Kohtuasi T‑131/12

Spa Monopole, compagnie fermière de Spa SA/NV

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse sõnamärgi SPARITUAL taotlus — Beneluxi varasemad sõnamärgid ja varasem kujutismärk SPA ja LES THERMES DE SPA — Suhteline keeldumispõhjus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5”

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 5. mai 2015

1. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused – Kaubamärgi maine asjaomases liikmesriigis või ühenduses – Mõiste – Hindamiskriteeriumid

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõiked 2 ja 5)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused – Kaubamärgi maine asjaomases liikmesriigis või ühenduses – Kaubamärgi kasutamine teise registreeritud ja maineka kaubamärgi osana

   (nõukogu määrus nr 207/2009)

4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Sõnamärk SPARITUAL ning sõna- ja kujutismärgid SPA ja LES THERMES DE SPA

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused – Kaubamärkide vaheline seos

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamine – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine kahjustamine

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

7. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Apellatsioonikojale esitatud kaebus otsuse peale, mille Siseturu Ühtlustamise Ameti üksus on teinud esimese instantsina – Nende kahe instantsi tegevuse järjepidevus – Kaebuse menetlemine apellatsioonikoja poolt – Ulatus

   (nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 76)

1.  Vastavalt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikele 5 ei registreerita lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist. Beneluxi kaubamärgiametis registreeritud kaubamärkide korral tuleb Beneluxi territoorium samastada liikmesriigi territooriumiga. Samadel põhjendustel kui need, mis puudutavad liikmesriigis maine esinemise tingimust, ei saa seega nõuda, et Beneluxi kaubamärgi maine hõlmaks kogu Beneluxi territooriumi. Piisab, kui maine on olemas territooriumi olulises osas, mis võib olenevalt olukorrast vastata Beneluxi riikidest ühe osale.

   (vt punktid 19–21)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 22–24)

3.  Kaubamärk võib eristusvõime omandada muu hulgas tulenevalt selle kasutamisest teise registreeritud kaubamärgi koostisosana. Niisugustel juhtudel peab registreeritud kaubamärgi eristusvõime ülekandumiseks teisele registreeritud kaubamärgile, mis on esimese koostisosa, olema täidetud tingimus, et asjaomane avalikkus jätkuvalt tajub asjassepuutuvaid kaupu konkreetselt ettevõtjalt pärinevana. Seega võib registreeritud kaubamärgi omanik kaubamärgi spetsiifilise eristusvõime ja maine tõendamiseks tugineda tõenditele selle kasutamise kohta teistsugusel kujul, teise registreeritud ja maineka kaubamärgi koostisosana, tingimusel et asjaomane avalikkus jätkuvalt tajub asjassepuutuvaid kaupu samalt ettevõtjalt pärinevana.

   (vt punktid 32 ja 33)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 35, 42–44 ja 58–62)

5.  Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõikes 5 nimetatud rikkumised on nende esinemise korral vastandatud tähiste teatud sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus seostab neid tähiseid, see tähendab loob nende vahel seose, olgugi et ta ei aja neid omavahel segi. Sellise seose olemasolu tuleb hinnata igakülgselt, võttes arvesse kõiki juhtumiga seotud asjakohaseid tegureid, eriti vastandatud tähiste sarnasuse ulatust, nende kaupade või teenuste laadi, mille jaoks vastandatud kaubamärgid on registreeritud, sealhulgas nende kaupade või teenuste sarnasuse või erinevuse ulatust ning asjaomast avalikkust, varasema kaubamärgi maine tugevust ning tõenäosust, et avalikkus võib kaubamärgid omavahel segi ajada.

   (vt punkt 48)

6.  Kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamise mõistet tähistatakse ka sõnaga „parasiitlus”. See ei ole seotud mitte varasema kaubamärgi kahjustamise, vaid kasuga, mida kolmas isik saab ilma tungiva põhjuseta sarnase või identse tähise kasutamisest. See mõiste hõlmab eelkõige juhtumeid, kus selle tõttu, et kaubamärgi kuvand või sellega väljendatavad omadused kantakse üle identse või sarnase tähisega tähistatavatele kaupadele, kasutatakse maineka kaubamärgi kiiluvees sõites seda kaubamärki ilmselgelt ära.

   Mida vahetumalt ja tugevamalt meenutab hilisem kaubamärk varasemat kaubamärki, seda tõenäolisem on see, et hilisema kaubamärgi kasutamine hetkel või tulevikus kasutab ära või kahjustab varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Peale selle, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime ja maine, seda tõenäolisem on nende kahjustamine. On võimalik, eelkõige kui vastulause põhineb erakordselt mainekal kaubamärgil, et taotletava kaubamärgiga varasema kaubamärgi tulevikus kahjustamise või ärakasutamise tegelik tõenäosus on niivõrd ilmne, et vastulause esitaja ei pea selleks esile tooma ega tõendama mitte ühtegi muud faktilist asjaolu. Lisaks ei ole varasema kaubamärgi omanik kohustatud tõendama oma kaubamärgi tegelikku ning sel hetkel aset leidvat kahjustamist. Ta peab üksnes välja tooma asjaolud, mille alusel saab prima facie järeldada, et esineb tulevase ärakasutamise või kahjustamise tegelik oht.

   (vt punktid 51 ja 52)

7.  Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) üksuste vahelisest funktsionaalsest järjepidevusest tuleneb, et määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 76 kohaldamisalas peab ühtlustamisameti apellatsioonikoda oma otsuses tuginema kõikidele faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mida on käsitletud vaidlustatud otsuses ning mille asjaomane pool või pooled on esitanud kas esimeses menetlusastmes asja läbi vaadanud üksusele või – välja arvatud sama artikli lõikes 2 sätestatud juhul – kaebemenetluse käigus. Täpsemalt ei ole selle kontrolli ulatus, mille apellatsioonikoda on kohustatud vaidlustatud otsuse suhtes teostama, põhimõtteliselt kindlaks määratud üksnes tema menetluses poolte esitatud väidetega.

   (vt punkt 56)