Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 42019X0057

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 48: sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega [2019/57]

OJ L 14, 16.1.2019, p. 42–146 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/57/oj

16.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/42


Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav veebisaidil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 48: sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega [2019/57]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

06-seeria muudatuste 10. täiendus – jõustumiskuupäev: 19. juuli 2018

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Üldnõuded

6.

Erinõuded

7.

Sõidukitüübi või sellele paigaldatava valgustus- ja valgussignaalseadmete tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

8.

Tootmise nõuetele vastavus

9.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis

2.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.

Näited laternate pindade, telgede, nullkeskme ning geomeetrilise nähtavuse nurkade kohta

4.

Punase laterna nähtavus eest ja valge laterna nähtavus tagant

5.

Koormusseisundid, mida tuleb lähitulelaternate vertikaalse reguleerituse erinevuste määramisel arvesse võtta

6.

Koorma raskusest tuleneva lähitule kalde muutuse mõõtmine

7.

Käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.1.1 nimetatud lähitule pimestuspiiri allasuunatud kalde tähis ja käesoleva eeskirja punktis 6.3.6.1.2 nimetatud eesmise udutule pimestuspiiri allasuunatud kalde tähis

8.

Käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.2.2 nimetatud esilaternate reguleerimisseadmete lülitusseadised

9.

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine

10.

Reserveeritud

11.

Sõidukit nähtavusmärgistuse nähtavus sõiduki tagant, eest ja külgedelt

12.

Katsesõit

13.

Lähitulelaternate automaatsed lülitustingimused

14.

Vaatlusala manööverdustulelaternate ja ukse avamisel süttivate laternate nähtava pinna suunas

15.

Goniofotomeetri süsteem, mida kasutatakse fotomeetrilisteks mõõtmisteks käesoleva eeskirja punkti 2.34 kohaselt

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M- ja N-kategooria sõidukite ja nende haagiste (O-kategooria) (1) valgustus- ja valgussignaalseadmete paigalduse suhtes.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„Sõiduki tüübikinnitus“ – sõidukitüübile tüübikinnituse andmine seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu ja paigaldusviisiga.

2.2.

„Sõidukitüüp seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest punktides 2.2.1–2.2.4 nimetatud oluliste näitajate poolest.

Erinevat tüüpi sõidukiteks ei loeta: sõidukeid, mis erinevad üksteisest punktide 2.2.1–2.2.4 tähenduses, kuid mitte niivõrd, et see tooks kaasa muutusi laternate tüübis, arvus, asendis ja geomeetrilises nähtavuses ning kõnealuse sõidukitüübi jaoks ettenähtud lähitule kaldes, ning sõidukeid, millele on paigaldatud või millel puuduvad lisalaternad:

2.2.1.

sõiduki mõõtmed ja väliskuju;

2.2.2.

seadmete arv ja paigutus;

2.2.3.

esilaternate kõrguse reguleerimise süsteem;

2.2.4.

vedrustussüsteem.

2.3.

„Püsttasapind“ – sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

2.4.

„Tühimassiga sõiduk“ – sõiduk ilma juhi, meeskonna, sõitjate ja koormuseta, kuid täis kütusepaagi, varuratta ja tavapäraselt sõiduki varustusse kuuluva tööriistakomplektiga.

2.5.

„Täismassiga sõiduk“ – sõiduk, mille last vastab tootja kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab 5. lisas kirjeldatud meetodil kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

2.6.

„Seade“ – osa või osade kombinatsioon, mida kasutatakse ühe või mitme funktsiooni täitmiseks.

2.6.1.

„Valgustusfunktsioon“ – valgus, mida seade kiirgab, et valgustada teed ja sõiduki liikumissuunas asuvaid objekte.

2.6.2.

„Valgussignaali funktsioon“ – valgus, mida seade kiirgab või mis seadmelt peegeldub, et anda teistele liiklejatele visuaalset teavet sõiduki olemasolu, identifitseerimistunnuste ja/või liikumise muutumise kohta.

2.7.

„Latern“ – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks või valgussignaali andmiseks teistele liiklejatele. Laternate hulka loetakse ka tagumise numbritule laternaid ja helkureid. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta laternate hulka tagumisi helendavaid numbrimärke ning eeskirja nr 107 kohast M2- ja M3-kategooria sõidukite teenindusukse valgustussüsteemi.

2.7.1.

Valgusallikas

2.7.1.1.

„Valgusallikas“ – üks või mitu nähtavat kiirgust kiirgavat elementi, mis on ühendatud ühe või mitme läbipaistva mähisega ning mehaanilise ja elektrilise ühenduse alusega.

2.7.1.1.1.

„Asendatav valgusallikas“ – valgusallikas, mida saab paigaldada ja seadme pesast eemaldada ilma tööriistadeta.

2.7.1.1.2.

„Asendamatu valgusallikas“ – valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada seade, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud:

a)

valgusallika mooduli korral: valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada valgusallika moodul, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud;

b)

kohanduvate esitulede süsteemi (AFS) puhul: valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada valgustusüksus, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud;

2.7.1.1.3.

„Valgusallika moodul“ – konkreetse seadme jaoks ettenähtud optiline seade. See sisaldab ühte või mitut asendamatut valgusallikat ja see võib sisaldada üht või mitut pesa tüübikinnituse saanud asendatavatele valgusallikatele.

2.7.1.1.4.

„Hõõglamp“ – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on üks või enam soojuskiirgust tekitavat hõõgniiti.

2.7.1.1.5.

„Gaaslahendusvalgusallikas“ – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on elektroluminestsentsi/fluorestsentsi tekitav lahenduskaar.

2.7.1.1.6.

„Leedvalgusallikas“ – valgusallikas, kus nähtavat kiirgust tekitavaks elemendiks on üks või enam injektsiooniluminestsentsi/fluorestsentsi tekitavat tahket ühendust.

2.7.1.1.7.

„Leedmoodul“ – valgusallika moodul, milles on valgusallikaks ainult valgusdioodid. Siiski võib see sisaldada üht või mitut pesa tüübikinnituse saanud asendatavatele valgusallikatele.

2.7.1.2.

„Elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik“ – üks või mitu toite ja valgusallika vahelist osa, mis võivad olla valgusallika või rakendatava laternaga integreeritud või mitte ning reguleerivad pinget ja/või valgusallika elektrivoogu.

2.7.1.2.1.

„Liiteseadis“ – toite ja valgusallika vahel olev elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik, mis võib olla valgusallika või rakendatava laternaga integreeritud või mitte ning stabiliseerib gaaslahendusvalgusallika elektrivoogu.

2.7.1.2.2.

„Süütur“ – elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik gaaslahendusvalgusallika kaare süütamiseks.

2.7.1.3.

„Valgustugevust reguleeriv juhtseadis“ – seade, mis reguleerib automaatselt tagumisi reguleeritava valgustugevusega valgussignaalseadmeid, et tagada nende signaalide muutumatu nähtavus. Valgustugevust reguleeriv juhtseadis on integreeritud laternasse, sõidukisse või mõlemasse.

2.7.2.

„Ekvivalentsed laternad“ – sõiduki registreerinud riigis lubatud ja ühesuguse funktsiooniga laternad; selliste laternate näitajad võivad erineda tüübikinnituse saamise ajal sõidukil olnud laternate näitajatest tingimusel, et laternad vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

2.7.3.

„Sõltumatud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad nulltelje suunas, (2) eraldi valgusallikad ja eraldi korpused.

2.7.4.

„Grupeeritud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad nulltelje suunas (2) ja eraldi valgusallikad, kuid ühine korpus.

2.7.5.

„Kombineeritud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad nulltelje suunas, (2) kuid ühine valgusallikas ja korpus.

2.7.6.

„Vastastikku ühendatud laternad“ – seadmed, millel on eraldi valgusallikas või üks erinevatel tingimustel (näiteks optilised, mehaanilised või elektrilised erinevused) töötav valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised nähtavad pinnad nulltelje suunas (3) ning ühine korpus (4).

2.7.7.

„Ühe funktsiooniga latern“ – seadme osa, mis täidab ühte valgustuse või valgussignaalseadme funktsiooni.

2.7.8.

„Peitlatern“ – latern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, laterna ümberpaigutamise teel või muul asjakohasel viisil. Mõistet „sissetõmmatav“ kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab korpuse sisse tõmmata.

2.7.9.

„Kaugtulelatern“ – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks sõiduki ees.

2.7.10.

„Lähitulelatern“ – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi.

2.7.10.1.

„Lihtlähituli“ – ilma infrapunakiirgaja ja/või kurvivalgustuseks kasutatavate lisavalgusallikateta lähituli.

2.7.11.

„Suunatulelatern“ – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

Suunatulelaternat või -laternaid võib kasutada ka eeskirja nr 97 või nr 116 sätete kohaselt.

2.7.12.

„Piduritulelatern“ – latern, millega antakse sõiduki taga olevatele liiklejatele teada, et sõiduki pikisuunalise liikumise aeglustumine on tahtlik.

2.7.13.

„Tagumise numbritule valgustusseade“ – seade, mida kasutatakse tagumise numbrimärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest seadmest.

2.7.14.

„Eesmine ääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna.

2.7.15.

„Tagumine ääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna.

2.7.16.

„Helkur“ – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut valgusallika lähedal asuvale vaatlejale.

Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta helkuriteks:

2.7.16.1.

valgust tagasi peegeldavaid numbrimärke;

2.7.16.2.

ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppes (ADR) nimetatud valgust tagasipeegeldavaid märke;

2.7.16.3.

muid valgust tagasi peegeldavaid märke, mida riigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatava kategooria sõidukitel või teatavate kasutusviiside puhul;

2.7.16.4.

eeskirja nr 104 kohaselt D-, E- või F-klassi kuuluvana ÜRO tüübikinnituse saanud valgust peegeldavaid materjale, mida kasutatakse kooskõlas riiklike nõuetega muul otstarbel.

2.7.17.

„Nähtavusmärgistus“ – seade, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt selle lähedal asuva vaatleja jaoks, vaadatuna küljelt või tagantpoolt (ning haagiste puhul ka eest).

2.7.17.1.

„Gabariidimärgistus“ – märgistus nähtavamaks tegemiseks sõiduki horisontaal- ja vertikaalgabariitide (pikkuse, laiuse ja kõrguse) tähistamise abil.

2.7.17.1.1.

„Täielik gabariidimärgistus“ – gabariidimärgistus, mis tähistab sõiduki kontuuri pidevjoonega.

2.7.17.1.2.

„Osaline gabariidimärgistus“ – gabariidimärgistus, kus sõiduki horisontaalmõõde on tähistatud pidevjoonega ning vertikaalmõõde ülemiste nurkade märgistamisega.

2.7.17.2.

„Joonmärgistus“ – nähtavusmärgistus sõiduki horisontaalmõõtmete (pikkuse ja laiuse) tähistamiseks pidevjoonega.

2.7.18.

„Ohutuli“ – sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu.

2.7.19.

„Eesmine udutulelatern“ – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees udu või muude sarnaste piiratud nähtavusega olude korral.

2.7.20.

„Tagumine udutulelatern“ – latern, mille abil tehakse sõiduk tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks.

2.7.21.

„Tagurdustulelatern“ – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ning teiste teekasutajate hoiatamiseks, et sõiduk tagurdab või alustab tagurdamist.

2.7.22.

„Seisutulelatern“ – latern, mida kasutatakse asulas pargitud sõidukile tähelepanu juhtimiseks. Sellisel juhul asendab see eesmisi ääretulelaternaid ja tagumisi ääretulelaternaid.

2.7.23.

„Ülemine ääretulelatern“ – külgserva äärmise punkti lähedusse võimalikult kõrgele paigaldatud latern, mis on ette nähtud sõiduki kogulaiuse selgeks märgistamiseks. Kõnealune latern on ette nähtud täienduseks teatavate sõidukite ja haagiste eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele, juhtides eriti tähelepanu sõiduki mõõtmetele.

2.7.24.

„Küljeääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna.

2.7.25.

„Päevatulelatern“ – ettepoole suunatud latern, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks päevase sõidu ajal.

2.7.26.

„Pöördelatern“ – latern, mida kasutatakse selle teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki eesmise nurga juures ja sellel küljel, kuhu sõiduk pöörama hakkab.

2.7.27.

„Objektiivne valgusvoog“

a)

Valgusallika puhul:

objektiivse valgusvoo väärtus ilma lubatud hälveteta, nagu märgitud tüübikinnituse saanud valgusallika suhtes kohaldatava eeskirja asjaomasele andmelehele.

b)

Leedmooduli puhul:

objektiivse valgusvoo väärtus, nagu märgitud leedmooduliga kaasnevas tehnilises kirjelduses seoses tüübikinnituse andmisega laternale, mille osaks on leedmoodul.

2.7.28.

„Kohanduvate esitulede süsteem (ehk AFS)“ – eeskirja nr 123 kohase tüübikinnituse saanud valgustusseade, mis kiirgab eri omadustega valgusvihke, kohandudes automaatselt lähitulede ja vajaduse korral ka kaugtulede kasutamise eri tingimustega.

2.7.28.1.

„Valgustusüksus“ – valgust kiirgav osa, mille ülesandeks on tekitada osalist või täielikku valgusvihku AFSi ühe või enama esivalgustusfunktsiooni rakendamisel.

2.7.28.2.

„Paigaldusüksus“ – osadeks jagamatu korpus (laterna korpus), mis sisaldab üht või enamat valgustusüksust.

2.7.28.3.

„Valgustusrežiim“ ehk „režiim“ – AFSi esivalgustusfunktsioon, mille on kindlaks määranud tootja ning mis on ette nähtud kohandamiseks konkreetsele sõidukile ja keskkonnatingimustele.

2.7.28.4.

„Süsteemi juhtseadis“ – AFSi osa või osad, mis võtavad vastu sõiduki edastatavaid AFSi juhtsignaale ning reguleerivad automaatselt valgustusüksuste tööd.

2.7.28.5.

„AFSi juhtsignaal (V, E, W, T)“ – käesoleva eeskirja punktile 6.22.7.4 vastav AFSi sisendsignaal.

2.7.28.6.

„Neutraalasend“ – AFSi asend, mille puhul rakendub C-klassi lähitulede (lihtlähituled) või maksimaalse sisselülitatusega kaugtulede (kui need on kasutusel) määratud režiim ning AFS juhtsignaali ei rakendata.

2.7.28.7.

„Kohanduv kaugtulelatern“ – AFSi kaugtulelatern, mis kohandab oma valgusvihku vastavalt vastutulevatele ja eessõitvatele sõidukitele, et anda juhile parem kaugnähtavus, põhjustamata ebamugavust teistele liiklejatele ning neid häirimata ja pimestamata.

2.7.29.

„Väline ukse avamisel süttiv latern“ – latern, mis annab täiendavat valgust, et aidata juhil või kaassõitjal sõidukisse siseneda või sealt väljuda või valgustab laadimistöödel.

2.7.30.

„Seotud laternasüsteem“ – kahest või kolmest sama funktsiooni täitvast laternast koosnev süsteem.

2.7.30.1.

„Y-märgistusega seotud latern“ – seade, mis töötab seotud laternasüsteemi osana. Seotud laternad töötavad aktiveeritult koos, neil on nulltelje suunas eraldi nähtavad pinnad ja eraldi korpused ning neil võib olla ka eraldi valgusallikas.

2.7.31.

„Manööverdustulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõidukiga külgneva ala täiendavaks valgustamiseks aeglaste manöövrite ajal.

2.7.32.

„D-märgistusega laternad“ – sõltumatu latern, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmena nii, et seda on lubatud kasutada eraldi või kahe laterna koostus, mida käsitletakse üksiklaternana.

2.8.

Valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri „valgust kiirgav pind“ – pind, nagu selle on joonisel esitanud seadme tootja oma tüübikinnituse taotluses, vt 3. lisa (nt 1. ja 4. osa).

Valgust kiirgav pind peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

kui hajutiklaas on tekstuuriga, peab valgust kiirgav pind olema terve hajutiklaasi välispind või osa sellest:

b)

Kui hajutiklaas on tekstuurita, võib hajutiklaasi välja jätta ning valgust kiirgav pind on see, mis on näidatud joonisel 3. lisas (vt nt 5. osa).

2.8.1.

„Tekstuuriga hajutiklaas“ ehk „hajutiklaasi tekstuuriga ala“ – kogu hajutiklaas või osa sellest, mis on konstrueeritud muutma või mõjutama valgusallika(te)st lähtuvat valgust nii, et valguskiired muudavad märgatavalt oma algset suunda.

2.9.

„Valgusava“ (vt 3. lisa).

2.9.1.

„Valgustusseadme valgusava (punktid 2.7.9, 2.7.10, 2.7.19, 2.7.21 ja 2.7.26)“ – peegeldi täisava või, ellipsoidpeegeldiga esilaternatel puhul, projektsioonihajuti ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel ei ole peegeldit, siis kohaldatakse punkti 2.9.2 määratlust. Kui laterna valgust kiirgav pind ulatub ainult osaliselt üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon.

Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava pimestuspiiri projektsiooniga hajutiklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja hajutiklaasi puhul reguleeritakse need keskasendisse.

Kui on paigaldatud AFS: kui valgustusfunktsiooni täidavad sõiduki ühel küljel kaks või enam samaaegselt töötavat valgustusüksust, moodustavad arvesse võetava valgusava kõik üksikud valgusavad kokku (näiteks punktis 6.22.4 esitatud joonisel moodustavad sõiduki parema külje valgusava valgustusüksuste 8, 9 ja 11 valgusavad kokku, võttes arvesse nende vastavaid asendeid).

2.9.2.

„Valgussignaalseadme (välja arvatud helkuri) valgusava (punktid 2.7.11–2.7.15, 2.7.18, 2.7.20 ja 2.7.22–2.7.25)“ – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga ning mis piirneb kõnealusel tasapinnal paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas.

Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane, et teha kindlaks kaugus sõiduki kaugeimate servadeni ning kõrgus maapinnast.

Valgusavade muu kasutusotstarbe puhul (nt kahe laterna või funktsiooni vaheline kaugus) kasutatakse valgusava piirjoone kuju. Ekraanid peavad olema paralleelsed, kuid kasutada võib muid suundi.

Valgussignaalseadme puhul, mille valgusava on täielikult või osaliselt ümbritsetud mõne muu funktsiooni valgusavaga või valgustamata pinnaga, võib kõnealust valgusava ennast lugeda valgust kiirgavaks pinnaks (vt näiteks 3. lisa, 2., 3., 5. ja 6. osa).

2.9.3.

„Helkuri valgusava“ (punkt 2.7.16) – vastavalt helkurite osade tüübikinnitusprotseduuri käigus taotleja esitatud andmetele helkuri ortogonaalne projektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Seadme valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.

2.10.

„Nähtav pind“ – kindlaksmääratud vaatlussuunas – vastavalt tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja soovile:

 

kas hajutiklaasi välispinnale projitseeritud valgusava piirjoone ortogonaalprojektsioon

 

või valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon;

 

ainult reguleeritava valgustugevusega valgussignaalseadme puhul peetakse selle nähtavaks pinnaks, mis võib olla reguleeritav, nagu on sätestatud punktis 2.7.1.3, kõiki variante, mida võimaldab kõigis tingimustes reguleeritava valgustugevuse juhtseadis, kui seda rakendatakse;

 

vaatlussuunaga risti oleval tasapinnal, mis on kokkupuutes hajutiklaaside kõige välimise punktiga. Näiteid nähtava pinna kasutamise kohta leiab käesoleva eeskirja 3. lisast.

2.11.

„Nulltelg“ – laternale iseloomulik telg, mille määrab kindlaks (laterna) tootja fotomeetrilistel mõõtmistel võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) kasutamiseks ja laterna kinnitamiseks sõidukile.

2.12.

„Nullkese“ – lõikepunkt nulltelje ja välise valgustava pinna vahel. Selle määrab kindlaks laterna tootja.

2.13.

„Geomeetrilise nähtavuse nurgad“ – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna nähtav valgust kiirgav pind on nähtav. See ruuminurga väli määratakse kera segmendi abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Need segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele.

2.14.

„Külgserva äärmine punkt“ – sõiduki mõlemal küljel – tasapind, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning langeb ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

2.14.1.

rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvimanomeetrite ühenduskohad;

2.14.2.

ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;

2.14.3.

kaudse nähtavuse seadmed;

2.14.4.

külgmised suunatulelaternad, ülemised ääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad, helkurid ja küljeääretulelaternad;

2.14.5.

sõidukile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid;

2.14.6.

punktis 2.7 nimetatud M2- ja M3-kategooria sõidukite teenindusukse valgustussüsteemid.

2.15.

„Gabariitmõõtmed“ – kahe punktis 2.14 sätestatud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

2.15.1.

„Gabariitlaius“ – kahe punktis 2.14 sätestatud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

2.15.2.

„Gabariitpikkus“ – kaugus kahe vertikaaltasapinna vahel, mis on risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning langevad ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

a)

kaudse nähtavuse seadmed;

b)

ülemised ääretulelaternad;

c)

mootorsõidukite puhul haakeseadmed.

Haagiste puhul võetakse gabariitpikkuse ja mis tahes muu pikkuse mõõtmise puhul arvesse haakeseadmeid, kui neid ei ole spetsiaalselt välja arvatud.

2.16.

„Üksik- ja mitmiklaternad“

2.16.1.

„Üksiklatern“ –

a)

seade või seadme osa, millel on üks valgustav või valgussignaali funktsioon ja üks või mitu valgusallikat ning üks nulltelje suunas asuv nähtav pind, mis võib olla pidev või koosneda kahest või enamast eraldiseisvast osast, või

b)

koost, mille osadeks on kaks identset või erinevat D-märgistusega laternat, millel on üks ja sama funktsioon, või

c)

koost, mille osadeks on kaks identset või erinevat sõltumatut helkurit, mis on saanud tüübikinnituse eraldi, või

d)

mis tahes seotud laternasüsteem, mis koosneb kahest või kolmest Y-märgistusega seotud laternast, mis on saanud tüübikinnituse koos ja täidavad üht ja sama funktsiooni.

2.16.2.

„Kaks laternat“ või „paarisarv laternaid“ – kaks laternat ühel ribakujulisel valgust kiirgaval pinnal, tingimusel et riba paikneb sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes sümmeetriliselt.

2.17.

„Kahe laterna vaheline kaugus“ – nulltelje suunas asetseva kahe nähtava pinna vaheline lühim kaugus. Kui laternatevaheline kaugus vastab selgelt eeskirja nõuetele, ei ole nähtavate pindade täpseid piire vaja määrata.

2.18.

„Töökorras oleku märgulamp“ – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, et seade on sisse lülitatud ja on töökorras või mitte.

2.19.

„Sisselülitatuse märgulamp“ – nähtav (või muu samaväärne) signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte.

2.20.

„Lisalatern“ – latern, mille paigaldus on jäetud tootja otsustada.

2.21.

„Maapind“ – pind, millel sõiduk seisab, ja mis on põhiliselt horisontaalne.

2.22.

„Liikuvad osad“ – sõiduki korpuse paneelid või sõiduki osad, mille asendit saab muuta kallutades, pöörates või libistades ilma tööriistu kasutamata. Nende hulka ei kuulu veoautode kallutatavad kabiinid.

2.23.

„Liikuva osa kasutamise tavaasend“ – liikuva osa asend(id), mille sõiduki tootja on määranud sõiduki tavalise kasutamise ja seismise tavaasendiks.

2.24.

„Sõiduki kasutamise tavaolek“ –

2.24.1.

mootorsõiduki puhul, kui sõiduk on valmis liikuma, selle mootor töötab ja sõiduki liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendi(te)s;

2.24.2.

ja haagise puhul, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 2.24.1 kirjeldatud olekus ja selle liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendis.

2.25.

„Sõiduki seisuasend“ –

2.25.1.

mootorsõiduki puhul, kui sõiduk seisab paigal ja mootor ei tööta ning liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendi(te)s;

2.25.2.

ja haagise puhul, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 2.25.1 kirjeldatud olekus ja selle liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendi(te)s.

2.26.

„Kurvivalgustus“ – valgustusfunktsioon tee paremaks valgustamiseks kurvides.

2.27.

„Paar“ – sõiduki vasakul ja paremal küljel asuvate ühesuguse funktsiooniga laternate komplekt.

2.27.1.

„Ühilduv paar“ – komplekt sõiduki vasakul ja paremal küljel asuvatest ühesuguse funktsiooniga laternatest, mis vastavad paarina fotomeetrilistele nõuetele.

2.28.

„Hädapidurdustuli“ – tuli, millega antakse sõiduki taga asuvatele liiklejatele märku, et sõiduki suhtes on rakendatud valitsevaid teeolusid arvestades suurt pidurdusjõudu.

2.29.

Valgustusseadme poolt kiiratava valguse värvus

2.29.1.

„Valge“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (5) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

W12

roheline piir

y = 0,150 + 0,640 x

W23

kollakasroheline piir

y = 0,440

W34

kollane piir

x = 0,500

W45

punakaslilla piir

y = 0,382

W56

sinakaslilla piir

y = 0,050 + 0,750 x

W61

sinine piir

x = 0,310

Lõikepunktid:

 

x

y

W1

0,310

0,348

W2

0,453

0,440

W3

0,500

0,440

W4

0,500

0,382

W5

0,443

0,382

W6

0,310

0,283

2.29.2.

„Valikkollane“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (5) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

SY12

roheline piir

y = 1,290 x – 0,100

SY23

spektraalvärvsusjoon

 

SY34

punane piir

y = 0,138 + 0,580 x

SY45

kollakasvalge piir

y = 0,440

SY51

valge piir

y = 0,940 – x

Lõikepunktid:

 

x

y

SY1

0,454

0,486

SY2

0,480

0,519

SY3

0,545

0,454

SY4

0,521

0,440

SY5

0,500

0,440

2.29.3.

„Merevaikkollane“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (5) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

A12

roheline piir

y = x – 0,120

A23

spektraalvärvsusjoon

 

A34

punane piir

y = 0,390

A41

valge piir

y = 0,790 – 0,670 x

Lõikepunktid:

 

x

y

A1

0,545

0,425

A2

0,560

0,440

A3

0,609

0,390

A4

0,597

0,390

2.29.4.

„Punane“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (6) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

R12

kollane piir

y = 0,335

R23

spektraalvärvsusjoon

 

R34

sinakaslilla joon:

(selle lineaarne pikendus lillade värvuste paletis sinise ja punase spektraalvärvsusjoone vahel).

R41

sinakaslilla piir:

y = 0,980 – x

Lõikepunktid:

 

x

y

R1

0,645

0,335

R2

0,665

0,335

R3

0,735

0,265

R4

0,721

0,259

2.30.

Seadmelt peegelduva valguse värvus öösel, välja arvatud valgust peegeldavad rehvid vastavalt eeskirjale nr 88.

2.30.1.

„Valge“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (6) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

W12

sinine piir

y = 0,843 – 1,182 x

W23

sinakaslilla piir

y = 0,489 x + 0,146

W34

kollane piir

y = 0,968 – 1,010 x

W41

roheline piir

y = 1,442 x – 0,136

Lõikepunktid:

 

x

y

W1

0,373

0,402

W2

0,417

0,350

W3

0,548

0,414

W4

0,450

0,513

2.30.2.

„Kollane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (6) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

Y12

roheline piir

y = x – 0,040

Y23

spektraalvärvsusjoon

 

Y34

punane piir

y = 0,200 x + 0,268

Y41

valge piir

y = 0,970 – x

Lõikepunktid:

 

x

y

Y1

0,505

0,465

Y2

0,520

0,480

Y3

0,610

0,390

Y4

0,585

0,385

2.30.3.

„Merevaikkollane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y) (7), mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

A12

roheline piir

y = 1,417 x – 0,347

A23

spektraalvärvsusjoon

 

A34

punane piir

y = 0,390

A41

valge piir

y = 0,790 – 0,670 x

Lõikepunktid:

 

x

y

A1

0,545

0,425

A2

0,557

0,442

A3

0,609

0,390

A4

0,597

0,390

2.30.4.

„Punane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (7) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

R12

kollane piir

y = 0,335

R23

spektraalvärvsusjoon

 

R34

sinakaslilla joon:

 

R41

sinakaslilla piir

y = 0,978 – x

Lõikepunktid:

 

x

y

R1

0,643

0,335

R2

0,665

0,335

R3

0,735

0,265

R4

0,720

0,258

2.31.

Seadme poolt peegelduva valguse värvus päeval

2.31.1.

„Valge“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (7) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

W12

sinakaslilla piir

y = x – 0,030

W23

kollane piir

y = 0,740 – x

W34

roheline piir

y = x + 0,050

W41

sinine piir

y = 0,570 – x

Lõikepunktid:

 

x

y

W1

0,300

0,270

W2

0,385

0,355

W3

0,345

0,395

W4

0,260

0,310

2.31.2.

„Kollane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (8) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

Y12

punane piir

y = 0,534 x + 0,163

Y23

valge piir

y = 0,910 – x

Y34

roheline piir

y = 1,342 x – 0,090

Y41

spektraalvärvsusjoon

 

Lõikepunktid:

 

x

y

Y1

0,545

0,454

Y2

0,487

0,423

Y3

0,427

0,483

Y4

0,465

0,534

2.31.3.

„Punane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (8) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

R12

punane piir

y = 0,346 – 0,053 x

R23

sinakaslilla piir

y = 0,910 – x

R34

kollane piir

y = 0,350

R41

spektraalvärvsusjoon

 

Lõikepunktid:

 

x

y

R1

0,690

0,310

R2

0,595

0,315

R3

0,560

0,350

R4

0,650

0,350

2.32.

Fluorestseeriva seadme poolt peegelduva valguse värvus päeval

2.32.1.

„Punane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (8) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega:

FR12

punane piir

y = 0,346 – 0,053 x

FR23

sinakaslilla piir

y = 0,910 – x

FR34

kollane piir

y = 0,315 + 0,047 x

FR41

spektraalvärvsusjoon

 

Lõikepunktid:

 

x

y

FR1

0,690

0,310

FR2

0,595

0,315

FR3

0,569

0,341

FR4

0,655

0,345

2.33.

„Tagumine avariiohusignaal“ – automaatne signaal, mille annab eessõitev sõiduk järgmisele. See annab märku, et tagumine sõiduk peab kokkupõrke vältimiseks kiiresti reageerima.

2.34.

„Goniofotomeetri süsteem (kui teatavas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti)“ – fotomeetrilisteks mõõtmisteks kasutatav süsteem, mida iseloomustavad nurkkoordinaadid, mis esitatakse kraadides vertikaalse polaarteljega keral, vastavalt rahvusvahelise elektroonikakomisjoni (IEC) väljaandele nr 70 (Viin, 1987), st vastavalt goniofotomeetri süsteemile, mille horisontaalne telg on maapinna suhtes fikseeritud ja pöörlev liikuv telg paikneb horisontaalteljega ristisuunaliselt (vt käesoleva eeskirja 14. lisa).

Märkus. Eespool nimetatud IEC väljaandes on kirjeldatud nurkkoordinaatide parandamise menetlust alternatiivse goniofotomeetri süsteemi kasutamise korral.

2.35.

„H-tasapind“ – laterna nullkeset hõlmav horisontaaltasapind.

2.36.

„Järjestikune aktiveerimine“ – elektriühendus, kus laterna sõltumatud valgusallikad on ühendatud nii, et nad aktiveeritakse kindlaksmääratud järjestuses.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega peab esitama tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Taotlusega koos tuleb esitada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid ja andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktides 2.2.1–2.2.4 nimetatud osadega ning koormuse piirang, eeskätt suurim lubatud koormus pagasiruumis;

3.2.2.

tootja poolt ette nähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib iga toimingu jaoks sisaldada mitut tüüpi seadmeid. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (osa, tüübikinnitusmärk, tootja nimi jne). Lisaks sellele võib loetelu sisaldada iga funktsiooni kohta lisamärkust „või samaväärsed seadmed“;

3.2.3.

valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav põhijoonis, millel on esitatud eri seadmete paigutus sõidukil;

3.2.4.

käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajaduse korral iga üksiklaterna põhijoonis(ed), millel on kujutatud punktis 2.9 sätestatud valgusavad, punktis 2.8 sätestatud valgust kiirgav pind, punktis 2.11 sätestatud nulltelg ja punktis 2.12 sätestatud nullkese. Numbritulelaterna puhul ei ole see teave vajalik (punkt 2.7.13);

3.2.5.

taotlusele tuleb lisada nähtava pinna kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus (vt punkti 2.10);

3.2.6.

kui sõidukile on paigaldatud AFS, peab taotleja esitama järgmist teavet sisaldava üksikasjaliku kirjelduse:

3.2.6.1.

AFSi tüübikinnitusele vastavad valgustusfunktsioonid ja -režiimid;

3.2.6.2.

AFSi vastavad juhtsignaalid ja nende tehnilised näitajad vastavalt eeskirja nr 123 10. lisale;

3.2.6.3.

käesoleva eeskirja punkti 6.22.7.4 kohased esitulede funktsioonide ja režiimide automaatse kohandumise suhtes kehtivad sätted;

3.2.6.4.

valgusallikate kontrollimise ja valgusvihu visuaalse vaatluse erijuhend, kui see on olemas;

3.2.6.5.

käesoleva eeskirja punktis 6.22.9.2 nimetatud dokumendid;

3.2.6.6.

AFSiga grupeeritud või kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad;

3.2.6.7.

valgustusüksused, mis on projekteeritud nii, et need vastaksid käesoleva eeskirja punkti 6.22.5 nõuetele.

3.2.7.

M- ja N-kategooria sõidukite puhul punktides 2.7.9, 2.7.10, 2.7.12, 2.7.14 ja 2.7.15 nimetatud seadmete elektritoite tingimused, kaasa arvatud teave spetsiaalse elektritoite/elektroonilise valgusallika juhtimisseadmestiku või reguleeritava valgustugevuse juhtseadise kohta, kui neid kasutatakse.

3.3.   Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga ja punkti 3.2.2 kohase valgustus- ja valgussignaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

3.4.   Tüübikinnitusdokumentidele tuleb lisada käesoleva eeskirja 1. lisas ette nähtud dokument.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab kõikide loetelus esitatud seadmete puhul käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 06, mis vastab 06-seeria muudatustele) näitavad tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Kui käesoleva eeskirja punktist 7 ei tulene teisiti, ei või sama kokkuleppeosaline anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis on esitatud varustusega, mida ei ole nimetatud punkti 3.2.2 kohases loetelus.

4.3.   Teade sõidukitüübile/osale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmata jätmise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele vormil, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.   Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, kinnitatakse hästi nähtavasse ja kergesti ligipääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (9);

4.4.2.

punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi nende eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja paigaldatud andmeplaadi lähedale või selle peale.

4.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   ÜLDNÕUDED

5.1.   Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, nagu on sätestatud punktides 2.24, 2.24.1 ja 2.24.2, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas eeskirjas ettenähtud näitajad nii, et sõiduk vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu ebaõige reguleerimine.

5.2.   Punktides 2.7.9, 2.7.10 ja 2.7.19 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et neid oleks kerge õigesti reguleerida.

5.2.1.   Kui paigaldatud esilaternate seaded on sellised, mis aitavad vältida ebamugavust teistele liiklejatele riigis, kus liiklus toimub teisel pool teed, võrreldes riigiga, mille jaoks laternad on projekteeritud, peavad sellised seaded rakenduma automaatselt või peab seda saama teha sõiduki kasutaja seisval sõidukil, ilma et vajataks spetsiaalseid tööriistu (muid kui sõidukiga kaasas olevaid) (10). Sõiduki tootja peab sõiduki varustama üksikasjaliku juhendiga.

5.3.   Kõigi, kaasa arvatud sõiduki külgedele paigaldatud valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva sõiduki kandetasapinnaga; lisaks sellele peab see külgmiste helkurite ja küljeääretulelaternate puhul olema risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne. Lubatud hälve igas suunas on ± 3°. Lisaks sellele tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldusega seotud erinõudeid.

5.4.   Erinõuete puudumise korral tuleb laternate kõrgust ja suunda kontrollida sõidukil, mille mass vastab tühimassile, mis asetseb punktides 2.24, 2.24.1 ja 2.24.2 sätestatud olekus tasasel horisontaalsel pinnal, ning AFSi olemasolu korral selle neutraalses asendis.

5.5.   Erinõuete puudumise korral peab paarislatern:

5.5.1.

olema sõidukile paigaldatud pikiteljelise kesktasapinnaga sümmeetriliselt (seda hinnatakse laterna välise geomeetrilise vormi alusel, mitte punktis 2.9 nimetatud valgusava serva alusel);

5.5.2.

asetsema pikiteljelise kesktasapinna suhtes üksteisega sümmeetriliselt; see nõue ei kehti laterna sisemise ülesehituse suhtes;

5.5.3.

vastama samadele kolorimeetrilistele nõuetele ja olema peamiselt ühesuguste fotomeetriliste näitajatega. See ei kehti F3 klassi kuuluvate eesmiste udutulelaternate ühilduva paari suhtes;

5.5.4.

olema peamiselt ühesuguste fotomeetriliste näitajatega.

5.6.   Ebasümmeetrilise väliskujuga sõidukite puhul tuleb eespool nimetatud nõudeid täita niivõrd, kuivõrd see on võimalik.

5.7.   Grupeeritud, kombineeritud, vastastikku ühendatud või üksiklaternad

5.7.1.   Laternad võivad olla grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tingimusel, et täidetud on kõik värvust, asendit, suunda, geomeetrilist nähtavust, elektrilisi ühendusi käsitlevad ja muud nõuded (nende olemasolul).

5.7.1.1.   Laterna fotomeetrilised ja kolorimeetrilised nõuded peavad olema täidetud, kui kõik muud funktsioonid, mille alusel laternat grupeeritakse, kombineeritakse või vastastikku ühendatakse, on VÄLJA lülitatud.

Samas kui eesmine või tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud ühe või mitme muu funktsiooniga, mida saab laternatega koos käivitada, peavad iga muu funktsiooni värvusnõuded olema täidetud, kui vastastikku ühendatud funktsioonid ja eesmised või tagumised ääretulelaternad on SISSE lülitatud.

5.7.1.2.   Piduritulelaternad ja suunatulelaternad ei tohi olla vastastikku ühendatud.

5.7.1.3.   Kui grupeeritud on aga piduritulelaternad ja suunatulelaternad, peavad järgmised tingimused olema täidetud:

5.7.1.3.1.

nullteljega risti asetseval tasapinnal ei tohi ükski nende laternate nähtavate pindade projektsioone läbiv horisontaalne ega vertikaalne sirge lõikuda enam kui kahe piirjoonega, mis eraldavad külgnevaid eri värvi alasid;

5.7.1.3.2.

nende nulltelje suunas nähtavad pinnad, mis paiknevad valgust kiirgava pinna piires, ei tohi kattuda.

5.7.2.   Üksiklaternad

5.7.2.1.   Üksiklaternad, mis vastavalt punkti 2.16.1 alapunktile a koosnevad kahest või enamast eraldiseisvast osast, paigaldatakse nii, et:

a)

eraldi osade koguprojektsioon välise hajutiklaasi välispinnaga kokku puutuval tasapinnal, mis asetseb nullteljega risti, peab moodustama vähemalt 60 % kõnealust projektsiooni ümbritseva kõige väiksema ristküliku pinnast, või

b)

kahe külgneva/kokkupuutuva eraldi osa vastastikku asetsevate servade vaheline minimaalne kaugus nullteljega risti mõõdetuna ei ületa 75 mm.

Neid nõudeid ei kohaldata üksiku helkuri puhul.

5.7.2.2.   Üksiklaternad, mis vastavalt punkti 2.16.1 alapunktile b või c koosnevad kahest laternast märgistusega „D“ või kahest sõltumatust helkurist, paigaldatakse nii, et:

a)

kahe laterna või helkurite nähtavate pindade projektsioon nulltelje suunas moodustab vähemalt 60 % kõnealuste nähtavate pindade nulltelje suunas asuvaid projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast või

b)

Minimaalne vahemaa nähtavate pindade vastastikku asetsevate servade vahel kahe laterna või kahe sõltumatu helkuri nulltelje suunas ei ületa nullteljega risti mõõdetuna 75 mm.

5.7.2.3.   Punkti 2.16.1 alapunktis d sätestatud üksiklaternad peavad vastama punkti 5.7.2.1 nõuetele.

Kui ühes laternakorpuses on kaks või enam laternat ja/või kaks või enam eraldiseisvat nähtavat pinda ja/või kui neil on ühine väline hajutiklaas, ei saa neid käsitada seotud laternasüsteemina.

Siiski võib ribakujuline latern olla osa seotud laternasüsteemist.

5.7.2.4.   Kaks laternat või paarisarv laternaid, mis paiknevad ribakujuliselt, asetatakse sümmeetriliselt sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes ja see peab ulatuma mõlemal küljel vähemalt 0,4 m kaugusele sõiduki külgserva äärmisest punktist ning olema vähemalt 0,8 m pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et need üksikud valgust kiirgavad pinnad vastavad püsttasapinnale projitseerituna punkti 5.7.2.1 nõuetele.

5.8.   Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse nähtava pinna kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust nähtava pinna kõige madalamast punktist nulltelje suunas.

Kui (väikseim ja suurim) kõrgus maapinnast vastab selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi nähtava pinna täpseid piirjooni vaja määrata.

5.8.1.   Geomeetrilise nähtavuse nurkade piiramiseks mõõdetakse laterna kõrgust maapinnast H-tasapinnal.

5.8.2.   Eesmiste lähitulelaternate puhul mõõdetakse minimaalset kõrgust maapinna suhtes optilise süsteemi (nt helkuri, hajutiklaasi, projektsioonihajuti heidetud valguskujundi madalaimast servast), hoolimata vastava süsteemi otstarbest.

5.8.3.   Laiuse puhul määratakse asend nulltelje suunas nähtava pinna sellest servast, mis on sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal, kui osutatakse kogulaiusele, ja nähtava pinna sisemistest servadest nulltelje suunas, kui osutatakse laternatevahelisele kaugusele.

Kui asend vastab laiust arvesse võttes selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi pinna täpseid piirjooni vaja kindlaks määrata.

5.9.   Erinõuete puudumise korral ei tohi laterna fotomeetrilisi näitajaid (näiteks valgustugevus, värvus, valgusava jne) sel ajal, kui latern on sisse lülitatud, tahtlikult muuta.

5.9.1.   Suunatulelaternad, ohutuled, punkti 6.18.7 kohased merevaikkollased küljeääretulelaternad ja hädapidurdustuled peavad olema vilkuvad.

5.9.2.   Laterna fotomeetrilised näitajad võivad muutuda:

a)

väliskeskkonna valgustatuse tõttu,

b)

teiste laternate sisselülitamise tagajärjel või

c)

kui laternaid kasutatakse muu valgustusfunktsiooni täitmiseks,

eeldusel, et kõik fotomeetriliste näitajate muutused vastavad asjaomase laterna tehnilistele tingimustele.

5.9.3.   1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria suunatulelaternate fotomeetrilised näitajad võivad muutuda valgusallikate järjestikusest aktiveerimisest tingitud vilkumisel vastavalt eeskirja nr 6 punktile 5.6.

See säte ei kehti, kui 2.a või 2.b kategooria suunatulelaternaid kasutatakse hädapidurdustulena vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.23.1.

5.10.   Sõiduki ees ei tohi olla nähtav punktis 2.7 sätestatud laternast lähtuv ja segadust tekitada võiv punane tuli ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav punktis 2.7 sätestatud laternast lähtuv segadust tekitada võiv valge tuli. Arvesse ei lähe sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmed. Kahtluse korral kontrollitakse kõnealuse nõude täitmist järgmiselt:

5.10.1.

punase tule nähtavuse puhul ei tohi punase laterna nähtav pind, välja arvatud tagumine punane küljeääretuli, olla otse eest nähtav vaatlejale, kes liigub 1. alas, nagu on sätestatud 4. lisas.

5.10.2.

valge tule puhul ei tohi valge laterna nähtav pind, v.a tagurduslaternad ja sõidukile nähtavamaks tegemiseks paigaldatud valge märgistus, olla tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. alas 25 m kaugusel sõiduki taga asuval risttasapinnal (vt 4. lisa);

5.10.3.

vaatleja jaoks moodustavad vastavatel tasapindadel 1. ja 2. ala:

5.10.3.1.

maapinnast vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel asuvad horisontaaltasapinnad;

5.10.3.2.

laiuse kaks vertikaaltasapinda, mis moodustavad sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast väljapoole ees ja taga 15° nurga, läbivad sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelsete vertikaaltasapindade kokkupuutepunkti (kokkupuutepunkte) ja piiritlevad sõiduki kogulaiuse; kui kokkupuutepunkte on mitu, vastab kõige eesmine eesmisele tasapinnale ja kõige tagumine tagumisele tasapinnale.

5.11.   Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid (kui need on olemas), ülemisi ääretulelaternaid (kui need on olemas), küljeääretulelaternaid ning numbritulelaternat on võimalik SISSE ja VÄLJA lülitada ainult korraga.

5.11.1.   Kõnealust tingimust ei kohaldata:

5.11.1.1.

kui eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja ka nende laternatega kombineeritud või vastastikku ühendatud küljeääretulelaternad on SISSE lülitatud seisutulelaternatena või

5.11.1.2.

kui küljeääretulelaternad vilguvad koos suunatulelaternatega või

5.11.2.   eesmiste ääretulelaternate suhtes, kui nende funktsioon on asendatud punkti 5.12.1 kohaselt.

5.11.3.   Seotud laternasüsteemi puhul peavad kõik valgusallikad korraga SISSE ja VÄLJA lülituma.

5.12.   Elektriühendused peavad olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternaid ning eesmisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 5.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad endast kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või vaheldumisi kaug- ja lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

5.12.1.   Lähitulelaternad ja/või kaugtulelaternad ja või eesmised udutulelaternad võivad täita eesmiste ääretulelaternate funktsiooni, eeldusel et:

5.12.1.1.

nende elektriühendused on sellised, et nende valgustusseadmete tõrke korral aktiveeruvad eesmised ääretulelaternad automaatselt uuesti, ning

5.12.1.2.

ääretulelaternat asendav latern/funktsioon vastab järgmistele nõuetele:

a)

eesmistele ääretulelaternatele punktis 6.9.5 sätestatud geomeetriline nähtavus ning

b)

minimaalsed fotomeetrilised väärtused vastavalt valguse jaotumise nurkadele ning

5.12.1.3.

asendavate laternate katsearuanded tõendavad vastavust punktis 5.12.1.2 esitatud nõuetele.

5.13.   Märgulamp

Kui käesolevas eeskirjas on ette nähtud sisselülitatuse märgulamp, võib selle asendada töökorras oleku märgulambiga.

5.14.   Peitlaternad

5.14.1.   Laternate peitmine on keelatud. Erandiks on kaugtulelaternad, lähitulelaternad ja eesmised udutulelaternad, mis võivad olla peidetud, kui neid ei kasutata.

5.14.2.   Iga tõrke korral, mis mõjutab peitseadme(te) tööd, peavad laternad nende töötamise ajal jääma tööasendisse või neid peab olema võimalik ilma töövahenditeta tööasendisse viia.

5.14.3.   Laternaid peab olema võimalik tööasendisse viia ja sisse lülitada üheainsa lülitusseadise abil, ilma et see välistaks võimalust viia need tööasendisse ka neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate korral peab eespool nimetatud lülitusseadis aktiveerima ainult lähitulelaternad.

5.14.4.   Sisselülitatud laternate liikumist ei tohi olla võimalik juhi kohalt enne nende kasutusasendisse jõudmist tahtlikult peatada. Kui esineb laternate liikumisest tulenev oht pimestada teisi liiklejaid, võivad need sisse lülituda alles siis, kui nad on jõudnud kasutusasendisse.

5.14.5.   Peitseadme temperatuuril – 30 °C kuni + 50 °C peavad esilaternad jõudma kasutusasendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise algsest kasutamisest.

5.15.   Laternate kiiratava valguse värvused (11) on järgmised:

Kaugtulelatern

Valge

Lähitulelatern

Valge

Eesmine udutulelatern

Valge või valikkollane

Tagurdustulelatern

Valge

Suunatulelatern

Merevaikkollane

Ohutuli

Merevaikkollane

Piduritulelatern

Punane

Hädapidurdustuli

Merevaikkollane või punane

Tagumine avariiohusignaal

Merevaikkollane

Tagumine numbritulelatern

Valge

Eesmine ääretulelatern

Valge

Tagumine ääretulelatern

Punane

eesmine udutulelatern

Valge või valikkollane

Tagumine udutulelatern

Punane

Seisutulelatern

Ees valge, taga punane, merevaikkollane, kui see on vastastikku ühendatud külgmiste suunatulelaternatega või küljeääretulelaternatega.

Küljeääretulelatern

Merevaikkollane; kõige tagumine küljeääretulelatern võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise ääretulelaternaga, tagumise ülemise ääretulelaternaga, tagumise udutulelaternaga, piduritulelaternaga või kui see on grupeeritud tagumise helkuriga või moodustab koos tagumise helkuriga osa ühisest valgust kiirgavast pinnast.

Ülemine ääretulelatern

Ees valge, taga punane

Päevatulelatern

Valge

Tagumine helkur, mittekolmnurkne:

Punane

Tagumine kolmnurkne helkur

Punane

Eesmine helkur, mittekolmnurkne:

sama, mis langeva valguse korral (12)

Küljehelkur, mittekolmnurkne:

Merevaikkollane; kõige taga asuv küljehelkur võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud või moodustab osa ühisest valgust kiirgavast pinnast tagumise ääretulelaternaga, tagumise ülemise ääretulelaternaga, tagumise udutulelaternaga, pidurdustulelaternaga, kõige tagumise punase küljeääretulelaternaga või tagumise mittekolmnurkse helkuriga.

Pöördelatern

Valge

Nähtavusmärgistus

Ees valge;

küljel valge või kollane;

taga punane või kollane (13).

Kohanduvate esitulede süsteemid (AFS)

Valge

Väline ukse avamisel süttiv latern

Valge

Manööverdustulelatern

Valge

5.16.   Laternate arv

5.16.1.   Sõidukile paigaldatud laternate arv peab vastama käesoleva eeskirja erinõuetes määratud arvule.

5.17.   Kõiki laternaid võib paigaldada liikuvatele osadele eeldusel, et täidetud on punktides 5.18, 5.19 ja 5.20 sätestatud tingimused.

5.18.   Tagumisi ääretulelaternaid, tagumisi suunatulesid ja tagumisi helkureid, nii kolmnurkseid kui ka mittekolmnurkseid, võib paigaldada liikuvatele osadele ainult järgmistel juhtudel:

5.18.1.

kui liikuvatele osadele paigaldatud laternad vastavad kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud kõnealuste laternate suhtes;

5.18.2.

kui punktis 5.18 sätestatud funktsioonid saavutatakse kahe D-märgistusega laternaga (vt punkt 2.16.1), peab ainult üks latern vastama asendi, geomeetrilise nähtavuse ja fotomeetrilistele nõuetele, mis kehtivad nende laternate suhtes kõikides liikuvate osade fikseeritud asendites, või

5.18.3.

kui eespool nimetatud funktsioone täidavad paigaldatud ja aktiveeritud lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes;

5.18.4.

kui punktis 5.18 sätestatud funktsioone täidavad seotud laternasüsteemid, peab olema täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

kui seotud laternasüsteem on paigaldatud liikuvale osale, peavad olema täidetud punktis 5.18.1 esitatud nõuded. Siiski võib eespool nimetatud funktsioonide täitmiseks aktiveerida lisalaternaid, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes, või

b)

kui seotud laternasüsteem (v.a suunatulelaternad) paikneb osaliselt liikumatul osal ja osaliselt liikuval osal, peavad seotud laternad tüübikinnituse taotlemiseks vastama kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavuse nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis kehtivad nende laternate suhtes.

Sissepoole geomeetrilise nähtavuse nõue loetakse täidetuks, kui latern (laternad) vastab (vastavad) kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites fotomeetrilistele väärtustele, mis on ette nähtud tüübikinnituse saamiseks seoses valguse jaotumisega.

Suunatulelaternate puhul peavad taotleja poolt seadme tüübikinnitusmenetluse ajal kindlaks määratud seotud laternad kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites vastama kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning fotomeetrilistele ja kolorimeetrilistele nõuetele. See nõue ei kehti, kui geomeetrilist nähtavusnurka täidavad või täiendavad aktiveeritud lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendiga seotud nõuetele ning fotomeetrilistele ja kolorimeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud suunatulelaternate suhtes.

5.19.   Kui liikuvad osad ei ole tavaasendis, siis ei tohi nendele paigaldatud seadmed põhjustada teistele liiklejatele põhjendamatut ebamugavust.

5.20.   Kui liikuvale osale on paigaldatud latern ja liikuv osa on kasutamise tavaasendis, peab latern pöörduma alati tagasi tootja poolt käesoleva eeskirja kohaselt määratud asendisse. Lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul loetakse see nõue täidetuks, kui liikuvaid osi kümme korda tavaasendist ja tavaasendisse liigutades ei erine nende laternate ühegi kaldenurga väärtus tugiosa suhtes, mõõdetuna pärast liikuva osa iga liikumist, rohkem kui 0,15 % kümne mõõdetud väärtuse keskmisest. Kõnealuse väärtuse ületamise korral tuleb kõiki punktis 6.2.6.1.1 nimetatud piirnorme ületamise võrra muuta, et vähendada kallete lubatud vahemikku sõiduki kontrollimisel 6. lisa kohaselt.

5.21.   Ükski liikuv osa, olenemata sellest, kas sellele on paigaldatud valgussignaalseade, ei tohi üheski tavaasendist erinevas fikseeritud asendis peita rohkem kui 50 % eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, eesmiste ja tagumiste suunatulelaternate ning helkurite nähtavast pinnast nulltelje suunas.

Liikuva osa fikseeritud asend on liikuva osa stabiilne või loomulik lukustatud või lukustamata asend, mille on kindlaks määranud sõiduki tootja.

Kui kõnealune nõue ei ole täidetav, siis:

5.21.1.

aktiveeritakse juhul, kui liikuv osa peidab rohkem kui 50 % kõnealuste laternate nähtavast pinnast nulltelje suunas, lisalaternad, mis vastavad kõigile eespool nimetatud laternate asendit ja geomeetrilist nähtavust käsitlevatele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, või

5.21.2.

teatatakse teistele haldusasutustele teatise vormile lisatud märkusega (1. lisa punkt 10.1) sellest, et liikuvad osad võivad peita nähtavat pinda nulltelje suunas rohkem kui 50 %, ning

teatatakse sõiduki kasutajale sõidukis sisalduva märkega sellest, et liikuvate osade teatava(te) asendi(te) puhul tuleb teisi liiklejaid sõiduki teelolemise eest hoiatada; näiteks ohukolmnurgaga või muude teeliikluse riiklike nõuetega sätestatud vahenditega.

5.21.3.

Punkti 5.21.2 ei kohaldata helkurite suhtes.

5.22.   Kui helkurid välja arvata, ei loeta töökorras olevaks isegi tüübikinnitusmärki kandvat laternat, kui see ei hakka tööle pärast valgusallika ja/või kaitsme esimest paigaldust.

5.23.   Eeskirja nr 37 kohaselt tüübikinnituse saanud valgusallika(te)ga laternad, välja arvatud juhul, kui selliseid valgusallikaid kasutatakse mitteasendatava(te) valgusallika(te)na vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.7.1.1.2, paigaldatakse sõidukisse nii, et valgusallikat on võimalik nõuetekohaselt vahetada ilma asjatundjate abita ja ilma spetsiaalsete tööriistadeta, välja arvatud need, mida sõiduki tootja on selleks ette näinud. Sõiduki tootja peab sõiduki varustama valgusallika vahetamise üksikasjaliku kirjeldusega.

5.23.1.   Juhul kui valgusallika moodul hõlmab eeskirja nr 37 kohaselt tüübikinnituse saanud asendatava valgusallika pesa, peab see valgusallikas olema asendatav punkti 5.23 nõuete kohaselt.

5.24.   Varuvariandina võib tagumise ääretulelaterna valgussignaalfunktsiooni ajutiselt asendada eeldusel, et uue värvus, peamine valgustugevus ja asend on töötamast lakanuga sama, ning eeldusel, et asendav seade töötab algse ohutusfunktsiooniga. Asenduse ajal peab ajutisest asendusest ning parandamise vajadusest teada andma märgulamp armatuurlaual (vt käesoleva eeskirja punkti 2.18).

5.25.   AFSi olemasolu korral võrdsustatakse see eesmiste lähitulelaternate paariga ning kui see täidab ühte või enamat kaugtulefunktsiooni, võrdsustatakse see eesmiste kaugtulelaternate paariga.

5.26.   Reguleeritava valgustugevusega võivad olla tagumised suunatulelaternad, tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad (v.a S4-kategooria piduritulelaternad) ja tagumised udutulelaternad, mis reageerivad samaaegselt vähemalt ühele järgmistest välismõjudest: väliskeskkonna valgustatus, udu, lumesadu, vihm, sumu, tolmupilved, valgust kiirgava pinna mustus, tingimusel, et valgustugevuse ettenähtud suhe valgustugevuse vahetumisel säilib. Üleminekul ei tohi olla valgustugevuse järske kõikumisi. S4-kategooria piduritulelaternad võivad anda reguleeritava valgustugevusega valgust teistest laternatest sõltumatult. Juhil võib olla võimalus reguleerida eespool nimetatud valgustugevus stabiilseks ja tagasi isereguleeruvaks.

5.27.   M- ja N-kategooria sõidukite puhul peab taotleja tüübikinnituse andmise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tõendama, et punktides 2.7.9, 2.7.10, 2.7.12, 2.7.14 ja 2.7.15 sätestatud seadmete elektritoite tingimused on täidetud, kui sõiduki elektrisüsteem on konstantses pinges töös, mis vastab taotleja esitatud mootorsõiduki kategooriale, järgides järgmisi sätteid:

5.27.1.

seadmete klemmidel olev pinge, mida vastavalt nende tüübikinnituse dokumentidele on katsetatud, rakendades eritoidet/elektroonilise valgusallika juhtimisseadmestikku või sekundaarsel töörežiimil või taotleja poolt nõutavat pinget, ei tohi ületada pinget, mis on ette nähtud sellistele seadmetele või funktsioonidele, millele on tüübikinnitus saadud;

5.27.2.

ühelgi juhul, mis ei ole sätestatud punktis 5.27.1, ei tohi pinge seadme või funktsiooni klemmidel ületada 6,75 V (6-voldine süsteem), 13,5 V (12-voldine süsteem) või 28 V (24-voldine süsteem) rohkem kui 3 %; seadme klemmide maksimumpinge juhtseadised võivad mugavuse huvides paikneda seadme korpuses.

5.27.3.

Punktide 5.27.1 ja 5.27.2 sätteid ei kohaldata seadmete suhtes, millel on elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik või reguleeritava valgustugevuse juhtseadis seadme osana.

5.27.4.

Tüübikinnitusdokumentidele lisatakse protokoll, milles kirjeldatakse vastavuse tõendamiseks kasutatud meetodit ja saadud tulemusi.

5.28.   Geomeetrilise nähtavusega seotud üldsätted

5.28.1.   Lõpmatusest vaadatuna ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule. Takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

5.28.2.   Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, peab sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutama.

5.28.3.   Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise seadme tüübikinnitusel ette nähtud fotomeetrilistele väärtustele.

5.28.4.   Kui aga geomeetrilise nähtavuse vertikaalset nurka allpool horisontaali võib vähendada kuni 5 kraadini (latern, mis asub maapinnast kuni 750 mm kõrgusel, mõõdetuna punkti 5.8.1 sätete kohaselt), võib paigaldatud optilise seadme fotomeetriliste mõõtmiste välja vähendada kuni 5 kraadini allapoole horisontaaltasapinda.

5.28.5.   Seotud laternasüsteemi puhul peavad geomeetrilise nähtavuse nõuded olema täidetud, kui kõik seotud laternad on sisse lülitatud.

5.29.   Leedmoodul ei pea olema asendatav, kui nii on kirjas vastava osa tüübikinnituse teatislehel.

5.30.   Kõik laternad (seadmed) peavad saama tüübikinnituse kooskõlas asjaomase seadme UNECE eeskirjaga vastavalt käesoleva eeskirja punkti 6 alapunktidele, kui seade on paigaldatud sõidukile.

5.31.   Käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukisse paigaldatud laternad, mis on saanud ühe või mitme asendatava valgusallika kategooria kohase tüübikinnituse kooskõlas UNECE eeskirjaga nr 37, 99 või 128, võivad olla varustatud üksnes vastava kategooria tüübikinnituse saanud valgusallikatega.

See nõue ei puuduta valgusallika mooduleid, leedmooduleid ega mitteasendatavaid valgusallikaid, v.a juhul, kui neile on vaja asjakohase UNECE eeskirja kohast tüübikinnitust.

6.   ERINÕUDED

6.1.   Kaugtulelatern (eeskirjad nr 98 ja nr 112)

6.1.1.   Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel. Haagistel keelatud.

6.1.2.   Arv

Kaks või neli, eeskirja nr 98 või nr 112 kohase tüübikinnituse saanud, v.a A-klassi esilatern.

N3-kategooria sõidukite puhul: võib paigaldada kaks täiendavat kaugtulelaternat.

Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, siis on kaks täiendavat esilaternat lubatud paigaldada vaid lühikese intervalliga valgussignaalide andmiseks päevavalguses (vt punkti 5.12).

6.1.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.1.4.   Paigutus

6.1.4.1.   Laiuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.1.4.2.   Kõrguse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.1.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.1.5.   Geomeetriline nähtavus

Valgusava nähtavus, sealhulgas selle nähtavus aladel, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud laienevas ruumis, mille määravad kindlaks valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5° nurga moodustavad sirged. Geomeetrilise nähtavuse nurkade algpunkt on valgusava projektsiooni perimeeter esilaterna hajutiklaasi kõige eesmist osa puutuval püsttasapinnal.

6.1.6.   Suund

Ettepoole.

Kurvivalgustuseks võib pööratav olla vaid üks peamine kaugtulelatern kummalgi sõiduki küljel.

6.1.7.   Elektriühendused

6.1.7.1.   Välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse lühikeste intervallidega hoiatusmärguanneteks, võivad kaugtulelaternad olla SISSE lülitatud ainult juhul, kui esilaternate pealüliti on lülitatud SISSE või on asendis AUTO (automaatne) ning lähitulede automaatse sisselülitumise tingimused on täidetud. Viimati nimetatud juhul peavad esilaternad automaatselt välja lülituma, kui automaatse sisselülitumise tingimus enam ei eksisteeri.

6.1.7.2.   Kaugtulelaternate sisse- ja väljalülitumise juhtimine võib olla automaatne, nii et juhtsignaale tekitab andurisüsteem, mis on suuteline avastama järgmised sisendid ja neile reageerima:

a)

väliskeskkonna valgustatuse tase:

b)

vastutulevate sõidukite eesmiste valgustus- ja valgussignaalseadmete kiiratav valgus;

c)

eessõitvate sõidukite tagumiste valgussignaalseadmete kiiratav valgus.

Parema toimimise huvides on lubatud täiendavad andurifunktsioonid.

Termin „sõidukid“ tähistab käesolevas punktis L-, M-, N-, O- ja T-kategooria sõidukeid ning jalgrattaid, mis on varustatud helkurite, valgustus- ja valgussignaalseadmetega, mis on SISSE lülitatud.

6.1.7.3.   Alati peab olema võimalik kaugtulelaternate manuaalne SISSE ja VÄLJA lülitamine ning kaugtulelaternate automaatse juhtseadise manuaalne VÄLJA lülitamine.

Lisaks sellele peab kaugtulelaternate ja nende automaatse juhtseadise VÄLJA lülitamine toimuma lihtsa ja vahetu manuaalse toiminguga; alammenüüde kasutamine ei ole lubatud.

6.1.7.4.   Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Ainult N3-kategooria sõidukitele punkti 6.1.2 alusel lubatud kahe täiendava kaugtulelaterna puhul ei tohi üheaegselt sisse lülitada rohkem kui kaks paari. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab sisse lülituma vähemalt üks paar kaugtulesid. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad samaaegselt välja lülituma.

6.1.7.5.   Lähitulelaternad võivad olla kaugtulelaternatega üheaegselt sisse lülitatud.

6.1.7.6.   Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, peab nende tõstetud asend takistama täiendavate paigaldatud esilaternate samaaegset tööd, kui need on ette nähtud valgussignaalide edastamiseks päevaajal lühikeste intervallidega (vt punkti 5.12).

6.1.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp kohustuslik.

6.1.8.1.   Kui kaugtulelaternate juhtimine on automaatne, nagu kirjeldatud punktis 6.1.7.1, saab juht märguande, et kaugtulede funktsiooni automaatne juhtseadis on aktiveeritud. Seda teavet kuvatakse seni, kuni automaatjuhtimine on aktiveeritud.

6.1.9.   Muud nõuded

6.1.9.1.   Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulelaternate valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi ületada 430 000 cd, mis vastab kontrollväärtusele 100.

6.1.9.2.   See suurim valgustugevus saadakse mitmel esilaternal esitatud üksikute kontrollmärkide kokkuliitmise teel. Kontrollmärk 10 antakse kõigile esilaternatele, mis kannavad tähist R või CR.

6.1.9.3.   Kaugtulelaternate automaatne sisse- ja väljalülitumine:

6.1.9.3.1.

Kaugtulelaternate automaatset sisse- ja väljalülitumist juhtiv andurisüsteem, mida on kirjeldatud punktis 6.1.7.1, peab vastama järgmistele nõuetele.

6.1.9.3.1.1.

Minimaalsed vaateväljad, mille piires andur on suuteline avastama teiste sõidukite kiiratavat valgust vastavalt punktile 6.1.7.1 on esitatud nurkadena alljärgnevalt.

6.1.9.3.1.1.1.

Horisontaalnurgad: 15° vasakule ja 15° paremale.

Vertikaalnurgad:

Nurk ülespoole

Anduri paigalduskõrgus (anduri ava keskpunkti kõrgus maapinnast)

alla 2 m

1,5–2,5 m

üle 2,0 m

Nurk allapoole

2° kuni 5°

Neid nurkasid mõõdetakse anduri ava keskpunkti läbivast horisontaalsest sirgest, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga.

6.1.9.3.1.2.

Andurisüsteem peab suutma sirgel tasasel teel avastada:

a)

vastutuleva mootorsõiduki vähemalt 400 meetri kauguselt;

b)

eessõitva mootorsõiduki või sõiduki ja haagise kombinatsiooni vähemalt 100 meetri kauguselt;

c)

vastutuleva jalgratta vähemalt 75 meetri kauguselt, kui selle valgustiks on valge latern valgustugevusega 150 cd, valgust kiirgava pinna suurusega 10 cm2 ± 3 cm2 ning kõrgusega maapinnast 0,8 meetrit.

Selleks et kontrollida alapunktide a ja b täitmist, peavad vastutuleva ja eessõitva mootorsõiduki (või sõiduki ja haagise kombinatsiooni) ääretulelaternad (nende olemasolul) ja lähitulelaternad olema SISSE lülitatud.

6.1.9.3.2.

Üleminek kaugtuledelt lähituledele ja vastupidi võib punkti 6.1.7.1 tingimuste kohaselt toimuda automaatselt ning see ei tohi olla ebamugav, häiriv ega pimestav.

6.1.9.3.3.

Automaatse juhtseadise üldist toimivust kontrollitakse järgmiselt:

6.1.9.3.3.1.

tüübikinnitusasutuse poolt aktsepteeritud simulatsioonivahendi või muu kontrollimisvahendi abil, mille esitab taotleja;

6.1.9.3.3.2.

katsesõidul vastavalt 12. lisa punktile 1. Automaatse juhtseadise toimivus dokumenteeritakse ja seda kontrollitakse taotleja esitatud kirjelduse järgi. Kõik ilmsed häired (näiteks liiga suur nurk või vilkumine) tuleb ära märkida.

6.1.9.3.4.

Kaugtulelaternate juhtimine võib olla selline, et kaugtulelaternad lülituvad automaatselt sisse ainult siis, kui:

a)

punktides 6.1.9.3.1.1 ja 6.1.9.3.1.2 nimetatud vaateväljades ja kaugustel ei avastata ühtki punktis 6.1.7.1 nimetatud sõidukit ning

b)

väliskeskkonna valgustatuse tase vastab punktile 6.1.9.3.5.

6.1.9.3.5.

Juhul kui kaugtulelaternad lülituvad automaatselt SISSE, peavad nad lülituma automaatselt VÄLJA, kui punktides 6.1.9.3.1.1 ja 6.1.9.3.1.2 nimetatud vaateväljades ja kaugustel avastatakse punktis 6.1.7.1 nimetatud vastutulevaid või eessõitvaid sõidukeid.

Lisaks peavad need VÄLJA lülituma, kui keskkonnatingimuste tekitatud valgustatus on suurem kui 7 000 luksi.

Taotleja peab tõendama vastavust sellele nõudele simulatsiooni abil või muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib. Valgustatust tuleb vajaduse korral mõõta horisontaalsel pinnal koosinusega korrigeeritud anduriga, mis asub samal kõrgusel kui anduri paigutus sõidukil. Tootja võib seda tõendada piisavate dokumentidega või mõnel muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

6.2.   Lähitulelatern (eeskirjad nr 98 ja nr 112)

6.2.1.   Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel. Haagistel keelatud.

6.2.2.   Arv

Kaks, eeskirja nr 98 või nr 112 kohase tüübikinnituse saanud, v.a A-klassi esilatern.

6.2.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.2.4.   Paigutus

6.2.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nähtava pinna serv nulltelje suunas ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

Nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus nulltelje suunas peab olema vähemalt 600 mm. See ei kehti aga M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul; kõikide teiste kategooriate sõidukite puhul võib selle kauguse vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.2.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 500 mm ja kuni 1 200 mm maapinnast. N3G-kategooria (maastiku)sõidukite (14) puhul võib suurim kõrgus olla 1 500 mm.

6.2.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.2.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

 

α = 15° ülespoole ja 10° allapoole;

 

β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole.

Esilaterna lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

6.2.6.   Suund

Ettepoole.

6.2.6.1.   Vertikaalne reguleeritus

6.2.6.1.1.   Sõiduki tootja peab tühimassiga sõiduki jaoks, kus üks isik on juhiistmel, määrama lihtlähitule pimestuspiiri allasuunatud algkalde 0,1 % täpsusega ja see peab olema märgitud 7. lisas esitatud sümboliga selgesti loetavalt ja kustumatult igale sõidukile esilaterna või tootja andmeplaadi lähedale.

Allasuunatud kalde väärtus sätestatakse punkti 6.2.6.1.2 kohaselt.

6.2.6.1.2.   Olenevalt lähitulelaterna nulltelje suunas nähtava pinna alumise serva paigalduskõrgusest (h) meetrites, mõõdetuna tühimassiga sõidukil, peab lähitule vertikaalkalle jääma kõikides 5. lisas sätestatud staatilistes tingimustes järgmisesse vahemikku ning algsel suunamisel peavad olema järgmised väärtused:

 

h < 0,8

Vahemik

:

– 0,5 kuni – 2,5 %

Algne suunamine

:

– 1,0 kuni – 1,5 %

 

0,8 < h < 1,0

Vahemik

:

– 0,5 kuni – 2,5 %

Algne suunamine

:

– 1,0 kuni – 1,5 %

või tootja äranägemisel

vahemik

:

– 1,0 kuni – 3,0 %

Algne suunamine

:

– 1,5 kuni – 2,0 %

Sellisel juhul peab sõiduki tüübikinnituse taotlus sisaldama teavet selle kohta, kumba kahest alternatiivist kasutatakse.

 

h > 1,0

Vahemik

:

– 1,0 kuni – 3,0 %

Algne suunamine

:

– 1,5 kuni – 2,0 %

Eespool esitatud vahemikud ja algse suunamise väärtused on kokkuvõtlikult esitatud järgmisel skeemil.

N3G-kategooria (maastiku)sõidukite puhul, mille esilaternate kõrgus ületab 1 200 mm, peab pimestuspiiri vertikaalne kalle jääma vahemikku Algne suunamine peab jääma vahemikku – 1,5 kuni – 3,5 %.

Algne suunamine peab jääma vahemikku – 2 kuni – 2,5 %.

Image

I(%)

h(m)

6.2.6.2.   Esilaternate kõrguse regulaator

6.2.6.2.1.   Kui punktide 6.2.6.1.1 ja 6.2.6.1.2 nõuete täitmiseks vajatakse esilaterna reguleerimisseadet, peab seade olema automaatne.

6.2.6.2.2.   Pidevalt või astmeliselt käsitsi reguleeritavate seadmete kasutamine on aga lubatud tingimusel, et nendel on piirasend, millest on võimalik laternad tagasi viia punktis 6.2.6.1.1 sätestatud algkaldesse tavaliste reguleerimiskruvide vm sarnaste vahendite abil.

Kõnealused käsitsi reguleeritavad seadmed peavad olema tööle rakendatavad juhiistmelt.

Pidevalt reguleeritavatel seadmetel peavad olema kontrollmärgid, mille järgi saab kindlaks teha koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist.

Astmeliselt reguleeritavate seadmete astmete arv peab olema piisav, et tagada vastavus punktis 6.2.6.1.2 sätestatud väärtuste vahemikule kõikide 5. lisas sätestatud koormustingimuste puhul.

Ka nende seadmete 5. lisas sätestatud koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist, peavad olema selgesti märgitud nende lülitusseadise lähedale (vt 8. lisa).

6.2.6.2.3.   Punktides 6.2.6.2.1 ja 6.2.6.2.2 kirjeldatud seadme tõrgete korral ei tohi lähituli liikuda asendisse, kus selle kalle on väiksem kui seadme tõrke tekkimisel.

6.2.6.3.   Mõõtmisprotseduur

6.2.6.3.1.   Pärast algse kalde reguleerimist tuleb lähitule vertikaalkallet protsentides mõõta staatilistes tingimustes ja 5. lisas sätestatud koormustel.

6.2.6.3.2.   Lähitule kalde erinevust sõltuvalt koormusest tuleb mõõta vastavalt 6. lisas sätestatud katsekorrale.

6.2.6.4.   Horisontaalne reguleeritus

Ühe või mõlema lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus võib kurvivalgustuse saamiseks erineda eeldusel, et kogu valgusvihu või pimestuspiiri murdekoha liigutamisel ei lõiku pimestuspiiri murdekoht sõiduki raskuskeskme trajektooriga sõiduki esiküljest kaugemal kui vastava lähitulelaterna 100kordne paigalduskõrgus.

6.2.7.   Elektriühendused

6.2.7.1.   Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade lülitama korraga välja kõik kaugtulelaternad.

6.2.7.2.   Lähitulelaternad võivad olla kaugtulelaternatega üheaegselt sisse lülitatud.

6.2.7.3.   Eeskirjale nr 98 vastavate lähitulelaternate puhul peavad gaaslahendusvalgusallikad olema kaugtule kasutamise ajal sisse lülitatud.

6.2.7.4.   Kurvivalgustuse saamiseks võib aktiveerida ühe lisavalgusallika või ühe või mitu leedmoodulit, mis asuvad lähitulelaternates või vastava lähitulelaternaga grupeeritud või sellega vastastikku ühendatud laternas (välja arvatud kaugtulelaternas), eeldusel, et sõiduki raskuskeskme trajektoori horisontaalne kõverusraadius on kuni 500 m. Tootja võib seda tõendada arvutustega või mõnel muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

6.2.7.5.   Lähitulelaternad võib SISSE või VÄLJA lülitada automaatselt. Kuid alati peab kõnealuseid lähitulelaternaid olema võimalik SISSE ja VÄLJA lülitada ka käsitsi.

6.2.7.6.   Lähitulelaternad peavad lülituma automaatselt SISSE ja VÄLJA, sõltuvalt väliskeskkonna valgustatusest (nt lülituma sisse pimeduse saabudes, tunnelites jne) 13. lisas esitatud nõuete kohaselt.

6.2.7.7.   Hoolimata punkti 6.2.7.6.1 nõuetest võivad lähitulelaterna automaatselt SISSE või VÄLJA lülituda, sõltuvalt teistest teguritest, nagu aeg või keskkonnatingimused (nt kellaaeg, sõiduki paiknemine, vihm, udu jne).

6.2.8.   Märgulamp

6.2.8.1.   Märgulamp on valikuline.

6.2.8.2.   Vilkuv või mittevilkuv visuaalne märgulamp on kohustuslik:

a)

kui kurvivalgustuse loomiseks liigutatakse kogu valgusvihku või pimestuspiiri murdekohta või

b)

kui lihtlähitule loomiseks kasutatakse üht või mitut leedmoodulit, v.a juhul, kui need on ühendatud nii, et mis tahes leedmooduli tõrke korral katkeb valguse kiirgamine kõigis moodulites.

See peab aktiveeruma:

a)

valgusvihu pimestuspiiri murdekoha nihutamise tõrke korral või

b)

ükskõik millise lihtlähituld kiirgava leedmooduli tõrke korral, v.a juhul, kui need on ühendatud nii, et ühe leedmooduli tõrke korral katkeb valguse kiirgamine kõigis moodulites.

Märgulamp peab jääma aktiveerituks kuni tõrke kõrvaldamiseni. Selle võib ajutiselt tühistada, kuid see peab korduma alati, kui seadet, mis mootori käivitab või seiskab, sisse või välja lülitatakse.

6.2.9.   Muud nõuded

Punktis 5.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.

Lähitulelaternad, mille lihtlähituld kiirgava valgusallika või leedmooduli(te) kogu objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit, tuleb paigaldada ainult koos eeskirja nr 45 kohas(t)e esitulelaternate puhastusseadme(te)ga (15).

Punkti 6.2.6.2.2 nõuded ei kehti selliste lähitulelaternate vertikaalkalde suhtes, mille lihtlähituld kiirgava valgusallika või leedmooduli(te) objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit.

Rohkem kui ühe ettenähtud katsepingega hõõglambi korral rakendatakse lihtlähituld tekitava objektiivse valgusvoo väärtust, mis on märgitud seadme tüübikinnitusteatise vormile.

Kui lähitulelaternad on varustatud tüübikinnituse saanud valgusallikaga, on rakendatavaks objektiivse valgusvoo väärtuseks asjaomase katsepinge väärtus, mis on märgitud selle eeskirja vastavale andmelehele, mille kohaselt valgusallikale tüübikinnitus on antud, võtmata arvesse nimetatud andmelehel esitatud objektiivse valgusvoo lubatud hälbeid.

Kurvivalgustuse saamiseks võib kasutada ainult eeskirjade nr 98 ja 112 kohaseid lähitulelaternaid.

Kui kurvivalgustus saadakse kogu valgusvihu või pimestuspiiri murdepunkti horisontaalse liigutamise teel, tuleb see aktiveerida ainult sõiduki liikumisel sõidusuunas; see ei kehti kurvi valgustamisel parempöörde jaoks parempoolses liikluses (vasakpöörde jaoks vasakpoolses liikluses).

6.3.   Eesmine udutulelatern (eeskiri nr 19)

6.3.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel valikuline. Haagistel keelatud.

6.3.2.   Arv

Kaks; vastavalt 03-seeria ja järgmiste seeriate muudatustega muudetud eeskirja nr 19 nõuetele.

6.3.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.3.4.   Paigutus

6.3.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

6.3.4.2.   Kõrguse suhtes:

Miinimum

:

vähemalt 250 mm maapinnast.

Maksimum

:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul kuni 800 mm maapinnast.

Kõikide teiste kategooriate, v.a N3G-kategooria (maastiku)sõidukite (16) puhul kuni 1 200 mm maapinnast.

N3G-kategooria sõidukite puhul võib suurimat kõrgust suurendada kuni 1 500 mm-ni.

Ükski nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi siiski asuda kõrgemal lähitulelaterna nullteljesuunalise nähtava pinna kõrgeimast punktist.

6.3.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.3.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

 

α = 5° üles- ja allapoole,

 

β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole.

Eesmiste udutulelaternate lähedal olevad pinnad või muud seadmed ei tohi tekitada kõrvalmõjusid, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele (17).

6.3.6.   Suund

Ettepoole

6.3.6.1.   Vertikaalne reguleeritus

6.3.6.1.1.   B-klassi eesmiste udutulelaternate puhul peab pimestuspiiri vertikaalne kalle olema tühimassiga sõidukil, kus üks isik on juhiistmel, – 1,5 % või väiksem (17).

6.3.6.1.2.   F3 klassi eesmiste udutulelaternate puhul:

6.3.6.1.2.1.

kui valgusallika kogu objektiivne valgustugevus ei ületa 2 000 lm:

6.3.6.1.2.1.1.

pimestuspiiri vertikaalne kalle peab tühimassiga sõidukil, kus üks isik on juhiistmel, olema – 1,0 % või väiksem.

6.3.6.1.2.2.

kui valgusallika kogu objektiivne valgustugevus ületab 2 000 lm:

6.3.6.1.2.2.1.

olenevalt eesmise udutulelaterna nulltelje suunas nähtava pinna alumise serva paigalduskõrgusest meetrites (h), mõõdetuna tühimassiga sõidukil, jääb pimestuspiiri vertikaalkalle kõikides 5. lisas sätestatud staatilistes tingimustes järgmisesse vahemikku:

 

h ≤ 0,8

Vahemik

:

– 1,0 kuni – 3,0 %

Algne suunamine

:

– 1,5 kuni – 2,0 %

 

h > 0,8

Vahemik

:

– 1,5 kuni – 3,5 %

Algne suunamine

:

– 2,0 kuni – 2,5 %

6.3.6.1.2.2.2.

peab pimestuspiiri allasuunatud algkalde tühimassiga sõidukil, kus üks isik on juhiistmel, määrama ühe kümnendkoha täpsusega kindlaks sõiduki tootja ning see peab olema selgesti loetavalt ja kustumatult märgitud käesoleva eeskirja 7. lisas esitatud sümboliga igale sõidukile eesmise udutulelaterna või tootja andmeplaadi lähedale või kombineeritud punktis 6.2.6.1.1 nimetatud märgistusega. Allasuunatud kalde väärtus peab olema määratud punkti 6.3.6.1.2.2.1 kohaselt.

6.3.6.2.   Eesmise udutulelaterna reguleerimisseade

6.3.6.2.1.   Kui sõltumatule või teiste eesmiste valgustus- või valgussignaalfunktsioonidega grupeeritud eesmisele udutulelaternale on paigaldatud reguleerimisseade, peab see olema niisugune, et vertikaalkalle jääb kõigis käesoleva eeskirja 5. lisas nimetatud staatilistes koormustingimustes punktis 6.3.6.1.2.2.1 ettenähtud vahemikku.

6.3.6.2.2.   Kui F3-kategooria eesmine udutulelatern on integreeritud lähitulelaterna või AFSiga, kohaldatakse punkti 6.2.6 nõudeid, kui eesmist udutuld kasutatakse lähitule osana.

Sellisel juhul võib punktis 6.2.6 määratud vahemikke kohaldada ka kõnealuse eesmise udutulelaterna kasutamisel udutulelaternana.

6.3.6.2.3.   Reguleerimisseadet võib kasutada ka eesmise udutule kalde automaatseks kohandamiseks valitsevatele keskkonnatingimustele eeldusel, et sel juhul ei ületata punktis 6.3.6.1.2.2.1 ettenähtud allasuunatud kalde vahemikke.

6.3.6.2.4.   Reguleerimisseadme tõrke korral ei tohi udutuli olla asendis, kus pimestuspiiri kalle on väiksem kui seadme tõrke tekkimisel.

6.3.7.   Elektriühendused

Eesmisi udutulelaternaid peab saama SISSE ja VÄLJA lülitada, sõltumata kaug- või lähitulelaternatest või mõnest kaug- või lähitulelaternate kombinatsioonist, välja arvatud juhul, kui:

a)

eesmisi udutulelaternaid kasutatakse osana muust AFSi valgustusfunktsioonist; eesmiste udutulelaternate funktsiooni SISSE lülitamine peab olema siiski eelistatud võrreldes udutulelaternate kasutamisega mõne muu valgustusfunktsiooni osana, või

b)

eesmisi udutulelaternaid ei saa lülitada sisse samaaegselt muude laternatega, millega need on vastastikku ühendatud ja mis on tähistatud vastava sümboliga (/) eeskirja nr 19 1. lisa punkti 10.1 kohaselt.

6.3.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp kohustuslik. Sõltumatu mittevilkuv hoiatustuli.

6.3.9.   Muud nõuded

Kui eeskirja nr 19 1. lisas esitatud teatise vormi punktis 10.9 on selgelt sätestatud, võib F3 klassi eesmise udutulelaterna suunatust ja valgustugevust kohandada automaatselt keskkonnatingimustele. Valgustugevuse või suunatuse igasugune muutmine peab toimuma automaatselt ja viisil, mis ei põhjusta ebamugavusi ei juhile ega teistele liiklejatele.

6.4.   Tagurdustulelatern (eeskiri nr 23)

6.4.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel ning O2-, O3- ja O4-kategooria haagistel kohustuslik. O1-kategooria haagistel valikuline.

6.4.2.   Arv

6.4.2.1.   M1-kategooria mootorsõidukitel ja kõigil teistel sõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 000 mm, on üks seade kohustuslik ning teine seade valikuline.

6.4.2.2.   Kõigil sõidukitel, mille pikkus ületab 6 000 mm, välja arvatud M1-kategooria sõidukid, on kaks seadet kohustuslikud ja kaks seadet valikulised.

6.4.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.4.4.   Paigutus

6.4.4.1.   Laiuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.4.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 250 mm ja kuni 1 200 mm maapinnast.

6.4.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki taga

Kui paigaldatakse kaks punktis 6.4.2.2 nimetatud lisaseadet, võib need aga paigaldada sõiduki küljele, kui punktide 6.4.5.2 ja 6.4.6.2 nõuded on täidetud.

6.4.5.   Geomeetriline nähtavus

6.4.5.1.   Sõiduki taha paigaldatud seadmed:

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

 

α = 15° ülespoole ja 5° allapoole;

 

β = 45° paremale ja vasakule, kui seadmeid on ainult üks,

β = 45° väljapoole ja 30° sissepoole, kui neid on kaks.

6.4.5.2.   Kaks punktis 6.4.2.2 nimetatud valikulist seadet, kui need on paigaldatud sõiduki küljele:

geomeetriline nähtavus loetakse olevat tagatud, kui vastava seadme nulltelg on suunatud väljapoole nurga β all, mis ei ulatu sõiduki pikiteljeliselt kesktasapinnalt rohkem kui 15° kaugusele. Kahe valikulise seadme vertikaalne suund võib olla allapoole.

6.4.6.   Suund

6.4.6.1.   Tahapoole

6.4.6.2.   Juhul kui punktis 6.4.2.2 nimetatud kaks valikulist seadet on paigaldatud sõiduki küljele, kehtivad nende suhtes punktis 6.4.5.2 sätted.

6.4.7.   Elektriühendused

6.4.7.1.   Elektriühendused peavad olema sellised, et latern saab süttida vaid siis, kui tagasikäik on sisse pandud ning kui mootori käivitamist ja seiskamist juhtiv seadis on mootori tööd võimaldavas asendis. See ei tohi süttida või jääda põlema, kui üks eespool nimetatud tingimustest on täitmata.

6.4.7.2.   Lisaks sellele peavad punktis 6.4.2.2 nimetatud valikuliste seadmete elektriühendused olema sellised, et need seadmed ei saaks valgustada, kui punktis 5.11 nimetatud laternad ei ole sisse lülitatud.

Sõiduki küljele paigaldatud seadmeid on lubatud sisse lülitada sõidusuunas tehtavate aeglaste manöövrite jaoks kuni kiirusega 10 km/h liikuval sõidukil, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

seadmed aktiveeritakse ja deaktiveeritakse käsitsi, kasutades selleks eraldi lülitit;

b)

selliselt aktiveerituna võivad nad aktiivseks jääda ka pärast tagasikäigu väljavõtmist;

c)

kui sõiduki kiirus sõidusuunas ületab aga 10 km/h, peavad seadmed lüliti asendist olenemata automaatselt välja lülituma; sel juhul peavad seadmed jääma väljalülitatuks hetkeni, kui need jälle tahtlikult sisse lülitatakse.

6.4.8.   Märgulamp

Märgulamp on valikuline.

6.4.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.5.   Suunatulelatern (eeskiri nr 6)

6.5.1.   Olemasolu (vt joonist allpool)

Kohustuslik. Suunatulelaternate tüübid jagunevad 1., 1.a, 1.b, 2.a, 2.b, 5. ja 6. kategooria vahel, kusjuures sõidukile paigaldatakse need kindla paigaldusskeemi järgi (A ja B).

Paigaldusskeem A kehtib kõigi mootorsõidukite suhtes.

Paigaldusskeem B kehtib ainult haagiste suhtes.

6.5.2.   Arv

Vastavalt paigaldusskeemile.

6.5.3.   Paigaldusskeemid (vt joonist allpool)

A: kaks järgmise kategooria eesmist suunatulelaternat:

 

1. või 1.a või 1.b,

kui kaugus selle laterna nullteljesuunalise nähtava pinna serva ja lähitulelaterna ja/või eesmise udutulelaterna, kui see on paigaldatud, nullteljesuunalise nähtava pinna serva vahel on vähemalt 40 mm;

 

1.a või 1.b,

kui kaugus selle laterna nullteljesuunalise nähtava pinna serva ja lähitulelaterna ja/või eesmise udutulelaterna, kui see on paigaldatud, nullteljesuunalise nähtava pinna serva vahel on suurem kui 20 mm ja väiksem kui 40 mm;

 

1.b,

kui kaugus selle laterna nullteljesuunalise nähtava pinna serva ja lähitulelaterna ja/või eesmise udutulelaterna, kui see on paigaldatud, nullteljesuunalise nähtava pinna serva vahel on 20 mm või väiksem;

kaks tagumist suunatulelaternat (2.a või 2.b kategooria);

kõikidel M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitel kaks lisalaternat (2.a või 2.b kategooria).

Kaks 5. või 6. kategooria külgmist suunatulelaternat (miinimumnõuded):

 

5.:

kõikidel M1-kategooria sõidukitel;

N1-, M2- ja M3-kategooria sõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 meetrit

 

6.:

N2- ja N3-kategooria sõidukitel;

N1-, M2- ja M3-kategooria sõidukitel, mille pikkus ületab 6 meetrit.

5. kategooria külgmised suunatulelaternad võib kõikidel juhtudel asendada 6. kategooria külgmiste suunatulelaternatega.

Kui paigaldatud on laternad, milles on ühendatud eesmise suunatulelaterna (1., 1.a ja 1.b kategooria) ja külgmise suunatulelaterna (5. või 6. kategooria) funktsioonid, siis võib punktis 6.5.5 esitatud nähtavusnõuete täitmiseks paigaldada kaks täiendavat külgmist suunatulelaternat (5. või 6. kategooria).

B: kaks tagumist suunatulelaternat (2.a või 2.b kategooria);

kõikidel O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukitel kaks lisalaternat (2.a või 2.b kategooria).

Maksimaalselt kolm 5. kategooria või üks 6. kategooria seadet külje kohta O2-kategooria sõidukitel, mis on pikemad kui 9 m.

AFSi olemasolu korral võetakse kategooria valikul arvesse kaugust eesmise suunatulelaterna ja sellise kõige lähema valgustusüksuse vahel, millest lähituli osaliselt või täielikult lähtub, kui valgustusüksus on lähimas asendis.

6.5.3.1.   Lisaks sellele kehtib järgmine:

a)

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitel, mille pikkus on üle 6 meetri ja kuni 9 meetrit, võib olla veel üks 5. kategooria seade;

b)

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitel, mille pikkus on üle 9 meetri, peab olema veel kolm 5. kategooria seadet, mis on kummalgi küljel jaotatud nii võrdsete vahedega kui võimalik;

c)

O3- ja O4-kategooria sõidukitel peab olema kolm 5. kategooria seadet, mis on kummalgi küljel jaotatud nii võrdselt kui võimalik.

Neid nõudeid ei kohaldata, kui sõidukil on vähemalt kolm merevaikkollast küljeääretulelaternat, mis vilguvad ühel ja samal sagedusel ning samaaegselt sõiduki sama külje suunatulelaternatega.

6.5.4.   Paigutus

6.5.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kaugeimal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Seda nõuet ei kohaldata valikuliste tagumiste ääretulelaternate puhul.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm.

Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.5.4.2.   Kõrguse suhtes: maapinnast kõrgemal.

6.5.4.2.1.   Valgust kiirgava pinna kõrgus ei tohi 5. või 6. kategooria külgmiste suunatulelaternate puhul olla:

väiksem kui

:

350 mm M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul ning 500 mm kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul, mõõdetuna madalaimast punktist, ning

suurem kui

:

1 500 mm, mõõdetuna kõrgeimast punktist.

6.5.4.2.2.   1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria suunatulelaternate kõrgus, mõõdetuna punkti 5.8 kohaselt, ei tohi olla väiksem kui 350 mm ega suurem kui 1 500 mm.

6.5.4.2.3.   Kui sõiduki ehitus ei võimalda järgida kõnealuseid maksimumväärtusi, mis on mõõdetud vastavalt eespool esitatud nõuetele, ning kui valikulisi tagumisi ääretulelaternaid ei ole paigaldatud, võib neid 5. ja 6. kategooria külgmiste suunatulelaternate puhul tõsta 2 300 mm-ni ning 1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria suunatulelaternate puhul 2 100 mm-ni.

6.5.4.2.4.   Kui sõidukile on paigaldatud valikulised tagumised ääretulelaternad, peavad need asuma kõrgusel, mis vastab punkti 6.5.4.1 rakendatavatele nõuetele, sümmeetriliselt ja teineteisest vertikaalselt nii kaugel, kui kere kuju seda võimaldab, kuid vähemalt 600 mm kõrgusel kohustuslikest laternatest.

6.5.4.3.   Pikkuse suhtes (vt joonist allpool)

Kaugus külgmise suunatulelaterna (5. ja 6. kategooria) valgust kiirgava pinna ja sõiduki kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi ületada 1 800 mm.

See kaugus ei tohi siiski ületada 2 500 mm:

a)

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul;

b)

kõigi teiste kategooriate sõidukite puhul, kui sõiduki ehitus ei võimalda nähtavuse miinimumnurki järgida.

Valikulised 5. kategooria külgmised suunatulelaternad võib paigaldada võrdsete vahedega sõiduki küljele.

Valikulise 6. kategooria külgmise suunatulelaterna võib paigaldada haagise esimese ja viimase veerandi vahele.

6.5.5.   Geomeetriline nähtavus

6.5.5.1.   Horisontaalnurgad: (vt joonist allpool)

Vertikaalnurgad: 1., 1.a, 1.b, 2.a, 2.b ja 5. kategooria suunatulelaternate puhul horisontaaltasandilt 15° ülespoole ja allapoole.

Kuid:

a)

kui latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni;

b)

kui valikuline tagumine ääretulelatern on paigaldatud kõrgusele üle 2 100 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka ülespoole vähendada 5°-ni.

6. kategooria suunatulelaternate puhul horisontaaltasandilt 30° ülespoole ja 5° allapoole.

Joonis (vt punkti 6.5)

Image

Paigaldusskeem A (*)

5. ja 6. kategooria

2.a ja 2.b kategooria

1., 1.a ja 1.b kategooria

(*)

Nähtavuse surnud nurga maksimaalseks suuruseks külgmise suunatulelaterna taga on 5°. d ≤ 1,80 m (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul d ≤ 2,50 m).

Kui 1., 1.a, 1.b, 2.a and 2.b kategooria suunatulelatern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

Image

2a ja 2b kategooria

Paigaldusskeem B

6.5.5.2.   Või M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul tootja äranägemisel: eesmised ja tagumised suunatulelaternad ning küljeääretulelaternad (**).

Horisontaalnurgad: (vt joonist allpool)

Image

Tagumine merevaikkollane küljeääretuli

Eesmine küljeääretuli

Külgmine suunatuli

Tagumine suunatuli

Eesmine suunatuli

(**)

Nähtavuse surnud nurga maksimaalseks suuruseks külgmise suunatulelaterna taga on 5°. d ≤ 2,50 m.

Kui aga 1., 1.a, 1.b, 2.a and 2.b kategooria suunatulelatern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

Vertikaalnurgad: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

Selleks et laterna saaks lugeda nähtavaks, peab selle nähtavast pinnast olema takistusteta nähtav vähemalt 12,5 ruutsentimeetrit, välja arvatud 5. ja 6. kategooria külgmiste suunatulede puhul. Sinna hulka ei loeta ühegi mittehelendava helkuri valgusava.

6.5.6.   Suund

Vastavalt tootja paigaldusnõuetele, kui need on olemas.

6.5.7.   Elektriühendused

Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.

Vähem kui 6 m pikkustel M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille paigaldusskeem vastab punktile 6.5.5.2, peavad suunatulelaternatega sama sagedusega vilkuma ka merevaikkollased küljeääretulelaternad, kui need on paigaldatud.

Kui suunatulelaternat on võimalik aktiveerida eri režiimidel (staatiliselt või järjestikuliselt), ei tohi see pärast aktiveerimist olla ühelt režiimilt teisele lülitatav.

Kui M2-, M3-, N2- või N3-kategooria sõidukitele on paigaldatud kaks (2.a või 2.b kategooria) lisalaternat, peavad need töötama samal režiimil nagu muud kohustuslikud (2.a või 2.b kategooria) tagumised suunatulelaternad, st staatiliselt või järjestikuliselt.

6.5.8.   Märgulamp

Töökorras oleku märgulamp on 1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria eesmiste ja tagumiste suunatulelaternate puhul kohustuslik. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad. Kui see on optiline, peab see olema vilkuv valgus, mis mõne nimetatud suunatulelaterna talitlushäire korral kas kustub, jääb vilkumata põlema või hakkab vilkuma teistsuguse sagedusega. Kui see on ainult helisignaal, peab see olema selgelt kuuldav ning muutma suunatulelaterna talitlushäire korral selgelt oma sagedust.

See peab aktiveeruma eeskirja nr 6 punkti 6.2.2 kohaselt antava signaaliga või muul asjakohasel viisil (18).

Kui mootorsõiduk on varustatud haagisega, siis peab haagisel olema spetsiaalne optiline töökorras oleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei anna märku sõiduki suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrkest.

Mootorsõidukite ja haagiste valikuliste suunatulelaternate paari puhul ei ole töökorras oleku märgulamp kohustuslik.

6.5.9.   Muud nõuded

Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis.

Valgussignaali lülitusseadise kasutamisel peab tuli süttima kuni ühe sekundi jooksul ning kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast selle esimest väljalülitamist. Kui mootorsõidukil on haagis, siis kasutatakse haagist vedava sõiduki suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate jaoks. Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

6.6.   Ohutuli

6.6.1.   Olemasolu

Kohustuslik.

Signaali edastab suunatulelaternate samaaegne töö vastavalt punkti 6.5 nõuetele.

Kõik üheaegselt aktiveeritavad 1. (1., 1.a või 1.b) kategooria suunatuled peavad töötama samal režiimil, st staatiliselt või järjestikuliselt.

Kõik üheaegselt aktiveeritavad 2. (2.a või 2.b) kategooria suunatuled peavad töötama samal režiimil, st staatiliselt või järjestikuliselt.

6.6.2.   Arv

Vastavalt punktile 6.5.2.

6.6.3.   Paigaldusskeem

Vastavalt punktile 6.5.3.

6.6.4.   Paigutus

6.6.4.1.   Laiuse suhtes: vastavalt punktile 6.5.4.1.

6.6.4.2.   Kõrguse suhtes: vastavalt punktile 6.5.4.2.

6.6.4.3.   Pikkuse suhtes: vastavalt punktile 6.5.4.3.

6.6.5.   Geomeetriline nähtavus

Vastavalt punktile 6.5.5.

6.6.6.   Suund

Vastavalt punktile 6.5.6.

6.6.7.   Elektriühendused

6.6.7.1.   Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldiseisva käsilülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma.

6.6.7.2.   Ohutuli võib sõiduki avariis osalemise korral või pärast punktis 6.23 kirjeldatud hädapidurdustule deaktiveerimist automaatselt aktiveeruda. Sellisel juhul võib selle välja lülitada käsitsi.

Lisaks sellele võib ohutuli automaatselt sisse lülituda, et anda teistele liiklejatele märku otsesest ohust eeskirjades määratletud tähenduses; sellisel juhul peab ohutuli jääma sisse lülitatuks, kuni see käsitsi või automaatselt välja lülitatakse.

6.6.7.3.   Vähem kui 6 m pikkustel M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille paigaldusskeem vastab punktile 6.5.5.2, peavad suunatulelaternatega sama sagedusega vilkuma ka merevaikkollased küljeääretulelaternad, kui need on paigaldatud.

6.6.8.   Märgulamp

Vilkuv sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik.

6.6.9.   Muud nõuded

Kui mootorsõiduki varustuses on haagis, siis peab punkti 6.5.9 kohaselt ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.

6.7.   Piduritulelatern (eeskiri nr 7)

6.7.1.   Olemasolu

S1- või S2-kategooria seadmed: kohustuslikud kõigi kategooriate sõidukite puhul.

S3- või S4-kategooria seadmed: kohustuslikud M1- ja N1-kategooria sõidukitel, välja arvatud šassiikabiini ja nende N1- kategooria sõidukite puhul, mille lastiruum on avatud; teiste kategooriate sõidukitel valikuline.

6.7.2.   Arv

Kõigi kategooriate sõidukitel kaks S1- või S2-kategooria seadet ja üks S3- või S4-kategooria seade.

6.7.2.1.   Kui M2-, M3-, N2-, N3-, O2-, O3-, ja O4-kategooria sõidukitele on paigaldatud S3- või S4-kategooria seade, võib neile valikuliselt paigaldada kaks S1- või S2-kategooria seadet.

6.7.2.2.   Ainult juhul, kui sõiduki pikiteljeline kesktasapind ei asu korpuse fikseeritud paneelil, vaid eraldab ühte või kahte sõiduki liikuvat osa (nt uksed) ning puudub piisav ruum ühtse S3- või S4-kategooria seadme paigalduseks pikiteljelisele kesktasapinnale selliste liikuvate osade kohal, võib paigaldada kas:

kaks S3- või S4-kategooria D-tüüpi seadet või

ühe S3- või S4-kategooria seadme pikiteljelisest kesktasapinnast paremale või vasakule või

võib paigaldada S3- või S4-kategooriasse kuuluvaid seotud laternasüsteeme.

6.7.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.7.4.   Paigutus

6.7.4.1.   Laiuse suhtes:

 

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul:

 

S1- või S2-kategooria seadmete puhul ei tohi nullteljesuunalise nähtava pinna punkt, mis asub sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal, olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

 

Nullteljesuunaliste nähtavate pindade siseservade vahelise kauguse suhtes erinõuded puuduvad.

 

Kõigi teiste sõidukikategooriate puhul:

 

S1- või S2-kategooria seadmete puhul ei tohi nullteljesuunaliste nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus ületada 600 mm. Kui sõiduki kogulaius on väiksem kui 1 300 mm, võib kõnealust kaugust vähendada 400 mm-ni.

 

S3- või S4-kategooria seadmete puhul: nullkese peab asuma sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal. Kui sõidukile paigaldatakse aga vastavalt punktile 6.7.2 kaks S3- või S4-kategooria seadet, peavad need asuma kummalgi pool pikiteljelist kesktasapinda ja sellele nii lähedal kui võimalik.

Kui vastavalt punktile 6.7.2 on lubatud üks pikiteljelisest kesktasapinnast eemal asuv S3- või S4-kategooria latern, ei tohi pikiteljelise kesktasapinna ja laterna nullkeskme vaheline kaugus ületada 150 mm.

6.7.4.2.   Kõrguse suhtes:

6.7.4.2.1.

S1- või S2-kategooria seadmete puhul:

vähemalt 350 mm ja kuni 1 500 mm (kui kere kuju ei võimalda piirangut 1 500 mm ning paigaldatud ei ole lisalaternaid, siis 2 100 mm) maapinnast.

Kui lisalaternad on paigaldatud, peavad need asetsema kõrgusel, mis on kooskõlas laternate laiuse ja sümmeetriaga, ning kere kuju võimaldataval suurimal vertikaalsel kaugusel, kuid kohustuslikest laternatest vähemalt 600 mm kõrgusel.

6.7.4.2.2.

S3- või S4-kategooria seadmete puhul:

nähtava pinna alumise servaga kokkupuutuv horisontaaltasapind peab asuma tagumise aknaklaasi või klaaspinna nähtava pinna alumise serva horisontaalsest puutetasapinnast kuni 150 mm allpool või asuma vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast.

S3- või S4-kategooria seadme nähtava pinna alumise servaga kokkupuutuv horisontaaltasapind peab aga asuma ülalpool S1- või S2-kategooria seadmete nähtavate pindade ülemise serva horisontaalset puutetasapinda.

6.7.4.3.   Pikkuse suhtes:

6.7.4.4.   S1- või S2-kategooria seadmete puhul: sõiduki taga.

6.7.4.5.   S3- või S4-kategooria seadmete puhul: erinõuded puuduvad.

6.7.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk:

S1- või S2-kategooria seadmete puhul: 45° sõiduki pikiteljest paremale ja vasakule.

Kui aga S1- või S2-kategooria seisutulelatern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

S3- või S4-kategooria seadmete puhul: 10° sõiduki pikiteljest paremale ja vasakule;

Vertikaalnurk:

S1- või S2-kategooria seadmete puhul: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole.

Kuid:

a)

kui latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni;

b)

kui lisalatern on paigaldatud kõrgusele üle 2 100 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka ülespoole vähendada 5°-ni.

S3- või S4-kategooria seadmete puhul: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja 5° allapoole.

6.7.6.   Suund

Sõiduki taha.

6.7.7.   Elektriühendused

6.7.7.1.   Kõik piduritulelaternad peavad üheaegselt süttima, kui pidurdussüsteem annab eeskirjades nr 13 ja 13-H sätestatud asjaomase signaali.

6.7.7.2.   Piduritulelaternad ei pea töötama, kui mootorit käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril töötada.

6.7.8.   Märgulamp

Märgulamp on valikuline, tõrke märgulamp on aga kohustuslik, kui seda nõuab kõnealust osa käsitlev eeskiri.

Kui märgulamp on olemas, peab see olema töökorras olekut näitav mittevilkuv ohutuli, mis lülitub sisse piduritulelaternate talitlushäire puhul.

6.7.9.   Muud nõuded

6.7.9.1.   S3- või S4-kategooria seadet ei tohi vastastikku ühendada ühegi teise laternaga.

6.7.9.2.   S3- või S4-kategooria seadme võib paigaldada sõidukist väljapoole või selle sisse.

6.7.9.2.1.   Kui see paigaldatakse sõiduki sisse:

ei tohi kiirgav valgus põhjustada juhile kaudse nähtavuse seadmete ja/või muude sõiduki pindade kaudu (nt tagumine aken) ebamugavusi.

6.8.   Numbritulelatern (eeskiri nr 4)

6.8.1.   Olemasolu

Kohustuslik.

6.8.2.   Arv

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.3.   Paigaldusskeem

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.4.   Paigutus

6.8.4.1.   Laiuse suhtes: selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.4.2.   Kõrguse suhtes: selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.4.3.   Pikkuse suhtes: selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.5.   Geomeetriline nähtavus

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.6.   Suund

Selline, et seade valgustaks numbrimärgi asukohta.

6.8.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

6.8.8.   Märgulamp

Märgulamp on valikuline. Selle olemasolu korral peab selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate puhul ettenähtud märgulamp.

6.8.9.   Muud nõuded

Kui numbritulelatern on kombineeritud tagumise ääretulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud piduritulelaternaga või udutulelaternaga, siis võib numbritulelaterna fotomeetrilisi näitajaid piduritulelaterna või tagumise udutulelaterna töötamise ajal muuta.

6.9.   Eesmine ääretulelatern (eeskiri nr 7)

6.9.1.   Olemasolu

Kohustuslik kõigil mootorsõidukitel.

Kohustuslik haagistel laiusega üle 1 600 mm.

Ei ole kohustuslik haagistel laiusega kuni 1 600 mm.

6.9.2.   Arv

Kaks.

6.9.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.9.4.   Paigutus

6.9.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

Haagise puhul ei tohi pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 150 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

 

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad.

 

Kõigi teiste sõidukikategooriate puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.9.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 250 mm ja kuni 1 500 mm (2 100 mm O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul või teiste kategooriate sõidukite puhul, mille kere kuju ei võimalda piirangut 1 500 mm) maapinnast.

6.9.4.3.   Pikkuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.9.4.4.   Kui eesmine ääretulelatern ja mõni muu latern on vastastikku ühendatud, siis peab asendinõuetele vastavuse kontrollimisel kasutama selle teise laterna nullteljesuunalist nähtavat pinda (punktid 6.9.4.1–6.9.4.3).

6.9.5.   Geomeetriline nähtavus

6.9.5.1.   Horisontaalnurk: 45° sissepoole ja 80° väljapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

Haagiste puhul võib sissepoole suunatud nurka vähendada 5°-ni.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.9.5.2.   M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võib tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja äranägemisel ja ainult juhul, kui sõidukile on paigaldatud eesmine küljeääretulelatern, kasutada punktis 6.9.5.1 ette nähtud nurkade asemel järgmisi.

 

Horisontaalnurk: 45° väljapoole kuni 45° sissepoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

 

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

Selleks, et laterna saaks lugeda nähtavaks, peab selle nähtavast pinnast olema takistusteta nähtav vähemalt 12,5 ruutsentimeetrit. Sinna hulka ei loeta ühegi mittehelendava helkuri valgusava.

6.9.6.   Suund

Ettepoole.

6.9.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

Kui eesmine ääretulelatern on vastastikku ühendatud suunatulega, võib sõiduki asjaomasel küljel paikneva eesmise ääretulelaterna või selle vastastikku ühendatud osa elektriühendus olla selline, et see lülitub välja suunatule täielikuks töötsükliks (nii SISSE- kui ka VÄLJAlülitustsükliks).

6.9.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp kohustuslik.

Kõnealune märgulamp peab olema mittevilkuv ning selle olemasolu ei ole vajalik juhul, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

Tõrke märgulamp on aga kohustuslik, kui seda nõuab kõnealust osa käsitlev eeskiri.

6.9.9.   Muud nõuded

6.9.9.1.   Kui eesmise ääretulelaterna sisse on paigaldatud üks infrapunakiirguse generaator (või mitu infrapunakiirguse generaatorit), võib selle (need) aktiveerida vaid siis, kui samal sõiduki küljel asuv esilatern lülitatakse sisse ning sõiduk liigub sõidusuunas. Kui eesmisel ääretulelaternal või samal küljel asuval esilaternal ilmneb tõrge, peab infrapunakiirguse generaator automaatselt välja lülituma.

6.9.9.2.   Kurvirežiimi pakkuva AFSi olemasolu korral võib eesmine ääretulelatern olla pööratav koos valgustusüksusega, millega ta on vastastikku ühendatud.

6.10.   Tagumine ääretulelatern (eeskiri nr 7)

6.10.1.   Olemasolu

R-, R1- või R2-kategooria seadmete puhul: kohustuslik

6.10.2.   Arv

Kaks.

6.10.2.1.   Välja arvatud juhul, kui on paigaldatud ülemised ääretulelaternad, võib kõigile M2-, M3-, N2-, N3-, O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukitele paigaldada kaks valikulist ääretulelaternat.

6.10.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.10.4.   Paigutus

6.10.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm. Seda nõuet ei kohaldata valikuliste tagumiste ääretulelaternate puhul.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad;

kõigi teiste sõidukikategooriate puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.10.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 350 mm ja kuni 1 500 mm (kui kere kuju ei võimalda piirangut 1 500 mm ning paigaldatud ei ole lisalaternaid, siis 2 100 mm) maapinnast. Kui sõidukile on paigaldatud lisalaternad, peavad need asetsema kõrgusel, mis on kooskõlas punkti 6.10.4.1 rakendatavate nõuete ja laternate sümmeetriaga ning kere kuju võimaldataval suurimal vertikaalsel kaugusel, kuid kohustuslikest laternatest vähemalt 600 mm kõrgusel.

6.10.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki taga.

6.10.5.   Geomeetriline nähtavus

6.10.5.1.   Horisontaalnurk: 45° sissepoole ja 80° väljapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole.

Kuid:

a)

kui latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni;

b)

kui lisalatern on paigaldatud kõrgusele üle 2 100 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka ülespoole vähendada 5°-ni.

6.10.5.2.   M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võib tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja äranägemisel ja ainult juhul, kui sõidukile on paigaldatud eesmine küljeääretulelatern, kasutada punktis 6.10.5.1 ettenähtud nurkade asemel järgmisi.

Horisontaalnurk: 45° väljapoole kuni 45° sissepoole. Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

Selleks, et laterna saaks lugeda nähtavaks, peab selle nähtavast pinnast olema takistusteta nähtav vähemalt 12,5 ruutsentimeetrit. Sinna hulka ei loeta ühegi mittehelendava helkuri valgusava.

6.10.6.   Suund

Tahapoole.

6.10.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

Kui tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud suunatulega, võib sõiduki asjaomasel küljel paikneva tagumise ääretulelaterna või selle vastastikku ühendatud osa elektriühendus olla selline, et see lülitub välja suunatule täielikuks töötsükliks (nii SISSE- kui ka VÄLJAlülitustsükliks).

6.10.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp kohustuslik. See peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternate märgulambiga.

Tõrke märgulamp on aga kohustuslik, kui seda nõuab kõnealust osa käsitlev eeskiri.

6.10.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.11.   Tagumine udutulelatern (eeskiri nr 38)

6.11.1.   Olemasolu

F-, F1- või F2-kategooria seadmete puhul: kohustuslik.

6.11.2.   Arv

Üks või kaks.

6.11.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.11.4.   Paigutus

6.11.4.1.   Laiuse suhtes: ainult ühe tagumise udutulelaterna olemasolu korral peab see asuma sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes sellel sõiduki küljel, mis on vastupidine sõiduki registreerimisriigis ettenähtud sõidusuunaga, nullkese võib asuda ka sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal.

6.11.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 250 mm ja kuni 1 000 mm maapinnast. Tagumiste udutulelaternate puhul, mis on grupeeritud tagumise ääretulelaternaga, või N3G-kategooria (maastiku)sõidukite puhul võib kõrgus olla maksimaalselt 1 200 mm.

6.11.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki taga.

6.11.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

 

α = 5° ülespoole ja 5° allapoole;

 

β = 25° paremale ja vasakule.

6.11.6.   Suund

Tahapoole.

6.11.7.   Elektriühendused

Need peavad olema sellised, et:

6.11.7.1.

tagumist udutulelaternat (tagumisi udutulelaternaid) saaks sisse lülitada ainult juhul, kui kaugtulelaternad, lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisse lülitatud;

6.11.7.2.

tagumist udutulelaternat (tagumisi udutulelaternaid) saaks välja lülitada muust laternast sõltumata;

6.11.7.3.

täita tuleb üks kahest allpool esitatud tingimustest:

6.11.7.3.1.

tagumised udutulelaternad võivad jääda põlema kuni ääretulelaternate väljalülitamiseni ning peavad jääma seejärel väljalülitatuks ajani, kui need uuesti tahtlikult sisse lülitatakse;

6.11.7.3.2.

kui tagumise udutulelaterna lüliti on asendis „sees“, sõltumata sellest, kas laternad (punktis 6.11.8) on süüdatud või mitte, peab süüte väljalülitamisele või süütevõtme eemaldamisele ja juhiukse avamisele järgnema lisaks kohustuslikule märgulambile (punkt 6.11.7.1) hoiatus, mis peab seisnema vähemalt helisignaalis.

6.11.7.4.

Välja arvatud punktides 6.11.7.1 ja 6.11.7.3 ja 6.11.7.5 ettenähtud juhtudel, ei tohi tagumise udutulelaterna (tagumiste udutulelaternate) tööd mõjutada ühegi teise laterna sisse- või väljalülitamine.

6.11.7.5.

Veduki tagumine udutulelatern võib automaatselt välja lülituda, kui haagis on ühendatud ja haagise tagumine (tagumised) udutulelatern(ad) on aktiveeritud.

6.11.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp kohustuslik. Sõltumatu mittevilkuv hoiatustuli.

6.11.9.   Muud nõuded

Kõikidel juhtudel peab tagumise udutulelaterna ja iga pidurdustulelaterna vaheline kaugus olema suurem kui 100 mm.

6.12.   Seisutulelatern (eeskiri nr 77 või nr 7).

6.12.1.   Olemasolu

Lubatud mootorsõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 m ning laius 2 m.

Kõigil teistel sõidukitel keelatud.

6.12.2.   Arv

Vastavalt paigaldusskeemile.

6.12.3.   Paigaldusskeem

Kas kaks laternat ees ja kaks taga või üks kummalgi küljel.

6.12.4.   Paigutus

6.12.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

Kui laternaid on kaks, peavad need asuma sõiduki külgedel.

6.12.4.2.   Kõrguse suhtes:

 

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad;

 

Kõigi teiste sõidukikategooriate puhul: vähemalt 350 mm ja kuni 1 500 mm (2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda 1 500 mm) maapinnast.

6.12.4.3.   Pikkuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.12.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° väljapoole, ettepoole ja tahapoole.

Kui aga eesmine või tagumine seisutulelatern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 45° nurka sissepoole vähendada 20°-ni allpool H-tasapinda.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.12.6.   Suund

Selline, et laternad vastaksid nõuetele, mis on esitatud nähtavusele eest ja tagant.

6.12.7.   Elektriühendused

Elektriühendused peavad võimaldama sõiduki samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist ühestki muust laternast sõltumata.

Seisutulelaternat (seisutulelaternaid) ja vajaduse korral punkti 6.12.9 kohaselt eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid peab saama kasutada ka siis, kui mootorit käivitav ja seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril töötada. Seade, mis deaktiveerib kõnealused laternad automaatselt teatud aja möödudes, on keelatud.

6.12.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp on valikuline. Selle olemasolu korral ei tohi seda olla võimalik eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulambiga segi ajada.

6.12.9.   Muud nõuded

Kõnealuse laterna ülesandeid võib täita ka samal sõiduki küljel asuvate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate üheaegne sisselülitamine. Sellisel juhul peetakse eesmiste või tagumiste ääretulelaternate nõuetele vastavaid laternaid seisutulelaternate nõuetele vastavaiks.

6.13.   Ülemine ääretulelatern (eeskiri nr 7)

6.13.1.   Olemasolu

A- või AM-kategooria seadmed (nähtavad eest) R-, R1-. R2-, RM1- ja RM2-kategooria seadmed (nähtavad tagant):

kohustuslik sõidukitel, mille laius ületab 2,10 m. Sõidukitel, mille laius on 1,80–2,10 m, valikuline. Šassiikabiinidel ei ole ülemised ääretulelaternad taga kohustuslikud.

6.13.2.   Arv

Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat.

Lisalaternaid võib paigaldada järgmiselt:

a)

kaks eest nähtavat;

b)

kaks tagant nähtavat.

6.13.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.13.4.   Paigutus

6.13.4.1.   Laiuse suhtes:

ees ja taga: sõiduki külgserva äärmisele punktile võimalikult lähedal. Kõnealune tingimus loetakse täidetuks, kui sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei ole sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

6.13.4.2.   Kõrguse suhtes:

ees: mootorsõidukid – seadme nullteljesuunalise nähtava pinna ülemise ääre horisontaalne puutetasapind ei tohi olla madalamal kui tuuleklaasi läbipaistva ala ülemise ääre horisontaalne puutetasapind.

Haagised ja poolhaagised – suurimale kõrgusele, mis on kooskõlas sõiduki laiuse, konstruktsiooni ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga.

Taga: suurimale kõrgusele, mis on kooskõlas sõiduki laiuse, kere ja käitamise nõuetega ning laternate sümmeetriaga.

Punkti 6.13.2 alapunktis b sätestatud lisalaternad tuleb paigaldada kohustuslikest laternatest vertikaalsuunas nii kaugele kui võimalik, tingimusel, et nende asend arvestab sõiduki konstruktsiooni- ja kasutusnõudeid ja laternate sümmeetriat.

6.13.4.3.   Pikkuse kohta erinõuded puuduvad.

Punkti 6.13.2 alapunktis a sätestatud lisalaternad paigaldatakse sõiduki tagumisele otsale nii lähedale kui võimalik; see nõue loetakse täidetuks, kui lisalaternate ja sõiduki tagumise otsa vaheline kaugus ei ületa 400 mm.

6.13.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 80° väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja 20° allapoole.

6.13.6.   Suund

Selline, et laternad vastaksid nõuetele, mis on esitatud nähtavusele eest ja tagant.

6.13.7.   Elektriühendused

Vastavalt punktile 5.11.

6.13.8.   Märgulamp

Märgulamp on valikuline. Selle olemasolu korral peab selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate puhul ettenähtud märgulamp.

Tõrke märgulamp on aga kohustuslik, kui seda nõuab kõnealust osa käsitlev eeskiri.

6.13.9.   Muud nõuded

Kui kõik muud tingimused on täidetud, võib eest nähtavad kohustuslikud või lisalaternad ning tagant nähtavad kohustuslikud või lisalaternad, mis asuvad sõiduki ühel ja samal küljel, kombineerida üheks seadmeks.

Kaks tagant nähtavat laternat võib grupeerida, kombineerida või vastastikku ühendada vastavalt punktile 5.7.

Ülemise ääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse laterna nullteljesuunaliste nähtavate pindade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal on vähemalt 200 mm.

Punkti 6.13.2 alapunktis a sätestatud lisalaternad (sõiduki, haagise või poolhaagise tagumised ääretule-lisalaternad) paigaldatakse nii, et nad on nähtavad tüübikinnituse saanud peamiste kaudse nähtavuse seadmete (tahavaatepeeglite) vaateväljas.

6.14.   Tagumine mittekolmnurkne helkur (eeskiri nr 3)

6.14.1.   Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Haagistel valikuline eeldusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgussignaalseadmetega.

6.14.2.   Arv

Kaks ja nende talitlus peab vastama IA või IB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.14.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.14.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.14.4.   Paigutus

6.14.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad.

Kõigi teiste sõidukikategooriate puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.14.4.2.   Kõrguse suhtes: maapinnast vähemalt 250 mm ja kuni 900 mm (kuni 1 200 mm, kui on grupeeritud tagalaternaga, ja kuni 1 500 mm, kui sõiduki kere kuju ei võimalda piirangut vastavalt 900 mm või 1 200 mm).

6.14.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki taga.

6.14.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole.

Kui aga helkur on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 10° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.14.6.   Suund

Tahapoole.

6.14.7.   Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi muu tagalaterna valgusavaga.

6.15.   Tagumine kolmnurkne helkur (eeskiri nr 3)

6.15.1.   Olemasolu

Haagistel kohustuslik.

Mootorsõidukitel keelatud.

6.15.2.   Arv

Kaks ja nende talitlus peab vastama IIIA või IIIB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.15.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.15.3.   Paigaldusskeem

Kolmnurga tipp on suunatud ülespoole.

6.15.4.   Paigutus

6.15.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini sõiduki puhul, mille gabariitlaius ei ületa 1 300 mm.

6.15.4.2.   Kõrguse suhtes: maapinnast vähemalt 250 mm ja kuni 900 mm (kuni 1 200 mm, kui on grupeeritud tagalaternaga, ja kuni 1 500 mm, kui sõiduki kere kuju ei võimalda piirangut vastavalt 900 mm või 1 200 mm).

6.15.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki taga.

6.15.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Kui aga helkur on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.15.6.   Suund

Tahapoole.

6.15.7.   Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.

6.16.   Eesmine mittekolmnurkne helkur (eeskiri nr 3)

6.16.1.   Olemasolu

Haagistel kohustuslik.

Kohustuslik mootorsõidukitel, mille kõik peegelditega esilaternad on peitlaternad.

Teistel mootorsõidukitel valikuline.

6.16.2.   Arv

Kaks ja nende talitlus peab vastama IA või IB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.16.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.16.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.16.4.   Paigutus

6.16.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Haagiste puhul ei tohi sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 150 mm.

Kahe nullteljesuunalise nähtava pinna siseservade vaheline kaugus:

M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul: erinõuded puuduvad;

Kõigi teiste sõidukikategooriate puhul: vähemalt 600 mm. Kõnealust kaugust võib vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.16.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 250 mm või kuni 900 mm (1 500 mm, kui sõiduki kere kuju ei võimalda 900 mm) maapinnast.

6.16.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees.

6.16.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 30° sissepoole ja väljapoole. Haagiste puhul võib sissepoole suunatud nurka vähendada 10°-ni. Kui kohustuslikud helkurid ei saa haagiste konstruktsiooni tõttu kõnealuse nurga tingimust täita, tuleb paigaldada laiusepiiranguteta (punkt 6.16.4.1) täiendavad helkurid, mis koos kohustuslike helkuritega moodustaksid vajaliku nähtavusnurga.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Kui aga helkur on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 10° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.16.6.   Suund

Ettepoole.

6.16.7.   Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi mis tahes muu esilaterna nähtava pinnaga.

6.17.   Külgmine mittekolmnurkne helkur (eeskiri nr 3)

6.17.1.   Olemasolu

Kohustuslik: kõigil mootorsõidukitel, mille pikkus ületab 6 m;

kõigil haagistel.

Valikuline: mootorsõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 m.

6.17.2.   Arv

Selline, mis vastaks pikiteljelise paigutuse nõuetele. Kõnealuste seadmete talitlus peab vastama IA või IB klassi helkurite suhtes eeskirjas nr 3 kehtestatud nõuetele. Täiendavaid helkurseadmeid ja -materjale (sealhulgas kaht helkurit, mis ei vasta punkti 6.17.4 nõuetele) võib kasutada eeldusel, et need ei kahjusta kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust.

6.17.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.17.4.   Paigutus

6.17.4.1.   Laiuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.17.4.2.   Kõrguse suhtes: maapinnast vähemalt 250 mm ja kuni 900 mm (kuni 1 200 mm, kui on grupeeritud tagalaternaga, ja kuni 1 500 mm, kui sõiduki kere kuju ei võimalda piirangut vastavalt 900 mm või 1 200 mm või kui seadme olemasolu ei ole kohustuslik vastavalt punktile 6.17.1).

6.17.4.3.   Pikkuse suhtes: vähemalt üks helkur tuleb paigaldada sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise helkuri kaugus sõiduki esiosast ei ületa kolme meetrit.

Kahe järjestikuse helkuri vaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. See ei kehti aga M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul.

Kui sõiduki ehituse, konstruktsiooni või kasutuse tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita, võib kaugust suurendada 4 m-ni. Kaugus kõige tagumise küljehelkuri ja sõiduki tagaosa vahel ei tohi ületada 1 m. Mootorsõidukite puhul, mille pikkus ei ületa 6 m, piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul ja/või ühest tagumisel kolmandikul.

M1-kategooria sõidukite puhul, mille pikkus jääb vahemikku 6–7 m, piisab ühest helkurist kuni 3 m kaugusel sõiduki esiosast ja ühest sõiduki pikkuse tagumisel kolmandikul.

6.17.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° ettepoole ja tahapoole.

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Kui aga helkur on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 10° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.17.6.   Suund

Külje poole.

6.17.7.   Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi muu küljelaterna nähtava pinnaga.

6.18.   Küljeääretulelaternad (eeskiri nr 91)

6.18.1.   Olemasolu

Kohustuslik kõigil mootorsõidukitel, mille pikkus ületab 6 m, välja arvatud šassiikabiinide puhul;

SM1-tüüpi küljeääretulelaternaid tuleb kasutada kõigi kategooriate sõidukitel; SM2-tüüpi küljeääretulelaternaid võib kasutada M1-kategooria sõidukitel.

Lisaks sellele tuleb küljeääretulelaternaid kasutada M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille pikkus on alla 6 m, kui need täiendavad punkti 6.9.5.2 kohaste eesmiste ääretulelaternate ja punkti 6.10.5.2 kohaste tagumiste ääretulelaternate piiratud geomeetrilist nähtavust.

Valikuline: kõigil teistel sõidukitel.

Võib kasutada SM1- või SM2-tüüpi küljeääretulelaternaid.

6.18.2.   Miinimumarv ühel küljel

Selline, mis vastaks pikiteljelise paigutuse nõuetele.

6.18.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.18.4.   Paigutus

6.18.4.1.   Laiuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.18.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 250 mm või kuni 1 500 mm (2 100 mm, kui kere kuju ei võimalda 1 500 mm) maapinnast.

6.18.4.3.   Pikkuse suhtes: vähemalt üks küljeääretule latern tuleb paigaldada sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise küljeääretulelaterna kaugus sõiduki esiosast ei ületa kolme meetrit; kahe kõrvuti asetseva küljeääretulelaterna vaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. Kui sõiduki struktuur, konstruktsioon või kasutus seda nõuet täita ei võimalda, võib kõnealust kaugust suurendada 4 m-ni.

Kõige tagumise küljeääretulelaterna ja sõiduki tagaosa vaheline kaugus ei tohi ületada 1 meetrit.

Mootorsõidukite puhul, mille pikkus ei ületa 6 m, ja šassiikabiinide puhul piisab ühest küljeääretulelaternast sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul ja/või tagumisel kolmandikul. M1-kategooria sõidukite puhul, mille pikkus jääb vahemikku 6–7 m, piisab ühest küljeääretulelaternast, mis on paigaldatud kuni 3 m kaugusele sõiduki esiosast, ja ühest sõiduki pikkuse tagumisel kolmandikul.

6.18.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: 45° ettepoole ja tahapoole; sõidukite puhul, millele küljeääretulelaterna paigaldus on valikuline, võib kõnealust väärtust aga vähendada 30°-ni.

Kui sõidukile on paigaldatud punkti 6.5.5.2 kohaste eesmiste ja tagumiste suunatulelaternate ja/või punktide 6.9.5.2 ja 6.10.5.2 kohaste ääretulelaternate piiratud geomeetrilist nähtavust täiendavad küljeääretulelaternad, on nurgad sõiduki esi- ja tagaosa poole 45° ja keskosa poole 30° (vt joonist punktis 6.5.5.2).

Vertikaalnurk: horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja allapoole. Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.8.1 sätetele), võib 10° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.18.6.   Suund

Külje poole.

6.18.7.   Elektriühendused

M1- ja N1-kategooria sõidukitel, mille pikkus ei ületa 6 m, võivad merevaikkollased küljeääretulelaternad vilkuda, eeldusel et vilkumine toimub samal sõiduki küljel asuvate suunatulelaternatega sama intervalli ja sagedusega.

M2-, M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitel võivad kohustuslikud merevaikkollased ääretulelaternad vilkuda samaaegselt sõiduki sama külje suunatulelaternatega. Kui aga punkti 6.5.3.1 kohaselt on sõiduki küljele paigaldatud 5. kategooria suunatulelaternad, ei tohi need merevaikkollased küljeääretulelaternad vilkuda.

6.18.8.   Märgulamp

Märgulamp on valikuline. Selle olemasolu korral täidab selle ülesannet eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate puhul ettenähtud märgulamp.

6.18.9.   Muud nõuded

Kui kõige tagumine küljeääretulelatern on kombineeritud tagumise ääretulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud tagumise udutulelaternaga või piduritulelaternaga, võib küljeääretulelaterna fotomeetrilisi näitajaid tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna põlemise ajal muuta.

Tagumised küljeääretulelaternad peavad olema merevaikkollased, kui nad vilguvad koos tagumise suunatulelaternaga.

6.19.   Päevatulelatern (eeskiri nr 87)

6.19.1.   Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel. Haagistel keelatud.

6.19.2.   Arv

Kaks.

6.19.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.19.4.   Paigutus

6.19.4.1.   Laiuse suhtes: nullteljesuunaliste nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm.

Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.19.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 250 mm ja kuni 1 500 mm maapinnast.

6.19.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.19.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalne: 20° väljapoole ja 20° sissepoole.

Vertikaalne: 10° ülespoole ja 10° allapoole.

6.19.6.   Suund

Ettepoole.

6.19.7.   Elektriühendused

6.19.7.1.   Päevatulelaternate olemasolu korral peavad need automaatselt SISSE lülituma, kui mootorit (jõuallikat) käivitav ja/või seiskav seade on asendis, mis võimaldab mootoril töötada. Päevatulelatern võib olla VÄLJA lülitatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

6.19.7.1.1.

automaatkäigukast on seisuasendis või

6.19.7.1.2.

seisupidur on peale tõmmatud või

6.19.7.1.3.

enne, kui sõiduk pärast jõuallika käsitsi käivitamist esmakordselt liikuma hakkab.

6.19.7.2.   Päevatulelaternad võib käsitsi VÄLJA lülitada, kui sõiduki kiirus on alla 10 km/h, eeldusel et need lülituvad sisse automaatselt, kui kiirus ületab 10 km/h või sõiduk on läbinud 100 m, ning need jäävad SISSE lülitatuks kuni nende tahtliku väljalülitamiseni.

6.19.7.3.   Päevatulelatern peab automaatselt VÄLJA lülituma, kui mootori (jõuallikat) käivitav ja/või peatav seade on asendis, mis ei võimalda mootoril (jõuallikal) töötada, või kui eesmised udutulelaternad või esilaternad SISSE lülitatakse, välja arvatud juhul, kui viimaseid kasutatakse lühikeste intervallidega hoiatusmärguandeks (19).

6.19.7.4.   Punktis 5.11 nimetatud laternaid võib SISSE lülitada, kui päevatulelaternad on juba SISSE lülitatud.

6.19.7.5.   Kui eesmise suunatulelaterna ja päevatulelaterna vahekaugus on 40 mm või väiksem, võivad sõiduki vastava külje päevatulelaterna elektriühendused olla sellised, et:

a)

päevasõidutuli on VÄLJA lülitatud või

b)

päevasõidutule valgustugevus väheneb eesmise suunatule kogu töötsükli (nii SISSE- kui ka VÄLJAlülitustsükli) ajaks.

6.19.7.6.   Kui suunatuli on vastastikku ühendatud päevatulelaternaga, võib sõiduki asjaomasel küljel paikneva päevatulelaterna elektriühendus olla selline, et see lülitub välja suunatule täielikuks töötsükliks (nii SISSE- kui ka VÄLJAlülitustsükliks).

6.19.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp on valikuline, tõrke märgulamp on aga kohustuslik, kui seda nõuab kõnealust osa käsitlev eeskiri.

6.19.9.   Muud nõuded

Ettekirjutused puuduvad.

6.20.   Pöördelatern (eeskiri nr 119)

6.20.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel valikuline.

6.20.2.   Arv

Kaks.

6.20.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.20.4.   Paigutus

6.20.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelise kesktasapinna kummalgi pool peab asetsema üks pöördelatern.

6.20.4.2.   Pikkuse suhtes: eest mitte kaugemal kui 1 000 mm.

Kõrguse suhtes

:

miinimumväärtus: vähemalt 250 mm maapinnast;

maksimumväärtus: kuni 900 mm maapinnast.

Ükski nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi aga asuda kõrgemal kui lähitulelaterna nullteljesuunalise nähtava pinna kõrgeim punkt.

6.20.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

 

α = 10° üles- ja allapoole,

 

β = 30° kuni 60° väljapoole.

6.20.6.   Suund

Selline, et laternad vastaksid geomeetrilise nähtavuse nõuetele.

6.20.7.   Elektriühendused

Pöördelaternad peavad olema ühendatud nii, et neid ei saaks aktiveerida, kui kaug- või lähitulelaternad ei ole samal ajal SISSE lülitatud.

6.20.7.1.   Sõiduki ühel küljel asuv pöördelatern võib automaatselt SISSE lülituda vaid siis, kui sõiduki samal küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse SISSE ja/või kui roolipööramisnurka muudetakse otseliikumise asendist sõiduki sama külje suunas.

Pöördelatern peab automaatselt VÄLJA lülituma, kui suunatulelaternad VÄLJA lülitatakse ja/või roolipööramisnurk otseliikumise asendisse tagasi viiakse.

6.20.7.2.   Kui tagurdustulelatern on SISSE lülitatud, võivad mõlemad pöördelaternad olla samaaegselt sisse lülitatud, olenemata rooliratta või suunatule asendist. Sel viisil aktiveerituna peavad mõlemad pöördelaternad VÄLJA lülituma, kui:

a)

tagurdustulelatern VÄLJA lülitub või

b)

sõiduki edasiliikumise kiirus ületab 10 km/h.

6.20.8.   Märgulamp

Puudub.

6.20.9.   Muud nõuded

Pöördelaternad ei tohi aktiveeruda, kui sõiduki kiirus ületab 40 km/h.

6.21.   Nähtavusmärgistus (eeskiri nr 104)

6.21.1.   Olemasolu

6.21.1.1.   Keelatud: M1- ja O1-kategooria sõidukitel.

6.21.1.2.   Kohustuslik:

6.21.1.2.1.

taga:

täielik gabariidimärgistus järgmiste kategooriate sõidukitel, mille laius ületab 2 100 mm:

a)

N2-kategooria sõidukitel, mille suurim mass ületab 7,5 tonni, ja N3-kategooria sõidukitel (välja arvatud šassiikabiinid ja mittekomplektsed sõidukid ning poolhaagiste vedukid);

b)

O3 ja O4 (välja arvatud mittekomplektsed sõidukid);

6.21.1.2.2.

küljel:

6.21.1.2.2.1.

osaline gabariidimärgistus järgmiste kategooriate sõidukitel, mille pikkus ületab 6 000 mm (sealhulgas haagiste haakeseade):

a)

N2-kategooria sõidukitel, mille suurim mass ületab 7,5 tonni, ja N3-kategooria sõidukitel (välja arvatud šassiikabiinid ja mittekomplektsed sõidukid ning poolhaagiste vedukid);

b)

O3 ja O4 (välja arvatud mittekomplektsed sõidukid).

6.21.1.2.3.

Kui kuju, ehituse, konstruktsiooni või kasutamise eripära teeb kohustusliku gabariidimärgistuse paigaldamise võimatuks, võib paigaldada joonmärgistused.

6.21.1.2.4.

Kui korpuse välispind on osaliselt painduvast materjalist, tuleb joonmärgistus paigaldada sõiduki jäigale osale (jäikadele osadele). Ülejäänud joonmärgistuse võib paigaldada painduvale materjalile. Kui korpuse välispind on täielikult valmistatud painduvast materjalist, võib joonmärgistuse paigaldada painduvale materjalile.

6.21.1.2.5.

Kui tootja pärast tehnilise teenistusega konsulteerimist suudab tüübikinnitusasutusele rahuldavalt tõendada, et töönõuete tõttu, mis võivad määrata sõiduki kuju, struktuuri või konstruktsiooni, ei ole võimalik täita punktides 6.21.2–6.21.7.5 sätestatud nõudeid, siis on lubatud nende nõuete osaline täitmine. Selle tingimuseks on võimaluse korral osade nõuete täitmine ning osaliselt nõuetele vastava märgistuse kasutamine nii palju, kui sõiduki struktuur võimaldab. See võib hõlmata täiendavate kronsteinide või plaatide paigaldamist, mis sisaldavad eeskirjale nr 104 vastavaid materjale, kohtadesse, kus struktuur seda võimaldab, et tagada selge ja ühtne märgistus, mis oleks nähtavaks tegemise eesmärgiga kooskõlas.

Kui nõuete osalist täitmist peetakse aktsepteeritavaks, võivad nõutavaid nähtavusmärgistusi asendada eeskirja nr 3 IVA klassi valgustpeegeldavad seadmed või eeskirja nr 104 C-klassi fotomeetriliste nõuete kohased kronsteinid, mis sisaldavad helkurmaterjali. Sellisel juhul peab selline valgustpeegeldav seade olema paigaldatud iga 1 500 mm järel.

Nimetatud teave tuleb märkida teatisesse.

6.21.1.3.   Valikuline:

6.21.1.3.1.

taga ja küljel:

kõigil teiste kategooriate sõidukitel, kui punktides 6.21.1.1 ja 6.21.1.2 ei ole teisiti ette nähtud, sealhulgas poolhaagiste vedukite kabiinidel ja šassiikabiinidel.

Kohustusliku joonmärgistuse asemel võib kasutada osalist või täielikku gabariidimärgistust ning kohustusliku osalise gabariidimärgistuse asemel võib kasutada täielikku gabariidimärgistust.

6.21.1.3.2.

ees:

joonmärgistus O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukitel.

Osalist või täielikku gabariidimärgistust ei tohi kasutada sõiduki ees.

6.21.2.   Arv

Vastavalt olemasolule.

6.21.3.   Paigaldusskeem

Nähtavusmärgistus peab asetsema võimalikult horisontaalselt või vertikaalselt ning olema kooskõlas sõiduki kuju, struktuuri, konstruktsiooni ja käitamisnõuetega; kui see ei ole võimalik, peab paigaldatud täielik või osaline gabariidimärgistus järgima sõiduki väliskuju kontuuri nii täpselt kui võimalik.

Lisaks peab nähtavusmärgistus olema paigaldatud sõiduki horisontaalsele mõõtmele nii ühtlaselt kui võimalik, et oleks võimalik kindlaks teha sõiduki pikkust ja/või laiust.

6.21.4.   Paigutus

6.21.4.1.   Laiuse suhtes

6.21.4.1.1.   Nähtavusmärgistus peab asuma sõiduki servale võimalikult lähedal.

6.21.4.1.2.   Nähtavusmärgistuse elementide kumulatiivne horisontaalne pikkus peab sõidukile paigaldatuna moodustama vähemalt 70 % sõiduki kogulaiusest, arvestamata üksikute elementide horisontaalset kattuvust.

6.21.4.2.   Pikkuse suhtes

6.21.4.2.1.   Nähtavusmärgistus peab asuma sõiduki otstele võimalikult lähedal ning ulatuma sõiduki igast otsast kuni 600 mm kaugusele;

6.21.4.2.1.1.   mootorsõidukite puhul sõiduki kõigi otsteni või poolhaagiste vedukite puhul kabiini kõigi otsteni;

siiski võib alternatiivset märgistusviisi kuni 2 400 mm kaugusel mootorsõiduki esiotsast kasutada juhul, kui on paigaldatud eeskirja nr 3 kohased IVA klassi helkurid või eeskirja nr 104 kohased C-klassi helkurid ja nende järel on järgmine nõutav nähtavusmärgistus:

a)

helkur suurusega vähemalt 25 cm2;

b)

üks helkur, mis on paigaldatud kuni 600 mm kaugusele sõiduki esiotsast;

c)

täiendavad helkurid vahekaugustega mitte üle 600 mm;

d)

kaugus kõige tagumise helkuri ja nähtavusmärgistuse vahel ei tohi ületada 600 mm;

6.21.4.2.1.2.   haagiste puhul sõiduki kõigi otsteni (välja arvatud haakeseadmed).

6.21.4.2.2.   Nähtavusmärgistuse elementide kumulatiivne horisontaalne pikkus peab sõidukile paigaldatuna moodustama vähemalt 70 % järgmistest suurustest, arvestamata üksikute elementide horisontaalset kattuvust:

6.21.4.2.2.1.   mootorsõidukite puhul sõiduki pikkusest või poolhaagiste vedukite puhul kabiini olemasolu korral kabiini pikkusest; kui aga kasutatakse punktis 6.21.4.2.1.1 nimetatud alternatiivset märgistusviisi, siis vahemaast, mis algab vähem kui 2 400 mm kaugusel sõiduki esiotsast ja lõpeb sõiduki tagumise otsaga;

Image

Gabariitpikkus

Mootorsõiduk

A on vahemaa kõige eesmise nähtavusmärgistuse ning sõiduki esiotsa vahel. A maksimumväärtus on 2 400 mm (vt punkt 6.21.4.2.1.1).

6.21.4.2.2.2.   haagiste puhul sõiduki gabariitpikkusest (haakeseadet arvestamata).

Image

Haagis

Gabariitpikkus ilma haakeseadmeta

6.21.4.3.   Kõrguse suhtes

6.21.4.3.1.   Joonmärgistuste ja gabariidimärgistuste madalam element (madalamad elemendid):

Nii madalal kui võimalik vahemikus:

 

miinimumväärtus: vähemalt 250 mm maapinnast;

 

maksimumväärtus: kuni 1 500 mm maapinnast.

Kui mootorsõiduki kuju, struktuuri, konstruktsiooni või kasutustingimuste tõttu ei ole suurimast väärtusest (1 500 mm) võimalik kinni pidada või need ei võimalda vajaduse korral punktide 6.21.4.1.2 ja 6.21.4.2.2 nõudeid või joonmärgistuse horisontaalse paigutuse või gabariidimärgistuse madalama elemendi (madalamate elementide) nõudeid täita, võib suurim paigalduskõrgus olla 2 500 mm.

Nähtavamaks tegemise materjali paigutamist kõrgemale kui 1 500 mm peab olema selgitatud teatises.

6.21.4.3.2.   Gabariidimärgistuse kõrgem element (kõrgemad elemendid):

Nii kõrgel kui võimalik, kuid sõiduki ülemisest punktist mitte kõrgemal kui 400 mm.

6.21.5.   Nähtavus

Nähtavusmärgistus loetakse nähtavaks, kui mis tahes allpool nimetatud vaatlustasapinnalt vaadelduna on näha vähemalt 70 % märgistuse valgusalast:

6.21.5.1.

tagumise ja eesmise nähtavusmärgistuse puhul (vt 11. lisa jooniseid 1a ja 1b) asub vaatlustasapind sõiduki otsmisest punktist 25 m kaugusel, sõiduki pikiteljega risti ning:

6.21.5.1.1.

selle kõrguse moodustavad maapinnast vastavalt 1 m ja 3,0 m kõrgusel asuvad horisontaaltasapinnad;

6.21.5.1.2.

selle laiuse moodustavad kaks vertikaalset tasapinda, mis moodustavad sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast väljapoole 4° nurga ning läbivad sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelsete ja sõiduki kogulaiust piiritlevate vertikaaltasapindade lõikepunkte sõiduki pikiteljega risti asetseva tasapinnaga, mis määrab kindlaks sõiduki otspunkti;

6.21.5.2.

külgmise nähtavusmärgistuse puhul (vt 11. lisa joonis 2) asub vaatlustasapind sõiduki külgserva äärmisest punktist 25 m kaugusel, on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning:

6.21.5.2.1.

selle kõrguse moodustavad maapinnast vastavalt 1,0 m ja 1,5 m kõrgusel asuvad horisontaaltasapinnad;

6.21.5.2.2.

selle laiuse moodustavad kaks vertikaalset tasapinda, mis moodustavad sõiduki pikiteljega risti asetsevalt tasapinnalt väljapoole 4° nurga ning läbivad sõiduki pikiteljega risti asetsevate ja sõiduki kogupikkuse määravate vertikaaltasapindade lõikepunkte sõiduki külgserva äärmise punktiga.

6.21.6.   Suund

6.21.6.1.   Küljele:

võimalikult paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ja kooskõlas sõiduki kuju, projekti, konstruktsiooni ja käitamisnõuetega; kui see ei ole võimalik, peab märgistus järgima sõiduki väliskuju kontuuri nii täpselt kui võimalik.

6.21.6.2.   Taha ja ette:

võimalikult paralleelne sõiduki püsttasapinnaga ja kooskõlas sõiduki kuju, struktuuri, konstruktsiooni ja käitamisnõuetega; kui see ei ole võimalik, peab märgistus järgima sõiduki väliskuju kontuuri nii täpselt kui võimalik.

6.21.7.   Muud nõuded

6.21.7.1.   Nähtavusmärgistus loetakse pidevaks, kui kahe külgneva elemendi vaheline kaugus on nii väike kui võimalik ega ületa 50 % lühima sellega külgneva elemendi pikkusest. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele rahuldavalt tõendada, et 50 protsendi nõuet ei ole võimalik täita, võib külgnevate elementide vahe olla suurem kui 50 protsenti lühima külgneva elemendi pikkusest. Vahe peab olema nii väike kui võimalik ja ei tohi ületada 1 000 mm.

6.21.7.2.   Osalise gabariidimärgistuse puhul peab kõiki ülemisi nurki tähistama kaks teineteisega 90° nurga moodustavat vähemalt 250 mm pikkust joont; kui see ei ole võimalik, peab märgistus järgima sõiduki väliskuju kontuuri nii täpselt kui võimalik.

6.21.7.3.   Sõiduki taha paigaldatud nähtavusmärgistuse ja kõigi kohustuslike piduritulelaternate vaheline kaugus peab olema suurem kui 200 mm.

6.21.7.4.   Kui sõidukile paigaldatakse eeskirja nr 70 01-seeria muudatustele vastavad tagumised märgistusplaadid, võib need tootja äranägemisel lugeda nähtavusmärgistuse pikkuse ja külgserva läheduse arvutamisel osaks tagumisest nähtavusmärgistusest.

6.21.7.5.   Nähtavusmärgistuse asukohad sõidukil peavad võimaldama paigaldada märgistust, mille laius on vähemalt 60 mm.

6.22.   Kohanduvate esitulede süsteem (AFS) (eeskiri nr 123)

Kui allpool ei nähta teisiti ette, kohaldatakse AFSi osade suhtes käesolevas eeskirjas kaugtulelaternatele (punkt 6.1) ja lähitulelaternatele (punkt 6.2) esitatavaid nõudeid.

6.22.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel valikuline. Haagistel keelatud.

6.22.2.   Arv

Üks.

6.22.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.22.4.   Paigutus

Enne katseid tuleb AFS seada neutraalasendisse.

6.22.4.1.   Laiuse ja kõrguse suhtes

Konkreetse valgustusfunktsiooni või -režiimi puhul peavad need valgustusüksused, mis vastavalt taotleja kirjeldusele selle valgustusfunktsiooni või funktsiooni režiimi jaoks samaaegselt sisse lülitatakse, vastama punktides 6.22.4.1.1–6.22.4.1.4 esitatud nõuetele.

Kõik mõõdud võetakse valgustusüksus(t)e nulltelje suunas vaadeldava(te) nähtava(te) pinna (pindade) lähima ääreni.

6.22.4.1.1.   Kaks sümmeetriliselt paigutatud valgustusüksust peavad asuma kõrgusel, mis vastab punktide 6.1.4 ja 6.2.4 nõuetele, ning kaht sümmeetriliselt paigutatud valgustusüksust tuleb käsitada kui kaht valgustusüksust, üht sõiduki kummalgi poolel, mis on paigutatud nii, et nende nähtavate pindade (geomeetrilised) raskuskeskmed on samal kõrgusel ja sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast samal kaugusel; lubatud hälve on mõlema puhul 50 mm; nende valgust kiirgavad pinnad, valgusavad ja valgustugevus võivad aga erineda.

6.22.4.1.2.   Lisavalgustusüksused sõiduki kummalgi küljel peavad nende olemasolu korral asuma lähimast valgustusüksusest kuni 140 mm (20) kaugusel horisontaalsuunas (vt joonisel tähist E) ja kuni 400 mm kaugusel vertikaalsuunas üleval või allpool (vt joonisel tähist D).

6.22.4.1.3.   Ükski punktis 6.22.4.1.2 kirjeldatud lisavalgustusüksustest ei tohi olla paigutatud maapinnast vähem kui 250 mm kõrgusele (vt joonisel tähist F) ega kõrgemale, kui on sätestatud käesoleva eeskirja punktis 6.2.4.2 (vt joonisel tähist G).

6.22.4.1.4.   Lisanõuded laiusele

Iga lähitulevalgustuse režiimi puhul:

ei tohi vähemalt ühe valgustusüksuse nähtava pinna välisserv sõiduki kummalgi küljel olla kaugemal kui 400 mm sõiduki külgserva äärmisest punktist (vt tähist A joonisel) ning

nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus nulltelje suunas peab olema vähemalt 600 mm. See ei kehti aga M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul; kõikide teiste kategooriate sõidukite puhul võib selle kauguse vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

AFSi valgustusüksuste 1–11 nähtavad pinnad (näide)

Image

Valgustusrežiimi jaoks samaaegselt sisse lülitatud valgustusüksused: Image

nr 3 ja 9

:

(kaks sümmeetriliselt paigutatud valgustusüksust).

nr 1 ja 11

:

(kaks sümmeetriliselt paigutatud valgustusüksust).

nr 4 ja 8

:

(kaks lisavalgustusüksust).

Sama valgustusrežiimi jaoks mitte sisse lülitatavad valgustusüksused: Image

nr 2 ja 10

:

(kaks sümmeetriliselt paigutatud valgustusüksust).

nr 5

:

(lisavalgustusüksus),

nr 6 ja 7

:

(kaks sümmeetriliselt paigutatud valgustusüksust).

Horisontaalsed mõõtmed millimeetrites:

 

A ≤ 400

 

B ≥ 600, või ≥ 400, kui sõiduki kogulaius on < 1 300 mm, M1- ja N1-kategooria sõidukitele nõuet ei ole.

 

C ≤ 200

 

E ≤ 140

Vertikaalsed mõõtmed millimeetrites:

 

D ≤ 400

 

F ≥ 250

 

G ≤ 1 200

6.22.4.2.   Pikkuse suhtes:

Kõik AFSi valgustusüksused peavad olema paigaldatud ette. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.22.5.   Geomeetriline nähtavus

Sõiduki kummalgi küljel peab iga täidetava valgustusfunktsiooni ja -režiimi

puhul vähemalt üks taotleja kirjelduse kohaselt konkreetse ülesande täitmiseks või režiimil töötamiseks samaaegselt sisse lülitatavatest valgustusüksustest vastama vastava valgustusfunktsiooni jaoks käesoleva eeskirja punktides 6.1.5 ja 6.2.5 ettenähtud geomeetrilise nähtavuse nurkadele. Eri nurkade suhtes kehtivate nõuete täitmiseks võib kasutada eraldi valgustusüksuseid.

6.22.6.   Suund

Ettepoole.

Enne katsete tegemist tuleb AFS seada neutraalasendisse, kus see kiirgab lihtlähituld.

6.22.6.1.   Vertikaalne reguleeritus

6.22.6.1.1.   Sõiduki tootja peab tühimassiga sõiduki jaoks, kus üks isik on juhiistmel, määrama lihtlähitule pimestuspiiri allasuunatud algkalde 0,1 % täpsusega ja see peab olema märgitud 7. lisas esitatud sümboliga selgesti loetavalt ja kustumatult igale sõidukile esitulede süsteemi või tootja andmeplaadi lähedale.

Kui tootja näeb ette, et lihtlähitule pimestuspiiri loovate või selle loomises osalevate eri valgustusüksuste allasuunatud algkalded on erinevad, peab tootja need algkalded määrama 0,1 % täpsusega ning märkima need selgesti loetavalt ja kustumatult igale sõidukile vastava valgustussüsteemi või tootja andmeplaadi lähedale nii, et kõiki asjaomaseid valgustusüksusi on võimalik üheselt kindlaks teha.

6.22.6.1.2.   Lihtlähitule pimestuspiiri horisontaalse osa allasuunatud kalle peab jääma kõigis käesoleva eeskirja 5. lisas nimetatud sõiduki staatilistes koormustingimustes käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.1.2 sätestatud vahemikku ning algne suunamine peab jääma ettenähtud vahemikku.

6.22.6.1.2.1.   Kui lähitule moodustab mitu eri valgustusüksustest lähtuvat valgusvihku, kehtivad punkti 6.22.6.1.2 nõuded iga sellise nurgaala projitseeriva valgusvihu pimestuspiiri (nende olemasolu korral) suhtes, nagu on nimetatud eeskirja nr 123 1. lisa näidisele vastava teatisevormi punktis 9.4.

6.22.6.2.   Esilaternate kõrguse regulaator

6.22.6.2.1.   Kui punkti 6.22.6.1.2 nõuete täitmiseks vajatakse esilaterna reguleerimisseadet, peab seade olema automaatne.

6.22.6.2.2.   Selle seadme tõrgete korral ei tohi lähituli olla asendis, kus selle kalle on väiksem kui seadme tõrke tekkimisel.

6.22.6.3.   Horisontaalne reguleeritus

Iga valgustusüksuse puhul peab võimaliku pimestuspiiri murdekoht ekraanile projitseerituna langema kokku selle valgustusüksuse nulltelge läbiva vertikaaljoonega. Lubatud on 0,5-kraadine hälve liiklussuunas asuva külje suunas. Teised valgustusüksused tuleb reguleerida vastavalt taotleja kirjeldusele, nagu on määratud eeskirja nr 123 10. lisas.

6.22.6.4.   Mõõtmisprotseduur

Pärast valgusvihu suuna algset reguleerimist tuleb lähitule vertikaalset algkallet või vajaduse korral kõigi lihtlähitulest ülalpool vastavalt punktile 6.22.6.1.2.1 pimestuspiiri loovate või selle loomises osalevate valgustusüksuste vertikaalseid algkaldeid kontrollida sõiduki kõigis koormustingimustes vastavalt käesoleva eeskirja punktide 6.2.6.3.1 ja 6.2.6.3.2 nõuetele.

6.22.7.   Elektriühendused

6.22.7.1.   Kaugtuled (kui AFS seda pakub)

6.22.7.1.1.   Kaugtulede valgustusüksused võib aktiveerida kas samaaegselt või paarikaupa. Lähituledelt kaugtuledele ümberlülitumisel peab aktiveeruma vähemalt üks paar kaugtule valgustusüksusi. Kaugtuledelt lähituledele ümberlülitumisel peavad samaaegselt deaktiveeruma kõik kaugtule valgustusüksused.

6.22.7.1.2.   Kaugtuli võib sõltuvalt punkti 6.22.9.3 sätetest olla kohanduv, nii et juhtsignaale tekitab andurisüsteem, mis on suuteline avastama järgmised sisendid ja neile reageerima:

a)

väliskeskkonna valgustatuse tase;

b)

vastutulevate sõidukite eesmiste valgustus- ja valgussignaalseadmete kiiratav valgus;

c)

eessõitvate sõidukite tagumiste valgussignaalseadmete kiiratav valgus.

Parema toimimise huvides on lubatud täiendavad andurifunktsioonid.

Termin „sõidukid“ tähistab käesolevas punktis L-, M-, N-, O- ja T-kategooria sõidukeid ning jalgrattaid, mis on varustatud helkurite, valgustus- ja valgussignaalseadmetega, mis on SISSE lülitatud.

6.22.7.1.3.   Alati peab olema võimalik kohanduvate või mittekohanduvate kaugtulelaternate manuaalne SISSE ja VÄLJA lülitamine ning automaatse juhtseadise manuaalne VÄLJA lülitamine.

Lisaks sellele peab kaugtulelaternate ja nende automaatse juhtseadise VÄLJA lülitamine toimuma lihtsa ja vahetu manuaalse toiminguga; alammenüüde kasutamine ei ole lubatud.

6.22.7.1.4.   Lähitulelaternad võivad olla SISSE lülitatud samaaegselt kaugtuledega.

6.22.7.1.5.   Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, peab nende tõstetud asend takistama lisaesilaternate samaaegset tööd, kui need on ette nähtud valgussignaalide edastamiseks päevavalguses lühikeste intervallidega (vt punkti 5.12).

6.22.7.2.   Lähituled

a)

Lähituledele ümberlülitumise juhtseadis peab lülitama välja kõik kaugtulelaternad või deaktiveerima korraga kõik AFSi kaugtule valgustusüksused.

b)

Lähituled võivad olla kaugtuledega samaaegselt sisse lülitatud.

c)

Kui lähitulede valgustusüksused on varustatud gaaslahendusvalgusallikatega, peavad gaaslahendusvalgusallikad jääma kaugtule töötamise ajaks sisse lülitatuks.

6.22.7.3.   Lähitulede SISSE ja VÄLJA lülitamine võib olla automaatne, kui see vastab käesoleva eeskirja punkti 5.12 „Elektriühendus“ nõuetele.

6.22.7.4.   AFSi automaatne töö

Vahetused AFSi pakutavate klasside ja nende režiimide sees ja vahel peavad toimuma automaatselt ja viisil, mis ei ole juhile ega teistele liiklejatele ebamugav, häiriv ega pimestav.

Lähitule ja kaugtule ja/või kohanduva kaugtule (selle olemasolu korral) klasside ja nende režiimide sisselülitamise suhtes kehtivad järgmised nõuded.

6.22.7.4.1.   C-klassi lähitule režiim(id) lülitatakse sisse, kui ühegi teise lähitule klassi režiim ei ole aktiveeritud.

6.22.7.4.2.   V-klassi lähitule režiim(id) võib (võivad) töötada ainult siis, kui automaatselt tuvastatakse üks või mitu järgmistest tingimustest (rakendub V-signaal):

a)

tegemist on asulateega ning sõiduki kiirus ei ületa 60 km/h;

b)

tee on varustatud püsivalgustusega ja sõiduki kiirus ei ületa 60 km/h;

c)

teepinna valgustihedus on 1 cd/m2 ja/või horisontaalne teevalgustus pidevalt suurem kui 10 luksi;

d)

sõiduki kiirus ei ületa 50 km/h.

6.22.7.4.3.   E-klassi lähitule režiim(id) võib (võivad) töötada ainult siis, kui sõiduki kiirus ületab 60 km/h ja automaatselt tuvastatakse üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

tee omadused vastavad kiirtee tingimustele (21) ja/või sõiduki kiirus ületab 110 km/h (rakendub E-signaal);

b)

ainult E-klassi lähitule režiimi puhul, mis süsteemi tüübikinnitusdokumentide või teatislehe kohaselt vastab eeskirja nr 123 3. lisa tabeli 6 andmekomplektile.

Andmekomplekt E1: sõiduki kiirus ületab 100 km/h (rakendub E1-signaal).

Andmekomplekt E2: sõiduki kiirus ületab 90 km/h (rakendub E2-signaal).

Andmekomplekt E3: sõiduki kiirus ületab 80 km/h (rakendub E3-signaal).

6.22.7.4.4.   W-klassi lähitule režiim(id) võib (võivad) töötada ainult siis, kui võimalikud eesmised udutuled on VÄLJA lülitatud ja automaatselt tuvastatakse üks või mitu järgmistest tingimustest (rakendub W-signaal):

a)

tee on märg;

b)

klaasipuhasti on SISSE lülitatud ja selle pidev või automaatselt juhitav töö on kestnud vähemalt kaks minutit.

6.22.7.4.5.   C-, V-, E- või W-klassi lähitule režiimi võib muuta vastava klassi kurvivalgustuse režiimiks (rakendub T-signaal koos vastava klassi lähitule signaaliga vastavalt punktidele 6.22.7.4.1–6.22.7.4.4.) ainult juhul, kui hinnatakse vähemalt ühte järgmistest omadusest (või võrdväärsetest näitajatest):

a)

roolipööramisnurk;

b)

sõiduki raskuskeskme trajektoor.

Lisaks kehtivad järgmised tingimused:

i)

asümmeetrilise pimestuspiiri horisontaalne ümberpaiknemine sõiduki pikiteljest külgsuunas on lubatud ainult sõiduki liikumisel sõidusuunas (22) ja peab olema selline, et pimestuspiiri murdekohta läbiv vertikaalne pikitasapind ei ristu sõiduki raskuskeskme trajektooriga vastava valgustusüksuse 100-kordsest paigalduskõrgusest suurematel kaugustel sõiduki esiotsast;

ii)

lisaks võib ühe või mitu valgustusüksust sisse lülitada ainult siis, kui sõiduki raskuskeskme trajektoori kumerusraadius on kuni 500 m.

6.22.7.5.   Juhil peab alati olema võimalik seada AFS neutraalsesse asendisse ja uuesti tagasi automaatseks.

6.22.8.   Märgulamp:

6.22.8.1.   AFSi vastavate osade suhtes kohaldatakse käesoleva eeskirja punktide 6.1.8 (kaugtulelaterna kohta) ja 6.2.8 (lähitulelaterna kohta) nõudeid.

6.22.8.2.   AFSi visuaalne tõrkemärgulamp on kohustuslik. See ei tohi olla vilkuv. See peab aktiveeruma alati, kui seoses AFSi juhtsignaalidega avastatakse tõrge või kui saadakse eeskirja nr 123 punkti 5.9 kohane tõrkesignaal. Märgulamp peab jääma aktiveerituks kuni tõrke kõrvaldamiseni. Selle võib ajutiselt tühistada, kuid see peab korduma alati, kui seade, mis mootori käivitab või seiskab, sisse või välja lülitatakse.

6.22.8.3.   Kui kaugtuled on kohanduvad, annab märgulamp juhile märku kaugtulede kohandumise aktiveerumisest. Seda teavet kuvatakse seni, kuni kohandumine on aktiveeritud.

6.22.8.4.   Märgulamp selle kohta, et juht on seadnud süsteemi eeskirja nr 123 punktis 5.8 ettenähtud olekusse, on valikuline.

6.22.9.   Muud nõuded

6.22.9.1.   AFS on lubatud ainult koos eeskirja nr 45 (23) kohas(t)e esilaterna puhastusseadme(te)ga vähemalt nende valgustusüksuste puhul, mis on märgitud eeskirja nr 123 1. lisa näidisele vastava teatisevormi punktis 9.3, kui nende üksuste valgusallikate kogu objektiivne valgustugevus ületab 2 000 lm külje kohta, ning mis osalevad C-klassi (liht)lähitule loomises.

6.22.9.2.   AFSi automaatse töö nõuetele vastavuse kontrollimine

6.22.9.2.1.   Taotleja tõendab lühikirjeldusega või mõnel muul tüübikinnitusasutuse jaoks vastuvõetaval viisil:

a)

AFSi juhtsignaalide vastavust

i)

käesoleva eeskirja punktis 3.2.6 nõutavale kirjeldusele ning

ii)

AFSi tüübikinnitusdokumentides kirjeldatud AFSi juhtsignaalidele ning

b)

vastavust punktides 6.22.7.4.1–6.22.7.4.5 automaatse töö suhtes esitatud nõuetele.

6.22.9.2.2.   Selleks et kontrollida, kas lähitulede AFSi automaatne töö ei põhjusta vastavalt punktile 6.22.7.4 ebamugavust, peab tehniline teenistus tegema katsesõidu, milles kontrollitakse taotleja esitatud kirjelduse põhjal kõiki süsteemi juhtimisega seotud asjakohaseid olukordi; ära tuleb märkida see, kas kõik töörežiimid on taotleja antud kirjeldusele vastavalt aktiveeritud, töökorras või mitteaktiivsed; kõik ilmsed häired (näiteks liiga suur nurk või tulede vilkumine) tuleb samuti ära märkida.

6.22.9.2.3.   Taotleja tõendab automaatse juhtseadise üldist toimivust dokumentide või muude tüübikinnitusasutuse poolt aktsepteeritud vahenditega. Peale selle esitab tootja dokumendipaketi, mis annab juurdepääsu süsteemi ohutuskontseptsiooni ülesehitusele. „Ohutuskontseptsioon“ kujutab endast kirjeldust süsteemi, näiteks elektroonilistesse üksustesse sisse projekteeritud meetmetest, millega tagatakse süsteemi terviklikkus ja seeläbi turvalised töötingimused isegi mehaanilise või elektrilise tõrke korral, mis võib olla juhile või vastutulevatele ja eessõitvatele sõidukitele ebamugav, häiriv või pimestav. Kirjelduses tuleb ühtlasi selgitada lihtsalt ja arusaadavalt kõiki „süsteemi“ juhtfunktsioone ja eesmärkide saavutamiseks kasutatavaid meetodeid ning lisada selgitus juhttoiminguid tegeva(te) mehhanismi(de) kohta.

Esitada tuleb kõikide sisendparameetrite ja jälgitavate parameetrite loetelu ning määrata nende tööpiirkond. Võimalus naasta harilikule (C-klassi) lähitulerežiimile peab kuuluma ohutuskontseptsiooni.

Selgitada tuleb tootja poolt ette nähtud süsteemi ja ohutuskontseptsiooni funktsioone. Andmed võib esitada lühidalt, aga need peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et projekteerimis- ja arendustegevuses on kasutatud erialateadmisi kõigist hõlmatud süsteemivaldkondadest.

Korraliste tehnoülevaatustega seoses tuleb dokumentides kirjeldada, kuidas kontrollida „süsteemi“ käitusseisundi hetkeolukorda.

Tüübikinnituse jaoks võetakse need dokumendid vastavustõendamisel võrdlusaluseks.

6.22.9.2.4.   Kontrollimaks, et kaugtulede kohandumine ei ole juhile ega vastutulevatele või eessõitvatele sõidukitele ebamugav, häiriv ega pimestav, teeb tehniline teenistus katsesõidu vastavalt 12. lisa punktile 2. Katsesõidul uuritakse taotleja esitatud kirjelduse põhjal kõiki süsteemi juhtimisega seotud asjakohaseid olukordi. Kaugtulede kohandumise toimivust dokumenteeritakse ja kontrollitakse taotleja esitatud kirjelduse järgi. Kõik ilmsed häired (näiteks liiga suur nurk või vilkumine) tuleb ära märkida.

6.22.9.3.   Kaugtule kohandumine

6.22.9.3.1.   Kaugtulede kohandumist juhtiv andurisüsteem, mida on kirjeldatud punktis 6.22.7.1.2, peab vastama järgmistele nõuetele.

6.22.9.3.1.1.

Minimaalsed vaateväljad, mille piires andur on suuteline avastama teiste sõidukite kiiratavat valgust vastavalt punktile 6.22.7.1.2, on esitatud nurkadena käesoleva eeskirja punktis 6.1.9.3.1.1.

6.22.9.3.1.2.

Andurisüsteemi tundlikkus peab vastama käesoleva eeskirja punkti 6.1.9.3.1.2 nõuetele.

6.22.9.3.1.3.

Kohanduv kaugtuli peab välja lülituma, kui keskkonnatingimuste tekitatud valgustatus on suurem kui 7 000 luksi.

Taotleja peab tõendama vastavust sellele nõudele simulatsiooni abil või muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib. Valgustatust tuleb vajaduse korral mõõta horisontaalsel pinnal koosinusega korrigeeritud anduriga, mis asub samal kõrgusel kui anduri paigutus sõidukil. Tootja võib seda tõendada piisavate dokumentidega või mõnel muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

6.22.9.4.   Kaugtulevalgustuse või selle võimalike režiimide jaoks samaaegselt sisselülitatavate valgustusüksuste kogu maksimaalne valgustugevus ei tohi ületada 430 000 cd, mis vastab kontrollväärtusele 100.

See maksimaalne valgustugevus saadakse, kui liidetakse kokku mitme kaugtule saamiseks samaaegselt sisselülitatava valgustusüksuse kontrollmärgid.

6.22.9.5.   Eeskirja nr 123 punkti 5.8 kohaseid vahendeid, mis võimaldavad kasutada sõidukit ajutiselt riikides, kus liiklussuund erineb sellest liiklussuunast, mille jaoks tüübikinnitust on taotletud, tuleb kasutaja käsiraamatus üksikasjalikult selgitada.

6.23.   Hädapidurdustuli

6.23.1.   Olemasolu

Valikuline

Hädapidurdustuli annab märguande kõigi vastavalt punktile 6.23.7 paigaldatud pidurdus- ja suunatulelaternatega samaaegselt.

6.23.2.   Arv

Nagu on määratud punktis 6.5.2 või 6.7.2.

6.23.3.   Paigaldusskeem

Nagu on määratud punktis 6.5.3 või 6.7.3.

6.23.4.   Paigutus

Nagu on määratud punktis 6.5.4 või 6.7.4.

6.23.5.   Geomeetriline nähtavus

Nagu on määratud punktis 6.5.5 või 6.7.5.

6.23.6.   Suund

Nagu on määratud punktis 6.5.6 või 6.7.6.

6.23.7.   Elektriühendused

6.23.7.1.   Kõik hädapidurdustule laternad peavad vilkuma sagedusega 4,0 ± 1,0 Hz.

6.23.7.1.1.   Kui mõnes hädapidurdustule laternas sõiduki taga kasutatakse hõõglampe, peab sagedus olema siiski 4,0 + 0,0/– 1,0 Hz.

6.23.7.2.   Hädapidurdustuli peab töötama teistest laternatest sõltumatult.

6.23.7.3.   Hädapidurdustuli peab aktiveeruma ja deaktiveeruma automaatselt.

6.23.7.3.1.   Hädapidurdustuli peab aktiveeruma ainult siis, kui sõiduki kiirus on üle 50 km/h ja pidurdussüsteem annab eeskirjades nr 13 ja 13-H sätestatud hädapidurduse loogilist signaali.

6.23.7.3.2.   Hädapidurdustuli peab automaatselt deaktiveeruma, kui eeskirjades nr 13 ja 13-H sätestatud hädapidurduse loogilist signaali enam ei anta või kui ohutuli aktiveeritakse.

6.23.8.   Märgulamp

Valikuline

6.23.9.   Muud nõuded

6.23.9.1.   Kui mootorsõiduk on varustatud haagise vedamiseks, peab mootorsõiduki hädapidurdustule juhtseadis suutma juhtida ka haagise hädapidurdustuld, välja arvatud punktis 6.23.9.2 sätestatud juhtudel.

Kui mootorsõiduk on haagisega elektriliselt ühendatud, peab hädapidurdustule töösagedus autorongi puhul piirduma punktis 6.23.7.1.1 sätestatuga. Kui mootorsõiduk on aga võimeline tuvastama, et haagise hädapidurdustules ei kasutada hõõglampe, võib sagedus jääda punktis 6.23.7.1 sätestatud vahemikku.

6.23.9.2.   Kui mootorsõiduk on varustatud eeskirjas nr 13 sätestatud pideva või poolpideva sõidupidurisüsteemiga haagise vedamiseks, tuleb tagada, et sõidupiduri rakendamisel antakse sellise haagise piduritulelaternatele elektriühenduse kaudu pidevat toidet.

Iga niisuguse haagise hädapidurdustuli võib töötada vedavast sõidukist sõltumatult ega pea töötama koos vedava sõiduki signaaliga ega sellega sama sagedusega.

6.24.   Väline ukse avamisel süttiv latern

6.24.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel valikuline.

6.24.2.   Arv

Kaks. Lubatud on täiendavad välised ukse avamisel süttivad laternad astmete ja/või käepidemete valgustamiseks. Iga uksekäepidet või astet valgustab ainult üks latern.

6.24.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad, kuid kehtivad punkti 6.24.9.3 nõuded.

6.24.4.   Paigutus

Erinõuded puuduvad.

6.24.5.   Geomeetriline nähtavus

Erinõuded puuduvad.

6.24.6.   Suund

Erinõuded puuduvad.

6.24.7.   Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

6.24.8.   Märgulamp

Erinõuded puuduvad.

6.24.9.   Muud nõuded

6.24.9.1.   Väline ukse avamisel süttiv latern ei tohi aktiveeruda, kui sõiduk ei seisa või kui ei ole täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

mootor ei tööta või

b)

juhi või kõrvalistuja uks on avatud või

c)

veoseruumi uks on avatud.

Kõikides kasutusasendites peavad olema täidetud punkti 5.10 tingimused.

6.24.9.2.   Tüübikinnituse saanud valge valgusega laternad, v.a kaugtulelaternad, päevatulelaternad ja tagurdustulelaternad, võivad täita ukse avamisel aktiveeruvate laternate funktsiooni. Need võivad aktiveeruda ka koos väliste ukse avamisel süttivate laternatega, nii et punktides 5.11 ja 5.12 esitatud tingimus ei kehti.

6.24.9.3.   Tehniline teenistus teeb tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil visuaalse katse veendumaks, et väliste ukse avamisel süttivate laternate nähtav pind ei ole otseselt nähtav vaatlejale, kes liigub sõidukist 10 meetrit eespool asuva püsttasapinna, sõidukist 10 meetrit tagapool asuva püsttasapinna ja sõidukist 10 meetrit kummagi külje suunas asuvate pikiteljeliste tasapindade ala piiril, kusjuures nimetatud neli tasapinda paiknevad 1–3 meetri kõrgusel maapinnast ja sellega risti, nagu on esitatud 14. lisas.

Tüübikinnituse taotleja soovil ja tehnilise teenistuse nõusolekul võib seda nõuet kontrollida joonise või simulatsiooni abil.

6.25.   Tagumine avariiohusignaal

6.25.1.   Olemasolu

Valikuline

Tagumise avariiohusignaali andmiseks vilguvad kõik punkti 6.25.7 kohaselt paigaldatud suunatulelaternad samaaegselt.

6.25.2.   Arv

Vastavalt punktile 6.5.2.

6.25.3.   Paigaldusskeem

Vastavalt punktile 6.5.3.

6.25.4.   Paigutus

Vastavalt punktile 6.5.4.

6.25.5.   Geomeetriline nähtavus

Vastavalt punktile 6.5.5.

6.25.6.   Suund

Vastavalt punktile 6.5.6.

6.25.7.   Elektriühendused. Taotleja peab tõendama vastavust nendele nõuetele simulatsiooni abil või muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

6.25.7.1.   Kõik tagumise avariiohusignaali laternad peavad vilkuma sagedusega 4,0 ± 1,0 Hz.

6.25.7.1.1.   Kui mõnes tagumise avariiohusignaali laternas sõiduki taga kasutatakse hõõglampe, peab sagedus olema siiski 4,0 + 0,0/– 1,0 Hz.

6.25.7.2.   Tagumine avariiohusignaal peab töötama teistest laternatest sõltumatult.

6.25.7.3.   Tagumine avariiohusignaal peab aktiveeruma ja deaktiveeruma automaatselt.

6.25.7.4.   Tagumine avariiohusignaal ei tohi aktiveeruda, kui suunatulelaternad, ohutuled või hädapidurdustuled töötavad.

6.25.7.5.   Tagumine avariiohusignaal võib aktiveeruda ainult järgmistel tingimustel:

Vr

Aktiveerumine

Vr > 30 km/h

TTC ≤ 1,4

Vr ≤ 30 km/h

TTC ≤ 1,4/30 × Vr

„Vr (suhteline kiirus)“ – tagumise avariiohusignaaliga sõiduki ja tema järel samal sõidurajal liikuva sõiduki kiiruste erinevus.

„TTC (time to collision – aeg kokkupõrkeni)“ – hinnanguline aeg kokkupõrkeni tagumise avariiohusignaaliga sõiduki ja talle järgneva sõiduki vahel, kui suhteline kiirus hinnangu hetkel jääb konstantseks.

6.25.7.6.   Tagumise avariiohusignaali töötsükkel ei tohi olla pikem kui 3 sekundit.

6.25.8.   Märgulamp

Valikuline

6.26.   Manööverdustulelaternad (eeskiri nr 23)

6.26.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel valikuline.

6.26.2.   Arv

Üks või kaks (üks kummalgi küljel)

6.26.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad, kuid kehtivad punkti 6.26.9 nõuded.

6.26.4.   Paigutus

Erinõuded puuduvad.

6.26.5.   Geomeetriline nähtavus

Erinõuded puuduvad.

6.26.6.   Suund

Allapoole, kehtivad punkti 6.26.9 nõuded.

6.26.7.   Elektriühendused

Manööverdustulelaternad peavad olema ühendatud nii, et neid ei saaks aktiveerida, kui kaug- või lähitulelaternad ei ole samal ajal SISSE lülitatud.

Manööverdustulelatern(ad) peab/peavad aktiveeruma automaatselt aeglastel manöövritel kiirusega kuni 10 km/h, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)

enne, kui sõiduk pärast jõuallika käsitsi käivitamist esmakordselt liikuma hakkab, või

b)

tagurpidikäik on sisestatud või

c)

kaameraga parkimisabisüsteem on aktiveeritud.

Manööverdustulelaternad peavad lülituma automaatselt välja, kui sõiduki edasiliikumise kiirus ületab 10 km/h, ning jääma välja lülitatuks, kuni sisselülitumise tingimused on taas täidetud.

6.26.8.   Märgulamp

Erinõuded puuduvad.

6.26.9.   Muud nõuded

6.26.9.1.   Tehniline teenistus teeb tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil visuaalse katse veendumaks, et nende laternate nähtav pind ei ole otseselt nähtav vaatlejale, kes liigub sõidukist 10 meetrit eespool asuva püsttasapinna, sõidukist 10 meetrit tagapool asuva püsttasapinna ja sõidukist 10 meetrit kummagi külje suunas asuvate pikiteljeliste tasapindade ala piiril, kusjuures nimetatud neli tasapinda paiknevad 1–3 meetri kõrgusel maapinnast ja sellega paralleelselt, nagu on esitatud 14. lisas.

6.26.9.2.   Tüübikinnituse taotleja soovil ja tehnilise teenistuse nõusolekul võib punkti 6.26.9.1 nõuet kontrollida joonise või simulatsiooni abil või lugeda see rahuldatuks, kui paigaldustingimused vastavad eeskirja nr 23 punktile 6.2.3, nagu märgitud 1. lisas esitatud teatise punktis 9.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI SELLELE PAIGALDATAVA VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

7.1.   Kõigist sõidukitüübis või sellele paigaldatavates valgustus- ja valgussignaalseadmetes või punktis 3.2.2 nimetatud loetelus tehtavatest muudatustest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Sellisel juhul võib tüübikinnitusasutus:

7.1.1.   võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju, ning et sõidukitüüp vastab igal juhul endiselt nõuetele, või

7.1.2.   nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

7.2.   Teade tüübikinnituse laiendamise või laiendamata jätmise kohta, milles täpsustatakse ka muudatus, edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 ettenähtud korras.

7.3.   Tüübikinnitusasutus, mis annab välja tüübikinnituse laienduse, määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega.

8.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ja vastama järgmistele nõuetele.

8.1.   Kõik käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukid peavad vastama tüübikinnituse saanud sõidukitüübile ja punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele.

8.2.   Tüübikinnituse omanik peab eelkõige:

8.2.1.

tagama sõidukite tõhusa kvaliteedikontrolli korra olemasolu seoses punktides 5 ja 6 sätestatud nõuetele vastavuse kõigi külgedega;

8.2.2.

tagama selle, et iga sõidukitüübi suhtes tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 9. lisas ettenähtud kontroll või samaväärseid andmeid pakkuv väärtuste kontroll.

8.3.   Tüübikinnitusasutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid. Kõnealuseid katseid tehakse juhuslikult valitud näidistel, kahjustamata sellega tootja tarnekohustusi.

8.4.   Tüübikinnitusasutuse eesmärk on teha kontrolle korra aastas. Kontrolli tehakse aga tüübikinnitusasutuse äranägemisel ja sõltuvalt sellest, kuivõrd tüübikinnitusasutus usaldab toodangu nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks võetud meetmeid. Negatiivsete tulemuste korral tagab tüübikinnitusasutus, et võimalikult kiiresti võetakse toodangu nõuetele vastavuse taastamiseks vajalikud meetmed.

9.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev sõiduk ei vasta tüübikinnituse saanud tüübile.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Pärast asjaomase teatise saamist teatab kõnealune ametiasutus sellest käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud vormi kohase teatisega teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

11.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

12.   ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1.   Üldteave

12.1.1.   Alates kõige viimatise muudatuste seeria ametlikust jõustumiskuupäevast ei või käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud selle kõige viimatise muudatuste seeriaga.

12.1.2.   Alates kõige viimatise muudatuste seeria ametlikust jõustumiskuupäevast ei või käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud selle kõige viimatise muudatuste seeriaga.

12.1.3.   Perioodil alates kõige viimatise muudatuste seeria ametlikust jõustumiskuupäevast kuni kuupäevani, mil seda hakatakse kohustuslikult kohaldama uute tüübikinnituste suhtes, jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituste andmist sõidukitüüpidele, mis vastavad kõigi kehtivate varasemate muudatusteseeriatega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

12.1.4.   Olemasolevad tüübikinnitused, mis on antud käesoleva eeskirja kohaselt enne kõige viimatise muudatuste seeria kohustusliku kohaldamise alguskuupäeva, jäävad kehtima tähtajatult ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad nende aktsepteerimist ega tohi keelduda neile laienduste andmisest (välja arvatud punktis 12.1.6 osutatud juhul).

12.1.5.   Kui eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüp vastab kõige viimatise seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele, peab tüübikinnituse andnud kokkuleppeosaline teatama sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

12.1.6.   Olenemata punktist 12.1.4 ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad kohaldama käesolevat eeskirja pärast kõige viimatise seeria muudatuste jõustumiskuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

12.1.7.   Kuni ÜRO peasekretärile ei ole teisiti teatatud, deklareerib Jaapan, et seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega kohustub Jaapan täitma ainult käesolevat eeskirja hõlmava kokkuleppe M1- ja N1-kategooria sõidukitega seotud kohustusi.

12.2.   03-seeria muudatustele kehtivad üleminekusätted.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:

a)

annavad alates 10. oktoobrist 2007 (12 kuud pärast jõustumiskuupäeva) tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele;

b)

ei tohi kuni 9. oktoobrini 2009 (36 kuud pärast jõustumiskuupäeva) keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud tüübikinnituse varasemate seeriate muudatustega muudetud käesoleva eeskirja alusel;

c)

võivad alates 10. oktoobrist 2009 (36 kuud pärast jõustumiskuupäeva) keelduda riiklikust või piirkondlikust esmakordsest kasutuselevõtust N2-kategooria (maksimaalse massiga üle 7,5 tonni), N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukite puhul, mille laius on üle 2 100 mm (tagumise märgistuse puhul) ja pikkus üle 6 000 mm (külgmise märgistuse puhul), välja arvatud poolhaagiste vedukid ja mittekomplektsed sõidukid, mis ei vasta 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele;

d)

ei tohi, olenemata punktist 12.1.4, alates 10. oktoobrist 2011 (60 kuud pärast jõustumiskuupäeva) aktsepteerida mis tahes varasemate muudatuste seeriatega muudetud käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnitusi, mis on antud N2-kategooria (maksimaalse massiga üle 7,5 tonni), N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitele, mille laius on üle 2 100 mm (tagumise märgistuse puhul) ja pikkus üle 6 000 mm (külgmise märgistuse puhul), välja arvatud poolhaagiste vedukid ja mittekomplektsed sõidukid, kuna need muudatuste seeriad kaotavad kehtivuse;

e)

annavad alates 12. juunist 2010 (36 kuud pärast 03-seeria muudatuste 3. täienduse jõustumist) tüübikinnitusi vaid juhul, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 03-seeria muudatuste 3. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele;

f)

jätkavad kuni 11. jaanuarini 2010 (18 kuud pärast 03-seeria muudatuste 4. täienduse ametlikku jõustumiskuupäeva) tüübikinnituste andmist uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta eesmiste udutulelaternate vertikaalse reguleerituse (punkt 6.3.6.1.1) ja/või suunatulelaterna märgulambi süttimise (punkt 6.5.8) ja/või päevatulelaternate väljalülitumise (punkt 6.19.7.3) nõuetele;

g)

jätkavad kuni 10. oktoobrini 2011 (60 kuud pärast ametlikku jõustumiskuupäeva) tüübikinnituste andmist uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta nähtavusmärgistuse kumulatiivse pikkuse nõuetele (punkt 6.21.4.1.3) (24).

12.3.   04-seeria muudatustele kehtivad üleminekusätted.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:

a)

annavad alates 7. veebruarist 2011 M1- ja N1-kategooria sõidukitele ja alates 7. augustist 2012 muude kategooriate sõidukitele (vastavalt 30 ja 48 kuud pärast ametlikku jõustumiskuupäeva) tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele;

b)

jätkavad pärast 22. juulit 2009 (04-seeria muudatuste 2. täienduse jõustumiskuupäeva) tüübikinnituste andmist sõidukitüüpidele, mis ei vasta 04-seeria muudatuste 2. täiendusega muudetud punktile 5.2.1, kui neile on paigaldatud esilaternad, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt eeskirjale nr 98 (enne 9. täiendust) või vastavalt eeskirjale nr 112 (enne 8. täiendust);

c)

annavad alates 24. oktoobrist 2012 (36 kuud pärast 04-seeria muudatuste 3. täienduse jõustumist) tüübikinnitusi vaid juhul, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 04-seeria muudatuste 3. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele pinge piirnormide kohta, mis on sätestatud punktides 3.2.7 ja 5.27–5.27.4;

d)

jätkavad kuni 7. veebruarini 2011 M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul ja kuni 7. augustini 2012 muude kategooriate sõidukite puhul (vastavalt 30 ja 48 kuud pärast 04-seeria muudatuste 2. täienduse ametlikku jõustumiskuupäeva) tüübikinnituste andmist uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta eesmiste suunatulelaternatega vastastikku ühendatud päevatulelaternate VÄLJA lülitumise nõuetele (punkt 6.19.7.6).

12.3.1.   Olenemata üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kelle jaoks eeskirja nr 112 kohaldamine jõustub pärast 7. augustit 2008 (käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste jõustumise kuupäev), kohustatud aktsepteerima tüübikinnitusi, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp ei vasta 04-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja punktide 6.1.2 ja 6.2.2 nõuetele seoses eeskirjaga nr 112.

12.4.   05-seeria muudatustele kehtivad üleminekusätted.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:

a)

annavad alates 30. jaanuarist 2015 (48 kuud pärast ametlikku jõustumiskuupäeva) tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele;

b)

annavad kuni 30. juulini 2016 tüübikinnitusi M1- ja N1-kategooria sõidukitele ja kuni 30. jaanuarini 2018 muude kategooriate sõidukitele (vastavalt 66 ja 84 kuud pärast ametlikku jõustumiskuupäeva), kui tüübikinnituse saamiseks esitatud uus sõidukitüüp vastab ühele või mitmele 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja punkti 6.2.7.6.2 või 6.2.7.6.3–6.2.7.6.3.3 nõudele, mitte aga punkti 6.2.7.6.1 nõudele.

12.5.   06-seeria muudatustele kehtivad üleminekusätted.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised:

annavad alates 18. novembrist 2017 (60 kuud pärast jõustumiskuupäeva) tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 06-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.


(1)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Tagumise numbrimärgi valgusti ja suunatulelaternate (5. ja 6. kategooria) puhul kasutada terminit „valgust kiirgav pind“.

(3)  Tagumise numbrimärgi valgusti ja suunatulelaternate (5. ja 6. kategooria) puhul kasutada terminit „valgust kiirgav pind“.

(4)  Näite, mis võimaldab otsustada vastastikku ühendatud laternate üle, leiate 3. lisa 7. osast.

(5)  CIE Publication 15.2, 1986, Colorimetry, the CIE 1931 standard colorimetric observer.

(6)  CIE Publication 15.2, 1986, Colorimetry, the CIE 1931 standard colorimetric observer.

(7)  CIE Publication 15.2, 1986, Colorimetry, the CIE 1931 standard colorimetric observer.

(8)  CIE Publication 15.2, 1986, Colorimetry, the CIE 1931 standard colorimetric observer.

(9)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 3, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(10)  Ei kehti spetsiaalsete objektide kohta, mida võib lisada esilaterna külge.

(11)  Laternate kiiratava valguse värvsuskoordinaatide mõõtmine ei kuulu käesoleva eeskirja alla.

(12)  Nimetatakse ka valgeks või värvituks helkuriks.

(13)  Käesolevas eeskirjas ei välistata, et seda kohaldavad kokkuleppeosalised võivad lubada tagumiste valgete nähtavusmärgistuste kasutamist oma territooriumil.

(14)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(15)  Asjaomaseid eeskirju kohaldavad kokkuleppeosalised võivad siiski keelata mehaaniliste puhastusseadmete kasutamise, kui sõidukile on paigaldatud tähisega PL märgistatud plastist hajutiklaasidega esilaternad.

(16)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(17)  Uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta käesolevale nõudele, võib anda tüübikinnituse veel kuni 18 kuud pärast 03-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumist.

(18)  Uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta käesolevale nõudele, võib anda tüübikinnituse veel kuni 18 kuud pärast 03-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumist.

(19)  Uutele sõidukitüüpidele, mis ei vasta käesolevale nõudele, võib anda tüübikinnituse veel kuni 18 kuud pärast 03-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumist.

(20)  Kahe sümmeetriliselt asetseva lisavalgustusüksuse puhul võib nende horisontaalne vahekaugus olla 200 mm (vt joonisel tähis C).

(21)  Liiklussuunad on tee-ehituslikult eraldatud või nendevaheline kaugus vastab kiirtee omale. See toob kaasa vastassuunas liikuvate sõidukite esilaternatest tuleneva helgi vähenemise.

(22)  Käesolevat sätet ei kohaldata lähitulede suhtes, kui kurvivalgustust tekitatakse parempöördeks parempoolses liikluses (vasakpöördeks vasakpoolses liikluses).

(23)  Asjaomaste eeskirjade kokkuleppeosalised võivad siiski keelata mehaaniliste puhastusseadmete kasutamise, kui sõidukile on paigaldatud tähekombinatsiooniga PL märgistatud plastist hajutiklaasidega esilaternad.

(24)  Sekretariaadi märkus: punkti 6.21.4.1.3 kohta vt 03-seeria muudatuste tekst dokumendis E/ECE/324/Rev.1/Add.47/Rev.6 - E/ECE/TRANS/505/Rev.1/Add.47/Rev.6


1. LISA

Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

MUDEL A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

Image

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõiduk on valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega seoses saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) 06-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 48 kohaselt. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas eeskirjaga nr 48, mida on muudetud 06-seeria muudatustega.

MUDEL B

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

Image

Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E4) 06-seeria muudatustega muudetud eeskirja nr 48 ning eeskirja nr 33 kohaselt (1). Tüübikinnitusnumber näitab, et vastavate tüübikinnituste andmise ajal oli eeskirja nr 48 muudetud 06-seeria muudatustega ning eeskiri nr 33 oli veel oma algsel kujul.


(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.


3. LISA

NÄITED LATERNATE PINDADE, TELGEDE, NULLKESKME NING GEOMEETRILISE NÄHTAVUSE NURKADE KOHTA

Näited on esitatud sätete paremaks mõistmiseks ning need ei ole piiravad.

Lisa kõikide näidete lugemise juhend

1.

Valgusava

2.

Nulltelg

3.

Nullkese

4.

Geomeetrilise nähtavuse nurk

5.

Valgust kiirgav pind

6.

Nähtav pind valgusava põhjal

7a.

Nähtav pind valgust kiirgava pinna põhjal punkti 2.8 alapunkti a kohaselt (koos hajutiklaasiga)

7b.

Nähtav pind valgust kiirgava pinna põhjal punkti 2.8 alapunkti b kohaselt (ilma hajutiklaasita)

8.

Nähtavuse reguleeritus

IO

Sisemine optiline seade

LG

Valgusjuhe

L

Hajutiklaas

R

Peegeldi

S

Valgusallikas

X

Ei ole funktsiooni osa

F1

Funktsioon üks

F2

Funktsioon kaks

1. OSA

Muu valgussignaalseadme kui helkuri valgust kiirgav pind

Image Tekst pildi

2. OSA

Muu valgussignaalseadme kui helkuri valgusava

Image Tekst pildi

3. OSA

Näited valgusaval põhinevast nähtavast pinnast geomeetrilise nähtavuse eri suundadest

Image Tekst pildi

4. OSA

Näited valgust kiirgaval pinnal põhinevast nähtavast pinnast geomeetrilise nähtavuse eri suundadest

Image Tekst pildi

5. OSA

Näide valgusava võrdlusest valgust kiirgava pinnaga, kui on tegemist ühe funktsiooniga laternaga (vt käesoleva eeskirja punktid 2.8 ja 2.9)

Näited hajutiklaasi taga oleva peegeldiga valgusallika kohta:

Näide 1

Näide 2

Image

(koos hajutiklaasiga)

(ilma tekstuurivaba hajutiklaasita)

Näited hajutiklaasi taga oleva peegeldiga valgusallika kohta, millel on sisemine hajutiklaas:

Näide 3

Näide 4

Image

(koos hajutiklaasiga)

(ilma tekstuurivaba hajutiklaasita)

Näited hajutiklaasi taga oleva peegeldiga valgusallika kohta, millel on osaline sisemine hajutiklaas:

Näide 5

Näide 6

Image

(koos hajutiklaasiga)

(ilma tekstuurivaba hajutiklaasita)

Näide hajutiklaasi taga oleva valgusjuhtme kohta:

Näide 7

Image

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja, on 7b nähtav pind punkti 2.8 alapunkti b kohaselt.

AA

Lõige

Näide hajutiklaasi taga oleva valgusjuhtme kohta

Näide 8

Image

LG, R ja F1

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja, on 7b nähtav pind punkti 2.8 alapunkti b kohaselt. F1 ei tohi olla F2 suhtes läbipaistev.

AA

Lõige

Näited hajutiklaasi taga oleva peegeldiga valgusallika kohta koos alaga, mis ei ole funktsiooni osa

Näide 9

Image

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja, on 7b nähtav pind punkti 2.8 alapunkti b kohaselt.

6. OSA

Näited valgust kiirgava pinna määramise kohta võrreldes valgusavaga (vt käesoleva eeskirja punktid 2.8 ja 2.9)

Märkus. Peegelduv valgus võib mõjutada valgust kiirgava pinna määramist

Näide A

Image

DEKLAREERITUD NULLTELG

Hajutiklaasi pind, mida selguse mõttes kujutatakse lamedana

PROJEKTSIOON

 

Valgusava

Valgust kiirgav pind punkti 2.8 alapunkti a kohaselt

Servad on

a ja b

c ja d

Näide B

Image

Hajutiklaasi pind, mida selguse mõttes kujutatakse lamedana

PROJEKTSIOON

DEKLAREERITUD NULLTELG

 

Valgusava

Valgust kiirgav pind punkti 2.8 alapunkti a kohaselt

Servad on

a ja b

c ja d

Näide C

Näide valgusava määramise kohta koos alaga, mis ei ole funktsiooni osa:

Image

X ei ole funktsiooni osa

Hajutiklaasi pind, mida selguse mõttes kujutatakse lamedana

PROJEKTSIOON

DEKLAREERITUD NULLTELG

 

Valgusava

Servad on

a ja b

Näide D

Näide valgust kiirgava pinna määramise kohta vastavalt punkti 2.8 alapunktile a koos alaga, mis ei ole funktsiooni osa

Image

X ei ole funktsiooni osa

Hajutiklaasi pind, mida selguse mõttes kujutatakse lamedana

PROJEKTSIOON

DEKLAREERITUD NULLTELG

 

Valgust kiirgav pind punkti 2.8 alapunkti a kohaselt

Servad on

c-d ja e-f

Näide E

Näide nähtava pinna määramise kohta koos alaga, mis ei ole funktsiooni osa, ja koos tekstuurita hajutiklaasiga (punkti 2.8 alapunkti b kohaselt):

Image

Hajutiklaasi pind, mida selguse mõttes kujutatakse lamedana

X ei ole funktsiooni osa

PROJEKTSIOON

DEKLAREERITUD NULLTELG

 

Valgust kiirgav pind punkti 2.8 alapunkti b kohaselt, näiteks

Servad on

c′-d′ ja e′-f′

7. OSA

Näited, mis võimaldavad teha otsuse kahe funktsiooni vastastikuse ühendamise kohta

Tekstuuriga hajutiklaas ning sein on vahel:

Image

Vastastikku ühendamata

7a – F2

7a – F1

Tekstuuriga hajutiklaasi puhul:

Image

7a – F2

Vastastikku ühendatud

7a – F1

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja:

Image

Vastastikku ühendamata

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja:

Image

LG ja F1

LG ja F1

Vastastikku ühendamata

Vastastikku ühendamata

Juhul kui hajutiklaas (tekstuuriga või ilma) võetakse arvesse:

Image

Vastastikku ühendatud

LG ja F1

LG ja F1

Vastastikku ühendatud

Juhul kui hajutiklaas (tekstuuriga või ilma) võetakse arvesse:

Image

Vastastikku ühendatud

LG, R ja F1

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja, on 7b nähtav pind vastavalt punktile 2.8 ja F1 ei tohi olla F2 suhtes läbipaistev:

Image

F1 ei ole F2-ga vastastikku ühendatud

LG, R ja F1

Juhul kui tekstuurita hajutiklaas jäetakse välja või võetakse arvesse:

Image

Vastastikku ühendatud

LG ja F1


4. LISA

PUNASE LATERNA NÄHTAVUS EEST JA VALGE LATERNA NÄHTAVUS TAGANT

(Vt käesoleva eeskirja punkte 5.10.1 ja 5.10.2)

Joonis 1

Image Tekst pildi

Joonis 2

Image Tekst pildi

5. LISA

KOORMUSSEISUNDID, MIDA TULEB LÄHITULELATERNATE VERTIKAALSE REGULEERITUSE ERINEVUSTE MÄÄRAMISEL ARVESSE VÕTTA

Punktides 6.2.6.1 ja 6.2.6.3.1 nimetatud koormustingimused telgedel.

1.   Järgmiste katsete jaoks võetakse kaassõitjate massi arvutamisel aluseks 75 kg isiku kohta.

2.   Koormustingimused eri tüüpi sõidukite puhul:

2.1.

M1-kategooria sõidukid (1):

2.1.1.

Lähitulelaternate kiiratava valgusvihu nurk määratakse järgmiste koormustingimuste kohaselt:

2.1.1.1.

juhiistmel üks isik;

2.1.1.2.

juht ning juhiistmest kõige kaugemal asuval esiistmel üks kaassõitja;

2.1.1.3.

juht ja üks kaassõitja juhist kõige kaugemal asuval esiistmel ning kõik kõige tagumised istekohad täidetud;

2.1.1.4.

igal istmel üks isik;

2.1.1.5.

kõik istekohad täidetud ja pagasiruumis ühtlaselt jaotatud koormus, et saavutada lubatud koormust tagateljele, või kui pagasiruum on ees, siis esiteljele. Kui sõidukil on pagasiruum ees ja taga, tuleb telgedele avalduva lubatud koormuse saavutamiseks kasutada vastavalt jaotatud lisakoormust. Kui aga suurim lubatud mass saavutatakse enne ühele teljele avaldatava lubatud koormuse saavutamist, peab pagasiruumi(de) täitmisel piirduma koormusega, millega on võimalik kõnealune mass saavutada;

2.1.1.6.

juht ning pagasiruumis ühtlaselt jaotatud koorem, et saada vastava telje lubatud koormus.

Kui aga suurim lubatud mass saavutatakse enne sellele teljele avaldatava lubatud koormuse saavutamist, peab pagasiruumi(de) täitmisel piirduma koormusega, millega on võimalik kõnealune mass saavutada.

2.1.2.

Eespool nimetatud koormustingimuste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki tootja seatud koormuspiiranguid.

2.2.

M2- ja M3-kategooria sõidukid (1):

Lähitulelaternate kiiratava valgusvihu nurk määratakse järgmiste koormustingimuste kohaselt:

2.2.1.

tühimassiga sõiduk ja üks isik juhiistmel;

2.2.2.

sõidukid, mis on koormatud nii, et iga telg kannab oma suurimat tehniliselt lubatud massi, või kuni saavutatakse sõiduki suurim lubatud mass, koormates esi- ja tagateljed proportsionaalselt nende suurima lubatud massiga, olenevalt sellest, kumb enne saavutatakse.

2.3.

Veokastidega N-kategooria sõidukid:

2.3.1.

Lähitulelaternate kiiratava valgusvihu nurk määratakse järgmiste koormustingimuste kohaselt:

2.3.1.1.

tühimassiga sõiduk ja üks isik juhiistmel;

2.3.1.2.

juht ja koormus, mis on jaotatud nii, et see võimaldab saavutada tagateljele või -telgedele tehniliselt lubatud suurima massi või sõiduki suurima lubatud massi, olenevalt sellest, kumb enne saavutatakse, ületamata seejuures esitelje koormust, mis saadakse, liites tühimassiga sõiduki esitelje koormuse ja 25 % suurimast esitelje lubatud koormusest. Kui koormusplatvorm asub ees, võetakse samalaadselt arvesse esitelge.

2.4.

Ilma veokastita N-kategooria sõidukid:

2.4.1.

Poolhaagiste vedukid:

2.4.1.1.

tühimassiga sõiduk koormuseta poolhaakeseadmele ja juhiistmel üks isik;

2.4.1.2.

üks isik juhiistmel: poolhaakeseadmetele avalduv suurim tehniliselt lubatud koormus, kui seadmed on asendis, mis vastab tagatelje suurimale koormusele.

2.4.2.

Haagiste vedukid:

2.4.2.1.

tühimassiga sõiduk ja üks isik juhiistmel;

2.4.2.2.

üks isik juhiistmel, kõik teised istekohad juhikabiinis täidetud.


(1)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2, www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html


6. LISA

KOORMA RASKUSEST TULENEVA LÄHITULE KALDE MUUTUSE MÕÕTMINE

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas on sätestatud meetod mootorsõidukite lähitulede kalde erinevuste mõõtmiseks nende algkaldega võrreldes, mida põhjustab sõiduki asendi muutus koormuse tagajärjel.

2.   MÕISTED

2.1.   Algkalle

2.1.1.   Deklareeritud algkalle

Mootorsõiduki tootja poolt kindlaks määratud lähitule algkalde väärtus, mida kasutatakse kontrollväärtusena lubatud erinevuste arvutamiseks.

2.1.2.   Mõõdetud algkalle

Lähitule või sõiduki kalde keskväärtus, mõõdetuna katsetatava kategooria sõidukil 5. lisas sätestatud 1. tingimusel. Seda kasutatakse kontrollväärtusena valgusvihu kalde erinevuste hindamiseks koormuse muutmisel.

2.2.   Lähitule kalle

Seda võib määratleda järgmiselt:

 

kas milliradiaanides väljendatava nurgana esilaterna valgusjaotuse pimestuspiiri horisontaalse osa iseloomulikku punkti suunatud valgusvihu suuna s ja horisontaaltasapinna vahel

 

või selle nurga tangensina, väljendatuna kaldeprotsentides, sest nurgad on väikesed (1 % kõnealuste väikeste nurkade puhul võrdub 10 mrad).

Kui kallet väljendatakse kaldeprotsendina, võib selle arvutada järgmise valemi abil:

Formula

kus:

h1

on eespool nimetatud iseloomuliku punkti kõrgus maapinnast millimeetrites, mõõdetuna sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti asetseval vertikaalekraanil, mis paikneb horisontaalsel kaugusel L.

h2

on nullkeskme (mida loetakse näitajaks h1 valitud iseloomuliku punkti nimilähtekohaks) kõrgus maapinnast millimeetrites:

L

on nullkeskme kaugus ekraanist millimeetrites.

Negatiivsed väärtused tähistavad allapoole suunatud kallet (vt joonis 1).

Positiivsed väärtused tähendavad ülespoole suunatud kallet.

Joonis 1

M1-kategooria sõiduki lähitule allapoole suunatud kalle

Image

Märkused

1.

Joonisel on kujutatud M1-kategooria sõidukit, kuid esitatud põhimõte kehtib samaväärselt teiste kategooriate sõidukite kohta.

2.

Kui sõidukile ei ole paigaldatud esilaterna reguleerimisseadet, on lähitule kalde erinevus identne sõiduki kalde erinevusega.

3.   MÕÕTMISTINGIMUSED

3.1.   Ekraanil tekkiva lähitule kujutise vaatluse või fotomeetrilise meetodi kasutamise korral tehakse mõõtmine pimedas keskkonnas (näiteks pimedas ruumis) alal, mis võimaldaks sõiduki ja ekraani paigutada nii, nagu on kujutatud joonisel 1. Esilaternate nullkeskmed peavad asuma ekraanist vähemalt 10 m kaugusel.

3.2.   Pind, millel mõõtmised tehakse, peab olema võimalikult tasane ja horisontaalne, et see võimaldaks tagada lähitule kalde korduvmõõtmise täpsuseks ± 0,5 mrad (kaldeprotsent ± 0,05).

3.3.   Ekraani kasutamise korral peab selle märgistus, asend ja suund maapinna ja sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes olema selline, et see võimaldaks tagada lähitule kalde korduvmõõtmise täpsuseks ± 0,5 mrad (kaldeprotsent ± 0,05).

3.4.   Mõõtmiste ajal peab keskkonnatemperatuur olema vahemikus 10–30 °C.

4.   SÕIDUKI ETTEVALMISTAMINE

4.1.   Mõõtmised tuleb teha sõidukil, mis on läbinud 1 000 – 10 000 km, soovitavalt 5 000 km.

4.2.   Rehvid peavad olema pumbatud sõiduki tootja poolt täiskoormusel ettenähtud rõhuni. Sõiduk peab olema täielikult varustatud kütuse, vee ja õliga ning kõigi tootja poolt ettenähtud lisaseadmete ja tööriistadega. Täielik kütusega varustatus tähendab seda, et kütusepaak peab olema täidetud vähemalt 90 % selle täismahust.

4.3.   Sõiduki seisupidur peab olema vabastatud ning käigukang peab olema neutraalasendis.

4.4.   Sõidukit tuleb punktis 3.4 sätestatud temperatuuril hoida vähemalt 8 h.

4.5.   Fotomeetrilise või vaatlusmeetodi kasutamise korral oleks mõõtmiste hõlbustamiseks soovitav paigaldada katsetatavale sõidukile esilaternad, mille lähitule pimestuspiir oleks märgatav. Täpsema näidu saamiseks on lubatud kasutada ka teisi vahendeid (näiteks eemaldada esilaterna hajutiklaas).

5.   KATSEMENETLUS

5.1.   Üldteave

Lähitule või sõiduki kalde erinevused mõõdetakse vastavalt valitud meetodile mõlemal sõiduki küljel eraldi. Nii parema kui ka vasaku esilaterna puhul kõigil 5. lisas sätestatud koormustingimustel saadud tulemused peavad jääma punktis 5.5 sätestatud vahemikku. Koormust tuleb rakendada sujuvalt ja sõidukit põrutamata.

5.1.1.   Kui sõidukile on paigaldatud AFS, tuleb mõõtmised teha AFSi neutraalasendis.

5.2.   Mõõdetud algkalde määramine

Sõiduk tuleb punkti 4 kohaselt ette valmistada ning koormata vastavalt 5. lisale (vastava sõidukikategooria esimene koormustingimus). Enne iga mõõtmist tuleb sõidukit vastavalt punktile 5.4 kõigutada. Mõõtmist korratakse kolm korda.

5.2.1.   Kui ükski kolmest mõõtmistulemusest ei erine tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (kaldeprotsent 0,2), loetakse see keskmine lõpptulemuseks.

5.2.2.   kui mõni mõõtmine erineb tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (kaldeprotsent 0,2), tuleb teha veel kümme mõõtmist, mille aritmeetiline keskmine loetakse lõpptulemuseks.

5.3.   Mõõtmismeetodid

Kalde erinevuste mõõtmiseks võib kasutada mis tahes meetodit eeldusel, et tulemused saadakse täpsusega ± 0,2 mrad (kaldeprotsent ± 0,02).

5.4.   Sõiduki käitlemine eri koormustingimustel

Sõiduki vedrustus ja kõik muud osad, mis tõenäoliselt lähitule kallet mõjutavad, tuleb aktiveerida vastavalt allpool esitatud kirjeldusele.

Tehnilised ametiasutused ja tootjad võivad siiski ühiselt välja pakkuda mõne muu meetodi (kas katselise või arvutustel põhineva), eriti kui katse on seotud konkreetsete probleemidega, tingimusel et sellised arvutused on selgelt paikapidavad.

5.4.1.   Tavalise vedrustusega M1-kategooria sõidukid

Mõõtekohas seisvat sõidukit, mille rattad on vajaduse korral ujuvplatvormidel (mida tuleb kasutada, kui nende puudumine takistaks vedrustuse liikumist ja mõjutaks mõõtmistulemusi), tuleb kõigutada järjepidevalt vähemalt kolm täistsüklit; iga tsükli puhul surutakse alla kõigepealt sõiduki taga- ja seejärel esiots.

Kõigutamine lõpeb tsükli lõppedes. Enne mõõtmisi oodatakse, kuni sõiduki kõikumine iseenesest lõpule jõuab. Ujuvplatvormide kasutamise asemel saavutatakse samasugune toime sõiduki liigutamisel ette- ja tahapoole vähemalt ratta täispöörde ulatuses.

5.4.2.   M2-, M3- ja N-kategooria sõidukid tavalise vedrustusega

5.4.2.1.   Kui punktis 5.4.1 kirjeldatud M1-kategooria sõidukite puhul ei ole võimalik kasutada ettenähtud meetodit, võib kasutada punktis 5.4.2.2 või 5.4.2.3 kirjeldatud meetodit.

5.4.2.2.   Kõigutatakse sõidukit, mis seisab mõõtmiskohal ja mille kõik rattad asuvad maapinnal, muutes ajutiselt koormust.

5.4.2.3.   Kui sõiduk seisab mõõtmiskohas ratastega maa peal, siis aktiveeritakse sõiduki vedrustus ja kõik muud osad, mis võivad lähitulede kallet mõjutada, kasutades vibratsiooniseadet. Selleks võib olla rataste alla asetatav vibreeriv platvorm.

5.4.3.   Tavalisest erineva vedrustusega sõidukid, kui mootor peab töötama

Enne mõõtmist tuleb oodata, kuni sõiduk on saavutanud oma lõpliku asendi, kui mootor töötab.

5.5.   Mõõtmised

Lähitule kalde erinevusi hinnatakse iga erineva koormustingimuse puhul punkti 5.2 kohaselt määratud algkalde suhtes.

Kui sõidukile on paigaldatud manuaalne esilaternate reguleerimissüsteem, tuleb see reguleerida asenditesse, mille on vastavate koormustingimuste jaoks ette näinud tootja (5. lisa kohaselt).

5.5.1.   Igal koormustingimusel tehakse kõigepealt üks mõõtmine. Nõuded loetakse täidetuks, kui kalde erinevus jääb kõigil koormustingimustel arvutatud vahemikku (näiteks kindlaksmääratud algkalde ja tüübikinnituseks vajalike alumise ja ülemise piirväärtuse piiridesse) ohutusvaruga 4 mrad (kaldeprotsent 0,4).

5.5.2.   Kui mõne mõõtmise tulemus(ed) ei jää punktis 5.5.1 esitatud ohutusvaru piiridesse või ületab (ületavad) piirnorme, tuleb teha kolm täiendavat mõõtmist kõnealus(t)ele tulemus(t)ele vastavatel koormustingimustel, nagu on sätestatud punktis 5.5.3.

5.5.3.   Kõigi eespool nimetatud koormustingimuste puhul:

5.5.3.1.

Kui ükski kolmest mõõtmistulemusest ei erine tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (kaldeprotsent 0,2), loetakse see keskmine lõpptulemuseks.

5.5.3.2.

kui mõni mõõtmine erineb tulemuste aritmeetilisest keskmisest rohkem kui 2 mrad (kaldeprotsent 0,2), tuleb teha veel kümme mõõtmist, mille aritmeetiline keskmine loetakse lõpptulemuseks.

5.5.3.3.

Kui sõidukile on paigaldatud automaatne esilaternate reguleerimissüsteem, millel on oma hüstereesisilmus, loetakse olulisteks väärtusteks hüstereesisilmuse ülemisel ja alumisel serval saadud keskmisi tulemusi.

Kõik kõnealused mõõtmised tuleb teha punktide 5.5.3.1 ja 5.5.3.2 kohaselt.

5.5.4.   Nõuded on täidetud, kui vastavalt punktile 5.2 määratud mõõdetud algkalde ja kõigil koormustingimustel mõõdetud kalde erinevus on väiksem kui punkti 5.5.1 kohaselt arvutatud väärtused (ilma ohutusvaruta).

5.5.5.   Kui ületatakse ainult üks arvutatud kõrgeimatest või madalaimatest muutuse piirnormidest, lubatakse tootjal valida kindlaksmääratud algkaldele erinev väärtus, mis jääb tüübikinnituse andmiseks määratud piiridesse.


7. LISA

KÄESOLEVA EESKIRJA PUNKTIS 6.2.6.1.1 NIMETATUD LÄHITULE PIMESTUSPIIRI ALLASUUNATUD KALDE TÄHIS JA KÄESOLEVA EESKIRJA PUNKTIS 6.3.6.1.2 NIMETATUD EESMISE UDUTULE PIMESTUSPIIRI ALLASUUNATUD KALDE TÄHIS

Näide 1

Sümboli ja numbrite suuruse määrab kindlaks tootja.

Image

 

Lähitulelaterna standardsümbol

 

Kindlaksmääratud esialgse reguleerimise väärtus

Näide 2

Sümboli ja numbrite suuruse määrab kindlaks tootja.

Image

 

Eesmise udutulelaterna standardsümbol

 

Allasuunatud kalde väärtus


8. LISA

KÄESOLEVA EESKIRJA PUNKTIS 6.2.6.2.2 NIMETATUD ESILATERNATE REGULEERIMISSEADMETE LÜLITUSSEADISED

1.   TEHNILINE KIRJELDUS

1.1.   Lähitule allapoole suunatud kallet peab igal juhul olema võimalik saavutada, kasutades ühte järgmistest viisidest:

a)

liigutades lülitusseadist allapoole või vasakule;

b)

pöörates lülitusseadist vastupäeva;

c)

vajutades nuppu (nupplüliti).

Kui valgusvihu reguleerimiseks kasutatakse mitut nuppu, siis tuleb nupp, mis annab kõige suurema allapoole kalde, paigaldada teiste lähitule positsioonide jaoks ette nähtud nuppudest vasakule või nende alla.

Pöördlülitusseadis, mis on paigaldatud serviti või millest on nähtav ainult serv, peab järgima samu põhimõtteid kui alapunktis a või c kirjeldatud tüüpi lülitusseadised.

1.1.1.   Kõnealusel lülitusseadisel peavad olema sümbolid, mis näitavad selgesti, milline nupu liigutamise suund vastab lähitule allapoole ja ülespoole suunatud kaldele.

1.2.   0-asend vastab käesoleva eeskirja punkti 6.2.6.1.1 kohasele algkaldele.

1.3.   0-asend, mis käesoleva eeskirja punkti 6.2.6.2.2 kohaselt peab olema piirasend, ei pea tingimata asuma skaala lõpus.

1.4.   Lülitusseadisel kasutatud märkide selgitus peab olema esitatud kasutaja käsiraamatus.

1.5.   Lülitusseadiste tähistamiseks võib kasutada ainult järgmisi sümboleid:

Image

ja

või järgmiste kombinatsioon

Kasutada võib ka tähiseid, millel on nelja asemel viis kriipsu.

Näide 1

Image

Näide 2

Image

Näide 3

Image


9. LISA

TOODANGU NÕUETELE VASTAVUSE KONTROLLIMINE

1.   KATSED

1.1.   Laternate paigutus

Käesoleva eeskirja punktis 2.7 sätestatud laternate paigutust laiuse, kõrguse ja pikkuse suhtes kontrollitakse vastavalt käesoleva eeskirja punktides 2.8–2.10, 2.14 ja 5.4 sätestatud nõuetele.

Kauguste mõõdetud väärtused peavad vastama iga laterna suhtes ettenähtud erinõuetele.

1.2.   Laternate nähtavus

1.2.1.   Geomeetrilise nähtavuse nurki tuleb kontrollida vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.13.

Nurkade mõõdetud väärtused peavad vastama iga laterna suhtes ettenähtud erinõuetele, kuid nurkade piirnormide puhul on lubatud hälve ± 3°, mis on lubatud valgussignaalseadmete paigaldusel punkti 5.3 kohaselt.

1.2.2.   Punase tule nähtavust eest ja valge tule nähtavust tagant kontrollitakse käesoleva eeskirja punkti 5.10 kohaselt.

1.3.   Lähitulelaternate ja F3 klassi eesmiste udutulelaternate ettepoole suunatus

1.3.1.   Allasuunatud algkalle

Lähitule ja F3 klassi eesmise udutulelaterna pimestuspiiri allapoole suunatud kalle peab olema esitatud 7. lisas kujutatud tähisel.

Alternatiivina võib tootja ette näha algse suunamise väärtuse, mis erineb tähisel kujutatust, kui on võimalik tõendada, et see on kinnitatavale tüübile tüüpiline, kui seda katsetatakse 6. lisa ja eriti selle punkti 4.1 kohaselt.

1.3.2.   Kalde erinevus koormuse korral

Lähitulede allapoole suunatud kalde erinevus sõltuvalt käesolevas osas kindlaks määratud koormustingimustest peab jääma vahemikku:

0,2–2,8 %

kui esilaterna paigalduskõrgus h < 0,8;

0,2–2,8 %

kui esilaterna paigalduskõrgus 0,8 ≤ h ≤ 1,0 või

0,7–3,3 %

(tüübikinnituse andmisel tootja valitud suunamisvahemiku puhul);

0,7–3,3 %

kui esilaterna paigalduskõrgus 1,0 < h ≤ 1,2 m;

1,2–3,8 %

kui esilaterna paigalduskõrgus h > 1,2 m.

Klassi F3 eesmise udutulelaterna puhul, mille valgusallika(te) kogu objektiivne valgustugevus ületab 2 000 luumenit, peab allapoole suunatud kalde erinevus sõltuvalt käesolevas osas kindlaks määratud koormustingimustest jääma vahemikku:

0,7–3,3 %

kui eesmise udutulelaterna paigalduskõrgus h ≤ 0,8 m;

1,2–3,8 %

kui eesmise udutulelaterna paigalduskõrgus h > 0,8 m.

Käesoleva eeskirja 5. lisas nimetatud kasutatavad koormusseisundid, mida iga süsteemi puhul vastavalt kohandatakse, on järgmised.

1.3.2.1.   M1-kategooria sõidukid:

 

punkt 2.1.1.1

 

punkt 2.1.1.6, võttes arvesse

 

punkti 2.1.2

1.3.2.2.   M2- ja M3-kategooria sõidukid:

 

punkt 2.2.1

 

punkt 2.2.2

1.3.2.3.   Veokastidega N-kategooria sõidukid:

 

punkt 2.3.1.1

 

punkt 2.3.1.2

1.3.2.4.   Veokastita N-kategooria sõidukid:

1.3.2.4.1.

poolhaagiste vedukid:

 

punkt 2.4.1.1

 

punkt 2.4.1.2

1.3.2.4.2.

Haagiste vedukid:

 

punkt 2.4.2.1

 

punkt 2.4.2.2

1.4.   Elektriühendused ja märgulambid

Elektriühendusi tuleb kontrollida kõikide sõiduki elektrisüsteemist elektrienergiat saavate laternate sisselülitamise teel.

Laternad ja märgulambid peavad funktsioneerima käesoleva eeskirja punktides 5.11–5.14 sätestatud nõuete ja iga laterna suhtes rakendatavate erinõuete kohaselt.

1.5.   Valgustugevused

1.5.1.   Kaugtuled

Kaugtulelaternate suurimat valgustugevust kokku tuleb kontrollida käesoleva eeskirja punktis 6.1.9.2 kirjeldatud korra kohaselt. Saadud väärtus peab vastama käesoleva eeskirja punkti 6.1.9.1 nõudele.

1.6.   Laternate arvu, värvuse, paigaldusskeemi ja vajaduse korral laternate kategooria kontrollimiseks kasutatakse laternate ja nende märgistuse visuaalset vaatlust.

Need peavad vastama punktides 5.15 ja 5.16 sätestatud nõuetele ja iga laterna suhtes rakendatavatele erinõuetele.


10. LISA

RESERVEERITUD


11. LISA

SÕIDUKIT NÄHTAVUSMÄRGISTUSE NÄHTAVUS SÕIDUKI TAGANT, EEST JA KÜLGEDELT

(vt käesoleva eeskirja punkt 6.21.5)

Joonis 1a

Taga

Image

Vaatlustasapind

Joonis 1b

Ees (ainult haagised)

Image

Vaatlustasapind

Joonis 2

Küljel

Image

Vaatlustasapind


12. LISA

KATSESÕIT

1.   Katsesõidu tehniline kirjeldus kaugtulelaternate automaatse juhtseadise katsetamisel

1.1.   Katsesõit tehakse selge ilmaga (1) ja puhaste esilaternatega.

1.2.   Katserada hõlmab liiklusoludega lõike, kus kiirus vastab tee tüübile, nagu kirjeldatud tabelis 1:

Tabel 1

Katse

Punkt

Liiklustingimused

Tee liik

Linnaalad

Mitmerealine tee, nt kiirtee

Kohalik tee

Kiirus

50 ± 10 km/h

100 ± 20 km/h

80 ± 20 km/h

Keskmine protsent katseraja kogupikkusest

10 protsenti

20 protsenti

70 protsenti

A

Üksik vastutulev sõiduk või üksik eessõitev sõiduk sellise sagedusega, et kaugtuli lülitub SISSE ja VÄLJA.

 

X

X

B

Kombineeritud liiklusolud vastutulevate ja eessõitvate sõidukitega sellise sagedusega, et kaugtuli lülitub SISSE ja VÄLJA.

 

X

X

C

Aktiivsed ja passiivsed möödasõidud sellise sagedusega, et kaugtuli lülitub SISSE ja VÄLJA.

 

X

X

D

Vastutulev jalgratas vastavalt punktile 6.1.9.3.1.2.

 

 

X

E

Kombineeritud liiklusolud vastutulevate ja eessõitvate sõidukitega.

X

 

 

1.3.   Linnaala peab hõlmama valgustatud ja valgustamata teid.

1.4.   Kohalikud teed peavad hõlmama kahe sõidurajaga lõikusid ja nelja või enama sõidurajaga lõikusid ning ristmikke, künkaid ja/või kallakuid, lohkusid ja kurvilisi teid.

1.5.   Mitmerealised teed (nt kiirteed) ja kohalikud teed peavad hõlmama lõikusid, mille sirgete tasaste osade pikkus on üle 600 meetri. Lisaks peavad need teed sisaldama lõike kurvidega vasakule ja paremale.

1.6.   Tiheda liiklusega olukordi tuleb arvesse võtta.

2.   Katsesõidu tehniline kirjeldus kohanduvate kaugtulelaternate puhul

2.1.   Katsesõit tehakse selge ilmaga (2) ja puhaste esilaternatega.

2.2.   Katserada hõlmab liiklusoludega lõike, kus kiirus vastab tee tüübile, nagu kirjeldatud tabelis 2:

Tabel 2

Katserada

Liiklustingimused

Tee liik

Linnaalad

Mitmerealine tee, nt kiirtee

Kohalik tee

Kiirus

50 ± 10 km/h

100 ± 20 km/h

80 ± 20 km/h

Keskmine protsent katseraja kogupikkusest

10 protsenti

20 protsenti

70 protsenti

A

Üksik vastutulev sõiduk või üksik eessõitev sõiduk sellise sagedusega, et kohanduv kaugtuli reageerib ja demonstreerib kohandumist.

 

X

X

B

Kombineeritud liiklusolud vastutulevate ja eessõitvate sõidukitega sellise sagedusega, et kohanduv kaugtuli reageerib ja demonstreerib kohandumist.

 

X

X

C

Aktiivsed ja passiivsed möödasõidud sellise sagedusega, et kohanduv kaugtuli reageerib ja demonstreerib kohandumist.

 

X

X

D

Vastutulev jalgratas vastavalt punktile 6.22.9.3.1.2.

 

 

X

E

Kombineeritud liiklusolud vastutulevate ja eessõitvate sõidukitega.

X

 

 

2.3.   Linnaala peab hõlmama valgustatud ja valgustamata teid.

2.4.   Kohalikud teed peavad hõlmama kahe sõidurajaga lõikusid ja nelja või enama sõidurajaga lõikusid ning ristmikke, künkaid ja/või kallakuid, lohkusid ja kurvilisi teid.

2.5.   Mitmerealised teed (nt kiirteed) ja kohalikud teed peavad hõlmama lõikusid, mille sirgete tasaste osade pikkus on üle 600 meetri. Lisaks peavad need teed sisaldama lõike kurvidega vasakule ja paremale.

2.6.   Tiheda liiklusega tuleb arvestada.

2.7.   Tabeli katselõikude A ja B puhul hindavad ja registreerivad katseid tegevad insenerid kohandumisprotsessi toimimise aktsepteeritavust seoses vastutulevate ja eessõitvate liiklejatega. See tähendab, et katset tegevad insenerid istuvad katsetatavas sõidukis ning ka vastutulevates ja eessõitvates sõidukites.


(1)  Hea nähtavus (meteorological optical range ehk MOR) > 2 000 m, määratletud vastavalt Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni juhendile: WMO, Guide to Meteorological Instruments and Methods of Observation, kuues väljaanne, ISBN: 92-63-16008-2, lk 1.9.1/1.9.11, Genf 1996).

(2)  Hea nähtavus (meteorological optical range ehk MOR) > 2 000 m, määratletud vastavalt Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni juhendile: WMO, Guide to Meteorological Instruments and Methods of Observation, kuues väljaanne, ISBN: 92-63-16008-2, lk 1.9.1/1.9.11, Genf 1996).


13. LISA

LÄHITULELATERNATE AUTOMAATSED LÜLITUSTINGIMUSED

Lähitulelaternate automaatsed lülitustingimused (1)

Keskkonna valgustatus väljaspool sõidukit (2)

Lähitulelaternad

Reageerimisaeg

alla 1 000 luksi

SEES

mitte rohkem kui 2 sekundit

1 000 luksi kuni 7 000 luksi

tootja äranägemisel

tootja äranägemisel

üle 7 000 luksi

VÄLJAS

rohkem kui 5 sekundit, kuid mitte rohkem kui 300 sekundit


(1)  Taotleja peab tõendama vastavust nendele tingimustele simulatsiooni abil või muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

(2)  Valgustatust tuleb mõõta horisontaalsel pinnal koosinusega korrigeeritud anduriga, mis asub samal kõrgusel kui anduri paigutus sõidukil. Tootja võib seda tõendada piisavate dokumentidega või mõnel muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.


14. LISA

VAATLUSALA MANÖÖVERDUSTULELATERNATE JA UKSE AVAMISEL SÜTTIVATE LATERNATE NÄHTAVA PINNA SUUNAS

Vaatlusalad

Joonisel on ala kujutatud sõiduki ühelt küljelt; teised alad paiknevad sõiduki ees, taga ja teisel küljel.

Image

Alade piirid

Image


15. LISA

GONIOFOTOMEETRI SÜSTEEM, MIDA KASUTATAKSE FOTOMEETRILISTEKS MÕÕTMISTEKS KÄESOLEVA EESKIRJA PUNKTI 2.34 KOHASELT

Image

Fotomeeter


Top