Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R2422

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2015/2422, 16. detsember 2015, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta

OJ L 341, 24.12.2015, p. 14–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2422/oj

24.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 341/14


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2015/2422,

16. detsember 2015,

millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 254 esimest lõiku ning artikli 281 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamusi (1),

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult laienenud, kasvab Üldkohtule esitatavate kohtuasjade arv pidevalt.

(2)

Menetlemisele kuluv aeg ei ole praegu menetlusosalistele vastuvõetav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid.

(3)

Üldkohus on sellises olukorras põhjustel, mis on muu hulgas seotud nii sellega, et liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusaktide hulk ja mitmekesisus on kasvanud, kui ka asjaoluga, et Üldkohtule esitatavad kohtuasjad on mahukamad ja keerulisemad, eriti konkurentsi, riigiabi ja intellektuaalomandi valdkonnas.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklis 257 ette nähtud erikohtute moodustamise võimalust ei ole kasutatud.

(5)

Seetõttu tuleks selle olukorra lahendamiseks võtta asjakohaseid korralduslikke, struktuurilisi ja menetluslikke meetmeid, mille hulka kuulub eelkõige kohtunike arvu suurendamine. Kui kasutada aluslepingutes ettenähtud võimalust suurendada Üldkohtu kohtunike arvu, võimaldaks see lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka Üldkohtu menetluste liiga pikka kestust.

(6)

Võttes arvesse Üldkohtu töökoormuse arengut, peaks kohtunike arv kolmeetapilise protsessi lõpuks olema 56 – iga liikmesriigi ettepanekul nimetataks ametisse kaks kohtunikku –, mis tähendab, et ühe liikmesriigi ettepanekul ametisse nimetatud kohtunike arv Üldkohtus ei või kunagi ületada kahte.

(7)

ELi toimimise lepingu artiklis 255 ette nähtud komitee võtab eelkõige arvesse kandidaatide sõltumatust, erapooletust, asjatundlikkust ning kutsealast ja isiklikku sobivust.

(8)

Selleks et kiiresti vähendada menetluses olevate kohtuasjade arvu, peaksid käesoleva määruse jõustumisel astuma ametisse veel kaksteist kohtunikku.

(9)

2016. aasta septembris tuleks Üldkohtule anda pädevus arutada esimese astme kohtuna Euroopa Liidu avaliku teenistuse asju ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu („Avaliku Teenistuse Kohus”) seitsme kohtuniku ametikohad tuleks üle viia Üldkohtusse, võttes aluseks Euroopa Kohtu poolt juba teatavaks tehtud taotluse seadusandliku akti vastuvõtmiseks. Kõnealuses taotluses käsitletakse Avaliku Teenistuse Kohtu seitsme kohtuniku ametikoha, koos oma töötajate ja ressurssidega, üleviimise korda.

(10)

2019. aasta septembris peaksid ametisse astuma ülejäänud üheksa kohtunikku. Kulutõhususe tagamise eesmärgil ei tohiks see kaasa tuua täiendavate õigusnõunike või teiste tugitöötajate värbamist. Institutsioonisiseste ümberkorraldusmeetmetega tuleks kindlustada olemasolevate inimressursside tõhus kasutamine, mis peaks olema kõigi kohtunike puhul võrdne, ilma et see piiraks Üldkohtu poolt oma sisemise korralduse kohta tehtud otsuste kohaldamist.

(11)

Väga tähtis on tagada Üldkohtus sooline tasakaal. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks korraldada Üldkohtus osalised väljavahetamised nii, et liikmesriikide valitsused hakkavad järk-järgult esitama sama osalise väljavahetamise korral kaks kohtunikku ning püüavad seetõttu valida ühe naise ja ühe mehe, tingimusel et järgitakse aluslepingutes sätestatud tingimusi ja menetlusi.

(12)

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja sätteid, mis käsitlevad kohtunike ja kohtujuristide iga kolme aasta järel toimuvat osalist väljavahetamist, tuleb kohandada vastavalt.

(13)

Nagu Euroopa Liidu Kohus on juba teatanud, esitab ta Üldkohtu reformi järelmeetmena igal aastal arvandmed oma tegevuse kohta ja teeb vajaduse korral soovituse asjakohaste meetmete võtmiseks. Üldkohtu laienemise teises ja kolmandas etapis toimub Üldkohtu olukorra hindamine, mis võib vajaduse korral viia teatavate kohandusteni, eelkõige seoses kohtu halduskuludega.

(14)

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Kui kohtunikke iga kolme aasta järel osaliselt välja vahetatakse, asendatakse pooled kohtunikud. Kui kohtunikke on paaritu arv, vahetatakse vaheldumisi välja selline arv kohtunikke, mis on ühe võrra suurem poolte kohtunike arvust ning ühe võrra väiksem poolte kohtunike arvust.

Esimest lõiku kohaldatakse ka kohtujuristide iga kolme aasta järel toimuva osalise väljavahetamise suhtes.”

2)

Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 48

Üldkohus koosneb

a)

alates 25. detsembrist 2015. aastal 40 kohtunikust,

b)

alates 1. septembrist 2016. aastal 47 kohtunikust,

c)

alates 1. septembrist 2019. aastal kahest kohtunikust igast liikmesriigist.”

Artikkel 2

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikli 48 kohaselt ametisse nimetatud täiendavate Üldkohtu kohtunike ametiaeg on järgmine:

a)

alates 25. detsembrist 2015 ametisse nimetatud 12 täiendava kohtuniku puhul lõpeb kuue kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2016. Need kuus kohtunikku valitakse nii, et kuue liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2016. aastal. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2019;

b)

alates 1. septembrist 2016 ametisse nimetatud seitsme täiendava kohtuniku puhul lõpeb kolme kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2019. Need kolm kohtunikku valitakse nii, et kolme liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2019. aastal. Ülejäänud nelja kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2022;

c)

alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatud üheksa täiendava kohtuniku puhul lõpeb nelja kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2022. Need neli kohtunikku valitakse nii, et nelja liikmesriigi valitsused nimetavad kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2022. aastal. Ülejäänud viie kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2025.

Artikkel 3

1.   Euroopa Kohus esitab 26. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile väliskonsultandi osalusel koostatud aruande Üldkohtu toimimise kohta.

Eelkõige keskendutakse kõnealuses aruandes Üldkohtu tõhususele, kohtunike arvu 56-ni suurendamise vajalikkusele ja tulemuslikkusele, ressursside kasutamisele ja mõjususele ning täiendavate erikodade moodustamisele ja/või muudele struktuurimuutustele.

Asjakohasel juhul esitab Euroopa Kohus seadusandliku akti vastuvõtmise taotlused oma põhikirja vastavaks muutmiseks.

2.   Euroopa Kohus esitab 26. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande võimalike muudatuste kohta pädevuse jagunemises ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaste eelotsuste tegemisel. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele asjakohased seadusandliku akti vastuvõtmise taotlused.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. detsember 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  30. septembri 2011. aasta arvamus (ELT C 335, 16.11.2011, lk 20) ja 12. novembri 2015. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2015. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 239, 21.7.2015, lk 14). Euroopa Parlamendi 28. oktoobri 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 3. detsembri 2015. aasta otsus.


Top