EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R0499

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/499, 24. märts 2015 , milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutuse poolt lisaomavahendite kirjete kasutamisele heakskiidu andmiseks kasutatavate menetlustega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ EMPs kohaldatav tekst

OJ L 79, 25.3.2015, p. 12–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/499/oj

25.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/499,

24. märts 2015,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalveasutuse poolt lisaomavahendite kirjete kasutamisele heakskiidu andmiseks kasutatavate menetlustega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 92 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid lisaomavahendite kirjete heakskiitmise taotluste ettevalmistamisel tuginema mõistlikkusele ja realistlikkusele.

(2)

Lisaomavahendite kirje taotlemine on riskijuhtimise ja kapitali planeerimisega seotud strateegiline otsus. Võttes arvesse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 40 sätestatud haldus-, juht- või järelevalveorgani lõplikku vastutust normide täitmise eest, tuleks põhjalikult kaaluda tema osalemist taotlemisega seotud otsustusprotsessis.

(3)

Kindlustus- või edasikindlustusandja peaks lisama kõik järelevalveasutuse hinnanguks vajalikud asjakohased asjaolud, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja hinnangu selle kohta, kuidas kirje vastaks lisaomavahendite kirje kriteeriumitele, ning sissenõudmise korral need asjaolud, mis on vajalikud põhiomavahendite kirjeks liigitamiseks, et järelevalveasutus saaks teha asjakohaste tõendite alusel õigeaegseid otsuseid.

(4)

Järelevalveasutuse otsuste ühtsuse tagamiseks tuleks täpsustada teave, mille kindlustus- või edasikindlustusandja peab oma taotlusele lisama.

(5)

Kuna direktiivi 2009/138/EÜ kohased erinevad heakskiitmise taotlused on omavahel seotud, peaks kindlustus- või edasikindlustusandja lisaomavahendite kirje heakskiitmise taotlemisel teavitama järelevalveasutust muudest direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308a lõikes 1 nimetatud elemente käsitlevatest taotlustest, mis on menetluses või mida on kavas esitada järgmise kuue kuu jooksul. Selline nõue on vajalik selle tagamiseks, et järelevalveasutuse hinnangud põhineksid läbipaistval ja erapooletul teabel.

(6)

Järelevalveasutuste ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate suutlikkust hinnata vastaspoolte rühma kui ühe vastaspoole seisundit peetakse eriti oluliseks, kui vastastikusel või vastastikust tüüpi kindlustusandjal on suur hulk homogeenseid mitteäriühingutest liikmeid, kellelt ta võib nõuda täiendavaid sissemakseid.

(7)

Lisaomavahendite heakskiitmisprotsessiga on ette nähtud järelevalveasutuste ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate pidev teabevahetus. See hõlmab teabevahetust terve järelevalvemenetluse vältel, sealhulgas enne ametliku taotluse esitamist järelevalveasutusele ning pärast taotluse heakskiitmist. Pidev teabevahetus on vajalik selle tagamiseks, et järelevalveasutuse hinnangud põhineksid asja- ja ajakohasel teabel.

(8)

Kui järelevalveasutus saab kindlustus- või edasikindlustusandjalt teate, et heakskiidetud lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võime on vähenenud, peaks järelevalveasutus heakskiidetud summat allapoole korrigeerima või tühistama meetodi heakskiidu, et tagada selle vastavus vähenenud kahjumi katmise võimele.

(9)

Direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 226 lubatakse kindlustus- või edasikindlustusandjate grupil taotleda lisaomavahendite kirje heakskiitu vahendava kindlustusvaldusettevõtja või vahendava segafinantsvaldusettevõtja suhtes. Sellistel juhtudel tuleks samu eeskirju kohaldada vahendava kindlustusvaldusettevõtja või vahendava segafinantsvaldusettevõtja suhtes, nagu oleks tegemist kindlustus- või edasikindlustusandjaga. Seda tuleks kohaldada ka juhul, kui direktiivi 2009/138/EÜ artikli 235 kohaselt juhib kindlustusgruppi kindlustusvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

(10)

Käesolev määrus tugineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõule.

(11)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 artiklile 37 (2).

(12)

Et suurendada õiguskindlust järelevalvekorra suhtes, mida kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 308a sätestatud järkjärgulise kohaldamise perioodil, mis algab 1. aprillil 2015, on oluline tagada, et käesolev määrus jõustuks nii pea kui võimalik, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Taotluse üldtunnused

1.   Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab iga lisaomavahendite kirje heakskiitmiseks kirjaliku taotluse järelevalveasutusele.

2.   Taotlus esitatakse ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus asub kindlustus- või edasikindlustusandja peakontor, või järelevalveasutusega kokku lepitud keeles.

3.   Taotlus sisaldab kaaskirja ja kinnitavaid tõendeid.

Artikkel 2

Kaaskiri

Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab kaaskirja. Kaaskirjas kinnitatakse kõike järgmist:

a)

lisaomavahendite kirjet või seonduvat kokkulepet reguleerivad õiguslikud või lepingulised tingimused on üheselt mõistetavad ja selgelt määratletud;

b)

taotluses sisalduvale lisaomavahendite kirjele omistatav summa vastab direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõikele 2;

c)

taotlus kajastab täielikult lisaomavahendite kirje majanduslikku sisu, sealhulgas seda, kuidas sissenõudmise korral kirje mõjutab põhiomavahendeid;

d)

võttes arvesse tõenäolist edasist arengut ja ka taotluse esitamise kuupäeval kehtinud tingimusi, on kindlustus- või edasikindlustusandja seisukohal, et lisaomavahendite kirje vastab omavahendite liigitamise kriteeriumitele;

e)

välja ei ole jäetud ühtegi asjaolu, mis järelevalveasutuse teada võiksid mõjutada viimase otsust selle kohta, kas lisaomavahendite kirjet heaks kiita, summat, mille puhul antakse kirje heakskiit, või ajavahemikku, mil kohaldatakse heakskiidetud arvutusmeetodit.

Kaaskirjas loetletakse ka muud kindlustus- või edasikindlustusandja poolt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 308a lõikes 1 nimetatud elementide heakskiitmiseks esitatud taotlused või taotlused, mis kavatsetakse nende heakskiitmiseks esitada järgmise kuue kuu jooksul, koos vastavate taotluste kuupäevadega.

Artikkel 3

Summa või meetodiga seonduvad kinnitavad tõendid

Kindlustus- või edasikindlustusandja esitatud taotlusega soovitakse heakskiitu lisaomavahendite kirje puhul teatavale rahasummale või lisaomavahendite kirje summa kindlaksmääramise meetodile.

Kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb teatava rahasumma heakskiitmist, sisaldab taotlus summa arvutamise selgitust, tuginedes mõistlikele ja realistlikele eeldustele vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 90 lõikele 2.

Kui kindlustus- või edasikindlustusandja taotleb arvutusmeetodi heakskiitmist, esitatakse järgmine teave:

a)

meetodi kirjeldus ja selgitus, kuidas see kajastab lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võimet;

b)

meetodi aluseks olevate kõigi eelduste kirjeldus ja selgitus, mil viisil on need eeldused mõistlikud ja realistlikud;

c)

kirje eeldatav esialgne summa, mis on arvutatud vastavalt meetodile ja kõnealuse summa põhjendus;

d)

selgitus valideerimisprotsesside [direktiivis 2009/138/EÜ „kinnitamisprotsess”] kohta, mida kindlustus- või edasikindlustusandja rakendab selle tagamiseks, et meetodiga saadud tulemused jätkuvalt kajastaksid jooksvalt kirje kahjumi katmise võimet.

Artikkel 4

Heakskiitmise kriteeriumitega seonduvad kinnitavad tõendid

Kinnitavad tõendid peavad sisaldama piisavalt teavet, et järelevalveasutus saaks hinnata taotluse vastavust kriteeriumitele, mis on kindlaks määratud direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 90 ning komisjoni määruse (EL) 2015/35 (3) artiklites 62–65. Tõendid peavad sisaldama vähemalt käesoleva artikli teises kuni seitsmendas lõigus kirjeldatud teavet.

Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab teabe selle kohta, milline on lisaomavahendite kirje laad ja selle põhiomavahendite kirje kahjumi katmise võime, milleks konverteeritakse sissenõudmise korral lisaomavahendite kirje, sealhulgas järgmise teabe:

a)

kirje õiguslikud või lepingulised tingimused koos mis tahes seonduva kokkuleppe tingimustega ning tõendid selle kohta, et vastaspool on sõlminud või sõlmib lepingu ja mis tahes seonduva kokkuleppe;

b)

tõendid selle kohta, et leping ja mis tahes seonduvad kokkulepped on õiguslikult siduvad ja jõustatavad kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides, tuginedes õiguslikule arvamusele;

c)

ajavahemik, mille vältel on leping jõus ning kui see on erinev, ajavahemik, mille vältel võib kindlustus- või edasikindlustusandja kirje sisse nõuda;

d)

kinnitus selle kohta, et lisaomavahendite kirjel on pärast seda, kui see on sisse nõutud ja sisse makstud, sellise põhiomavahendite kirje kõik omadused, mis on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile 71 liigitatud esimesse tasemesse, või sellise põhiomavahendite kirje kõik omadused, mis on vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile 73 liigitatud teise tasemesse;

e)

kinnitus selle kohta, et kirje lepingulised tingimused ei sisalda sätteid, mis võiksid kindlustus- või edasikindlustusandjat heidutada kirje sissenõudmisel kahjumi katmise eesmärgil või mingil viisil piirata selle sissenõutavust;

f)

kinnitus selle kohta, et lisaomavahendite kirje või selle hüved on kättesaadavad ainult kindlustus- või edasikindlustusandjale ning need ei ole ülekantavad ega omistatavad ühelegi muule osapoolele ja neid ei saa muul viisil koormata;

g)

kõik tegurid, mis piiravad tingimusi, mille alusel võiks kindlustus- või edasikindlustusandja taotleda kirje sissenõudmist, sealhulgas, kuid mitte üksnes kindlustus- ja edasikindlustusandja stressiolukord või halvenenud turutingimused laiemalt;

h)

kas kindlustus- või edasikindlustusandja on kirjega seoses või võib tulevikus olla kohustatud maksma välja vahendeid või pakkuma muid hüvesid vastaspoolele või kolmandale isikule ja seda muul juhul kui põhiomavahendite kirje tagasimaksmise korral, mis vastaks delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 71 lõike 1 punktis h ning artikli 73 lõike 1 punktis d sätestatud omadustele, või võidakse seda eeldada või seda võib nii mõista;

i)

keskpika perioodi kapitali haldamise kava koopia, sealhulgas kirjeldus selle kohta, kuidas kirje mõjutab kindlustus- või edasikindlustusandja olemasolevat kapitali struktuuri, ja selle kohta, kuidas võiks kirje aidata kindlustus- või edasikindlustusandjal täita oma olemasolevaid ja tulevasi kapitalinõudeid.

Välja arvatud juhul, kui kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõiget 6 ja vastaspoolte rühma seisundit hinnatakse kui ühe vastaspoole seisundit, esitab kindlustus- või edasikindlustusandja iga vastaspoole seisundit käsitleva teabe, sealhulgas järgmise:

a)

kõigi vastaspoolte nimed ja kirjeldus, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja ja vastaspoole suhte laad;

b)

vastaspoolte makseviivituse riski hinnang, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 2;

c)

vastaspoolte likviidsuspositsiooni hinnang, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 3;

d)

vastaspoolte maksetahte hinnang, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 4;

e)

mitmesuguste olukordade kirjeldus, mille puhul võiks kindlustus- või edasikindlustusandja taotleda kirje sissenõudmist, sealhulgas hetkeootused selle kohta, millal võidakse kirje sisse nõuda enne solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude mittetäitmist või mittetäitmise hetkel;

f)

teave mis tahes muude vastaspoolte seisundiga seotud tegurite kohta, et toetada järelevalveasutuse hinnangut, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikes 5.

Kui vastaspooli käsitatakse vastaspoolte rühmana kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 63 lõikega 6, esitatakse kolmanda lõigu punktides a–f nimetatud teave vastaspoolte rühma kohta.

Kui direktiivi 2009/138/EÜ artikli 213 kohaselt kuulub vastaspool kindlustus- või edasikindlustusandjaga samasse kindlustusgruppi või alakindlustusgruppi ning tal on kindlustusgrupi eri üksuste ees lisaomavahendite kirjetega seotud kohustusi, sisaldab kolmanda lõigu punktides b–f nimetatud teave tõendeid vastaspoole suutlikkuse kohta rahuldada samaaegselt mitmeid lisaomavahendite kirjetega seonduvaid sissenõudmisi, võttes arvesse asjaolusid ning kindlustusgruppi kuuluvaid üksuseid.

Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab vahendite sissenõutavust käsitleva teabe, sealhulgas järgmise:

a)

kirje sissenõutavust suurendada võivate kokkulepete üksikasjad, sealhulgas tagatise kättesaadavus;

b)

üksikasjad selle kohta, kas mis tahes asjaomases jurisdiktsioonis takistab siseriiklik õigus nõude esitamist või rahuldamist, sealhulgas kindlustus- või edasikindlustusandja suhtes algatatud kriisilahendus-, saneerimis- või maksejõuetusmenetluse korral;

c)

üksikasjad kokkulepete või asjaolude kohta, mis võivad takistada nõude esitamist või rahuldamist finantsseisundi halvenemise korral, sealhulgas solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude mittetäitmisel.

Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab teabe varem esitatud nõuete kohta, sealhulgas järgmise:

a)

teave kogemuste kohta, mis on saadud seoses varem esitatud nõuetega või samade või sarnaste vastaspoolte poolt tasumisele kuuluvate muude vahendite kogumisega samade või sarnaste tingimuste korral;

b)

kõik kättesaadavad asjakohased turuandmed, mis seonduvad varem esitatud nõuetega või samade või sarnaste vastaspoolte poolt tasumisele kuuluvate muude vahendite kogumisega samade või sarnaste tingimuste korral;

c)

hinnang punktides a ja b kirjeldatud teabe asjakohasusele ja usaldusväärsusele, pidades silmas kindlustus- või edasikindlustusandja poolt tulevikus esitatavate nõuete eeldatavaid tulemusi.

Kindlustus- või edasikindlustusandja esitab nende protsesside kirjelduse, mis on kehtestatud lisaomavahendite kirje kahjumi katmise võimet vähendada võivate tulevaste muudatuste tuvastamiseks, mis on täpsustatud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artikli 62 lõike 1 punktis d. Kirjeldus sisaldab järgmist:

a)

kuidas kavatseb kindlustus- või edasikindlustusandja tuvastada järgmist:

i)

muudatused kokkuleppe struktuuris või lepingutingimustes, sealhulgas lisaomavahendite kirje tühistamine või aegumine või lisaomavahendite kirje osaline või täielik kasutamine või sissenõudmine;

ii)

muudatused asjaomaste vastaspoolte seisundis, sealhulgas vastaspoole makseviivitus;

iii)

muudatused lisaomavahendite kirje sissenõutavuses, sealhulgas samade vastaspoolte esitatud muude lisaomavahendite kirjetega seonduvad sissenõudmised;

b)

kuidas kavatseb kindlustus- või edasikindlustusandja teavitada järelevalveasutust tuvastatud muudatustest, sealhulgas kirjeldus selle kohta, millised mehhanismid on kehtestatud selleks, et tuvastada, millal tuleks muudatus edastada kindlustus- või edasikindlustusandja haldus-, juht- või järelevalveorganile ning järelevalveasutusele.

Kindlustus- või edasikindlustusandja lisab dokumentaalsed tõendid oma sisemise otsustamisprotsessi kohta seoses taotlusega.

Artikkel 5

Taotluse hindamine

Järelevalveasutus kinnitab kindlustus- või edasikindlustusandja taotluse kättesaamist.

Järelevalveasutus loeb taotluse täielikuks, kui see hõlmab kõiki artiklites 2, 3 ja 4 käsitletud küsimusi.

Järelevalveasutus kinnitab, kas taotlus loetakse täielikuks või mitte, tehes seda õigeaegselt ja vähemalt 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Järelevalveasutus tagab, et ajavahemik taotluse üle otsustamiseks on mõistlik ega ületa kolme kuud alates täieliku taotluse kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui on tegemist erandlike asjaoludega, millest teatatakse kindlustus- või edasikindlustusandjale kirjalikult ja õigeaegselt.

Erandlike asjaolude korral ei võta järelevalveasutusel otsuse tegemine rohkem aega kui kuus kuud alates täieliku taotluse kättesaamisest.

Asjaolu, et järelevalveasutus on lugenud taotluse täielikuks, ei takista järelevalveasutust küsimast lisateavet, mis on vajalik hindamise läbiviimiseks. Täiendava teabe küsimisel täpsustatakse, millist lisateavet on vaja ning nimetatakse lisateabe küsimise põhjused. Järelevalveasutuse poolt teabe küsimise kuupäeva ja järelevalveasutusele sellise teabe esitamise kuupäeva vahelisi päevi ei loeta viiendas ja kuuendas lõigus sätestatud ajavahemike hulka.

Kindlustus- või edasikindlustusandja teavitab järelevalveasutust kõigist muudatustest seoses oma taotluse üksikasjadega.

Kui kindlustus- või edasikindlustusandja teavitab järelevalveasutust oma taotluse muutmisest, käsitatakse seda uue taotlusena, välja arvatud juhul, kui:

a)

muudatuse tingis järelevalveasutuse nõue lisateabe saamiseks või

b)

järelevalveasutus on veendunud, et muudatus ei mõjuta oluliselt tema hinnangut taotluse kohta.

Kindlustus- või edasikindlustusandja võib taotluse tagasi võtta, teatades sellest kirjalikult mis tahes etapis enne järelevalveasutuse otsust. Kui kindlustus- või edasikindlustusandja esitab seejärel taotluse uuesti või esitab ajakohastatud taotluse, käsitab järelevalveasutus seda uue taotlusena.

Artikkel 6

Taotluse kohta otsuse tegemine

Kui järelevalveasutus on langetanud taotluse kohta otsuse, teatab ta sellest viivitamata kirjalikult kindlustus- või edasikindlustusandjale.

Kui järelevalveasutus kiidab heaks kindlustus- või edasikindlustusandja taotletust väiksema summa või lükkab heakskiitmise taotluse tagasi, esitab ta oma otsuse põhjused.

Kui järelevalveasutuse heakskiit on antud tingimusel, et sõlmitakse leping, sõlmib kindlustus- või edasikindlustusandja viivitamata lepingu sellistel tingimustel, mille alusel heakskiit anti, ning esitab järelevalveasutusele allkirjastatud lepingu koopia.

Kindlustus- või edasikindlustusandja ei või pidada lisaomavahendite kirjet või meetodit vastuvõetavaks enne, kui leping on sõlmitud.

Artikkel 7

Heakskiidetud summa ülevaatamine või meetodi heakskiidu tühistamine

1.   Kui lisaomavahendite kirje ei vasta enam tingimustele, mille alusel summa või arvutusmeetod heaks kiideti, otsustab järelevalveasutus võtta ühe järgmistest meetmetest:

a)

vähendada lisaomavahendite kirje summat madalama summani või viia see nullini;

b)

tühistada arvutusmeetodi heakskiit.

2.   Järelevalveasutus teavitab kindlustus- või edasikindlustusandjat viivitamata lõike 1 kohase otsuse langetamisest, esitades selle põhjendused.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/35, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).


Top