Kohtuasi C‑35/14 P

Enercon GmbH

versus

Gamesa Eólica SL

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Apellatsioonkaebus, mille on esitanud „apellatsioonikoja menetluse teine pool”, kes ei esitanud Üldkohtus vastust — Menetlusse astuja seisundi puudumine Üldkohtus — Apellatsioonkaebuse ilmselge vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu määrus (kolmas koda), 12. veebruar 2015

Apellatsioonkaebus – Vastuvõetavus – Apellatsioonkaebus, mille on esitanud apellatsioonikoja menetluse pool, kes ei osalenud Üldkohtu menetluses – Menetlusse astuja seisundi puudumine Üldkohtus – Apellatsioonkaebuse vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 teine lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 134 lõige 1 ja artikli 135 lõige 1)

Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu kohaselt võib otsuse edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud. Menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui Üldkohtu otsus neid otseselt mõjutab.

Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 sõnastusest nähtub, et Üldkohtu menetluses menetlusse astujatena osalemiseks peab Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja menetluse pool, välja arvatud Üldkohtule hagi esitanud hageja, olema ette nähtud vorminõudeid ja tähtaega järgides hagiavaldusele vastanud.

Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõikele 1 esitavad ühtlustamisamet ja apellatsioonikoja menetluse pooled, välja arvatud hageja, oma vastuse hagiavaldusele kahe kuu jooksul arvates hagiavalduse kättetoimetamisest.

Apellatsioonikoja menetluse pool, kes ei osalenud Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 tähenduses selle kohtu menetluses, eelkõige kuna ta ei esitanud ei oma nõudeid ega märkinud ka, et ta ühe või teise poole nõudeid toetab, ei omandanud seega Üldkohtus menetlusse astuja staatust ega saa seetõttu Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu alusel esitada Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Sellega seoses tuleb rõhutada, et kirjavahetus Euroopa Kohtu teenistuste ja apellandi vahel ei saa kuidagi anda eelhinnangut viimase esitatud apellatsioonkaebuse vastuvõetavusele.

(vt punktid 21–23 ja 25)

Kohtuasi C‑35/14 P

Enercon GmbH

versus

Gamesa Eólica SL

„Apellatsioonkaebus — Ühenduse kaubamärk — Apellatsioonkaebus, mille on esitanud „apellatsioonikoja menetluse teine pool”, kes ei esitanud Üldkohtus vastust — Menetlusse astuja seisundi puudumine Üldkohtus — Apellatsioonkaebuse ilmselge vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu määrus (kolmas koda), 12. veebruar 2015

Apellatsioonkaebus — Vastuvõetavus — Apellatsioonkaebus, mille on esitanud apellatsioonikoja menetluse pool, kes ei osalenud Üldkohtu menetluses — Menetlusse astuja seisundi puudumine Üldkohtus — Apellatsioonkaebuse vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 teine lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 134 lõige 1 ja artikli 135 lõige 1)

Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu kohaselt võib otsuse edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud. Menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui Üldkohtu otsus neid otseselt mõjutab.

Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 sõnastusest nähtub, et Üldkohtu menetluses menetlusse astujatena osalemiseks peab Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja menetluse pool, välja arvatud Üldkohtule hagi esitanud hageja, olema ette nähtud vorminõudeid ja tähtaega järgides hagiavaldusele vastanud.

Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõikele 1 esitavad ühtlustamisamet ja apellatsioonikoja menetluse pooled, välja arvatud hageja, oma vastuse hagiavaldusele kahe kuu jooksul arvates hagiavalduse kättetoimetamisest.

Apellatsioonikoja menetluse pool, kes ei osalenud Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 tähenduses selle kohtu menetluses, eelkõige kuna ta ei esitanud ei oma nõudeid ega märkinud ka, et ta ühe või teise poole nõudeid toetab, ei omandanud seega Üldkohtus menetlusse astuja staatust ega saa seetõttu Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu alusel esitada Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebust. Sellega seoses tuleb rõhutada, et kirjavahetus Euroopa Kohtu teenistuste ja apellandi vahel ei saa kuidagi anda eelhinnangut viimase esitatud apellatsioonkaebuse vastuvõetavusele.

(vt punktid 21–23 ja 25)