EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011XG0429(01)
Council conclusions inviting the introduction of the European Case Law Identifier (ECLI) and a minimum set of uniform metadata for case law
Nõukogu järeldused, milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum
Nõukogu järeldused, milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum
OJ C 127, 29.4.2011, p. 1–7
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
29.4.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 127/1 |
Nõukogu järeldused, milles kutsutakse üles võtma kasutusele European Case Law Identifier (ECLI) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum
2011/C 127/01
I. SISSEJUHATUS
1. |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõikes 1 sätestatakse, et liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja -traditsioone. |
2. |
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas (2009–2013) rõhutatakse liikmesriikide kohtupraktikale juurdepääsu olulisust, standardimise vajadust ja süsteemi detsentraliseeritud tehnilist ülesehitust (1). |
3. |
Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioonis liikmesriikide kohtunike rolli kohta Euroopa kohtusüsteemis (2) rõhutatakse vajadust tagada piiriülene juurdepääs liikmesriikide kohtulahenditele, et võimaldada liikmesriikide kohtunikel täita oma rolli Euroopa õigusruumis. |
II. VAJADUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE
4. |
Selline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus saab toimuda õigusalane koostöö, eeldab mitte üksnes teadmisi Euroopa Liidu õigusest, vaid eelkõige vastastikuseid teadmisi teiste liikmesriikide õigussüsteemidest. |
5. |
Euroopa e-õiguskeskkonna portaali eesmärk on jagada teavet ELi ja liikmesriikide õigussüsteemide kohta ning see peaks olema kasulik vahend kodanike, õigusala töötajate ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks. |
6. |
Teadmisi Euroopa Liidu õiguse sisu ja kohaldamise kohta ei ole võimalik saada üksnes ELi õigusalastest allikatest, vaid tuleb võtta arvesse ka liikmesriikide kohtute kohtulahendeid – nii eelotsuse taotlemise otsuseid, eelotsuse järel tehtud otsuseid kui ka otsuseid, millega kohaldatakse ELi õigust iseseisvalt. |
7. |
Viimastel aastatel on Euroopa Liidu rahalisel toetusel või otsesel osalemisel käivitatud eespool nimetatud eesmärkide saavutamist toetavaid algatusi, nagu Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustiku (3) metaotsingumootor, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni (4) andmebaasid Dec.Nat ja Jurifast, Euroopa Komisjoni andmebaas JURE (Jurisdiction Recognition Enforcement) (5), EUR-Lex ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (6) kohtulahendite andmebaas. |
8. |
Nende algatuste kasutamine ja toetamine on tõestanud vajadust selliste andmebaaside järele, kuid kogemused näitavad, et otsingute tegemine nendes andmebaasides on sageli väga keeruline ja mittekasutajasõbralik. |
9. |
E-õiguse töörühma rakkerühma koostatud uurimuses (7) tuuakse selgelt esile, et kui mitte arvestada keelelisest mitmekesisusest tulenevaid probleeme, siis on eespool nimetatud probleemide peamiseks põhjuseks kohtulahendite ühtsete tunnuste puudumine. Liikmesriikide tasandil on kasutusel mitmed erinevad identifitseerimissüsteemid – mõned neist asuvad kohtute juures, teised on aga tootjapõhised. Andmebaasid, mis võimaldavad teha päringuid erinevate liikmesriikide kohtulahendite kohta – eespool nimetatud on kõigest mõned näited selliste andmebaaside kohta – loovad mõnikord oma identifitseerimissüsteemi ja kasutavad mõnikord uuesti ühte või mitut siseriiklikku numeratsioonisüsteemi. Piiriüleselt toimuv kohtulahendite otsimine ja neile viitamine on seetõttu ülimalt keeruline: ühe süsteemi poolt väljastatud tunnused ei pruugi ühilduda teiste süsteemidega. |
10. |
Eespool nimetatud uurimus näitab selgelt, et samalaadsed probleemid ilmnevad ka seoses kohtulahendite kirjeldamiseks kasutatava metadataga. Asjaolu, et peaaegu kõik siseriiklikud ja üleeuroopalised andmebaasid kasutavad metadata puhul erinevaid nimetamist ja ülesehitust käsitlevaid eeskirju, seab ohtu kohtunike, õigusala töötajate ja kodanike võimalused teha tõhusaid ja kasutajasõbralikke piiriüleseid otsinguid kohtulahendite kohta. |
III. LAHENDUSTE KINDLAKSMÄÄRAMINE
11. |
Proportsionaalsuse põhimõtte, Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskavas kinnitatud detsentraliseerimise põhimõtte ja Euroopa koostalitlusvõime raamistiku põhimõtete kohaselt ei tuleks luua siseriiklike kohtulahendite tsentraliseeritud üleeuroopalist andmebaasi. Pealegi, kuna kasutajatel on konkreetne vajadus saada teavet spetsiifiliste õigusvaldkondade kohta, siis on vaja erinevaid andmebaase, millel on erinevad funktsioonid – olenemata sellest, kas need on üldkasutatavad või ärilisel alusel toimivad andmebaasid. |
12. |
Selleks et hõlbustada Euroopa kohtulahendite andmebaaside edasist arengut ning abistada õigusala töötajaid ja kodanikke nende andmebaaside kasutamisel, on hädavalik luua kohtulahendite identifitseerimise, neile viitamise ja nende metadata ühine süsteem. Selline ühine standard oleks vastavuses eelmises punktis esile toodud põhimõtetega. |
13. |
Kohtuotsuste identifitseerimiseks tuleks kasutada standardtunnust, mis on nii inimeste kui ka arvutite jaoks äratuntav, loetav ja mõistetav ning mis on vastavuses tehnoloogiliste standarditega. Samas on soovitav, et siseriiklikud kohtuasjade identifitseerimise süsteemid saaksid töötada kõrvuti sellise Euroopa standardiga, kuid samuti, et Euroopa standard võiks olla ainsaks riiklikuks standardiks nende riikide jaoks, kes seda soovivad. |
14. |
Kuna kohtute töökorraldus ja kohtute kasutatavad IT-rakendused on erinevad mitte ainult eri liikmesriikides, vaid ka ühe liikmesriigi piires, siis peaks olema võimalik rakendada identifitseerimise ja metadata süsteemi üksikute kohtute kaupa. |
15. |
Vastavalt eespool nimetatud proportsionaalsuse ja detsentraliseerimise põhimõtetele tuleb otsused kohtute osalemise kohta selles kohtulahendite identifitseerimise ja metadata süsteemis teha liikmesriigi tasandil. |
16. |
Kuna liikmesriikide kohtute ja valitsuste heakskiit on kohtulahendite identifitseerimise ja metadata süsteemi rakendamise ja kasutamise seisukohalt ülimalt oluline, on kõnealuse soovituse osas peetud konsultatsioone Euroopa Liidu ülemkohtute presidentide võrgustiku, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku, LEX-algatuse, Euroopa Standardikomitee Metalexi töörühma, saidi Semic.EU, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse esindajatega. |
17. |
Identifitseerimise ja metadata süsteemi tuleks kodanikele ja õigusala töötajatele hästi tutvustada. Selleks et parandada võimalusi leida kohtulahendeid, millele on lisas esitatu kohaselt omistatud tunnused ja metadata, peaks nimetatud kohtuotsuseid olema võimalik (tunnuste ja metadata miinimumkogumi järgi) otsida ühise interface’i kaudu. Selle ühise otsinguinterface’i ülesehitus peaks olema detsentraliseeritud ning interface peaks olema integreeritud Euroopa e-õiguskeskkonna portaali. Kuigi ühine otsinguinterface tugevdab identifitseerimise ja metadata süsteemi kasutatavust, ei peaks see olema eeltingimus identifitseerimise ja metadata kasutuselevõtuks liikmesriigi tasandil. |
18. |
Ühise otsinguinterface’i abil peaks olema võimalik pääseda ligi mitte ainult üldkasutatavatele veebisaitidele, vaid samuti muudele veebisaitidele, millel avaldatakse kohtulahendeid (nt kokkuvõtlikke või tõlgitud versioone). |
IV. JÄRELDUSED
19. |
Liikmesriike kutsutakse üles võtma vabatahtlikkuse alusel siseriiklikul tasandil kasutusele European Case Law Identifier (edaspidi „ECLI”) ja kohtulahendite ühtne metadata miinimumkogum. |
20. |
Liikmesriikidele, kes otsustavad võtta kasutusele ECLI ja kohtulahendite ühtse metadata miinimumkogumi, esitatakse järgmised soovitused:
|
(1) ELT C 75, 31.3.2009, lk 1.
(2) 2007/2027(INI).
(3) http://www.network-presidents.eu/
(4) http://www.juradmin.eu/
(5) http://ec.europa.eu/civiljustice/jure/search_en.cfm
(6) http://infoportal.fra.europa.eu/
(7) 12907/1/09.
(8) Island, Norra ja Šveits.
LISA
1. European Case Law Identifier'i vorming
1. |
European Case Law Identifier (ECLI) peab koosnema järgmisest viiest komponendist, mis peavad esinema loetletud järjekorras:
|
2. |
Kõik komponendid eraldatakse kooloniga („:”). |
3. |
ECLI ei tohi sisaldada tühikuid ega kirjavahemärke ei põhikomponentides ega nende vahel – välja arvatud punkti 1 alapunktis e ja punktis 2 nimetatud juhtudel. |
4. |
Kõikides komponentides esitatud kirjamärgid peavad peab olema märgitud üksnes ladina tähtede või numbritega. |
5. |
Punkti 1 alapunktides a, b, c ja e kirjeldatud kirjamärgid tuleks märkida suurtähtedega; suurtähtede kasutamine ei tohiks tähendust mingil juhul muuta. |
6. |
Selleks et ECLI tunnust oleks lihtne ja arusaadav kasutada, ei tohiks sellele lisada mingeid muid komponente. |
7. |
ECLI namespace tuleb registreerida järgmisel veebilehel: https://e-justice.europa.eu/ecli |
2. Metaandmed
1. |
Selleks et edendada kohtulahendite arusaadavust ja hõlbustada nende leidmist, peaks iga kohtuotsust sisaldav dokument sisaldama teatavat metaandmedt, mida kirjeldatakse käesolevas paragrahvis. Kõnealust metaandmedttuleks kirjeldada vastavalt algatuses Dublin Core Metadata Initiative (edaspidi „DCMI”) kehtestatud standarditele ja nii nagu on täiendavalt täpsustatud käesolevas paragrahvis. |
2. |
Iga dokument, milles on esitatud kohtuotsus, juhul kui ta on otsitav paragrahvis 5 kirjeldatud liidese abil, peab sisaldama järgmist metaandmedt:
|
3. |
Iga dokument, milles on esitatud kohtuotsus, võib sisaldada ka järgmist metaandmedt:
|
4. |
Kogu käesoleva paragrahvi metaandmed, millel ei ole kindlaks määratud vormingut või mis ei põhine süsteemil, peab olema varustatud keeleatribuudiga. |
3. Siseriiklik rakendamine
3.1. Riiklik ECLI koordineerija
1. |
Iga ECLI tunnust kasutav liikmesriik peab nimetama valitsus- või kohtuasutuse riiklikuks ECLI koordineerijaks. Ühel riigil võib olla vaid üks ECLI koordineerija. |
2. |
Riikliku ECLI koordineerija vastutusala on järgmine:
|
3. |
Riiklik ECLI koordineerija peaks avaldama paragrahvis 4 määratletud ECLI veebisaidil teabe, mis kirjeldab viisi, kuidas moodustatakse ordinaalarv. Olemasolevad siseriiklikud kohtulahendite identifitseerimissüsteemid tuleks võimalikult suures ulatuses integreerida ECLI. Seejuures tuleb aga järgida paragrahvis 1 esitatud vorminduseeskirju. |
3.2. Rakendamine
1. |
ECLI riiklik rakendamine on riigi ülesanne vaatamata sellele, et EL võib seda rahastada. |
2. |
Ühe riigi kohtud võivad ühineda ECLI süsteemiga eri ajal. |
3. |
ECLI tunnust tuleks viitamise hõlbustamiseks kasutada ka kohtuotsuse enda tekstis. |
4. |
ECLI tunnust tuleks kasutada kõigi tehtud kohtuotsuste, mitte ainult kohtute veebilehtedel avaldatud otsuste puhul. |
5. |
ECLI tunnuse võib anda varem tehtud kohtuotsustele. |
6. |
Riigi tasandil peaks ECLI tunnuse andmisega tegelema eraldi talitus vastavalt Euroopa koostalitlusvõime raamistiku suunistele. |
4. ECLI veebisait
1. |
Tuleks luua ECLI veebisait, mis peaks olema üks osa Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist. |
2. |
Veebisait peaks sisaldama järgmist teavet:
|
5. ECLI otsinguinterface
1. |
Liikmesriikide kohtulahendite ECLI ja paragrahvis 2 kirjeldatud (teatava) metaandmed abil otsimiseks peaks olema ühine otsinguinterface. ECLI ja ühise metaandmed kogumi kasutuselevõtt ei sõltu otsinguinterface'i olemasolust. |
2. |
Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskava kohaselt peaks interface olema iseenesest detsentraliseeritud: Euroopa tasandil ei tuleks luua ühtki andmebaasi; luua tuleks üksnes otsinguvõimalus omavahel ühendatud riiklikes andmebaasides või veebisaitidel. |
3. |
Euroopa Komisjon vastutab otsinguinterface'i tehnilise toimimise eest. |
4. |
Lõppkasutajatele peaks ECLI otsinguinterface olema kättesaadav ECLI veebisaidi kaudu, kuigi see ei pea olema veebisaidi tehniliselt lahutamatu osa. |
5. |
Euroopa Komisjon peab tegema kättesaadavaks arusaadava interface'i, et veebirakendusi saaks ühendada otsinguinterface'iga. Komisjon peab samuti tegema kättesaadavaks mehhanismi riiklikele ECLI koordineerijatele, mille abil ajakohastada kohtute loetelu ja avaldada teavet ordinaalarvude vormindamissüsteemide kohta. |
6. |
Rikkumiste või sobimatu tegevuse korral jätab komisjon endale õiguse keelata asutusel olla ühendatud otsinguinterface'iga. |
7. |
Resolver peab olema kättesaadav veebilehel (https://e-justice.europa.eu/ecli/), mis tähendab, et nimetatud aadressi järel sisestatud ECLI tunnus näitab olemasolevat teavet, mis on otsinguinterface'i abil asjaomase ECLI kohta kättesaadav. |
6. ECLI Euroopa Liidus
1. |
ECLI koordineerija ELis on Euroopa Kohus. |
2. |
Vajaduse korral tuleks lisas esitatud viidet „EL-ile” lugeda viiteks „riigile” või „liikmesriigile”. |
(1) http://publications.europa.eu/code/en/en-370100.htm