Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016R1191

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1191, 6. juuli 2016, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

OJ L 200, 26.7.2016, p. 1–136 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1191/oj

26.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1191,

6. juuli 2016,

millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Selleks et tagada avalike dokumentide vaba liikumine liidus ning seeläbi edendada liidu kodanike vaba liikumist, peaks liit vastu võtma konkreetsed meetmed, millega lihtsustada olemasolevaid haldusnõudeid seoses ühe liikmesriigi ametiasutuste poolt välja antud teatavate avalike dokumentide esitamisega teises liikmesriigis.

(2)

Kõik liikmesriigid osalevad välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamist käsitlevas Haagi 5. oktoobri 1961. aasta konventsioonis (edaspidi „apostilli konventsioon“), millega kehtestati süsteem selle konventsiooni osalisriikide poolt välja antud avalike dokumentide ringluse lihtsustamiseks.

(3)

Kooskõlas vastastikuse usalduse põhimõttega ja selleks, et edendada isikute vaba liikumist liidus, tuleks käesoleva määrusega kehtestada süsteem haldusformaalsuste täiendavaks lihtsustamiseks seoses teatavate avalike dokumentide ja nende kinnitatud ärakirjade ringlusega, kui need avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad on välja andnud ühe liikmesriigi ametiasutus teises liikmesriigis esitamiseks.

(4)

Käesolevas määruses kehtestatud süsteem ei tohiks piirata isikute võimalust jätkata soovi korral muude süsteemide kasutamist, mis vabastavad avalikud dokumendid legaliseerimisest või sarnastest formaalsustest ning mida kohaldatakse liikmesriikide vahel. Eelkõige tuleks käesolevat määrust käsitada instrumendina, mis seisab eraldi ja on sõltumatu apostilli konventsioonist.

(5)

Tagada tuleks käesolevas määruses kehtestatud süsteemi ja liikmesriikide vahel kohaldatavate muude süsteemide kooseksisteerimine. Kuigi apostilli konventsiooni kohaselt ei peaks liikmesriikide ametiasutustel olema võimalik nõuda apostillimist, kui isik esitab neile käesoleva määrusega hõlmatud ja teises liikmesriigis välja antud avaliku dokumendi, ei peaks käesolev määrus sellegipoolest takistama liikmesriiki apostilli väljastamast, kui isik otsustab seda taotleda. Peale selle ei peaks käesolev määrus takistama isikut ühes liikmesriigis välja antud apostilli jätkuvalt kasutamast teises liikmesriigis. See tähendab, et apostilli konventsiooni saab liikmesriikidevahelistes suhetes isiku taotluse korral endiselt kasutada. Kui isik taotleb käesoleva määrusega hõlmatud avaliku dokumendi apostillimist, peaksid väljaandvad riiklikud asutused asjakohaseid vahendeid kasutades teda teavitama, et käesoleva määrusega kehtestatud süsteemi alusel ei ole dokumendi apostillimine enam vajalik, kui isik kavatseb dokumendi esitada teises liikmesriigis. Igal juhul peaksid liikmesriigid tegema selle teabe sobival viisil kättesaadavaks.

(6)

Käesolev määrus peaks hõlmama liikmesriigi ametiasutuste poolt riigisisese õiguse kohaselt välja antud avalikke dokumente, mille peamine eesmärk on tõendada mõnda järgmistest asjaoludest: sündi, elusolekut, surma, nime, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooseluga seotud staatus, registreeritud kooselu lõpetamist, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamist, vanemlust, lapsendamist, alalist asukohta ja/või elukohta või kodakondsust. Käesolev määrus peaks hõlmama ka isikule selle liikmesriigi ametiasutuste poolt, kelle kodanik ta on, välja antud avalikke dokumente, mis tõendavad, et asjaomase isiku kohta ei ole tehtud karistusregistrisse kandeid. Lisaks peaks käesolev määrus hõlmama selliseid avalikke dokumente, mille esitamist võidakse nõuda liidu kodanikelt, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, kui nad kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega tahavad hääletada või kandideerida Euroopa Parlamendi või elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel.

(7)

Käesolev määrus ei peaks liikmesriike kohustama andma välja avalikke dokumente, mida nende riigisisese õiguse kohaselt ei eksisteeri.

(8)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka avalike dokumentide kinnitatud ärakirjade suhtes, mille on koostanud selle liikmesriigi pädev asutus, kus anti välja avaliku dokumendi originaal. Käesolev määrus ei peaks aga hõlmama kinnitatud ärakirjade ärakirju.

(9)

Samuti peaks käesolev määrus hõlmama avalike dokumentide elektroonilisi versioone ja elektrooniliseks teabevahetuseks sobivaid mitmekeelseid standardvorme. Iga liikmesriik peaks aga otsustama kooskõlas oma riigisisese õigusega, kas ja millistel tingimustel võib avalikke dokumente ja mitmekeelseid standardvorme elektroonilisel kujul esitada.

(10)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada liikmesriigis välja antud passidele ja isikutunnistustele, kuna nende dokumentide suhtes ei kohaldata teises liikmesriigis esitamise korral legaliseerimist ega sarnast formaalsust.

(11)

Käesolevat määrust ja eelkõige selles sätestatud halduskoostöö korda ei tuleks kohaldada rahvusvahelise perekonnaseisukomisjoni („ICCS“) asjaomaste konventsioonide alusel välja antud perekonnaseisudokumentide suhtes.

(12)

Avalikke dokumente, millega muudetakse nime, tuleks samuti käsitada avalike dokumentidena, mille peamine eesmärk on inimese nime kinnitamine.

(13)

Mõistet „perekonnaseis“ tuleks tõlgendada viitena sellele, kas isik on abielus, elab lahus või on vallaline, sealhulgas üksik, lahutatud või lesk.

(14)

Mõistet „vanemlus“ tuleks tõlgendada õigussuhtena lapse ja lapse vanemate vahel.

(15)

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks mõisteid „asukoht“, „elukoht“ ja „kodakondsus“ tõlgendada kooskõlas riigisisese õigusega.

(16)

Mõistet „karistusregister“ tuleks tõlgendada viitena riigi registrile või registritele, mis vastavalt riigisisesele õigusele sisaldavad süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Mõistet „süüdimõistev kohtuotsus“ tuleks tõlgendada viitena kriminaalkohtumenetluses tehtud mis tahes lõplikule otsusele füüsilise isiku kuriteos süüdimõistmise kohta, kui nimetatud otsused on kantud kohtuotsuse teinud liikmesriigi karistusregistrisse.

(17)

Ühes liikmesriigis välja antud avalike dokumentide teises liikmesriigis esitamise suhtes kohaldatavate nõuete lihtsustamine peaks tooma liidu kodanikele reaalset kasu. Eraisikute välja antud dokumendid tuleks nende teistsuguse õigusliku olemuse tõttu käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Kolmandate riikide ametiasutuste poolt välja antud avalikud dokumendid peaksid samuti jääma käesoleva määruse kohaldamisalast välja, sealhulgas juhul, kui mõne liikmesriigi ametiasutused on nende ehtsust juba tunnistanud. Kolmandate riikide ametiasutuste poolt välja antud avalike dokumentide väljajätmine peaks laienema ka kinnitatud ärakirjadele, mille mõne liikmesriigi ametiasutused on teinud kolmandate riikide ametiasutuste välja antud avalikest dokumentidest.

(18)

Käesoleva määruse eesmärk ei ole muuta liikmesriikide materiaalõigust, mis käsitleb sündi, elusolekut, surma, nime, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, abielulahutust, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamist, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, registreeritud kooselu lõpetamist, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamist, vanemlust, lapsendamist, alalist asukohta ja/või elukohta, kodakondsust, karistusregistrikande puudumist või avalikke dokumente, mille esitamist võib liikmesriik nõuda isikult, kes kandideerib või hääletab Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimistel ja kes on selle liikmesriigi kodanik. Lisaks ei peaks käesolev määrus mõjutama ühes liikmesriigis välja antud avaliku dokumendi sisu õigusmõju tunnustamist teises liikmesriigis.

(19)

Liidu kodanike vaba liikumise edendamiseks tuleks käesoleva määrusega hõlmatud avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad vabastada igasugusest legaliseerimisest ning sarnasest formaalsusest.

(20)

Selleks et veelgi hõlbustada avalike dokumentide ringlust liikmesriikide vahel, tuleks lihtsustada ka muid formaalsusi, nimelt nõuet esitada igal juhul avalike dokumentide kinnitatud ärakiri ja tõlge.

(21)

Selleks et ületada keelebarjäär ja seeläbi veelgi hõlbustada avalike dokumentide ringlust liikmesriikide vahel, tuleks sündi, isiku elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitletavatele avalikele dokumentidele lisatavad mitmekeelsed standardvormid koostada kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

(22)

Mitmekeelsete standardvormide ainus otstarve peaks olema nende avalike dokumentide tõlkimise hõlbustamine, millele need on lisatud. Seetõttu ei tohiks neid vorme liikmesriikide vahel iseseisvate dokumentidena levitada. Neil ei tohiks olla sama otstarvet ega samu eesmärke kui perekonnaseisuaktide väljavõtetel või alusdokumentidel, perekonnaseisuaktide mitmekeelsetel väljavõtetel, perekonnaseisuaktide mitmekeelsetel ja šifreeritud väljavõtetel või mitmekeelsetel ja šifreeritud perekonnaseisutõenditel, mis on kehtestatud ICCSi konventsiooniga nr 2 (perekonnaseisuaktide ärakirjade tasuta väljastamise ja legaliseerimisest vabastamise kohta), ICCSi konventsiooniga nr 16 (perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise kohta) ja ICCSi konventsiooniga nr 34 (perekonnaseisuaktide mitmekeelsete ja šifreeritud väljavõtete ning mitmekeelsete ja šifreeritud perekonnaseisutõendite väljastamise kohta).

(23)

Käesoelva määrusega kehtestatavad mitmekeelsed standardvormid peaksid kajastama nende avalike dokumentide sisu, millele nad on lisatud, ning peaksid võimalikult suures ulatuses kaotama nende avalike dokumentide tõlkimise vajaduse. Mõne avaliku dokumendi puhul, mille sisu ei ole võimalik mitmekeelses standardvormis nõuetekohaselt kajastada, näiteks teatavate kohtuotsuste liikide puhul, ei ole tõlkimisvajaduse kaotamine siiski mõistlike vahenditega saavutatav. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama, millistele avalikele dokumentidele võib mitmekeelsed standardvormid asjakohase tõlkimisabivahendina lisada. Liikmesriigid peaksid püüdma lisada mitmekeelsed standardvormid võimalikult suurele arvule avalikele dokumentidele, mis jäävad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(24)

Isikult, kes esitab avaliku dokumendi koos mitmekeelse standardvormiga, ei tuleks nõuda sama avaliku dokumendi tõlke esitamist. Siiski peaks ametiasutus, kellele avalik dokument esitatakse, lõplikult otsustama, kas mitmekeelses standardvormis sisalduv teave on avaliku dokumendi töötlemise eesmärgil piisav.

(25)

Kui see on avaliku dokumendi käsitlemiseks vajalik, võib ametiasutus, kellele avalik dokument esitatakse, erandkorras nõuda, et isik, kes esitab avaliku dokumendi koos mitmekeelse standardvormiga, esitaks ka mitmekeelse standardvormi sisu tõlke või transliteratsiooni asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde, või kui sellel liikmesriigil on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikku keelde või ühte selle koha ametlikku keelde, kus avalik dokument esitatakse, kui see keel on samuti üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

(26)

Mitmekeelsed standardvormid tuleks vastava taotluse korral väljastada isikutele, kellel on õigus saada avalikke dokumente, millele mitmekeelsed standardvormid lisatakse. Mitmekeelsetel standardvormidel ei tohiks olla õigusmõju nende sisu tunnustamisele liikmesriikides, kus neid esitatakse.

(27)

Konkreetsele avalikule dokumendile lisatavat mitmekeelset standardvormi koostades peaks vormi väljastaval asutusel olema võimalik valida mitmekeelse standardvormi näidisest ainult need riigipõhiste kannete pealkirjad, mis on asjaomase avaliku dokumendi puhul asjakohased, et mitmekeelne standardvorm sisaldaks ainult seda teavet, mis on esitatud selles avalikus dokumendis, millele vorm tuleb lisada.

(28)

Võimalik peaks olema salvestada Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist võetud mitmekeelsete standardvormide elektroonilisi versioone mõnda muusse, liikmesriigi tasandil kättesaadavasse asukohta ja väljastada neid sealt.

(29)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua mitmekeelsete standardvormide elektroonilisi versioone muu tehnoloogia kui Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kasutatava tehnoloogia abil, tingimusel et muud tehnoloogiat kasutavate liikmesriikide poolt välja antud mitmekeelsed standardvormid sisaldavad käesoleva määrusega nõutavat teavet.

(30)

Liikmesriikide vahel ringlevate avalike dokumentidega ja nende kinnitatud ärakirjadega seotud kelmuste ja nende võltsimise ennetamiseks tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed.

(31)

Kiire ja turvalise piiriülese teabevahetuse võimaldamiseks ja vastastikuse abistamise hõlbustamiseks tuleks käesoleva määrusega kehtestada tõhus liikmesriikide määratud ametiasutuste vahelise halduskoostöö kord. Selle halduskoostöö korra rakendamine peaks tugevdama liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust siseturul ning põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 (3) kehtestatud siseturu infosüsteemil (edaspidi „IMI“).

(32)

Määrust (EL) nr 1024/2012 tuleks seetõttu muuta, et lisada käesoleva määruse teatavad sätted määruse (EL) nr 1024/2012 lisas esitatud nende sätete loetellu, mis käsitlevad liidu õigusaktidega seotud halduskoostööd ning mille rakendamiseks kasutatakse IMIt.

(33)

Selleks et tagada käesoleva määruse kohaldamise kontekstis turvalisuse ja andmekaitse kõrge tase ning ennetada kelmusi, peaks komisjon jälgima, et IMI tagaks avalike dokumentide turvalisuse ja võimaldaks nende dokumentide elektroonilist edastamist ohutul viisil. Komisjon peaks tegema IMIs kättesaadavaks vahendi, mis sertifitseerib süsteemi kaudu vahetatava teabe, kui see eksporditakse süsteemist väljapoole. Lisaks peaksid avalike dokumentide kohta teavet vahetavad liikmesriikide ametiasutused võtma vajalikud meetmed, tagamaks et vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2012 kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse IMI kaudu vahetatavaid avalikke dokumente ja isikuandmeid eesmärkidel, mis on kooskõlas nende algse esitamise eesmärkidega. Määruses (EL) nr 1024/2012 on esitatud vajalikud sätted, et tagada isikuandmete kaitse ning IMIs vahetatava teabe kõrgel tasemel turvalisus ja konfidentsiaalsus, ning on määratletud komisjoni ülesanded sellega seoses. Samuti nähakse määruses (EL) nr 1024/2012 ette, et IMI osalised vahetavad ja töötlevad isikuandmeid ainult nende vahetamise aluseks olevates liidu õigusaktides määratud eesmärkidel ning kooskõlas nende algse esitamise eesmärgiga.

(34)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ (4) peaks reguleerima isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kohaldamisel ja liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Kogu teabe ja dokumentide vahetus ja edastamine liikmesriikide ametiasutuste vahel peaks toimuma kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Teabe ja dokumentide vahetus ning edastamine peaks täitma konkreetset eesmärki, milleks on IMI kaudu avalike dokumentide ehtsuse kontrollimine nende ametiasutuste poolt ja seda kontrolli peaksid pädevad asutused saama teha ainult oma vastava pädevuse raames. See ei tohiks takistada liikmesriikidel kohaldada oma õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele.

(35)

Liikmesriikide ametiasutused peaksid pakkuma üksteisele vastastikust abi käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks, eelkõige seoses liikmesriikide määratud ametiasutuste vahelise halduskoostöö korra rakendamisega, kui selle liikmesriigi ametiasutustel, kellele avalik dokument või selle kinnitatud ärakiri esitatakse, on asjaomase dokumendi või ärakirja ehtsuse osas põhjendatud kahtlus.

(36)

Kui selle liikmesriigi ametiasutustel, kellele avalik dokument või selle kinnitatud ärakiri esitatakse, on asjaomaste dokumentide ehtsuse osas põhjendatud kahtlus, peaks neil olema võimalik kontrollida IMI repositooriumis asuvate kättesaadavate dokumentide näidiseid ning kahtluse püsimise korral esitada IMI kaudu teabetaotlus selle liikmesriigi asjaomastele ametiasutustele, kus need dokumendid välja anti, kas saates taotluse otse avaliku dokumendi või kinnitatud ärakirja väljastanud ametiasutusele või võttes ühendust asjaomase liikmesriigi keskasutusega. Teabenõude saanud asutused peaksid sellistele taotlustele vastama võimalikult lühikese aja jooksul ja igal juhul viie tööpäeva jooksul või, juhul kui teabenõuet käsitletakse keskasutuse kaudu, kümne tööpäeva jooksul. Eelkõige võib kümne tööpäeva pikkune tähtaeg olla kohaldatav olukordades, kus teabenõude saanud asutused ei ole veel IMIs registreerunud. Kui nendest tähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada, peaks teabenõude esitanud ja selle saanud asutus leppima kokku tähtaja pikendamises.

(37)

Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (5).

(38)

Erakorralistel asjaoludel võib juhtuda, et liikmesriikide ametiasutus ei saa avaliku dokumendi ehtsust kontrollida. Ehtsuse kontrollimine võib osutuda võimatuks ainult sellistel asjaoludel nagu näiteks riiklike dokumentide ärakirjade füüsiline hävimine või kadumine (nt teatava perekonnaseisuameti või kohtu arhiivide hävimise tõttu) või registri puudumine. Seetõttu peaks IMIs olema seda võimalust kajastav vastamise võimalus.

(39)

Kui teabenõude saanud asutus ei kinnita vastuses avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja ehtsust või kui asjaomane asutus ei vasta, ei peaks teabenõude esitanud asutus olema kohustatud seda avalikku dokumenti või selle kinnitatud ärakirja töötlema. Lisaks peaks teabenõude esitanud asutusel või avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja esitanud isikul olema sellistel juhtudel võimalus kasutada mis tahes kättesaadavaid vahendeid avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja ehtsuse kontrollimiseks või tõendamiseks. Käesoleva määruse tõhususe tagamiseks peaksid olukorrad, kus IMi kaudu vastust ei saada, jääma erandlikuks.

(40)

Kui see on vajalik, võib IMI koordinaator või asjakohane keskasutus aidata leida lahenduse raskustele, mis võivad liikmesriikide ametiasutustel IMI kasutamisel tekkida, sealhulgas juhtudel, kui teabenõudele ei saada vastust või kui ei ole võimalik kokku leppida vastuse esitamise tähtaja pikendamises.

(41)

Liikmesriikide ametiasutused peaksid saama kasutada IMI olemasolevaid funktsioone, sealhulgas mitmekeelset kommunikatsioonisüsteemi, eeltõlgitud ja standardseid küsimusi ja vastuseid, samuti siseturul kasutatavate avalike dokumentide näidiste repositooriumi.

(42)

Liikmesriikide keskasutused peaksid pakkuma teabenõuetega seotud abi, eelkõige peaksid nad selliseid nõudeid vastu võtma, edastama ja vajaduse korral neile vastama ning esitama nendega seotud vajalikku teavet, eelkõige olukordades, kus teabenõude esitanud või saanud asutus ei ole IMIs registreerunud.

(43)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriikide keskasutused omavahel suhtlema ja täitma oma ülesandeid IMI kaudu. Sama liikmesriigi ametiasutuste vaheline suhtlus peaks toimuma selle liikmesriigi menetluste kohaselt.

(44)

Tuleks selgitada käesoleva määruse ja liidu kehtiva õiguse vahelist seost. Sellega seoses ei tohiks käesolev määrus piirata legaliseerimist, sarnaseid või muid formaalsusi käsitlevaid sätteid sisaldavate liidu õigusaktide, näiteks nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (6) kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks piirata ka e-allkirja ja e-identimist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist. Kui käesoleva määruse sätted lähevad vastuollu avalike dokumentide esitamise nõuete lihtsustamise konkreetseid aspekte reguleeriva muu liidu õigusakti sättega, millega neid nõudeid veelgi enam lihtsustatakse, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, (9) peaks ülimuslik olema selle muu liidu õigusakti säte, millega lihtsustatakse nõudeid veelgi.

(45)

Lisaks ei tohiks käesolev määrus piirata muude selliste halduskoostöö süsteemide kasutamist, mis on loodud liidu õigusaktidega, nagu nõukogu direktiiv 93/109/EÜ (10) või määrus (EÜ) nr 987/2009, ja millega nähakse ette liikmesriikidevaheline teabevahetus konkreetses valdkonnas. Käesolevat määrust peaks kohaldama koostoimes selliste konkreetsete süsteemidega.

(46)

Selleks et tagada kooskõla käesoleva määruse üldeesmärkidega, peaks käesolev määrus nendes aspektides, millele määrus on kahe või enama liikmesriigi vahel kohaldatav, ja määruses ettenähtud ulatuses olema ülimuslik selliste kahe- ja mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mille osalised liikmesriigid on ja mis käsitlevad määrusega hõlmatud küsimusi.

(47)

Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta kehtima või sõlmida kahe või enama liikmesriigi vahel kokkuleppeid määruse kohaldamisalast välja jäävates küsimustes, nagu avalike dokumentide tõendusjõud, õigusjõuga mitmekeelsed standardvormid, selliste vormide legaliseerimisest vabastamine, avalike dokumentide legaliseerimisest vabastamine muudes kui käesoleva määrusega kaetud valdkondades. Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalik jätta kehtima või sõlmida kokkuleppeid, millega veelgi lihtsustada käesoleva määrusega hõlmatud avalike dokumentide ringlust liikmesriikide vahel.

(48)

Kolmandate riikide ametiasutuste välja antud dokumendid ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Lisaks ei saa lepingud või kokkulepped, mis käsitlevad liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste poolt asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes kasutamiseks väljastatud ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi käsitlevate avalike dokumentide legaliseerimist või sarnast formaalsust, mõjutada käesoleva määruse kohaldamist. Seetõttu ei tohiks käesolev määrus takistada liikmesriikidel sõlmida kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis käsitlevad liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste poolt asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes kasutamiseks väljastatud ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi käsitlevate avalike dokumentide legaliseerimist või sarnast formaalsust. Samuti ei tohiks liikmesriike takistada niivõrd, kuivõrd üks või mitu liikmesriiki on selliste välislepingute ja kokkulepete osalised või võivad otsustada selleks saada, teha otsuseid selle kohta, kas uued lepinguosalised võivad selliste lepingute ja kokkulepetega ühineda, eelkõige seoses õigusega uusi ühinemisi vaidlustada ja vaidlustamisest teavitada, nagu on osutatud apostilli konventsiooni artikli 12 teises lõigus, ega ka esitada taotlusi uute lepinguosaliste ühinemiseks 1968. aasta diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike väljastatud dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Euroopa konventsiooniga, neid muuta või teha otsuseid selle kohta, kas uued lepinguosalised võivad kõnealuse konventsiooniga ühineda.

(49)

Kuna käesoleva määruse kohastel mitmekeelsetel standardvormidel ei ole õigusjõudu ja need ei kattu rahvusvahelise perekonnaseisukomisjoni (ICCS) konventsioonides nr 16, nr 33 ja nr 34 ette nähtud mitmekeelsete standardvormidega või ICCSi konventsioonis nr 27 ette nähtud elusolekutõendiga, ei peaks käesolev määrus mõjutama nende konventsioonide kohaldamist liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.

(50)

Tuleks moodustada komisjoni ja liikmesriikide esindajatest koosnev ning komisjoni esindaja juhitav ajutine komitee, et võtta mis tahes meetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks, eelkõige selleks et vahetada parimaid tavasid seoses käesoleva määruse kohaldamisega liikmesriikide vahel, avalike dokumentide, nende kinnitatud ärakirjade ja kinnitatud tõlgetega seotud kelmuste ärahoidmise, seoses avalike dokumentide elektrooniliste versioonide ja mitmekeelsete standardvormide kasutamisega ning tuvastatud võltsitud dokumentidega.

(51)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid, eesmärgiga teha teave avalikkusele kättesaadavaks mis tahes asjakohaste vahendite, eelkõige Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu, esitama komisjonile IMI kaudu oma keskasutuste kontaktandmed, oma riigisisese õiguse kohaste kõige rohkem kasutatavate avalike dokumentide näidised või, kui teatava dokumendi puhul sellist näidist ei ole, teabe selle dokumendi erijoonte kohta.

(52)

Samuti peaksid liikmesriigid IMI kaudu edastama kindlaks tehtult võltsitud dokumentide anonüümsel kujul versioonid, mis võiksid olla võimalike võltsingute avastamisel kasulikeks ja tüüpilisteks näideteks. Selliste võltsitud dokumentide edastamine peaks piirduma nende võltsitud dokumentidega, mille avaldamine on riigisisese õiguse kohaselt lubatud, ning see ei tohiks piirata liikmesriikide norme kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite avalikustamise kohta. Liikmesriikide edastatavat teavet võltsitud dokumentide kohta ei tohiks avalikustada.

(53)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid, eesmärgiga teha teave avalikkusele kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu, teatama komisjonile keele või keeled, mida nad saavad teise liikmesriigi ametiasutuste poolt väljastatud avalike dokumentide esitamisel aktsepteerida; käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu; avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelse standardvormi; nimekirja kinnitatud tõlgete tegemiseks riigisisese õiguse kohaselt kvalifitseeritud isikutest, kui selline nimekiri on olemas; kinnitatud ärakirjade välja andmiseks riigisisese õigusega volitatud ametiasutuste liikide näitliku loetelu; teabe selle kohta, mil viisil saab ära tunda kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad; ning teabe kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta.

(54)

Kõige rohkem kasutatavate avalike dokumentide näidiseid või selliste dokumentide või nende kinnitatud ärakirjade erijooni käsitlev teave tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks ainult selles ulatuses, kuivõrd selline teave on juba avalikkusele kättesaadav selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kelle ametiasutused avaliku dokumendi väljastasid või kinnitatud ärakirja tegid. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid teatama komisjonile, millised dokumendid on nende riigisisese õiguse kohaselt avalikkusele kättesaadavad. Samas ei tohiks käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave avalike dokumentide või nende kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta hõlmata teavet nende spetsiaalsete turvaelementide kohta, mis ei ole avalikkusele kättesaadavad selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kelle ametiasutused avaliku dokumendi välja andsid või kinnitatud ärakirja tegid.

(55)

Kui liikmesriik teatab komisjonile, et aktsepteerib teise liikmesriigi ametiasutuste väljastatud avalike dokumentide esitamisel keelt või keeli, mis ei ole tema ametlik keel, ei piira see selle liikmesriigi ametiasutuste võimalust aktsepteerida kooskõlas oma riigisisese õigusega või kui seda lubab asjaomane liikmesriik, mis tahes täiendavat keelt või keeli, kui neile esitatakse teise liikmesriigi ametiasutuste välja antud avalik dokument.

(56)

Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust abielluda ja luua perekond ning liikumis- ja elukohavabadust. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(57)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt edendada liidu kodanike vaba liikumist lihtsustades teatavate avalike dokumentide vaba liikumist liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega nähakse seoses teatavate avalike dokumentidega, mille on välja andnud ühe liikmesriigi ametiasutused ja mis esitatakse teise liikmesriigi ametiasutustele, ette süsteem

a)

legaliseerimisest või sarnasest formaalsusest vabastamiseks ja

b)

muude formaalsuste lihtsustamiseks.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, ei takista käesolev määrus isikul kasutamast muid liikmesriigis kohaldatavaid süsteeme seoses legaliseerimise või sarnaste formaalsustega.

2.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sellistele avalikele dokumentidele lisatavad mitmekeelsed standardvormid, mis käsitlevad sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist, ning mida kasutatakse abivahendina tõlkimisel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi ametiasutuse poolt selle liikmesriigi õiguse kohaselt välja antud avalike dokumentide suhtes, mis tuleb esitada teise liikmesriigi ametiasutusele ja mille peamine eesmärk on tõendada ühte või enamat järgmistest asjaoludest:

a)

sünd;

b)

elusolek;

c)

surm;

d)

nimi;

e)

abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis;

f)

abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine;

g)

registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatus;

h)

registreeritud kooselu lõpetamine, lahuselu või registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamine;

i)

vanemlus;

j)

lapsendamine;

k)

alaline asukoht ja/või elukoht;

l)

kodakondsus;

m)

karistusregistrikande puudumine, tingimusel et liidu kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi asutused väljastavad sellesisulisi avalikke dokumente.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka selliste avalike dokumentide suhtes, mille esitamist võidakse nõuda liidu kodanikelt, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, kui need kodanikud soovivad hääletada või kandideerida Euroopa Parlamendi või elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel vastavalt direktiivis 93/109/EÜ ja nõukogu direktiivis 94/80/EÜ (11) sätestatud tingimustele.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

kolmanda riigi ametiasutuse väljastatud avalik dokument ja

b)

punktis a osutatud dokumentide kinnitatud ärakirjad, mille on koostanud liikmesriigi ametiasutus.

4.   Käesolevas määruses ei käsitleta teise liikmesriigi ametiasutuse poolt väljastatud avaliku dokumendi sisuga seotud õigusmõju tunnustamist liikmesriigis.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

   „avalikud dokumendid“:

a)

dokumendid, mille on väljastanud liikmesriigi kohtuga seotud ametiasutus või -isik, näiteks riiklik süüdistaja, kohtuametnik või kohtutäitur;

b)

haldusdokumendid;

c)

notariaaldokumendid;

d)

isikute poolt eraisikuna allkirjastatud dokumentidele kinnitatavad ametlikud tõendid, näiteks dokumendi registreerimist või teatud kuupäeval eksisteerimist kinnitavad ametlikud tõendid, ning allkirja õigsuse ametlik ja notariaalne kinnitamine;

e)

mis tahes riigi territooriumil tegutseva ja liikmesriiki esindava diplomaatilise või konsulaaresindaja poolt ametikohustuste täitmise käigus koostatud dokumendid, kui selliseid dokumente tuleb esitada teise liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil tegutsevale teise liikmesriigi diplomaatilisele või konsulaaresindajale;

2)

    „ametiasutus“ – liikmesriigi avaliku sektori asutus või asutus, kes täidab oma ametikohustusi ja kellel on riigisisese õiguse alusel õigus anda välja või vastu võtta käesoleva määrusega hõlmatud avalikke dokumente või nende kinnitatud ärakirju;

3)

    „legaliseerimine“ – formaalsus, millega kinnitatakse avaliku võimu kandja allkirja õigsust, dokumendile allakirjutanud isiku pädevust ja vajaduse korral dokumendis oleva pitseri või templi õigsust;

4)

    „sarnane formaalsus“ – apostilli konventsiooniga ettenähtud tõendi lisamine;

5)

    „muud formaalsused“ – nõue esitada avalike dokumentide kinnitatud ärakirju ja tõlkeid;

6)

    „keskasutus“ – asutus või asutused, mille liikmesriik on määranud kooskõlas artikliga 15 käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmiseks;

7)

    „kinnitatud ärakiri“ – avaliku originaaldokumendi ärakiri, mis on allkirjastatud ja millel kinnitatakse, et tegemist on selle avaliku originaaldokumendi täpse ja täieliku reproduktsiooniga, mille on väljastanud sama liikmesriigi ametiasutus, kes väljastas avaliku dokumendi, ning kes on liikmesriigi õiguses volitatud seda tegema.

II PEATÜKK

VABASTUS LEGALISEERIMISEST JA SARNASEST FORMAALSUSEST JA KINNITATUD ÄRAKIRJADEGA SEOTUD MUUDE FORMAALSUSTE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 4

Vabastus legaliseerimisest ja sarnasest formaalsusest

Käesoleva määrusega hõlmatud avalikud dokumendid ja nende kinnitatud ärakirjad on vabastatud igasugustest legaliseerimise ja sarnase formaalsuse nõuetest.

Artikkel 5

Kinnitatud koopiatega seotud muude formaalsuste lihtsustamine

1.   Kui liikmesriik nõuab teise liikmesriigi ametiasutuse poolt välja antud avaliku originaaldokumendi esitamist, ei nõua selle liikmesriigi ametiasutus, kus avalik dokument esitatakse, et esitataks selle kinnitatud ärakiri.

2.   Kui liikmesriik lubab avaliku dokumendi kinnitatud ärakirja esitamist, aktsepteerivad kõnealuse liikmesriigi ametiasutused teises liikmesriigis kinnitatud ärakirja.

III PEATÜKK

TÕLGETE JA MITMEKEELSETE STANDARDVORMIDEGA SEOTUD MUUDE FORMAALSUSTE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 6

Tõlgetega seotud muude formaalsuste lihtsustamine

1.   Tõlget ei nõuta, kui

a)

avalik dokument on selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus dokument esitatakse, või juhul kui selles liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis dokumendi esitamise koha ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles või mis tahes muus keeles, mida liikmesriik on sõnaselgelt aktsepteerinud, või

b)

sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooseluga seotud staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitlevale avalikule dokumendile on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega lisatud mitmekeelne standardvorm, tingimusel et selle asutuse arvates, kellele avalik dokument esitatakse, on kõnealuses standardvormis sisalduv teave avaliku dokumendi töötlemiseks piisav.

2.   Kinnitatud tõlget, mille on teinud isik, kellel ühe liikmesriigi õiguse kohaselt on vajalik kvalifikatsioon, aktsepteeritakse kõikides liikmesriikides.

Artikkel 7

Mitmekeelsed standardvormid

1.   Sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitlevatele avalikele dokumentidele, mille liikmesriik esitab kooskõlas artikli 24 lõike 1 punktiga c, lisatakse selle isiku taotlusel, kellel on õigus asjaomane avalik dokument saada, vastavalt käesolevale määrusele koostatud mitmekeelne standardvorm.

2.   Lõikes 1 osutatud mitmekeelse standardvormi väljastab ametiasutus ning see kannab väljastamise kuupäeva ja allkirja ning, kui see on kohaldatav, siis väljastava asutuse pitserit või templit.

Artikkel 8

Mitmekeelsete standardvormide kasutamine

1.   Mitmekeelsed standardvormid, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1, lisatakse nimetatud lõikes osutatud avalikele dokumentidele, neid kasutatakse abivahendina tõlkimisel ning neil ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust.

2.   Mitmekeelsed standardvormid ei ole järgmised:

a)

perekonnaseisuaktide väljavõtted;

b)

perekonnaseisuaktide alusdokumendid;

c)

perekonnaseisuaktide mitmekeelsed väljavõtted;

d)

perekonnaseisuaktide mitmekeelsed ja šifreeritud väljavõtted või

e)

mitmekeelsed ja šifreeritud perekonnaseisutõendid.

3.   Mitmekeelset standardvormi võib kasutada üksnes liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus see väljastati.

Artikkel 9

Mitmekeelsete standardvormide sisu

1.   Iga mitmekeelne standardvorm sisaldab standardosa, mis koosneb järgmistest elementidest:

a)

mitmekeelse standardvormi pealkiri;

b)

mitmekeelse standardvormi väljastamise õiguslik alus;

c)

viide liikmesriigile, kus mitmekeelne standardvorm väljastati;

d)

lahter „olulise teabe jaoks“;

e)

lahter „teave väljastavale asutusele“;

f)

standardkannete pealkirjad ja nende koodid ning

g)

„allkirjalahter“.

2.   Mitmekeelsesse standardvormi lisatavad standardosad, mis käsitlevad sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooseluga seotud staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist, ning samuti standardkannete pealkirjade mitmekeelne sõnastik on vastavalt esitatud I–XI lisas.

3.   Kui see on kohaldatav, sisaldab iga mitmekeelne standardvorm ka mittestandardset osa, mis koosneb riigipõhiste kannete pealkirjadest, mille koostamisel on arvesse võetud selle avaliku dokumendi sisu, millele mitmekeelne standardvorm lisatakse, ning nende kannete pealkirjade koode.

4.   Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjad kooskõlas artikli 24 lõikega 2.

5.   Samuti sisaldab iga mitmekeelne standardvorm mitmekeelset sõnastikku, milles on esitatud nii standardkannete pealkirjad kui ka riigipõhiste kannete pealkirjad kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

Artikkel 10

Mitmekeelsete standardvormide väljastamise keeled

1.   Mitmekeelsed standardvormid täidab neid väljastav asutus oma liikmesriigi ametlikus keeles, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikus keeles või ühes selle koha ametlikus keeles, kus mitmekeelne standardvorm väljastatakse.

2.   Mitmekeelse standardvormi standardosa ja riigipõhiste kannete pealkirjad väljastatakse mõlemas järgmises keeles:

a)

selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus mitmekeelne standardvorm välja antakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikus keeles või ühes selle koha ametlikus keeles, kus mitmekeelne standardvorm väljastatakse, eeldusel et see keel on üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest, ning

b)

selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus esitatakse avalik dokument, millele mitmekeelne standardvorm on lisatud, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, siis selle koha ametlikus keeles või ühes selle koha ametlikus keeles, kus esitatakse avalik dokument, millele mitmekeelne standardvorm on lisatud, eeldusel et see keel on üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kahes keeles väljastatud standardosa ja riigipõhiste kannete pealkirjad ning artikli 9 lõikes 5 osutatud mitmekeelne sõnastik lisatakse ühte mitmekeelsesse standardvormi.

Artikkel 11

Mitmekeelse standardvormi saamiseks tasutav riigilõiv

Selleks et veelgi lihtsustada avalike dokumentide vaba liikumist liidus, tagavad liikmesriigid, et mitmekeelse standardvormi saamiseks tasutav riigilõiv ei ületa mitmekeelse standardvormi või avaliku dokumendi, millele see vorm on lisatud, väljastamise kulu, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

Artikkel 12

Mitmekeelsete standardvormide elektroonilised versioonid

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal sisaldab iga liikmesriigi jaoks kooskõlas käesoleva määrusega kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes koostatud mitmekeelsete standardvormide näidiseid sünni, elusoleku, surma, abielu, sealhulgas abieluvõime ja perekonnaseis ja, kui see on kohaldatav, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võime ja registreeritud kooselu staatuse, alalise asukoha ja/või elukoha ning karistusregistrikande puudumise kohta ning need vormid sisaldavad järgmist:

a)

I–XI lisas sätestatud standardosad ning

b)

liikmesriikide poolt kooskõlas artikli 24 lõikega 2 komisjonile esitatud riigipõhiste kannete pealkirjad.

IV PEATÜKK

TEABENÕUDED JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 13

Siseturu infosüsteem

Käesoleva määruse artiklite 14 ja 16 ning artikli 22 lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks kasutatakse määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi (edaspidi „IMI“).

Artikkel 14

Teabenõude esitamine põhjendatud kahtluse korral

1.   Kui selle liikmesriigi ametiasutusel, kus avalik dokument või selle kinnitatud ärakiri esitatakse, on põhjendatud kahtlus selle avaliku dokumendi ja selle ärakirja õigsuse suhtes, peaks ta oma kahtluse kõrvaldamiseks astuma järgmiseid samme:

a)

kontrollima IMI repositooriumis asuvaid kättesaadavaid dokumentide näidiseid, millele on osutatud artiklis 22;

b)

kui kahtlus jääb püsima, esitama IMI kaudu teabenõude

i)

avaliku dokumendi väljastanud ametiasutusele või, kui see on asjakohane, kinnitatud ärakirja teinud ametiasutusele või mõlemale, või

ii)

asjaomasele keskasutusele.

2.   Lõikes 1 osutatud põhjendatud kahtlus avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja õigsuse suhtes võib olla seotud eeskätt järgmisega:

a)

allkirja õigsus,

b)

dokumendile allakirjutanu pädevus,

c)

pitseri või templi ehtsus,

d)

dokument on võltsitud või seda on omavoliliselt muudetud.

3.   Käesoleva artikli alusel tehtud teabenõudes esitatakse kahtluse aluseks olevad põhjendused.

4.   Käesoleva artikli alusel esitatud teabenõudele lisatakse asjaomase avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja koopia, mis edastatakse elektroonilisel teel IMI kaudu. Sellise teabenõude ja sellele antud mis tahes vastuste eest ei tohi nõuda makse, riigilõivu ega muid tasusid.

5.   Käesoleva artikli alusel tehtud teabenõude saanud asutused vastavad sellele võimalikult lühikese aja jooksul, ent igal juhul viie tööpäeva jooksul või, juhul kui teabenõuet käsitletakse keskasutuse kaudu, kümne tööpäeva jooksul.

Erakorralistel juhtudel, kui esimeses lõigus osutatud tähtaegu ei saa järgida, lepivad teabenõude saanud asutus ja taotluse esitanud asutus kokku pikema tähtaja.

6.   Kui avaliku dokumendi või selle kinnitatud ärakirja õigsust ei kinnitata, ei pea teabenõude esitanud asutus dokumenti ega selle ärakirja töötlema.

Artikkel 15

Keskasutuse määramine

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel määrab iga liikmesriik vähemalt ühe keskasutuse.

2.   Kui liikmesriik on määranud mitu keskasutust, määrab ta ühe keskasutuse, kellele võib saata kõik teated edastamiseks selle liikmesriigi asjaomasele ametiasutusele.

Artikkel 16

Keskasutuse ülesanded

Keskasutused osutavad abi seoses artiklis 14 sätestatud teabenõuetega, tehes eelkõige järgmist:

a)

edastavad, võtavad vastu selliseid taotlusi ja vajaduse korral vastavad nendele ning

b)

esitavad taotlustega seotud vajaliku teabe.

V PEATÜKK

SEOS LIIDU MUUDE ÕIGUSNORMIDE JA VÄLISLEPINGUTE NING KONVENTSIOONIDEGA

Artikkel 17

Seos liidu muude õigusnormidega

1.   Käesolev määrus ei piira legaliseerimist, sarnast formaalsust või muid formaalsusi käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist ning täiendab neid.

2.   Käesolev määrus ei piira e-allkirja ja e-identimist käsitleva liidu õiguse kohaldamist.

3.   Käesolev määrus ei piira liidu õiguses loodud muude halduskoostöö süsteemide kasutamist, millega nähakse ette liikmesriikidevaheline teabevahetus konkreetsetes valdkondades.

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisale lisatakse järgmine punkt:

„9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (*): artiklid 14 ja 16 ning artikli 22 lõiked 1 ja 2.

Artikkel 19

Seos rahvusvaheliste konventsioonide, välislepingute ja kokkulepetega

1.   Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks on määruse vastuvõtmise ajal üks liikmesriik või mitu liikmesriiki, ning mis käsitlevad määrusega reguleeritud küsimusi.

2.   Olenemata lõikest 1 on käesolev määrus nendes aspektides, mille suhtes määrus on kohaldatav ja määruses ettenähtud ulatuses, ülimuslik liikmesriikide sõlmitud kahepoolsetes või mitmepoolsetes välislepingutes või kokkulepetes sisalduvate muude sätete suhtes välislepingute ja kokkulepete osalisteks olevate liikmesriikide suhetes.

3.   Käesolev artikkel ei piira artikli 1 lõike 1 teise lõigu kohaldamist.

4.   Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi välislepingute ja kokkulepete üle, mis käsitlevad liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste poolt asjaomaste liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes suhetes kasutamiseks väljastatud ning käesoleva määrusega hõlmatud küsimusi käsitlevate avalike dokumentide legaliseerimist või sarnast formaalsust, ega takista neid välislepinguid ja kokkuleppeid sõlmida, nendega ühineda, neid muuta või kohaldada. Käesolev määrus ei takista liikmesriikidel teha otsuseid selle kohta, kas uued lepinguosalised võivad ühineda selliste välislepingute ja kokkulepetega, mille osaliseks on või mille osaliseks võib otsustada saada üks või mitu liikmesriiki.

VI PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Eesmärgikohasus

1.   Liikmesriigid vahetavad ja edastavad teavet ja dokumente käesoleva määruse kohaselt üksnes selleks, et pädevad ametiasutused saaksid kontrollida avaliku dokumendi õigsust IMI kaudu.

2.   Käesolev määrus ei piira avalikele dokumentidele juurdepääsu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide kohaldamist.

Artikkel 21

Teave käesoleva määruse sisu kohta

Komisjon ja liikmesriigid teevad teabe käesoleva määruse sisu kohta kättesaadavaks sobival viisil, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali ja liikmesriikide ametiasutuste veebisaitide kaudu.

Artikkel 22

Teave keskasutuste ja kontaktandmete kohta

1.   Liikmesriigid kasutavad alates 16. augustist 2018 IMIt järgmise teatamiseks:

a)

artikli 15 lõike 1 kohaselt määratud keskasutus või keskasutused ning nende kontaktandmed ja vajaduse korral artikli 15 lõike 2 kohaselt määratud asutus;

b)

kõige sagedamini oma riigisisese õiguse alusel kasutatavate avalike dokumentide näidised, või kui näidist ei ole olemas, teave asjaomase avaliku dokumendi erijoonte kohta, ja

c)

selliste võltsitud dokumentide anonüümseks muudetud versioonid, mis on tuvastatud.

2.   Liikmesriigid edastavad IMI kaudu teabe lõikes 1 osutatud teabes tehtud muudatuste kohta.

3.   Komisjon teeb avalikult sobival viisil kättesaadavaks järgmise:

a)

lõike 1 punktis a osutatud teave;

b)

lõike 1 punktis b osutatud teave, mis on avalikult kättesaadav selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle ametiasutused avaliku dokumendi väljastavad.

Artikkel 23

Parimate tavade vahetamine

1.   Luuakse ajutine komitee, mis koosneb komisjoni ja liikmesriikide esindajatest ning mida juhib komisjoni esindaja.

2.   Lõikes 1 osutatud ajutine komitee võtab kõik käesoleva määruse kohaldamise soodustamiseks vajalikud meetmed, eelkõige lihtsustab parimate tavade vahetamist ja regulaarset ajakohastamist seoses järgmisega:

a)

käesoleva määruse kohaldamine liikmesriikide vahel;

b)

avalike dokumentide, kinnitatud ärakirjade ja kinnitatud tõlgetega seotud kelmuste ärahoidmine;

c)

avalike dokumentide elektrooniliste versioonide kasutamine;

d)

mitmekeelsete standardvormide kasutamine;

e)

võltsitud dokumendid, mis on tuvastatud.

Artikkel 24

Liikmesriikide esitatav teave

1.   16. augustiks 2018 teatavad liikmesriigid komisjonile järgmise:

a)

keeled, mida nad aktsepteerivad artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt ametiasutustele esitatavate avalike dokumentide puhul;

b)

käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate avalike dokumentide näitlik loetelu;

c)

avalike dokumentide loetelu, millele võib asjakohase tõlkimisabivahendina lisada mitmekeelsed standardvormid;

d)

nende isikute nimekiri, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt kvalifitseeritud tegema kinnitatud tõlkeid, kui selline nimekiri on olemas;

e)

mis tüüpi ametiasutused on volitatud riigisisese õiguse alusel väljastama kinnitatud ärakirju (näitlik loetelu);

f)

teave selle kohta, mil viisil saab kinnitatud tõlked ja kinnitatud ärakirjad ära tunda, ning

g)

teave kinnitatud ärakirjade erijoonte kohta.

2.   16. veebruariks 2017 esitab iga liikmesriik komisjonile oma ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kui see keel on liidu institutsioonide ametlik keel või need keeled on liidu institutsioonide ametlikud keeled, riigipõhiste kannete pealkirjad, mis lisatakse sündi, elusolekut, surma, abielu, sealhulgas abieluvõimet ja perekonnaseisu, ja kui see on kohaldatav, registreeritud kooselu, sealhulgas registreeritud koosellu astumise võimet ja registreeritud kooselu staatust, alalist asukohta ja/või elukohta ning karistusregistrikande puudumist käsitlevatesse mitmekeelsetesse standardvormidesse.

3.   16. veebruariks 2018 avaldab komisjon lõike 2 kohaselt saadud riigipõhiste kannete pealkirjade loetelud Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe edaspidisest muutmisest.

5.   Komisjon teeb avalikult Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu kättesaadavaks järgmise:

a)

lõike 1 punktides a–f osutatud teave ning

b)

lõike 1 punktis g osutatud teave, mis on avalikult kättesaadav selle liikmesriigi õiguse alusel, kelle ametiasutused tegid kinnitatud ärakirja.

Artikkel 25

Riigipõhiste kannete pealkirjade muutmine mitmekeelsetes standardvormides

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 24 lõikes 2 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjades tehtavatest mis tahes muudatustest.

2.   Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjade muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Komisjon teeb lõikes 1 osutatud riigipõhiste kannete pealkirjade muudatused avalikult kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu ning muudab vastavalt iga liikmesriigi mitmekeelsete standardvormide näidiseid.

Artikkel 26

Läbivaatamine

1.   16. veebruariks 2024 ja seejärel hiljemalt iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, sealhulgas keskasutustevahelise koostöö jaoks asjakohase praktilise kogemuse hindamise. Samuti hinnatakse aruandes, kas on asjakohane

a)

laiendada käesoleva määruse kohaldamisala avalikele dokumentidele, mis puudutavad muid kui artiklis 2 ja käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud küsimusi;

b)

juhul, kui kohaldamisala käesoleva lõike punkti a kohaselt laiendatakse, kehtestada mitmekeelsed standardvormid käesoleva lõike punktis a viidatud küsimuste kohta, millele käesoleva määruse kohaldamisala võidakse laiendada, ning

c)

kasutada liikmesriikide ametiasutuste vahel avalike dokumentide vahetuks edastamiseks ja teabevahetuseks elektroonilisi süsteeme, et välistada käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes mis tahes kelmuse võimalus.

2.   16. veebruariks 2021 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hindamisaruande selle kohta, kas on asjakohane

a)

laiendada käesoleva määruse kohaldamisala

i)

avalikele dokumentidele, mis on seotud äriühingu või muu ettevõtja õigusliku seisundi ja esindusõigusega;

ii)

diplomitele, tunnistustele ja muudele kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele ning

iii)

ametlikult määratud puuet tõendavatele avalikele dokumentidele;

b)

kehtestada mitmekeelsed standardvormid

i)

artikli 2 lõikes 1 viidatud avalike dokumentide kohta, mille jaoks käesoleva määrusega ei kehtestata mitmekeelseid standardvorme, ning

ii)

avalike dokumentide kohta, mis puudutavad käesoleva lõike punktis a määratletud küsimusi, millele käesoleva määruse kohaldamisala võidakse laiendada;

c)

kasutada liikmesriikide ametiasutuste vahel avalike dokumentide vahetuks edastamiseks ja teabevahetuseks elektroonilisi süsteeme, et välistada käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes mis tahes kelmuse võimalus.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele lisatakse vajaduse korral ettepanekud kohanduste tegemiseks, eriti seoses käesoleva määruse kohaldamisala laiendamisega lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a osutatud uute küsimustega seotud avalikele dokumentidele või uute mitmekeelsete standardvormide koostamisega, nagu osutatud lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b, ning liikmesriikide ametiasutuste vahel avalike dokumentide vahetuks edastamiseks ja teabevahetuseks elektrooniliste süsteemide kasutamisega, nagu osutatud lõike 1 punktis c ja lõike 2 punktis c.

Artikkel 27

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Määrust kohaldatakse alates 16. veebruarist 2019, välja arvatud

a)

artikli 24 lõige 2, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2017;

b)

artikkel 12 ja artikli 24 lõige 3, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2018;

c)

artikkel 22 ja artikli 24 lõige 1, mida kohaldatakse alates 16. augustist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 6. juuli 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

I. KORČOK


(1)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 52.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. märtsi 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 10. mai 2016. aasta seisukoht.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (edaspidi „IMI määrus“) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(5)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(6)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(10)  Nõukogu 6. detsembri 1993. aasta direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34).

(11)  Nõukogu 19. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/80/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida liikmesriigi kohalikel valimistel (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 38).


I LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

II LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

III LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

IV LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

V LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

VI LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

VII LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

VIII LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

IX LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

X LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

XI LISA

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi