EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52018DC0656

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta, sh varajase hoiatamise aruanne liikmesriikidele, kelle puhul on ohus 2020. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi täitmine

COM/2018/656 final

Brüssel,24.9.2018

COM(2018) 656 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta, sh varajase hoiatamise aruanne liikmesriikidele, kelle puhul on ohus 2020. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi täitmine

{SWD(2018) 413 final}
{SWD(2018) 414 final}
{SWD(2018) 415 final}
{SWD(2018) 416 final}
{SWD(2018) 417 final}
{SWD(2018) 418 final}
{SWD(2018) 419 final}
{SWD(2018) 420 final}
{SWD(2018) 421 final}
{SWD(2018) 422 final}
{SWD(2018) 423 final}
{SWD(2018) 424 final}
{SWD(2018) 425 final}
{SWD(2018) 426 final}


1.Sissejuhatus

Hea jäätmekäitlus on ringmajanduse oluline osa ja aitab vältida jäätmete negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele. ELi jäätmealaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine kiirendab üleminekut ringmajandusele. Kohalikel osalejatel on jäätmekäitluses väga oluline roll ja nende kaasamine poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse ning nende tegevuse toetamine on vajalik, et tagada vastavus ELi õigusaktidele.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade kõnealuste õigusaktide kesksete elementide rakendamisest liikmesriikides, tehakse kindlaks probleemid, mis takistavad nõuete täies ulatuses täitmist, ja esitatakse soovitused teatavate jäätmevoogude juhtimise parandamiseks.

Aruanne põhineb teabel, mis esitati liikmesriikide aastate 2013–2015 1 rakendusaruannetes 2 järgmiste direktiivide kohta:

-direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (jäätmete raamdirektiiv),

-direktiiv 2002/96/EÜ ja direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta,

-direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (pakendidirektiiv),

-direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (prügiladirektiiv) ja

-direktiiv 86/278/EMÜ reoveesetete kohta (reoveesetete direktiiv) 3 .

Seda teavet täiendavad hiljutised põhjalikud uuringud mitmete jäätmevoogude kohta, nimelt olmejäätmete (varajase hoiatuse uuring) 4 , 5 ehitus- ja lammutusjäätmete, 6 ohtlike jäätmete 7 ning elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta 8 .

2.Olmejäätmed – varajase hoiatamise aruanne

2016. aastal tekitasid eurooplased keskmiselt 480 kg olmejäätmeid inimese kohta, 46 % nendest jäätmetest võeti ringlusse või kompostiti, samas kui neljandik ladestati prügilates 9 . Olmejäätmed moodustavad ligikaudu vaid 10 % kõikidest ELis tekkivatest jäätmetest, aga nende mitmekesise koostise, tootjate suure hulga ja vastutuse killustatuse tõttu on see üks kõige raskemini juhitavaid vooge.

Olmejäätmete (kodumajapidamiste tekitatud ja sarnaste jäätmete) käitlemist käsitlevad õiguslikud kohustused on sätestatud jäätmete raamdirektiivis. Need kohustused hõlmavad eesmärki saavutada 2020. aastaks 50 % olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt 10 . Direktiiv vaadati hiljuti läbi, 11 et lisada uued ja ulatuslikumad eesmärgid: 55 % 2025. aastaks, 60 % 2030. aastaks ja 65 % 2035. aastaks 12 . Muudetud direktiiviga kehtestatakse ka varajase hoiatamise aruannete süsteem, et hinnata liikmesriikide edusamme nende eesmärkide suunas liikumisel kolm aastat enne vastavaid tähtaegu.

Enne seda ja selleks et aidata liikmesriikidel saavutada 2020. aasta eesmärki, on komisjon juba teostanud esimese varajase hoiatamise uuringu 13 . Liikmesriikide ringlussevõtutulemuste ja jäätmepoliitika põhjaliku läbivaatamise alusel on kindlaks tehtud 14 liikmesriiki, kelle puhul on oht, et nad ei saavuta 2020. aastaks seatud 50 % eesmärki 14 . Need on Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ungari.

Sel eesmärgil modelleeritud stsenaariumiga 15 kinnitati seda ja jõuti järeldusele, et kui täiendavaid poliitikameetmeid ei võeta, ei täida mõned asjaomastest liikmesriikidest tõenäoliselt 2025. aastaks isegi 50 % eesmärki.

Sõltuvalt iga liikmesriigi konkreetsetest probleemidest ja vajadustest ning nende kaugusest 2020. aasta eesmärgist on protsessi kaudu, kuhu olid tihedalt kaasatud riiklikud asutused, kindlaks tehtud riigipõhised meetmed vajakajäämise kõrvaldamiseks. Käesolevas aruandes sisalduv varajase hoiatamise hinnang tugineb samuti eelnevatele nõuete täitmise edendamise meetmetele, 16 mida komisjon on koostöös liikmesriikidega võtnud. Kui riiklikud ja kohalikud asutused soovitatud meetmeid kiiresti rakendavad, vähendavad need eesmärkide täitmata jätmise ohtu märkimisväärselt. Need meetmed on esitatud käesolevale aruandele lisatud talituste töödokumentides. Samuti on võimalik kindlaks teha mitu olulist ühist prioriteeti.

1. tekstikast. Olmejäätmete käitlemine

§Riiklike ringlussevõtu eesmärkide astmeline kujundamine kuni jäätmekogumissüsteemide eest vastutava kohaliku omavalitsuse tasandini ja selle tagamine, et kohalike omavalitsuste suhtes, kes eesmärke ei täida, rakendatakse meetmeid 

§Meetmete kehtestamine (k.a maksud) kaotamaks järk-järgult prügilatesse ladestamine ja jäätmejääkide töötlemise muud vormid (nt mehhaanilis-bioloogiline töötlemine ja põletamine) eesmärgiga pakkuda majanduslikke stiimuleid jäätmehierarhia toetamiseks 17 .

§Koos kohalike ja piirkondlike asutustega kohalike omavalitsuste jaoks liigiti kogumise juhendite väljatöötamine minimaalsete teenusestandardite vormis. Tehnilise toe ja suutlikkuse suurendamise programmide korraldamine kohalike omavalitsuste jaoks riiklikul tasandil. 

§Kohustuslike nõuete kehtestamine biojäätmete sorteerimiseks ja kavandatud või olemasoleva käitlemistaristu kogumissüsteemidega kokkusobivuse tagamine.

§Kohalike omavalitsuste vahelise koostöö soodustamine taristu kavandamise ja/või teenuste hankemenetluste valdkonnas, et tagada mastaabisääst ja rahalise koormuse jagamine.

§Tootja laiendatud vastutuse süsteemide parandamine vähemalt kooskõlas muudetud jäätmete raamdirektiivi üldiste miinimumnõuetega.

§Meetmete võtmine, et ergutada kodumajapidamistes jäätmete sorteerimist, kaasa arvatud liigiti kogutud jäätmevoogude suurem kogumissagedus segajäätmetega võrreldes.

§Järelevalve ja aruandluse parandamine, tagades muu hulgas andmete kogumise kohaliku omavalitsuse tasandil.

§ELi vahendite tõhusam kasutamine jäätmetaristu arendamise eesmärgil, tagades, et kaasrahastamine toetab jäätmetekke vältimist, jäätmete korduskasutamist ja ringlussevõttu.

3.Ehitus- ja lammutusjäätmed

Ehitus- ja lammutusjäätmed on kaalu alusel kõige suurem jäätmevoog ELis, moodustades aastas üle 800 miljoni tonni, st ligikaudu 32 % jäätmete kogumahust 18 .

Selle voo juhtimisel on suur potentsiaal ressursitõhususe parandamiseks. Jäätmed koosnevad eri materjalide segust, kaasa arvatud püsijäätmed, mittepüsivad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed, ning sisaldavad peamiselt mineraalset fraktsiooni (tellised, plaadid, betoon jne), mis on suhteliselt raske ja lihtsasti ringlussevõetav, kuid väikse väärtusega. Need jäätmed sisaldavad ka positiivse turuväärtusega (metallid) või potentsiaalse väärtusega materjale, kui neid kogutakse eraldi puhta fraktsioonina (nt plastid).

Jäätmete raamdirektiivis 19 on kehtestatud 2020. aastaks eesmärk see jäätmevoog 70 % ulatuses korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta ja materjali muul viisil taaskasutada. Liikmesriikide tulemused erinevad märkimisväärselt, üle pooled neist on teatanud, et nad on 2020. aasta eesmärgi ajavahemikul 2013–2015 juba täitnud, ning mõned on saavutamas isegi 90 % ületavat taaskasutust. Küprose, Kreeka, Slovakkia ja Rootsi tulemused jäävad endiselt alla 60 % 20 . Mõnede liikmesriikide esitatud näitajate osas valitseb veel teatav ebakindlus.

Hiljutise uuringuga 21 selle kohta, kuidas ehitus- ja lammutusjäätmeid ELis käideldakse, tehti kindlaks järgmised põhimeetmed.

2. tekstikast. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

§Jäätmetekke vältimise edendamine läbi aruka projekteerimise, pikendades ehitiste eluiga, taaskasutamise ning kavandamise ja logistika parandamise ehitusplatsidel.

§Valikulise lammutamise ja tekkekohal sorteerimise edendamine.

§ELi juhendite kasutamine (lammutuseelsed auditid ja käitlemisprotokoll) 22 .

§Majanduslike vahendite kasutamine selle jäätmevoo prügilatest kõrvalejuhtimiseks.

§Tagasitäitena kasutamise piiramine sellega, mis on kooskõlas jäätmete raamdirektiivis sisalduva määratlusega.

§Ringlussevõetud toodete kasutuselevõtu soodustamine kvaliteedisertifikaatide ja/või jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumide kaudu.

§Ringlusmaterjali kasutamist eeldavate keskkonnahoidlike riigihangete kasutamise laiendamine.

§Statistika kvaliteedi parandamine.

4.Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on suhteliselt väike jäätmevoog (alla 4 % kõikidest jäätmetest), 23 kuid selle nõuetekohane käitlemine on ülioluline, et hoida ära tõsine negatiivne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Jäätmete raamdirektiiv hõlmab märgistamise, andmete säilitamise ja jälgitavusega seotud nõudeid ning kontrollikohustusi alates tootmisest kuni lõpliku käitlemiseni, samuti keeldu segada ohtlikke jäätmeid muude jäätmete, ainete või materjalidega.

Ohtlike jäätmete, kaasa arvatud PCB/PCT 24 käitlemise analüüs kogu ELis 25 näitab, et peamiste õiguslike kohustuste rakendamisel on tõsiseid vajakajäämisi. Need hõlmavad puudulikku planeerimist, andmete ebajärjepidevust ja statistilisi tühimikke tekke ja käitlemise vahel ning jäätmete väärklassifikatsiooni. Uuringus on esitatud üksikasjalikud riigipõhised soovitused, mis on võimalik kokku võtta üldisema esmatähtsate meetmete loeteluna.

3. tekstikast. Ohtlike jäätmete käitlemine

§Jäätmekavade kvaliteedi parandamine usaldusväärse ja võrreldava teabe alusel, nii et ohtlikud jäätmed on põhjalikumalt hõlmatud ja lisatud on teave käitlemisvõimsuste kohta.

§Selliste täielike, usaldusväärsete ja koostalitlusvõimeliste elektrooniliste registreerimis- ja jälgimissüsteemide kasutuselevõtmine, mis on integreeritud riikide statistikasüsteemide ja ELi jäätmesaadetiste andmetega.

§Jäätmehierarhia ja segamiskeelu kajastamine riiklikes õigusaktides, käitlemisvõimalusi käsitlevates juhendites ja loatingimustes ning nende jõustamise tagamine.

§Selgete ja ühtlustatud jäätmeliigitus- ja käitlusjuhendite koostamine, avaldamine, levitamine ja kasutamine, sealhulgas jäätmehierarhia kohta. Jäätmete liigitamist käsitleva komisjoni tehnilise juhendi kasutamine 26 .

§Kõikehõlmava etteteatamata ja koordineeritud kontrollide süsteemi loomine. Meetmete võtmine loata käitlejate vastu kõikidel tasanditel.

§Jäätmetekitajate ning ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevate muude tarneahela ettevõtjate jagatud vastutuse 27 kindlaksmääramine ja täielik rakendamine.

§Töö jätkamine PCB/PCT kõrvaldamiseks suletud ja avatud süsteemidest.

5.Elektri- ja elektroonikaseadmete romud

Hinnanguliselt tekitati ELis 2014. aastal ligikaudu 10 miljonit tonni 28 (0,4 % kõikidest jäätmetest) elektri- ja elektroonikaseadmete romusid. See näitaja kasvab 2020. aastaks eeldatavalt enam kui 12 miljoni tonnini 29 . See jäätmevoog koosneb keerukast materjalide ja komponentide segust, kaasa arvatud erinevad ained, mis kujutavad endast suurt ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele, kui neid nõuetekohaselt ei käidelda. Lisaks nõuab kaasaegse elektroonika tootmine haruldaste ja väärtuslike ressursside kasutamist.

Direktiivi 2012/19/EL eesmärk on elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu parandamine. Ajavahemikul 2013–2015 kasvas kodumajapidamistest kogutud seadmeromude kogus EL 28s 8 %. 2014. aastal koguti kodumajapidamistest keskmiselt 6,21 kg seadmeromusid inimese kohta. 2015. aastal täitsid 23 liikmesriiki kogumise minimaalse eesmärgi 4 kg kodumajapidamise seadmeromusid inimese kohta, 30 Rootsis ja Taanis koguti koguni 12 kg, samas kui Küprosel, Lätil, Maltal ja Rumeenial jäi eesmärk märkimisväärses ulatuses täitmata 31   32 .

Alates 2016. aastast on iga liikmesriik kohustatud täitma kogumiseesmärgi, milleks on 45 % müüdud seadmetest, ja alates 2019. aastast on see eesmärk 65 % müüdud seadmetest või 85 % igal aastal tekkinud elektroonikaromudest 33 . Liikmesriikidel on võimalik valida üks nendest kahest võrdväärsest viisist, kuidas eesmärgi täitmist mõõta.

Komisjon tegeles elektri- ja elektroonikaseadmete romudega seotud nõuete täitmise edendamisega, 34 et teha kindlaks peamised vajakajäämised rakendamisel ja jagada häid tavasid. Uuringus esitati nii kõikidele liikmesriikidele kohaldatavad soovitused kui ka riigipõhised nõuanded teatud liikmesriikidele.

4. tekstikast. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlemine

§Kõikide asjaomaste valitsustasandite (kohalik, piirkondlik, riiklik) kaasamine.

§Kontrollide kasutuselevõtt (või tõhustamine) käitlemisahela kõikides etappides ja inspekteerimiste korraldamine eesmärgiga avastada ebaseaduslik või nõuetele mittevastav tegevus.

§Andmete kvaliteedi parandamine, sealhulgas kvaliteedikontrollide kaudu ja jälgitavuse menetluste tõhustamise teel, et võtta arvesse kõik elektroonikaromud.

§Tootja laiendatud vastutuse süsteemide parandamine vähemalt kooskõlas muudetud jäätmete raamdirektiivi üldiste miinimumnõuetega.

§Kogumise parandamine järgmise kaudu:

okogumistaristu laiendamine;

otarbijate teadlikkuse suurendamine;

oseadmeromude omandiõiguse üleandmise selgitamine käitlemisahelas ning

okõikidelt kogujatelt nõuetele vastavuse süsteemiga koostöö tegemise nõudmine.

§Direktiivis sätestatud asjakohaste töötlemisnõuete täitmise tagamine; elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlemise kvaliteedi miinimumstandardite vastuvõtmise kaalumine.

§Tootega seotud sellise teabe vahetamise mehhanismide rakendamine/väljatöötamine, mis on oluline ringlussevõtuks ning korduskasutuseks ettevalmistamisel tootjate ja ringlussevõtjate vahel (nt platvorm I4R – Information for Recyclers (teave ringlussevõtjatele) 35 ).

§Korduskasutuseks ettevalmistamise registreeritud ja volitatud/sertifitseeritud käitlejate võrgustiku rajamine riiklikul tasandil

§Korduskasutuseks ettevalmistamisele eraldi eesmärgi seadmise kaalumine riiklikul tasandil.

6.Pakendijäätmed

2015. aastal oli ELis tekitatud pakendijäätmete kogumaht ligikaudu 85 miljonit tonni, mis on umbes 3,4 % kõikidest tekitatud jäätmetest 36 . Tekitatud jäätmete kogus on viimastel aastatel aeglaselt suurenenud.

Pakendidirektiivis on pakendijäätmete kohta sätestatud konkreetsed eesmärgid, mis tuli täita 2008. aasta lõpuks (mõnele liikmesriigile anti ajapikendust, mille kohaldamine lõppes 2015. aastal): üldised taaskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgid (vastavalt 60 % ja 55 %) koos materjalipõhiste ringlussevõtu eesmärkidega (60 % paberi ja kartongi, 60 % klaasi, 50 % metalli, 22,5 % plasti ja 15 % puidu puhul).

Alates 2005. aastast on keskmine üldine pakendite ringlussevõtu määr ELis pidevalt kasvanud (65,8 %ni 2015. aastal 37 ). Ajavahemikul 2013–2015 aga kasvas pakendijäätmete kogus ELis 6 %, mis näitab, et jäätmetekke vältimiseks on vaja rohkem tööd teha. Varajase hoiatamise uuringus tõsteti esile ka vastuolusid mitme liikmesriigi pakendiandmetes, mis näitab, et turule viidavate pakendite kogused võivad olla aruannetes vähendatud.

Muudetud pakendidirektiivis 38 kehtestati pakenditele ulatuslikumad ringlussevõtu üldeesmärgid (2025. aastaks 65 % ja 2030. aastaks 70 %) ning kõrgemad materjalipõhised eesmärgid (nt plastile 2030. aastaks 55 %). See nõuab kogu ELis jõupingutuste suurendamist, et korraldada liigiti kogumise süsteemid tõhusamalt, kogumaks kokku rohkem ringlussevõtuks sobivaid materjale, sealhulgas laiendatud tootjavastutuse parandatud süsteemide kaudu.

Enamik liikmesriike täidab praeguseid ringlussevõtu üldeesmärke, kuigi Ungari (alates 2012. aastast) ja Malta (alates 2013. aastast) 39 ) jätsid need märkimisväärses ulatuses täitmata. Mitu liikmesriiki jätsid täitmata vähemalt ühe materjalipõhise eesmärgi: paber ja kartong (Malta), puit (Horvaatia, Malta, Küpros, Soome), metall (Horvaatia, Malta) ja klaas (Kreeka, Malta, Küpros, Ungari, Portugal, Poola ja Rumeenia). Komisjon on võtnud asjaomaste liikmesriikidega ühendust ning töötanud välja sihipärased nõuanded nõuetele vastavuse edendamise ja muu tulemuste parandamise tegevuse kaudu.

7.Prügilatesse ladestamine

Prügilatesse ladestamine on kõige vähem eelistatav jäätmekäitluse võimalus. Kuigi kui prügilatesse ladestatud olmejäätmete kogused on ELis tervikuna pidevalt vähenenud (ajavahemikul 2013–2016 40 18 % võrra), püsis keskmine olmejäätmete prügilatesse ladestamise määr ELis 2016. aastal endiselt 24 % juures. Suured erinevused ELi lõikes püsivad: 2016. aastal ladestas 10 liikmesriiki endiselt üle 50 % olmejäätmetest prügilatesse, samas kui viis liikmesriiki teatasid 70 % ületavatest määradest.

Prügilate direktiivis kohustati liikmesriike vähendama biolagunevate olmejäätmete prügilatesse ladestamist nii, et see ei ületaks 2006. aastaks 75 %, 2009. aastaks 50 % ja 2016. aastaks 35 %, võrreldes 1995. aasta algtasemega 41 . Muudetud direktiivis 42 nõutakse liikmesriikidelt olmejäätmete prügilatesse ladestamise vähendamist nii, et see ei ületaks 2035. aastaks 10 % algtasemega võrreldes, ja kehtestatakse liigiti kogutud jäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamise keeld.

Biolagunevate jäätmete vähendamise eesmärkide täitmise puhul on liikmesriikide esitatud andmete täielikkus erinev. Esitatud andmete kohaselt oli pool liikmesriikidest 2015. aastal 2016. aastaks seatud 35 % eesmärgi juba täitnud. Horvaatial jäi täitmata 75 % eesmärk, mis tuli täita 2013. aastal. Küpros, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Läti ja Slovakkia jätsid täitmata 50 % eesmärgi, mis tuli samuti täita 2013. aastal. Malta, kus olmejäätmete prügilatesse ladestamise üldmäär on kõrge, ei ole viimaseid andmeid esitanud. Komisjon on võtnud asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja töötanud välja sihipärased nõuanded nõuetele vastavuse edendamise ja muu tulemuste parandamise tegevuse kaudu.

Komisjoni hiljuti tehtud uuringus 43 leiti, et 15 liikmesriiki ei täitnud täies ulatuses direktiivis kehtestatud kohustust 44 töödelda jäätmeid enne prügilatesse ladestamist.

Liikmesriikide teatatud nõuetele mittevastavate prügilate sulgemistele vaatamata on murettekitav nende rajatiste arv, mis ei ole direktiivi nõuetega kooskõlas.

8.Reoveesetted

Reoveesetete direktiivi eesmärk on kontrollida reoveesetete kasutamist põllumajanduses. Selles on sätestatud raskmetallide kontsentratsiooni piirväärtused setetes, mis on ette nähtud kasutamiseks põllumajanduses ja pinnase töötlemiseks.

Direktiiv on kehtinud üle 30 aasta ja see on kogu ELis hästi rakendatud. Kõikides liikmesriikides on sätestatud raskmetallide kontsentratsiooni piirväärtused pinnases ning need on kooskõlas direktiivi nõuetega või isegi palju rangemad.

9.Kokkuvõte

ELi jäätmealased õigusaktid hoogustavad märkimisväärsete edusammude tegemist jäätmekäitluses. Nende õigusaktide täieulatuslik rakendamine on siiski väga oluline, kui EL soovib täielikult ära kasutada ringmajandusest saadavat keskkonnaalast ja majanduslikku kasu ning olla üha vähenevate ressurssidega maailmas konkurentsivõimeline.

Olmejäätmeid käsitlevad varajase hoiatamise aruanded ja komisjoni jõupingutused nõuetele vastavuse edendamiseks, mida käesolevas aruandes kirjeldatakse, osutavad järjepidevatele edusammudele liikmesriikides, kuid ka tõsistele vajakajäämistele ja probleemidele, millega tuleb kiiresti tegeleda.

Olulised edusammud on võimalikud, kui asjaomased liikmesriigid võtavad kiiresti meetmeid, et rakendada käesolevas aruandes ja lisatud riigipõhistes aruannetes kindlaksmääratud meetmeid. Tõhusam liigiti kogumine, tõhusad laiendatud tootjavastutuse süsteemid, majanduslikud vahendid, nt prügilatesse ladestamise ja põletamise maksud, ning parandatud andmekvaliteet on kõik väga olulised, et tagada vastavus ELi jäätmealastele õigusaktidele nüüd ja tulevikus.

Käesoleva aruande järelmeetmete raames korraldab komisjon seoses ringmajanduse/jäätmetega kõrgetasemelised külastused liikmesriikidesse, kus on oht, et 2020. aasta olmejäätmete eesmärgid jäävad täitmata. Sellega seoses teeb komisjon koostööd asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike osalejate ühendustega.

Komisjon jätkab märkimisväärsete vahendite eraldamist, et toetada liikmesriike nende rakendamisjõupingutustes, kaasa arvatud tehnilise abi kaudu (nt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise 45 ja parimate tavade vahetamise kaudu 46 ) ja ELi vahenditega. Vajaliku poliitikareformi protsessi hoogustamine ja kohapealse tegevuse tõhustamine on siiski riiklike asutuste ülesanne.

(1)

Eelmine rakendusaruanne COM/2017/088 final hõlmab ajavahemikku 2010–2012. Komisjonil on õiguslik kohustus käesolev aruanne avaldada.

(2)

Üksikasjalik teave kõnealuste aruannete kohta üksikdirektiivide rakendamisel on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/waste/reporting/index .

(3)

On ka teisi õigusakte, mille kohta peavad liikmesriigid esitama komisjonile rakendusaruanded. Nende küsimustike esitamise tähtajad on erinevad.

(4)

Eunomia Research and Consulting Ltd jt (2018), uuring selliste liikmesriikide kindlakstegemiseks, kellel on oht jätta täitmata jäätmete raamdirektiivi 2020. aasta eesmärk, ning nõuete täitmise edendamise 1. ja 2. etapi järelmeetmete kohta.

(5)

Rohelise majanduse jäätmete ja materjalide Euroopa teemakeskus (ETC/WMGE) Euroopa Keskkonnaameti jaoks (2018), Olmejäätmete ringlussevõtu stsenaariumid olmejäätmete Euroopa võrdlusmudeli alusel, kaastöö esimese varajase hoiatuse aruande jaoks

(6)

BIO by Deloitte (2017), Segajäätmete ressursitõhus kasutamine; ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise parandamine.

(7)

BiPRO GmbH (2017), Valitud liikmesriikide toetamine ohtlike jäätmete käitlemise parandamisel liikmesriikide tulemuste hindamise alusel“.

(8)

BiPRO GmbH (2018), Elektroonikaromude nõuetele vastavuse edendamine.

(9)

Eurostat: http://ec.europa.eu/eurostat/web/waste/data/database , andmestik (env_wasmun).

(10)

Jäätmete raamdirektiivi artikli 11 lõike 2 punkt a.

(11)

Direktiiv (EL) 2018/851, mida nimetatakse edaspidi muudetud jäätmete raamdirektiiviks.

(12)

Direktiivi (EL) 2018/851 artikli 11 lõike 2 punktid c–e.

(13)

Eunomia (2018) ja ETC/WMGE (2018).

(14)

Põhineb nende valitud arvutusmeetodil. Selleks et kontrollida eesmärgi täitmist vastavalt jäätmete raamdirektiivi artikli 11 lõike 2 punktile a, on otsuses 2011/753/EL ette nähtud neli alternatiivset arvutusmeetodit aruannete esitamiseks kodumajapidamisjäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määrade kohta.

(15)

ETC/WMGE (2018).

(16)

http://ec.europa.eu/environment/waste/framework/support_implementation.htm.

(17)

Jäätmehierarhias järjestatakse jäätmekäitluse võimalused vastavalt nende jätkusuutlikkusele ja seatakse esikohale jäätmetekke vältimine, millele järgneb ringlussevõtt ja jäätmetest energia saamine ning redeli kõige alumisel astmel on kõrvaldamine (nt prügilasse ladestamine).

(18)

Eurostati andmestik (env_wasgen).

(19)

Artikli 11 lõike 2 punkt b.

(20)

  ARGUS (2017), vastavusaruanded jäätmete raamdirektiivi kohta – materjali taaskasutuse määrad ehitus- ja lammutusjäätmete puhul aruandlusperioodil 2013–2015; valideerimisaruanne 2017.

(21)

BIO by Deloitte (2017); Eurostati andmestik ( cei_wm040 ).

(22)

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/20509/attachments/1/translations/en/renditions/native.

(23)

Eurostati andmestik (env_wasgen).

(24)

Polüklooritud bifenüülid/polüklooritud terfenüülid.

(25)

BiPRO (2015), Valitud liikmesriikide toetamine ohtlike jäätmete käitlemise parandamisel liikmesriikide tulemuste hindamise alusel – analüüsiti 10 liikmesriiki, ja BiPRO (2017) – analüüsiti 14 liikmesriiki.

(26)

Kättesaadav kõikides ELi keeltes http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2018.124.01.0001.01.ENG&toc=OJ:C:2018:124:TOC .

(27)

Sätestatud jäätmete raamdirektiivi artikli 15 lõikes 2.

(28)

Põhineb elektri- ja elektroonikaseadmete romude arvutamise vahendil, kättesaadav http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/data_en.htm.

(29)

United National University (2007), 2008. aasta ülevaade elektri- ja elektroonikaseadmete romusid käsitleva direktiivi 2002/96/EÜ kohta.

(30)

Eesmärk kehtis kuni 2015. aasta lõpuni.

(31)

Lätil jäi eesmärk täitmata 2015. aastal, samas kui teised liikmesriigid ei täitnud seda 2014. aastal (viimased esitatud andmed) või varasematel aastatel.

(32)

Eurostat; andmestik (env_waselee).

(33)

Käesoleva aruande koostamise ajal ei olnud 2016. aasta andmed kättesaadavad.

(34)

BiPRO (2018).

(35)

  https://i4r-platform.eu/.

(36)

Eurostat; andmestik (env_wasgen) ja (env_waspac).

(37)

Samas.

(38)

Direktiiv (EL) 2018/852.

(39)

2015. aasta andmeid ei ole veel esitatud.

(40)

Eurostati andmestik (emv_wasmun).

(41)

Prügilate direktiivi artikli 5 lõikes 2 lubatakse nelja-aastast ajapikendust juhtudel, kui 1995. aastal ladestasid liikmesriigid prügilatesse üle 80 % oma olmejäätmetest.

(42)

Direktiiv (EL) 2018/850.

(43)

Milieu (2017), uuring prügilaid käsitleva direktiivi 1999/31/EÜ teatavate sätete rakendamise hindamiseks liikmesriikides.

(44)

Prügilaid käsitleva direktiivi artikli 6 punkt a.

(45)

http://ec.europa.eu/environment/eir/index_en.htm.

(46)

TAIEX-EIR Peer2Peer - http://ec.europa.eu/environment/eir/p2p/index_en.htm.

Top

Brüssel,24.9.2018

COM(2018) 656 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide rakendamise kohta, sh varajase hoiatamise aruanne liikmesriikidele, kelle puhul on ohus 2020. aastaks püstitatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu eesmärgi täitmine

{SWD(2018) 413 final}
{SWD(2018) 414 final}
{SWD(2018) 415 final}
{SWD(2018) 416 final}
{SWD(2018) 417 final}
{SWD(2018) 418 final}
{SWD(2018) 419 final}
{SWD(2018) 420 final}
{SWD(2018) 421 final}
{SWD(2018) 422 final}
{SWD(2018) 423 final}
{SWD(2018) 424 final}
{SWD(2018) 425 final}
{SWD(2018) 426 final}


Tabel 1. Ülevaade ELi liikmesriikidest, 1 kelle puhul on oht, et nad ei täida olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu 2020. aasta eesmärki, kes ei ole ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise 2020. aasta eesmärgi täitmisel graafikus ja/või ei täida kehtivaid kohustuslikke eesmärke, mis on sätestatud asjaomastes jäätmealastes õigusaktides. Põhineb liikmesriikide esitatud andmetel.

Liikmes-riik

Oht jätta täitmata 2020. aasta eesmärk seoses olmejäätmetega
(2015. aasta andmed)

Edusammud ehitus- ja lammutusjäätmete 70 % ulatuses taaskasutamise 2020. aasta eesmärgi suunas
(2014. aasta andmed)

Elektri- ja elektroonika-seadmete romude kogumise eesmärk
(2015. aasta andmed)

Pakenditega seotud eesmärgid: üldise ringlussevõtu eesmärk; materjalipõhised eesmärgid (2015. aasta andmed)

Prügilatega seotud eesmärgid
(kohaldamise kuupäev; aruandeperioodi 2013–2015 andmed)

BG

CY

Taaskasutamine alla 60 %

2014. aasta andmed

- üldise ringlussevõtu eesmärk
- puit

- klaas

(2014. aasta andmed)

50 % (2013)

HR

- puit
- metall

75 % (2013)

EE

FI

puit

EL

Taaskasutamine alla 60 %

klaas

50 % (2013)

HU

- üldine ringlussevõtt
- klaas

LV

50 % (2013)

MT

2014. aasta andmed

- üldine ringlussevõtt

- paber
- puit

- metall

- klaas

(2014. aasta andmed)

Andmeid pole esitatud

PL

klaas

PT

klaas

RO

2014. aasta andmed

klaas (2014. aasta andmed)

SK

Taaskasutamine alla 60 %

50 % (2013)

ES

SE

Taaskasutamine alla 60 %

FR

Andmeid pole esitatud

IT

Andmeid pole esitatud

CZ

50 % (2013)

(1)

Ülejäänud 10 liikmesriigi puhul, keda ei ole tabelis 1 loetletud, ei ole ohtu, et nad jätavad täitmata olmejäätmete 2020. aasta eesmärgi, nad on teatanud ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise määrast 60 % või üle selle ning nad täidavad muid kehtivaid eesmärke, mida tabelis analüüsitakse.

Top