Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R0152

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 152/2013, 19. detsember 2012 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid EMPs kohaldatav tekst

OJ L 52, 23.2.2013, p. 37–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 012 P. 162 - 165

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2013/152/oj

23.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 52/37


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 152/2013,

19. detsember 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 648/2012 on muu hulgas ette nähtud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded, millega tagatakse, et kesksed vastaspooled on turvalised ja usaldusväärsed ning täidavad kapitalinõudeid kogu aeg. Võttes arvesse, et kliiringuga seotud riskid on suures osas kaetud asjakohaste rahaliste vahenditega, peaksid sellised kapitalinõuded tagama, et kesksel vastaspoolel on kogu aeg piisavalt kapitali, et katta krediidiriski, vastaspoole riski, tururiski, operatsiooniriski ning õiguslikke ja äririske, mis ei ole juba kaetud asjakohaste rahaliste vahenditega, ning vajaduse korral oma tegevused nõuetekohaselt likvideerida või restruktureerida.

(2)

Kõnealuste regulatiivsete standardite puhul tuleks eelkõige võtta arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid, kuna kesksed vastaspooled on katmata tegevuste puhul avatud samalaadsetele riskidele nagu krediidiasutused ja investeerimisühingud. Samuti tuleks arvesse võtta asjakohaseid osasid makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni väljatöötatud põhimõttest finantsturgude infrastruktuuri osas (CPSS-IOSCO põhimõtted). Selleks et kesksed vastaspooled suudaksid nõuetekohaselt likvideerida või restruktureerida oma tegevusi, peaks neil olema piisavalt rahalisi vahendeid tegevuskulude katmiseks asjakohase ajavahemiku jooksul. Keskne vastaspool peaks olema suuteline võtma sellise ajavahemiku jooksul mis tahes meetmeid, et ümber korraldada oma olulised tegevused, mis võib hõlmata rekapitaliseerimist, juhtkonna vahetamist, äristrateegia ja kulu- või tasustruktuuri läbivaatamist, osutatavate teenuste ümberkorraldamist, kliiringuportfelli likvideerimist või kliirimistegevuse üleandmist teisele kesksele vastaspoolele. Likvideerimise või restruktureerimise ajal peab keskne vastaspool jätkama oma tegevust. Kuigi sel juhul võivad mõned kulud väheneda (nt turunduskulud), võivad teised kulud suureneda (nt õigusabikulud). Seepärast peaks aastase kogu tegevuskulu kasutamine võimaldama asjakohaselt kajastada keskse vastaspoole tegevuste likvideerimise või restruktureerimisega seotud tegelikke kulusid. Selleks et võtta arvesse kesksete vastaspoolte erinevaid raamatupidamistavasid, tuleks tegevuskulusid käsitleda vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta), (3) või vastavalt paljudele muudele piiratud asjakohastele eeskirjadele liidu õiguse kohaselt.

(3)

Kuna kapitali peab olema kogu aeg piisavalt, et tagada nõuetekohane likvideerimine ja asjakohane kaitse asjaomaste riskide vastu vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõikele 2, tuleb ette näha varajase hoiatamise vahend, et pädevad asutused saaksid piisavalt varakult teada olukorrast, kus keskse vastaspoole kapital võib langeda allapoole asjakohast kapitalinõuet, ja kehtestada selleks teatamiskünnis 110 % kapitalinõuetest.

(4)

Hoolimata operatsiooniriski mõõtmise keerukusest, tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (4) asjakohase võrdlusaluse kesksete vastaspoolte kapitalinõuete kehtestamiseks. Kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ peaks operatsiooniriski määratlus hõlmama õiguslikku riski seoses tehniliste standarditega kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate kapitalinõuete kohta.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ ja direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (5) on asjakohased, et määrata kindlaks kapitalinõuded asjakohaste rahaliste vahenditega katmata krediidi-, vastaspoole ja tururiski katmiseks, kuna need riskid on sarnased krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskidega.

(6)

Kesksel vastaspoolel ei pea olema kapitali seoses kauplemisriski ja tagatisfondi sissemaksetega, mis tulenevad koostalitluskokkuleppest, kui täidetud on määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 52 ja 53 sätestatud nõuded. Kui kõnealused nõuded ei ole täidetud, võivad seoses kesksete vastaspoolte vaheliste seostega tekkida täiendavad riskid, kui kesksete vastaspoolte antud tagatis ei ole täielikult kaitstud ja pankrotivarast välistatud või kui tagatisfondi sissemaksed on vastuvõtva keskse vastaspoole kliiriva liikme kohustuste mittetäitmise korral ohus. Seepärast peaksid kapitalinõuded sel juhul hõlmama tagatisfondi makseid ja teiste kesksete vastaspooltega seotud kauplemisriski. Negatiivse mõju ülekandumise ohu vältimiseks tuleks teiste kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtavaid makseid käsitleda üldiselt konservatiivsemalt kui krediidiasutuste riske seoses kesksete vastaspoolega. Keskse vastaspoole omavahendeid, mida kasutatakse teise keskse vastaspoole tagatisfondi maksete tegemiseks, ei tuleks määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaldamisel arvesse võtta, kuna need ei ole investeeritud investeerimispoliitika kohaselt. Samuti ei tohiks neid kõnealuste maksete puhul riskiga kaalutud varade arvutamisel võtta arvesse topelt.

(7)

Nõuetekohaseks likvideerimiseks vajalik aeg sõltub otseselt asjaomase keskse vastaspoole osutatavatest kliirimisteenustest ja turutingimustest, milles ta tegutseb, eelkõige juhul, kui teine keskne vastaspool saab tema teenused üle võtta. Seepärast peaks likvideerimiseks vajalik kuude arv põhinema keskse vastaspoole hinnangul, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Selleks et tagada kapitalinõuete usaldusväärne tase, tuleb ette näha, et likvideerimisaeg on vähemalt kuus kuud.

(8)

Äririsk on risk, mis kesksele vastaspoolele tuleneb tema tõhususest ja üldiste äritingimuste võimalikest muutustest, mis võivad mõjutada tema finantsseisundit seoses tulude vähenemisest või kulude suurenemisest tuleneva kahjuga, mis tuleb katta kapitaliga. Kuna äririsk sõltub tugevasti iga keskse vastaspoole konkreetsest olukorrast ning seda võivad mõjutada eri tegurid, nagu ebatõhusad protseduurid, halvenenud turutingimused, tehnoloogia arengu eiramine või äristrateegia puudulik järgimine, peaksid kapitalinõuded põhinema keskse vastaspoole hinnangul, mille peab heaks kiitma pädev asutus. Selleks et tagada kapitalinõuete usaldusväärne tase, tuleb kehtestada alampiir.

(9)

Enne käesoleva määruse aluseks oleva tehniliste standardite eelnõu esitamist tegi EBA tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) ja konsulteeris Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA). Samuti viis EBA läbi avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsis võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsis arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(10)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas Euroopa Komisjonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kapitalinõuded

1.   Keskse vastaspoole kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega on kogu aeg vähemalt võrdne järgmiste summaga:

a)

keskse vastaspoole kapitalinõuded seoses likvideerimise või restruktureerimisega, mis on arvutatud vastavalt artiklile 2;

b)

keskse vastaspoole kapitalinõuded operatsiooni- ja õigusliku riski puhul, mis on arvutatud vastavalt artiklile 3;

c)

keskse vastaspoole kapitalinõuded krediidi-, vastaspoole ja tururiski puhul, mis on arvutatud vastavalt artiklile 4;

d)

keskse vastaspoole kapitalinõuded äririski puhul, mis on arvutatud vastavalt artiklile 5.

2.   Keskne vastaspool kohaldab protseduure, et tuvastada kõik riskiallikad, mis võivad mõjutada tema ülesannete pidevat täitmist, ja hindab võimalikku kahjulikku mõju tema tuludele või kuludele ja kapitali tasemele.

3.   Kui lõike 1 kohane keskse vastaspoole kapital on väiksem kui 110 % kapitalinõuetest või väiksem kui 110 % 7,5 miljonist eurost („teatamiskünnis”), teavitab keskne vastaspool sellest pädevat asutust ja ajakohastab teavet vähemalt kord nädalas, kuni keskse vastaspoole kapital ületab taas teatamiskünnist.

4.   Teade esitatakse kirjalikult ja see sisaldab vähemalt järgmist:

a)

põhjused, miks keskse vastaspoole kapital on alla teatamiskünnist, ning keskse vastaspoole finantsolukorra kirjeldus keskpikas perspektiivis;

b)

selliste meetmete põhjalik kirjeldus, mida keskne vastaspool kavatseb võtta, et tagada kapitalinõuete pidev täitmine.

Artikkel 2

Kapitalinõuded seoses likvideerimise või restruktureerimisega

1.   Keskne vastaspool jagab oma aastase kogu tegevuskulu kaheteistkümneks, et määrata kindlaks oma igakuine kogu tegevuskulu, ja korrutab kõnealuse tulemuse oma tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemikuga, mis on kindlaks määratud lõike 2 kohaselt. Kõnealuse arvutuse tulemus kajastab keskse vastaspoole tegevuste nõuetekohaseks likvideerimiseks või restruktureerimiseks ette nähtud kapitali.

2.   Selleks et määrata kindlaks lõike 1 kohane tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemik, esitab keskne vastaspool pädevale asutusele heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 III jaotise kohastele pädevate asutuste volitustele oma hinnangu tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemiku kohta. Prognoositav ajavahemik on piisav, et tagada ka halvenenud turutingimustes tegevuste nõuetekohane likvideerimine, restruktureerimine ja ümberkorraldamine, kliiringuportfelli likvideerimine või kliirimistegevuse üleandmine teisele kesksele vastaspoolele. Ajavahemiku prognoosimisel võetakse arvesse keskse vastaspoole positsioonide suurust, tähtaegu ja võimalikke piiriüleseid tõkkeid ning kliiritavate toodete liiki. Tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud minimaalne ajavahemik, mida kasutatakse kapitalinõuete arvutamiseks, on kuus kuud.

3.   Prognoosi aluseks olevate eelduste märkimisväärse muutuse korral ajakohastab keskne vastaspool tegevuste likvideerimiseks või restruktureerimiseks ettenähtud ajavahemiku prognoosi ja esitab ajakohastatud prognoosi pädevatele asutustele heakskiitmiseks.

4.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse tegevuskulusid vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002, või vastavalt nõukogu direktiividele 78/660/EMÜ, (7) 83/349/EMÜ (8) ja 86/635/EMÜ (9) või vastavalt kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida komisjoni määruse (EÜ) nr 1569/2007 (10) kohaselt käsitatakse võrdväärsena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või vastavalt kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mille kasutamine on lubatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 4). Keskne vastaspool kasutab kõige värskemat auditeeritud raamatupidamise aastaaruande teavet.

Artikkel 3

Operatsiooni- ja õigusliku riski kapitalinõuded

1.   Keskne vastaspool arvutab artikli 1 kohased kapitalinõuded operatsiooni- ja õigusliku riski puhul direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud baasmeetodi või täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kohaselt, võttes arvesse lõigetes 2–7 sätestatud piiranguid.

2.   Selleks et arvutada kapitalinõuded operatsiooniriski puhul võib keskne vastaspool kasutada baasmeetodit vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklile 103.

3.   Keskne vastaspool kohaldab nõuetekohast operatsiooniriski hindamise ja juhtimise süsteemi, mille vastutusalad on selgelt määratud. Keskne vastaspool teeb kindlaks operatsiooniriskile avatud positsioonid ja jälgib asjakohaseid operatsiooniriski andmeid, sealhulgas oluliste kahjude andmeid. Kõnealuse süsteemi vaatab korrapäraselt läbi sõltumatu isik, kellel on selliseks läbivaatamiseks vajalikud teadmised.

4.   Keskse vastaspoole operatsiooniriski hindamise süsteem on põhjalikult integreeritud keskse vastaspoole riskijuhtimisprotsessiga. Selle tulemused moodustavad lahutamatu osa keskse vastaspoole operatsiooniriski profiili jälgimise ja kontrollimise protsessist.

5.   Keskne vastaspool rakendab kõrgemale juhtkonnale aruannete esitamise süsteemi, mis tagab operatsiooniriski käsitlevate aruannete esitamise keskse vastaspoole asjakohastele funktsioonidele. Keskne vastaspool kohaldab menetlusi, et võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt juhtkonnale esitavates aruannetes sisalduvale teabele.

6.   Samuti võib keskne vastaspool taotleda pädevalt asutuselt luba täiustatud mõõtmismudelil põhinevate meetodite kasutamiseks. Pädev asutus võib vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artiklile 105 anda kesksele vastaspoolele loa sellise täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamiseks, mis põhineb keskse vastaspoole operatsiooniriski mõõtmise süsteemidel.

7.   Sellise keskse vastaspoole kapital, kes kasutab operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamiseks lõike 6 kohaseid täiustatud mõõtmismudelil põhinevaid meetodeid, on kogu aeg vähemalt 80 % kapitalist, mis peaks olema lõike 2 kohase baasmeetodi kasutamise korral.

Artikkel 4

Kapitalinõuded selliste krediidi-, vastaspoole ja tururiski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega

1.   Artikli 1 kohased keskse vastaspoole kapitalinõuded on krediidiriski ja vastaspoole riski 8 % riskiga kaalutud varade ning tururiski selliste kapitalinõuete summa, mis on arvutatud vastavalt direktiividele 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, võttes arvesse lõigetes 2–5 sätestatud piiranguid.

2.   Kapitalinõuete arvutamiseks tururiski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega, kasutab keskne vastaspool direktiivi 2006/49/EÜ I–IV lisades sätestatud meetodeid.

3.   Riskiga kaalutud varade arvutamiseks tururiski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega, kasutab keskne vastaspool direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 78–83 kohast krediidiriski arvutamise standardmeetodit.

4.   Riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastaspoole riski puhul, mis ei ole juba kaetud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41–44 osutatud asjakohaste rahaliste vahenditega, kasutab keskne vastaspool direktiivi 2006/48/EÜ III lisa 3. osa kohast turuväärtuse meetodit ja direktiivi 2006/48/EÜ VIII lisa 3. osa kohast finantstagatise hindamise üldmeetodit, millega kohaldatakse regulatiivseid volatiilsuse korrigeerimistegureid.

5.   Kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 52 ja 53 osutatud kõik tingimused ei ole täidetud ja kui keskne vastaspool ei kasuta omavahendeid, kohaldab keskne vastaspool riskikaalu 1 250 % teise keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate sissemaksetega seotud riski puhul ning riskikaalu 2 % teise keskse vastaspoolega seotud kauplemisriski puhul.

Artikkel 5

Äririski kapitalinõuded

1.   Keskne vastaspool esitab pädevale asutusele heakskiitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 III jaotise kohastele pädevate asutuste volitustele oma hinnangu kapitali kohta, mida on vaja äririskist tuleneva kahju katmiseks, võttes aluseks tema ärimudeli puhul põhjendatult prognoositavad halvad stsenaariumid.

2.   Äririskiga seotud kapitalinõuded vastavad vähemalt asjaomasele heakskiidetud hinnangule ja peavad olema vähemalt 25 % aastasest kogu tegevuskulust. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse tegevuskulusid vastavalt artikli 2 lõikele 4.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(3)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(4)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(5)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

(6)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(7)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(8)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(9)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

(10)  ELT L 340, 22.12.2007, lk 66.


Top