EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01992L0021-19951020

Consolidated text: Nõukogu direktiiv 92/21/EMÜ, 31. märts 1992 , M 1 -kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/21/1995-10-20

1992L0021 — ET — 20.10.1995 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/21/EMÜ,

31. märts 1992,

M1-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta

(EÜT L 129, 14.5.1992, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

KOMISJONI DIREKTIIV 95/48/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. september 1995,

  L 233

73

30.9.1995




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/21/EMÜ,

31. märts 1992,

M1-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

koostöös Euroopa Parlamendiga, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 3 )

ning arvestades, et:

siseturu järkjärguliseks väljakujundamiseks tähtajaga kuni 31. detsember 1992 tuleb vastu võtta meetmed; kusjuures siseturg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

ühtse turu loomiseks on oluline täieulatusliku ühtlustamise meetod;

kõnealust meetodit tuleb kasutada kogu EMÜ tüübikinnitusmenetluse läbivaatamisel vastavalt nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonile, milles käsitletakse uut lähenemisviisi tehnilisele ühtlustamisele ja standardimisele;

tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigus aktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka mootorsõidukite masside ja mõõtmete kohta;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; ning seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukiliigi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüüpe käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 4 ), viimati muudetud direktiiviga 87/403/EMÜ, ( 5 ) ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

käesolevat direktiivi täiendatakse direktiividega, mis on seotud mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmetega;

ei ole vaja kehtestada nõudeid mootorsõidukite ja haagiste kombinatsioonide dünaamilise stabiilsuse kohta, kuivõrd mootorsõidukite tootjad võtavad antud aspekti suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi määramisel arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmist mõistet: sõiduk – teedel kasutamiseks mõeldud vähemalt neljarattaline M1-kategooria mootorsõiduk (nagu on defineeritud ►M1  direktiivi 70/156/EMÜ II A lisa ◄ ), mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 25 km/h.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõidukile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest või keelata sõiduki müüki, registreerimist, kasutuselevõtmist ja kasutamist või sellest keelduda sõiduki masside ja mõõtmetega seotud põhjustel, kui need vastavad I lisas esitatud nõuetele.

Artikkel 3

Mistahes muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisades esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võtab komisjon vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 4

1.  Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 1. juulit 1992 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, viidatakse nendes käesolevale direktiivile või lisatakse neile selline viide ametliku avaldamise korral. Sellise viitamise korra näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 1992.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide tekstid.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M1




LISADE LOETELU



I lisa:

Tüübikinnituse rakendussätted

1. liide: Teatis

2. liide: Tüübikinnitustunnistus

II lisa:

Reguleerimisala, mõisted, nõuded

Liide: M1 kategooria mootorsõidukite massi määramise meetod

▼M1




I LISA

TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED

1.   Sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse taotlemine

1.1. M1 kategooria sõidukitüübi masside ja mõõtmete osas esitab tootja direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase EMÜ tüübikinnitustaotluse.

1.2. Teatise näidis on esitatud 1. liites.

1.3. Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

1.3.1. kinnitatava tüübi suhtes representatiivne sõiduk.

2.   Sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse andmine

2.1. Kui asjakohased nõuded on täidetud, antakse EMÜ tüübikinnitus vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 3.

2.2. EMÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud 2. liites.

2.3. Igale kinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Sama liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

3.   Tüübi ja tüübikinnituste muudatused

3.1. Käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

4.   Toodangu vastavus

4.1. Üldjuhul võetakse toodangu vastavust tagavad meetmed direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras.




1. liide

image

image

image




2. liide

image

image




II LISA

REGULEERIMISALA, MÕISTED JA NÕUDED

1.   Reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse M1 kategooria sõidukite masside ja mõõtmete suhtes vastavalt artiklile 1.

2.   Mõisted

2.1. Asjakohased mõisted direktiivi 70/156/EMÜ I lisas (kaasa arvatud joonealused märkused) ja II lisas kohaldatakse ka käesolevale direktiivile.

2.2.  Tavalise koorma mass – 75 kg mass korrutatud tootja poolt ettenähtud istekohtade arvuga (kaasa arvatud klappistmed).

2.3.  Tavalist koormat täiendav lisamass – suurima tehniliselt lubatud täismassi ja sõidukorras sõiduki massi vahe, millele on lisatud tavalise koorma mass. Tavalist koormat täiendav lisamass võib hõlmata ka valikvarustuse, nt katuseluugi, kliimaseadme, haakeseadise massi.

2.4.  Haakeseadise mass – haakeseadise ja selle kinnitussüsteemi mass tootja andmetel.

2.5.  Sõiduki suurim staatiline vertikaalkoormus haakepunktile – suurim tehniliselt lubatud vertikaalkoormus haagise veotiislilt sõiduki haakeseadise keskpunktile, kui sõiduk seisab. Koormuse väärtuse määrab kindlaks tootja.

2.6.  Pukseeritav mass – pukseeritava haagise mass, v.a vertikaalkoormus veduki haakepunktile.

2.7.  Klappiste – aeg-ajalt kasutamiseks mõeldud lisaiste, mis on tavaliselt üles tõstetud.

3.   Nõuded

3.1.

Mõõtmed

3.1.1.

Sõiduki suurimad lubatud mõõtmed on järgmised:

3.1.1.1.

Pikkus: 12 000 mm

3.1.1.2.

Laius: 2 500 mm

3.1.1.3.

Kõrgus: 4 000 mm

3.2.

Massid ja teljekoormused

3.2.1.

Suurimate tehniliselt lubatud teljekoormuste summa ei tohi olla väiksem kui sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass.

Sõiduki suurim tehniliselt lubatud mass ei tohi olla väiksem kui sõidukorras sõiduki mass, millele on lisatud tavalise koorma mass.

Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud massini vastavalt punktidele 3.2.2 ja 3.2.3, siis mistahes teljele langev koormus ei tohi ületada suurimat tehniliselt lubatud koormust sellele teljele.

Kui sõiduk on koormatud suurima tehniliselt lubatud massini ja kui samal ajal on ka tagatelg koormatud suurima lubatud teljekoormuseni, siis ei tohi esitelje teljekoormus olla väiksem kui 30 % sõiduki suurimast tehniliselt lubatud massist.

3.2.2.

Lõike 3 punktis 3.2.1 esitatud nõuete tõendamiseks tuleb reisijate ja pagasi mass ning tavalist koormat täiendav lisamass paigutada nii, nagu ette nähtud käesoleva lisa liites. Ka masside määramise meetod on esitatud liites. Juhul, kui sõidukil on eemaldatavaid istmeid, viiakse tõendamine läbi nii, et paigaldatud on maksimaalne arv istmeid.

3.2.3.

Kui sõiduk on ette nähtud haagise pukseerimiseks, viiakse läbi kaks täiendavat määramist vastavalt lõike 3 punktidele 3.2.1 ja 3.2.2:

a) kaasa arvates haakeseadise suurimat massi ja

b) kaasa arvates nii haakeseadise suurimat massi kui ka suurimat staatilist vertikaalkoormust haakeseadisele. Hilisema tõendamise korral:

3.2.3.1.

Suurimat tehniliselt lubatud koormust tagateljele (tagatelgedele) ei tohi ületada rohkem kui 15 % ja sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi ei tohi ületada rohkem kui 10 % või 100 kg, olenevalt kumb väärtus on väiksem, mis kehtib ainult selles kindlas olukorras, eeldusel, et töökiirus on piiratud 100 km/h või vähemaga.

3.2.3.2.

Eespool mainitud ületatud koormust ja massi ei arvestata muude kui käesoleva direktiivi kohaste tüübikinnituste korral, välja arvatud, kui vastavas direktiivis on selgesõnaliselt nii väljendatud.

3.2.3.3.

Tootja teeb omaniku käsiraamatus teatavaks kiiruse piirangud, millele on viidatud punktis 3.2.3.1, või muud töötingimused.

3.2.4.

Kui sõiduki tootja varustab sõiduki haakeseadisega, peab ta sellele või selle lähedale sõidukil märkima suurima lubatud staatilise vertikaalkoormuse haakepunktile.

3.3.

Pukseeritav mass ja staatiline vertikaalkoormus haakeseadisele

3.3.1.

Suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass vastavalt tootja andmetele

3.3.1.1.

Piduritega haagise veoks ettenähtud sõiduki pukseeritav mass (Pukseeritava massi arvutamise korral ei võeta vastavalt punktile 3.2.3.1 arvesse seda osa massist, mis ületab sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi.)

3.3.1.1.1.

Sõiduki suurim lubatud pukseeritav mass on järgmistest võimalustest väikseim väärtus:

a) suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil ja/või mehhaanilise haakeseadise tugevusel, või

b) veduki (mootorsõiduki) suurim tehniliselt lubatud mass või maastikusõidukite korral 1,5 kordne suurim tehniliselt lubatud mass vastavalt direktiivile 70/156/EMÜ.

3.3.1.1.2.

Haagise suurim tehniliselt lubatud mass ei tohi siiski mingil juhul ületada 3 500 kg.

3.3.1.2.

Piduriteta haagise veoks ettenähtud sõiduki pukseeritav mass.

3.3.1.2.1.

Lubatud pukseeritav mass on väikseim kahest - suurimast tehniliselt lubatud pukseeritavast massist või poolest töökorras veduki massist.

3.3.1.2.2.

Haagise suurim tehniliselt lubatud mass ei tohi mingil juhul ületada 750 kg.

3.3.2.

Tehniliselt lubatud staatilise vertikaalkoormuse haakeseadisele määrab tootja; see koormus ei tohi olla väiksem kui 4 % suurimast lubatud pukseeritavast massist ja mitte väiksem kui 25 kg. Tootja peab omaniku käsiraamatus ära näitama suurima lubatud staatilise vertikaalkoormuse haakeseadisele, haakeseadise kinnituspunktid mootorsõidukil ja haakeseadise suurim lubatud üleulatus.

3.3.3.

Haagist vedav mootorsõiduk peab olema suuteline autorongi, mis on koormatud selle suurima massini, vähemalt 12 % kallakul paigalt võtma viis korda viie minuti jooksul.

3.4.

Suurim reisijaistmete arv, mille on kindlaks määranud tootja, ei olene sellest, kas sõiduk veab haagist või mitte.




Liide

M1 kategooria mootorsõidukite massi ja teljekoormuste määramise meetod

1.   Sõiduki mass määratakse järgmiselt:

1.1.

tühi, st vastavalt I lisa 1. liite punktile 2.6 töökorras, kuid ilma juhita.

Autoelamu korral tuleb lisada mass, mis vastab joogivee- ja gaasimahutite massile, kui need on 90 % ulatuses täidetud.

1.2.

täielikult koormatud (vastavalt II lisa punktides 3.2.1 kuni 3.2.3 esitatud tingimustele), massi arvutamisel võetakse arvesse järgmist:

 kui iste on reguleeritav, tuleb see liigutada tootja poolt määratud võimalikult tagumisse normaalsesse juhtimis- või istumisasendisse, võttes arvesse ainult pikisuunalist istme reguleerimist ja mitte arvestades istmeid, mida kasutatakse teisiti kui on normaalne juhtimis- või istumisasend. Kui istmel on olemas ka täiendavad reguleerimisvõimalused (vertikaalne reguleerimine, kallutamine, seljatoe reguleerimine jne), tuleb iste reguleerida vastavalt tootja poolt määratud tingimustele. Kui tegemist on vedrustusega istmetega, tuleb need lukustada normaalsesse sõiduasendisse vastavalt tootja juhistele,

 masse tuleb arvesse võtta järgmiselt:

 

 68 kg iga reisija kohta (kaasa arvatud juht),

 7 kg iga reisija kohta (kaasa arvatud juht),

 iga reisija mass asetatakse istme punkti, mis asub pikisuunas reguleeritavate istmete korral 100 mm ja kõikide muude istmete korral 50 mm R punktist ( 6 ) eespool. Iga reisija pagasi mass esitatakse vertikaaljõuna, mis läbib pagasiruumi maksimaalselt kasuliku pikkuse projektsiooni keskkoha horisontaalsel tasandil, mis asub sõiduki keskpikitasandil.

 Eriotstarbelise sõiduki korral asetatakse pagasi mass vastavalt tootja juhistele tehnilise teenistusega kooskõlastatult,

 iga kokkuleppelist massi täiendav lisamass, tuleb vastavalt tootja juhistele tehnilise teenistusega kooskõlastatult ära jagada, võttes arvesse varustuse erinevaid tasemeid, masse ja asukohti,

 Autoelamu korral peab koorma lisamass olema vähemalt (10 kg × N) + (10 kg × L), kus L on autoelamu kogupikkus ja N on reisijate arv (kaasa arvatud juht) tootja andmetel.

 Kõikides pagasiruumides tuleb tavalist koormat täiendav lisamass jaotada vastavalt tootja juhistele kooskõlastatult tehnilise teenistusega.

1.3.

Täpsustatavad massid ja teljekoormused määratakse vastavalt järgmisele tabelile:

image

2.

Tõendamise tulemused

(Kui teatise punktides 2.8 ja 2.9 antakse rohkem kui üks väärtus, tuleb tõendada tulemusi iga väärtuse korral.)

Tulemused on rahuldavad, kui:

 tühja sõiduki mass ja teljekoormus (veerg a) vastavad tootja andmetele, lubatud hälbega ± 5 %; (sel juhul kasutatakse tootja poolt esitatud massi väärtust veergude b ja c masside arvutamiseks),

 vastavalt veergudes b ja c esitatud tingimustele arvutatud massid ja teljekoormused ei ületa tootja poolt lubatud suurimaid masse,

 II lisa neljanda lõike 4 punktis 3.2.1 esitatud nõuded on täidetud

 tootja poolt esitatud massid ja teljekoormused on vastavuses mootorsõidukil kasutatavate rehvide koormuskarakteristikutega, võttes arvesse kõik veduki teatatud kiiruspiirangud vastavalt direktiivi 92/23/EMÜ IV lisa punktile 3.7.3.



( 1 ) EÜT C 95, 12.4.1990, lk 92.

( 2 ) EÜT C 284, 12.11.1990, lk 80 ja 12.veebruari 1992. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT C 225, 10.9.1990, lk 9.

( 4 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

( 5 ) EÜT L 220, 8.8.1987, lk 44.

( 6 ) Määratud vastavalt direktiivi 77/649/EMÜ III lisa sätetele.

Top