EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01994R2965-20031001

Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1994/2965/2003-10-01

1994R2965 — ET — 01.10.2003 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2965/94,

28. november 1994,

Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta

(EÜT L 314, 7.12.1994, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2610/95, 30. oktoober 1995,

  L 268

1

10.11.1995

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1645/2003, 18. juuni 2003,

  L 245

13

29.9.2003




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2965/94,

28. november 1994,

Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades, et:

täienduseks riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate 29. oktoobri 1993. aasta otsusele teatavate Euroopa Ühenduste Europoli asutuste ja talituste ning asukoha kohta ( 1 ) võtsid liikmesriikide valitsuste esindajad ühisel kokkuleppel vastu deklaratsiooni liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta komisjoni Luxembourgis asuvate tõlketalituste raames, et pakkuda toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid nendele asutustele, mille asukoht 29. oktoobri 1993. aasta otsusega kindlaks määrati, Euroopa Rahainstituut välja arvatud;

ühtse spetsialiseeritud keskuse loomine pakub praktilise lahenduse suure arvu liidu eri paikades asuvate asutuste tõlkevajaduste rahuldamiseks;

tõlkekeskuse tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid võimaldama sellel teenuseid pakkuda sõltumatult hallatavatele ning oma eelarvega juriidilistele isikutele, säilitades samal ajal tegevusalase seotuse komisjoniga;

asutamislepingus ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 235 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



Artikkel 1

Käesolevaga asutatakse liidu asutuste tõlkekeskus (edaspidi “keskus”).

▼M1

Artikkel 2

1.  Keskus pakub tõlketeenuseid, mida oma tööks vajavad järgmised institutsioonid ja asutused:

 Euroopa Keskkonnaagentuur,

 Euroopa Koolitusfond,

 Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus,

 Euroopa Ravimihindamisamet,

 Töötervishoiu- ja Tööohutusagentuur,

 siseturu harmoneerimisamet (kaubamärgid, tööstusdisainilahendused ja kasulikud mudelid),

 Euroopa Politseiamet (Europol) ja Europoli uimastiüksus.

Keskus sõlmib iga eespool loetletud institutsiooni ja asutusega üksikasjaliku koostööleppe.

2.  Nõukogu loodud institutsioonid või asutused, keda lõikes 1 ei nimetata, võivad keskuse teenuseid kasutada keskusega sõlmitud kokkulepete alusel.

3.  Liidu institutsioonid ja asutused, kellel juba on tõlketeenistus, võivad keskuse teenuseid kasutada vabatahtlikkuse alusel ning poolte vahel kokkulepitud korras.

4.  Keskus osaleb täies mahus Institutsioonidevahelise Tõlkekomitee töös.

▼B

Artikkel 3

1.  Keskus on juriidiline isik.

2.  Et keskusel oleks võimalik täita talle antud ülesandeid, on keskusel kõikides liikmesriikides liikmesriigi seadustega juriidilistele isikutele antav kõige laialdasem õigus- ja teovõime.

Artikkel 4

▼M1

1.  Keskusel on haldusnõukogu, kuhu kuuluvad:

a) iga artikli 2 lõikes 1 loetletud institutsiooni ja asutuse esindaja; artikli 2 lõikes 2 viidatud kokkulepetega võib ette näha ka kõnealuse kokkuleppe sõlminud institutsiooni või asutuse esindatuse;

b) iga Euroopa Liidu liikmesriigi esindaja;

c) kaks komisjoni esindajat; ning

d) üks esindaja igast institutsioonist või asutusest, kellel juba on tõlketeenistus, kuid kes on keskusega sõlminud kokkuleppe vabatahtliku koostöö kohta.

▼B

2.  Lõikes 1 nimetatud esindajatele määratakse asetäitjad, kes esindajaid nende puudumisel asendavad.

3.  Haldusnõukogu eesistuja on üks komisjoni esindajatest.

Artikkel 5

1.  Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

2.  Haldusnõukogu liikmeid võib ametisse tagasi nimetada.

Artikkel 6

1.  Eesistuja kutsub haldusnõukogu kokku vähemalt kaks korda aastas või vähemalt ühe kolmandiku artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud esindajate taotluse korral.

2.  Haldusnõukogu otsused võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.  Igal haldusnõukogu liikmel on üks hääl.

4.  Eesistuja ei hääleta.

Artikkel 7

Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

1.  Haldusnõukogu võtab direktori koostatud projekti alusel vastu keskuse iga-aastase tööprogrammi.

2.  Programmi võib aasta jooksul muuta lõikes 1 osutatud korras.

▼M2

3.  Haldusnõukogu võtab keskuse tegevuse kohta vastu aastaaruande ja edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja artiklis 2 viidatud asutustele.

4.  Keskus edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele igasuguse teabe, mis käsitleb hindamise tulemusi.

▼B

Artikkel 9

1.  Keskust juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks; direktori võib ametisse tagasi nimetada.

2.  Direktor on keskuse seaduslik esindaja. Ta vastutab:

 tööprogrammi ja haldusnõukogu otsuste nõuetekohase ettevalmistamise ja täitmise eest,

 igapäevase juhtimistöö eest,

 keskusele antud ülesannete täitmise eest,

 eelarve täitmise eest,

 kõikide personaliküsimuste eest ning

 haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamise eest.

3.  Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 10

1.  Igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, koostatakse kõigi keskuse tulude ja kulude kalkulatsioon ja see kantakse keskuse eelarvesse.

▼M1

2.  

a) Keskuse eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

▼M2

b) Keskuse tulu koosneb maksetest asutustelt, kelle heaks keskus töötab, ning institutsioonidelt ja organitelt, kellega on kokku lepitud, et need teevad vastutasuks tehtud töö eest keskusega koostööd, kaasa arvatud institutsioonidevahelise tegevuse vallas, ja ühenduse toetusest.

▼M2 —————

▼B

3.  Keskuse kuludeks on personali töötasud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud.

▼M1

Artikkel 11

1.  Iga artikli 2 lõikes 1 nimetatud institutsioon või asutus, kellel on tõsiseid probleeme seoses keskuse pakutavate teenustega, võib enne artiklis 19 sätestatud läbivaatamist pöörduda keskuse poole, et leida nendele probleemidele sobivaim lahendus.

2.  Kui kolme kuu jooksul nimetatud lahendusteni ei jõuta, saadab kõnealune institutsioon või asutus komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud teatise, et komisjon saaks võtta vajalikke meetmeid ning korraldada vajadusel keskuse egiidi all ja selle kaasabil kolmandate isikute süstemaatilisem kasutamine asjaomaste dokumentide tõlkimisel.

▼B

Artikkel 12

Komisjon annab keskusele keskusega sõlmitavate kokkulepete alusel edaspidiste kulude katteks järgmist abi:

1. tugiteenused: terminoloogia, andmebaasid, dokumentatsioon, masintõlge, vabakutseliste tõlkijate väljaõpe ja register ning ametnike komandeerimine keskusesse;

2. juhtimis- ja baashaldusteenused: töötasude maksmine, tervisekindlustus, pensioniskeemid, sotsiaalteenuste korraldamine.

▼M2

Artikkel 13

1.  Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse keskuse tulude ja kulude kalkulatsioon ning esitatakse see keskuse eelarves, mis sisaldab ametikohtade loetelu.

2.  Keskuse eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Haldusnõukogu esitab igal aastal direktori koostatud eelnõu alusel keskuse tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks eelarveaastaks. Kõnealuse kalkulatsiooni, mis sisaldab ametikohtade loetelu kava, esitab haldusnõukogu komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

4.  Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule, edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”, koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

5.  Kõnealuse kalkulatsiooni alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas asutamislepingu artikliga 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid annavad loa keskuse toetuseks mõeldud assigneeringute kasutamiseks.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu keskuse ametikohtade loetelu.

7.  Haldusnõukogu võtab vastu keskuse eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse keskuse eelarves vastavaid kohandusi.

8.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võivad olla olulised rahalised tagajärjed eelarve rahastamisele, eriti projektide puhul, mis seonduvad kinnisvaraga, nagu hoonete üürimine või ostmine. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile.

Kui emb-kumb eelarvepädevatest institutsioonidest on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamist.

▼B

Artikkel 14

1.  Direktor vastutab eelarve täitmise eest.

▼M2

2.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab keskuse peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas üldise finantsmääruse artikliga 128.

3.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja keskuse esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.  Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused keskuse esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel keskuse lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab keskuse lõpliku raamatupidamisaruande kohta arvamuse.

6.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Direktor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Ta saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 15

Haldusnõukogu võtab vastu keskuse suhtes kohaldatavad finantseeskirjad pärast nõupidamist komisjoniga. Need ei võikaldudakõrvale asutuste finantsraammäärust käsitlevast komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ( 2 ) artiklis 185, välja arvatud siis, kui keskuse tegevus seda konkreetselt nõuab ja komisjon on andnud eelneva nõusoleku.

▼B

Artikkel 16

Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduse privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 17

1.  Keskuse personal allub Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.

2.  Keskusel on oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitused.

3.  Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendussätted, et tagada muu hulgas teatava töö konfidentsiaalsus.

Artikkel 18

1.  Keskuse lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt keskuse sõlmitud lepingutes sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab keskus kõik kahjud, mida selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud, vastavalt liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetele.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3.  Teenistujate vastutust keskuse ees reguleerivad nende suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

▼M2

Artikkel 18a

1.  Keskuse valduses olevatele dokumentide kohta kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001 määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. ( 3 )

2.  Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastu praktilised meetmed kuue kuu jooksul pärast nõukogu 18. juuni 2003 määruse (EÜ) nr 1645/2003 jõustumist, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta. ( 4 )

3.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastuvõetud keskuse otsuste peale võidakse asutamislepingu artiklite 195 ja 230 alusel esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Kohtus.

▼B

Artikkel 19

Nõukogu võib keskuse töökorda, nii nagu see on sätestatud käesolevas määruses, muuta komisjoni ettepanekul ning pärast Euroopa Parlamendi arvamuse saamist hiljemalt kolme aasta jooksul pärast keskuse maksimaalselt kolme eelarveaasta pikkust käivitusperioodi.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



( 1 ) EÜT C 323, 30.11.1993, lk 1.

( 2 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72, parandus

ELT L 2, 7.1.2003, lk 39.

( 3 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

( 4 ) ELT L 245, 29.9.2003, lk 13.

Top