Kohtuasi C‑350/14

Florin Lazar

versus

Allianz SpA

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale di Trieste)

„Eelotsusetaotlus — Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 864/2007 — Artikli 4 lõige 1 — Mõisted „riik, kus kahju tekib”, „kahju” ja „kahju õigusvastase tekitamise kaudsed tagajärjed” — Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunu pereliikmele isiklikult tekkinud kahju — Kohaldatav õigus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 10. detsember 2015

1. Euroopa Liidu õigus — Tõlgendamine — Säte, mis ei sisalda sõnaselget viidet liikmesriikide õigusele — Autonoomne ja ühetaoline tõlgendamine

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatav õigus — Määrus nr 864/2007 — Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad kohustused — Kahju tekkimise riik — Mõiste — Otsese kahju tekkimise riik

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 864/2007, artikli 4 lõige 1)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatav õigus — Määrus nr 864/2007 — Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad kohustused — Kahju õigusvastase tekitamise kaudsed tagajärjed — Mõiste — Kahju, mis on seotud isiku surmaga ühes liikmesriigis toimunud liiklusõnnetuses ja mis on tekitatud kannatanu vanematele, kes elavad teises liikmesriigis — Hõlmamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 864/2007, artikli 4 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 21)

2.  Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel viitab määruse nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) artikli 4 lõige 1 selle riigi õigusele, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis leiab aset kahju põhjustanud sündmus ja millises riigis või riikides ilmnevad selle sündmuse kaudsed tagajärjed. Kahju, mida tuleb arvestada kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel, on otsene kahju, nagu see nähtub viidatud määruse artiklist 16. Isikutele ja asjadele tekitatud kahju kohta on liidu seadusandja täpsustanud Rooma II määruse põhjenduses 17, et otsese kahju tekkimise riigiks on riik, kus isikukahju tekkis või kus vara kahjustati. Eeltoodust nähtub, et kui otsese kahju tekkimist on võimalik tuvastada – mida on liiklusõnnetuse puhul tavaliselt võimalik –, võetakse selline otsese kahju tekkimise koht aluseks kohaldatava õiguse kindlakstegemisel, olenemata selle õnnetuse kaudsetest tagajärgedest.

   Ka aitab otsese kahju tekkimise koha õiguse kohaldamine täita Rooma II määruse põhjenduses 16 toodud eesmärki tagada kohaldatava õiguse prognoositavus, vältides ohtu, et kahju õigusvastane tekitamine võib jaguneda mitmeks osaks, mille suhtes tuleb kohaldada erinevate riikide õigust olenevalt sellest, millistes kohtades on kahju kannatanud teised isikud kui otsene kannatanu.

   (vt punktid 23–25 ja 29)

3.  Määruse nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) artikli 4 lõiget 1 tuleb lepinguvälisele võlasuhtele, mille aluseks on liiklusõnnetus, kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tõlgendada nii, et kahju, mis on seotud isiku surmaga kohtu asukohariigis toimunud õnnetuses ja mis on tekitatud kannatanu vanematele, kes elavad teises liikmesriigis, tuleb kvalifitseerida selle õnnetuse kaudseks tagajärjeks selle sätte tähenduses.

   (vt punkt 30 ja resolutsioon)