Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017DC0341

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikide vahel Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu karistusregistrist saadud teabe vahetamise kohta

COM/2017/0341 final

Brüssel,29.6.2017

COM(2017) 341 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liikmesriikide vahel Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kaudu karistusregistrist saadud teabe vahetamise kohta

{SWD(2017) 242 final}


1. Sissejuhatus

Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) hakkas tööle 2012. aasta aprillis. Seda reguleerivad nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (edaspidi: raamotsus) 1 , ning nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/316/JSK artikli 11 kohaldamiseks 2 .

ECRISe eesmärk on suurendada kodanike turvalisust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval Euroopa alal, võimaldades tõhusat liikmesriikidevahelist andmevahetust ELis asuvate kriminaalkohtute tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

Käesolev aruanne on komisjoni esimene statistiline aruanne ECRISe kaudu karistusregistri andmete vahetamise kohta liikmesriikide vahel, mis on ette nähtud nõukogu otsuse 2009/316/JSK artiklis 7.

1.1. ECRISe süsteemi üldpõhimõtted 

ECRIS põhineb detsentraliseeritud ülesehitusel, mis ühendab liikmesriigid omavahel ja võimaldab neil tõhusalt vahetada karistusregistri andmeid.

·ECRISe tarbeks määrab iga liikmesriik ühtseks kontaktpunktiks keskasutuse (ühe või mitu) ja annab sellele üle kõik ECRISe raamotsusest tulenevad kohustused.

·Teavet vahetatakse liikmesriikide keskasutuste vahel elektroonilisel kujul standardiseeritud vormingus, mis võimaldab tõhusat ja viivitamatult mõistetavat suhtlust kõigis ELi keeltes ja lühikese, 10 või 20 päeva pikkuse tähtaja jooksul.

·Liikmesriigil, kes on süüdi mõistnud mõne teise liikmesriigi kodaniku, on õiguslik kohustus teavitada ECRISe kaudu selle isiku kodakondsusjärgset liikmesriiki süüdimõistva kohtuotsusega seotud teabest võimalikult kiiresti ja edastada ka hilisemaid ajakohastatud andmeid (teavitused uute süüdimõistvate kohtuotsuste ja andmete ajakohastamise kohta).

·Sel viisil peab kodakondsusjärgne liikmesriik keskset andmebaasi kõigi süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mille on selle liikmesriigi kodanike suhtes teinud ELis asuvad kriminaalkohtud. Kodakondsusjärgne liikmesriik kohustub säilitama ja ajakohastama kogu ECRISe kaudu saadud teavet ning esitama ECRISe kaudu täielikud karistusregistri andmed (vastused teabepäringule), kui seda taotleb mõni teine liikmesriik (teabepäringud).

·Teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta tuleb vahetada kriminaalmenetluse eesmärgil; juhul, kui seda võimaldab liikmesriigi õigus, võidakse seda vahetada ka muul eesmärgil, näiteks haldusmenetlus, töötamine, tegevusload jne.

·Ehkki ECRIS on välja töötatud eelkõige liidu kodanikke puudutava teabe vahetamiseks, on selle süsteemi kaudu võimalik vahetada teavet ka kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute (TCN) kohta. Komisjon tegi statistilise aruandega samas paketis ettepaneku kehtestada täiendavad õigusaktid, millega luuakse keskne ECRIS-TCN-süsteem kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute andmete töötlemiseks ECRISe kaudu.

Raamotsuse kohaselt kohustusid liikmesriigid rakendama süsteemi õiguslikult ja tehniliselt, siduma elektrooniliselt oma andmebaasid ja alustama andmevahetust kooskõlas eeltoodud üldpõhimõtetega hiljemalt 27. aprillil 2012.

1.2. ECRISe õiguslikud alused ja statistika

Teabevahetuse ja süsteemi funktsioneerimise üldpõhimõtteid reguleerib raamotsus 2009/315/JSK.

Nõukogu otsusega 2009/316/JSK kehtestati tüüpvorm liikmesriikide karistusregistrite andmete elektrooniliseks vahetamiseks liikmesriikide vahel, eelkõige selliste andmete, mis puudutavad süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevat süütegu ja süüdimõistva kohtuotsuse sisu. Samuti kehtestati sellega muud üldised ja tehnilised rakendusviisid, mis on seotud teabevahetuse korraldamise ja lihtsustamisega.

Nõukogu on vastu võtnud ka täpsemad eeskirjad ECRISe süsteemi kasutamiseks, mis sisaldab ärianalüüsi, üksikasjalikku tehnilist kirjeldust ja statistilisi andmeid 3 .

Kooskõlas nende meetmetega kogub süsteem automaatselt isikustamata statistilisi andmeid, et jälgida nii ECRISe toimimist ja tõhusust kui ka liikmesriikide teabevahetuse vastavust ECRISe õigusraamistikule.

ECRISe üksikasjalikes tehnilistes kirjeldustes on loetletud 225 näitajat, mida ECRISe puhul jälgitakse. Selle statistika loob süsteem automaatselt liikmesriigi tasandil ja liikmesriigid saadavad need andmed üks kord kuus Euroopa Komisjonile.

Nõukogu otsuse 2009/316/JSK artiklis 7 on sätestatud:

„Komisjoni talitused avaldavad korrapäraselt aruande ECRISe kaudu karistusregistri andmete vahetamise kohta, mis põhineb artikli 6 lõike[s] 2 [...] osutatud statistikal. Esimene selline aruanne avaldatakse üks aasta pärast raamotsuse [...] artikli 13 lõikes 3 nimetatud aruande esitamist.“

Eelnimetatud aruanne nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK rakendamise kohta võeti vastu 19. jaanuaril 2016 4 .Komisjon otsustas esitada oma esimese artikli 7 alusel koostatud statistilise aruande paketis koos ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa karistusregistrite infosüsteem kolmandate riikide kodanike kohta (ECRIS-TCN-süsteem) 5 , mis täiendab olemasolevat ECRISe süsteemi.

Käesolevas aruandes antakse ülevaade ECRISe kasutamise ja praktilise rakendamise kohta alates selle kasutuselevõtmisest 2012. aasta aprillis kuni 31. detsembrini 2016, rõhuasetusega 2016. aastal. Aruande eesmärk on kirjeldada liikmesriikide andmevahetuse vastavust ECRISe õigusraamistikule ja teha kindlaks kõik süsteemi tõhususega seotud probleemid, et oleks võimalik need lahendada.

Ehkki üldist ülevaadet puudutav statistika hõlmab kogu ECRISe viieaastast tegevusperioodi, sisaldavad võrreldavad statistilised andmed kõigi liikmesriikide kohta ja lisa punktis 2 toodud statistilised tabelid iga liikmesriigi kohta eraldi üksnes aastatel 2014–2016 toimunud ECRISe andmevahetust. Otsust valida analüüsiks ECRISe viimased kolm tegevusaastat ajendas asjaolu, et 2014. aastal tõusis liitunud liikmesriikide arv olulisele tasemele ehk 25-ni ning seega võib statistikat alates sellest ajast käsitleda tegelikust olukorrast esinduslikku ülevaadet andvana.

Aruanne põhineb süsteemi automaatselt loodud statistikal, mille liikmesriigid on komisjonile saatnud. 225 statistilisest näitajast, mis ECRISe jaoks kehtestati, valiti välja need, mis annaksid üksnes kõige asjakohasemat ja olulisemat statistilist teavet.

Samuti paluti liikmesriikidel esitada statistika selle kohta, kui palju süüdimõistvaid kohtuotsuseid on liikmesriigid langetanud oma territooriumil teiste liikmesriikide (kolmandate riikide) kodanike suhtes, et saada teavituskorra rakendamisest ülevaadet.

Aruanne sisaldab 24 liikmesriigilt saadud karistusandmeid. Komisjon ei saanud andmeid Bulgaariast, Küproselt, Taanist ja Sloveeniast.

2. Peamised järeldused

·Kõik 28 liikmesriiki on ECRISes aktiivsed, ent 24 % võimalikest omavahelistest ühendustest puudub

Pärast ECRISe viit tegutsemisaastat on kõik 28 liikmesriiki nüüdseks ECRISega ühendatud; Sloveenia ja Portugal liitusid 2017. aasta jaanuaris. Ometi ei vaheta ükski liikmesriik ECRISe kaudu teavet kõigi ülejäänud 27 liikmesriigiga. 2016. aasta lõpu seisuga oli loodud üksnes 76 % kõigist võimalikest omavahelistest ühendustest. Seega ei ole veel jõutud süsteemi lõpliku eesmärgini ehk selleni, et iga liikmesriik oleks ECRISe kaudu kõigi teiste liikmesriikidega ühenduses ja vahetaks nendega teavet.

·Vahetatud teadete arv kasvas 2016. aastal kahe miljonini

Kui 2012. aasta lõpuks olid kõik süsteemis osalevad liikmesriigid vahetanud 300 000 teadet, siis 2016. aastal jõudis see arv ligi kahe miljonini, mis tähendab ühes kuus keskmiselt 165 000 teadet. Praegu saadetakse nii teateid uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, teabepäringuid kui ka vastuseid teabepäringutele umbes 350 000 aastas. Kõige aktiivsem liikmesriik nende kolme teateliigi kogumahu arvestuses oli 2016. aastal DE (24,9 %), millele järgnesid UK (13,7 %), IT (7,7 %), PL (6,6 %) ja RO (5,5 %).

·Kolmandikus vastustes on märgitud andmed varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta

Alates ECRISe esimesest tegutsemisaastast on 31 % teabepäringutele isiku varasema karistatuse kohta vastatud teabega varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. See tähendab, et 31 % teabepäringu puhul oli asjaomane isik mujal ELis juba varem üks kord või korduvalt süüdi mõistetud. See näitab, kui oluline on ECRIS karistusandmete kohta teabe saamisel. 2016. aastal sisaldas üle 105 000 vastustest teavet varasemate kriminaalkaristatuste kohta.

·Teavituste arv on stabiliseerumas

Alates 2014. aastast, kui süsteemiga oli liitunud 25 liikmesriiki, on uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta edastatavate teadete arv järk-järgult stabiliseerunud ja 2016. aastaks jõudis see 330 000 teateni. Sellele eelnes esialgne kiire kasvu periood, mil võrgustikuga liitusid uued liikmesriigid, kes lõid omavahel uusi ühendusi. Eeldatavalt suureneb see arv sõltumatult süüdimõistvate kohtuotsuste arvust veelgi sedamööda, kuidas omavahelise ühendatuse määr läheneb 100 %-le.

·Teabepäringute ja neile antavate vastuste hulga kiire kasv

Teabepäringute ja neile antavate vastuste arv on viimase viie aastaga kiiresti suurenenud ning jõudis 2016. aastaks 364 000 päringuni ja 350 000 vastuseni. See on positiivne märk liikmesriikide suurenevast teadlikkusest selle kohta, kui vajalik on kasutada ECRISt andmete pärimiseks nii kriminaalmenetluses kasutamiseks kui ka muuks otstarbeks, näiteks seoses töölevõtuga, eriti selliste töökohtade puhul, mis eeldavad otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kooskõlas direktiiviga 2011/93/EL 6 .

·Olulised erinevused liikmesriikide ECRISega seotud tegevuse ja töökoormuse vahel

Mõned liikmesriigid saadavad välja märkimisväärselt rohkem teabepäringuid, kui nad ise saavad. 2016. aastal olid sellised riigid DE, UK, AT ja CZ. Teistel liikmesriikidel on suur töökoormus teabepäringutele vastamisel, ise aga saadavad nad teabepäringuid välja vähem. Sellised riigid on PL, RO, SK, LT, IT, BG, LV, HU, HR, IE, EL ja EE. Mõne liikmesriigi töökoormus seisenb peamiselt arvukate teadete saatmises uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta süüdimõistetu kodakondsusjärgsesse liikmesriiki, ise aga saadavad nad teabepäringuid välja vähem. Sellised riigid on IT, BE, ES, FR ja CY.

·Süüdimõistvatest kohtuotsustest ja ajakohastatud andmetest jäetakse vahel teavitamata

Kõige aktiivsemad liikmesriigid uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta teadete väljasaatmise arvestuses olid 2016. aastal DE (29,7 % kõigist sellistest teavitustest), IT (19,0 %), BE (13,6 %), UK (9,9 %), ES (9,0 %) ja FR (5,2 %).

Sellele vastukaaluks ei saada mõned liikmesriigid enda elanike kohta, kes on teise liikmesriigi kodanikud 7 , teateid uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta kas üldse (EL) või saadavad vaid üksikuid teateid (2016. aastal BG, EE, HR, LT, LV, MT, RO; 2015. aastal BG, EE, LV, HR, LT; 2014. aastal BG, EE, HR, LT, LV, RO, SK). Kui süüdimõistvatest kohtuotsustest ei teavitata süstemaatiliselt ja usaldusväärselt, on süüdimõistetutel võimalik oma kuritegelikku minevikku varjata või samu kuritegusid uuesti sooritada.

Saadetud ajakohastatud teave karistusandmete kohta moodustas 2016. aastal kõigist teadetest keskmiselt 27 %. Mõned liikmesriigid ei saatnud ajakohastatud teavet varem saadetud teadete kohta üldse (2016. aastal BG, DK, EE, EL, LV, RO; 2015. aastal BG, DK, FI, EL; 2014. aastal DK, EE, FI, EL, HR, RO) või saatsid selliseid teateid vähe (2016. aastal HR, LT, LU; 2015. aastal EE, HR, LT, LU, LV, RO; 2014. aastal BG, HU, IE, LT, LU, LV, SK). Suutmatus ajakohastada süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitlevat teavet toob endaga kaasa olukorra, kus kodakondsusjärgne liikmesriik töötleb, sealhulgas levitab aegunud ja ebausaldusväärset teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.

·Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta andmete pärimiseks ei kasutata alati ECRISt

Kõige rohkem 2016. aastal teabepäringuid saatnud liikmesriik oli DE (38,6 %), millele järgnesid UK (26,7 %), CZ (10,1 %), AT (6,9 %), ES (3,7 %) ja FR (3,5 %). Mõned liikmesriigid aga ei saatnud üldse teabepäringuid (EL) või saatsid neid vähe (2016. aastal BG, CY, HU, IT, MT, SK; 2015. aastal BG, HU, IT, SK; 2014. aastal BG, EE, HR, HU, IT, SK). See toob endaga kaasa olukorra, kus kriminaalkohtud võivad teha otsuseid ilma teadmisteta teistes liikmesriikides varem tehtud süüdimõistvate otsuste kohta vastupidiselt raamotsuses 2008/675/JSK 8 sätestatud nõuetele. Ebapiisav teave varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta takistab usaldusväärsete karistusandmete kasutamist muuks otstarbeks peale kriminaalmenetluse (näiteks töölevõtmisele eelnev kontroll) ja seega vähendab kuritegevuse ennetamist.

·2016. aastal jäeti vastamata umbes 14 000 teabepäringule (3,9 %)

Enamikus liikmesriikides oli saadud vastuste arv veidi väiksem kui saadetud teabepäringute arv; keskmine erinevus oli 2016. aastal umbes 3,9 %. Järgmised liikmesriigid jätsid laekunud teabepäringutele vastamata protsentuaalselt kõige sagedamini: CY (66,1 %), EL (34,9 %), IT (20 %) ja LV (17,8 %).

·Peaaegu 13 000 teabepäringule (3,6 %) vastati 2016. aastal õigusaktides ettenähtud tähtajast hiljem

2016. aastal vastati peaaegu 13 000 teabepäringule õigusaktides ettenähtud tähtajast hiljem. See moodustab päringute koguarvust 3,6 %. Kõige rohkem oli tähtaegade järgimisega probleeme järgmistel liikmesriikidel: EL (28,1 % Kreekale saadetud päringutest said vastuse tähtajast hiljem), FI (21,5 %), EE (20,5 %), RO (9,3 %) ja IT (5,28 %).

·ECRISt kasutatakse järjest rohkem muuks otstarbeks kui kriminaalmenetlus

Kogu ECRISe toimimisperioodi jooksul on keskmiselt 81 % päringutest tehtud kriminaalmenetluse jaoks ja 19 % muuks otstarbeks kui kriminaalmenetlus. Muuks otstarbeks tehtud päringute hulk suurenes 2016. aastal 22 %-ni ehk 79 000 päringuni. Kõige suurema osa muuks otstarbeks kui kriminaalmenetlus tehtud päringute hulgast moodustavad eraisikute päringud, millega nad soovivad karistusregistrist andmeid enda kohta: need moodustavad 68 % kõigist muuks otstarbeks tehtud päringutest ja 15 % kõigist päringutest kokku.

·Praegust ECRISt kasutatakse kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul harva

Keskmiselt 90 % kõigist päringutest puudutavad ELi kodanikke ning umbes 10 % päringutest puudutavad kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta tehtud teabepäringute hulk ületas 2016. aastal 33 000. ECRISe süsteemi täiendamine spetsiaalselt selleks ette nähtud keskse TCNi süsteemiga, nagu komisjon on välja pakkunud paketis, mille hulka kuulub ka käesolev aruanne, peaks ootuste kohaselt märkimisväärselt suurendama kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta tehtavate päringute arvu.

3. Teabevahetus ECRISe kaudu arvudes

3.1. Ühendatud liikmesriigid

Liikmesriik loetakse ECRISega ühendatuks, kui ta vahetab karistusandmeid vähemalt ühe ühendatud partneriga. Praeguseks on kõik 28 liikmesriiki ECRISega ühendatud ja vahetavad karistusandmeid vähemalt ühe muu liikmesriigiga. Viimased liikmesriigid (SI ja PT) liitusid 2017. aasta jaanuaris. Andmed varasemate ECRISega liitumiste kohta on esitatud lisa punktis 1.1.

ECRIS on detsentraliseeritud süsteem, kus kõik liikmesriigid peaksid olema üksteisega ühendatud. Sellise koosseisu korral on ühenduste maksimaalne arv 756 (27*28). Ehkki nüüdseks on kõik liikmesriigid ECRISega ühendatud, ei vaheta mitte ükski neist ECRISe kaudu teavet kõigi ülejäänud 27 liikmesriigiga. 

Järgnevas tabelis on näidatud iga liikmesriigi ühenduste arv 2017. aasta aprilli seisuga.

ECRISe süsteemi kasutuselevõtmise ajal 2012. aastal oli ühendusi 173 (756 võimalikust ühendusest; liikmesriike oli 28). 2016. aasta ehk süsteemi viienda toimimisaasta lõpuks oli loodud 575 ühendust, mis moodustab kõigist võimalikest ühendustest 76 % ja toimivatest ühendustest 88 % (kuna SI ja PT ei olnud tol ajal veel ECRISega ühendatud). Ühenduste arvu muutumine aastate jooksul on esitatud lisa punktis 1.1.

2017. aastal on neljal liikmesriigil (AT, ES, UK ja IE) teistega võrreldes kõige rohkem toimivaid ühendusi (26).

Seega ei ole veel jõutud süsteemi lõpliku eesmärgini ehk selleni, et iga liikmesriik oleks ECRISe kaudu kõigi teiste liikmesriikidega ühenduses ja vahetaks nendega teavet.

3.2. Vahetatud teadete koguarv

Alltoodud graafik ilmestab ühendatud liikmesriikide vahel aasta jooksul saadetavate teadete arvu kiiret kasvu alates ECRISe kasutuselevõtust 2012. aasta aprillis kuni 31. detsembrini 2016. 2012. aasta andmete analüüsimisel tuleb meeles pidada, et tol aastal tegutses süsteem vaid kaheksa kuu jooksul.

Kui 2012. aasta lõpuks olid kõik süsteemis osalevad liikmesriigid vahetanud 300 000 teadet, siis 2016. aastal jõudis see arv ligi kahe miljonini, mis tähendab ühes kuus keskmiselt 165 000 teadet. Need arvud hõlmavad kõiki teatetüüpe: teateid, ajakohastamist, päringuid, vastuseid, vastusest keeldumist, muid vastuseid, lisateabe vahetamist jne.

Alltoodud graafikul on esitatud teadete, päringute ja päringuvastuste arvu muutumine ECRISe viie tegutsemisaasta jooksul. Siin on arvesse võetud üksnes uusi süüdimõistvaid kohtuotsuseid puudutavad teated, ajakohastavad teated on välja jäetud. Vastused hõlmavad vastuseid päringutele, vastusest keeldumist ja muid vastuseid 9 .

Praegu esitatakse nii teateid, päringuid kui ka päringuvastuseid ühes aastas ligikaudu 350 000.

Alates 2014. aastast, mil ühendatud liikmesriikide arv kasvas 25-ni, on uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta esitatavate teadete arv järk-järgult stabiliseerunud pärast hüppelist tõusu, mida seostatakse uute liikmesriikide liitumisega võrgustikku ja ühenduste arvu kasvamisega. Eeldatavalt suureneb see arv sõltumatult süüdimõistvate kohtuotsuste määrast veelgi sedamööda, kuidas omavahelise ühendatuse määr läheneb 100 %-le.

Sellele vastukaaluks on teabepäringute ja nendega seotud vastuste arv kiiresti kasvamas. See on positiivne märk liikmesriikide suurenevast teadlikkusest vajaduse kohta kasutada ECRISt selleks, et teha kriminaalmenetluse käigus teabepäringuid eesmärgiga võtta arvesse varasemat karistatust kooskõlas raamotsusega 2008/675/JSK. Samuti annab sellele positiivsele suundumusele oma panuse järjest suurenev muuks otstarbeks kui kriminaalmenetluseks esitatavate teabepäringute arv (näiteks seoses töölevõtuga, eriti selliste töökohtade puhul, mis eeldavad otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, kooskõlas direktiiviga 2011/93/EL).

3.3. Teadete, päringute ja vastuste arv igas liikmesriigis

Alltoodud graafikul on esitatud uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta saadetud teadete, saadetud teabepäringute ja saadetud vastuste arv igas ühendatud liikmesriigis 2016. aastal. Andmed aastate 2014 ja 2015 kohta on esitatud lisa punktis 1.2.

Kõige aktiivsem liikmesriik nende kolme teateliigi kogumahu arvestuses 10 oli

- 2016. aastal: DE (24,9 %), millele järgnesid UK (13,7 %), IT (7,7 %), PL (6,6 %) ja RO (5,5 %).

- 2015. aastal: DE (25,6 %), millele järgnesid UK (14,7 %), IT (9,1 %), PL (7,0 %) ja RO (5,6 %).

- 2014. aastal: DE (28,7 %), millele järgnesid IT (10,9 %), UK (9,7 %), FR (8,3 %) ja PL (6,8 %).

Need arvud näitavad olulisi erinevusi liikmesriikide ECRISega seotud tegevuse ja töökoormuse vahel.

Mõned liikmesriigid esitavad teabepäringuid märksa sagedamini, kui neile esitatakse. Sellised on DE, UK, AT ja 2016. aastal ka CZ. Teistel liikmesriikidel on suur töökoormus teabepäringutele vastamisel, ise aga saadavad nad teabepäringuid välja vähem. Sellised on PL, RO, SK, LT, IT, BG, LV, HU, HR, IE, EL ja EE. Mõne liikmesriigi töökoormus koosneb peamiselt arvukate teadete saatmisest uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta süüdimõistetu kodakondsusjärgsesse liikmesriiki, samas kui nad ise saadavad teabepäringuid välja vähem. Sellised on IT, BE, ES, FR ja CY.

3.4. Teatamine

Alltoodud graafikul on esitatud kõigi omavahel ühendatud liikmesriikide 2016. aastal väljastatud teadete arv; eraldi on välja toodud teated uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja teated varasemate teadete ajakohastamiseks. Andmed aastate 2014 ja 2015 kohta on esitatud lisa punktis 1.3.

Saadetud teadete arv on liikmesriigiti väga erinev, ulatudes peaaegu 100 000 teatest uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta (DE) mitte ühegi teateni (EL) aastas. Nende erinevuste analüüsimisel tuleb arvesse võtta peamiselt kahte tegurit: riigi suurus ja teiste liikmesriikide kodanike (mittekodanikest ELi elanikkond) suhtes tehtud süüdimõistvate otsuste arv. Igat liikmesriiki eraldi käsitlev üksikasjalik statistika on esitatud lisa punktis 2.

Kõige aktiivsem liikmesriik uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta saadetud teadete arvestuses oli

- 2016. aastal: DE (29,7 %), millele järgnesid IT (19,0 %), BE (13,6 %), UK (9,9 %), ES (9,0 %) ja FR (5,2 %)

- 2015. aastal: DE (28,7 %), millele järgnesid IT (19,8 %), BE (12,5 %), UK (11,4 %), FR (6,3 %) ja ES (5,9 %)

- 2014. aastal: DE (30,0 %), millele järgnesid IT (20,8 %), FR (11,2 %), BE (8,4 %), UK (7,9 %) ja ES (5,8 %).

Kõigi saadetud teadete, sealhulgas ajakohastamisteadete arvestuses näeb edetabel välja üsna samasugune, välja arvatud see, et 2016. aastal tõusis kolmandale kohale ES, mis oli 2014. ja 2015. aastal olnud neljandal kohal.

Saadetud teated uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja ajakohastamisteated moodustasid sellest 2016. aastal keskmiselt vastavalt 73,2 % ja 26,8 %.Andmed aastate 2014 ja 2015 kohta on esitatud lisa punktis 1.3. Nende omavaheline suhe on liikmesriigiti väga erinev: mõnel juhul on ajakohastamisteadete arv kaks korda suurem kui teadete arv (nt AT ja PL), mõnel juhul on need kategooriad peaaegu võrdsed (nt ES ja NL) ning mõnel juhul moodustavad ajakohastamisteated kõigist teadetest üliväikese osa (nt BE ja UK). Kõige arvukamalt teateid välja saatva DE puhul moodustavad ajakohastamisteated kõigist saadetud teadetest umbes 22 %.

Statistiliste andmete detailse analüüsi põhjal tuvastati kaks probleemi.

Esiteks ei saada mõned liikmesriigid mittekodanikest ELi elanike kohta teateid uute süüdimõistvate kohtuotsuste kohta kas üldse (EL) või saadavad vaid üksikuid selliseid teateid (2016. aastal BG, EE, HR, LT, LV, MT, RO; 2015. aastal BG, EE, LV, HR, LT; 2014. aastal BG, EE, HR, LT, LV, RO, SK). Selle tulemusena jäid need süüdimõistvad kohtuotsused, millest ei teavitatud, kodakondsusjärgse(te)s liikmesriigis/liikmesriikides registreerimata ja õigusrikkujatel võib olla võimalus pääseda oma kriminaalse mineviku tagajärgede eest.

Teiseks ei saatnud mõned liikmesriigid ajakohastatud teavet varem saadetud teadete kohta üldse (2016. aastal BG, DK, EE, EL, LV, RO; 2015. aastal BG, DK, FI, EL; 2014. aastal DK, EE, FI, EL, HR, RO) või saatsid selliseid teateid vähe (2016. aastal HR, LT, LU; 2015. aastal EE, HR, LT, LU, LV, RO; 2014. aastal BG, HU, IE, LT, LU, LV, SK). Süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ajakohastatud teabe saatmata jätmine toob endaga kaasa olukorra, kus kodakondsusjärgne liikmesriik töötleb, sealhulgas levitab aegunud ja ebausaldusväärset teavet.

3.5. Teabepäringud

Alltoodud graafikul on esitatud kõigi omavahel ühendatud liikmesriikide saadetud teabepäringute arv 2016. aastal võrreldes nendele päringutele laekunud vastuste arvuga. Andmed aastate 2014 ja 2015 kohta on esitatud lisa punktis 1.4.

Väljastatud teabepäringute arv on liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 140 000 päringust (DE) mitte ühegi päringuni (EL) aastas. Nende erinevust analüüsimisel tuleb peamiselt arvesse võtta asjaomases liikmesriigis elavate teiste liikmesriikide kodanike arvu.

Kõige aktiivsem liikmesriik teabepäringute väljastamise arvestuses oli

- 2016. aastal: DE (38,6 %), millele järgnesid UK (26,7 %), CZ (10,1 %), AT (6,9 %), ES (3,7 %) ja FR (3,5 %)

- 2015. aastal: DE (40,0 %), millele järgnesid UK (29,4 %), AT (8,2 %), FR (4,5 %), ES (4,0 %) ja CZ (3,3 %)

- 2014. aastal: DE (45,3 %), millele järgnesid UK (18,7 %), AT (13,7 %), FR (7,6 %), CZ (4,1 %) ja NL (2,8 %).

Mõned liikmesriigid ei saatnud teabepäringuid üldse (EL) või saatsid neid vähe võrreldes neis elavate teiste liikmesriikide kodanike arvuga (2016. aastal BG, CY, HU, IT, MT, EE, HR, LV, RO ja SK; 2015. aastal BG, HU, IT, EE, HR, LV, RO, CY ja SK; 2014. aastal BG, EE, HR, HU, IT, LV, CY ja SK). See toob endaga kaasa olukorra, kus kriminaalkohtud võivad teha otsuseid teadmata, et teistes liikmesriikides on isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus, vastupidiselt raamotsuses 2008/675/JSK sätestatud nõuetele, mis puudutavad varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvestamist uute kriminaalmenetluste puhul. Samuti väheneb preventiivne mõju, mis on karistusregistri tõendite nõudmisel muuks otstarbeks kui kriminaalmenetluseks, näiteks töölevõtmisel.

Eeltoodud andmetest võib järeldada ka seda, et kõigile teabepäringutele ei vastata. Enamikul juhtudel oli saadud vastuste arv veidi väiksem kui saadetud teabepäringute arv; keskmine erinevus oli 2016. aastal umbes 3,9 %. Kõige aktiivsemalt päringuid saatvate liikmesriikide puhul jäeti 2016. aastal vastamata 7 %-le DE päringutest (9 577), 4 %-le AT päringutest (869) ja 2 %-le UK päringutest (1 709).

3.6. Vastused teabepäringutele

Alltoodud graafikul on näha kõigi omavahel ühendatud liikmesriikide 2016. aastal saadetud vastuste arv võrreldes neile laekunud päringute arvuga. Andmed aastate 2014 ja 2015 kohta on esitatud lisa punktis 1.5.

Saadud päringute ja neile saadetud vastuste arv on liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 62 000-st (PL) kuni 63-ni (MT) aastas. Nende erinevuste analüüsimisel tuleb arvesse võtta peamiselt kahte tegurit: liikmesriigi üldine rahvaarv ja selle teistes liikmesriikides elavate kodanike arv. Igat liikmesriiki eraldi käsitlev üksikasjalik statistika on esitatud lisa punktis 2.

Kõige rohkem teabepäringuid saanud ja selle tulemusena absoluutnäitajates kõige suuremale arvule teabepäringutele vastanud (mis ei pruugi tähendada proportsionaalselt kõige suuremat osa laekunud päringutest) liikmesriik oli

- 2016. aastal: PL (17,4 % kõigist vastustest), millele järgnesid RO (16,2 %), SK (9,1 %), DE (6,2 %), IT (5,1 %) ja FR (4,6 %)

- 2015. aastal: PL (18,9 %), millele järgnesid RO (17,9 %), DE (7,5 %), IT (6,5 %), LT (5,2 %) ja FR (4,9 %)

- 2014. aastal: PL (20,0 %), millele järgnesid RO (13,0 %), DE (9,9 %), IT (8,5 %), FR (5,2 %) ja LT (5,0 %).

Ehkki kõik liikmesriigid üldiselt vastavad päringutele, ei vastata sugugi kõigile teabepäringutele. Enamikul juhtudel oli saadetud vastuste arv veidi väiksem kui saadud teabepäringute arv; keskmine vahe oli 2016. aastal umbes 3,9 %.

Kõige rohkem 2016. aastal teabepäringuid saanud liikmesriikide puhul jättis IT vastamata 20,4 %-le (5 579), FR 3,9 %-le (657), DE 2,5 %-le (552), PL 1,9 %-le (1 174), RO 1,7 %-le (970) ja SK 0,1 %-le (47) laekunud päringutest.

2016. aastal jätsid protsentuaalselt kõige suuremale hulgale päringutele vastamata järgmised liikmesriigid: CY (66,1 %-le laekunud päringutest), EL (34,9 %-le), IT (20,4 %-le) ja LV (17,8 %-le).

3.7. Vastused, mille saatmisel ei peetud kinni õigusaktides kehtestatud tähtaegadest

Veel üks probleem seisneb selles, et mõnele päringule ei vastata õigusaktides kehtestatud tähtajal. Alltoodud tabelis on ülevaade kõigi liikmesriikide 2016. aasta vastuste kohta, mille saatmisel ei peetud kinni õigusaktides kehtestatud tähtaegadest.

2016. aastal vastati umbes 13 000 teabepäringule õigusaktides ettenähtud tähtajast hiljem. See moodustab päringute koguarvust 3,6 %. Kõige rohkem oli tähtaegade järgimisega probleeme järgmistel liikmesriikidel: EL (28,1 % saadetud päringutest said vastuse tähtajast hiljem), FI (21,5 %), EE (20,5 %), RO (9,3 %) ja IT (5,28 %). Õigusaktides ettenähtud tähtajast hiljem saadetud vastuste arvestuses saadeti pärast tähtaega 27,33 % LT vastustest (4 198), 21,33 % IE vastustest (2 153), 19,56 % CY vastustest (134), 6,12 % RO vastustest (3 535) ja 4,92 % PL vastustest (3 056).

3.8. Päringud seoses kriminaalmenetlusega ja muuks otstarbeks

Alltoodud graafikutel on esitatud kriminaalmenetlusega seotud päringute arv võrreldes muuks otstarbeks tehtud päringute arvuga aastatel 2012–2016.

Kogu ECRISe tegevusperioodi jooksul on keskmiselt 81 % päringutest tehtud seoses kriminaalmenetlusega ja 19 % muuks otstarbeks. Muuks otstarbeks tehtud teabepäringute hulk ulatus 2016. aastal 79 000-ni.

Aastatel 2012–2014 püsis muuks otstarbeks tehtud päringute arv stabiilsena. Selle osakaalu suurenemine 22 %-ni 2016. aastal tulenes peamiselt töölevõtmisega seotud päringute järjest suurenevast arvust erialase või organiseeritud vabatahtliku tegevuse puhul, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega, seoses direktiivi 2011/93/EL rakendamisega. Selliseid päringuid oli 2016. aastal ligi 8 000, mis moodustas kõigist muuks otstarbeks tehtud päringutest 10 %. Võrdluseks võib tuua, et selliste päringute arv oli 2012. aastal tähtsusetu (7 päringut).

2016. aastal moodustasid suurema osa muuks otstarbeks kui kriminaalmenetlus tehtud päringute hulgast eraisikute päringud, millega nad soovivad karistusregistrist andmeid iseenda kohta: need moodustavad 68 % kõigist muuks otstarbeks tehtud päringutest ja 15 % kõigist päringutest kokku. Arvukuselt teisel kohal on päringud pädevatelt ametiasutustelt muuks menetluseks kui kriminaalmenetlus (14 % muuks otstarbeks tehtud päringutest ja 3,1 % kõigist tehtud päringutest), töölevõtmisega seotud päringud kooskõlas direktiiviga 2011/93/EL (vastavalt 9,9 % ja 2,2 %) ning päringud seoses relvaloa taotlusega (vastavalt 3,5 % ja 0,8 %).

Päringud sellisel olulisel eesmärgil nagu muu kodakondsuse saamine moodustasid üksnes umbes 1,4 % kõigist muuks otstarbeks tehtud päringutest ja 0,3 % kõigist päringutest.

Üksikasjalikumad andmed eri eesmärkidel tehtud päringute arvu kohta aastatel 2014–2016 on esitatud lisa punktis 1.6.

3.9. Päringud seoses ELi kodanike ning kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikutega

Alltoodud graafikutel on esitatud ELi kodanikke puudutavate päringute arv võrreldes kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid puudutavate päringute arvuga aastas 11 ning kogu ECRISe tegevusperioodi jooksul keskmiselt.

Keskmiselt 90 % kõigist päringutest puudutavad ELi kodanikke ning umbes 10 % puudutavad kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid. Kodakondsuseta isikuid puudutavate päringute osakaal on üliväike (0,03 %).

ECRISe esimesel tegevusaastal oli kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid puudutavate päringute protsent väga väike (5%). 2013. aastal see protsent kahekordistus ja on edaspidi püsinud sellel tasemel. Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta tehtud teabepäringute arv ületas 2016. aastal 33 000.

Komisjoni väljapakutud normatiivsete täiendustega, mis on lisatud sellele aruandele, täiendatakse ECRISe süsteemi seoses kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikutega, lisades sellele spetsiaalse keskse süsteemi, mis võimaldab tõhusalt kindlaks määrata, millis(t)el liikmesriigil/liikmesriikidel on asjaomase kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta karistusandmeid. See abinõu peaks kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta tehtavate päringute arvu märkimisväärselt suurendama.

3.10. Vastused, mis sisaldavad andmeid süüdimõistva kohtuotsuse kohta

Alltoodud graafikutel on esitatud andmed selle kohta, millise osakaaluga on päringutele antud vastused, mis sisaldavad andmeid ühe või mitme süüdimõistva kohtuotsuse kohta, vastused, mis ei sisalda andmeid süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, ja muud vastused nii aastate kaupa 12 kui ka ECRISe tegevusperioodi jooksul keskmiselt.

 

Alates ECRISe esimesest tegevusaastast on 31 % vastustest sisaldanud teavet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. See tähendab, et 31 % teabepäringute puhul oli asjaomane isik mujal ELis juba varem üks kord või korduvalt süüdi mõistetud, mis tõendab, kui väärtuslik vahend on ECRIS karistusandmete saamiseks. 2016. aastal saadeti üle 105 000 vastuse, mis sisaldasid teavet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Vastused, mis ei sisaldanud andmeid süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, moodustasid viimase viie aasta jooksul keskmiselt 63 % kõigist vastustest, ja muud vastused 6 %.

(1)

     ELT L 93, 7.4.2009, lk 23.

(2)

     ELT L 93, 7.4.2009, lk 33.

(3)

     Nõukogu otsuse 2009/316/JSK artikli 6 lõikes 2 on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu ECRISe rakendusmeetmed, mis tähendab eelkõige logimissüsteemide ja -menetluste loomist, mis võimaldab jälgida ECRISe toimimist, ja ECRISe kaudu toimuva karistusregistrite andmete vahetusega seotud isikustamata andmete statistika loomist.

(4)

     Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsuse 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu, rakendamise kohta, COM(2016) 6 final.

(5)

     COM(2017) 344 final

(6)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).

(7)

   Vt Eurostati statistikat: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/File:Non-national_population_by_group_of_citizenship,_1_January_2016_(%C2%B9).png

(8)

     Nõukogu raamotsus 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes (ELT L 220, 15.8.2008, lk 32).

(9)

     Muud vastused on näiteks vastused, mis puudutavad mitme andmetele vastava isiku leidmist, päringu saanud liikmesriigi kodakondsuse puudumist jne.

(10)

     Võrdlustabel kõige aktiivsemate liikmesriikide kohta teadete, päringute ja vastuste saatmise arvestuses (iga kategooria kohta eraldi) on esitatud lisa punktis 1.2.

(11)

     Vt ka tabelit lisa punktis 1.7.

(12)

     Vt joonealune märkus 9. Vt ka tabelit lisa punktis 1.8.

Top