Kohtuasi T-47/03 DEP

Jose Maria Sison

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

„Menetlus — Kohtukulude kindlaksmääramine”

Esimese Astme Kohtu määrus (seitsmes koda), 2. juuni 2009   II ‐ 1486

Kohtumääruse kokkuvõte

1. Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste

   (Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

2. Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Arvesse võetavad asjaolud

   (Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

3. Menetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mitme advokaadi osalemine

   (Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

1.  Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 91 punktist b nähtub, et kulud kuuluvad hüvitamisele siis, kui esiteks olid need seotud Esimese Astme Kohtu menetlusega ja teiseks olid need sel eesmärgil vältimatud.

   Põhimõtteliselt ei saa menetluse tarvis vältimatuteks pidada advokaadi reisikulusid kliendiga isiklikult viimase elukohas kohtumiseks ega hageja reisikulusid suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungil Luxembourgis isiklikult viibimiseks, kui Esimese Astme Kohus ei ole tema kohalolekut palunud ega asjaolud seda nõudnud, ega poole advokaadi reisikulusid pärast suulise menetluse lõppu, nimelt Esimese Astme Kohtu otsuse kuulutamisel Luxembourgis isiklikult viibimiseks.

   (vt punktid 30 ja 52)

2.  Ühenduste kohtul puudub õigus määrata kindlaks poolte poolt oma advokaatidele makstava tasu suurust, vaid ta võib kindlaks määrata summa, mis tuleb kohtukulude tasumise eest vastutaval poolel hüvitada. Esimese Astme Kohus ei ole kohustatud kulude määramise taotluse lahendamisel arvestama advokaatide siseriiklikke tasumäärasid ega selle kohta asjaomase poole ja tema esindajate või nõustajate vahel sõlmitud võimalikku lepingut.

   Samuti võib Esimese Astme Kohus tasumäärasid reguleerivate ühenduse õigusnormide puudumisel vabalt hinnata juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eesmärki ja olemust, selle olulisust ühenduse õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, esindajate või nõustajate tehtud töö mahtu kohtumenetluses ja poolte majanduslikku huvi menetluses.

   (vt punktid 31 ja 32)

3.  Mis puudutab hüvitamisele kuuluvate kulude suuruse hindamise seisukohast kohtumenetluses hageja esindajate tehtud võimaliku töö mahule hinnangu andmist, siis tuleb ühenduste kohtul põhimõtteliselt arvesse võtta kogu töötundide arvu, mis võivad kohtumenetluse tarvis olla objektiivselt vältimatud, vaatamata advokaatide arvule, kelle vahel osutatud teenuseid võidi jagada.

   Hageja rahaliste vahendite külmutamist käsitlevad kohtuasjas õigustavad tekkinud õiguslike küsimuste uudsus ja olulisus ning majanduslik huvi menetluses seda, et hageja advokaadid pühendavad sellele märkimisväärse hulga töötunde.

   (vt punktid 37 ja 38)