Kohtuasi C‑53/23

Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“
ja
Asociaţia „Mişcarea pentru Apărarea Statutului Procurorilor“

versus

Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie – Procurorul General al României

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Pitești)

Euroopa Kohtu (esimene koda) 8. mai 2024. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Õigusriik – Kohtusüsteemi sõltumatus – ELL artikli 19 lõige 1 – Koostöö‑ ja jälgimiskord – Rumeenia nõusolekul talle seatud eesmärgid – Korruptsioonivastane võitlus – Kohtusüsteemis toime pandud süütegude uurimine – Kaebus seda uurimist läbiviivate prokuröride ametisse nimetamise peale – Kohtunike kutseühingute kaebeõigus

1. Liikmesriigid – Kohustused – Tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kehtestamine – Kohtunike sõltumatuse põhimõtte järgimine – Kohtunike ja prokuröride suhtes kriminaalmenetluse läbiviimiseks pädevate prokuröride ametisse nimetamine – Riigisisesed õigusnormid, mis käsitlevad nende prokuröride ametisse nimetamise peale esitatud tühistamiskaebus – Kohtunike kutseühingud – Õigus esitada hagi – Puudumine – Lubatavus

   (ELL artikkel 2 ja artikli 19 lõike 1 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 12 ja 47; Århusi konventsioon; nõukogu direktiiv 2000/78)

   (vt punktid 35–37, 40–44, 52 ja 57–64 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Curtea de Apel Pitești (Pitești apellatsioonikohus, Rumeenia) eelotsusetaotlust menetledes täpsustas Euroopa Kohus, et liidu õigus ei kohusta liikmesriike lubama kohtunike kutseühingutel esitada kohtunike sõltumatuse põhimõtte kaitseks tühistamiskaebust selliste prokuröride ametisse nimetamise otsuste peale, kes on pädevad läbi viima kriminaalmenetlust kohtunike ja prokuröride suhtes.

Kaks kohtunike kutseühingut, Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“ ja Asociația „Mișcarea pentru Apărarea Statutului Procurorilor“, pöördusid 2022. aastal eelotsusetaotluse esitanud kohtusse kaebusega, milles palusid osaliselt tühistada määrus, millega nimetatakse ametisse prokurörid, kes viivad läbi kriminaalmenetlust korruptsiooniasjades, mis puudutavad kohtunikke ja prokuröre. Kutseühingud väitsid sisuliselt, et riigisisesed õigusnormid, millel see määrus põhineb, on liidu õigusega vastuolus.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Rumeenia menetlusnormide kohaselt peaks ta tunnistama tühistamiskaebuse vastuvõetamatuks. Ühingute puhul on Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) kohtupraktika kohaselt sellise kaebuse vastuvõetavuse eelduseks see, et õiguspärasuse kontrolli esemeks oleva haldusakti ning kaebajaks oleva ühingu otsese eesmärgi ja taotletavate eesmärkide vahel on otsene seos. Nii on see kohus mitmes kohtuotsuses leidnud, et kohtunike kutseühingutel ei ole põhjendatud huvi esitada kaebusi kohtunike ja prokuröride ametisse nimetamise otsuste peale.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab siiski, et põhikohtuasja kaebajad soovivad saada tõhusat kohtulikku kaitset liidu õigusega hõlmatud valdkonnas. Seega on vaja kindlaks teha, kas kassatsioonikohtu poolt riigisisestele menetlusnormidele antud tõlgendus on vastuolus ELL artikliga 2 ja artikli 19 lõikega 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 12 ja 47. Seetõttu otsustas ta esitada eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.

Euroopa Kohtu hinnang

Esimesena rõhutas Euroopa Kohus, et kui võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetest ei tulene teisiti, on põhimõtteliselt liikmesriikide ülesanne kindlaks määrata isiku õigus osaleda kohtumenetluses ning tema põhjendatud huvi kohtusse pöörduda, kahjustamata siiski õigust tõhusale kohtulikule kaitsele liidu õigusega hõlmatud valdkondades, mille ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt peavad tagama liikmesriigid.

Liikmesriigid on teatud juhtudel tõesti kohustatud lubama esindusühendustel osaleda kohtumenetluses, et kaitsta keskkonda või võidelda diskrimineerimise vastu ( 1 ). Samas tulenevad sellised järeldused esiteks konkreetselt esindusühenduste menetluslikest õigustest, mis on antud rahvusvahelise konventsiooniga ( 2 ) või teisese õiguse aktidega ( 3 ). Teiseks jääb isegi nendes valdkondades liikmesriikidele – juhul, kui konventsioon või need õigusaktid ei kohusta konkreetselt tunnustama esindusühenduste kaebeõigust – vabadus esindusühendustele see õigus anda või andmata jätta.

Mis puudutab aga kohtunike kutseühinguid, siis ei kohusta ükski liidu õigusnorm liikmesriike tagama neile menetluslikke õigusi, mis võimaldaksid neil vaidlustada kohtunike staatusega seotud riigisisese sätte või meetme mis tahes väidetava vastuolu liidu õigusega. Järelikult ei saa kohustusest näha ette õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mis tagab õigussubjektidele nende õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele järgimise liidu õigusega hõlmatud valdkondades, järeldada, et liikmesriigid on üldiselt kohustatud tagama nendele ühendustele õiguse esitada kaebus, mis põhineb sellisel vastuolul liidu õigusega.

Teisena tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et teatud asjaoludel on liikmesriigid kohtunike sõltumatuse nõude järgimise tagamiseks kohustatud ette nägema teatud õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad kontrollida selliste riigisiseste meetmete õiguspärasust, mis mõjutavad kohtunike teenistuskäiku või liikmesriigi kohtute koosseisu. Samas on liikmesriigid kohustatud tagama, et nende prokuröride tegevust, kes on pädevad läbi viima kriminaalmenetlust kohtunike ja prokuröride suhtes, reguleerivad tõhusad õigusnormid, mis on täielikult kooskõlas kohtunike sõltumatuse nõudega. Lisaks ei puuduta prokuröride ametisse nimetamine kohtunike kutseühinguid üldjuhul otseselt, sealhulgas juhul, kui need prokurörid on pädevad kohtunike suhtes kriminaalmenetlust läbi viima, ning liidu õigus ei nõua üldjuhul selliste ühingute spetsiifiliste menetluslike õiguste tunnustamist.

Seega ainuüksi asjaolu, et riigisisesed õigusnormid ei luba neil kutseühingutel esitada tühistamiskaebust selliste prokuröride ametisse nimetamise otsuste peale, ei ole piisav, et tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi kohtunike sõltumatuse suhtes.

Pealegi ei saa ka harta artiklist 47 tuletada kohtunike kutseühingute õigust osaleda kohtumenetluses selliste meetmete vaidlustamiseks, nagu on arutusel põhikohtuasjas. Euroopa Kohus on nimelt juba selgitanud, et kui ühendus väidab liikmesriigi kohtus, et kohtunike ametisse nimetamist käsitlevad riigisisesed õigusnormid on vastuolus ELL artikli 19 lõikega 1, ei saa seda ainuüksi selle asjaolu tõttu käsitada väitena, et on rikutud õigust, mis on talle antud liidu õigusnormi alusel harta artikli 51 lõike 1 tähenduses ( 4 ).

( 1 ) Vt selle kohta 20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Protect Natur‑, Arten‑ und Landschaftsschutz Umweltorganisation (C‑664/15, EU:C:2017:987, punkt 58) ja 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI (C‑507/18, EU:C:2020:289, punkt 60).

( 2 ) Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, millele kirjutati alla 25. juunil 1998 Århusis ning mis kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT 2005, L 124, lk 1).

( 3 ) Näiteks nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79).

( 4 ) Vt selle kohta 20. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Repubblika (C‑896/19, EU:C:2021:311, punktid 43 ja 44).