EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014CJ0129

Kohtuotsuse kokkuvõte

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 27. mai 2014.
Zoran Spasic.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Nürnberg.
Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 50 ja 52 – Ne bis in idem põhimõte – Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – Artikkel 54 – Mõisted karistuse „ära kandnud” ja „kannab seda”.
Kohtuasi C‑129/14 PPU.

Kohtuasi C‑129/14 PPU

Zoran Spasic

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Nürnberg)

„Eelotsusetaotlus — Eelotsuse kiirmenetlus — Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artiklid 50 ja 52 — Ne bis in idem põhimõte — Schengeni lepingu rakendamise konventsioon — Artikkel 54 — Mõisted karistuse „ära kandnud” ja „kannab seda””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 27. mai 2014

  1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa Kohtu pädevus – Eelotsuse küsimused – EL lepingu VI jaotise alusel vastu võetud konventsiooni tõlgendamise küsimus – Tõlgendamise taotlus, milles ei mainita EL artiklit 35, vaid viidatakse üksnes ELTL artiklile 267 – Vastuvõetavus

    (EL artikkel 35; ELTL artikkel 267)

  2. Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste kasutamise piiramine – Ne bis in idem põhimõte – Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ette nähtud karistuse täitmise tingimus – Selle sätte kooskõla kontrollimine harta artikliga 50 – Piirang harta artikli 52 lõike 1 tähenduses – Riigisiseste kohtute poolt selle piirangu konkreetsel üksikjuhtumil kohaldamise tingimused

    (ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik ja ELL artikli 67 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50 ja artikli 52 lõiked 1 ja 7; Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, artikkel 54)

  3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Protokoll Schengeni acquis’ integreerimise kohta – Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – Ne bis in idem põhimõte – Kohaldamise tingimus – Karistuse „ära kandnud” ja „kannab seda” – Mõiste – Kahe põhikaristuse mõistmine – Rahalise karistuse tasumine ilma vangistuse täitmisele pööramiseta – Väljajätmine

    (Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, artikkel 54)

  1.  Eelotsusetaotluse vastuvõetamatust ei saa põhjustada üksnes asjaolu, et eelotsusetaotluses, mis puudutab enne Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatavas versioonis EL lepingu VI jaotise alusel vastu võetud konventsiooni tõlgendamist, ei mainita EL artiklit 35, vaid viidatakse ELTL artiklile 267.

    (vt punkt 45)

  2.  Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54, mis seab ne bis in idem põhimõtte kohaldamise tingimuseks, et isik on pärast süüdimõistvat kohtuotsust karistuse „ära kandnud” või „kannab seda”, on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 50, mis seda põhimõtet tagab.

    Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud täiendav tingimus kujutab nimelt endast harta artikliga 50 kooskõlas olevat ne bis in idem põhimõtte piirangut, kuna see piirang on täielikult hõlmatud harta artiklit 50 käsitlevate harta selgitustega, millele ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik ja harta artikli 52 lõige 7 otse viitavad.

    Täitmise tingimus, mis seab artikliga 50 pakutavale laiemale kaitsele täiendava tingimuse, on igal juhul selles artiklis sätestatud õiguse piirang harta artikli 52 tähenduses.

    Esiteks tuleb ne bis in idem põhimõtte piirangut pidada seadusega ette nähtuks, kuna see tuleneb Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklist 54.

    Teiseks tuleb sellist sätet nagu Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 pidada sätteks, mis järgib ne bis in idem põhimõtte põhisisu. Selles artiklis ette nähtud täitmise tingimus ei sea kahtluse alla ne bis in idem põhimõtet kui sellist, kuivõrd selle eesmärk on vältida seda, et isikut, kelle suhtes on tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimeses osalisriigis, ei saaks sama teo eest enam vastutusele võtta teises osalisriigis ja ta jääks seega karistamata, kui esimene riik ei ole mõistetud karistust täitmisele pööranud.

    Kolmandaks toob ELTL artikli 67 lõikest 3 tulenev liidu eesmärk saada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks liidu jaoks kaasa tagajärje, et ta peab püüdma tagada kõrge turvalisuse taseme kuritegevuse vältimise ja selle vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ette nähtud täitmise tingimus kuulub ka sellesse konteksti, kuna selle eesmärk on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal vältida, et isik, kelle suhtes on tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus liidu liikmesriigis, võiks jääda karistamata. See on ka selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui osalisriigi asutustel lubatakse mõistetud karistuse täitmata jäämise korral võtta sama teo eest vastutusele teises osalisriigis jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud isikut, välditakse nimelt riski, et kõnealune süüdimõistetu jääb seetõttu karistuseta, et ta lahkus süüdimõistva kohtuotsuse tegemise riigist. Mis puudutab küsimust, kas täitmise tingimus on vajalik, siis tuleb märkida, et kuigi liidu tasandil on küll palju teisese õiguse vahendeid, mille eesmärk on kriminaalasjades liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamine, ei ole aga sellised vastastikuse abi vahendid seotud niisuguse täitmise tingimusega nagu Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud ja ei saa seetõttu tagada taotletud eesmärgi täielikku saavutamist. Artiklis 54 sätestatud täitmise tingimuse kohaldamisel konkreetsel üksikjuhtumil ei ole siiski välistatud, et pädevad riigisisesed kohtud võtavad ELL artikli 4 lõike 3 alusel ja mainitud teisese õiguse aktidest innustatuna omavahel ühendust ja alustavad konsultatsioone, et kontrollida, kas liikmesriigil, milles tehti süüdimõistev otsus esimest korda, on tegelik kavatsus pöörata mõistetud karistus täitmisele.

    (vt punktid 55, 57–59, 62–65, 68, 73 ja 74 ning resolutsiooni punkt 1)

  3.  Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 tuleb tõlgendada nii, et ainult rahalise karistuse tasumine – mis mõisteti süüdimõistetule, kellele mõisteti teise liikmesriigi kohtu sama otsusega ka siiani täitmisele pööramata vangistus – ei võimalda teha järeldust, et isik on karistuse selle sätte tähenduses ära kandnud või kannab seda.

    Esiteks, kuigi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 sätestab ainsust kasutades, et isik peab olema „[karistuse] ära kandnud”, hõlmab see tingimus olukorda, kus on mõistetud kaks põhikaristust. Teistsugune tõlgendus muudaks nimelt artiklis 54 sätestatud ne bis in idem põhimõtte sisutühjaks ja takistaks selle artikli tõhusat kohaldamist. Järelikult kuna süüdimõistetu ei olnud nendest kahest mõistetud karistusest ühte karistust Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses „ära kandnud”, siis ei saa seda tingimust sellises olukorras pidada täidetuks.

    Teiseks, kuna tegemist on kahe põhikaristusega ja süüdimõistetu suhtes ei ole vangistust täitmisele pööratud, ei saa ka järeldada, et rahalise karistuse täitmise tõttu ta „kannab” karistust Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses.

    (vt punktid 80–85 ja resolutsiooni punkt 2)

Top

Kohtuasi C‑129/14 PPU

Zoran Spasic

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Nürnberg)

„Eelotsusetaotlus — Eelotsuse kiirmenetlus — Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artiklid 50 ja 52 — Ne bis in idem põhimõte — Schengeni lepingu rakendamise konventsioon — Artikkel 54 — Mõisted karistuse „ära kandnud” ja „kannab seda””

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 27. mai 2014

  1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Euroopa Kohtu pädevus — Eelotsuse küsimused — EL lepingu VI jaotise alusel vastu võetud konventsiooni tõlgendamise küsimus — Tõlgendamise taotlus, milles ei mainita EL artiklit 35, vaid viidatakse üksnes ELTL artiklile 267 — Vastuvõetavus

    (EL artikkel 35; ELTL artikkel 267)

  2. Põhiõigused — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste kasutamise piiramine — Ne bis in idem põhimõte — Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ette nähtud karistuse täitmise tingimus — Selle sätte kooskõla kontrollimine harta artikliga 50 — Piirang harta artikli 52 lõike 1 tähenduses — Riigisiseste kohtute poolt selle piirangu konkreetsel üksikjuhtumil kohaldamise tingimused

    (ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik ja ELL artikli 67 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 50 ja artikli 52 lõiked 1 ja 7; Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, artikkel 54)

  3. Õigusalane koostöö kriminaalasjades — Protokoll Schengeni acquis’ integreerimise kohta — Schengeni lepingu rakendamise konventsioon — Ne bis in idem põhimõte — Kohaldamise tingimus — Karistuse „ära kandnud” ja „kannab seda” — Mõiste — Kahe põhikaristuse mõistmine — Rahalise karistuse tasumine ilma vangistuse täitmisele pööramiseta — Väljajätmine

    (Schengeni lepingu rakendamise konventsioon, artikkel 54)

  1.  Eelotsusetaotluse vastuvõetamatust ei saa põhjustada üksnes asjaolu, et eelotsusetaotluses, mis puudutab enne Lissaboni lepingu jõustumist kohaldatavas versioonis EL lepingu VI jaotise alusel vastu võetud konventsiooni tõlgendamist, ei mainita EL artiklit 35, vaid viidatakse ELTL artiklile 267.

    (vt punkt 45)

  2.  Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54, mis seab ne bis in idem põhimõtte kohaldamise tingimuseks, et isik on pärast süüdimõistvat kohtuotsust karistuse „ära kandnud” või „kannab seda”, on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 50, mis seda põhimõtet tagab.

    Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud täiendav tingimus kujutab nimelt endast harta artikliga 50 kooskõlas olevat ne bis in idem põhimõtte piirangut, kuna see piirang on täielikult hõlmatud harta artiklit 50 käsitlevate harta selgitustega, millele ELL artikli 6 lõike 1 kolmas lõik ja harta artikli 52 lõige 7 otse viitavad.

    Täitmise tingimus, mis seab artikliga 50 pakutavale laiemale kaitsele täiendava tingimuse, on igal juhul selles artiklis sätestatud õiguse piirang harta artikli 52 tähenduses.

    Esiteks tuleb ne bis in idem põhimõtte piirangut pidada seadusega ette nähtuks, kuna see tuleneb Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklist 54.

    Teiseks tuleb sellist sätet nagu Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 pidada sätteks, mis järgib ne bis in idem põhimõtte põhisisu. Selles artiklis ette nähtud täitmise tingimus ei sea kahtluse alla ne bis in idem põhimõtet kui sellist, kuivõrd selle eesmärk on vältida seda, et isikut, kelle suhtes on tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimeses osalisriigis, ei saaks sama teo eest enam vastutusele võtta teises osalisriigis ja ta jääks seega karistamata, kui esimene riik ei ole mõistetud karistust täitmisele pööranud.

    Kolmandaks toob ELTL artikli 67 lõikest 3 tulenev liidu eesmärk saada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks liidu jaoks kaasa tagajärje, et ta peab püüdma tagada kõrge turvalisuse taseme kuritegevuse vältimise ja selle vastu võitlemise meetmetega, politsei ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö tagamise meetmetega, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamisega ning vajaduse korral kriminaalõiguse alaste õigusaktide lähendamisega. Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 ette nähtud täitmise tingimus kuulub ka sellesse konteksti, kuna selle eesmärk on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal vältida, et isik, kelle suhtes on tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus liidu liikmesriigis, võiks jääda karistamata. See on ka selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui osalisriigi asutustel lubatakse mõistetud karistuse täitmata jäämise korral võtta sama teo eest vastutusele teises osalisriigis jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud isikut, välditakse nimelt riski, et kõnealune süüdimõistetu jääb seetõttu karistuseta, et ta lahkus süüdimõistva kohtuotsuse tegemise riigist. Mis puudutab küsimust, kas täitmise tingimus on vajalik, siis tuleb märkida, et kuigi liidu tasandil on küll palju teisese õiguse vahendeid, mille eesmärk on kriminaalasjades liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamine, ei ole aga sellised vastastikuse abi vahendid seotud niisuguse täitmise tingimusega nagu Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud ja ei saa seetõttu tagada taotletud eesmärgi täielikku saavutamist. Artiklis 54 sätestatud täitmise tingimuse kohaldamisel konkreetsel üksikjuhtumil ei ole siiski välistatud, et pädevad riigisisesed kohtud võtavad ELL artikli 4 lõike 3 alusel ja mainitud teisese õiguse aktidest innustatuna omavahel ühendust ja alustavad konsultatsioone, et kontrollida, kas liikmesriigil, milles tehti süüdimõistev otsus esimest korda, on tegelik kavatsus pöörata mõistetud karistus täitmisele.

    (vt punktid 55, 57–59, 62–65, 68, 73 ja 74 ning resolutsiooni punkt 1)

  3.  Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklit 54 tuleb tõlgendada nii, et ainult rahalise karistuse tasumine – mis mõisteti süüdimõistetule, kellele mõisteti teise liikmesriigi kohtu sama otsusega ka siiani täitmisele pööramata vangistus – ei võimalda teha järeldust, et isik on karistuse selle sätte tähenduses ära kandnud või kannab seda.

    Esiteks, kuigi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikkel 54 sätestab ainsust kasutades, et isik peab olema „[karistuse] ära kandnud”, hõlmab see tingimus olukorda, kus on mõistetud kaks põhikaristust. Teistsugune tõlgendus muudaks nimelt artiklis 54 sätestatud ne bis in idem põhimõtte sisutühjaks ja takistaks selle artikli tõhusat kohaldamist. Järelikult kuna süüdimõistetu ei olnud nendest kahest mõistetud karistusest ühte karistust Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses „ära kandnud”, siis ei saa seda tingimust sellises olukorras pidada täidetuks.

    Teiseks, kuna tegemist on kahe põhikaristusega ja süüdimõistetu suhtes ei ole vangistust täitmisele pööratud, ei saa ka järeldada, et rahalise karistuse täitmise tõttu ta „kannab” karistust Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 54 tähenduses.

    (vt punktid 80–85 ja resolutsiooni punkt 2)

Top