ootavad põletamist või loomsete kõrvalsaaduste põletamise tagajärjel tekkinud tuhale.

4. Kui põletustehas asub toiduloomaliike pidavas põllumajandusettevõttes:

a) peab põletusvarustus olema füüsiliselt täiesti eraldatud kariloomadest ning nende söödast ja allapanust;

b) peab varustus olema mõeldud kasutamiseks ainult põletustehases, mitte mujal põllumajandusettevõttes, või tuleb see enne kasutamist tõhusalt puhastada ja desinfitseerida;

c) peavad põletustehase töötajad vahetama oma pealisrõivad ja jalatsid ning võtma isikliku hügieeni meetmeid enne loomade või nende sööda või allapanu käitlemist kõnealuses või mõnes teises põllumajandusettevõttes.

5. Loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, mis ootavad põletamist kütusena, ning põlemisel tekkivaid jääke tuleb ladustada selleks ettenähtud suletud ja kaetud alal või kaetud ja lekkekindlates mahutites.

6. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamine toimub tingimustes, millega välditakse loomade sööda ristsaastumist.

2.    jagu

Põletustehaste käitamistingimused

1. Põletustehased projekteeritakse, ehitatakse, varustatakse ja neid käitatakse nii, et isegi kõige ebasoodsamates tingimustes käideldakse loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid vähemalt 2 sekundit temperatuuril 850 °C või vähemalt 0,2 sekundit temperatuuril 1 100 °C.

2. Protsessil tekkiv gaas kuumeneb juhitavalt ja ühtlaselt vähemalt 2 sekundiks temperatuurini 850 °C või 0,2 sekundiks temperatuurini 1 100 °C.

Temperatuuri tuleb mõõta põlemiskambri siseseina juures või mõnes muus põlemiskambri olulises punktis nagu pädev asutus on ette näinud.

3. Põlemisprotsessi asjakohaste parameetrite ja tingimuste jälgimiseks tuleb kasutada automaatset tehnoloogiat.

4. Temperatuuri mõõtmise tulemused tuleb automaatselt registreerida ja esitada asjakohasel viisil, et pädev asutus saaks kontrollida punktides 1 ja 2 osutatud lubatud käitamistingimuste täitmist asjaomase asutuse kehtestatud korra kohaselt.

5. Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja tagab, et kütus on põletatud selliselt, et räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku kogusisaldus on alla 3 % või nende kuumutuskadu on alla 5 % aine kuivmassist.

3.    jagu

Põletamisjäägid

1. Põletamisjääkide kogust ja kahjulikkust tuleb võimalikult palju vähendada. Selliseid jääke tuleb taaskasutada, või juhul, kui see ei ole asjakohane, kõrvaldada jäätmetena või kasutada kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega.

2. Kuivade (sh tolmsete) jääkide vedu ja vaheladustamine peab toimuma suletud mahutis või muul viisil, mis takistab nende sattumist keskkonda.

4.    jagu

Avarii tehases või ebaharilikud käitamistingimused

1. Põletustehas peab olema varustatud seadmetega, mis avarii või ebaharilike käitamistingimuste puhul peatavad automaatselt tegevused kuni normaalkäituse taastumiseni.

2. Täielikult ära põlemata loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleb uuesti põletada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud viisil (v.a tunnustatud prügilasse ladestamine).

III   PEATÜKK

PÕLETAMISEKS KASUTADA LUBATUD TEHASTE JA KÜTUSTE LIIGID NING ERINÕUDED TEATAVAT LIIKI TEHASTE JAOKS

A.   Paiksed sisepõlemismootorid

1. Algmaterjal

Selles protsessis võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni kõigepealt töödelda, kasutades:

i) 1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetoditest 1–5.

Kui kõnealune rasv on ette nähtud koheseks otseseks põletamiseks ning see liigub töötlemisettevõttest mööda suletud konveiersüsteemi, mida ta peab tingimata läbima ja mida pädev asutus on tunnustanud, siis ei nõuta VIII lisa V peatüki punktis 1 osutatud püsimärgistamist glütserooltriheptanaadiga (GTH);

ii) 3. kategooria materjali rasvafraktsiooni puhul ühte töötlemismeetoditest 1–5 või 7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;

iii) kalast saadud materjali puhul ühte töötlemismeetoditest 1–7 nagu on sätestatud IV lisa III peatükis;

b) rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti.

2. Meetodid

Paikses sisepõlemismootoris põletatakse loomset rasva kütusena järgmiselt:

a) põletada tuleb punkti 1 alapunktides a ja b osutatud rasvafraktsioonid:

i) vastavalt IV peatüki 2. jao punktis 1 sätestatud tingimustele, või

ii) kasutades protsessi parameetreid, millel on alapunkti i kohaste tingimustega samaväärne tulemus, ning mida pädev asutus on tunnustanud;

b) ei tohi lubada põletada muud loomset materjali kui rasva;

c) 1. või 2. kategooria materjalist saadud loomne rasv, mis on põletatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 183/2005 tunnustatud või registreeritud ruumides, või avatud kohtades, peab olema töödeldud kasutades IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodit 1;

d) loomse rasva põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normide ja nõuetega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

3. Töötingimused

Erandina IV peatüki 2. jao punkti 2 esimeses lõigus sätestatud nõuetest võib keskkonnaküsimuste eest vastutav pädev asutus lubada nõudeid, mille aluseks on muud näitajad, mis tagavad samaväärse keskkonnaalase tulemuse.

B.   Põletustehased põllumajandusettevõtetes, milles kasutatakse kütusena kodulinnusõnnikut

1. Tehase liik

Põllumajandusettevõttes asuv põletustehas, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW.

2. Algmaterjal ja rakendusvaldkond

Üksnes määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktis a osutatud töötlemata kodulinnusõnnik, mida kasutatakse kütusena põletamiseks vastavalt punktides 3–5 sätestatud nõuetele.

Muude loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete ning muude liikide või väljaspool põllumajandusettevõtet saadud sõnnikut ei ole lubatud kasutada kütusena punktis 1 osutatud põllumajandusettevõttes asuvates põletustehastes.

3. Erinõuded kütusena põletamiseks kasutatava kodulinnusõnniku kohta.

a) Sõnnik ladustatakse turvaliselt suletud ladustamisalal, et vähendada täiendava käitlemise vajadust ja ristsaastumist toiduloomaliike pidava põllumajandusettevõtte muude aladega.

b) Põllumajandusettevõttes asuvas põletustehases peab olema:

i) kütuse automaatne juhtimissüsteem kütuse otse põlemiskambrisse juhtimiseks ilma täiendava käsitlemiseta;

ii) abipõleti, mida tuleb kasutada toimingute käivitamisel ja seiskamisel, tagamaks, et IV peatüki 2. jao punktis 2 sätestatud temperatuuri püsimise nõuded on täidetud nende toimingute vältel ja seni, kuni veel põlemata materjal on põlemiskambris.

4. Heite piirväärtused ja järelevalve nõuded

a) Vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide (nimelt lämmastikoksiidi ja lämmastikdioksiidi summa, mis on väljendatud lämmastikdioksiidina) heide ja tahked osakesed ei tohi ületada järgmisi heidete piirväärtusi, mis on väljendatud mg/Nm3 temperatuuril 273,15 K, rõhul 101,3 kPa ja hapnikusisaldusega 11 %, pärast jäätmegaaside veeaurusisalduse paranduse sisseviimist:



Saasteaine

Heite piirväärtus mg/Nm3

Vääveldioksiid

50

Lämmastikoksiidid (väljendatud NO2-na)

200

Tahked osakesed

10

b) Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käitaja mõõdab aastas vähemalt korra vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste piirnorme.

Esimeses lõigus osutatud vääveldioksiidi heite kindlaksmääramiseks võib alternatiivse mõõtmisena kasutada pädeva asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud muid määramismeetodeid.

Käitaja poolt või tema nimel teostatakse seiret CENi normide kohaselt. CENi normide puudumisel kohaldatakse ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

c) Kõik tulemused tuleb salvestada, töödelda ja esitada nii, et pädev asutus saaks kontrollida vastavust heite piirväärtustele.

d) Põllumajandusettevõttes asuva põletustehase suhtes, kus kasutatakse heite piirväärtuste järgimiseks sekundaarset saastetõrjeseadet, teostatakse pidevalt järelevalvet kõnealuse tõrjeseadme tõhusa toimimise üle ning selle tulemused registreeritakse.

e) Punktis a osutatud heite piirväärtustele mittevastavuste puhul või kui põllumajandusettevõttes asuv põletustehas ei vasta IV peatüki 2. jao punkti 1 nõuetele, teavitavad käitajad viivitamata pädevat asutust ja võtavad vajalikud meetmed nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks. Kui nõuetele vastavust ei ole võimalik taastada, peatab pädev asutus tehase töö ja tühistab selle tunnustuse.

5. Toimingute muudatused ja avariid

a) Käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest sellistest kavandatud muudatustest, mis võivad mõjutada põllumajandusettevõttes asuva põletustehase heidet, vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist.

b) Käitaja võtab vajalikud meetmed selle tagamiseks, et põllumajandusettevõttes asuva põletustehase käivitamise ja seiskamise ning kõigi talitushäirete aeg oleks võimalikult lühike. Käitaja teavitab viivitamata pädevat asutust sekundaarse saasteainete püüdeseadme talitushäirest või rikkest.

▼M14

C.    Põletuskäitised, milles kasutatakse kütusena muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut

1.   Käitise liik:

Põletuskäitis, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 50 MW.

2.   Algmaterjal:

Üksnes muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut kasutatakse kütusena põletamiseks vastavalt punktis 3 sätestatud nõuetele.

Muid loomseid kõrvalsaaduseid või nendest saadud tooteid ei ole lubatud kasutada kütusena punktis 1 osutatud põletuskäitistes. Muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude väljaspool põllumajandusettevõtet saadud sõnnik ei tohi põllumajandusloomadega kokku puutuda.

3.   Metoodika:

Põletuskäitised, milles kasutatakse kütusena muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut, peavad vastama B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele.

4.   Erand ja üleminekuperiood:

Liikmesriigi keskkonnaküsimuste eest vastutav pädev asutus võib:

a) erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist ii anda 2. augustil 2017 käitatavale põletuskäitisele lisaaega kuni kuus aastat kõnealuse määruse III lisa IV peatüki 2. jao punkti 2 esimesele lõigule vastamiseks;

b) erandina B jao punktist 4 lubada alla 50 mg/m3 tahkete osakeste heitkoguseid tingimusel, et põletuskäitise summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW;

c) erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist i lubada põlemiskambrisse käsitsi panna kütusena hobusesõnnikut, kui summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 0,5 MW.

▼B




IV LISA

TÖÖTLEMINE

I   PEATÜKK

NÕUDED TÖÖTLEMISETTEVÕTETELE JA TEATAVATELE MUUDELE ETTEVÕTETELE

1.    jagu

Üldtingimused

1. Töötlemisettevõtted peavad rõhu all steriliseerimise meetodi või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 1 punktis b osutatud töötlemismeetodite kasutamise korral täitma järgmisi nõudeid.

a) Töötlemisettevõtted ei tohi asuda samas kohas, kus on tapamajad või muud ettevõtted, mis on tunnustatud või registreeritud määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt, välja arvatud juhul, kui sellistest tapamajadest või muudest ettevõtetest pärinevate loomsete kõrvalsaaduste töötlemisest tingitud ohtu inimeste ja loomade tervisele on vähendatud vähemalt järgmiste tingimuste kohaselt:

i) töötlemisettevõte peab olema tapamajast või muust ettevõttest füüsiliselt eraldatud või teises hoones;

ii) töötlemisettevõte peab omama ja töös hoidma:

 konveierisüsteemi, mis ühendab töötlemisettevõtet ja tapamaja või muud ettevõtet ja mida materjal tingimata läbib;

 eraldi sissepääse, vastuvõtualasid, seadmeid ja väljapääse töötlemisettevõtte ja tapamaja või muu ettevõtte töötajate jaoks;

iii) tuleb võtta meetmeid, et personal, kes töötab nii töötlemisettevõttes kui ka tapamajas või muus ettevõttes, ei viiks võimalikke haigusetekitajaid ühest rajatisest teise;

iv) kõrvalised isikud ja loomad ei tohi töötlemisettevõttesse pääseda.

Erandina alapunktidest i–iv võib pädev asutus lubada 3. kategooria materjali töötleva ettevõtte puhul kohaldada nendes alapunktides sätestatud tingimuste asemel muid tingimusi, mille eesmärk on vähendada inimeste ja loomade terviseriske, sealhulgas määruse (EÜ) nr 852/2004 või (EÜ) nr 853/2004 kohaselt tunnustatud või registreeritud mujal asuvast ettevõttest pärineva 3. kategooria materjali töötlemisega seotud riske.

Liikmesriigid teatavad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 52 lõikes 1 osutatud toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee raames komisjonile ja teistele liikmesriikidele selle erandi kasutamisest nende pädevate asutuste poolt.

b) Töötlemisettevõttes peavad „puhas” ja „must” ala olema teineteisest piisavalt eraldatud. „Mustal” alal peab olema loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtuks ette nähtud kinnine ruum, mis on hõlpsasti puhastatav ja desinfitseeritav. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelikud voolaksid hästi ära.

c) Töötlemisettevõttes peavad tööliste jaoks olema kõrvalruumid, k.a tualetid, riietusruumid ja valamud.

d) Töötlemisettevõttel peab olema piisavalt tootmisvõimsust loomsete kõrvalsaaduste töötlemiseks kuuma vee ja auruga.

e) Vajaduse korral peavad „mustal” alal olema seadmed loomsete kõrvalsaaduste peenestamiseks ja peenestatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemisseadmesse sisestamiseks.

f) Kui on vajalik kuumtöötlemine, peavad ettevõttes olema:

i) mõõteseadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks ning kui töötlemismeetod seda nõuab, ka rõhu jälgimiseks kriitilistes punktides;

ii) salvestusseadmed nende mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks nii, et need on kontrollimiseks (ka ametlikuks kontrolliks) kättesaadavad;

iii) asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.

g) Et hoida ära loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete taassaastumine kokkupuutumisel loomsete kõrvalsaadustega, peavad ettevõtte territooriumil olema üksteisest selgesti eraldatud piirkonnad töötlemiseks saabuva materjali mahalaadimiseks, selle töötlemiseks ning loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hoidmiseks.

2. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et puhastada ja desinfitseerida mahuteid, milles loomsed kõrvalsaadused on saabunud, ning nende vedamiseks kasutatud transpordivahendeid (v.a laevad).

3. Töötlemisettevõttes peavad olema asjakohased võimalused, et desinfitseerida veokite rattaid ja vajaduse korral ka muid osi „mustalt” alalt lahkumisel.

4. Kõikidel töötlemisettevõtetel peab olema pädeva asutuse poolt liidu õigusaktidega kooskõlas kehtestatud nõuetele vastav reovee kõrvaldamise süsteem.

5. Töötlemisettevõttel peab olema oma labor või ta peab kasutama mõne muu labori teenuseid. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid; samuti peab laboril olema kas pädeva asutuse tunnustus, mis põhineb kõnealuste analüüside tegemise suutlikkuse hinnangul, või rahvusvaheliste standardite kohane akrediteering või peab pädev asutus regulaarselt kontrollima labori suutlikkust neid vajalikke analüüse teha.

6. Kui riskihinnangu kohaselt on töödeldavate toodete koguse tõttu vaja, et pädev asutus regulaarselt või pidevalt viibib kohapeal, peab töötlemisettevõttel olema nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes järelevalveteenistus.

2.    jagu

Reovee puhastamine

1. 1. kategooria materjali töötlevate ettevõtete, muude määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamise kohtade, tapamajade ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtete reovee puhastamisel tuleb kõigepealt eelpuhastusprotsessi käigus loomne materjal välja filtreerida ja kokku koguda.

Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm, või samaväärseid süsteeme, mis tagavad, et süsteemi läbivad reovee tahked osakesed ei ole suuremad kui 6 mm.

2. Punktis 1 osutatud kohtadest pärit reovesi peab läbima eelpuhastusprotsessi, millega tagatakse reovee filtreerimine enne ruumidest ärajuhtimist. Tahket loomset materjali ei tohi peenestada, pehmendada ega muul sellisel moel töödelda, mis võimaldaks tahkel materjalil eelpuhastussüsteemist läbi pääseda.

3. Punktis 1 osutatud kohtades eelpuhastusprotsessi käigus välja filtreeritud loomne materjal kogutakse ja transporditakse vastavalt vajadusele kas 1. või 2. kategooria materjalina ning kõrvaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

4. Reovesi, mis on punktis 1 osutatud kohtades läbinud eelpuhastusprotsessi, ja reovesi, mis pärineb muudest loomseid kõrvalsaadusi käitlevatest või töötlevatest kohtadest, tuleb ilma piiranguteta vastavalt liidu õigusaktidele ning kooskõlas käesoleva määrusega puhastada.

5. Lisaks punktis 4 sätestatud nõuetele võib pädev asutus kohustada ettevõtjaid puhastama töötlemisettevõtte „mustalt” alalt või 1. või 2. kategooria materjaliga vahetoiminguid tegevatest või sellist materjali ladustavatest ettevõtetest pärinevat reovett tingimustel, mis tagavad haigustekitajatest tingitud riskide maandamise.

6. Ilma et see piiraks punktides 1–5 sätestatu kohaldamist, on keelatud loomsete kõrvalsaaduste (sealhulgas vere ja piima) või nendest saadud toodete kõrvaldamine koos reoveega.

Siiski võib tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnevat 3. kategooria materjali kõrvaldada koos reoveega, kui seda on töödeldud ühel X lisa II peatüki 4. jao III osas tsentrifuugimis- ja separeerimissette jaoks sätestatud viisil.

3.    jagu

1. ja 2. kategooria materjali töötlemise erinõuded

1. ja 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetes peab ruumide paigutus tagama 1. kategooria materjali täieliku eraldatuse 2. kategooria materjalist alates tooraine vastuvõtmisest kuni sellest saadud toodete lähetamiseni, välja arvatud juhul, kui 1. ja 2. kategooria materjali segu töödeldakse 1. kategooria materjalina.

4.    jagu

3. kategooria materjali töötlemise erinõuded

Lisaks 1. jaos sätestatud üldtingimustele kohaldatakse järgmisi erinõudeid.

1. 3. kategooria materjali töötlevad ettevõtted ei tohi olla samas paigas 1. või 2. kategooria materjali töötlevate ettevõtetega, välja arvatud juhul, kui eelnimetatud asuvad täiesti omaette hoones.

2. Pädev asutus võib siiski lubada 3. kategooria materjali töödelda kohas, kus käideldakse või töödeldakse 1. või 2. kategooria materjali, kui välditakse ristsaastumist järgmisel viisil:

a) ruumide paigutusega (eelkõige materjali vastuvõtmiskorraga) ja tooraine edasise käitlemisega;

b) töötlemiseks kasutatava varustuse paigutuse ja haldamisega, sealhulgas eraldi töötlemisliinide paigutuse ja haldamisega või puhastamiskorra haldamisega, mis välistab inimeste või loomade tervist ohtu seadvate riskide leviku; ning

c) lõpptoodete ajutise vaheladustamise alade paigutuse ja haldamisega.

3. 3. kategooria materjali töötlevatel ettevõtetel peavad olema paigaldatud võõrkehade (nt pakkematerjal või loomsetes kõrvalsaadustes või nendest saadud toodetes sisalduvad metallitükid) kontrollimise seadmed, kui töödeldakse söödaks ettenähtud materjale. Sellised võõrkehad eemaldatakse enne töötlemist või selle ajal.

II   PEATÜKK

HÜGIEENI- JA TÖÖTLEMISNÕUDED

1.    jagu

Üldised hügieeninõuded

Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 25 sätestatud üldistele hügieeninõuetele peab töötlemisettevõtetel olema dokumenteeritud kahjuritõrjeprogramm, millega rakendatakse kõnealuse määruse artikli 25 lõike 1 punktis c osutatud korda kahjurite, nagu putukate, näriliste ja lindude tõrjumiseks.

2.    jagu

Üldised töötlemisnõuded

1. Töötlemistingimuste pidevaks jälgimiseks tuleb kasutada täpselt kaliibritud mõõtureid/salvestajaid. Mõõturite/salvestajate kaliibrimise kuupäev tuleb registreerida.

2. Materjali, mis võis jääda nõuetekohase kuumtöötluseta (nt materjal, mis lasti käivitamisel välja või mis lekkis kuumutamisanumatest), tuleb uuesti kuumtöödelda või koguda ja taastöödelda või kõrvaldada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

3.    jagu

1. ja 2. kategooria materjali töötlemise meetodid

Kui pädev asutus ei nõua rõhu all steriliseerimist (1. töötlemismeetod), töödeldakse 1. ja 2. kategooria materjali vastavalt III peatükis osutatud 2., 3., 4. või 5. meetodile.

4.    jagu

3. kategooria materjali töötlemine

1. Kriitilised kontrollpunktid, mis määravad kuumtöötluse ulatuse, hõlmavad iga III peatükis osutatud töötlemismeetodi puhul:

a) tooraine osakese suurust;

b) kuumtöötlusel saavutatud temperatuuri;

c) tooraine suhtes rakendatavat rõhku (kui see on asjakohane);

d) kuumtöötluse kestust või etteandmiskiirust pideva protsessi korral. Iga kriitilise kontrollpunkti puhul tuleb määratleda töötlemise miinimumnõuded.

2. Keemilisel töötlemisel, mida pädev asutus on lubanud III peatüki punktile G vastava 7. töötlemismeetodina, hõlmavad keemilise töötluse ulatust näitavad kriitilised kontrollpunktid ka saavutatud pH korrektsiooni.

3. Andmeid tuleb säilitada vähemalt kaks aastat, et oleks võimalik näidata, et miinimumväärtusi rakendatakse töötlemise käigus kõikide kriitiliste kontrollpunktide puhul.

4. 3. kategooria materjali korral kasutatakse III peatükis osutatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ja veeloomadest saadud materjali korral samas osutatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit.

III   PEATÜKK

TAVAPÄRASED TÖÖTLEMISMEETODID

A.   1. töötlemismeetod (rõhu all steriliseerimine)

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 50 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 50 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 50 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Loomsed kõrvalsaadused, mille osakeste suurus ei ületa 50 millimeetrit, tuleb läbi kuumutada vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C vähemalt kolmebaarise (absoluut)rõhu all. Rõhk tuleb saavutada nii, et steriliseerimiskambrist kõrvaldatakse kogu õhk ja asendatakse auruga (küllastunud aur); kuumtöötlust võib kasutada eraldi protsessina või steriliseerimisetapile eelneva või järgneva protsessina.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

B.   2. töötlemismeetod

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 150 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 150 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 150 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 125 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 50 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

Nõutavate sisetemperatuurideni võib jõuda kas järgemööda või juhuslikus järjestuses/kattuvalt.

3. Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

C.   3. töötlemismeetod

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused läbi kuumutada vähemalt 95 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 55 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C ja vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

D.   4. töötlemismeetod

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 30 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 30 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 30 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomsed kõrvalsaadused koos lisatud rasvaga panna kuumutusanumasse ja kuumutada läbi vähemalt 16 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C, vähemalt 13 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 110 °C, vähemalt 8 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 120 °C ja vähemalt 3 minuti jooksul temperatuuril üle 130 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

E.   5. töötlemismeetod

Peenestamine

1. Kui töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus on üle 20 millimeetri, tuleb need peenestada sobivates seadmetes, mis on seadistatud nii, et pärast peenestamist ei ületa osakeste suurus 20 millimeetrit. Seadmete tõhusust tuleb iga päev kontrollida ja nende seisukord registreerida. Kui kontrollimisel avastatakse üle 20 millimeetri suuruseid osakesi, tuleb protsess peatada ja teha enne töötlemise jätkamist parandused.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb loomseid kõrvalsaadusi kuumutada koaguleerumiseni ning siis pressida nii, et rasv ja vesi eemalduvad valkainest. Pärast peenestamist tuleb valkaine läbi kuumutada vähemalt 120 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 80 °C ja vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril üle 100 °C.

Nimetatud sisetemperatuurid tuleb saavutada kas järgemööda või kattuvalt.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

F.   6. töötlemismeetod (3. kategooria loomsed kõrvalsaadused, mis pärinevad ainult veeloomadest või veeselgrootutest)

Peenestamine

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb peenestada:

a) kuni 50 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti a kohase kuumtöötluse korral või

b) kuni 30 mm suurusteks osakesteks alapunkti 2 alapunkti b kohase kuumtöötluse korral.

Seejärel tuleb need segada sipelghappega, et vähendada pH-d vähemalt väärtuseni 4,0 ja seda nii hoida. Segul tuleb enne edasist töötlust vähemalt 24 tundi seista lasta.

Töötlemisaeg, temperatuur ja rõhk

2. Pärast peenestamist tuleb segu läbi kuumutada:

a) vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 90 °C või

b) vähemalt 60 minuti jooksul sisetemperatuuril vähemalt 70 °C.

Pideva pealeandmisega süsteemi kasutamise korral tuleb toote liikumist läbi muunduri ohjata mehaaniliselt, et väljuv toode oleks läbinud piisava kestusega kuumtöötluse piisava temperatuuri juures.

3. Töötlemine võib toimuda perioodilises või pidevas protsessis.

G.   7. töötlemismeetod

1. Mis tahes töötlemismeetod, milleks pädev asutus on loa andnud, kui ta on ettevõtjalt saanud kinnituse, et:

a) algmaterjalis on tuvastatud ohud ja riskid, võttes arvesse materjali päritolu ning, selle liikmesriigi, ala või piirkonna loomade tervislikku seisundit, kus seda meetodit kasutama hakatakse;

b) töötlemismeetodiga suudetakse vähendada neid ohte sedavõrd, et ei teki märkimisväärset ohtu inimeste ega loomade tervisele;

c) iga päev 30 tootmispäeva jooksul lõpptootest võetud proovid vastavad järgmistele mikrobioloogilistele normidele:

i) vahetult pärast töötlust võetud materjaliproovide puhul:

1 g tootes puudub Clostridium perfringens;

ii) laos või laost väljumisel võetud materjaliproovide puhul:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

m

=

bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M

=

bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c

=

nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proove peetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

2. Andmed kriitiliste kontrollpunktide kohta, mille alusel loetakse mikrobioloogiliste normide täitmine töötlemisettevõttes rahuldavaks, tuleb registreerida ja säilitada, et ettevõtja ja pädev asutus saaksid töötlemisettevõtte tööd jälgida. Registreerida ja jälgida tuleb andmeid, nagu osakese suurus ning vastavalt vajadusele kriitiline temperatuur, töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirust ja rasva tsirkuleerimise kiirust.

3. Erandina alapunktist 1 võib pädev asutus lubada kasutada enne käesoleva määruse kohaldamise algust tunnustatud töötlemismeetodeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 V lisa III peatükile.

4. Pädev asutus peatab lõplikult või ajutiselt alapunktides 1 ja 3 osutatud töötlemismeetodite kasutamise, kui ta saab tõendeid selle kohta, et mõni alapunkti 1 alapunktis a või b nimetatud asjaolu on oluliselt muutunud.

5. Pädev asutus jagab teavet, mida ta saab alapunktide 1 ja 2 kohaselt lubatud töötlemismeetodite kohta, teise liikmesriigi pädeva asutusega, kui too seda taotleb.

IV   PEATÜKK

ALTERNATIIVSED TÖÖTLEMISMEETODID

1.    jagu

Üldsätted

▼M1

1. 1. ja 2. kategooria materjalide töötlemise tulemusena saadud materjal püsimärgistatakse vastavalt teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamise nõuetele, mis on sätestatud VIII lisa V peatükis.

Selliselt ei ole vaja märgistada järgmisi 2. jaos osutatud materjale:

a) biodiislikütus, mis on toodetud punkti D kohaselt;

b) hüdrolüüsitud materjal, millele on osutatud punktis H;

c) sea- ja kodulinnusõnniku ja kustutamata lubja segu, mis on toodetud punkti I kohaselt;

▼M13

d) taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest punkti J ja L kohaselt.

▼B

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus alternatiivset töötlemismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue alternatiivmeetodi kasutuselevõttu.

2.    jagu

Töötlemisstandardid

A.   Leeliseline hüdrolüüs

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.

2.   Töötlemismeetod

Leeliseline hüdrolüüs viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) tuleb kasutada naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaaliumhüdroksiidi (KOH) lahust (või nende kahe kombinatsiooni) sellises koguses, mis tagab lagundamisele minevate loomsete kõrvalsaaduste kaalu, tüübi ja koostisega ligikaudu samaväärse molaarsuse.

Kui loomsed kõrvalsaadused sisaldavad palju rasva, mis neutraliseerib aluse, tuleb lisatavat alusekogust muuta nii, et saavutatakse nõutav samaväärne molaarsus;

b) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna legeerterasest anumasse. Mõõdetud leelise kogus tuleb lisada tahkel kujul või alapunktis a nimetatud lahusena;

c) anum tuleb sulgeda ning loomsete kõrvalsaaduste ja leelise segu tuleb läbi kuumutada vähemalt neljabaarise (absoluut)rõhu all, kuni see saavutab sisetemperatuuri vähemalt 150 °C:

i) kolmeks tunniks ilma katkestuseta;

ii) kuueks tunniks ilma katkestuseta, kui töödeldakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud loomseid kõrvalsaadusi.

Käesoleva jao alapunkti 2 alapunkti c alapunkti i kohaselt võib siiski töödelda sellisest 1. kategooria materjalist saadud materjali, mis on saadud loomadest, kes hukati TSE likvideerimise meetmete käigus ja kes on kas mäletsejalised, kellelt ei ole TSE suhtes vaja proove võtta, või mäletsejalised, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt tehtud test on andnud negatiivse tulemuse; või

iii) üheks tunniks ilma katkestuseta, kui loomsed kõrvalsaadused koosnevad kalast või kodulinnumaterjalist;

d) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades, et lagunemist soodustada, kuni koed on lahustunud ning luud ja hambad pehmenenud;

e) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud nii aja, temperatuuri kui ka rõhu nõuded.

B.   Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.

2.   Töötlemismeetod

Kõrgrõhu all kõrgel temperatuuril hüdrolüüsimine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb läbi kuumutada biolüütilisele reaktorile kaudse auru lisamise teel vähemalt 12baarise (absoluut)rõhu all sisetemperatuuril vähemalt 180 °C katkematult vähemalt 40 minutit;

b) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis, anumas olevat materjali pidevalt segades; ning

c) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded.

C.   Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsi teel

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomseid kõrvalsaadusi.

2.   Töötlemismeetod

Biogaasi tootmine kõrgrõhu all hüdrolüüsimise teel toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) kõigepealt tuleb loomseid kõrvalsaadusi töödelda tunnustatud töötlemisettevõttes 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt, nagu on sätestatud III peatükis;

b) pärast alapunktis a mainitud töötlemismeetodit tuleb rasvavabasid materjale töödelda vähemalt 25baarise (absoluut)rõhu all vähemalt 20 minutit vähemalt temperatuuril 220 °C, mis saavutatakse kahes järgus: esiteks auru otsese ja seejärel kaudse lisamisega koaksiaalsesse soojusvahetisse;

c) töötlemine peab toimuma perioodilises või pidevas protsessis, materjali pidevalt segades;

d) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud aja, temperatuuri ja rõhu nõuded; ning

e) seejärel tuleb saadud materjal segada veega ja kääritada anaeroobselt (biogaasiks muundamine) biogaasireaktoris;

f) kui algmaterjal on 1. kategooriast, peab kogu protsess toimuma ühes kohas suletud süsteemis ja toodetud biogaasi tuleb põletada kiiresti samas jaamas vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine.

D.   Biodiislikütuse tootmine

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõikide kategooriate loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.

2.   Töötlemismeetod

Biodiislikütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb kõigepealt töödelda loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsioon järgmiselt:

i) 1. või 2. kategooria materjali korral III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) järgi ning

ii) 3. kategooria materjali korral III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, kalast saadud materjali korral 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;

b) seejärel tuleb jätkata rasva töötlemist, kasutades üht järgnevatest töötlemisviisidest:

i) töödeldud rasv tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti, ning seejärel saata töödeldud rasv esterdamisele ja ümberesterdamisele.

3. kategooria materjalist saadud töödeldud rasva ei pea esterdama. Esterdamiseks tuleb pH viia alla väärtuse 1 väävelhappe (H2SO4) või samaväärse happe lisamisega ja reaktsioonisegu tuleb hoida kaks tundi temperatuuril 72 °C, seda samal ajal tugevasti segades.

Ümberesterdamiseks tuleb pH viia umbes väärtuse 14 juurde kaaliumhüdroksiidi või samaväärse alusega ja reaktsioonisegu hoida vähemalt 15 minutit temperatuuril 35–50 °C. Ümberesterdamist tehakse eespool nimetatud tingimustes kaks korda, kasutades teisel korral uut aluse lahust. Sellele töötlemisviisile peab järgnema saaduse rafineerimine, mis sisaldab vaakumdestilleerimist temperatuuril 150 °C, mille tulemusena tekib biodiislikütus;

ii) töötlemine samaväärseid parameetreid kasutades, kui pädev asutus on selleks loa andnud.

E.   Brookesi gaasistamismeetod

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada 2. ja 3. kategooria materjale.

2.   Töötlemismeetod

Brookesi meetodil gaasistamine viiakse läbi järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) järelpõlemiskamber tuleb soojendada maagaasiga;

b) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna gaasistaja esmasesse kambrisse ning uks sulgeda. Esmases kambris ei tohi olla põleteid, vaid seda tuleb kuumutada kambri all asuvast järelpõletist saadava soojusega. Töötlemise tõhususe parandamiseks tuleb esmasesse kambrisse lasta õhku ainult peauksel asuva kolme klapi kaudu;

c) loomsed kõrvalsaadused tuleb aurustada liitsüsivesinikeks ning saadud gaasid peavad minema esmasest kambrist tagaseina ülaosas asuva kitsa avause kaudu segamis- ja lõhestamistsoonidesse, kus need tuleb lagundada nende koostisosadeks. Lõpuks peavad gaasid minema järelpõlemiskambrisse, kus need tuleb põletada maagaasil töötava põleti leegis ohtras hapnikus;

d) igal töötlemisüksusel peab olema kaks põletit ja kaks täiendavat õhuventilaatorit, juhuks kui ühe põleti või ventilaatoriga peaks midagi juhtuma. Teine kamber peab olema projekteeritud nii, et minimaalne viibimisaeg vähemalt temperatuuril 950 °C oleks kõikides põlemistingimustes kaks sekundit;

e) teisest kambrist väljudes peavad heitgaasid läbima korstna jalamil asuva tõmmet reguleeriva seadme, mis jahutab ja lahjendab neid ümbritseva õhuga, säilitades esimeses ja teises kambris püsiva rõhu;

f) protsess tuleb viia läbi 24 tunni jooksul, mis hõlmab täitmist, töötlemist, jahutamist ja tuha kõrvaldamist. Tsükli lõpus tuleb järelejäänud tuhk esmasest kambrist imeda ümbristes kottidesse ja enne transportimist tihedalt sulgeda;

g) gaasistamist ei tohi lubada muu materjali kui ainult loomsete kõrvalsaaduste puhul.

F.   Loomse rasva põletamine soojuskatlas

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada kõigi kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud rasvafraktsiooni.

2.   Töötlemismeetod

Loomse rasva põletamine soojuskatlas toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) kui ei kasutata kalaõli või sulatatud rasva, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt, tuleb loomsete kõrvalsaaduste rasvafraktsioon kõigepealt töödelda järgmiselt:

i) kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjali rasvafraktsiooniga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes:

 kasutatakse käesoleva lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodit sellise rasvafraktsiooni puhul, mis pärineb mäletsejalistelt, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt võetud proov on olnud negatiivne, ja loomadelt, kes ei ole mäletsejalised, kellelt tuleb TSE suhtes proove võtta;

 kasutatakse III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodit muude mäletsejaliste rasvafraktsiooni puhul; ning

ii) kui tegu on 1. ja 2. kategooria materjaliga, mis läheb põletamisele samas ettevõttes, ja 3. kategooria materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit; kui tegu on kalast saadud materjaliga, kasutatakse 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud III peatükis;

b) rasvafraktsioon tuleb valgust eraldada ja kui tegemist on mäletsejaliste rasvaga, mis läheb põletamisele teises ettevõttes, tuleb eemaldada ka lahustumatud osakesed, mida on rohkem kui 0,15 massiprotsenti;

c) pärast alapunktides a ja b nimetatud töötlust tuleb rasv:

i) aurustada aurukatlas ja põletada vähemalt 0,2 sekundit vähemalt temperatuuril 1 100 °C või

ii) töödelda pädeva asutuse kinnitatud samaväärseid parameetreid kasutades;

d) põletamist ei tohi lubada muu loomse materjali kui rasva puhul;

e) 1. ja 2. kategooria materjalist saadud rasva põletamine toimub samas ettevõttes, kus rasv sulatatakse, et kasutada saadavat soojust rasva sulatamiseks. Pädev asutus võib aga lubada rasva vedamist põletamiseks teise ettevõttesse, kui:

i) sihtettevõttel on luba sellise rasva põletamiseks;

ii) tunnustatud ettevõttes toimuv toidu või sööda töötlemine ja sama ettevõtte sees toimuv rasva põletamine hoitakse rangelt lahus;

f) põletamine peab toimuma kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, eelkõige neis sätestatud normidega parima olemasoleva heitmete ohjamise ja järelevalve tehnoloogia kasutamise kohta.

G.   Termo-mehaaniline biokütuse tootmine

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada sõnnikut, seedetrakti sisu ja 3. kategooria materjali.

2.   Töötlemisviis

Termo-mehaaniline biokütuse tootmine toimub järgmiste töötlemisstandardite kohaselt:

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb panna muundurisse ja seejärel töödelda neid kaheksa tundi temperatuuril 80 °C. Selle aja jooksul tuleb materjali järk-järgult asjakohase mehaanilise abrasiivseadme abil peenestada;

b) seejärel tuleb materjali töödelda vähemalt kaks tundi temperatuuril 100 °C;

c) saadud materjali osakeste suurus ei tohi ületada 20 millimeetrit;

d) loomseid kõrvalsaadusi tuleb töödelda nii, et ühel ja samal ajal oleksid täidetud alapunktides a ja b nimetatud aja-, temperatuuri- ja rõhunõuded;

e) materjali kuumtöötlemise ajal tuleb aurustunud vesi biokütuse kohale jäävast õhuruumist läbi roostevabast terasest kondensaatori pidevalt välja lasta. Kondensaati tuleb hoida vähemalt üks tund vähemalt temperatuuril 70 °C ja seejärel kõrvaldada see heitveena;

f) pärast materjali kuumtöötlemist tuleb saadud biokütus suunata automaatselt muundurist üleni kaetud ja eraldatud konveieri kaudu põletamisele või koospõletamisele samas tegevuskohas;

g) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

▼M9 —————

▼M1

I.   Sea- ja kodulinnusõnniku lubjaga töötlemine

1.   Algmaterjal

Selleks võib kasutada sigadelt ja kodulindudelt pärinevat sõnnikut, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktis a.

2.   Töötlemismeetod

a) Kuivaine sisaldus sõnnikus tuleb määrata kindlaks, kasutades Euroopa Standardikomitee meetodit (EN 12880:2000) ( 2 ) setete kirjeldamiseks ning kuivjääkide ja veesisalduse määramiseks.

Selle meetodi puhul peab sõnniku kuivainesisaldus olema vahemikus 15–70 %.

b) Lisatav lubjakogus tuleb määrata selliselt, et saavutatakse üks punktis f osutatud tingimustest temperatuuri ja aja kohta.

c) Töödeldavate loomsete kõrvalsaaduste osakeste suurus peab olema alla 12 mm.

Vajaduse korral tuleb sõnnikuosakesed peenestada, et saavutada lubatud suuruse piirmäär.

d) Sõnnik tuleb segada keskmise või keskmisest suurema reaktsioonivõimega kustutatud lubjaga (CaO) vähem kui kuus minutit, et temperatuur tõuseks 40 kraadini, nagu on ette nähtud katsega 5.10 Euroopa Standardikomitee meetodi EN 459-2:2002 kohaselt ( 3 ).

Segada tuleb kahe järjestikuse segajaga, millel kummalgi on kaks vinti.

Mõlemad segajad

i) on varustatud 0,55 meetrise läbimõõdu ja 3,5 meetri pikkuse vindiga;

ii) töötavad 30 kW võimsusega ja vindi pöörlemiskiirusega 156 pööret minutis;

iii) on võimelised töötlema 10 tonni materjali tunnis.

Segunemine peab toimuma keskmiselt ligikaudu kahe minuti jooksul.

e) Segu tuleb segada vähemalt kuus tundi, kuni moodustub lade, mille maht on vähemalt kaks tonni.

f) Lademesse tuleb teha kontrollpunktid, kust võetakse pidevalt mõõtmisnäite, tagamaks, et lademes oleva segu pH väärtus ulatuks vähemalt 12ni vähemalt ühel järgmistest perioodidest, mil saavutatakse vähemalt üks järgmistest vastavatest temperatuuridest:

i) 60 °C 60 minutisel perioodil; või

ii) 70 °C 30 minutisel perioodil;

g) Töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

h) Tuleb kehtestada alaline ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetest lähtuv dokumenteeritud kord.

i) Kui käitajad soovivad pädevale asutusele näidata, et nad võivad punktis d kirjeldatust erinevat segajat või kustutamata lubja (CaO) asemel dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades saada punktides a kuni h kirjeldatud protsessiga vähemalt samaväärse tulemuse, peavad nad läbima järgmistele tingimustele vastava valideerimise.

Valideerimine peab

 tõestama, et kas punktis d kirjeldatust erinevat segajat või dolomiidist saadud lupja (CaOMgO) kasutades on võimalik saada sõnnikusegu, mille pH väärtus ning aja- ja temperatuurinäitajad vastavad punkti f nõuetele;

 põhinema aja- ja temperatuurinäitajatel kontrollpunktidest, mille arv on representatiivne, ja millest vähemalt neli asuvad lademe põhjakihis (põhjast kuni 10 cm kõrgusel ja põhjakihi pealispinnast kuni 10 cm sügavusel), üks lademe keskmise kihi keskel ja neli lademe pealmises kihis (kuni 10 cm sügavusel lademe pealispinnast ja kuni 10 cm tipust);

 toimuma kahe vähemalt 30päevase perioodi kestel, kusjuures üks valideerimine tehakse külmal aastaajal selles geograafilises paigas, kus segamisseadet tahetakse kasutada.

J.   Mitme-etapiline katalüütiline protsess taastuvkütuse tootmiseks

1.   Algmaterjal

a) Hüdrolüüsiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:

i) sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 2. kategooria materjalist;

ii) kalaõli või sulatatud rasvad, mis on saadud 3. kategooria materjalist, mida on töödeldud, kasutades

 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit või

 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, kui tegu on kalaõlist saadud materjaliga;

iii) kalaõli või sulatatud rasv, mis on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jao kohaselt.

b) Hüdrolüüsiks ei või kasutada 1. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva.

2.   Töötlemismeetod

a) Sulatatud rasv peab olema läbinud eeltöötluse, mis koosneb

i) tsentrifuugitud materjali pleegitamisest läbi savifiltri juhtimise teel;

ii) lahustumatute lisaainete eemaldamisest filtreerimise teel.

b) Eeltöödeldud materjal peab läbima mitme-etapilise katalüütilise protsessi, mis koosneb hüdro-desoksügeenimisetapist, millele järgneb isomeeride moodustumise etapp.

Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 20 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 250 °C.

▼M9

K.   Kalamaterjali sileerimine

1.   Algmaterjal

Selle töötlemismeetodi jaoks võib kasutada ainult järgmisi veeloomadest saadud kõrvalsaadusi:

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i ja iii osutatud 2. kategooria materjal;

b) 3. kategooria materjal.

2.   Töötlemismeetod

2.1. Töödeldavad materjalid tuleb koguda vesiviljelus- ja toidutöötlemisettevõtetest iga päev ja põhjendamatu viivituseta, purustatult või tükeldatult, ning sileerida seejärel pH-l kuni 4 sipelghappe või muu söödaalaste õigusaktide kohaselt heakskiidetud orgaanilise happega. Saadav kalasilo peab olema happelises keskkonnas endogeensete ensüümide poolt vedeldatud veeloomade osade emulsioon. Veeloomade valgud tuleb ensüümide ja happega muuta väiksemateks lahustuvateks osadeks, et vältida riknemist mikroobide toimel. Sileeritud materjal transporditakse töötlemisettevõttesse.

2.2. Töötlemisettevõttes tuleb veeloomade sileeritud materjal toru kaudu juhtida suletud mahutisse. Enne kuumtöötlemist peab inkubeerimisaeg olema vähemalt 24 tundi, kusjuures pH väärtus võib olla kuni 4. Enne kui veeloomade silo saab kuumtöödelda, peab selle pH väärtus olema kuni 4 ning pärast ettevõttes filtreerimist või leotamist peab osakeste suurus olema alla 10 mm. Töötlemise ajal tuleb seda eelsoojendada temperatuurini üle 85 °C ning seejärel inkubeerida isoleeritud konteineris nii, et temperatuur on 25 minutit 85 °C kogu kalamaterjali ulatuses. Töötlemine peab toimuma suletud tootmisliinil, kus on mahutid ja torustik.

2.3. Enne loa andmist peab pädev asutus hindama ettevõtja alalist kirjalikku korda, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõigetes 1–3.

▼M13

L.   Mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus taastuvkütuse tootmiseks

1.   Algmaterjal

Selleks protsessiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:

a) sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 1. kategooria materjalist;

b) sulatatud rasvad ja kalaõli, mis vastavad käesoleva jao punkti J alapunkti 1 alapunktile a.

2.   Töötlemisviis

a) Sulatatud rasv peab läbima eeltöötluse, mis hõlmab vähemalt algmaterjali (sh sulatatud rasvade) töötlemist happega aktiivsavi juuresolekul, misjärel eemaldatakse filtreerimisega kasutatud aktiivsavi ja lahustumatud lisandid.

Enne sellist töötlemist võib sulatatud rasvast eraldada vaikained ja fosfolipiidid happe ja/või leelise lahusega, et seejärel eemaldada eraldunud tahke aine tsentrifuugimise teel.

b) Eeltöödeldud materjal peab läbima vesiniktöötluse, mis hõlmab katalüütilise vesiniktöötluse ja eraldusetappe, millele järgneb isomerisatsioonietapp.

Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 30 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 265 °C.

▼B

3.    jagu

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kõrvaldamine ja kasutamine

1. Tooted, mis on saadud:

a) 1. kategooria materjali töötlemisest:

i) kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;

ii) kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel;

▼M4

iii) muundatakse biogaasiks. Sellisel juhul tuleb käärimisjäägid kõrvaldada vastavalt alapunktidele i või ii, välja arvatud siis, kui materjal on saadud töötlemisel kooskõlas punkti 2 alapunktiga a või b, kui jääke on võimalik kasutada vastavalt vajadusele kooskõlas punkti 2 alapunktis a või punkti 2 alapunkti b alapunktis iii kehtestatud tingimustega; või

▼B

iv) töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;

b) 2. või 3. kategooria materjali töötlemisest:

▼M4

i) kõrvaldatakse punkti 1 alapunkti a alapunkti i või ii kohaselt, ilma eelneva töötluseta või pärast töötlemist, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktides a ja b ja artikli 14 punktides a ja b;

▼B

ii) töödeldakse rasva derivaatideks, mida ei kasutata söödaks;

iii) kasutatakse orgaanilise väetisena või mullaparandusainena või

iv) kompostitakse või muundatakse biogaasiks.

2. Materjale, mis on saadud:

a) 2. jao punktis A määratletud leeliselise hüdrolüüsi teel, võib töödelda biogaasijaamas ja seejärel põletada kiiresti vähemalt temperatuuril 900 °C, millele järgneb kiire jahutamine; kui algmaterjaliks on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides a ja b osutatud materjal, toimub biogaasiks muundamine töötlemisega samas tegevuskohas ning suletud süsteemis;

b) biodiislikütuse tootmise teel:

i) võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on biodiislikütusega või biodiislikütuse destilleerimise jääkidega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);

▼M4

ii) võib kasutada otse maapinnale laotamiseks või maapinnale laotatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, kui tegu on kaaliumsulfaadiga;

iii) 1. kategooria ja 2. kategooria materjalist saadud glütseriini puhul, mis on saadud III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodiga 1. või 2. kategooria materjalist,

 kasutada tehnilisel otstarbel,

 muundada biogaasiks, mispuhul võib käärimisjäägid laotada maapinnale tootjaliikmesriigi territooriumil vastavalt pädeva asutuse otsusele, või

 kasutada denitrifikatsiooniks reoveepuhastusjaamas, mispuhul võib jäägid laotada maapinnale vastavalt nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ ( 4 );

iv) 3. kategooria materjalist saadud glütseriini puhul:

 kasutada tehnilisel otstarbel,

 muundada biogaasiks, mispuhul võib käärimisjäägid laotada maapinnale, või

 kasutada söödana eeldusel, et glütseriin ei ole saadud 3. kategooria materjalist, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p.

▼M1

c) taastuvkütuse tootmiseks mõeldud mitme-etapilise katalüütilise protsessi teel

i) võib piiranguteta kasutada kütusena, kui tegu on protsessi tulemusena saadud bensiini ja muu kütusega, nagu on sätestatud käesolevas määruses (tootmisahela lõpp-punkt);

ii) võib juhul, kui tegu on pleegitamisel kasutatud saviga ja 2.jao punkti J alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlusprotsessis tekkinud settega:

 kõrvaldada põletamise või koospõletamise teel;

 muundada biogaasiks,

 kompostida või kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punkti a alapunktis i osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks;

▼M9

d) lubjaga töötlemise läbinud sea- ja kodulinnusõnniku segu võib laotada maapinnale kui töödeldud sõnnikut;

▼M9

e) Kalamaterjali sileerimise teel saadud lõpptoodet võib:

i) 2. kategooria materjali puhul kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktides a–d ja g–i osutatud otstarvetel ilma edasise töötlemiseta või sama määruse artiklis 18 või artikli 36 punkti a alapunktis ii osutatud loomade söödana või

ii) 3. kategooria materjali puhul kasutada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 14 osutatud otstarvetel;

▼M13

f) taastuvkütuse tootmise mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus võib olla:

i) protsessi tulemusel saadud taastuvdiisli, taastuva reaktiivkütuse, taastuvpropaani ja taastuvbensiini puhul võib neid käesoleva määruse alusel piiranguteta kasutada kütusena (tootmisahela lõpp-punkt);

ii) 2. jao punkti L alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlemise tulemusena saadud vaigusade ja kasutatud aktiivsavi puhul

 kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;

 kõrvaldatakse ladestamisega tunnustatud prügilasse;

 muundatakse biogaasiks tingimusel, et muundamisel tekkivad käärimisjäägid kõrvaldatakse põletamise, koospõletamise või tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

 kasutatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punkti a alapunktis i osutatud tehnilisel otstarbel.

▼M4

3. Käesoleva jao kohaselt töödeldud loomsetest kõrvalsaadustest saadud jäätmed, näiteks setted, filtrisisu, tuhk ja käärimisjäägid, välja arvatud punktis 2 nimetatud loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted, hävitatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 1069/2009.

▼B




V LISA

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE BIOGAASIKS MUUNDAMINE JA KOMPOSTIMINE

I   PEATÜKK

NÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE

1.    jagu

Biogaasijaamad

1. Biogaasijaamadel peab olema pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade, mille loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on enne seadmesse panemist peenestatud kuni 12 mm suurusteks osakesteks, tingimata läbivad ja millel on:

a) jälgimisseadised, millega saab kindlaks teha, et temperatuur on tunni aja jooksul 70 °C;

b) salvestusseadmed alapunktis a osutatud mõõtetulemuste pidevaks registreerimiseks ning

c) süsteem, mis hoiab ära ebapiisava kuumutamise.

2. Erandina punktist 1 ei ole pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seade kohustuslik biogaasijaamas, mis muundab ainult:

a) 2. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1. töötlemismeetodi järgi;

b) 3. kategooria materjali, mida on töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi järgi, või veeloomadest saadud materjali, mida on töödeldud samas nimetatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodi järgi;

c) 3. kategooria materjali, mis on läbinud pastöriseerimise või hügieeniliseks muutmise teises tunnustatud ettevõttes;

▼M4

d) loomseid kõrvalsaadusi, mida võib laotada maapinnale käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti f kohaselt töötlemata, kui pädeva asutuse hinnangul ei kaasne nendega raskete nakkushaiguste inimestele või loomadele ülekandumise ohtu;

▼B

e) loomseid kõrvalsaadusi, mis on läbinud leeliselise hüdrolüüsi, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 2. jao punktis A;

f) alljärgnevaid loomseid kõrvalsaadusi, kui selleks on saadud pädevalt asutuselt luba:

i) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on töödeldud vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktile m, kui see on mõeldud kasutamiseks muul otstarbel kui inimtoiduks;

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsed kõrvalsaadused; või

iii) loomsed kõrvalsaadused, mis muundatakse biogaasiks, kui käärimisjäägid seejärel kompostitakse või töödeldakse või kõrvaldatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Kui biogaasijaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

Kaugus peab olema nii suur, et biogaasijaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.

Kõikidel juhtudel peavad biogaasijaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.

4. Igal biogaasijaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

2.    jagu

Kompostimisjaamad

1. Kompostimisjaamal peab olema suletud kompostimisreaktor või suletud ala, mille jaama saabuvad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted tingimata läbivad ja mis on varustatud alljärgnevate seadmetega:

a) seadmed temperatuuri muutuste jälgimiseks;

b) salvestusseadmed alapunktis a nimetatud mõõtetulemuste (vajaduse korral pidevaks) registreerimiseks;

c) asjakohane ohutussüsteem, et vältida ebapiisavat kuumutamist.

2. Erandina punktist 1 võib lubada ka muud liiki kompostimissüsteeme, kui:

a) neid hallatakse sellisel viisil, et kogu süsteemis olev materjal saavutab nõutavad aja- ja temperatuuriparameetrid; kõnealuseid parameetreid tuleb vajaduse korral pidevalt jälgida; või

b) need muundavad ainult 1. jao punktis 2 osutatud materjale ja

c) need vastavad kõikidele muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

3. Kui kompostimisjaam asub põllumajandusloomadega samas tegevuskohas või kõrvalasuvas tegevuskohas, aga kasutab mitte ainult neilt loomadelt saadud sõnnikut, piima või ternespiima, peab jaam loomapidamisalalt eemal asuma.

Kaugus peab olema nii suur, et kompostimisjaamast inimestele või loomadele ohtliku nakkushaiguse levimise risk ei oleks lubamatult suur.

Kõikidel juhtudel peavad kompostimisjaam ja loomad, samuti nende sööt ja allapanu olema täielikult eraldatud, vajaduse korral taraga.

4. Igal kompostimisjaamal peab olema oma labor või peab ta kasutama mõnda muud laborit. Laboris peavad olema vajalike analüüside tegemise vahendid ja labor peab olema pädeva asutuse poolt tunnustatud, rahvusvaheliste standardite kohaselt akrediteeritud või peab pädev asutus seda regulaarselt kontrollima.

II   PEATÜKK

HÜGIEENINÕUDED BIOGAASI- JA KOMPOSTIMISJAAMADELE

1. Loomsed kõrvalsaadused tuleb pärast biogaasi- või kompostimisjaama saabumist töödelda võimalikult kiiresti. Kuni töötlemiseni tuleb neid nõuetekohaselt ladustada.

2. Töötlemata materjali veoks kasutatud konteinerid, mahutid ja veokid tuleb selleks ettenähtud kohas puhastada ja desinfitseerida.

See koht peab paiknema või olema rajatud nii, et hoitaks ära töödeldud toodete saastumise oht.

3. Tuleb järjekindlalt läbi viia lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjet.

Selleks tuleb kasutada dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi.

4. Tööruumide kõikide osade jaoks tuleb kehtestada puhastamise kord ja see dokumenteerida. Puhastamiseks tuleb varuda asjakohased seadmed ja puhastusvahendid.

5. Hügieenikontroll peab hõlmama keskkonna ja seadmete korralisi ülevaatusi. Kontrollkäikude ajakava ja tulemused tuleb dokumenteerida.

6. Seadmeid ja sisseseadet tuleb hoida heas seisukorras ning mõõteriistu korrapäraste ajavahemike järel kaliibrida.

7. Käärimisjääke ja komposti tuleb biogaasi- või kompostimisjaamas käidelda ja ladustada nii, et välditakse taassaastumist.

III   PEATÜKK

MUUNDAMISPARAMEETRID

1.    jagu

Standardsed muundamisparameetrid

1. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmega varustatud biogaasijaamas toorainena, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) osakeste maksimumsuurus enne pastöriseerimise / hügieeniliseks muutmise seadmesse sisenemist: 12 mm;

b) kogu materjali miinimumtemperatuur seadmes: 70 °C ja

c) minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

3. kategooria piima, piimapõhiseid tooteid, piimasaadusi, ternespiima ja ternespiimatooteid võib siiski pastöriseerimata / hügieeniliseks muutmata kasutada biogaasijaamas toorainena, kui pädeva asutuse arvates ei kaasne nendega mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise risk.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis viiakse biogaasijaama eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.

2. 3. kategooria materjal, mida kasutatakse toorainena kompostimisjaamas, peab vastama järgmistele miinimumnõuetele:

a) osakeste maksimumsuurus enne kompostimisreaktorisse panekut: 12 mm;

b) kogu materjali miinimumtemperatuur reaktoris: 70 °C ja

c) minimaalne töötlemisaeg ilma katkestusteta: 60 minutit.

Käesoleva punkti alapunktides b ja c nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse ka 2. kategooria materjali suhtes, mis kompostitakse eelnevalt töötlemata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punkti e alapunktiga ii.

2.    jagu

Biogaasi- ja kompostimisjaama alternatiivsed muundamisparameetrid

1. Pädev asutus võib lubada kasutada muid parameetreid kui I peatüki 1. jao punktis 1 sätestatud parameetrid ja standardsed muundamisparameetrid, kui sellise kasutuse taotleja tõendab, et nende muude parameetritega tagatakse bioloogiliste riskide piisav vähendamine. Selline tõendamine hõlmab valideerimist, mis toimub järgmiste nõuete kohaselt:

a) võimalike ohtude (sealhulgas sisendmaterjali mõju) määratlemine ja analüüs, mille aluseks on muundamistingimuste ja -parameetrite täielik kirjeldus;

b) riskianalüüs, milles hinnatakse alapunktis a osutatud konkreetsete muundamistingimuste tegelikku saavutamist nii tavalistes kui ka ebatüüpilistes tingimustes;

c) kavandatud protsessi valideerimine, mille käigus mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist:

i) sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:

 indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes;

 indikaator ei ole muundamisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui haigusetekitajad, mille jälgimiseks seda kasutatakse;

 indikaatorit on suhteliselt lihtne kvantifitseerida, identifitseerida ja kinnitada; või

ii) põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse puhul kokkupuuteajal, kui see lisatakse algmaterjali sobivas katsekehas;

d) alapunktis c nimetatud kavandatud protsessi valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldriski vähenemine on järgmine:

i) termiliste ja keemiliste protsesside puhul:

 bakterite Enterococcus faecalis või Salmonella senftenberg (775W, H2S-negatiivne) määra vähenemine 5 log10 võrra;

 kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviirus) nakkavustiitri vähenemine vähemalt 3 log10 võrra, kui neid peetakse asjaomaseks ohuks; ning

ii) keemiliste protsesside puhul ka:

 elujõulistes arenguetappides olevate vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade arvu vähenemine vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra;

e) tervikliku kontrolliprogrammi kavandamine, mis sisaldab alapunktis c nimetatud protsessi toimimise järelevalve korda;

f) meetmed, mille abil jaama käitamisel tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev järelevalve.

Biogaasi- või kompostimisjaamas ning muudes kriitilistes kontrollpunktides kasutatavad asjakohaste protsessiparameetrite andmed tuleb registreerida ja säilitada nii, et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada jaama töö järelevalvet.

Ettevõtja peab need andmed pädeva asutuse vastava nõudmise korral talle kättesaadavaks tegema. Käesoleva punkti alusel loa saanud protsessi käsitlev teave tuleb komisjoni vastava nõudmise korral talle kättesaadavaks teha.

2. Erandina punktist 1 võib pädev asutus, kuni määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 15 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eeskirjad ei ole veel vastu võetud, lubada kasutada muid nõudeid kui käesolevas peatükis sätestatud, kui need tagavad haigusetekitajate samaväärse vähendamise:

a) toidujäätmete puhul, mida kasutatakse biogaasi- või kompostimisjaamas ainsa loomse kõrvalsaadusena; ning

b) toidujäätmete ja järgmiste materjalide segude puhul:

i) sõnnik;

ii) seedetrakti sisu, mis on seedetraktist eemaldatud;

iii) piim;

iv) piimapõhised tooted;

v) piimasaadused;

vi) ternespiim;

vii) ternespiimatooted;

viii) munad;

ix) munatooted;

▼M9

x) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsed kõrvalsaadused, mis on läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m nimetatud töötluse;

▼M9

xi) punkti 2 alapunktis b nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja mitteloomsete kõrvalsaaduste segu.

▼B

3. Kui punkti 2 alapunktis b osutatud materjalid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis g osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted on ainus loomset päritolu algmaterjal, mida biogaasi- või kompostimisjaamas töödeldakse, võib pädev asutus lubada kasutada erinõudeid, mis ei ole käesolevas peatükis sätestatud nõuded, kui:

a) ta leiab, et nendega ei kaasne mõne raske inimestele või loomadele nakkava haiguse levimise riski;

▼M9

b) ta leiab, et käärimisjäägid või kompost on töötlemata materjal, ja kohustab ettevõtjaid neid käitlema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009 või käesoleva määrusega ning toidujäätmetest saadud komposti või käärimisjääkide puhul neid taaskasutama või kõrvaldama kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.

▼B

4. Käitajad võivad turule lasta käärimisjääke ja komposti, mis on toodetud pädeva asutuse lubatud parameetrite kohaselt:

a) kooskõlas punktiga 1;

b) kooskõlas punktidega 2 ja 3 ainult selles liikmesriigis, kus nende parameetrite kasutamiseks on luba saadud.

3.    jagu

Normid käärimisjääkide ja komposti kohta

1.

 

a) Protsessi jälgimiseks muundamise ajal või kohe pärast seda biogaasijaamas käärimisjääkidest või kompostimisjaamas kompostist võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:

kolibakterid: n = 5, c = 1, m = 1 000 , M = 5 000 1 grammis

või

enterokokid: n = 5, c = 1, m = 1 000 , M = 5 000 1 grammis

ning

b) ladustamiskohas või sealt väljaviimisel käärimisjääkidest või kompostist võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

punktis a ja b on:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

m

=

bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M

=

bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c

=

nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

▼M10

2. Muud kui 2. jao punkti 3 alapunktis b osutatud käärimisjäägid või kompost, mis ei vasta käesolevas jaos sätestatud nõuetele, saadetakse uuesti biogaasiks muundamisele või kompostimisele, ja salmonella esinemise korral see käideldakse või kõrvaldatakse pädeva asutuse kehtestatud juhiste kohaselt.

▼M1

3. Kui loomseid kõrvalsaadusi muundatakse biogaasiks või kompostitakse koos mitteloomset päritolu materjalidega, võib pädev asutus lubada käitajatel võtta nendest saadustest enne nende segamist mitteloomset päritolu materjalidega, representatiivseid proove kas pärast I peatüki 1 jao punkti 1 alapunkti a kohast pastöriseerimist või 2. jao punkti 1 kohast kompostimist, et kontrollida loomsete kõrvalsaaduste muundamise või kompostimise tõhusust.

▼B




VI LISA

TEADUSTÖÖ, SÖÖTMISE NING KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD

I   PEATÜKK

ERIEESKIRJAD TEADUSTÖÖS JA MUUL OTSTARBEL KASUTATAVATE PROOVIDE KOHTA

1.    jagu

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid

1. Ettevõtjad tagavad, et teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide saadetistega on kaasas kaubadokument, mis peab sisaldama järgmist teavet:

a) materjali kirjeldus ja loomaliik, millest see on saadud;

b) materjali kategooria;

c) materjali kogus;

d) materjali päritolukoht ja lähetamiskoht;

e) saatja nimi ja aadress;

f) vastuvõtja ja/või kasutaja nimi ja aadress.

2. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide käitlejad võtavad kõik vajalikud meetmed inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku vältimiseks nende kontrolli all olevate materjalide käitlemise ajal, eelkõige järgivad nad head laboritava.

3. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide hilisem kasutamine otstarbel, mida ei ole nimetatud I lisa punktis 38, on keelatud.

4. Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove või nende kasutamisest saadud tooteid ei säilitata võrdlusalusena, kõrvaldatakse need:

a) jäätmetena põletamise või koospõletamise teel;

b) töödeldes neid vähemalt auruautoklaavide tarvis valideeritud meetodiga ( 5 ) samaväärsetel tingimustel ja kõrvaldades need seejärel jäätmete või reoveena kooskõlas liidu õigusaktidega, kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti a alapunktis iv, artikli 8 punktides c ja d, artiklis 9 ja artiklis 10 osutatud loomsete kõrvalsaadustega või nendest saadud toodetega, mis on osa rakukultuurist, laborikomplektist või -proovist;

c) töödeldes rõhu all steriliseerimise teel ja seejärel kõrvaldades või kasutades vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

5. Teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove käitlevad kasutajad peavad selliste proovide saadetiste kohta registrit.

Registrisse kantakse punktis 1 osutatud teave ning proovide ja nendest saadud toodete kõrvaldamise kuupäev ja viis.

6. Erandina punktidest 1, 4 ja 5 võib pädev asutus anda nõusoleku teadustöös ja diagnostikas haridusotstarbel kasutatavate proovide käitlemiseks ja kõrvaldamiseks ka muudel tingimustel, mis hoiavad ära lubamatud riskid inimeste või loomade tervisele.

2.    jagu

Kaubanäidised ja eksponaadid

1. Kaubanäidiseid ja eksponaate võib transportida, kasutada ja kõrvaldada üksnes kooskõlas 1. jao punktidega 1–4 ja 6.

2. Kui kaubanäidiseid ei säilitata võrdlusmaterjalina, toimitakse nendega pärast konkreetseid uuringuid või analüüse järgmisel viisil:

a) need saadetakse tagasi päritoluliikmesriiki;

b) need saadetakse teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui sihtriigi (liikmesriigi või kolmanda riigi) pädev asutus on selleks enne loa andnud; või

c) need kõrvaldatakse või võetakse kasutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

3. Eksponaadid saadetakse pärast näitust või kunstilist tegevust tagasi päritoluliikmesriiki või saadetakse edasi või kõrvaldatakse punkti 2 kohaselt.

II   PEATÜKK

SÖÖTMISE ERIEESKIRJAD

1.    jagu

Üldnõuded

▼M4

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud 2. ja 3. kategooria materjale võib sööta kõnealuse artikli lõike 1 punktides a, b, d, f, g ja h osutatud loomadele, kui lisaks selle määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt pädeva asutuse poolt kehtestatud tingimustele täidetakse vähemalt järgmisi tingimusi:

▼B

1. Loomsed kõrvalsaadused transporditakse kasutajatele või kogumiskeskustesse kooskõlas VIII lisa I peatüki 1. ja 3. jaoga.

2. Kogumiskeskused registreeritakse pädevas asutuses, kui:

a) nad vastavad vahetoiminguid tegevate ettevõtete kohta IX lisa II peatükis kehtestatud nõuetele ja

b) neil on nõuetekohased rajatised kasutamata jäänud materjali hävitamiseks või nad saadavad selle tunnustatud töötlemisettevõttesse või tunnustatud jäätmepõletus- või koospõletustehasesse.

3. Liikmesriigid võivad lubada kasutada 2. kategooria materjali töötlevat ettevõtet kogumiskeskusena.

4. Kogumiskeskustes, kust tarnitakse lõpptarbijatele materjali, mis ei ole veeloomadest või veeselgrootutest pärinevad loomsed kõrvalsaadused, peavad ettevõtjad tagama, et materjal läbib ühe järgmistest töötlusviisidest:

a) denatureerimine värvainelahusega; see peab olema nii tugev, et värvaine oleks töödeldud materjalil selgesti näha, ei kaoks materjali külmutamisel või jahutamisel; kõikide materjalitükkide kogu pind peab saama kaetud sellise lahusega; selleks kastetakse materjal üleni lahusesse, pihustatakse materjalile lahust või kantakse materjalile lahust muul viisil;

b) steriliseerimine materjali rõhu all aurutades või keetes, kuni kõik materjalitükid on läbi keenud; või

c) mõni muu selle pädeva asutuse, kelle pädevuse alla ettevõtja kuulub, heakskiidetud käitlemis- või töötlemisviis.

2.    jagu

Teatavate liikide söötmine söötmiskohtades

1. Pädev asutus võib lubada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõike 2 punktis b osutatud 1. kategooria materjali kasutada järgmiste ohustatud või kaitsealuste liikide söötmiseks söötmiskohtades, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) materjaliga tuleb sööta:

▼M9

i) järgmistesse liikidesse kuuluvaid raipetoidulisi linde järgmistes liikmesriikides:



Riigikood

Liikmesriik

Loomaliik

Kohalik nimetus

Ladinakeelne nimetus

BG

Bulgaaria

habekotkas

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

kaljukotkas

kääpakotkas

merikotkas

must-harksaba

puna-harksaba

Gypaetus barbatus

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

Aquila chrysaetos

Aquila heliaca

Haliaeetus albicilla

Milvus migrans

Milvus milvus

EL

Kreeka

habekotkas

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

kaljukotkas

kääpakotkas

merikotkas

must-harksaba

Gypaetus barbatus

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

Aquila chrysaetos

Aquila heliaca

Haliaeetus albicilla

Milvus migrans

ES

Hispaania

habekotkas

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

kaljukotkas

Ibeeria kääpakotkas

must-harksaba

puna-harksaba

Gypaetus barbatus

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

Aquila chrysaetos

Aquila adalberti

Milvus migrans

Milvus milvus

FR

Prantsusmaa

habekotkas

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

kaljukotkas

merikotkas

must-harksaba

puna-harksaba

Gypaetus barbatus

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

Aquila chrysaetos

Haliaeetus albicilla

Milvus migrans

Milvus milvus

HR

Horvaatia

habekotkas

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

Gypaetus barbatus

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

IT

Itaalia

habekotkas

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

kaljukotkas

must-harksaba

puna-harksaba

Gypaetus barbatus

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

Aquila chrysaetos

Milvus migrans

Milvus milvus

CY

Küpros

raisakotkas

kaeluskotkas

Aegypius monachus

Gyps fulvus

PT

Portugal

raisakotkas

raipekotkas

kaeluskotkas

kaljukotkas

Aegypius monachus

Neophron percnopterus

Gyps fulvus

Aquila chrysaetos

SK

Slovakkia

kaljukotkas

kääpakotkas

merikotkas

must-harksaba

puna-harksaba

Aquila chrysaetos

Aquila heliaca

Haliaeetus albicilla

Milvus migrans

Milvus milvus

▼B

ii) mõnd direktiivi 92/43/EMÜ II lisas loetletud kiskjaliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel või

iii) mõnd direktiivi 2009/147/EÜ I lisas loetletud pistrikuliste või kakuliste seltsi kuuluvatest liikidest selle direktiivi alusel loodud erikaitsealadel;

b) pädev asutus on söötmiskoha eest vastutavale isikule andnud selleks loa.

Pädev asutus annab selleks loa, kui:

i) söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjali või sellist materjali sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;

ii) kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud asjakohast TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSE suhtes;

c) pädev asutus peab tagama kooskõlastatuse kõikide teiste pädevate asutustega, kelle ülesanne on teostada loaga kehtestatud nõuete täitmise järelevalvet;

d) pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

e) pädeva asutuse väljastatud luba:

i) peab sisaldama asjaomase liigi nimetust;

ii) peab sisaldama söötmiskoha geograafilise asukoha üksikasjalikku kirjeldust ja

iii) tuleb peatada kohe, kui:

 kahtlustatakse või on tõendatud, et söögikoht on seotud TSE levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

 mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

f) söötmise eest vastutav isik:

i) eraldab söötmiseks ala, mis on suletud ja kuhu pääsevad ainult kaitstava liigi loomad; vajaduse korral ümbritseb selle taraga või eraldab selle muul viisil, mis sobib liigi loomuliku toitumisviisiga;

ii) tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul selle määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu alusel vastu võetud otsuse kohaselt teostatava TSE järelevalvekava raames söödaks ettenähtud sobivatest veisekehadest ning vähemalt 4 % sobivatest lammaste ja kodukitsede kehadest enne nende söödaks kasutamist võetavad proovid annavad TSE suhtes negatiivse tulemuse; ning

iii) registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal ja päritolu, samuti söötmise kuupäev ja koht ning vajaduse korral TSE proovide tulemused.

2. Kui liikmesriik taotleb komisjonilt enda lisamist punkti 1 alapunktis a esitatud nimekirja, esitab ta:

a) üksikasjaliku põhjenduse, miks tuleks nimekirja lisada teatavad selles liikmesriigis elavad raipetoidulised linnud, lisades selgituse, miks selliseid linde on vaja sööta 2. ja 3. kategooria materjali asemel 1. kategooria materjaliga;

b) selgituse meetmete kohta, mida võetakse, et tagada punktis 1 sätestatud nõuete täitmine.

3.    jagu

Metsloomade söötmine väljaspool söötmiskohti

Pädev asutus võib lubada sellise 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, kasutada söötmiseks väljaspool söötmiskohti 2. jao punkti 1 alapunktis a nimetatud metsloomadele (kui see on asjakohane, surnud loomi kokku kogumata), kui on täidetud järgmised tingimused:

1. pädev asutus peab asjaomase liigi ja selle elupaiga konkreetse olukorra hindamise alusel olema veendunud, et liigi kaitsestaatus paraneb;

2. pädev asutus peab loas määratlema põllumajandusettevõtted või karjad geograafilise ala piires, kus metsloomade söötmine toimub, tagades järgmiste tingimuste täitmise:

a) söötmisala ei tohi ulatuda intensiivse karjapidamise alale;

b) söötmisalal asuvate põllumajandusettevõtete või karjade põllumajandusloomi peab regulaarselt jälgima ametlik veterinaararst, kes kontrollib TSE ja inimestele või loomadele nakkavate haiguste esinemist;

c) söötmine tuleb lõpetada kohe, kui:

i) kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõte või kari on seotud TSE levikuga; keeld kehtib seni, kuni selline risk välistatud;

ii) kahtlustatakse või on tõendeid, et põllumajandusettevõttes või karjas on inimestele või loomadele ohtlik raske nakkushaigus; keeld kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

iii) mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

d) pädev asutus peab loas märkima:

i) sobivad meetmed, millega hoida ära TSE või nakkushaiguste levik surnud loomadelt inimestele või teistele loomadele, näiteks meetmed, mis on seotud kaitsealuse liigi toitumisviisiga, hooajaliste söötmispiirangutega, põllumajandusloomade liikumispiirangutega, või muud meetmed, millega ohjatakse võimalikku inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku ohtu, näiteks meetmed, mis on seotud nende loomadega, kes liiguvad söötmisalal, aga keda loomsete kõrvalsaadustega ei söödeta;

ii) söötmisel abiks olevate või põllumajandusloomade eest vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute alapunktis i nimetatud meetmetega seotud kohustused söötmisalal;

iii) tingimused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 53 osutatud karistuste kohaldamiseks, kui käesoleva punkti d alapunktis ii nimetatud isikud rikuvad alapunktis i nimetatud meetmeid;

e) kui söötmine toimub surnud loomi enne kokku kogumata, tuleb teha söötmisalal olevate põllumajandusloomade tõenäolise suremuse ja metsloomade tõenäolise söödavajaduse hinnang, mis võetakse aluseks haiguste leviku riski hindamisel.

4.    jagu

Loomaaialoomade söötmine 1. kategooria materjaliga

Pädev asutus võib lubada kasutada sellist 1. kategooria materjali, mis koosneb surnud loomade tervetest kehadest või kehaosadest, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali, ja loomaaialoomadest saadud materjali söötmiseks loomaaialoomadele, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) pädev asutus peab olema andnud söötmise eest vastutavale isikule selleks loa. Pädev asutus annab loa, kui:

i) söötmist ei kasutata määratletud riskiteguriga materjalide või seda sisaldavate TSE riskiga hädatapetud mäletsejaliste kõrvaldamise alternatiivina;

ii) kui on tegu 1. kategooria materjaliga, mis koosneb määratletud riskiteguriga surnud veislaste tervetest kehadest või kehaosadest, kasutatakse määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud sobivat TSEde järelevalve süsteemi, mis hõlmab regulaarset proovide võtmist ja laborikontrolli TSEde suhtes;

b) pädeva asutuse väljastatud luba tuleb peatada kohe, kui:

i) kahtlustatakse või on tõendatud, et loomaaed on seotud TSEde levikuga; peatamine kehtib seni, kuni selline risk on välistatud; või

ii) mõnd käesolevas määruses sätestatud eeskirja ei järgita;

c) söötmise eest vastutav isik:

i) hoiab söötmiseks kasutatavat materjali ja söödab loomi suletud ja tarastatud alal, et sellisele söödale ei oleks juurdepääsu ühelgi teisel lihatoidulisel loomal peale loomaaialoomade, kelle söötmiseks on saadud luba;

ii) tagab, et määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa või asjakohasel juhul nimetatud määruse artikli 6 lõike 1b teise lõigu järgi vastu võetud otsuse kohaselt toimuv TSE järelevalve hõlmaks söötmiseks ettenähtud mäletsejalisi;

iii) registreerib ja säilitab vähemalt järgmised andmed: söötmiseks kasutatud loomakehade arv, laad, hinnanguline kaal, päritolu, TSE proovide tulemused ja söötmise kuupäevad.

III   PEATÜKK

KOGUMISE JA KÕRVALDAMISE ERIEESKIRJAD

1.    jagu

Loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise erieeskirjad

1. Kui pädev asutus lubab loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamist kohapeal kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktidega a, b, c ja e, võib kõrvaldamine toimuda:

a) põletamise või matmise teel kohas, kust need loomsed kõrvalsaadused pärit on;

b) tunnustatud prügilasse ladestamise teel või

c) põletamise või matmise teel kohas, kus oht loomade ja inimese tervisele ning keskkonnale on minimaalne ja see koht asub piisavalt kaugel, võimaldamaks pädeval asutusel ennetada ohtu loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale.

2. Loomsete kõrvalsaaduste põletamine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma järgmiselt:

a) nõuetekohaselt ehitatud tuleriidal nii, et loomsed kõrvalsaadused muutuvad tuhaks;

b) inimeste tervist ohtu seadmata;

c) vältides selliste protsesside või meetodite kasutamist, mis võivad kahjustada keskkonda, eelkõige juhul, kui need võivad ohustada vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi või tekitada müra või lõhna;

d) põlemise tulemusena saadud tuhk kõrvaldatakse tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

3. Loomsete kõrvalsaaduste matmine määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud kohtades peab toimuma:

a) sellisel viisil, mis välistab lihatoiduliste või kõigesööjate loomade juurdepääsu;

b) tunnustatud prügilasse või mujale, inimeste tervist ohtu seadmata ja kasutades protsesse või meetodeid, mis ei kahjusta keskkonda, eelkõige juhul, kui nendega võib kaasneda vett, õhku, pinnast, taimi ja loomi ohustav või müra või lõhn.

4. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktide a, b, c ja e kohaselt toimuva kõrvaldamise korral peab loomsete kõrvalsaaduste vedamine päritolukohast kõrvaldamiskohta toimuma järgmisel viisil:

a) loomseid kõrvalsaadusi transporditakse turvalistes lekkekindlates mahutites või veokites;

b) vajaduse korral kontrollib pädev asutus loomsete kõrvalsaaduste peale- ja mahalaadimist;

c) veoki rattad desinfitseeritakse päritolukohast lahkumisel;

d) kasutatud mahutid ja veokid puhastatakse ja desinfitseeritakse põhjalikult pärast loomsete kõrvalsaaduste mahalaadimist ning

e) vajaduse korral tagatakse veokitele asjakohased saatemeeskonnad, lekkekontroll ja kahekordsed katted.

2.    jagu

Loomsete kõrvalsaaduste põletamine ja matmine kõrvalistel aladel

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 2 nimetatud maksimaalne protsent ei ole suurem kui:

a) 10 % asjaomase liikmesriigi veisepopulatsioonist;

b) 25 % asjaomase liikmesriigi lammaste ja kodukitsede populatsioonist;

c) 10 % asjaomase liikmesriigi kodusigade populatsioonist ja

d) protsent muu liigi populatsioonist, mille pädev asutus on määratlenud selle liigi loomade kohapealse matmise või põletamise teel kõrvaldamisest tuleneva inimeste ja loomade tervist ohtu seadvate riskide hindamise alusel.

3.    jagu

Mesilaste ja mesinduse kõrvalsaaduste põletamine ja matmine

Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõike 1 punktis f on sätestatud, võib pädev asutus lubada mesilasi ja mesinduse kõrvalsaadusi kõrvaldada põletamise või matmise teel kohapeal, kui võetakse kõik vajalikud meetmed, et põletamine või matmine ei seaks ohtu loomade või inimeste tervist ega keskkonda.

IV   PEATÜKK

MUUL VIISIL KÕRVALDAMINE

Erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 14 võivad liikmesriigid lubada nimetatud määruse artikli 10 punktis f osutatud 3. kategooria materjali koguda, transportida ja kõrvaldada muul viisil kui põletamise või kohapealse matmise teel, kui:

a) ettevõttes, kus materjali kogutakse, ei teki seda üle 20 kg nädalas (materjali päritoluliigist sõltumata);

b) materjali kogutakse, transporditakse ja kõrvaldatakse nii, et hoitakse ära inimeste või loomade lubamatute terviseriskide levik;

c) pädev asutus, tagamaks käesolevas jaos esitatud nõuete täitmist, kontrollib korrapäraselt ettevõtteid, kus materjali kogutakse, sealhulgas ka ettevõtjate säilitatavaid andmeid.

▼M9 —————

▼B




VII LISA

ALTERNATIIVMEETODITE KASUTAMISE TAOTLUSE STANDARDVORM

I   PEATÜKK

Keelte kasutamise kord

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise või kõrvaldamise alternatiivmeetodite loa taotlus, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 20, esitatakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, nagu on osutatud 1958. aasta määruse nr 1 artiklis 1.

2. Huvitatud isikud, kes esitavad sellise taotluse muus keeles kui inglise keel, kontrollivad ja kinnitavad enne hindamist, kas nende taotluse tõlge, mille on teinud EFSA, on õige.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 20 lõikes 5 osutatud aega hakatakse arvestama siis, kui huvitatud isik on taotluse ametliku tõlke õigsust kinnitanud.

II   PEATÜKK

Taotluse sisu

▼M1

1. Et EFSA saaks soovitud alternatiivmeetodi ohutust hinnata, peab taotlus sisaldama kogu vajalikku teavet, eelkõige kirjeldama:

 loomsete kõrvalsaaduste kategooriaid, mida kõnealuse meetodiga on kavas töödelda,

 kogu protsessi kulgu,

 protsessiga kaasnevat inimeste ja loomade tervist ohustavat bioloogilist riski,

 protsessiga saavutatavat riski vähendamise määra.

2. 1. punktis osutatud taotluses tuleb samuti:

a) märkida määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklite 8 ja 10 punktid, millele protsess vastab, täpsustada materjalide füüsiline seisundi ning vajaduse korral lisada andmed nende materjalide eeltöötluse kohta; kui protsessis kasutatakse muud materjali kui loomsed kõrvalsaadused, tuleb need samuti märkida;

b) lisada HACCP-protokoll ja voodiagramm, kus on selgesti näidatud protsessi kõik etapid, näitajad haigusetekitajate kahjutukstegemisel kõige määravama tähtsusega tegurite kohta, nagu temperatuur, rõhk, aeg, ph-väärtuse kohandamine ja osakeste suurus, ning tehniline dokumentatsioon protsessi käigus kasutatud seadmete kohta;

c) määratleda ja kirjeldada inimeste ja loomade tervist ohustavaid bioloogilisi riske, mis kaasnevad asjaomase meetodi kasutamisega asjaomastesse loomsete kõrvalsaaduste kategooriatesse kuuluva materjali töötlemisel;

d) näidata, et kõigi kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete, ka reovee puhul on võimalik vähendada asjaomasesse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega kaasnevaid kõige resistentsemaid bioloogilisi riske vähemalt samale tasemele, kui seda võimaldavad käesoleva määrusega kehtestatud töötlemismeetodid samasse kategooriasse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste puhul. Riskide vähendamise tase tuleb määrata valideeritud vahetu mõõtmise teel, välja arvatud juhul, kui on lubatud modelleerimine või teiste protsessidega võrdlemine.

3. Punkti 2 alapunktis d nimetatud valideeritud vahetu mõõtmise käigus tehakse järgmisi toiminguid:

a) mõõdetakse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist: sisetekkeliste indikaatororganismide puhul protsessi kestel, kui:

 indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes,

 indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem resistentne, aga ka mitte märkimisväärselt resistentsem kui haigusetekitajad, mille uurimiseks seda kasutatakse,

 indikaatorit on suhteliselt lihtne kvantifitseerida, identifitseerida ja kinnitada; või

b) kasutatakse põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viirust, mis sisestatakse algmaterjali sobivas katsekehas.

Kui protsess on mitme-etapiline, tuleb hinnata, millisel määral on tiitrit vähendavad etapid kumuleeruvad, ning kas protsessi algetapid võivad järgnevaid etappe negatiivselt mõjutada;

c) esitatakse aruanne kogu protsessi kohta

i) kirjeldades üksikasjalikult kasutatud metoodikat;

ii) kirjeldades analüüsitud proove;

iii) näidates, et analüüsitud proovide arv on representatiivne;

iv) näidates, et katsete arv ja mõõtmispunktide valik on õigustatud;

v) näidates, milline on kasutatud tuvastusmeetodite tundlikkus ja spetsiifilisus;

vi) esitades andmed katsete käigus mõõdetud näitajate korduvuse ja statistilise varieeruvuse kohta;

vii) põhjendades prioonide asendusainete asjakohasust, kui neid mõõtmiseks kasutati;

viii) näidates, juhul kui ei tehta vahetuid mõõtmisi, vaid kasutatakse modelleerimist või teiste protsessidega võrdlemist, et on kindlaks tehtud riske vähendavad tegurid ning kehtestatud riskide vähendamise meetod;

ix) esitades kogu protsessi hõlmavad andmed riske vähendavate tegurite otseste mõõtmiste kohta, mis näitavad, et nende tegurite toime on kogu töödeldava partii ulatuses ühtlane.

4. Punkti 2 alapunktis b osutatud HACCP-protokoll peab põhinema riski vähendamiseks kasutatavatel kõige määravama tähtsusega näitajatel, nagu

 temperatuur,

 rõhk,

 aeg,

 mikrobioloogilised kriteeriumid.

HACCP-kavas määratletakse kriitilised piirid, lähtudes seejuures valideerimiskatsete tulemustest ja/või kehtestatud meetodist.

Kui protsessi tõhusat toimimist saab tõestada üksnes protsessis kasutatud konkreetsete seadmete tehniliste näitajate abil, tuleb HACCP-kavas lisada ka tehnilised piirmäärad, mida tuleb järgida, eelkõige energiakulu, pumbalöökide arv või kemikaalide doosid.

Lisada tuleb teave tehniliste ja määrava tähtsusega näitajate kohta, mida tuleb pidevalt kontrollida ja dokumenteerida, ning mõõtmisel ja kontrollimisel kasutatud meetodeite kohta.

Arvesse tuleb võtta näitajate muutumist tavalistes tootmistingimustes.

HACCP-kavas peab käsitlema nii tavapäraseid kui ka ebaharilikke ja erakorralisi töötingimusi, sealhulgas ka protsessi seiskumist, ning täpsustama sellistes ebaharilikes ja erakorralistes tingimustes võetavad abimeetmed.

5. Taotlus peab sisaldama piisavat teavet ka järgmiste asjaolude kohta:

a) üksteisest sõltuvate protsessidega seonduvad riskid, eelkõige selliste võimalike kaudsete mõjude hindamise tulemused, mis võivad

i) mõjutada konkreetse protsessi võimet riski vähendada;

ii) kaasneda kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete transpordi või ladustamise, samuti ohutu kõrvaldamisega (sh reovee kõrvaldamisega);

b) toodete kavakohase lõppkasutusega seotud riskid, eelkõige:

i) tuleb täpsustada kõnealuse protsessi tulemusena saadud toodete kavakohane lõppkasutus;

ii) tuleb teha inimeste ja loomade terviseriskide ning võimalike keskkonnamõjude hindamine, tuginedes punkti 2 alapunkti d kohaselt tehtud riskivähendamise hinnangule.

6. Taotlusega peab kaasas olema dokumentaalne tõendusmaterjal, eelkõige

a) voodiagramm, kus on näidatud protsessi käik;

b) punkti 2 alapunktis d osutatud tõendusmaterjal, samuti muu materjal, mis aitab põhjendada taotluses esitatud teavet, nagu on sätestatud punktis 2.

7. Taotlusesse lisatakse huvitatud isiku vastutava kontaktisiku nimi, täielik aadress, telefoni- ja/või faksinumber ja/või e-posti aadress.

▼B




VIII LISA

KOGUMINE, TRANSPORT JA JÄLGITAVUS

I   PEATÜKK

KOGUMINE JA TRANSPORT

1.    jagu

Veokid ja mahutid

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates tuleb loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid koguda ja transportida uutes pitseeritud pakendites või kaetud lekkekindlates mahutites või veokites.

2. Veokid, korduvkasutatavad mahutid ja kõik korduvkasutatavad seadmed või abivahendid, mis puutuvad kokku loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodetega (v.a loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis lastakse turule määruse (EÜ) nr 767/2009 kohaselt ning mida ladustatakse ja transporditakse määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa kohaselt), tuleb hoida puhtana.

Kui need ei ole mõeldud kasutamiseks mingi konkreetse loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote veoks ristsaastumist välistaval viisil, tuleb need:

a) enne kasutamist puhastada ja kuivatada ning

b) pärast iga kasutamist puhastada, pesta ja/või desinfitseerida sellises ulatuses, et hoitaks ära ristsaastumine.

3. Tuleb tagada, niivõrd kui see on vajalik ristsaastumise vältimiseks, et korduvkasutatavate mahutitega veetakse üht konkreetset loomset kõrvalsaadust või sellest saadud toodet.

Kui pädev asutus on selleks loa andnud, võib korduvkasutatavaid mahuteid siiski kasutada:

a) erisuguste loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks, kui need enne teistsugust kasutust pestakse ja desinfitseeritakse nii, et hoitakse ära ristsaastumine;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f osutatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veoks pärast inimtoiduks ettenähtud toodete vedu tingimustel, mis hoiavad ära ristsaastumise.

4. Pakendid tuleb kõrvaldada põletamise teel või muul viisil, mis on kooskõlas liidu õigusaktidega.

2.    jagu

Temperatuuritingimused

1. Söödamaterjali või töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste transport peab inimeste ja loomade terviseriskide vältimiseks toimuma sobival temperatuuril, lihast koosnevate loomsete kõrvalsaaduste ja muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud lihatoodete puhul kuni 7 °C juures, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse II lisa I peatüki kohaseks söötmiseks.

2. Söödamaterjali või lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud 3. kategooria töötlemata materjali tuleb ladustada ja transportida jahutatuna, külmutatuna või sileerituna, välja arvatud juhul, kui:

a) see töödeldakse 24 tunni jooksul pärast kogumist või pärast jahedas või külmas hoidmist, kui järgnev transport toimub veokis, milles säilitatakse hoidmistemperatuur;

b) piim, piimapõhised tooted või piimasaadused, mida ei ole töödeldud ühelgi X lisa II peatüki 4. jao I osas osutatud viisil, transporditakse jahutatuna termokonteinerites, välja arvatud juhul, kui riske saab materjali omadustest tulenevalt vähendada muul viisil.

3. Külmveoks kasutatavates veokites peab saama hoida ja jälgida nõutavat temperatuuri kogu veo ajal.

3.    jagu

Piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumisel ja transportimisel kehtiv erand

1. jagu ei kohaldata piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali kogumise ja transportimise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt.

4.    jagu

Sõnniku kogumisel ja transportimisel kehtiv erand

Erandina 1. jaost võib pädev asutus lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut koguda ja transportida muudel tingimustel, mis võimaldavad ära hoida vastuvõetamatud inimeste ja loomade terviseriskid.

II   PEATÜKK

IDENTIFITSEERIMINE

1. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmine:

a) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised on päritolukohast kogumise ja transportimise ajal identifitseeritavad ning hoitakse eraldi ja identifitseeritavana;

b) konkreetse kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tuvastamiseks kasutatavat märgistusainet kasutatakse ainult selle kategooria puhul, mille puhul käesolevas määruses selle kasutamist nõutakse, või määratakse see kooskõlas punktiga 4;

c) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetised saadetakse ühest liikmesriigist teise pakendis, mahutis või veokis, mis on märgistatud silmatorkavalt ja vähemalt transportimise ajal kustumatu värvikoodiga, mis kannab käesolevas määruses nõutud viisil teavet pakendi, mahuti või veoki pinnal või neile kantud etiketil või sümbolil, mis on:

i) 1. kategooria materjali puhul musta värvi;

ii) 2. kategooria materjali puhul (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) kollast värvi;

iii) 3. kategooria materjali puhul suure sinisesisaldusega rohelist värvi, et tagada selle selge eristatavus teistest värvidest;

iv) imporditud saadetise puhul alapunktides i, ii ja iii osutatud asjakohast värvi alates hetkest, kui saadetis läbib liitu esimese sisenemise piiripunkti.

2. Transpordi ja ladustamise ajal peavad pakendi, mahuti või veoki külge kinnitatud etiketile olema märgitud:

a) selgelt loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kategooria ning

b) nähtavalt ja loetavalt alljärgnevad sõnad (vastavalt vajadusele):

i) 3. kategooria materjali puhul „mitte inimtoiduks”;

ii) 2. kategooria materjali (v.a sõnnik ja seedetrakti sisu) ja sellest saadud toodete puhul „mitte loomatoiduks”; kui aga 2. kategooria materjal on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 18 lõikes 1 osutatud loomade söötmiseks kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel, on etiketil märge „söötmiseks …”, kus punktiiri asemele märgitakse selle loomaliigi nimi, kelle söötmiseks materjal on ette nähtud;

iii) 1. kategooria materjali ja sellest saadud toodete puhul, kui need on mõeldud:

 kõrvaldamiseks, „ainult kõrvaldamiseks”;

 lemmikloomatoidu valmistamiseks, „ainult lemmikloomatoidu valmistamiseks”;

 selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 36, „ainult loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mitte inim- ega loomatoiduks või maapinnale laotamiseks”;

iv) piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete puhul „mitte inimtoiduks”;

v) 3. kategooria materjalist saadud želatiini puhul „loomatoiduks sobiv želatiin”;

vi) 3. kategooria materjalist saadud kollageeni puhul „loomatoiduks sobiv kollageen”;

vii) töötlemata lemmikloomatoidu puhul „ainult lemmikloomatoiduks”;

viii) kala ja sellest saadud toodete puhul, mis on ette nähtud kalatoiduks ning mis on töödeldud ja pakendatud enne ekspedeerimist, päritolukalatööstuse nimi ja aadress selgelt ja loetavalt ning:

 looduses kasvanud kalast saadud kalajahu puhul „sisaldab ainult looduses kasvanud kalast saadud kalajahu – võib kasutada igat liiki kasvandusekalade toitmiseks”;

 kasvandusekaladest saadud kalajahu puhul „sisaldab ainult kasvanduses kasvatatud […] saadud kalajahu – võib kasutada ainult teisest liigist kasvandusekalade toitmiseks”;

 looduses kasvanud kalast ja kasvandusekalast saadud kalajahu puhul „sisaldab looduses ja kasvanduses kasvatatud […] saadud kalajahu – võib kasutada ainult teisest liigist kasvandusekalade toitmiseks”;

ix) selliste hobuslastest saadud veretoodete puhul, mis ei ole mõeldud söödaks, „hobuslaste veri ja veretooted, mitte inim- ega loomatoiduks”;

x) sarvede, kapjade, sõrgade ja muu XIV lisa II peatüki 12. jaos osutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks mõeldud materjali puhul „mitte inim- ega loomatoiduks”;

xi) orgaanilise väetiste ja mullaparandusainete puhul „orgaanilised väetised või mullaparandusained – põllumajandusloomade karjatamine ja põllukultuuride kasutamine haljassöödana keelatud vähemalt 21 päeva pärast maapinnale laotamist”;

xii) kooskõlas VI lisa II peatüki 1. jaoga söötmiseks mõeldud materjali puhul kogumiskeskuse nimi ja aadress ning märge „mitte inimtoiduks”;

xiii) sõnniku ja seedetrakti sisu puhul „sõnnik”;

xiv) vahesaaduste puhul „ainult ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikavahendite või laborireaktiivide tootmiseks” (välispakendil);

xv) teadustöös ja diagnostikas kasutatavate proovide puhul „kasutamiseks teadustöös ja diagnostikas”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xvi) kaubanäidiste puhul „kaubanäidis, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

▼M1

xvii) eksponaatide puhul „eksponaat, mitte inimtoiduks”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

xviii) XIII lisa XIII peatükis osutatud kalaõli puhul, mis on mõeldud ravimite tootmiseks, „ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli”, mitte alapunktis a nimetatud tekst;

▼M4

xix) IV lisa IV peatüki 2. jao punkti I kohaselt lubjaga töödeldud sõnniku puhul „sõnniku ja lubja segu.”;

xx) XI lisa I peatüki 2. jao punktide b ja c kohaselt töödeldud sõnniku puhul „töödeldud sõnnik”.

▼B

c) Alapunkti b alapunktis xi osutatud märgistust ei nõuta orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete puhul, mis on:

i) lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis kuni 50 kg suurustes müügipakendites või

ii) kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, kui:

 seda lubab selle liikmesriigi pädev asutus, kus see orgaaniline väetis või mullaparandusaine maale laotatakse;

 pakenditel või kottidel on kirjas, et need ei ole mõeldud laotamiseks maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad.

3. Liikmesriigid võivad sisse seada süsteeme või sätestada eeskirju nende territooriumilt pärit või sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete transportimiseks kasutatavate pakendite, mahutite ja veokite värvikoodiga märgistamise kohta, kui need süsteemid või eeskirjad ei tekita segadust punkti 1 alapunktis c kirjeldatud värvikoodisüsteemis.

4. Liikmesriigid võivad seada sisse süsteeme või kehtestada eeskirju nende territooriumilt pärit ja sinna jäävate loomsete kõrvalsaaduste märgistamiseks, kui need süsteemid või eeskirjad ei ole vastuolus märgistamisnõuetega, mis on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta kehtestatud käesoleva lisa V peatükis.

5. Erandina punktidest 3 ja 4 võivad liikmesriigid kasutada nimetatud punktides osutatud süsteeme või eeskirju loomsete kõrvalsaaduste puhul, mis on pärit nende territooriumilt, kuid mida ei ole kavas sinna jätta, kui liikmesriik või kolmas riik sihtriigina on andnud selleks oma nõusoleku.

6. Samas:

a) ei kohaldata käesoleva peatüki punkte 1 ja 2 piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali märgistamise suhtes määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstuste poolt, kui need võtavad vastu tooteid, mille nad on varem ise tarninud ja mis neile tagasi tuuakse, eelkõige klientidelt;

b) võib pädev asutus erandina punktidest 1 ja 2 lubada ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühes ja samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel veetavat sõnnikut märgistada muul viisil;

c) ei pea punktis 1 osutatud viisil märgistama ega punktis 2 osutatud viisil sildistama määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööta, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis on pakendatud ja turule lastud söödana kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.

III   PEATÜKK

KAUBADOKUMENDID JA TERVISEOHUTUSE TÕENDID

1. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodetega peab transpordi ajal olema kaasas käesolevas peatükis esitatud näidisele vastav kaubadokument või käesolevas määruses nimetatud juhtudel terviseohutuse tõend.

Sellist dokumenti või tõendit ei ole vaja, kui:

a) jaemüüjad tarnivad 3. kategooria materjalist saadud tooteid ning orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid ühes ja samas liikmesriigis lõpptarbijatele, kes ei ole ettevõtjad;

b) piimast, piimapõhistest toodetest ja piimasaadustest koosneva 3. kategooria materjali koguvad ja tagastavad määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud piimatööstused, kui need võtavad vastu tooteid (eelkõige oma klientidelt), mille nad on varem ise tarninud;

c) määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest, pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4.

2. Kaubadokument tuleb koostada vähemalt kolmes eksemplaris (originaal ja kaks koopiat). Originaal peab saadetisega lõppsihtkohani kaasas olema. Vastuvõtja peab selle säilitama. Tootja peab säilitama ühe koopia ja vedaja teise.

Liikmesriigid võivad nõuda saadetiste saabumise tõendamist süsteemi TRACES kaudu või kaubadokumendi neljanda eksemplariga, mille vastuvõtja saadab tootjale tagasi.

3. Terviseohutuse tõendid peab välja andma ja allkirjastama pädev asutus.

4. Loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel peab liidus transportimise ajal olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 4 lõikes 1 osutatud tootmisahela alguspunktist alates kaasas punktis 6 esitatud näidise kohaselt koostatud kaubadokument.

Lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 21 lõike 3 teises lõigus osutatud loale edastada teavet alternatiivse süsteemi teel võib pädev asutus samuti lubada, et selle liikmesriigi piires transporditavatel loomsetel kõrvalsaadustel ja nendest saadud toodetel on kaasas:

a) muu elektrooniline või paberkandjal kaubadokument, kui selles on käesoleva peatüki punkti 6 all olevate märkuste alapunktis f osutatud teave;

b) kaubadokument, milles materjali kogus on esitatud kaalu- või mahuühikuna või pakendite arvuna.

5. Andmeregistreid, kaubadokumente ja terviseohutuse tõendeid tuleb pädevale asutusele esitamiseks säilitada vähemalt kaks aastat.

6. Kaubadokumendi näidis

Märkused

a) Kaubadokument koostatakse käesolevas peatükis esitatud näidise vormi kohaselt.

See sisaldab näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida on vaja loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks.

b) Kaubadokument koostatakse ühes päritoluliikmesriigi või vajaduse korral sihtliikmesriigi ametlikus keeles.

Selle võib siiski koostada ka liidu teistes ametlikes keeltes, kui sellega on kaasas ametlik tõlge või kui sihtliikmesriigi pädev asutus on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

c) Iga kaubadokumendi originaal on ühel kahepoolsel lehel või kui teksti jaoks läheb vaja enam kui ühte lehte, siis vormistatakse kõik vajalikud lehed nii, et on selgesti näha, et nad moodustavad ühtse jagamatu terviku

d) Kui kaubadokumendile lisatakse lehti saadetises olevate kaubaartiklite tuvastamiseks, käsitatakse kõnealuseid lisalehti originaaldokumendi osadena, mida kinnitab saadetise eest vastutav isik iga lehte allkirjastades.

e) Kui kaubadokument (kaasa arvatud alapunktis d osutatud lisalehed) koosneb rohkem kui ühest lehest, peab iga leht olema nummerdatud – (leheküljenumber) / (lehekülgede koguarv) – lehe alumisel serval ning selle ülemises servas peab olema vastutava isiku määratud dokumendikood.

f) Kaubadokumendi originaali peab täitma ja allkirjastama vastutav isik.

Kaubadokumendis peab olema kirjas:

i) kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii) materjali kirjeldus, sealhulgas:

 materjali identifitseerimisandmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 osutatud kategooriatele;

 loomaliik ja viide määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 vastavale punktile, kui tegu on 3. kategooria materjaliga ja sellest saadud toodetega, mis on ette nähtud söödaks; ning

 asjakohasel juhul looma kõrvamärgi number;

iii) materjali kogus mahu- või kaaluühikutes või pakendite arvuna;

iv) materjali päritolukoht, kust see lähetatakse;

v) materjali vedaja nimi ja aadress;

vi) vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral tema loa number või registreerimisnumber, mis on antud määruse (EÜ) nr 1069/2009 või määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 183/2005 alusel;

vii) päritoluettevõtte loa number või registreerimisnumber, mis on väljastatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 või määruste (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004 või (EÜ) nr 183/2005 alusel, ning töötlemise laad ja meetodid.

g) Vastutava isiku allkiri peab olema tekstist erinevat värvi.

h) Dokumendi viitenumber ja kohalik viitenumber väljastatakse ühele saadetisele ainult üks kord.

▼M3

Kaubadokument

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veoks Euroopa Liidu piires kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009

image

image

▼B

IV   PEATÜKK

ANDMEREGISTRID

1.    jagu

Üldsätted

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 22 lõikes 1 osutatud andmeregistrisse, mida peetakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, mis ei ole määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt, mis on toodetud loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest ning mis pakendatakse ja lastakse turule kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artikliga 4, tuleb kanda:

a) alljärgnev teave:

i) loomaliik, kellelt pärinevad 3. kategooria materjal ja sellest saadud tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks söödamaterjalina, ning tervete loomakehade ja peade puhul vajaduse korral kõrvamärgi number;

ii) materjali kogus;

b) kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid lähetav isik, siis alljärgnev teave:

i) kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii) vedaja ja vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral nende loa number või registreerimisnumber;

c) kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid transportiv isik, siis alljärgnev teave:

i) kuupäev, millal materjal lähtekohast välja viidi;

ii) materjali päritolukoht, kust see lähetatakse;

iii) vastuvõtja nimi ja aadress ning vajaduse korral tema loa number või registreerimisnumber;

d) kui registrit peab loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid vastu võttev isik, siis alljärgnev teave:

i) materjali vastuvõtmise kuupäev;

ii) materjali päritolukoht, kust see lähetati;

iii) vedaja nimi ja aadress.

2. Erandina käesoleva jao punktis 1 sätestatust ei pea ettevõtjad punkti 1 alapunktis a, alapunkti b alapunktis i, alapunkti c alapunktides i ja iii ning alapunkti d alapunktides ii ja iii osutatud andmeid eraldi säilitama, kui nad hoiavad kõikide saadetiste puhul alles III peatükis sätestatud kaubadokumendi koopia ja teevad sellise teabe kättesaadavaks koos muu käesoleva jao punktis 1 osutatud teabega.

3. Jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitajad registreerivad põletatud ja koospõletatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogused ja kategooria ning põletamise või koospõletamise kuupäeva.

2.    jagu

Lisanõuded erisöötmiseks kasutamise korral

Lisaks 1. jao kohaselt nõutavatele andmetele peavad ettevõtjad registreerima VI lisa II peatüki kohaseks erisöötmiseks kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kohta alljärgnevad andmed:

1) lõppkasutaja puhul: kasutatud kogus, loomad, kellele see on söödaks mõeldud, ja kasutamise kuupäev;

2) kogumiskeskuse puhul:

i) VI lisa I peatüki 1. jao punkti 4 kohaselt käideldud või töödeldud kogused;

ii) materjali iga lõppkasutaja nimi ja aadress;

iii) kohad, kuhu materjal kasutamiseks viiakse;

iv) lähetatud kogused ning

v) materjali lähetamise kuupäev.

3.    jagu

Teatavaid karusloomi käsitlevad nõuded

II lisa I peatükis osutatud kasvanduse pidaja registreerib ja säilitab vähemalt alljärgnevad andmed:

a) nende loomade karusnahkade ja rümpade arv, keda toideti sama liigi loomadest pärit materjaliga, ning

b) andmed iga saadetise kohta, et materjali teekond oleks jälgitav.

4.    jagu

Teatavate orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamist käsitlevad nõuded

Isik, kes vastutab maa eest, millele laotatakse orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a II lisa II peatüki teises lõigus osutatud materjalid) ning kuhu pääsevad põllumajandusloomad või kust niidetakse neile haljassööta, registreerib ja säilitab vähemalt kaheks aastaks järgmised andmed:

1) kasutatud orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kogused;

2) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete maapinnale laotamise kuupäev ja koht;

3) kuupäev, mil kariloomad lasti pärast orgaanilise väetise või mullaparandusaine maapinnale laotamist sinna karja või mil selliselt maalt niideti loomadele haljassööta.

5.    jagu

Veeloomadest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja kalade toitmist käsitlevad nõuded

Töötlemisettevõte, mis toodab kalajahu või muud veeloomadest saadud sööta, registreerib ja säilitab järgmised andmed:

a) iga päev toodetud kogused;

b) päritoluliik, kaasa arvatud see, kas veeloomad on püütud loodusest või kasvatatud kasvanduses;

c) päritoluliigi teaduslik nimetus, kui tegu on kasvandusekalast saadud kalajahuga, mis on mõeldud söötmiseks teist liiki kasvandusekaladele.

6.    jagu

Loomsete kõrvalsaaduste põletamist ja matmist käsitlevad nõuded

Kui tegu on loomsete kõrvalsaaduste põletamise või matmisega, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 19 lõikes 1, registreerib sellise põletamise või matmise eest vastutav isik järgmised andmed:

a) põletatud või maetud loomsete kõrvalsaaduste kogus, kategooria ja liik;

b) põletamise või matmise kuupäev ja koht.

7.    jagu

Fotograafilist želatiini käsitlevad nõuded

XIV lisa II peatüki 11. jaos osutatud tunnustatud fotograafiaettevõtted peavad registreerima ja säilitama andmed fotograafilise želatiini ostude ja kasutamise ning ülejäägi kõrvaldamise kohta.

V   PEATÜKK

TEATAVATE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE MÄRGISTAMINE

1. 1. või 2. kategooria materjali töötlevates ettevõtetes püsimärgistatakse sellisest materjalist saadud tooted glütserooltriheptanaadiga (GTH) järgmisel viisil:

a) glütserooltriheptanaati lisatakse töödeldud toodetele, mis on läbinud eelneva puhastava termotöötluse, nii et see on läbi kuumutatud vähemalt sisetemperatuuril 80 °C, ja mida seejärel kaitstakse uuesti saastumise eest;

b) kõik töödeldud tooted sisaldavad kogu aines homogeenselt vähemalt 250 mg glütserooltriheptanaati ühe kilogrammi rasva kohta.

2. Punktis 1 osutatud töötlemisettevõtetel on parameetrite jälgimisea registreerimise süsteem, mis sobib selleks, et tõendada pädevale asutusele, et nõutav vähim ühtlane GTH kontsentratsioon on saavutatud.

See jälgimis- ja registreerimissüsteem hõlmab muundamata glütserooltriheptanaadi kui triglütseriidi sisalduse määramist proovides, mis on regulaarsete ajavahemike järel võetud temperatuurivahemikus 40–70 kraadi keeva petrooleetri fraktsiooniga ekstraheerimisel saadud puhastatud glütserooltriheptanaadiekstraktist.

3. GTHga ei ole vaja märgistada:

a) loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedeltooteid, mis lähevad biogaasi- või kompostimisjaamadesse;

b) II lisa I peatüki kohaselt karusloomade toitmiseks kasutatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;

c) biodiislikütust, mis on toodetud IV lisa IV peatüki 2. jao punkti D kohaselt;

d) loomsetest kõrvalsaadustest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punkti a alapunktiga ii, punkti b alapunktiga ii, artikli 13 punkti a alapunktiga ii, punkti b alapunktiga ii ja artikli 16 punktiga e saadud tooteid, kui:

i) neid transporditakse töötlemisettevõttest pädeva asutuse poolt heakskiidetud suletud konveierisüsteemi abil, mida materjal tingimata läbib:

 koheseks põletamiseks või koospõletamiseks;

 koheseks kasutamiseks IV lisa IV peatüki kohaselt tunnustatud meetodil, mis on mõeldud 1. ja 2. kategooria materjali jaoks; või

▼M1

ii) need on mõeldud teadustööks või muuks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 17 osutatud otstarbeks, mille pädev asutus on heaks kiitnud;

▼M13

e) taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest IV lisa IV peatüki 2. jao punktide J ja L kohaselt.

▼M4

VI   PEATÜKK

SURNUD LEMMIKLOOMADE TRANSPORT

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 punktides 1–3 kehtestatud sihtliikmesriigi pädevalt asutuselt eelneva loa saamist ja süsteemi TRACES kasutamist käsitlevate tingimuste täitmist ei eeldata, kui tegemist on surnud lemmiklooma transpordiga põletamiseks ettevõttes, mis asub nimetatud liikmesriigiga ühist piiri omava teise liikmesriigi piirialal, kui liikmesriigid sõlmivad transporditingimuste kohta kahepoolse lepingu.

▼B




IX LISA

NÕUDED TEATAVATE TUNNUSTATUD JA REGISTREERITUD ETTEVÕTETE KOHTA

I   PEATÜKK

LEMMIKLOOMATOIDU TOOTMINE

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud lemmikloomatoitu tootvatel ettevõtetel on olemas asjakohased seadmed:

a) sissetuleva materjali täiesti ohutuks hoidmiseks ja käitlemiseks ning

b) toodete tootmisest järele jäänud kasutamata loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks kooskõlas käesoleva määrusega või sellise materjali saatmiseks vastavalt käesolevale määrusele ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 jäätmepõletus- või koospõletustehasesse või töötlemisettevõttesse või 3. kategooria materjali puhul biogaasi- või kompostimisjaama.

II   PEATÜKK

LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE KÄITLEMINE PÄRAST NENDE KOGUMIST

Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ladustamise suhtes, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis i, ning alljärgnevate toimingute suhtes, mida loomsete kõrvalsaaduste kogumisjärgne käitlemine hõlmab ning mida on nimetatud sama määruse artikli 24 lõike 1 punktis h:

a) sortimine;

b) lõikamine;

c) jahutamine;

d) külmutamine;

e) soolamine või muul viisil säilitamine;

f) nahkade eemaldamine;

g) määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

h) toimingud, mis hõlmavad loomsete kõrvalsaaduste käitlemist liidu veterinaarõigusaktides sätestatud kohustusi järgides, nagu lahkamine või proovide võtmine;

i) biogaasiks muundamisele või kompostimisele minevate loomsete kõrvalsaaduste eelnev hügieeniliseks muutmine või pastöriseerimine teises ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisaga;

j) sõelumine.

1.    jagu

Üldnõuded

1. Vahetoimingute tegemise kohad vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.

a) Need peavad olema piisavalt eraldatud teedest, mille kaudu nakkus võib levida, ja teistest käitlemiskohtadest, näiteks tapamajadest. Ettevõtete paigutus on selline, et 1. ja 2. kategooria materjalid on vastuvõtmisest kuni lähetamiseni 3. kategooria materjalist täiesti eraldatud, välja arvatud juhul kui neid käideldakse täiesti eri hoones.

b) Ettevõttel peab olema kaetud ruum loomsete kõrvalsaaduste vastuvõtmiseks ja lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui neid väljastatakse paigaldiste kaudu, mis hoiavad ära inimeste ja loomade tervist ohustavate riskide leviku, näiteks vedelate loomsete kõrvalsaaduste puhul suletud torude kaudu.

c) Ettevõte peab olema ehitatud nii, et seda on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelik voolaks hästi ära.

d) Ettevõttes peavad olema tööliste jaoks nõuetekohased tualetid, riietusruumid ja valamud ning vajaduse korral ka kontoripind, mida saavad kasutada ametlikku kontrolli tegevad inimesed.

e) Ettevõttes peab olema asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

f) Kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalik, peavad ettevõttes olema sobivad piisavalt mahukad reguleeritava temperatuuriga ladustamiskohad, kus loomseid kõrvalsaadusi saab hoida sobival temperatuuril ja mis võimaldavad temperatuuri jälgida ja registreerida.

2. Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsete jäätmete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Veokite rataste desinfitseerimiseks peavad käepärast olema asjakohased vahendid.

2.    jagu

Hügieeninõuded

1. Loomseid kõrvalsaadusi sorditakse nii, et oleks välistatud loomahaiguste levimise risk.

2. Loomseid kõrvalsaadusi käideldakse ja hoitakse kogu ladustamisperioodi jooksul muudest kaupadest eraldi ja sellisel viisil, mis välistab haigusetekitajate levimise.

3. Loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt, sealhulgas sobival temperatuuril.

3.    jagu

Töötlemisstandardid hügieeniliseks muutmise / pastöriseerimise kohta

Käesoleva peatüki esimese lõigu punktis i osutatud hügieeniliseks muutmine / pastöriseerimine toimub V lisa I peatüki 1. jao punktis 1 osutatud töötlemisstandardite kohaselt või sama lisa III peatüki 2. jao punkti 1 kohaselt lubatud alternatiivseid muundamisparameetreid järgides.

III   PEATÜKK

NÕUDED LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE LADUSTAMISE KOHTA

1.    jagu

Üldnõuded

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised vastavad vähemalt järgmistele nõuetele.

1. 3. kategooria materjalist saadud toodete ladustamiskohad ja rajatised ei tohi asuda samal territooriumil, kus ladustatakse 1. ja 2. kategooria materjalist saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui rajatiste paigutuse ja haldamiskorra tõttu on välistatud ristsaastumine (näiteks kui kõnealuseid tooteid hoitakse täiesti eraldi hoones).

2. Ettevõttel peab olema:

a) kaetud ala loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete vastuvõtmiseks ja lähetamiseks, välja arvatud juhul, kui saadud tooteid:

i) väljastatakse paigaldiste kaudu, mis hoiavad ära inimeste ja loomade terviseriskide leviku, näiteks vedelate loomsete kõrvalsaaduste puhul suletud torude kaudu; või

ii) võetakse vastu pakendis (näiteks suurtes big-bag tüüpi kottides) või kaetud lekkekindlates mahutites või transpordivahendites;

b) selline ehituslik lahendus, et seda on lihtne puhastada ja desinfitseerida. Põrand peab olema ehitatud nii, et vedelik voolaks hästi ära;

c) tööliste jaoks nõuetekohased rajatised, sealhulgas tualetid, riietusruumid ja valamud;

d) asjakohane kord kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest.

3. Ettevõttes peavad olema asjakohased rajatised loomsetest jäätmetest saadud toodete toomiseks kasutatud mahutite ja veokite (v.a laevade) puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.

4. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tuleb kuni edasisaatmiseni nõuetekohaselt ladustada.

2.    jagu

Teatava piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste ladustamise erinõuded

1. X lisa II peatüki 4. jao II osas osutatud tooteid ladustatakse sobival temperatuuril, mis hoiab ära inimeste ja loomade terviseriskid, selleks ettenähtud tunnustatud või registreeritud ladustusettevõttes või tunnustatud või registreeritud ladustusettevõtte valdustes selleks ette nähtud eraldi ladustusalal.

2. Ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid vastavad vähemalt X lisa I peatükis sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

IV   PEATÜKK

REGISTREERITUD ETTEVÕTJAD

1. Registreeritud ettevõtete käitajad või muud registreeritud ettevõtjad käitlevad loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid alljärgnevate tingimuste kohaselt:

a) ruumid peavad olema ehitatud nii, et neid saab hästi puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida;

b) ruumides peab olema asjakohane kord kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;

c) paigaldised ja seadmed peavad olema hügieenilised, kui see on vajalik;

d) loomsed kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleb hoida tingimustes, mis välistavad saastumise.

2. Ettevõtjad peavad andmeregistreid, mis on pädevale asutusele kättesaadaval kujul.

3. Registreeritud ettevõtjad, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid (v.a omaenda tegevuskohtade vahel), järgivad eelkõige alljärgnevaid tingimusi:

a) neil on teave oma veokite identifitseerimistunnuste kohta, mis võimaldab kontrollida veokite kasutamist loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete transportimiseks;

b) nad puhastavad ja desinfitseerivad oma veokeid vastavalt vajadusele;

c) nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et vältida saastumist ning inimestele või loomadele nakkavate haiguste levikut.

▼M9

V   PEATÜKK

SÄILITAMISMEETODID

1. jagu

Üldsätted

1. Säilitamismeetodi abil saadud materjale võib kasutada või kõrvaldada ainult selles liikmesriigis, kus asjaomane säilitamismeetod on pädeva asutuse poolt lubatud.

2. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus säilitamismeetodit kasutatakse esimest korda, edastab ametliku kontrollimise tulemused teise liikmesriigi pädevale asutusele, kui too seda taotleb, et soodustada uue säilitamismeetodi kasutuselevõttu.

2. jagu

Meetod

A.   Ettevõttes surnud sigade ja teatavate sigadest saadud materjalide aeroobne laagerdamine ja säilitamine, millele järgneb põletamine või koospõletamine.

1.   Asjaomased liikmesriigid

Ettevõttes surnud sigade ja teatavate sigadest saadud materjalide aeroobne laagerdamine ja säilitamine, millele järgneb põletamine või koospõletamine, on lubatud Prantsusmaal, Iirimaal, Lätis, Portugalis ja Ühendkuningriigis.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab tagama, et pärast materjali aeroobset laagerdamist ja ladustamist materjal kogutakse ja kõrvaldatakse selle liikmesriigi territooriumil.

2.   Algmaterjal

Selle töötlemismeetodi jaoks võib kasutada ainult järgmist sigadest saadud materjali:

a) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i–iii osutatud 2. kategooria materjal;

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis h osutatud 3. kategooria materjal.

Seda meetodit võib kasutada ainult samast ettevõttest pärit sigade kõrvaldamiseks tingimusel, et ettevõtte suhtes ei kohaldata sigu ohustava tõsise nakkushaiguse puhangu kahtluse või kinnitust leidnud puhangu tõttu piiranguid. Seda meetodit ei või kasutada selliste loomade puhul, kes on surnud kõnealuste taudide tõttu või kes on tauditõrje tõttu hukatud, samuti nende osade puhul.

3.   Meetod

3.1.   Üldpõhimõtted

Meetod on töötlemisviis, mida pädev asutus on lubanud kasutada.

Koht tuleb ehitada ja sisse seada kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, et vältida haisu levikut ning pinnase ja põhjavee saastumise ohtu.

Ettevõtja peab

a) võtma meetmed loomade juurdepääsu ennetamiseks ja kehtestama dokumenteeritud kahjuritõrjeprogrammi;

b) kehtestama korra, millega välditakse taudide levimist;

c) kehtestama korra, millega välditakse kasutatud saepuru levimist väljapoole suletud süsteemi.

Töötlemine peab toimuma suletud süsteemis, mis koosneb mitmest veekindla põranda ja monoliitsete seintega kambrist. Reovesi tuleb kokku koguda; kambrid peavad olema ühendatud äravoolutoruga, millel on tahkete osakeste kinnipidamiseks ees 6 mm suuruste avadega võrk.

Kambrite suurus ja arv peab olema kohandatud vastavalt suremusele, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõigetes 1–3 osutatud alalises kirjalikus korras, ning nende võimsus peab olema piisav vähemalt kaheksa kuu jooksul ettevõttes esinevate surmajuhtumite jaoks.

3.2.   Etapid

3.2.1.   Täitmis- ja säilitamisetapp

Tapetud sead ja muu sigadest saadud materjal tuleb ühekaupa katta saepuruga ja koguda hunnikusse kuni kamber on täis. Kõigepealt tuleb põrandale panna vähemalt 30 sentimeetrine saepurukiht. Rümbad ja muu sigadest saadud materjal tuleb seejärel asetada alumisele saepurukihile ja iga uus rümpade ja muu sigadest saadud materjali kiht tuleb katta vähemalt 30 sentimeetrise saepurukihiga.

Töötajad ei tohi säilitataval materjalil kõndida.

3.2.2.   Laagerdumisetapp

Kui kamber on täis ja temperatuuri tõus võimaldab kogu pehme koe lagunemist, algab laagerdumisperiood, mis peab kestma vähemalt 3 kuud.

Täitmis- ja säilitamisetapi lõpus ja kogu laagerdumisetapi ajal peab ettevõtja jälgima iga kambri temperatuuri temperatuurianduriga, mis on asetatud 40–60 cm sügavusele pealmise kihi pinna alla.

Ettevõtja peab registreerima elektroonilised temperatuuri näidud elektrooniliselt.

Täitmis- ja säilitamisetapi lõpus võimaldab temperatuuri jälgimine kindlaks teha, kas materjali struktuur on rahuldav. Temperatuuri tuleb mõõta automaatse salvestava seadmega. Eesmärk on saavutada kolmeks järjestikuseks päevaks temperatuur 55 °C, mis näitab, et laagerdumisprotsess on aktiivne, materjali struktuur on sobiv ja laagerdumisetapp on alanud.

Ettevõtja peab temperatuuri mõõtma korra päevas ja sõltuvalt mõõtmistulemusest võtma järgmisi meetmeid:

a) kui kolme järjestikuse päeva jooksul püsib temperatuur 55 °C juures või kõrgemal, võib materjali eemaldada pärast kolme järjestikust laagerdumisperioodi kuud, või selle võib jätta hilisema kõrvaldamise jaoks ettevõttesse;

b) kui kolme järjestikuse päeva jooksul ei püsi temperatuur 55 °C juures või kõrgemal, peab ettevõtja võtma määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõigetes 1–3 osutatud alalise kirjaliku korra kohased meetmed; vajaduse korral võib pädev asutus töötlemise peatada ja materjal tuleb kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 13.

Pädev asutus võib kehtestada säilitamisetapile ajalise piirangu.

3.2.3.   Transport ja põletamine või koospõletamine

Laagerdumisetapi järel saadud materjali transporti heakskiidetud põletus- või koospõletustehasesse tuleb kontrollida, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 1069/2009 või direktiivis 2008/98/EÜ.

B.   Hüdrolüüs, millele järgneb kõrvaldamine

1.   Asjaomased liikmesriigid

Meetodit „Hüdrolüüs, millele järgneb kõrvaldamine”, võib kasutada Hispaanias, Iirimaal, Lätis, Portugalis ja Ühendkuningriigis.

Pädev asutus peab tagama, et pärast hüdrolüüsimist materjalid kogutaks ja kõrvaldataks samas liikmesriigis.

2.   Algmaterjal

Selle meetodi jaoks võib kasutada ainult järgmisi materjale:

a) 2. kategooria materjal, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punkti f alapunktides i, ii ja iii;

b) 3. kategooria materjal, millele on osutatud selle määruse artikli 10 punktis h.

Seda meetodit võib kohaldada ainult samast ettevõttest pärit sigade kõrvaldamiseks tingimusel, et ettevõtte suhtes ei kohaldata sigu ohustava tõsise nakkushaiguse puhangu kahtluse või kinnitust leidnud puhangu tõttu piiranguid või seal ei ole loomi tauditõrje eesmärgil hukatud.

3.   Meetod

Hüdrolüüs, millele järgneb kõrvaldamine, on ajutine vaheladustamine kohapeal. Hüdrolüüs viiakse läbi järgmiste normide kohaselt:

a) loomsed kõrvalsaadused tuleb põllumajandusettevõttes, mis on seal olevate loomade arvu, tõenäolise suremuse ning inimeste ja loomade terviseriskide võimaliku tekke hindamise alusel saanud pädevalt asutuselt kõnealuse töötlemismeetodi kasutamise loa, koguda konteinerisse (edaspidi „konteiner”), mis on valmistatud punkti b kohaselt ja paigutatud selleks ettenähtud kohta punktide c ja d kohaselt (edaspidi „ettenähtud koht”);

b) konteiner peab olema:

i) varustatud sulgemisseadmega;

ii) vee- ja lekkekindel ning hermeetiliselt suletav;

iii) kaetud korrosioonikindla kihiga;

iv) varustatud heitekontrolli seadmega punkti e kohaselt;

c) konteiner tuleb paigutada selleks ettenähtud kohta, mis asub põllumajandusettevõttest füüsiliselt eraldi;

sellel kohal peavad olema eraldi juurdepääsuteed materjalide toomise ja kogumisveokite jaoks;

d) konteiner ja selle asukoht tuleb ehitada ja sisse seada kooskõlas liidu keskkonnakaitse õigusaktidega, et vältida haisu levikut ning pinnase ja põhjavee saastumise riski;

e) konteiner peab olema ühendatud gaasilisi heiteid juhtiva toruga, mis on inimestele või loomadele nakkava haiguse leviku vältimiseks varustatud asjakohase filtriga;

f) konteiner tuleb sulgeda hüdrolüüsiks vähemalt kolm kuud kestvaks perioodiks viisil, mis välistab selle avamise ilma vastava loata;

g) ettevõtja peab kehtestama sellise korra, mis hoiab ära inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku töötajate liikumise tõttu;

h) ettevõtja peab:

i) võtma ennetavad meetmed lindude, näriliste, putukate ja muude kahjurite tõrjeks;

ii) kehtestama dokumenteeritava kahjuritõrjeprogrammi;

i) ettevõtja peab dokumenteerima

i) materjalide konteinerisse paigutamise;

ii) hüdrolüüsitud materjali konteinerist väljavõtmise;

j) ettevõtja peab tühjendama konteinerit korrapäraste ajavahemike järel, et

i) veenduda, et korrosiooni ei ole;

ii) avastada ja ära hoida vedelate materjalide võimalik leke pinnasesse;

k) hüdrolüüsi järel tuleb materjalid koguda, kasutada ja kõrvaldada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 13 punktidega a, b ja c või punkti e alapunktiga i või 3. kategooria materjali puhul kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14;

l) töötlemine peab toimuma perioodilises protsessis.

m) muud hüdrolüüsitud materjalide kasutus- või käitlemisviisid, sealhulgas nende laotamine maapinnale, on keelatud.

▼B




X LISA

SÖÖDAMATERJAL

I   PEATÜKK

TÖÖTLEMISE JA TURULELASKMISE ÜLDNÕUDED

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete mikrobioloogilised normid

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi mikrobioloogilisi norme.

Töötlemisettevõttes ladustamise ajal või ladustamise lõppedes väljaviimise ajal lõpptoodetest võetud proovid peavad vastama järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0,

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

m

=

bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M

=

bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c

=

nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

Käesolevas peatükis sätestatud mikrobioloogilisi norme ei kohaldata siiski loomsete kõrvalsaaduste töötlemise tulemusena saadud kalaõli ja sulatatud rasva suhtes, kui sama töötluse ajal saadud töödeldud loomsest valgust võetakse proove, et veenduda nimetatud normidele vastavuses.

II   PEATÜKK

ERINÕUDED TÖÖDELDUD LOOMSE VALGU JA MUUDE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE KOHTA

1.    jagu

Erinõuded töödeldud loomse valgu kohta

▼M12

A.   Tooraine

1. Töödeldud loomse valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p nimetatud 3. kategooria materjal.

2. Muude põllumajandusloomade kui karusloomade sööda tootmiseks ette nähtud, tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsed valgud võivad olla saadud ainult järgmistelt putukaliikidelt:

i) kärbes liigist Hermetia illucens ja harilik toakärbes Musca domestica;

ii) harilik jahumardikas Tenebrio molitor ja mardikas liigist Alphitobius diaperinus;

iii) toakilk Acheta domesticus ning sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis.

▼B

B.   Töötlemisstandardid

1. Imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk peab olema läbinud IV lisa III peatükis osutatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine).

Sellele vaatamata:

a) võivad verejahu tootmiseks mõeldud seaveri või seaverefraktsioonid olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5 või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kusjuures 7. töötlemismeetodi korral peab materjali olema läbi kuumutatud temperatuuril 80 °C;

b) võib imetajatelt pärinevat töödeldud loomne valk:

i) olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kui see pärast kõrvaldatakse või kui seda kasutatakse kütusena;

ii) olla töödeldud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi kohaselt, kui tegu on ainult lemmikloomatoidus kasutamiseks mõeldud materjaliga ja kui:

 seda transporditakse selleks ette nähtud mahutites, mida ei kasutata põllumajandusloomadele mõeldud sööda või loomsete kõrvalsaaduste vedamiseks, ning

 see saadetakse 3. kategooria materjali töötlevast ettevõttest otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse või tunnustatud ladustamisettevõttesse, kust see saadetakse otse lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse.

2. Muudelt loomadelt kui imetajatelt pärinev töödeldud loomne valk (v.a kalajahu) peab olema läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi.

3. Kalajahu peab olema läbinud:

a) mõne IV lisa III peatükis sätestatud töötlemismeetodi või

b) mõne muu meetodi, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

C.   Ladustamine

1. Töödeldud loomne valk tuleb pakendada ja ladustada uutes või steriliseeritud kottides või nõuetekohase ehitusega lahtise lasti konteinerites või hoidlates.

Tuleb võtta vajalikud meetmed, et konteinerite, konveierite või tõstukite sisse tekiks võimalikult vähe kondensaati.

2. Konveierites, tõstukites ja konteinerites peavad tooted olema kaitstud juhusliku saastumise eest.

3. Töödeldud loomse valgu käitlemise vahendid tuleb hoida puhtad ja kuivad ning samuti peavad olemas olema nõuetekohased kontrollipunktid, et vahendite puhtust oleks võimalik kontrollida.

Kõiki ladustamiskohti tuleb korrapäraselt tühjendada ja puhastada sellisel määral, et hoitaks ära saastumine.

4. Töödeldud loomne valk ei tohi märjaks saada.

Ladustamisalal tuleb vältida lekkeid ja kondenseerumist.

2.    jagu

Erinõuded veretoodete kohta

A.   Tooraine

Veretoodete tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud verd.

B.   Töötlemisstandardid

Veretooted peavad olema läbinud:

a) IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi või

b) mõne muu meetodi, mis tagab veretoote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

3.    jagu

Erinõuded sulatatud rasvade, kalaõli ja 3. kategooria materjali alla kuuluvate rasva derivaatide kohta

A.   Tooraine

▼M9

1.   Sulatatud rasvad

Sulatatud rasva tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud 3. kolmanda kategooria materjal.

▼M11

2.   Kalaõli

Kalaõli tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali, mida on nimetatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i, j ja l, ja veeloomadest saadud 3. kategooria materjali, mida on nimetatud sama määruse artikli 10 punktides e ja f.

▼B

B.   Töötlemisstandardid

Välja arvatud juhul, kui kalaõli või sulatatud rasv on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt VIII või XII jaoga, tuleb sulatatud rasva toota 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodil ning kalaõli võib toota

a) kasutades 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, nagu on sätestatud IV lisa III peatükis, või

b) kasutades muud meetodit, mis tagab toote vastavuse käesoleva lisa I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele.

Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.

3. kategooria materjalist pärit sulatatud rasvast või kalaõlist saadud rasva derivaate töödeldakse mõne IV lisa III peatükis osutatud töötlemismeetodi kohaselt.

C.   Hügieeninõuded

Sulatatud rasva või kalaõli pakendamisel tuleb kasutada kasutamata mahuteid või puhastatud ja vajaduse korral saastumise vältimiseks desinfitseeritud mahuteid ning tuleb võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et ära hoida materjali taassaastumine.

Kui selline toode on ette nähtud transportimiseks lahtise lastina, peavad torud, pumbad ja tsisternid ning muud lahtise lasti konteinerid või paakautod, mida kasutatakse toote transpordiks tootmisettevõttest laevale, sadamatsisternidesse või teistesse ettevõtetesse, olema enne kasutamist puhtad.

4.    jagu

Erinõuded piima, ternespiima ning teatavate piima- ja ternespiimasaaduste kohta

I    osa

Üldnõuded

A.   Tooraine

Piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud piima (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima.

Ternespiima võib kasutada ainult siis, kui see pärineb elusloomadelt, kellel ei avaldunud mingeid ternespiima kaudu inimestele või loomadele levivate haiguste tunnuseid.

B.   Töötlemisstandardid

1. Piim peab läbima ühe järgmistest töötlemisviisidest:

1.1. steriliseerimine F0 ( *1 ) väärtusel 3 või rohkem;

1.2. UHT ( *2 ) koos ühega järgmistest:

a) järgnev füüsikaline töötlemine:

i) kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt temperatuurini 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks; või

ii) pH väärtuse alandamine alla väärtuse 6,0 vähemalt üheks tunniks;

b) piim, piimapõhine toode või piimasaadus on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;

1.3. kahekordne HTST ( *3 );

1.4. HTST koos ühega järgmistest:

a) järgnev füüsikaline töötlemine:

i) kuivatusprotsess ja täiendav kuumutamine vähemalt temperatuurini 72 °C, kui piim on mõeldud söödaks; või

ii) pH väärtuse alandamine alla väärtuse 6,0 vähemalt üheks tunniks;

b) piim, piimapõhine toode või piimasaadus on valmistatud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

2. Piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad olema läbinud vähemalt ühe alapunktis 1 osutatud töötlemisviisidest või olema valmistatud piimast, mida on töödeldud kooskõlas alapunktiga 1.

3. Suu- ja sõrataudi suhtes vastuvõtlikele loomadele söödetav ja vastavalt alapunktile 1 töödeldud piimast toodetud vadak peab olema:

a) kogutud pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja selle pH väärtus peab enne loomakasvatusettevõtetesse viimist olema alla 6,0; või

b) toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

4. Lisaks alapunktides 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele peavad piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused vastama järgmistele nõuetele:

4.1. pärast töötlemise lõpetamist tuleb võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et hoida ära toodete saastumine;

4.2. lõpptoote märgistusel peab olema viide sellele, et see sisaldab 3. kategooria materjali ega ole ette nähtud inimtoiduks, ning see tuleb:

a) pakendada kasutamata mahutitesse või

b) transportida lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

5. Toorpiima tuleb toota tingimustes, mis pakuvad piisavaid loomatervishoiuga seotud tagatisi.

6. Ternespiim ja ternespiimatooted peavad:

6.1. olema pärit veistelt, keda on peetud põllumajandusettevõttes, milles kõik veisekarjad on tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks, ametlikult brutselloosivabaks ja ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktides d, f ja j esitatud määratlustele;

6.2. olema toodetud vähemalt 21 päeva enne lähetamist ning selle aja jooksul ei ole päritoluliikmesriigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit;

6.3. olema läbinud ühekordse HTST töötluse (*3) ;

6.4. vastama käesoleva osa punkti 4 nõuetele.

II    osa

Riiklike standardite kohaselt töödeldud piima turulelaskmist käsitlev erand

▼M4

1. Käesoleva osa punktides 2 ja 3 sätestatud nõudeid kohaldatakse selliste piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste töötlemise, kasutamise ja ladustamise suhtes, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis e osutatud 3. kategooria materjali alla (v.a tsentrifuugimis- või separeerimissete) ja selliste sama määruse artikli 10 punktides f ja h osutatud piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste suhtes, mida ei ole töödeldud käesoleva jao I osa kohaselt.

▼B

2. Pädev asutus lubab määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt tunnustatud või registreeritud piimatööstustel tarnida piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi käesoleva osa punktis 3 osutatud otstarbel, kui tagatakse toodete jälgitavus.

3. Piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi võib tarnida ja kasutada söödamaterjalina:

a) asjaomases liikmesriigis ja piiriülestel aladel, kui asjaomased liikmesriigid on selles kokku leppinud, kui tegu on piimasaadustega (sealhulgas piimaveega), mis on puutunud kokku toorpiima ja/või määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki punkti II alapunkti 1 alapunktis a või alapunktis b sätestatud kuumtöötlusnõuete kohaselt pastöriseeritud piimaga ja need piimasaadused on läbinud ühe järgmistest töötlustest:

i) kõrgkuumutamine (UHT);

ii) steriliseerimine, millega viiakse Fc väärtus vähemalt 3ni või mis toimub 15 minutit vähemalt temperatuuril 115 °C või samaväärsetes temperatuuri ja aja tingimustes;

iii) pastöriseerimine või steriliseerimine (v.a alapunktis ii nimetatu), millele järgneb:

 piimapulbri, piimapõhise kuivtoote või kuivatatud piimasaaduse puhul kuivatamine;

 hapustatud piimatoote puhul protsess, milles pH väärtus viiakse alla 6 ja hoitakse sellel tasemel vähemalt üks tund;

b) asjaomases liikmesriigis:

i) kui tegu on piimasaadustega (sh piimaveega), mis on puutunud kokku piimaga, mida on ainult pastöriseeritud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jao II peatüki punkti II.1 alapunktis a sätestatud kuumtöötlusnõuete kohaselt, ja kui tegu on kuumtöödeldud piimapõhistest toodetest valmistatud vadakuga, mis on kogutud pärast vähemalt 16 tunni möödumist piima kalgendumisest ja mille pH ei ületa enne söödaks tarnimist väärtust 6,0, kui need saadetakse vähestesse tunnustatud loomapidamisettevõtetesse, mis on määratud parima ja halvima riskistsenaariumi riskianalüüsi alusel asjaomase liikmesriigi poolt episootiliste haiguste (eelkõige suu- ja sõrataudi) situatsiooniplaanide koostamisel;

ii) kui tegu on töötlemata toodetega (sealhulgas piimaveega, mis on puutunud kokku toorpiima ja teiste saadustega, mille puhul alapunktis a ja alapunkti b alapunktis i osutatud töötlusviiside läbimine ei ole tagatud), kui need saadetakse vähestesse tunnustatud loomapidamisettevõtetesse, mis on määratud parima ja halvima riskistsenaariumi riskianalüüsi alusel asjaomase liikmesriigi poolt episootiliste haiguste (eelkõige suu- ja sõrataudi) situatsiooniplaanide koostamisel ning kui tunnustatud loomapidamisettevõttes olevaid loomi saab vedada ainult:

 otse tapamajja, mis asub samas liikmesriigis; või

 teise samas liikmesriigis asuvasse põllumajandusettevõttesse, kui pädev asutus tagab, et suu- ja sõrataudile vastuvõtlikke loomi saab põllumajandusettevõttest viia ainult kas otse samas liikmesriigis asuvasse tapamajja, või kui loomad on toodud põllumajandusettevõttesse, mis ei kasuta söödaks alapunktis ii osutatud tooteid, pärast 21päevalise ooteaja möödumist loomade sinna toomisest.

4. Pädev asutus võib lubada I osa punkti B alapunktis 6 osutatud tingimustele mittevastava ternespiima tarnimist söödaks samas liikmesriigis ühelt põllumajandustootjalt teisele tingimustel, mis hoiavad ära terviseriskide leviku.

III    osa

Erinõuded tsentrifuugimis- või separeerimissetete kohta

Tsentrifuugimis- või separeerimissettest koosnev 3. kategooria materjal peab olema enne põllumajandusloomadele söötmiseks turule laskmist kuumtöödeldud 60 minuti jooksul vähemalt temperatuuril 70 °C või 30 minuti jooksul vähemalt temperatuuril 80 °C.

▼M9

Erandina esimesest lõigust võib pädev asutus lubada tsentrifuugimis- või separeerimissetete kuumtöötlemiseks alternatiivseid parameetreid, mis on ette nähtud kasutamiseks liikmesriikides, kes on kõnealused alternatiivsed parameetrid heaks kiitnud, tingimusel, et ettevõtjad tõendavad, et nende alternatiivsete parameetritega kuumtöötlemine tagab riski vähendamise vähemalt samal määral kui saavutatakse esimeses lõigus kehtestatud parameetrite alusel töötlemisega.

▼B

5.    jagu

Erinõuded želatiini ja hüdrolüüsitud valgu kohta

A.   Tooraine

Želatiini ja hüdrolüüsitud valgu tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B.   Želatiini töötlemisstandardid

1. Želatiini tuleb toota nii, et 3. kategooria materjali töödeldakse happe või leelisega ja pärast loputatakse üks või mitu korda, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao kohaselt.

Seejärel tuleb korrigeerida pH-d. Želatiin tuleb ekstraheerida ühe või mitme järjestikuse kuumutamise teel, millele järgneb puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine.

2. Pärast alapunktis 1 osutatud töötlust võib želatiini kuivatada ning vajaduse korral jahvatada või õhukesteks lehtedeks valtsida.

3. Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale vääveldioksiidi ja vesinikperoksiidi.

C.   Muud nõuded želatiini kohta

Želatiini tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes.

Eelkõige:

a) peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b) peab pakendamine toimuma selleks ettenähtud ruumis või kohas.

D.   Hüdrolüüsitud valgu töötlemisstandardid

Hüdrolüüsitud valku tuleb toota nii, et saastumisoht viidaks sobivate meetmetega miinimumini. Mäletsejalistelt pärineva hüdrolüüsitud valgu molekulmass peab olema alla 10 000 aatommassiühiku.

Lisaks esimese lõigu nõuetele toodetakse täielikult või osaliselt mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valku töötlemisettevõttes, mis tegeleb ainult hüdrolüüsitud valgu tootmisega, mille käigus valmistatakse toores 3. kategooria materjal ette pikeldamise, lupjamise ja ohtra pesemisega, pärast mida hoitakse materjali pH:

a) üle kolme tunni väärtusel üle 11 temperatuuril üle 80 °C ning seejärel kuumtöödeldakse 30 minutit vähemalt temperatuuril 140 °C enam kui 3,6baarise rõhu all või

b) väärtusel 1–2, seejärel väärtusel üle 11 ning pärast kuumtöödeldakse 30 minutit temperatuuril 140 °C kolmebaarise rõhu all.

6.    jagu

Erinõuded kaltsiumdivesinikfosfaadi kohta

A.   Tooraine

Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B.   Töötlemisstandardid

1. Kaltsiumdivesinikfosfaadi tootmisel tuleb läbida järgmised kolm etappi:

a) esiteks tagatakse, et kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse, rasvatustatakse kuuma veega ja hoitakse vähemalt kaks päeva lahjendatud soolhappes, mille miinimumkontsentratsioon on 4 % ja pH väärtus alla 1,5;

b) teiseks, pärast alapunktis a kirjeldatut töödeldakse saadud fosforit sisaldavat vedelikku lubjaga, mille tulemusena tekib kaltsiumdivesinikfosfaadi sade pH väärtusega 4–7;

c) lõpuks kuivatatakse kaltsiumdivesinikfosfaadi sade õhu käes, mille temperatuur on alguses 65–325 °C ja lõpus 30–65 °C.

2. Kui kaltsiumdivesinikfosfaati saadakse rasvatustatud kontidest, peab tegu olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti a nõuetele vastavate kontidega.

7.    jagu

Erinõuded trikaltsiumfosfaadi kohta

A.   Tooraine

Trikaltsiumfosfaadi tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B.   Töötlemisstandardid

Trikaltsiumfosfaati tuleb toota nii, et:

a) kõik 3. kategooria materjali alla kuuluvad kondid peenestatakse ja rasvatustatakse vastuvoolu kuuma veega (kondikillud peavad olema väiksemad kui 14 mm);

b) küpsetatakse 30 minutit aurus temperatuuril 145 °C rõhul 4 baari;

c) valguleem eraldatakse hüdroksüapatiidist (trikaltsiumfosfaadist) tsentrifuugimise teel;

d) trikaltsiumfosfaat granuleeritakse pärast õhuga kuivatamist keevkihis temperatuuril 200 °C.

8.    jagu

Erinõuded kollageeni kohta

A.   Tooraine

Kollageeni tootmiseks võib kasutada ainult 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi või neist saadud tooteid, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides m, n, o ja p osutatud materjal.

B.   Töötlemisstandardid

1. Kollageeni tuleb toota nii, et töötlemata 3. kategooria materjal pestakse, selle pH-d korrigeeritakse happe või leelisega, loputatakse üks või mitu korda, filtreeritakse ja pressitakse välja, välja arvatud juhul, kui see on toodetud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XV jaos kollageeni kohta sätestatud nõuete kohaselt.

Pärast sellist töötlemist võib kollageeni kuivatada.

2. Keelatud on kasutada muid säilitusaineid peale nende, mis on liidu õigusaktidega lubatud.

C.   Muud nõuded

Kollageeni tuleb pakendada, ladustada ja transportida rahuldavates hügieenitingimustes. Eelkõige:

a) peab tagama ruumi või spetsiaalse koha pakkematerjali hoidmiseks;

b) peab pakendamine toimuma selleks ette nähtud ruumis või kohas.

9.    jagu

Erinõuded munatoodete kohta

A.   Tooraine

Munatoodete tootmiseks võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides e ja f ning punkti k alapunktis ii osutatud loomseid kõrvalsaadusi.

B.   Töötlemisstandardid

Munatooted peavad olema:

a) läbinud IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodi;

b) töödeldud muul viisil ja kasutades selliseid parameetreid, mis tagavad toote vastavuse I peatükis loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele; või

c) töödeldud kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao I, II ja III peatükis munade ja munatoodete kohta sätestatud nõuetega.

▼M4

10.    jagu

Muude põllumajandusloomade kui karusloomade söötmist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f nimetatud teatava 3. kategooria materjaliga käsitlevad erinõuded

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f nimetatud 3. kategooria materjali, mis koosneb liikmesriikidest pärinevatest loomseid saadusi sisaldavast toidust, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu ning mis ei ohusta inimeste ja loomade tervist, võib turule lasta muude põllumajandusloomade kui karusloomade söödana, kui see materjal:

i) on läbinud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punktis m või käesolevas määruses määratletud töötluse;

ii) koosneb ühest või mitmest järgmisest määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis f nimetatud 3. kategooria materjalist või sisaldab üht või mitut nendest materjalidest:

 piim;

 piimapõhised tooted;

 piimasaadused;

 munad;

 munatooted;

 mesi,

 sulatatud rasvad;

 kollageen;

 želatiin;

iii) ei ole kokku puutunud mitte ühegi teise 3. kategooria materjaliga ja

iv) rakendatud on kõiki ettevaatusabinõusid, et hoida ära materjali saastumine.

▼B

III   PEATÜKK

NÕUDED TEATAVA KALATOIDU JA KALAPÜÜGIL KASUTATAVA SÖÖDA KOHTA

1. Kalast või veeselgrootutest saadud loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid, mis on mõeldud kasvandusekalade või muude vesiviljelusloomade toiduks:

a) käideldakse ja töödeldakse eraldi materjalist, mida ei ole lubatud sel eesmärgil kasutada;

b) saadakse:

i) looduses kasvanud kalast või muudest veeloomadest (v.a mereimetajad), kes on püütud kaubanduslikul eesmärgil, või looduses kasvanud kalast pärit kõrvalsaadustest, mis pärinevad inimtoiduks mõeldud kalatooteid tootvast ettevõttest; või

ii) kasvandusekaladest, kui neid söödetakse teisest liigist kasvandusekaladele;

c) töödeldakse töötlemisettevõttes sellise meetodi kohaselt, mis tagab toote mikrobioloogilise ohutuse (k.a seoses kalade haigusetekitajatega).

2. Pädev asutus võib selleks, et vältida lubamatut inimestele või loomadele nakkavate haiguste levimise riski, sätestada tingimused veeloomade ning vee- ja maismaaselgrootute kasutamiseks:

a) kasvandusekalade või veeselgrootute toiduna, kui neid loomseid kõrvalsaadusi ei ole töödeldud punkti 1 alapunkti c kohaselt;

b) kalapüügil, kaasa arvatud veeselgrootute püügil kasutatava söödana.




XI LISA

ORGAANILISED VÄETISED JA MULLAPARANDUSAINED

I   PEATÜKK

NÕUDED TÖÖTLEMATA SÕNNIKU, TÖÖDELDUD SÕNNIKU JA TÖÖDELDUD SÕNNIKUST SAADUD TOODETE KOHTA

1.    jagu

Töötlemata sõnnik

1. Liikmesriikide vahel toimuva muudelt liikidelt kui kodulindudelt või hobuslastelt pärineva töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 sätestatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

a) muude liikide kui kodulindude või hobuslaste töötlemata sõnnikuga kauplemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui sõnnik on:

i) pärit piirkonnast, mille suhtes ei ole rakendatud rasketest nakkushaigustest tulenevaid piiranguid; ja

ii) ette nähtud pädevate asutuste järelevalve all kasutamiseks niisuguse põllumajandusettevõtte maa-alal, mis asub mõlemal pool kahe liikmesriigi vahelist piiri;

b) siiski võib sihtliikmesriigi pädev asutus sõnniku päritolu, sihtkohta ja tervisekaalutlusi arvestades anda eriloa sellise sõnniku oma territooriumile toomiseks, mis:

i) on mõeldud:

 töötlemiseks väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tootvas ettevõttes või

 biogaasiks muundamiseks või kompostimiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse V lisa kohaselt eesmärgiga toota käesoleva peatüki 2. jaos osutatud tooteid.

Sellistel juhtudel võtab pädev asutus sellistesse ettevõtetesse sõnniku toomise lubamisel arvesse sõnniku päritolu; või

ii) on mõeldud maapinnale laotamiseks põllumajandusettevõttes, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on selliseks kauplemiseks nõusoleku andnud;

c) alapunktis b osutatud juhtudel peab sõnnikusaadetise kaubadokumendiga kaasas olema punktis 3 esitatud näidise kohaselt koostatud terviseohutuse tõend.

2. Liikmesriikide vahel toimuva kodulindude töötlemata sõnnikuga kauplemise suhtes kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusolekule, mille peab andma sihtliikmesriik, järgmisi tingimusi:

a) sõnnik peab olema pärit piirkonnast, kus ei ole rakendatud Newcastle’i haigusest või linnugripist tulenevaid piiranguid;

b) lisaks sellele ei või Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud linnukarjade töötlemata sõnnikut lähetada piirkonda, millel on vastavalt direktiivi 2009/158/EÜ artikli 15 lõikele 2 sellise piirkonna staatus, kus Newcastle’i haiguse vastu ei vaktsineerita; ning

c) sõnnikusaadetise kaubadokumendiga peab kaasas olema punktis 3 esitatud näidise kohaselt koostatud terviseohutuse tõend.

3. Kaubadokumendi juurde kuuluva terviseohutuse tõendi näidis:

image

image

4. Hobuslaste töötlemata sõnnikuga võib liikmesriikide vahel kaubelda siis, kui sihtliikmesriik on andnud kauplemiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1 osutatud nõusoleku ja sõnnik ei ole pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud veterinaarpiiranguid seoses malleuse, vesikulaarse stomatiidi, Siberi katku või marutaudiga.

5. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõike 1 punkti c alapunktiga ii võib sihtliikmesriigi pädev asutus nõuda, et teisest liikmesriigist töötlemata sõnnikut lähetavad ettevõtjad:

a) edastaksid lisateavet kavandatava lähetamise kohta, näiteks sõnniku mahalaadimise täpne geograafiline koht; ja

b) ladustaksid sõnnikut, enne kui see maale laotatakse.

6. Pädev asutus võib lubada sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires, kui on täidetud võimalike terviseohtude ohjamise tingimused, näiteks ettevõtja kohustus asjaomased andmed registreerida.

2.    jagu

Nahkhiireguaano, töödeldud sõnnik ja töödeldud sõnnikust saadud tooted

▼M1

Töödeldud sõnniku ning töödeldud sõnnikust ja nahkhiireguaanost saadud toodete turule laskmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi. Lisaks tuleb nahkhiireguaano puhul taotleda sihtliikmesriigi nõusolekut, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõikes 1.

▼B

a) need peavad pärinema väljaspool toiduahelat kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi käitlevast ettevõttest, biogaasi- või kompostimisjaamast või orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvast ettevõttest;

b) need on läbinud kuumtöötluse vähemalt temperatuuril 70 °C vähemalt 60 minuti jooksul ning neid on töödeldud spoore moodustavate bakterite ja toksiliste ühendite vähendamiseks, kui neid loetakse asjaomaseks ohuks;

c) pädev asutus võib siiski lubada kasutada ka muid kui punktis b osutatud tavapäraseid töötlusparameetreid, kui taotleja tõendab, et selliste parameetrite kasutamine viib võimalikud bioloogilised ohud miinimumini.

Kõnealune tõendamine hõlmab valideerimist, mida teostatakse järgmisel viisil:

i) määratletakse ja analüüsitakse võimalike ohtude, sealhulgas sisendmaterjali mõju, võttes aluseks töötlemistingimuste tervikliku määratlemise, ning tehakse riskianalüüs, hinnates konkreetsete töötlemistingimuste saavutamist nii tavalises kui ka ebatüüpilises olukorras;

ii) kavandatud protsessi valideerimine:

ii-1) mõõdetakse sisetekkeliste indikaatororganismide elujõulisuse/nakkavuse vähenemist protsessi kestel, kui:

 indikaatorit esineb kogu tooraines suurtes kogustes;

 indikaator ei ole töötlemisprotsessi surmavate aspektide suhtes vähem kuumakindel, aga ka mitte märkimisväärselt kuumakindlam kui haigusetekitajad, mille uurimiseks seda kasutatakse;

 indikaatorit on lihtne kvantifitseerida ning suhteliselt lihtne identifitseerida ja kinnitada; või

ii-2) mõõdetakse lähteainesse sobivas katsekehas viidud põhjalikult kirjeldatud katseorganismi või viiruse elujõulisuse/nakkavuse vähenemist kokkupuuteajal;

iii) alapunktis ii osutatud valideerimine peab näitama, et protsessiga saavutatav üldise riski vähenemine on järgmine:

 termiliste ja keemiliste protsesside puhul väheneb bakteri Enterococcus faecalis määr 5 log10 võrra ning kuumakindlate viiruste puhul (näiteks parvoviirus) väheneb nakkavustiiter vähemalt 3 log10 võrra, kui neid peetakse märkimisväärseks ohuks;

 keemiliste protsesside puhul väheneb ka elujõulistes arenguetappides olevate vastupanuvõimeliste parasiitide, näiteks ascaris sp. munade arv vähemalt 99,9 % (3 log10) võrra;

iv) protsessi järelevalvekorda hõlmava tervikliku kontrolliprogrammi väljatöötamine;

v) meetmed, mille abil ettevõtte töös tagatakse kontrolliprogrammis kinnitatud asjakohaste protsessiparameetrite pidev jälgimine ja järelevalve.

Andmed ettevõttes kasutatavate asjakohaste protsessiparameetrite ja muude kriitiliste kontrollpunktide kohta tuleb registreerida ja säilitada, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet. Käesoleva punkti alusel tunnustatud protsessiga seotud teave tuleb komisjonile vastava nõudmise korral kättesaadavaks teha;

d) ettevõttes töötlemise ajal või kohe pärast seda protsessi jälgimise eesmärgil sõnnikust võetud representatiivseid proovid peavad vastama järgmistele normidele:

kolibakterid: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis

või

enterokokid: n = 5, c = 5, m = 0, M = 1 000 1 grammis

ning

tootmisettevõttes, biogaasi- või kompostimisjaamas ladustamise või sealt väljaviimisel ajal sõnnikust võetud representatiivsed proovid peavad vastama järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis; n = 5, c = 0, m = 0, M = 0

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

m

=

bakterite arvu väärtuslävi; tulemus on rahuldav, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M

=

bakterite arvu maksimumväärtus; tulemus on ebarahuldav, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c

=

nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid on siiski rahuldavad, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

Töödeldud sõnnikut või töödeldud sõnnikutooteid, mis ei vasta käesolevas punktis nimetatud normidele, loetakse töötlemata sõnnikuks või sõnnikutoodeteks;

e) neid tuleb hoida nii, et pärast töötlemist oleks saastumine või teisene nakkus ja niiskumine minimaalne. Seetõttu tuleb neid hoida:

i) korralikult suletud ja isoleeritud hoidlates või korralikult ehitatud varjualustes või

ii) korralikult suletud pakendites, näiteks kilekottides või suurtes big-bag tüüpi kottides.

II   PEATÜKK

NÕUDED TEATAVATE ORGAANILISTE VÄETISTE JA MULLAPARANDUSAINETE KOHTA

1.    jagu

Tootmistingimused

1. Orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid (v.a sõnnik, seedetrakti sisu, kompost, piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim, ternespiimatooted ja loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid) toodetakse:

a) kasutades 1. töötlemismeetodit (rõhu all steriliseerimine), kui algmaterjal on 2. kategooria materjal;

▼M4

b) kasutades töödeldud loomset valku, sealhulgas X lisa II peatüki 1. jao punkti B alapunkti 1 alapunkti b alapunkti ii kohaselt toodetud töödeldud loomset valku, mis on toodetud 3. kategooria materjalist X lisa II peatüki 1. jao kohaselt, või materjalist, mida on töödeldud muul viisil, kui sellist materjali võib käesoleva määruse kohaselt kasutada orgaanilise väetise või mullaparandusainena; või

▼B

c) kasutades IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4., 5., 6. või 7. töötlemismeetodit, kui algmaterjal on 3. kategooria materjal, mida ei kasutata töödeldud loomse valgu tootmiseks.

2. 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust koosnev või toodetud orgaaniline väetis või mullaparandusaine segatakse registreeritud ettevõttes piisava koguse ainega, mis muudab segu söödaks sobimatuks ja mida on lubanud kasutada selle liikmesriigi pädev asutus, kus toodet kasutatakse maapinnale laotamiseks.

3. Pädev asutus lubab punktis 2 osutatud koostisaine kasutamist järgmistel tingimustel:

a) koostisaine koosneb lubjast, sõnnikust, uriinist, kompostist, loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjääkidest või muudest ainetest (nt mineraalväetisest), mida ei kasutata loomasöödaks ja mis põllumajanduse hea tava kohaselt ei võimalda saadud segu kasutamist loomasöödaks;

b) koostisaine määratakse kindlaks konkreetse kasutuskoha ilmastiku- ja pinnase- tingimuste hindamise alusel, pidades silmas seda, et koostisaine peab segu loomadele vastuvõetamatuks muutma või takistama muul moel segu kasutamist söödaks, ning võttes arvesse liidu või asjakohasel juhul riiklikes keskkonnakaitse õigusaktides pinnase ja põhjavee kaitsmise kohta sätestatut.

Pädev asutus avaldab lubatud koostisainete loetelu komisjonile ja teistele liikmesriikidele, kui need seda taotlevad.

4. Punktis 2 osutatud nõudeid ei kohaldata siiski:

a) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on kuni 50 kg suurustes lõpptarbijale mõeldud kasutusvalmis müügipakendites; või

b) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, mis on kuni 1 000 kg kaaluvates suurtes big-bag tüüpi kottides, millel on kirjas, et see orgaaniline väetis ei ole mõeldud laotamiseks maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad, tingimusel et selle liikmesriigi pädev asutus, kus seda orgaanilist väetist või mullaparandusainet kasutatakse maapinnale laotamiseks, on lubanud selliste suurte big-bag tüüpi kottide kasutamist pärast seda, kui on hinnanud tõenäosust, et see materjal võib sattuda põllumajandusloomi pidavatesse ettevõtetesse või maale, kuhu pääsevad põllumajandusloomad.

5. Orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootjad peavad tagama haigusetekitajatest puhastamise enne turulelaskmist, vastavalt:

 X lisa I peatükile, kui tegu on 2. või 3. kategooria materjalist saadud töödeldud loomse valgu või sellest saadud toodetega;

 V lisa III peatüki 3. jaole, kui tegu on kompostiga või loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjääkidega.

2.    jagu

Ladustamine ja transport

Pärast töötlemist või muundamist tuleb orgaanilisi väetisi ja mullaparandusaineid nõuetekohaselt ladustada ja transportida:

a) pakendamata puistematerjalina, saastumist vältivates tingimustes;

b) pakendites või suurtes big-bag tüüpi kottides, kui tegu on lõpptarbijale müümiseks mõeldud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega; või

c) sobivas hoiukohas, kuhu ei pääse põllumajandusloomad, kui tegu on põllumajandusettevõttes ladustamisega.

▼M9

3.    jagu

Ettevõtetele tunnustamisel esitatavad nõuded

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti f kohaseks tunnustamiseks peavad ettevõtjad tagama, et 1. jao punktis 1 osutatud tegevusi teostavad ettevõtted vastavad käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud nõuetele ning:

a) neil on toodavate koostisosade ladustamiseks piisavad vahendid, et vältida ristsaastumist ja saastumist ladustamise ajal;

b) kõrvaldavad kasutamata loomsed kõrvalsaadused või neist saadud tooted vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 13 ja 14.

▼B




XII LISA

VAHESAADUSED

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 34 lõikele 2 kohaldatakse vahesaaduste impordile ja liitu läbivale transiidile järgmisi tingimusi.

1. Vahesaaduste importi ja transiiti lubatakse, kui:

a) need on saadud:

i) 3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides c, n, o ja p osutatud materjal;

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides i, l ja m osutatud loomadelt saadud toodetest või

iii) alapunktides i ja ii osutatud materjalide segust;

b) need on vahesaadused, mis on ette nähtud meditsiiniseadmete, in vitro diagnostikaseadmete ja laborireaktiivide tootmiseks, ning need on saadud:

i) materjalist, mis vastavad alapunktis a osutatud kriteeriumidele, kuid nad võivad pärineda loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõikes 2 või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides f ja h osutatud 2. kategooria materjalist või

iii) alapunktides i ja ii osutatud materjalide segust;

c) need on vahesaadused, mis on mõeldud aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete, ravimite ja veterinaarravimite tootmiseks ja saadud alapunktis b osutatud materjalidest, kui pädev asutus arvab, et selliste materjalide kasutamine on inimeste ja loomade tervise kaitsmise seisukohalt õigustatud;

d) need on pärit kolmandatest riikidest, mis kuuluvad Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni bülletäänis esitatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni liikmete nimekirja;

e) need pärinevad ettevõttest, mis on registreeritud või tunnustatud alapunktis d osutatud kolmanda riigi pädeva asutuse poolt punktis 2 sätestatud tingimustel;

f) iga saadetisega on kaasas XV lisa 20. peatükis esitatud näidise kohaselt koostatud importija deklaratsioon, mis peab olema vähemalt ühes piirikontrolli teostava liikmesriigi riigikeeles ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi riigikeeles; kõnealused liikmesriigid võivad vajaduse korral lubada kasutada ka muid keeli, kui dokumendiga on kaasas ametlik tõlge;

g) importija tõendab alapunktis b osutatud materjalide puhul pädevale asutusele, et materjalid:

i) ei kätke inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku ohtu või

ii) transporditakse tingimustes, mis hoiavad ära kõikide inimestele või loomadele nakkavate haiguste leviku.

2. Kolmanda riigi pädev asutus võib punkti 1 alapunktis e osutatu kohaselt ettevõtte registreerida või seda tunnustada, kui:

a) käitaja, ettevõtte omanik või tema esindaja:

i) tõendab, et ettevõttel on piisavad rajatised punkti 1 alapunktides a, b või c osutatud materjalide töötlemiseks nii, et viia lõpule vajalikud kavandamis-, töötlemis- ja valmistamisetapid;

ii) töötab kasutatavate protsesside alusel välja kriitiliste kontrollpunktide järelevalve ja kontrolli meetodid ning rakendab neid;

iii) registreerib alapunkti ii kohaselt saadud andmed ja hoiab neid pädevale asutusele esitamiseks alles vähemalt kaks aastat;

iv) teavitab pädevat asutust, kui olemasolevatest andmetest ilmneb suur oht loomade või inimeste tervisele;

b) kolmanda riigi pädev asutus kontrollib ettevõtet korrapäraselt ja teostab järgmistele tingimustele vastavat järelevalvet:

i) kontrollkäikude ja järelevalve sagedus sõltub ettevõtte suurusest, toodangu liigist, riskianalüüsist ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtete kohaselt rakendatud tagatistest;

ii) kui pädeva asutuse tehtud kontrollkäigul ilmneb, et käesoleva määruse sätteid ei ole järgitud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed;

iii) pädev asutus koostab käesoleva lisa kohaselt tunnustatud või registreeritud ettevõtete nimekirja ja annab igale ettevõttele ametliku tunnusnumbri, mis näitab selle tegevusala; nimekiri ja selle hilisemad muudatused esitatakse piirikontrolli teostavale liikmesriigile ja sihtliikmesriigile.

3. Liitu imporditavaid vahesaadusi kontrollitakse piiripunktis kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 4 ja need transporditakse piiripunktist otse:

▼M9

a) kas registreeritud ettevõttesse, kus toodetakse veterinaarias kasutatavaid laborireaktiive, meditsiiniseadmeid ja veterinaarias kasutatavaid in vitro diagnostikavahendeid või määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 33 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid ning kus vahesaadusi segatakse, kasutatakse pealistamiseks või need monteeritakse või pakendatakse enne nende turuleviimist või kasutuselevõttu vastavalt loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatavatele liidu õigusaktidele;

▼B

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti i kohaselt loomsete kõrvalsaaduste ladustamiseks tunnustatud ettevõttesse, kust need tuleb saata ainult käesoleva punkti alapunktis a osutatud ettevõttesse alapunktis a osutatud otstarbel.

4. Liidu kaudu transiitveosena viidavaid vahesaadusi transporditakse kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikliga 11.

5. Asjaomase piiripunkti ametlik veterinaararst teatab saadetisest sihtettevõtte eest vastutavale asutusele süsteemi TRACES kaudu.

6. Sihtettevõte, selle omanik või tema esindaja registreerib andmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 22 ja esitab pädeva asutuse taotlusel vajaliku teabe vahesaaduste ostmise, müümise, kasutamise ja varude ning nende ülejäägi kõrvaldamise kohta, et oleks võimalik kontrollida käesoleva määruse nõuete täitmist.

7. Pädev asutus tagab kooskõlas direktiiviga 97/78/EÜ, et vahesaaduste saadetised saadetakse sellest liikmesriigist, kus peab toimuma piirikontroll, punktile 3 vastavasse sihtettevõttesse või transiidi korral väljumise piiripunkti.

8. Pädev asutus kontrollib käesoleva määruse nõuete täitmise kindlakstegemiseks korrapäraselt dokumente, et veenduda, kas imporditud vahesaaduste kogused ning ladustatud, kasutatud, lähetatud või kõrvaldatud vahesaaduste kogused kattuvad.

9. Transiitveosena viidavate vahesaaduste saadetiste puhul teevad sisenemise ja väljumise piiripunktide eest vastutavad pädevad asutused vajaduse korral koostööd, et tagada saadetiste tõhus kontrollimine ja jälgitavus.




XIII LISA

LEMMIKLOOMATOIT JA TEATAVAD MUUD LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOOTED

I   PEATÜKK

Üldnõuded

Lemmikloomatoitu tootvatel ettevõtetel ja ettevõtetel, mis toodavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida on nimetatud käesolevas lisas, peavad olema sobivad rajatised:

a) sissetuleva materjali ladustamiseks ja töötlemiseks tingimustel, mis hoiavad ära inimeste või loomade tervise ohtuseadmise;

b) tootmises kasutamata jäänud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamiseks, välja arvatud juhul, kui kasutamata materjal saadetakse töötlemiseks või kõrvaldamiseks teise ettevõttesse kooskõlas käesoleva määrusega.

II   PEATÜKK

Erinõuded lemmikloomatoidu (sh koerte närimiskontide) kohta

1.   Töötlemata lemmikloomatoit

Töötlemata lemmikloomatoitu võib toota ainult määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktides i ja ii osutatud 3. kategooria materjalist.

Töötlemata lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata lekkekindlasse pakendisse.

Tuleb võtta tõhusaid meetmeid, tagamaks, et toode ei puutuks kogu tootmisahela jooksul ja kuni müügikohani kokku saasteainetega.

2.   Töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tooraine

Töödeldud lemmikloomatoitu ja koerte närimiskonte võib toota ainult:

a) 3. kategooria materjalist, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjal; ning

b) 1. kategooria materjalist, mis koosneb loomsetest kõrvalsaadustest, mis on saadud loomadest, kelle puhul on aineid kasutatud ebaseaduslikult vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele, kui tegu on imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalist toodetud lemmikloomatoiduga.

3.   Töödeldud lemmikloomatoit

a) Lemmikloomatoidu konserve tuleb kuumtöödelda, et Fc väärtus oleks vähemalt 3.

b) Töödeldud lemmikloomatoitu (v.a konservid) tuleb:

i) kuumtöödelda kogu lõpptoote ulatuses vähemalt temperatuuril 90 °C;

ii) kuumtöödelda loomsete koostisosade ulatuses vähemalt temperatuuril 90 °C või

iii) toota ainult alljärgnevast, kui tegu on loomset päritolu söödamaterjaliga:

 lihast või lihatoodetest koosnevad loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on läbi kuumutatud temperatuuril vähemalt 90 °C;

 järgmised loomsetest kõrvalsaadustest käesoleva määruse nõuete kohaselt saadud tooted: piim ja piimapõhised tooted, želatiin, hüdrolüüsitud valk, munatooted, kollageen, X lisa II peatüki 2. jaos osutatud veretooted, töödeldud loomne valk (k.a kalajahu), sulatatud rasv, kalaõli, kaltsiumdivesinikfosfaat, trikaltsiumfosfaat või lõhna- ja maitsetugevdajad;

iv) töödelda nii, näiteks kuivatada või kääritada, kui pädev asutus sellist töötlust lubab, et lemmikloomatoiduga ei seonduks lubamatu inimeste ja loomade terviserisk;

v) kui tegu on määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides l ja m osutatud loomsete kõrvalsaadustega või veeloomadest ning vee- ja maismaaselgrootutest pärinevate loomsete kõrvalsaadustega ning kui on olemas pädeva asutuse luba, tuleb töödelda nii, et lemmikloomatoiduga ei kaasneks lubamatu inimeste ja loomade terviserisk.

Pärast tootmist tuleb võtta kõik meetmed sellise töödeldud lemmikloomatoidu saastumise vältimiseks.

Töödeldud lemmikloomatoit tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

4.

Koerte närimiskonte tuleb valmistamise ajal piisavalt töödelda, et hävitada haigusetekitajad (sh salmonella).

Pärast kõnealust töötlemist tuleb võtta kõik meetmed koerte närimiskontide saastumise vältimiseks.

Koerte närimiskondid tuleb pakendada kasutamata pakendisse.

5.

Koerte närimiskontidest ja töödeldud lemmikloomatoidust (v.a lemmikloomatoidu konservid ja selline töödeldud lemmikloomatoit, mida on töödeldud punkti 3 alapunkti b alapunkti v kohaselt) tuleb tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) võtta pistelisi proove, et kontrollida nende vastavust järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0;

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 300 1 grammis,

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

m

=

bakterite arvu väärtuslävi; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M

=

bakterite arvu maksimumväärtus; tulemust ei loeta rahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c

=

nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

6.

Töötlemata lemmikloomatoidust tuleb tootmise ja/või ladustamise ajal (enne lähetamist) võtta pistelisi proove, et kontrollida vastavust järgmistele normidele:

salmonella: puudub 25 grammis, n = 5, c = 0, m = 0, M = 0;

enterobakterid: n = 5, c = 2, m = 10, M = 5 000 1 grammis,

kus:

n

=

analüüsitavate proovide arv;

m

=

bakterite arvu väärtuslävi; tulemus loetakse rahuldavaks, kui bakterite arv kogu valimis ei ületa näitajat m;

M

=

bakterite arvu maksimumväärtus; tulemust ei loeta rahuldavaks, kui bakterite arv ühes või mitmes proovis on võrdne näitajaga M või sellest suurem; ning

c

=

nende proovide arv, milles bakterite arv võib jääda näitajate m ja M vahele; proovid loetakse siiski rahuldavaks, kui teiste proovide bakterite arv on võrdne näitajaga m või sellest väiksem.

7.

Töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide tootmisahela lõpp-punkt

Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta:

a) töödeldud lemmikloomatoitu, mis:

i) on toodetud ja pakendatud liidus kooskõlas punktiga 3 ja kontrollitud kooskõlas punktiga 5 või

ii) on piiripunktis läbinud direktiivis 97/78/EÜ sätestatud veterinaarkontrolli;

b) koerte närimiskonte, mis:

i) on toodetud ja pakendatud liidus kooskõlas punktiga 4 ja kontrollitud kooskõlas punktiga 5 või

ii) on piiripunktis läbinud direktiivis 97/78/EÜ sätestatud veterinaarkontrolli.

III   PEATÜKK

Erinõuded lemmikloomatoidu valmistamiseks mõeldud lõhna- ja maitsetugevdajate kohta

1. Ettevõtjad võivad lemmikloomatoidu maitse parandamiseks kasutatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud vedelate või kuivatatud toodete valmistamiseks kasutada ainult neid loomseid kõrvalsaadusi, mida võib II peatüki punkti 2 kohaselt kasutada töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide toorainena.

2. Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema läbinud selliste parameetritega töötlemismeetodid, mis tagavad toote vastavuse käesoleva lisa II peatüki punktis 5 sätestatud mikrobioloogilistele normidele. Pärast töötlemist tuleb võtta kõik meetmed toote saastumise vältimiseks.

3. Lõpptoode tuleb:

a) pakendada kasutamata või steriliseeritud pakendisse või

b) transportida lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

IV   PEATÜKK

Erinõuded hobuslaste vere ja veretoodete kohta

Hobuslastelt pärineva muuks otstarbeks kui söödaks ettenähtud vere ja veretoodete turulelaskmise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi.

1. Verd võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui see on kogutud:

a) hobuslastelt:

i) kellel vere kogumise päeval toimunud kontrollimisel ei avaldunud ühegi direktiivi 2009/156/EÜ I lisas loetletud teatamiskohustusliku loomataudi tunnuseid ega Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaande artikli 1.2.3 punktis 4 loetletud hobuste gripi, hobuste piroplasmoosi, hobuste herpesviiruse ning hobuste viirusarteriidi tunnuseid;

ii) keda hoiti vähemalt 30 päeva jooksul enne vere kogumist ja vere kogumise päeval veterinaarjärelevalve all põllumajandusettevõttes, mille suhtes ei ole kohaldatud direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 osutatud keeldu või nimetatud direktiivi artiklis 5 osutatud piiranguid;

iii) kes direktiivi 2009/156/EÜ artikli 4 lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei ole kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit põllumajandusettevõttest, mille suhtes rakendati vastavalt kõnealusele artiklile loomatervishoiuga seotud põhjustel keeldu, ning ei ole vähemalt 40 päeva jooksul enne vere kogumise päeva ja sel päeval kokku puutunud hobuslastega, kes on pärit sellisest liikmesriigist või kolmandast riigist, mida ei loeta hobuste Aafrika katkust vabaks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidele a ja b;

b) veterinaarjärelevalve all kas:

i) tapamajas, mis on määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt registreeritud või tunnustatud; või

ii) tunnustatud rajatistes, millel on veterinaarloa number muuks kui söödaks mõeldud veretoodete tootmiseks ettenähtud vere kogumiseks hobuslastelt ja mida kontrollib pädev asutus.

2. Veretooteid võib selliseks otstarbeks turule lasta, kui:

a) on tarvitusele võetud kõik ettevaatusabinõud, et vältida veretoodete haigusetekitajatega saastumist tootmise, käitlemise ja pakendamise käigus;

b) veretooted on valmistatud verest, mis:

i) vastab punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele või

ii) on hobuste Aafrika katku, hobuste entsefalomüeliidi kõiki vorme (sh hobuste Venezuela entsefalomüeliiti), hobuste nakkavat kehvveresust, vesikulaarset stomatiiti ja malleust (Burkholderia mallei) põhjustavate võimalike haigusetekitajate kahjutukstegemiseks töödeldud vähemalt ühel järgmisel meetodil, millele järgnes tõhususe kontroll:

 kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolm tundi;

 kiiritamine 25 kGy gammakiirtega;

 pH muutmine väärtuseni 5 kaheks tunniks;

 läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 80 °C.

3. Hobuslaste veri ja veretooted tuleb pakendada mitteläbilaskvatesse plommitud mahutitesse, mis kannavad punkti 1 alapunktis b osutatud tapamaja või kogumisettevõtte loa numbrit.

V   PEATÜKK

Erinõuded kabiloomade toornahkade ja nendest saadud toodete kohta

A.   Ettevõtted

Pädev asutus võib lubada toornahku (sh lubjatud toornahku) käitlevatel ettevõtetel tarnida toornahkade lõikamisjääke loomatoiduks mõeldud želatiini, orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks, kui:

a) ettevõttel on hõlpsasti puhastatavate ja desinfitseeritavate kõvade põrandate ja siledate seintega laoruumid ning vajaduse korral külmutusseadmed;

b) laoruume hoitakse rahuldavas tehnilises ja sanitaarkorras, et need ei kujutaks endast tooraine jaoks saasteallikat;

c) toorainet, mida neis ruumides hoitakse ja/või töödeldakse, aga mis ei vasta käesolevas peatükis sätestatud nõuetele, hoitakse kogu vastuvõtu-, ladustamis-, töötlemis- ja lähetusaja eraldi toorainest, mis vastab käesoleva peatüki nõuetele;

d) lõikamisjäägid, mis on saadud lubjatud toornahast, töödeldakse nii, et need enne, kui neid kasutatakse alljärgneva tootmiseks, ei ohustaks inimeste ega loomade tervist:

i) loomasöödaks mõeldud želatiin või

ii) orgaanilised väetised või mullaparandusained.

B.   Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete turulelaskmine

1. Töötlemata toornahku võib turule lasta, kui on täidetud direktiiviga 2002/99/EÜ värske liha suhtes kehtestatud tervise-eeskirjad.

2. Töödeldud toornahku võib turule lasta, kui:

a) need ei ole kokku puutunud muude loomsete saadustega või elusloomadega, mis/kes võivad levitada raskeid nakkushaigusi;

b) VIII lisa III peatükis sätestatud kaubadokumendis on kirjas, et on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida haigusetekitajatega saastumist.

C.   Toornahkade tootmisahela lõpp-punkt

1. Kabiloomade toornahku, mille käitleja on määranud muuks otstarbeks kui inimtoit ja mis vastavad määruses (EÜ) nr 853/2004 toidus kasutamiseks mõeldud želatiini või kollageeni tooraine kohta sätestatud nõuetele, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule ilma piiranguid kohaldamata.

2. Piiranguid kohaldamata võib kooskõlas käesoleva määrusega turule lasta alljärgnevaid toornahku:

a) täielikult pargitud toornahad;

b) kroompargitud (wet blue) toornahad;

c) pikeldatud toornahad;

d) lubjatud toornahad (töödeldud lupja, soola ja sulfiidi sisaldavas vees, mille pH on 12–13, vähemalt kaheksa tundi).

3. Erandina punktist C.2 võib pädev asutus nõuda, et punkti 2 alapunktides c ja d osutatud töödeldud toornahkade saadetistel, mis lähevad lemmikloomatoitu, orgaanilisi väetisi või mullaparandusaineid tootvasse ettevõttesse või biogaasiks muundamise jaama, oleks kaasas kaubadokument, mis on koostatud kooskõlas VIII lisa III peatüki punktis 6 esitatud näidisega.

VI   PEATÜKK

Erinõuded jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete kohta

A.

Käesoleva peatüki sätete kohaldamine ei piira vastavalt määrusele (EÜ) nr 338/97 vastu võetud metsloomade kaitse meetmete kohaldamist.

B.

Turvalised hanked

Jahitrofeesid ja muid loomse päritoluga esemeid võib turule lasta, kui neid on säilitamiseks töödeldud või neid esitletakse nii, et need ei kujuta endast ohtu tervisele, ja kui need on tehtud:

a) liigist, kes ei ole kabiloom, lind, putukas ega ämblikulaadne; ning

b) loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise raske nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomaste liikide loomad on vastuvõtlikud.

C.

Ohutu töötlemine

1. Jahitrofeesid või muid loomse päritoluga esemeid võib turule lasta, kui neid on säilitamiseks töödeldud või neid esitletakse nii, et need ei kujuta endast ohtu tervisele, ja kui need on:

a) tehtud kabiloomadest või lindudest, mis on läbinud täieliku taksidermilise töötluse, mis tagab nende säilivuse keskkonna temperatuuril;

b) teatavale alusele seatud s terved kabiloomad või linnud või nende kehaosad;

▼M4

c) anatoomiliselt töödeldud (näiteks plastineeritud);

d) putukad või ämblikulaadsed, mida on töödeldud nii (nt kuivatatud), et need ei levita inimestele ega loomadele nakkavaid haigusi; või

e) loodusloo kogudesse kuuluvad või teaduse edendamisega seotud objektid ja neid:

i) säilitatakse keskkonnas, näiteks alkoholis või formaldehüüdis, mis võimaldab neid vaatamiseks välja panna, või

ii) paiknevad täielikult objektiklaasile kantud kihis;

f) on töödeldud DNA proovid hoidlatele bioloogilise mitmekesisuse uuringute, ökoloogia, meditsiini ja veterinaaria või bioloogia edendamiseks.

▼B

2. Jahitrofeesid või muid esemeid (v.a punktis B ja punkti C alapunktis 1 osutatud), mis on tehtud loomadest, kes pärinevad piirkonnast, mille suhtes kehtivad selliste raskete nakkushaiguste esinemise tulemusel kehtestatud piirangud, millele asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud, võib turule lasta, kui:

a) tegu on üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, küünistest või hammastest koosnevate jahitrofeedega, kusjuures:

i) need on kastetud piisavalt pikaks ajaks keevasse vette, et eemaldada kogu muu aines peale kontide, sarvede, kapjade, sõrgade, küüniste või hammaste;

ii) need on desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heakskiidetud tootega, eelkõige vesinikperoksiidiga, kui tegemist on kontidest koosnevate osadega;

iii) need on võimaliku hilisema saastumise vältimiseks kohe pärast töötlemist pakendatud suletud läbipaistvatesse üksikpakenditesse, ilma et need oleksid kokku puutunud muude selliste loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

iv) nendega on kaasas alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimuste täitmist tõendav terviseohutuse tõend;

b) tegu on üksnes nahkadest koosnevate jahitrofeede või muude esemetega, kusjuures:

i) neid on:

 kuivatatud;

 kuiv- või märgsoolatud vähemalt 14 päeva jooksul enne lähetamiskuupäeva või

 töödeldud säilitamise eesmärgil mul viisil kui parkimise teel;

ii) need on võimaliku hilisema saastumise vältimiseks kohe pärast töötlemist pakendatud suletud läbipaistvatesse üksikpakenditesse, ilma et need oleksid puutunud kokku muude selliste loomset päritolu toodetega, mis võiksid neid saastata; ning

iii) nendega on kaasas alapunktides i, ii ja iii sätestatud tingimuste täitmist tõendav kaubadokument või terviseohutuse tõend.

VII   PEATÜKK

Erinõuded villa, karvade, seaharjaste, sulgede, suleosade ja udusulgede kohta

A.   Tooraine

1. Vill, karvad, seaharjased, suled, suleosad ja udusuled, mis on kõik töötlemata, peavad olema määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti b alapunktides iii, iv ja v ning punktides h ja n osutatud 3. kategooria materjal.

Need peavad olema kindlalt pakendatud ja kuivad.

Töötlemata sulgede, suleosade ja udusulgede puhul, mis saadetakse otse tapamajast töötlemisettevõttesse, võib pädev asutus teha erandi kuiva materjali transportimise nõudest, kui:

a) haiguse võimaliku leviku vältimiseks on võetud kõik vajalikud meetmed;

b) neid transporditakse niiskuskindlates mahutites ja/või veokites, mida tuleb iga kord kohe pärast kasutamist puhastada ja desinfitseerida.

2. Seaharjaste ning sigadelt saadud villa ja karva väljaviimine piirkondadest, kus sigade Aafrika katk on endeemiline, on keelatud, välja arvatud juhul, kui seaharjased ning sigadelt saadud vill ja karv on:

▼M2

a) läbi keedetud, värvitud või pleegitatud või

b) töödeldud mõnel muul haigusetekitajaid tapval viisil, kui selle kinnitamiseks on lähtekoha eest vastutav veterinaararst esitanud tõendi. Tööstuslikku pesemist ei saa käesoleva sätte kohaldamisel käsitada töötlemisviisina.

3. Punktis 1 sätestatut ei kohaldata dekoratiivsulgede või sulgede suhtes, mis on:

a) reisijatega kaasas isiklikuks kasutamiseks või

b) eraisikutele mittetööstuslikuks otstarbeks mõeldud saadetised.

B.   Villa ja karvade tootmisahela lõpp-punkt

Villa ja karvu, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud muul moel, mis kõrvaldab vastuvõetamatu riski, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.

Liikmesriigid võivad kooskõlas käesoleva määrusega lubada piiranguid kohaldamata oma turule sellist töötlemata villa ja karvu, mis pärinevad määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 kohaselt registreeritud või sama määruse artikli 24 lõike 1 alapunkti i kohaselt tunnustatud ettevõttest või põllumajandusettevõttest, kui nad on veendunud, et sellise villa ja karvaga ei kaasne lubamatuid inimeste ja loomade terviseriske.

▼M2

Muudelt loomadelt kui sigadelt saadud villa ja karva võib vastavalt käesolevale määrusele piiranguteta turule lasta juhul, kui:

a) seda on tööstuslikult pestud nii, et vill ja karv kastetakse mitu korda veest, seebist ja naatrium- või kaaliumhüdroksiidist koosnevasse lahusesse või

b) see saadetakse otse ettevõttesse, kus toodetakse villast või karvast saadud tooteid tekstiilitööstuse jaoks ning see vill või karv on läbinud vähemalt ühe järgmise töötlusprotsessi:

i) keemiline depilatsioon kasutades kustutatud lupja või naatriumusulfiidi,

ii) suitsutamine formaldehüüdiga hermeetiliselt suletud ruumis vähemalt 24 tunni vältel;

iii) tööstuslik süvapesu, mis seisneb villa ja karva kastmises vees lahustuvasse pesuainesse, mille temperatuur on püsivalt 60–70 °C,

iv) ladustamine (mis võib ajaliselt hõlmata ka transpordile kulunud aega) 8 päeva temperatuuril 37 °C, 28 päeva temperatuuril 18 °C või 120 päeva temperatuuril 4 °C.

▼B

C.   Sulgede ja udusulgede tootmisahela lõpp-punkt

Sulgi, suleosi ja udusulgi, mida on tööstuslikult pestud või töödeldud 30 minutit kuumas aurus temperatuuril 100 °C, võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.

VIII   PEATÜKK

Erinõuded karusnahkade kohta

Lõpp-punkt

Karusnahku, mida on kuivatatud kaks päeva keskkonnas, mille temperatuur on 18 °C ja niiskus 55 % võib kooskõlas käesoleva määrusega lasta turule piiranguid kohaldamata.

IX   PEATÜKK

Erinõuded mesinduse kõrvalsaaduste kohta

Ainult mesinduses kasutamiseks mõeldud mesinduse kõrvalsaadused:

1. ei tohi olla pärit piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse keeldu seoses:

a) Ameerika haudmemädaniku (Paenibacillus larvae larvae ) esinemisega, välja arvatud juhul, kui pädev asutus, kes on hinnanud ohu tähtsusetuks, on väljastanud eriloa kasutamiseks ainult selles liikmesriigis ja on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, tagamaks selle haiguse leviku ärahoidmise;

b) mesilaste akarioosi (Acarapis woodi (Rennie)) esinemisega, välja arvatud juhul, kui sihtpiirkond on saanud täiendavaid tagatisi vastavalt direktiivi 92/65/EMÜ artikli 14 lõikele 2;

c) väikese tarumardika (Aethina tumida) esinemisega või

d) lesta liigist Tropilaelaps (Tropilaelaps spp) esinemisega; ning

2. peavad vastama direktiivi 92/65/EMÜ artikli 8 punktis a sätestatud tingimustele.

X   PEATÜKK

Erinõuded 1. ja 2. kategooria materjalidest saadud sulatatud rasvade kasutamiseks õlikeemias

1. 1. või 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasva, mis on ette nähtud õlikeemias kasutamiseks, tuleb toota IV lisa III peatükis sätestatud 1., 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodi kohaselt.

2. Mäletsejalistelt pärinevad sulatatud rasvad tuleb puhastada nii, et allesjäävate lahustumatute lisaainete kogusisaldus ei ületa 0,15 massiprotsenti.

XI   PEATÜKK

Erinõuded rasva derivaatide kohta

1. Rasva derivaatide tootmiseks 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest võib kasutada järgmisi töötlemismeetodeid:

a) ümberesterdamine või hüdrolüüs vähemalt temperatuuril 200 °C ja vastava asjakohase rõhu all 20 minuti jooksul (glütserool, rasvhapped ja estrid);

b) seebistamine 12M NaOH lahusega (glütserool ja seep):

i) perioodilises protsessis temperatuuril 95 °C kolme tunni jooksul või

ii) pidevas protsessis temperatuuril 140 °C rõhul 2 baari (2 000 hPa) kaheksa minuti jooksul; või

c) hüdrogeenimine temperatuuril 160 °C rõhul 12 baari (12 000 hPa) 20 minuti jooksul.

2. Käesoleva peatüki kohaselt toodetud rasvaderivaate võib lasta turule ainult:

a) muuks otstarbeks kui kasutamiseks söödas, kosmeetikas ja ravimites;

b) muuks otstarbeks kui kasutamiseks orgaanilistes väetistes ja mullaparandusainetes, kui tegu on 1. kategooria materjalist saadud rasva derivaatidega.

▼M4

3. Sulatatud rasvadest saadud toodete lõppsaadus:

Punkti 1 kohaselt töödeldud rasva derivaate võib punktis 2 osutatud kasutuseesmärkidel vastavalt käesolevale määrusele piiranguteta turule lasta.

▼B

XII   PEATÜKK

Erinõuded orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) kohta

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ettenähtud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning nendest valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) turulelaskmisel peavad olema täidetud järgmised tingimused.

a) Need peavad pärinema loomadelt:

i) kes on tapetud tapamajas pärast tapaeelset kontrolli, mille põhjal nad tunnistati vastavalt liidu õigusaktidele inimtoiduks tapmiseks sobivaks; või

ii) kellel ei avaldunud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste kliinilisi tunnuseid.

b) Need peavad olema kuumtöödeldud, s.t läbi kuumutatud üks tund vähemalt sisetemperatuuril 80 °C.

c) Sarved peavad olema eemaldatud ilma koljuõõnt avamata.

d) Igal töötlemise, ladustamise või transpordi etapil on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ristsaastumise vältimiseks.

e) Need tuleb pakendada kasutamata pakenditesse või mahutitesse või neid tuleb transportida veokites või lahtise lasti konteinerites, mis on enne laadimist desinfitseeritud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud tootega.

f) Pakenditel või mahutitel peab olema kirjas:

i) toote liik (nt sarved ja sarvedest valmistatud tooted, kabjad ja sõrad ning neist valmistatud tooted);

ii) tunnustatud või registreeritud ettevõtte nimi ja aadress.

▼M1

XIII   PEATÜKK

Erinõuded kalaõli kohta mis on mõeldud ravimite tootmiseks

Tootmisahela lõpp-punkt ravimite tootmiseks mõeldud kalaõli puhul

Kalaõli, mis on saadud X lisa II peatüki 3. jao punktis A.2 osutatud materjalidest, mida on hapetustatud naatriumhüdroksiidi lahusega temperatuuril 80 °C või üle selle ning mida on seejärel puhastatud destilleerimise abil temperatuuril 200 °C või üle selle, võib kooskõlas käesoleva määrusega ravimite tootmiseks piiranguid kohaldamata turule lasta.

▼B




XIV LISA

IMPORT, EKSPORT JA TRANSIIT

I   PEATÜKK

TOIDUAHELAS, AGA MITTE LEMMIKLOOMADE VÕI KARUSLOOMADE TOIDUS KASUTAMISEKS MÕELDUD 3. KATEGOORIA MATERJALI JA SELLEST SAADUD TOODETE IMPORDI JA LIITU LÄBIVA TRANSIIDI ERINÕUDED

1.    jagu

Nagu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 1 punktis a ja lõikes 3 on osutatud, kohaldatakse 3. kategooria materjali ja sellest saadud toodete importsaadetiste suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks toiduahelas (v.a lemmikloomatoit või karusloomade sööt), ja selliste materjalide ja toodete transiitsaadetiste suhtes järgmisi nõudeid:

a) need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 1 veerus „Tooraine” osutatud 3. kategooria materjalist;

b) need peavad vastama tabeli 1 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

▼M4

c) need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 1 veergu „Kolmandate riikide loetelu”;

d) need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30;” ja

e) nendega/need:

i) peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

ii) tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 1 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel.

▼M4 —————

▼B



Tabel 1

Jrk-nr

Toode

Tooraine (viide määruse (EÜ) nr 1609/2009 sätetele)

Impordi- ja transiiditingimused

Kolmandate riikide loetelud

Tõendid/näidisdokumendid

▼M12

1

Töödeldud loomsed valgud, sealhulgas selliseid valke sisaldavad segud ja tooted, mis ei ole lemmikloomatoit, ning selliseid valke sisaldav määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt

Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, h, i, j, k, l ja m nimetatud 3. kategooria materjal.

a)  Töödeldud loomne valk peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 1. jaole ning

b)  töödeldud loomne valk peab vastama käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud lisanõuetele.

a)  Kui tegu on töödeldud loomse valguga, mis ei ole kalajahu:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

b)  Kui tegu on kalajahuga:

otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on töödeldud loomsete valkudega peale tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud valkude:

XV lisa 1. peatükk.

b)  Kui tegu on tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomsete valkudega:

XV lisa 1a peatükk.

▼B

2

Söödamaterjaliks mõeldud veretooted

Artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud 3. kategooria materjal.

►M9  Veretooted peavad olema toodetud kooskõlas X lisa II peatüki 2. jaoga ja XIV lisa I peatüki 5. jaoga. ◄

a)  Kui tegu on kabiloomade veretoodetega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida vastavate liikide kõikide kategooriate värsket liha.

b)  Kui tegu on muudelt liikidelt pärinevate veretoodetega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa IV peatüki punkt B.

3

Sulatatud rasvad ja kalaõli

a)  Kui tegu on sulatatud rasvadega (v.a kalaõli): artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i, j ja k osutatud 3. kategooria materjal.

b)  Kui tegu on kalaõliga: artikli 10 punktides e, f, i ja j osutatud 3. kategooria materjal.

a)  Sulatatud rasvad ja kalaõli peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 3. jaole ning

b)  sulatatud rasv peab vastama käesoleva peatüki 3. jaos sätestatud lisanõuetele.

a)  Kui tegu on sulatatud rasvadega (v.a kalaõli):

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid.

b)  Kui tegu on kalaõliga:

otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on sulatatud rasvadega (v.a kalaõli):

XV lisa 10. peatüki punkt A.

b)  Kui tegu on kalaõliga:

XV lisa 9. peatükk.

4

Piim, piimapõhised tooted, piimasaadused, ternespiim ja ternespiima-tooted

a)  Piim ja piimapõhised tooted:

artikli 10 punktides e, f ja h osutatud 3. kategooria materjal.

b)  Ternespiim ja ternespiimatooted:

inimestele või loomadele ternespiima kaudu nakkavate haiguste tunnusteta elusloomadelt pärinevad 3. kategooria materjal.

Piim, piimapõhised tooted, ternespiim ja ternespiimatooted peavad vastama käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud nõuetele.

a)  Kui tegu on piima või piimapõhiste toodetega:

määruse (EL) nr 605/2010 I lisas loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

b)  Kui tegu on ternespiima ja ternespiimatoodetega:

määruse (EL) nr 605/2010 I lisa veerus A loetletud heakskiidetud kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on piima, piimapõhiste toodete ja piimasaadustega:

XV lisa II peatüki punkt A.

b)  Kui tegu on ternespiima ja ternespiimatoodetega:

XV lisa II peatüki punkt B.

5

Želatiin ja hüdro-lüüsitud valk

Artikli 10 punktides a, b, e, f, g, i ja j osutatud 3. kategooria materjal; kui tegu on hüdrolüüsitud valguga: artikli 10 punktides d, h ja k osutatud 3. kategooria materjal.

Želatiin ja hüdrolüüsitud valk peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 5. jaole.

a)  määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

b)  Kui tegu on želatiini ja hüdrolüüsitud valguga, mis on saadud kalast:

otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on želatiiniga:

XV lisa XI peatükk.

b)  Kui tegu on hüdrolüüsitud valguga:

XV lisa XII peatükk.

6

Kaltsiumdivesinikfosfaat

Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i, j ja k osutatud 3. kategooria materjal.

Kaltsiumdivesinikfosfaat peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 6. jaole.

Mmääruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

XV lisa XII peatükk.

7

Trikaltsiumfosfaat

Artikli 10 punktides a, b, d, e, f, g, h, i ja k osutatud 3. kategooria materjal.

Trikaltsiumfosfaat peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 7. jaole.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

XV lisa XII peatükk.

8

Kollageen

Artikli 10 punktides a, b, e, f, g, i ja j osutatud 3. kategooria materjal.

Kollageen peab olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 8. jaole.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(KR) Lõuna Korea,

(MY) Malaisia,

(PK) Pakistan,

(TW) Taiwan.

XV lisa XI peatükk.

9

Muna-tooted

Artikli 10 punktides e ja f ning punkti k alapunktis ii osutatud 3. kategooria materjal.

Munatooted peavad olema toodetud vastavalt X lisa II peatüki 9. jaole.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha, mune ja munatooteid.

XV lisa XV peatükk.

2.    jagu

▼M1

Töödeldud loomse valgu import. See hõlmab kõnealust valku sisaldavaid segusid ja tooteid, mis ei ole lemmikloomatoit ega selliseid valke sisaldav määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõike 2 punktis h määratletud segasööt

▼B

Töödeldud loomse valgu impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

1. Enne saadetiste lubamist vabasse ringlusse liidus peab pädev asutus piiripunktis võtma imporditud töödeldud loomse valgu saadetistest proove, et veenduda vastavuses X lisa I peatükis sätestatud üldnõuetele.

Pädev asutus peab:

a) võtma proove igast pakendamata saadetisest ning

b) võtma pistelisi proove päritolutootmisettevõttes pakendatud toodete saadetistest.

2. Erandina punktist 1 võib piiripunkti eest vastutav pädev asutus juhul, kui asjaomasest kolmandast riigist pärit pakendamata saadetisest võetud kuue järjestikuse proovi analüüsid on negatiivsed, võtta pistelisi proove järgmistest sellest kolmandast riigist saabuvatest pakendamata saadetistest.

Kui üks neist pistelistest proovidest osutub positiivseks, peab proove võttev pädev asutus teavitama päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevat asutust, et see saaks olukorra parandamiseks võtta asjakohaseid meetmeid.

Päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädev asutus peab proove võtvale pädevale asutusele neist abinõudest teada andma.

Kui veel mõni samast kohast saabunud saadetisest võetud proov osutub positiivseks, peab piiripunkti eest vastutav pädev asutus võtma proove igast sellest kohast pärinevast saadetisest, kuni kuus järjestikust analüüsi on taas negatiivsed.

3. Pädevad asutused peavad vähemalt kolm aastat säilitama proovivõtmiste tulemusi kõigi saadetiste kohta, millest proove on võetud.

4. Liitu imporditud ja salmonella suhtes positiivseks osutunud saadetis või saadetis, mis ei vasta X lisa I peatükis enterobakterite kohta sätestatud mikrobioloogilistele normidele, tuleb:

a) menetleda direktiivi 97/78/EÜ artikli 17 lõike 2 punktis a sätestatud korras või

b) töödelda uuesti töötlemisettevõttes või puhastada pädeva asutuse poolt lubatud töötlemisviisi kasutades. Saadetist ei tohi vabastada enne, kui seda on töödeldud, salmonella või enterobakterite suhtes pädeva asutuse poolt vastavalt X lisa I peatükile kontrollitud ning on saadud negatiivne tulemus.

▼M12

5. Tehistingimustes kasvatatud putukatelt saadud töödeldud loomseid valke võib importida liitu tingimusel, et need on toodetud järgmiste tingimuste kohaselt:

a) putukad kuuluvad ühte järgmistest liikidest:

 kärbes liigist Hermetia illucens ja harilik toakärbes Musca domestica;

 harilik jahumardikas Tenebrio molitor ja mardikas liigist Alphitobius diaperinus;

 toakilk Acheta domesticus ning sihktiivalised liikidest Gryllodes sigillatus ja Gryllus assimilis;

b) putukate toitesubstraat võib sisaldada ainult mitteloomseid tooteid või järgmisi 3. kategooria materjali alla kuuluvaid loomseid tooteid:

 kalajahu;

 mittemäletsejalistelt saadud veretooted;

 loomne kaltsiumvesinikfosfaat ja trikaltsiumfosfaat;

 mittemäletsejalistelt saadud hüdrolüüsitud valgud;

 mäletsejaliste toornahkadest saadud hüdrolüüsitud valgud;

 mittemäletsejalistelt saadud želatiin ja kollageen;

 munad ja munatooted;

 piim, piimapõhised tooted, piimasaadused ja ternespiim;

 mesi;

 sulatatud rasvad;

c) putukate toitesubstraat ning putukad või nende vastsed ei ole kokku puutunud muude kui punktis b nimetatud loomsete materjalidega ning substraat ei sisaldanud sõnnikut, toidujäätmeid ega muid jäätmeid.

▼B

3.    jagu

Sulatatud rasvade import

Sulatatud rasvade impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

Sulatatud rasvad peavad olema:

a) täielikult või osaliselt saadud sigadelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul sigade katku ja sigade Aafrika katku;

b) täielikult või osaliselt saadud kodulindudelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud kuue kuu jooksul esinenud Newcastle’i haigust ja linnugrippi;

c) täielikult või osaliselt saadud mäletsejalistelt pärit toorainest ja pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi territooriumi osast, kus ei ole eelnenud 24 kuu jooksul esinenud suu- ja sõrataudi ning eelnenud 12 kuu jooksul veiste katku; või

d) läbinud ühe järgmistest kuumutamisviisidest, kui on esinenud punktides a, b ja c osutatud haiguste puhanguid nendes punktides osutatud asjaomaste ajavahemike jooksul:

i) vähemalt 30 minutit vähemalt temperatuuril 70 °C või

ii) vähemalt 15 minutit vähemalt temperatuuril 90 °C.

Käitajad peavad kriitiliste kontrollpunktide andmed registreerima ja säilitama, nii et omanik, käitaja või nende esindaja ning vajaduse korral pädev asutus saaksid teostada ettevõtte töö järelevalvet; registreeritav teave peab hõlmama järgmist: osakese suurus, kriitiline temperatuur ning vajaduse korral töötlemise absoluutne aeg, rõhk, tooraine etteandmise kiirus ja rasva tsirkuleerimise kiirus.

4.    jagu

Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete import

A. Piima, piimapõhiste toodete, piimasaaduste, ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

1. Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused peavad:

a) olema läbinud vähemalt ühe X lisa II peatüki 4. jao I osa punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja punkti B.1.4 alapunktis a nimetatud töötluse;

b) vastama XI lisa II peatüki 4. jao I osa punktides B.2 ja B.4 ning vadaku puhul punktis B.3 esitatud nõuetele.

2. Erandina X lisa II peatüki 4. jao I osa punktist B.1.4 võib piima, piimapõhiseid tooteid ja piimasaadusi importida määruse (EÜ) nr 605/2010 I lisa veerus A nimetatud kolmandatest riikidest tingimusel, et need tooted on üks kord läbinud lühiajalise pastöriseerimise (HTST töötluse) ning:

a) ei ole lähetatud enne, kui tootmisest on möödunud vähemalt 21 päeva ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas kolmandas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit; või

b) on esitatud ELi sisenemise piiripunktile vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

B. Ternespiima ja ternespiimatoodete impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

1. Materjal on läbinud ühekordse lühiajalise pastöriseerimise (HTST) ja:

a) ei ole lähetatud enne, kui tootmisest on möödunud vähemalt 21 päeva ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas kolmandas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit; või

b) on esitatud ELi sisenemise piiripunktile vähemalt 21 päeva pärast tootmist ning kõnealusel ajavahemikul ei ole eksportivas riigis tuvastatud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtumit.

2. Materjal on pärit veistelt, kelle puhul teostatakse korrapäraselt veterinaarkontrolli, tagamaks, et nad pärinevad ettevõtetest, mille kõik veisekarjad on:

a) tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks ja ametlikult brutselloosivabaks, nagu on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktides d ja f, või mille suhtes ei ole kehtestatud piiranguid tuberkuloosi ja brutselloosi likvideerimist käsitlevate kolmandate ternespiima päritolu riikide riiklike õigusaktide alusel; ning

b) tunnistatud ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabaks, nagu on määratletud direktiivi 64/432/EMÜ artikli 2 lõike 2 punktis j, või kaasatud veiste ensootilise leukoosi tõrje ametlikku süsteemi ning kliiniliste ja laboritestide tulemused näitavad, et neis karjades ei ole viimase kahe aasta jooksul kõnealust haigust esinenud.

3. Pärast töötlemist on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ternespiima või ternespiimatoodete saastumise vältimiseks.

4. Lõpptoote märgistus peab viitama sellele, et toode sisaldab 3. kategooria materjali ning ei ole ette nähtud inimtoiduks, ning see toode peab olema:

a) pakendatud kasutamata mahutitesse või

b) transporditud lahtiselt mahutites või muudes transpordivahendites, mida enne kasutamist põhjalikult puhastati ja desinfitseeriti.

▼M9

5.    jagu

Põllumajandusloomade söötmiseks ette nähtud veretoodete import

Veretoodete (sealhulgas sigade söötmiseks ettenähtud pihustuskuivatatud seavere ja seavereplasma) impordi suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid.

Kõnealused loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted:

a) peavad olema läbinud kuumtöötluse, kus temperatuur on kogu materjali ulatuses olnud vähemalt 80 °C ja kuivatatud vere ja vereplasma niiskus on kuni 8 % ja vee aktiivsus (Aw) alla 0,60;

b) neid on hoitud kuivas laos toatemperatuuril vähemalt 6 nädalat.

▼B

II   PEATÜKK

ERINÕUDED VÄLJASPOOL PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TOIDUAHELAT KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE LIITU IMPORTIMISE JA LIIDU KAUDU TOIMUVA TRANSIIDI KOHTA

1.    jagu

Erinõuded

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõike 1 punktile a, lõike 2 punktile c ja lõikele 3 kohaldatakse väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste importimise ja transiidi puhul järgmisi erinõudeid:

a) need peavad koosnema või olema toodetud tabeli 2 veerus „Tooraine” osutatud loomsetest kõrvalsaadustest;

b) need peavad vastama tabeli 2 veerus „Impordi- ja transiiditingimused” sätestatud tingimustele;

▼M4

c) need peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis on kantud tabeli 2 veergu „Kolmandate riikide loetelu”;

d) need peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus ning mis on kantud asjaomaste ettevõtete loetellu, millele on osutatud artiklis 30; ja

e) nendega/need:

i) peab olema transpordi ajal liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas kaasas terviseohutuse tõend, mida on nimetatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid”; või

ii) tuleb esitada liitu sisenemisel veterinaarkontrolli toimumiskohas koos dokumendiga, mis on koostatud tabeli 2 veerus „Tõendid/näidisdokumendid” osutatud näidise alusel

▼M4 —————

▼B



Tabel 2

Jrk-nr

Toode

Tooraine (viide määruse (EÜ) nr 1069/2009 sätetele)

Impordi- ja transiiditingimused

Kolmandate riikide loetelud

Tõendid/näidisdokumendid

1

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust saadud tooted ja nahkhiire-guaano

Artikli 9 punktis a nimetatud 2. kategooria materjal.

Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust saadud tooted ja nahkhiireguaano peavad olema toodetud vastavalt XI lisa I peatüki 2. jaole.

Kolmandad riigid, mis on loetletud:

a)  määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas;

b)  otsuse 2004/211/EÜ I lisas või

c)  määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.

XV lisa 17. peatükk.

2

Veretooted (v.a hobuslastelt pärinevad selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool põllu-majandusloomade toiduahelat

Artikli 8 punktides c ja d nimetatud 1. kategooria materjal ning artikli 10 punktides a, b, d ja h nimetatud 3. kategooria materjal.

Veretooted peavad olema toodetud vastavalt 2. jaole.

Alljärgnevad kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on kabiloomade töötlemata veretoodetega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida kõikide liikide kabiloomadest koduloomade värsket liha ning üksnes kõnealuse osa 7. ja 8. veerus nimetatud ajavahemikul.

Jaapan.

b)  Kui tegu on kodulindudest ja muudest linnuliikidest saadud töötlemata veretoodetega:

määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad.

Jaapan.

c)  Kui tegu on muudest loomadest saadud töötlemata veretoodetega:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas.

Jaapan.

d)  Kui tegu on töödeldud veretoodetega mis tahes liikide verest:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas.

Jaapan.

a)  Kui tegu on töötlemata veretoodetega:

XV lisa 4. peatüki punkt C.

b)  Kui tegu on töödeldud veretoodetega:

XV lisa 4. peatüki punkt D.

3

Hobuslaste veri ja veretooted

Artikli 10 punktides a, b ja d ja h nimetatud 3. kategooria materjal.

Veri ja veretooted peavad vastama 3. jaos sätestatud nõuetele.

Alljärgnevad kolmandad riigid:

a)  kui tegu on verega, mis on kogutud vastavalt XIII lisa IV peatüki punktile 1, või veretoodetega, mis on toodetud vastavalt nimetatud peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktile i:

otsuse 2004/211/EÜ I lisas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida hobuslasi tõuaretuseks ja tootmiseks;

b)  kui tegu on veretoodetega, mida on töödeldud vastavalt XVIII lisa IV peatüki punkti 2 alapunkti b alapunktile ii:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest lubatakse importida koduhobuslaste värsket liha.

XV lisa 4. peatüki punkt A.

4

Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad

Artikli 10 punktis a ja punkti b alapunktis iii nimetatud 3. kategooria materjal.

Toornahad peavad vastama 4. jao punktides 1 ja 4 sätestatud nõuetele.

Toornahad pärinevad kolmandast riigist või liidu õigusaktide kohaselt piirkondadeks jaotamise korral kolmanda riigi osast, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ja millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha.

XV lisa 5. peatüki punkt A.

5

Kabiloomade töödeldud toornahad

Artikli 10 punktis a, punkti b alapunktis iii ja punktis n nimetatud 3. kategooria materjal.

Toornahad peavad vastama 4. jao punktides 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

a)  Kui tegu on kabiloomade töödeldud toornahkadega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad.

b)  Kui tegu on mäletsejaliste töödeldud toornahkadega, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importi katkematult 21 päeva:

kõik kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on kabiloomade töödeldud toornahkadega (v.a need, mis ei vasta 4. jao punktis 2 nimetatud nõuetele):

XV lisa 5. peatüki punkt B.

b)  Kui tegu on mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahkadega, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu ja mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importi katkematult 21 päeva:

X lisa 5. peatüki punktis C nimetatud ametlik deklaratsioon.

c)  Kui tegu on kabiloomade töödeldud toornahkadega, mis vastavad 4. jao punktis 2 sätestatud nõuetele:

tõendit ei nõuta.

6

Jahitrofeed ja muud loomade säilitised

Artikli 9 punktis f nimetatud 2. kategooria materjal, mis on saadud metsloomadelt, kellel ei kahtlustata inimestele või loomadele nakkava haiguse olemasolu, ning artikli 10 punktis a, punkti b alapunktides i, iii ja v ning punktis n nimetatud 3. kategooria materjal.

Jahitrofeed ja muud säilitised peavad vastama 5. jaos sätestatud nõuetele.

a)  Kui tegu on 5. jao punktis 2 nimetatud jahitrofeede või muude säilitistega:

kõik kolmandad riigid.

b)  Kui tegu on 5. jao punktis 3 nimetatud jahitrofeede või muude säilitistega:

i)  lindudest tehtud jahitrofeed:

määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha:

(GL) Gröönimaa,

(TN) Tuneesia.

ii)  Kabiloomadest tehtud jahitrofeed:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osa asjakohastes kabiloomade värsket liha käsitlevates veergudes loetletud kolmandad riigid, võttes arvesse värsket liha käsitlevate erimärkuste veergudes sätestatud piiranguid.

a)  Kui tegu on 5. jao punktis 2 nimetatud jahitrofeedega:

XV lisa 6. peatüki punkt A.

b)  Kui tegu on 5. jao punktis 3 nimetatud jahitrofeedega:

XV lisa 6. peatüki punkt B.

c)  Kui tegu on 5. jao punktis 1 nimetatud jahitrofeedega:

tõendit ei nõuta.

7

Seaharjased

Artikli 10 punkti b alapunktis iv nimetatud 3. kategooria materjal.

Seaharjased peavad olema saadud päritoluriigiks olevast kolmandast riigist pärit ja selle kolmanda riigi tapamajas tapetud sigadelt.

a)  Kui tegu on töötlemata seaharjastega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või liidu õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral nende osad, kus ei ole 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva esinenud sigade Aafrika katku.

b)  Kui tegu on töödeldud seaharjastega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, milles võib 12 kuu jooksul enne importimise kuupäeva olla esinenud sigade Aafrika katku.

a)  Kui eelneva 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade Aafrika katku:

XV lisa 7. peatüki punkt A.

b)  Kui eelneva 12 kuu jooksul on esinenud vähemalt üks sigade Aafrika katku juhtum:

XV lisa 7. peatüki punkt B.

▼M2

8

Muudelt loomadelt kui sigadelt saadud töötlemata vill ja karv

Artikli 10 punktides h ja n nimetatud 3. kategooria materjal.

(1)  Töötlemata vill ja karv peab olema:

a)  kindlalt suletud pakendites ja

b)  saadetud otse toiduahelaväliseks otstarbeks toodetavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmise ettevõttesse või vahetoimingute ettevõttesse tingimustel, mis ei võimalda haigusetekitajate levimist.

(1)  Kõik kolmandad riigid.

(1)  Töötlemata villa ja karva importimiseks ei nõuta terviseohutuse tõendit.

(2)  Vill ja karv, mis on artikli 25 lõike 2 punktis e nimetatud vill ja karv.

(2)  Kolmandad riigid ja nende piirkonnad, mis on

a)  loeteltud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ning kust on lubatud importida liitu mäletsejalistelt saadud värsket liha ilma kõnealuse II lisa 1. osas nimetatud täiendavate tagatisteta A ja F ja

b)  vabad suu- ja sõrataudist ning mis lammastelt ja kitsedelt saadud villa ja karva puhul on vabad lammaste ja kitsede rõugetest vastavalt nõukogu direktiivi 2004/68/EÜ II lisale.

(2)  Nõutakse impordideklaratsiooni, mis on koostatud XV lisa 21. peatükis esitatud näidise järgi.

▼B

9

Töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Artikli 10 punkti b alapunktis v ning punktides h ja n nimetatud 3. kategooria materjal.

Töödeldud suled või suleosad peavad vastama 6. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

Töödeldud sulgede, suleosade ja udusulgede importimiseks ei nõuta terviseohutuse tõendit.

10

Mesinduse kõrvalsaadused

Artikli 10 punktis e nimetatud 3. kategooria materjal.

a)  Kui tegu on mesinduse kõrvalsaadustega, mis on mõeldud kasutamiseks mesinduses (v.a mesilasvaha kärje kujul):

i)  mesinduse kõrvalsaadusi on hoitud vähemalt 24 tundi temperatuuril –12 °C või alla selle; või

ii)  Kui tegu on mesilasvahaga, mida on töödeldud, järgides IV lisa III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit ning mida on enne importimist rafineeritud.

b)  Mesilasvaha (v.a kärje kujul), mis ei ole mõeldud põllumajandusloomade söödaks, on enne importimist rafineeritud või töödeldud, järgides IV lisa III peatükis nimetatud 1., 2., 3., 4., 5. või 7. töötlemismeetodit.

a)  Kui tegu on mesinduses kasutamiseks ette nähtud mesinduse kõrvalsaadustega:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja järgmine riik:

(CM) Kamerun.

b)  Kui tegu on mesilasvahaga, mis ei ole mõeldud söötmiseks põllumajandusloomadele:

kõik kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on mesinduses kasutamiseks ette nähtud mesinduse kõrvalsaadustega:

XV lisa 13. peatükk.

b)  Kui tegu on mesilasvahaga, mis ei ole mõeldud söötmiseks põllumajandusloomadele:

rafineerimist või töötlemist tõendav kaubadokument.

11

Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu ), mis ei ole mõeldud söödamaterjaliks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks

Artikli 10 punktis a, punkti b alapunktides i ja iii ning punktides e ja h nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 7. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

Toodetega on kaasas:

a)  7. jao punktis 2 nimetatud kaubadokument ning

b)  XV lisa 16. peatükis sätestatud importija deklaratsioon vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, mille kaudu partii saabub esimest korda liitu, ja vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles.

▼M10

12

Lemmikloomatoit, k.a koerte närimiskondid

a)  Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontidega: artikli 35 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud materjalid.

b)  Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga: artikli 35 punkti a alapunktis iii nimetatud materjalid.

Lemmikloomatoit ja koerte närimiskondid peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa II peatükile.

a)  Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kaladest saadud materjalide puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

b)  Kui tegu on koerte närimiskontidega ja muu kui töötlemata lemmikloomatoiduga:

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid ja:

(JP) Jaapan,

(EC) Ecuador,

(LK) Sri Lanka,

(TW) Taiwan.

Kalamaterjalidest saadud töödeldud lemmikloomatoidu puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on lemmikloomatoidu konservidega: XV lisa 3. peatüki A osa.

b)  Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoiduga, mis ei ole konservid: XV lisa 3. peatüki B osa.

c)  Kui tegu on koerte närimiskontidega: XV lisa 3. peatüki C osa.

d)  Kui tegu on töötlemata lemmikloomatoiduga: XV lisa 3. peatüki D osa.

▼M4

13

Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad

Artikli 35 punktis a nimetatud materjal.

Lõhna- ja maitsetugevdajad peavad olema toodetud vastavalt XIII lisa III peatükile.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kalamaterjalist saadud lõhna- ja maitsetugevdajate puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

Kodulindudest saadud lõhna- ja maitsetugevdajate puhul määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida värsket kodulinnuliha.

XV lisa 3. peatüki punkt E.

▼B

14

Loomsed kõrvalsaadused, mis on mõeldud lemmikloomatoidu, aga mitte töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks, ja nendest saadud tooted, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool toiduahelat

►M4  
a)  artikli 10 punktides a–m nimetatud 3. kategooria materjal.  ◄
b)  Kui tegu on lemmikloomatoidu tootmiseks mõeldud materjalidega, siis artikli 8 punktis c nimetatud 1. kategooria materjal.
c)  Kui tegu on loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks mõeldud karusnahaga, siis artikli 10 punktis n nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele.

a)  Kui tegu on lemmikloomatoidu valmistamiseks ette nähtud loomsete kõrvalsaadustega:

i)  veistest, lammastest, kitsedest, sigadest ja hobuslastest (sh põllumajandusloomad ja metsloomad) saadud loomsete kõrvalsaaduste puhul:

määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest lubatakse importida nende liikide värsket liha inimtoiduks;

ii)  kodulindudelt (sh silerinnalised linnud) pärinev tooraine:

määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas loetletud kolmandad riigid või nende osad, millest on lubatud importida värsket kodulinnuliha;

iii)  kaladest saadud tooraine:

otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid;

iv)  muudest looduslikes tingimustes elavatest maismaaimetajatest ja jäneslastest saadud tooraine:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas.

b)  Kui tegu on ravimite valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaadustega:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas, ja järgmised kolmandad riigid:

(JP) Jaapan,

(PH) Filipiinid,

(TW) Taiwan.

c)  Kui tegu on loomsete kõrvalsaadustega, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat, aga mitte ravimite tootmiseks:

kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas ja millest on lubatud importida vastavate liikide värsket liha, või mis on loetletud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisa 1. osas või kui tegu on kalast saadud materjaliga, siis otsuse 2006/766/EÜ II lisas.

a)  Kui tegu on töödeldud lemmikloomatoidu valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaadustega:

XV lisa 3. peatüki punkt F.

b)  Kui tegu on loomsete kõrvalsaadustega, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmiseks:

XV lisa 8. peatükk.

▼M4

15

Loomsed kõrvalsaadused, mis on mõeldud kasutamiseks töötlemata lemmikloomatoiduna

Artikli 10 punktis a ning punkti b alapunktides i ja ii nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kaladest saadud materjali puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa 3. peatüki punkt D.

16

Karusloomade söödas kasutamiseks mõeldud loomsed kõrvalsaadused

Artikli 10 punktides a–m nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 8. jaos sätestatud nõuetele.

Määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas või määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas loetletud kolmandad riigid, millest liikmesriigid lubavad importida samade liikide loomade värsket liha ja lihaga konte.

Kaladest saadud materjali puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas loetletud kolmandad riigid.

XV lisa 3. peatüki punkt D.

▼M1

17

Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks mõeldud sulatatud rasvad

►M4  
a)  Kui tegu on biodiislikütuse või õlikeemiliste toodete tootmiseks mõeldud materjalidega: artiklites 8, 9 ja 10 nimetatud 1., 2. ja 3. kategooria materjal.  ◄
b)  Kui on tegu IV lisa IV peatüki 2. jao punktis J viidatud taastuvkütuse tootmiseks mõeldud materjalidega:
artiklites 9 ja 10 nimetatud 2. ja 3. kategooria materjal.
c)  Kui tegu on orgaaniliseks väetiseks ja mullaparandusaineks mõeldud materjalidega:
artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 (v.a punktid c ja p) nimetatud 3. kategooria materjal.
d)  Kui tegu on muuks otstarbeks mõeldud materjalidega:
artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjal, artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 (v.a punktid c ja p) nimetatud 3. kategooria materjal.

Sulatatud rasvad peavad vastama 9. jaos sätestatud nõuetele.

Kolmandad riigid, mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, või kalamaterjalide puhul otsuse 2006/766/EÜ II lisas.

XV lisa 10. peatüki punkt B

▼M4

18

Rasva derivaadid

a)  Kui tegu on väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks mõeldud rasvaderivaatidega:

artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjal, artikli 9 punktides c, d ja punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjal ja artiklis 10 nimetatud 3. kategooria materjal.

b)  Kui tegu on söödaks kasutatavate rasvaderivaatidega:

3. kategooria materjalid, välja arvatud artikli 10 punktides n, o ja p osutatud materjalid;

Rasva derivaadid peavad vastama 10. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

a)  Kui tegu on väljaspool põllumajandusloomade toiduahelat kasutamiseks mõeldud rasvaderivaatidega:

XV lisa 14. peatüki punkt A.

b)  Kui tegu on söödaks kasutatavate rasvaderivaatidega:

XV lisa 14. peatüki punkt B.

▼B

19

Fotograafiline želatiin

Artikli 8 punktis b nimetatud 1. kategooria materjal ning artiklis 10 nimetatud 3. kategooria materjal.

Imporditud fotograafiline želatiin peab vastama 11. jaos sätestatud nõuetele.

Fotograafilist želatiini võib importida ainult Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis asuvatest päritoluettevõtetest, mis on 11.jao kohaselt tunnustatud.

XV lisa 19. peatükk.

20

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu)

Artikli 10 punktides a, b, h ja n nimetatud 3. kategooria materjal.

Tooted peavad vastama 12. jaos sätestatud nõuetele.

Kõik kolmandad riigid.

XV lisa 18. peatükk.

2.    jagu

Väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud vere ja veretoodete (v.a hobuslaste veri ja veretooted) import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse sellis(t)e vere ja veretoodete (v.a hobuslaste veri ja veretooted) importimise suhtes, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks.

1. Veretooted peavad pärinema väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavaid tooteid valmistavast ettevõttest, mis vastab käesolevas määruses sätestatud eritingimustele, või kogumisettevõttest.

▼M4

2. Veri, millest tehakse väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud veretooteid, peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all:

a) tapamajadest,

i) mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004 või

ii) mis on kogujariigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja selle asutuse järelevalve all või

b) kogujariigi pädeva asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitud rajatistes olevatelt elusloomadelt.

▼B

3.1. Sõraliste, kabjaliste ja londiliste taksonitesse kuuluvatelt loomadelt, sealhulgas nende ristanditelt pärit veretooted, mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama punktis a või b sätestatud tingimustele:

a) veretooted peavad olema läbinud ühe järgmistest töötlusviisidest, mis tagab punktis b osutatud haiguste tekitajate puudumise:

i) kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;

ii) kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll;

iii) läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 80 °C, millele järgneb tõhususe kontroll;

iv) loomade puhul, v.a üksnes sigalased ja pekaarilised: pH muutmine kuni väärtuseni 5 kahe tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;

b) veretooted, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile a, peavad pärinema kolmandast riigist või selle piirkonnast:

i) kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud veiste katku, väikemäletsejaliste katku ja Rift Valley palaviku juhtumeid ning kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud nende haiguste vastu vaktsineerimist;

ii) kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud suu- ja sõrataudi juhtumeid ning

 kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud selle haiguse vastu vaktsineerimist; või

 kus viiakse ametliku kontrolli all vähemalt 12 kuu vältel ellu mäletsejalistest koduloomade suu- ja sõrataudi vastaseid vaktsineerimisprogramme; sellisel juhul tuleb pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida tooted otse registreeritud sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida loomadele või inimestele haiguste levimise ohtu.

3.2. Lisaks punkti 3.1 alapunkti b alapunktidele i ja ii peab loomade puhul, v.a sigalased ja pekaarilised, olema täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) tooted on pärit kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud vesikulaarse stomatiidi ja lammaste katarraalse palaviku juhtumeid (sealhulgas seropositiivsete loomade esinemine) ning kus vastuvõtlikke liike ei ole vähemalt 12 kuu jooksul nende haiguste vastu vaktsineeritud,

b) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ette nähtud veterinaarkontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega tuleb tooted transportida otse sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste loomadele või inimestele levimise ohtu.

3.3. Lisaks punkti 3.1. alapunkti b alapunktidele i ja ii peavad veretooted sigalaste ja pekaariliste puhul pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole esinenud sigade vesikulaarhaiguse, sigade katku ja sigade Aafrika katku juhtumeid, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud nende haiguste vastu vaktsineerimist ning kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) tooted on pärit riigist või piirkonnast, kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole registreeritud vesikulaarse stomatiidi juhtumeid (sealhulgas seropositiivsete loomade esinemine) ning kus vastuvõtlikke liike ei ole vähemalt 12 kuu jooksul selle haiguse vastu vaktsineeritud;

b) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ette nähtud piirikontrolli ning kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega tuleb tooted transportida otse registreeritud sihtettevõttesse ja võtta tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, sealhulgas jäätmete ja kasutamata või ülejäänud materjalide ohutu kõrvaldamine, et vältida haiguste loomadele või inimestele levimise ohtu.

4. Kodulindudelt ja muudelt linnuliikidelt pärit veretooted, mis on mõeldud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, peavad vastama järgmistele kas punktis a või b sätestatud tingimustele:

a) veretooted peavad olema läbinud ühe järgmistest töötlusviisidest, mis tagab punktis b osutatud haiguste tekitajate puudumise:

i) kuumtöötlus temperatuuril 65 °C vähemalt kolme tunni jooksul, millele järgneb tõhususe kontroll;

ii) kiiritamine 25 kGy gammakiirtega, millele järgneb tõhususe kontroll;

iii) läbikuumutamine vähemalt temperatuuril 70 °C, millele järgneb tõhususe kontroll;

b) veretooted, mida ei ole töödeldud vastavalt punktile a, peavad pärinema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast:

i) kus ei esine Newcastle’i haigust ega kõrge patogeensusega linnugrippi, nagu on nimetatud Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade tervishoiu eeskirja 2010. aasta väljaandes;

ii) kus vähemalt 12 kuu jooksul ei ole toimunud vaktsineerimist linnugripi vastu;

iii) kus kodulinde ja muid linnuliike, kellelt tooted pärinevad, ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu vaktsiiniga, mis on valmistatud Newcastle’i haiguse põhitüvest, mille patogeensus on kõrgem kui lentogeensetel viirusetüvedel.

3.    jagu

Hobuslastelt pärit vere ja veretoodete import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse hobuslastelt pärit vere ja veretoodete importimise suhtes.

▼M4

1. Veri peab vastama XIII lisa IV peatüki punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimustele ning peab olema kogutud veterinaararsti järelevalve all kas

a) tapamajadest,

i) mis on heaks kiidetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004 või

ii) mida kogujariigi pädev asutus on tunnustanud ja mis on selle asutuse järelevalve all või

b) elushobuslastelt rajatises, mida kogujariigi pädev asutus on tunnustanud hobuslaste vere kogumiseks veretoodete valmistamiseks muul kui sööda tootmise otstarbel, millele see pädev asutus on andnud veterinaarloa numbri ja mis on selle järelevalve all.

▼B

2. Veretooted peavad vastama XIII lisa IV peatüki punktis 2 sätestatud tingimustele.

Lisaks peavad XIII lisa IV peatüki punkti 2 alapunkti b) alapunktis i) nimetatud veretooted olema valmistatud verest, mis on kogutud hobuslastelt, keda hoiti vähemalt kolm kuud enne vere kogumise kuupäeva või kuni kolme kuu vanuste loomade puhul alates sünnist ettevõttes veterinaarjärelevalve all selles kolmandas riigis, kus veri koguti ning kus nimetatud aja jooksul ja vere kogumise ajal ei esinenud järgmisi haigusi:

a) hobuste Aafrika katku vastavalt direktiivi 2009/156/EÜ artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punktidele a ja b;

b) hobuste Venezuela entsefalomüeliiti vähemalt kahe aasta jooksul;

c) malleust

i) kolme aasta jooksul või

ii) kuue kuu jooksul, kui loomadel ei ole esinenud malleuse (Burkholderia mallei) kliinilisi tunnuseid punkti 1 alapunktis a nimetatud tapamajas tapajärgsel kontrollil, mis hõlmab hingetoru, kõri, ninaõõnte ja urgete ning nende harunemiste limaskesta põhjalikku läbivaatust pärast pea pikuti läbilõikamist ja ninavaheseina eemaldamist;

▼M4

d) muude veretoodete kui seerumi ja plasma puhul vesikulaarset stomatiiti vähemalt kuue kuu jooksul.

▼B

3. Veretooted peavad pärinema tunnustatud või registreeritud ettevõttest, mida on tunnustanud kolmanda riigi pädev asutus.

4. Veri ja veretooted tuleb pakendada ja märgistada vastavalt XIII lisa IV peatüki punktile 3.

4.    jagu

Kabiloomade toornahkade import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse kabiloomade toornahkade importimise suhtes.

1. Värskeid või jahutatud toornahku võib importida, kui

a) need pärinevad kolmandast riigist, millele viidatakse 1. jaos esitatud tabeli 2 neljanda rea vastavas veerus ja kus asjaomase liigi puhul

i) ei ole vähemalt 12 kuud enne lähetamist esinenud ühtegi järgmist haigust:

 sigade klassikaline katk,

 sigade Aafrika katk,

 veiste katk, ning

ii) ei ole vähemalt 12 kuud enne lähetamist esinenud suu- ja sõrataudi ning 12 kuu jooksul enne lähetamist ei ole loomi suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud;

b) need on saadud

i) loomadelt, kes on olnud päritoluriigiks oleva kolmanda riigi territooriumil vähemalt kolm kuud enne tapmist või kui loom on noorem kui kolm kuud, siis sünnist saadik;

ii) sõraliste toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud suu- ja sõrataudi puhangut ning mille ümber 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul esinenud ühtegi suu- ja sõrataudi juhtu;

iii) sigade toornahkade puhul loomadelt, kes on pärit põllumajandusettevõtetest, kus ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud sigade vesikulaarhaiguse puhangut ja viimase 40 päeva jooksul sigade Aafrika katku puhangut ning mille ümber 10 kilomeetri raadiuses ei ole 30 päeva jooksul esinenud ühtegi nende haiguste juhtu; või

iv) loomadelt, kellele tehti tapamajas 24 tunni jooksul enne tapmist tapaeelne kontroll, mille käigus ei avastatud suu- ja sõrataudi, veiste katku, sigade katku, sigade Aafrika katku ega sigade vesikulaarhaiguse nähte; ja

c) nende puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida taassaastumist haigusetekitajatega.

2. XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku võib importida ilma piiranguteta.

3. Muid töödeldud toornahku võib importida, kui

a) need pärinevad kas

i) kolmandast riigist või Euroopa Liidu õiguse kohase piirkondadeks jaotamise korral kolmanda riigi osast, mis on kantud 1. jao tabeli 2 viienda rea veeru „Kolmandate riikide loetelu” punktis a osutatud loetellu ja kust lubatakse importida vastavat liiki loomade värsket liha, ning neid nahku on töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele a, b ja c;

ii) kolmandast riigist, mis on kantud 1. jao tabeli 2 viienda rea vastava veeru punktis a osutatud loetellu, ja neid on töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele c või d; või

iii) hobuslastelt või mäletsejalistelt, kes pärinevad kolmandast riigist, mis on kantud käesoleva lisa 1. jao tabeli 2 viienda rea veeru „Kolmandate riikide loetelu” punktis b osutatud loetellu, ja neid nahku on töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele a, b ja c ning hoitud pärast töötlemist 21 päeva jooksul eraldi; ning

b) laevaga transporditavate soolatud toornahkade puhul on nahku töödeldud vastavalt I lisa punkti 28 alapunktidele b või c ja neid on pärast töötlemist impordieelse transportimise ajal hoitud punkti 28 alapunkti b kohase töötluse korral eraldi vähemalt 14 päeva ja punkti 28 alapunkti c kohase töötluse korral vähemalt seitse päeva ning saadetisega kaasasolev terviseohutuse tõend tõendab sellist töötlemist ja transpordi kestust.

4. Kabiloomade värskeid, jahutatud või töödeldud toornahku tuleb vedada mahutites, veoautodes, vagunites või pallides, mis on plommitud lähteriigiks oleva kolmanda riigi pädeva asutuse vastutusel.

5.    jagu

Jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete import

Alljärgnevaid nõudeid kohaldatakse jahitrofeede ja muude loomset päritolu esemete importimise suhtes.

1. Jahitrofeesid ja muid loomset päritolu esemeid, mis vastavad XIII lisa VI peatüki punkti B ja punkti C alapunktis 1 viidatud tingimustele, võib importida ilma piiranguteta.

2. Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeesid või muid esemeid, milleks on üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), kabjad, sõrad, hambad või nahad, võib kolmandatest riikidest importida, kui need vastavad XIII lisa VI peatüki punkti C alapunkti 1 alapunkti a, punkti C alapunkti 2 alapunkti a alapunktide i–iii ning alapunkti b alapunktide i ja ii nõuetele.

Siiski ei pea laevaga transporditavad kuiv- või märgsoolatud toornahad olema soolatud 14 päeva enne lähetamist, juhul kui need on soolatud 14 päeva enne importimist.

3. Lindude ja kabiloomade jahitrofeesid või muid esemeid, mis koosnevad terviklikest anatoomilistest osadest ja on täielikult töötlemata, võib importida, kui

a) need on saadud loomadest, kes on pärit piirkonnast, kus ei kohaldata piiranguid sellise tõsise nakkushaiguse esinemise tõttu, mille suhtes asjaomased loomaliigid on vastuvõtlikud;

b) need on võimaliku hilisema saastumise vältimiseks pakendatud läbipaistvatesse ja suletud üksikpakenditesse, ilma et nad oleksid puutunud kokku muude loomsete saadustega, mis võiksid neid saastada.

6.    jagu

Töödeldud sulgede, suleosade ja udusulgede import

Töödeldud sulgi, suleosi ja udusulgi võib importida järgmistel juhtudel:

a) kui need on töödeldud dekoratiivsuled, reisijate poolt isiklikuks tarbeks veetavad töödeldud suled või töödeldud sulgede või udusulgede saadetised, mis on saadetud üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel; või

b) kui nendega on kaasas kaubadokument, kus kinnitatakse, et sulgi, suleosasid või udusulgi on töödeldud aurujoaga või mõnel muul viisil, mis välistab ülemäärase riski, ning need on kindlalt pakendisse suletud ja kuivad; ja

c) kui kaubadokumendis pole öeldud, et neid on tööstuslikult pestud ja töödeldud auruga 100 °C juures vähemalt 30 minutit, saadetakse need selliseks töötlemiseks mõnda registreeritud ettevõttesse.

7.    jagu

Muuks otstarbeks kui söödamaterjalina, orgaanilise väetisena või mullaparandusainena kasutatavate kontide ja kontidest valmistatud toodete (v.a kondijahu), sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) import

1. Konte ja kontidest valmistatud tooteid (v.a kondijahu), sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida väljaspool söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks, kui

a) tooted on enne liitu eksportimist kuivatatud, kuid jahutamata või külmutamata;

▼M9

b) tooted toimetatakse päritoluriigiks olevast kolmandast riigist ainult maitsi või meritsi otse Euroopa Liitu sisenemise piiripunkti ning neid ei laadita ümber üheski väljaspool Euroopa Liitu asuvas sadamas ega kohas;

▼B

c) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud dokumentide kontrolli toimetatakse tooted otse registreeritud sihtettevõttesse.

2. Iga saadetisega peab olema kaasas päritoluettevõtet kontrolliva pädeva asutuse pitseriga varustatud kaubadokument, mis sisaldab järgmist teavet:

a) päritoluriik;

b) tootmisettevõtte nimi;

c) toote liik (kuivatatud kondid / kuivatatud kontidest valmistatud tooted / kuivatatud sarved / kuivatatud sarvedest valmistatud tooted / kuivatatud kabjad ja sõrad / kuivatatud kapjadest ja sõrgadest valmistatud tooted) ja

d) kinnitus, et

i) toode on saadud tapamajas tapetud tervetelt loomadelt;

ii) toodet on kuivatatud 42 päeva keskmisel temperatuuril vähemalt 20 °C;

iii) toode on enne kuivatamist ühe tunni jooksul vähemalt temperatuuril 80 °C läbi kuumutatud;

iv) toode on enne kuivatamist ühe tunni jooksul vähemalt temperatuuril 800 °C täielikult tuhastatud;

v) toode on läbinud enne kuivatamist hapestamisprotsessi, millega hoiti pH-d vähemalt ühe tunni jooksul alla väärtuse 6, ja toodet ei kavatseta kasutada üheski etapis toidus, söödamaterjalis, orgaanilises väetises või mullaparandusaines.

3. Euroopa Liitu lähetamisel peavad tooted olema plommitud mahutites või veoautodes või lahtiselt laevas.

Kui tooteid transporditakse mahutites, peab mahutitele ning kõikidel juhtudel kaubaveo saatedokumentidele olema märgitud registreeritud sihtettevõtte nimi ja aadress.

4. Pärast direktiivis 97/78/EÜ ette nähtud veterinaarkontrolli tuleb materjal kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega transportida otse registreeritud sihtettevõttesse.

8.    jagu

Karusloomade sööda, lemmikloomatoidu (v.a töötlemata lemmikloomatoit) ja väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste import

Karusloomade sööda, lemmikloomatoidu (v.a töötlemata lemmikloomatoit) ja väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks mõeldud loomseid kõrvalsaadusi võib importida järgmistel tingimustel:

1) kui neid on päritoluettevõttes kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega sügavkülmutatud või säilitatud viisil, mis välistab nende riknemise lähetamise ja sihtettevõttesse tarnimise vahelisel ajal;

2) kui nende puhul on võetud tarvitusele kõik ettevaatusabinõud, et vältida saastumist haigusetekitajatega;

3) kui need on pakendatud kasutamata pakenditesse, mis hoiavad ära lekke või mida on enne kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud;

4) kui pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse loomsed kõrvalsaadused kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 4 sätestatud tingimustega otse kas

a) lemmikloomatoitu valmistavasse ettevõttesse või registreeritud sihtettevõttesse, kes on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse üksnes nende toodete valmistamiseks, milleks ettevõte on registreeritud või mille kohta ta on saanud tunnustuse, nagu pädev asutus on vajaduse korral ette näinud, ning et neid ei viida ettevõttest välja töötlemata kujul, välja arvatud otseseks kõrvaldamiseks; või

b) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti h kohaselt tunnustatud ettevõttesse;

c) registreeritud kasutajale või kogumiskeskusesse, kes on andnud tagatise, et loomseid kõrvalsaaduseid kasutatakse ainult lubatud otstarbel, nagu pädev asutus on vajaduse korral ette näinud; või

d) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tunnustatud ettevõttesse ja

5.1. lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatava tooraine puhul, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii,

a) on tooraine kolmandas riigis enne Euroopa Liitu sisenemist märgistatud selliselt, et iga külmutatud ploki igale välisküljele või – kui toorainet transporditakse kaubaalustel, mis ei ole lemmikloomatoitu valmistavasse sihtettevõttesse transportimisel eraldi saadetistesse jagatud – iga kaubaaluse igale välisküljele on aktiivsöesuspensiooniga või aktiivsöega tehtud rist, mis katab vähemalt 70 % külmutatud ploki küljediagonaali pikkusest ja on vähemalt 10 cm lai;

b) on külmutamata materjal kolmandas riigis enne Euroopa Liitu sisenemist märgistatud pihustatava aktiivsöesuspensiooniga või söepulbriga selliselt, et süsi on materjalil selgelt näha;

c) transporditakse see otse

i) lemmikloomatoitu tootvasse sihtettevõttesse vastavalt punkti 4 alapunktile a; või

ii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punkti h kohaselt tunnustatud ettevõttesse vastavalt käesoleva jao punkti 4 alapunktile b ning sealt otse edasi alapunktis i osutatud lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, juhul kui sihtettevõte

 käitleb ainult punktis 5.1 osutatud materjali või

 käitleb ainult materjali, mis on ette nähtud alapunktis i nimetatud lemmikloomatoitu tootva ettevõtte jaoks; ja

d) käsitsetakse seda punktides a ja b sätestatud märgistuse eemaldamiseks ainult lemmikloomatoitu tootvas sihtettevõttes ja alles vahetult enne tooraine kasutamist lemmikloomatoidu valmistamisel ning kooskõlas 3. kategooria materjalist valmistatava lemmikloomatoidu suhtes kohaldatavate tingimustega, mis on esitatud XIII lisa II peatükis;

5.2. kui saadetis koosneb eespool punktis 5.1 osutatud viisil töödeldud toorainest ja muust töötlemata toorainest, peavad kõik saadetises sisalduvad toorained olema märgistatud vastavalt punkti 5.1 alapunktides a ja b sätestatule;

5.3. punkti 5.1 alapunktides a ja b ning punktis 5.2 osutatud märgistus peab jääma nähtavaks alates lähetamisest kuni tarnimiseni lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse;

6. lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes tuleb lemmikloomatoidu tootmiseks kasutatavat toorainet, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 35 punkti a alapunktis ii, tootmise eel hoida, tootmises kasutada ja kõrvaldada pädeva asutuse lubatud tingimustel, mis võimaldavad saadud, tootmises kasutatud ja kõrvaldatud (kui see on kohaldatav) materjali koguseid ametlikult kontrollida.

Pädev asutus võib anda lemmikloomatoitu tootvat ettevõtet käitavale ettevõtjale loa hoida sellist materjali koos 3. kategooria materjaliga.

9.    jagu

Väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat teataval otstarbel kasutatavate sulatatud rasvade import

Sulatatud rasvu, mis ei ole ette nähtud põllumajandusloomade sööda, kosmeetika, ravimite või meditsiiniseadmete tootmiseks, võib importida juhul, kui

a) need on saadud

▼M4

i) biokütuse ja õlikeemiliste toodete tootmiseks mõeldud materjalide puhul – määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8, 9 ja 10 viidatud loomsed kõrvalsaadused;

▼B

ii) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmiseks mõeldud materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides c ja d ning punkti f alapunktis i nimetatud 2. kategooria materjalidest või 3. kategooria materjalidest, ent mitte määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punktides c ja p nimetatud 3. kategooria materjalidest;

▼M1

iii) käesoleva määruse IV lisa IV peatüki 2. jao punktis J viidatud taastuvkütuse tootmiseks mõeldud materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9 viidatud 2. kategooria materjalidest ja artiklis 10 viidatud 3. kategooria materjalidest;

iv) muude materjalide puhul määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punktides b, c ja d nimetatud 1. kategooria materjalidest, määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 9 punktides c ja d ja punkti f alapunktis i viidatud 2. kategooria materjalidest või 3. kategooria materjalidest, ent mitte artikli 10 punktides c ja p viidatud materjalidest;

▼B

b) neid on töödeldud 1. töötlemismeetodiga (rõhu all steriliseerimine) või mõne IV lisa III peatükis kirjeldatud meetodi abil;

c) mäletsejalistelt pärineva rasva puhul on eemaldatud lahustumatud lisaained, mis ületavad 0,15 massiprotsenti;

d) need on enne liitu saatmist märgistatud selliselt, et saavutatud on VIII lisa V peatüki punkti 1 alapunktis b osutatud glütserooltriheptanaadi minimaalne kontsentratsioon;

e) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse sulatatud rasvad kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse registreeritud sihtettevõttesse oludes, mis hoiavad ära saastumise; ja

f) nende pakendil või mahutil on märgistus „MITTE INIM- EGA LOOMATOIDUKS”.

10.    jagu

Rasva derivaatide import

1. Rasva derivaate võib importida, kui saadetisega kaasas oleval terviseohutuse tõendil on kinnitus,

a) et rasva derivaadid pärinevad 1., 2. või 3. kategooria materjalidest;

b) 2. kategooria materjalist toodetud rasva derivaatide puhul, et tooted:

i) on valmistatud meetodi alusel, mis vastab vähemalt ühe XIII lisa XI peatüki punktis 1 osutatud töötlusviisi nõuetele; ja

ii) neid kasutatakse ainult orgaanilistes väetistes, mullaparandusainetes või muuks otstarbeks väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat, välja arvatud kosmeetikatoodetes, farmaatsiatoodetes ja meditsiiniseadmetes;

c) 1. kategooria materjalist toodetud rasva derivaatide puhul, et tooteid ei või kasutada orgaanilistes väetistes, mullaparandusainetes, kosmeetikatoodetes, farmaatsiatoodetes ega meditsiiniseadmetes, kuid neid võib kasutada muul otstarbel väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat,

2. Punktis 1 osutatud terviseohutuse tõend tuleb kauba Euroopa Liitu sisenemisel esitada esmasisenemise piiripunkti pädevale asutusele ning seejärel peab selle koopia kuni sihtettevõtteni saadetisega kaasas olema.

3. Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb rasva derivaadid kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtettevõttesse.

11.    jagu

Fotograafilise želatiini import

1. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 8 punkti b kohaselt 1. kategooria materjaliks liigitatud veiste selgroogu sisaldavast materjalist toodetud ja üksnes fotograafiatööstuses kasutamiseks ettenähtud želatiini (fotograafiline želatiin) võib importida tingimusel, et fotograafiline želatiin

a) on pärit mõnest tabelis 3 märgitud päritoluettevõttest;

b) on toodetud vastavalt punktile 6;

c) on imporditud mõne liitu esmasisenemise piiripunkti kaudu (vt tabel 3); ja

d) on mõeldud tootmiseks mõnes tabelis 3 märgitud tunnustatud fotograafiaettevõttes.



Tabel 3

Fotograafilise želatiini import

Kolmas päritoluriik

Päritoluettevõtted

Sihtliikmesriik

Liitu esmasisenemise piiripunkt

Tunnustatud fotograafiaettevõtted

Jaapan

Nitta Gelatin Inc.,

2-22 Futamata

Yao-City, Osaka

581-0024 Jaapan

Jellie Co. Ltd-

7-1, Wakabayashi 2-Chome,

Wakabayashi-ku,

Sendai-City;

Miyagi,

982 Jaapan

NIPPI Inc. Gelatine Division

1 Yumizawa-Cho

Fujinomiya City Shizuoka

418-0073 Jaapan

Madalmaad

Rotterdam

Fujifilm Europe, Oudenstaart 1,

5047 TK Tilburg,

Madalmaad

Nitta Gelatin Inc.,

2-22 Futamata

Yao-City, Osaka

581-0024 Jaapan

Ühendkuningriik

Liverpool

Felixstowe

Heathrow

Kodak Ltd.

Headstone Drive,

Harrow, Middlesex,

HA4 4TY,

Ühendkuningriik

Tšehhi Vabariik

Hamburg

FOMA Bohemia spol. SRO

Jana Krušinky

1604

501 04 Hradec Králove,

Tšehhi Vabariik

Ameerika Ühendriigid

Eastman Gelatine Corporation,

227 Washington Street,

Peabody,

MA, 01960 USA

Gelita North America,

2445 Port Neal Industrial Road

Sergeant Bluff,

Iowa, 51054 USA

Ühendkuningriik

Liverpool

Felixstowe

Heathrow

Kodak Ltd.

Headstone Drive,

Harrow, Middlesex,

HA4 4TY,

Ühendkuningriik

Tšehhi Vabariik

Hamburg

FOMA Bohemia spol. SRO

Jana Krušinky

1604

501 04 Hradec Králove,

Tšehhi Vabariik

2. Kui fotograafiline želatiin on sisenenud sihtliikmesriiki, ei või sellega liikmesriikide vahel kaubelda, vaid seda võib kasutada üksnes tunnustatud fotograafiaettevõttes sama sihtliikmesriigi piires ja üksnes fotograafilise tootmise eesmärgil.

3. Pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli tuleb fotograafiline želatiin kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega transportida otse sihtkohaks olevasse tunnustatud fotograafiaettevõttesse.

4. Punktis 3 viidatud transportimine peab toimuma sõidukites või mahutites, kus fotograafiline želatiin on füüsiliselt eraldatud kõikidest toiduks või söödaks mõeldud toodetest.

5. Tunnustatud fotograafiaettevõttes peab ettevõtja tagama, et kõik fotograafilise želatiini ülejäägid ja muud fotograafilisest želatiinist tekkinud jäätmed

a) paigutatakse plommitud lekkekindlatesse mahutitesse, millel on silt kirjaga „üksnes kõrvaldamiseks”, ja neid transporditakse rahuldavate hügieenitingimustega sõidukites;

b) kõrvaldatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punkti a alapunktile i või eksporditakse päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki vastavalt määrusele (EÜ) nr 1013/2006.

6. Fotograafilist želatiini toodetakse järgmiste nõuete kohaselt.

a) Fotograafilist želatiini võib toota üksnes ettevõtetes, mis ei tooda Euroopa Liitu lähetamiseks ettenähtud ja toiduks või söödaks mõeldud želatiini ning mida on tunnustanud asjaomase kolmanda riigi pädev asutus.

b) Fotograafiline želatiin peab olema toodetud protsessi käigus, millega tagatakse toormaterjali töötlemine IV lisa III peatükis kirjeldatud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) alusel, või töötlemine happe või leelisega vähemalt kahe päeva jooksul, millele järgneb veega pesemine; ja

i) pärast happega töötlemist hoitakse fotograafilist želatiini vähemalt 20 päeva leeliselahuses; või

ii) pärast happega töötlemist hoitakse fotograafilist želatiini vähemalt 10–12 tundi happelahuses.

Sellele järgneb pH korrigeerimine ja materjali puhastamine filtreerimise teel ja steriliseerimine 4 sekundi vältel temperatuuril 138–140 °C.

c) Pärast punktis b osutatud protsessi kohast töötlemist võib fotograafiline želatiin läbida kuivatusprotsessi ning vajaduse korral jahvatamis- või lamineerimisprotsessi.

d) Fotograafiline želatiin tuleb pakendada kasutamata pakenditesse, ladustada lekkekindlates plommitud ja märgistatud mahutites ning seda tuleb transportida rahuldavate hügieenitingimustega sõidukis.

Kui märgatakse leket, tuleb sõiduk ja mahutid põhjalikult puhastada ning neid tuleb enne uuesti kasutamist kontrollida.

e) Fotograafilist želatiini sisaldavatel pakenditel peavad olema sõnad „Fotograafiline želatiin – kasutamiseks ainult fotograafiatööstuses”.

12.    jagu

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) import

Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarvi ja sarvedest valmistatud tooteid (v.a sarvejahu), kapju ja sõrgu ning neist valmistatud tooteid (v.a kabja- ja sõrajahu) võib importida, kui

1) need on toodetud vastavalt XIII lisa XII peatükile ja

2) need transporditakse pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse.

III   PEATÜKK

ERIEESKIRJAD TEATAVATE PROOVIDE KOHTA

1.    jagu

Teadustöös ja diagnostikas kasutatavad proovid

Kui teadustöös ja diagnostikas kasutatavaid proove ning nende kasutamisel saadud tooteid ei ole kavas võrdlusmaterjalina alles hoida või päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki tagasi saata, tuleb need kõrvaldada

a) jäätmetena põletamise teel või

b) rõhu all steriliseerimise teel, misjärel need kõrvaldatakse või kasutatakse vastavalt määruse (EU) nr 1069/2009 artiklitele 12–14 või

c) vastavalt VI lisa I peatüki I jao punkti 4 alapunktile b, kui

i) kogused ei ületa 2 000 ml ja

ii) proovid või neist saadud tooted on toodetud kolmandates riikides või nende osades, kust liikmesriigid lubavad importida koduveiste värsket liha ja mis on loetletud määruse (EL) nr 206/2010 II lisa 1. osas, ning sellistest riikidest või nende osadest lähetatud.

2.    jagu

Kaubanäidised

1. Pädev asutus võib lubada kaubanäidiste importi ja transiiti, kui

a) need on pärit

i) kolmandatest riikidest, mis on kantud käesoleva lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 veeru „Kolmandate riikide loetelu” 14. reale;

ii) kaubanäidiste puhul, mis koosnevad piimast, piimapõhistest toodetest või piimasaadustest, määruse (EL) nr 605/2010 I lisas loetletud lubatud kolmandatest riikidest;

b) nendega on kaasas XIV lisa 8. peatükis osutatud terviseohutuse tõend; ja

c) pärast direktiiviga 97/78/EÜ ettenähtud veterinaarkontrolli transporditakse need kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikega 4 sätestatud tingimustega otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse, mis on kirjas pädeva asutuse väljastatud loal.

2. Kui kaubanäidiseid ei hoita võrdlemise eesmärgil alles, tuleb need

a) kõrvaldada või kasutada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14 või

b) saata tagasi päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki.

3. Kui kaubanäidiseid kasutatakse seadmete katsetamiseks, tuleb katsed teha

a) selleks ettenähtud seadmetega või

b) seadmetega, mida puhastatakse ja desinfitseeritakse, enne kui neid kasutatakse muudel eesmärkidel kui katsetamine.

Heakskiidetud või registreeritud ettevõttesse transportimise ajal peavad kaubanäidised olema pakendatud lekkekindlatesse mahutitesse.

3.    jagu

Eksponaadid

1. Eksponaatide import ja transiit peab toimuma kooskõlas alljärgnevate tingimustega:

a) need on pärit kolmandatest riikidest, mis on kantud II peatüki 1. jao tabeli 2 veeru „Kolmandate riikide loetelu” 14. reale;

b) nende riiki toomisele on eelnevalt andnud loa selle liikmesriigi pädev asutus, kus eksponaati kavatsetakse kasutada;

c) pärast direktiivi 97/78/EÜ kohast veterinaarkontrolli tuleb eksponaadid transportida otse heakskiidetud kasutajale.

2. Kõik saadetised peavad olema lekkekindlalt pakendatud ja nendega peab olema kaasas kaubadokument, millel on märgitud:

a) materjali kirjeldus ja loomaliik, kellelt see pärineb;

b) materjali liik;

c) materjali kogus;

d) materjali lähetamise koht;

e) saatja nimi ja aadress;

f) saaja nimi ja aadress ning

g) sihtkoha pädeva ametiasutuse loa identifitseerimist võimaldavad andmed.

3. Pärast näitust või kunstilise tegevuse lõpetamist tuleb eksponaadid

a) lähetada päritoluriigiks olevasse kolmandasse riiki tagasi;

b) lähetada teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, kui sihtriigiks oleva liikmesriigi või kolmanda riigi pädev asutus on andnud selleks eelnevalt loa; või

c) kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitele 12, 13 ja 14.

IV   PEATÜKK

ERINÕUDED LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE TEATAVATE VEDUDE KOHTA

1.    jagu

Teatavate 1. kategooria materjalide import

Artiklis 26 osutatud materjale tuleb importida alljärgnevatel tingimustel.

1. Materjalide pakenditel, mahutitel või veokitel olev märgistus peab sisaldama lauset „Keelatud kasutada toidus, söödas, väetistes, kosmeetikatoodetes, ravimites ja meditsiiniseadmetes”.

2. Materjalid tuleb toimetada otse tunnustatud või registreeritud ettevõttesse, kus neid kasutatakse muude kui punktis 1 nimetatud toodete valmistamisel.

3. Kasutamata materjalid ja ülejäägid tuleb ära kasutada või kõrvaldada määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 12 sätestatud tingimustel.

2.    jagu

Muuks otstarbeks kui põllumajandusloomade söödana kasutatavate teatavate materjalide import

1. Pädev asutus võib lubada importida alljärgnevaid materjale, mida kasutatakse muuks otstarbeks kui põllumajandusloomade (v.a karusloomad) söödana, juhul kui nendega ei kaasne inimestele või loomadele nakkavate haiguste ülekandumise ülemäärast riski:

a) veeloomadest saadud loomsed kõrvalsaadused ja tooted;

b) selgrootud veeloomad ja neist saadud tooted;

c) selgrootud maismaaloomad, sealhulgas kõik nende üleminekuvormid, näiteks vastsed, ja neist saadud tooted;

d) punktides a, b ja c osutatud loomadelt pärinevad saadused, näiteks kalamari;

e) 3. kategooria materjal, mis hõlmab näriliste (Rodentia) ja jäneseliste (Lagomorpha) hulka kuuluvaid loomi ja nende osi.

2. Punktis 1 nimetatud materjalide saadetiste importimisel tuleb täita riiklikes õigusaktides veterinaartõendite kohta kehtestatud nõudeid.

▼M10

V PEATÜKK

EESKIRJAD TEATAVATE LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOODETE EKSPORDI KOHTA

Eeskirjad, mida kohaldatakse artikli 25 lõikes 4 osutatud, allpool loetletud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ekspordi suhtes:



 

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted

Ekspordieeskirjad

1

Töödeldud sõnnik ja orgaanilised väetised, kompost või biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid, mis ei sisalda muid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid kui töödeldud sõnnik

Töödeldud sõnnik ja orgaanilised väetised, kompost või biogaasiks muundamisel tekkinud käärimisjäägid, mis ei sisalda muid loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid kui töödeldud sõnnik, peavad vastama vähemalt XI lisa I peatüki 2. jao punktides a, b, d ja e sätestatud tingimustele.

▼B




XV LISA

TERVISEOHUTUSE TÕENDITE NÄIDISED

Käesolevas lisas toodud terviseohutuse tõendite näidiseid tuleb kasutada vastavas näidises osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja toodete kolmandatest riikidest importimise ja Euroopa Liidu kaudu toimuva transiidi korral.

Märkused

a) Veterinaarsertifikaadi koostab eksportiv kolmas riik käesolevas lisas esitatud näidiste alusel asjaomasele loomsele kõrvalsaadusele või tootele vastava näidise vormi kohaselt. Veterinaarsertifikaadid sisaldavad näidisel olevas numbrilises järjekorras kinnitusi, mida nõutakse kõikide kolmandate riikide puhul, ja vajaduse korral lisatagatisi, mida nõutakse eksportiva kolmanda riigi või selle osa puhul.

b) Kui näidissertifikaadis on märgitud, et teatavad kinnitused esitatakse vajaduse korral, võib sertifikaati väljastav ametnik mittevajalikud kinnitused läbi kriipsutada, parafeerida ja pitseriga kinnitada või need sertifikaadilt täielikult välja jätta.

c) Iga sertifikaadi originaaleksemplar koosneb ühest paberilehest, mis on täidetud mõlemalt poolt, või kui on vaja rohkem tekstiruumi, siis peab sertifikaat olema sellisel kujul, et kõik vajalikud paberilehed moodustavad osa ühtsest tervikust ja on jagamatud.

d) Sertifikaat koostatakse vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub piirikontroll, ning sihtkohaks oleva ELi liikmesriigi keeles. Kõnealused liikmesriigid võivad siiski lubada muude keelte kasutamist, millele tuleb vajaduse korral lisada ametlik tõlge.

e) Kui saadetise osade identifitseerimiseks lisatakse sertifikaadile lisalehti, käsitatakse neid lisalehti samuti sertifikaadi originaali osadena ja igale lehele kannab sertifikaati väljastav ametlik veterinaararst allkirja ja pitseri.

f) Kui sertifikaat koos punktis e nimetatud lisadega koosneb enam kui ühest lehest, märgitakse iga lehe alaossa leheküljenumber (leheküljenumber / lehtede koguarv) ja ülaossa sertifikaadi koodnumber, mille on määranud pädev asutus.

g) Originaalsertifikaadi peab täitma ja allkirjastama ametlik veterinaararst. Eksportiva riigi pädevad asutused tagavad, et järgitakse direktiiviga 96/93/EÜ kehtestatud põhimõtetele vastavaid sertifikaadi väljaandmise põhimõtteid.

h) Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib ka pitserite suhtes, v.a reljeefpitserid ja vesimärgid.

i) Sertifikaadi originaaleksemplar peab olema saadetisega kaasas ELi piiripunktis.

j) Kui terviseohutuse tõendit kasutatakse saadetise transiidil, tuleb asjakohase terviseohutuse tõendi lahtrisse I.5 („Kauba saaja”) märkida selle piiripunkti nimi ja aadress, mille kaudu on kavandatud saadetise väljumine Euroopa Liidust.

▼M15

1. PEATÜKK

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomse valgu (v.a tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud valk), sh kõnealust valku sisaldavate segude ja toodete kohta (v.a lemmikloomatoit), mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks Euroopa Liidu kaudu (2)

image

image

image

image

image

image

image

1a PEATÜKK

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, tehistingimustes kasvatatud putukatest saadud töödeldud loomse valgu, sh kõnealust valku sisaldavate segude ja toodete kohta (v.a lemmikloomatoit), mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

image

2. PEATÜKK, A OSA

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud piima, piimapõhiste toodete ja piimasaaduste kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

2. PEATÜKK, B OSA

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ternespiima ja ternespiimatoodete kohta, mis on pärit veistelt ja ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

3. PEATÜKK, A OSA

Tervisesertifikaat

lemmikloomatoidu konservide kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

3. PEATÜKK, B OSA

Tervisesertifikaat

töödeldud lemmikloomatoidu (v.a konservid) kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

image

image

3. PEATÜKK, C OSA

Tervisesertifikaat

koerte närimiskontide kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

3. PEATÜKK, D OSA

Tervisesertifikaat

otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoidu või karusloomade söödana kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

3. PEATÜKK, E OSA

Tervisesertifikaat

lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate lõhna- ja maitsetugevdajate kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

3. PEATÜKK, F OSA

Tervisesertifikaat

lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste (3) kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

image

▼M4

4. PEATÜKI A OSA

Terviseohutuse tõend

hobuslaste vere ja veretoodete importimiseks, mida kasutatakse väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

▼M15

4. PEATÜKK, B OSA

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud veretoodete kohta, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

4. PEATÜKK, C OSA

Tervisesertifikaat

väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud töötlemata veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

4. PEATÜKK, D OSA

Tervisesertifikaat

väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate toodete valmistamiseks ettenähtud töödeldud veretoodete (v.a tooted hobuslaste verest) kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

▼B

5.   PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

kabiloomade värskete või jahutatud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

5.   PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

kabiloomade töödeldud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

5.   PEATÜKK, C OSA

Ametlik deklaratsioon

mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahkade kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (1) Euroopa Liidu kaudu ja mida on enne importimist 21 päeva jooksul hoitud eraldi või mille vedamine kestab enne importimist katkematult 21 päeva

image

image

image

▼M4

6. PEATÜKI A OSA

Terviseohutuse tõend

lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeede ja nendest saadud muude esemete (üksnes kondid, sarved (sh hirvesarved), sõrad, kabjad, hambad või toornahad) kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

▼M15

6. PEATÜKK, B OSA

Tervisesertifikaat

jahitrofeede või muude esemete kohta, mis koosnevad lindude ja kabiloomade töötlemata tervikosadest ning on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

▼B

7.   PEATÜKK, A OSA

Terviseohutuse tõend

seaharjaste kohta, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade Aafrika katku, ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

7.   PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

seaharjaste kohta, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade Aafrika katku, ning mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

▼M15

8. PEATÜKK

Tervisesertifikaat

väljaspool söödaahelat kasutatavate loomsete kõrvalsaaduste või kaubanäidiste (2) kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

image

image

▼B

9.   PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava kalaõli kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

▼M15

10. PEATÜKK, A OSA

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud sulatatud rasvade kohta, mida kasutatakse söödamaterjalina ja mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

image

10. PEATÜKK, B OSA

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud ja väljaspool söödaahelat kasutatavate sulatatud rasvade kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

11. PEATÜKK

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava želatiini ja kollageeni kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

12. PEATÜKK

Tervisesertifikaat

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatava hüdrolüüsitud valgu, kaltsiumvesinikfosfaadi ja trikaltsiumfosfaadi kohta, mis on ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

image

image

image

▼B

13.   PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Mesinduse kõrvalsaaduste kohta, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks ja mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

▼M4

14. PEATÜKI A OSA

Terviseohutuse tõend

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud rasva derivaatide kohta, mida kasutatakse väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

▼B

14.   PEATÜKK, B OSA

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud rasva derivaatide kohta, mida kasutatakse söödana või väljaspool söödaahelat ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

▼M4

15.   PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud munatoodete kohta, mida võidakse kasutada söödamaterjalina ja mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

▼B

16.   PEATÜKK

Näidisdeklaratsioon

image

17.   PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Töödeldud sõnniku, töödeldud sõnnikust valmistatud toodete ja guaano kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

▼M15

18. PEATÜKK

Tervisesertifikaat

sarvede ja sarvedest valmistatud toodete (v.a sarvejahu), kapjade ja sõrgade ning neist valmistatud toodete (v.a kabja- ja sõrajahu) kohta, mis on ette nähtud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks ning ette nähtud lähetamiseks Euroopa Liitu või transiidiks (2) Euroopa Liidu kaudu

image

image

image

image

▼B

19.   PEATÜKK

Terviseohutuse tõend

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatava želatiini kohta, mis on mõeldud lähetamiseks Euroopa Liitu

image

image

image

▼M15

20. PEATÜKK

Näidisdeklaratsioon

Deklaratsioon ravimite, veterinaarravimite, meditsiiniseadmete, meditsiinis või veterinaarias kasutatavate meditsiiniseadmete, aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete, meditsiinis või veterinaarias kasutatavate in vitro diagnostikavahendite, laborireaktiivide ja kosmeetikatoodete tootmiseks kasutatavate vahesaaduste kolmandatest riikidest importimise ja Euroopa Liidu kaudu toimuva transiidi (2) kohta

image

image

image

image

image

▼M2

21.   PEATÜKK

Näidisdeklaratsioon

Artikli 25 lõike 2 punktis e osutatud töötlemata villa ja karva impordideklaratsioon, mis esitatakse importimisel Euroopa Liitu

image

image

▼B




XVI LISA

AMETLIK KONTROLL

I   PEATÜKK

TÖÖTLEMISETTEVÕTETE AMETLIK KONTROLL

1.    jagu

Tootmisjärelevalve

1. Pädev asutus peab teostama töötlemisettevõtete üle järelevalvet, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse nõuetele.

Eelkõige peab pädev asutus

a) kontrollima

i) tööruumide, seadmete ja personali üldisi hügieenitingimusi;

ii) töötlemisettevõtte käitaja poolt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 28 kohaselt tehtud enesekontrolli tõhusust, kusjuures kontrollimine peab hõlmama kontrollimise tulemuste kontrollimist ja vajaduse korral proovide võtmist;

iii) määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 29 lõike 1 kohase ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetele tugineva alalise kirjaliku korra tõhusat järgimist, kusjuures kontrollimine peab hõlmama rakendamise tulemuste kontrollimist ja vajaduse korral proovide võtmist;

iv) toodete nõuetelevastavust töötlemise järel; analüüsid ja katsed tuleb teha teaduslikult tunnustatud meetodite alusel, eelkõige liidu õigusaktides sätestatud meetodite põhjal; kui liidu õigusaktides selliseid meetodeid ei ole sätestatud, tuleb järgida rahvusvahelisi standardeid või nende puudumisel riiklikke standardeid; ning

v) ladustamistingimusi;

b) võtma laborikatsete jaoks vajalikke proove ja

c) tegema muid kontrollitoiminguid, mida ta peab määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikuks.

2. Et pädev asutus saaks täita lõikes 1 nimetatud ülesanded, peab tal alati olema vaba juurdepääs töötlemisettevõtte kõikidele osadele, andmetele, kaubadokumentidele ja terviseohutuse tõenditele.

2.    jagu

Valideerimismenetlus

1. Enne töötlemisettevõtte tunnustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 44 lõikele 1 peab pädev asutus kontrollima, kas ettevõtja on valideerinud ettevõtet järgmiste menetluste ja näitajate põhjal:

a) protsessikirjeldus protsessi voodiagrammi kujul;

b) kriitiliste kontrollpunktide kindlakstegemine, sealhulgas materjali töötlemise kiirus pidevas protsessis;

c) vastavus käesolevas määruses sätestatud töötlemise erinõuetele ning

d) järgmiste nõuete täitmine:

i) hakkmasina või plaadi avade suuruse põhjal määratav osakeste suurus perioodilises protsessis ja pidevas protsessis; ja

ii) temperatuur, rõhk, töötlemisaeg ja pideva protsessi puhul materjali töötlemise kiirus, nagu on sätestatud punktides 2 ja 3.

2. Perioodilises protsessis:

a)