Agħżel il-karatteristiċi sperimentali li tixtieq tipprova

Dan id-dokument hu mislut mis-sit web tal-EUR-Lex

Dokument 62023CJ0264

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 19.9.2024.
Booking.com BV ja Booking.com (Deutschland) GmbH versus 25hours Hotel Company Berlin GmbH jt.
Eelotsusetaotlus – Konkurents – ELTL artikkel 101 – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Veebipõhise broneerimisplatvormi ja hotellide vahel sõlmitud lepingud – Parima hinna tingimused – Seonduv piirang – Grupierand – Vertikaalkokkulepped – Määrus (EL) nr 330/2010 – Artikli 3 lõige 1 – Asjaomase turu määratlus.
Kohtuasi C-264/23.

IdentifikaturECLI: ECLI:EU:C:2024:764

Kohtuasi C‑264/23

Booking.com BV
ja
Booking.com (Deutschland) GmbH

versus

25hours Hotel Company Berlin GmbH jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam)

Euroopa Kohtu (teine koda) 19. septembri 2024. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Konkurents – ELTL artikkel 101 – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Veebipõhise broneerimisplatvormi ja hotellide vahel sõlmitud lepingud – Parima hinna tingimused – Seonduv piirang – Grupierand – Vertikaalkokkulepped – Määrus (EL) nr 330/2010 – Artikli 3 lõige 1 – Asjaomase turu määratlus

  1. Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Eelotsuse vajalikkus ja esitatud küsimuste asjakohasus – Liikmesriigi kohtu hinnang – Esitatud küsimuste asjakohasuse eeldamine – Sellise kahju hüvitamise hagi, mis on tekkinud konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu – Tõenduslik väärtus, mille see liikmesriigi kohus võib anda teises liikmesriigis tehtud lõplikele otsustele – Mõju puudumine

    (ELTL artikkel 267; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104, artikli 9 lõiked 2 ja 3)

    (vt punktid 33–40)

  2. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Seonduv piirang – Mõiste – Piirang, mis on vajalik sellise põhitehingu tegemiseks, mis ei ole konkurentsivastane – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Objektiivsuse hindamine – Erinevad tingimused kui need, mida erandi kohaldamiseks nõuti

    (ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3)

    (vt punktid 51–53, 55–58, 65 ja 66)

  3. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Seonduv piirang – Mõiste – Piirang, mis on vajalik sellise põhitehingu tegemiseks, mis ei ole konkurentsivastane – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Proportsionaalsuse hindamine

    (ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3)

    (vt punkt 54)

  4. Keelatud kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Seonduv piirang – Mõiste – Piirang, mis on vajalik sellise põhitehingu tegemiseks, mis ei ole konkurentsivastane – Objektiivsus ja proportsionaalsus – Parima hinna tingimus, mis sisaldub veebipõhiste hotellibroneerimisplatvormide ja majutusteenuse pakkujate vahel sõlmitud lepingutes – Välistamine

    (ELTL artikli 101 lõige 1)

    (vt punktid 59–64, 72–73 ja 75 ning resolutsiooni punkt 1)

  5. Keelatud kokkulepped – Keeld – Grupierand – Vertikaalkokkulepped – Määrus nr 330/2010 – Tingimused – Asjaomane turg – Piiritlemine – Kriteeriumid – Kaupade või teenuste asendatavus nii pakkumise kui ka nõudluse seisukohast – Vahendusteenused, mida pakub hotellibroneerimisplatvorm majutusteenuse osutajate ja tarbijate vahel sõlmitud tehingutes – Nende teenuste asendatavuse konkreetne hindamine – Asjakohased tegurid – Riigisisese konkurentsiasutuse ja asja läbi vaatavate kohtute hinnangute arvesse võtmine – Kontroll, mille peab läbi viima liikmesriigi kohus

    (ELTL artikli 101 lõiked 1 ja 3; komisjoni määrus nr 330/2010, artikli 3 lõige 1)

    (vt punktid 80, 82, 85–90 ning resolutsiooni punkt 2)

Kokkuvõte

Euroopa Kohus, kellele Rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad; edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus“) esitas eelotsusetaotluse, täpsustas esimest korda küsimust, kuidas kohaldada ELTL artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelatud kokkulepete keeldu parima hinna tingimustele, mida Booking.com – sarnaselt teiste hotellibroneerimisplatvormidega – kasutas majutusteenuse osutajatega sõlmitud lepingutes. Siinses asjas leidis Euroopa Kohus, et neid tingimusi ei saa lugeda „seonduvateks piiranguteks“, mis sellisena jäävad viidatud sätte kohaldamisalast välja, ning andis seejärel juhised asjaomase tooteturu määratlemise elementide kohta, et kohaldada erandimäärust nr 330/2010 ( 1 ).

Booking.com BV on Madalmaade õiguse alusel asutatud äriühing, kes viib oma veebipõhise hotellibroneerimisplatvormi booking.com vahendusel kokku majutusasutused ja kliendid, võttes nendelt majutusasutustelt selle teenuse eest vahendustasu iga broneeringu pealt, mida klient ei tühista. Booking.com tegutseb alates 2006. aastast oma Saksa tütarettevõtja Booking.com (Deutschland) toetusel Saksamaa turul.

Kuni 2015. aastani lisas Booking.com majutusteenuste osutajatega sõlmitud lepingute üldtingimustesse nn laia parima hinna tingimuse, mille kohaselt ei olnud teenuseosutajatel lubatud pakkuda oma müügikanalites või kolmandate isikute, sealhulgas konkureerivate platvormide vahendusel tubasid madalama hinnaga kui see, mida pakutakse Booking.com-i veebisaidil.

2015. aastal võttis Booking.com kohustuse – olles konsulteerinud Prantsuse, Itaalia ja Rootsi konkurentsiasutustega – kustutada see lai parima hinna tingimus, et asendada see nn kitsa parima hinna tingimusega, mille kohaselt on majutusteenuse osutajatel keelatud pakkuda oma tubasid parema hinnaga kui Booking.com-is pakutavad hinnad üksnes nende endi müügikanalites tehtud pakkumistes.

Pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist otsustas Bundeskartellamt (föderaalne konkurentsiamet, Saksamaa) 22. detsembri 2015. aasta otsuses siiski, et selline kitsas parima hinna tingimus on samuti vastuolus liidu ja Saksa õiguses sätestatud keelatud kokkulepete keeluga, ning kohustas seetõttu Booking.com-i selle kasutamise lõpetama. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus), kellele föderaalne konkurentsiamet esitas kassatsioonkaebuse, tühistas 18. mai 2021. aasta otsusega Oberlandesgericht Düsseldorfi (Düsseldorfi kõrgeim piirkondlik kohus, Saksamaa) 4. juuni 2019. aasta otsuse, millega oli viimati nimetatud kohus osaliselt rahuldanud Booking.com-i kaebuse konkurentsiameti otsuse peale. Ta otsustas – ilma Euroopa Kohtule küsimust esitamata –, et kitsas parima hinna tingimus piirab märgatavalt konkurentsi veebipõhiste hotellibroneerimisplatvormide turul ja hotellimajutuse turul. Sellist tingimust ei saa kvalifitseerida „seonduvaks piiranguks“, kuna ei ole tõendatud, et selle puudumisel oleks Booking.com-i kasumlikkus ohus. Selle tingimuse suhtes ei ole kohaldatav ka määruse nr 330/2010 kohane erand ega muud erandid liidu ja Saksa õiguses ette nähtud keelatud kokkulepete keelust.

Sellises kontekstis esitas Booking.com eelotsusetaotluse esitanud kohtule taotluse, et tuvastataks eelkõige, et tema kasutatud parima hinna tingimused ei riku ELTL artiklit 101. 63 Saksa hotelli palusid vastuhagis nimetatud kohtul tuvastada, et Booking.com on rikkunud ELTL artiklit 101, ja mõista temalt välja kahjuhüvitis ELTL artikli 101 rikkumise eest.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palus selgitada, kas veebipõhiste hotellibroneerimisplatvormide kasutatud parima hinna tingimusi võib lugeda seonduvateks piiranguteks ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses. Juhul kui see kvalifikatsioon tuleb kõrvale jätta, küsis eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas nende tingimuste suhtes saab määruse nr 330/2010 alusel erandi teha. Seejärel küsis ta Euroopa Kohtult, kuidas nimetatud määruse kohaldamise tarvis kõnealust tooteturgu määratleda.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena esitas Euroopa Kohus palutud täpsustused ELTL artikli 101 lõikes 1 toodud keelatud kokkulepete keelu kohaldamisala kohta. Selle kohta nähtub kohtupraktikast, et kui konkreetne tehing või tegevus ei kuulu ELTL artikli 101 lõikes 1 ette nähtud keelu põhimõtte reguleerimisalasse oma neutraalsuse või konkurentsile avaldatava positiivse tagajärje tõttu, ei hõlma see keelu põhimõte ka ühe või mitme selles tehingus – mis esmapilgul võib näida konkurentsivastane – osaleja majandustegevuse iseseisvuse piirangut, kui see piirang on tehinguga seonduv.

Selleks et konkurentsivastast piirangut saaks pidada „seonduvaks“ piiranguks, tuleb esiteks analüüsida, kas põhitehingut oleks võimatu teha ilma kõnealuse piiranguta, kusjuures asjaolu, et nimetatud tehingut on kõnealuse piirangu puudumise korral lihtsalt keerulisem sooritada või see on vähem kasumlik, ei saa pidada selliseks, et sellega tagatakse piirangu „objektiivne vajalikkus“ põhitehingule. Teiseks peab kõnealune piirang olema proportsionaalne võrreldes põhitehingu aluseks olevate eesmärkidega.

Selles kontekstis olgu täpsustatud, et eristada tuleb mõistet „seonduvad piirangud“, nagu seda analüüsitakse ELTL artikli 101 lõike 1 raames, ja ELTL artikli 101 lõikel 3 põhinevat erandit. Erinevalt viimasest olukorrast ei eelda see, et piirang on põhitehingu seisukohast objektiivselt vajalik, kokkuleppe konkurentsi soodustavate ja konkurentsivastaste tagajärgede kaalumist, vaid tuleb teha kindlaks, kas selle tehingu konkreetses kontekstis on kõnealune piirang nimetatud tehingu teostamiseks hädavajalik. Ehkki põhimõtteliselt on ainult eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kõiki talle esitatud faktilisi asjaolusid arvesse võttes kindlaks teha, kas on täidetud tingimused, mis võimaldavad tuvastada seonduva piirangu olemasolu, on Euroopa Kohtul siiski õigus anda juhiseid, et suunata seda kohut, kui viimane analüüsib neid tingimusi.

Euroopa Kohus märkis käesolevas asjas, et ehkki veebipõhiste hotellibroneerimisteenuste osutamisel on neutraalne või isegi positiivne mõju konkurentsile, ei ole seevastu tõendatud, et parima hinna tingimused on selle põhitehingu teostamiseks objektiivselt vajalikud ja proportsionaalsed põhitehinguga taotletava eesmärgiga. Nimelt, kuigi laiadel parima hinna tingimustel on ilmselgelt tuntav piirav mõju, ei ole kitsad parima hinna tingimused – mis on küll vähem piiravad – samuti objektiivselt vajalikud hotellibroneerimisplatvormi majandusliku elujõulisuse tagamiseks.

Isegi kui on tõendatud, et parima hinna tingimuste eesmärk on võidelda võimalike vabakasutuse nähtuste vastu ja need on hädavajalikud tõhususe kasvu tagamiseks või nende teenuste ärilise edu tagamiseks, ei ole see asjaolu piisav, et kvalifitseerida neid „seonduvateks piiranguteks“.

Selles kontekstis tuletas Euroopa Kohus meelde, et selle analüüsimisel, kas piirang on objektiivselt vajalik, võib eelkõige tugineda vastupidise stsenaariumi analüüsile, mis võimaldab analüüsida, kuidas oleksid teenused toiminud ilma parima hinna tingimuseta. Ta märkis sellega seoses, et Booking.com-i tegevust ei ole kahjustatud nendes liikmesriikides, kus sellised tingimused on keelatud.

Eelnevaid kaalutlusi arvestades täpsustas Euroopa Kohus teisena tingimusi, mille alusel tehakse teatud lepingutele ELTL artikli 101 lõikes 3 alusel erand ja mis on ette nähtud määruses nr 330/2010. Eelotsusetaotluse esitanud kohus lähtus eeldusest, et parima hinna tingimused on osa Booking.com-i ja erinevate majutusteenuste pakkujate vahel sõlmitud „vertikaalsest kokkuleppest“. Neile kokkulepetele kohaldatakse erandit, kui need vastavad teatud tingimustele, mille hulgas on see, et asjaomase ettevõtja turuosa ei või ületada 30%.

Selle kohta tuletas Euroopa Kohus meelde, et asjaomase kaubaturu määratlemiseks tuleb kontrollida, kas tarbijad saavad turu osaks olevaid kaupu või teenuseid omavahel vahetada või asendada.

Käesolevas asjas tuleb analüüsida, kas muud liiki vahendusteenused ja muud müügikanalid on Booking.com-i pakutud teenustega asendatavad nii majutusteenuste pakkujate kui ka lõpptarbijate seisukohast, sõltumata asjaolust, et nendel kanalitel on erinevad omadused ning neil ei ole samu majutusteenuste pakkumise otsingu- ja võrdlusfunktsioone. Euroopa Kohus rõhutas, et asjaomase turu määratlemine sõltub põhjalikust faktilisest analüüsist, mille saab läbi viia ainult eelotsusetaotluse esitanud kohus, eriti kui Euroopa Kohtule on esitatud vähe asjaolusid, nagu siinses asjas.

Selleks otstarbeks peab eelotsusetaotluse esitanud kohus võtma arvesse kõiki talle esitatud asjaolusid. Selles raamistikus on Saksamaa föderaalse konkurentsiameti ja asja läbi vaatavate kohtute hinnangud asjaomase tooteturu määratlemise kohta osa eriti asjakohastest konteksti puudutavatest elementidest.

Selle kohtu ülesanne on siiski kindlaks teha, kas turu määratlus, mis võtab arvesse hotellibroneerimisplatvormide pakutavate „lepinguliste teenuste“ eriomadusi nii majutusteenuste pakkujate kui ka lõpptarbijate seisukohast, sisaldab mõnda analüüsiviga või põhineb vääradel järeldustel.


( 1 ) Komisjoni 20. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 330/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT 2010, L 102, lk 1).

Fuq