Kohtuasi C‑271/17 PPU

Sławomir Andrzej Zdziaszek

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Amsterdam)

Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Liikmesriikidevaheline üleandmiskord – Täitmise tingimused – Täitmata jätmise vabatahtlikud alused – Artikli 4a lõige 1, mis lisati raamotsusega 2009/299/JSK – Vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramiseks tehtud vahistamismäärus – Mõiste „kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti“ – Kohtumenetlus, milles muudetakse varem mõistetud karistusi – Liitkaristuse mõistmine – Sellise kohtuliku arutelu tulemusel tehtud otsus, millele süüdimõistetud isik isiklikult ei ilmunud – Süüdimõistetud isik, kes isiklikult ei ilmunud ei esimese kohtuastme arutelule, mille tulemusel ta süüdi mõisteti, ega ka apellatsiooniastmes toimunud arutelule – Isik, keda apellatsioonimenetluses kaitses õigusnõustaja – Vahistamismäärus, milles vastav teave puudub – Tagajärjed vahistamismäärust täitvale õigusasutusele

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 10. augusti 2017. aasta otsus

1. Õigusalane koostöö kriminaalasjades–Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta–Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused–Tagaseljaotsuse täitmiseks tehtud vahistamismäärus–Mõiste „kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti“–Menetlus, mille esemeks on liitkaristuse mõistmine pärast seda, kui varasemas kohtuastmes on juba tehtud otsus, milles on asjaomase isiku süüküsimus on lahendatud lõplikult–Hõlmamine–Tingimused–Liitkaristust mõistev asutus, kellel on teatav kaalutlusõigus

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4a lõige 1)

2. Õigusalane koostöö kriminaalasjades–Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta–Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise vabatahtlikud alused–Tagaseljaotsuse täitmiseks tehtud vahistamismäärus–Vahistamismäärus, milles ei ole teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas on tegemist mõnega täitmata jätmise vabatahtlikest juhtudest–Õigus keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest–Võimalus vahistamismäärus täita–Tingimused

   (Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 4a lõige 1)

1.  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 4a lõike 1 tähenduses mõistet „kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti“ tuleb tõlgendada nii, et see viitab mitte ainult sellele kohtulikule arutelu, mille tulemusel tehti apellatsiooniastmes otsus, kui selles otsuses tehti pärast asja sisulist uuesti läbivaatamist lõplik otsus isiku süü küsimuses, vaid ka hilisemale menetlusele – nagu põhikohtuasjas käsitletav liitkaristust mõistev kohtuotsus –, mille tulemusel tehti otsus, millega muudeti esialgu mõistetud karistusmäära lõplikult, kui viimatinimetatud otsuse teinud kohtul oli selles suhtes teatav kaalutlusõigus.

   (vt punkt 96 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Raamotsust 2002/584, mida on muudetud raamotsusega 2009/299, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui asjaomane isik ole isiklikult ilmunud selle raamotsuse artikli 4a lõike 1 seisukohast tähtsust omavale kohtulikule arutelule või aruteludele ning raamotsusele lisatud Euroopa vahistamismääruse vormil esitatud teave ega ka vahistamismääruse teinud õigusasutuselt nimetatud raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel saadud teave ei sisalda piisavalt andmeid, millest võiks järeldada, et on tegemist mõnega raamotsuse 2002/584 artikli 4a lõike 1 punktides a–d viidatud juhtudest, võib vahistamismäärust täitev õigusasutus keelduda Euroopa vahistamismäärust täitmast.

   Samas ei takista nimetatud raamotsus, muudetud redaktsioonis, nimetatud õigusasutusel võtmast arvesse kõiki tema menetluses olevat asja iseloomustavaid asjaolusid kontrollimaks asjaomase isiku kaitseõiguste järgimist selles menetluses või nendes menetlustes.

   (vt punktid 109 ja 110 ning resolutsiooni punkt 2)