EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62003CJ0380

Kohtuotsuse kokkuvõte

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 12. detsember 2006.
Saksamaa Liitvabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
Tühistamishagi - Õigusaktide ühtlustamine - Direktiiv 2003/33/EÜ - Tubakatoodete reklaam ja sponsorlus - Artiklite 3 ja 4 tühistamine - Õigusliku aluse valik - EÜ artikkel 95 ja EÜ artikkel 152 - Proportsionaalsuse põhimõte.
Kohtuasi C-380/03.

Keywords
Summary

Keywords

1. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete reklaam ja sponsorlus – Direktiiv 2003/33

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33, artiklid 3, 4 ja 8)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete reklaam ja sponsorlus – Direktiiv 2003/33

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33, artikli 3 lõige 1)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Meetmed, mille eesmärk on siseturu toimimise parandamine – Õiguslik alus – EÜ artikkel 95

(EÜ artiklid 95 ja 152)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete reklaam ja sponsorlus – Direktiiv 2003/33

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33, artiklid 3 ja 4)

Summary

1. Direktiivi 2003/33 tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides artiklites 3 ja 4 ette nähtud tubakatoodete reklaami ja sponsorluse keelu, mis kehtib trükiste, infoühiskonna teenuste ja raadioprogrammide osas, võis vastu võtta EÜ artikli 95 alusel.

Esmalt, mis puudutab ajakirjandusväljaandeid ja muid trükiseid, siis liikmesriikide õigusnormid tubakatoodete reklaami valdkonnas olid direktiivi 2003/33 vastuvõtmise kuupäeval erinevad ning need erinevused olid sellised, mis takistasid kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust. Sama kehtib tubakatoodete reklaami kohta raadioprogrammides ja infoühiskonna teenustes ning tubakaettevõtjate poolt raadioprogrammide spondeerimise osas. Paljud liikmesriigid olid neis valdkondades juba regulatsiooni kehtestanud või valmistusid seda tegema. Arvestades elanikkonna teadlikkuse kasvu tubakatoodete tarbimise kahjulikkusest tervisele, oli tõenäoline, et see, kui võetakse vastu uued eeskirjad, mis kajastavad seda arengut ja mille eesmärk on mõjutada tarbijaid veenvamalt kõnealuste toodete tarbimisest loobuma, tekitab kaubavahetusele või teenuste vabale osutamisele uusi takistusi.

Lisaks on direktiivi 2003/33 artiklite 3 ja 4 tegelik eesmärk parandada siseturu toimimise tingimusi. Direktiivi artikli 3 lõikes 1 sätestatud tubakatoodete ajakirjanduses ja muudes trükistes reklaamimise keelu eesmärk on vältida olukorda, kus ühe või teise liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid takistavad ajakirjandusväljaannete ühendusesisest ringlust. Mis puudutab direktiivi artikli 3 lõiget 2 ja artikli 4 lõiget 1, millega keelatakse tubakatoodete reklaam infoühiskonna teenustes ja raadioprogrammides, siis nende eesmärk on soodustada raadiosaadete ning infoühiskonna teenuste vahendusel levitatava teabe vaba levitamist. Keelates raadioprogrammide spondeerimise ettevõtjatele, kelle põhitegevus on tubakatoodete valmistamine või müümine, soovitakse direktiivi artikli 4 lõikega 2 vältida olukorda, kus ühe või teise liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid takistavad teenuste vaba osutamist. Pealegi on direktiivi eesmärk, milleks on siseturu toimimise tingimuste parandamine, ära toodud artiklis 8, mille kohaselt liikmesriigid ei keela ega piira direktiivile vastavate toodete või teenuste vaba liikumist.

Direktiivi artiklites 3 ja 4 sätestatud keeld puudutab üksnes reklaami ja sponsorluse erinevaid vorme ega kujuta endast üldist keeldu.

(vt punktid 55, 61, 65, 71, 73–78, 87 ja 88)

2. Direktiivi 2003/33 tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides artikli 3 lõikes 1 kasutatud mõiste „trükised” hõlmab vaid selliseid väljaandeid nagu ajalehed ja ajakirjad, ilma et muud liiki väljaanded kuuluks selle sättega ette nähtud reklaamikeelu kohaldamisalasse. Seda tõlgendust toetab direktiivi põhjendus 4, kus on välja toodud, et selliste trükiste nagu perioodiliste väljaannete, ajalehtede ja ajakirjade ringlemine siseturul on seotud märgatava ohuga, et nende vaba liikumist takistavad liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad ja reguleerivad tubakatoodete reklaami kasutamist niisugustes massiteabevahendites. Nende massiteabevahendite vaba ringlemise osas siseturul kinnitab sama põhjendus, et tubakareklaam peab piirduma nende ajakirjade ja perioodiliste väljaannetega, mis ei ole suunatud kogu riigi elanikkonnale.

(vt punktid 84–86)

3. Kui EÜ artiklile 95 kui õiguslikule alusele tuginemise tingimused on täidetud, ei saa ühenduse seadusandjat takistada sellele õiguslikule alusele tuginemast põhjendusel, et rahvatervise kaitse on valikute tegemisel määrav faktor.

EÜ artikli 95 lõige 3 nõuab sõnaselgelt, et ühtlustamisel peab olema tagatud inimeste tervise kaitse kõrge tase. Lisaks näeb EÜ artikli 152 lõike 1 esimene lõik ette, et ühenduse poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Kuigi on tõsi, et EÜ artikli 152 lõike 4 punkt c välistab liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise inimeste tervise kaitse ja parandamise valdkonnas, ei tähenda see siiski seda, et muude asutamislepingu sätete alusel võetud ühtlustamismeetmed ei võiks mõjutada inimeste tervise kaitset.

(vt punktid 92–95)

4. Direktiivi 2003/33 tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides artiklite 3 ja 4 puhul ei ole rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna neid artikleid võib pidada sobivaks saavutamaks nendega taotletavat eesmärki, milleks on siseriiklike õigusnormide ühtlustamine tubakatoodete reklaami ja sponsorluse valdkonnas. Arvestades ühenduse seadusandja kohustust tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, ei lähe need pealegi kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Esiteks ei ole tubakatoodete trükistes reklaamimise keelu puhul, mis on ette nähtud direktiivi artiklis 3, mõeldud väljaandeid, mis on suunatud tubakakaubanduse spetsialistidele, ning kolmandates riikides avaldatud väljaandeid, kui need ole ette nähtud peamiselt ühenduse turu jaoks. Pealegi ei ole ühenduse seadusandjal võimalik kehtestada vähem piirava meetmena reklaamikeeldu, mille alt oleks välja jäetud kohaliku või piirkondliku turu jaoks mõeldud väljaanded, kuna selline erand muudaks tubakatoodete reklaamikeelu kohaldamisala ebakindlaks ja juhuslikuks, mis takistaks direktiivi eesmärgi saavutamist.

Teiseks ei saa keeldu reklaamida tubakatooteid infoühiskonna teenustes ja raadioprogrammides, mis on ette nähtud direktiivi artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 1, pidada ebaproportsionaalseks ning pealegi võib seda õigustada sooviga vältida trükiste suhtes kehtivast keelust kõrvalehoidmist nende kahe massiteabevahendi suurenenud kasutamise kaudu, mis tuleneb massiteabevahendite koondumisest.

Kolmandaks, mis puudutab direktiivi artikli 4 lõikes 2 ette nähtud raadioprogrammide spondeermise keeldu, siis selle direktiivi põhjendustest ei nähtu, et ühenduse seadusandja oleks ületanud talle kuuluva kaalutlusõiguse piire, kui ei piiranud selle meetme kohaldamisala tegevuste ja üritustega, millel on riigipiire ületav mõju.

Lisaks ei ole direktiivi artiklites 3 ja 4 sätestatud reklaami ja sponsorluse keelumeetmete puhul rikutud sõnavabadust kui Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10 tunnustatud põhiõigust. Isegi kui lähtuda eeldusest, et nimetatud meetmete mõju on selline, et need kahjustavad kaudselt sõnavabadust, ei puuduta see ajakirjanduslikku sõnavabadust, ning järelikult ei kahjustata ajakirjanike kaastööd.

(vt punktid 146–152, 156–158)

Top